TÖÖLEPING NR ___
..............................................(kuupäev)
..................................................................(teenuseosutaja), registrikood .................................
aadress ....................................................................................................., keda esindab
põhimääruse alusel .............................................................................(edaspidi tööandja) ja
......................................................................................................(isiku nimi/ eestkostja nimi),
isikukood .........................................., elukoht ...........................................................................
...................................................................................................................... (edaspidi töötaja),
edaspidi ühiselt pooled, sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi leping) järgmistel tingimustel:
1. LEPINGU KESTUS, TÖÖ SISU
1.1. Töötaja asub tööle ..........................(kuupäev) a.
1.2. Leping on tähtajaline ja sõlmitud töölepingu seaduse § 9 lõige 1 alusel lepinguga
kokkulepitava töö ajutise tähtajalise iseloomu tõttu. Leping on sõlmitud Euroopa
Sotsiaalfondi rahastatava toetuse andmise tingimused (TAT) „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ raames
pikaajalise kaitstud töö teenuse pilootprojekti rakendamiseks, mille eesmärgiks on anda
kaitstud tingimustes tööd vähenenud töövõimega isikutele kuni nende võimekuseni
töötada avatud tööturul. Eelnimetatud tulemuse saavutamist silmas pidades kehtib leping
kuni Sotsiaalkindlustusameti poolt pikaajalisele kaitstud töö teenusele väljastatud
suunamiskirja nr. ........................ kehtivuseni või lõppeb hiljemalt 31.12.2020 aasta.
1.3. Töötaja asub tööle pikaajalise kaitstud töö teenuse raames asukohaga
...........................................................................................................................................
1.4. Töötaja ülesandeks on teostada tööandja antud ülesandeid. Töötaja täpsemateks
tööülesanneteks on ..........................................................................................................
.........................................................................................................................................
1.5. Töötaja ei või kaitstud töö teenuse raames töötades omada muud töösuhet töölepingu
alusel või osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel välja arvatud ajutine, kuni kolm
järjestikust tööpäeva kestev töösuhe, mis tuleneb kaitstud töö teenuse eesmärgist
leida ja tutvuda avatud tööturul sobiva töö ja tööandjaga.
2. TÖÖAEG
2.1. Töötaja asub tööle osalise tööajaga, st tööaeg ühes kalendrikuus on vähemalt 40 tundi
ja ühe tööpäeva pikkus on vähemalt 2 tundi.
2.2. Tööaja algus ja lõpp määratakse töögraafikuga vastavalt tööandja ja töötaja
kokkuleppele. Lõunavaheaeg ning võimalikud muud vaheajad on ära märgitud tööandja
töökorralduse reeglites.
1
3. TÖÖTASU
3.1. Töötajale tasutakse iga töötunni eest töötasu, mis ei ole väiksem, kui kehtiv Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär.
Töötasu suurus on ........................ eurot (tunnis/kuus). Tööandja peab väljamakstavalt
töötasult seadusega sätestatud juhtudel kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ning
kohustusliku kogumispensioni makse ning maksab seadusega sätestatud
sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse.
3.2. Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu üks kord kuus töökorralduse reeglites
ettenähtud kuupäeval, so. ........................................................................................
Töötasu maksmine toimub ülekandega töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele.
4. PUHKUS
4.1. Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
4.2. Töötajal on põhjendatud vajadusel õigus olla pikaajalise kaitstud töö teenuse raames
töötamiskohustusest eemal kuni 125 päeva iga-aastase perioodi jooksul.
5. POOLTE KOHUSTUSED
5.1. Töötaja kohustub:
5.1.1. tegutsema tööülesannete täitmisel tööandja huvides ning alluma tööandja
juhendamisele ja korraldustele;
5.1.2. kinni pidama ohutustehnika-, töötervishoiu-, tuleohutuse nõuetest;
5.1.3. kasutama ja hoidma tööandja vara ning töövahendeid heaperemehelikult, mitte andma
neid kolmandale isikule ilma tööandja loata;
5.1.4. kinni pidama töödistsipliinist;
5.2. Tööandja kohustub:
5.2.1. kindlustama töötaja lepingus ettenähtud tööga ja maksma töötajale töötasu vastavalt
lepingu punktile 3;
5.2.2. tagama käesolevas lepingus fikseeritud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja
võimaldama tööalaselt vajalikku väljaõpet;
5.2.3. andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
5.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
5.2.5. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
5.2.6. tutvustama töötajale tööle võtmisel ja töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid.
6. MUUD TINGIMUSED
6.1. Töötaja annab tööandjale loa oma isikuandmete töötlemiseks mahus, mis on vajalik
pikaajalise kaitstud töö teenuse raames töölepinguga ettenähtud vastastikuste õiguste ja
kohustuste täitmiseks. Sealjuures on tööandjal õigus kasutada volitatud töötlejaid.
6.2. Pooled seavad eesmärgiks lahendada lepingust tulenevad vaidlused poolte vaheliste
läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, lahendatakse
vaidlused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras.
6.3. Pooltel on õigus leping erakorraliselt üles öelda mõjuvatel põhjustel, mis tulenevad
pikaajalise kaitstud töö teenuse iseloomust. Mõjuv põhjus on asjaolu, mille puhul ei saa
kaitstud töö teenuse eesmärgist tulenevalt eeldada töösuhte jätkamist kokkulepitud
tähtajani. Tööandja võib lepingu üles öelda muuhulgas juhul, kui töötaja ei tule vaatamata
juhendamisele toime tööülesannetega või kui lõppeb Sotsiaalkindlustusameti poolt
väljastatud kaitstud töö teenuse suunamisotsus nr. .................... või lõppeb tööandjal
hankeleping kaitstud töö teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametiga.
2
Poolte allkirjad:
Tööandja: Töötaja:
/allkirjastatud digitaalselt/käsitsi /allkirjastatud digitaalselt/käsitsi
__________________________ ______________________________
.................................................. ..........................................................
3
Vabatahtliku töö leping
........................(kuupäev)
Teenuseosutajast tööandja (nimi) ...........................................................
.................................................... , registrikood: .................................,
aadress : ................................................................................ (edaspidi
nimetatud teenuseosutaja) ja (inimese nimi / eestkostja nimi)..................
............................................................, isikukood:.............................,
aadress:..............................................................................................,
kui käsundi saaja (edaspidi nimetatud vabatahtlik, koos nimetatud pool või
pooled), sõlmivad järgneva lepingu (edaspidi nimetatud leping):
1. Lepingu esemeks on töötegevuste tegemine pikaajalise kaitstud
töötamise teenuse raames
1.1 Vabatahtlik osaleb ühingu tegevuses, mille raames toimub tööoskuste
arendamine ja töötegevuste teostamine juhendamise kaasabil.
1.1.1 Pikaajalise kaitstud töö teenusel osalemine toimub vähemalt
kahetunniste tööpäevadena;
1.1.2 vabatahtlik osaleb teenusel vähemalt 10. päeval ja kokku vähemalt 20
tundi kuus
1.1.3 vabatahtlik teostab teenuse raames vastavalt teenuseosutaja
korraldusele ja juhendamisele järgmisi töötegevusi:
...........................................................................................................
...........................................................................................................
...........................................................................................................
1.2 teenuse raames töötegevuste tegemine toimub kuni
Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud pikaajalise kaitstud töö teenuse
suunamisirja nr. ......................kehtivuseni.
1.3 Töötegevuste tegemise asukoht on.................................................
.......................................................................................................
1.3.1 Tööülesandeid annab teenuseosutaja poolt määratud juhendaja;
1.3.2 Pooled on teadlikud, et tegemist on vabatahtliku tegevusega, mille
puhul ei eeldata tasu maksmist ja tööülesande täitmist ei loeta töösuhteks
töölepingu seaduse mõistes ega töövõtulepingu täitmiseks võlaõigusseaduse
mõistes;
1.4 vabatahtlikule makstakse iga osaletud vähemalt kahetunnise tööpäeva
eest stipendiumi ning hüvitatakse sõidu- ja majutustoetust. Stipendiumi tasu
arvestatakse käesoleva kalendriaasta riigieelarve seaduses sätestatud
määrale.
1.5 sõidu- ja majutustoetuse arvestamisel lähtutakse vabatahtliku vajadusest
ja arvestatakse sõidu- ja majutustoetust vastavalt riigieelarve seaduses
sätestatud päevamäärale.
1.6 Teenuseosutaja tasub vabatahtlikule teenusel osalemise eest stipendiumi
ja sõidutoetuse kliendi arvelduskontole järgneva kuu ........ kuupäevaks.
2. Teenuseosutaja tegevus pikaajalise kaitstud töö teenuse
osutamisel
2.1 Teenuseosutaja:
2.1.1 annab vabatahtlikule tööülesande täitmiseks vajalikku teavet ja
töövahendid ning juhendab teda tööde teostamisel;
2.1.2 tagab vabatahtliku tegutsemiskoha, töökeskkonna ja -vahendite
ohutuse, sh ülesande täitmise mõistliku korralduse;
3. Vabatahtliku tegevus pikaajalise kaitstud töö teenusel osalemisel
3.1 Vabatahtlik:
3.1.1 saab tööülesande täitmiseks teenuseosutajalt igakülgset abi ja
juhendamist;
3.1.2 võib keelduda tegevustest, mis ületavad mõistlikult oodatava tegevuse
määra, on ebaseaduslikud, ohtlikud, ei sobi vabatahtlikule tema füüsilise või
vaimse eripära tõttu või on ebaeetilised;
3.1.3 täidab teenuseosutaja antud ülesannet isiklikult ja vastavalt
juhendamisele;
3.1.4 teavitab teenuseosutajat ohtudest ja väldib olukordi, millega võib
sattuda ohtu tema ja teiste isikute tervis või vara;
3.1.5 vabatahtlikul on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal,
esitades täitjale sellekohase kirjaliku avalduse;
3.1.6 vabatahtlikul on põhjendatud vajadusel õigus teenuselt eemal viibida
suunamiskirja kehtivusperioodi lõikes kuni 60 kalendripäeva, mille hulka ei
arvestata riiklikke ega rahvuspühasid.
4. Vastutus
4.1. Vabatahtlik ei vastuta teenuseosutaja kohustuste täitmise eest
kolmandate isikute ees.
4.2. Vabatahtlik vastutab ühingule tekitatud varalise kahju eest juhul, kui
vabatahtliku tegevus kahju tekitamisel oli tahtlik ning vabatahtlikul oli
võimalus käituda selliselt, et kahju ei oleks tekkinud;
4.3 Pooled võivad lepingu igal ajal ennetähtaegselt üles öelda.
5. Lõppsätted
5.1 Leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib seni kuni kehtib
Sotsiaalkindlustusameti suunamisikiri nr. ........................ vabatahtliku
pikaajalise kaitstud töö teenusel osalemiseks.
5.2 Pooled seavad eesmärgiks lahendada lepingust tulenevad vaidlused
pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei ole võimalik
saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud
korras.
Teenuseosutaja Vabatahtlik
/kontaktandmed/ /kontaktandmed/
.................................... .....................................
.................................... .....................................
/allkiri/ /allkiri/
Lisa 3. Osavõtulehe vorm 2019-2020
PKT OSAVÕTULEHT
Teenuseosutaja (asutus): ____________________________________________________________________
Kliendi ees- ja perekonnanimi: _______________________________________________________________
Kliendi elukoha aadress: ____________________________________________________________________
Klienti juhendava spetsialisti nimi: ____________________________________________________________
Teenuse osutamise koha aadress: _____________________________________________________________
Etapp, kus klient viibib: _____________________________________
Klient saab erihoolekandeteenust (märkida JAH / EI) ________________________
III etapis kliendi tööandja nimi: _______________________________________________________________
KUUPÄEV TÖÖ KIRJELDUS KLIENDI ALLKIRI
JUHENDAJA ALLKIRI
E
T
K
N
R
KOKKU
E
T
K
N
R
KOKKU
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
E
T
K
N
R
KOKKU
E
T
K
N
R
KOKKU
E
T
K
N
R
KOKKU
KUUS TUNNID KOKKU
Kinnitan, et ma PKT teenuse I ja II etapis viibides ei käi mujal tööl.
Kinnitan, et minu töövõime ei ole ümber hinnatud osaliseks töövõimeks.
Märkused: _________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
* Kliendi elukohana tuleb märkida kliendi tegeliku elukoha aadress korteri, maja või talu täpsusega.
* PKT teenuse osutamise koha aadressi andmed tuleb märkida maja täpsusega.
* Töötatud aeg märkida 30 minuti täpsusega.
* Kliendi tööpäevana arvestatakse päeva, mil klient on töötanud vähemalt kaks tundi (1 h = 60 minutit).
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
Arve esitaja: Nimi Arve esitaja: Nimi
Aadress Aadress
Registrikood Registrikood
Telefon Telefon
Makse saaja: Arvelduskonto Makse saaja: Arvelduskonto
Viitenumber Viitenumber
Nimi
Nimi
Arve saaja: Sotsiaalkindlustusamet ARVE nr.
Arve saaja: Sotsiaalkindlustusamet ARVE nr.
Endla 8
Endla 8
15092 Tallinn Arve kuupäev:
15092 Tallinn Arve kuupäev:
Teenuse osutamise periood: Jaanuar
Teenuse osutamise periood: Jaanuar
Ühiku hind Summa
Pikaajalise kaitstud töötamise teenus Ühik Kogus (KM-ta) (KM-ta) Ühiku hind Summa
Pearaha: I etapp (100%) isik 1 100,00 € 100,00 € Pikaajalise kaitstud töötamise teenus Ühik Kogus (KM-ta) (KM-ta) Käibemaks
Pearaha: I etapp (95%) isik - € - € Pearaha: I etapp (100%) isik 1 100,00 € 100,00 € 20,00%
Pearaha: I etapp EHK (100%) isik 1 80,00 € 80,00 € Pearaha: I etapp (95%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: I etapp EHK (95%) isik - € - € Pearaha: I etapp EHK (100%) isik 1 80,00 € 80,00 € 20,00%
Pearaha: II etapp (100%) isik - € - € Pearaha: I etapp EHK (95%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II etapp (95%) isik - € - € Pearaha: II etapp (100%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II eapp EHK (100%) isik - € - € Pearaha: II etapp (95%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II eapp EHK (95%) isik - € - € Pearaha: II eapp EHK (100%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II etapp jätk (100%) isik - € - € Pearaha: II eapp EHK (95%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II etapp jätk (95%) isik - € - € Pearaha: II etapp jätk (100%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II etapp jätk EHK (100%) isik - € - €
Pearaha: II etapp jätk (95%) isik - € - € 20,00%
Pearaha: II etapp jätk EHK (95%) isik - € - €
Pearaha: II etapp jätk EHK (100%) isik - € - € 20,00%
Teenuse tasu III etapis tund - € - €
Pearaha: II etapp jätk EHK (95%) isik - € - € 20,00%
Stipendiumid päev 3,84 80,64 €
Teenuse tasu III etapis tund - € - € 20,00%
Sõidu- ja majutustoetused km 0,1 10,60 €
Stipendiumid päev 3,84 80,64 €
KOKKU: 271,24 €
Sõidu- ja majutustoetused km 0,1 10,60 €
Summa sõnadega:
KOKKU: 271,24 €
Käibemaks: 36,00 €
Lisa: aruanne teenuse osutamise kohta KOKKU (käibemaksuga) 307,24 €
Summa sõnadega:
Arve koostaja: Lisa: aruanne teenuse osutamise kohta
Arve koostaja:
PIKAAJALISE KAITSTUD TÖÖ TEENUSE ARUANNE
Arve number, mille juurde aruanne kuulub: 0
Kuu, mille eest arve esitatakse: Jaanuar
Kalendripäevade arv: 31
Teenuseosutaja nimi:
vajadusel detailsemalt (nt maakond, üksus)
Etappide maksumused (KM-ta):
I etapp 100 €
I etapp EHK 80 €
II etapp
II etapp EHK - €
II etapp jätk
II etapp jätk EHK - €
III etapp
Täita, kui Täita I etapi
Täita I ja II etapi klientide kohta Täita III etapi klientide kohta
klient lahkub klientide I etapp II etapp III etapp
Kliendi
Mitmel Mitu tundi teenuselt Vahemaa
päeval käis klient töötas / Puudutud Arvestusperi III etapis III etapis lahkumise kliendi Pearaha
klient oli kaitstud kalendripäevi oodil kliendile kliendile päevale elukoha ja Pearaha summa II
Etappi Kehtiv kaitstud töö töö teenusel (kuul, mille puudutud osutatud osutatud järgnevate teenuse Pearaha Pearaha Pearaha Pearaha summa II jätku etapi Tunnitasu
Jrk Kliendi ees- ja Kliendi sisenemise suunamisperiood teenusel kuu kuu jooksul eest arve kalendripäev teenusetundide teenusetundid kalendripäev asukoha summa I summa I summa II summa II etapi jätku- EHK summa III
nr perekonnanimi isikukood Etapp kuupäev antud etapis jooksul kokku esitatakse) ad kokku arv e arv kokku ade arv antud vahel (km) etapp EHK klient Stipendium Sõidutoetus etapp EHK klient kliendil kliendil etapis KOKKU
1 Mari Maasikas xxxxxxxxxxx I 01.01.2019 01.01.2019-31.04.2019 11 20 3 100,00 € - 42,24 € 6,60 € - - - - - 148,84 €
2 Jüri Juurikas xxxxxxxxxxx I EHK 01.11.2018 01.11.2018-28.02.2019 10 30 2 - 80,00 € 38,40 € 4,00 € - - - - - 122,40 €
3 II - - - - - € - - - - 0,00 €
4 II EHK - - - - - - € - - - 0,00 €
5 II jätk - - - - - - - € - - 0,00 €
6 II jätk EHK - - - - - - - - € - 0,00 €
7 III - - - - - - - - - € 0,00 €
8 - - - - - - - - - 0,00 €
9 - - - - - - - - - 0,00 €
10 - - - - - - - - - 0,00 €
11 - - - - - - - - - 0,00 €
12 - - - - - - - - - 0,00 €
13 - - - - - - - - - 0,00 €
14 - - - - - - - - - 0,00 €
29 - - - - - - - - - 0,00 €
30 - - - - - - - - - 0,00 €
KOKKU SUMMA (KM-ta) 100,00 € 80,00 € 80,64 € 10,60 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 271,24 €
Vorm 1 – Andmed teenuste kohta
1 Harjumaa
1. ÜLDANDMED:
Pakkuja (kõik ühispakkujad)
1.Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu
2.Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Registrikood 1.) 80136386 ( MTÜ EIT Tugiliisu)
2.) 70003566 (Astangu KRK)
Aadress
1, Kakumäe tee 37A, Tallinn, 13519
(MTÜ EIT Tugiliisu)
2. Astangu 27, Tallinn, 13519, Harjumaa (AKRK)
Allkirjaõiguslik esindaja (nimi, Agne Raudmees,
[email protected], 56671222
kontaktandmed)
Lepingu täitmisel kontaktisik (nimi, 1. Agne Raudmees,
kontaktandmed
[email protected], 56671222
2. Margus Koolme,
[email protected], 53074353
2. ANDMED TEENUSE KOHTA:
Hanke osa (maakonna) nimetus 1 Harjumaa
Pakkuja on valmis osutama teenust järgmistele 1. Psüühikahäire sh vaimupuue- JAH
sihtgruppidele (jah/ei) 2. Nägemishäire - EI
Kliendikohtade arv maakonnas 49
Teenuse I etapi maksumus (pearaha suurus
kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) 295 eurot/ kuus
Teenuse II põhietapi maksumus (pearaha suurus
kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) 390 eurot/ kuus
Teenuse II jätkuetapi maksumus (pearaha suurus
kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) 280 eurot/ kuus
Teenuse III etapi maksumus (teenuse tunnitasu,
ilma km) 8,50 eurot/ tunnis
Klienditööd vahetult osutavad spetsialistid, loetleda Arvo Raudmees (EIT)
nimeliselt Evelin Alamaa (EIT)
Andres Ert (EIT)
Katrin Rätte (EIT)
Agne Raudmees (EIT)
Maria Kadakas (Astangu KRK)
Koidu Moor (Astangu KRK)
Margus Koolme (Astangu KRK)
Urmas Elmik (Astangu KRK)
3. TEENUSE I ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes):
Teenuse Astangu 27, Astangu 27, Astangu 27, Kakumäe tee Raudtee 48A, Kakumäe tee Kriidi tn 10, Telliskivi tn Kakumäe tee
osutamise Tallinn Tallinn Tallinn 37A, Tallinn Tallinn 37A, Tallinn Tallinn 60, Tallinn 37A, Tallinn
asukoha VIPEX AS PLKV invest
aadress OÜ
PKT Puidutöö – Lihttöö – Käsitöö – Lihttöö – Majahoidja- Köögi Laotöö- Ehitus Majahoidja-
klientidele Lihtsamate allhankekorras erinevate allhankekorras koristaja Abitööline- töötamine laos, abitööd. koristaja 900m2
pakutavate puidutoodete toodete käsitöötoodete toodete 900m2 õue Nõudepeseine, koristus, asjade Sise ja välis, õue hooldus,
tööde loetelu valmistamine pakendamine, valmistamine pakendamine, hooldus, lihtsamad tööd paigutamine, lammutus ja koristus.
koos nende töökojas tellimuste etikettide (õmblus, etikettide koristus köögis 20 laostamine remonditööd, Kakumäe tee
lühikirjelduse alusel, materjalide kleepimine sise- viltimine, kleepimine sise- Raudtee 48A inimese Töö sise ja ehitusjärgne 37A Tallinn.
ga ja kauba tingimustes keraamika) tingimustes. Tallinn. toitlustamisel välistingimustes. koristus, Välitööd.
transport, sisetingimustes Puidust esemete, Välitööd. abistamine. pisiremont,
ladustamine tellimuste alusel käsitöö tootmine, Sisetingimustes. majahoidja.
välitingimustes mööbli Telliskivi
restaureerimine. - Loomelinnaku
sisetingimustes territooriumil.
Ruumide Ruumid on Ruumid on Ruumid on Ruumid on 900m2 õueala
Ruumid on, Ruumid on Tegevused 900m2 õueala
sisustus, ventilatsiooniga, ventilatsiooniga, ventilatsiooniga, ligipääsetavad ja Raudtee 48A
ligipääsetavad ja ventilatsiooniga, toimuvad väli Igapäevane
töövahendid, ligipääsetavad ja ligipääsetavad ja ligipääsetavad ja nõuetele vastava Igapäevane
nõuetele ligipääsetavad ja ja majahoidja töö.
seadmed jm nõuetele vastava nõuetele nõuetele valgustusega. majahoidja
vastava nõuetele sisetingimuste Välitöö.
ressursid valgustusega. vastava vastava Ruum, laud, toolid, töö. Välitöö.
valgustusega. vastava s. Töövahendid
Puidutööseadmed valgustusega. valgustusega. käsitöömaterjalid Töövahendid
Keskmise valgustusega. PLKV invest olemas.
– sae, höövel, Lauad ja Õmblusmasinad ja vahendid. olemas. suurusega OÜ,
paksushöövel, ergonoomilised
, lauad, ergonoomilised Allhanke partner toitlustust VIPEX AS annab Sisetöödeks
frees, CNC frees, toolid, kauba lauad olemas. Sisetöödeks pakkuvas köögis annab töötegemiseks koristustööd
puurpingid, transpordivahen viltimistarbed, mõlemal toidu töötegemiseks vajalikud 100m2
tislerilauad, toolid, did, kaalud, laoriiulid, lauad aadressil ettevalmistamise vajalikud vahendid ühiskasutatavai
materjali ja kauba kuumliimi ettelõikuseks, kaalud. koristustööd abitööd, köögi vahendid koostööleping d pindasid.
sise- ja välisladu. aplikaatorid, 100m2 koristus, koostöölepingu u alusel.
abivahendid ühiskasutatav nõudepesu alusel. Tööriided
pakkimiseks ja aid pindasid. Köögitarbed, teenuse
loendamiseks köögitehnika, raames.
toiduained
olemas.
Toitlustus
kliendile
tasuline.
Kui pakkujal on vastavas maakonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge
4. TEENUSE II ETAPP (põhietapp ja jätkuetapp)
(andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes):
Teenuse Astangu 27, Astangu 27, Astangu 27, Kakumäe tee Raudtee 48A, Kakumäe tee Kriidi tn 10 Telliskivi tn Kakumäe tee
osutamise Tallinn Tallinn Tallinn 37A, Tallinn Tallinn 37A Tallinn 60, Tallinn 37A, Tallinn
asukoha aadress
PKT klientidele Puidutöö – Lihttöö – Käsitöö – Lihttöö – Majahoidja- Köögi Laotöö- Lammutus Majahoidja-
pakutavate tööde Lihtsamate allhankekorras erinevate allhankekorras koristaja 2 Abitööline- töötamine laos, ja remont koristaja
loetelu koos puidutoodete toodete käsitöötoodete toodete erinevat kohta. Nõudepeseine, koristus, asjade abitööd. 900m2 õue
nende valmistamine pakendamine, valmistamine pakendamine, 2x 900m2 õue lihtsamad tööd paigutamine, Sise ja välis, hooldus,
lühikirjeldusega töökojas etikettide (õmblus, etikettide hooldus, köögis 20 laostamine. Töö lammutus ja koristus.
tellimuste alusel, kleepimine vimtimine, kleepimine sise- koristus kahes inimese sise ja remonditööd Kakumäe tee
materjalide ja sise- keraamika) tingimustes. erinevas kohas. toitlustamisel välistingimustes. Telliskivi 37A Tallinn.
kauba transport, tingimustes sisetingimustes Puidust Kakumäe tee abistamine.Siset Loomelinnak Välitööd.
ladustamine tellimuste alusel esemete, 37A ja Raudtee ingimustes. u
välitingimustes käsitöö 48A Talinn. territooriumil.
tootmine. – Välitööd
sisetingimustes
Ruumide sisustus, Ruumid on Ruumid on Ruumid on Ruumid on 900m2 õueala Ruumid on Ruumid on Tegevused 900m2 õueala
töövahendid, ventilatsiooniga, ventilatsioonig ventilatsiooniga, ventilatsiooniga, Raudtee 48A ja ventilatsiooniga, ventilatsiooniga, toimuvad väli Igapäevane
seadmed jm ligipääsetavad ja a, ligipääsetavad ja ligipääsetavad ja 900m2 õueala ligipääsetavad ja ligipääsetavad ja ja majahoidja
ressursid nõuetele ligipääsetavad nõuetele nõuetele Kakumäe tee nõuetele nõuetele sisetingimust töö. Välitöö.
vastava ja nõuetele vastava vastava 37A. vastava vastava es. Töövahendid
valgustusega. vastava valgustusega. valgustusega. Igapäevane valgustusega. valgustusega. PLKV invest olemas.
Puidutööseadm valgustusega. Õmblusmasinad Ruum, laud, majahoidja töö. OÜ,
ed – sae, , lauad, toolid, Välitöö. Keskmise VIPEX AS annab Sisetöödeks
höövel, Lauad ja ergonoomilised käsitöömaterjali Töövahendid suurusega annab töötegemise mõlemal
paksushöövel, ergonoomilise toolid, d ja vahendid. olemas. toitlustust töötegemiseks ks vajalikud aadressil
frees, CNC d toolid, kauba viltimistarbed, Allhanke pakkuvas köögis vajalikud vahendid koristustööd
frees, transpordivahe laoriiulid, lauad partnerid Sisetöödeks toidu vahendid koostöölepin 100m2
puurpingid, ndid, kaalud, ettelõikuseks, olemas. mõlemal ettevalmistamise koostöölepingu gu alusel. ühiskasutatava
tislerilauad, kuumliimi kaalud. aadressil abitööd, köögi alusel. Tööriided id pindasid.
toolid, materjali aplikaatorid, koristustööd koristus, teenuse
ja kauba sise- ja abivahendid 100m2 nõudepesuKöög raames.
välisladu. pakkimiseks ja ühiskasutatavaid itarbed,
loendamiseks pindasid. köögitehnika,
toiduained
olemas.
Kui pakkujal on vastavas maakonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge
Kinnitame, et:
1. tagame raamlepingu ja hankelepingu täitmisel teatavaks saanud delikaatsete isikuandmete töötlemise kooskõlas õigusaktidega (sh tagama
delikaatsete isikuandmete töötlemise õiguse registreeringu olemasolu või määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku ning teostama
vajalikud toimingud Andmekaitse Inspektsioonis hiljemalt 10 päeva jooksul pärast raamlepingu sõlmimist);
2. meil on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks;
(allkirjastatud digitaalselt)
Allkirjastaja ametinimetus: juhatuse liige
Allkirjastaja nimi: Agne Raudmees
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
kehtivale hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti,
registrikood 70001975, asukoht Endla 8, Tallinn 15092, mida esindab peadirektor Egon
Veermäe (edaspidi: vastutav töötleja)
ja
Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, registrikood 80136386, asukoht
Kakumäe tee 37A, 13519 Tallinn, mida seaduse ja põhikirja alusel esindab juhatuse liige Agne
Raudmees
ning
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27,
13519 Tallinn mida volituse alusel esindab juhatuse liige Agne Raudmees (edaspidi ühiselt
nimetatud volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas
(edaspidi: klient).
1. Lepingu eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad raamlepingu või selle alusel sõlmitud
hankelepingu (edaspidi: leping) täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle
allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb
vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab
endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa
Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (679/2016) (edaspidi: GDPR).
1.2. Isikuandmed, mida teenuse osutamisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus,
iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud lepingus
ja selle lisades. Vajadusel täpsustatakse juhiseid lepingu täitmise käigus.
1.3. Pooled nõustuvad järgima pädeva jurisdiktsiooni ja Euroopa Liidu kehtestatud õigusakte,
regulatsioone, ametlikke määrusi ja juhendeid ning vajadusel viima sisse parandusi
käesolevasse lisasse, et toimida kooskõlas eelmainitud õigusaktide ja regulatsioonidega.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Definitsioonid
2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest ja kooskõlas GDPR-iga on kasutusel järgmised
väljendid:
2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid
protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust
ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete
võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust
kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele.
2.1.2. „Andmekaitse seadused“ on GDPR ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete
töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid
koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad
juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava
mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt.
2.1.3. „töötlemine” – igasugune toiming või toimingute jada, mida teostatakse
isikuandmete või isikuandmete hulkadega kas automatiseeritud või
automatiseerimata kujul, nagu näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine,
struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine,
päringute teostamine, kasutamine, avalikustamine edastamise, avaldamise või mis
tahes muul viisil kättesaadavaks tegemise teel, liitmine või ühendamine, piiramine,
kustutamine või hävitamine.
2.1.4. „isikuandmed” – ükskõik milline informatsioon, mis on seotud tuvastatud või
tuvastatava füüsilise isikuga (edaspidi: andmesubjektiga). Tuvastatav füüsiline
isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, viidates väärtustele
nagu nimi, isikukood, asukoha andmed; internetipõhistele väärtustele või ühele või
enamale väärtusele, mis on seotud antud isiku füüsilise, füsioloogilise, geneetilise,
vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse identiteediga;
2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvarikkumine, mis põhjustab edastatavate,
säilitatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku
hävimise, kadumise, muutmise, loata avalikustamise või kättesaadavuse.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustub:
3.1.1. töötlema kliendi isikuandmeid vastavalt andmekaitse seadustele ja lepingule
(edaspidi: kliendiandmed) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse
osutamiseks;
3.1.2. tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud
isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende andmete
töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende
kättesaadavuse eest vastutavale töötlejale. Klient vastutab volitatud töötlejale
edastatud isikuandmete õigsuse eest;
3.1.3. mitte tegema ega tegemata jätma midagi sellist, mille tulemusel vastutav töötleja
võiks rikkuda andmekaitse seadustest tulenevaid oma mis tahes kohustusi seoses
sõlmitud lepingutega;
3.1.4. töötlema isikuandmeid vastutava töötleja juhiste alusel, sealhulgas mitte edastama
isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja
arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva
õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne
isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise
avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud;
3.1.5. võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate
juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel.
Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest
juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitse seaduste või
määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava
töötleja juhendit täitmast;
3.1.6. hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt
konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama andmeid, mis tahes muu kui
käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema
volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad nende olemasolul, volitatud töötleja
töötajad vm, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele)
järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne
konfidentsiaalsuskohustus;
3.1.7. võtma kasutusele kõik GDPR artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel;
3.1.8. rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et
töötlemine vastaks GDPRis toodud nõuetele ja sealjuures on vajadusel tagatud
andmesubjekti nõusolek;
3.1.9. esitama vastutava töötleja nõudmisel vastutavale töötlejale ülevaatamiseks koopiad
teiste volitatud töötlejatega sõlmitud lepingutest nende olemasolul, kusjuures
nendest lepingutest võib eemaldada sellise konfidentsiaalse äriteabe, mis ei ole
käesoleva lepingu nõuete osas oluline;
3.1.10. tarvitusele võtma asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed
lepingu alusel toimuva isikuandmete töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise,
juhusliku kaotamise või hävitamise või kahjustumise vältimiseks;
3.1.11. tegema vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR
artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldama
vastutaval töötlejal või tema poolt valitud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas
kontrolle, ja panustama sellese. Pooled lepivad auditi kuupäevas ja muudes
üksikasjades eelnevalt kokku. Audit viiakse läbi selliselt, et see ei häiriks volitatud
töötleja kohustuste täitmist vastutava töötleja või kolmandate isikute ees.
3.1.12. Volitatud Töötleja võib kliendi andmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud
töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja). Volitatud töötleja vastutab teise
volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise
volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt GDPR
artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem
ranged). Volitatud töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja
eelneva kirjaliku loata. Kui vastutav töötleja on andud volitatud töötlejale loa
kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud
töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks
vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et
kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega
seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel
võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.1.13. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste
tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata
GDPR tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel,
muuhulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise,
parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused
vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.14. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud
töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.15. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Volitatud töötleja ja teised volitatud töötlejad ei tohi töödelda isikuandmeid väljaspool
Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda ilma vastutava töötleja kirjaliku
nõusolekuta.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud
rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma
põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul alates hetkest, kui volitatud
töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja selle olemasolul saab teada
isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset
leidnud.
5.2. Vastutava töötleja nõudmisel peab volitatud töötleja ilma põhjendamatu viivituseta
edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava
asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon
kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist:
5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg;
5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi
ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete
asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv;
5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja
5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele
võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja
vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke
negatiivseid mõjusid.
5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima
uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja
töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutustele vajaliku teavitustöö eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
kliendi andmed või andma need üle vastutava töötleja poolt määratud isikule või
kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul
kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega
isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on
teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt nende
olemasolul.
6.3. Kui GDPR-i või käesoleva lisa rikkumine põhjustab andmesubjektile materiaalset või
mittemateriaalset kahju, vastutab volitatud töötleja tekitatud kahju eest ainult
ulatuses, mille osas volitatud töötleja ei ole täitnud GDPR-i või käesoleva lisa poolt
selgesõnaliselt sätestatud kohustusi.
6.4. Mõlemad pooled on kohustatud hüvitama ainult selle osa tekkinud kahjudest ja
haldustrahvidest, mis on kooskõlas järelevalveasutuse poolt või kohtuotsusega
määratud vastava osapoole vastutusega tekitatud kahju eest. Muus osas määratleb
poolte vastutuse nendevaheline leping.
6.5. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis
võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast
lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa
puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.6. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)
kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud
isikuandmete töötlemisega.
6.7. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, sh konfidentsialsuskohustus jäävad pärast käesoleva lisa
kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja Volitatud töötleja
Sotsiaalkindlustusamet Erivajadustega Inimeste Astangu Kutse-
Registrikood: 70001975 Toetusühing Tugiliisu rehabilitatsiooni Keskus
Endla 8, 15092 Tallinn Registrikood: 80136386 Registrikood: 70003566
Kakumäe tee 37A, Astangu 27, 13519 Tallinn
13519 Tallinn
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe Agne Raudmees Agne Raudmees
peadirektor juhatuse liige volitatud esindaja
Lisa 5. PKT hinnangu vorm 2019-2020
PKT HINNANGU VORM
Juhised hinnanguvormi täitmiseks:
Juhul kui koostate kliendi kohta sisenemishinnangut (st esmakordset hinnangut 30 päeva möödumisel
kliendi sisenemisest PKT teenusele), täitke osa A: kliendi sisenemine PKT teenusele.
Muudel juhtudel (kui koostate korduvhinnangut) täitke osa B: PKT teenuse korduvhinnang.
Juhul kui klient jätkab PKT teenusel, täitke lisaks ka osa C: tegevusplaan järgmise perioodi jaoks.
Juhul kui klient ei jätka PKT teenusel, täitke lisaks ka osa D: andmed kliendi lahkumisel teenuselt.
1.ÜLDANDMED
Kliendi ees- ja perekonnanimi
Sünniaeg
Elukoht
Kliendi haridus
Kliendi töökogemus, varasemad tegevused
Teenuseosutaja (asutus)
Etapp, kus klient viibib Suunamisperiood
Hinnangu koostamise Järgmise hinnangu
(kuupäev) koostamise aeg:
Sisenemishinnang Korduvhinnang
(Jah/ei) (Jah/ei)
2. OSA A: PKT teenusele sisenemise hinnang
Liikumine: (Liikumise iseärasused; piirangud liikumisel; füüsiline vastupidavus jmt)
Käeline tegevus: (peenmotoorika; jämemotoorika; käte jõudlus ja osavus jmt)
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
Suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine: (häired ja alternatiivse kommunikatsiooni vajadus, abivahendid;
mõistmine; eneseväljendus; emotsionaalne stabiilsus; reageerimine tagasisidele, motiveerimisele, kriitikale jmt)
Enesehooldus/toimetulek: ( kõrvalabi vajadus igapäeva- ja tööelus. Liiklemine, lugemine, kirjutamine, arvutamine,
kella tundmine jmt tööelus vajalikud oskused)
Õppimine ja tegevuste elluviimine: ( õppimisvõime; õpiprotsessi kulg; juhendamise, kontrolli ja kõrvalabi vajadus;
tähelepanu ja keskendumine; sobivad ja mittesobivad tegevused)
Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: ( uued situatsioonid ja uus keskkond; juhendaja tugi ärevuses; ohu ja
oma võimete hindamine)
Kas klient teenib iseseisvalt välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)?
☐ Iseseisvalt
☐ Juhendamise abil
OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel.................etapis
☐ Kliendile ei sobi PKT teenus
☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures
☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm)
☐ Muu.......................................................................................
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
3. OSA B: PKT teenuse korduvhinnang (vahehinnang, lõpphinnang)
Kirjeldada muutusi sisenemishinnangus märgitud kategooriates
Inimestevaheline lävimine ja suhted: (lähtudes töökeskkonnas ja kollektiivis suhtlemisel)
Õppimine ja tegevuste elluviimine: (Kuidas allub juhendamisele, mõistab ja parandab eksimusi. Kontrolli ja
kõrvalabi vajadus; keskendumine; sobivad ja meeldivad tegevused. Juhendamise vajadus: sõnaline, kirjalik,
manuaalne.)
Töökäitumine: (Kokkulepetest, töö- ja puhkeaegadest kinnipidamine, motivatsioon, ülesannete täitmine,
hoolsus)
Konkreetseid tööülesandeid puudutav: (lahti kirjutada erinevate töötegevustega toimetulek nt puidutöö,
pakendamine, koristustöö jne. ning juhendamisvajadus tööde juures)
Kas klient teenib iseseisvalt välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)?
☐ Iseseisvalt
☐ Juhendamise abil
OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel.....................etapis
☐ Kliendile ei sobi PKT teenus
☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures
☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm)
☐ Klient suundub tööle avatud tööturule
☐ Muu.......................................................................................................
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
3. OSA C: Tegevusplaan
ESIMESES ETAPIS (Teenuseosutaja poolt pakutavatest tegevustest osavõtmise käigus selgub kliendi suutlikkus
töötamaks teenuse II etapis ja edasine potentsiaal avatud tööturul töötamiseks)
Eesmärgid:
Tegevused
eesmärgi
saavutamiseks:
TEISES ETAPIS (Kolme aasta jooksul kujuneb töötegevuste käigus kliendi tööharjumus, arenevad sobilike tööde
tegemiseks tarvilikud oskused ja leitakse sobilik töö avatud tööturul tööandja juures)
Eesmärgid: (arendada tööoskusi sobilike tööülesannetega toime tulekuks, tööturul väljundi leidmine jmt)
Tegevused
TEISES JÄTKUETAPIS (õpitud tööoskuste säilitamine ja töötamine kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures.)
Eesmärgid:
Tegevused
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
KOLMANDAS ETAPIS (kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud kliendi ja tema tööandja toetamine)
Eesmärgid
Tegevused
4. OSA D: Kliendi teenuselt lahkumise ankeet
Isik otsib tööd __ jah __ ei
Osaleja on asunud õppima, õpib tasemeõppes, osaleb huvihariduses,
kursustel, osaleb tööpraktikal, seminaridel, konverentsidel, võtab eratunde __ jah __ ei
väljaspool tavapärast haridussüsteemi kuni 4 nädala jooksul
Isik sai kvalifikatsiooni __ jah __ ei
Viimane kuupäev, mil isik PKT teenusel viibis
Kuupäev:
Teenuseosutaja
_______________________
(digitaalselt allkirjastatud)
TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
Vorm 2 – Andmed koostööpartnerite kohta
Hankelepingu lisa 2
„Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2019-2020“ (viitenumber 201532)
Pakkuja/Teenuseosutaja nimi: Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu
Maakond: Harjumaa
Tööde teostamise
periood
Töövaldkond Koostööpartner, kes töö Kokkuleppe
eest tasub ja kelle (Kevad/suvi/sügis/ sõlmimise
tellimusel tööd tehakse talv/aastaringselt) kuupäev
Kinkekotid, peotooted – Paletti AS Aastaringselt 02.01.2018
triipkoodide panek,
pakendamine
Expressionsi ehete Gobind-Osta Group OÜ Aastaringselt 02.01.2018
panemine alustele,
hinnasiltide panek,
pakendamine
Majoneesi korkidele Greiner packaging AS Aastaringselt 02.01.2018
tihendite panemine,
pakendamine
Elektritoodete AS Glamox Aastaringselt 02.01.2018
komplekteerimine,
pakendamine
Graanulite kaalumine, Uneruno OÜ Aastaringselt 01.01.2018
tunnelitesse kallamine,
raskustunnelite
õmbelmine.
Prossialuste lihvimine, Norna Design OÜ Aastaringselt 01.01.2018
padjapüüride õmblemine
Käevõrude valmistamine Eesti Ehe OÜ Aastaringselt 01.01.2018
Puidust magnetialuste Novapinus OÜ Aastaringselt 01.01.2018
valmistamine
Puidust grillkastide Villermann OÜ Sügis-talv 01.01.2018
valmistamine
Omatoodangu müük SA Eesti kevad 01.01.2018
Vabaõhumuuseum
Omatoodangu müük Ehedalt Puidune OÜ Aastaringselt 01.01.2018
Puidust lastmööbel Aatrium Aastaringselt 01.01.2018
Sisustuskaubamaja AS
Puidust templialuste Sinitiib OÜ Aastaringselt 01.01.2018
valmistamine
Omatoodangu müük Ehe ja Ehtne Käsitöö OÜ Aastaringselt 01.01.2018
Omatoodangu müük SA Põhja-Eesti aastaringselt 01.09.2018
Regionaalhaigla
Särkide pakendamine Osaühing Reklaamkink aastaringselt 01.10.2018
Omatoodangu müük Sokisahtel OÜ aastaringselt 01.05.2018
Omatoodangu müük Special Needs Solutions MTÜ aastaringselt 01.01.2018
Puutöötoast erinevad Roku OÜ aastaringselt 01.01.2018
allhanked
Käevõrude valmistamine Despal OÜ aastaringselt 01.01.2018
Puidust aluste Pärnu väikelastekool OÜ aastaringselt 01.01.2018
valmistamine
Kabede viltimine, Sotsiaalministeerium aastaringselt 01.01.2018
kaartide valmistamine
Expressionsi ehete Gobind-Osta Group OÜ aastaringselt 25.09.2018
panemine alustele,
hinnasiltide panek,
pakendamine
Ehitus abitööd Multitrade Construction aastaringselt 03.08.2018
OÜ
Ehitus abitööd, PLKV invest OÜ aastaringselt 05.09.2018
territooriumi haldus,
pisiremont
Laotöö, abitööd laos VIPEX AS aastaringselt 28.09.2018
Köögi abitööline MTÜ EIT Tugiliisu aastaringselt 01.01.2018
Majahoidja Villa Liisu MTÜ EIT Tugiliisu aastaringselt 01.01.2018
Majahoidja Kakumäe MTÜ EIT Tugiliisu aastaringselt 01.01.2018
Kodu
RAAMLEPING nr 3.3-1/3573-1
Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukoht Endla 8, Tallinn 15092 (edaspidi
tellija), mida esindab peadirektor Egon Veermäe
ja
Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, registrikood 80136386, asukoht Kakumäe tee
37A, 13519 Tallinn, mida seaduse ja põhikirja alusel esindab juhatuse liige Agne Raudmees
ning
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, 13519
Tallinn mida volituse alusel esindab juhatuse liige Agne Raudmees (edaspidi ühiselt nimetatud
täitja), edaspidi tellija ja täitja eraldi nimetatud pool ja ühiselt nimetatud pooled, sõlmisid
alljärgneva raamlepingu (edaspidi raamleping):
1. RAAMLEPINGU ESE
1.1. Raamleping on sõlmitud sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihanke
„Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2019-2020“ (viitenumber 201532) (edaspidi
riigihange) tulemusena. Riigihange on jaotatud 15 osaks vastavalt Eesti maakondadele.
1.2. Raamlepingu esemeks on pikaajalise kaitstud töötamise teenuse osutamine (edaspidi teenus
või PKT) alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse eesmärk on arendada
kliendi tööoskusi, pakkuda talle töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud
töökeskkonnas ning tuge ja abi tööle saamiseks avatud tööturul või suundumisel
tööturuteenustele.
1.3. Teenust pakutakse kolmes etapis kahe teenuskomponendi põhiselt.
Teenuskomponentideks on tööoskuste kujundamine ja sotsiaalsete oskuste kujundamine.
Teenuse sihtgruppide kirjeldus, teenuse etappide kirjeldus ja teenuse etappide kestus on
esitatud raamlepingu Lisas 2 (Tehniline kirjeldus) ja Lisas 6 (Täitja pakkumus).
1.4. Raamlepingut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmised tingimused (TAT)
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“,
01.01.2015-31.12.2020, toetuse andmise tingimused kinnitatud sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 21.07.2015.a. käskkirjaga nr 115 (muudetud 06.06.2016.a
käskkirjaga nr 69, 19.01.2017 käskkirjaga nr 5 ja 13.06.2017 käskkirjaga nr 70)
https://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat.
1.5. Raamlepingu lahutamatuteks osadeks on:
1.5.1. riigihanke alusdokumendid koos kõikide lisadega (sh riigihanke tehniline kirjeldus,
mis on allkirjastamisel lisatud käesolevale lepingule);
1.5.2. raamlepingu lisad (loetelu esitatud lepingu peatükis 13);
1.5.3. täitja pakkumus;
1.5.4. poolte vahelised kirjalikud teated;
1.5.5. raamlepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast raamlepingu sõlmimist;
1.5.6. andmetöötluse leping.
1.6. Raamlepingu tingimuste täpsustamiseks sõlmivad pooled samaaegselt raamlepinguga
hankelepingu (Lisa 1), milles lepivad kokku muuhulgas järgmised tingimused:
1.6.1. hankelepingu periood;
1.6.2. hanke osad (maakonnad), milles täitja teenuseid osutab;
1.6.3. hanke osa teenuste maksimaalne rahaline maht, mis hõlmab kõiki vastavas hanke
osas sõlmitud raamlepinguid ja nende alusel sõlmitavaid hankelepinguid;
1.6.4. kliendikohtade arv maakonnas;
1.6.5. täitjale eraldatud kliendikohtade arv maakonnas;
1.6.6. teenuse raames pakutavate tööde loetelu koos töö tellijatega, kelle kaudu toimub töö
tururstamine ja teenuse osutamise asukoht/ asukohad;
1.6.7. klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekiri sihtgrupi põhiselt;
1.6.8. teenuse maksumus täiskalendrikuus ühe kliendi kohta teenuse I etapis, igas
maakonnas, milles täitja teenuseid osutab;
1.6.9. teenuse maksumus täiskalendrikuus ühe kliendi kohta teenuse II etapis, igas
maakonnas, milles täitja teenuseid osutab;
1.6.10. teenuse tunnitasu teenuse III etapis, igas maakonnas, milles täitja teenuseid osutab;
1.6.11. poolte kontaktisikud ja kontaktandmed ning lepingu allkirjastaja andmed.
1.7. Raamlepingu tingimused loetakse üldtingimusteks, mis kohalduvad kõikidele hanke-
lepingutele, mis täitjaga raamlepingu alusel sõlmitakse. Hankelepingud loetakse
eritingimusteks, millega täpsustatakse raamlepinguid kui üldtingimusi.
1.8. Pooled on teadlikud, et sõltuvalt riigihanke tulemustest sõlmitakse hanke igas osas
(maakonnas) üks või enam raamlepingut. Ühe raamlepingu sõlmimine, muutmine või
lõpetamine ei mõjuta teiste isikutega sõlmitud raamlepingute tingimusi ega kehtivust.
1.9. Pooled on teadlikud, et tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud hankelepingute
alusel on teenusele suunatud kliente nii teenuse I, II kui ka III etappi ning need kliendid
võivad saada teenust ka käesoleva raamlepingu alusel, raamlepingus sätestatud tingimustel
ja korras.
1.10. Raamlepingu täitmisel on poolte vaheliseks suhtlus- ja töökeeleks, sealhulgas
kirjavahetuses ja dokumentide koostamise keeleks eesti keel.
2. RAAMLEPINGU TÄHTAEG JA MAKSIMAALNE RAHALINE MAHT
2.1. Raamleping kehtib alates selle sõlmimisest. Täitjal peab olema valmidus osutada teenuseid
alates kuupäevast, mil poolte vahel on sõlmitud raamleping ja punktis 1.6 kirjeldatud
hankeleping.
2.2. Raamleping kehtib niikaua, kuni täitub mistahes alljärgnevatest tingimustest, sõltuvalt
sellest, milline tingimus saabub (täitub) kõige varem:
2.2.1. saabub raamlepingu täitmise tähtaeg 31.12.2020.a;
2.2.2. täitub raamlepingu punktis 2.4.1. sätestatud teenuste maksimaalne rahaline maht
(kõikide raamlepingute ja hankelepingute osas kokku);
2.2.3. esineb muu raamlepingus sätestatud raamlepingu lõppemise alus.
2.3. Juhul, kui täitub raamlepingu punktis 2.5. sätestatud hanke osa (maakonna) maksimaalne
rahaline maht, lõpeb raamleping üksnes juhul, kui täitjaga sõlmitud hankeleping sisaldas
teenuste osutamist üksnes selles maakonnas või nendes maakondades, mille osas
maksimaalne rahaline maht täitus. Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping sisaldas
teenuste osutamist samaaegselt mitmes maakonnas, lõpeb hankeleping teenuste osutamisel
selles maakonnas, mille osas täitus maksimaalne rahaline maht, kuid raamleping jätkub kuni
raamlepingu punktis 2.2. kirjeldatud asjaolude esinemiseni.
2.4. Kõikide riigihanke tulemusena sõlmitavate raamlepingute alusel tellija tehtavate
väljamaksete eeldatav kogumaksumus on 5 786 000 (viis miljonit seitsesada
kaheksakümmend kuus tuhat) eurot, mis hõlmab järgnevat:
2.4.1. teenuste eest makstav eeldatav ja ühtlasi maksimaalne rahaline maht, hõlmates
teenuse kõiki etappe ning kõiki maakondi, summas kuni 5 386 000 (viis miljonit
kolmsada kaheksakümmend kuus tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks
vastavalt õigusaktidele;
2.4.2. teenuse I etapis välja makstavad stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused, mida
ei loeta tasuks osutatud teenuste eest, eeldatav summa kokku kuni 400 000 (nelisada
tuhat) eurot (käibemaksuta). Stipendiume ning sõidu- ja majutustoetusi makstakse
raamlepingu peatükis 5 sätestatud korras.
2.5. Teenuste maksimaalne rahaline maht summas 5 386 000 eurot jaguneb hanke osade
(maakondade) lõikes järgmiselt (summad esitatud ilma käibemaksuta):
2.5.1. Osa 1 (Harjumaa) – 1 320 000 eurot;
2.5.2. Osa 2 (Hiiumaa) – 51 000 eurot;
2.5.3. Osa 3 (Ida-Virumaa) – 203 000 eurot;
2.5.4. Osa 4 (Jõgevamaa) – 406 000 eurot;
2.5.5. Osa 5 (Järvamaa) – 210 000 eurot;
2.5.6. Osa 6 (Läänemaa) – 102 000 eurot;
2.5.7. Osa 7 (Lääne-Virumaa) – 406 000 eurot;
2.5.8. Osa 8 (Põlvamaa) – 406 000 eurot;
2.5.9. Osa 9 (Pärnumaa) – 456 000 eurot;
2.5.10. Osa 10 (Raplamaa) – 203 000 eurot;
2.5.11. Osa 11 (Saaremaa) – 304 000 eurot;
2.5.12. Osa 12 (Tartumaa) – 507 000 eurot;
2.5.13. Osa 13 (Valgamaa) – 304 000 eurot;
2.5.14. Osa 14 (Viljandimaa) – 254 000 eurot;
2.5.15. Osa 15 (Võrumaa) – 254 000 eurot.
2.6. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid maksimaalses rahalises mahus (kokku ega hanke
osade lõikes). Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas maakonnas sõltub reaalselt
teenust saanud klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest
tulenevalt võib maakondade suhtes sõlmitavate raamlepingute teenuste maht kui ka
osutatud teenuste tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui raamlepingu punktides
2.4.1 ja 2.5 märgitud teenuste maksimaalne rahaline maht.
3. TEENUSEGA SEOTUD AJAMÄÄRANGUD
Teenusele suunamine ja teenuse kestus
3.1. Teenuse I etapi kestus on kuni 4 (neli) kuud. Klient, kes suundub pikaajalise kaitstud töö
teenusele sama teenuseosutaja juurde, kelle juures ta on saanud erihoolekandeteenuseid
viimase 6 kuu jooksul, suunatakse kohe teenuse II etappi;
Klient on kohustatud ilmuma teenusele 7 (seitsme) päeva jooksul alates teenusele
suunamise perioodi algusest. Klientide teenusele suunamine I etappi toimub järgmiselt:
3.1.1. kliendid, kes olid 31.12.2018.a. seisuga teenuse I etapis teenusel riigihangete
192679 ja 193805 alusel (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient
teenusel viibis), suunatakse tellija poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei
pea selleks täiendavat taotlust esitama. Selliste klientide I etapi kestus määratakse
suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga
ning ühtlasi ei ületa kokku 4 (nelja) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset
kestust nii riigihangete 192679 ja 193805 kui ka käesoleva raamlepingu alusel.
Erandina võidakse suunata teenuse I etappi täiendavalt kuni kaheks kuus neid kliente,
kes siirduvad käesoleva hanke raames teenusele teise teenuseosutaja juurde.
3.1.2. raamlepingu sõlmimise kuust alates suunatakse uued kliendid teenusele esimesel
võimalusel. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et
teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 4
(nelja) kalendrikuud. Uueks kliendiks ei loeta klienti, kes oli teenusel 31.12.2018.a.
seisuga sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis;
3.1.3. alates raamlepingu sõlmimisele järgnevast kuust suunatakse uued kliendid
teenusele alates järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast ning teenuse kestus on 4 (neli)
kuud;
3.1.4. juhul, kui klient on jõudnud teenuse II etappi, on kliendil õigus põhjendatud
vajadusel, kliendi avalduse alusel pöörduda II etapist tagasi I etappi, üks kord teenusel
viibimise perioodil tingimusel, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase
kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 6 (kuus) kalendrikuud, arvestades I etapi
summaarset kestust nii riigihangete 192679 ja 193805 kui ka käesoleva raamlepingu
alusel. Juhul, kui I etappi tagasipöördumise korral oleks I etapi summaarne kestus
pikem eelmärgitust, puudub kliendil õigus I etappi tagasi pöörduda.
3.2. Teenuse II etapi kestus on kuni kolm aastat. Klientide teenusele suunamine II etappi toimub
järgmiselt:
3.2.1. kui klient on valmis suunduma teenuse II etappi (sh juhul, kui klient on selleks
valmis enne I etapi lõpptähtaega), suunab tellija kliendi teenuse II etappi alates
kalendrikuu 1. kuupäevast tingimusel, et täitja on esitanud tellijale sellekohase
ettepaneku koos hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt
jooksva kuu 20. kuupäevaks;
3.2.2. klient, kes oli 31.12.2018.a. seisuga teenuse II etapis teenusel riigihangete 192679
ja 193805 alusel (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel
viibis), suunatakse tellija poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks
täiendavat taotlust esitama;
3.2.3. klient, kes 01.01.2019 seisuga on juba teenuse II etapis viibinud kolm aastat või
enam, või kellel täitub kolm aastat enne 1. juulit 2019, võimaldatakse teenuseosutaja
hinnangu põhjal viibida teenuse II etapis kuni 30.06.2019. Selle poole aastase lisaaja
võimaldamise eesmärk on anda teenuseosutajale täiendav võimalus kliendi
ettevalmistamiseks ja talle sobiva töö leidmiseks;
3.2.4. klient, kes oli 31.12.2018.a. seisuga I etapis riigihangete 192679 ja 193805 alusel
ja kes ühtlasi oli 31.12.2018.a. seisuga I etapis olnud teenusel 4 kuud või rohkem,
loetakse I etapi läbinuks ja suunatakse edasi teenuse II etappi ning klient ei pea selleks
täiendavat taotlust esitama. Kliendi II etappi suunamine toimub teenuseosutaja
hinnangu alusel, milles ilmneb kliendi sobivus ja suutlikus teenuse II etapis
töötamiseks.
3.2.5. juhul, kui klient on jõudnud teenuse III etappi, on kliendil õigus põhjendatud
vajaduse korral avalduse alusel pöörduda III etapist tagasi II etappi ja seda üks kord
teenusel viibimise perioodil.
3.3. Teenuse III etapi kestus on kuni 1 (üks) aasta. Kliendi teenusele suunamine III etappi
toimub järgmiselt:
3.3.1. Klient, kes on suundunud avatud tööturule (sõlminud tööandjaga töölepingu või
võlaõigusliku lepingu avatud tööturul töötamiseks), suundub teenuse II etapist teenuse
III etappi kliendi kirjaliku teate alusel, mille klient esitab täitjale või suunab täitja
kliendi ise III etappi, kui täitjale saab teatavaks info, et klient on suundunud avatud
tööturule (sõlminud tööandjaga vastava lepingu). Kliendi teenusel olek II etapis lõpeb
kliendi teate esitamise kuupäeva seisuga (teatel kuupäeva puudumisel teate esitamise
seisuga) või selle kuupäeva seisuga, mil täitja sai teada kliendi suundumisest avatud
tööturule.
3.4. Sõltumata raamlepingu punktides 3.1 - 3.3. teenuse etappide kestuse osas sätestatust, ei ületa
teenuse etappide kestus käesoleva raamlepingu alusel ühelgi juhul raamlepingu tähtaega
(31.12.2020.a). Kliendid, kes olid raamlepingu alusel teenusel 31.12.2018.a. seisuga,
suunatakse teenusele vastavalt 2019. aastaks korraldatava riigihanke tingimustele.
Kliendiga sõlmitavad lepingud ja teenusel viibimise tõendamine
3.5. Teenusel oleku ajaks sõlmitakse klientidega esimesel võimalusel pärast kliendi asumist
teenuse vastavasse etappi, järgmised lepingud ning lähtuvalt järgmistest nõuetest:
3.5.1. teenuse I etapis – täitja ja kliendi vahel sõlmitakse vabatahtliku töö leping, mis peab
muuhulgas sisaldama järgmist informatsiooni: vabatahtliku töö tegemise asukoht, töö
sisu ja kirjeldus, minimaalne töömaht kalendrikuus, teenuselt eemal viibimise
tingimused, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuste maksmise tingimused ja kord
ning info raamlepingu punktis 3.9. kirjeldatud piirangute kohta, samuti muu
informatsioon, mida täitja peab vajalikuks reguleerida. Täitja järgib töötervishoidu ja
tööohutust reguleerivaid õigusakte. Sõlmitava lepingu projekt on tellija poolt ette
antud hankelepingu lisana, mida tellijal on õigus hankelepingu täitmise käigus muuta;
3.5.2. teenuse II etapis – täitja ja kliendi vahel sõlmitakse tööleping sõltuvalt töö mahust
ja iseloomust, arvestades raamlepingu punktis 3.9. piiranguid. Töölepingu sõlmimisel
tagab täitja töölepingut ja töösuhet reguleerivate õigusaktide täitmise, sh maksma
töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse sätestatud töötasu alammäära alusel ja
võimaldama kliendile puhkust vähemalt 35 (kolmkümmend viis) kalendripäeva
kooskõlas õigusaktidega. Teenuse osutamise lepingu sõlmimise korral lepitakse
teenuse osutamise täpsemad tingimused kokku täitja ja kliendi vahel. Sõlmitava
lepingu projekt on hankija poolt ette antud hankelepingu lisana;
3.5.3. teenuse III etapis – klient suundub avatud tööturule ja sõlmib tööandjaga töölepingu
või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltuvalt töö iseloomust ja mahust. Täitja
osutab kliendile III etapis teenuseid raamlepingus ja selle lisades sätestatud korras;
3.5.4. Kliendiga sõlmitavate lepingute tingimused ja sisu selgitatakse kliendile suuliselt
üle nii, et klient on oma kohustustest ja õigustest teadlik.
3.6. Vajadusel peab täitja tegema kande töötamise registrisse, õigusaktides sätestatud
tingimustel ja korras.
3.7. Juhul, kui kliendile on määratud kohtu poolt eestkostja (st kliendi teovõimet on piiratud),
peab seaduses sätestatud juhtudel olema lepingu sõlmimiseks eestkostja nõusolek või
heakskiit. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles
talle on eestkostja määratud. Piiratud teovõimega isikutega lepingute sõlmimisel ja täitmisel
tuleb vajadusel arvestada TsÜS § 11 sätestatuga.
3.8. Täitja tõendab kliendi teenusel viibimist kliendi ja klienditööd vahetult tegeva spetsialisti
allkirjaga osavõtulehel. Osavõtuleht allkirjastatakse mõlema osapoole poolt iga tööpäeva
lõpus. Teenuselt eemaloleku põhjuste (nt haigus, puhkus vm) kohta täiendavate
dokumentide esitamine tellijale ei ole nõutav, kuid vajadusel küsib selle täitja. Teenuse III
etapis märgitakse osavõtulehele osutatud teenuse maht tundides. Osavõtulehed peavad
vastama raamlepingu Lisas 3 ja raamlepingu punktis 7.4. sätestatule.
3.9. Kliendiga sõlmitava lepingu tingimuste määratlemisel peab täitja arvestama asjaoluga, et:
3.9.1. klient ei või teenuse I etapis ega II etapis töötada töölepingu alusel ega osutada
teenust võlaõigusliku lepingu alusel (välja arvatud I etapis täitjaga punkti 3.5.1. alusel
sõlmitav vabatahtliku töö leping ja II etapis täitjaga punkti 3.5.2. alusel sõlmitav
tööleping ning II etapis ajutist töösuhet kajastav leping, mis on sõlmitud kuni kolmeks
tööpäevaks tööga tutvumise eesmärgil (nn proovipäev));
3.9.2. sõlmitava lepingu tähtaeg ei tohi ületada raamlepingu tähtaega (31.12.2020.a.), v.a
juhul, kui täitja jätkab klientidega sõlmitud lepinguid pärast raamlepingu lõppemist ja
täidab lepingutest tulenevad tingimused tellija poolse rahastuseta.
Teenuse minimaalne ajamaht. Lubatud eemalolekud
3.10. Teenuse minimaalne ajamaht on järgmine:
3.10.1. teenuse I etapis – 20 (kakskümmend) tundi kuus, seejuures peab klient osalema
teenusel vähemalt 10 päeval (alla kahe tunni ehk 120 minuti töö harjutamist või
töötamist ühes päevas ei lähe tööpäevana arvesse). Minimaalne ajamaht I etapis
loetakse täidetuks üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud nii minimaalne tundide
kui kalendripäevade arv;
3.10.2. teenuse II etapis – 40 (nelikümmend) tundi kalendrikuus;
3.10.3. teenuse III etapis – minimaalne ajaline maht puudub, kuid III etapis on kokku
maksimaalselt 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ühe kliendi kohta.
3.11. Juhul, kui klient viibib ühe kalendrikuu jooksul teenuselt eemal ning eemalolekud
summaarselt ei ületa raamlepingu punktis 3.12. nimetatud kalendripäevade arvu vastava
etapi osas, on teenuse minimaalseks ajaliseks mahuks vastaval kalendrikuul
proportsionaalne ajamaht, mis ümardatakse ülespoole täisarvuni (I etapi korral peab
proportsionaalne ajamaht olema täidetud nii tundide kui kalendripäevade osas samaaegselt).
Näiteks, kui klient viibib teenuselt eemal 1-10.kuupäeval (st 10 päeva), siis
proportsionaalne ajamaht 31-päevase kalendrikuu korral leitakse järgmiselt:
I etapis - „20 tundi x (21/31 kp)“ = 14 tundi ja samaaegselt „10 kp x (21/31 kp)“ = 7
kalendripäeva.
II etapis - „40 tundi x (21/31 kp)“ = 34 tundi.
3.12. Kliendil on õigus põhjendatud vajadusel teenuselt eemal viibida teenuse etappide lõikes
järgmiselt (järgnevalt nimetatud kalendripäevade hulka ei arvestata riiklikke ega
rahvuspühasid):
3.12.1. 60 (kuuskümmend) kalendripäeva teenuse I etapis kokku. Nimetatud sätet
kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele raamlepingu punktis 3.1. nimetatud klientidele,
sealhulgas 31.12.2018.a. seisuga teenuse I etapis olnud klientidele sõltumata sellest,
kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2018.
aasta jooksul;
3.12.2. 125 (ükssada kakskümmend viis) kalendripäeva (milles sisaldub mh ka 35
kalendripäeva puhkust), iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet
kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele raamlepingu punktis 3.2. nimetatud klientidele,
sealhulgas 31.12.2018.a. seisuga teenuse II etapis olnud klientidele sõltumata sellest,
kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2018.
aasta jooksul.
Teenuselt lahkumine ja teenuse osutamise piirangud
3.13. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis,
esitades täitjale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks
kliendi avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse
esitamise kuupäeva seisuga.
3.14. Täitja teavitab tellijat koheselt, kui esinevad järgmised asjaolud:
3.14.1. klient ei ole ilmunud teenusele raamlepingu punktis 3.1. sätestatud tähtaja (7 päeva)
jooksul;
3.14.2. klient lahkub teenuselt omal soovil;
3.14.3. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse I etapis minimaalset ajamahtu
vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2
(kaks) kalendrikuud järjest;
3.14.4. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse II etapis minimaalset ajamahtu
vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2
(kaks) kalendrikuud järjest;
3.14.5. teenuse I etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine raamlepingu punktis 3.12.1
nimetatud kalendripäevade arvu;
3.14.6. teenuse II etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine raamlepingu punktis
3.12.2 nimetatud kalendripäevade arvu;
3.14.7. raamlepingu punkti 7.1. või 7.2. alusel täitja poolt antud hinnangu kohaselt ei
võimalda kliendi töösuutlikkus osaleda kaitstud töö teenusel või liikuda teenuse
järgmisse etappi.
3.15. Raamlepingu punktis 3.14 sätestatud asjaolude esinemisel arvab tellija kliendi teenuselt
välja ja kohaldab kliendile üheaastase teenuse piirangut. Tellija võib nimetatud üheaastast
piirangut kliendi suhtes mitte kohaldada, kui kliendi teenuselt eemal viibimiseks või
lahkumiseks oli mõjuv põhjus.
3.16. Pärast teenuse piirangu lõppemist on kliendil õigus asuda uuesti teenusele I etappi ning
teenusel oleku arvestamine ja muud ajalised määrangud algavad algusest peale, sõltumata
sellest, kas teenuse piirangut kohaldati riigihangete 192679, 103805 või käesoleva
raamlepingu alusel ja sõltumata sellest, kas piirangu kehtestamise ajal oli klient teenuse I
või II etapis. Uuesti teenusele asumine käesolevas punktis kirjeldatud tingimustel on
võimalik üks kord ühe kliendi kohta.
4. TEENUSTE EEST TASU ARVESTAMISE TINGIMUSED
4.1. Teenuse I ja II etapis tasutakse teenuste eest pearaha põhimõttel. Pearaha täismääraks
loetakse teenuse osutamise tasu ühes täiskalendrikuus teenusel oleva ühe kliendi kohta
teenuskomponentide alusel. Teenuse pearaha koosneb kahest komponendist: tööoskuste
kujundamise komponendist ja sotsiaalsete oskuste kujundamise komponendist ning tasu
arvestamine toimub teenuskomponendi põhiselt. Kaitstud töö teenuse põhikomponent on
töökomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust ja ühtlasi ka pearahast. 20%
teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk on
sotsiaalkomponent. Selgituseks, need kliendid, kes saavad juba erihoolekandeteenuse
raames sotsiaalset toetust, ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. Tulenevalt Eesti
sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest1 või sellele samaväärsest2 juhisest osutada teenuseid
vajaduspõhiselt, on erihoolekandeteenuseid saavate klientide puhul kaitstud töö teenuse
osutamise maht sotsiaalkomponendi võrra väiksem. Sellest tulenevalt tasustatakse nende
klientide tööoskuste juhendamise eest täitja pakkumuses esitatud vastava etapi pearaha
maksumusest 80% ulatuses. Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud
sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvides 87 lg 2; 94; 97 lg 3 ja 100 lg 2 p 1.
4.2. Teenuse III etapis tasutakse teenuse eest tunnitasuna vastavalt tegelikule ajakulule, kuid
maksimaalselt 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni eest III etapis oleva ühe kliendi kohta.
4.3. Pearaha täismäär I ja II etapis ning tunnitasu III etapis lepitakse kokku poolte vahel
sõlmitavas hankelepingus, vastavalt täitja pakkumuses esitatud maksumusele. Teenuse
maksumusele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.
4.4. Pearaha ja teenuse tunnitasu teenuse III etapis sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud käibemaks, mis lisandub vastavalt
õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, sisustus, ruumide kohandamine, teenuseid
osutavate spetsialistide tasu koos maksudega, teenuse osutamisega seotud muud maksud,
raamlepingu täitmisega seotud mistahes personali kulu, klientidele töölepingu alusel
makstavad tasud, tööriistad ja -seadmed, töö tegemiseks kasutatavad materjalid ja tooraine,
teenuse osutamisega seotud transport, pangaülekannete tasud jm. Selguse mõttes,
käesolevas punktis on tegemist näitliku (st mitteammendava) kulude loeteluga.
4.5. Pearaha arvestus teenuse I ja II etapis on järgmine:
4.5.1. Pearaha makstakse täismääras juhul, kui:
a) teenuse I etapis klient täidab raamlepingu punktis 3.10.1 kirjeldatud teenuse
minimaalse ajamahu ja saab kaitstud töö teenust raamlepingu punktis 4.1
kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt;
1 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-aitab-
kaasa-paremate-teenuste-arendamisele
2 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik
sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on
sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid
b) teenuse II etapis klient täidab raamlepingu punktis 3.10.2. kirjeldatud teenuse
minimaalse ajamahu ja saab kaitstud töö teenust raamlepingu punktis 4.1
kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt.
4.5.2. Pearaha makstakse 95% täismäärast juhul, kui:
a) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal nii, et I etapi summaarne eemalolek ei
ületa raamlepingu punktis 3.12.1. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt
klient täidab raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud proportsionaalse ajamahu;
b) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et I etapi
summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.1. nimetatud
kalendripäevade arvu;
c) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal nii, et II etapi summaarne eemalolek ei
ületa raamlepingu punktis 3.12.2. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt
klient täidab raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud proportsionaalse ajamahu;
d) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et II etapi
summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.2. nimetatud
kalendripäevade arvu.
4.5.3. muudel juhtudel (sh juhul, kui klient ei ole ilmunud teenusele raamlepingu punktis
3.1. sätestatud tähtaja jooksul) I ja II etapis täitjale pearaha ei maksta.
4.5.4. Töötundide väikseimaks arvestusühikuks on 30 minutit.
4.6. Pearaha arvestus klientidele, kes olid 31.12.2018.a. seisuga teenusel I või II etapis
riigihangete 192679 ja 193805 alusel ning jätkavad teenuse samas etapis käesoleva
raamlepingu alusel, on järgmine:
4.6.1. kui klient täidab raamlepingu sõlmimise kuul vähemalt raamlepingu punktis 3.11
kirjeldatud vastava etapi proportsionaalse ajamahu, makstakse raamlepingu sõlmimise
kalendrikuu eest pearaha täismääras;
4.6.2. alates raamlepingu sõlmimisele järgnevast kuust kohaldatakse raamlepingu punktis
4.5. sätestatut.
4.7. Raamlepingu punktis 4.5. sätestatud pearaha arvestust kohaldatakse ka juhul, kui klient
lahkub teenuselt omal soovil (sh kui klient lahkub teenuselt muul kuupäeval, kui kalendri-
kuu viimasel kuupäeval).
4.8. Teenuse III etapi eest tasutakse vastavalt tegelikult osutatud teenuste ajalisele mahule, kuid
siiski mitte rohkem, kui 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ühe kliendi eest teenuse III
etapis.
4.9. Tellija ei taga teenuse osutamise perioodil kõikide täitjale eraldatud kliendikohtade
täitumist, kuid teeb teavitustööd kohalikes omavalitsustes ja teiste partnerite hulgas kaitstud
töö teenuse potentsiaalsete klientide leidmiseks.
5. STIPENDIUM. SÕIDU- JA MAJUTUSTOETUS
Stipendiumi arvestamine ja maksmine
5.1. Teenuse I etapis arvestab tellija klientidele stipendiumi käesoleva kalendriaasta
riigieelarve seaduses sätestatud päevamääras. Juhul, kui riigieelarve seadusega
suurendatakse stipendiumi päevamäära, arvestatakse stipendiumi vastavalt riigieelarve
seaduses sätestatud päevamäärale ning selle kohta raamlepingu muudatust ei sõlmita.
5.2. Teenuse II ja III etapis stipendiume ei arvestata ega maksta. Teenuse I etapis on stipendiumi
maksmise tingimuseks, et klient I etapis ei tööta töölepingu alusel ega osuta teenust mistahes
võlaõigusliku lepingu alusel (v.a täitjaga sõlmitud vabatahtliku töö leping) mistahes isikute
juures.
5.3. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 5 ei maksustata tulumaksuga stipendiume, mille
maksmine on sätestatud seaduses või mida makstakse riigieelarvest.
5.4. Stipendiumi arvestus algab teenusele saabumise esimesest päevast, st päevast, mil klient
kokku lepitult täitjaga ilmub teenuse osutamise asukohta ja viibib teenusel vähemalt kaks
tundi päevas. Stipendiumi makstakse kogu I etapis viibimise aja jooksul.
5.5. Stipendiumi arvestatakse teenusel osaletud iga tööpäeva eest stipendiumi päevamäära
alusel, tingimusel, et klient on viibinud teenusel vähemalt kaks tundi päevas.
5.6. Stipendiumi ei arvestata ega maksta nende päevade eest, mil klient teenusel ei viibi,
sõltumata teenusel mitteviibimise põhjusest.
5.7. Stipendiumi maksmise aluseks on osavõtuleht (raamlepingu Lisa 3), mis peab vastama
raamlepingu punktis 7.4 nõutule.
5.8. Klientidele arvestatud stipendiumid kannab tellija täitjale üle samaaegselt vastava
kalendrikuu eest teenuste eest makstava tasuga, kooskõlas raamlepingus sätestatuga. Täitja
kohustub stipendiumid klientidele välja maksma vastavalt kliendi ja täitja vahel sõlmitud
lepingule. Täitjal ei ole õigust stipendiume suurendada ega vähendada ega lisada nendele
mistahes vahendustasusid, sh kannab täitja stipendiumi väljamaksmisega kaasnevad
pangaülekannete kulud.
5.9. Stipendiumi ja sõidutoetuse hüvitab täitja klientidele ka siis, kui klient on osalenud I etapi
raames tööharjutamisel, kuid täitja tegevuse või tegevusetuse tõttu osutuvad tööpäevad
abikõlbmatuteks ega kuulu tellija poolt tasustamisele. Täitjal puudub sellisel juhul
nõudeõigus tellija või rahastaja suhtes.
Sõidu- ja majutustoetuse arvestamine ja maksmine
5.10. Teenuse I etapis arvestab tellija klientidele vajadusel sõidu- ja majutustoetust käesoleva
kalendriaasta riigieelarve seaduses sätestatud päevamääras. Juhul, kui riigieelarve
seadusega suurendatakse sõidu- ja majutustoetuse määra, arvestatakse sõidu- ja
majutustoetus vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud määrale.
5.11. Teenuse II ja III etapis sõidu- ja majutustoetust ei arvestata ega maksta. Teenuse I etapis on
sõidu- ja majutustoetuse maksmise tingimuseks, et klient I etapis ei tööta töölepingu alusel
ega osuta teenust mistahes võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a täitjaga
sõlmitud vabatahtliku töö leping).
5.12. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3¹ ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu
struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse tähenduses.
5.13. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse teenusel osaletud iga päeva eest, tingimusel, et klient
on viibinud teenusel vähemalt 2 tundi päevas. Toetuse arvestamise aluseks on kliendi
elukoha ja teenuse toimumise koha vahemaa ning toetuse kilomeetri määr, kuid mitte
rohkem, kui toetuse ülemmäär päevas. Toetus arvestatakse isiku elukohast teenuse
toimumise asukoha lühima kahekordse vahemaa alusel, seejuures vahemaad alla 500 meetri
ei arvestata.
5.14. Sõidu- ja majutustoetuse maksmise aluseks on osavõtuleht (raamlepingu Lisa 3), mis peab
vastama raamlepingu punktis 7.4 nõutule.
5.15. Klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused kannab tellija täitjale üle samaaegselt
vastava kalendrikuu eest teenuste eest makstava tasuga, kooskõlas raamlepingus
sätestatuga. Täitja kohustub sõidu- ja majutustoetused klientidele edasi maksma 7 (seitsme)
tööpäeva jooksul toetuste laekumisest arvates. Täitjal ei ole õigust sõidu- ja majutustoetusi
suurendada ega vähendada ega lisada nendele mistahes vahendustasusid, sh kannab täitja
toetuste väljamaksmisega kaasnevad pangaülekannete kulud.
6. NÕUDED TEENUSTE OSUTAMISELE
6.1. Täitja kohustub:
6.1.1. osutama teenust vastavalt raamlepingus ja selle lisades ning hankelepingus kokku
lepitud tingimustele ning lähtuma sealjuures Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest3
või sellele samaväärsest4 juhisest;
6.1.2. tagama raamlepingu ja hankelepingu täitmisel andmekaitse üldmääruse nõudeid,
andmetöötluse lepingut ning tagama lepingu täitmisel kooskõla isikuandmete kaitse
seadusega, järgides sealjuures mh andmekaitse inspektsiooni juhiseid ning tagama, et
täitjal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu
ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks;
6.1.3. kasutama teenuste osutamisel üksnes neid spetsialiste, kes on nimeliselt kokku
lepitud raamlepingu alusel sõlmitavas hankelepingus. Täitja on kohustatud teavitama
tellijat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui lõpeb
õigussuhe (tööleping, võlaõiguslik leping vm) täitja ja nimetatud spetsialisti vahel.
Juhul, kui pärast spetsialistiga õigussuhte lõppemist ei vasta spetsialistide arv tehnilise
kirjelduse punktis 8.3 nõutule, on täitja kohustatud tagama nõuetekohase arvu
spetsialistide olemasolu 60 (kuuekümne) päeva jooksul. Nimetatud nõude
mittetäitmisel on tellijal õigus ühepoolselt vähendada täitja kliendikohtade arvu
maakonnas ning suunata klient/ kliendid teenusele teise täitja juurde, teatades sellest
täitjale 10 (kümme) kalendripäeva ette;
6.1.4. mitte asendama täitja pakkumuses esitatud ja hankelepingus nimeliselt kokku
lepitud spetsialiste (sätestatakse nimeliselt hankelepingus), välja arvatud üksnes tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et nimetatud isik(ud) asendatakse
vähemalt samaväärse kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikuga, keda oli kirjeldatud
riigihanke alusdokumentides ning keda täitja pakkus vahetult teenust osutama. Täitja
tõendab asendatud isiku vastavust tellijale riigihanke alusdokumentides sätestatud
viisil;
6.1.5. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad orienteeruma eesti keelses
inforuumis ning suhtlema klientidega teenuse osutamise keeles (eesti ja/või vene
keeles) vaba suhtluspädevuse tasemel, ladusalt ja arusaadaval viisil, sh grammatiliselt
õigesti ning osalejate jaoks arusaadavalt;
6.1.6. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad oskama kõiki tema poolt läbi
viidavaid tegevusi ellu viia ja käsitleda vaba suhtluspädevuse tasemel, st korrektses
(sh grammatiliselt õiges) teenuse läbiviimise kõne- ja kirjakeeles nii, et see on
osalejatele arusaadav;
6.1.7. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse
12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“. Teavituse ja tähistamise tingimuste mittetäitmisel
on teenuse osutamise kulud abikõlbmatud ja tellijal on õigus teenuse eest tasutud
vahendid täitjalt tagasi nõuda ulatuses, mis vastab finantskorrektsiooni otsuses
esitatud tagasinõude summale;
3 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-aitab-kaasa-paremate-
teenuste-arendamisele
4 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik
sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on
sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid
6.1.8. tagama, et teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht vastavad
töökeskkonnale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele
ning olema kaitstud töö teenuse sihtgrupile ligipääsetavad. Täpsemad nõuded teenuse
osutamise kohale ja ruumidele on sätestatud raamlepingu Lisas 2 (Tehniline
kirjeldus);
6.1.9. maksma klientidele välja stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused kooskõlas
raamlepinguga;
6.1.10. esitama tellijale nõuetekohaselt ja tähtaegselt raamlepingus ja hankelepingus kokku
lepitud aruanded, arved ja muud dokumendid;
6.1.11. käsitlema konfidentsiaalsena lepingute täitmisel temale teatavaks saanud
informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingute täitmisel teatavaks
saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tuleks võiks
kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalse teabe müümist, pakkumist või levitamist
täitja, tema töötajate või mõne muu isiku täitjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui
lepingu olulist rikkumist, mis annab tellijale õiguse lepingu erakorraliselt ja ette
teatamata üles öelda. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
6.2. Täitjal on õigus:
6.2.1. osaleda tellija poolt korraldatud teenusega seotud seminaridel ja infopäevadel;
6.2.2. saada tasu üksnes raam- ja hankelepingu tingimustel osutatud teenuste eest;
6.2.3. pöörduda tellija poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik raamlepingu ja
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks;
6.2.4. teha täitjale ettepanekuid raamlepingu ja/või hankelepingu muutmiseks, muuhulgas
selleks, et:
a) muuta teenuse osutamise asukohta või lisada täiendavaid asukohti. Sellisel juhul
peab teenuse osutamise uus asukoht vastama kõikidele hankedokumentides,
raamlepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele;
b) asendada või lisada teenust osutavaid spetsialiste. Sellisel juhul rakendatakse
raamlepingu punktides 6.1.5 ja 6.1.6. sätestatut;
c) pakkuda klientidele töid ja tegevusi, mida ei olnud täitja pakkumuses algselt
nimetatud;
d) võtta teenusele kliente ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses
algselt nimetatud, kui täitja omab nõuetekohast klienditöö spetsialisti.
Käesolevas alapunktis nimetatud muudatuste teostamiseks esitab täitja tellijale
vastavasisulise põhjendatud taotluse koos kõikide vajalike dokumentidega. Tellija vaatab
esitatud dokumendid läbi 7 (seitsme) tööpäeva jooksul ja annab nõusoleku lepingu
muutmiseks või keeldub sellest. Tellijal on õigus keelduda hankelepingu muutmisest, kui
teenuse osutamise asukoht või klienditööd vahetult tegev spetsialist ei vasta esitatud
nõuetele. Tellija nõustumise korral sõlmivad pooled kokkuleppe hankelepingu muutmiseks.
6.3. Tellija kohustub:
6.3.1. maksma teenuse eest kokkulepitud tasu;
6.3.2. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni vastavust raamlepingus
sätestatud tähtaja jooksul.
6.4. Tellijal on õigus:
6.4.1. suunata teenusele kliente kõikidest sihtgruppidest (psüühikahäire, liitpuue,
nägemispuue ja/või klient, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava
haiguse), keda pakkuja on nimetanud pakkumuses, sõltumata sellest, millise arvu
kliendikohti on pakkuja enda pakkumuses vastava sihtgrupi osas välja toonud. Selguse
mõttes, kui täitja on pakkumuses esitanud taotletava kliendikohtade arvu sihtgruppide
lõikes, käsitleb tellija sihtgruppide lõikes esitatud kliendikohtade soovi
informatiivsena ning ei ole sellega seotud. Täitja ei eralda täitjale rohkem kliendikohti,
kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade
kliendikohtade jaotamisel raamlepingu täitmise käigus, kooskõlas raamlepingu
peatükiga 9.
6.4.2. kontrollida klienditööd vahetult tegevate spetsialistide kvalifikatsiooni kogu
raamlepingu perioodil ning nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse
tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist; nõuetele mittevastavuse korral
spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt ning asendamist nõuetele vastava
spetsialistiga;
6.4.3. kaasata teenuse osutamise hindamiseks eksperte;
6.4.4. avaldada Sotsiaalkindlustusameti kodulehel infot teenuse raames kõikides
maakondades teenuseosutajate poolt pakutavatest töötamise võimalustest koos
tööandjatest partnerite nimetamisega;
6.4.5. teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt, regulaarselt ja sellest ette
teatamata, et hinnata kas teenus vastab oma sisus ja kvaliteedis klientide vajadustele,
tehnilisele kirjeldusele (sh. teenuse osutamise ruumide sisutus, seadmed ja vahendid),
tellija antud juhistele, struktuuritoetuste andmise reeglitele, pakkumusele ja lepingule;
6.4.6. teha täitja üle järelevalvet (sh järelevalve käigus taotleda lepingu täitmisega seotud
originaaldokumentide esitamist) ja vajadusel ettepanekuid raamlepingu ja
hankelepingu täitmise kohta;
6.4.7. nõuda teenuse osutamisel puuduste viivitamatut kõrvaldamist;
6.4.8. algatada raamlepingu ja/või hankelepingu muutmine, kui objektiivsetest asjaoludest
selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka elluviimise tagamiseks;
6.4.9. leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda vastavalt raamlepingule.
7. TEENUSTE DOKUMENTEERIMINE. MAKSETINGIMUSED
7.1. Täitja koostab ja esitab tellijale hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kliendi
teenusele asumisest iga kliendi kohta teenusele sisenemise hinnangu koos tegevusplaaniga
(hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5), milles kirjeldab kliendi töösuutlikkust, teenuse
osutamise eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ning nende tegevuste ajalist
mahtu I etapi jooksul. Tegevusplaani alusel toimub igapäevane kliendile teenuse osutamine.
7.2. Täitja koostab ja esitab tellijale iga kliendi kohta tema teenuse I etapi lõppemise kuu
20. kuupäevaks hinnangu (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5), milles kirjeldab, kuidas
klient on täitnud tegevusplaanis ette nähtud teenuse osutamise eesmärgi ning annab
hinnangu selle kohta, kas kliendi töösuutlikkus ja töövõime on piisavad kliendi liikumiseks
teenuse II etappi. Kliendi liikumisel II etappi koostab täitja kliendile tegevuskava esimeseks
poolaastaks.
7.3. II ja III etapi klientide kohta koostab ja esitab täitja tellijale hinnangu kliendi töösuutlikkuse,
töövõime, arengu ja teenusevajaduse kohta vähemalt üks kord poolaastas. Samuti esitab
täitja tellijale teenuse II ja III etapist lahkunud klientide kohta lõpphinnangu ja esitab selle
täitjale teenuselt lahkumisele järgneva kuu jooksul (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas
5).
7.4. Täitja koostab ja esitab tellijale igakuiselt osavõtulehed (raamlepingu Lisa 3), mis peavad
sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:
7.4.1. kliendi nimi ja elukoht,
7.4.2. teenuse etapp, milles klient arvestusperioodi jooksul viibis,
7.4.3. teenuse osutamise asukoht,
7.4.4. teenusel osaletud tundide arv ja töövaldkond iga teenusel osaletud päeva kohta,
7.4.5. klienti juhendanud spetsialisti(de) nimi,
7.4.6. raamlepingu punkti 3.12 alusel teenusel eemal viibitud perioodid,
7.4.7. kliendi ja klienti juhendanud spetsialisti allkiri iga teenusel viibitud päeva kohta ja
raamlepingu punkti 3.12 alusel teenuselt eemal viibitud perioodide kohta;
7.4.8. kliendi kinnitus selle kohta, kas ta on / ei ole arvestusperioodi jooksul töötanud
mistahes õiguslikus vormis või on / ei ole suundunud avatud tööturule;
7.4.9. kliendi kinnitus selle kohta, kas arvestusperioodil on/ ei ole kliendi töövõimet ümber
hinnatud või on / ei ole ümber hindamise tulemusena hinnatud töövõime ümber
osaliseks töövõimeks;
7.4.10. kliendi kinnitus selle kohta, kas ta saab / ei saa arvestusperioodi jooksul mõnda
erihoolekande teenust;
7.5. Tasu maksmise eelduseks teenuse erinevates etappides on:
7.5.1. I etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja
töötamise registrisse tehtud kanne vabatahtliku töötamise kohta;
7.5.2. II etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud, kuupõhised osavõtulehed ja töötamise
registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad
dokumendid;
7.5.3. III etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja tunnipõhised osavõtulehed ja
töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad
dokumendid.
7.6. Tasu maksmise aluseks on arve(d) koos arve lisaks oleva aruandega ja nõuetekohased
osavõtulehed, mis tuleb esitada igale kalendrikuule järgneva kalendrikuu 7. (seitsmendaks)
kuupäevaks digitaalselt allkirjastatuna ja krüpteerituna raamlepingu punktis 11.1 näidatud
e-posti aadressile. Arvel peab olema eraldi välja toodud tasu osutatud teenuste eest,
klientidele arvestatud stipendiumid ning klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused.
7.7. Tellija kontrollib esitatud dokumentide vastavust 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul. Juhul,
kui tellija tuvastab andmete kontrollimisel ja võrdlemisel erinevusi või puudusi, taotleb
tellija täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 (kolme) tööpäeva
jooksul.
7.8. Tellijal tekib täitjale tasu maksmise kohustus alles pärast seda, kui tellija on kätte saanud
kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed, mida tellija on täitjalt nõudnud ja/või mis
vastavalt raamlepingule ja hankelepingule peavad olema täitjale esitatud.
7.9. Tasu osutatud teenuste eest, klientidele makstavad stipendiumid ning sõidu- ja
majutustoetused maksab tellija täitjale täitja poolt raamlepinguga kooskõlas olevate ja
korrektselt esitatud arvete alusel (näidisarve on raamlepingu Lisas 4). Arvel peavad eraldi
olema näidatud tasu osutatud teenuste eest, klientidele arvestatud stipendiumid ning
klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused.
7.10. Tellija tasub esitatud arved 20 (kahekümne) päeva jooksul pärast seda, kui tellija on saanud
arve (koos arve lisaga) ja tellijale on nõuetekohaselt esitatud kõik raamlepingus nõutud
dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud erinevused ja
puudused. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad tellijale olema esitatud kõik
raamlepingus ja hankelepingus nõutud dokumendid koos parandustega järgneva
kalendrikuu jooksul peale raamlepingu lõppemist (so. hiljemalt 31.01.2021).
7.11. Tellija tasub täitjale ainult nendele klientidele osutatud teenuste eest, kelle on teenusele
suunanud Sotsiaalkindlustusamet.
7.12. Täitja kohustub säilitama raamlepingu ja hankelepingu täitmisega seotud dokumente kuni
31.12.2030.a.
7.13. Täitja esitab tellijale andmed 12 kuu jooksul lepingu alusel temaga sõlmitud
hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta 30 päeva jooksul pärast iga 12 kuu
möödumist lepingu sõlmimisest arvates.
8. LEPINGU RIKKUMINE JA VASTUTUS
8.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste igasuguse
rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole
vabandatav. Teenuse osutamist tingimusel, mis ei ole tellijaga eelnevalt vastavalt
raamlepingule kooskõlastatud, käsitletakse lepingu rikkumisena ja selle eest ei tasuta.
8.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid
olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv
kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
8.3. Pool, kelle tegevus lepingus sätestatud kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
8.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva, loetakse, et leping
on lõppenud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt
poolelt lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.
8.5. Kui raamleping ja hankeleping on sõlmitud riigihankes esitatud ühispakkumuse alusel,
vastutavad raamlepingu ja hankelepingu täitjad lepingute täitmise eest solidaarselt.
8.6. Juhul, kui tellija viivitab rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt
viivist iga viivitatud kalendripäeva eest kuni 0,5 (null koma viis) % tasumata arvel toodud
summalt.
8.7. Raamlepingus või hankelepingus toodud tähtaegade mittejärgmisel täitja poolt on tellijal
õigus nõuda täitjalt leppetrahvi iga kohustuse osalise või täieliku täitmisega viivitatud
kalendripäeva eest kuni 0,5 (null koma viis) % raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa
maksimaalsest maksumusest.
8.8. Raamlepingus või hankelepingus toodud muude nõuete rikkumisel (sh mittevastavused,
nõuded või muud tingimused, mida täitja peab teenuse osutamisel järgima tulenevalt
tehnilisest kirjeldusest või pakkumusest) on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise eest
kuni 10 (kümme) % leppetrahvi raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest
maksumusest.
8.9. Konfidentsiaalsuskohustuse, andmetöötluse lepingu või eriliigiliste isikuandmete
töötlemise nõuete rikkumise eest on tellijal tähtajatult õigus nõuda igakordse (sh
samalaadse) rikkumise eest kuni 30 (kolmkümmend) % leppetrahvi raamlepingu punktis
2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest ning leping erakorraliselt üles öelda.
8.10. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul mittevastavusest või rikkumisest
teadasaamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja rikkumine ning
määratakse võimalusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui täitja rikub lepingust tulenevat
kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega
puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel ühepoolselt
vähendada tasutavat summat leppetrahvi summa võrra, teavitades sellest täitjat ette.
Leppetrahv tuleb tasuda 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates.
8.11. Tellijal õigus mitte suunata täitja juurde teenusele uusi kliente kuni rikkumise
kõrvaldamiseni.
8.12. Lepingus sätestatud leppetrahvid ja viivised on kokku lepitud kohustuste täitmisele
sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda täitjalt täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja/või kahju hüvitamist. Kui raamlepingu või hankelepingu rikkumine
täitja poolt toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, on täitjal kohustus tekkinud kulud kogu
finantskorrektsiooni ulatuses tellijale hüvitada vastava nõude saamisel.
8.13. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
8.14. Leppetrahvi määramisel juhindub tellija rikkumise proportsionaalsusest ning
mitteabikõlblike kulude tekkimisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-st 21 ja muudest sätetest.
9. RAAMLEPINGU MUUTMINE JA ÜLESÜTLEMINE
9.1. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule.
9.2. Lepingu muutmise osas lähtutakse riigihangete seaduse § 123.
9.3. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul
kokkuleppel, kui raamlepingus ei ole sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse
kirjalikult, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte
määratud tähtajal.
9.4. Juhul, kui raamlepingu täitmise ajal muudetakse raamlepingu punktis 1.4. viidatud toetuse
andmise tingimusi selliselt, et teenuse I etapi kestus on pikem, kui 6 (kuus) kuud, on pooltel
õigus kokku leppida raamlepingu tingimuste muutmises selliselt, et on lubatud pikendada
teenuse I etapi kestust kooskõlas toetuse andmise tingimustega. Sellisel juhul lepitakse
täpsemad tingimused kokku raamlepingu muudatusena arvestades muuhulgas, et teenuse I
etapi kestuse pikenemisega ei suurene raamlepingu alusel hankelepingus kokku lepitud teenuse
etappide maksumused.
9.5. Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellijal on õigus raamleping ja/või
hankeleping mõjuval põhjusel (eelkõige, kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid
või kaob vajadus teenuse järele) ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 60
(kuuskümmend) kalendripäeva. Koos raamlepingu lõppemisega loetakse lõppenuks ka selle
alusel täitjaga sõlmitud hankeleping(ud), kui tellija ülesütlemisteates ei ole sätestatud teisiti.
Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui:
9.5.1. täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
9.5.2. täitjal on maksuvõlg riigihangete seaduse tähenduses ning täitja ei ole maksuvõlga
likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet;
9.5.3. täitja ei ole määranud andmekaitsespetsialisti ja registreerinud seda Andmekaitse
Inspektsioonis.
9.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid
saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada,
teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS
§ 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
9.7. Tellijal on õigus raamleping ja hankeleping(ud) üles öelda, kui täitja ei ole ettenähtud
tähtajaks tasunud leppetrahvi või riigihangete seaduse §-s 124 sätestatud juhul.
10. RAAMLEPINGU ALUSEL VABADE KLIENDIKOHTADE JAOTAMINE
10.1. Juhul, kui hanke osas (maakonnas) taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne
kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada maakonnas ette nähtud
maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu),
siis on võimalik maakonnas jaotamata jäänud kliendikohad raamlepingu täitmise ajal ära
jaotada sama maakonna piires, seejuures on tellijal õigus suunata kliente teenusele ka
nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses (Lisa 6) algselt näidatud, kui täitja
nõustub teenusele võtma kliente ka nendest sihtgruppidest.
10.2. Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub tellija esmalt selle täitja poole, kelle pakkumus
vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate
kliendikohtade saamiseks.
10.3. Täitja peab vastama tellija pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama
tähtaja jooksul spetsialistide vastavust tõendavad dokumendid juhul, kui täiendava
kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem,
kui nõutud tehnilise kirjelduse punktis 8.3
10.4. Tellija kontrollib pakkuja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ning
dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega
muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide
nimekirja.
10.5. Tellija esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse
esitanud täitjale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud täitja:
10.5.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada;
10.5.2. ei vasta tellija taotlusele raamlepingu punktis 10.3. sätestatud tähtaja jooksul
või ei esita sama tähtaja jooksul dokumente;
10.5.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta tehnilise kirjelduse
punktis 8.3 nõutule ja/või nende kvalifikatsioon ei vasta või ei ole spetsialistide
vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente.
Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel raamlepingu punktides 10.3 kuni
10.5 sätestatut.
10.6. Selguse mõttes, raamlepingu peatükis 10 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik
ja lubatud, et täitjale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud täitja
pakkumuses, st raamlepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud täitja pakkumuses näidatud
kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtetega.
Peatükis 10 kirjeldatud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem
kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas maakonnas, arvestades kõiki
vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti.
11. TEADETE ESITAMINE
11.1. Kui raamlepingus on ette nähtud täitja kohustus esitada tellijale teated, andmed või mistahes
dokumendid, tuleb kõik sellised teated, andmed ja dokumendid edastada e-posti teel,
aadressil
[email protected]. Juhul, kui tellija taotleb täitjalt originaal-
dokumentide esitamist, tuleb need esitada posti teel aadressil Lai 14, Pärnu (Sotsiaal-
kindlustusameti Pärnu büroo).
11.2. Tellija kontaktisikud on:
11.2.1. lepinguga seotud küsimustes: projektijuht Tiia Orlovski, e-post:
[email protected], mobiil 5300 1509;
11.2.2. korralduslikes küsimustes või tema asendaja:
koordinaator Kerli Kaljur, e-post
[email protected], telefon: 5356 8170
koordinaator Katrin Tiideberg, e-post
[email protected], telefon 744 7 417 või
tema asendaja.
11.3. Täitja kontaktisikud on:
11.3.1. lepinguga seotud küsimustes: Agne Raudmees,
[email protected], 56671222
11.3.2. korralduslikes küsimustes: Agne Raudmees,
[email protected], 56671222 ja
Margus Koolme,
[email protected], 53074353.
11.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud raamlepingu peatükis 11 märgitud
kontaktandmetel.
11.5. Teated, millel on õiguslikud tagajärjed (ennekõike lepingut muutva või lõpetava iseloomuga
teated) peavad olema esitatud kirjalikus vormis ning adresseeritud raamlepingu peatükis 14
märgitud kontaktandmetel.
11.6. Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktandmete muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik
loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest. Nimetatud teade lisatakse raamlepingu
juurde ning seda ei käsitleta raamlepingu muutmisena.
12. LÕPPSÄTTED
12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
12.2. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest, samuti
headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus lepingu muude tingimustega.
12.3. Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte-
saavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras.
12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
12.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
13. RAAMLEPINGU LISAD
13.1. Lisa 1 – Hankeleping
13.2. Lisa 2- Riigihanke tehniline kirjeldus
13.3. Lisa 3 – Osavõtuleht
13.4. Lisa 4 – Arve näidis koos aruandega teenuse osutamise kohta
13.5. Lisa 5 – Hinnanguvorm (hinnang koos tegevusplaaniga)
13.6. Lisa 6 – Täitja esitatud pakkumus
13.7. Lisa 7 – Töölepingu projekt
13.8. Lisa 8 – Andmetöötluse leping
13.9. Lisa 9 – vabatahtliku töö lepingu projekt
Raamlepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid, tellijal on õigus ühepoolselt täiendada vorme
raamlepingu täitmise käigus. Näidisvormide muutmiseks raamlepingu muutmise kokkulepet ei
sõlmita.
14. POOLTE REKVISIIDID
Sotsiaalkindlustusamet Erivajadustega Inimeste Astangu Kutse-
Registrikood: 70001975 Toetusühing Tugiliisu rehabilitatsiooni Keskus
Endla 8, 15092 Tallinn Registrikood: 80136386 Registrikood: 70003566
Kakumäe tee 37A, Astangu 27, 13519 Tallinn
13519 Tallinn
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe Agne Raudmees Agne Raudmees
peadirektor juhatuse liige volitatud esindaja
Tehniline kirjeldus
Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2019-2020 (viitenumber 201532)
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Tellija: Sotsiaalkindlustusamet
1. Taustainfo
Eestis käivitunud töövõimereformi raames arendatakse mitmesuguseid teenuseid
vähenenud töövõimega inimestele. Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi
PKT teenus) pakub võimalust tööelus osalemiseks neile vähenenud töövõimega
inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. PKT teenust
pakutakse erivajadusega inimesele selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas
keskkonnas teenuse¬osutaja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul,
kus on tagatud kliendile vajalikul määral psühhosotsiaalne tugi ja tööjuhendamine.
Erinevalt Töötukassa poolt pakutavast lühiajalisest kaitstud töötamise teenusest ei ole
pikaajalise kaitstud töötamise teenuse esmaseks eesmärgiks erivajadusega inimese
jõudmine avatud tööturule, vaid tema arendamine stabiilses ja toetavas keskkonnas
ning jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Kaitstud töö teenus
võimaldab inimesel olla aktiivne hoolimata tema erivajadusest, aitab kaasa paremale
ühiskonda integreerumisele ning suurendab sotsiaalset kaasatust.
Aastatel 2015-2020 arendatakse PKT teenust Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest
finantseeritava projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
raames, mis on toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ üheks alategevuseks
(prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise
ennetamine“).
PKT teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Teenuse arendamisel on eesmärgiks
käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti, kõigis maakondades. 2015. aasta
lõpus viis Sotsiaalkindlustusamet läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse ostmine“
(viitenumber 166113) PKT teenuseosutajate leidmiseks, teenuse osutamisega alustati
2016. aastal. Teenuseosutajate leidmiseks 2017. aastaks viis Sotsiaalkindlustusamet
2016. aasta sügisel läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber
178990), mille tulemusel jagati üle Eesti maakondades pakkujate vahel 549
kliendikohta ning 2017. aasta kevadel täiendavalt riigihanke „Kaitstud töö teenuse
tellimine (2017)“, millega jagati pakkujate vahel veel 95 kliendikohta.
Teenuseosutajate leidmiseks 2018. aastaks viis Sotsiaalkindlustusamet 2017. aasta
sügisel (viitenumber 192679) ja 2018 aasta alguses (viitenumber 193805) läbi
riigihanke „Kaitstud töö teenuse tellimine“, mille tulemusel jagati üle Eesti
maakondades pakkujate vahel 672 kliendikohta..
Käesolev riigihange viiakse läbi PKT teenuseosutajate leidmiseks 2019-2020. aastaks.
Sotsiaalkindlustusamet soovib leida teenuseosutajaid igasse maakonda. Maakondade
lõikes on maksimaalne PKT kliendikohtade arv ette antud, kuid iga teenuseosutaja
näitab oma pakkumuses ära maakonna või maakonnad, kus ta teenust osutada soovib
ja enda poolt soovitud kliendikohtade arvu igas maakonnas. Sotsiaalkindlustusamet ei
taga teenuse osutamise perioodil kõigi teenusekohtade täitumist, kuid teeb
omapoolselt teavitustööd kohalikes omavalitsustes jt partnerite hulgas potentsiaalsete
PKT teenuse klientide leidmiseks. Pikaajaline kaitstud töö teenus ei ole
erihoolekandeteenus Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes ja selle osutamiseks ei pea
pakkujal olema sellesisuline tegevusluba.
2. Teenuse eesmärk
Teenus on suunatud mittetöötavatele inimestele, kellel on tuvastatud puuduv või
osaline töövõime, kes vajavad pikka ettevalmistust, et nad oleksid valmis liikuma
avatud tööturule ning tulenevalt sellest võivad viibida kaitstud töötamise teenusel
pikaajaliselt. PKT teenuse eesmärgiks on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele
jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti
vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud
tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid
oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures
tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi.
3. Teenuse sihtgrupp
3.1. PKT teenuse sihtgrupiks on vähenenud töövõimega tööealised isikud, kelle puhul on
täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
3.1.1. isik on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani. Teenuse I etappi ei
suunata isikuid, kellel on vanaduspensionini jäänud vähem kui kuus kuud;
3.1.2. isikul on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on
tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel;
3.1.3. isikul on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire , liitpuue , nägemis¬puue
või on ta läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3.1.4. isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi
lõpuks.
3.2. Pakkuja peab Vormil 1 ära näitama, mis sihtgruppidele on pakkuja suuteline ja soovib
kaitstud töö teenust osutada. Teenuse sihtgrupiks loetakse: 1) psüühikahäirega isikud,
kelle hulka loetakse ka liitpuudega isikud ja isikud, kes on läbi elanud peaajutrauma või
ajukahjustust tekitava haiguse; 2) nägemispuudega isikud.
3.3. PKT teenusel olev isik ei tohi samaaegselt saada:
- töötamise toetamise teenust (Sotsiaalkindlustusametist);
- lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassast).
- PKT teenuse I ja II etapis olevad kliendid ei tohi samaaegselt töötada töölepingu alusel
või osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a
teenuseosutajaga sõlmitud vabatahtliku töö leping I etapis ning teenuseosutajaga sõlmitud
tööleping II etapis).
4. Teenuse sisu lühikirjeldus
4.1. PKT teenuse osutamine toimub kolmes etapis kahe teenuskomponendi põhiselt.
Teenuskomponentideks on töökomponent ehk isiku tööoskuste kujundamine ja sotsiaalne
komponent ehk sotsiaalsete oskuste kujundamine.
4.1.1. Teenuse I etapp – toimub kliendi tööoskuste arendamine, mille raames hindab
teenuseosutaja kliendi arengut erinevate tööde lõikes. Etapi eesmärk on teha kindaks
kliendi suutlikkus töötamaks teenuse II etapis ja potentsiaali liikuda edasi teenuse III
etappi.
4.1.2. Teenuse II etapp – klient töötab teenuseosutaja juures, kus talle on teenuse-osutaja
poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine. Toimub ettevalmistus III etappi
liikumiseks. Vajadusel tegeletakse sotsiaalsete oskuste kujundamisega. Etapi eesmärk
on 3 aasta vältel kujundada kliendil tööharjumus, arendada sobilike tööde tegemiseks
tarvilikke oskusi ja leida sobilik töö tööandja juures. II etapi tegevuste hulka loetakse
ka tegevused, mis eelnevad ja on vajalikud töökoha saamiseks nagu tööandjatega
vestlused ja uue tööga tutvumispäevad, milles klient vajab teenuseosutaja abi ja
toetust. Peale 3 aasta möödumist on võimalik jätkata töötamist teenuseosutaja juures
kaitstud tingimustes jätkuetapis.
4.1.3. Teenuse III etapp – klient töötab tööandja juures ehk avatud tööturul. Teenuseosutaja
toetab kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud klienti vajalikul määral nii tööle
asumisel ja töötamisel kuni 1 aasta jooksul. Etapi eesmärk on säilitada kliendi
töötamine ja töövõimekus avatud tööturu tingimustes. Teenuseosutaja tugi kliendile
väheneb ajas järk-järgult. III etapi tegevuste hulka loetakse teenuseosutaja toetavad
tegevused, mis on tarvilikud uue töökoha leidmiseks, kui klient peaks kaotama etapi
jooksul oma senise töökoha.
4.2. PKT teenuse etappide kestused:
4.2.1. Teenuse I etapi kestus on kuni 4 kuud. Erandjuhtudel (näiteks teenusepakkuja asutuse
vahetus või mõnel teisel mõjuval põhjusel teenuselt eemalolekul üle kuue kuu)
võidakse I etapi kestust pikendada veel kuni 2 kuud. Kokku võib klient viibida teenuse
I etapis kuni 6 kuud. Klient võib I etapist liikuda järgmisse etappi ka varem, kuid
mitte enne 30 päeva möödumist I etapi algusest. Kliendi suunamine järgmisse etappi
toimub teenuseosutaja hinnangu alusel, millest nähtub kliendi arengupotentsiaal ja
valmisolek ning piisav töösuutlikkus töötamiseks. Klient, kes siseneb pikaajalise
kaitstud töö teenuse I etappi sama teenuseosutaja juurde, kelle juures ta on saanud
erihoolekandeteenuseid viimase 6. kuu jooksul, suunatakse kohe teenuse II etappi.
4.2.2. Teenuse II etapi põhiperioodi kestus on kuni kolm aastat või kuni PKT teenuse
vajadus mingil põhjusel ära langeb (nt klient soovib liikuda edasi III etappi või soovib
teenuselt lahkuda, et liikuda muudele teenustele või on sunnitud teenuselt lahkuma
tervislikel vm põhjustel või tema töövõime hinnatakse ümber osaliseks töövõimeks
ning ta siirdub Töötukassa teenustele vms). Põhiperioodi lõpuks peab klient olema
teenuseosutaja abiga suuteline töötama avatud tööturul tööandja juures.
Teenuseosutaja esitab II etapi põhiperioodi lõppedes hinnangu kliendi tööoskuste ja
sotsiaalsete oskuste kohta ning loetleb üles erinevad tööd, mis ja mis tingimustes on
kliendile töötamiseks sobilikud.
4.2.3. II etapi jätkuperiood on tähtajatu
4.2.4. Teenuse III etapi kestus on kuni 12 kuud. Klient suunatakse III etappi, kui tal on
piisav valmisolek avatud tööturul töötamiseks. Klienti toetava teenuse maht III etapis
on maksimaalselt 720 tundi. Klient saab PKT III etapis olla teenuse mahu täitumiseni,
aga mitte kauem kui 12 kuud, seejärel kliendi osalemine PKT teenusel lõpetatakse.
5. PKT teenuse I etapp
5.1. PKT teenuse I etapi eesmärgiks on teha kindaks kliendi suutlikkus töötamaks teenuse II
etapis ja hinnata potentsiaali liikuda edasi teenuse III etappi. I etapi lõpuks peaks
järgmisse etappi suunduv klient olema suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40
tundi kuus (keskmiselt 10 tundi nädalas).
5.2. I etapi tegevused hõlmavad:
1)Töökomponendina:
- kliendi töösuutlikkuse hindamist;
- kliendile sobivate tööde väljaselgitamist (sh pakkumuses esitatud erinevate tööde
proovimine);
- kliendile sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja sobitamist;
- kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist;
- kliendi tööharjumuse kujundamist;
- tööoskuste ja –võtete õpetamist ja tööde harjutamist;
2)Sotsiaalse komponendina:
- kliendi juhendamist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel;
- kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist;
- vajadusel muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt
vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamist, sh
tööturuteenustele suundumise korraldamist jmt).
Teenuse raames ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest
sotsiaalse komponendi osa, kuna see on juba kaetud erihoolekande teenusega. Täpsemalt
on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud sotsiaalhoolekande seaduses § 87 lg 2; §
94; § 97 lg 3; §100 lg 2 p 1.
5.3. PKT teenuse I etapis sõlmitakse teenuseosutaja ja kliendi vahel vabatahtliku töö leping,
mis vastab raamlepingus toodud tingimustele ja mille vorm on hankija poolt ette antud.
5.4. Kliendile makstakse I etapis stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.
Sotsiaalkindlustusamet maksab stipendiumi ja sõidutoetuse kliendile teenuseosutaja
kaudu, kes on kohustatud need kliendile välja maksma. Täpsemalt on stipendiumide ning
sõidu- ja majutustoetuste suurus ja maksmise tingimused kirjeldatud raamlepingus.
Nimetatud summadeks on prognoositud 400 000 eurot. Pakkuja seda summat teenuse eest
makstava tasu hulka ei saa arvestada.
5.5. Klientide teenusele suunamine toimub I etapis kalendrikuu põhiselt, st alates 1.
kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid I etapis teenusel 31.12.2018.a. seisuga, kuid
keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide
teenusele võtmine toimub raamlepingus sätestatud korras.
5.6. Hiljemalt PKT teenuse I etapi lõpuks peaks järgmisse etappi suunduv klient olema
suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus (ehk keskmiselt 10 tundi
nädalas). Hinnangu kliendi töösuutlikkusele annab teenuseosutaja proovitud tööde põhjal.
Isik ei pea kohe teenuse I etappi asudes suutma selles mahus tööd teha, vaid tema
suutlikkus tööd teha areneb I etapi jooksul järk-järgult. Samas peab klient I etapis siiski
täitma minimaalse teenuse ajamahu 20 tundi kuus, seejuures osaledes teenusel vähemalt
10 päeval. Tööpäevana arvestatakse vähemalt 2 tundi töötamist. Töötundide arvestusel on
väikseim ühik 30 minutit (nt 2,5 h). Täpsemad nõuded I etapi korralduse kohta (sh
minimaalne ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja arvamine) on reguleeritud
raamlepingus.
5.7. Teenuseosutajale makstakse iga kliendi teenusel viibimise eest I etapis pearaha. Pearaha
makstakse kuu- ja komponendipõhiselt, st täiskuu eest ja vastavalt juhendamismahule.
Juhul kui klient ei täida minimaalset töömahtu (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel
või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha
ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu, kuid ta puudus
põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse
teenuseosutajale pearahast 95%. Täpsed pearaha maksmise tingimused on kirjeldatud
raamlepingus.
6. PKT teenuse II etapp
PKT teenuse II etapp jaguneb põhiperioodiks, mis kestab kuni 3 aastat ja jätkuperioodiks,
mis on tähtajatu. Peale põhiperioodi lõppu suundub klient teenuse III etappi, lahkub
teenuselt või jätkab töötamist teenuseosutaja juures kaitstud tingimustel.
6.1. PKT teenuse II etapi põhiperioodi eesmärgiks on 3 aasta vältel kujundada töö tegemise
käigus kliendil tööharjumus, arendada sobilike tööde tegemiseks tarvilikke oskusi ja
leida sobilik töö tööandja juures. Klient töötab kaitstud tingimustes vähemalt 40 tundi
kuus, seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja
toetus.
6.1.1 PKT teenuse II etapi põhiperioodi tegevused hõlmavad teenuseosutaja poolt:
Töökomponendina:
- kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist;
- kliendi jaoks sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja vajadusel töökeskkonna
kohandamist, kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist;
- kliendi pidevat juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga parandada
tööoskusi, arendada töövõimet, luua tööharjumus;
- kliendile sobiva töö otsimine, juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule.
Kliendi toetamine kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Toetamine sobivale
töökohale kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri
vm), abistamine töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel .
Sotsiaalse komponendina:
- kliendi juhendamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide
lahendamisel,
- kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist;
- muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel.
6.2 II etapi jätkuperioodi eesmärk on kliendi töötamine kaitstud tingimustes
teenuseosutaja juures.
6.2.1 II etapi jätkuperioodi tegevused hõlmavad teenuseosutaja poolt:
1. Töökomponendina:
- kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist;
- kliendi pidevat juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga säilitada tööoskusi;
- juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule, kliendi toetamine kandideerimisel ja
tööandjatega suhtlemisel, abistamine töövestlustel ja tööandja juures töökohaga
tutvumisel.
2. Sotsiaalse komponendina:
- kliendi toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel,
- muud tegevused, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel.
PKT teenuse II etapis on teenuseosutajal kliendiga sõlmitud töö tegemiseks tööleping,
mille vorm on hankija poolt ette antud ning õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras
tehakse töötamise registrisse vastav kanne. Teenuseosutaja ei või Vabariigi Valitsuse
kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Sõlmitavad lepingud peavad
vastama raamlepingus sätestatud nõuetele.
Selgituseks: teenuseosutaja ja kliendi vaheline töö tegemise leping sõlmitakse nendes
tingimustes, mis on teenuse osutamiseks tellija ja pakkuja vahel kokku lepitud. Nimetatud
tingimused viitavad oma iseloomult töölepingule.
6.3 PKT teenuse II etapis peab teenuseosutaja tagama kliendile kaitstud tingimustes
töö igaks kliendi tööpäevaks.
6.4 PKT teenuse II etapis ei maksta klientidele stipendiumi ega sõidu- ja
majutustoetust.
6.5 Klientide teenusele võtmine toimub II etapis kalendrikuu põhiselt, st alates 1.
kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid II etapis teenusel 31.12.2018.a. seisuga, kuid
keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide
teenusele võtmine toimub raamlepingus sätestatud korras.
6.6 Isikud, kes 01.01.2019 seisuga on II etapi põhiperioodis viibinud kolm aastat või
enam, või kellel täitub kolm aastat enne 30. juunit 2019, pikendatakse teenuseosutaja
hinnangu põhjal etapi kestvust kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauem kui 30.06.2019.
Pikendatud põhiperiood on teenuseosutajale leidmaks kliendile sobiv tööandja, kelle
juurde saab klient asuda teenuse III etapi raames tööle.Kui teenuseosutaja ei leia kliendile
II etapi põhiperioodi lõpuks sobivat töökohta avatud tööturul, liigub klient teenuseosutaja
hinnangu alusel kas teenuselt välja või II etapi jätkuteenusele.
6.8 PKT teenuse II etapis peab klient tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi
kuus. Täpsemad nõuded II etapi korralduse kohta (sh nõutav ajamaht, eemalolekud
teenuselt, teenuselt välja arvamine) on reguleeritud raamlepingus.
6.9 Teenuseosutajale makstakse iga kliendi teenusel viibimise eest II etapis pearaha
vastavalt teenuskomponentidele. Juhul kui klient ei täida minimaalset töömahtu (v.a. juhul
kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele),
siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus
minimaalset töömahtu, kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt
minimaalse ajamahu, makstakse teenuseosutajale pearahast 95%. Täpsed pearaha
maksmise tingimused on kirjeldatud raamlepingus.
6.10 Neid tegevusi, mida erihoolekande kliendid teevad oma eluruumides
erihoolekandeteenuse raames, ei loeta töö tegemiseks kaitstud töö teenuse II etapi raames.
Töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, näiteks hoone ja
territooriumi koristamine, puude toomine, kütmine, abitööd köögis, pesu pesemine jmt.
Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud erihoolekandeteenustel pakutavad töised tegevused
ei ole abikõlbulikud PKT II etapis, küll aga loetakse teenuse I etapis isiku tööoskuse
kujundamiseks ja hindamiseks sobilike tegevuste hulka.
7. PKT teenuse III etapp
7.1. PKT III etappi suunatakse teenuseosutaja hinnangu alusel kliendid, kes on võimelised ja
soovivad siirduda avatud tööturule.
7.2. III etapi eesmärgiks on kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine
teenuseosutaja poolt, nii tööle asumisel kui kuni 1 aasta jooksul aja vältel ka edaspidi, et
säilitada isiku töövõimekus ning toetada tema töötamist avatud tööturu tingimustes.
Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk-järgult.
7.3. PKT teenuse III etapi tegevused hõlmavad järgmist:
- kliendi toetamine ja juhendamine tööandja tööjuhistest lähtuvalt ning kliendi
nõustamine töötamise ajal;
- tööandjate nõustamine tema juures töötava kliendi erivajadustest lähtuvalt tööülesannete
ja/või töökeskkonna kohandamisel;
- kliendi ja tööandjaga regulaarselt ühenduse hoidmine, et ennetada töökohal raskuste
tekkimist. Tekkinud probleemidele lahenduste leidmine;
- kliendi juhendamine, nõustamine, motiveerimine ja toetamine sotsiaalsete jm
probleemide lahendamisel, kliendi sotsiaalse võrgustiku jõustamine ja tugevdamine;
- kliendi tööotsingute nõustamine ja juhendamine, juhul kui klient kaotab III etapis
töökoha. Teenuseosutaja toetab klienti uue töö otsingul, kandideerimisel ja tööandjatega
suhtlemisel. Sobiva töökoha leidmiseks avatud tööturul nõustab klienti ja toetab teda
kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri, avaldus),
tööintervjuuks ettevalmistumisel, tööle kandideerimisel ja tööga tutvumisel;
- muud tegevused, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt
vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamine –
teenuse jätkumise taotlemine, tööturuteenustele suundumise korraldamine jm).
7.4. Klient töötab avatud tööturul ja tal on tööandjaga sõlmitud töö tegemiseks leping, mille
liik sõltub töö iseloomust (tööleping, käsundusleping, töövõtuleping) ning õigusaktides
sätestatud tingimustel ja korras tehakse töötamise registrisse vastav kanne.
7.5. PKT teenuse III etapi klientidele ei maksta stipendiumi ega sõidu- ja majutus¬toetust.
7.6. III etapis töötab klient avatud tööturul, teenuseosutaja toetab teda ja aitab seeläbi kliendil
avatud tööturul püsida. Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk-järgult. Teenuse
maht III etapis on maksimaalselt 720 tundi. Klient saab PKT III etapis olla teenuse mahu
täitumiseni, aga mitte kauem kui 12 kuud – seejärel kliendi osalemine PKT teenusel
lõpetatakse. Täpsemad nõuded III etapi korralduse kohta on reguleeritud raamlepingus.
7.7. III etapis tasutakse teenuseosutajale teenuse eest tunnitasu kliendi kohta vastavalt
tegelikult osutatud teenuste ajalisele mahule, kuid mitte rohkem kui 720 tundi ühe kliendi
eest (1 tund = 60 min). Teenuseosutajale III etapi tunnitasu maksmise täpsed tingimused
on kirjeldatud raamlepingus.
8. PKT teenuse üldine korraldus
8.1. PKT teenuse osutamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest1 või sellele
samaväärsest2 juhisest. Juhise järgi on kõige olulisemad kvaliteedipõhimõtted:
-isikukesksus
- teenuse võimestav iseloom
- tulemustele orienteeritus
- vajaduspõhine lähenemine
- terviklik lähenemine
- isiku õiguste kaitse
- kaasamine
- töötaja pädevus ja eetika
- organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.
PKT teenuse osutamisel on oluline klientide eripäraga arvestamine, teenuse
kasutajamugavus ning töö (sh tööaja) paindlikkus klientide jaoks.
8.2. Klientidele pakutavate tööde nimekiri peab olema mitmekesine. Teenuseosutaja peab
aastaringselt tagama I etapis tööproovimise ja tööharjutamise ning II etapis kaitstud
tingimustes tööd vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas ehk sisult erinevates
töölõikudes. Tööde mitmekesisus peab võimaldama töötamist sise- ja välistingimustes,
võimaldama füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid töötegevusi ning võimaldama tegevusi
grupis ja individuaalselt. Nägemispuudega isikutele pakutavate tööde loetelu võib
tulenevalt isikute tegutsemispiirangute iseloomust olla vähem mitmekesine, kuid mitte
alla kolme erineva töö valdkonna. Teenuseosutaja kirjeldab pakkumuses, millistes
valdkondades ta sihtgrupi klientidele I etapis tööproovimist ja tööharjutamist pakub ja
millistes valdkondades ta klientidele II etapis töö tegemist võimaldab. Teenuseosutaja
esitab pakkumuses ka I ja II etapi teenuse osutamise ruumide sisustuse, seadmete ja
vahendite kirjelduse. Teenuseosutaja loetleb oma pakkumuses üles kõik koostööpartnerid
ja tööandjad, kelle tellimusi kliendid täitma hakkavad. Sealjuures täpsustatakse, kas
tööde teostamine on pidev või hooajaline. Teenuseosutaja on kohustatud PKT
klientidele kõiki neid töövaldkondi ka reaalselt pakkuma, mida ta on pakkumuses
loetlenud. Poolte kokkuleppel võib töövaldkondade nimekirja vastavalt klientide
vajadustele teenuse osutamise perioodil muuta või täiendada.
8.3. Kliente juhendavaid spetsialiste peab olema piisaval hulgal, minimaalselt üks juhendaja 7
(seitsme) teenuse saaja kohta. Teenusepakkujal on õigus otsustada, millisel hulgal
tegevusjuhendajaid erinevate töötegevuse juurde kaasata, et igale kliendile oleks tagatud
piisav tugi ja juhendamine ning arvestades töökorralduses klientide erinevate vajadustega.
Vähemalt 1 kliente juhendav spetsialist omab kõrgharidust sotsiaaltöös või selle
siduserialadel (psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, tegevusteraapia jmt) ja oskab
hinnata klientide terviseseisundi eripäradest tulenevat töösuutlikust ja toetusvajadust ning
sellest lähtuvalt planeerida tegevusi eesmärgi saavutamiseks nii, et teenuse osutamine toimuks
Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest3 või sellele samaväärsest4 juhisest
1 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-
aitab-kaasa-paremate-teenuste-arendamisele
2 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik
sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on
sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid
3 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-
aitab-kaasa-paremate-teenuste-arendamisele
kvaliteedipõhimõtete kohaselt. Kõrgharidusena käsitleb hankija Euroopa
kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas 6. taset. Täpsem teave:
http://adm.archimedes.ee/enic/haridussusteem/eesti-korghariduse-
kvalifikatsiooniraamistik/tabel/ Hankijal on õigus kontrollida töötamise registrist ja küsida
tööandjalt spetsialisti poolt nimetatud töökogemuse kohta kinnitust just vastava sihtgrupiga
töötamise osas.
Iga sihtgrupi tööjuhendamiseks on vastava sihtgrupiga töötamise kogemusega juhendajad.
Klientide ja juhendajate suhtarv võib erandjuhul töötaja lahkumise, haigestumise või puhkuse
korral ajutiselt muutuda Sotsiaalkindlustusametiga eelneva kokkuleppe alusel, kuid mitte
kauem kui 60 kalendripäeva. Kliente juhendavad spetsialistid peavad vastama
alusdokumentides esitatud vastavusnõuetele. Kliendile peab olema teenusel viibimisel
tagatud juhendaja pidev kättesaadavus.
8.4. Teenuseosutaja peab regulaarselt hindama iga PKT teenusel viibiva kliendi käekäiku ja
arengut ning koostama kirjaliku hinnangu kliendi arengu kohta erinevate proovitud tööde
lõikes koos edasise tegevusplaaniga. Teenuseosutaja poolt koostatud hinnang kliendi
kohta sisaldab ülevaadet kliendi toimetulekust, tema tugevustest ja nõrkustest ning
suutlikkusest jätkata teenusel. Juhul kui kliendile on jõukohane liikumine PKT teenuselt
mõnele muule teenusele, märgib teenuseosutaja selle hinnangusse. Tegevusplaan
kirjeldab kliendile teenuse osutamise eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tegevusi
ning nende tegevuste ajalist mahtu. Tegevusplaan võetakse kliendile igapäevase teenuse
osutamise aluseks.
Hinnanguvormi näidis on esitatud hankedokumendi lisana.
Hinnangud klientide kohta tuleb esitada:
- hiljemalt 30 päeva möödumisel I etapi algusest koos edasise tegevusplaaniga;
- I ja II etapi mõlema perioodi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi koos edasise
tegevusplaaniga;
- II etapi jooksul iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas), arvates II etapi
algusest koos edasise tegevusplaaniga;
- III etapis kuus kuud pärast III etapi algust (st üks kord poolaastas) koos edasise
tegevusplaaniga;
- kliendi lahkumisel teenuselt (sh juhul, kui klient on käinud Töötukassas töövõime
hindamisel ning tema töövõime on hinnatud osaliseks, mistõttu ei kuulu ta enam PKT
teenuse sihtgruppi).
Kui klient lahkub teenuselt, esitatakse ainult hinnang koos teenuse lõpetamise
kuupäevaga, muudel juhtudel esitatakse hinnang koos edasise tegevusplaaniga (teenuse
osutamise tegevuste kohta järgmisel kuuel kuul).
8.5. PKT teenusele asumine, teenuselt lahkumine, etappides liikumine.
Klientide asumine teenusele, teenuselt lahkumine ja teenuse etappides liikumine on
kirjeldatud raamlepingus. Üldjoontes on korraldus järgmine:
8.5.1. PKT teenusele asumiseks esitab isik või tema eestkostja Sotsiaalkindlustusametile
vastava taotluse. See vaadatakse Sotsiaalkindlustusametis läbi ja kui isik sobib
teenusele, vormistatakse PKT teenusele suunamise otsus. Kui isiku poolt soovitud
4 Muu sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis, mille aluseks on väljatöötamisel olnud Euroopa vabatahtlik
sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik ja järgitud on
sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kvaliteedipõhimõtteid
piirkonnas või sobiva teenuseosutaja juures pole hetkel vabu teenusekohti, pannakse
isik PKT teenuse järjekorda.
8.5.2. Kliendi lahkumine PKT teenuselt toimub kas kliendi avalduse alusel või
teenuseosutaja hinnangust lähtuvalt või Sotsiaalkindlustusameti algatusel. PKT
teenuselt lahkunud kliendi suhtes võidakse rakenda 1-aastast teenusele naasmise
piirangut. Pärast ühe aasta möödumist võib klient soovi korral uuesti PKT teenusele
tulla. Kliendi tagasitulemisel teenusele peale ühe aastast eemal viibimist algab PKT
teenuse arvestus otsast peale. Selliselt saab klient PKT teenusele tagasi tulla ainult
ühel korral. Sotsiaalkindlustusamet võib teenusele naasmise 1-aastast piirangut kliendi
suhtes mitte kohaldada, kui kliendi lahkumiseks teenuselt oli mõjuv põhjus.
8.5.3. Põhjendatud vajaduse korral võib PKT klient liikuda II etapist tagasi I etappi, samuti
III etapist tagasi II etappi, ühel korral mõlema etapi kohta. III etapist ei saa tagasi
liikuda I etappi.
8.6. Teenuseosutaja poolt tehtav klienditöö peab olema korrektselt dokumenteeritud,
dokumendid Sotsiaalkindlustusametile õigeaegselt esitatud. Samuti peab olema tagatud
dokumentide säilitamine nõutud viisil. Täpne aruandlus ja vormid ning dokumentide
säilitamine, mille nõuded on raamlepingu lisas.
8.7. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis,
esitades Tellijale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt
lahkunuks kliendi avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel
avalduse esitamise kuupäeva seisuga. Täpsemad tingimused toodud raamlepingus lisas 1.
9. Nõuded ruumidele, PKT teenuse osutamise kohale
9.1 Üldised nõuded.
Tööruumides peab olema tagatud piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik
valgustus, kanalisatsioon ja võimalus tualeti kasutamiseks. Teenuse osutamise ruumid
tuleb hoida puhtad. PKT teenust ei tohi osutada kodustes tingimustes.
9.2 Töökeskkonnale esitatavad nõuded.
Teenuseosutaja peab teenuse osutamisel täitma töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
sätestatud nõudeid ja tagama klientide ohutuse. Teenuse osutamise koht, ruumid ja
kliendi kaitstud töökoht peavad vastama töökeskkonnale esitatavatele nõuetele. Kui
PKT teenuseosutaja, kellel on II etapis kliendiga sõlmitud kaitstud tingimustes töö
tegemiseks leping, suunab kliendi tööle koostööpartneri ruumidesse, tagab PKT
teenuseosutaja, et koostööpartneri ruumid vastavad töökeskkonnale esitatavatele
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele.
9.3 Ligipääsetavus.
PKT teenuse osutamise asukoht peab olema PKT teenuse sihtrühmale ligipääsetav.
Kui teenuse osutamise koht ei asu ühistranspordiga ligipääsetavas kohas, siis
korraldab klientidele transpordi teenuse osutamise kohta ja tagasi teenuseosutaja ja
vastavad kulud peavad sisalduma teenuse maksumuses. Kui kliendi kaitstud töökoht II
etapis ei asu teenuse osutamise kohana nimetatud aadressil ning töökohale puudub
ühistranspordiga ligipääs, siis korraldab transpordi töökohta ja tagasi teenuseosutaja
ning vastavad kulud peavad sisalduma teenuse maksumuses. Teenuseosutaja peab
vajadusel olema valmis tagama liikumispuudega isikutele juurdepääsu teenuse
osutamise ruumidesse (sh tualett jm ruumid). Teenuseosutaja peab nimetatud kulu
arvestama pakkumuse maksumuse sisse.
9.4 ESF teavitusnõuded.
PKT teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad olema ESF vahenditest
rahastatavatele tegevustele esitatavate teavitusnõuete kohaselt tähistatud, lähtudes
Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“.
10. Kliendikohtade arv maakondade lõikes ja vabade kliendikohtade jaotamine
10.1. Planeeritav PKT kliendikohtade arv 2019-2020. aastaks on 742 inimest, mis
hõlmab nii uusi kliente kui neid, kes olid teenusel eelmistel aastatel ning jätkavad
teenusel ka 2019. aastal. PKT teenuse kliendikohtade arv teenuse kõikide etappide (I, II ja
III) peale kokku on 2018. aastal maakondade lõikes järgmine:
Hanke osa Maakond Maksimaalne kliendikohtade arv
1. Harjumaa 182
2. Hiiumaa 7
3. Ida-Virumaa 28
4. Jõgevamaa 56
5. Järvamaa 28
6. Läänemaa 14
7. Lääne-Virumaa 56
8. Põlvamaa 56
9. Pärnumaa 63
10. Raplamaa 28
11. Saaremaa 42
12. Tartumaa 70
13. Valgamaa 42
14. Viljandimaa 35
15. Võrumaa 35
Kokku 742
10.2 Tellija sõlmib hanke iga osas (maakonnas) ühe või mitu raamlepingut.
10.3 Pakkuja peab igas hanke osas (maakonnas) taotlema vähemalt 5 (viit) kliendikohta.
Väiksemas arvus kliendikohtade taotlemisel loetakse pakkumus mittevastavaks ja
lükatakse tagasi.
10.4 Raamlepingu sõlmimisega samaaegselt sõlmitakse poolte vahel hankeleping AD Lisa
1 projekti alusel. Hankelepingu lisaks on andmed, mille täitja esitas pakkumuse
koosseisus Vormil 1.
10.5 Pärast raamlepingu ja hankelepingu sõlmimist on Tellijal õigus teenusele suunata
kliente kõikidest sihtgruppidest (psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue ja/või klient, kes on
läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse), keda pakkuja on nimetanud
Vormil 1, sõltumata nende klientide arvust ja sõltumata sellest, millise arvu kliendikohti
on pakkuja välja toonud Vormil 1 vastava sihtgrupi osas. Selguse mõttes, Tellija käsitleb
sihtgruppide lõikes esitatud kliendikohtade arvu informatiivsena ning ei ole sellega seotud,
kuid ei eralda täitjale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud
kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel raamlepingu
täitmise käigus.
11. Vabade kliendikohtade jaotamine
11.1 Juhul, kui hanke osas (maakonnas) taotleti kliendikohti kokku vähem, kui
maksimaalne kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada maakonnas
ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide
puudumise tõttu), siis on võimalik maakonnas jaotamata jäänud kliendikohad
raamlepingu täitmise ajal ära jaotada sama maakonna piires. Tellijal on õigus suunata
kliente teenusele ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses (Vormil
1) algselt näidatud, kui täitja nõustub teenusele võtma kliente ka teisest sihtgrupist,
omades sealjuures sihtgrupile vastava töökogemusega juhendajat.
11.2 Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub Tellija esmalt selle pakkuja poole,
kelle pakkumus vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse
täiendavate kliendikohtade saamiseks.
11.3 Pakkuja peab vastama Tellija pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel
esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui
täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide
arv väiksem, kui nõutud punktis 8.3.
11.4 Tellija kontrollib pakkuja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva
jooksul ning dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu
muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd
vahetult tegevate spetsialistide nimekirja.
11.5 Tellija esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise
pakkumuse esitanud pakkujale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse
esitanud pakkuja:
11.5.1 teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada;
11.5.2 ei vasta Tellija taotlusele punktis 11.3 sätestatud tähtaja jooksul või ei esita
sama tähtaja jooksul dokumente;
11.5.3 vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta punktis 8.3 nõutule
ja/või nende kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta
esitatud nõutud dokumente.
Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel punktides 11.3 kuni 11.5
sätestatut.
11.6 Selguse mõttes, punktis 11 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja
lubatud, et konkreetsele pakkujale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt
näidatud pakkuja pakkumuses, st raamlepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud
pakkuja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud
punktides kirjeldatud põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei
jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv
vastavas maakonnas, arvestades kõiki vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja
jaotatud kliendikohti.
12. Teenuse maksimaalne rahaline maht maakondade lõikes
12.1. Teenuse maksimaalne rahaline maht summas kuni 5 386 000 eurot (ilma km)
jaguneb hanke osade lõikes järgmiselt (summad ilma km):
Hanke osa Maakond Maksimaalne kliendikohtade arv
1. Harjumaa 1 320 000 eurot
2. Hiiumaa 51 000 eurot
3. Ida-Virumaa 203 000 eurot
4. Jõgevamaa 406 000 eurot
5. Järvamaa 210 000 eurot
6. Läänemaa 102 000 eurot
7. Lääne-Virumaa 406 000 eurot
8. Põlvamaa 406 000 eurot
9. Pärnumaa 456 000 eurot
10. Raplamaa 203 000 eurot
11. Saaremaa 304 000 eurot
12. Tartumaa 507 000 eurot
13. Valgamaa 304 000 eurot
14. Viljandimaa 254 000 eurot
15. Võrumaa 254 000 eurot
Hankijal ei ole kohustust tellida teenuseid raamlepingu maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult
tellitavate teenuste rahaline maht igas maakonnas sõltub klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja
teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke osade suhtes sõlmitavate lepingute kui ka
lepingute täitmise tegelik maht kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud
maksimaalne rahaline maht.
12.2. Teenuse eest I ja II etapis tasutakse nn pearaha põhimõttel (pearaha = ühe
täiskalendrikuu teenustasu teenusel osaleva ühe kliendi eest vastavalt
teenuskomponentidest). Pearaha täismäär ja ühtlasi maksimaalne määr (sisaldab mõlemat
teenuskomponenti ilma km ) on kõikides maakondades järgmine:
1) teenuse I etapis – maksimaalselt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus;
2) teenuse II etapi põhiperioodis – maksimaalselt 400 (nelisada) eurot kalendrikuus;
3) jätkuperioodis - maksimaalselt 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot kalendrikuus;
4) teenuse III etapis tasutakse tunnitasu alusel, maksimaalselt 10 (kümme) eurot tunnis (tund =
60 min).
Teenuste tegelikud maksumused (nii pearaha kui tunnitasu), mis ei või olla kõrgemad eelmärgitud
maksimaalsetest määradest, esitatakse pakkumuses. Teenuste eest tasutakse vastavalt pakkumuses
esitatud maksumustele.
HANKELEPING nr number 3.3-1/3573-1
Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukoht Endla 8, Tallinn 15092 (edaspidi
tellija), mida esindab peadirektor Egon Veermäe
ja
Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, registrikood 80136386, asukoht Kakumäe tee
37A, 13519 Tallinn, mida seaduse ja põhikirja alusel esindab juhatuse liige Agne Raudmees
ning
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, 13519
Tallinn mida volituse alusel esindab juhatuse liige Agne Raudmees (edaspidi ühiselt nimetatud
täitja), edaspidi tellija ja täitja sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi hankeleping)
alljärgnevas:
1.1. Hankeleping sõlmitakse sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihanke
„Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2019-2020“ (viitenumber 201532) tulemusena
täitjaga sõlmitud raamlepingu alusel. Hankeleping on sõlmitud raamlepingus kokku lepitud
tingimuste täpsustamiseks. Hankelepinguga reguleerimata osas kohaldatakse raamlepingus ja
selle lisades sätestatut.
1.2. Täitja pakkumus on tunnistatud edukaks ning täitja osutab raamlepingus kokku lepitud
teenuseid järgmistes maakondades, mille suhtes sõlmitud raamlepingute ja nende alusel
kõikide täitjatega sõlmitud või sõlmitavate hankelepingute maksimaalsed rahalised mahud
osutatavatele teenustele (hõlmamata I etapis makstavaid stipendiume ning sõidu- ja
majutustoetusi) kokku on järgmised:
1.2.1. Osa 1 (Harjumaa) – 1 320 000 eurot.
Tellija ei võta endale kohustust tellida teenuseid käesolevas punktis märgitud summade
ulatuses täitjalt ega teistelt täitjatelt samas maakonnas. Hankeleping on sõlmitud juhuks, kui
täitjalt tellitavate teenuste maksumus osutub punktis 1.2. nimetatud summaga võrdseks või
sellest suuremaks.
1.3. Hankelepingu esemeks on täitja poolt osutatav kaitstud töö teenus, mille eest täitjale teenuse
I ja II etapis makstava pearaha täismäärad on toodud hankelepingu lisas 1. Teenuste
maksumusele lisandub käibemaks. Pearaha teenuse I ja II etapis makstakse vastavalt
raamlepingus kokku lepitud tingimustele.
1.4. Teenuse III etapis makstakse täitjale teenuse eest tunnitasu, mille suurus on toodud
hankelepingu lisas 1. Teenuse maksumusele lisandub käibemaks. Tunnitasu teenuse III etapis
makstakse vastavalt raamlepingus kokku lepitud tingimustele.
1.5. Hankelepingus kokku lepitud teenuse maksumused on lõplikud ning raamlepingu ja
hankelepingu täitmise käigus ei ole lubatud neid suurendada.
1.6. Teenuse osutamiseks täitjale eraldatud kliendikohtade arv on toodud hankelepingu lisas 1.
1.7. Riigihankes vastavaks tunnistatud ja ühtlasi täitja poolt hankelepingu täitmisel vahetult
klienditööd tegevate spetsialistide nimekiri on sätestatud hankelepingu Lisas 1.
1.8. Hankelepingu täitmisel lähtuvad pooled raamlepingus ja hankelepingus sätestatud
tingimustest (kaasa arvatud raamlepingu lisaks olevast tehnilisest kirjeldusest). Hankelepingu
tingimused on eritingimusteks ning raamlepingu tingimused üldtingimusteks. Raamlepingu
ja hankelepingu vastuolude korral kohaldatakse hankelepingu tingimusi.
1.9. Tellija volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on
projektijuht Tiia Orlovski, e-post:
[email protected],
[email protected], telefon: 5300 1509.
1.10. Täitja volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on: juhatuse liige Agne
Raudmees, e-post:
[email protected], telefon: 56671222 ja Margus Koolme, e-post:
[email protected], telefon: 53074353.
1.11. Hankeleping jõustub allakirjutamisest poolte esindajate poolt ja kehtib kuni hankelepingust
tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseni või kuni raamlepingu lõppemiseni.
1.12. Hankeleping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt.
1.13. Hankelepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad:
Lisa 1 – Andmed teenuse kohta;
Lisa 2 – Koostööpartnerid
Tellija: Täitja: Täitja:
Sotsiaalkindlustusamet Erivajadustega Inimeste Astangu Kutse-
Registrikood: 70001975 Toetusühing Tugiliisu rehabilitatsiooni Keskus
Endla 8, 15092 Tallinn Registrikood: 80136386 Registrikood: 70003566
Kakumäe tee 37A, Astangu 27, 13519 Tallinn
13519 Tallinn
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe Agne Raudmees Agne Raudmees
peadirektor juhatuse liige volitatud esindaja