Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekorralduslikud dokumendid

Saatja: Ingrid Danilov <[email protected]> Saatmisaeg: Tuesday, October 1, 2019 9:14 AM Adressaat: Marju Männiksaar <[email protected]> Teema: Õppetöö dokumendid Tere hommikust, Marju! Saadan Sulle uuendatud õppetöö dokumendid. Toetuste kordasid me sisult küll ei muutnud, aga kinnitasime koolinõukogus need uuesti. Koolilõuna korda ma ei saatnud, sest avastasin, et see vajab muutmist. Seadus on muutunud, aga me pole oma korda muutnud. Teeme seda lähipäevil. 3. oktoobril olen Astangule tulemas. Parimat Ingrid Lugupidamisega Ingrid Danilov Haapsalu Kutsehariduskeskus direktor Ehitajate tee 3, Uuemõisa 90401 Haapsalu tel: 666 1765 [email protected] www.hkhk.edu.ee KINNITATUD Kooli nõukogu 30.08.2019 protokolliga nr 1-3/44 Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri 1 Sisukord KINNITATUD 1 Sisukord 2 I peatükk Üldsätted 4 §1 Reguleerimisala 4 II peatükk Õppekorralduse üldised alused 5 § 2 Kutseõppe liigid 5 § 3 Teise taseme kutseõpe 5 § 4 Kolmanda taseme kutseõpe 5 § 5 Neljanda taseme kutseõpe 5 § 6 Viienda taseme kutseõpe 6 § 7 Õppevormid 6 § 8 Õpingud 7 § 9 Õppe mahu arvestamine 7 § 10 Õppekavad 7 § 11 Kooli õppekava 7 § 12 Õppekava moodulid 8 § 13 Moodulite rakenduskava 8 § 14 Kooli õppekava kohandamine 8 § 15 Õpiväljundid 9 III peatükk Õpilase staatus 9 § 16 Õpilaste kooli vastuvõtmine 9 § 17 Õpilaspileti väljastamine 10 § 18 Vabanenud õppekohtade täitmine 10 § 19 Õpilase õigused ja kohustused 10 § 20 Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamine (VÕTA) 11 § 21 Akadeemiline puhkus 11 § 22 Õpilaste väljaarvamine 12 § 23 Õpingute lõpetamine 13 § 24 Õpingute jätkamine 13 § 25 Õppetoetused, stipendiumid ja muud rahalised soodustused 13 IV peatükk Õppekasvatustöö kavandamine ja läbiviimine 14 § 26 Õppekasvatustöö kavandamine 14 § 27 Tunniplaan 14 § 28 Õppetund 14 § 29 Õppetöö päevik 15 § 30 Õppetööst osavõtt 15 2  § 31 Hindamine 16 § 32 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid 17 § 33 Hindamisskaalad 17 § 34 Hindamine varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamisel18 § 35 Õppevõlgnevuse arvestamise alused 18 § 36 Praktiline õppetöö koolis 19 § 37 Tööohutuse tagamine 19 § 38 Praktikakorralduse alused 19 § 39 Lõpueksamite läbiviimine 20 § 40 Kaitsmised 21 § 41 Tugiteenuste osutamise tingimused ja kord 21 V peatükk Õppekorralduseeskirja vaidlustamine ja rakendamine 25 § 42 Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine 25 § 43 Õppekorralduseeskirja rakendamine 25 3 I peatükk Üldsätted §1 Reguleerimisala (1) Käesolev õppekorralduseeskiri reguleerib Haapsalu Kutsehariduskeskuses (edaspidi kool) läbiviidavat õppekasvatustööd Kutseõppeasutuse seaduse ja Kutseharidusstandardi alusel. (2) Õppekorralduseeskiri on koostatud haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“ nõuetest lähtuvalt. (3) Käesoleva õppekorralduseeskirjaga reguleeritakse õppekasvatustööd ka kooli struktuuriüksuse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. (4) Mittestatsionaarses õppevormis põhi- ja gümnaasiumiõppe korraldamisel rakendatakse põhi- ja gümnaasiumiseaduse õppekoormust, hindamist, õppekavasid, toetusi, koolivaheaegu, kooli lõpetamise tingimusi ning õpilase õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid. (5) Õppekorralduseeskiri ei reguleeri täiendusõppe korraldamist koolis. (6) Õppekorralduseeskirjas määratakse: 1) õppekorralduseeskirja reguleerimisala, sealhulgas õpilaste teavitamise kord õppekorralduseeskirja sisust ja selles tehtud muudatustest; 2) õppekorralduse alused, sealhulgas kasutatavad mõisted, õppevormide rakendamine, õppekasvatustöö kavandamise ja läbiviimise põhimõtted, e-õppe läbiviimise põhimõtted, valikmoodulite valimise kord ja muu asjakohane; 3) õpilaste vastuvõtu kord; 4) varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimused ja kord; 5) praktilise töö korraldus, sealhulgas tööohutuse alase juhendamise tingimused ja kord; 6) praktika korraldus, sealhulgas praktikakoha sobivuse hindamine, praktikale suunamine, praktika juhendamine ja koostöö praktikakohapoolse juhendajaga, praktikalepingu sõlmimise tingimused ja kord ning praktika hindamine; 7) õppest osavõtu arvestamise tingimused ja kord; 8) õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord; 9) üldised hindamise põhimõtted, -kriteeriumid ja õppetöö päevikus kasutatavad tähised; 10) õppevõlgnevuste arvestamise alused, õppevõlgnevuste ennetamise ja likvideerimise tingimused ja kord; 11) tugiteenuste osutamise tingimused ja kord; 12) akadeemilisele puhkusele lubamise tingimused ja kord; 13) õpilase staatus, tema õigused ja kohustused; 14) toetuste ja stipendiumite määramise ja maksmise tingimused ja kord; 15) õpilaste koolist väljaarvamise tingimused ja kord; 16) õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise tingimused ja kord; 17) muud küsimused. (6) Kooli on õigus kehtestada täiendavaid õppekorralduseeskirja rakendamiseks vajalikke juhendeid ja kordasid, mis esitatakse õppekorralduseeskirja lisadena. (7) Õppekorralduseeskirja muudetakse reeglina enne õppeaasta algust. (8) Õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu ning neist teavitatakse kooli elektroonse infosüsteemi ÕIS kaudu (9) Õppekorralduseeskirja ja selles tehtud muudatusi tutvustab õpilastele kooliaasta alguses rühmajuhendaja. 4 II peatükk Õppekorralduse üldised alused § 2 Kutseõppe liigid (1) Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks: 1) tasemeõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele; 2) täiendusõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse; (2) Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. § 3 Teise taseme kutseõpe (1) Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. (2) Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust. (3) Teise taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel. Õppe maht teise taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70 protsenti. (4) Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks „Lihttöölised“ ametites. (5) Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. § 4 Kolmanda taseme kutseõpe (1) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. (2) Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust. (3) Kolmanda taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel. Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ja nende osakaal on üldjuhul võrdne. (4) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid“ või „Oskustöötajad ja käsitöölised“ või „Teenindus- ja müügitöötajad“ liigituvates lihtsamates ametites. (5) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda omandama keskharidust kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. § 5 Neljanda taseme kutseõpe (1) Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. (2) Neljanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe või jätkuõppe õppekavade alusel. Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid. (3) Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4.kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu. (4) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid“ või „Oskustöötajad ja käsitöölised või „Teenindus- ja müügitöötajad“ või „Ametnikud“ liigituvates keerukamates ametites. (5) Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 15 kuni 150 arvestuspunkti. Õppe maht 5 neljanda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne. (6) Neljanda taseme esmaõpe võib toimuda ka kutsekeskhariduse õppekava alusel, mille täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsekeskharidus. Kutsekeskhariduse õppekava maht on 180 arvestuspunkti ning see sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti mahus. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 35 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne. (7) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul kõrgharidusõppes. § 6 Viienda taseme kutseõpe (1) Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. (2) Viienda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe või jätkuõppe õppekavade alusel. Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu. Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu. (3) Viienda taseme esmaõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametiala pearühma „Keskastme spetsialistid ja tehnikud“ või „Ametnikud“ liigituvates ametites. (4) Viienda taseme jätkuõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametialade pearühmadesse „Seadme- ja masinaoperaatorid“ või „Oskustöötajad ja käsitöölised“ või „Teenindus- ja müügitöötajad“ või „Ametnikud“ liigituvates keerukamates ametites. (5) Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 120 kuni 150 arvestuspunkti. Õppe maht viienda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ja nende osakaal on üldjuhul võrdne. (6) Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes või kõrgharidusõppes. § 7 Õppevormid (1) Õpe jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks õppevormiks: 1) statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust. 2) mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust. (2) Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust. (3) Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika osakaal ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Töökohapõhist õpet koolis reguleerib töökohapõhise õppe rakendamise kord (lisa 1). (4) Töökohapõhist õpet rakendatakse kutseõpet andva õppeasutuse (edaspidi kool), õpilase ja praktikakoha koostöös. (5) Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid. (6) Koolis toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarne põhikooli- ja gümnaasiumiõpe. 6 § 8 Õpingud (1) Õpingud on õpilase tegevused õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna. (2) Õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas ja õpetaja juhendamisel toimuvad kontaktõppena, sealhulgas praktilise tööna. (3) Õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana. (4) Õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega töö- ja õppeülesandeid ja mis on õpetaja poolt tagasisidestatud, toimuvad iseseisva tööna. (5) Iseseisev töö on õppekavast tulenev kindla eesmärgiga õpetaja juhendamisel toimuv õpilase iseseisev tegevus, mis lõpeb töö esitamisega ja hindamisega. Õpilasele antakse õpetaja poolt juhend iseseisva töö tegemiseks konkreetsel teemal. Juhendis tuuakse ära iseseisva töö eesmärk ja õpilane püstitab vastavalt isiklikud eesmärgid. Juhendis määratakse alateemad ja tegevused, vajalikud materjalid ja vahendid, mis viivad eesmärgile. Määratakse sooritamise aeg ja lepitakse kokku hindamises. (6) E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust. (7) Õpingute korraldamisel mittestatsionaarses õppevormis ei kohaldata asjaomase taseme kutseõppe praktika ja praktilise töö mahu sätteid, seejuures peavad õpingud tagama asjaomaste õpiväljundite saavutamise. § 9 Õppe mahu arvestamine (1) Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt e EKAP). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Keskmine arvestuslik õppeaasta jooksul omandatava õppe maht on 60 arvestuspunkti. (2) Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel. (3) Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga. § 10 Õppekavad (1) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavas kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed. § 11 Kooli õppekava (1) Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks: 1) esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu; 2) jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. (2) Kool koostab õppekava kindlale kvalifikatsioonitasemele iga kutse- või eriala kohta, 7 mida koolis on võimalik omandada. Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga. (4) Kui õppekava alusel on võimalik omandada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel. § 12 Õppekava moodulid (1) Õppekavades esitatakse õppesisu moodulitena. (7) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid. (8) Moodulile määratud arvestuspunktide arv sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest. (9) Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks: 1) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud. 2) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid mahus ja valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks. 3) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust, õppekavadel mahuga kuni 30 EKAP 0-15% ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Teistes õppeasutustes läbitud valikmoodulite arvestamise taotlus vaadatakse läbi VÕTA komisjonis. (10) Juhul, kui õpilane soovib valida valikõpingu teisest kooli õppekavast või teisest koolist, esitab ta taotluse valikõpingute arvestamiseks, märkides ära valikaine mahu ja valiku põhjenduse (vorm). Taotluse vaatab läbi VÕTA komisjon 30 tööpäeva jooksul sarnaselt VÕTA arvestamise protsessile. (11) Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid. § 13 Moodulite rakenduskava (1) Moodulite rakenduskava koostatakse igale kooli õppekavale, hõlmates kõik selle õppekava moodulid, see on õppekava rakendamise ehk õppekaval õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument ning selle koostamisel lähtutakse õppekava terviklikkuse põhimõttest. Konkreetse mooduli kohta käiva osa moodulite rakenduskavas koostavad selle rakendamisega seotud õpetajad. (2) Moodulite rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta. (3) Kool võib moodulite rakenduskava muuta vastavalt vajadusele, säilitades vastavuse õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele, hindamiskriteeriumitele ja moodulitele. (4) Moodulite rakenduskava ja selle muudatused kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt kooli nõukoguga. Esimest korda kinnitatakse moodulite rakenduskava samaaegselt kooli õppekavaga. (5) Kool avalikustab moodulite rakenduskava kooli veebilehel. (6) Kool säilitab moodulite rakenduskava vähemalt ajani, kui õppekava arhiveeritakse hariduse infosüsteemis. § 14 Kooli õppekava kohandamine (1) Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtgrupile. (2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute ja praktika sisu, valikut ja osakaalu õppekavas. (3) Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, hindamises, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, 8 koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse teeb õppedirektor. § 15 Õpiväljundid (1) Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad elukestva õppe võtmepädevused (võtmekompetentsid) ning eri- ja kutsealased teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava või mooduli läbimiseks vajalikul õpiväljundi lävendi tasemel vastavuses kvalifikatsiooniraamistikuga. (2) Õpilase õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane, autentne ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. (3) Mooduli õpiväljundite saavutatust kontrollitakse kokkuvõtva hindamisega. Kokkuvõttev hinne väljendab kogu mooduli õpiväljundite saavutatust. III peatükk Õpilase staatus § 16 Õpilaste kooli vastuvõtmine (1) Õpilaste kooli vastuvõtu korraldust Haapsalus reguleerib Lisa 2 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu kord“. (2) Õpilaste kooli vastuvõtu korraldust Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses reguleerib „Vastuvõtt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses läbiviidava õppetöö erialadele“ (Lisa 3). (3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kooli vastuvõtukomisjon ja tugispetsialistid. (4) Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu. (5) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu. (6) Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas. (7) Kool nõustab sisseastujat või tema seaduslikku esindajat sisseastuja potentsiaalile vastava õppekava valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kindlaks määratud õpiväljundite saavutamiseks. (8) Kooli vastuvõetud õpilaskandidaat kantakse kooli õpilaste nimekirja direktori käskkirjaga hiljemalt õppetöö alguseks tema poolt esitatud õppimaasumise kinnituse ja vastuvõtukomisjoni otsuse alusel. (9) Pärast õppetöö algust kahe nädala jooksul mõjuva põhjuseta õppetööle mitteasunud esimese kursuse õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast rühmajuhendaja esildise alusel ning vabanenud kohale saab asuda õppima samal aastal kandideerinute seast pingereas järgmine õpilaskandidaat. (10) Pärast õpilase arvamist õpilaste nimekirja väljastatakse talle õpilaspilet. 9 § 17 Õpilaspileti väljastamine (1) Õpilaspilet on kooli tasemeõppes õppiva õpilase õppimist tõendav dokument, mille annab välja kool 2 nädala jooksul pärast õpilase kandmist kooli õpilaste nimekirja. (2) Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta. (3) Õpilaspileti väljaandmise eest vastutab kooli direktor. (4) Õpilaspileti plangi esiküljele, selle ülaossa trükitakse trükitähtedega sõna „ÕPILASPILET”. Õpilaspilet trükitakse kooli sümboolikaga plangile. (5) Õpilaspileti plangi esiküljele, vasakule poole trükitakse käesolevas lõikes toodud järjekorras ülalt alla järgmised tekstid ning kantakse vastavad andmed: 1) kooli nimi; 2) õpilase ees- ja perekonnanimi; 3) õpilase isikukood, selle puudumisel õpilase sünniaeg; 4) kehtiv kuni (võib olla õpilaspileti numbriga ühel real). (6) Õpilaspileti esiküljel, paremal pool on selle omaniku foto. (8) Õpilaspileti esiküljele kantakse õpilaspileti number. Õpilaspileti number on koolis kordumatu. (9) Õpilane allkirjastab õpilaspileti, allkirjastamise koht on õpilaspileti tagaküljel. (10) Õpilaspileti kasutamise kord on sätestatud kooli dokumendihalduse korras. (11) Õpilaspileti väljastab ja registreerib vastavalt kooli dokumendihalduse korrale õppeinfo spetsialist. (12) Õpilaspileti kehtivuse pikendamist igal õppeaastal vastava kuupäeva lisamisega õpilaspiletile korraldab rühmajuhendaja 1 kuu jooksul alates õppetöö algusest. (13) Õpilane või tema seaduslik esindaja on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast. (14) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus esitada koolile põhjendatud ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus uue õpilaspileti saamiseks, kui: 4.14.1. õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud; 4.14.2. õpilase nimi või isikukood on muutunud. (15) Koolil on õigus lõikes 14 toodud juhtudel nõuda õpilaselt või tema seaduslikult esindajalt õpilaspileti korduva väljaandmisega seotud otseste kulude hüvitamist direktori kehtestatud korras. § 18 Vabanenud õppekohtade täitmine (1) Õppeaasta kestel on võimalik õpilasi vastu võtta ainult vabade õppekohtade olemasolul. § 19 Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavaga, kooli põhimääruse, koolipere kodukorra ja õppekorralduseeskirjaga; 2) võtta osa õppetööst vastavalt kooli koolipere kodukorrale ja õppekorralduseeskirjale; 3) saada õppekavajärgset õpet; 4) valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras; 5) saada pedagoogidelt nende poolt määratud ajal konsultatsiooni õppetööd puudutavates küsimustes; 6) osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse; 7) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid koolis kehtestatud tingimustel ja korras; 8) saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 9) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel 10  põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 10) saada õpilaspilet; 11) saada toetust koolilõuna kulude katmiseks seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 12) sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras; 13) pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole; 14) saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid; 15) saada koolist teavet kooli õppekorralduse ja oma õiguste kohta; 16) pöörduda oma õiguste kaitseks rühmajuhendaja, sotsiaaltöötaja, direktori, kooli nõukogu, ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 17) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi. (2) Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt õppekavas ette nähtud ülesandeid; 2) täitma seaduste, kooli põhimääruse, koolipere kodukorra, õppekorralduseeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ja kandma vastutust nende rikkumise korral; 3) hoidma kooli kasutuses olevat vara ning hüvitama tekitatud kahju; 4) hoidma kooli head mainet. § 20 Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamine (VÕTA) (1) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamist reguleerib lisa 4 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise (VÕTA) kord“. (2) Kool rakendab VÕTA-t individuaalse hindamise korras õpilase taotluse alusel: 1) kooli vastuvõtutingimuste täitmisel; 2) õppekava täitmisel (välja arvatud kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemusteks; 3) kutseõppe õpingute lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena. § 21 Akadeemiline puhkus (1) Akadeemiline puhkus on õpilase vabastamine õppekohustustest. (2) Akadeemilisele puhkusele jäämiseks ja selle ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab õpilane avalduse kooli direktori nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse direktori käskkirjaga. (3) Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel - kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul - kuni üks aasta, lapse hooldamiseks - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning täisealisel taotlejal, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti - kuni üks aasta: 1) tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab õpilane teda raviva arsti või meditsiiniasutuse tõendi; 2) Eesti kaitseväeteenistusse teenima asumisel on akadeemilise puhkuse saamise aluseks kutse ajateenistusse; 3) lapse hooldamiseks akadeemilise puhkuse saamise aluseks on lapse sünnitunnistuse koopia. (4) Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid ning likvideerida õppevõlgnevusi. (5) Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õpilasi üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele puhkusele siirdunud õpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra. 11 (6) Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta õpilasele õppetoetust jm toetusi ega hüvitisi. (7) Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel saab õpilane õppima asuda neile õppekavadele, millel koolil on õppe läbiviimise õigus. Varasemaid õpinguid on võimalik üle kanda, rakendades VÕTA korda. (8) Kui õpilane ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kahe nädala jooksul ilmunud õppetööle, kustutatakse ta rühmajuhendaja esildise alusel õpilaste nimekirjast. § 22 Õpilaste väljaarvamine (1) Õpilase väljaarvamine on tema kustutamine kooli õpilaste nimekirjast. Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga. (2) Õpilase väljaarvamine võib toimuda kooli algatusel järgmistel põhjustel: 1) koolipere kodukorra mittetäitmisel. Koolipere kodukorra mittetäitmise tõttu väljaarvamise korral esitab rühmajuhendaja õpilase kirjaliku seletuse kooli direktorile; 2) vääritu käitumise tõttu. Vääritu käitumise tõttu väljaarvamise korral esitab rühmajuhendaja õpilase kirjaliku seletuse kooli direktorile; 3) seoses õppekava täitmisega täies mahus. (3) Õpilase väljaarvamine võib toimuda kooli algatusel ning rühmajuhendaja esildise alusel: 1) kõigi õppetasemete esimese kursuse õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud; 2) akadeemilise puhkuse lõppemisel, kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul peale akadeemilise puhkuse lõppemist õppetööle ilmunud. (4) Õpilase väljaarvamine võib toimuda kooli algatusel kooli nõukogu otsuse alusel: 1) õppetöös edasijõudmatuse tõttu; 2) õppetööst mitteosavõtu tõttu; 3) nominaalse õppeaja lõpukuupäeva möödumisel; 4) praktika ajal toimepandud süüteo tõttu, mis on ettevõtte juhtkonna poolt tõendatud. (5) Õpilase väljaarvamiseks õppetöös edasijõudmatuse tõttu teeb osakonnajuhataja ettepaneku kooli nõukogule, millele on eelnenud põhjalik analüüs õpilase õppeedukuse ja puudumiste kohta osakonna õppenõustamiskomisjonis ning ülevaate meetmetest, mida on eelnevalt rakendatud. (6) Õpilase väljaarvamine võib toimuda õpilase avalduse alusel, millel alaealise õpilase puhul peab olema lapsevanema või eestkostja kooskõlastus. (7) Õpilase väljaarvamine võib toimuda pooltest sõltumatutel asjaoludel lapsevanema või eestkostja või rühmajuhendaja esildise alusel: 1) õpilase tervisliku seisundi tõttu arstliku hinnangu alusel; 2) õpilase surma korral surmatunnistuse alusel. (8) Alaealise õpilase väljaarvamisest teavitab õppeinfospetsialist õpilase vanemaid või eestkostjat, saates neile posti teel (tähitult) väljavõtte käskkirjast. (9) Õppeinfospetsialist väljastab koolist välja arvatud õpilasele ringkäigulehe (Lisa 5), mille õpilane täidab dokumentide väljastamiseks. (10) Ringkäigulehe täidavad kõik koolist lahkuvad õpilased (ka lõpetajad). (11) Koolist lahkuva õpilase ringkäigulehe täitmise eesmärgiks on välistada võlgnevuste olemasolu ja osapoolte edasisi pretensioone. (12) Koolist lahkuva õpilase ringkäigulehti saab õppeinfospetsialistilt või kooli koduleheküljelt. (13) Dokumentide väljastamine toimub õppeinfospetsialisti juures õpilasele, lapsevanemale või vastavalt volitatud isikule ringkäigulehe esitamisel allkirja vastu. 12 § 23 Õpingute lõpetamine (1) Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus koos hinnetelehega. (2) Õpilaste kooli lõpetamise kohta vormistatakse kooli direktori käskkiri. (3) Kooli poolt väljaantud lõputunnistused kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. (4) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga. Kui erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud lõpueksamiga. (5) Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik. (6) Kutsekeskhariduse õppekaval on võimalik õpingud kiitusega lõpetada õpilasel, kelle: 1) keskmine kaalutud hinne hinnetelehel on vähemalt 4,6; 2) eriala lõpueksam on sooritatud hindele „5“ või on sooritatud kutseeksam. (7) Kaalutud keskmine hinne arvutatakse järgmiselt: 1) mooduli lõpphindele annab kaalu mooduli maht kutsehariduse arvestuspunktides suhtena õppekava kogumahtu; 2) õpilasel on eristava hindamisega hinnatud vähemalt 50% üldõpingute moodulite mahust; 3) õpilasel on eristava hindamisega hinnatud vähemalt 50% põhiõpingute ja valikõpingute moodulite mahust; 4) arvesse lähevad kõik moodulid ja nende lõpphinded on kas „väga hea“ („5“) või „hea“ („4“). (8) Õpingute kiitusega lõpetamise otsuse kinnitab direktor oma käskkirjaga. § 24 Õpingute jätkamine (1) Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid. (2) Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses koolis või gümnaasiumis. (3) Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel. § 25 Õppetoetused, stipendiumid ja muud rahalised soodustused (1) Õppetoetuste, stipendiumide ja muude rahaliste soodustuste määrad ning arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus või kooli pidaja. (2) Õppetoetuste ja muude rahaliste soodustuste maksmise korrad kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (3) Õppetoetused ja muud rahalised soodustused kantakse õpilase poolt kirjalikult näidatud tema nimel olevale pangaasutuse arveldusarvele. Esitatud pangaandmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab õpilane. (4) Rahaliste vahendite ülekandmine õpilaste pangakontodele toimub selleks eraldatud vahendite piires peale nende laekumist kooli eelarvesse. (5) Akadeemilisel puhkusel või osakoormusega õpilastele ei maksta õppetoetusi ega muid rahalisi soodustusi. (6) Õppetoetuste ja muude rahaliste soodustuste määramisel ja maksmisel õpilastele juhindutakse alljärgnevatest kordadest: 1) Õppetoetuse taotlemise ning määramise kord Haapsalu Kutsehariduskeskuses (Lisa 6) 2) Eritoetuse määramise ja maksmise kord Haapsalu Kutsehariduskeskuses (Lisa 7) 13  3) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord Haapsalu Kutsehariduskeskuses (Lisa 8) 4) Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste sõidukulu hüvitamise eeskiri (Lisa 9) IV peatükk Õppekasvatustöö kavandamine ja läbiviimine § 26 Õppekasvatustöö kavandamine (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil. 1) Õppetöö algus ja lõpp on fikseeritud iga õppeaasta õppetöö plaanis, mille kinnitab direktor oma käskkirjaga. (2) Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. (3) Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti. (4) Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks ja kaheksaks 5-nädalaseks õppeperioodiks, nende ajaline jaotus ning vaheajad määratakse igaks õppeaastaks õppetöö plaanis. (5) Õppetöö korralduse aluseks on õppetöö plaan, mis sätestab kontaktõppe ning praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks. Õppetöö plaani lisad on akadeemiline kalender, praktikagraafik ning eksamigraafik. (6) Õppetöö plaani ja akadeemilise kalendri järgimine on õpilasele kohustuslik. Kõrvalekaldumine on võimalik, kui õpilasel on selleks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolul vormistatakse õpilasele individuaalne õppetöögraafik. § 27 Tunniplaan (1) Tunniplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse iga õppegrupi jaoks, lähtudes vastavast õppekavast ja õppetöö plaanist. (2) Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid: 1) õppeaine nimetus; 2) õpetaja nimi; 3) õppetöö toimumise aeg ja koht. (3) Tunniplaani koostab õppejuht igaks nädalaks. Tunniplaani koostamise aluseks on tunnijaotuskava. Tunnijaotuskava muudatused kooskõlastab õppejuht eelnevalt osakondade juhatajatega. (4) Tunniplaan tehakse teatavaks kooli kodulehel ning infosüsteemis ÕIS õppenädalale üle- eelmise nädala esmaspäeval. Tunniplaani muutmine on võimalik ainult mõjuvatel põhjustel lähtuvalt kehtivast korrast. Muudatused tunniplaanis teeb õppejuht kooskõlastatult õppedirektoriga. Tunniplaani muudatustest teavitab õppejuht infosüsteemi kaudu. (5) Tunniplaan koos mooduli rakenduskavaga on aluseks õppetöö toimumise kontrollile ja auditoorse / praktilise õppetöö läbiviimisele. (6) Tunniplaaniväliselt on õpetajal vähemalt üks konsultatsioonitund nädalas. Konsultatsioonitunni aja õppeperioodis määrab õpetaja ja avaldab kooli infosüsteemis iga õppeperioodi alguseks. § 28 Õppetund (1) Õppetunnid algavad kell 8.30. (2) Õppetunni pikkus on 45 minutit, õppetunnid toimuvad üldjuhul paaristundidena. Vahetund paaristundide vahel on 15 minutit. (3) Söögitund kutsekeskhariduse õpperühmadel on 5. tund, tsükliõppe kutseõppe rühmadel on 6. tund. (4) Õppetunde ei tohi ära jätta ilma mõjuva põhjuseta ja õppedirektoriga kooskõlastamata. 14 Ära jäänud õppetunnid võetakse järgi õppejuhiga kooskõlastatud ajal. (5) Kui tunni algusest on möödunud 10 minutit, aga õpetaja või õpilased ei ole kohale tulnud, informeerib rühmavanem või tema asetäitja või õpetaja sellest õppejuhti, õppejuhi puudumisel osakonna juhatajat või õppedirektorit. (6) Õppetunni katkestamine kooli töötajate poolt on lubatud vaid erandkorras. (7) Õppetundide ajad kinnitab direktor õppeaasta alguseks käskkirjaga. § 29 Õppetöö päevik (1) Õppetöö päevik on kooli dokument, milles peetakse ühe eriala õpperühma arvestust õppekasvatustöö ja õpilaste õpitulemuste kohta elektroonselt kooli infosüsteemis; (2) Õppetöö päevikusse teeb aineõpetaja sissekanded tunni toimumise päeval; (3) Õppetöö päeviku täitmist reguleerib Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord (Lisa 10). (4) Õppetöö päevikud säilitatakse 5 aastat. § 30 Õppetööst osavõtt (1) Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppekavale, õppeaasta õppetöö plaanile ja tunniplaanile. (2) Õppe- ja lõunatundide ajad on fikseeritud õppeaastaks kinnitatud tundide aegadega. Õppetunni alustab ja lõpetab õpetaja. Hilinemine ilma mõjuva põhjuseta ei ole lubatud. (3) Õppetööst puudumise ja hilinemise kohta teeb õpetaja vastava märke antud päeva õppetundide sissekandes e-päevikusse, praktikajuhendaja praktikapäevikusse. Õpetajal on lubatud liita antud päeva tunnid e-päevikusse üheks sissekandeks. Õpetaja tagab puudujate märkimise e-päevikusse sama tööpäeva jooksul. (4) Õppetööst osavõttu jälgib igapäevaselt rühmajuhendaja ja kooli sotsiaaltöötaja. (5) Õpilane on kohustatud teatama rühmajuhendajale (tema puudumisel osakonnajuhatajale) või praktika ajal praktikajuhendajale puudumise põhjustest esimesel puudumise päeval ja esitama tõenduse puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle jõudmist. (6) Rühmajuhendaja märgib puudumise põhjenduse õppetöö päevikusse 2 tööpäeva jooksul alates põhjenduse esitamisest. (7) Kui õpilane ei ole teavitanud rühmajuhendajat puudumise põhjusest, peab rühmajuhendaja hiljemalt puudumise kolmandal päeval võtma kontakti õpilasega (alaealise õpilane puhul lapsevanema või hooldajaga) puudumise põhjuse väljaselgitamiseks. (8) Puudumine loetakse põhjendatuks: 1) õpilase haigestumise korral (nõutav sellekohane tõend esimesest haiguspäevast alates); 2) lähedaste surma korral (kuni kolm päeva); 3) EV Kaitsejõudude ja Politsei vm ametiasutuse teatise alusel; 4) kooli juhtkonna poolt määratud esindamisülesannete täitmisel; 5) ülekooliliste ürituste korral; 6) õppetööga seotud ürituste korral, mis toimuvad väljaspool kooli territooriumi. Vastava ürituse (õppekäik, ettevõtte külastus, spordivõistlusel vms) osalemise kohta koostab õpilaste saatja õpilaste nimekirja, mille esitab vähemalt 1 tööpäev enne üritust direktorile kinnitamiseks; 7) õpilase õppetööst vabastamist taotleva ettevõtte või organisatsiooni ametliku kirjaga; 8) õpilase või tema seadusliku esindaja isikliku põhjendatud avalduse alusel. (9) Põhjendatud igahommikuste hilinemiste ja enne õppetundide lõppu lahkumise puhul (nt seoses maakonnaliinide autobusside sõidugraafikuga) esitab õpilane avalduse rühmajuhendajale. Lubatud hilinemiste ja põhjendatud puudumiste põhjendused märgib 15 rühmajuhendaja e-päevikus. (10) Kui õpilane on põhjuseta puudunud, teavitab rühmajuhendaja üldjuhul alaealiste õpilaste puhul sellest lapsevanemat või hooldajat ja vajadusel nõustamiskeskuse töötajat. (11) Kui õpilane on eelmise kuu jooksul põhjuseta puudunud, arutatakse õpilase puudumist järgneva kuu osakonna õppenõustamiskomisjoni koosolekul, kus osakonna juhataja kutsel osalevad vajadusel ka õpilane, alaealise õpilase seaduslik esindaja, rühmajuhendaja, erialaõpetajad ja nõustamiskeskuse spetsialistid. Osakonnajuhataja ettepanekul otsustatakse edasised meetmed õpilase mõjutamiseks. (12) Kui õpilase põhjuseta puudumine jätkub järgneval kuul, suunatakse õpilane nõustamiskeskusesse sotsiaaltöötaja juurde. Sotsiaaltöötaja koostöös õpilase ja vajadusel lapsevanema või hooldajaga analüüsib puudumise põhjusi ning kavandab meetmed õpilase mõjutamiseks. (13) Kui õpilane vaatamata osakonnajuhataja ja sotsiaaltöötaja poolt rakendatud meetmetele puudub jätkuvalt põhjuseta, suunatakse õpilane aru andma kooli nõukogule. (14) Puudumiste põhjuseid tõendavate dokumentide säilitamise eest jooksval õppeaastal vastutab rühmajuhendaja. Tõendavate dokumentide hävitamise korraldab rühmajuhendaja õppeaasta lõpus. (15) Individuaalse õppekava ja õppetöögraafiku rakendamine on sätestatud Tugiteenuste osutamise tingimustes ja korras. (16) Individuaalse õppetöögraafiku või õppekava alusel õppiva õpilase võib auditoorsest õppetööst vabastada. § 31 Hindamine (1) Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine asjakohase tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta. (2) Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta kooli õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpetaja planeerib ja juhendab õppetöö hindamist. Mooduli või teema alguses tutvustab õpetaja õpilastele hindamisel arvessevõetavaid nõudeid ning kokkuvõtva hinde kujunemise aluseid moodulis või teemas. (3) Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundav ja kokkuvõttev hindamine. Mõlemaid võib kasutada ka enesehindamisel. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni. (4) Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist. (5) Kokkuvõtva hindamise abil antakse õpilasele ja teistele huvigruppidele infot õpiväljundite saavutatuse kohta. Moodulite, sh üldõpingute kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse hinnetelehele. Kokkuvõtvate hinnete arvestamine õppetoetuste määramiseks toimub igal õppeaastal poolaasta lõpu seisuga antud õppeaastas välja pandud moodulite, õpiväljundite ja alateema hinnete alusel. Kokkuvõtvate hinnete väljapanemise tähtajad on fikseeritud õppeaasta akadeemilises kalendris. (6) Kokkuvõttev hindamine on mitteeristav või eristav. (7) Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse taset ei ole võimalik või vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse piisavat tulemust sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“. (8) Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse 16 tase määratakse numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on 3 positiivset ja üks negatiivne hinne. Eristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid. (9) Kokkuvõtval hindamisel arvestab õpetaja iseseisvate, praktiliste ja arvestuslike tööde hindeid, mis on kirjeldatud kooli õppekavas ja moodulite rakenduskavas nõutavate õpiväljundite saavutatuse hindamiseks. Arvestuslikud hinded kannab õpetaja e-päevikusse eri tähistusega. Arvestuslike hindamisülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik. (10) Kokkuvõtva moodulihinde kujunemise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas ja moodulite rakenduskavas. Kokkuvõttev moodulihinne võib olla positiivne ka juhul, kui mõni eelnev kokkuvõtvatest hinnetest on mitterahuldav, kuid õppeväljundid on lävendi tasemel saavutatud. (11) Kokkuvõtvate hinnetena arvestatakse mooduli-, õpiväljundi- ja teemahindeid. (12) Õpetaja kannab hinded õppetöö päevikusse kooli infosüsteemis (e-päevik) vastavalt päeviku täitmise korrale õppekorralduseeskirjas. (13) Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ning ei ole nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat hinnet välja ei panda, vaid märgitakse arvestuslikult hinnatavad ülesanded päevikusse puuduliku hindega. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal enne kokkuvõtva hindamise tähtaega. (14) Õppetöö kujundavad hinded kantakse e-päevikusse kooli infosüsteemis suulise vastuse puhul antud koolipäeva lõpuks, kirjalike või praktiliste tööde puhul hiljemalt järgnevaks ainetunniks, kirjalike arvestuslike tööde hinded nädala jooksul peale töö sooritamist. (15) Õpilane, kes puudus arvestuslikult hinnatava töö tunnist või sooritas töö mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal enne kokkuvõtva hindamise tähtaega, hiljemalt järgmise õppeperioodi lõpuks. Õpilasel on õigus arvestuslikult hinnatavat ülesannet uuesti sooritada 1 kord. (16) Õpilase ja alaealise õpilase korral lapsevanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamine toimub kooli infosüsteemi ning vajadusel rühmajuhendaja poolt väljastatavate hinnetelehtede kaudu 2 korda õppeaastas. § 32 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid (1) Õpiväljundite saavutatuse hindamisel kasutatakse sobivaid, autentseid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest aineõpetaja on õppetöö alguses õpilast teavitanud. (2) Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks oskuste demonstratsioon, õpimapp, projekt, esitlus, simulatsioon, praktiline töö, essee, suuline või kirjalik eksam, test, rühmatöö, diskussioon, analüüs, vaatlus, aruanne jne). (3) Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. (4) Mitteeristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid vastavalt hindamisskaalale. § 33 Hindamisskaalad (1) Eristava hindamise puhul eristatakse õpilaste õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 1) («5») – «väga hea» – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) («4») – «hea» – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) («3») – «rahuldav» – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 17  4) («2») – «puudlik» – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. § 34 Hindamine varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamisel (1) Varem hindamata õpingute ja varasemast töökogemusest õpitu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli või teema õpiväljunditele. (2) Varem hinnatud õpingute arvestamisel: 1) kantakse üle originaalhinne, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis või; 2) arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet või; 3) kantakse hinded üle mitteeristava hindamisega, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda. § 35 Õppevõlgnevuse arvestamise alused (1) Õpilase edasijõudmist õppetöös jälgib rühmajuhendaja ja osakonnajuhataja. (2) Õpilasel, kellel on õppeperioodis mingis õppeaines puudulikud hinded, on kohustus likvideerida õppevõlgnevus järgmise 5-nädalase õppeperioodi jooksul ning osaleda konsultatsioonis kooli poolt määratud ajal ja korras. (3) Praktikale asumiseks on õpilane kohustatud likvideerima õppevõlgnevused erialaainetes, milliste läbimine on eelduseks praktika sooritamisele. Praktikale lubatakse erandkorras osakonna õppenõustamiskomisjoni otsusel erialaõpingute õppevõlgadega, juhul kui praktika sooritamine toimub õppetööplaani järgselt suvisel koolivaheajal. (4) Õpilase üleviimist ühelt kursusest teisele õppeaasta lõpus arutatakse osakonna õppenõustamiskomisjoni koosolekul rühmajuhendaja aruande alusel. Õppenõustamiskomisjoni ettepanekut arutatakse kooli nõukogus. Otsuse kinnitab direktor käskkirjaga. Õpilasi kursust kordama ei jäeta. Õpilast võib osakonna õppenõustamiskomisjoni ettepaneku alusel viia üle järgmisele kursusele, kui tal on õppevõlgnevusi erialaainetes. (5) Õpilast, kelle erialaaine õppeaasta kokkuvõttev hinne on mitterahuldav, võidakse järgmisele kursusele üle viia tingimusega, et vastava aine õppevõlgnevus likvideeritakse hiljemalt järgneva õppeaasta I õppeperioodi lõpuks. Õpilased, kes viibivad I ja II õppeperioodil praktikal, likvideerivad oma õppevõlgnevused hiljemalt III õppeperioodi lõpuks. Kui õpilane ei ole antud tähtajaks õppevõlgnevust likvideerinud, arutatakse õpilase õpingute jätkamist kooli nõukogus või rakendatakse vajadusel IÕK. (6) Kutsekeskharidusõppe õpilast, kellel on üldharidusainetes õppevõlgnevused ja raskusi õppetöös edasijõudmisel, võidakse õpilase avalduse alusel kooli direktorile (alaealise õpilase puhul on vajalik lapsevanema/eestkostja nõusolek) viia üle kutseõppe kavale. Õpilase avaldust arutatakse osakonna õppenõustamiskomisjonis ning osakonnajuhataja ettepaneku alusel see vormistatakse direktori käskkirjaga. (7) Õpilast, kellel õppeaasta praktika kokkuvõttev hinne on mitterahuldav, järgmisele kursusele üle ei viida ning kustutatakse õpilaste nimekirjast juhul, kui praktika õppevõlgnevuse sooritamine muudel tingimustel ja ajal ei ole võimalik. (8) Lõpukursuse õpilane võib esitada kooli direktorile õppevõlgnevuste vastamiseks pikenduse saamiseks kuni 12 kuuks põhjendatud taotluse, milles on toodud õppevõlgnevused ning nende likvideerimise ajad. Õpingute pikendamine on võimalik ainult tingimusel, et õppekaval on jätkuvalt õppe läbiviimise õigus. (9) Õpingute pikendamise otsustab kooli direktor osakonna õppenõustamiskomisjoni ettepaneku alusel ning otsus vormistatakse direktori käskkirjaga. Avaldus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist. 18 (10) Nominaalse õppeaja lõppemisel ja õppekava õppekoormusest tuleneva mahu täitmata jätmisel arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja ning talle antakse väljavõte õpitulemuste registrist, kuhu on märgitud läbitud moodulite mahud ja kokkuvõtvad hinded. § 36 Praktiline õppetöö koolis (1) Praktiline õppetöö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus vormis. (2) Praktilise töö ja praktika eesmärk, maht ja muud tingimused on määratud kooli õppekavas. (3) Praktiline töö toimub vastavalt tunniplaanile kooli õppetöökodades või kooli poolt määratud objektidel kutseõpetaja juhendamisel. (4) Kutseõpetaja viib läbi praktilisele tööle asuvate õpilaste esmase ja täiendava juhendamise ning väljaõppe õppetöökojas. (5) Praktilise õppetöö sooritamise kohta teeb kutseõpetaja sissekanded õpperühma e- päevikusse. Päevikusse kantakse: 1) praktilise töö ajaline arvestus; 2) praktiliste tööde loetelu; 3) praktilise töö tulemused. (6) Õpilane on kohustatud osalema kõigis praktilise töö tundides ja sooritama kõik hinnatavad ülesanded. Puududa võib üksnes mõjuval põhjusel. (7) Praktiline õppetöö vastavas õppeaines on sooritamata, kui õpilane on puudunud enam kui 25% ulatuses praktiliseks tööks ettenähtud tundide mahust. (8) Sooritamata praktiline töö on õppevõlgnevus, mille peab õpilane likvideerima kokkuleppel kutseõpetajaga. § 37 Tööohutuse tagamine (1) Praktika ja praktilise õppetöö ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid. (2) Kutseõpetaja viib õpilastega läbi töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise enne praktilise õppetöö algust. (3) Õpilase sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine, väljaõpe ning õpilase iseseisvale tööle lubamine fikseeritakse sellekohasel registreerimise kaardil (Lisa 11), kuhu märgitakse: 1) juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; 2) juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; 3) struktuuriüksus, kuhu õpilane tööle suunati; 4) täiendava juhendamise põhjus; 5) õpilasele tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; 6) iseseisvale tööle lubamise kuupäev. (4) Õpilane kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. § 38 Praktikakorralduse alused (1) Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. (2) Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist. (3) Praktikakorraldus peab vastama tingimustele, mis võimaldavad õppekavas praktikale seatud õpiväljundite saavutamist ning omandatud kompetentside rakendamist õppe- ja töökeskkonnas. Kooli praktikakorraldust reguleerib „Haapsalu Kutsehariduskeskuse praktikakorralduse juhend“ (Lisa 12). (4) Kool tagab praktika ettevalmistuse, toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja 19 eesmärkide, sh õpilase individuaalsete eesmärkide kohaselt, õpilase juhendamise ja praktika tulemuslikkuse hindamise. (5) Kool koostab igaks õppeaastaks praktikakorralduse kava (praktikagraafik), milles määratakse kindlaks praktikaperioodid ja koolipoolsed praktikajuhendajad. Praktikakohad ja ettevõttepoolsed praktikajuhendajad täpsustatakse õppeaasta jooksul. (6) Praktikakoha vastavuse tingimustele, mis võimaldavad täita praktikale seatud õpieesmärke, saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid ning on tagatud õpilase ohutus ja tervisekaitse, otsustavad ühiselt kooli ja praktikakoha esindajad. Seda reguleerib Haapsalu Kutsehariduskeskuse praktikaettevõtete hindamise ja tunnustamise juhend (lisa 13). (7) Praktikakoha leidmine toimub kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Praktika sooritamiseks ettevõttega kontakti võtmisel eelistab kool õpilase iseseisvat algatusvõimet. (8) Kogu praktikaga seonduv üldine informatsioon peab olema õpilastele, õpetajatele, juhendajatele, praktikaettevõtete esindajatele kättesaadav õppeaasta alguses. (9) Praktikal juhinduvad õpilased praktikakoha töökorralduse reeglitest ning õpilastele laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus. § 39 Lõpueksamite läbiviimine (1) Lõpueksam on erialaeksam, kutseeksam ja/või lõputöö kaitsmine. (2) Õppekavast lähtuvalt võib praktilise lõputöö kohta teostada ka kirjaliku töö. Kirjalikele töödele esitatavad sisu nõuded on määratud kooli lõputööde koostamise ja kaitsmise juhendiga (lisa 14). (3) Lõpueksamile pääsemise eelduseks on õppekava täitmine täies mahus. (4) Lõpueksamite graafiku koostab õppejuht osakonnajuhatajatelt saadud ettepanekute alusel hiljemalt üks kuu enne eksamiperioodi algust ja selle kinnitab direktor käskkirjaga. Lõpueksamite graafikud pannakse välja hiljemalt üks nädal enne eksamiperioodi algust. (5) Lõpueksamid toimuvad vastavalt eksamigraafikule. Õppetöö lõppemise ning kooli lõpueksamite vahe on vähemalt kolm päeva. (6) Lõpueksamiteks moodustatakse osakonnajuhataja poolt eksamikomisjon, mille koosseis kinnitatakse eksamigraafikus direktori käskkirjaga. (7) Lõpueksamite ülesanded koostavad õpetajad vastavalt õppekavale ja need kinnitab õppedirektor hiljemalt üks nädal enne eksami algust. (8) Kui õpilane ei nõustu lõpueksamil saadud hindega, on tal õigus esitada eksamikomisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. (9) Eksamiprotokolli (Lisa 15) valmistab ette eksamikomisjoni esimees, kandes sinna kõigi eksamile lubatud õpilaste nimed. Individuaalse õppekava alusel õppivate õpilaste eksamitulemuste kohta tehakse protokolli vastavasisuline märge. (10) Protokolli koos eksamitulemustega esitab eksamikomisjoni esimees õppedirektorile suulise eksami korral järgmisel tööpäeval, kirjaliku eksami korral hiljemalt viie tööpäeva jooksul. (11) Õpilaste informeerimise eksami tulemustest korraldab eksamikomisjoni esimees. (12) Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile, märgitakse tema kohta protokolli "mitteilmunud". Märge "mitteilmunud" võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. Mõjuvatel põhjustel eksamilt puudunud õpilasel on õigus eksam sooritada eksamineerija poolt uuesti määratud ajal. (13) Eksamineerijatel on õigus õpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud 20 abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti eksamineerijaid või kaasõpilasi segava, solvava või halvustava käitumise korral. Vastava korralduse teinud eksamikomisjoni liige kannab sellekohase märkuse eksamiprotokolli. (14) Eksamineeritaval on õigus: 1) kasutada eksamineerijate poolt lubatud abivahendeid ja -materjale; 2) esitada eksamitulemusega mittenõustumisel kirjalik vaie koos vastavate põhjenduste äranäitamisega eksamikomisjoni esimehele; 3) tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ühe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. (15) Eksami mittesooritamine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksamite sooritamist. § 40 Kaitsmised (1) Kooli lõputööd kuuluvad avalikule kaitsmisele. (2) Õppekavast tulenevalt võidakse kaitsta ka teisi töid (õppeaine lõputööd, uurimustööd, praktika aruanded, seminaritööd, iseseisvad tööd jne). (3) Kui osakonnajuhataja/juhtivõpetaja peab vajalikuks, toimub kooli lõputööde ja praktika aruannete eelkaitsmine. Ettepaneku eelkaitsmise korraldamiseks võivad teha ka õpilased. (4) Hiljemalt 2. poolaasta alguseks esitab õpilane kooli kirjaliku lõputöö kohta osakonnajuhatajale vastavasisulise avalduse. Avalduses märgitakse õpilase nimi, planeeritava töö pealkiri, juhendaja nimi ja nõusolek. (5) Osakonnajuhataja esildise alusel kinnitab kooli lõputööde nimekirja kooli direktor oma käskkirjaga. Kui õpilane peale seda soovib muuta kooli lõputöö teemat, peab ta vormistama vastavasisulise taotluse, näidates ära põhjendused teema muutmiseks. Osakonnajuhataja nõusoleku korral kinnitatakse direktori käskkirjaga õpilasele uus koolilõputöö teema. (6) Kooli lõputöö vormistab õpilane vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile ja esitab vähemalt kolm tööpäeva enne lõputöö kaitsmist osakonnajuhatajale köidetuna ühes eksemplaris retsensendi arvamusega. (7) Koolilõputööd ei kuulu õpilastele tagastamisele. Kirjalikud lõputööd säilitatakse kooli infokogus kuni 3 aastat. (8) Avalik kaitsmine toimub selleks moodustatud komisjoni ees, kuhu võivad kuuluda kooli ja tööandjate või nende liitude esindajad. Kooli lõputööde kaitsmise komisjon moodustatakse osakonnajuhataja ettepanekul ja kinnitatakse eksamigraafikus direktori käskkirjaga. (9) Kooli lõputöö kaitsmisele mitteilmumisel tehakse õpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud"; (10) Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud õpilasel on õigus kaitsta lõputööd komisjoni poolt määratud ajal enne õpingute lõppemist. (11) Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks pärast vastava protokolli vormistamist hiljemalt kaitsmisele järgneval tööpäeval. (12) Kui õpilane ei nõustu koolilõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada komisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. (13) Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "2". § 41 Tugiteenuste osutamise tingimused ja kord (1)Üldsätted 1.1 Õpilase toetamiseks, sh erivajadustega õpilase toetamiseks on koolis nõustamiskeskus, kuhu kuuluvad psühholoog, sotsiaaltöötaja ja õppenõustaja. 1.2 Haridusliku erivajadusega õpilane on isik, kelle erivajadusest tingitud täiendava toe vajadus õpiprotsessis on tuvastatud ning kes vajab õppekavas seatud õpiväljundite saavutamiseks 21 muudatusi või kohandusi õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas. 1.3 Tugiteenuste osutamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusest „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“. (2) Kooli ülesanded haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel 2.1 Kool loob haridusliku erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja toetab valmisoleku kujunemist tööturule sisenemiseks. Õpilase individuaalsusega arvestamiseks võib kool teha punktis 1 loetletud muudatusi või kohandusi, mis võimaldavad õpilasel saavutada õppekavas seatud õpiväljundid. 2.2 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekava nominaalkestusest pikema õppeaja vajaduse kinnitab kooli direktor käskkirjaga HEV tugirühma põhjendatud ettepaneku alusel ning õpilase või tema seadusliku esindaja nõusolekul. Õppeaega on võimalik pikendada kuni ühe õppeaasta võrra, seejuures ei või pikendatud õppeaeg ületada asjaomase õppekava nominaalkestust. Vastav märge tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS). 2.3 Haridusliku erivajadusega õpilasele kutseõppeks tingimuste loomisse kaasab kool vastavalt vajadusele kooli pidaja, riigiasutused ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse, ettevõtete esindajaid ja teisi koostööpartnereid. 2.4 Koolile rehabilitatsiooniplaani esitanud haridusliku erivajadusega õpilase õppetöö korraldamisel arvestatakse rehabilitatsiooniplaanis toodud soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuse osutamisse kaasatud osapooltega. 2.5 Õpikeskkonna korraldamisel ning kujundamisel arvestab kool õpilase erivajadusega ning ehitusseadustikus ja teistes asjaomastes õigusaktides sätestatud nõuetega. Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka väljaspool kooli territooriumi (3) Kooli ülesanded nõustamisel 3.1 Kool nõustab õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi potentsiaalile vastava eriala ja õppekava taseme valikul, hinnates tema valmisolekut saavutada õppekavas seatud õpiväljundid ja siirduda peale õpinguid tööturule või edasisse õppesse. 3.2 Kool teavitab vajadusel haridusliku erivajadusega õpilast või tema seaduslikku esindajat sotsiaal- ja tööturuteenustest ning toetustest nii õpingute ajal kui kooli lõpetamisel, toetamaks õpiprotsessi ning siirdumist tööturule. (4) Haridusliku erivajaduse tuvastamise alused ja kord 4.1 Sobiva tugiteenuse või tugimeetme rakendamiseks tuvastab kool õpilase haridusliku erivajaduse, seejuures on koolil õigus töödelda asjaomastesse riiklikesse infosüsteemidesse kantud andmeid kooli vastuvõetud õpilase kohta. 4.2 Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks ning vajalike tugiteenuste või tugimeetmete määramiseks ja rakendusplaani koostamiseks, sealhulgas meetmete tulemuslikkuse hindamiseks, muutmiseks ning rakendamise lõpetamiseks, moodustab kool HEV tugirühma, kuhu lisaks tugispetsialistidele kuuluvad haridusliku erivajadusega õpilase rühmajuhendaja ja vajadusel õpiprotsessiga vahetult seotud õpetajad. 4.3 Kool määrab töötaja, kes vastutab haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse ja HEV tugirühma töö koordineerimise eest, sealhulgas õpilase erivajaduse tuvastamise ja tugimeetmete määramise korraldamise ning rakendamise tulemuslikkuse jälgimise ja dokumenteerimise eest. Määratud töötaja ülesannete hulka kuulub koolisisese teavitustöö koordineerimine vastutusvaldkonnas. 4.4 Vastutav töötaja ja HEV tugirühm kavandavad haridusliku erivajadusega õpilase õpinguid koostöös õpilase ja vajadusel tema seadusliku esindajaga. 4.5 Vastutava töötaja ja HEV tugirühma ülesanded ning töökorra kinnitab direktor käskkirjaga ning teavitab kooli nõukogu. (5) Tuvastatavad hariduslikud erivajadused 5.1 HEV Tugirühm võib sobiva tugiteenuse, tugimeetme või mõlema samaaegseks 22 rakendamiseks tuvastada järgmisi hariduslikke erivajadusi: 1) püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi või logopeedi dokumenteeritud hindamistulemused või kooli lõputunnistus, rehabilitatsiooniplaan või HEV tugirühma dokumenteeritud otsus; 2) intellektipuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta või rehabilitatsiooniplaan; 3) emotsionaalsed raskused, käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi dokumenteeritud hindamistulemused, rehabilitatsiooniplaan või HEV tugirühma dokumenteeritud otsus; 4) nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 5) kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 6) liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või rehabilitatsiooniplaan; 7) terviseseisund, mille tuvastamise aluseks on tervishoiutöötaja väljastatud tõend; 8) õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse omandamist tõendav dokument või HEV tugirühma otsus. (6) Tugiteenuste ja -meetmete määramine ja rakendamine Kool koostöös kooli pidajaga tagab haridusliku erivajadusega õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendab vajadusel tema toetamiseks järgmisi hariduslikke tugimeetmeid: 6.1. Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine. 6.1.2 Vajaduse korral koostatakse koolis õpilasele Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK), mis on kooli õppekavast lähtuv haridusliku erivajadusega õpilase jaoks koostatud õppekava, kus on arvestatud õpilase erinevaid vajadusi ning mille kaudu luuakse õpilasele tingimused kutseõppeks ja isiksuse arenguks. 6.1.3 IÕK-ga määratakse vastavalt vajadusele erisused õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas. 6.1.4 IÕK taotlemiseks esitab õpilane või vajadusel alaealise õpilase lapsevanem (hooldaja, eestkostja) kirjaliku taotluse koolile, mis on kooskõlastatud õppe- ja karjäärinõustaja ning osakonnajuhatajaga. IÕK taotlemist võib algatada vajadusel ka õppe- ja karjäärinõustaja, rühmajuhendaja või aineõpetaja. IÕK rakendamise otsuse teeb õppedirektor. 6.1.5 IÕK koostamine ja rakendamine toimub õppe- ja karjäärnõustaja juhtimisel koostöös osakonnajuhataja, rühmajuhendaja, tugispetsialistide ning õpetajatega. 6.1.6. IÕK koostatakse lähtuvalt kooli õppekavast ning selle õppeväljundid peavad kattuma kooli õppekavas kirjeldatuga. 6.1.7. Individuaalse õppekava alusel õppival õpilasel on kohustus järgida IÕK kokkuleppeid. Kui õpilane ei järgi individuaalset õppekava, on koolil õigus IÕK katkestada. 6.1.8. IÕK koostatakse kuni üheks õppeaastaks ja kinnitatakse direktori käskkirjaga. 6.1.9.. Õppeinfospetsialist teeb vastava märkuse kooli õppeinfosüsteemi. 6.2. Individuaalne õppetöögraafik 23 6.2.1. Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppetöögraafik (IÕG), kui õpilane ei saa tervislikel, perekondlikel või muudel mõjuvatel põhjustel osaleda õppes tunniplaaniga ettenähtud korras ja aegadel või tuleb üle teisest koolist. 6.2.2. IÕG taotlemiseks esitab õpilane või vajadusel alaealise õpilase lapsevanem (hooldaja, eestkostja) kirjaliku taotluse koolile, mis on kooskõlastatud õppe- ja karjäärinõustaja ning osakonnajuhataja, ning õppedirektoriga. IÕG taotlemist võib algatada vajadusel ka õppe- ja karjäärinõustaja või rühmajuhendaja. IÕG rakendamise otsuse teeb õppedirektor. 6.2.3. IÕG koostamine ja rakendamine toimub õppe- ja karjäärnõustaja juhtimisel koostöös osakonnajuhataja, rühmajuhendaja, tugispetsialistide ning õpetajatega. 6.2.4. IÕG koostatakse kuni üheks õppeaastaks ja kinnitatakse direktori käskkirjaga. 6.2.5. Individuaalse õppetöögraafiku alusel õpilase võib õppenõustaja kooskõlastatult aineõpetaja ja/või rühmajuhendajaga õpilase auditoorsest õppetööst vabastada. 6.2.6. Individuaalse õppetöögraafiku olemasolu kohta teeb õppeinfospetsialist vastava sissekande õppeinfosüsteemi ja vabastatud õpilasi ei märgita puudujateks. 6.2.7. Individuaalse õppetöögraafiku alusel õppivale õpilasele on kohustus sooritada kõik hinnatavad ülesanded vastavalt õpetajaga kokkulepitud aegadel. 6.2.8. Individuaalse õppetöögraafiku alusel õppival õpilasel on kohustus järgida IÕG kokkuleppeid. Kui õpilane ei järgi individuaalset õppetöögraafikut, on koolil õigus IÕG katkestada. 6.3. Individuaalse karjääriplaani koostamine; 6.4. Õpe väikerühmas; 6.4.1. Kui väikerühma moodustamine pole põhjendatud, kuid õpperühma kaasatud haridusliku erivajadusega õpilasele vajalikud muudatused ja kohandused sekkumist eeldavad, võib kooli direktor HEV tugirühma ettepanekul teha otsuse õpilaste arvu vähendamiseks õpperühmas või pedagoogilise sekkumise rakendamiseks 6.5. Mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine; 6.6. Täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes pole suuteline õpet alustama eesti keeles. 6.7 Tugiteenuse või -meetme määramisel võib kool lähtuda riiklikes infosüsteemides asjaomastest andmetest. 6.8 HEV tugirühma otsusega määratud tugimeede, selle rakendusplaan ning tugimeetme rakendamise lõpetamise tingimused kooskõlastatakse õpilase ja vajadusel tema seadusliku esindajaga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga. 6.9. Direktori käskkiri tugimeetme määramiseks on alus EHISesse vastava märke tegemiseks ning HEV tugirühma otsus tugimeetme rakendamise lõpetamiseks on alus märke eemaldamiseks EHISest. 6.10. Õpilase tugimeetme rakendusplaani, kus täpsustatakse sekkumise tegevuskava nimetatakse Haapsalu Kutsehariduskeskuses individuaalseks õppe- ja arenguplaaniks (IÕAP) ja see koostatakse haridusliku erivajadusega õpilasele, kellele on HEV tugirühma otsusega määratud tugimeede või tugiteenus. 6.10.1. IÕAP koostamist ja rakendamist koordineerivad kooli nõustamiskeskuse töötajad koostöös õpilase, alaealise õpilase puhul vajadusel lapsevanema (eestkostja, hooldaja), rühmajuhendaja ja vajadusel teiste võrgustikuliikmetega. 6.11.Arenguvestlus 6.11.1. Esimese ja lõpukursuste õpilastega viiakse läbi arenguvestlused vastavalt Haapsalu Kutsehariduskeskuses läbiviidavate arenguvestluste korrale (Lisa 17). Hariduslike erivajadustega õpilastega viiakse arenguvestlus läbi igal õppeaastal. 6.12.Õppenõustamiskomisjon 6.12.1 Õpilaste toetamiseks toimub igas osakonnas üks kord õppeperioodis osakonna õppenõustamiskomisjoni koosolek. 6.12.2. Õppenõustamiskomisjoni töös osalevad osakonna õpetajad, rühmajuhendajad, kooli 24 nõustamiskeskuse töötajad, õpilaskodu juhatajad. 6.12.3. Õppenõustamiskomisjoni tööd juhib osakonnajuhataja. 6.12.4. Õppenõustamiskomisjonis arutatakse õppetööga seotud küsimusi ja võimalikke lahendusi. Õppenõustamiskomisjoni koosolekud protokollitakse ja tehtud ettepanekud edastab osakonnajuhataja kooli nõukogule ja/või direktorile meetmete rakendamiseks. 6.13. Haridusliku erivajadusega õpilaste praktika läbimist toetatakse vajadusel rühmajuhendaja juhtimisel, kooli nõustamiskeskuse ning õpilasega seotud õpetajatega koostöös praktika kaaskirja koostamisega. 7. Õppija haridusliku erivajaduse alane infovahetus 7.1. Info edastamisel haridusliku erivajadustega õppijate kohta järgitakse hea tava reegleid ning juhindutakse eriliigiliste isikuandmete edastamise põhimõtetest. 7.2. Kooli nõustamiskeskuse töötajad koguvad infot õpilaste hariduslike erivajaduste kohta. HEV Tugirühm tuvastab õpilaste hariduslikud erivajadused ning määrab tugimeetmed, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga. Õppeinfospetsialist kannab õpilaste HEV andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). 7.3 Kooli nõustamiskeskuse töötajad koostöös rühmajuhendajaga edastavad õppetööd mõjutava vajaliku info ning juhised õpperühma kutse- ja üldõpingute õpetajatele. 8. Tugiteenuste osutamist Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse õpilastele reguleerib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppetöö ja tugiteenuste korraldamise eeskiri (Lisa 18). 9. Mittestatsionaarses õppevormis põhi- ja gümnaasiumiõppe õpilastele osutatakse tugiteenuseid käesolevas korras sätestatud alustel. V peatükk Õppekorralduseeskirja vaidlustamine ja rakendamine § 42 Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine (1) Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks on vaidlustajal õigus pöörduda kirjalikult kooli nõukogu poole. (2) Otsusega mittenõustumisel on avaldajal õigus pöörduda Eesti Vabariigi Halduskohtu poole. § 43 Õppekorralduseeskirja rakendamine (1) Käesolev eeskiri jõustub 01.09.2019. a. (2) Enne 2017./2018. õppeaastat vastu võetud õpilaste puhul hinnatakse õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. 25 KINNITATUD Kooli nõukogu 30.08.2019 protokolliga nr 1-3/44 ÕKE lisa 6 Õppetoetuste taotlemise ja määramise kord Haapsalu Kutsehariduskeskuses §1 Üldsätted (1) Käesolev kord reguleerib Haapsalu Kutsehariduskeskuses (edaspidi kool) õpilastele võimaldatava õppetoetuse määramist ja maksmist „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” alusel. (2) Õppetoetuse võimaldamise eesmärgiks on tagada õpilaste ligipääs koolile ning motiveerida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet läbivat õpilast õppima edukalt täiskoormusega ning läbima õppekava nominaalkestusega. (3) Õppetoetusi määratakse ja makstakse Kooli eelarve piires koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivatele õpilastele õppeedukusest lähtuvalt. (4) Õppetoetusena käsitletakse Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ja käesoleva korra tähenduses põhitoetust, mida määratakse ja makstakse õpilastele hariduse omandamisega kaasnevate kulude katteks. §2 Toetuste taotlemine (1) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust, kui ta: 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti; 3) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. (Õppekava nominaalkestus on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni vastava õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust (2) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas: 1) septembrikuus (ajavahemikuks september kuni jaanuar k.a); 2) veebruarikuus (ajavahemikuks veebruar kuni juuni k.a.). (3) Esimese kursuse õpilased saavad toetust taotleda üks kord õppeaastas veebruarikuus (ajavahemikuks veebruar kuni juuni k.a.). (4) Õppetoetuse taotlemisel esitab õpilane koolile elektroonsel teel õppeinfosüsteemi ÕIS kaudu taotluse 30. septembriks ja 28. veebruariks. (5) Õpilasel on õigus esitada õppeinfo spetsialistile lisadokumente, mis tõendavad lisaks õppeedukusele õpilase ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel ja konkurssidel. (6) Elektroonse õppeinfosüsteemi poolt õpilaste keskmise hinde alusel genereeritud paremusjärjestuse nimekirjad koos rühmajuhendajate kommentaaridega ja õpilaste poolt esitatud lisadokumentidega esitatakse õppeinfo spetsialisti poolt õppetoetuste komisjonile hiljemalt 1. oktoobriks ja 1. märtsiks. (7) Paremusjärjestuse nimekirjad koostatakse õppekavade kaupa. §3 Õppetoetuste määramine ja maksmine (1) Õppetoetust taotlevate õpilaste nimekirjad koos rühmajuhendajate märkuste ja kommentaaridega vaatab läbi ja toetuse määramise otsustab komisjon koosseisus: direktor, õppedirektor, õppeosakondade juhatajad, pearaamatupidaja, õppe- ja karjäärinõustaja, õppeinfospetsialist olles õppetoetuste määramised eelnevalt kooskõlastanud õpilasesindusega. (2) Põhitoetuste fond jagatakse õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas vastavalt kooli poolt kehtestatud põhitoetuse fondi jagamise tingimustele ja korrale. (3) Õppetoetuste määramise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Õppevõlgnevustega õpilastele õppetoetust ei maksta. Võrdsete õppetulemuste korral arvestatakse õpilase ühiskondlikku aktiivsust (Kooli esindamist võistlustel, konkursssidel, osalemist õpilaselu korraldamisel jne) ja põhjuseta puudumisi. (4) Komisjon teeb otsuse toetuste määramise kohta vastavalt 10.oktoobriks ja 10.märtsiks. Komisjoni otsus vormistatakse kirjalikult, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Otsuse põhjal vormistab õppeinfospetsialist käskkirja, mis on raamatupidamisele aluseks õpilastele ülekannete tegemiseks. (5) Raamatupidaja kannab õppetoetuse õpilase arveldusarvele iga kuu 25-ndal kuupäeval. Septembrikuu toetus makstakse koos järgneva kuuga. (6) Õppetoetust ei maksta: 1) akadeemilisel puhkusel olevale õpilasele; 2) õpilasele, kelle suhtes on eelneval õppepoolaastal rakendatud direktori käskkirjaga mõjutusvahendeid; 3) õpilasele, kellel on õppevõlgnevusi või kes ei osale õppetöös (7) Õppeasutusel on õigus lõpetada või peatada õpilasele õppetoetuse maksmine, kui õpilane: 1) ei osale õppetöös; 2) ei täida õpilase kohustusi ja/või rikub kooli sisekorda. §4 Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine (1) Õppetoetuse maksmine lõpetatakse, kui tuvastatakse, et õpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli ise sellest teadlik. Õpilane kaotab õiguse taotleda õppetoetusi sel aastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine ning sellele järgneval õppeaastal. (2) Koolil on õigus nõuda õpilaselt paragrahvis 4 lõige 1 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrate see uuele õpilasele vastavalt paremusjärjestusele. § 5 Oluliste rikkumiste loetelu, mille korral on koolil õigus peatada või lõpetada õppetoetuse maksmine Koolil on õigus õppetoetuse maksmine peatada või lõpetada juhul, kui õpilane: 1. Käitub ebaviisakalt, kasutab füüsilist ning vaimset vägivalda kaasõpilaste ja kooli töötajate suhtes; 2. Segab pidevalt kaasõpilasi ja õpetajaid tunni ajal, häirib tunnirahu ning takistab õpetajal tunni läbiviimist; 3. Suhtub hoolimatult õppetöösse, puudub palju põhjuseta, jätab puudumistest teavitamata oma rühmajuhendaja ja/või hilineb pidevalt tundidesse; 4. Ei tegele õppevõlgade parandamisega vaatamata lubadustele; 5. Esitab õppetöö alaseid valeandmeid; 6. Ähvardab kaasõpilasi või kooli töötajaid; 7. Edastab teadlikult enda kohta valeandmeid nii koolis kui väljaspool kooli; 8. Võltsib dokumente (sh allkirja); 9. Rikub või lõhub tahtlikult kooli vara; 10. Ilmub õppetööle alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all või toob kooli kaasa ja tarvitab alkoholi, narkootilisi ning uimastavaid aineid, 11. Suitsetab, sh e-sigarette, kooli ruumides ja kooli territooriumil; 12. Toob kooli kaasa külm- ja tulirelvi jm endale ja teistele ohtlikke esemeid; 13. Rikub avalikku korda väljapool kooli ning kahjustab sellega kooli mainet; 14. Igasugune muu ebaõpilaslik tegevus, millega kaasneb kooli või eriala maine kahjustamine KINNITATUD Kooli nõukogu 30.08.2019 protokolliga nr 1-3/44 ÕKE lisa 3 Vastuvõtu korraldus ja vastuvõtukomisjoni töökord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses läbiviidava õppetöö erialadel 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Kord sätestab õppijate vastuvõtu korralduse ja vastuvõtukomisjoni töökorra Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (edaspidi AKRK) läbiviidava kutseõppe erialadel ja täiskasvanute koolituskursustel. 1.2. Kutsekeskharidusõppe erialadele (tase 4) kandideerimise eelduseks on põhihariduse olemasolu või vähemalt 22 eluaastastele põhiharidusele vastavate kompetentside olemasolu; 1.2.1. kutseõppe erialad (tase 2 ja tase 3) on põhiharidusnõudeta tööealistele erivajadusega inimestele; 1.2.2. täiskasvanute koolituskursustele võivad õppima asuda tööealised erivajadusega inimesed, kelle hariduslik nõue tuleneb vastava eriala kutsestandardist. 1.3. AKRK-s kandideerimisel viiakse läbi hindamisvestlus, töökatse ja/või täiendav hindamine rühmas ning õppe lõpetajalt eeldatakse tööle asumist omandatud erialal. 1.4. Eduka kandideerimise eelduseks on: 1.4.1. vestluse, töökatse ja/või täiendava hindamise läbimine; 1.4.2. terviseseisund, mis võimaldab õppida soovitud erialal; 1.4.3. eesti keele oskuse tase, mis võimaldab osaleda õppetöös; 1.4.4. oskus orienteeruda ja liikuda iseseisvalt tuttavas ümbruses; 1.4.5. õppijakandidaat ei ohusta iseennast, teisi ja/või keskuse vara ning aktsepteerib üldiselt tunnustatud käitumistavasid; 1.4.6. pingetaluvus ja suutlikkus keskenduda ülesannete täitmisele; 1.4.7. kui ei esine muu asjaolu, mis võib takistada õppetöös osalemist. 2. SOOVIAVALDUSE ESITAMINE ÕPPIMA ASUMISEKS 2.1. Õppijakandidaatide sooviavalduste vastuvõtt kutseõppe erialadele toimub 1. märtsist kuni 31. maini, et tagada piisav aeg vastuvõtuhindamise läbiviimiseks. Vabade õppekohtade olemasolul toimub täiendav sooviavalduste vastuvõtt ja hindamine 15. augustist kuni 15. septembrini. 2.1.1. Õppijakandidaatide sooviavalduste vastuvõtt täiskasvanute koolituskursustele toimub aastaringselt. 2.2. Kutseõppe eriala õppekohale kandideerimiseks esitab õppijakandidaat järgmised dokumendid: 2.2.1. vormikohane allkirjastatud sooviavaldus (paberil või digitaalsel kujul); 1  2.2.2. isikut tõendava dokumendi koopia (ID kaart/pass); 2.3. Alaealise õppijakandidaadi puhul: 2.3.1. vanema või eestkostja kirjalik nõusolek. 2.4. Soovituslikud dokumendid mida esitada kandideerimisel: 2.4.1. haridust tõendava dokumendi koopia (lõputunnistus, viimase klassi tunnistus); 2.4.2. üleminekuplaan või iseloomustus viimasest koolist/päevakeskusest/töökohast; 2.4.3. otsus eestkoste määramise kohta; 2.4.4. foto õpilaspiletile; 2.4.5. perearstilt tervise hetkeseisu ja soovitud eriala sobivuse kirjeldus; 2.4.6. eriarstide konsultatiivsed otsused; 2.4.7. Sotsiaalkindlustusameti ja/või Eesti Töötukassa ekspertiisiotsus puude raskusastme ja/või töövõimetuse/töövõime kohta; 2.4.8. sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni dokumendid (tegevuskava, rehabilitatsiooniplaan). 2.5. Esitatud dokumentide sisu on konfidentsiaalne ja ei kuulu avaldamiseks kolmandatele isikutele. 2.6. Täiskasvanute koolituskursuste õppekohale kandideerimiseks esitab õppijakandidaat järgmised dokumendid: 2.6.1. vormikohane allkirjastatud sooviavaldus (paberil või digitaalsel kujul); 2.6.2. isikut tõendava dokumendi koopia (ID kaart/pass). 2.7. Avaldust ja lisadokumente on võimalik esitada tuues need kohale keskusesse, saates postiga või elektrooniliselt. Dokumendid registreerib teenuste konsultant Astangu Infosüsteemis (edaspidi AIS) nende esitamise päeval. 2.8. Dokumentide laekumise järgi määratakse hindamiste toimumise aeg ja järjekord. Dokumentide esitamise aeg on aluseks vastuvõtu pingerea moodustamisel. 2.9. Õppijakandidaadil on õigus kandideerimisest loobumiseks esitada teenuse konsultandile vabas vormis kirjalik avaldus. Avaldus registreeritakse esitamise päeval. 3. HINDAMISTE LÄBIVIIMINE JA VASTUVÕTUKOMISJONI TÖÖKORD 3.1. Kutseõppe eriala õppijakandidaadiga viiakse läbi hindamised. Hinnatakse kutsesobivust, motivatsiooni, iseseisvat toimetulekut ja valmisolekut õpiväljundite saavutamiseks. Hindamine toimub vestluse ja töökatse ja/või täiendava hindamise kaudu. 3.1.1. Täiskasvanute koolituskursustele kandideerijaga viiakse läbi vestlus motivatsiooni ja kursusel osalemise eesmärgi välja selgitamiseks. 3.2. Teenuste konsultandi ülesanded on: 3.2.1. sooviavalduste vastuvõtmine, registreerimine ning nende säilitamise korraldamine vastavalt asjaajamiskorrale; 3.2.2. õppijakandidaatide nõustamine õppimisvõimaluste sisu ja vastuvõtutingimuste ja - korralduse osas; 3.2.3. vestluse läbiviimise koordineerimine; 3.2.4. vastuvõtuteatiste ja hindamiste kokkuvõtete väljasaatmine; 2  3.2.5. hindamisest või õppekohast loobumise avalduste registreerimine. 3.3. Kui avalduse esitanud õppijakandidaat ei tule kahel kokkulepitud korral vestlusele ning ei ole sellest ette teavitanud, kaotab ta õiguse edasiseks kandideerimiseks. 3.4. Hindamise läbiviimiseks kinnitatakse AKRK direktori käskkirjaga hindamismeeskonna koosseis. Direktor määrab käskkirjas ka hindamismeeskonna juhi. 3.5. Hindamismeeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja ja õpetaja. 3.6. Hindamismeeskonna liikmed võivad kaasata hindamiste läbiviimisel teisi spetsialiste (nt logopeed, psühhiaater, füsioterapeut jne). 3.7. Hindamismeeskond koostab kirjaliku kokkuvõtte, mis allkirjastatakse ja esitatakse vastuvõtukomisjonile kahe (2) nädala jooksul pärast viimast hindamist. 3.8. Otsuse õppijakandidaadi vastuvõtmise kohta teeb hindamismeeskonna kokkuvõtte alusel vastuvõtukomisjon. 3.9. Vastuvõtukomisjon: 3.9.1. moodustatakse Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori käskkirjaga iga aasta 1. oktoobriks ning selle volitused kehtivad ühe aasta; 3.9.2. moodustatakse vähemalt 5-liikmelisena ning sinna kuulub vähemalt ühe (1) kooli juhtkonna liige ja tööandjate esindaja; 3.9.3. koosolekud kutsub kokku vastuvõtukomisjoni juht; 3.9.4. vastuvõtukomisjoni liikmed tutvuvad enne töökoosolekut õppijakandidaatide hindamiste kokkuvõtetega; 3.9.5. otsused protokollitakse vastuvõtukomisjoni protokollis (lisa 1); 3.9.6. vastuvõtukomisjoni juht sisestab õppijakandidaadi vastuvõtmise või eitava vastuse kohta tehtud otsused AISi kahe (2) tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist. 3.10. Hindamismeeskonna sotsiaaltöötaja teavitab õppijakandidaati vastuvõtukomisjoni otsusest ja nõustab edasiste tegevuste osas. 3.11. Teatis vastuvõtmise kohta koos kutseõppes õppimiseks vajaliku info ja hindamiste kokkuvõttega edastatakse õpilaskandidaadile hiljemalt kolme (3) nädala jooksul alatest viimase hindamise läbiviimisest kas posti teel või elektrooniliselt. 3.12. Vastuvõtukomisjoni otsuse alusel vastuvõetud õppijakandidaat on kohustatud kinnitama kirjalikult oma õppima asumist hiljemalt 24. augustiks. Alaealise õppijakandidaadi puhul annab kinnituse vanem või eestkostja. 3.13. Hiljemalt õppetöö alguseks kannab kooli direktor õppijakandidaadid käskkirjaga kooli õpilaste nimekirja ja korraldab õppijate registreerimise õppeinfospetsialisti poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), lähtudes vastuvõtukomisjoni otsusest ja õppijakandidaatide kinnitusest õppima asuda. Selleks teeb AKRK õppekorralduse spetsialist enne õppetöö algust vastava esildise HKHK direktorile. 3.14. Esimese aasta õppija, kes ei ole kahe (2) nädala jooksul pärast õppeaasta algust mõjuva põhjuseta õppetööle asunud, kustutatakse kooli õppijate nimekirjast. Vabale kohale võib asuda järgmine õppijakandidaat samal aastal kandideerinute pingereast. 3.15. Vastuvõtukomisjoni tööga seotud dokumente säilitatakse AKRK-s viis (5) aastat. 3 4. KESKUSE TEENUSTEL OLEVATE ÕPPIJAKANDIDAATIDE VASTUVÕTT 4.1. Keskuse muudel teenustel osalev õppijakandidaat esitab kutseõppe erialale ja täiskasvanute koolituskursustele õppima asumiseks lihtsustatud vormis sooviavalduse 1. aprilliks. Sooviavaldusel on tema rühma juhtumikorraldaja või töötoa juhendaja, õppesuuna juhi, täiendava hindamise läbi viinud õpetaja, tööhõivespetsialisti ja kaasatud spetsialisti (olemasolul) kooskõlastus. 4.2. Kooskõlastuse andmisel lähtuvad kooskõlastajad muuhulgas õppijakandidaadi tegevuskavas väljatoodud senistest vahetulemustest, täiendavate hindamiste tulemusest ning edaspidiseks seatud eesmärkidest ja vajadustest. 4.3. Nõuetekohaselt kooskõlastatud avalduse põhjal teeb vastuvõtukomisjon vastuvõtuotsuse ning komisjoni juht sisestab info AISi. 5. VAIDLUSTAMINE 5.1. Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori käskkirja õppijakandidaatide kandmisest kooli õppijate nimekirja on õppijakandidaadil võimalik vaidlustada, esitades vaide haldusmenetluse seaduses kehtestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus kehtestatud korras. 4  Lisa 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE AKRK-s LÄBIVIIDAVATE ERIALADE VASTUVÕTUKOMISJONI PROTOKOLL ………....................... 20…… Komisjoni esimees: ………………………………………………………………………… (ees- ja perekonnanimi) Komisjoni liikmed: ............................................................................................... ……………………………………………………………………......... ............................................................................................... ………………………………….......................................... ............................................................................................... ……………………………………………………………… Jrk. Nimi Hindamismeeskonna Vastuvõtukomisjoni otsus nr. soovitus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. Komisjoni esimees: ............................................................................................................... (nimi, allkiri) Komisjoni liikmed (nimi, allkiri): .......................................................................................... ............................................................................................ ............................................................................................ 5 KINNITATUD Kooli nõukogu 30.08.2019 protokolliga nr 1-3/44 ÕKE lisa 7 Eritoetuse määramise ja maksmise kord Haapsalu Kutsehariduskeskuses §1 Üldsätted (1) Käesolev kord reguleerib Haapsalu Kutsehariduskeskuses õpilastele võimaldatava eritoetuse taotlemist, määramist ning maksmist „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” 2. peatüki § 5 lõike 5 alusel ning „Haapsalu Kutsehariduskeskuses eritoetustefondi kasutamise kord” alusel. (2) Eritoetus on koolipoolne rahaline toetus õpilasele, mille määramise ja maksmise eesmärgiks on toetada õpilast, kes vajab õpingutes osalemiseks täiendavat rahalist toetust. (3) Lisaks igapäevaeluks vajalikele esmastele kulutustele makstakse õpilasele eritoetust ka õpilaskodu üüri, õppetöös ettenähtud eri- ja spordiriiete, isiklike õppe- ja abivahendite soetamisega ning transpordiga kaasnevate kulude kompenseerimiseks. (4) Eritoetust võib maksta ühekordselt või regulaarselt kindlaks määratud perioodil sõltuvalt toetuse maksmise põhjustest. (5) Õpilasele makstava eritoetuse otsustab igal konkreetsel juhul eritoetuste komisjon. (6) Komisjon määrab eritoetuse riigieelarves ettenähtud ja koolile eraldatud vahendite piires võttes arvesse esitatud taotluse põhjendatust. §2 Eritoetuse taotlemine (1) Õpilasel on õigus taotleda eritoetust, kui ta: 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti; 3) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. Õppekava nominaalkestus on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni vastava õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. 4) Eritoetuse fondist võib anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata ning võttes arvesse muid õpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. (2) Eritoetuse taotluse koos sissetulekuid tõendavate dokumentidega esitab õpilane sotsiaaltöötajale üldjuhul kaks korda õppeaastas – õppeaasta esimeseks poolaastaks hiljemalt 30. septembriks ja õppeaasta teiseks poolaastaks hiljemalt 31. jaanuariks. Erandkorras ja põhjendatud juhtudel võib õpilane esitada taotluse ka muul ajal õppeaasta sees. (3) Eritoetuse taotlemiseks esitab õpilane järgmised dokumendid: 1) kirjalik taotlus (Lisa 1) paberkandjal või elektroonsel teel õppeinfosüsteemi ÕIS kaudu, milles õpilane märgib ära nime, isikukoodi, elukoha, andmed vanemate, perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning toetuse taotlemise põhjuse. Taotluses esitatakse andmed kõikide pereliikmete sissetulekute kohta, sh töötasud, vanemahüvitised, peretoetused, riiklik toimetulekutoetus, töötutoetused, erinevat liiki pensionid (sh ka toitjakaotuspension), puudega inimeste toetused, elatis jt sissetulekud;  2) kui õpilase perekond on eritoetuse taotlemise ajal riikliku toimetulekutoetuse saaja, esitab õpilane koos taotlusega tõendi kohalikust omavalitsusest pere toimetulekutoetuse saamise kohta ning ei pea esitama pereliikmete sissetulekuid tõendavaid muid dokumente; 3) kui õpilase perekond on vähekindlustatud, kuid ei saa riiklikku toimetulekutoetust, esitab õpilane koos avaldusega tõendid perekonna liikmete sissetulekute kohta (palgatõendid viimase 6 kuu kohta, tõend Töötukassast väljamakstavate hüvitiste ja toetuste suuruse või nende puudumise kohta ning soovitavalt perekonna vähese majandusliku kindlustatuse kohta tõendi kohalikust omavalitsusest). 4) komisjoni nõudmisel tõend õpilase elukohajärgsest omavalitsusest õpilase perekonna (leibkonna) koosseisu kohta (väljavõte rahvastikuregistrist). 5) taotluse lisadokumendid esitatakse paberkandjal või laetakse üles taotluse lisana infosüsteemi ÕIS. (4) Eritoetuse avaldusele lisavad rühmajuhendaja ja sotsiaaltöötaja omapoolse seisukoha taotluse põhjendatuse ja ettepaneku toetuse suuruse osas. (5) Erandkorras võib õpilasele maksta eritoetust igapäevaeluks vajalike esmaste kulude ja õpilaskodu üüri katteks sotsiaaltöötaja esildise alusel. §3 Eritoetuse määramine (1) Eritoetust määratakse vähekindlustatud peredest õpilastele, kelle õpingute jätkumine ilma toetuseta oleks raskendatud või võimatu. (2) Eritoetuste määramisel eelistatakse õpilast, kes: 1) on orb; 2) kuulub perekonda, kes saab riiklikku toimetulekutoetust; 3) kelle vanem(ad) on töötu(d) ja saavad töötutoetust või töötuskindlustushüvitust; 4) kasvatab ise või kasvab peres, kus on kolm või enam alaealist last või täisealiseks saanud kuni 21- aastast last, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; 5) on üksikvanema kasvatada või on käesoleva korra § 3 lg 2 p 4 vastava lapse üksikvanem; 6) kes ise või kelle ülalpidaja on mittetöötav riikliku pensioni saaja (saab pensioni vanaduse, töövõimetuse, puude või toitja kaotuse korral); 7) on majanduslikult raskes olukorras ühekordsete erakorraliste asjaolude tõttu; 8) viibib asendushooldusel. (3) Üldjuhul makstakse eritoetust majanduslikel põhjustel õpilasele, kelle pere iga liikme kohta on netosissetulek kuus kuni 250 eurot. (4) Pere sissetuleku üle otsustamisel võetakse arvesse kõigi õpilasega samas eluruumis elavate perekonnaliikmete sissetulek. (5) Juhul kui eritoetuse taotleja suhtes on vanemate ülalpidamiskohustus lõppenud, loetakse taotleja eraldi leibkonnaks. (6) Juhul kui eritoetuse taotleja pereliikmeks on üliõpilane, ei arvestata teda eritoetuse määramise mõttes taotleja perekonnaliikmena. (7) Eritoetust määrab direktori käskkirjaga kinnitatud eritoetuste komisjon. Komisjon teavitab taotlejat otsusest eritoetuse määramise, maksmise, maksmise tingimuste või toetuse maksmisest keeldumise kohta infosüsteemis ÕIS. Komisjoni otsusest informeeritakse ÕIS-s taotleja rühmajuhendajat. (8) Sotsiaaltöötajal ja eritoetuste komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavalt lisadokumente ja muid andmeid, mis tõendavad eritoetuse saamise vajalikkust. Samuti on komisjonil õigus kontrollida õpilase poolt esitatud andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele. (9) Komisjonil on õigus täiendava info saamiseks kutsuda eritoetuse taotleja komisjoni koosolekule. §4 Eritoetuse maksmine (1) Eritoetuse fondist toetuse maksmise otsustab eritoetuste komisjon ja otsuse kinnitab Kooli direktor käskkirjaga. (2) Eritoetust makstakse õpilase arvelduskontole või õpilase avalduse alusel teise isiku arvelduskontole. (3) Eritoetuse komisjonil on õigus määrata põhjendatud taotluse korral eritoetust õpilasele, kelle pere iga liikme netosissetulek kuus on suurem kui 250 eurot. (4) Raamatupidaja kannab eritoetuse toetust saava isiku arvelduskontole hiljemalt toetuse maksmise kuu 10-ndaks kuupäevaks, v.a. septembrikuu toetus, mis makstakse välja oktoobris. §5 Eritoetuse maksmise peatamine, lõpetamine ja tagasinõudmine (1) Kui avalduste kontrollimisel on selgunud, et õpilane on eritoetuse taotlemisel esitanud Koolile teadvalt valeandmeid, mille alusel maksti õpilasele eritoetust, kaotab õpilane õiguse taotleda eritoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle eritoetuste maksmine. (2) Eritoetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud õpilasele alates akadeemilise puhkuse algusele järgnevast õppekuust. (3) Komisjonil on õigus eritoetust mitte määrata või maksmine peatada, kui õpilane ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi. (4) Käesolevas korras lähtutakse rikkumiste määratlemisel eelkõige Kooli oluliste rikkumiste loetelust ning juhindutakse üldjuhul põhimõttest, et õpilast on varasemalt mõjutatud rikkumist lõpetama direktori käskkirjaga ning varasemalt kasutatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust. (5) Eritoetuse maksmine peatatakse tähtajaliselt ning määratakse tingimused eritoetuse maksmise jätkamiseks. Eritoetuse maksmise peatamine ja jätkamise tingimused vormistatakse komisjoni otsusega ning õpilast teavitatakse sellest kirjalikult infosüsteemis ÕIS. (6) Koolil on õigus nõuda õpilaselt paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud juhul eritoetus tagasi. (7) Eritoetoetuse saaja on kohustatud teatama kooli sotsiaaltöötajale toetuse taotlemisel esitatud andmete muutumisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale andmete muutumist. (8) Eritoetuse maksmine lõpetatakse õpilase väljaarvamisel kooli õpilaste nimekirjast alates väljaarvamise õppekuule järgnevast õppekuust. Kui õppija on välja arvatud enne 15. kuupäeva, lõpetatakse eritoetuse maksmine samast õppekuust. §6 Eritoetuse maksmise vaidlustamine Õpilasel on õigus vaidlustada eritoetuse komisjoni otsust esitades vaide (avalduse) kooli direktorile haldusmenetluse seadustikus ette nähtud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsuse teadasaamisest. Vaidele on õigus lisada vaide õigsust tõendavaid dokumente. §7 Sõidukulu erakorraline hüvitamine (1) Sõidukulu erakorralisel hüvitamisel lähtutakse eritoetuse korra põhimõtetest, arvestades käesoleva § erisustega. (2) Sõidukulu erakorralist hüvitamist võib taotleda õpilane, kelle alaline elukoht ei asu kooliga samas asulas järgmistel tingimustel: 1) õpilase alaline elukoht asub kohas, kus puudub ühistranspordi võimalus ning õpilane kasutab kooli sõiduks muud transporti; 2) õpilane on raske või sügava liikumispuudega ja vajab puudest tulenevalt kooli sõiduks eritransporti;  3) õpilase õppetööl osalemine ettenähtud mahus ja määral põhjustab ühistranspordiga liigeldes täiendavaid ebamõistlikke materiaalseid ja ajalisi kulutusi; 4) muudel juhtudel, mida komisjon peab põhjendatuks. (3) Sõidukulude erakorraliseks hüvitamiseks esitab õpilane: 1) igakuiselt põhjendatud avalduse, kus märgib ära auto registreerimisnumbri, marsruudi, sõidukilomeetrid, hüvitamisele kuuluvas kuus toimunud sõitude arvu ja sõitude kuupäevad (1 sõit = 1 edasi-tagasisõit elukoha ja kooli vahel või elukoha ja praktikakoha vahel või praktikakoha ja kooli vahel); 2) kelle alaline elukoht asub kohas, kus puudub ühistranspordi võimalus ning õpilane kasutab kooli sõiduks muud transporti, omakäelise kinnituse, et selles piirkonnas puudub ühistranspordi võimalus; 3) kuludokumendi (arve(d), kütusetšeki(d), mis peab(peavad) olema väljastatud hüvitamisele kuuluva kuu kestel; 4) kes erivajaduse tõttu ei kasuta sõiduks ühistransporti, esimesel taotlusel väljavõtte rehabilitatsiooniplaanist või koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest raske või sügava puude määramise kohta. (4) Sõidukulu hüvitatakse: 1) kütusetšeki alusel arvestusega 7 senti 1 kilomeetri kohta või keskmise bussipiletihinna ulatuses; 2) õppetöös osalemise korral; 3) avalduse esitamise ja/või avalduse esitamisele eelneva kuu eest; (5) Eritoetuste komisjon kontrollib taotleja õppetööl osalemist ÕIS-st. (6) Eritoetuste komisjon analüüsib iga sõidukulu erakorralise hüvitamise avaldust ning otsuse tegemisel arvestab avalduses toodud ning avalduse menetlemise käigus komisjonile teatavaks saanud teisi asjaolusid. Lisa 1 Haapsalu Kutsehariduskeskuse eritoetuse taotlemise ja maksmise korrale TAOTLUS ERITOETUSE SAAMISEKS MAJANDUSLIKUL PÕHJUSEL Soovin taotleda 20…/20...... õppeaasta …… poolaastaks majanduslikku toetust. Ees- ja perekonnanimi Isikukood Eriala/rühm Kirjeldage oma perekonna majanduslikku seisu ja tooge välja asjaolud, mis takistavad õpingute jätkamist ilma eritoetuseta Sh täisealiste pereliikmete Sh õppivate laste arv Pereliikmete arv arv peres Laste vanused: Perekonna sissetulek Riiklikud ühes kuus toetused, sh Töötu- Pensionid (sh puude toetus, Muu kindlustus- Netopalk toitjakaotus- peretoetus sissetulek hüvitis/ töötu pension) (lastetoe- toetus tused) Vanemate ja teiste pereliikmete (nt vanavanemad, täiskasvanud õed- vennad) Riiklik toimetulekutoetus Jah Ei Elukoht (tegelik) Telefon e-posti aadress Toetus kanda (nimi; isikukood; arveldus- arve number) Rühmajuhendaja hinnang Sotsiaaltöötaja hinnang Kinnitan esitatud andmete õigsust ning kohustun kooli informeerima kõikidest ülaltoodud andmetes toimuvatest muudatustest. Kuupäev õpilase allkiri Lapsevanema allkiri Lisa 2 Haapsalu Kutsehariduskeskuse eritoetuse taotlemise ja maksmise korrale TAOTLUS ERITOETUSE SAAMISEKS SÕIDUKULUDE ERAKORRALISE HÜVITAMISE PÕHJUSEL Soovin taotleda toetust 20…/20...... õppeaasta …………………………… kuu eest. Ees- ja perekonnanimi Isikukood Eriala/rühm  alaline elukoht asub kohas, kus puudub ühistranspordi võimalus  erivajaduse tõttu vajan kooli sõiduks eritransporti Sõiduhüvitise taotlemise põhjus (märkige õige)  õppetööl osalemine ettenähtud mahus ja määral põhjustab ühistranspordiga liigeldes täiendavaid ebamõistlikke materiaalseid ja ajalisi kulutusi;  igapäevasteks sõitudeks alalise elukoha ja õppeasutuse vahel Palun võimaldada mulle  alalise elukoha ja õppeasutuse vahelisteks sõitudeks kuni 2 sõidusoodustus: korda kuus  alalise elukoha ja õppeasutuse vahelisteks sõitudeks kuni 4 korda kuus Marsruut ja kilomeetrid Õppetsükkel (-tsüklid) Bussipileti(te) hind (hinnad) * Täpsustage avalduse esitamise asjaolusid Elukoht (tegelik) Telefon e-posti aadress Toetus kanda (nimi; isikukood; arveldus- arve number) Märkused *kui ühistranspordiga kooli tulekul kasutatakse mitu erinevat ühistranspordivahendit, on vajalik välja tuua kõikide piletite hinnad koos marsruudiga  Lisan avaldusele kütusetšeki(d).  Lisan avaldusele väljavõtte rehabilitatsiooniplaanist/koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest  Kinnitan, et minu alaline elukoht asub kohas, kus puudub ühistranspordi võimalus. Sõit 1 kuupäev:.............................................. Kleepida Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. kütusetšekid Sõit 2 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Sõit 3 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Sõit 4 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Sõit 5 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Sõit 6 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Sõit 7 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Sõit 8 kuupäev:............................................. Marsruut ja kilomeetrid :.................................................………………………. Kasutasin autot riikliku registreerimisnumbriga…………………………………………………. Kinnitan esitatud andmete õigsust ning kohustun kooli informeerima kõikidest ülaltoodud andmetes toimuvatest muudatustest. Kuupäev õpilase allkiri KINNITATUD Kooli nõukogu 30.08.2019 protokolliga nr 1-3/44 ÕKE lisa 9 Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste sõidukulu hüvitamise eeskiri §1 Üldsätted (1) Käesolev õpilaste sõidukulu hüvitamise eeskiri kehtestatakse Kutseõppeasutuse seaduse § 43 lõike 2 punkti 8 ja Haridus- ja Teadusministeeriumi 2. septembri 2015 määruse nr 41 „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ alusel. (2) Käesolev eeskiri sätestab sõidukulu hüvitamist õppetöö perioodil Haapsalu Kutsehariduskeskuses (edaspidi Kool) statsionaarses õppevormis tasemeõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole õppeasutusega samas asulas. (3) Sõidusoodustuste sihipärase kasutamise eest vastutab õppedirektor. §2 Sõidukulu hüvitamise ulatus ja kordade arv (1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtadel õppivatele õpilastele, kelle alaline elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas, hüvitatakse sõidukulu järgmiselt: 1) õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab kutsekeskharidust või õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes, hüvitatakse Kooli ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi Kooli sõidu kulu. 2) õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda (v.a kutsekeskharidusõpe) või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse Kooli ja tagasi elukohta sõidu kulu kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi Kooli sõidu kulu. 3) Iga õppepäev Kooli ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas. (2) Kool võib eraldatud eelarveliste vahendite piires hüvitada õpilasele sõidu muu õppekoha (näiteks praktika, õpilasvõistlusel, kutsevõistlustel osalemine) ja Kooli või elukoha vahel. (3) Õppeasutusel on õigus keelduda sõidukulu hüvitamisest õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb. (4) Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires. §3 Sõidukulude hüvitamise kord (1) Kool hüvitab õpilase sõidukulud: 1) avaliku või kommertsliini vedajaga sõlmitud lepingu alusel ja/või 2) sõidupiletite ja igapäevaselt Kooli ja tagasi koju sõitvate õpilaste puhul kuukaartide alusel. (2) Kooli statsionaarses õppes õppima asunud esmakursuslased esitavad rühmajuhendajale sõidukulu hüvitamiseks enda, vanema või eestkostja poolt täidetud vormikohase avalduse (lisa 1). Avaldus esitatakse üks kord õppeaja jooksul õpingute alguses. Avalduse esitavad ka alalist elukohta vahetanud õpilased. (3) Rühmajuhendaja vaatab läbi iga õpilase sõidukulude hüvitamise avalduse, kontrollib avaldusel esitatud andmete õigsust ning edastab oma rühma õpilaste avaldused õppeinfo spetsialistile. (4) Sõitude kohta rahvastikuregistri järgse elukoha ja Kooli vahel koostavad õpilased üks kord kuus vormikohase aruande (lisa 2), millele lisavad neid sõite tõendavad piletid (kuukaardid), allkirjastavad aruande ise või lasevad selle allkirjastada lapsevanemal või eestkostjal ning esitavad aruande rühmajuhendajale sõidukulude tekkimisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Sõidupiletid peavad olema originaalid, parandusteta ja vastama tegelikule sõidu ajale. (5) Rühmajuhendaja kontrollib õpilase sõitude hüvitamise aruandes esitatud andmete ja sõidupiletite vastavust, sõitude toimumise kellaaegu ja kuupäevi. Hüvitatavad sõidud peavad üldjuhul olema toimunud koolitööst vabal ajal ning sõidukulu aluseks oleva marsruudil. Kontrollitud aruandele viseerib rühmajuhendaja oma ettepaneku sõitude hüvitamise suhtes ning esitab aruande raamatupidamisele väljamaksmiseks iga kuu 15. kuupäevaks. (6) Laekunud aruandedokumentide alusel maksab Kooli raamatupidaja õpilaste sõiduhüvitused välja järgmise kuu 25. kuupäevaks ülekandega õpilase poolt esitatud arveldusarvele.  Lisa 1 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste sõidukulu hüvitamise eeskiri ” juurde AVALDUS SÕIDUKULUDE HÜVITAMISEKS Eesnimi ………………………………. Perekonnanimi…………………………….. Eriala ………………………………………… Rühm ……………………………. Õpilase arveldusarve nr ……………………… Pank ……………………………. või Lapsevanema nimi ……………………………… Isikukood ...................................... Arveldusarve nr …………………………………… Pank …………………………….. ELUKOHT: ………………………………………………………………………………… Õppevorm STATSIONAARNE ÕPE Õppetase KKH õpe Kutseõpe 2. ja 3. tase Kutseõpe 4 ja 5. tase Õppeaasta ………………… Palun hüvitada minu sõidukulud: igapäevasteks sõitudeks alalise elukoha ja Kooli vahel alalise elukoha ja Kooli vahelisteks sõitudeks kuni 4 korda kuus alalise elukoha ja Kooli vahelisteks sõitudeks kuni 2 korda kuus Marsruut: …………………………………………………………………… Edasi-tagasi sõidu pileti hind (orienteeruv): ……………………………….. Kinnitan, et avalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmed on õiged. …………………………………… …………………………………….. (kuupäev) (allkiri)  Lisa 2 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste Aruanne sõitude kohta alalise elukoha ja õppeasutuse vahel: Õpilase nimi:........................................................................................................................ Elukoht:................................................................................................................................ Periood : ……………………………… Antud perioodi sõidupiletite maksumus kokku …………… Sõit 1 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Kleepida piletid Sõit 2 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Sõit 3 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Sõit 4 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Sõit 5 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Sõit 6 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Sõit 7 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Sõit 8 kuupäev:............................................. Marsruut:............................................ Aruande esitamise kuupäev ……………………….. Õpilase allkiri:............................................. Rühmajuhendaja kinnitus Kontrollitud ………………………., ……………………………………, ………………………….. /kuupäev/ /nimi/ /allkiri/