Täienduskoolituse õppekavade kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 25.09.2019 nr 4.1-1/32-1 Täienduskoolituse õppekavade kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel 1. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KE I“ õppekava. 2. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KE II“ õppekava. 3. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KT“ õppekava. 4. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus KA“ õppekava. 5. Kinnitan täienduskoolituse „Puhastus- ja toateenindus“ õppekava. 6. Kinnitan täienduskoolituse „Kohanemiskursus „Tahan tööle““ õppekava. 7. Käskkiri jõustub allkirjastamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisad: Lisa 1 – täienduskoolituse „Kohanemiskursus KE I“ õppekava. Lisa 2 – täienduskoolituse „Kohanemiskursus KE II“ õppekava. Lisa 3 – täienduskoolituse „Kohanemiskursus KT“ õppekava. Lisa 4 – täienduskoolituse „Kohanemiskursus KA“ õppekava. Lisa 5 – täienduskoolituse „Puhastus- ja toateenindus“ õppekava. Lisa 6 – täienduskoolituse „Kohanemiskursus „Tahan tööle““ õppekava 2  KINNITATUD direktori 25.09.2019 käskkirjaga nr 4.1-1/32-1 Lisa 1 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KE I Õppekavarühm: 090-Isikuareng/personaalsed pädevused Õppe kogumaht: 960 auditoorset tundi Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge: • kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega; • erialavalikul; • õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; • iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel; • õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks; Õpingud on kohandatud lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on Keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus • võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. 3 Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on: • Toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega. • Toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul. • Kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust. • Toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Õpiväljundid 1. Õppija kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus; soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine). 2. Õppija osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (töökohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused). 3. Õppija analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala õppimine või sobiva töö omandamine, töötamine avatud tööturul või kaitstud tööl). Õppesisu Mooduli nimetus Maht Õpiväljundid Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Matemaatika (kell, raha, mõõtmine erinevate 93 1,2,3 ühikutega) Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 62 1,2 Arvutiõpetus (tekstitöötlus, loovuse arendamine, 62 1,2,3 Eesti infoteenused veebis) Kunstiõpetus (eneseväljendus läbi kunsti) 62 1,3 Loovteraapia (muusika ja loovliikumine) 27 1,3 Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Igapäevaeluoskuste treening (isiklik hügieen, 249 1,2,3 teadmised täiskasvanuelust, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine ja triikimine) Abikoka töö (toidu ja töötaja isiklik hügieen 44 1,2,3 suurköögis, kasutatavad toiduained, seadmed ja töövahendid, toiduainete eeltöötlemine, toiduvalmistamine, serveerimine, koristamine, klienditeenindamine) Vajalik perearsti tervisetõend Pagaritöö (retseptid, taigna valmistamine, seadmete 71 1,2,3 kasutamine, küpsetamine, kaalumine, kaubastamine, pakendamine, töö-, tervise- ja toiduohutus, klienditeenindus) Vajalik perearsti tervisetõend Kangastelgedel kudumine 62 2,3 Keraamika 93 2,3 Tööharjutus (lihttöö, töö keskusest väljas) 62 1,2,3 4  Kehaline arendamine (õiged asendid liikumisel, 62 2,3 töötamisel ja sportimisel, füüsiliste võimete arendamine) Karjäärikujundamine (õppekäigud, huvide ja 11 1,2,3 võimete hindamine, CV koostamine) Õppekeskkond Õpe toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, pagaritöökojas, õppeköökides, pesulaboris, õpilaskodus ja keskusest väljas. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks õppija: • on omandanud õpiväljundid täies mahus • on osalenud õppetöös vähemalt 80 % ulatuses Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja omab eripedagoogilist kõrgharidust või muud pedagoogilist kõrgharidust ja eripedagoogilist täiendkoolitust ja/või omab vähemalt 5 aastast töökogemust erivajadustega inimestega. Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja: • omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust ja • omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3a töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitajate andmed Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003.aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Liisbet Tern, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. aastast õpetajana, 2007. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli eripedagoog - nõustaja eriala, kõrgharidus võrdsustatud magistrikraadiga. Lehte Meristo, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud1969.a. Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) pedagoogika ja õpetamise metoodika erialal. On töötanud Kose Lükati Laste Sanatooriumi klassiõpetajana ning Tallinna 57. Logopeedilise Kooli haigla liitklassi klassiõpetajana. Liivi Popenko, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast õpetajana. Lõpetas 2002. a Tallinna 15. Linnakutsekooli (Tallinna Teeninduskool) kutseõppe pagar-kondiitri eriala. 1999.a on läbinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (Tallinna Ülikool) kutseõpetaja koolituse ning 2004.a eripedagoogika alase täiendõppe Tallinna Ülikoolis. 5 Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast. On lõpetanud 1974.a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Ilme Vannas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1998.aastast õpetajana. On lõpetanud 1978. a Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015.a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017.a kevadest eripedagoogina, sügisest 2019 õppeosakonnas õpetajana. 2011.a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019 a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. Tiivi Karus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses alates 2015. aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009.a Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kutseõppes toiduainete tehnoloogi eriala ning 2015.a Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes kutseõpetaja eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala kutseõpetajana. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014.a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina (Muusikaterapeut-loovterapeut tase 7; dipl superviisor/coach). 2014.a on kaitsnud doktoritöö muusikateraapia suunal Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikoolis. 2002-2014.a on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (tervisedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid muusikateraapilise sekkumisega tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon). Alates 2008.a. on ta õpetanud muusikateraapia aineid õppejõuna Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis kunstiteraapiate eriala väljaõppes ja täiendõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Liina Toompuu, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. aastast füsioterapeudina. On lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe füsioteraapia erialal aastal 2011. Magistrikraadi omandas Ühendkuningriigis, Nottinghami Ülikoolis neurorehabilitatsiooni erialal aastal 2014. 6  KINNITATUD direktori 25.09.2019 käskkirjaga nr 4.1-1/32-1 Lisa 2 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KE II Õppekavarühm: 090-Isikuareng/personaalsed pädevused Õppe kogumaht: 965 auditoorset tundi Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge: • kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestegaerialavalikul; • õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; • iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel ja harjutamisel; • õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Õpingud on kohandatud lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on Keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmise. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. 7 Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on: • Toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega. • Toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul. • Kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust. • Toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Õpiväljundid 1. Õppija kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus; soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine). 2. Õppija osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (tegevuskohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused). 3. Õppija analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala õppimine või sobiva töö omandamine, töötamine avatud tööturul või kaitstud tööl). Õppesisu Mooduli nimetus Maht Õpiväljundid Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Matemaatika (kell, raha, mõõtmine erinevate ühikutega) 93 1,2,3 Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 62 1,2 Arvutiõpetus (tekstitöötlus, Eesti infoteenused veebis) 62 1,2,3 Kunstiõpetus (eneseväljendus läbi kunsti) 62 2,3 Loovteraapia (muusika ja loovliikumine) 27 1,3 Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Igapäevaeluoskuste treening (isiklik hügieen, teadmised 249 1,2,3 täiskasvanuelust, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine ja triikimine) Puidutöö (saagimine, mõõtmine, lihvimine jne) 107 1,2,3 Abikoka töö (toidu ja töötaja isiklik hügieen suurköögis, 44 1,2,3 kasutatavad toiduained, seadmed ja töövahendid, toiduainete eeltöötlemine, toiduvalmistamine, serveerimine, koristamine, klienditeenindamine) Vajalik perearsti tervisetõend Pagaritöö (retseptid, taigna valmistamine, seadmete 71 1,2,3 kasutamine, küpsetamine, kaalumine, kaubastamine, pakendamine, töö-, tervise- ja toiduohutus, klienditeenindus) Vajalik perearsti tervisetõend Kangastelgedel kudumine 53 2,3 Tööharjutus töötoas (lihttöö, töö keskusest väljas) 62 1,2,3 Kehaline arendamine (õiged asendid liikumisel, töötamisel 62 2,3 ja sportimisel, füüsiliste võimete arendamine) Karjäärikujundamine (õppekäigud, CV koostamine, 11 1,2,3 võimete ja huvide hindamine) 8 Õppekeskkond Auditoorne töö toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, töökodades (pagar, puit), õppeköökides, pesulaboris, õpilaskodus ja keskusest väljas. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja –kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks õppija: • on omandanud õpiväljundid täies mahus; • on osalenud õppetöös vähemalt 80 % ulatuses. Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja omab eripedagoogilist kõrgharidust või muud pedagoogilist kõrgharidust ja eripedagoogilist täiendkoolitust ja/või omab vähemalt 5 aastast töökogemust erivajadustega inimestega. Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja • omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust ja • omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3a töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel; Koolitaja andmed Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003.aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Lehte Meristo, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud 1969.a.Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) pedagoogika ja õpetamise metoodika erialal. On töötanud Kose Lükati Laste Sanatooriumi klassiõpetajana ning Tallinna 57. Logopeedilise Kooli haigla liitklassi klassiõpetajana. Birge Kanne, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2008 a. sotsiaaltöötajana, alates 2009 a. HAMET projektis tööhõivespetsialisti/ juhendajana, alates 2017a. tööõppekursuse õpetajana ja 2019.aastast sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õpetajana. Lõpetas 2011 a. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala. 2018/2019 osales Tartu Ülikooli „Kutsepedagoogika“ 320h täiendõppekursusel. Tea Vallimäe, e-post tea.vallimä[email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. On lõpetanud 2004. aastal Tallinna Teeninduskooli kutseõppes pagar-kondiitri eriala. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud 1974.a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. 9 Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015.a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017.a kevadest eripedagoogina, sügisest 2019 õppeosakonnas õpetajana. 2011.a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019 a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. Tiivi Karus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses alates 2015. aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009.a Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kutseõppes toiduainete tehnoloogi eriala ning 2015.a Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes kutseõpetaja eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala kutseõpetajana. Mihhail Karpenko, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast puidutöö õpetajana. 2002.a on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõppes puidutöötlemise tehnoloogia eriala ning 2006.a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014.a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina (Muusikaterapeut-loovterapeut tase 7; dipl superviisor/coach). 2014.a on kaitsnud doktoritöö muusikateraapia suunal Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikoolis. 2002-2014.a on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (tervisedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid muusikateraapilise sekkumisega tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon). Alates 2008.a. on ta õpetanud muusikateraapia aineid õppejõuna Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis kunstiteraapiate eriala väljaõppes ja täiendõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Liina Toompuu, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. aastast füsioterapeudina. On lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe füsioteraapia erialal aastal 2011. Magistrikraadi omandas Ühendkuningriigis, Nottinghami Ülikoolis neurorehabilitatsiooni erialal aastal 2014. 10  KINNITATUD direktori 25.09.2019 käskkirjaga nr 4.1-1/32-1 Lisa 3 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KT Õppekavarühm: 090-isikuareng/personaalsed pädevused Õppe kogumaht: 996 auditoorset tundi Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge: • kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega; • erialavalikul; • õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; • iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel; • õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Õpingud on kohandatud toimetuleku ja lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on Keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. 11 Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on: • Toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega. • Toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul. • Kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust. • Toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Õpiväljundid 1. Õppija kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus; soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine). 2. Õppija osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (tegevuskohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused). 3. Õppija analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala omandamine, töö või muu tegevus). Õppesisu Mooduli nimetus Maht (tundi) Õpiväljundid Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Matemaatika (kell, raha, mõõtmine erinevate 94 1,2,3 ühikutega) Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 62 1,2 Arvutiõpetus (tekstitöötlus, loovuse arendamine, 27 1,2,3 Eesti infoteenused veebis) Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Igapäevaeluoskuste treening (poes käimine, raha 391 1,2,3 kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, teadmised täiskasvanuelust, tööharjutused) Puidutöö (saagimine, mõõtmine, lihvimine jne) 40 1,2,3 Kangastelgedel kudumine 160 2,3 Kunst ja keraamika 93 2,3 Kehaline arendamine (õiged asendid liikumisel, 62 2,3 töötamisel ja sportimisel, füüsiliste võimete arendamine) Loovtegevused (kehataju arendamine, 62 2,3 muusikateraapia) Karjäärikujundamine (õppekäigud, võimete ja 5 1,2,3 huvide hindamine ) Õppekeskkond Auditoorne töö toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, puidutöökojas, õppeköögis, pesulaboris, töötubades, õpilaskodus. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks õppija: • on omandanud õpiväljundid täies mahus; • on osalenud õppetöös vähemalt 80 % ulatuses. Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile. 12 Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja omab eripedagoogilist kõrgharidust või muud pedagoogilist kõrgharidust ja eripedagoogilist täiendkoolitust ja/või omab vähemalt 5 aastast töökogemust erivajadustega inimestega. Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja • omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust ja • omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3a töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitaja andmed Kaire Lattik, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast eripedagoogina ning on sotsiaalset toimetulekut toetava õppe õppesuunajuht. 1992.a on lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Tamme Gümnaasiumis logopeedina. Raido Sirvi, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. Lõpetanud 2009. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutseõppes arvutiteeninduse eriala ning 2013.a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Omandas 2018 a Tallinna Ülikoolis magistrikraadi. Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003.aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Ilme Vannas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1998.aastast õpetajana. On lõpetanud 1978. a Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Mihhail Karpenko, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast puidutöö õpetajana. 2002.a on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõppes puidutöötlemise tehnoloogia eriala ning 2006.a Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õpetajana alates 1996. aastast. On lõpetanud 1974.a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014.a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina. 2014.a on lõpetanud Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikooli doktoriõppes muusikateraapia eriala. 2002-2014.a on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (terviseedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon) ning aastatel 2008-2015.a muusikateraapia lektorina Tallinna Ülikooli kunstide instituudi kunstiteraapiate osakonnas. 13 Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015.a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017.a kevadest eripedagoogina, sügisest 2019 õppeosakonnas õpetajana. 2011.a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019 a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. Piret Tiits, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. a. Haridus: Tartu Ülikool, magister, liikumis- ja sporditeadused. Teine magistrikraad Tartu Ülikool, liikumisravi erialal. 14  KINNITATUD direktori 25.09.2019 käskkirjaga nr 4.1-1/32-1 Lisa 4 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KA Õppekavarühm: 090-isikuareng/personaalsed pädevused Õppe kogumaht: 948 auditoorset tundi Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge: • kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega; • iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel • erialavalikul; • õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel; • õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Kursus sobib põhikooli riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on Keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta enda, keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende ja keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. 15 Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on: • Toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega. • Toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul. • Kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust. • Toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Õpiväljundid 1. Õppija kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus; soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine) 2. Õppija osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (tegevuskohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused) 3. Õppija analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala omandamine, töö või muu tegevus) Õppesisu Mooduli nimetus Maht Õpiväljundid Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 62 1,2 Matemaatika (praktiline igapäevaelus kasutatav 62 1,2,3 matemaatika- raha, mõõtmine) Draama (eluliste olukordade läbimäng) 18 1,2 Sotsiaalsed oskused 27 1,2 Loovtegevused (loovuse arendamine, 62 1,2 kehatunnetus, eneseväljendus) Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Igapäevaeluoskuste treening (poes käimine, raha 249 1,2,3 kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, teadmised täiskasvanuelust) Arvutitöö (kontoritöö tarkvara, veebisirvimine ja – 160 1,2,3 suhtlus, fototöötlus) Kangastelgedel kudumine 54 1,2,3 Kunstiõpetus (eneseväljendus läbi kunsti) 62 1,2 Puidutöö (saagimine, mõõtmine, lihvimine jne) 28 1,2,3 Pagaritöö (taigna valmistamine, ahju kasutamine, 28 1,2,3 küpsetamine, kaalumine) Tööharjutus 62 1,2,3 Kehaline arendamine (õiged asendid liikumisel, 62 1,2,3 töötamisel ja sportimisel, füüsiliste võimete arendamine) Karjäärikujundamine (õppekäigud, CV koostamine, 12 1,2,3 võimete ja huvide hindamine) Õppekeskkond Auditoorne töö toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, pagari- ja puidutöökojas, õppeköögis, pesulaboris, õpilaskodus ja võimalusel keskusest väljaspool. 16 Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks õppija: • on omandanud õpiväljundid täies mahus; • on osalenud õppetöös vähemalt 80 % ulatuses. Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja omab eripedagoogilist kõrgharidust või muud pedagoogilist kõrgharidust ja eripedagoogilist täiendkoolitust ja/või omab vähemalt 5 aastast töökogemust erivajadustega inimestega. Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja: • omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust ja • omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3a töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitaja andmed Liisbet Tern, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. aastast õpetajana, 2007. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli eripedagoog - nõustaja eriala, kõrgharidus võrdsustatud magistrikraadiga. Raido Sirvi, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. Lõpetanud 2009.a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutseõppes arvutiteeninduse eriala ning 2013.a . Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Omandas 2018.a Tallinna Ülikoolis magistrikraadi. Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003. aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. On lõpetanud 1974.a Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Tiivi Karus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses alates 2015. aastast kutseõpetajana. On lõpetanud 2009.a Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kutseõppes toiduainete tehnoloogi eriala ning 2015.a Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes kutseõpetaja eriala. Varasemalt on töötanud Tartu Kutsehariduskeskuses pagar-kondiitri eriala kutseõpetajana. Harry Gustavson, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2005. aastast õpetajana. 1966. a on lõpetanud Eesti Teatriühingu Õppestuudio nukunäitleja eriala, 1972. a Tartu Ülikooli inglise keele õpetaja filoloogi eriala, võrdsustatud kõrgharidus magistrikraadiga. On töötanud aastatel 1965- 2001 Nukuteatris näitlejana, direktori asetäitjana ning hiljem Padise Põhikoolis ja Audentese Lastekoolis õpetajana. 17 Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015.a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017.a kevadest eripedagoogina, alates 2019 õppeosakonnas õpetajana. 2011.a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. Omandas 2019 a Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistrikraadi. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014.a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina. 2014.a on lõpetanud Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikooli doktoriõppes muusikateraapia eriala. 2002-2014.a on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (terviseedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon) ning aastatel 2008- 2015.a muusikateraapia lektorina Tallinna Ülikooli kunstide instituudi kunstiteraapiate osakonnas. Agne Laansalu, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2010.a. Haridus: Tartu Tervishoiu Kõrgkool, rakenduslik kõrgharidus- füsioterapeut. 18  KINNITATUD direktori 25.09.2019 käskkirjaga nr 4.1-1/32-1 Lisa 5 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: PUHASTUS-JA TOATEENINDUS Õppekavarühm: 814-koduteenindus Õppe kogumaht: Õppe kogumaht on 2048 akadeemilist tundi, mis jagunevad 70 õppenädala vahel järgnevalt: Auditoorne töö: 1533 teoreetilis-praktilist kontakttundi Praktiline töö: 515 tundi töös õppimist ja praktikat Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Puhastus- ja koduteeninduse õppesse on oodatud erivajadusega tööealised inimesed, kes soovivad omandada oskusi võimalikult iseseisvaks toimetulekuks ja võimetekohaseks tööks puhastus-ja toateeninduse ja/või kinnisvarahoolduse valdkonnas ning kelle tervislik seisund võimaldab töötada valitud erialal. Õpingud on kohandatud toimetuleku ja lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on Keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda; • õppes osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. 19 Kursuse eesmärk Puhastus- ja koduteeninduse kursuse eesmärgiks on võimaldada õppijal: • omandada oskused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks ja võimetekohaseks tööks puhastus- ja toateeninduse ja/või kinnisvarahoolduse valdkonnas; • kujundada valmisolek võimalikult iseseisvaks sotsiaalseks toimetulekuks ja positiivne ellusuhtumine; • arendada oma õpi- ja tööharjumusi töötamiseks avatud tööturul, kaitstud töös või muudes töö vormides vastavalt oma võimekusele. Õpiväljundid Koolituse läbinud õppija: 1. väärtustab valitud kutset ja eriala ning omab kogemust puhastusteenindusest kui elatise teenimise võimalusest; 2. järgib juhendamisel töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonna ohutuse nõudeid; 3. teeb juhendamisel koostööd ja osaleb meeskonnatöös, oskab juhendamisel ennast ja oma tööd hinnata ja analüüsida; 4. saab juhendamisel hakkama võimalikult iseseisvalt igapäevaelu tegevustega – oskab planeerida toiduainete ostmist ja igapäevase toidu valmistamist ning tuleb toime rõivaste ja kodutekstiilide nõuetekohase hooldamisega; 5. teeb juhendamisel nii sise- kui välistöödel hooldus- ja koristustöid; 6. teeb juhendamisel hooldus-ja koristustöid toateeninduse valdkonnas; 7. töötab juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt minimaalselt 4 akadeemilist tundi päevas. Õppesisu Mooduli nimetus Maht (tundi) Õpiväljundid Toiduvalmistamine kodus 220 2, 3, 4  Menüü koostamine  Poes käimine, raha arveldus  Lihtsad kodused toidud  Töötervishoid  Koristustööd köögis Olmetööd 283 2, 3, 4  Koristustööd kodus  Puhastusmeetodid  Puhastustarvikud ja nende käsitsemine  Hügieen, tööohutus ja esmaabi  Kodukeemia  Kinnisvarahooldustööd Rõiva- ja kodutekstiilide hooldus 78 2, 3, 4  Tekstiilid korteris  Pesu pesemine ja triikimine  Erinevad rõivad ja materjalid Toateenindus 78 2,3,4  Voodipesu kokku korjamine, vannitoatekstiilide vahetamine ja korrastamine  Hügieenitarvikute, nõude, reklaammaterjalide jms korrastamine  Klienditeeninduse põhitõed  Tööohutus, ergonoomika 20  Köögitööd 144 1, 2, 3, 4  Mitme-käiguline lõunasöök  Põhiseadmed ja vahendid toiduvalmistamisel  Tervislik toitumine  Kahjurid  Jäätmemajandus  Erinevad abitööd keskuse sööklas Puhastusteenindus 384 1, 2, 3, 6  Üldruumide koristus  Erinevad pinnakattematerjalid ja nende hooldus  Koristuse planeerimine ja suurpuhastus  Puhastusained ja doseerimine  Ergonoomika Töös õppimine (85 t I aastal ja 145 tundi II aastal) 230 1, 2, 3, 5, 6  Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel ettevõttes Käeline tegevus 62 3  Kultuuri ja kunsti mõiste  Kompositsiooniõpetus  Värviõpetus  Ornament  Kunstitehnikad  Käsitöötehnikad Arvutiõpetus 62 3  Üld-teadmised  Tekstitöötlus  Loovuse arendamine  Eesti infoteenused veebis Loovtegevused 79 3  Suhtlemistreening  Keha- ja rütmitunnetuse arendamine  Tähelepanu- ja mälu arendamine  Peenmotoorika arendamine  Ühis- ja liikumismängud Inimeseõpetus 31 3, 4  Isiklik hügieen ja sotsiaalne toimetulek Kehaline arendamine 110 3  Teadlikkuse tõstmine õigetest asenditest liikumisel, töötamisel ja spordi tegemisel  Kehaliste võimete arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine Praktika 285 1, 2, 3, 5, 6  Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel ettevõttes  Kindlate tööülesannete täimine ettevõttes Õppekeskkond Integreeritud teoreetilis-praktiline auditoorne töö toimub keskuse ruumides: õppeklass, puhastusteeninduse labor, õpilaskodu ühiskasutatavad ruumid, õpilaskodu sviit, keskuse söökla ja kohvik ning õppeköök. Praktika toimub individuaalsel juhendamisel ettevõttes. 21 Õppematerjalid • Kalbin, K., Mets, M. (2013) Lihtne kokaraamat. Innove • Alt, H, Puusepp, K., Toom, J. (2010) Koristamine - see on lihtne? Töövihik õpilasele. Innove • Kalbin, M. (2012) Koristamine, Tööraamat. Innove • EVS/PK 35 (2009) Koristusvaldkonna sõnaraamat Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid Õpingute lõpetamiseks on õppija: • omandanud õpiväljundid täies mahus; • läbinud praktika 100%; • on sooritanud puhastustööde keskuse või kutseeksami positiivsele tulemusele. Õpiväljundite hindamine toimub vastavalt keskuses kinnitatud hindamisjuhendile. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus Puhastus- ja koduteeninduse õpetaja: 1. Omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust või muu valdkonna kutse-või kõrgharidust ning erialast täienduskoolitust õpetatavas valdkonnas. 2. Omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3 aastast kogemust erivajadustega inimeste õpetamisel Sotsiaalset toimetulekut toetavate moodulite õpetaja: 1. Omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust või muu valdkonna kutse-või kõrgharidust ning erialast täienduskoolitust õpetatavas valdkonnas; 2. Omab eripedagoogilist haridust või on läbinud eripedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3 aastast kogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitaja andmed Maritana Kala, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2008. a õpetajana ning on puhastus- ja koduteeninduse õppesuuna juht. 1984. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala, võrdsustatud kõrgharidus magistrikraadiga. On läbinud erinevaid puhastusteeninduse valdkonna koolitusi ning 2011. a baaskoolituse tööks erivajadusega inimestega. 2019 omandanud kutseõpetaja tase 7. Marit Mets, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. 2011.a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ning 2013.a Tallinna Ülikooli magistriõppes eripedagoog-nõustaja eriala. Raido Sirvi, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. Lõpetanud 2009. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutseõppes arvutiteeninduse eriala ning 2013.a . Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. Alates 2013. a õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes kutseõpetaja erialal. Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003.aastast viipekeeletõlgina, aastast 2012 kunstiõpetajana. 22 Harry Gustavson, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2005. aastast õpetajana. 1966. a on lõpetanud Eesti Teatriühingu Õppestuudio nukunäitleja eriala, 1972. a Tartu Ülikooli inglise keele õpetaja filoloogi eriala, võrdsustatud kõrgharidus magistrikraadiga. On töötanud aastatel 1965- 2001 Nukuteatris näitlejana, direktori asetäitjana ning hiljem Padise Põhikoolis ja Audentese Lastekoolis õpetajana. Birge Kanne, e-post: [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2017. aastast õpetajana. Lõpetanud 2011.a Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rakenduskõrghariduse õppe sotsiaaltöö eriala. 2018/2019 läbinud kutsepedagoogika koolituse. 23  KINNITATUD direktori 25.09.2019 käskkirjaga nr 4.1-1/32-1 Lisa 6 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS „TAHAN TÖÖLE.“ Õppevaldkond: üldõppekavad Õppesuund: isikuareng Õppekavarühm: isikuareng Õppe kogumaht: õppe kogumaht on 776 akadeemilist tundi. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele inimesele, kes erinevate füüsiliste (mh liikumisraskused, kroonilised valud), kognitiivsete (mh keskendumisraskused, mälu- ja kõnehäired, kiire väsimine), emotsionaalsete (mh meeleolu kõikumine, kerge ärrituvus, depressioon) ja sotsiaalsete (mh isoleeritus) muutuste tagajärjel, mis on põhjustatud ajukahjustusest (mh ajutrauma, insult, ajukasvaja, ajuhüpoksia) või neurodegeneratiivsest haigusest (mh Sclerosis multiplex jm), soovib saada õpet ja tuge naasmisel aktiivsesse ellu ja rakendumisvõimaluste leidmisel ühiskonnas (siirdumine avatud tööturule, tasustamata tööle ehk vabatahtlikule tööle, Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavale teenusele). Kursusel osalemiseks on vajalik:  motiveeritus õppida ja leida tööalast rakendust;  stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda;  iseseisvus põhiliikumisel (sh ratastooli või muu abivahendi kasutamisega);  iseseisvus igapäevastes põhitoimingutes või vähese kõrvalabi vajadusega;  õppes osalemiseks piisav eesti keele oskus. Õppe alustamise tingimused: 1. haridusnõudeta, täisealised inimesed; 2. Astangu KRK kursustele ja kaitstud töö töötubadesse vastuvõtmise korrast tulenev otsus. Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on toetada õppija naasmist aktiivsesse igapäevaellu sh leidmaks endale sobiva töötamise vormi, arvestades õppija terviseseisundit ja rehabilitatsiooni soovitusi. 24 Õppesisu Mooduli nimetus Maht Teemad Moodul 1. Aktiivsed tööellu 272 1.Kõnearendus siirdumist toetavad tegevused ak Info töötlemine, meenutamine ja äratundmine; Õpiväljund: õppija arendab tundi kõnevalmiduse arendamine; oma terviseteadlikkust tehes suhtlemispädevused koostööd spetsialistidega 2. Enese- ja kehatunnetamine muusika; aktiivseks igapäevaeluks loovtegevus; kehatunnetus; kehalise võimekuse valmistumisel. treenimine; tervislik toitumine. Hindamisülesanne: õpimapi eneseanalüüsi osa ja esitlus (vt Nõuded õpingute lõpetamiseks). Moodul 2. Töös õppimine 402 1.Kliendi eesmärkide ja praktika eesmärkide Õpiväljund: õppija leiab oma ak omavahelise seostamisega. huvidele ja võimalustele vastava tundi Minu võimed, oskused ja huvid. Aktiivse töövaldkonna ja töövormi ning ellusuhtumise toetamine, oma kogukonnas kavandab edasised tegevused. igapäevaseks rakendumiseks võimalustes Hindamisülesanne: õpimapi orienteerumine. tegevuskava osa ja esitlus (vt 2. Karjääri planeerimine Nõuded õpingute lõpetamiseks). Minu võimed, oskused ja huvid. Töötamise toetamise võimalused (Töötukassaga koostöös); töötamise erinevad viisid sh vabatahtlik töö. Tööotsimise oskused; kandideerimise dokumendid; läbirääkimised tööandjaga Juhendite järgimine, koostööoskused, tegevuskohal püsimine, praktikakohal püsimine. Erialavaliku toetamine individuaalselt ja grupis. Minu tegevuskava. 3. Tööõpe Puidutöö; käelised loovtegevused; õppija huvidele/võimalustele vastav muu sobiv valdkond. 4. Praktika 5. Proovipäevad, töövarjupäevad Moodul 3. Igapäevaoskused 102 1. Tervikliku igapäevaelu planeerimine Õpiväljund: õppija planeerib ak Kodused tegevused: toiduvalmistamine, igapäevategevused ja teeb neid tundi enesehügieen, oma ümbruse korrastamine, võimalikult iseseisvat; õppija riiete eest hoolitsemine; aktiivsust toetav oskab suhteid luua ja hoida, päevakava . kasutades toetavaid suhtlusviise Töötegevused: ametlik suhtlemine, ja digivahendeid eneseväljendus vastastikust suhtlemist Hindamisülesanne: õpimapi võimaldaval viisil. osana õppetöös valminud Hobid ja huvialad: lõõgastust võimaldava töölehed ja esitlus (vt Nõuded tegevusala leidmine õpingute lõpetamiseks) 2. Digilahendused planeerimise abivahendina, info otsimine. Suhtlemise võimalused e- keskkonnas (gmail, Skype, sotsiaalvõrgustikud); ohud interneti keskkonnas. Isiklike nutiseadmete kasutamine ja lähtumine töökeskkonna eeskirjadest ning isikliku elu vajadusetest (SMS, kalendri kasutamine, kalkulaatori kasutamine); e-toidukauplused, isikliku kaubakorvi komplekteerimine. 25  3. Probleemilahendusoskuste arendamine Isikliku sissetuleku ja väljaminekute planeerimine. Abivõimalused ja abi küsimine ametlikke kanaleid kasutades, oma kogukonna võimalustes orienteerumine. Konfliktidega toimetulek. Õppekeskkond Auditoorne töö toimub integreeritud teoreetilis-praktilise kontaktõppena klassides, puidutöökojas, õppeköögis, töötubades, õpilaskodus. Praktika toimub individuaalsel juhendamisel ettevõttes. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod Õpingute lõpetamiseks õppija:  on saavutanud õpiväljundid;  õpimapi koostamine ja esitlemine. Õpimapi kohustuslik sisu: eneseanalüüs, tegevuskava, õppija õpingute jooksul kogutud (sh pildid, töölehed jm) materjalid. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus täiskasvanute täienduskoolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid, väljastatakse talle tõend täiendkoolitusel osalemise kohta. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv spetsialist:  omab kõrgharidust vastaval erialal; Praktilise tegevuse ja tööainete mooduli õpetaja:  omab õpetatavas valdkonnas kutse- või kõrgharidust;  omab pedagoogilist haridust või on läbinud pedagoogilise täienduskoolituse või omab vähemalt 3-aastast töökogemust erivajadustega inimeste õpetamisel. Koolitajate andmed Anni Arumäe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015.a sügisest loovliikumise juhendajana ning alates 2017.a kevadest eripedagoogina. 2011.a on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogika eriala ja loovteraapiate lisaeriala. 2017.a sügisest alates õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes eripedagoog-nõustaja erialal. Armand Danilson, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2010. aastast puidutöö õpetaja- ja rühmajuhendajana. 2015.a on omandanud Tallinna Ülikoolis kutsestandardile vastava kutseõpetaja kvalifikatsiooni (Kutseõpetaja tase 5). Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014.a rehabilitatsiooniosakonna pedagoogilis-psühholoogilise talituses muusikaterapeudina (Muusikaterapeut-loovterapeut tase 7; dipl superviisor/coach). 2014.a on kaitsnud doktoritöö muusikateraapia suunal Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikoolis. 2002-2014.a on töötanud muusikaterapeudina erasektoris (tervisedenduslikud muusika- ja hääleteraapia rühmateraapiad; erinevad terviseprojektid muusikateraapilise sekkumisega tavakooli noortega; vähihaigete rehabilitatsioon tugirühmades; psüühikahäirete ja nägemuspuudega noorte ja täiskasvanute rehabilitatsioon). Alates 2008.a. on ta õpetanud 26 muusikateraapia aineid õppejõuna Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis kunstiteraapiate eriala väljaõppes ja täiendõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. On täiendanud end peaajukahjustusega inimeste rehabilitatsiooni vallas Saksamaal Bad Tölz´is rehabilitatsioonikeskuses Neurokom. Evelin Prees, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2008. aastast psühholoogina. 2009. aastal on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppes psühholoogia eriala. On täiendanud end peaajukahjustusega inimeste rehabilitatsiooni vallas Soomes Käpylä rehabilitatsioonikeskuses (2009) ja Hollandis Adelante ja Heliomare rehabilitatsioonikeskuses (2014). Alates 2015. aastast omab kliinilise psühholoogi ning neuropsühholoogi kutsetunnistust (Kliiniline psühholoog, tase 7; Neuropsühholoog, tase 7). Ilme Vannas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1998.aastast õpetajana. On lõpetanud 1978. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Jana Iljitšova, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014 aastast tegevusterapeudina. On lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia erialal ning omab bakalaureusekraadi. On olnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia õppetooli psühhiaatrilise tsükli lektor. On töötanud tervishoiu- ja rehabilitatsioonivaldkonnas ning omab kogemust töötamisest psühhiaatrilise patsiendi rehabiliteerimise ning füüsilise erivajadusega klientidega. On täiendanud end välismaistel erialastel koolitustel Soomes, Ungaris, Lätis. On osalenud paljudel erialastel koolitustel Eestis. Kadri Mölder, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996.a rehabilitatsiooniosakonnas pedagoogilis-psühholoogilise rehabilitatsiooni talituses logopeedina. 1992. a on lõpetanud Tartu Ülikoolis logopeed-eripedagoogi eriala (MA) ja 2004. a Tallinna Pedagoogikaülikoolis organisatsioonikäitumise eriala (MA). On täiendanud end peaajukahjustusega inimeste rehabilitatsiooni vallas pikematel koolitustel Soomes Käpylä rehabilitatsioonikeskuses (2009), Prantsusmaal Mulhouse rehabilitatsioonikeskuses (2009) ja Hollandis Adelante ja Heliomare rehabilitatsioonikeskuses (2014). On raamatu „Kui aju puhkab. Käsiraamat ajukahjustusega inimestele“ autor (2015). Omab kliiniline logopeed 7 kutset (2016) ja logopeed 8 kutset (2018). Karin Jürgens-Rampe, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2005. aastast sotsiaaltöötajana. 2005. aastal on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistriõppes sotsiaaltöö eriala. Katrin Tomberg-Tohter, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast. Alustas tegevust vabatahtlikuna abiõpetajana. 2015. aastast alates töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses eripedagoogina ja 2016. aastast eripedagoog-loovterapeudina. 2013. aastal lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes eripedagoogi eriala ja 2016. aastal Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala. On täiendanud end peaajukahjustusega inimeste rehabilitatsiooni vallas pikematel koolitustel Saksamaal Bad Tölz´is rehabilitatsioonikeskuses Neurokom ning osalenud mitmetel Tartu Ülikooli kliinikumi poolt korraldatud neuroloogiaalastel koolitustel. Lisaks osalenud mitmetel visuaalkunstiteraapia koolitustel ja töötubades. Kristi Juur e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2016.a veebruarist tööhõivespetsialistina. 2005. aastal on lõpetanud Tallinna Majanduskooli rakenduskõrghariduse õppes raamatupidamise eriala ning 2016.aastal Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes sotsiaaltöö eriala. Aastatel 2009-2015 on töötanud erasektoris raamatupidajana. 27 Liina Toompuu, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. aastast füsioterapeudina. On lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe füsioteraapia erialal aastal 2011. Magistrikraadi omandas Ühendkuningriigis, Nottinghami Ülikoolis neurorehabilitatsiooni erialal aastal 2014. Magistrikraadi omandamise järgselt on spetsialiseerunud neuroloogiliste haigete taastusravile ja rehabilitatsioonile. On läbinud mitmeid erialaseid rahvusvahelisi koolitusi peaaju trauma ja insuldijärgsete patsientide funktsionaalses taastusravis. Raido Sirvi, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. Lõpetanud 2009. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutseõppes arvutiteeninduse eriala ning 2013.a. Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika eriala. 2017. aastal lõpetanud Tallinna Ülikooli magistriõppe kutseõpetaja erialal. Tea Vallimäe, e-post tea.vallimä[email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2011. aastast õpetajana. 2004. a on lõpetanud Tallinna Teeninduskooli kutseõppes pagar-kondiitri eriala. Alates 2017. a õpib Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kutsepedagoogika erialal. 28