Institutsionaalse akrediteerimise uue mudeli kooskõlastamine

Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Haridus- ja Teadusministeerium Tööandjate Keskliit Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Üliõpilaskondade Liit Ülikoolid Rakenduskõrgkoolid Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing 12.12-2/25 10.03.2025 Institutsionaalse akrediteerimise uue mudeli kooskõlastamine Lugupeetud partnerid Saadame teile arvamuse avaldamiseks kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise uue mudeli hindamisjuhendi koos kaaskirjaga. Vastavalt kõrgharidusseaduse § 37 lõikele 2 korraldab ja teostab kõrghariduse kvaliteedi hindamisi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes kõrghariduse kvaliteediagentuur. Sama paragrahvi lõige 4 volitab kõrghariduse kvaliteediagentuuri kehtestama ja avalikustama kvaliteedihindamiste tingimused ja korrad ning läbima perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamist. Kõrghariduse kvaliteediagentuuri ülesandeid täidab Haridus- ja Noorteameti koosseisus tegutsev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA). Vastavalt kõrgharidusseadusele läbivad kõrgkoolid institutsionaalse akrediteerimise vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Esimest korda läbisid kõrgkoolid institutsionaalse akrediteerimise perioodil 2012-2018, teist korda aastatel 2019-2025, kolmas periood käivitub aastal 2026. Igal korral oleme koostöös partneritega uuendanud institutsionaalse akrediteerimise juhendit sõltuvalt keskkonnas toimunud muudatustest, kõrghariduse arengueesmärkidest ja – vajadustest ning rahvusvahelistest suundumustest. Kolmanda mudeli arendusprotsessile eelnes varasemate hindamiste ning rahvusvaheliste praktikate analüüs. Arendusprotsessi jooksul oli kõrgkoolidel võimalik anda tagasisidet juhendi vaheversioonile ning rääkida aruteluseminaridel kaasa lõppversiooni valmimises. Palume teie tagasisidet institutsionaalse akrediteerimise juhendile hiljemalt 7. aprilliks. Palume saata tagasiside võimalusel eraldi failina meiliaadressile [email protected]. Parimate koostöösoovidega Heli Mattisen, HAKA juhataja Lisatud: Institutsionaalse akrediteerimise juhend ja kaaskiri Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur Haridus- ja Noorteamet Tõnismägi 11, 10119 Tallinn e-post: [email protected] www.haka.ee  Institutsionaalse akrediteerimise juhend Kinnitanud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu xx.xx.2025 . Üldsätted Juhindudes kõrgharidusseaduse § 37 ja § 38 ning võttes arvesse Eesti Vabariigi kõrgharidusstandardit, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardeid ja suuniseid ning muid kõrghariduse kvaliteedikindlustust reguleerivaid õigusakte ja normdokumente, kehtestab ja avalikustab Eesti H ariduse Kvaliteediagentuur i (edaspidi HAKA ) hindamisnõukogu institutsionaalse akrediteerimise juhendi. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on hinnata kõrgkooli võimekust tagada ja edendada õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, toetada kõrgkoole nende arengus ning suurendada nende mõju ühiskonnas laiemalt. Kõrgkoolil on kohustus läbida institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Kõrgkoolil on võimalik taotleda institutsionaalse akrediteerimise läbimist ka vähem kui seitsme aasta möödudes, kuid mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul. Uu s kõrgkool esitab taotlus e institutsionaalse akrediteerimise läbimiseks hiljemalt viiendal tegevusaastal. Kutseõpet pakkuvate l rakenduskõrgkoolide l on võimalik institutsionaalse akrediteerimise raames läbida ka kutseõppe kvaliteedihindamine. . Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kriteeriumid, suunised ja tõendid Institutsionaalse akrediteerimise kvaliteedi kriteeriumite , suuniste ja tõendite määratlemisel on arvestatud Eesti Vabariigi kõrgharidust reguleerivate õigusaktide, riigi strateegiate, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste (ESG) ning teiste rahvusvaheliste kokkulepetega. Väliskõrgkooli akrediteerimisel arvestatakse lisaks ESG-le ka vastava riigi õigusraamistikust tulenevaid nõudeid ning vajadusel korrigeeritakse protseduur e , kriteerium e , suuniseid ja tõendeid vastavalt. HAKA hindab kõrgkooli k olme hindamisvaldkonna lõikes : Kõrgkooli juhtimine, Õppimine ja õpetamine ning Teadus-, arendus - ja/või muu loometegevus . Iga hindamisvaldkond sisaldab kvaliteedikriteeriume, suuniseid ja tõendeid. Kvaliteedikriteeriumid on sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh kõr gkooli enda strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest , ning nende järgimine on kohustuslik . Suunis on soovituslik juh is või raamistik, mis aitab suunata tegevusi või otsuseid, ilma et see oleks kohustuslik nõue. Erinevalt kvaliteedikriteeriumist , mis on siduv nõue, pakub suunis paindlikkust ja valikuvõimalusi, kuidas eesmärke saavutada või tegevusi läbi viia. Tõendid on objektiivsed ja dokumenteeritud materjalid või andmed, millele tuginevad eneseanalüüsi- ja hindamisprotsessi käigus tehtud järeldused ja hinn angud . Andmed on esitatud reeglina 5-aastase trendina , millele on lisatud nende põhjal tehtud järeldused. Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedi kriteeriumid , suunised ja tõendi d ( sh keskselt kogutavad andmed punkt 13 tähenduses ) , on toodud juhendi lisas olevas tabelis. Eneseanalüüs ja aruande koostamine HAKA korraldab kõrgkoolile soovi korral institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi koolituse ning lepib kokku hindamiskülastuse orienteeruva aja vähemalt üks aasta enne institutsionaalse akrediteerimise kehtivusaja lõppu . Kõrgkool tagab laiapõhjalise liikmeskonna (sh üliõpilaste) ja teiste oluliste sidusrühmade osaluse eneseanalüüsi protsessis ning üliõpilaskonna sisendi eneseanalüüsi aruandes. Eneseanalüüs tugineb muuhulgas nii keskselt (HTM, ETAG , Statistikaamet jm ) kui kõrgkooli kogutavatele andmetele. Keskselt kogutavad andmed on avalikult kättesaadavad. Eneseanalüüsi aruanne on sisuline tervik, mille koostamisel hindab kõrgkool kriitiliselt oma eesmärke, tegevusi, tugevusi ja arenguvõimalusi hindamisvaldkondade lõikes, tuginedes selles juhendis toodud kvaliteedikriteeriumitele. Eneseanalüüs käsitleb kõrgkooli arenguid vähemalt 5 aasta trendina (kui asjakohane) , tuginedes kõrgkooli eesmärkidele ning arenguvisioonile. Eneseanalüüsi aruande mah t on kuni 60 lk, millele lisanduvad lisad. Mitmes valdkonnas tegutseva l evalveeritud kõrgkoolil ning kutseõpet pakkuval rakenduskõrgkoolil on võimalik vajaduse l eneseanalüüsi mahtu suurendada. Kõrgkool esitab HAKA-le ingliskeelse eneseanalüüsi aruande elektroonilisel kujul vähemalt kolm kuud enne HAKA-ga kooskõlastatud hindamiskülastuse algust. HAKA büroo vaatab eneseanalüüsi aruande üle kahe nädala jooksul selle kättesaamisest ning saadab vajadusel kõrgkoolile parandamiseks ja täiendamiseks. Kõrgkool saadab täiendatud aruande HAKA büroole tagasi kahe nädala jooksul. Hiljemalt kaks kuud enne hindamiskülastust saadab HAKA eneseanalüüsi aruande hindamis komisjonile. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ülesanded Hindamiskomisjon (edaspidi komisjon ) koosneb vähemalt 5 liikmest. Kõrgkoolil on võimalik pakkuda komisjoni koosseisu kandidaate, kelle pädevus, senine kogemus ja profiil vastab kõrgkooli vajadustele ning kellel puudub huvide konflikt. Komisjoni moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: k omisjoni kuuluva tel ekspertidel ( va üliõpilane) on organisatsiooni või selle allüksuse juhtimise kogemus; vähemalt üks komisjoni liige on väljastpoolt kõrgkoole; komisjoni kaasatud ekspertidest enamus on välisrii kidest . Ühest välisriigist ei ole reeglina rohkem kui üks ekspert ; vähemalt üks komisjoni liige on üliõpilane või isik, kes on (komisjoni kinnitamise seisuga) lõpetanud kõrgkooli mitte rohkem kui üks aasta tagasi; vähemalt ka hel komisjoni liikmel on juhtimise kogemus hinnatava kõrgkooliga sarnase profiiliga kõrgkoolis; vähemalt ühel komisjoni liikmel on varasem institutsiooni kui terviku hindamise kogemus ; vähemalt ühel komisjoni liikmel on TAL hindamise kogemus ; v ähemalt ühel komisjoni liikmel on juhtimis kogemus õppimise ja õpetamise ning õppekavaarenduse valdkonnas ; k ui komisjon hindab rakenduskõrgkooli, kus viiakse läbi ka kutseõpet, on vähemalt ühel komisjoni liikmel õppevaldkonna juhtimise kogemus kutseõppeasutuses . Komisjoni lii ge vastab järgmistele nõuetele : on oma töös sõltumatu, ta ei esinda organisatsiooni huve, mille liikmeskonda ta kuulub; on oma hinnangutes eelarvamuste vaba; , valdab inglise keelt kõnes ja kirjas vähemalt tasemel C1 ; tunneb kõrgharidussüsteemi toimimist ning on kursis kõrghariduse arengusuundadega ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetega . Pärast esialgse komisjoni koosseisu kooskõlastamist HAKA hindamisnõukoguga saadab HAKA vastava info kõrgkoolile, kellel on võimalik esitada koosseisu kohta ühe nädala jooksul oma seisukoht, taotleda põhjendatud vajadusel täiendavate liikmete lisamist või mõne komisjoni liikme taandamist. HAKA juhataja kinnitab komisjoni lõpliku koosseisu oma korraldusega ja määrab komisjoni esimehe, sekretäri ning hindamiskoordinaatori. HAKA sõlmib komisjoni liikmetega töövõtulepingud. Hindamiskoordinaator (edaspidi koordinaator ) on HAKA töötaja. Koordinaator ei ole komisjoni liige. Komisjoni liige kinnitab allkirjaga talle hindamise käigus teatavaks saanud informatsiooni ning komisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust ja huvide konflikti puudumist. Juhul, kui huvide konflikt peaks esinema, kohustub komisjoni liige viivitamatult teavitama HAKA juhatajat ning taandama ennast komisjoni tööst. Huvide konflikti eeldatakse järgmistel juhtudel: Komisjoni liikmel on hindamise hetkel hinnatava kõrgkooliga tööalased vm lepingulised suhted , käimasolevad ühisprojektid või ta on hinnatava kõrgkooliga kolme aasta jooksul enne hindamiskülastust olnud töölepingulistes suhetes. Komisjoni liige osaleb hindamise hetkel mõnes hinnatava kõrgkooli otsustus- või nõuandvas kogus ja/või kuulub hinnatava erakõrgkooli pidaja juhtorganitesse. Komisjoni liige õpib hinnatavas kõrgkoolis või on selle lõpetanud vähem kui kolm aastat tagasi. Hinnatava kõrgkooli liikmeskonnas on komisjoni liikmele lähedane isik (abikaasa või elukaaslane, laps või vanem). Komisjoni töökeel on inglise keel. Kui kõrgkool soovib hindamiskülastusel kasutada tõlketeenust, kooskõlastab ta tõlgi hindamiskoordinaatoriga vähemalt kaks nädalat enne hindamiskülastust. HAKA esitab tõlgile järgmised nõuded: tõlgil on järel - ja/või sünkroon tõlke tegemiseks vajalik ettevalmistus (tõlke magistriõpe, täiend us õpe, lisaeriala vm) eesti-inglise-eesti suunal ja varasem järeltõlke kogemus, ta valdab kõrghariduse terminoloogiat. Tõlk ei tööta hinnatavas kõrgkoolis. Tõlketeenusega seotud kulud kannab kõrgkool. Komisjoni juurde võib komisjoni esimehe nõusolekul määrata HAKA juhataja korraldusega kuni kaks vaatlejat teistest kvaliteedihindamisega tegelevatest organisatsioonidest. Vaatleja kinnitab allkirjaga hindamiskomisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust. Vaatlejal ei ole õigust hindamisprotsessi sekkuda. Kõik komisjoniliikmed läbivad HAKA koolituse, mille raames tutvuvad põhjalikult institutsionaalse akrediteerimise kriteeriumite ja metoodikaga ning saavad ülevaate Eesti kõrghariduse ja teaduse korraldusest ning rahastamise põhimõtetest Komisjoni liikme ülesanded: tutvuda institutsionaalset akrediteerimist reguleeritavate dokumentidega ning läbida HAKA koolitus . töötada läbi kõrgkooli eneseanalüüsi aruanne ja eeltäita hindamisvorm; osaleda komisjoni koosolekutel ja aruteludes; osaleda hindamiskülastuse ettevalmistamisel ja hindamiskülastusel; osaleda hindamisaruande koostamises vastavalt kokkulepitud tööjaotusele; tutvuda kõrgkooli kommentaaridega hindamisaruandele ning arvestada neid lõpliku hindamisaruande kooskõlastamisel; täita muid hindamisega seotud ülesandeid vastavalt komisjonisisesele tööjaotusele; pidada kinni komisjonis kokku lepitud tähtaegadest. Komisjoni sekretär on komisjoni liige, kes lisaks komisjoniliikme ülesannetele koostab hindamisaruande, tuginedes komisjoniliikmete sisenditele, ning tagab koostöös esimehega aruande sidususe ja hinnangute põhjendatuse . Komisjoni esimees täidab komisjoni liikme ülesannetele lisaks veel järgmisi ülesandeid: juhib komisjoni tööd juhatab komisjoni koosolekuid; määrab komisjoni liikmete tööjaotuse; annab kõrgkoolile pärast külastuse lõppu ülevaa t e komisjoni esmaste järelduste kohta; tagab komisjoni hinnangute põhjendatuse; esitab HAKAle kõigi komisjoni liikmete poolt kooskõlastatud hindamisaruande. Koordinaatori ülesanded: tagada hindamisprotsessi ladus toimimine lähtuvalt käesoleva dokumendi sisulistest nõuetest ning ajalisest raamistikust; kooskõlastada komisjoni liikmetega nimekiri inimestest, kellega komisjon soovib vestelda, ning loetelu täiendavatest materjalidest, mida komisjon külastuse ettevalmistamiseks vajab; kooskõlastada kõrgkooliga külastuse ajakava, kohtumistes osalevate inimeste nimed ja ametipositsioonid ning taotleda kõrgkoolilt vajadusel täiendavate materjalide esitamist; täita muid komisjoni esimehe poolt antud ühekordseid konkreetse hindamisega seotud tööülesandeid. Hindamiskülastus HAKA lepib hindamiskülastuse nädala kõrgkooliga kokku hiljemalt kuus kuud enne selle toimumist. Komisjoni vastu võttev kõrgkool määrab isiku, kes vastutab külastuse ladusa toimimise eest ja tagab komisjoni liikmete töötingimused kõrgkoolis. Hindamiskomisjon kohtub 3-4 nädalat enne hindamiskülastust kõrgkooli eneseanalüüsi meeskonnaga, kellel on võimalus tutvustada kõrgkooli profiili , kvaliteedi- ja infosüsteeme . H indamiskomisjon saab esitada kohtumisel täpsustavaid küsimusi ning selgitada kõrgkoolile lisamaterjalide küsimise vajadust . Külastuskava koostatakse kõrgkooli ja HAKA koostöös. Kõrgkooli külastusel võib kavandada nii sihtrühmapõhiseid kui temaatilisi vestlusi. Kõrgkool annab komisjoni liikmete käsutusse otstarbekalt sisustatud ruumi ning võimaldab neil külastuse käigus: vestelda komisjoni liikmete valikul kõrgkooli töötaja te, üliõpilas te ja teiste sidusrühmade esindajatega ; tutvuda õppe-, teadus- ja arendustegevust ning üliõpilasi käsitlevate andmestike ja infosüsteemidega; tutvuda kõrgkooli töötajate andmetega (CV-d, ametijuhendid vms); tutvuda kõrgkooli taristuga; tutvuda üliõpilaste teadus-, arendus- ja loometöödega; tutvuda kõrgkooli finantstegevust kajastavate andmetega; saada vajadusel muud kõrgkooli juhtimise ja töökorraldusega seotud informatsiooni. HAKA dokumenteerib külastusel toimuvad vestlused. Komisjon annab külastuse lõpus esmase tagasiside kõrgkoolile. Tagasiside on struktureeritud esitlus , milles komisjon toob välja hindamisprotsessi käigus ilmnenud kõrgkooli peamised tugevused ja arenguvõimalused . Komisjoni esmane tagasiside ei sisalda hinnanguid kvaliteedikriteeriumite täitmise kohta. K õrgkoolil on v õimalus anda omalt poolt suulist tagasisidet komisjon i esmasele tagasisidele . Viie tööpäeva jooksul pärast külastust küsib HAKA kõrgkoolilt kirjalikku tagasisidet komisjoni liikmete ettevalmistuse, küsimuste asjakohasuse ja muu külastusega seonduva kohta. Hindamisaruanne ja komisjoni hinnangute kujunemine Hindamiskomisjon koostab hindamisaruande, analüüsi des kvaliteedikriteeriumite täitmist ning tuues välja kõrgkooli tugevused ja parendusvaldkonnad nii kvaliteedi kriteeriumit e kui hindamisvaldkondade lõikes. Hindamisaruande koostamise aluseks on HAKA j uhend institutsionaalse akrediteerimise ekspertidele , mis on kättesaadav HAKA kodulehel . K valiteedik riteeriumite täitmise osas annab komisjon hinnangu neljasel skaalal: „ kvaliteedikriteerium on täidetud “ – kõik kriteeriumis sisalduvad nõuded on täidetud ; „ kvaliteedikriteerium on põhiosas täidetud “ – kriteeriumi täitmisel esinevad mõningad puudused, mille kõrvaldamise ks on kõrgkoolil olemas tõendatud võimekus ; „ kvaliteedikriteerium on osaliselt täidetud “ – kriteeriumi täitmisel esinevad olulised puudused , kuid kõrgkoolil on eeldatav võimekus nende kõrvaldamiseks ; „ kvaliteedikriteerium ei ole täidetud “ - kriteeriumi täitmine on puudulik ning kõrgkoolil puudub tõendatud võimekus nende kõrvaldamiseks . Hindamisvaldkonnale annab komisjon hinnangu kolmesel skaalal: „ valdkonna nõuded on täidetud “; „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “; „ valdkonna nõuded ei ole täidetud “. Hindamisvaldkonna hinnangu kujundamisel lähtub komisjon järgmistest põhimõtetest: k ui kõi k kvaliteedikriteeriumid on täidetud , annab komisjon hinnangu „ valdkonna nõuded on täidetud “; k ui osa kvaliteedikriteeriumitest on täidetud ja osa põhiosas täidetud , annab komisjon hinnangu „ valdkonna nõuded on täidetud “; k ui kõik kvaliteedikriteeriumid on põhiosas täidetud , kaalub komisjon kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, kas „ valdkonna nõuded on täidetud “ või „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “; k ui üks kvaliteedikriteerium on osaliselt täidetud ja kaks kvaliteedikriteeriumi on täidetud , kaalub komisjon kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ja otsustab, kas „ valdkonna nõuded on täidetud “ või „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “; k ui osa kvaliteedikriteeriume on osaliselt täidetud ja osa põhiosas täidetud , annab komisjon hinnangu „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “; kui kaks kvaliteedikriteeriumi on osaliselt täidetud ja üks on täidetud , annab komisjon hinnangu „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “; kui üks kvaliteedikriteerium ei ole täidetud ja ülejäänu d on täidetud või põhiosas täidetud , kaalub komisjon kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, kas „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “ või „ valdkonna nõuded ei ole täidetud “; kui üks kvaliteedikriteerium ei ole täidetud ja vähemalt üks on osaliselt täidetud , annab komisjon hinnangu „ valdkonna nõuded ei ole täidetud “; kui kaks või kolm kvaliteedikriteeriumi ei ole täidetud , annab komisjon hinnangu „ valdkonna nõuded ei ole täidetud “. Joonis 1: Hindamisvaldkondade hinnangute kujunemise põhimõtted komisjonis Hinnangud kvaliteedikriteeriumite täitmisele kriteerium on täidetud kriteerium on põhiosas täidetud Kriteerium on osaliselt täidetud Kriteerium ei ole täidetud Hinnangud hindamisvaldkondadele v aldkonna nõuded on täidetud valdkonna nõuded on osaliselt täidetud valdkonna nõuded ei ole täidetud Krit 1 Krit 2 Krit 3 Hindamisv aldkond Hindamisvaldkondi ja/või kriteeriume , kus kõrgkool on näidanud silmapaistvaid tulemusi ja/või algatusi, võib komisjon tunnustada lisamärkega ‘tunnustust vääriv’. Komisjoni hinnangute aluseks on soovitavalt konsensuslik otsus. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu komisjoni liikmete lihthäälteenamusega ning sellele lisatakse eriarvamus(ed) koos põhjendus(te)ga. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab komisjoni esimehe hääl. HAKA edastab esmase hindamisaruande kõrgkoolile hiljemalt kuuenda nädala lõpuks pärast külastust. Kõrgkoolil on võimalik esitada oma kommentaarid hindamisaruande kohta k olme nädala jooksul pärast aruande saamist. Komisjon töötab saadud kommentaarid läbi , võtab neid võimalusel arvesse ning koostab vastuskirja kõrgkoolile, kus toob välja selgitused ja põhjendused kommentaaride arvestamise või arvestamata jätmise kohta . Lõpliku, komisjoni esimehe kinnitatud hindamisaruande elektroonilise versiooni edastab komisjoni esimees HAKA le hiljemalt kümne nda nädala lõpuks pärast külastuse toimumist. H indamisaruande edastab HAKA kõrghariduse hindamisnõukogule ja hinnatavale kõrgkoolile. K õrghariduse hindamisnõukogu otsus Kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise kohta teeb HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu ) argumenteeritud otsuse oma istungil kolme kuu jooksul pärast hindamisaruande saamist. Otsustamise juurde võib hindamisnõukogu vajadusel selgituste andmiseks kutsuda ka komisjoni esimehe või tema poolt volitatud komisjoni liikme. Hindamisnõukogu võtab otsuse tegemisel aluseks kõrgkooli eneseanalüüsi aruande, komisjoni hinnangud ja kõrgkooli tähtajaliselt laekunud kommentaarid ning täiendavad hindamisnõukogu taotlusel esitatud materjalid. Hinnangutes vastuolude või vähese argumenteerituse ilmnemisel on hindamisnõukogul õigus saata aruanne komisjonile tagasi läbivaatamiseks ja täpsustamiseks. Läbi vaadatud aruande saadab komisjon hiljemalt 2 nädala jooksul tagasisaatmisest uuesti HAKA büroole, kes toimib sellega vastavalt punktides 4 7– 4 9 sätestatud korrale. Institutsionaalse akrediteerimise otsuse tegemisel lähtub hindamisnõukogu järgmistest põhimõtetest: Kui kõik hindamisvaldkonnad on hinnanguga „ valdkonna nõuded on täidetud “, otsustab hindamisnõukogu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus- , arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus- , arendus- ja loometegevuse keskkond vastavad nõuetele , ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks. Kui üks hindamisvaldkond on hinnanguga „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “ ja ülejäänud kaks hindamisvaldkonda on hinnanguga „ valdkonna nõuded on täidetud “, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks , või otsustab, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- , teadus - , arendus - ja loometegevuses või õppe- , teadus- , arendu s- ja loometegevuse tegevuse keskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks. Kui kaks hindamisvaldkonda on hinnanguga „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “ ja ü ks hindamisvaldkond on hinnanguga „ valdkonna nõuded on täidetud “ , otsustab hindamisnõukogu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuses või õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse tegevuse keskkonnas esinevad puudused , annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks. Kui kõik kolm hindamisvaldkonda on hinnanguga „ valdkonna nõuded on osaliselt täidetud “, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning otsustab, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuses või õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse tegevuse keskkonnas esinevad puudused , annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks, või otsustab, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond ei vasta nõuetele, ning ei akrediteeri kõrgkooli. Kui üks hindamisvaldkond on hinnanguga „ valdkonna nõuded ei ole täidetud “, otsustab nõukogu, et k õ rgkooli juhtimine, t öö korraldus, õ ppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õ ppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond ei vasta nõuetele, ning ei akrediteeri kõrgkooli . Joonis 2: Hindamisnõukogu otsuse kujunemi ne Hindamisvaldkondade (HV) hinnangud valdkonna nõuded on täidetud valdkonna nõuded on osaliselt täidetud valdkonna nõuded ei ole täidetud Hindamisnõukogu otsus a krediteerida 7 aastaks a krediteerida 3 aastaks m itte akrediteerida HV 1 HV 2 HV 3 Hindamisnõukogu otsus Kui hindamisnõukogu kaalub kahe akrediteerimisotsuse vahel ning leiab, et teatud tingimuse täitmisel kõrgkooli poolt oleks võimalik võtta vastu positiivsem otsus, võib ta sellise otsuse vastu võtta kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 mõttes. Kui hindamisnõukogu võtab otsuse vastu kõrvaltingimusega, toob hindamisnõukogu oma otsuses välja konkreetsed puudused, mis on kõrvaltingimuse seadmise aluseks, ning määrab tähtaja (üks kuni kaks aastat) , milliseks kuupäevaks peab kõrgkool esitama aruande kõrvaltingimuse täitmise kohta. Kõrvaltingimuse täitmise hindamiseks kaasab HAKA eksperdid. HAKA viib kõrvaltingimuse täitmise hindamise läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast hindamisnõukogu otsuses määratud kuupäeva. Hindamiskomisjoni liikmed, kes hindavad kõrvaltingimuse täitmist, annavad aruandes hinnangu, kas kõrvaltingimuses toodud puudused on „täielikult kõrvaldatud“, „olulisel määral kõrvaldatud“, „osaliselt kõrvaldatud“, „ei ole kõrvaldatud“. Kui kõik puudused on täielikult või olulisel määral kõrvaldatud, võtab hindamisnõukogu vastu otsuse, et kõrvaltingimus on täidetud. Kui puudused on kõrvaldatud osaliselt, analüüsib hindamisnõukogu puuduste kaalu ning võtab vastu otsuse, et kõrvaltingimus ei ole täidetud või võtab vastu otsuse, et kõrvaltingimus on täidetud. Kui vähemalt üks puudustest ei ole kõrvaldatud, otsustab hindamisnõukogu, et kõrvaltingimus ei ole täidetud. Kui hindamisnõukogu otsustab, et kõrvaltingimus ei ole täidetud võib hindamisnõukogu tunnistada vastavalt HMS § 53 lg 3 algse hindamisotsuse kehtetuks või kehtestada uue kõrvaltingimuse. HMS § 66 lg 2 p 3 ning lg 3 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks juhul, kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud. Kui hindamisnõukogu võtab vastu otsuse akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks, antakse talle HAKA kvaliteedimärk vastavalt HAKA kvaliteedimärgi statuudile, mille kinnitab HAKA juhataja oma korraldusega. Kui hindamisnõukogu võtab vastu otsuse akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks kõrvaltingimusega, antakse talle HAKA kvaliteedimärk pärast seda kui hindamisnõukogu võtab vastu otsuse, et kõrvaltingimus on täidetud. Hindamisnõukogu toob otsuses välja: kõrgkooli tugevused, mis on nõudeid ületavad saavutused; parendusvaldkonnad ja soovitused, mis viitavad vajakajäämistele nõuete täitmisel ning mõjutavad nõukogu otsuse kujunemist; arenguvõimalused, mis ei sisalda viidet mittevastavusele nõuetega ega mõjuta nõukogu otsuse kujunemist. Kui komisjon on mõne hindamisvaldkonna ja/või kriteeriumi juurde lisanud märke „tunnustust vääriv“, toob hindamisnõukogu vastava(d) tunnustuse(d) ära ka otsuse juures. HAKA edastab hindamisnõukogu otsuse koos hindamisaruandega kõrgkoolile elektrooniliselt kahe nädala jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Kui hindamisnõukogu on teinud otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida, teavitab HAKA sellest mõistliku aja jooksul ka Haridus- ja Teadusministeeriumi. Ühe nädala jooksul alates otsuse ja hindamisaruande edastamisest kõrgkoolile avalikustab HAKA oma koduleheküljel otsuse koos hindamisaruande ja eneseanalüüsi aruandega. HAKA poolt läbiviidavate akrediteerimistoimingute ja hindamisnõukogu otsuse vaidlustamine Isikul, kes leiab, et HAKA poolt läbi viidavate hindamistoimingutega või hindamisnõukogu otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse hindamisnõukogule kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Hindamisnõukogu saadab vaide h indamisnõukogu vaidekomisjonile , kes esitab viie päeva jooksul vaide saamisest nõukogule kirjaliku erapooletu arvamuse vaide põhjendatuse osas. Hindamisnõukogu lahendab vaide kümne päeva jooksul selle saamisest, võttes arvesse vaidekomisjoni põhjendatud seisukohta. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib hindamisnõukogu vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni kolmekümne päeva võrra. HAKA hindamisnõukogu otsuse vaidlustamine on võimalik kolmekümne päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Järeltegevused HAKA lähtub eeldusest, et vastutus hindamisaruandes välja toodud probleemide lahendamise ning pideva parendustegevuse eest lasub kõrgkoolil. HAKA palub esitada seitsmeaastase akrediteeringu saanud kõrgkoolil kaks aastat pärast institutsionaalse akrediteerimise otsuse vastu võtmist hindamisnõukogus kirjaliku ülevaate hindamisaruandes esitatud ettepanekute alusel kavandatud ja ellu viidud tegevuste ning nende tulemuste kohta. Kui nõukogu on vastavalt punkti le 54 .1 lisanud akrediteerimisotsusele kõr valtingimuse, esitab kõrgkool otsuses määratud kuupäevaks nõukogule aruande kõrvaltingimuses kirjeldatud puuduse kõrvaldamise kohta. Nõukogu kaasab kõrvaltingimuse täitmise hindamisse hindamiskomisjoni liikmeid. HAKA viib pärast hindamisotsuse vastuvõtmist kõrgkoolis läbi tagasiside seminari, kus osaleb ka hindamiskomisjoni esindaja. HAKA korraldab järelseminare, kus akrediteerimise läbinud kõrgkoolid teevad ülevaate akrediteerimise järeltegevustest ja õppetundidest . Järelseminarid on avatud kõigile kõrgkoolidele ning nende eesmärk on heade praktikate jagamine ja üksteiselt õppimine . Seitsmeaastase akrediteeringu (ilma kõrvaltingimuseta) saanud kõrgkool il on võimalus valida fookusteema institutsionaalse akrediteerimise otsuses välja toodud parendusvaldkon dade seast ning taotleda HAKAlt arengu tõuke eesmärgil järeltegevusena täiendavat välist tagasisidet pädevatelt ekspertidelt . Fookusteema koo s omapoolse lähteülesandega pakub kõrgkool välja kahe aasta jooksul pärast institutsionaalse akrediteerimise otsuse vastuvõtmist hindamisnõukogus. Fookusteema käsitlemise protsess i ning ekspertide valiku osas teeb HAKA koostööd kõrgkooliga. Välisriigi pädeva hindamisasutuse kaasamine Kui kõrgkool soovib, et institutsionaalse akrediteerimise viiks läbi välisriigi pädev hindamisasutus (edaspidi hindamisasutus ), esitab ta hiljemalt kaks aastat enne kehtiva akrediteeringu lõppkuupäeva HAKA -le motiveeritud taotluse nimetatud hindamisasutuse kaasamiseks, mis sisaldab järgnevat informatsiooni: hindamisasutuse nimi ja kontaktid, sh veebiaadress; hindamisasutuse nõusolek akrediteerimise läbiviimiseks ja kulude prognoos; kavandatava akrediteerimise protseduuri (sh ajakava) ja nõuete kirjeldus. Kõrgkool võib akrediteerimist tellida rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisasutuselt, kes on täitnud järgmised tingimused: Hindamisasutusel on kõrgkooli inst itutsionaalse hindamise kogemus. Hindamisasutusel on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemus. Akrediteerimise protseduur ja nõuded on läbipaistvad ja kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustamise standardite ja suunistega, hindamisasutus kuulub soovitavalt Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR. Hindamisasutus annab kõrgkoo lile hinnangu kolme valdkonna lõikes – kõrgkooli juhtimine; õppimine ja õpetamine ; teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus. Hindamisnõukogu võtab ühe kuu jooksul taotluse esitamisest vastu põhjendatud otsuse hindamisasutuse sobivuse kohta institutsionaalset akrediteerimist läbi viima. Kui HAKA annab hindamisasutuse kasutamisele oma kooskõlastuse, sõlmib ta kõrgkooli ja hindamisasutusega kolmepoolse lepingu, mis sätestab poolte õigused ja kohustused institutsionaalse akrediteerimise protsessi vältel ning kulude hüvitamise korra. Vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikele (6) kaetakse v älisriigi pädeva kvaliteediagentuuri kaasamise korral kulud riigieelarvest kuni riigisisese akrediteerimise kulude ulatuses. Hindamisaruande esitab hindamisasutus HAKA - le. Kui hindamisaruandes esinevad olulised puudused ja selle põhjal ei ole võimalik võtta vastu Eesti seadusandlusega kooskõlas olevat lõppotsust, on hindamisnõukogul õigus saata aruanne hindamisasutusele tagasi täiendamiseks ja parandamiseks. Kui hindamisaruande põhjal on võimalik võtta vastu Eesti seadusandlusega kooskõlas olev lõppotsus, teeb hindamisnõukogu ühe järgnevatest põhjendatud otsustest: akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks; akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks; kõrgkooli mitte akrediteerida. Selles peatükis kirjeldatud toimingute ning hindamisnõukogu lõppotsuste vaidlustamine toimub vastavalt peatükis VIII sätestatud korrale. LISA . Institutsionaalse akrediteerimise hindamisvaldkonnad, kvaliteedikriteeriumid ja suunised I KÕRGKOOLI JUHTIMINE KVALITEEDIKRITEERIUMID JA SUUNISED TÕENDID Strateegiline juhtimine ja areng. Kõrgkool on määratlenud oma rolli Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil, kaasab kõrgkooli arengu kavandamisse ja juhtimisse olulised sidusrühmad, lähtub ühiskonna ootustest ja tulevikuväljakutsetest ning kestliku arengu põhimõtetest. Ressursside juhtimine on otseses seoses kõrgkooli prioriteetide ja arendusvajadustega. Kõrgkool hindab järjepidevalt seatud eesmärkide täitmist ning tagab ja edendab kvaliteeti kõikides oma tegevusvaldkondades. Suunised Kõrgkool on sõnastanud oma põhitegevuste eesmärgid ja võtmetulemused, lähtudes oma tugevustest ning püüeldes rahvusvahelise tipptaseme poole . Eesmärgid arvestavad riigi prioriteet e ja ühiskonna tulevikuvajadusi , on suunatud innovatsioonile ning kõrgkooli panuse suurendamisele ühiskonnas laiemalt. Kõrgkool lähtub arengusihtide seadmisel ja igapäevatöös kestliku arengu põhimõtetest. Kõrgkooli arengukava väljatöötamisse ja elluviimisesse on kaasatud liikmeskond (sh õppijad ) ja välised huvirühmad. Vastutus arengukavas sätestatud eesmärkide ja tegevuskavade elluviimise eest on selgelt määratletud. Eesmärkide täitmist ja tegevuste mõju hinnatakse regulaarselt. Kõrgkooli liikmeskond jagab oma tegevuste aluseks olevaid põhiväärtusi, järgib kõrgkoolis kokku lepitud kvaliteedimääratlusi ning on orienteeritud pidevale kvaliteedi täiustamisele. Kõrgkool rakendab kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, mis loob eeldused kõikide töötajate, õppijate ja teiste oluliste huvirühmade sihipäraseks panustamiseks kõrgkooli ja iseenda tegevuste tõhustamisel ja mõju suurendamisel. Kõrgkooli töötajad ja õppijad lähtuvad kõigis tegevustes kõrgkoolis kokku lepitud akadeemilise eetika põhimõtetest selle laias tähenduses. Kõrgkool toetab oma liikmeskonda eetikaprobleemide mõistmisel ja nendele reageerimisel. Kõrgkool algatab ja viib ellu arendustegevusi, mis suurendavad ühiskonna heaolu , levitavad nüüdisaegset oskusteavet kõrgkooli kompetentsivaldkondades ning edendavad elukestvat õpet Kõrgkool on määratlenud oma strateegilised partnerid (sh rahvusvahelisel tasandil), teeb nendega sihipärast koostööd ning osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Kõrgkooli ressursside juhtimine on läbipaistev ja tõhus ning toetab kõrgkooli terviklikku arengut. Kõrgkoolis on juurutatud riskijuhtimise süsteem, mis hõlmab nii riskide tuvastamist, maandamistegevuste elluviimist kui jooksvat seiret . KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Kõrgkooli strateegilised dokumendid, regulatsioonid, tegevuskavad Arengukava ja tegevuskavade täitmise analüüs ja parendustegevused kõrgkooli põhi- ja tugiprotsessides (näited erinevatest valdkondadest) Kõrgkooli tulemusnäitajad, – nende trendid, tulemuste analüüs ja parendustegevused ; kutseõpet pakkuva rakenduskõrgkooli puhul ka kutseõppe tulemusnäitajad Kõrgkoolis kehtestatud a kadeemilise eetika põhimõtted ja normid Töötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu juhtimisega TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Sidusrühmade kaasamise põhimõtted kõrgkoolis ning nende rakendumise näited valitud valdkondadest või üksustes Ühiskonna heaolu suurendamisele suunatud algatused Kõrgkooli finantsnäitajate trendid erinevate tegevusvaldkondade ja tululiikide lõikes Kõrgkooli ressursside (sh finantside) projektsioon ja riskianalüüs Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul Personalijuhtimine. Personaliarendus lähtub kõrgkooli arengueesmärkidest, on tõhus ja mõjus. Kõrgkool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kõikide töötajate ja õppijate suhtes. Suunised Töötajate värbamise ja arendamise põhimõtted ja protseduurid lähtuvad kõrgkooli arengukava eesmärkidest, on õiglased ja läbipaistvad ning kindlustavad jätkusuutlikkuse. Kõrgkoolis töötab piisav arv pädevaid akadeemilisi töötajaid , kes tegelevad süsteemselt erialase enesetäiendamise ning õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamisega, osalevad rahvusvahelises mobiilsuses ning õppe- ja TAL tegevuses. Kõrgkoolil on strateegia järelkasvu kindlustamiseks kõikides tegevusvaldkondades ja selle rakendamine on sihipärane ja tulemuslik. Akadeemiliste töötajate karjäärimudel motiveerib töötajaid ning loob võimalused edenemiseks. Kõrgkool pakub toimivat karjäärituge akadeemilistele töötajatele nende karjääri erinevates etappides. Töö tasustamise ning töötajate motiveerimise põhimõtted on määratletud ja kõigile töötajatele kättesaadavad ning neid järgitakse. Kõrgkool loob kõikidele töötajatele võimaluse professionaalseks arenguks. Kõrgkool toetab ja edendab õppijate ja töötajate vaimset ning füüsilist heaolu, pakkudes selleks vajalikke tugiteenuseid, tervislikku ja turvalist keskkonda ning ennetustegevusi. Kõrgkool tagab akadeemilistele töötajatele metoodilise ja tehnoloogilise toe õppekavade väljatöötamisel, uuendamisel ning õppetöö läbiviimisel nüüdisaegsete õppevahendite abil. Tagatud on regulaarne arengut toetav tagasiside kõikidele töötajatele. Akadeemiliste töötajate töö hindamisel (sh atesteerimisel) arvestatakse nii õppetöö kui teadus-, arendus- ja loometöö tulemuslikkust, õppijate tagasisidet, juhendamise efektiivust, õpetamis-, juhendamis- ja üldpädevuste arendamist, rahvusvahelist mobiilsust ning ettevõtlus- või töökogemust erialavaldkonnas väljaspool kõrgkooli ning muud ühiskondliku mõjuga tegevust laiemalt. Kõrgkooli liikmeskonna kaebuste (sh diskrimineerimisjuhtumite) menetlemine on läbipaistev ja objektiivne, tagatud on kõigi osapoolte õiglane kohtlemine lähtuvalt kokkulepitud eetika põhimõtetest. Töötajate rahulolu kõrgkooli juhtimise, töötingimuste, infoliikumisega, võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamisega jne uuritakse regulaarselt ning tulemusi kasutatakse parendustegevustes. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Personaliarenduse ja -juhtimise alased dokumendid Andmestik personali arvu, kvalifikatsiooni ja profiili kohta Töötajate a testeerimise (vm hindamise) tulemused Töötajate ja õppijate tagasisideküsitluste tulemuste trendid, nende analüüs ning parendustegevused TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Konkursid valitavatele akadeemilistele ametikohtadele valdkondade/akadeemiliste üksuste lõikes. Personali värbamise tulemuslikkus Võrdsete võimaluste tagamise alused ja nende rakendami s e tulemuslikkus Tõendid töötajate arenguvõimaluste olemasolu kohta Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul ka õpetajate stažeerimise ning enesehindamise tulemuste analüüs ja parendustegevused Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul Taristu ja infojuhtimine. Füüsilise ja digitaalse taristu haldamine ja arendamine on sihipärane, kestlik ja majanduslikult otstarbekas. Kõrgkoolisisene ja kõrgkooliväline kommunikatsioon on kahesuunaline, eesmärgistatud ja juhitud. Info juhtimine ja haldamine on eesmärgipärane ning tagatud on andmekaitse ja andmeturbe olemasolu. Suunised Kõrgkooli õppe-, töö- ja TAL taristu (raamatukogu, digitaristu , stuudiod, töökojad, laborid jne) vasta b kõrgkooli spetsiifikast tulenevatele vajadustele ning s ihtrüh m ade ootustele. Taristu ja infovarade planeerimine, haldamine ja arendamine on seotud strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega ning investeeringud nendesse on eesmärgipõhised. Kõrgkoolis on rakendatud süsteemne ja tõhus andmehalduse korraldus, mis tagab kvaliteetsete andmete kättesaadavuse paremate juhtimisotsuste langetamiseks, loob täiendavat väärtust organisatsiooni sees ja väljaspool ning toetab andmepõhiste teenuste arendamist ja rakendamist. Kõrgkoolis on kehtestatud infoturbe reeglid (sh andmekaitse ja kasutajate privaatsuse tagamine) ja neid rakendatakse. Kõrgkoolis on kasutusel aja- ja asjakohased digitehnoloogilised lahendused, sh õppeinfosüsteem, dokumendihaldus, e-õppe keskkonnad, õpianalüütika vahendid jm. Kõrgkoolis on tagatud ajakohase õppe- ja teaduskirjanduse kättesaadavus ning ligipääs teadusandmebaasidele. Õpikeskkond, sh õppematerjalid, -vahendid ja digiõppe keskkond, toetab õppijat õpiväljundite saavutamisel. Kõrgkoolil on kehtestatud selged ja läbipaistvad sisekommunikatsiooni protsessid ning tõhusad infovahetuskanalid, mis tagavad töötajatele ja üliõpilastele õigeaegse teabe edastamise ning võimaldavad neil osaleda otsustusprotsessides. Kõrgkooli väliskommunikatsiooni tegevused on kavandatud ning vastavad kõrgkooli väärtustele ja eesmärkidele. Avalikkusele on kättesaadav ajakohastatud ja korrektne informatsioon kõrgkooli põhitegevuste kohta. Tagatud on taristu turvalisus ja ligipääsetavus ning selle kujundamisel on arvestatud vajadust toetada kõrgkooli liikmeskonna vaimset ja füüsilist heaolu. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Taristu vastavus kõrgkooli põhitegevuste ja sihtidega, selle ajakohasus ja jätkusuutlikkus T öötajate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu töötingimustega, sise- ja väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja parendustegevused Õppijate rahuloluküsitluse tulemused: rahulolu õppe- ja TAL taristu tingimustega, sh digiõppe keskkonnaga, sise- ja väliskommunikatsiooniga, infojuhtimisega, tulemuste analüüs ja parendustegevused Infojuhtimist ja küberturvalisust reguleeriv dokumentatsioon kõrgkoolis , nende levitamine ja järgimi n e TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL M aineuuringute tulemused ja nende analüüs Praktilise õppe keskkonna, õppematerjalide, -vahendite ristkasutus e analüüs Õppijate ja töötajate tööohutusnõuete järgimise korraldus Füüsilist ja vaimset heaolu edendavad lahendused Koolitusprogrammid vm õpisündmused töötajatele ja õppijatele küberhügieeni , andmekaitse , hädaolukorras tegutsemise vms Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul II ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE Õppe kavandamine ja õppekavad. Õppe kavandamisel ja õppekavade arendamisel lähtub kõrgkool ühiskonna ja tööturu vajadustest ja ootustest, oma arengueesmärkidest ja valdkondlikust kompetentsist, ressursside olemasolust ning tagab vastavuse kõrgharidus- ja kutsestandarditele ja rahvusvahelistele suundumustele. Õppekavad on teaduspõhised ja sidusad, nende arendus on järjepidev ja tõenduspõhine. Õppekavade pidevaks arendamiseks on loodud toimiv sisehindamise süsteem. Suunised Õppe kava n d amisel ja läbiviimisel nii taseme- kui täiend us õppes tagab kõrgkool kooskõla riiklike strateegiatega ning vastavus e kõrgkooli eesmärkidele ja vastutusvaldkondadele, arvesta b tööturu vajadusi , ühiskonna ootusi ja kõrgkooli rahalisi võimalusi ning püüdleb rahvusvahelise tipptaseme poole. Uue õppekava avamisel analüüsib kõrgkool lisaks punktis 4. 1 toodule piisava arvu pädevate akadeemiliste töötajate ning õppe kvaliteetseks läbiviimiseks vajalike rahaliste ressursside ja taristu olemasolu. Õppekavaarendus on süsteemne ja pidev, sellesse on kaasatud kõik olulised sidusrühmad ning nende ootuste ja vajadustega arvestatakse. Õppekavad on terviklikud ja sidusad: moodulite ja õppeainete õpiväljundid, iseseisva töö ja praktika osakaalud ning õpiväljundite hindamisel kasutatavad meetodid ja ülesanded on omavahel kooskõlas. Õppekava de s on üldpädevuste arendamine lõimitud erialaõpingutega. Õppekavades on loodud võimalused üliõpilaste ja kutseõpilaste rahvusvaheliseks ja Eesti-siseseks õpirändeks ning neid kasutatakse. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Keskselt kogutavad andmed , mida kõrgkool kriteeriumi täitmise analüüsis kasutab Vastuvõetute, õppijate ja lõpetajate arv ja selle muutused viimasel 5 aastal õppekava kohta, sh eristatu lt kõrgkooli vastutusvaldkonna õppekavagruppide (kutseõpet läbiviivate rakenduskõrgkoolide puhul ka õppekavarühmade) õppekavad Üliõpilaste arv akadeemilise töötaja kohta täistööaja arvestuses Üliõpilaste arv avatud vastuvõtuga õppekava kohta (õppekavagrupiti ja õppeastmeti) Andmed üliõpilaste , kutseõpet läbiviivate rakenduskõrgkoolide puhul ka kutseõpilaste rahvusvahelise õpirände kohta Õppe rahastus üliõpilase kohta ( metoodika väljatöötamisel ) Mikrokvalifikatsiooni õppekavade lõpetanute arvud Kõrgkoolis kogutavad tõendid Õppekavade avamise, sulgemise ja sisehindamissüsteemi kirjeldus ja analüüs, sh siht- ja sidusrühmade kaasamine, parendustegevuste näited Õppijate tagasiside õppekavadele ja näited tagasiside põhjal tehtud parendustegevustest Täiend us õppe läbinute arv eri liikides Tõendid tööandjate ja t öö turu vajaduste analüüside (sh OSKA raportite) kaasamise kohta õppekavaarenduses TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Näited kriteeriumi ja suunistega seotud arendustegevustest Ühisõppekavad, -õppeained (sh põimitud intensiivsed programmid) ning muud rahvusvahelistumist (kodus) toetavad tegevused Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul Õppetegevus. Kõrgkoolis rakendatakse süsteemselt õppimiskeskset lähenemisviisi, mis toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist ning suunab võtma vastutust õpingute ja karjääri planeerimise eest. Tagatud on õiglane ligipääs kõrgharidusele, õppimise ja õpetamise sisu ja protsessi teaduspõhisus ning lõpetajate teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna ootustele. Suunised Kõrgkool pakub eri vormides paindlikku taseme- ja täiend us õpet, mis arvestab erinevate sihtrühmade vajaduste ja võimalustega. Õppekavade ülesehitus võimaldab kõrval- ja lisaerialade valimist ning taseme- ja täiend us õppe lõimimist. Vastuvõtutingimused ja -korraldus tagavad õppijatele õiglase ligipääsu ning toetavad nende valmisolekut õppekava edukaks läbimiseks. Välisriigi kvalifikatsioonide akadeemiline tunnustamine toimub vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, riikidevahelistele kokkulepetele ja Eesti õigusaktidele. Õppimine ja õpetamine põhineb ajakohasel valdkondlikul oskusteabel ja teadusuuringutel ning toetab teadusliku mõtteviisi kujunemist. Kõrgkool rakendab ja edendab õppimiskeskset lähenemisviisi nii taseme- kui täiend us õppes. Eesmärgipäraselt valitud õppemeetodid ja hindamisviisid toetavad sügavat õppimist. Õppijad panustavad õpingute kvaliteedi parendamisse, andes muuhulgas sisukat tagasisidet nii õppekavale, õppimise ja õpetamise protsessile kui õppekorraldusele ning seda võetakse arvesse. Õppe sisu ja õpetamismeetodid toetavad nii eriala- kui üldpädevuste arengut. Praktika on lõimitud erialaõpingutega, määratletud on nõuded praktika sooritamiseks ning tagatud on õppijate pädev juhendamine nii õppeasutuse kui praktikakoha poolt . Kõrgkoolil on olemas õppimise ja õpetamise hea tava ning seda rakendatakse. Õppijate hindamine on objektiivne, õppimist toetav ning õpiväljunditega kooskõlas. Õppetöö läbiviimises osalevad külalis- sh väliskõrgkoolide õppejõud ning valdkonna praktikud. Kõrgkooli TAL tegevused on lõimitud õppetööga, pakkudes üliõpilastele võimalusi osaleda teadusprojektides ja arendustegevustes ning tugevdades üliõpilaste uurimisoskusi. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Keskselt kogutavad andmed , mida kõrgkool kriteeriumi täitmise analüüsis kasutab Nominaalajaga (sh n+1 a või n+2a) lõpeta nu te osakaal Vilistlaste rahulolu õppe kvaliteediga Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul riikliku rahulolu - ja koolikeskkonna küsitluse tulemused Lõpe ta nute töölerakendumine Lõpetanute edasiõppimine Kõrgkoolis kogutavad tõendid Olulisem õppekorraldust reguleeriv dokumentatsioon ning õppimise ja õpetamise alased kokkulepped kõrgkoolis Vastuvõtu ja vastuvõtutingimuste analüüs Üliõpilaste arv eri õppevormides ja õppekoormustel Õppijate tagasiside nii taseme- kui täiendusõppe õppe korraldusele, õpetamisele sh hindamisele, tagasiside tulemuste ja ettepanekute rakendamine õppetöö parendamisel. Kutseõpet pakkuva rakenduskõrgkooli puhul tõendid praktikakohtade sobivuse hindamise kohta TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Külalis/välisõppejõudude ning praktikute kaasamine õpetamisse Tõendid rahvusvahelistumise kohta kodus Õppijate ja vilistlaste tagasiside üldpädevuste omandamise kohta vm tõendid üldpädevuste arendamisest. Vilistlaste hõive ja palk õppeastmete ja valdkondade lõikes. Lõpeta nu te töötasu 5 aastat pärast lõpetamist. Eraldi välismaalastest vilistlaste kohta . TAL seos õppekavadega, sh üliõpilaste kaasamine teadus - ja arendusprojektidesse Näited kriteeriumi ja suunistega seotud arendustegevustest . Tööandjate rahulolu lõpetanute oskuste ja teadmistega Valikkursuste, kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul kutseõppe pakkumine üldhariduskoolides Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid. Kõrgkool arvestab õppijate eripäradega, seirab ja toetab nende akadeemilist edasijõudmist, arengut ja heaolu. Tugiteenuste pakkumisel võetakse arvesse mitmekesist õppijaskonda (täiskasvanud, osakoormusega õppivad, töötavad, erivajadustega ja välisüliõpilased) Kõrgkool toetab erivajadusega õppijaid , tehes võimalusel kohandusi õppetöös või rakendades universaalse disaini põhimõtteid. Õppijate individuaalset arengut ja akadeemilist edasijõudmist jälgitakse ja toetatakse. Kõrgkool analüüsib katkestamise ja väljalangemise põhjuseid ning astub samme õpingute efektiivsuse tõstmiseks. Kõrgkool tagab üliõpilaste ja (kui asjakohane) kutseõpilaste akadeemilise, karjäärialase ja psühholoogilise nõustamise ning digiõppe ja IT toe. Kõrgkoolil on süsteem VÕTA nõustamiseks ja avalduste menetlemiseks ning seda rakendatakse. Õppekorralduslike eriarvamuste, akadeemilise petturluse ning eetikaprobleemide menetlemise protsessid on kirjeldatud ja toimivad, õppijad ja töötajad on teadlikud ja oskavad probleeme märgates tegutseda. Kõrgkool toetab ja tunnustab üliõpilaste ja (kui asjakohane) kutseõpilaste osalemist õppekavavälistes tegevustes ja kodanikuühiskonna algatustes. Kõrgkool hindab regulaarselt tugisüsteemide tõhusust, kogudes tagasisidet õppijatelt ja akadeemilistelt töötajatelt , ning rakendab tulemuste põhjal pideva parendamise meetmeid. Kõrgkool toetab õppijate osalemist rahvusvahelises mobiilsuses . KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Keskselt kogutavad andmed , mida kõrgkool kriteeriumi täitmise analüüsis kasutab Õppetöö katkestajate osakaal (sh esimesel õppeaastal katkestajad) õppekavagruppide ja õppeastmete lõikes , kutseõpet läbiviivate rakenduskõrgkoolide puhul ka õppekavarühmade lõikes. Keskmine õppeaeg õppeastmete ja valdkondade kaupa Üliõpilaste kuuluvustunne ja tagasiside tugiteenustele (Eurostudent vm uuringust) Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul tugisüsteemide osas kutseõp ilaste riiklik e rahulolu - ja koolikeskkonna küsitlus t e tulemused Kõrgkoolis kogutavad tõendid VÕTA regulatsioon ja selle rakendumise analüüs , sh VÕTA raames taotletud ja arvestatud ainepunktide arv Üliõpilaste ja (kui as j akohane) kutseõpilaste tagasiside tugisüsteemidele sh nõustamisele Akadeemilise petturlusega tegelemise süsteemi , sh plagiaadituvastussüsteemi olemasolu ja rakend umine TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Tugisüsteemi mõjususe analüüs ja parendustegevused. Näited õppijate osalemisest üliõpilasorganisatsioonides, kutseõpilaste olemasolul õpilasorganisatsioonides, akadeemilistes ühingutes, kogukonnaalgatustes, kultuuri- ja loovtegevustes, vabatahtlikus töös eriala- ja heategevusorganisatsioonides jm ning kõrgkooli toest nendele tegevustele. Näited kriteeriumi ja suunistega seotud arendustegevustest Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul, näiteks kaebuste statistika (üldarv, kaebaja kasuks) III TEADUS- ARENDUS- JA/VÕI MUU LOOMETEGEVUS (TAL) TAL eesmärgistamine ja kvaliteedi juhtimine. Kõrgkool lähtub teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse eesmärgistamisel ja elluviimisel oma missioonist, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest ning hea teadustava ja kestliku arengu põhimõtetest. Kõrgkool on määratlenud konkreetsed ja mõõdetavad kvaliteedikriteeriumid, analüüsib tulemusi ning rakendab neid juhtimisotsuste tegemisel, strateegiliste arengusuundade seadmisel ja arendustegevuste kavandamisel. Suunised Kõrgkooli TAL tegevused lähtuvad kõrgkooli missioonist, visioonist ja eesmärkidest, ühiskonna ootustest ja tulevikuvajadustest ning arvestavad keskkonna-, majandus- ja sotsiaalse kestlikkuse aspektidega. Kõrgkool on määratlenud TAL tegevuste jaoks kvaliteedikriteeriumid ning kogub ja analüüsib regulaarselt teavet, mis peegeldab teadus - ja loome töö kvaliteeti ja mõjukust. Seda teavet kasutatakse strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja kvaliteedi arendamisel. Kõrgkool hindab eesmärkide täitmist ning lähtub hindamise tulemustest arendustegevuste planeerimisel. Kõrgkooli TAL arendustegevused põhinevad nii kõrgkooli TAL tugevustel kui ka ühiskonna ja töömaailma ning kõrgkooli õppevaldkondade vajadustel. Kõrgkool optimeerib oma ressursside (rahastus, infrastruktuur) jaotamist, et tagada tõhus teadus- ja/või loometöö korraldus ja areng. Kõrgkool tagab hea teadustava järgimise ning arendab süstemaatiliselt hea teadustava rakendamist (sh andmekaitse ja infoturbe nõuete täitmist) toetavaid protsesse ja meetmeid. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Kõrgkooli strateegilised dokumendid TAL valdkonnas ja nende täitmi n e Kõrgkooli TAL valdkonna kvaliteedi määratlused ning nende täitmi ne TAL tulude maht ja struktuur: Sise- ning välisriiklike era- ja avaliku sektori lepingute maht. Evalveeritud kõrgkoolidel - ETISe andmete põhjal Frascati valdkondade lõikes. Teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise korraldus, sh vastavad kõrgkoolisisesed regulatsioonid ja juhised. Teaduseetikaga seotud väärkäitumisjuhtumitest teavitamise ning nende menetlemise korraldus. TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Kõrgkooli TAL ressursside sisemise jaotamise põhimõtted ja mehhanismid/meetmed ning ressursside jaotus (rahastus sh investeeringud, taristu ) Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul TAL tulemuslikkus ja mõju ühiskonnas. TAL väljundite maht ja kvaliteet ning nende trendid kõrgkooli teadus- ja/või loomevaldkondades vastavad kõrgkooli seatud eesmärkidele ning kinnitavad TAL tegevuse jätkusuutlikkust. TAL tegevusel on kõrgkooli spetsiifikast tulenevalt piisav teaduslik ja ühiskondlik mõju nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Suunised Kõrgkool tagab oma spetsiifikast tulenevalt piisavas mahus TAL tegevuse kõigis oma õppevaldkondades . Kõrgkool seirab TAL tegevuste tulemuslikkust ja vastavust seatud eesmärkidele väljundite mahu ja kvaliteedi osas. Seire tulemusi analüüsitakse ning hinnatakse nii teadusliku ja/või loomingulise kvaliteedi kui ka siseriikliku ja rahvusvahelise ühiskondliku mõju põhjal. Tulemuste põhjal kohandatakse strateegilisi suundi ja juhtimisotsuseid, et tagada TAL tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse vastavus kõrgkooli eesmärkidele ja ühiskonna vajadustele. Kõrgkool väärtustab ja edendab TAL tulemuste rakendamist praktilistes lahendustes, innovatsioonis ja ettevõtluses (sh loomemajanduse valdkonnas) ning pakub uuenduslikke lahendusi ühiskonna jaoks olulistele küsimustele, edendades muuhulgas koostööd erinevate teadus - ja loome valdkondade ning teadus - ja loome asutuste vahel. Kõrgkool teeb koostööd ettevõtete, loomevaldkon dades tegutsevate asutuste ja organisatsioonidega, avaliku sektori, riigiasutuste ja teiste teadusasutustega, et suurendada oma TAL tegevuste mõju ja rakendatavust. Kõrgkool levitab loome- ja teadustöö tulemusi laiemale avalikkusele tagades võimaluste piires avatud juurdepääsu TAL tulemustele. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID EVALVEERITUD KÕRGKOOLIDE PUHUL Keskselt kogutavad andmed , mida kõrgkool kriteeriumi täitmise analüüsis kasutab Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide arvu trendid Frascati valdkondade lõikes 10% enamtsiteeritud teaduspublikatsiooni hulka kuuluvate publikatsioonide arvu ja osakaalu trendid (InCites indikaator % Documents in Top 10%) Teadusartiklite mõjukus (InCites ja/või Scopus indikaator Category Normalized Citation Impact) Frascati valdkondade lõikes Kõrgkoolis kogutav ad tõendid TAL tulemuste populariseerimise ja ühiskonnas levitamise tõenduspõhised näited Rahvusvahelise levikuga loo v uuri mused , trendid, analüüs ja järeldused KOHUSTUSLIKUD TÕENDID EVALVEERIMATA KÕRGKOOLIDE PUHUL Keskselt kogutavad andmed , mida kõrgkool kriteeriumi täitmise analüüsis kasutab : Teadus- ja arendustegevuse tulemus ed ETISe andmete põhjal õppevaldkondade lõikes vastavalt kõrgkooli spetsiifikale ja strateeg i listele eesmärkidele; Kõrgkoolis kogutavad tõendid: TAL tulemuste populariseerimise ja ühiskonnas levitamise tõenduspõhised näited ; Rakendus- ja/või loo vuurimuste trendid, analüüs ja järeldused TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Asutuse hinnangul mõjukaimad TAL tulemused, soovi korral kirjeldada iga evalveeritud TA valdkonna kohta kuni 10 olulisemat TAL tulemust lähtuvalt kõrgkooli spetsiifikast. Loometööde avalike esitluste arv ja tase, näitajad trendina (sh loo v uurimus ed ). Kaitstud tööstusomandi kirjeldus (sh registreeritud patenditaotlus ja sordikaitse taotlus ning patent ja kaitse alla võetud taimesort). TAL tegevuse tulemusel valminud avalikult kättesaadavad andmestikud ja andmebaasid, tooted/teenused. Asutuse hinnangul TAL tegevuse ühiskondliku mõjukuse olulisemad tõenduspõhised näited. Näited teadustöö praktilistest rakendustest ja mõjust (nt tehnoloogiline innovatsioon, poliitikasoovitused, ühiskondlikud muutused). Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul. TAL tugisüsteem ja alustavate teadlaste karjääri toetamine. Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt ning pakub liikmeskonnale võimalusi oma TAL pädevuste arendamiseks ja tuge karjäärivalikute tegemisel. Suunised Kõrgkool arendab TAL korraldust ja tugiteenuseid süstemaatiliselt, tagades, et teadustööks, loovtööks ja arendustegevuseks on olemas taristu ning administratiivne ja tehniline tugi. TAL tugiteenused on sihipärased ning toetavad põhiprotsessi eesmärkide täitmist (sh abi rahastustaotluste koostamisel, projektijuhtimisel ja rahvusvaheliste partnerite leidmisel). Kõrgkool edendab teadmiste- ja tehnoloogiasiiret, tagades süsteemsed mehhanismid teadmistel ja tehnoloogial põhineva väärtuse loomise ja rakendamise toetamiseks, mis hõlmab TAL tulemuste ja innovatsiooni jõudmist ühiskonna ja majanduse erinevatesse valdkondadesse. Kõrgkool rakendab sisemisi (rahastus)meetmeid, mis toetavad uurimis- ja loomerühmade arengut kooskõlas kõrgkooli prioriteetidega ning aitavad tagada nende jätkusuutlikkuse. Ülikoolis on tagatud doktorantide ja doktorikraadi kaitsnud alustavate teadlaste pädev ja tõhus juhendamine. Ülikool on kokku leppinud d oktorantide/nooremteadurite juhendamise hea tava või nõuded, seirab nende täitmist ning pakub võimalusi juhendamisoskuste arendamiseks. Kõrgkool loob akadeemilistele töötajatele ja doktorantidele regulaarselt võimalusi osalemiseks koolitustel ja töötubades, mis aitavad neil arendada teadustöö osku si. Rakenduskõrgkool toetab oma akadeemiliste töötajate doktoriõpinguid. KOHUSTUSLIKUD TÕENDID Kõrgkooli TAL tegevust ja/või TAL tugitegevust reguleerivad dokumendid ja juhised Akadeemiliste töötajate ja doktorantide/nooremteadurite rahulolu TAL tugisüsteemiga ja juhendamisega. Ülikoolide puhul täiendavalt: Doktoriõppe üliõpilaste ja doktoritööde kaitsmiste trendid Frascati valdkondade lõikes TÄIENDAVAD TÕENDID KÕRGKOOLI VALIKUL Alustavate teadlaste (doktorikraadi kaitsmisest kuni 7 aastat) arv erinevates akadeemilistes üksustes või teadusvaldkondades Andmed doktoriõppes olevate akadeemiliste töötajate kohta (rakenduskõrgkoolid) Muud kriteeriumiga seotud tõendid kõrgkooli valikul Institutsionaal ne akrediteerimi n e 202 6+ KAASKIRI Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u IA uue mudeli väljatöötamine PAGEREF _Toc192510988 \h 2 Ülevaade arendusprotsessist PAGEREF _Toc192510989 \h 2 Üldised põhimõtted uue mudeli väljatöötamisel PAGEREF _Toc192510990 \h 4 Põhimõisted PAGEREF _Toc192510991 \h 5 Kvaliteet PAGEREF _Toc192510992 \h 5 Kvaliteedi tagamine ja edendamine PAGEREF _Toc192510993 \h 5 Kvaliteedikultuur PAGEREF _Toc192510994 \h 5 Kvaliteedihindamine PAGEREF _Toc192510995 \h 6 Kvaliteedikriteeriumid PAGEREF _Toc192510996 \h 6 Institutsionaalse akrediteerimise mudel 2026+ PAGEREF _Toc192510997 \h 7 Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk PAGEREF _Toc192510998 \h 7 Hindamisvaldkonnad, kriteeriumid, suunised ja tõendid PAGEREF _Toc192510999 \h 8 I Kõrgkooli juhtimine PAGEREF _Toc192511000 \h 9 II Õppetegevus PAGEREF _Toc192511001 \h 9 III Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus PAGEREF _Toc192511002 \h 10 Muudatused metoodikas PAGEREF _Toc192511003 \h 11 IA uue mudeli väljatöötamine Ülevaade arendus protsessist Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur alustas 2024. aastal uue perioodi institutsionaalse akrediteerimise (edaspidi IA) mudeli väljatöötamist. Uus akrediteerimisperiood käivitub 2026. aastal. Mudeli väljatöötamiseks kutsus HAKA kokku töörühma, kuhu esitasid kandidaate Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium. Töörühma kuuluvad: Kaja Kuivjõgi – Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteedijuht ja strateegiabüroo juhataja ; asendusliige alates detsember 2024 Reijo Karu , Tallinna Tehnikaülikooli rektoraadi strateegiabüroo juhataja Tiina Laidvee – Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Enno Lend – Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Heli Mattisen – HAKA juhataja, töörühma juht Lennart Mathias Männik – Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Katrin Niglas – Tallinna Ülikooli teadusprorektor Anne Pikkov – Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Jaana Sepp – Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeosakonna juhataja Aune Valk – Tartu Ülikooli õppeprorektor Töörühma ülesanne oli institutsionaalse akrediteerimise kvaliteedikriteeriumite ja suuniste väljatöötamine ning ettepanekute esitamine institutsionaalse akrediteerimise protsessi läbiviimiseks, sh hindamisotsuste kujundamiseks. Töörühma kokkukutsumisele eelnes ettevalmistustöö, mille tulemused on koondatud dokumenti Institutsionaalne akrediteerimine 2026+: mudeli väljatöötamise taustamaterjal . Rahvusvahelisest praktikast annab ülevaate Välisriikide praktikad kõrgkoolide institutsiooni tasandi hindamistest . Töörühma jaoks koostas HAKA ka erinevate riikide lähenemisviiside võrdlustabeli Lähenemisviiside võrdlustabel . Töörühma töömaterjalid ja vahekokkuvõtted on HAKA kodulehel https://haka.ee/institutsionaalse-akrediteerimise-arendus/ . Institutsionaalse akrediteerimise tasutamaterjali ja selles sisalduvate arendusettepanekute tutvustamiseks ning korraldas HAKA maikuus kaks veebiseminari ning eraldi arutelu Haridus- ja Teadusministeeriumis. Arutelude tulemused ning mainitud taustamaterjalid olid sisendiks töörühma tööle. AJAKAVA 23.08.2024 Esmane töörühma arutelu, lähtekohad, ajaraam. Jagunemine alarühmadesse (Juhtimine, õppimine ja õpetamine , TAL) 30.08-07.09 .2024 Lähteülesanne HAKAlt alarühmadele. Alarühmade liikmete individuaalne töö - pakkuda välja valdkonna kriteeriumite esmased sõnastused. Koordinaator lepib alarühma liikmetega kokku 30-minutilise Teamsi kohtumise, et individuaalse ülesande sisu ja vorm läbi rääkida ning aruteluaeg paika panna. Vahemikus 9. – 16. september Alarühmade kohtumised individuaalsete tööde aruteluks, valdkondlike kriteeriumite sõnastused on kokku lepitud. 17-20. september HAKA koondab alarühmade töö tulemused ning jagab esmast terviklikku versiooni töörühmaga. 20-30. september Töörühma liikmed tutvuvad esmase lahendusega, saavad soovi korral kaasata kolleege. 30. septembril kirjalik tagasiside töörühma liikmetelt, kommentaarid, ettepanekud. 1-2. oktoober HAKA koondab ettepanekud kokku, integreerib need võimalusel tööversiooni ning jagab töörühmaga. 4. oktoober 14 -18 Hindamisvaldkondade ühisarutelu. Töörühmade materjalid. 14. oktoober HAKA saadab täiendatud versiooni töörühmale ülevaatamiseks 21. oktoober Töörühma liikmete tagasiside ätiendatud versioonile 2 3 . oktoober HAKA saadab IA uue mudeli hindamiskriteeriumite ja suuniste esmaversiooni erinevatele osapooltele tagasisidestamiseks (tähtaeg 22.11.2024) 1.november HAKA saadab töörühmale arutelumaterjali hindamise metoodika osas (hindamisprotsess, komisjonide koosseisud. fookuse võimalus, hindamiskülastuse disain jms) 8. november 0-11 (Teams ) Töörühma arutelukoosolek hindamise metoodikast. 22.november Sidusrühmade tagasiside laekumise tähtaeg 29.november HAKA saadab töörühmale hindamisjuhendi tervikversiooni (kvaliteedikriteeriumid, suunised ja tõendid ning metoodika) ning esmase aruteluringi tagasiside koondi 6. detsember 14 - 18 Hindamisjuhendi tervikversiooni arutelu töörühmas 9.-13.detsember Alatöörühmad pakuvad välja kohustuslike ja soovituslike tõendite loetelu d 18. detsember HTM-ETAg-HAKA arutelu TAL tõendite osas. 9.-22. detsember HAKA paneb kokku IA juhendi ning saadab 22.12 töörühmale ülevaatamiseks 10. jaanuar 2025 Töörühm arutab tervikversiooni ja otsustab selle suunamise järgmisse etappi (aruteluseminarid kõrgkoolidega) 23. 01 ja 30.01 . 2025 Aruteluseminarid kõrgkoolidele 3.-10.02.2025 HAK A koo nd ab ja süstematiseerib aruteluseminaride tagasiside ning viib juhendisse sisse muudatused. 19. veebruar 2025 Hindamisjuhendi esimene lugemine HAKA kõrghariduse hindamisnõukogus , misjärel HAKA viib muudatused sisse ning saadab töörühmale ülevaatamiseks 04. märts 2025 Töörühma koosolek, muudatuste ülevaatus ja otsus saata kooskõlastusringile. 10. märts 2025 Hindamisjuhend koos kaaskirjaga saadetakse kooskõlastusringile. Tagasiside tähtaeg 07.04.2025. 29. aprill 2025 Kavandatud kõrghariduse hindamisnõukogu istung, mille päevakorras on uue institutsionaalse akrediteerimise mudeli kinnitamine Perioodil 22.10-22.11.2024 andsid esmasele kvalitee d ikriteeriumite, suuniste ja tõendite kavandile tagasisidet kokku 14 erin e vat organisatsiooni . Tagasiside koond koos HAKA kommentaaridega on leitav siit: Tagasiside koond . Jaanuaris 2025 toimunud aruteluseminaridel osa les kokku 108 kõrgkooli töötajat ja üliõpilast . Seminari arutelude kokkuvõte on leitav siit: Institutsionaalse akrediteerimise mudeli aruteluseminaride kokkuvõte . T öörühma töömaterjalid Institutsionaalne akrediteerimine 2026+: mudeli väljatöötamise taustamaterjal Välisriikide praktikad kõrgkoolide institutsiooni tasandi hindamistest . Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised Institutsionaalse akrediteerimise juhend (kehtiv) Rootsi institutsionaalse hindamise regulatsioonis sisalduvad hindamiskriteeriumid Islandi institutsionaalse akrediteerimise juhendis sisalduvad nõuded Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (EUA) Institutional Evaluation Programme Lähenemisviiside võrdlustabel Üldised põhimõtted uue mudeli väljatöötamisel IA uue mudeli taustamaterjali ning järgne nud arutelude põhjal sõnastas töörühm üldised põhimõtted , millest lähtus kvaliteedikriteeriumite ja mudeli kui terviku väljatöötamisel: Kuna senised IA standardid katsid ära kõik olulised aspektid kõrgkooli toimimises, siis suurt muutust nende sisus ei ole vaja teha . O luline on järjepidevuse tagamine moel, mis võimaldab lahendada välja tulnud kitsaskohti. Lõimida mudelisse enam kõrgkooli arengu toetamise elemente – kõrgkoolide toetamine kvaliteedikriteeriumite mõtestamisel ja eneseanalüüsi läbiviimisel, ekspertide orienteeritus edasiviiva tagasiside andmisele, üksteiselt õppimise võimaluste loomine jms . Horisontaalsed teemad - k valiteedikultuur, akadeemiline eetika ja rahvusvahelistumine - integreerida põhitegevustega, mitte käsitleda eraldi. Võimalusel integreerida kvaliteedikriteeriumitesse läbivalt ka kestlikkuse põhimõtted , mitmekesisus, võrdne kohtlemine, riskide juhtimine. Standardid ( uues mudelis kvaliteedikriteeriumid) peavad võimaldama terviklikku lähenemist kõrgkooli toimimisele , mistõttu struktureerime nõuded kolme suure hindamisvaldkonna lõikes. Oluline on v ältida kvaliteedikriteeriumite vahelist kattuvust, vajadusel luua lingid. Kvaliteedikriteeriumid ei tohiks kõrgkoolile liialt ette kirjutada vastust küsimusele „kuidas“ . Õppekavade valimipõhist hindamist uues mudelis ei rakendata, küll aga on õppimise ja õpetamise valdkonnas oluline kaal õppekavade sisehindamise tulemustel (näited õppekavade sisehindamises t ja nende alusel tehtud muudatustest). Ühitada IA ja halduslepingu täitmise hindamisel kasutatava d andme d ja kriteeriumi d nii palju, kui võimalik. TAL valdkonna hindamisel (nii eneseanalüüsis kui ekspertide tagasisides) on aluseks andmed, mida kogub ja seirab ETAG, va rakenduskõrgkoolide puhul, mis ei ole läbinud ega plaani läbida teaduse evalveerimist. Põhimõisted Kvaliteet Mõiste „kvaliteet“ on abstraktne ja mitmetahuline, millel on erinevaid määratlusi. Näiteks ISO standardites on kvaliteet määr, milleni objekti olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded (EVS-EN ISO 9000:2015) . Avalikus sektoris kasutusel olevas CAF 2020 mudelis tähendav kvaliteet niisuguse avaliku teenuse osutamis, mille omadused vastavad kehtestatud tingimustele (õigusaktid jt regulatsioonid), kodanike/klientide ning kõigi teiste huvipoolte (asutused, poliitikakujundajad, töötajad) ootustele. Kõige üldisemalt võib öelda, et kvaliteet on o maduste/tunnuste kogum, mis vastab kokkulepitud standarditele, erinevate sisemiste ja väliste huvipoolte ootustele ja vajadustele ning eesmärkidele. Kvaliteeti näitab olukorra pidev parandamine ja täiustamine, kõrgemate eesmärkide suunas püüdlemine. Kvaliteedi tagamine ja edendamine Kvaliteedi tagamist ja edendamist mõistame seega kui „pidevat täiustumist“, mille aluseks on organisatsiooni soov vastata oma igapäevase tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele, mis on ajas muutuvad. Järgime kvaliteedi pideva täiustamise mudelit: tegevuste kavandamine – rakendamine – tulemuste hindamine – parendamine/uuendamine. Kvaliteedikultuur Kvaliteedikultuuri all mõistame jagatud väärtustel ja kvaliteedikokkulepetel põhinevat organisatsioonikultuuri, mis on orienteeritud pidevale kvaliteedi täiustamisele ning mille tagamiseks on kõrgkool kujundanud kestliku raamistiku . Mõned näited sellest, kuidas määratletakse kvaliteedikultuuri erinevates uuringutes : kui organisatsioonilist väärtussüsteemi, mis edendab pidevat arengut, seades esikohale üliõpilaste vajadused ja suurendades üldist rahulolu; kui vahend organisatsiooni kvaliteedi parandamiseks ja standardiseerimiseks; kui kultuuriline element, mis edendab organisatsiooni arengut kvaliteedi osas kõigis tegevustes ning omab tihedaid ja süsteemseid seoseid teiste organisatsiooni kultuurielementidega; kui organisatsioonikultuuri alakultuur, mis lisab organisatsioonikultuurile kvaliteediväärtusi, et toetada ja tugevdada organisatsioonikultuuri, aidates organisatsioonil täita oma missiooni ja eesmärke. Kirjanduses, milles käsitletakse kvaliteedikultuuri, on üheks enim tsiteeritu d kvaliteedikultuuri määratluseks Euroopa Ülikoolide Assotsiooni (European University Association) määratlus : “ Kvaliteedikultuur viitab organisatsioonikultuurile, mille eesmärk on pidev kvaliteedi parandamine ja mida iseloomustavad kaks eristuvat elementi: esiteks kultuuriline/psühholoogiline element, mis hõlmab jagatud väärtusi, uskumusi, ootusi ja pühendumust kvaliteedile, ning teiseks struktuurne/juhtimiselement, millel on määratletud protsessid, mis parandavad kvaliteeti ja mille eesmärk on koordineerida individuaalseid pingutusi .” Kvaliteedihindamine Kvaliteedihindamine on terviklik protsess, mis koosneb kõrgkooli eneseanalüüsist (sisehindamisest) ja sõltumatute väliste ekspertide poolt antavatest hinnangutest (välishindamisest). Hinnatakse, mil määral on kokkulepitud standardid, sisemiste ja väliste huvipoolte ootused ja vajadused täidetud ning eesmärgid saavutatud või nende täitmiseks vajalikud tegevused kavandatud. Erinevate osapoolte (sh kõrgkooli enda liikmeskonna) ootuste ja vajaduste , Eesti haridusvaldkonna arengukava, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ning rahvusvaheliste suundumuste tasakaalustatud kogum on see, mille alusel kujunevad kvaliteedikriteeriumid kõrgkoolidele, mis võimaldavad neil esmalt ise hinnata, mil määral nad osapoolte ootustele vastavad. HAKA ülesanne on tagada, et Eesti kõrgkoolide kvaliteedihindamine oleks vastavuses Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega (ESG) ning pakkuda kõrgkoolidele võimalust saada eneseanalüüsile ja senistele arengutele asjatundlikku ja objektiivset tagasisidet, mis kõrgkooli võimestaks ning inspireeriks leidma uusi arenguvõimalusi. Kvaliteedikriteeriumid Kvaliteedikriteeriumid on sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest. Kvaliteedihindamisel eristatakse üldjuhul 3 kategooriat: sisendi, protsessi ja väljundi kvaliteet . Sisendi ja protsessi kvaliteet loovad eeldused väljundi kvaliteedile. Kontekst avaldab mõju nii sisendile kui protsessile ning nende kaudu ka väljundile. Kontekst on reeglina midagi sellist, mida kõrgkool vahetult mõjutada ei saa, kuid läbi oma mõju ühiskonnale laiemalt (väljund) on võimalik kõrgkoolil siiski ka konteksti mõjutada. Väljundi (tulemuste) kaudu saame tagasisidet sisendi ja protsesside asjakohasusele (kas teeme õigeid asju õigesti). Väljundi kvaliteet peegeldab seda, kuidas sisendid ja protsessid kokku toimivad. Samas võib hea väljund mõnikord olla juhuslik, kui protsessid või sisendid on puudulikud. Hea väljund võib tuleneda näiteks intensiivsest õppeprotsessist, kuid see ei pruugi olla jätkusuutlik, kui sisendressursid on piiratud või protsess pole optimeeritud. Madal väljundi kvaliteet võib olla põhjustatud kas kesisest sisendist või ebatõhusast protsessist. Ka kõrge kvaliteediga sisendid võivad halvasti struktureeritud või ebapiisavate protsesside tõttu tuua kaasa kehva väljundi. Kui sisendid ei ole piisava kvaliteediga, on tõenäoline, et ka väljund kannatab. Ins titutsionaalse akrediteerimise mudel 2026+ I nstitutsionaalne akrediteerimi se mudel on kvalite e dikokkulepete ( kvaliteedikriteeriumite ja suuniste ) ning kvaliteedihindamise metoodika süsteemne kogum, mis toetab organisatsioonis kvaliteedikultuuri kujunemist ja arengut. Eneseanalüüs ning väliste hindamisekspertide tagasiside aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk Institutsionaalse akrediteerimise uue mudeli väljatöötamise perioodil on muutmisel T eadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) , mille raames on muuhulgas kavandatud muuta institutsionaalse akrediteerimise määratlust kõrgharidusseaduses. Uus sõnastus toob selgemalt välja teadus- ja arendustegevuse ning selle kvaliteedi edendamise: Kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli võimekust tagada ja edendada kõrgkooli õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, sealhulgas juhtimise, töökorralduse, õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse ning õppe-, teadus- ja arendus- ja loometegevuse keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele . Institutsionaalse akrediteerimise mudeli väljatöötamisel lähtus töörühm uuendatavast kõrgharidusseaduse määratlusest, kuid otsustas eesmärgi sõnastamisel vastata ka küsimusele „miks me seda teeme?" Eesmärk ei ole mitte hinnata, vaid võimestada kõrgkooli ning toetada selle arengut. Institutsionaalne akrediteerimine loob raamistiku, milles organisatsioonil on autonoomia oma sihtide seadmisel ja nende suunas liikumisel, võttes muuhulgas arvesse ne e d laiapõhjaliselt sõlmitud kvaliteedikokkulepped ehk kvaliteedikriteeriumid , mida institutsionaalse akrediteerimise mudel sisaldab. Institutsionaalse akrediteerimise uue mudeli käivitamisega kaasneb ka vajalik tugi nende kokkulepete lahtimõtestamisel, luuakse võimalused üksteiselt õppimiseks ning kujundatakse raamistik, milles on võimalik arvestada iga kõrgkooli erisuste ja arenguvajadustega. Eelnevast johtuvalt on sõnastatud järgmine EESMÄRK : Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on hinnata kõrgkooli võimekust tagada ja edendada õppe- ning teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, toetada kõrgkoole nende arengus ning suurendada nende mõju ühiskonnas laiemalt. Viited õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete täimisele on eesmärg i sõnastusest välja jäetud, kuivõrd need on kvaliteedikriteeriumite loomulik osa. Hindamisvaldkonnad , kriteeriumid, suunised ja tõendid IA mudel i s 2026+ on kvaliteedikriteeriumid esitatud 3 valdkonna lõikes , igas valdkonnas kolm kriteeriumit , kokku 9 kvaliteedikriteeriumit . I ga kvaliteedikriteeriumi juures on toodud välja ka suunised, mis abistavad kõrgkooli kriteeriumite lahtimõtestamisel , kokku 69 suunist . Ül evaade struktuurist: I Kõrgkooli juhtimine Strateegiline juhtimine ja areng Personalijuhtimine Taristu ja infojuhtimine II Õppimine ja õpetamine Õppe kavandamine ja õppekavad Õppetegevus Õppimise ja õpetamise tugisüsteemid III Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus (TAL) TAL eesmärgistamine ja kvaliteedijuhtimine TAL tulemuslikkus ja mõju ühiskonnas TAL tugisüsteem Kvaliteedikriteeriumid on sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh kõrgkooli enda strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest, ning nende järgimine on kohustuslik. Suunis on soovituslik juhend või raamistik, mis aitab suunata tegevusi või otsuseid, ilma et see oleks rangelt kohustuslik nõue. Erinevalt standardist, mis on tavaliselt ametlik ja siduv nõue, pakub suunis paindlikkust ja valikuvõimalusi, kuidas eesmärke saavutada või tegevusi läbi viia. Suunis t e erinevus kvaliteedikriteeriumist Kvaliteedikriteeriumi eesmärk on tagada ühtne tase ja vastavus teatud kvaliteedi- või toimivusnõuetele. See kehtestab kindlad nõuded , mida tuleb täita, et tagada vastavus. Selle järgimine ja tõendamine on kohustuslik , see tähendab, et organisatsioonid peavad täitma konkreetseid nõudeid. S uuniste eesmärk on pakkuda tuge ja juhendamist, kuidas mingit nõuet parimal viisil täita, keskendudes tõhususele, kvaliteedile või parimatele praktikatele. Need aitavad parendada protsesse, kuid ei nõua tingimata ühtset lähenemist. Nende järgmine ei ole kohustuslik , kuid see annab kasulikke soovitusi või parimaid praktikaid. Organisatsioon võib otsustada, kas ja kuidas neid rakendada, lähtudes oma vajadustest ja oludest. Suunised ei pruugi kirjeldada täpseid samme, vaid on pigem üldised põhimõtted või soovitused, kuidas eesmärke saavutada. Tõendid on objektiivsed ja dokumenteeritud materjalid või andmed, millele tuginevad eneseanalüüsi- ja hindamisprotsessi käigus tehtud järeldused ja hinnangud. Andmed on esitatud reeglina 5-aastase trendina, millele on lisatud nende põhjal tehtud järeldused . Juhendis on toodud välja kohustuslikud tõendid ning näited tõenditest kõrgkooli valikul. Kohustuslike tõendite puhul on eristatud keskselt kogutavaid andmeid ja kõrgkoolis kogutavaid tõendeid. Keskselt kogutavad andmed omandavad tõendi staatuse siis, kui kõrgkool kasutab neid eneseanalüüsis selleks, et tõendada kvaliteedikriteeriumi täitmist. I Kõrgkooli juhtimine Kõrgkooli juhtimine hõlmab kõrgkooli arengu kavandamist, strateegiliste kokkulepete ja tegevuskavade väljatöötamist ja dokumenteerimist , nende elluviimis t , tulemuslikkuse analüüsi ja hindamise protsesse, millele eelneb kõrgkooli sise- ja väliskeskkonna analüüs ning tulevikuseire. Kõrgkooli strateegilise juhtimise keskseks osaks on asjakohased eesmärgid ja nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks kavandatud protsessid. Olenevalt kõrgkooli visioonist ja missioonist, omandi- ja haldussuhetest, samuti arengu- ja kasvu elutsüklist võivad kõrgkoolidel olla lisaks kõrghariduse ja teaduse ülestele eesmärkidele ka spetsiifilised eesmärgid. Kõrgkooli juhtimise valdkonnas käsitleme kõrgkooli kui terviku arengu kavandamist, toimimise ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Nii näiteks on personaliarenduse üldised põhimõtted (sh akadeemilise järelkasvu tagamine, töötajate värbamine, arengu toetamise süsteemi kirjeldus, akadeemiliste töötajate atesteerimise põhimõtted) esimeses valdkonnas, kuid õppimise ja õpetamise alaste ning TAL pädevuste arendamisele ning selle tulemuslikkuse seirele on süvitsi vaade toodud vastavalt 2. ja 3. valdkonna all. Kvaliteedijuhtimine on osa strateegilisest juhtimisest, mistõttu seda eraldi kriteeriumina välja toodud ei ole, kuid kvaliteedi tagamise ja edendamise süsteemi kirjeldus on esimese valdkonna all vajalik. Samas õppekavade sisehindamine ning TAL tegevuste tulemuslikkuse tagamise mehhanismid ning nende mõju analüüs kuuluvad vastavalt 2. ja 3. valdkonna alla. Sarnaselt kvaliteedijuhtimise ja personaliarendusega käsitleme mudelis ka teisi aspekte – finantsid, taristu, kommunikatsioonijuhtimine, rahvusvahelistumine, akadeemiline eetika, kestlikkus – esimese valdkonna all kirjeldame kõrgkooli kui terviku eesmärke ja kokkuleppeid, planeeritud tegevusi, nende tulemuslikkuse analüüsi ja järeldusi edasiste arengute kavandamiseks (kui asjakohane). Õppimise ja õpetamise ning TAL valdkonna all vaatleme süvitsi näiteks teaduskommunikatsiooni ja vastuvõtuga seotud kommunikatsiooni, finantside piisavust erinevateks arendustegevusteks, TAL või õppetegevuseks vajaliku spetsiifilise taristu (sh infosüsteemid, laborid) olemasolu/piisavust . II Õppetegevus Institutsionaalse akrediteerimise õppimise ja õpetamise alavaldkonna hindamiskriteeriumite sõnastamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: Õppimise ja õpetamise valdkonnas käsitle me kõrgkooli poolt pakutavat õpet selle erinevates vormides ja liikides. Kvaliteedikriteeriumid laienevad ka täienduskoolituses/ elukestvas õppes pakutavale õppele (õpe igas vormis ja mahus – tasemeõpe, täiend us õpe, mikrokraadiõpe, päevaõpe, sessioonõpe, kontaktõpe, põimõpe jm). Kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides vaadeldakse ka kutseõpet. Kaetud on õppekava avamine ja arendus, õppe kvaliteet ja teaduspõhisus, samuti rahvusvahelisus, akadeemiline eetika ning vastavus tööturu vajadustele. Õppeprotsess ja õ ppe tugi hõlmab ka paindliku õppe võimalusi ning õppijate eri nevate vajadustega arvestamist. Õppekavade arendust toetab õppekavade sisehindamise süsteem, mis ei ole küll eraldi hindamiskriteerium, kuid tõend õppekavade järjepidevast arendamisest ning selle raames ellu viidud parendustest. Üldised põhimõtted akadeemiliste töötajate värbamisest, personaliarenduse põhimõtetest ja atesteerimissüsteemist on kirjeldatud esimese valdkonna all, õppimise ja õpetamise valdkonnas on fookus akadeemiliste töötajate erialaste teadmiste ajakohastamisel ja õpetamispädevuste arendamisel. Ühiskonna teenimine kõige laiemas tähenduses elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks läbi erinevate tegevuste, sh e lukestva õppe võimaluste loomine ning selle kvaliteedi tagamine kõrgkooli kompetentsivaldkondades on olulisel kohal . III Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus Tulenevalt kõrgharidusseaduse institutsionaalse akrediteerimise definitsioonist hinnatakse institutsionaalsel akrediteerimisel kõrgkooli võimekust tagada ja edendada teadus-, arendus- ja/või muu loometegevuse ( TAL ) kvaliteeti. Vastavalt CIPO mudelile hinnatakse nii sisendi, protsessi kui väljundi kvaliteeti. Üks olulisi muudatusi uue institutsionaalse akrediteerimise mudeli väljatöötamisel on seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse ( TAIKS ) muudatuste eelnõu ga, milles sätestatakse, et ülikool (ja evalveeritud rakenduskõrgkool) ei pea osalema teaduse valdkondlikul evalveerimisel, kui tal juba on kehti v evalveerimisotsus selles valdkonnas. Vältimaks tarbetut dubleerimist, on otsustatud, et edaspidi pikendab institutsionaalse akrediteerimise positiivne otsus ( kõrgkooli akrediteerimine 7 või 3 aastaks tingimusel, et TAL hindamisvaldkonna osa vastab nõuetele) evalveerimisotsuse kehtivust. Institutsionaalse akrediteerimise raames ei toimu uut teadusvaldkondade evalveerimist ning institutsionaalse akrediteerimise komisjon ei anna hinnangut teadus- ja arendustegevu se valdkonna teaduslikule tasemele , nagu see on kirjas evalveerimise eesmärgis. Institutsionaalse akrediteerimise komisjon i pädevus piirdub sellega, et anda kõrgkooli eneseanalüüsi aruandele ning ETISe andmete põhjal genereeritud seireandmete trendidele toetudes hinnang sellele, kui edukas on olnud ( evalveeritud ) kõrgkool teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamisel ja edendamisel. Kuigi komisjon ei anna kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse taseme kohta hinnangut, saab komisjon viidata positiivsetele või negatiivsetele arengutele teadus- ja arendustegevuse valdkondades lõikes. TAIKSi kohaselt on ministril õigus selliste kõikumiste puhul (taseme langemisel) teha asutusele ettepanek evalveerimise läbimiseks. Eeldame, et ka kõrgkool on need oma eneseanalüüsis välja toonud, seega saab komisjon üksiti arvestada seda, kas kõrgkool on juba arenguid kavandanud seal, kus on ise kitsaskoha tuvastanud, või on näiteks hoopis otsustanud mingis evalveeritud valdkonnas tegevuse lõpetada. T AIKS-i eelnõus on sätestatud, et teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta tehtud positiivne o tsus jääb kehtima, kui asutus akrediteeritakse 7ks aastaks või 3ks aastaks tingimusel, et asutuse teadus- ja arendustegevus hinnatakse nõuetele vastavaks. Sealjuures arvestatakse tulemust "vastab osaliselt nõuetele" nõuetele vastavaks. Kui institutsionaalse akrediteerimise raames peaks hindamiskomisjon tuvastama , et mõnes (evalveeritud) kõrgkooli vastutusvaldkonnas on teadus- ja arendustegevuse näitajad langustrendis ning kõrgkool ei ole kavandanud asjakohaseid meetmeid probleemide lahendamiseks, siis on ohustatud ka õppetegevuse kvaliteet , eelkõige doktoriõppe tasemel . Kuna tegemist on siiski ühe valdkonnaga, ei pruugi tervikhinnang TAL valdkonnale kujuneda negatiivseks . Samas on ministril on õigus andmetele tuginedes teha asutusele ettepanek evalveerimise läbimiseks . Vastavalt TAIKSile toimub teaduse evalveerimine kuues Frascati valdkonnas: 1. loodusteadused, 2. tehnika ja tehnoloogia; 3. arsti- ja terviseteadused; 4. põllumajandusteadused ja veterinaaria; 5. sotsiaalteadused; 6. humanitaarteadused ja kunstid . Kuna institutsionaalse akrediteerimise raames hinnatakse kõrgkooli võimekust akadeemiliste üksuste lõikes vastavalt arengu kavandamise loogikale, siis on oluline, et Frascati valdkondade lõikes esitatud seireandmed oleksid lingitud kõrgkoolide akadeemiliste üksustega (vajadusel ka allüksustega). Ka institutsionaalsel akrediteerimisel on sarnaselt teaduse evalveerimisega asjakohane arvestada väärtuste raamistikku, mis on sõnastatud Coalition for Advancing Research Assessment (CoARA) kokkuleppes : mõistetakse, et erinevad väljundid, tavad ja tegevused mõjutavad teadustöö kvaliteeti ja mõjukust. Sellest lähtuvalt põhineb hindamine peamiselt kvalitatiivsel hinnangul, mille puhul on kesksel kohal ekspertarvamus (peer review) ning kvantitatiivseid näitajaid kasutatakse vastutustundlikult, asjakohaselt, mõtestatult ja konteksti arvestavalt; on oluline roll soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja kaasatuse tagamisel; on eesmärgiks loobuda teadusajakirjadel ja -väljaannetel põhinevate mõõdikute sobimatust kasutamisest, eriti ajakirjade mõjuteguri (Journal Impact Factor - JIF) sobimatust kasutamisest ja h-indeksist; välditakse teadusasutuste pingeridade kasutamist M uudatused m etoodika s Institutsionaalse akrediteerimise metoodika uuendamisel on võetud arvesse senist tagasisidet nii palju kui vähegi võimalik. Paraku ei ole siiski kõik antud protsessi raames teostatav . Ülevaade tagasisidest senisele metoodikale ning sellega seonduvad aruteluteemad on leitavad siit IA metoodika arutelu. Järg evalt on toodud peamised muudatused IA metoodikas võrreldes kehtiva regulatsiooniga erinevate hindamisprotsessi etappide lõikes. ÜLDSÄTTED Institutsionaalse akrediteerimise protsessi sisenemise aeg on täpsustatud , sh esimest korda institutsionaalse akrediteerimise protsessi sisenevate kõrgkoolide puhul. Selgelt on kirjas, et kutseõpet pakkuvatel rakenduskõrgkoolidel on võimalik läbida institutsionaalse akrediteerimise raames ka kutseõppe kvaliteedihindami ne. ENESEANALÜÜS Täpsustatud on ootused eneseanalüüsi aruandele: Eneseanalüüsi aruanne on sisuline tervik, mille koostamisel hindab kõrgkool kriitiliselt oma tegevust, eesmärke, tugevusi ja arenguvõimalusi hindamisvaldkondade lõikes, tuginedes kokkulepitud kvaliteedikriteeriumitele. Eneseanalüüs käsitleb kõrgkooli arenguid 5 aasta trendina (kui asjakohane), tuginedes kõrgkooli eesmärkidele ning arenguvisioonile. Eraldi on rõhutatud üliõpilaste kaasamine eneseanalüüsi protsessi. K õrgkool peab tagama üliõpilaskonna sisendi ka eneseanalüüsi aruandesse . Eneseanalüüsi aruande maksimummaht on endiselt 60 lk, erandid on võimalikud mitmes valdkonnas tegutseva evalveeritud kõrgkooli ning kutseõpet pakkuva rakenduskõrgkooli puhul. HINDAMISKOMISJON Komisjoni koosseisus minimaalselt 5 liiget. Komisjonide koosseis eelmisest perioodist väiksem, kuna ei ole eraldi valimi õppekavade hindamist, samas on vajalik tugevdada komisjonis TAL poolt. Kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide puhul on vajalik kutseõppe kogemusega eksperdi olemasolu. Komisjoni maksimumkoosseisu ei ole määratletud , kuid aruteludes jõudsime kokkuleppele, et komisjonis ei tohiks olla rohkem kui 10 liiget. Selgelt on kirjas ka see, et kõrgkoolil on võimalus soovitada komisjoni liikmeid. Kõik komisjoni liikmed läbivad kohustuslikus korras HAKA ekspertide koolituse (rõhuasetus edasiviiva tagasiside andmisel), mille raames tutvuvad põhjalikult institutsionaalse akrediteerimise kriteeriumite ja metoodikaga ning saavad ülevaate Eesti kõrghariduse ja teaduse korraldusest ning rahastamise põhimõtetest. HINDAMISKÜLASTUS Sisse on viidud kõrgkooli eelkohtumine komisjoniga, et arutada läbi vajalikud lisamaterjalid ja tutvustada komisjonile kõrgkoolis kasutatavaid infosüsteeme, juhatada neid olemasolevate andmete juurde. Eraldi on rõhutatud seda, et hindamiskülastuse kava koostatakse kõrgkooli ja HAKA/komisjoni koostöös . Külastusel võib kavandada nii sihtrühmapõhiseid kui temaatilisi vestlusi. Temaatilistes vestlustes räägivad kaasa erinevad osapooled. Temaatilise vestluse teema võiks olla seotud mõne pr ioriteetse arengusuunaga . HINDAMISARUANNE JA KOMISJONI HINNANGUTE KUJUNEMINE Toome välja, et h indamis aruande koostamise aluseks on HAKA juhend institutsionaalse akrediteerimise eksperdile, mis on kättesaadav HAKA kodulehel. Ka toimiva institutsionaalse akrediteerimise ekspertide juhend on kodulehel kättesaadav, kuid sellele ei ole viidet kehtivas juhendis. Komisjon annab esmalt hinnangu kvaliteedikriteeriumi te täitmisele, kasutades neljast skaalat – kvaliteedikriteerium „on täidetud“, „on põhiosas täidetud“, „on osaliselt täidetud“, „ei ole täidetud“. Neljane skaala võimalda b eristada neid „osalise vastavuse“ äärmusi, kus ühes otsas on tegemist juhtumiga „pigem vastab“, teises otsas „pigem ei vasta. Põhiosas on kvaliteedikriteerium täidetud juhul, kui esinevad mõningad puudused, mille kõrvaldamiseks on kõrgkoolil tõendatud võimekus. Osaliselt on kriteerium täidetud juhul, kui esinevad olulised puudused, kuid kõrgkoolil on eeldatav võimekus nende kõrvaldamiseks. Hindamisvaldkondadele annab komisjon hinnangu kolmesel skaalal – valdkonna nõuded „on täidetud“, „on osaliselt täidetud“, „ei ole täidetud “. Hinnangud tuletab komisjoni kvaliteedikriteeriumite hinnangutest ning nende all välja toodud tugevustest ja parendusvaldkondadest. 5 hinnangute kombinatsiooni puhul komisjon kaalub kahe erineva otsuse vahel ning toob oma otsuse juures välja ka kaalutlused. Näiteks, kui kõik kolm kriteeriumi ühes valdkonnas on hinnanguga „kvaliteedikriteerium on põhiosas täidetud“ , analüüsib komisjon , kas välja toodud tugevused kaaluvad üle puudused ning millist mõju avaldavad kriteeriumite all välja toodud puudused kogumin a hindamisvaldkonna kvaliteedile . Kui mõju on pigem vähene ning tugevused kaaluvad üle puudused, otsustab komisjon, et hindamisvaldkonna nõuded on täidetud. Kui mõju on märkimisväärne ning tugevused ei kaalu välja toodud puudusi üle , otsustab komisjon, et hindamisvaldkonna nõuded on täidetud osaliselt. KÕRGHARIDUSE HINDAMISNÕUKOGU OTSUSE KUJUNEMINE Kõrghariduse hindamisnõukogu võtab vastavalt kõrgharidusseadusele vastu ühe kolmest võimalikust otsusest: kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevus ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkond „vastavad nõuetele – akrediteerida 7 aastaks“, „vastavad osaliselt nõuetele – akrediteerida 3 aastaks“ , „ei vasta nõuetele – mitte akrediteerida“. Hindamisnõukogul on võimalik kaaluda kahe otsuse vahel kahe valdkondade hinnangute kombinatsiooni puhul : kui kahes valdkonnas on nõuded täidetud ja ühes osaliselt täidetud; kui kõikides valdkondades on nõuded osaliselt täidetud. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga, võib nõukogu k ahe otsuse vahel kaalumise tulemusel otsustada , et seab kõrvaltingimuse , mille täimiseks annab kõrgkoolile 1-2 aastat. JÄRELTEGEVUSED Juhend sätestab ka selle, et HAKA korraldab akrediteerimise järelseminare, kus akrediteerimise läbinud kõrgkoolid teevad ülevaate akrediteerimise järeltegevustest ja õppetundidest. Järelseminarid on avatud kõigile kõrgkoolidele ning nende eesmärk on heade praktikate jagamine ja üksteiselt õppimine. Uuendusliku lähenemise na on pakutud kõrgkoolile võimalus valida fookusteema institutsionaalse akrediteerimise otsuses välja toodud parendusvaldkondade seast ning taotleda HAKAlt arengutõuke eesmärgil järeltegevusena täiendavat välist tagasisidet pädevatelt ekspertidelt. Fookusteema koos omapoolse lähteülesandega pakub kõrgkool välja kahe aasta jooksul pärast institutsionaalse akrediteerimise otsuse vastuvõtmist hindamisnõukogus. Fookusteema käsitlemise protsessi ning ekspertide valiku osas teeb HAKA koostööd kõrgkooliga. Koosta s Heli Mattisen