2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024  Kaanel 2024. aastal tegi ajalugu TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosnev Formula Student Team Tallinn. Tiim võitis üldarvestuses esikohti Austrias ja Itaalias ning kestvussõidu Saksamaal Hockenheimi ringil ja kuulutati lõpuks maailma parimaks tudengivormeli tiimiks 889 konkurendi ees. Foto: Felix Lodholz, Formula Student Austria TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLDANDMED Nimi: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood: 74000323 Aadress: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Eesti Telefon: +372 620 2002 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.taltech.ee Omandivorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Majandusaasta: 01.01.2024–31.12.2024 Audiitor: KPMG Baltics OÜ 2 SISUKORD 1. TEGEVUSARUANNE ÜLIKOOLIST Missioon ja visioon 4 Rektori eessõna 5 Juhtimine ja struktuur 6 Tähtsaimad teod 10 TalTechi tipud 14 Teadus- ja arendustegevus 18 Õppetegevus 23 Ettevõtlustegevus 36 Organisatsioon, inimesed ja linnakud 42 Ühiskonna teenimine 46 TEADUSKONNAD 50 Inseneriteaduskond 50 Infotehnoloogia teaduskond 54 Majandusteaduskond 56 Loodusteaduskond 58 Eesti Mereakadeemia 60 Finantstegevus 62 2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 65 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 90 Allkirjastamine 92 3  MISSIOON JA VISIOON Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnika- teaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja. Eesti ainukese tehnikaülikoolina oleme kõige uuendusmeelsem ning ettevõtlikum ülikool. Tallinna Tehnikaülikool on teadusülikool, kus tea- dus, õpe, innovatsioon ning ühiskonda panustamine on võrdselt väärtustatud, tasakaalustatud ja seotud. Meie juhtlause „Mente et manu“ peegeldab ülikoolipere väärtusi, pidades ühtviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist, avatust, usaldusväärsust ja koostööd. Soovime silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel. ÜLDNUMBRID 2020 2021 2022 2023 2024 Üliõpilasi 10 024 9 236 8 846 8 898 9 100 kellest välisüliõpilased 13,5% 12,8% 11,8% 9,8% 8,8% päritoluriike 100 92 89 85 82 Lõpetajate arv 2 057 2 298 1 779 1 772 1 748 kellest doktoriõppe lõpetajad 55 63 74 73 72 Vastuvõtuks avatud õppekavasid 83 82 78 80 80 millest ühisõppekavad 6 6 5 5 5 millest ingliskeelsed õppekavad 31 31 25 23 22 Töötajaid kokku 1 897 1 953 1 996 2 050 2 242 Täistööajale ümardatud täidetud ametikohti 1 603 1 638 1 646 1719 1 888 millest akadeemilised 52,3% 52,3% 52,2% 53,2% 55,6% Välistöötajaid kokku 297 340 374 380 435 kellest akadeemilised 80,5% 85,6% 82,6% 84,5% 86,7% Täistööajale ümardatud professorite arv 126 124 126 141 153 Tenuuri ametikohti 117 125 129 133 137 Täidetud tenuuri ametikohti 88 96 98 97 97 Keskmine töötasu (bruto) 2 232 2 352 2 506 2 755 3 123 Akadeemilise personali 2 544 2 644 2 767 2 984 3 466 keskmine töötasu (bruto) Teaduspublikatsioone 1 382 1 387 1 322 1 249 1 223 millest kõrgetasemelised 1 215 1 191 1 117 1 038 1 033 (ETIS 1.1; 3.1; 1.2; 2.1) 4 SIHT ON TUGEV TERVIK Eesti tudengivormeli meeskond tunnistati maailma tõhusamaks ülikoolisisene koostöö, samas ka parimaks! Sellest tiitlist unistati Tallinna Tehnika­ rahvusvaheline partnerlus ning sidemed avaliku ülikoolis aastaid, nüüd on see koos hea partneriga sektori ja ettevõtjatega. Loomulikult ei sünni võidetud. Usun, et saame erilisest edust veel tulemused üleöö, aga juba leitakse keskuste aastaid jõudu ja indu! sees parimaid koostöö­võimalusi, tehakse ennast Üldine vaimustus Eestisse toodud tiitlist pee- võimalikele partneritele nähtavaks, valitakse ja geldab tõsiasja, et ühiskond ja ülikool mõjutavad kirjutatakse projekte. On tõhusalt toimivad inter- teineteist vastastikku väga intensiivselt. Ning just distsiplinaarsed FTK-d ju ka üks võimalusi, kuidas praegu on vastastikuseid ootusi, soove, nõudmisi ülikooli uks ettevõtjatele avatuna hoida. eriti selgelt tunda. Tehisaru ajastu haridus ei Et ülikooli juhtimist terviklikumaks ja tasakaa- saa olla enam aastakümnete pikkuse tava pisut lustatumaks muuta, tegi juhtimisreformi töörühm moodsam jätk, siin tuleb astuda kiireid ja julgeid läinud aastal mitu ettepanekut, mis jõustusid põhi- samme, mõnel puhul isegi riskida. kirja muudatustena. Väga oluline on siin dekaanide Kuid Tallinna Tehnikaülikool püüab hariduse arvamine rektoraadi liikmeteks. Nii on nende seisu- omandamise viise ja võimalusi mõjutada ka teis- kohtadel oluliselt suurem kaal, arutelud rektoraadis tel tasanditel. Meil on väga hea sisuline koostöö on muutunud sisukamaks ja tulemuslikumaks. Sama kooli­dega, korraldame õpilaslaagreid, panime olulise kaaluga on põhimõte, et teaduskondade aastal 2024 aluse matemaatika populariseeri- tegevuskavasid hakatakse koostama käsikäes misele läbi e-rehkenduse, kõike seda ka meie ülikooli arengukavaga. Siht on tugev tervik, milles tulevaste tudengite huvides. kõigil on selgelt määratletud ja oluline roll. Ülikool, sealhulgas õpe, tugineb teadusele, Tugeva terviku säravad liikmed on ka meie selle viimaste tulemuste loovale mõtestamisele, kultuurikollektiivid ja spordivõistkonnad. Siinkohal tähenduse ja kasutusvõimaluste laiendamisele. eriline tänu tantsuansamblile Kuljus, kes aastal Peame aga tõdema, et teadus muutub üha inter­ 2024 tähistas juba oma 75. sünnipäeva. distsiplinaarsemaks, seega ka keerukamaks, Soovin kõikidele jõudu, selgeid sihte ja erilisi nüansi­rohkemaks, ressursimahukamaks. hetki! Et ühiskonna nõudlusele efektiivselt vastata, paremaid ja terviklikumaid lahendusi pakkuda, võtsime suuna suurte tippkeskuste loomisele. Ühelt poolt lähtub nende tegevus ülikooli fookus­ teemadest, teisalt puhtama maailmani viivatest arendussuundadest. Fookustippkeskuste (FTK) TIIT LAND esimesed sammud lubavad väita, et nii muutub rektor 5  JUHTIMINE JA STRUKTUUR Tallinna Tehnikaülikooli õiguslikku seisundit ja vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise tegevust reguleerivad peamiselt Tallinna Tehnika­ eest. Rektorit aitab temale seatud eesmärkide ülikooli seadus, kõrgharidusseadus ja Tallinna saavutamisel rektoraat. Tehnikaülikooli põhikiri. Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kinnitas 19. kes vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arendus­ veebruaril 2021 ülikooli arengukava aastateks tegevuse ning kõrge akadeemilise taseme taga- 2021–2025. Lihtsalt, kuid konkreetselt sõnastatud mise eest. Senat esitab nõukogule kinnitamiseks sihid leiab taltech.ee/ulikool/juhtimine/arengu­kava. ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarvestrateegia Ülikooli kõrgeim juhtorgan on nõukogu, ning majandusaasta aruande kavandid. Lisaks kes vastutab ülikooli arengu eest, teeb ülikooli otsustab senat mitmesuguseid õppetegevust ning pikaajalistest huvidest lähtudes valikuid arengu­ teadus- ja arendustegevust puudutavaid küsimusi. prioriteetide osas ja tagab eesmärkide saavutami- Rahvusvahelise tippteadlastest ja -juhtidest se, sh kinnitab arengukava ja eelarve, valib rektori koosneva nõukoja eesmärgiks on anda rektorile ja võtab vastu põhikirja. ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, Rektor koos valdkonna juhtide ja dekaanidega teadus- ja arendustegevuse strateegia alal, moodustab rektoraadi. Rektor vastutab ülikooli üld­ tuues ülikooli juhtimisse rahvusvahelist nõu ja juhtimise, arengu, eelarve täitmise ning rahaliste praktikat. Auditikomitee NÕUKOGU Siseauditi büroo juht Rahvusvaheline nõukoda SENAT Akadeemilise eetika komisjon Üliõpilaskond REKTOR Siseauditi büroo Vilistlaskogu Rektoraadi strateegiabüroo ÕPPE- TEADUS- ETTEVÕTLUS- REKTORAAT PROREKTOR PROREKTOR PROREKTOR KANTSLER Õppeosakond Avatud ülikool Vilistlasliikumise ja INSENERI- INFOTEHNOLOOGIA LOODUS- MAJANDUS- EESTI toetussuhete osakond TEADUSKONNA TEADUSKONNA TEADUSKONNA TEADUSKONNA MEREAKADEEMIA DEKAAN DEKAAN DEKAAN DEKAAN DIREKTOR Teadusosakond FinEst Targa linna tippkeskus Raamatukogu INSENERI- INFOTEHNOLOOGIA- LOODUS- MAJANDUS- EESTI TEADUSKOND TEADUSKOND TEADUSKOND TEADUSKOND MEREAKADEEMIA Ettevõtlusosakond Ehituse ja arhitektuuri Arvutisüsteemide Geoloogia instituut Majandusanalüüsi instituut instituut ja rahanduse instituut Tehisintellekti- ja Keemia ja robootikakeskus AIRE Energiatehnoloogia Tarkvarateaduse bio­tehnoloogia Ragnar Nurkse instituut instituut instituut innovatsiooni ja valitsemise instituut Infotehnoloogia Elektroenergeetika Tervisetehnoloogiate Küberneetika osakond ja mehhatroonika instituut instituut Õiguse instituut instituut Kinnisvaraosakond Thomas Meresüsteemide Ärikorralduse instituut Personaliosakond Materjali- ja Johann Seebecki instituut keskkonna­ elektroonikainstituut Rahandusosakond tehnoloogia instituut Turunduse ja IT Kolledž kommunikatsiooni Mehaanika ja osakond tööstustehnika instituut Kuressaare Kolledž Tartu Kolledž Virumaa Kolledž 6  Tiit Land Tiit Lukk Hendrik Voll Erik Puura REKTORAAT Rektor koos valdkonna juhtide ja dekaanidega moodustab rektoraadi. Rektor vastutab ülikooli üldjuhtimise, arengu, eelarve täitmise ning rahaliste vahendite õigus­ pärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektorit aitab temale seatud eesmärkide saavutamisel rektoraat. Fjodor Tea Trahov Sergejev Andrus Roomet Gert Jervan Mari Avarmaa Salupere Leiger MUUDATUSED STRUKTUURIS ja Mereakadeemia esindaja, kaheksa üliõpilaste JA ÜKSUSTE JUHTIDE SEAS esindajat, kellest kaks esindavad doktorante, ning tugistruktuuri esindaja. Muudatuse jõustumiseni 15. detsembril 2024 oli viimane tööpäev teadus- kuuluvad senatisse rektor, prorektorid, dekaanid, prorektorina Tiit Lukkil. 16. detsembril võttis tea- Mereakadeemia direktor, kümme teaduskonna dusprorektori ülesanded üle Erik Puura, jätkates nõukogudes valitud akadeemilise personali ka ettevõtlusprorektorina. esindajat, seitse üliõpilaste esindajat ja üks tugi­ 30. aprillil, seoses restruktureerimisega rohe- struktuuriüksuste esindaja. pöörde valdkonnas, lõpetas tegevuse kliima­nutika Rektoraadi koosseisu arvatakse lisaks prorek- tuleviku keskus. toritele ja kantslerile ka dekaanid. 2024. aastal jõudsid lõpule ligi aasta kestnud Oluline muutus on ka teaduskondade tegevus­ arutelud Tehnikaülikooli põhikirja muudatuste üle. kavade vastuvõtmise protsessis – teaduskondade Põhikirja muutmise ajendiks oli nõukogult tegevuskavade koosseisus saavad olema instituu- rektorile antud suunis tõsta akadeemiliste tööta- tide tegevuskavad, mis omakorda lähtuvad üli­kooli jate osatähtsust ülikooli juhtimismudelis. Töörühm arengukavast. Teaduskondade tegevus­ kavad analüüsis Tehnikaülikooli ja teiste Eesti ja muude kinnitab rektor samaaegselt üli­kooli arengu­kava riikide ülikoolide juhtimismudeleid ning pakkus rakenduskavaga. See täiendus on väga oluline välja ettepanekud põhikirja muudatusteks; arut­ selleks, et teaduskondade tegevus­kavad oleksid elud toimusid ülikooli sees, nõukogu ja senati vastavuses arengukavas seatud ülikooli strateegi- ühisseminaril ning senati komisjonides, senatis ja liste eesmärkidega. nõukogus. Instituudi direktori nimetab edaspidi ametisse Olulisemad muudatused põhikirjas puuduta- dekaan (varem rektor). vad senati koosseisu, kuhu alates 01. septembrist Põhikirja muudatused jõustusid 1. juulil 2024, 2025 hakkavad kuuluma lisaks rektorile kui se- erandiks senati koosseis, mille volitused kehtivad nati esimehele kõikide instituutide (sh kolledžite) kuni 31. augustini 2025. 7  NÕUKOGU, REKTORAADI, • Tiina Randma-Liiv, senati valitud liige, ülikooli SENATI JA RAHVUSVAHELISE avaliku poliitika professor, akadeemik NÕUKOJA KOOSSEIS • Tõnis Kanger, senati valitud liige, ülikooli orgaani­lise sünteesi professor NÕUKOGU KOOSSEIS • Tanel Tammet, senati valitud liige, rakendus­ • Gunnar Okk, nõukogu esimees, haridus- ja liku tehisintellekti professor teadusministri nimetatud liige, Põhjamaade Inves­teerimispanga asepresident ja COO REKTORAADI KOOSSEIS • Maive Rute, haridus- ja teadusministri nimeta- • Tiit Land, rektor, professor tud liige, Euroopa Komisjoni tööstuse ja sise­ • Tiit Lukk (kuni 15.12.2024), teadusprorektor, turu DG GROW peadirektori asetäitja vanem­teadur • Heiti Hääl, haridus- ja teadusministri nimetatud • Hendrik Voll, õppeprorektor, professor liige, Alexela Group OÜ nõukogu esimees • Erik Puura, ettevõtlusprorektor, teadusprorek- • Ardo Kamratov, nõukogu aseesimees, sena- tor (alates 16.12.2024) ti valitud liige, ülikooli finantsdirektor 2004– • Tea Trahov, kantsler 2014, ülikooli auliige • Fjodor Sergejev (alates 01.07.2024), inseneri- • Robert Kitt, haridus- ja teadusministri nime- teaduskonna dekaan, professor tatud liige, Utilitas Tallinn/Utilitas Eesti CEO, • Gert Jervan (alates 01.07.2024), infotehnoloogia­ Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse teaduskonna dekaan, professor esimees, Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi • Mari Avarmaa (alates 01.07.2024), majandus- nõukogu esimees teaduskonna dekaan, professor • Piret Mürk-Dubout, haridus- ja teadusministri • Andrus Salupere (alates 01.07.2024), loodus- nimetatud liige, AS Tallink Grupp juhatuse liige teaduskonna dekaan, professor • Arvo Oorn, senati valitud liige, inseneri­ • Roomet Leiger (alates 01.07.2024), Eesti Mere­ teaduskonna akrediteeritud valgustehnika la- akadeemia direktor bori juhataja • Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia nime­ SENATI KOOSSEIS tatud liige, Helsingi Ülikooli teadusdirektor, bio- • Tiit Land, rektor, senati esimees tehnoloogia professor, akadeemik • Tiit Lukk (kuni 18.12.2024), teadusprorektor 8  • Hendrik Voll, õppeprorektor • Anette Vijar (alates 01.09.2024), üliõpilaste • Erik Puura, ettevõtlusprorektor esindaja • Tea Trahov, kantsler • Magnus Vooder (alates 01.09.2024), üliõpilaste • Mari Avarmaa, majandusteaduskonna dekaan esindaja • Gert Jervan, infotehnoloogia teaduskonna • Carina Bitšikov, üliõpilaste esindaja (kuni dekaan 31.08.2024) • Andrus Salupere, loodusteaduskonna dekaan • Anet Marii Paumets, üliõpilaste esindaja (kuni • Fjodor Sergejev, inseneriteaduskonna dekaan 31.08.2024) • Roomet Leiger, Eesti Mereakadeemia direktor • Joosep Perandi (kuni 31.08.2024), üliõpilaste • Ivo Fridolin, infotehnoloogia teaduskonna aka- esindaja deemilise personali esindaja • Carolin Tõntsu, üliõpilaste esindaja (kuni • Innar Liiv, infotehnoloogia teaduskonna aka- 31.08.2024) deemilise personali esindaja • Kristo Karjust, inseneriteaduskonna akadeemi- RAHVUSVAHELINE NÕUKODA lise personali esindaja • Sir John Walker, Nobeli keemiapreemia lau- • Allan Niidu, inseneriteaduskonna akadeemi­ reaat ja Cambridge’i Ülikooli emeriitprofessor lise personali esindaja • Tuula Teeri, Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste • Argo Rosin, inseneriteaduskonna akadeemi­ Akadeemia president lise personali esindaja • Wolfgang A. Herrmann, Müncheni Tehnikaüli- • Riina Aav, loodusteaduskonna akadeemilise kooli emeriitpresident personali esindaja • Killu Sanborn, Oxford Finance’i bioteaduste • Rivo Uiboupin, loodusteaduskonna akadeemi- haru tegevdirektor lise personali esindaja • Jukka Ruusunen (alates 24.04.2024), LUT üli- • Erkki Karo, majandusteaduskonna akadeemili- kooli professor, Soome elektrivõrguettevõtte Fin­ se personali esindaja grid Oyj pikaaegne endine president ja tegevjuht • Laivi Laidroo, majandusteaduskonna akadee- • Fredrik Sjöholm (alates 24.04.2024), Rootsi milise personali esindaja tööstusökonoomika uurimisinstituudi professor • Loreida Timberg, Eesti Mereakadeemia aka- ja tegevjuht deemilise personali esindaja • Robert-Jan Smits (alates 24.04.2024), Eind­ • Tõnis Liibek, tugistruktuuri töötajate esindaja hoveni Tehnikaülikooli nõukogu esimees • Vladlen Pahv, üliõpilaste esindaja • Jesper Olesen (kuni 23.04.2024), Kopenhaa- • Karoliine Rebane, üliõpilaste esindaja geni Ülikooli professor • Mia Peterson, üliõpilaste esindaja • Jürgen Sokk (alates 01.09.2024), üliõpilaste Rahvusvahelise nõukoja ülesanne on anda Tehnika­ esindaja ülikooli rektorile ja nõukogule soovitusi ülikooli • Mark Toomsalu (alates 01.09.2024), üliõpilaste juhtimise, õppe-, teadus- ja arendustegevuse stra- esindaja teegia alal. Wolfgang A. Jukka Ruusunen Killu Sanborn Herrmann RAHVUSVAHELINE NÕUKODA Rahvusvahelise nõukoja ülesanne on anda Tehnikaülikooli rektorile ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, teadus- ja arendustegevuse strateegia alal. Fredrik Robert-Jan Tuula Teeri Sir John Walker Sjöholm Smits 9  Maailma parim tudengivormeli tiim: FS Team Tallinn TÄHTSAIMAD TEOD MAAILMA PARIM inimest. Võistluse eesmärk oli pöörata tähele- panu matemaatika rakendamisele igapäevaelus 2024. aastal tegi ajalugu Tudengivormeli tiim, ja kaasata kogu Eestit matemaatikaülesannete saavutades maailma edetabelis esikoha 889 lahendamisse. Loe lk 47. konkurendi ees ja saades nii maailma parima Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi tudengivormeli tiimi tiitli. Väikese Eesti noored professor Tõnn Talpsepa eestvedamisel ja insenerid pälvisid isegi Ferrari inseneride tähele- rahandusministeeriumi tellimusel algas projekt panu. Loe lk 34. „Finantspädevuste ja rahatarkuse arendamise Professor Jaan Kalda organiseeritaval online kompetentsikeskus“, mis kestab kolm aastat. Loe füüsikavõistlusel Physics Cup – TalTech oli rekord­ lk 39. arv osalejaid (1400) ja riike (90). Professor Kalda on ka Euroopa füüsikaolümpiaadi president ja peaorganisaator; 2024. aastal Gruusias toimunud TUGEVAM ÜLIKOOL suurvõistlusel oli 256 osalejat 54 riigist. Maikuus alustas tööd kuus ülikooli fookustipp­ keskust: tulevikuenergeetika, targa tööstuse, TARGEM EESTI puidu väärindamise, tervise- ja toidutehnoloogia, targa mere ja tehisintellekti fookustippkeskused, Ülikooli korraldatud koolimatemaatika ülesanne- kuhu saavad teemapõhiselt koonduda eri teadus- tel põhineval e-rehkendusel osales pea 30 000 kondade uurimisrühmad ja kompetentsid. Loe lk 18. 10  Õppetegevuse summaarsed tulud ületasid programmijuhi, õppejõu ja programmijuhiabi töö- oodatud taseme – eesmärgiks seatud 70 miljoni riistakaste ning analüüsisime tudengite õpingute euro asemel jõudsime juba 2025. aasta alguseks katkestamise põhjuseid, samuti innustasime naisi 78,4 miljoni euroni. tulema IT-sse. Loe lk 25. Oleme saavutanud seatud eesmärgid kahe Inseneriakadeemias uuendasime 30 õppe­ arengukava võtmenäitaja osas. Magistriõppe ainet, sh lisati projekt- ja probleemõpet enam lõpetanute keskmine palk ületas seatud sihi kui kahekümnesse õppeainesse; alustati seits- – eesmärgiks oli, et magistriõppe lõpetajate me uue õppeaine väljatöötamisega; panustati keskmine sissetulek on Eesti keskmisest palgast õppeassistentide värbamisega õppejõudude 1,65 korda suurem, kuid saavutasime juba 2024. järelkasvu ja pöörati senisest enam tähelepanu aastal näitajaks 1,77. alustavate õppejõudude toetamisele ja nõusta- Liigume jõudsalt edasi doktorikraadiga misele. Loe lk 24. õppejõudude osakaalu suurendamisel magistri- Toetasime kahe palgatõusuga akadeemilise õppes. Võrreldes eelmise aastaga on 23% võrra töötajaskonna motivatsiooni ja järelkasvu: õpe- kasvanud magistriõppe õppekavade osakaal, tavad töötajad said palgalisa 500 eurot kuus ja mille puhul vähemalt 75% kogu õppekava ma- doktorantide palgataseme viisime 2300 euroni, hust õpetavad ja juhendavad doktorikraadiga mis on 20% rohkem kui riiklik eeldus. akadeemilised töötajad. Mereakadeemia läbis edukalt Euroopa Mere­ Peale laiapõhjalist arutelu leppisime õppeprog- sõiduohutuse Agentuuri (EMSA) auditi, mis rammide kaasajastamise raames kokku TalTechi annab kinnitust Mereakadeemia laevajuhtimise lõpetajatele vajalikud üld- ja ainevaldkondlikud ja laevamehaanika õppekavade ning üldjuhtimi- pädevused, tagades sellega veel kvaliteetsema se kõrgest kvaliteedist ning tagab eriala diplomi hariduse ja konkurentsivõimelised lõpetajad. Loe tunnustamise kõigis 176 IMO liikmesriigis. lk 27. 2024. aastal lisandus kolm tudengiorgani- IT-Akadeemias värbasime õppejõude, käivitasi- satsiooni, sellega kasvas organisatsioonide arv me õppejõu assistentide programmi, täiendasime rekordilise 40-ni. Akadeemik Dmitri Vinnikov koos oma tiimiga TalTech Residential DC Innovation Hubi avamisel. 11  Eesti doktorikooli karjäärikonverents ROHKEM DOKTOREID Elektroenergeetika ja mehhatroonika insti- tuudi jõuelektroonika uurimisrühm akadeemik Kolmandat aastat järjest on TalTech täitnud 95% Dmitri Vinnikovi juhtimisel töötas välja ja avas halduslepingu järgsest doktoriõppe lõpetajate ainulaadse uurimis- ja näidiskeskuse Residential arvust, aasta tõi 72 uut doktorit. Veelgi on lühe- DC Innovation Hub. Tegu on esimese alalisvoolu nenud keskmine õppeaeg ja oluliselt vähenenud kogemuskeskusega Põhja-Euroopas: siin raken- katkestamiste arv. datakse ja testitakse alalisvoolutehnoloogiaid, et Aasta jooksul võtsime vastu 136 doktoranti, rakendada neid elamutes. Loe lk 51. mis on 1,7 korda rohkem halduslepingus võetud 2024.–2025. aastal käivituvad TalTechi juhti­ kohustusest. Uutest doktorantidest 120 töötavad misel 20 ja partnerina osalusel 4 temaatiliste ülikoolis doktorant-nooremteadurina, 6 on tööstus­ teadus- ja arendustegevuste programmi (TemTA) doktorandid ning 10 doktorant-üliõpilased. uurimisprojekti TalTech toetuse kogumahus üle 18 Detsembris kaitses oma doktoritöö Eesti miljoni euro. Mere­akadeemia esimene doktorant. Merenduse Arvutisüsteemide instituudi biorobootika kes­kus doktoriõppega alustati akadeemias 2020. aasta sai koordinaatorina rahastuse HE projek­tile PIPEON sügisel ja 2024. aasta lõpuks oli merenduse – „Robootika ja tehisintellekt kanalisatsiooni­torude doktorante juba 21. kontrollimiseks ja hooldamiseks“ kogurahastusega 8 miljonit eurot. Projektis arendatakse robot- ja tehisintellektitehnoloogiaid autonoomseks kanali­ SÜGAVAM TEADUS sat­siooniinspektsiooniks ja hoolduseks, tuues tehnoloogilise hüppe reo­veetaristusse. 2024. aastal viidi Eestis läbi teadus- ja arendus- Mereakadeemia võttis esmakordselt rahvus- tegevuse korraline evalveerimine. Tehnikaülikool vaheliste teadusprojektide konsortsiumi juht- taotles evalveerimist viies teadusvaldkonnas: partneri rolli kahes 2024. aastal alanud projektis: loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja BALTIC-FIT (Horisont Euroopa, Twinning: 1,5 mln terviseteadused, põllumajandus ja veterinaaria, eurot) ja REISFER (Interreg: 3,76 mln eurot). Loe sotsiaalteadused. lk 61. 12  U06 õppehoone katusel töötab alates 1. Awards 2024 toiduinnovatsiooni kategooria või- novembrist 2024 energiatehnoloogia instituudi du. Loe lk 46. nüüdisaegne meteoroloogiajaam, mille abil kogu- Teine keemia ja biotehnoloogia instituudi harg­ me ja kasutame kõrge kvaliteediga ilmastiku-, sh ettevõte Raw Edge võitis Baltic Sustainability päikeseandmeid. Awards 2024 teaduse rakendamise kategooria ja 4NGELS Pitching Competitioni Sloveenias. Loe lk 46. PUHTAM MAAILM Virumaa kolledžis alustas Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel uus magistriõppekava „Jätku- Teist aastat tunnustas ülikool Aasta Rohetegu, suutlik tööstus“ ja bakalaureusekava „Jätkusuutlik sel korral oli laureaate lausa kaks. See näitab, et ettevõtlus ja ringmajandus“, tööle võeti kaks ülikooliperel on huvi kestlikkusse panustada. Tun- doktorikraadiga õppejõudu ja tööd alustas ka nustuse said kestlikult korraldatud enam kui 3000 11 teadusrühma, millest neli on Virumaa kolledži osalejaga Linnakupidu ja alalisvoolu näidismaja. teadlaste juhtida. Plaanis on pakkuda teadus- ja Loe lk 46. arendusteenuseid, mis toetavad Ida-Virumaa Aasta alguses alustas akadeemik Jarek Kur- majanduse ümberkujundamist. ÕÜF-i toetus nitski juhtimisel tööd kliimaneutraalse ülikooli kolledžile 2024. aastal oli 861 146 eurot, meede teekaardi töörühm. 2025. aasta alguseks valmi- kestab 2029. aastani. Loe lk 25. nud teekaart aitab ülikooli juhtida teaduspõhiselt. Ehituse ja arhitektuuri instituut tõi hoonete Loe lk 46. energiatõhususe arvutusmetoodikasse aku­ 2024. aasta esimeses pooles valmis ülikooli salvestuse, luues selleks uue veebipõhise tööriista, töötajaskonnale mõeldud rohejuhis, mis pöörab mis muutub ametlikuks tööriistaks energiatõhususe tähelepanu ja selgitab iga inimese keskkonna­ määruste jõustumisel alates 1. märtsist 2025 ja on jalajälje vähendamise võimalusi töökohas, aga ka saadaval kliimaministeeriumi kodulehel. Loe lk 51. kodus. Loe lk 46. Energiatehnoloogia instituudi teadlased koos- Keemia ja biotehnoloogia instituudi harg­­ette­ tasid Eesti kasvuhoonegaaside eelarved, lähtu- võte Äio Tech sai Tallinna ettevõtlusauhinna des meie õiglase panuse arvestamisest üleilmse „Särav startija 2024“ ning Baltic Sustainability soojenemise piiramisse 1,5 ja 2,0 °C-ni. Loe lk 52. Äio Tech meeskond TalTechi laboris 13  TALTECHI TIPUD RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID panuseks teaduses on arvutusmatemaatika ja mitmemõõtmelise andmeanalüüsi ning biomate- President Alar Karis andis vabariigi aastapäeva maatika ja matemaatilise lingvistika valdkondade eel teenetemärgi 157 inimesele, kelle seas oli mit- toomine Eestisse. meid teadlasi ja haridustegelasi, ka neli Tehnika­ Uurimisrühm koosseisus Ilona Oja Acik, Malle ülikooli töötajat. Krunks, Nicolae Spalatu, Atanas Katerski sai • Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvisid info­ teadus­preemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan tööde tsükli „Anisotroopsetel õhukesekilelistel ab- ning biotehnoloogia professor Petri-Jaan Laht- sorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: vee. disain ja säästlike tehnoloogiate arendus“ eest. • Valgetähe V klassi teenetemärgi said Eesti Žürii sõnul võib Ilona Oja Aciku uurimisrühma Mere­akadeemia vanemlektor Rein Raudsalu pidada anisotroopsete absorbermaterjalide ning ning infotehnoloogia teaduskonna vanem­ nendel põhinevate uute materjalide ja päikese­ teadur ja prodekaan Birgy Lorenz. elementide väljaarendamises üheks teerajajaks Euroopas. RIIGI TEADUSPREEMIAD MEIE AKADEEMIKUD Teaduse elutööpreemia sai emeriitprofessor ja matemaatik Leo Võhandu, infotehnoloogia Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valiti arengu üks teerajajaid Eestis. Tema suurimaks TalTechi nõukogu liige Mart Saarma. 14  Akadeemia üldkogu valis juhatusse ka uued • Akadeemik, professor Tiina Randma-Liiv – asepresidendid, peasekretäri ja juhatuse vabaliik- silma­paistev sotsiaalteadlane ja juhtimisspet- med. Juhatuse vabaliikmena asus ametisse ehitu- sialist nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tase- se ja arhitektuuri instituudi direktor, täisprofessor mel, üks Eesti avaliku halduse alase teaduse tenuuris akadeemik Jarek Kurnitski. ja hariduse alusepanijatest ning tunnustatud Akadeemia osakonnad valisid oma liikmete õppejõud ja juhendaja. seast uued juhatajad, kuna 2019. aastal valitud juhatajate volitused lõppesid. Humanitaar- ja sot- AUDOKTOR siaalteaduste osakonna uus juhataja on R. Nurkse • Calgary Ülikooli professor James Robin Bernard innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofes- Cockett sor tenuuris, akadeemik Tiina Randma-Liiv ning • Hollandi teadlane ja avaliku halduse ekspert, informaatika ja tehnikateaduste osakonda asus Hollandi Ülikoolide Liidu president ja täis­ juhtima materjali- ja keskkonnatehnoloogia insti- professor Groningeni Ülikoolis dr Caspar van tuudi direktor, täisprofessor tenuuris akadeemik den Berg Maarja Grossberg-Kuusk. Akadeemik Jarek Kurnitskit autasustati Root- AASTA TEADLANE sis Rydbergi kuldmedaliga silmapaistva teadus- • Loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia töö eest ventilatsiooni valdkonnas. Põhjamaades instituudi täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger välja antav Rydbergi kuldmedal on teadlastele suurim tunnustus ja seda pole seni veel ükski AASTA NOORTEADLANE eestlane saanud. • Loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia Septembrist tööd alustanud Arenguseire instituudi kaasprofessor tenuuris Agne Velthut- Keskuse nõukoja uus koosseis valis koja uueks Meikas esimeheks akadeemik Tarmo Soomere. AASTA PARIMAD TEADUSARTIKLID TEHNIKAÜLIKOOLI AASTA Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas: TUNNUSTUSED • I. Rooda, J. Hassan, J. Hao, M. Wagner, E. Moussaud-Lamodière, K. Jääger, M. Otala, MENTE ET MANU TEENETEMEDALI K. Knuus, C. Lindskog, K. Papaikonomou, S. LAUREAADID Gidlöf, C. Langenskiöld, H. Vogt, P. Frisk, J. Teenetemedaliga „Mente et manu“ tunnusta- Malm­ros, T. Tuuri, A. Salumets, K. Jahnukai- takse ülikooli töötajat või isikut, kes on andnud nen, A. Velthut-Meikas, P. Damdimopoulou silmapaistva panuse ülikooli, kõrghariduse või (2024). In-depth analysis of transcriptomes teaduse arengusse. Medali andmise otsustab in ovarian cortical follicles from children and rektor, medalit antakse välja alates 2001. aastast. adults reveals interfollicular heterogeneity. Nat • Juhtivspetsialist Mare Altosaar – silmapaistev Commun. 2024 Aug 21;15(1):6989. ja pikaaegne materjaliteaduse valdkonna tead- lane, riiklike teaduspreemiate laureaat, tunnus- Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas: tatud ja teenekas õppejõud ja juhendaja. • Rajesh Kalakoti, Hayretdin Bahsi, Sven • Õppejõud Elna Aun – silmapaistev ja pika­ Nõmm. Improving IoT security with explainable ajaline Eesti Mereakadeemia merendusalase AI: quantitative evaluation of explainability for inglise keele õppejõud, mitme raamatu tõlkija IoT botnet detection. IEEE Internet of Things ja õpikute autor. Journal, 2024, 11(10), 18237−18254. • Vanemteadur Atko Heinsalu – silmapaistev • Naser Hassanpour, Andrii Chub, Andrei Bli- geoloogia instituudi juht ja arendaja aastatel nov, Dmitri Vinnikov (2023). Soft Switching 2012–2019, tunnustatud ja teenekas teadlane Bidirectional Step-Up/Down Partial Power Con- ja õppejõud. verter with Reduced Components Stress. IEEE • Peadirigent Tarmo Kivisilla – Tallinna Tehnika- Transactions on Power Electronics, 38 (11). ülikooli puhkpilliorkestri pikaaegne ja teenekas peadirigent ning kõrge kvaliteediga puhkpilli- Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas: muusika edendaja. • Leon Marquardt, Aki Harima (2024). Digital • Juhtivteadur Ülle Kotta – silmapaistev tead- boundary spanning in the evolution of entrep- lane, üks enamtsiteeritud matemaatikuid Ees- reneurial ecosystems: A dynamic capabilities tis ning tunnustatud ja teenekas õppejõud ja perspective. Journal of Business Research, 182, juhen­daja. #114762. DOI: 10.1016/j.jbusres.2024.114762. 15  Foto: Aivo Kallas Akadeemik MARGUS LOPP, aasta arendustöö võitja, uurimisrühma koosseisu kuulusid veel Kristiina Kaldas, Andres Siirde, Birgit Mets, Estelle Silm, Mariliis Kimm, Kati Muldma, Maria Reinaas, Violetta Umerenkova, Villem Ödner Koern, Angelica Närep, Kristi Rõuk, Jaan Mihkel Uustalu, Kaarel Siirde, Galina Varlamova Aasta monograafia, monograafia peatükk või AASTA ÕPPEJÕUD kõrgkooliõpik: • Ehituse ja arhitektuuri instituudi teedeehituse • Raimund Ubar, Jaan Raik, Maksim Jenihhin, ja geodeesia uurimisrühma liige ning teede ja Artur Jutman (2024). Structural Decision Dia- liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja grams in Digital Test. Springer Nature Switzer- Kristjan Lill land AG 2024. • Energiatehnoloogia instituudi vanemlektor • Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Igor Krupenski Vaarmets (2023). Investeerimisedu meistri­ • Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi klass. Edukast investorist meisterinvestoriks. professor ja direktor ning programmijuht Maarja Grossberg-Kuusk AASTA ARENDUSTÖÖD • Keemia ja biotehnoloogia instituudi kaas­ • I KOHT: arendustöö „KEROX III – Täiustatud professor Toomas Tamm tehnoloogiline platvorm lahustatud karboksüül­ • Eesti Mereakadeemia vanemlektor Harli Moo- fraktsiooni ja dikarboksüülhapete saamiseks saar põlevkivi oksüdeerimise teel“, uurimisrühm • Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lek- koosseisus Kristiina Kaldas, Margus Lopp, tor Pavlo Illashenko Andres Siirde, Birgit Mets, Estelle Silm, Mari- • Ärikorralduse instituudi vanemlektor Aive liis Kimm, Kati Muldma, Maria Reinaas, Violet- Pevkur ta Umerenkova, Villem Ödner Koern, Ange- • Tervisetehnoloogiate instituudi külalisõppe- lica Närep, Kristi Rõuk, Jaan Mihkel Uustalu, jõud Julius Juurmaa Kaarel Siirde, Galina Varlamova. • Arvutisüsteemide instituudi lektor Andres • II KOHT: arendustöö „TalTech Residential DC Rähni Innovation Hub (DC InnoHub)“, uurimisrühm • Tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor tenuu­ koosseisus Dmitri Vinnikov, Andrii Chub, ris Sven Nõmm Andrei Blinov, Raivo Kasepuu, Tanel Jalakas, Indrek Roasto, Edivan Laercio Carvalho da AASTA PROGRAMMIJUHID Silva, Neelesh Yadav, Sayeed Hasan, Salman • Arvutisüsteemide õppekeskuse juht, õpperaja Khan. kaasprofessor, õppekavade „Riistvara arendu- • III KOHT: arendustöö „Tallinna linna reovee se ja programmeerimise“ ning „Sardsüstee- ühiskanalisatsiooni ja ühisvoolsete piirkondade mid“ programmijuht Peeter Ellervee sademevee valgalade mudeli koostamine, sel- • Mehaanika ja tööstustehnika instituudi direk- le kalibreerimine ja valideerimine“, uurimisrühm tor ja tenuuriprofessor ning magistriõppekava koosseisus Ivar Annus, Nils Kändler, Murel „Tööstus­tehnika ja juhtimine“ programmijuht Truu, Katrin Kaur. Kristo Karjust 16  • Virumaa kolledži direktor ja magistriõppekava juhitud investeerimisfond pakub tuden­gitele või- „Rohelised energiatehnoloogiad“ programmi- malust rakendada teoreetilisi teadmisi reaalse- juht Mare Roosileht tel finantsturgudel. Tudengifond on panustanud tudengielu arendamisse, finantshariduse eden- AASTA TUGITÖÖTAJAD damisse ja investeerimisteadmiste levitami­ sse. • Ürituskorralduse peaspetsialist Martin Kriise- Fondi uuendusmeelsust ja akadeemilist päde- mann vust tõestab ka Investor Toomasega korraldatud • Personalitöö talituse juhataja Külli Paugus vastasseis, mis tõi tudengiorganisatsiooni tege- • Teadusosakonna teadus- ja arendustegevuse vuse laiema tähelepanu alla. analüütik Kiira Parre • Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori abi AASTA TUDENGITEGU Moonika Mändla • Tudengivormeli võidukas hooaeg 2024 • Tervisetehnoloogiate instituudi juhiabi Viia Roosaar AASTA SPORDITEGU • Selver/TalTech võrkpallimeeskonna Eesti AASTA TUDENG meistritiitel ja Balti Liiga esikoht • Rasmus Kalep. Rasmuse panus tudengite heaolu tõstmisse ja tudengielu arengusse on AASTA KULTUURITEOD teinud temast ühe silmapaistvama tudengi • Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambli Kuljus ülikoolis. Tema eestvedamisel asutati 2024. 75. tegutsemisaasta juubelisündmuste edukas aastal start-up Garage, esimene rahvusvahe- korraldamine line tudengiorganisatsioon pärast ESN-i, mis • Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkestri kon­ on loonud välistudengitele kaasava ja toetava kursi­­võit ja kulddiplom rahvusvahelisel puhk­ platvormi ning võimaluse arendada end ette- pilliorkestrite konkursil võtluse ja juhtimise vallas. Mitmed Rasmuse algatused on varasematel aastatel jõudnud AASTA ROHETEOD kolme parima hulka või saanud tunnustusi. • Linnakupidu 2024 – eeskuju keskkonna­sõbra­ like ürituste korraldamisel AASTA TUDENGIORGANISATSIOON • Alalisvoolu innovatsioonikeskus Mustamäe • TalTechi Tudengifond. Eesti esimene üli­õpilaste linnakus Aasta noorteadlane, loodusteaduskonna keemia ja bio­tehnoloogia ­instituudi kaasprofessor tenuuris AGNE VELTHUT-MEIKAS 17  Meteoroloogiajaam, mille abil kogume ja kasutame kõrge kvaliteediga ilmastiku-, sh päikeseandmeid TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk 2024. aastal viidi Eestis läbi teadus- ja arendus­ Q1 artikleid aastas doktorikraadiga tegevuse korraline evalveerimine. Tehnikaülikool akadeemilise töötaja kohta taotles evalveerimist viies teadusvaldkonnas: 0,58 0,62 0,66 0,7 0,63 loodus­teadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandus ja veterinaaria, sotsiaalteadused. Maikuus alustas tööd kuus ülikooli fookus- 0,47 0,52 0,56 0,61 0,65 0,70 tippkeskust: tulevikuenergeetika, targa tööstuse, Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 puidu väärindamise, tervise- ja toidutehnoloogia, targa mere ja tehisintellekti fookustippkeskused, Kaitstud doktorikraade mille peamiseks eesmärgiks on teemapõhiselt 63 74 73 72 koondada erinevate teaduskondade uurimisrüh- mad ja kompetentsid sisustamaks teaduse fookus- teemasid ning täitmaks rohestrateegia arendus- 55 62 69 76 83 90 suundi. 2024. aastal loodi keskuste juhtrühmad, Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 arendati välja kommunikatsiooniprogramm ning Alanud teadus- ja arendusprojektide teadusosakonna ja ettevõtlusosakonna kaasabil maht doktorikraadiga akadeemilise alustati välise rahastuse taotluste koostamisega. töötaja FTE kohta (tuhat eurot) Plaanis on keskuste edasine areng siduda ülikooli 47,1 37,5 87,9 120,6 uue arengukavaga. TalTech osales aktiivselt Eesti positsiooni­ paberi kujundamisel seoses järgmise Euroopa 60,2 62,6 64,9 67,3 69,6 72,0 Liidu teadus­uuringute ja innovatsiooni raamprog- Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 rammi planeerimisega. 18 FINANTSEERIMINE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TULU, TEADUSKONDADE LÕIKES TalTechi teadus- ja arendustegevuse (TA) kogu­ miljonit eurot, rahastamine on aastate jooksul näidanud pidevat muutus aastaga kasvutendentsi ja viimasel kahel aastal kasvanud 2,5 eriti jõudsalt. Võrreldes 2023. aastaga on kasv ligi 1,4 (-0,8) (+0,9) 10 mln eurot. Baasfinantseerimise maht Eestis kasvas võrreldes 2023. aastaga 7,2%, moodus- 15,4 tades kokku 59,31 mln eurot (2023. a 55,3 mln (+2,1) eurot). Tehnikaülikooli TA baasfinantseerimise maht 2024. aastal moodustas 12,7 mln eurot (21,4% 9,1 kogu baasfinantseerimise mahust). Murekohaks (+0,7) olid mitmed baasfinantseerimise eraldamisel alus- andmetena arvestatavad tulemused: 2022. aasta ettevõtluslepingute mahu langus (2021. a 7,2 mln eurolt 5,9 mln euroni 2022. aastal), millele lisandus 10,6 ka arvesse läinud teadusartiklite väiksem arv (40 (+3) 6,0 artiklit vähem kui 2021. a). (+1,2) Aruande esitamise ajaks on minister kinnitanud ka 2025. aasta baasfinantseerimise eraldised (haridus- ja teadusministri 25.02.2025 käskkiri nr 29). Baasfinantseerimise kogumaht Eestis Inseneriteaduskond võrreldes 2024. aastaga ei muutunud (59,31 mln Loodusteaduskond eurot). Eraldis TalTechile oli 12,16 mln eurot (20,5% Infotehnoloogia teaduskond baasfinantseerimiseks eraldatud vahenditest), mis Majandusteaduskond on võrreldes 2024. aastaga 0,53 mln euro võrra väiksem. Baasfinantseerimise vähenemist mõju- Eesti Mereakadeemia tas enim viimase kolme aasta summana arvesse Tugistruktuur minev ettevõtluslepingute mahu langus. Võrrel- des 2024. aasta baasfinantseerimise eraldamisel arvesse läinud 2020–2022 ettevõtluslepingute voorus oli 26%. Keskmine asutuste edukuse määr summaarse mahuga 19,5 mln eurot, oli siin aastate oli 22%. Arvestades ka varasematel aastatel alus- 2021–2023 osas vähenemine ligi 1 mln eurot. tatud grandiprojektidega oli ETAg uurimistoetuste ETAg-i uurimistoetuste taotluste kogumaht maht ülikoolis 2024. aastal 12,9 mln eurot. 2024. aastal käivitunud uute grantide taotlus- 2023. aastal TalTechi (juhtpartner) ja Tartu Üli- voorus oli 59 471 234 eurot, sh TalTech esitatud kooli (TÜ) koostöös käivitunud Õiglase Üle­mineku taotluste kogumaht 10 914 814. TalTechi esita- Fondi (ÕÜF) teadusmeetme tegevuse „Ida- tud 65-st taotlusest rahuldati 17 kogumahuga Viru ette­võtluse teadmusmahukuse kasvatamise 2 760 186 eurot. TalTechi taotlemise edukuse määr toetus“ raames viiakse aastatel 2023–2029 ellu TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE (mln eurodes) Rahastuse kasv 5 aastaga 58,9% KOKKU 40,6 47,0 49,8 54,5 64,6 2020 2021 2022 2023 2024 Baasfinantseerimine 9,2 10,5 11,5 12,3 12,7 Sihtotstarbelised eraldised (HTM) 4,5 3,9 3,4 4,3 6,9 ETAg-i uurimistoetused 7,8 8,5 9,2 10,9 12,9 TA projektitoetused 19,1 24,1 25,7 27,0 32,1 (sh sihtfinantseerimise vahendamine)* * Sisaldab ka ettevõtlusprojekte 19 Akadeemik JAREK KURNITSKIT autasustati Rootsis Rydbergi kuldmedaliga silmapaistva teadustöö eest ventilatsiooni valdkonnas alus- ja rakendusuuringuid ning arendustegevusi Enam kui 500 000-eurose toetuse saanud kogu­mahus 35 164 286 eurot, millest veidi üle projektid: 5 mln euro suunab TalTech läbi uurimisrühmade • Housing Decarbinastion Skills for Climate, tegevuse investeeringuteks Ida-Virumaa teadus­ Health and Jobs (prof Emlyn David Qivitoq uuringute ning testimis- ja katsetaristusse. Witt, ehituse ja arhitektuuri instituut) – toetus TalTechist osaleb meetme nelja fookusteema TalTechile 865 269 eurot elluviimises kokku 11 uurimisrühma, kõigisse on • Enabling Collaborative Efforts for Systemic kaasatud ka Virumaa kolledži töötajad. Change in Estonian River Basing Manage- 2024.–2025. aastal käivituvad TalTechi juhti­ ment (prof Rivo Uiboupin, meresüsteemide misel 20 ja partnerina osalusel 4 temaatiliste instituut) – toetus TalTechile 819 499 eurot teadus- ja arendustegevuste programmi (TemTA) • Digital Twin for Earth System for Cryosphe- uurimisprojekti TalTech toetuse kogumahus üle 18 re, land surface and related interactions (prof miljoni euro. Rivo Uiboupin, meresüsteemide instituut) – toetus TalTechile 797 625 eurot 2024. AASTAL ALUSTATUD • Enabling Decentralised Digital Twin ERA in SUUREMAHULISED TEADUS­PROJEKTID existing Research Infrastructures for Predic- tive, Preventive, Personalised and Participa- Suurima toetusmahuga (toetus Tehnikaülikoolile tory health (prof Tõnis Timmusk, keemia ja 1 miljon ja enam) välisrahastuse saanud projekt: biotehnoloogia instituut) – toetus TalTechile • Robotics and AI for Pipe and Sewage Inspec- 551 250 eurot tion and Maintenance (prof Maarja Kruusmaa, • Art of Darkness as Cultural Heritage of Urban biorobootika keskus). Projekti toetus TalTechile Landscape (prof Argo Rosin, elektroenergeeti- 1 498 438 eurot, toetuse kogumaht 7 997 691 ka ja mehhatroonika instituut) – toetus TalTec- eurot. Projekti raames arendatakse roboteid, hile 531 875 eurot mis suudavad töötada reoveetaristus, suutes • Hierarchical and Agile Resource Manage- seal iseseisvalt liikuda, taristu seisukorda jälgida ment Optimization for Networks in Smart ning teostada väiksemaid, kuid robootika sei- Energy Communities (prof Jarek Kurnitski, ehi- sukohast keerulisi parandustöid. Selline tehno­ tuse ja arhitektuuri instituut) – toetus TalTechile loogiline hüpe võimaldaks tulevikus koguda 531 000 eurot andmeid suurusjärgu võrra rohkem või kiiremini • Recognizing European potential for hosting ning teha andmepõhiseid otsuseid taristu hool- deep land primary CRM by combining new damiseks ning planeerimiseks. See võimaldaks mineral models and advanced exploration vähendada lekkeid 30% võrra, mis omakorda and visualization techniques (projektijuht võimaldaks täita Euroopa Reoveepuhastuse Tony Hand, geoloogia instituut) – toetus Tal- Direktiivi ning Euroopa Veedirektiivi eesmärke Techile 517 204 eurot isegi siis, kui teised saasteallikad jääksid muutu­ • Systemic Integration of Transformative Tech- matuks. nical and Nature-based Solutions to Improve 20  Climate Neutrality of European Cities and mooduli SciVal andmetel oli TalTechi 2024. aastal Regions and tackle Climate Change: the avaldatud publikatsioonidest 65,2% kirjutatud URBreath Approach (teadur Lill Sarv, ehituse koostöös välisriikide kolleegidega (2023. a 67,6%). ja arhitektuuri instituut) – toetus TalTechile 503 250 eurot Olulisemad välisriigid, kellega kaasautorluses publitseeriti, on põhiliselt samad, mis viimastel 2024. AASTA OLULISEMAD aastatel: INVESTEERINGUD • ultra kõrgefektiivne vedelikkromatograaf koos Suurbritannia (125 ühist publikatsiooni) fluorestsents- ja dioodmaatriksdetektoriga Soome (125) (keemia- ja biotehnoloogia instituut, kogumaht Rootsi (109) 245 500 eurot) USA (99) • mikrobioreaktori süsteem EnzyScreen Growth Saksamaa (92) Profiler 960 (keemia- ja biotehnoloogia insti- Norra (72) tuut, kogumaht 101 164 eurot) India (67) • pooljuhtide elektriliste parameetrite määra- Itaalia (55) mise seade (materjali- ja keskkonnatehnoloo- Läti (51) gia instituut, kogumaht 100 000 eurot) Hiina (50) Hispaania (47) Taani (46) PUBLITSEERIMINE Prantsusmaa (44) Referaatandmebaasis Scopus (päring teostatud Olulisemad välisriikide teadusasutused, kellega 25.02.2025) kajastati kokku 1168 TalTechi liikme- koostöös 2024. aastal tulemusi avaldatud, on te 2024. aastal avaldatud publikatsiooni, sh 716 Aalto Ülikool (ühiseid publikatsioone 55), Uni- ajakirjaartiklit, 292 artiklit konverentsikogumikes, versity College London (31), University of Latvia seitse monograafiat, 71 kogumiku peatükki. (28), Vellore Institute of Technology, India (27) ja Võrreldes 2023. aastaga on oluliselt suurene- Helsingi Ülikool (24). nud monograafiate ja monograafia peatükkide arv, kuid vähenenud Q1 kvartiilis avaldatud artiklite arv. Viimane tähendab, et arengukavas seatud TENUUR JA UURIMISRÜHMAD eesmärk (Q1 artiklite arv doktorikraadiga töötaja kohta), mis 2023. aastal oli juba saavutatud, kukkus 2024. aasta lõpu seisuga oli ülikoolis moodusta- 2022. aasta tasemele. Põhjuseks nii väiksem Q1 tud 137 tenuuri ametikohta, millest oli täidetud vaid artiklite arv (2023. a 453, 2024. a 441) kui ka oluline 97, täitmisel ametikohti 12. Vakantseid ametikohti kasv doktorikraadiga töötajate arvus (2023. a 646, oli 28, sealjuures infotehnoloogia teaduskonnas 2024. a 700). 10, loodusteaduskonnas 9. Veidi on vähenenud ka rahvusvahelises koos- Uurimisrühmi tegutses ülikoolis 2024. aastal töös valminud artiklite osakaal. Scopuse analüüsi- kokku 130 (2023. a 126). Uurimisrühm on ülikoolis PUBLIKATSIOONIDE ANDMED REFERAATANDMEBAASIS SCOPUS (päring teostatud 25.02.2024) Q1 artiklite kasv 5 aastaga 21,8% Publikatsioonide arv kokku 1 177 1 171 1 134 1 173 1 168 2020 2021 2022 2023 2024 sh Q1 allikates ilmunud 362 407 421 453 441 Q1 allikates ilmunud publikatsioonide 30,8% 34,8% 37,1% 38,6% 37,8% osakaal kõigist publikatsioonidest ajakirjaartiklid 683 764 730 711 716 artiklid konverentsikogumikes 390 293 289 292 292 monograafia peatükid 28 29 19 58 71 monograafiad 4 2 2 3 7 21  DOKTORANDID Kaitstud doktorikraadide arv, kasv 5 aastaga 30,9% 2020 2021 2022 2023 2024 Vastuvõetud doktorandid 130 130 83 92 136 sh tööstusdoktorante 15 13 12 13 6 Kaitstud doktorikraadide arv 55 63 74 73 72 Doktorante kokku 528 560 533 522 547 üldjuhul tenuuriprofessori uurimisteemaga seo- TEADUSTARISTU tud ja tema juhtimisel tegutsev kogu. 2024. aastal juhtis oma uurimisrühma 75 tenuuriprofessorit. Novembris kinnitas haridus- ja teadusminister Uurimisrühmade juhtideks võivad olla ka teistel Eesti teadustaristu teekaardi objektide nimistu ametikohtadel töötavad akadeemilised isikud, (kokku 28 objekti) järgnevaks viieks aastaks. kes omavad iseseisvaid uurimisteemasid ja/või TalTechi juhtimisel jõudis sellesse nimistusse viis rahastamisallikaid. Uurimisrühmade tegevuse objekti: ülevaade on ülikooli veebilehel. • energiatõhususe ja taastuvenergeetika tuumik­ taristu (juht prof Jarek Kurnitski) • keemilise sünteesi ja tehnoloogia teadustaristu DOKTORIÕPE (juht prof Tõnis Kanger) • meretehnoloogiate ja hüdrodünaamika teadus­ Halduslepingu järgi kohustus ülikool 2024. aastal taristu MARTE – regionaalne teadmussiirde moodustama minimaalselt 77 doktoriõppe õppe­ nõus­ tamis- ja tehnoloogiakeskus (juht Villu kohta. Tegelikult võeti aasta jooksul vastu 136 Vats­feld) doktoranti, kellest 120 töötavad ülikoolis doktorant- • nutika tootmise tuumiktaristu (juht prof Tauno nooremteadurina, 6 on tööstusdoktorandid ning Otto) 10 doktorant-üliõpilased. Vastuvõetutest 73 ehk • puidu väärindamise ja analüüsi taristu (juht prof 53,4% on välisdoktorandid. Välisdoktorantide Andres Krumme) osakaal doktorantide koguarvust oli 2024. aastal 48,3% (2023. aastal oli vastav näitaja 48%, 2022. Partnerina osaleme veel 18 teekaardi objekti aastal 46,5%). tege­vuses. Teekaardi objektidele eraldatav toetu- Halduslepingu perioodil (2022–2025) tuleb se kogumaht viieks aastaks on orienteeruvalt 39 ülikoolil moodustada vähemalt 46 doktoriõppe miljonit eurot, esitatud taotluste rahastusotsuseid õppekohta koostöös ülikooliväliste partneritega. on oodata 2025. aasta märtsi lõpuks. Alates halduslepingu perioodi algusest oleme Teadusarvutuste keskuse (HPC keskus) vastu võtnud 31 tööstusdoktoranti, nii et haldus­ kasutajad jätkasid aktiivset LUMI superarvuti lepingu täitmiseks tuleb 2025. aastal tööstus­ kasutamist. Aastaga tehti 4,2 miljonit tundi CPU doktorantide osas teha rekordvastuvõtt. arvutusi ja 3000 tundi GPU arvutusi. Kasutajate 2024. aastal kaitses doktorikraadi 72 doktorit, hulka lisandus kaks teadusmahukat ettevõtet, eestlaste osakaal 37,5%. Viimasel kolmel aastal kes tegelevad vedelikudünaamika probleemide oleme suutnud täita ligi 95% halduslepingu lahendamisega. HPC keskuse enda klastris tehti järgsest doktoriõppe lõpetajate arvust. Kaitsmi- 4 miljonit tuumatundi arvutusi. HPC keskusele seni jõudmise aeg väheneb aasta-aastalt, 2024. lisandusid kaks uut serverit Nvidia L40 GPUdega, aastal doktorantuuri lõpetanud jõudsid kraadi mis on eriti sobivad närvivõrkude jooksutamiseks, kaitsmi­seni keskmiselt viie aastaga. Aasta-aastalt ja varundusserver. on langenud ka katkestamiste arv, 2024. aastal Koostöös TalTechi raamatukoguga jätkus ka eriti järsult: kui viimase viie aasta katkestanute teadusandmete repositooriumi data.taltech.ee arv kõikus 61 ja 33 vahel, siis aruandeaastal jättis arendamine. Repositooriumis on salvestatud juba doktorantuuri pooleli vaid 24 õppurit. 168 publikatsiooni andmekogu. 22 ÕPPETEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Nominaalajaga lõpetajate osakaal Magistriõppekavade osakaal, kus Nominaalajana käsitletakse kuni 4-aastaste vähemalt 75% kontakttundidest annavad õppekavade puhul nominaalkestus + 1 aastat ning doktorikraadiga või sellele vastava pikemate kavade puhul nominaalkestus + 2 aastat. kvalifikatsiooniga akadeemilised töötajad 50% 52% 47% 48% 38% 37% 44% 67% 50% 52% 54% 56% 58% 60% 46% 57% 68% 78% 89% 100% Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek Õppetegevuse summaarsed tulud suhtes Eesti keskmise palgaga (mln eurot) Palga arvutustes on 2022. aasta algandmetes Suurima panuse õppetegevuse tehtud muudatus. Varem jäeti välja ülemises või summaarsetesse tuludesse andis alumises protsentiilis olevad palgasaajad. riikliku tegevustoetuse kasv. 1,541 1,577 1,707 1,772 57,5 62,6 67,3 78,4 1,530 1,554 1,578 1,602 1,626 1,650 54,0 57,2 60,4 63,6 66,8 70 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 FINANTSEERIMINE järgnevalt: 80% baasrahastus, 17% tulemusrahas- tus ja 3% halduslepingu täitmine. Baasrahastus Haridus- ja teadusministeerium kasutab kõrgkoo- jaotatakse ülikoolide vahel eelmise kolme aasta lide rahastamisel mudelit, mille järgi jagatakse riigi rahastamismahu põhjal ja tulemusrahastus määra- poolt kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud takse viie (kuni 2023. aastani kuue) tulemusnäitaja vahendid tegevustoetuseks ja siht­otstarbeliseks saavutamise ja kolme aasta rahastamismahu ehk toetuseks. Tegevustoetus jaguneb omakorda baasrahastuse osakaalu põhjal. Oluline on tähele 23  ÕPPETEGEVUSE TULUDE JAOTUMINE 10% (miljonites eurodes) 2023 2024 1% Tegevustoetus tasemeõppeks (HTM) 51,6 58,7 6% Sihtotstarbelised 4,7 3,6 3% õppeeraldised (HTM) Tasemeõppe õppeteenustasud 2,3 2,4 5% Täiendusõpe 3,7 5,1 (sh projektitoetused) Õppetegevuse projektitoetused 4,7 8,2 (sh sihtfinantseerimise vahendamine) Muu õppetegevus 0,3 0,4 75% Kokku 67,3 78,4 panna, et ka baasrahastuse osakaalu saavad üli- 2024. aastaga lõppes tõukefondidest rahasta­tava koolid mõjutada ainult tulemusrahastuse suuruse- rohepöörde meetme esimene etapp. Meetme ga ehk läbi tulemusnäitajate. ellu­viimiseks moodustas haridus- ja teadus­minister Konkreetse aasta tulemusrahastus määratakse kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ning erialaliitude sellele eelnenud aasta tulemuste põhjal ja see esindajatest üheksa konsortsiumi, millest viit juhti- sõltub nii ülikooli enda näitajatest kui ka sellest, sid TalTechi esindajad: kuidas teistel Eesti avalik-õiguslikel ülikoolidel • transporditeenused (logistika), (kokku kuus) on läinud. TalTech, juht Katre Koit Aastatel 2019–2021 oli TalTechi tulemus­ • elektrienergia ja energeetika, rahastuse osakaal 30%, aga viimasel neljal aastal TalTech, juht Ivo Palu on see olnud langustrendis. 2025. aastaks oli • toiduainete töötlemine, tulemusnäitajate põhjal määratud tulemusrahas- TalTech, juht Katrin Laos tuse osakaal 25,7%. Kuigi viimase aasta näitajad • ehitus ja tsiviilrajatised, on kõigis viies valdkonnas tõusnud, siis paraku TalTech, juht Simo Ilomets osakaalu tõus rahastuses polnud suur, kuna teistel • keemiatehnoloogia- ja protsessid, ülikoolidel on vastavad näitajad tõusnud rohkem. TalTech, juht Tiia Plamus 2024. aastal sai alguse Euroopa Sotsiaalfon- • metsandus, dist rahastatav Inseneriakadeemia projekt, mis Eesti Maaülikool hõlmab tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas • mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, õpet pakkuvaid kõrgkoole ja kutseõppeasutusi. Tallinna Tehnikakõrgkool Kõrgkoolidest on Inseneriakadeemiaga liitunud • põllumajandus ja loomakasvatus, TalTech, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Eesti Maaülikool Tehnikakõrgkool ja Lennuakadeemia. TalTechi • keskkonnateadused läbiva teemana, Inseneri­akadeemia 2024. aasta eelarveks kuju­ Tartu Ülikool nes 1 470 920 eurot. 2023–2026 eelarve on kokku 7 839 000 eurot. Konsortsiumide ülesandeks oli kaardistada vald- konda reguleerivad dokumendid ja õigusaktid, Inseneriakadeemia meetmel on kolm vaadata üle tasemeõppe õppekavade ja -ainete tegevus­­suunda: uuendamise vajadus, sõnastada uued rohe­oskuste • inseneeria valdkonna üliõpilaskandidaatide arvu õpiväljundid, teha ettepanekud kutse­ standardite kasvatamine (loe peatükist „Täiendusõpe“ lk 33) täiendamiseks ning välja selgitada õppejõudude • õppe tööturu ning ühiskonna ootustele vastavu- koolitusvajadus uute roheoskuste õpetamiseks. se suurendamine (loe peatükist „Õppekavade TalTechi esimese etapi eelarve oli üle 630 000 arendamine“ lk 27) euro. • katkestamise vähendamine (loe peatükist „Välja­ 2024 novembris lõppes ka tõukefondidest langevus ja lõpetamise tulemuslikkus“ lk 28) rahastatava digimeetme I etapp. Toetati taseme­ õppeainete loomist või uuendamist ehituse, tehni- TalTech võttis Inseneriakadeemias sihiks suuren- ka, tootmise ja logistika valdkondades ning õppe­ dada vastuvõttu insenerivaldkonna õppekava- materjalide koostamist. TalTechis uuendati seitse dele 15% aastas. Käesoleval õppeaastal tõusis moodulit või õppeainet ja nende õppe­materjale ning fookuskavadel vastuvõetute arv 16% ja kõigil töötati välja kaks uut IKT baas­oskuste õppe­ainet. ülikooli Inseneriakadeemia kavadel 15%. Veebruari lõpus kinnitas haridus- ja noorteamet 24 projektide aruanded ja TalTechi eelarveks kujunes kus 2024. aastal toimusid olulised arengud õppe­ kokku 479 409 eurot. Meetme hilisemas etapis kavade täiustamiseks ja uute erialade avamiseks. toetatakse uuendatud ainete põhjal täiendus- ja Näiteks loodi magistri­ õppekava „Jätkusuutlik ümberõppe pakkumist kuni 2026. aasta lõpuni. tööstus“ ja bakalaureuse­ õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“, kaasati uusi doktori­ IT Akadeemial (ITA) on aastaks 2029 seatud kolm kraadiga õppejõude, vastavalt ette­ võtjate ja suuremat eesmärki IKT valdkonna õppes: õppijate tagasisidele lisati õppekavadesse üld-, • magistrantide arvu kasvatamine (loe peatükist rohe- ja digioskuste mooduleid, tuumaenergeetika „Vastuvõtt“ lk 25) õppeaineid jne. Õiglase Ülemineku Fondi toetus • naisüliõpilaste osakaalu tõstmine I astme kolledžile 2024. aastal oli 861 146 eurot, meede õppekavadel (loe peatükist „Vastuvõtt“ lk 25) kestab 2029. aastani. • katkestamise vähendamine I astme 1. aastal (loe peatükist „Väljalangevus ja lõpetamise tulemuslikkus“ lk 28) VASTUVÕTT IT Akadeemia uue 2023–2029 perioodi ava-­aastal Kuna gümnaasiumilõpetajaid oli eelmisel aastal keskendus TalTech süsteemsele arengule: värba­ rohkem, kasvas vastuvõtt kõikides teaduskonda- sime õppejõude, käivitasime õppeassistentide des, erandiks IT-teaduskond. Inseneriteaduskond programmi, analüüsisime katkestamise põhjuseid, rakendas sel vastuvõtul süsteemi, kus lisaks edendasime mitmekesisust jmt. lävendile oli kehtestatud ka õppekohtade piirarv, 2023. aasta detsembris kinnitas haridus- ja s.t et kui lävendi ületajaid oli piirarvust vähem, siis teadus­minister toetuse andmise tingimused tege- pakuti õppekohti ka neile, kelle riigieksami tulemu- vuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suuren­damine sed jäid allapoole kehtestatud lävendit, kohti anti ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja kuni piirarvu täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 50% käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks, ulatuses piirarvu ületanute arvust. IT-teaduskonna mida rahastatakse Õiglase Üle­ mineku Fondist langus tuli bakalaureuseõppe arvelt, samas magist- (ÕÜF). Meetme peamine eesmärk on Ida-Virumaa ri- ja doktoriõppe vastuvõtt kasvas. arenguvajadusi arves­ tavate õppimisvõimaluste Eesti kodanikke, pikaajalise elaniku elamisloaga loomine kutse- ja kõrg­haridusõppes ning piirkon- ja alalise elamisõigusega isikuid ehk eestimaalasi na elanikele täiendus- ja ümberõppe pakkumine. asus õppima kokku 2917 ehk 91,8% kogu vastu- TalTechis viib ÕÜF-i tegevusi ellu Viru­maa kolledž, võetutest. Välisüliõpilaste vastuvõtu arv ja osakaal VASTUVÕTUKS AVATUD ÕPPEKAVADE ARV VASTUVÕETUD TUDENGITE ARV 9 344 9 336 rakenduskõrgharidusõpe 8 rakenduskõrgharidusõpe 187 8 256 8 268 19 1310 19 1181 bakalaureuseõpe 20 bakalaureuseõpe 1307 21 1336 22 1383 4 213 4 192 integreeritud õpe 4 integreeritud õpe 219 4 226 4 259 42 1202 41 1131 magistriõpe 42 magistriõpe 921 43 1090 42 1139 9 124 9 124 doktoriõpe 4 doktoriõpe 92 4 90 4 130 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 25  VASTUVÕTT TEADUSKONDADE KAUPA 2. Hoida informaatika ja infotehnoloogia õppe­ muutus aastaga kava­grupi vastuvõetute arvu mõlemal astmel vähemalt 2021/22. õa tasemel ning kasvatada nendel õppekavadel naisüliõpilaste osakaalu. Naiste osakaal on suurem kui baasaastal, kuid vastuvõtt informaatika ja infotehnoloogia õppe­ 1164 kavadele jäi alla eesmärgi. IT õppekavadele on (+127) 821 (-62) seatud väga kõrged vastuvõtu­lävendid, järg- misel vastuvõtul langetatakse pisut lävendit, et võimaldada rohkematel noortel neile erialade- le õppima asuda. 3. Võrreldes 2021/22. õppeaasta vastuvõtuga 131 suurendada 10% tehnika, tootmise ja ehituse 273 (+9) (+48) õppe­valdkonnas vastuvõetute arvu. See ees- 790 märk sai täidetud, kasvuga 14,41% täitsime (+59) haldus­lepingus seatud eesmärgi. Ülikoolil endal oli viis vastuvõtu eesmärki, millest täitsime kolm: Inseneriteaduskond 1. Hoida ja suurendada laia matemaatika tule- IT teaduskond muste põhjal riigieksami sooritajate paremikust Loodusteaduskond tulijate osakaalu – see eesmärk jäi täitmata. Ka Eestis 90 ja rohkem punkti saanud riigieksami Majandusteaduskond teinute arv langes sel aastal (306 võrra vähem Eesti Mereakadeemia kui eelmisel aastal ja isegi veel madalamale kui 2022). 2. Suurendada/hoida eritingimuste alusel õppima võrreldes eelmise aastaga kasvas, seda ennekõike tulijate arvu – eesmärk täideti. Kokku tuli 50 EL-i liikmesriikidest pärit välisüliõpilaste arvelt: eritingimustel sisseastujat (2023. a 41 ja 2022. tänavu moodustavad EL-i liikmesriikide kodanikud a 25). Kõige enam sooviti eritingimuste alusel õppima asunud välistudengitest ligikaudu poole. astuda infotehnoloogia teaduskonda (29 sisse­ astujat). Riigiga sõlmitud halduslepingust tulenevaid 3. Hoida ja suurendada fookuskoolidest (üld­ vastuvõtuga seotud eesmärke oli kolm: hariduskoolid, kus on kõrged matemaatika 1. Mitte suurendada ärinduse ja halduse õppe­ riigi­ eksami tulemused ja läbi aastate palju kava­grupi juhtimise ja halduse rühma esimesel TalTechi sisseastunuid) sisseastujate arvu astmel õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste võrreldes eelmise aastaga – eesmärk täideti. vastuvõttu võrreldes 2021/22. õa. Seda ees­ Fookus­koolideks on nimetatud 16 kooli ja sellel märki me ei täitnud ning 2025/26. õppeaasta aastal asus nende koolide lõpetajaid Tallinna vastuvõtuks seati piirarv, et vastuvõetavaid ei Tehnika­ülikooli õppima 34 õpilase võrra roh- oleks rohkem, kui halduslepingus lubatud. kem kui eelmisel aastal. Jätkuvalt tuleb kõige VASTUVÕETUTE ARV JA OSATÄHTSUS EESTIMAALASTE JA VÄLISMAALASTE JÄRGI 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 Eestist 2 938 2 542 2 434 2 792 2 917 255 422 292 206 262 Väljastpoolt Eestit (8,0%) (14,2%) (10,7%) (6,9%) (8,2%) Kokku 3 193 2 964 2 726 2 998 3 179 26 LAIA MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI vahelise ärikorralduse bakalaureuseõppe õppe­ TULEMUS ON ÜLE 90 PUNKTI (100-ST) kava 3-aastase akrediteeringu European Founda- tion for Management Developmenti (EFMD) poolt. Ülikooli eesmärgiks on tulevikukindlate päde­ vustega lõpetaja, kellel on nii erialased kui ka üldised pädevused, mis aitavad edukalt hakkama saada kiiresti muutuvas maailmas täna ja tule­ vikus. Selleks on õppearenduste keskmes neli teemat: õppimiskesksus, sidusus, tõenduspõhised õppemetoodikad ja üldpädevused. 2024. aastal 2021/22 2022/23 2023/24 lepiti kokku viis ainevaldkondlikku ja viis üldpäde- sooritajaid 685 933 627 vust ning analüüsiti, milliseid õppeprogrammides TalTechi sisseastujaid 250 383 251 juba arendatakse ja milliseid on vaja arendada, uuendati õppekava statuuti ja täpsustati nõudeid õppekavadele. Ainevaldkondlike ja üldpädevuste rohkem uusi üliõpilasi Pärnu Koidula Gümnaa- õppesse viimiseks on aega 2028/29. õppeaastani. siumist, esikolmikus olid ka Nõmme Gümnaa- sium ja Tallinna 21. Kool. Jätkus 2022. aastal loodud õppearendusfondi 4. Kõigile esimese astme õppeprogrammide- tegevus kogumahuga 1,2 miljonit eurot. Taotlus- le astub vähemalt 15 ja kõigile magistriõppe voorudest oli teaduskondadel ja akadeemilistel õppe­kavadele vähemalt 10 üliõpilast iga pea­ töötajatel võimalik toetust taotleda kolme alafondi eriala kohta – eesmärk ei täitunud. Eesmärgile taotlusvoorust kogumahuga 510 000 eurot: ei vastanud viis I astme õppekava ja 11 magistri­ 1. teaduskondade õppearendusprojektid fooku- õppekava. Õppekavasid, kus on juba kolmel sega õppetaristu arendamisele ja õppekavade järjestikusel aastal nõutust madalam sisse­ kaasajastamisele; astujate arv, on kokku viis, kõik need kavad on 2. õppevaldkonna arengu soodustamise projek­tid magistriõppes. fookusega probleem- ja projektõppe arenda­ 5. Magistriõppesse astub rohkem TalTechi lõpe- misele õppekavades ning õppeassistentide tajaid kui eelmisel aastal – eesmärk täideti. kaasamisele; TalTechi lõpetajate astumine magistriõppesse 3. akadeemiliste töötajate õppearendustoetused on viimaste aastate kõrgeim, kasv 70 õppima õppejõudude pedagoogiliseks enesetäienda- tulija võrra. Kasvas ka Tartu ülikoolist õppima miseks ja õppearendustegevuseks. tulijate arv (17 võrra), see on viimaste aastate võrdluses samuti parim tulemus. Kolmas kõrg- Toetati 59 projekti 63 taotlusest. IT-teaduskond kool, kust õppima asujate arv tõusis enam kui rahastas lisaks õppearendusfondile veel 11 oma kümne võrra, oli EBS. teaduskonna õppevaldkonna projekti summas 238 890 eurot. Õppeinfosüsteemi ÕIS2 investeeriti 2024. aastal ÕPPEKAVADE ARENDAMINE 511 515 eurot. Lisaks õppearendusfondi toel tehtud investeeringutele ja ÕIS2 arendusele panustati 2024/25. õppeaastal oli vastuvõtuks avatud 80 2024. aastal märkimisväärselt ka õpperuumide õppekava. Õpe avati kolmel uuel õppekaval: renoveerimisse, kokku summas 984 451 eurot. eesti­keelne bakalaureuseõppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“, 1-aastane inglis­ keelne magistriõppekava „E-riigi tehnoloogiad VÄLJALANGEVUS JA ja teenused“ ning eestikeelne magistriõppekava LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS „Jätkusuutlik tööstus“. Kui seni oli õppekavade sisehindamine välis­ Teaduskondade lõikes on katkestajate arv kas­ hindamise osa, siis nüüd tuleb ülikoolil endal vanud inseneriteaduskonnas, veidi ka loodus­ välja töötada õppekavade sisehindamise süs- teaduskonnas, teistes teaduskondades on katkes- teem, et tagada kvaliteetne õpe ja õppekavade tanute arvud võrreldes eelmise aastaga langenud. pidev parendamine. 2023. aastal lepiti kokku Eraldi jälgitakse esmakursuslaste edasijõud- sise­hindamise protsess ja 2024. aastal telliti äri­ mist. 2023/24. õppeaastal eksmatrikuleeriti kokku analüüs sisehindamise IT lahenduse arenduseks, 571 esmakursuslast, mis on 17,08% immatrikulee- mis peaks valmima 2026. aastal. ritute koguarvust. Esmakursuslaste katkestamine Majandusteaduskonnas sai 2024. aastal rahvus- on viis aastat järjepidevalt vähenenud. 27  Kesksete tegevustena on suurendatud gümnaa- semaid näitajaid on immatrikuleeritud üliõpilaste siumidele pakutavate valikkursuste hulka, et tõsta ja neist nominaalajaga* lõpetamiseni jõudnud noorte teadlikkust ülikoolis pakutavate erialade üliõpilaste suhtarv ehk lõpetamise tulemuslikkus. kohta ja vältida nii vale eriala valimist. Teadlikuma Ülikool on võtnud eesmärgiks viia lõpetamise erialavaliku aitab teha ka tudengi­varjuks tulemise tulemuslikkus 2025. aastaks vähemalt 60%-ni. Üli- võimalus. Viimase kolme õppeaasta jooksul ongi koolis tervikuna jäi eesmärk kättesaamatuks, kuigi kasvanud TalTechi tudengivarjuks tulevate õpilaste viimasel aastal toimus lõpetamise tulemuslikkuses arv, eelmisel õppeaastal oli neid juba 225. ligi ühe protsendipunktine kasv ja jõuti 48%-ni. Väljalangevuse vastu võideldakse mitmeke- Majandus- ja inseneriteaduskonnas on tule­ siste vahenditega ka kõikides teaduskondades. muslikkus võrreldes eelmise aastaga kasvanud, Näiteks uuriti õppijate hakkamasaamist, pakuti aga teistes teaduskondades on toimunud langus. koosõppimist, õpiabi ja matemaatika lisaõpet, Majandusteaduskonna tulemuslikkus oli 61,1%, mis katsetati lõputööde protsessi alustamist varem, ületab ülikooli arengukavas seatud eesmärki 1,1% korraldati üritusi inspireerimiseks, motiveeri- võrra, loodusteaduskond on teisel kohal 52%-ga miseks ja kogemuste jagamiseks, motiveeriva ja inseneriteaduskond kolmandal kohal 48%-ga. inter­vjueerimise koolitusi jpm. IT Akadeemia toel Cum laude lõpetajaid oli 2023/24. õppeaastal tehti programmijuhtidele õppearenduspäevi ja 219, neist 92 esimesel astmel ning 127 teisel arendus­seminare ning võeti tööle õppeassistente. astmel. 2023/24. õppeaastal vähenes cum laude Piloteeriti ka uusi lahendusi. Positiivne koge­mus lõpetanute osakaal võrreldes 2022/23. õppe­ on õpianalüütika tööriista IntelliBoard (IT süsteem, aastaga (14,7% -> 12,5%). mis võimaldab varakult tuvastada katkestamis- ohus õppijaid) kasutuselevõtuga ning esma­ kur­ sus­lastele kohanemisküsimustiku rakendamise ÜLIÕPILASTE NÕUSTAMINE piloteerimisega, mille põhjal võeti individuaalselt ühendust tudengitega, kes näisid katkemisohus Nõustamiskeskuses võeti vestlusakna (chat) funkt- ning pakuti neile toetavaid teenuseid. sionaalsus täies mahus kasutusele juba 2023. Õppetöö tulemuslikkuse hindamise üks oluli- aastal, aga 2024. aastal oli see esimest korda * Nominaalajana on käsitletud kuni 4-aastase nominaalkestusega õppekavade puhul nominaalkestus +1 aastat ning pikema nominaalkestusega kavade puhul nominaalkestus+2 aastat. 28 LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS ÕPPETASEMETI Lõpetamise tulemuslikkuse kasv protsendipunktides 5 aastaga 1,7% KOKKU 46,5% 50,5% 51,8% 47,6% 48,2% 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/2024 rakenduskõrgharidusõpe 33,0% 42,8% 37,3% 39,1% 36,4% bakalaureuseõpe 46,8% 44,8% 47,2% 47,2% 45,6% integreeritud õpe 35,9% 42,7% 49,7% 40,8% 44,2% magistriõpe 57,2% 62,9% 63,4% 52,2% 55,9% doktoriõpe 40,0% 27,7% 40,9% 50,6% 51,6% avatud kogu kalendriaasta vältel. Nõustamiste arv psühho­ loogi nõustamise üles ka ülikooli töö- aastaga enam kui kahekordistus, suurim hüpe on tajad, sh doktorandid. Õnneks saab tõdeda, et tulnud just vestlusakna kaudu algatatud kontaktide suurem osa neist doktorantidest jõuavad eduka arvus. Vestlusaken aitab pakkuda mugavalt kiiret kaitsmiseni. ja asjakohast tuge ning täpseid vastuseid, luues Jätkuvalt on esmakursuslaste toetamiseks positiivse esmamulje juba enne sisse­ astumise olulisel kohal tuutorite töö. 2024. aasta sügisel oli lõpliku otsuse tegemist ning võimalust eristuda kõikidel I astme erialadel tuutorid olemas. teistest kõrgkoolidest. Ka Tudengiportaali kasutus on jätkuvalt kasvu­ Õppeosakond pakub jätkuvalt nii karjääri- trendis: külastuste arv on kasvanud 30%, samuti nõustamist, spetsiaalselt erivajadustega tudengi- veedetakse portaalis keskmiselt neljandiku võrra tele suunatud nõustamist kui ka psühholoogilist kauem aega kui eelmisel aastal. nõustamist. 2024. aasta peamiste muredena saab välja tuua tudengite kõrge ärevuse ja/või depressiivsuse, varasemast enam on tulnud suu- RAHULOLU ÕPINGUTEGA nata tudengeid pere­arsti või psühhiaatri konsul- tatsioonile. Suurenenud on ummikseis tudengitel, Iga-aastases lõpetajate rahulolu uuringus saa- kellel on käsil mitmed koolivälised tegevused, kes deti 2024. aastal kutse 1597 lõpetajale, kellest lisaks käivad tööl ning proovivad õppida üle 30 vastas 432 ehk 27,1%. Ülikooli eesmärk on hoida EAP semestris. Aastatega on oluliselt vähenenud lõpetanute rahulolu õppekava ja õpetamise nende tudengite hulk, kes pöörduvad seetõttu, et koondhinnangu keskmine ja mediaanhinnang üle ei tule õppetööga toime. väärtuse 4,0. 2024. aastal jätkus psühholoogide koostöö Rahulolu õppekavadega oli kõikides teaduskon- Üliõpilasesindusega. Seoses vaimse tervise dades keskmiselt üle 4 ja ülikooli keskmisena 4,1, koordinaatori positsiooni loomisega oli ka kuid õppeastmete lõikes on märgata langust. Kui tudengite poolt vaimse tervise teemade pildis 2022. aastal ületasid kõik teaduskonnad ka õpete hoidmine koordineeritum. Üha enam leiavad aga lõikes ülikoolis seatud eesmärgi, siis 2024. aastal jäi ESIMESEL ÕPPEAASTAL KATKESTANUTE OSAKAAL IMMATRIKULEERITUTE ARVUST Allikas: ÕIS 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 Eesti Mereakadeemia 31,7% 20,0% 26,3% 29,5% 25,4% Majandusteaduskond 16,6% 13,1% 11,9% 12,1% 11,5% Loodusteaduskond 23,8% 23,8% 20,7% 29,8% 23,6% IT teaduskond 21,4% 24,3% 22,7% 19,9% 16,5% Inseneriteaduskond 25,8% 23,4% 23,2% 19,4% 19,1% TalTech 22,6% 21,4% 20,7% 19,2% 17,1% 29  VÄLISKÜLALISÜLIÕPILASED TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKAÜLIKOOLIS ÜLIÕPILASED VÄLISMAAL Prantsusmaa (76) Tšehhi (15) Saksamaa (71) Itaalia (14) Itaalia (25) Taani (13) Tšehhi (25) Hispaania (11) Hispaania (15) Portugal (11) eesmärk täitmata loodus- ja majandus­teaduskonna ne oli 4,2, parim on see tulemus IT-teaduskonnas magistriõppe osas. Rahulolu õpetamisega on ena- (4,4). mikes teaduskondades kas kasvanud või püsinud 2024. aasta lõpetajad olid rahul nii õpetamis- sarnasel tasemel eelmise aastaga: ülikooli keskmi- meetodite mitmekesisusega kui ka õppematerja- lide kättesaadavuse ja kvaliteediga. Madalamad hinnangud on seotud õppejõudude motiveeriva LÕPETAJATE KESKMINE rolliga – tudengid ei tunne, et neid julgustatakse RAHULOLU ÕPPEKAVAGA aktiivselt õppetöös osalema, et aineid esitletakse 2023 2024 muutus inspireerivalt või et nende huvi eriala vastu tänu Bakalaureuseõpe 4,19 4,10 -0,09 õppejõududele süveneb. Selline muster on olnud Rakenduskõrgharidusõpe 4,02 3,89 -0,13 sarnane ka varasematel aastatel ning ilmneb Integreeritud õpe 4,16 3,88 -0,28 kõikides teaduskondades. Üliõpilane annab tagasisidet õppetöö läbi­ Magistriõpe 4,14 4,25 +0,11 viimise ja õppekorralduse kohta kaks korda õppe­ Kokku 4,15 4,12 -0,03 aastas iga läbitud semestri järel läbi ÕIS-põhise 30 tagasiside. ÕIS-i jätsid üliõpilased 2024. aastal National University of Singapore’is, 2 Korea Uni- kokku üle 72 000 kommentaari, mis on õppejõu- versity’s ning 1 Kyungpook National University’s dudele ja programmijuhtidele heaks infoallikaks (Lõuna-Korea). õppe­ainetes toimuvale üliõpilase vaatest lähtuvalt. Tehnikaülikooli töötajad esitasid Erasmus+ Tagasi­ side õppekorraldusele on jätkuvalt väga programmi toetusel lähetustel osalemiseks kõrge, eriti tuuakse positiivselt esile dekanaadi 270 avaldust, lisaks toetati 9 kolmandate riikide suhtumist üliõpilastesse. partner­ülikoolide töötaja ja 14 üliõpilase lähetust TalTechi. Ülikooli arengukava ühe eesmärgina on mh MOBIILSUS JA RAHVUSVAHELINE seatud ülikooli rahvusvahelise maine suurenda- KOOSTÖÖ mine läbi koostöö tippülikoolide ning maailma teadusmahukate ettevõtetega. Selleks tehakse Välisõpingutel on õppekvaliteedi tagamisel olu- tihedat koostööd EuroTeQ-i võrgustiku partner­ line roll. Välismaalastest kraadiõppurite ja välis­ ülikoolidega. EuroTeQ Engineering University külalisüliõpilaste kaudu saavad rahvus­ vahelise (edaspidi EuroTeQ) on Euroopa ülikoolide vahe- õppekogemuse ka need TalTechi üliõpilased, kes line koostööprojekt, kuhu kuulub 2023. aasta ise mingil põhjusel ei saa või ei soovi välisõppes- lõpust 8 Euroopa juhtivat teadus- ja tehnoloogia­ se siirduda. Oluline tegur, mille järgi väliskülalis­ ülikooli: Müncheni Tehnikaülikool (Saksamaa, üliõpilased vahetusõpinguteks ülikooli valivad, lühend TUM), Taani Tehnikaülikool (DTU), on pakutavate ingliskeelsete õppeainete hulk ja Eindhoveni Tehnikaülikool (Holland, TUe), École sobivus koduülikooli õppekavaga. Polytechnique (Prantsusmaa, LX), Tšehhi Tehnika­ 2023/24. õppeaastal õppis TalTechis 326 välis­ ülikool Prahas (CTU) ja Tallinna Tehnikaülikool. külalisüliõpilast, kellest 308 tulid TalTechi üheks Kaas­partneriteks on Technion (Iisrael) ning EPFL või kaheks semestriks õppima ning 18 praktikale. (Šveits). 2023. aastal taotleti projektile edukalt Lisaks külastas 100 väliskülalisüliõpilast Tehnika- 4-aastast jätkuperioodi ja võrgustikuga liitus kaks ülikooli korraldatud nelja põimitud intensiivkursust uut parterit: HEC Paris (Prantsusmaa) ja IESE (Blended Intensive Programme). Business School (Hispaania). Lisaks ülikoolidele Meie üliõpilaste välisõppesse minemine on on partneriteks ka sellised ettevõtlushiiud, nagu tõusutrendis. 2023/24. õppeaastal laekus aval- Siemens, Total, BMW, GasNet ja Škoda, kellega dus üheks või kaheks semestriks välisülikooli koostöös disainitakse koosloome protsessil minekuks 196 üliõpilaselt, kellest 120 osalesid põhinevaid õppeformaate, mis on katselaboriks välisõpingutel, üks avaldus ei vastanud kritee- ühiskondlike väljakutsete lahendamisele. riumitele ning 75 loobusid. 120-st välisõpingutel Projekti üheks peamiseks eesmärgiks on osalenud üliõpilasest olid eestimaalased 94 ja edendada märkimisväärselt füüsilist, virtuaalset välismaalased 26. Võrdluseks: 2022/23. õppe- ja kombineeritud õpirännet. 2023/24. õppeaasta aastal osales välisõpingutel 92 üliõpilast, kellest sügissemestriks esitas 87 TalTechi üliõpilast eestimaalasi oli 64 ning välismaalasi 28. avalduse osaleda partnerkoolide 124 aines, 2023/24. õa osales Erasmus+ programmi kau- positiivselt läbiti 30. Kevadsemestriks laekus 176 du välispraktikal 59 TalTechi üliõpilast 24 riigis, üliõpilase avaldus 217 EuroTeQ-i partnerkoolide sh eestimaalasi 32 ja välismaalasi 27. Võrdluseks: õppeainele, positiivselt läbiti 35. 2022/23. õppeaastal osales välispraktikal 39 TalTech pakkus EuroTeQ-i partnerkoolide üli- üliõpilast, kellest eestimaalasi oli 20 ning välis- õpilastele 2023/24. sügissemestril 48 ainet, mida maalasi 19. valiti 159 korral, positiivselt läbiti meie aineid 51 Välisõpingute nähtavuse suurendamiseks üli- korral. Kevadsemestril pakkus TalTech 44 ainet, koolis alustati 2023/24. õppeaastal esmakordselt mida valiti 225 ja positiivselt läbiti 40 korral. Mobility Ambassadoride (mobiilsussaadikud) pro- jektiga, mida pilotiseeriti inseneriteaduskonnas. Valitud tudengid jagasid aktiivselt kaastudengite- ÕPPEKESKKOND JA ga oma kogemusi nii välisõpingute jooksul kui ka E-ÕPPE VÕIMALUSED sellele järgneval semestril. Lõviosa välisõpingutest tehakse Erasmus+ 2021. aasta kevadel käivitati ülikooli arengukava lepingute alusel. Kristjan Jaagu välisõpingute raames kaks uut e-õppe ja e-toe kvaliteedi tõstmi- stipendiumi abil käis üks TalTechi üliõpilane sele suunatud projekti: õppedisaini programm ja Lõuna-Koreas, Kyungpook National Universitys. täielikult e-õppes läbitavate kursuste programm. Viis üliõpilast said õppeosakonna mobiilsus­ Töötatakse 25 Moodle’i kursusega semestris ja keskuse 1000-eurose stipendiumi, neist 2 käisid viiakse vähemalt 200 neist 2026. aasta alguseks 31  TalTechi e-õppe standardi järgsele edasijõudnu üldhariduses ja jagada TalTechi kogemusi; IT- ja tasemele; 2024. aasta lõpuks oli õppedisaini inseneriteadus­ konna õppejõud on arendanud programmi läbinud 179 kursust. 2024/25. õppe- oma ainete põhiseid juturoboteid, et pakkuda aasta sügissemestri lõpuks oli TalTechis 16 aine- üliõpilastele automatiseeritud tuge aine läbimisel. kursust, mida saab täielikult e-õppes läbida, neist viis loodud 2024/25. õppeaasta sügis­semestril. Echo360 loengusalvestusseadmed on kokku ÕPPETOETUSED JA STIPENDIUMID 27 auditooriumis. 2024. aastal uuenes või lisan- dus kokku 8 puuteekraaniga hübriidauditooriumit, Tulemusstipendiumit maksti 2023/24. õa sügis­ neist kolme sai loodud lisaks ka rühmatöö võime­ semestril 439 üliõpilasele, 2023/24. õa kevad­ kus. Kokku on ülikoolis 78 videokonverentsi­ semestril 570, 2024/25. õa sügissemestril 438 võimekusega ehk kahesuunalist videosuhtlust õppurile. Seoses riigieelarve 2025. aasta kärbete- võimaldavat auditooriumi. ga lõpetab riik ülikoolidele tulemusstipendiumiteks 2024. aasta alguses alustati uue õpianalüütika raha eraldamise pärast 2025. aasta jaanuari. Et siis- IT platvormi IntelliBoard integreerimist Moodle’iga. ki jätkata suurepäraste õpitulemustega üliõpilaste- IntelliBoard on vahend, mille kaudu saab jälgida le stipendiumi maksmist, otsustas Tehnikaülikool üliõpilaste aktiivsust ja edenemist Moodle’ist eraldada oma eelarvest raha stipendiumiteks ka tuleva info põhjal ning septembrist hakkasid 2025 kevad- ja sügissemestriks. Uue stipendiumi inseneriteadus­ konna valitud õppekavade õppe- nimetus on edukusstipendium, stipendiumi suurus konsultandid seda katsetama. on 200 eurot kuus. 2024. aastal loodi ülikoolis kuus uut fookus- Lisaks riiklikele stipendiumitele ja toetustele tippkeskust, sh TalTech AI fookustippkeskus, tunnustavad teaduskonnad oma tudengite edu- mis ühendab TalTechi tehisintellekti (AI) alase kat edasijõudmist õppetöös stipendiumitega. kompetentsi. Aasta jooksul korraldati temaatilisi Infotehnoloogia teaduskonnas on dekaani nime- töötube õppejõududele ja koolitusi üldharidus- kirja stipendiumid, et motiveerida üliõpilasi õppima koolide õpetajatele; TalTech AI esindajad olid nominaalkoormusega ja lõpetama nominaal­ajaga. kaasatud haridus- ja teadusministeeriumi AI Stipendiumi suurus on 300 eurot kuus ja 2024. töörühma, et otsida lahendusi AI kasutuselevõtuks aastal maksti stipendiumiteks ca 250 000 eurot: Arengufondi stipendiumiaktus, kus anti üle pälvitud stipendiumid 32 TÄIENDUSÕPPES ÕPPIJATE, ÕPPEKAVADE JA KURSUSTE ARV Täiendusõppijate arvu kasv 5 aastaga 21,3% 2020 2021 2022 2023 2024 Täiendusõppijate koguarv 15 629 20 026 17 157 20 302 18 958 Sh täiendusõppe õppekavadel õppijaid 13 879 18 604 15 763 18 727 17 153 Sh avatud õppes õppijaid 1 750 1 422 1 394 1 575 1 805 Täiendusõppe kursuseid 714 754 694 759 1 176 Täiendusõppe õppekavasid 385 411 424 509 510 2023. aasta sügissemestri eest 109 üliõpilasele ja Haridus- ja noorteameti riigihanke alusel viis 2024. aasta kevadsemestri eest 73 üliõpilasele. avatud ülikool läbi IT Akadeemia infoturbe­ Majandusteaduskond ja inseneri­teaduskond toeta- juhtide koolitusprogrammi, mille tulemuseks on vad teaduskonna üliõpilas­kogu ja üliõpilasorgani- vähemalt 200 koolitusprogrammi lõpetanut, kes satsioonide tegevusi. Loodus­teaduskond maksab asuvad tööle infoturbega seotud töökohtadel. stipendiumit kümnele parimale esmakursuslasele. Riikliku täienduskoolituse tellimuse raames EMERA üliõpilased saavad taotleda Kapten Uno viis TalTech 2024. aastal läbi 76 kursust 2225 Lauri 500 euro suurust õpiraha, 2024. aastal loodi täiendusõppijale. Koolitustellimuse täitmisel osa- ka Tuleviku lainelööja stipendiumifond. lesid kõik teaduskonnad ja regionaalsed kolled- Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu anti 2024. žid. Kokku viidi poole aasta jooksul läbi koolitusi aastal välja 242 stipendiumit, sellest loe rohkem 947 851 euro mahus, kõige suurem maht oli ESF eraldi peatükist. VÕTI meetmes 415 475 eurot. TÄIENDUSÕPE ARENGUFOND 2024. aastal teenitud täiendusõppe tulu ületas Tehnikaülikooli Arengufond, Tehnikaülikooli loo- planeeritud eelarvet 27,6% ja oli 5,089 miljonit dud sihtasutus, kogub ja vahendab toetusi ülikooli eurot. Võrreldes 2023. aastaga oli täiendusõppe üliõpilastele, uurimisgruppidele ja ettevõtmis­tele. tulu 1,35 miljonit eurot suurem. Kasv tulenes Erasektori toetused on läbi strateegilise lähe- eelkõige aasta keskel avanenud riikliku koolitus- nemise ja järjepideva töö viimase viie aastaga tellimuse vahenditest, mis suurendasid ülikooli järje­pidevalt tõusnud ning 2024. aastal maksti sti- täiendusõppe tulu ligi 950 000 euro võrra. Lisaks pendiume ja erinevaid toetusi välja 595 693 euro täiendusõppe planeeritust paremale tulemusele väärtuses. Tudengitele anti välja 242 stipendiumit oli positiivne ka avatud õppe tulude kasv 224 000 ja hoogu anti kahele üliõpilasprojektile. euro võrra kokku 1,043 miljoni euroni, millele Toeta.taltech.ee portaali kaudu koguti aasta aitasid kaasa aasta jooksul teaduskondade poolt jooksul üle 12 000 euro. Stipendiumite väljaand- avatud mikrokraadikavad. mist omanimelise stipendiumiga või siis anneta- Täiendusõppes osalenute arv kokku mõne- des mõnda stipendiumifondi toetas 2024. aasta võrra langes. TalTechi täiendusõppes osales jooksul 96 ettevõtet ning 60 eraisikut. 2024. aastal 18 958 inimest (sh kooliõpilased). 2024. aastal asutati neli valdkondlikku stipen- Täiendusõppijate hulka lisandusid küll Unicorn diumifondi. Lisaks asutati eraisiku annetusest Squadi tehnoloogiarühmade võrgustikus osale- saadud annetaja nimeline stipendiumifond, mille nud tüdrukud, kuid samal ajal ei rahastatud enam baasvara suurus on 100 000 eurot ning see on varem HTM-i toel toimunud kooliõpilastele suuna- Swedbankis investeeritud. Stipendiume makstak- tud tasuta eksamikursuseid ega toimunud suure se kord aastas välja investeeringute kasvikust. osalejate arvuga ühepäevaseid roheseminare. 2024. aastal võttis Arengufond vastu esimese TalTech pakkus 2024. aastal 81 mikrokraadi­ token-annetuse (2 000 000 Xahau tokenit), kava, millel asus õppima 440 täiendusõppijat. mille annetushetke väärtus oli ca 140 000 33  TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ARENGUFONDI STIPENDIUMID Stipendiumite rahalise mahu kasv 5 aastaga 247% 2020 2021 2022 2023 2024 Stipendiumite väljapanijaid 47 54 73 85 96 Stipendiume 80 104 183 222 242 Stipendiumite maht (mln eurot) 0,15 0,22 0,32 0,45 0,52 Esitatud kandideerimisavaldusi 992 1 073 1 287 1 304 1946 ­ eurot. Tegemist on uue varaklassiga Arengufondi ja 5 üliõpilaskogu. Kokku osaleb organisatsioo- portfellis. nides 1732 tudengit, kellest 1557 on aktiivsed. Kokku laekus SA Tallinna Tehnikaülikooli Aktiivsed välistudengid moodustavad 5,2% kogu Arengu­fondile 2024. aastal annetusi ligi 800 000 TalTechi tudengiaktivismist. eurot. 2024. aastal tegi ajalugu TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosnev Formula Student Team Tallinn. Tiim võitis üldarvestuses TUDENGIELU esikohti Austrias ja Itaalias ning kestvussõidu Saksamaal Hockenheimi ringil ja kuulutati lõpuks 2024. aastal lisandus kolm tudengiorganisatsioo- maailma parimaks tudengivormeli tiimiks 889 ni, sellega kasvas organisatsioonide arv rekordi- konkurendi ees. Väikese Eesti noored insenerid liselt 40-ni. Nende hulgas on 23 eestikeelset ja 4 pälvisid isegi Ferrari inseneride tähelepanu. Seni rahvus­vahelist organisatsiooni, 8 kultuurikollektiivi on Formula Student Team Tallinn saavutanud 34 võistluste üldvõite ja toonud hulga poodiumikohti, Aasta jooksul panustas meie tudengkond ees- maailma parimaks kuulutamisest on meeskond otsas üliõpilasesindusega ka koostöösse Eesti unistanud aastaid. Eesti tiim alustas võistlemist Üliõpilaskondade Liiduga ja Eesti tudengite seisu­ juba 2006. aastal, esialgu sisepõlemismootoriga kohtade kujundamisse kõrghariduspoliitikas. vormeliga. Viimastel aastatel ehitatud elektri­vormel Ühiselt korraldati Stenbocki maja ees aktsioon, on olnud integreeritud ehk võimeline sõitma nii kus tänati riigivalitsejaid tasuta kõrghariduse eest. juhiga kui juhita. Päikeseauto Solaride’i lugu jõudis suurele ek- raanile dokumentaalfilmina „Solaride: Julgus teha VILISTLASLIIKUMINE võimatut“, samuti valmis film tudengisatelliidi tee- konnast, kandes pealkirja „ESTCube-2.X: Ten Years Aasta lõpu seisuga oli Tallinna Tehnikaülikooli vilist­ to the Stars”. Lisaks astus TalTechi Vesinikuorga- laste koguarv 84 257, kellest 4% välis­vilistlased. nisatsioon suure sammu tulevikku, alustades oma Alates 1996. aastast annab Vilistlaskogu välja esimest tootearendusprojekti – väikese mahuga Aasta Vilistlase aunimetust. Tänaseks on selle vesinikutankla loomist. Need on vaid mõned näited nimetuse saanud kolmkümmend märkimisväär- tudengite innovatsioonist ja ettevõtlikkusest, mis set vilistlast. Tehnikaülikooli 106. aastapäeva kujundavad TalTechi ja Eesti teaduse tulevikku. akadeemilisel aktusel septembris kuulutati Aasta Vähemtähtsad pole üritused. Tudengite korral- Vilistlaseks 2024 Eesti üks silmapaistvamaid ja datud ärikonverents TalTech Business Forum tõi mitmekülgsemaid teadlasi Jüri Engelbrecht. kokku tipptegijad, pakkudes osalejatele ärialaseid 2024. aastal jätkas Vilistlaskogu kahe uue teadmisi ja tudengitele väärtuslikku korraldus- tradit­siooniga tudengite toetamiseks: üliõpilaste kogemust. BuildIT tähistas oma 10. sünni­päeva tali- ja suvemängudel pandi kahele kõige aktiiv- tehnosüsteemide teemalise konverentsi, võistlus- semale tudengile välja rahalised preemiad ning päeva ja karjäärimessiga. Võti Tulevikku karjää- jätkati Rektori Karika rannavolle etapi toetami- rimessil kohtusid tudengid 102 ettevõttega ning sega. Lisaks viidi läbi kaks uut üritust: vilistlaste osalesid esmakordselt toimunud seminariõhtul ja discgolfi turniir ning värske vilistlase piknik töövarjupäevadel. TalTech GameCamp ühendas juunikuus. mänguarendushuvilised BootCampi loengute Juba traditsiooniliselt kutsusime vilistlased ja praktiliste workshop’idega ning Game Jami kokku heategevuslikule teatriõhtule, tipikate 48-tunnise mänguarendusvõistlusega. rattamatkale, Linnakupeole, tenniseturniirile ja Selleks, et tudengiorganisatsioonid saaksid oma muidugi vilistlaste ballile ülikooli aulas. Kokku ambitsioonikad ideed ellu viia, korraldas üliõpilas­ osales eri üritustel üle tuhande inimese. esindus aasta jooksul kuus rahastus­konkurssi. Kokku esitati 105 projekti, millest 101 said toetuse, kokku anti tudengielule 122 000 euro väärtuses toetusi. Esmakordselt kandideeris ka tavatudeng (tudeng, kes ei ole organisatsiooniga seotud) projektile ning viidi ellu riietevahetusüritus nimega Riidering, kus uue kodu leidis 392 rõivaeset. Tänu Juuliuse Jüngritele on tippu jõudnud Tal- Techi esindusvõistkondade spordifännindus ehk ultrandus ning kodumängudel on tudengite osa- lus publiku hulgas suurem kui kunagi varem. Nii Aasta vilistlane üliõpilaste tali- kui suvemängudel saime väärika JÜRI ENGELBRECHT teise koha, kuid Ylipallil alistasime oma põhirivaali Tartu Ülikooli ning tõime koju suure võidu. Kaks informaatika tudengit tõid septembris paariks nädalaks kampusesse elama kanad, kes tekitasid palju rõõmsat elevust ja lisasid kampu- sesse elurikkust. Rektori Karikas tõi taas teaduskonnad oma- vahel võistlema. 2023/24. õppeaasta karikasarja võitis majandusteaduskond. 2024/25. õppeaasta auhinnafondist saab võitjateaduskonna üliõpilas- kogu 10 000 eurot, teise koha teaduskond 3000 eurot ja kolmas 2000 eurot. 35  ETTEVÕTLUSTEGEVUS Ettevõtlusvaldkonna võtmenäitajad keskenduvad ning tiheda konkurentsiga Hiinast. Eesti on majan- teaduse kommertsialiseerimisele, teadmus­siirdele duslangusest väljumas ja töötleva tööstuse ette- ja Eesti majanduse oluliseks mootoriks olemisele. võtete kindlustunne on paranemas, põhifookuses Ettevõtlusvaldkonna tegevusi juhib ülikoolis on efektiivsuse ja konkurentsi­ võime tõstmine, ette­ võtlusprorektor, tegevuste korraldamine üli­ kuhu tehakse ka investeeringuid. Loode­ tavasti kooli tasandil on ettevõtlusosakonna ning tehis­ annavad need arengud ülikooli tänastele ja tule- intellekti- ja robootikakeskuse AIRE ülesandeks. vaste koostööpartneritele kindluse (taas)alustada 2024. aastal toimus ettevõtluskoostöö korraldu- arenduste ja koostööprojektidega. ses oluline muudatus: ettevõtlusosakonnast kaotati neli partnersuhete juhi ametikohta, nii suurenes Ettevõtluskoostöö tulemuslikkuse peamiseks ülikooli ettevõtlusvõrgustikku kuuluvate ettevõtlus- näitajaks on TA lepingutest ja teenustöödest ning spetsialistide ja muude ettevõtluskoostööd toeta- sihtfinantseeritavatest projektidest teenitav tulu. vate kolleegide roll. Järjest enam panustavad ette­ Ettevõtlustulu moodustub kahest komponendist: võtluskoostöö arendamisse fookustippkeskused, • tulu teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) algatades ja koordineerides suuri ülikooliüleseid / kodu- ja välismaistest lepingutest ning teenus- interdistsiplinaarseid projekte. Ettevõtlusosakond töödest keskendub peamiselt strateegiliste partnerite port- • tulu konkreetsetest sihtfinantseeritavatest felli hoidmisele ja arendamisele. projektitoetustest, mille tulemuste otseseks ja vahetuks kasusaajaks on ettevõtted ja avaliku sektori asutused ning mis on sätestatud sarna- FINANTSEERIMINE selt ka rahastuslepingus* TA lepingutest ja teenustöödest ning sihtfinant- 2022. ja 2023. aasta olid globaalselt ettevõtetele seeritavatest projektitoetustest saadud tulu oli 12,9 majanduslikult väga rasked aastad ja Swedbanki miljonit eurot; kasv võrreldes 2023. aastaga (11,4 2024. aasta novembri majandusprognoosi järgi miljonit eurot) 13%. Eesti ettevõtete ja asutustega euroala majanduse keerulised ajad jätkuvad. Töös- sõlmitud lepingutest saadi tulu 6,7 miljonit eurot tussektoril on probleeme kõrgete energia­hindade (sh laboriteenused 2,45 miljoni euro ulatuses); * Sihtfinantseeritavate projektide tulu kajastatakse ettevõtlustulude koosseisus alates 2023. aasta aruandest. 36 ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Teadus- ja arenduslepingute ja Litsentsilepinguid teenustööde tulu aastas (mln eurot) (aasta lõpu seisuga) 10,5 9,6 11,4 12,9 7 7 8 9 10,9 7,2 7,0 9,9 10,8 13,0 3 4 6 7 9 10 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Asutatud hargettevõtteid Uute patentide arv aastas 1 1 3 3 10 16 12 12 0 2 2 3 3 4 10 10 10 11 11 12 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Asutatud muid iduettevõtteid Esitatud patenditaotluste arv aastas 2 5 6 23 15 19 17 27 4 3 4 5 5 6 13 13 14 15 18 20 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 välis­ettevõtete ja -asutustega sõlmitud lepingutulu- 5,2% 3,0% de osa oli 1,2 miljonit eurot ning sihtfinantseeritava- 2,4% te projektitoetuste tulu 5 miljonit eurot. 2,2% Suurim sihtfinantseeritav projektitulu (2,7 2,2% 2,1% miljonit eurot) tuli Õiglase Ülemineku Fondi rahas- 2,0% tusest. Euroopa Liidu Digital Europe Program’ist 2,0% finantseeritav „AI & Robotics Estonia (EDIH)“ 1,8% projekt tõi tulu 1,9 miljonit eurot. KÜMME SUUREMAT 1,7% ETTEVÕTLUSLEPINGUTEST TULU TOONUD PARTNERIT (24,6% KOGUTULUST) KOOSTÖÖ ETTEVÕTETE JA AVALIKU SEKTORIGA Ülikooli strateegiliste partnerite nimekirja kuulub kokku 27 ettevõtet ja asutust, kellest olulisema- teks on jätkuvalt Eesti Energia AS-i kontserni ettevõtted, Ülemiste City ja AS Tallinna Sadam. Enefit Power AS 667 187 eurot Aruandeaastal sõlmiti 8 koostöö raamlepingut Zero Terrain OÜ 391 600 eurot järgmiste ettevõtete ja asutustega: Kliimaministeerium 315 103 eurot • Coop Pank AS OÜ Kerogen 288 056 eurot • Raw Edge OÜ OÜ Utilitas Wind 284 187 eurot • Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers • Matter Holding OÜ 3BIRD OÜ 266 400 eurot • Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts AS Tallinna Vesi 252 477 eurot • OÜ Recycling DME Riigikantselei 251 452 eurot • AS SEB Pank Transpordiamet 237 907 eurot • Aktsiaselts Metrosert Mercator Océan 220 351 eurot 37  Aruandeaastal sõlmiti 90 erineva ettevõtte ja ava- Tarkvõrk OÜ-ga (elektroenergeetika ja mehha­ liku sektori asutustega kokku 116 koostöölepingut troonika instituut) kogumahus ca 6 miljonit eurot, mille eeldatav tulu jaguneb aastatele 2025–2028. Suurimad Õiglase Ülemineku Fondi meede on suunatud koostöölepingud sõlmiti ettevõtetega OÜ Inse- teadusasutuste ja ettevõtete koostöö tugevdami- neribüroo STEIGER (meresüsteemide instituut), sele, et edendada teadmusmahukat ettevõtlust Météo-France (meresüsteemide instituut), WiSo Ida-Virumaal. Alates projekti algusest 2023. aastal Engineering OÜ (elektroenergeetika ja mehhatroo- on Virumaa kolledži korraldatud võrgustikuüritus- nika instituut), Enefit Wind Purtse AS (elektroener- tel osalenud 75 ettevõtte esindajad, 2024. aastal geetika ja mehhatroonika instituut) ning SIA „TCK“ sõlmiti esimesed ettevõtluslepingud. 2024. aastal (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut). toimus ka Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru TalTech osales rakendusuuringute programmist tuleviku visandid“, mis tõi kokku ettevõtjad, otsus- (RUP) rahastatud neljas koostööprojektis all­hanke- tajad ja kohaliku elu eestvedajad. partnerina: Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE • „Raskes kütteõlis ja alternatiivses väävlirikkas (edaspidi AIRE keskus) on seisuga 31.12.2024 kütuses väävli sisalduse vähendamise tehno- tegutsenud Euroopa digitaalse innovatsioonikes- loogia“ koostöös Elteks Group OÜ-ga (Virumaa kusena (European Digital Innovation Hub, EDIH) kolledž ja mehaanika ja tööstustehnika insti- 30 kuud, olles üks 157 EDIH-ist. tuut) 2024. aastal jätkati teenuste osutamist väikese • „Protobios OÜ poolt arendustöös olevate ja keskmise suurusega ettevõtetele. Aasta lõpu ühendite toimemehhanismi analüüsi võimalda- seisuga oli AIRE teenustes üle 270 tööstusette- vate raku uuringute väljatöötamine“ koostöös võttest kliendi, kellele pakuti aasta jooksul kooli­ OÜ-ga ProtoBioS (keemia ja biotehnoloogia tusi (208 osalejat), rahastati test before invest instituut) demoprojekte (31 meeskonda), nõustati robootika • „LWIR diapasooni mõõtemetoodika ja varjestus­ ja tehisintellekti otstarbekuse teemal (115 nõusta- materjali prototüübi arendamine“ koostöös mist) ning igakuistest AIRE klubidest võttis osa üle DefForce OÜ-ga (tarkvarateaduse instituut ja 700 osaleja. Esimesed Eesti kliendid on suunatud materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) ka teiste EDIH-ite teenustesse ja vastupidi. • „Elektritarbimise prognoosmudel“ koostöös 2024. aasta kevadel andis Euroopa Komisjon vahehindamisel AIRE EDIH-i juhtimissüsteemile kõrge hinnangu, mille järgi on AIRE keskus EL-i üks parimaid EDIH keskuseid. Praegune grandi- leping AIRE teenuste rahastamiseks kehtib 2025. 12% aasta keskpaigani. 2024. aastal jätkasime uue rahastusperioodi projekti ettevalmistamist ja AIRE 4% strateegia 2025+ koostamist. 2024. aastal jätkus seitsmendat aastat 61% koostöös Tallinna Ettevõtluskeskusega TalTech Ettevõtlusakadeemia veebiseminaride sari 16% TULU TEADUSKONDADE LÕIKES, MUUTUS AASTAGA ettevõtjatele, et arutleda ettevõtlust, majandust ja tehnoloogia arenguid puudutavate teemade üle ning vahetada kontakte ja kogemusi. Osales üle 300 ettevõtja või ettevõtlushuvilise, seminare 7% järelvaadati ligi 500 korral. Päringuportaali Adapter.ee pöördumiste arv oli aruandeaastal 65, millest ülikooli jaoks olid huvipakkuvad 5 ja otse ülikooli laboritesse tuli 12. Aasta lõpuks oli uuendatud andmestikuga mln eurot % laborite arv kasvanud 37ni, mis moodustab 93% Inseneriteaduskond 7,85 +32% kõigist laboritest. Digitaalses otsingulahenduses IT teaduskond 0,92 +20% TalTech laboriteenused ja teadustaristu kaudu on Loodusteaduskond 2,03 -28% leitav 440 laboriteenust. Seisuga 31.12.2024 oli üli- Majandusteaduskond 0,53 +33% koolis 9 akrediteeritud laborit. Õiglase Ülemineku Eesti Mereakadeemia 0,04 -85% Fondi toel on Virumaa kolledžis järgmistel aastatel Haldus- ja tugistruktuur 1,51 +23% plaanis sisustada viis teadus- ja katse­laborit ning 38 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE LEPINGUTE JA TEENUSTÖÖDE TULU AASTATEL 2020–2024 (mln eurot) Kasv 5 aastaga 18% KOKKU 10,89 10,45 9,64 11,41 12,88 2020 2021 2022 2023 2024 Eesti-sisesed lepingud ja teenustööd KOKKU, sh 10,04 9,17 7,21 7,76 6,73 lepingud äriühingutega 6,32 6,21 4,58 4,54 3,90 konsultatsioonid ja teenused 0,77 1,05 1,17 1,14 1,47 lepingud avaliku sektoriga 2,94 1,92 1,46 2,08 1,36 Välislepingud ja -teenustööd KOKKU, sh 0,85 0,98 1,32 1,32 1,15 lepingud ettevõtetega 0,13 0,29 0,63 0,29 0,61 konsultatsioonid ja teenused 0,29 0,12 0,11 0,36 0,10 lepingud asutuste ja organisatsioonidega 0,43 0,57 0,58 0,67 0,44 Sihtfinantseeritavad projektid KOKKU* - 0,30 1,11 2,33 5,00 * Sihtfinantseeritavate projektide tulud sisalduvad teadus- ja arendustegevuse TA projektitoetuste tuludes (lk 19) ASTRA+ programmi toel investeeritakse teadus­ INTELLEKTUAALNE OMAND JA taristu ja seadmete täiendamisse. KOMMERTSIALISEERIMINE 2024. aastal sõlmiti suuremahulisi koostöö­ lepinguid ka avaliku sektori asutustega. 2024. aasta oli TalTechis läbi aegade suurim Suur­projektidena võib nimetada kolme: riigikant- leiutis­ teatiste esitamise aasta: akadeemilised seleiga sõlmitud leping keskendub Eesti tingi- üksused esitasid 22 uut teadet tööstusomandi mustele opti­ maalse ligniini sisaldusega asfaldi eseme loomise kohta, mis ületas tavapärast retsepti rakendus­uuringule, mida viib läbi ehituse leiutis­teatiste numbrit kahekordselt. ja arhitektuuri instituut. Keskkonnaagentuuriga Ülikoolis on moodustatud tööstusomandi alustati koostööd avamere ja rannikumere seire ekspertkomisjon, mis teeb põhjendatud ette­ projektis, mida juhib meresüsteemide instituut. panekuid tööstusomandi õiguskaitse osas. 2024. Rahandusministeeriumiga sõlmitud leping hõlmab aastal tehti 77 otsust seoses leiutiste õiguskaitse finantspädevuste ja rahatarkuse arendamise algatamise, patendi või patenditaotluse jõus­ kompetentsikeskuse uurimis- ja arendustegevust hoidmise või sellest loobumise kohta. ning riigi kinnisvara­ poliitika juhtimise andme­ 2024. aastal esitasime 27 uut patenditaotlust, põhiste metoodikate ja tööriistade väljatöötamist sh 8 Eesti, 9 Euroopa, 6 rahvusvahelist, 2 USA ja teadusnõustamist, mille eest vastutab majan- ja 2 Belgia patenditaotlust. Uusi patente anti dusanalüüsi ja rahanduse instituut. välja 12, neist 2 Eesti, 3 Euroopa, 1 USA, 1 Šveitsi, Rahvusvahelistest partneritest jätkas mere­ 1 Prantsusmaa, 1 Suurbritannia ja 3 ühtse toimega süsteemide instituut 2024. aastal koostööd Lat- Euroopa patenti, mis jõustusid korraga 17 Euroopa vian Institute of Aquatic Ecology’ga uurimislaeva liikmesriigis. Aruandeaasta lõpu seisuga oli üli- Salme rendi osas. Õiguse instituut alustas uusi kooli tööstusomandi portfellis 49 kehtivat patenti, programme koostöös Aserbaidžaani Notarite neist 22 Eesti ja 27 välisriigi patenti. Menetluses Kojaga, et parandada õigusvaldkonna personali oli kokku 56 patenditaotlust, neist 16 Eesti ja 40 haridusprotsessi, ning Aserbaidžaani Justiits­ välispatendi taotlust. ministeeriumiga, et tõhustada kohtunike väljaõpet. Ülikooli tööstusomandi portfellis on ka 39 Arvutisüsteemide instituut viib läbi uuringuid Otto kaubamärki (sh kaubamärgitaotlused), neist 24 von Guericke University Magdeburgi tellimusel. on kaitstud / registreerimisel Eestis, 8 kaubamärki 2024. aastal liitus ülikool majandusteaduskon­ on kaitstud Euroopa Majandusühenduse kau- na vahendusel Rootsi Kaubanduskojaga Eestis bamärgina ning 7 välisriikides (4 Suurbritannias, (SCCE – Swedish Chamber of Commerce 1 Saksamaal, 1 Rootsis ja 1 USAs). Estonia), avades uusi võimalusi koostööks ning Ülikooli teadusgruppidest tekkinud tehnoloo- osalemiseks rahvusvahelises ärivõrgustikus. giad on sageli madalal tehnoloogiavalmiduse 39  Erinevate innovatsioonihuviliste kokkutoomiseks korraldab uusettevõtluskeskus koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga sündmustesarja Disain kohtub Teadusega tasemel ning edasiminekuks on vaja kommert- lektuaal­omandi teemalist koolitust, mis aitas tead- sialiseerimise plaani. Ettevõtlusosakond tegeles lastel suhestuda konkreetse teemaga ning kinnis­ 2024. aastal üheaegselt ligi 40 kommertsialisee- tada teadmisi vastavalt enda teadusvaldkonnale. rimisprojektiga varasema 10 asemel. 2024. aastal said arendustööd teinud teadlased esmakordselt litsentseerimisest ka isiklikku tulu. Andsime välja UUSETTEVÕTLUS kaheksa arendusgranti, millega rahastatakse ülikooli olemasoleva või tulevase intellektuaal­ Tehnoloogiate müük ettevõtetele (ehk ülikooli omandi arendamist ja katsetamist ning ärilise TA tulemuste ülekandmine ülikoolist ettevõttes- potentsiaali tuvastamist ja kommertsialiseerimist: se) toimub reeglina litsentsilepingu alusel kas • „Termotöötluskambri arendus: tuntud terase- olemas­olevasse ettevõttesse või sellel eesmärgil markide ja kihtlisandustehnoloogia teel valmis- asutatud ülikooli hargettevõttesse. tatud toodete termotöötlus“ (Marek Tarraste, TalTech on eesmärgiks seadnud suurendada üli- 39 040 eurot) kooli töötajaskonna loodavate hargettevõtete arvu. • „Prototüüpseadme arendamine tahke materjali Lihtsustasime 2024. aastal mitmeid harg­ettevõtte omaduste määramiseks digipildi elementide loomise ja arendamisega seotud protsesse, eeskir- statistilise jaotusgraafiku abil“ (Heiko Põder­ ju ja reegleid: võtsime kasutusele KTH Innovation salu, 48 000 eurot) Readiness Model'i hargettevõtte potentsiaaliga • „RoboTee“ (Janika Leoste, 18 500 eurot) meeskondade arengu jälgi­miseks ja suunamiseks. • „Universal Contactless Charging (UCC) parking Hargettevõtete loomise teekonda soodustavad ka network for light electric vehicles“ (Oleksandr ülikooli välja antavad arendusgrandid. Husev, 30 000 eurot) 2024. aastal sõlmiti üks uus litsentsileping • „Estonian peat valorization“ (Leeli Amon, OÜ-ga Kerogen, mille sisu on 3,5-dimetoksü- 20 000 eurot) tolueeni (3,5-DMT) saamine põlevkiviõli tootmise • „FishTube – real-time AI based underwa- defenoliseerimise jääkidest. Aruandeaasta lõpuks ter camera system“ (Jeffrey Andrew Tuhtan, oli ülikoolil 9 kehtivat litsentsilepingut. Litsentsi­ 35 000 eurot) lepingute alusel laekunud tulu kasvas 2024. aas- • „UbiCharge: re-thinking city EV charging“ (And- tal aasta varasemaga võrreldes 68% ehk 30 046 rei Blinov, 45 000 eurot euroni ja täitis seatud eesmärgi. • „Deashing Kraft Lignin (DeAshLignin, DAL)“ Ülikooli hargettevõtete nimistusse lisandus (Maria Kulp, 59 500 eurot) kolm uut äriühingut: Wutany Technologies OÜ, mis arendab kergetele elektriliikuritele kontakti­ 2024. aastal korraldati neli valdkondlikku intel­ vaba laadimist, DSxOS OÜ, elektrisüsteemide 40  tehnoloogia paigaldajatele loodav modulaarne üliõpilased Startup Garage’i, mille eesmärgiks on tarkvaraplatvorm, ning C2Grid OÜ, mille eesmärk suurendada tudengite ettevõtlusaktiivsust. Hea on ühendada sujuvalt inim- ja autonoomsed näitena saab välja tuua ka häkatonid, nt kolme roboti­varad läbi uuendusliku inimese-masina Balti riigi tehnikaülikoolide korraldatud Baltic AI liidese, pakkudes reaalajas ressursside haldust Hack, MarineHäkk ja Solaride’i eestvedamisel ning turvalist suhtlust. korraldatud Build-A-Thon. TalTechi hargettevõtete koguarv 2024. aasta TalTech kutsus koos mitme partneriga ellu lõpu seisuga oli 21 ja hargettevõtete kaasatud in- veebipõhise UNITeD eelinkubatsiooniprogrammi vesteeringute maht 6 miljonit eurot. Harg­ettevõttel uute (süvatehnoloogia) ettevõtete loomise toeta- Mindchip OÜ õnnestus jõuda lepinguni Euroopa miseks. Programmist võttis osa sadu tudengeid Kosmoseagentuuriga (ESA), kaasata Horisondi Eestist ja teiste projektipartnerite juurest. Prog- grant CERTIFAI ning sõlmida leping BLRT tehasega rammi on võimalik läbida kuni 2025. aasta lõpuni prügi- ja õlireostus robotlaeva MC4000 ehitami- ning saada selle eest ka ainepunkte. seks. SafePAS OÜ-ga (Drug Hunter) sõlmiti osaluse Nõustasime 51 tudengitiimi, programmides ja omandamise eelleping, mis rakendub siis, kui inves- häkatonidel osales 423 tudengit. TalTechi prog- teeringu kaasamine on osutunud edukaks. SafePas ramme läbinud tudengid asutasid 2024. aastal 23 OÜ võitis esikoha ka sTARTUp Day konkrusil. muud iduettevõtet: Nörd OÜ, MINOS ANALYTICS Hargettevõtete loomise toetamiseks viisime OÜ, Arcade Holdings OÜ, JLM Creations OÜ, koostöös Tartu Ülikooliga ellu eelinkubatsiooni­ DoBu Technology OÜ, StarGaze Designs OÜ, programmi „Teadusest äriks!”. Nõustatud tiimide Prokoda EST OÜ, Seresuli OÜ, Gendrick OÜ, arv oli 40, programmides osales kokku 65 teadlast. RoadEye OÜ, Gubi Group OÜ, Mobile Mapping Hargettevõtete loomise motiveerimiseks Fieldwork Solutions OÜ, PowergridPlus OÜ, Stoe- toetab ülikool hargettevõtteid loonud instituute ne OÜ, Issak Consulting OÜ, Eduhoovus OÜ, Tops ka rahaliselt: ühe hargettevõtte eest, kus ülikool Capital OÜ, HERMVEST OÜ, Luviory OÜ, EPSKAR omandab osaluse, premeeritakse instituuti 50 OÜ, PIUS SOCIETY OÜ, Euler Analytics OÜ, Baas 000 euroga. Kapital OÜ. Üks ülikooli eesmärke on suurendada ka Toetasime MTÜ Prototron rahastu tegevusi. tudengite loodavate iduettevõtete arvu. Selleks 2024. aastal toimus kaks vooru, mille tulemusena pakkus ülikool iga õppekava osana ettevõtlus­ rahastati teiste hulgas ka mitut TalTechi taustaga õpet, lisaks projekte, programme ja sündmuseid, meeskonda. Rahastust sai muuhulgas ka modu­ sellele aitab kaasa ka probleem- ja projektõpe laarseid elektrijalgrattaid arendav Ilus Bike, mis (loe õppetegevuse peatükist lk 23). Aktiivsed on on loodud tänu TalTechis õppimise ajal tudengi- ka tudengiorganisatsioonid ja 2024. aastal lõid vormelist saadud kogemustele. Rektor Tiit Land ja Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink allkirjastasid koostöölepingu, mille eesmärk on mitmekesistada õppetööd, toetada tudengeid, koolitada panga töötajaid ja viia läbi uuringuid. 41  ORGANISATSIOON, INIMESED JA LINNAKUD TÖÖTAJATE ARV INIMESED muutus aastaga 2024. aastal tõusis fookusesse eestikeelse aka- Töötajate koguarv Doktorikraadiga deemilise töötajaskonna järelkasvu tagamine. 2 242 (+192) akadeemilised Vaadati üle värbamisprotsess ning töötatakse väl- töötajad 700 (+54) Akadeemilised töötajad ja tööandja brändi raamistik, et tõsta ühiskonnas 1 240 (+125) akadeemilise karjääri atraktiivsust. Ülikool pälvis Eesti Inimõiguste Keskuse mär- gise „Austame erinevusi“, mis kinnitab Tehnika- ülikooli pühendumust kaasava ja mitmekesisust Akadeemi­ väärtustava töökeskkonna loomisel. Positiivset lised välis- arengut näitavad ka võrdse kohtlemise mõõdikud. töötajad Soolise ametialase integratsiooni (SAI) indeks on 377 (+56) tõusnud 0,896-ni (2022. aastal oli see 0,875), ületades 2024. aastaks seatud sihttaseme 0,885. Jätkuvas langustrendis on ka sooline palgalõhe. Oluliselt on suurenenud sisekoolituste arv ja osa- tatis“ autasu töötajatele, kes on ülikoolis tööta- lejate hulk tööheaolu ja vaimse tervise valdkonnas. nud vähemalt 50 aastat Akadeemiliste töötajate keskmine töötasu tõu- • aasta juhendaja konkursil tunnustatakse silma- sis 2024. aastal 16,2%. Sellele andis olulise tõuke paistvaid lõputööde juhendajaid tulemusliku õppearendusfondi vahenditest makstud palgalisa, juhendamistöö eest mida said orienteeruvalt 400 õpetavat akadeemi- • aasta monograafia, monograafia peatüki või list töötajat. 2025. aastal liidetakse see palgalisa kõrgkooliõpiku tunnustus antakse autorile, kel- suuremas mahus instituutide töötajate põhipalgale. le teos on ilmunud esmatrükina nimetamise ka- Ülikooli tunnustamise ja sümboolika eeskirja lendriaastal või sellele eelneval aastal ning on lisati kolm uut tunnustust: erakordselt silmapaistev ja valdkonna arengut • alates 2025. aastast antakse „Honor Universi- edendav KESKMISE TÖÖTASU KASV TEHNIKAÜLIKOOLIS (bruto) Keskmine töötasu kasv Tehnikaülikoolis 5 aastaga 39,9% 2020 2021 2022 2023 2024 Eesti keskmine töötasu 1 448 1 548 1 685 1 832 1 981 Keskmine töötasu Tehnikaülikoolis 2 232 2 352 2 506 2 755 3 123 Akadeemilise personali keskmine töötasu 2 544 2 644 2 767 2 984 3 466 Eesti keskmise töötasu kasv 10,5% 6,9% 8,9% 8,7% 8,1% (võrreldes eelmise aastaga) Keskmise töötasu kasv Tehnikaülikoolis 12,8% 5,4% 6,5% 9,9% 13,4% (võrreldes eelmise aastaga) Akadeemilise personali keskmise töötasu kasv 11,9% 3,9% 4,7% 7,8% 16,2% (võrreldes eelmise aastaga) 42 ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Sooline ametialane integratsioon (SAI) Meediakajastuste osakaal – Share of Voice (SOV) 0,881 0,875 0,883 0,896 23,7% 25,8% 26,0% 27,5% 0,827 0,842 0,856 0,871 0,885 0,900 18,0% 20,4% 22,8% 25,2% 27,6% 30,0% Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Sooline ametialane integratsioon on segregatsiooni­ Meediakajastuse osakaal näitab Tehnikaülikooli meedia­ indeks, mis põhineb palgaastmestikul. Indeks kajastuste osakaalu võrreldes kolme suurima Eesti ülikooliga mõõdab erinevust meeste ja naiste suhtelises (TalTech, TÜ, TLÜ). Monitooritakse meediakajastusi esindatuses palgaastmete lõikes, mis peegeldab Eesti klassikalises meedias (tele, raadio, trükimeedia ja soolist tasakaalu ametiastmetel. Väärtuse skaala on online), kus figureerivad nimetatud ülikoolidega seotud 0–1, kus 1 tähistab täielikku soolist integratsiooni. märksõnad, isikud, tegevus või muu seotud info. Maineindeks (TRI*M) Töötajaskonna rahuloluindeks (TRI*M) 93 91 92 89 69 68 85 87 89 91 93 95 61,0 62,4 63,8 65,2 66,6 68,0 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Maineindeks saadakse Kantar Emori poolt läbiviidavast Töötajaskonna rahulolu saadakse Kantar Emori iga-aastasest Eesti ülikoolide maineuuringust, kus tuuakse väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb välja maine koondindeks TRI*M meetodil Eesti elanikkonna pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, keskendudes seas. Indeks arvestab mitmeid erinevaid aspekte ülikoolide aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks maines. Skaala on võrreldav teiste Eesti ülikoolidega. ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut viiakse läbi üle aasta. 43  LINNAKUD paigaldati 10 elektriautode laadimisjaama (67 000 eurot). Loodusteaduste maja (SCI) varustati Ülikoolile kuulub kinnisvara nii Tallinnas kui ka katkestusvaba elektritoitega – ehitati uus pea- Tartu, Ida-Virumaa ja Kuressaare kolledžites. võrk, lisati generaator (123 000 eurot). Kokku 2024. aastal keskendus kinnisvaraosakond renoveeriti 10 auditooriumit, rühmatööruumi ja energiatõhususe parandamisele, tehnosüsteemi- õpiruumi, tööd hõlmasid sisekliima uuendamist, de kaasajastamisele ja hoonete renoveerimisele. automaatika lisamist ning valgustuse vahetamist Hoonete tehnosüsteemide juhtimise abil vähen- (470 000 eurot). dati elektrienergia tarbimist võrreldes 2023. 2024. aastal jätkus ülikooli hoonete läbipääsu­ aastaga 280 MWh võrra (2%) ja soojusenergia süsteemide viimine ühtsele platvormile. Projekt sai tarbimist 1000 MWh võrra (6%), mis tõi ülikoolile alguse juba 2022. aastal ja selle kogumaksumus ka 400 000-eurose rahalise kokkuhoiu. on 800 000 eurot. Aasta jooksul renoveeriti spordi- Oluline osa investeeringutest suunati päikese­­ hoone ja raamatukoguhoone 5. korruse läbipääsu­ energia kasutuselevõtu laiendamisse. Haridus- ja süsteemid. 2025. aastasse jääb loodusteaduskon- teadusministeeriumi 1,56 miljoni euro suuruse na hoone (SCI) läbipääsusüsteemi uuendamine, rahaeraldise abil jätkati päikesejaamade pai- mille maksumuseks on 300 000 eurot. galdamist (100 000 eurot). Mustamäe linnaku Uuendati ka automaatset tulekahju-signali- hoonete katustel asuvad päikesejaamad tootsid satsiooni juhtimissüsteemi hoonetes U01-U06, 2024. aastal kokku 222 MWh energiat. STU, NRG, LIB, SOC ja MA1, tuues need ühtsele Sama rahastuse toel uuendati U06 korpuse platvormile valvekeskusest haldamiseks ja juhti- fassaad ja raamatukogu katus (190 000 eurot) miseks. Glehni lossi paigaldati uus automaatne ning valmistati ette küttesüsteemide rekonstruee- tulekahjusignalisatsioon ning ülikooli arhiivihoid- rimise projektid hoonetele U06A, U01, U05B ja las ja serveriruumides teostati gaaskustutussüs- EMERA (130 000 eurot). Tartus vahetati välja kol- teemide rekonstrueerimine, selle investeeringu ledži õppehoone aknad ning loodi tudengiköök maht oli 250 000 eurot. (82 000 eurot). Eesti Mereakadeemias teostati karniisi ja rõdupostide remont ning renoveeriti kolm klassiruumi (352 000 eurot). Tervisetehno­ MAINE JA NÄHTAVUS loogiate instituut sai raamatukogu esimesele korrusele uued ruumid koos AV-tehnika ja sisus- Kantar Emori maineuuringu järgi hindavad inime- tusega (240 000 eurot). Ülikooli spordihoones sed kõrgelt meie lõpudiplomi väärtust tööturul, uuendati tehnilisi lahendusi, sh valgustus- ja rahvusvahelist mõõdet, kõrgetasemelist haridust, helisüsteem (332 000 eurot). Ülikooli töötajatele usaldusväärsust ja kõrgetasemelist teadust, sa- muti tugevust digitaalsete ja uute tehnoloogiate valdkonnas, edukaid vilistlasi ning ettevõtlikkust ja koostööd. Jätkuvalt on madalam avalikkuse KOLME SUUREMA ÜLIKOOLI MEEDIANÄHTAVUSE OSAKAAL hinnang sooja ja sõbraliku õhkkonna tajumisel, omanäolisuse ja teistest ülikoolidest eristumise Share of Voice (SOV), muutus aastaga ning keskkonnasõbralikkuse osas. Ülikooli maine­indeks vanuserühmas 15–60 langes veidi 14,6% võrreldes varasemate aastatega; maineindeksi langus tabas enamikku ülikoolidest. +0,3% Viimastel aastatel on ülikooli nähtavus ehk Share of Voice (SOV) kolme suurima ülikooli hul- gas pidevalt kasvanud. Eelmise aastaga võrreldes 27,5% +1,5% tõusis SOV 26,88% pealt 27,45% peale. Üheks -1,8% 57,9% 2024. aasta suurimaks saavutuseks võib pidada esmakordselt ülikooli tõusmist Eesti meedias enim mainitud organisatsioonide esikümnesse. 2024. aasta veebruaris käivitati ettevõtluse, teaduse ja avaliku meedia ühine aruteluplat- vorm Trialoog.taltech.ee, mille eesmärk on Tartu Ülikool tõsta ülikooli nähtavust ja sõnavõttude kvaliteeti. Tallinna Tehnikaülikool Veebi­keskkond jõudis aasta lõpuks rohkem kui 3000 lugejani ning populaarsemaid uudised loeti Tallinna Ülikool üle 30 000 korra. Aasta teises pooles toimusid 44 TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaali Trialoog avamine Trialoogi debatid, kus kohtusid avaliku sektori, ESIMESENA MAINITUTE OSAKAAL erasektori ja teadusmaailma esindajad. (Eesti ülikoolide seas) Vastuvõtukampaania programmiturundus aitas kasvatada sisseastujate arvu nii esimese kui ka teise astme tasemel üle 10% võrreldes eelmise aas- taga. Kasvas ka rahvusvahelise turunduse maht. 2024. aastal nägime osalejate rekordeid Avatud Uste päeval, Labürindijooksul, Linnakupeol, Tead- 2020 2021 2022 2023 2024 laste Ööl. Ka esmakordselt korraldatud magistri­ 16% 22% 22% 23% 23% õppe karjääriseminar oli väga populaarne. 2025. aastaks, mil on plaanis välja töötada uus INFOTEHNOLOOGIA ülikooliülene WiFi-lahendus ja aasta lõpus serveri­ taristu uuendamine. Kui 2023. aastal loodi infoturbe talitus ja täideti infoturbejuhi ametikoht, siis 2024. aastal kesken- IT arenduse ja halduse valdkonnas olid 2024. duti ISO 27001 infoturbe standardi juurutamisele, aasta olulisimad projektid: et 2025. aastal läbida edukalt vastavusaudit. • õppeinfosüsteemi vananenud moodulite ümber­­ Loodud on infoturbe halduse süsteem (ISMS), arendus mis hõlmab poliitikaid, protseduure, juhiseid ja • teadus- ja arendusprojekte toetava infosüstee- vajalikke ressursse infovarade kaitseks, ning mi (projektiveebi) arenduse alustamine pidevalt ajakohastatakse IT-alaseid regulatsioone • uue täiendusõppe infosüsteemi loomise käivi- ja protsesse. tamine 2024. aastal varustati hulk õpperuume kaas- • uue broneerimislahenduse valmimine aegse audio-video tehnikaga, et parandada • uue riigihangete väikeostude keskkonna val- õppekeskkonna kvaliteeti: SOC-211, NRG-131, mimine U05-209, U05-105, SOC-209, VK-11, NRG-223, • uuendatud andmelao ja õppestatistika lahen- EMA-306 ja SCI-057. Tähtis samm oli õpperuu- duse lõpuleviimine mide esitlustehnika koolitusseeria käivitamine, et • siseportaali iseteeninduse moodulite täienda- tagada seadmete tõhus kasutamine. mine ning ettevalmistus siseportaali üleviimi- Kuigi 2024. aastal ei teostatud suuri IT taristu- seks uuele sisuhaldusplatvormile projekte, väärib märkimist Office365 varundus­ • e-õppekeskkonna Moodle halduse andmine lahenduse käivitamine ning ettevalmistused arendus- ja halduspartnerile 45  ÜHISKONNA TEENIMINE ROHEPÖÖRE TALTECHIS Dmitri Vinnikovi uurimisrühma alalisvoolu näidis- ­maja. Aasta alguses alustas akadeemik Jarek Kurnitski Baltic Sustainability Awardsilt tõid võidu kaks juhtimisel tööd kliimaneutraalse ülikooli tee- TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudist kaardi töörühm. 2025. aasta alguseks valminud välja kasvanud hargettevõtet. Toidu innovatsiooni tee­kaardi koostamisse olid kaasatud juhtivad kategooria võitis Äio Tech, kelle tehnoloogia muu- teadlased kõigist teaduskondadest, samuti tugi­ dab rasvatootmise olemust, kasutades toorainena struktuuri üksused. Teekaart aitab ülikooli juhtida tööstuslikke kõrvalsaadusi ja taastuvaid ressursse teaduspõhiselt ja jätkusuutlikult. ning muutes jäätmed väärtuslikeks toodeteks 2024. aasta esimeses pooles valmis Euroopa toidu-, kosmeetika- ja keemiatööstusele. 2024. ülikoolide parimatele praktikatele tuginedes üli- aastal kaasas Äio Tech riskikapitalifondidelt 6,1 kooli töötajaskonnale mõeldud rohejuhis, mis pöö- miljonit eurot, et rajada Eestisse demotehas. Tea- rab tähelepanu ja selgitab iga inimese keskkonna­ duse rakendamise kategoorias võitis Raw Edge, jalajälje vähendamise võimalusi töökohas, aga kes loob tervislikke ja maitsvaid tooteid, kasutades ka kodus. Rohejuhis kaasajastatakse vastavalt teaduspõhist fermentatsioonitehnoloogiat, aidates kliimaneutraalse ülikooli teekaardi soovitustele. väärindada toorme ülejääke ja tekitades kestliku Teist aastat tunnustas ülikool aasta rohetegu, toidusüsteemi. sel korral oli laureaate lausa kaks. See näitab, TalTechis toimunud Baltikumi suurim elekt­ et ülikooliperel on huvi kestlikkusse panustada. roonika­ konverents kutsus globaalseid prob- Tunnustuse said vastavalt ülikooli keskkonna­ leeme lahendama rohetehnoloogiate abil. sõbralike ürituste heale tavale korraldatud enam Konverentsil pöörati tähelepanu seadmetele, kui 3000 osalejaga Linnakupidu ja akadeemik mis aitavad lahendada mõnda suurt globaalset 46 KOOLIÕPILASTE TEGEVUSED Eksamikooli osalejate arvu kasv 5 aastaga 167% 2020 2021 2022 2023 2024 Eksamikoolis osalenuid 1 430 6 063 4 564 6 014 3 822 Olümpiaadikoolis osalenuid 250 245 302 339 224 Tehnoloogiakooli kursustel osalenuid 717 642 765 975 1 020 Tehnoloogiakooli töötubades osalenuid 703 1 071 1 890 2 418 2 670 väljakutset. Digi-rohe kaksikpööre algab väikse- neist 15 parimat said kutse tulla õppima Tallinna ma keskkonna­jalajäljega seadmetest. Tehnikaülikooli. Eksamikooli tasulistel kursustel Regionaalsel tasandil veavad kestlikke tegevu- osalenud õpilaste arv suurenes võrreldes 2023. si kolledžid. Õiglase Ülemineku Fondi rahastuse aastaga 344 õpilase võrra; olümpiaadikool korral- toel on Virumaa kolledž kujunemas piirkondlikuks das neli olümpiaadi ja mitu võistlust. Tehnoloogia- rohepöörde kompetentsikeskuseks. Nii teadus­ kool korraldas põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele investeeringud kui ka õppetööga seotud uued kokku 38 LTT suvekooli, kursust ja laagrit ning teadmised on kaudsed investeeringud, mis osalejate arv ületas esimest korda tuhande piiri. mõjutavad lähiaastate Ida-Virumaa ettevõtlus- Soome ja Eesti tööstusvaldkonna erialaliitude, keskkonda ning ühiskonda laiemalt. Lääne-Eesti Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministee- saarte biosfääri programmiala toimekeskuse riumi ning TalTechi tehnoloogiakooli läbi viidud juhtpartner on Kuressaare kolledž ning tead- Tuleviku loojad / Tulevaisuuden tekijät on Eesti ja likkuse ja nähtavuse tõstmiseks korraldati seal Soome 7.−8. klasside õpilaste ja tööstusette­võtete loodushariduslikke töötubasid, nt kuidas tõsta koostöö­projekt, mille eesmärk on leida innovaatilisi oma koduaia elurikkust ja kuidas majapidamises ja jätkusuutlikke lahendusi ette­võtetele. Projektis tekkivaid jäätmeid enda kasuks pöörata. osales 10 kooli Eestist ja 9 kooli Soomest ning noored leiutasid oma kodukandi ettevõtete prob- leemide lahendamiseks paarkümmend nutikat INSENERIHARIDUSE tehnoloogilist lahendust. Eestist osales projektis POPULARISEERIMINE kokku 185 õpilast ja 10 ettevõtet. Tehnikaülikooli korraldatud koolimatemaatika Inseneriakadeemia eesmärgi − üliõpilaskandidaa- ülesannetel põhineva e-rehkenduse, mille ees- tide arvu suurendamiseks laiendas avatud ülikool märk oli pöörata tähelepanu matemaatika õppimi- kooliõpilastele suunatud tegevusi juba 2023. a se olulisusele ja nende teadmiste rakendamisele lõpus, populaarsed on nii Unicorn Squadi tüdruku- igapäevaelus. See algatus pälvis palju tähelepanu te rühmad kui noore inseneri programmi (NIP) kur- ja kulmineerus 2. oktoobril üldrahvaliku võistluse- sused. Inseneeria ja tehnoloogia tutvustamisega ga, milles osales ligi 30 000 inimest, vastuseid oleme Inseneriakadeemia toel jõudnud senisest saadeti ühe päevaga ligi 15 000. E-rehkenduse oluliselt laiema hulga noorteni, sh tütarlaste ja läbiviimisel osalesid Eesti Rahvusringhääling, neidudeni. Unicorn Squadi eri vanuse­grupi rühma­ Eesti Koolimatemaatika Ühendus ja SEB Pank. dega liitus aasta jooksul tuhatkond uut tüdrukut Kavas on muuta e-rehkendus traditsiooniliseks ja ning NIP-i kursustest võttis osa 100 kooliõpilast. korraldada see uuesti 2025. aasta oktoobris. Eksami- ja olümpiaadikooli koostöö koolidega muutub iga õppeaastaga mitmekesisemaks ning kasvab gümnaasiumite huvi TalTechi pakutavate KULTUUR JA SPORT valikainete, loengute ja töötubade, uurimistööde juhendamise jt tegevuste vastu. Kokku viidi 2024. MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Kultuurikeskuse aastal läbi 70 valikainet, millest võttis osa 1700 õpi- koosseisus tegutses 2024. aastal üheksa kultuuri­ last, lisaks aitasid TalTechi teadlased ja õppejõud kollektiivi 506 liikmega: akadeemiline meeskoor, kaasa 50 õpilase uurimistöö valmi­misele. Veeb- akadeemiline naiskoor, kammerkoor, vilistlaste ruaris toimunud Labürindijooks kujunes samuti naiskoor, Inseneride meeskoor, puhkpilliorkester, erakordselt edukaks, osa võttis 459 abiturienti, BigBänd, kammerorkester ja rahvatantsuansambel 47  TalTech/Selver võrkpallimeeskond krooniti Balti liiga meistriks Kuljus. Aasta suurim ühine ettevõtmine oli sep- tööd teiste kollektiividega ja korraldati sündmusi tembris TalTechi Linnakupeo osana traditsiooniks üle Eesti: Salme Valgemäe 110 kontsert Hiiumaal, saanud Leiutajate laulu- ja tantsupidu. gümnaasiumirühmade tantsijate võistutantsimine TalTechi aasta kultuuriteoks valiti Tallinna Teh- TalTechis; mentorkohtumised Kuljusest välja kasva- nikaülikooli puhkpilliorkestri konkursivõit ja kuld­ nud juhendajate juures üle Eesti; põhikontsert kahes diplom Prahas toimunud rahvusvahelisel puhkpilli­ osas: Narvas ja Tallinnas Alexela kontserdimajas. orkestrite konkursil kõrgeimas kategoorias, lisaks Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi jätkas valiti konkursi parimaks dirigendiks Tarmo Kivisilla ja viie esindusvõistkonnaga, kes lisaks Eesti saadi eripreemia kohustusliku teose esitamise eest. meistrivõistlustele mängisid ka rahvusvahelistes Teiseks TalTechi aasta kultuuriteoks valiti Tallin- sarjades: meeste korvpall (osales Eesti-Läti ühis- na Tehnikaülikooli rahvatantsuansambli Kuljus 75. liigas), naiste võrkpall (osales Eesti-Läti, Leedu juubeliaasta tähistamine. Juubeliaastal tehti koos- ühisliigas), meeste võrkpall (Eesti-Läti ühisliiga KULTUURIKOLLEKTIIVID 2020 2021 2022 2023 2024 kultuurikollektiive 8 9 9 9 9 kultuurikollektiivide liikmeid 545 440 460 472 506 KUULUMINE SPORDIVÕISTKONDADESSE 2020 2021 2022 2023 2024 TalTechi tippspordivõistkondadesse 135 162 165 146 141 kuuluvaid sportlasi kellest TalTechi üliõpilased 92 111 95 75 72 48 RAAMATUKOGU Ligipääs perioodikaväljaannetele ja e-raamatutele, kasv 5 aastaga 72% 2020 2021 2022 2023 2024 Ligipääs tasulistele andmebaasidele 85 89 93 91 88 Ligipääs perioodikaväljaannetele 110 000 116 000 117 000 110 480 123 038 Ligipääs e-raamatutele 332 200 350 000 354 000 360 000 637 993 Allalaadimisi e-ressurssidest 1 599 601 1 431 773 1 517 798 1 698 657 2 224 038 ning CEV Champions League), lauatennis (ETTU baasile, milles oli aasta lõpu seisuga e-ressursse Euroopa Karikasari) ning TalTech Cheerleaders kokku 761 931, sh e-ajakirju 123 038 ja e-raamatuid (Euroopa- ja maailmameistrivõistlused). 637 993. Kahes omaloodud andmebaasis – Rahvusvahelisel areenil võistles kokku 141 Digikogu (külastusi 433 738, allalaadimisi 20 867) sportlast, kellest 72 ehk 51% olid Tehnikaülikooli ja Teadusportaal (külastusi 625 494) – oli aasta lõ- tudengid. Eesmärgiks on, et ¾ esindustiimide pul kokku 163 916 kirjet. 2024. aasta jooksul lisan- liikmetest oleksid meie ülikooli üliõpilased. dus Digikogusse 72 doktoritööd, 1556 lõputööd Aasta sporditeoks valiti meeste võrkpalli- (nendest 664 magistritööd, 668 bakalaureuse­tööd meeskonna Balti Liiga ja Eesti meistrivõistluste ja 104 diplomitööd) ning 2 õpikut. tiitlite saavutamine. Registreeritud kasutajate arv kokku oli 2024. aasta lõpus 24 132. Aasta jooksul viidi läbi 146 Teised väljapaistvamad saavutused: erialast koolitust, kus osales 2794 inimest, lisaks • võrkpall: (N) Eesti meistritiitel ning karikavõit toimusid koolitused 859 kooliõpilasele. • võrkpall: (M) Eesti meistritiitel ning Balti Liiga Arendati teadusandmete repositooriumi Tal- kuldmedal TechData ja TalTechi Teadusportaali. Aktiivselt • korvpall: Eesti meistrivõistluste 5. koht osaleti uue üle-eestilise raamatukogusüsteemi • lauatennis: 13 individuaalset medalit Eesti arendustöörühmas, esindades teadusraamatu­ meistrivõistlustelt kogude seisukohti. • Cheerleaders: 6. ja 8. koht maailmameistrivõist- 2024. aastal oli raamatukogus ja muuseumis lustel ning 6. koht Euroopa meistrivõistlustel kokku eksponeeritud 36 tasuta külastatavat näitust ning 41 uudiskirjanduse väljapanekut, ettevalmis- tamisel on muuseumi uus püsi­ekspositsioon. Muu- RAAMATUKOGU JA MUUSEUM seumi külastas 4395 inimest ja muuseumi­kogusse võeti vastu 90 uut objekti, sh ehitusinsener August Raamatukogu kasutuskogudes oli 2024. aasta Komendanti pärand. Jätkub trükise „Tallinna lõpul kokku 630 532 füüsilisel kandjal säilitusühi- Tehnika­ülikooli kampus Mustamäe luidetel“ koos- kut. Juurdepääsu võimaldati 88 tasulisele andme- tamine (autor dots Epi Tohvri). 49  INSENERITEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2024 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2024 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 13% 13% 20% 16% Õppekavasid 30 (-1) Akadeemilisi töötajaid 448 (+48) Bakalaureuseõpe 6 (0) Professorid 59 (+1) 11% 13% Magistriõpe 15 (-1) sh tenuuriprofessorid 42 (-2) Doktoriõpe 1 (0) 11% Vanemteadurid 48 (-2) 1% Integreeritud õpe 4 (0) Juhtivteadurid 6 (+3) Rakenduskõrgharidus 4 (0) Teadurid 78 (+7) 4% Üliõpilasi kokku 3 418 (+160) Nooremteadurid 136 (+40) Välistudengid 178 (-32) Dotsendid, vanemlektorid 50 (-2) Doktorandid 193 (+6) Lektorid 71 (1) sh tööstusdoktorandid 12 (+4) 18% 30% 50% TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv Kalbe, K.; Pärn, R.; Ruus, A.; Kalamees, T. (2024). Enhancing 2024. aastal, 25.02.2025 seisuga, allikas: SciVal CLT construction – Hygrothermal modelling, novel per- (muutus aastaga) formance criterion, and strategies for end-grain moisture 446 safety. Journal of Building Engineering, 98, #111411. DOI: 10.1016/j.jobe.2024.111411. (ehituse ja arhitektuuri instituut) (-5) Altof, K; Krichevskaya, M; Preis, S; Tähemaa, T; Bolobajev, J. (2024). Ozone-assisted degradation of 2-methoxyethanol in a prototype plug flow Tähelepanuväärsemad publikatsioonid photocatalytic reactor. Chemical Engineering Journal, 481, #148488. (materjali- ja keskkonnatehnoloogia Hassanpour, N; Chub, A; Blinov, A; Vinnikov, D. (2023). instituut, mehhaanika ja tööstustehnika instituut) Soft Switching Bidirectional Step-Up/Down Partial Power Converter with Reduced Components Stress. Hassanpour, N; Chub, A; Blinov, A; Vinnikov, D. (2023). IEEE Transactions on Power Electronics, 38 (11). DOI: Soft Switching Bidirectional Step-Up/Down Partial 10.1109/TPEL.2023.3289061. Seotud projektid: PRG1086. Power Converter with Reduced Components Stress. (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) IEEE Transactions on Power Electronics, 38 (11). DOI: 10.1109/TPEL.2023.3289061. Seotud projektid: PRG1086. Gu, J; Bellone, M; Pivoňka, T; Sell, R. (2024). CLFT: Camera- (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) LiDAR Fusion Transformer for Semantic Segmentation in Autonomous Driving. IEEE Transactions on Intelligent Vehicles. DOI: 10.1109/TIV.2024.3454971. Seotud projektid: VFP19031EM. (mehhaanika ja tööstustehnika instituut) 50 JUHTKOND 31.12.2024 seisuga Fjodor Sergejev Dekaan Jarek Kurnitski Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Ivo Palu Elektroenergeetika ja (kuni 31.08.2024) mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg Elektroenergeetika ja (alates 01.09.2024) mehhatroonika instituudi direktor Alar Konist Energiatehnoloogia instituudi direktor Maarja Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Grossberg-Kuusk instituudi direktor Kristo Karjust Mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Merit Kindsigo Kuressaare kolledži direktor Aime Ruus Tartu kolledži direktor Mare Roosileht Virumaa kolledži direktor Kaheastmelise pürolüüsi UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) meetod, mis lahendab Tiia Plamus Materjali- ja keskkonnatehnoloogia komposiitmaterjalide, pakendite instituut, kaasprofessor ja biojäätmete ringlussevõtuga seotud keerukaid probleeme. TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2024. AASTAL 2024. aastal planeeriti kogu Inseneriakadeemia 2024– Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia on professor 2029 sisutegevused ja eelarve; uuendati 30 õppeainet, Kimmo Lylykangase juhtimisel loonud avatud koodiga sh lisati projekt- ja probleemõpet enam kui 20-sse; alus- tööriistad ja materjalide andmebaasi läbipaistvaks ja tati seitsme uue õppeaine väljatöötamisega; panustati täpseks kasvuhoonegaaside arvutamiseks: OKAS on õppeassistentide värbamisega õppejõudude järelkasvu kasvuhoonegaaside inventuuri vahend ettevõtetele ja ja pöörati senisest enam tähelepanu alustavate õppejõu- organisatsioonidele, SARV on ehituse süsinikujalajälje dude toetamisele ja nõustamisele. Inseneriakadeemias hindamise vahend ehitussektori tarbeks ning EHEA on on nüüd 10 fookusõppekava, et läheneda inseneride avatud heitekoefitsientide andmebaas kasvuhoonegaasi- järelkasvule interdistsiplinaarsemalt. de kvantifitseerimiseks Eestis. Avatud koodiga tööriistad on avaldatud kodulehel: www.ghg.ee. Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) teadus- ja haridus- meetme toel loodi uus magistriõppekava „Jätkusuutlik TalTechi linna veesüsteemide uurimisgrupi eestvedamisel tööstus“, mis keskendub digitaliseerimisele, automatisee- on Eestis käivitatud veevaldkonna digiteerimise protsess rimisele ja robotiseerimisele. Tööle võeti kaks doktori­ DigiVesi, et optimeerida ressursse, parandada otsustus- kraadiga õppejõudu. Tööd alustas ka 11 teadusrühma, protsesse ja kohandada veeteenuste hinnastamist vastavalt millest neli on Virumaa kolledži teadlaste juhtida. Plaanis tegelike investeeringute vajadustele. TalTechi teadlaste on pakkuda teadus- ja arendusteenuseid, mis toetavad initsieeritud innovatsioonilaagrite ja -sprintide tulemusel Ida-Virumaa majanduse ümberkujundamist. ÕÜF-i toetus välja töötatud kontseptsioon sai 2024. aasta lõpus kliima- kolledžile 2024. aastal oli 861 146 eurot, meede kestab ministeeriumi eestvedamisel riigikantselei avaliku sektori 2029. aastani. innovatsioonifondist 1,2 miljoni euro suuruse toetuse. Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Karl-Villem Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõu­ Võsa tõi hoonete energiatõhususe arvutusmetoodikasse elektroonika uurimisrühm töötas välja ja avas ainulaadse akusalvestuse, luues selleks uue veebipõhise tööriista, uurimis- ja näidiskeskuse Residential DC Innovation mis muutub ametlikuks tööriistaks energiatõhususe Hub. Tegu on esimese alalisvoolu kogemuskeskusega määruste jõustumisel alates 1. märtsist 2025. Kalkulaa- Põhja-­Euroopas: siin rakendatakse ja testitakse alalisvoolu­ tor on saadaval kliimaministeeriumi kodulehel. tehnoloogiaid, et rakendada neid elamutes. Alalis­ kliimaministeerium.ee/hoonete-energiatohusus voolu­tehnoloogia muudab elamute energiavarustuse 51  energeetika materjalide teaduslabori Euroopa H2020 innovatsiooniprojekt Custom-Art pakkus alternatiivi olemasolevatele, sageli suure keskkonnamõjuga päikese­ elementide (PV) lahendustele. Nelja-aastase inten­ siivse töö tulemusena arendati koos Euroopa juhtivate teadusasu- tuste ja ettevõtetega esimesed kesteriitsetel materjalidel põhinevad BIPV- (hoonetesse integreeritud) ja PIPV- (toode- tesse integreeritud) päikesemoodulite prototüübid. Efektiiv- semaid paindlikke ja poolläbipaistvaid mooduleid katsetati edukalt reaalsetes tingimustes Hispaanias ja Austrias. Eesti Teaduste Akadeemia juhatus valis aastateks 2025– Uurimis- ja näidiskeskus 2027 uurija-professoriks materjali- ja keskkonnatehno- Residential DC Innovation Hub loogia instituudi kaasprofessori tenuuris, bio­polümeeride tehnoloogia labori juhataja Andres Krumme. Tema uurimistöö „Termoplastsed tselluloosi derivaadid koha- likust toormest: selle saamine ja rakendused“ pakub põhimõtteid, optimeerib energiavoogusid ja suurendab keskkonnasäästliku lahenduse tselluloosipõhise bioplasti tulevaste hoonete energiatõhusust: see aitab säästa kuni tootmise laiendamiseks. 20 protsenti energiat ja 30 protsenti toorainet ning vähen- dada energiasüsteemi elutsükli kulusid 20 protsenti. Puidutehnoloogia labori teadlased viisid aastail 2023–24 läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud pro- Seitse elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jekti „Eesti vähekasutatud puiduliikide kasutusvõimalu- inimest kuulub Stanford/Elsevier’s 2% enim tsiteeritud sed uutes spoonipõhistes toodetes“. Ressursipõuas maa- teadlaste hulka nende uurimisvaldkondades: Dmitri ilm on pööranud pilgu madalama kvaliteediga puiduliikide Vinnikov, Anton Rassõlkin, Andrii Chub, Oleksandr Husev, väärindamise poole ning valminud uuringus näidati, kuidas Toomas Vaimann, Ants Kallaste ja Andrei Blinov. vähemväärtuslikuks peetud sanglepast, hallist lepast ja haavast saab valmistada tugevat vineeri ja spoonliimpuitu. Energiatehnoloogia instituudi teadlased koostasid Eesti kasvuhoonegaaside eelarved. Töö tulemusena koostati Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris algatati teaduse Eesti jaoks kaks versiooni: 1) KHG eelarve, mis võtab ar- tippkeskuse SOURCES raames uus teadusteema: toitaine- vesse Eesti õiglase panuse piirata üleilmset soojenemist te ringlussevõtt uriinist ja ravimite energiasäästlik eemal- 1,5 °C juures; 2) KHG eelarve, mis võtab arvesse Eesti õig- damine. Kasutusel on koroona impulss-elektrilahenduse lase panuse piirata üleilmset soojenemist 2,0 °C juures. (KIEL) plasma, mis võimaldab energiatõhusalt eemaldada 1,5 °C või 2,0 °C temperatuurieesmärki mahtumiseks tuleb uriinist ravimite jääke. Teadus- ja arendustöö viiakse läbi Eestil märkimisväärselt ja kiiremas tempos, kui näevad koostöös Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooliga. ette prognoosid, vähendada KHG heidet energeetikas, transpordis ja tööstuses; lisaks ulatuslikule KHG heite Mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadlased töötasid vähendamisele on vajalik arendada ja kasutusele võtta välja UV-C kuni UV-B emissioonile suunatud läbipaistva süsinikusidumise tehnoloogiaid. haruldaste muldmetallideta ZnAl2O4 keraamika. Võima- lus kohandada emissiooni ja saavutada kõrge kvantsaagis Kliimaministeerium tellimusel valmis energiatehnoloogia ilma haruldaste muldmetallide elemente kasutamata avab instituudis uuring, milles selgitati välja vajalikud regulatiiv- uusi väljavaateid täiustatud luminestsentsmaterjalide sed, organisatsioonilised ja rahalised sekkumised, et suu- projekteerimiseks ja arendamiseks. rendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani tootmist ja kasutamist. Uuring on seotud REPowerEU eesmärkidega: Edukalt jõudis lõpule tehisintellekti- ja robootikakeskuse (b) kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine AIRE näidisprojekt „Tootlikkuse analüüs ja tootmise opti­ kooskõlas taastuvenergiadirektiiviga (RED II/REDIII), (e) meerimine ettevõttes Trimtex Baltic OÜ“. Tehisintellekti taastuvenergia võrku integreerimise kiirendamine. Analüü- lahendusi rakendati tootmisprotsesside analüüsimiseks ja si tellimine on leitav ka ministeeriumi lehelt. optimeerimiseks ning klastrianalüüsi meetodit kasutades tuvastati võtmevaldkonnad, kus sai oluliselt tõsta tootmi- U06 õppehoone katusel töötab alates 1. novembrist 2024 se efektiivsust. Mudelprojektis arendatud lahendusi saab nüüdisaegne meteoroloogiajaam, mille abil kogume ja ka- kasutada teistes sarnase profiiliga ettevõtetes. sutame kõrge kvaliteediga ilmastiku-, sh päikeseandmeid. Virumaa kolledžit tunnustati Ida-Virumaa täiskasvanu­ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi ja päikese­ hariduse tänusündmusel Enefit Poweriga koostöös 52  damise marsruute. Koostöös Tootjavastutusorganisatsioon OÜga (TVO) on alustatud jätkuprojekti, et testida andurite kasutamist TVO konteinerites. Tartu kolledžis käivitus projekt „Sotsiaalseid muutusi võimaldavad proaktiivsed lähenemised PRO-Coast“, mille eesmärk on üheksa juhtumiuuringu kaudu analüü- sida tegureid, mis kujundavad inimeste käitumist ja otsu­ seid rannikualade keskkonnakaitses. Eesmärk on luua tõhu­sad strateegiad keskkonnajuhtimise parandamiseks ja kohalike kogukondade jätkusuutlikkuse edendamiseks. Innovatsioon päikeseenergias Tartu kolledži lektor ja Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees – keskkonnasõbralikud ja paindlikud päikesemoodulid Lehar Leetsaar kaitses doktoritöö „The Load-Bearing Capacity of Screw Piles in Silty Soils Based on Mecha- nical, Piezocone and Seismic Soundings“ („Kruvivaiade kandevõime määramine möllides mehaaniliste, pieso­ loodud keemiatehnoloogia mikrokraadi eest Ida-­ koonuste ja seismiliste sondeerimistega“). Geotehnikaa- Virumaa aasta õpitegu 2024 eripreemiaga. Mikrokraad laseid teadus­töid valmib Eestis väga harva, valmimisele loodi katmaks konkreetseid tööturu vajadusi keemia- ja on andnud oma panuse nii TalTech kui ka Aalto Ülikool. põlevkivitehnoloogia valdkonnas. 2024. aastal lisati Eesti teadustaristu teekaardi nimekirja Inseneriteaduskonna aasta arendustööks valiti kahe­ taas Kuressaare kolledžis asuv meretehnoloogia kompe- astmelise pürolüüsi meetod. See on nüüdisaegne jäät- tentsikeskus MARTE. Keskuse eesmärk on analüüsida mete termotöötluse protsess, mis võimaldab saada kõrge tehnoloogia ja keskkonna vastasmõjusid ning arendada vesinikusisaldusega sünteesgaasi ja on efektiivne erineva- autonoomseid ja situatsiooniteadlikke lahendusi, et paran- te jäätmeliikide töötlemisel, tähistades olulist verstaposti dada ujuvvahendite ja meretaristu toimekindlust muutuva- ringmajanduse ja jätkusuutlike tehnoloogiate edendamisel. tes oludes. Lisaks luuakse võimekus mudelprognooside Väljatöötatud meetodile andis Patendiamet 2024. aasta tegemiseks, mida saab rakendada ujuvvahendite ja ava- oktoobris välja kasuliku mudeli tunnistuse nr 01646. mererajatiste disainimisel ning digitaalsete kaksikute aren- damisel. MARTE arendab ka akrediteeritud teemalaboreid VIDRIKu arendusinsenerid arendasid projektis „Süva­ ja teeb koostööd teadusasutustega avamere katsealade ja mahutite täituvuse jälgimise lahenduse loomine“ nutika innovaatiliste tehniliste lahenduste väljatöötamiseks. anduri, mis võimaldab jälgida prügikonteinerite ja ka teiste mahutite täituvust ning muid parameetreid, nagu tem- Kuressaare kolledži meretehnoloogia kompetentsi­ peratuur, niiskus, gaasid jms. Lisaks arendatud tarkvara­ keskuse ja Bifrost Tug Estonia OÜ koostöös on välja lahendus annab ülevaate konteineris toimuva kohta ning töötatud uuenduslik eemaldatav jäämurdevöör, mis või- aitab koostada aruandeid ja raporteid, tehisintellektil põhi­ maldab jäämurdeteenuseid osutada senisest tõhusamalt neva lahenduse abil aga planeerida konteinerite tühjen- ja paindlikumalt. Uuenduslik eemaldatav jäämurdevöör 53  INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2024 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2024 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6% 15% 15% 33% Õppekavasid 18 (0) Akadeemilisi töötajaid 257 (+35) Bakalaureuseõpe 6 (0) 6% Professorid 39 (+1) Magistriõpe 11 (0) sh tenuuriprofessorid 22 (-1) 14% Doktoriõpe 1 (0) Vanemteadurid 35 (+4) Juhtivteadurid 2 (0) Üliõpilasi kokku 2190 (-83) Teadurid 50 (+16) Välistudengid 248 (-11) Nooremteadurid 77 (+6) Doktorandid 108 (+6) Dotsendid, vanemlektorid 16 (0) 1% sh tööstusdoktorandid 10 (-3) Lektorid 38 (+8) 61% 30% 19% TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv (6), 2024, 1–39. DOI: 10.1145/3638242. (arvutisüsteemide 2024. aastal, 25.02.2025 seisuga, allikas: SciVal instituut) (muutus aastaga) 322 Kalakoti, R; Bahsi, H; Nõmm, S. Improving IoT security with explainable AI: quantitative evaluation of ex- plainability for IoT botnet detection. IEEE Internet of (+28) Things Journal, 11 (10), 2024, 18237–18254. DOI: 10.1109/ JIOT.2024.3360626. (tarkvarateaduse instituut) Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Leoste, J; Strömberg-Järvis, K; Robal, T; Marmor, K; Kan- Hasan Ahmadilivani, M; Taheri, M; Raik, J; Masoud, gur, K; Rebane, A. Testing Scenarios for Using Telepres- Danesh­talab, M; Jenihhin, M. A Systematic Literature ence Robots in Healthcare Settings. Computational and Review on Hardware Reliability Assessment Methods Structural Biotechnology Journal, 24, 2024, 105–114. DOI: for Deep Neural Networks. ACM Computing Surveys, 56 10.1016/j.csbj.2024.01.004. (IT kolledž) JUHTKOND 31.12.2024 seisuga UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Gert Jervan Dekaan Risto Vaarandi Tarkvarateaduse instituut, Jana Holmar Tervisetehnoloogiate instituudi kaasprofessor tenuuris (küberkaitse) direktor Alar Kuusik Thomas Johann Seebecki (alates 01.01.2024) elektroonikainstituudi direktor Margus Kruus Arvutisüsteemide instituudi direktor Marko Kääramees Tarkvarateaduse instituudi direktor Kalle Tammemäe IT Kolledži direktor (kuni 01.09.2024) Sirja Sulakatko IT Kolledži direktor (alates 02.09.2024) 54 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2024. AASTAL IT Akadeemia teise perioodi peamisteks eesmärkideks reeritud jalad, et parandada liikumist mudasel ja lumisel on magistrantide arvu kasvatamine, naisüliõpilaste pinnasel, vähendades vajumist, imemisjõudu ja energia­ osakaalu tõstmine ja katkestamise vähendamine. kulu keerulistel maastikel. Töö autorid on esitanud lahen- Käivitasime õppejõu assistentide programmi, täiendasime dusele patenditaotluse ning ilmunud teadusartikkel on programmijuhi, õppejõu ja programmijuhi abi tööriistakas- leidnud laialdast kandepinda rahvusvahelistes meedia­ te ning analüüsisime katkestamise põhjuseid. Lõime uue kanalites. üheaastase magistrikava „Digiriigi andmed ja tehnoloo- giad“ ning IT-õpetajatele koolitussarja. Elektroonikainstituudi töötajaskond kasvas enam kui poolteist korda, 16 inimese võrra. See sai võimalikuks tänu Teaduskonna teadlaste juhtimisel käivitus viis temaatilist uutele projektidele, mille hulgas on kaks Eesti temaatiliste teadus- ja arendusprogrammi (TemTA) projekti: terve teadus- ja arendusprogrammide TemTA arendust, rahvus­ ühiskonna digitervishoid, jätkusuutlik nutikas asjade inter­ vahelised sidevaldkonna projektid 5G-BALTICS, ECO- net, masinõpe targema andmekasutuse jaoks, uudsed eNET ja ICON, nanotehnoloogia projektid Cogni-E-Spin, lahendused pehmete kudede kliiniliseks jälgimiseks ja 3D-BRICKS ja NATO kaitsevaldkonna projekt PROTECT. tehisintellekt küberturbes. Juunikuus toimus Innovatsioonifestival, mis oli pühen- IT Kolledžis algatati projekt „IT Värav“, mis võimaldab datud tehisintellekti tehnoloogiate arendamise võima- tuden­gitel lahendada lõputöö raames praktilisi ülesandeid. luste ja ühiskonna vajaduste koosmõjule. Arutlesime, Üheks näiteks on Kuressaare haiglale loodud enesetriaaži mida on tehisintellekti rakendamisest võita tervishoiul, rakendus, mis sisaldab enam kui 315 enamlevinud tervise- riigi juhtimisel, ettevõtlusel, kaitsevaldkonnal, haridusel, probleemi ning haigussümptomit. keskkonna­kaitsel või finantsvaldkonnal. Kohapeal osales üle 250 inimese ning esmakordselt oli avatud ettevõtete IT Kolledži teadlased koos AS Pihlakoduga viisid esimest ja uurimisrühmade ekspoala. korda Eestis hooldekodudesse robotist abilise, mis suudab pakkuda elanikele ja töötajatele infot ning meele- 6.–13. juulil korraldas tarkvarateaduse instituut professor lahutust, lugeda uudiseid, mängida mänge ning edastada Pawel Sobocinski juhtimisel Tallinnas kolm arvuti­teaduste päevakajalisi teateid. tippkonverentsi: 51. rahvusvaheline automaatide, program- mikeelte ja programmeerimise kollokvium, 39. sümpoosion Arvutisüsteemide instituudi teadlased käivitasid HORIZON loogikast arvutiteaduses ning 9. rahvusvaheline konve- MSCA DN projekti raames Euroopa doktorantide koolitami- rents formaalsetest struktuuridest arvutustes ja tõestustes. se võrgustiku TIRAMISU „Koolitus ja innovatsioon usaldus­ Kolmel konverentsil osales 466 osalejat kokku 35 riigist. väärsete ja efektiivsete serva-AI kiipide disainimisel“. Tarkvarateaduse instituudis kaitses 2024. aastal kraadi Arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskus sai koor- 11 doktoranti, teaduskonnas kokku 22 doktoritööd, mis dinaatorina rahastuse HE projektile PIPEON „Robootika on parim tulemus üle aastate. ja tehisintellekt kanalisatsioonitorude kontrollimiseks ja hooldamiseks“, kogurahastusega 8 miljonit eurot. Projektis Tervisetehnoloogiate instituut kuulub partnerina Eesti arendatakse robot- ja tehisintellektitehnoloogiaid auto- heaoluteaduste tippkeskusesse EstWell, mis ühendab noomseks kanalisatsiooniinspektsiooniks ja hoolduseks. Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaal- ja käitumisteadlasi ning loodus- ja tehnikatead- Biorobootika keskuse doktorant Simon Pierre Godon lasi, et leida uusi viise inimeste heaolu mõõtmiseks, arendas neljajalgsele robotile põdra sõrgadest inspi- mõistmiseks ja mõjutamiseks. 55  MAJANDUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2024 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2024 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6% 6% 17% 32% 27% Õppekavasid 18 (+2) Akadeemilisi töötajaid 187 (+3) Bakalaureuseõpe 6 (+1) Professorid 33 (+3) 4% Magistriõpe 10 (+1) sh tenuuriprofessorid 15 (+3) 1% MBA 1 (0) Vanemteadurid 7 (+1) Doktoriõpe 1 (0) Juhtivteadurid 1 (0) Teadurid 19 (0) Üliõpilasi kokku 2274 (-3) 10% Välistudengid 309 (-115) Nooremteadurid 40 (+4) Doktorandid 70 (-2) Dotsendid, vanemlektorid 38 (0) sh tööstusdoktorandid 12 (-2) Lektorid 50 (0) 56% 20% 21% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2024 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Mari Avarmaa Dekaan 2024. aastal, 25.02.2025 seisuga, allikas: SciVal Karin Jõeveer Majandusanalüüsi ja rahanduse (muutus aastaga) instituudi direktor 213 Erkki Karo Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor Merli Reidolf Ärikorralduse instituudi direktor (+16) Tanel Kerikmäe Õiguse instituudi direktor Tähelepanuväärsemad publikatsioonid UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Marquardt, L.; Harima, A. (2024). Digital boundary span- Aki Harima Ärikorralduse instituut, ettevõtluse ning in the evolution of entrepreneurial ecosystems: A kaasprofessor tenuuris dynamic capabilities perspective. Journal of Business Veiko Lember Ragnar Nurkse innovatsiooni Research, 182, #114762. DOI: 10.1016/j.jbusres.2024.114762. ja valitsemise instituut, (ärikorralduse instituut) innovatsiooniuuringute täisprofessor tenuuris Roy, S.K.; Singh, G.; Hollebeek, L.D.; Shabnam, S.; Japu- Iivi Ärikorralduse instituut, tra, A.; van Doorn, S.; Ray, S.; Appio, F.P. (2024). Smart ser- Riivits-Arkonsuo kaasprofessor vice value: Conceptualization, scale development, and Mike Franz Wahl Ärikorralduse instituut, validation in the retailing context. Technovation, 137, kaasprofessor #103097. DOI: 10.1016/j.technovation.2024.103097. (ärikor- ralduse instituut) Vasileios Kostakis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, tehnoloogia valitsemise ja kestlikkuse täisprofessor tenuuris 56 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2024. AASTAL Avati uus bakalaureuseõppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus toimunud erinevates Balti- ja Põhjamaade ülikoolides. ja ringmajandus“. Programm annab põhjalikud teadmised Rühmatöödele üles ehitatud programmis leiti lahendusi ettevõtlusest, uutest ärimudelitest ja ringmajandusest. Eesti ettevõtete ringmajanduse väljakutsetele, eriti moe- ja tekstiilitööstuses. Osales 32 üliõpilast kaheksast riigist. Esmakordselt ülikoolis alustas majandusteaduskonna mentorlusprogramm „Vilistlaselt üliõpilasele“. Eesmärk Õiguse instituut alustas populaarse õigusdisaini ürituste on anda üliõpilastele võimalus õppida ala spetsialistidelt, sarjaga. Doktorant Ebru Metini eestvedamisel viidi läbi arendada oma oskusi ja valmistuda kiireks toimetulekuks seminare, raamatuesitlus, välisprofessorite ettekandeid Eesti töömaailmas. Vilistlastele on see võimalus jagada ja töötubasid, kus osalesid avaliku sektori esindajad ja oma väärtuslikke kogemusi ja panustada järgmise põlv- praktikud, aga ka teadlased erinevatest teadusharudest. konna spetsialistide arengusse. Algas Õiglase Ülemineku Fondist rahastatud projekt Ärikorralduse instituudi teadlased viisid läbi Eesti ettevõtlus­ „Õiglase ülemineku valitsemismudelid ja ettevõtluse keskkonna uuringu „Globaalne ettevõtlusmonitooring“ arengurajad: seire ja analüüs“, mis tegeleb õiglase üle- ehk GEM (Global Entrepreneurship Monitor). Hoolimata minekuga seotud poliitikate muutuste ning nende (kaas-) viimaste aastate väljakutsetest näitavad uuringu tulemused, mõjul toimuvate ettevõtete ärimudelite ja väärtusahelate et Eesti ettevõtluskeskkond on mitmeski mõttes tugev, kuid muutuste seire ja analüüsiga Ida-Virumaal. Osalevad nii ettevõtlusel on endiselt palju potentsiaali kasvada ja aren- ärikorralduse kui ka Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valit- dada uusi innovaatilisi lahendusi. semise instituutide teadlased koostöös Tartu Ülikooliga. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Õiguse instituut liitus kaasprofessor Thomas Hoffmanni Tõnn Talpsepa eestvedamisel ja rahandusministeeriumi initsiatiivil kõrgetasemelise integreeritud rahvusvahe- tellimusel algas 3-aastane projekt „Finantspädevuste ja lise magistriprogrammi konsortsiumiga MIPDaL, mille rahatarkuse arendamise kompetentsikeskus“. Projekt eesmärk on anda magistriõppe üliõpilastele tipptasemel keskendub finantskirjaoskuse tõstmisele, töö käigus intellektuaalomandi ja andmekaitseõiguse õpet. viiakse läbi põhjalikud analüüsid, tehakse eksperimente ning pakutakse välja täiendavaid tegevusi ja meetmeid, Akadeemik ja Ragnar Nurkse instituudi professor Tiina mis aitavad edendada rahatarkust. Randma-Liiv valiti Eesti Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteadusete osakonna juhatajaks. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut käivitas koostöös riigikantselei tippjuhtide kompetentsi- Akadeemik Mihhail Bronšteini sünniaastapäeval anti keskuse, Demos Helsinki ja Akkadian OÜga tippjuhtide Eesti teaduste akadeemias üle temanimelised majandus- radikaalse innovatsiooni arenguprogrammi Spinnaker, teaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste mille eesmärk on leida ja arendada lahendusi tervise, ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste hariduse, regionaalse arengu ja tõhusa valitsemise vald- eest pälvisid majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kondade süsteemsetele probleemidele. kaasatud professor Tairi Rõõm ja vanemteadur Merike Kukk artiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline Ärikorralduse instituut aitas kaasa Tallinna rahvusvahelise ebavõrdsus“ eest. 5000 euro suuruse preemia tähelepanu teaduskoostöö ja nähtavuse suurendamisele, keskendu- väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest des innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse teemadele. Innovat- pälvis ärikorralduse instituudi innovatsiooni ja teadmussiir- sioonikonverents ISPIM tõi kokku üle 500 spetsialisti ja de nooremprofessor Merle Küttim teadusartiklite seeria mõjuka arvamusliidri kogu maailmast. Doktorantide kooli- „Ülikoolis loodud teadmuse kommertsialiseerimine“ eest. tusel OpenInnoTrain osales üle 100 inimese. DREAM+PLAN projekt on ligi 1 miljoni euro suuruse rahastusega partnerlus Rakendusliku ökonomeetria professor Kadri Männasoo doktorant-nooremteadurite koolitamiseks koos maineka kuulub riigikogu majanduskomisjoni juures tegutseva Austraalia RMIT ülikooliga. konkurentsivõime ekspertkogusse. Tema kaasautorluses valmis Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja Eestis viidi läbi NordBiz võrgustiku interdistsiplinaarse takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi projektõppe intensiivnädal tudengitele. See on aastaid käsitlev konkurentsivõime raport. 57  LOODUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2024 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2024 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 12% 7% 13% 9% Õppekavasid 9 (0) Akadeemilisi töötajaid 262 (+18) Bakalaureuseõpe 4 (0) Professorid 33 (+2) Magistriõpe 4 (0) sh tenuuriprofessorid 17 (+1) 15% Doktoriõpe 1 (0) 44% Vanemteadurid 43 (-3) Juhtivteadurid 4 (-1) Üliõpilasi kokku 720 (+98) Teadurid 41 (-1) Välistudengid 62 (7) Nooremteadurid 99 (+19) Doktorandid 154 (+8) 2% Dotsendid, vanemlektorid 24 (0) sh tööstusdoktorandid 35 (+16) Lektorid 18 (+2) 44% 38% 16% TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv Rooda I.*, Hassan J., Hao J., Wagner M., Moussaud- 2024. aastal, 25.02.2025 seisuga, allikas: SciVal Lamodière E., Jääger K., Otala M., Knuus K., Lindskog C., (muutus aastaga) Papaikonomou K., Gidlöf S., Langenskiöld C., Vogt H., Frisk 185 P., Malmros J., Tuuri T., Salumets A., Jahnukainen K., Velthut- Meikas A., Damdimopoulou P*. (2024). In-depth analysis of transcriptomes in ovarian cortical follicles from children (-53) and adults reveals interfollicular heterogeneity. Nature Communications, 15 (1), 6989. DOI: 10.1038/s41467-024- Tähelepanuväärsemad publikatsioonid 51185-0. (keemia ja biotehnoloogia instituut) Hattich G.S.I., Jokinen S., Sildever S. et al. (2024). Temper- Eelsalu M.*, Montoya R.D., Aramburo D., Osorio A.F., ature optima of a natural diatom population increases Soomere T. (2024). Spatial and temporal variability of as global warming proceeds. Nature Climate Change, wave energy resource in eastern Pacific from Panama 14, 518–525. DOI: 10.1038/s41558-024-01981-9. (meresüs- to the Drake Passage. Renewable Energy, 224, 120180. teemide instituut) DOI: 10.1016/j.renene.2024.120180. (küberneetika instituut) JUHTKOND 31.12.2024 seisuga UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Andrus Salupere Dekaan Rivo Uiboupin Meresüsteemide instituut, Olle Hints Geoloogia instituudi direktor meresüsteemide kaugseire kaasprofessor tenuuris Pirjo Spuul Keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Jaan Janno Küberneetika instituudi direktor Rivo Uiboupin Meresüsteemide instituudi direktor 58 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2024. AASTAL Keemia ja biotehnoloogia instituudi professor ja biotehno- teenäitajad maailmas“ ja „Uued võimalused Alzheimeri ja loogia iduettevõtte ÄIO Tech asutaja Petri-Jaan Lahtvee Parkinsoni tõve raviks“. pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus 3 minutiga“ Osaleme kahe Eesti teaduse tippkeskuse töös. esinesid edukalt keemia ja biotehnoloogia instituudi • Strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ring- doktorant-nooremteadurid. Laureaadiks valiti Inge Varik majanduse tippkeskust juhib prof Riina Aav ning kaasa- ja finaalgalale esinema Sigrid Kirss, ingliskeelse konkursi tud on uurimisrühmad loodusteaduskonnast keemia ja finaali pääses Inna Lipova. Inge Varik pälvis ka Eesti biotehnoloogia instituudist ning geoloogia instituudist; Inimesegeneetika Ühingu XXVI aastakonverentsil parima inseneriteaduskonnast materjalide ja keskkonnatehno- noorteadlase tiitli. loogia instituudist ning Virumaa kolledžist. • Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise trans- Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil said preemiad distsiplinaarsete uuringute tippkeskus, partnerina osa- Hardi Vanaveski, Riin Satsi ja Annela Avarlaid. leb prof Siim Veski juhitav uurimisrühm geoloogia insti­ tuudist. Õpilaste teadusfestivalil ja õpilaste teadustööde riiklikul konkursil premeeriti kolme KBI teadlaste juhendatud Prof Petri-Jaan Lahtvee juhitav uurimisrühm osaleb õpilastööd. Teamingu projektis DigiBio, mis keskendub digiteerimise- le, biomajandusele ja jätkusuutlikkusele – teadusvaldkon- Geoloogia instituut korraldas iga-aastase Eesti maapõue­ dadele, mis on riiklikes, piirkondlikes ning ELi strateegiates uurijate ja -huviliste konverentsi, mille pealkirjaks oli ja poliitikates kõrge prioriteediga. TalTechi bioinseneeria seekord „Geoloogia: kliimast ringmajanduseni“. 4. aprillil platvormil luuakse funktsionaalseid ensüüme, mida on toimunud konverentsil osales üle 210 inimese, mis teeb võimalik kasutada nii Eestis kui ka mujal tekkivate tööstus- sellest läbi aastakümnete menukaima Eesti geoloogide like kõrvalsaaduste lagundamiseks, lisaks toidutööstuses, konverentsi. Vt taltech.ee/aprillikonverents. ravimitööstuses, aga ka näiteks kemikaalide tootmiseks rakuvälistes keskkondades. Loodusteaduskonna XVI teaduskonverents toimus 21. novembril. Ettekandeid oli riigi teaduspreemia laureaati- Eesti Inimesegeneetika Ühing autasustas prof Tõnis Tim- delt, väliskülaliselt ning LoTe professoritelt ja teadlastelt, muskit elutööpreemiaga pikaajalise panuse eest närvi­ sh doktorantidelt, vt taltech.ee/loodusteaduskond/teadus- süsteemi funktsioneerimise ja sellega seotud haiguste konna-teaduskonverents. geneetiliste mehhanismide uurimisse. Jätkus teaduskonna instituutide koostöös loodud Tuleviku Keemia ja biotehnoloogia instituudi hargettevõte Äio Tech Loodusteadlase Programmi TULP tegevus. Programmis sai Tallinna ettevõtlusauhinna Särav startija 2024, Baltic on loodusteadustest huvitatud kooliõpilastel võimalik Sustainability Awards 2024 toiduinnovatsiooni kategooria täiendada oma teadmisi läbi praktiliste tegevuste. Samuti võidu. jätkasime loodusteaduste päeva korraldamist gümnasis- tidele. Keemia ja biotehnoloogia instituudi hargettevõte Raw Edge võitis Baltic Sustainability Awards 2024 teaduse Prof Jaan Kalda organiseeritud online füüsikavõistlusel rakendamise kategooria ja 4NGELS Pithing Competitioni. Physics Cup – TalTech oli rekordarv osalejaid (1400) ja riike (90). Oleme seda rahvusvahelist võistlust korraldanud Postimehe aasta teadussaavutuste artiklis toodi välja 2012. aastast, alates 2019. aastast on võistluse nimeks kolm loodusteaduskonnas valminud teadustööd: „Mam- Physics Cup – TalTech. Prof Kalda on ka Euroopa füüsika­ mutite väljasuremist ei pruukinud põhjustada kliimamuu- olümpiaadi president ja peaorganisaator; 2024. aastal tused“, „Eesti teadlased kui uudse kaevandusstrateegia Gruusias toimunud suurvõistlusel oli 256 osalejat 54 riigist. 59  EESTI MEREAKADEEMIA ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2024 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2024 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 10% 5% 33% 38% Õppekavasid 6 (0) Akadeemilisi töötajaid 60 (+6) Magistriõpe 2 (0) Professorid 6 (+1) 12% Rakenduskõrgharidus 4 (0) sh tenuuriprofessorid 2 (0) Vanemteadurid 3 (+1) Üliõpilasi kokku 477 (-5) Teadurid 7 (+6) Välistudengid 0 (0) Nooremteadurid 13 (+4) Doktorandid 19 (+8) Dotsendid, vanemlektorid 8 (-1) 67% sh tööstusdoktorandid 3 (+1) Lektorid 23 (-5) 22% 13% TEADUSTEGEVUS affecting the need for icebreaker assistance in ice-­ covered waters. Cold Regions Science and Technology, Teaduspublikatsioonide arv 200, 103456. DOI: 10.1016/j.coldregions.2023.103456. 2024. aastal, 25.02.2025 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga) Niazmand Bilandi, R.; Mancini, S.; Dashtimanesh, A.; 41 Tavakoli, S. (2024). A revisited verification and validation analysis for URANS simulation of planing hulls in calm water. Ocean Engineering, 293, 116589. DOI: 10.1016/j. (+19) oceaneng.2023.116589. Hunt, T.; Tapaninen, U.; Palu, R.; Laasma, A. (2024). Small Tähelepanuväärsemad publikatsioonid island public transport service levels: Operational Liu, C.; Kulkarni, K.; Suominen, M.; Kujala, P.; Musharraf, model for Estonia. TransNav, 18 (2), 315–322. DOI: M. (2024). On the data-driven investigation of factors 10.12716/1001.18.02.07. JUHTKOND 31.12.2024 seisuga UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Roomet Leiger Direktor Jakub Jerzy kaasatud professor Katre Koit Õppedirektor Montewka Kristel Toom Teadus- ja arendusdirektor Jarmo Kõster Taristukeskuse juht Danel Tüür Merehariduskeskuse juht Heili Kangust Õppekeskuse juht 60 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2024. AASTAL Eesti Mereakadeemias kaitsti läbi aegade esimene doktori­ olulisi väljakutseid. Kokku osales kuus meeskonda, mis töö. Merenduse doktoriõppega alustati Mere­akadeemias koosnesid nii TalTechi tudengitest, teadlastest kui ka vald- 2020. aasta sügisest ja 2024. aastaks oli merenduse dok- konna ekspertidest ja ettevõtete esindajatest. Häkatoni torante juba 21. võitis innovaatiline idee kasutada sadama­ rajatiste ehita- misel taaskasutatud polümeerkomposiidist valmistatud Eesti Mereakadeemia alustas koostööd Carnival Corpo­ sulund­seinaelemente. Lahendus võimaldaks sadamarajatis- rationi prominentse kruiisifirmaga Holland America te pikema eluea, materjalide ringmajanduse ja vähendaks Line. Koostöö pakub üliõpilastele erakordseid võimalusi keskkonnamõju mereökosüsteemidele. Testlahendus on praktiliste kogemuste saamiseks ja karjääri edendamiseks arendamisjärgus. merenduses. Loodi stipendiumifond „Tuleviku lainelööja“, mille ees- Esmakordselt Eestis koostati ja viidi Eesti Mereakadeemia märgiks on tõsta veel rohkem au sisse merendussektoriga simulaatorikeskuses läbi Polar Code Advanced koolitus. seotud elukutsed ning toetada Mereakadeemia üliõpilaste Koolituse eesmärgiks on anda osavõtjatele laiendatud õpinguid. teadmised erinevate jääolude hindamiseks, teadmised ja oskused navigatsiooniks jääoludes ning oskused erineva- Ajakirjal Meremees täitus 35 aastat esmailmumisest. Aja- te laevade käitamiseks polaarvetes. kiri alustas Eesti Merelaevanduse ametkondliku ajalehena Eesti Meremees 1989. aastal. Ajakiri Meremees on üle ela- Läbisime edukalt Euroopa Meresõiduohutuse Agentuuri nud 90. aastate Eesti Meremehe toimetuse koondamise (EMSA) auditi, mis annab kinnitust Mereakadeemia laeva- ning ilmunud ka teise ajakirja vahel, aja jooksul on saanud juhtimise ja laevamehaanika õppekavade ning üldjuhtimi- väljaandest kvartaliajakiri. 35 aasta jooksul võimete piires se kõrgest kvaliteediist. merenduses toimuvat talletades on Meremees kujunenud vaieldamatuks merendusajaloo allikaks. Eesti Mereakadeemia initsiatiivil sõlmiti vastastikuse mõistmise memorandum TalTechi ning Singapuri Mere- Mereakadeemia võttis esmakordselt rahvusvaheliste ja Sadamaametiga (MPA), Singapuri Mereinstituudi teadusprojektide konsortsiumi juhtpartneri rolli kahel (SMI), Singapuri Tehnoloogiainstituudi (SUTD) ja CR14 2024. aastal alanud projektil: BALTIC-FIT (Horisont Euroo- Sihtasutusega Eestist, et koostöös läbi viia merenduse pa, Twinning: 1,5 mln eurot) ja REISFER (Interreg: 3,76 mln küberjulgeoleku uurimis- ja arendustegevusi. eurot). BALTIC-FIT on Horisont Euroopa Twinning meetme projekt, mis loob Läänemere piirkonna organisatsioonide Valmis õppelaeva Sinilind digitaalse kaksiku esimene vahelise pädevusvõrgustiku, et võimaldada meretrans- etapp. Digitaalne kaksik on tuleviku merehariduses mur- pordil täita „Fit for 55“ eeskirju dekarboniseerimise osas. ranguline edasiminek. REISFERi projekti eesmärk on parendada saarte parvlaeva- liikluse intermodaalseid transpordisõlmi, vähendades CO2 Täitus 10 aastat TalTech Eesti Mereakadeemiana. 23. heitkoguseid 10–20% valitud marsruutidel Eestis, Soomes, april­lil 2014 allkirjastasid toonane haridus- ja teadus­minister Ahvena­maa saartel ja Rootsis. Jevgeni Ossinovski, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ning Eesti Mereakadeemia arendusprorektor Alustati merendusteemaliste valikainete pakkumisega rektori ülesannetes Roomet Leiger Tallinna Tehnikaülikooli üldhariduskoolidele eesmärgiga populariseerida noorte ja Eesti Mereakadeemia ühinemislepingu, millega arvati seas mereharidust ja merendussektoris töötamise võimalusi. akadeemia ülikooli koosseisu alates 1. augustist 2014. Esimese etapi lõpuni jõudis roheoskuste programmi pro- Eesti Mereakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös toimus jekt „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“. neljandat korda populaarne merendusteemaline häkaton Programmi transporditeenuste konsortsiumi eestvedaja MarineHäkk, mis tõi kokku tudengid, teadlased ja eks- on Mereakadeemia. Projekti raames kaasajastatakse mh perdid, et lahendada Läänemere keskkonda puudutavaid mitmed Mereakadeemia õppeained ja õppekavad. 61  FINANTSTEGEVUS LÜHIÜLEVAADE valuuta­risk on minimaalne, kuna põhitegevuse tu- lud ja kulud on eurodes ning välisvaluuta saldosid 2024. aasta suurimaks muudatuseks oli Eesti ma- ei hoita arvestatavas mahus. Peamine krediidirisk janduse väljumine 10 kvartalit kestnud majandus­ on seotud ettevõtluslepingute ja õppeteenusta- langusest. Sisemajanduse kogutoodang kasvas sudega. Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest ning aasta viimases kvartalis 1,2%, kuid aastases arves- lootusetuks tunnistatud nõuetest oli 2024. aastal tuses vähenes 0,3%. Hinnakasv ja tööjõukulude 0,02% tegevustuludest. kasv jätkasid aeglustumist. Tarbijate kindlustunne 2025. aastal on planeeritud tegevustulude oli jätkuvalt madal, samas paranes tööstuse kasvuks 9%. Riigipoolsed tegevustoetused kindlustunne. kasvavad 7% ning konkurentsipõhine teaduse ja Tehnikaülikooli konsolideerimisgrupi tegevus- õppe finantseerimine 8%. Ettevõtlustulud kaha- tulude 12,6% kasvu 159 miljoni euroni vedasid nevad ennustuse kohaselt 7%. Pärast 3,4 miljoni konkurentsipõhised tulud (+24%) seoses Euroopa euro suurust langust 2024. aastal planeeritakse Liidu struktuurfondide 2021–2027 perioodi meet- põhi­vara sihtfinantseerimise kasvu 4,1 miljoni euro mete avanemisega ning riigipoolsed tegevus­ võrra tänu Õiglase Ülemineku Fondi toetusele. toetused (+12%). Põhivara soetuste sihtfinantsee- Tuludest suuremas mahus on planeeritud rimine vähenes 69%. Bilansi kasv 24,5 miljoni kulude kasvu. Põhivara investeeringuid on pla- euro võrra on seotud sihtfinantseeritud projektide neeritud 16,2 miljoni euro ulatuses, tööjõu- ja ma- ettemaksetega, mille tulemusena kasvasid ka janduskulude kasvuks on planeeritud 14%. Osa rahalised vahendid. Põhivara investeeringute kuludest on planeeritud katta varasemate perioo- maht kahanes aastaga 41,5%, ulatudes 6,1 miljoni dide positiivse tulemi arvelt ja ülikool kavandab euroni. Ülikool teenis finantstulu 2 miljonit eurot. 2025. aastaks negatiivset tulemit 2,9 miljoni euro Ülikool ei kasuta finantsinstrumente ning ulatuses. FINANTSMÕÕDIKUD KONSOLIDEERITUD TEGEVUSTULUDE JA -KULUDE VÕRDLUS AASTATEL 2019–2024 Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud 2020 2021 2022 2023 2024 tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal Saadud tegevustoetus 58 896 50% 64 471 52% 66 633 52% 73 445 52% 82 580 52% Saadud sihtfinantseerimine 36 295 31% 38 569 31% 40 546 32% 45 982 33% 54 289 34% Tulud majandustegevusest, 21 975 19% 20 759 17% 20 666 16% 21 628 15% 21 952 14% muud tulud KOKKU 117 166 100% 123 799 100% 127 845 100% 141 055 100% 158 821 100% Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud 2020 2021 2022 2023 2024 tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal Tööjõukulud 62 318 58% 68 005 57% 72 390 58% 82 100 59% 98 310 63% Mitmesugused tegevuskulud 22 607 21% 23 702 20% 30 107 24% 31 953 23% 34 104 22% Põhivarade kulum ja 8 714 8% 9 197 8% 9 538 8% 11 648 8% 10 893 7% väärtuste langus Toetuste vahendamine 5 836 5% 9 632 8% 5 897 5% 7 854 6% 7 588 5% ja liikmemaksud Stipendiumid 8 784 8% 8 374 7% 7 586 6% 6 396 5% 5 726 4% KOKKU 108 259 100% 118 910 100% 125 518 100% 139 951 100% 156 621 100% Täpsem tulude ja kulude jaotus on välja toodud käesoleva aruande konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. 62 KONSOLIDEERIMISGRUPI ÜLEVAADE 2024 (tuhandetes eurodes) Juriidiline isik Tegevusala Tegevustulud Tulem Bilansimaht Netovara Tallinna Tehnikaülikool kõrgharidus, teadustegevus 154 054 3 813 186 607 131 689 Tütarettevõtted MTÜ TTÜ Üliõpilasküla üliõpilaste majutamine 4 891 398 2 334 1 435 MTÜ TTÜ Spordiklubi üliõpilaste sporditegevus 1 660 5 120 -150 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus üliõpilaste kultuuritegevus 309 10 35 35 Sidusettevõtted E-Kyla Arendus OÜ tarkvaraarendus 28 0 51 47 teadus- ja arendustegevus AS TFTAK 5 409 87 3 854 2 173 biotehnoloogia vallas Tallinna Tehnikaülikooli grupp 158 821 4 245 189 263 133 445 (konsolideerimisel on elimineeritud omavahelised tehingud) OLULISEMAD FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD (konsolideeritud) Finantsnäitajad 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025* (miljonit eurot) tegevustulud 92,9 103,6 111,0 117,2 123,8 127,8 141,1 158,8 173,1 tegevuskulud 91,2 101,8 106,7 108,3 118,9 125,5 140,0 156,6 177,1 finantstulud ja -kulud -0,1 0,0 -0,1 -0,1 -0,2 0,2 1,5 2,0 1,1 aruandeaasta tulem 1,6 1,8 4,2 8,9 4,8 2,5 2,6 4,2 -2,9 käibevarad 32,8 30,4 41,4 55,8 50,3 68,9 60,8 90,2 70,4 põhivarad 119,0 114,9 111,4 112,5 106,2 105,1 103,9 99,1 104,6 varad kokku 151,8 145,3 152,8 168,3 156,6 174,0 164,7 189,3 175,0 lühiajalised kohustised 23,4 20,0 25,3 32,4 31,8 47,2 35,3 55,8 44,5 pikaajalised kohustised 23,9 19,0 17,0 16,5 0,7 0,2 0,2 0,0 0,0 kohustised kokku 47,3 39,0 42,3 48,9 32,5 47,4 35,5 55,8 44,5 sh laenukohustised 26,1 20,2 18,9 17,6 0,9 0,1 0,1 0,0 0,0 netovara 104,5 106,3 110,5 119,3 124,1 126,6 129,2 133,5 130,5 Suhtarvud 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025* tegevuskulud/tegevustulud 98,2% 98,3% 96,1% 92,4% 96,0% 98,2% 99,2% 98,6% 102,3% laenukohustised/tegevustulud 28,1% 19,5% 17,0% 15,0% 0,7% 0,1% 0,1% 0,0% 0,0% käibevarad/lühiajalised kohustised 140,2% 152,0% 163,6% 172,2% 158,2% 146,0% 172,2% 161,6% 158,2% põhivarad/bilansimaht 78,4% 79,1% 72,9% 66,8% 67,8% 60,4% 63,1% 52,4% 59,8% laenukohustised/bilansimaht 17,2% 13,9% 12,4% 10,5% 0,6% 0,1% 0,1% 0,0% 0,0% netovara/bilansimaht 68,8% 73,2% 72,3% 70,9% 79,2% 72,8% 78,4% 70,5% 74,6% *prognoos 63 64 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa VARAD 189 262 811 164 739 390 KÄIBEVARAD 90 160 371 60 809 523 Raha ja raha lähendid 57 937 317 41 979 848 2 Nõuded ja ettemaksed 32 068 305 18 697 033 3 Varud 154 749 132 642 PÕHIVARAD 99 102 440 103 929 867 Osalused sidusettevõtetes 460 104 441 767 7 Finantsinvesteeringud 51 482 51 202 Nõuded ja ettemaksed 17 848 34 588 Materiaalsed põhivarad 94 901 356 100 056 498 9 Immateriaalsed põhivarad 3 671 650 3 345 812 10 KOHUSTISED JA NETOVARA 189 262 811 164 739 390 KOHUSTISED 55 817 821 35 539 301 Lühiajalised kohustised 55 792 348 35 311 733 Võlad ja ettemaksed 55 592 571 35 273 125 11 Laenukohustised 9 513 38 608 Eraldised 190 264 0 13 Pikaajalised kohustised 25 473 227 568 Laenukohustised 9 513 19 017 Eraldised 15 960 208 551 13 NETOVARA 133 444 990 129 200 089 Eelmiste perioodide tulem 129 200 089 126 573 754 Aruandeaasta tulem 4 244 901 2 626 335 Lisad lehekülgedel 68–89 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 65  KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2024 2023 Lisa TEGEVUSTULUD 158 821 408 141 055 125 Tulud majandustegevusest 21 879 925 21 492 380 14 Saadud tegevustoetus 82 580 400 73 445 071 15 Saadud sihtfinantseerimine 54 289 269 45 981 834 16 Muud tulud 71 814 135 840 TEGEVUSKULUD 156 620 926 139 950 730 Stipendiumid 5 726 622 6 396 265 Toetuste vahendamine ja liikmemaksud 7 587 932 7 854 440 17 Tööjõukulud 98 309 795 82 100 008 18 Mitmesugused tegevuskulud 29 059 261 26 715 072 19 Muud kulud 5 044 496 5 237 489 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10 892 820 11 647 456 9, 10 TEGEVUSTULEM 2 200 482 1 104 395 Finantstulud ja -kulud 2 026 082 1 480 912 21 Tulem osalustelt 18 337 41 028 7, 21 ARUANDEAASTA TULEM 4 244 901 2 626 335 Lisad lehekülgedel 68–89 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 66 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 2024 2023 Lisa Aruandeaasta tegevustulem 2 200 482 1 104 395 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses 10 892 820 11 647 456 9, 10 Kasum põhivarade müügist -29 335 -2 437 9 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -70 680 -740 9, 16 Saadud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -1 528 643 -5 084 615 16 Vahendatud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 79 842 17 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -13 471 836 2 274 487 Varude muutus -22 108 51 283 Muutus eraldistes -2 327 23 133 13 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 19 621 385 -11 634 655 Rahavood põhitegevusest kokku 17 589 758 - 1 541 851 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud põhivarade soetamisel - 6 018 971 - 10 365 126 9, 10 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -280 0 Laekunud pikaajalised nõuded 14 873 0 Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 023 515 1 355 985 21 Laekunud põhivarade müügist 57 265 4 551 9 Laekunud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 2 330 018 4 897 642 Tasutud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 -156 793 Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 593 580 - 4 263 741 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -38 599 -58 803 Makstud intressid -110 -657 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -38 709 -59 460 RAHAVOOD KOKKU 15 957 469 -5 865 052 Raha ja raha lähendid aasta alguses 41 979 848 47 844 900 2 Raha ja pangakontode muutus 15 957 469 -5 865 052 Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus 57 937 317 41 979 848 2 Lisad lehekülgedel 68–89 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste perioodide tulem Aruandeaasta tulem Kokku Saldo seisuga 31.12.2022 124 099 156 2 474 598 126 573 754 2022. a tulemi edasikandmine 2 474 598 -2 474 598 0 Aruandeaasta tulem 0 2 626 335 2 626 335 Saldo seisuga 31.12.2023 126 573 754 2 626 335 129 200 089 2023. a tulemi edasikandmine 2 626 335 -2 626 335 0 Aruandeaasta tulem 0 4 244 901 4 244 901 Saldo seisuga 31.12.2024 129 200 089 4 244 901 133 444 990 Lisad lehekülgedel 68–89 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 67  KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31. detsembril 2024 TÜTARETTEVÕTTED lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatu­ Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil pidamise aastaaruanne hõlmab Tallinna Tehnikaülikooli on kontroll. Tütarettevõtet loetakse kontrolli all olevaks, (emaettevõte) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kont- kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% sern”) ning kontserni osalemist sidusettevõtetes. Tallinna tütar­ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või Tehnikaülikooli kontserni 2024. aasta konsolideeritud on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtete tege- raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas vus- ja finantspoliitikat. Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruand- Tütarettevõtte definitsioonile vastavad ka mitteäri- luse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi ühingud (mittetulundusühingud). Kontrolli ja olulise mõju raamatupidamise seaduses, mida täpsustavad avaliku määramisel mitteäriühingutes arvestatakse asjaolu, kas sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätesta- emaettevõttele lähevad üle mitteäriühingu varad selle tud nõuded. likvideerimisel. Kui emaettevõte omab mittetulundus- Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ühingus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), koos­ tamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, kajastatakse osalust 100%-na. välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates Tütarettevõte on kontserni raamatupidamise aruandes arvestuspõhimõtetes. konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on lõppemiseni. koostatud eurodes. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil 2024. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaru- (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, andes kajastuvad Tallinna Tehnikaülikooli (emaettevõtte) mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ning tema tütarettevõtete MTÜ TTÜ Üliõpilasküla, MTÜ ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, TTÜ Spordiklubi ja MTÜ TTÜ Kultuurikeskus finants­ kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud näitajad. Kõikides tütarettevõtetes omab Tallinna Tehnika­ netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omanda- ülikool 100%-list osalust. Kõik Tallinna Tehnikaülikooli tud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara tütarettevõtted tegutsevad Eestis. Täiendav informatsioon õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiiv- tütarettevõtete kohta on toodud Lisas 8. se firmaväärtusena. Sidusettevõtetena on kajastatud E-Kyla Arendus OÜ ja Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni TFTAK AS. Täiendav informatsioon sidusettevõtete kohta osalust ettevõtte varades, kohustistes ja tingimuslikes on toodud Lisas 7. kohustistes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes konsolideeritud tulemiaruandes. Positiivset KONSOLIDEERITUD ARUANNETE firma­väärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis imma- KOOSTAMINE teriaalse põhivarana. Juhul kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jook- KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED sul, kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes müüdud Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Va- rida-realt konsolideeritud kõigi Tallinna Tehnikaülikooli het müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väär- kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. tuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning tütarettevõtte müügist. Juhul kui tütarettevõtte osalisel nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja müügil väheneb emaettevõtte kontroll ettevõtte üle alla kahjumid. 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse 68 alates müügikuupäevast üksuse konsolideerimine ning mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kajas­tatakse soetusmaksumuses, millest on vajadusel kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena või maha arvatud väärtuse langusega seotud allahindlus. muu finantsinvesteeringuna. Aruandeaastal soetati 280 euro eest 10% osalus Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügi- C2Grid OÜ-s. kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Lisaks eespool nimetatule omab Tallinna Tehnikaülikool osalust 31.12.2024 seisuga järgmistes ettevõtetes: IMECC SIDUSETTEVÕTTED OÜ (osalus 10,53%), Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab (osalus 10,04%), Mindchip OÜ (osalus 9%), äio tech OÜ olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eelda- (osalus 2,74%). takse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Sel- LISADES ESITATUD EMAETTEVÕTTE le meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele KONSOLIDEERIMATA ARUANDED tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringu- Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konso- objekti netovaras (nii muutused sidusettevõtte kasumis/ lideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades aval- kahjumis kui muudel netovara kirjetel) ning investeerin- dada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad guobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väär- rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. tuse vahe elimineerimisega või amortisatsiooniga. Juhul Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud sidusettevõtte kahjumis ületab sidusettevõtte bilansilist ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koos- väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust tamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi aastaaruande lisana, on investeeringud tütarettevõtete kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui kontsern ja sidusettevõtete aktsiatesse ja osadesse kajastatud on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõt- soetus­maksumuses, millest on vajadusel maha arvatud te kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused. kapitaliosaluse meetodi kahjumit. TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING OSALUSED SIHTASUTUSTES JA VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD MITTETULUNDUSÜHINGUTES FINANTSVARAD JA -KOHUSTISED Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajasta- Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale takse järgmiselt: arves­tusvaluuta euro (s.o kontserni arvestusvaluuta). Välis- • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundus­ühin­ valuutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võe- gus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääle­õigusest), tud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroo­ kajastatakse osalust 100%-na pa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundusühin- raha­lised varad ja -kohustised (rahas tasutavad nõuded ja gus olulist mõju (üldjuhul 20–50% hääleõigusest), osa- laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse lust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuuta­ (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse kursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud antud toetuste kuluna) kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi konsolideeritud tulemiaruandes. Kontrolli ja olulise mõju määramisel mitteäriühingutes arvestatakse ka asjaolu, kas kontsernile lähevad üle mitte­ äriühingu varad selle likvideerimisel. FINANTSVARAD Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha FINANTSINVESTEERINGUD lähendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning finantsinvesteeringud. Finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapita- Nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, liinstrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtetes), antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), 69  välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, tavapärase majandustegevuse käigus; materjalid või tarvi- kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. kud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osuta- Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus misel. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksu­ on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus muses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks lühiajalisi nõudeid kajastatakse konsolideeritud bilansis nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete kor- soetusmaksumusse ei arvestata laenukasutuse kulusid ja rigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisan- arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, dunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes. Kaupa- sisemise intressimäära meetodit kasutades. Pikaajalised de kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdis- hinnatud konsolideeritud bilansis lähtudes sellest, mis on väärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväär- Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses tus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases muutustega läbi konsolideeritud tulemiaruande (tuletis- majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügi­ instrumendid), võetakse algselt arvele õiglases väärtuses hinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud ja omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. konsolideeritud tulemiaruandes kuludena. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esi- MATERIAALSED PÕHIVARAD nemist. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla. Materiaalseteks põhivaradeks loetakse kontserni enda Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse, majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku töö­ teadus- ja arendustegevuse teenuse osutamise ning muu eaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurot. tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soe- nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigee- tusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse kasutusele­ ritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus võtmise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike vajadusel tehtavad allahindlused). Laekumata nõudeid varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. hinnatakse individuaalselt, iga arve laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuu- arvele: päeva järgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asja- • kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, olusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. arhi­vaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jook- Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid sul ei vähene; tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku • raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raa- vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. matute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks. RAHA JA RAHA LÄHENDID Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt Raha ja selle lähenditena kajastatakse konsolideeritud soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara bilansis raha kirjel ja konsolideeritud rahavoogude aruan- viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Avaliku des kassas olevat sularaha, pankades arvelduskontodel sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva olevat raha ja kuni 1-aastase järelejäänud tähtajaga depo- erinõudena ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse siite, mida on võimalik lühiajalise etteteatamistähtajaga tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaal- katkestada. set põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema Konsolideeritud rahavoogude aruandes kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee- rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investee- ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad rimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogu- allahindlused. sid kajastatakse otsemeetodil. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapi­ taliseeritakse konsolideeritud bilansis põhivarana. Muid VARUD hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase majan- Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset dustegevuse käigus; mida parajasti toodetakse müügiks meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara 70 objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus toimub teavikute lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse mahakandmine „Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja teavikute kustutamise korra“ alusel, milles on sätestatud lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. eri liiki hoiuste mahakandmise alused. Teavikud kantakse Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kultuurimälestiste maha nende soetusmaksumuses. riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja raamatukogu kogude teavikud) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud IMMATERIAALSED PÕHIVARAD asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea varadest eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse jooksul. pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetus- maksumus ületab põhivarade arvele võtmise piirmäära. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalsete Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, põhivarade gruppidele järgmised: muu immateriaalne vara) kajastatakse konsolideeritud Ehitised, rajatised ja nende bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav; on 2–10% struktuurikomponendid tõenäoline, et tema kasutamisest saadakse tulevikus Masinad ja seadmed 7–20% majanduslikku tulu, vara soetusmaksumus on usaldus- väärselt hinnatav ja vara ei tulene kontserni siseselt teh- Transpordivahendid 10–20% tud kulutustest uurimis-ja arendustegevusele. Uurimis- ja Muud materiaalsed põhivarad 10–20% arengu­ väljaminekud on kajastatud tekkimisel kuluna. Maad, raamatuid ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmär- kajastatakse konsolideeritud bilansis tema soetusmaksu- gil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääk- muses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja maksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amorti- Kõikidel immateriaalsetel põhivaradel eeldatakse satsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväär- olevat piiratud kasulik eluiga. Immateriaalsete põhivarade tuse põhjendatust. Kui on märke sellest, et varaobjekti amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset mee- eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse todit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Igal aruandekuupäeval hinnatakse varade amortisatsiooni­ perioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsiooni- RAAMATUKOGU RAAMATUFONDID määrad on immateriaalsete põhivarade gruppidele 10–33%. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 41 lõige 2 punkt 2 sätestab, et olenemata soetus- VARADE VÄÄRTUSE LANGUS maksumusest on lubatud erandina võtta põhivaradena arvele teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on juhendi § 42 lg 9 ei tee avaliku sektori üksused varade põhitegevuseks. väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kae- Tulenevalt eelpool toodud erisättest on kontserni tavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike bilansis kajastatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle kogudesse soetatud teavikud alates 2004. aastast. riknemisel või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutu- Raamatukogu kogudesse soetatavad teavikud võetakse sest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal põhivaradena arvele summaliselt. Arvestust ühikute ja aruandekuupäeval piiramata kasutuseaga materiaalse nimetuste kaupa peetakse raamatukogu infosüsteemis. põhivara (maa, kultuurimälestiste riiklikku registrisse Konsolideeritud bilansis kajastuvad teavikud soetusmak- kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja sumuses. Raamatukogu kogude teavikuid ei amortiseerita. raamatukogu kogudesse kuuluvad teavikud) ja amortisee- ritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele Kontserni bilansis ei kajastu järgmised raamatukogu kogu- viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise de teavikud (arvestust peetakse bilansiväliselt): korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse • teavikud, mis on soetatud enne 2004. aastat; seda bilansilise maksumusega. • annetusena ja sundeksemplaridena (2017. aastani) Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, saadud teavikud. mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava 71  väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, mil- tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel lest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutus- kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära väärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse meetodit. languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruande­ grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. kuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järg- aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse misel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiaja- selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) listena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kut- tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara suda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kuju­ nenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD aruandeaasta konsolideeritud tulemiaruandes põhivarade KOHUSTISED allahindlusekulude vähendamisena. Eraldistena kajastatakse konsolideeritud bilansis tõenäo- lisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva KAPITALI- JA KASUTUSRENDID toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik konsolideeritud bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kan- eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning duvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse kasutusrendina. konsolideeritud bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eral- KONTSERN KUI RENTNIK disega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jook- kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub sul lineaarselt konsolideeritud tulemiaruandes kuluna. tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuu- päeva, kajastatakse see diskonteeritud väärtuses, välja KONTSERN KUI RENDILEANDJA arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajasta- Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille rea- takse konsolideeritud bilansis tavakorras, analoogselt liseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtu- või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik pii- des kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest sava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud konso- amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajas- lideeritud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. TOETUSED FINANTSKOHUSTISED Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toe- Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, tused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenu- viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) seid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. sisal­dab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutu- Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finants­ si. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmak- arvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. sumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmak- Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: sumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse konsoli- saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse deeritud bilansis maksmisele kuuluvas summas. selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus- jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse maksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 72 • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis an- need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole takse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesanne- omanikule tulu teenimine, põhivara soetamiseks saadud test ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. sihtfinantseerimist tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Toetuse saamise tekkepõhiseks kuupäevaks Sihtfinantseerimise liigid on: loetakse tekkepõhist põhivarade soetamise kuupäeva • kodumaine sihtfinantseerimine; (kapitaliseeritavate tööde tegemise korral kapitalisee- • välismaine sihtfinantseerimine. ritavate tööde tegemise perioodi lõpukuupäeva). Siht­ finantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseeri- materiaalse või immateriaalse põhivarana. mine (välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse konsoli- sihtfinantseerimine). Välismaine sihtfinantseerimine on deeritud tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisat- ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse sioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, Sihtfinantseerimist kajastatakse konsolideeritud bilan- mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. sis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toe- sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude tuste tulu edasiantud toetuste kuluga. ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kontsern toetuse Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude saajana kaupu või teenuseid saab; lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab ühiku­hinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudma- kontsernile toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ta, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol tulevaste toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse perioodide ettemakstud tuludena. Kui kulutused on tehtud saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetu- ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid se andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (välja tuluna ja nõudena. arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevus- sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude kulude ja põhivara sihtfinantseerimist. toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud TEGEVUSKULUDE SIHTFINANTSEERIMINE kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saa- Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajas- dud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see tamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse konso- Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole lideeritud tulemiaruandes proportsionaalselt sellega täidetud ning kontsern toetuse vahendajana või saajana seonduvate kuludega. Kontsern on lähtunud sihtfinant- vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutin- seerimise kajastamisel brutomeetodist, s.t saadud toetusi gimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, ja kompenseeritavat kulu kajastatakse konsolideeritud kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue tulemiaruandes eraldi. toetuse saaja vastu ja/või tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja/ või antud toetuste kulu. SIHTFINANTSEERIMINE PÕHIVARA SOETAMISEKS TULUDE ARVESTUS Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kontsern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul Tulu kaupade müügist ja teenuse osutamisest kajasta- viisil soetama teatud põhivara. Vastavalt avaliku sektori takse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastavad võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu 73  kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised oman- kaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olu- diga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu lise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ja äriühinguid. ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikus­ järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi tatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega teh- Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud tud tehingute osas avalikustatakse lähtudes avaliku sektori õppeteenustasudest, mis laekuvad õppivatelt üliõpilastelt, finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist informatsioon täiendusõppe programmides osalejatelt jms. Tulu kajasta- ainult nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele takse sellel perioodil, millal teenus osutati. Kui õppeteenuse või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele või osutamine kandub üle järgmisse majandusaastasse, kajas- turutingimustele. tatakse saadud tasud konsolideeritud bilansis kirjel „Saadud ettemaksed“. Õppeaasta 2024/2025 sügissemestri õppe- teenustasude summadest on 80% arvestatud aruandeaasta SÜNDMUSED PÄRAST tuludesse, 20% kajastatakse konsolideeritud bilansis ARUANDEKUUPÄEVA saadud ettemaksetena ja kantakse tuludesse 2025. aastal. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajas- tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt tuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande intressimäära. koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Pärast aruandekuupäeva, kuid enne konsolideeritud TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastami- ne konsolideeritud aastaaruandes sõltub sellest, kas te- Seotud osapooltena on käesoleva konsolideeritud gemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. raamatu­pidamise aastaaruande koostamisel käsitletud: Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline • kontserni sidusettevõtteid; sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud • sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tallinna Tehnika­ asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse ülikool; lõppenud aasta konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne liikmeid (nõukogu liikmed, rektor, prorektorid, kantsler) sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid siht- aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mitte­ asutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna aasta konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud tulemiaru- liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse vähemalt abi- andes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised. LISA 2. RAHA JA RAHA LÄHENDID (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Raha pankades arvelduskontodel 47 927 711 31 971 975 Tähtajalised deposiidid pankades 10 000 000 10 000 000 Sularaha kassas 9 606 7 873 Kokku 57 937 317 41 979 848 Vaata lisa 21. 74 LISA 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ostjate vastu 2 598 608 2 739 444 Ostjatelt laekumata nõuded 2 629 247 2 774 713 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -30 639 -35 269 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded perioodi alguses -35 269 -65 064 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete laekumine 7 906 10 956 Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks kantud nõuded -17 915 -23 526 Perioodi jooksul lootusetuks kantud nõuded 14 639 42 365 Saamata sihtfinantseerimine (Lisa 5) 9 722 073 7 051 359 Maksude ettemaksed (Lisa 6) 526 454 574 209 Ettemaksed teenuste eest 1 089 262 1 146 217 Muud lühiajalised nõuded 18 131 908 7 185 804 Ettemakstud sihtfinantseerimised (Lisa 4) 17 738 133 6 358 115 Muud nõuded 393 775 827 689 Kokku 32 068 305 18 697 033 LISA 4. ETTEMAKSTUD SIHTFINANTSEERIMISED (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Välismaised partnerid 15 660 708 5 160 536 Muud kodumaised partnerid 1 323 546 691 770 Tartu Ülikool 347 285 227 637 IMECC OÜ 297 979 148 599 Eesti Maaülikool 108 615 129 573 Kokku 17 738 133 6 358 115 Vaata ka Lisa 3. Ettemakstud sihtfinantseerimised partneritele 31.12.2024 31.12.2023 programmide lõikes Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 11 838 512 2 452 415 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 EU CEF Infrastructure Projects 2 410 267 0 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 2 065 656 2 617 890 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Muud 1 423 698 1 287 810 Kokku 17 738 133 6 358 115 75  LISA 5. SAAMATA SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Haridus- ja Teadusministeerium 3 068 714 2 565 165 Välismaised finantseerijad 2 453 655 2 532 162 Kliimaministeerium 1 446 353 968 926 Eesti Teadusagentuur SA 1 125 457 18 476 Tartu Ülikool 1 027 442 368 912 Muud kodumaised finantseerijad 293 768 339 610 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 189 823 232 357 Viimsi Vallavalitsus 116 861 25 751 Kokku 9 722 073 7 051 359 Vaata ka Lisa 3. Saamata sihtfinantseerimine programmide lõikes 31.12.2024 31.12.2023 Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 meede SF 1 854 717 244 970 Hariduse, tööturu ja ühiskonna seosed EU Life Programm 2021–2027 1 313 216 605 429 SF Temaatilised TA arendusprogrammid 1 106 957 0 TAIE fookusvaldkondades Horisont 2020- Euroopa Liidu teadusuuringute ja 780 612 1 365 144 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014-2020 Teaduse tippkeskused 709 608 0 Muud 3 956 963 4 835 816 Kokku 9 722 073 7 051 359 LISA 6. MAKSUD (eurodes) Maksu liik 31.12.2024 31.12.2023 ettemaks maksuvõlg ettemaks maksuvõlg Sotsiaalmaksu kohustis 0 2 279 346 0 1 872 849 Üksikisiku tulumaksu kohustis 0 1 280 345 0 1 049 962 Käibemaksu kohustis 0 396 656 0 369 186 Töötuskindlustusmakse kohustis 0 147 613 0 122 065 Kogumispensioni maksete kohustis 0 93 906 0 76 619 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustis 0 61 493 0 45 344 Muud maksukohustised 0 15 0 15 Ettemaksukonto jääk 526 454 0 574 209 0 Kokku 526 454 4 259 374 574 209 3 536 040 76 LISA 7. OSALUSED SIDUSETTEVÕTETES (eurodes) E-Kyla TFTAK AS Kokku Arendus OÜ Asukoht Eesti Eesti 2023 Osaluse % aasta lõpus 20 33,33 Osalus investeerimisobjekti 426 064 15 703 441 767 omakapitalis aasta lõpus Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 426 064 15 703 441 767 sh soetusmaksumus 7 875 15 000 22 875 2024 Osaluse % aasta lõpus 20 33,33 Osalus investeerimisobjekti 444 471 15 633 460 104 omakapitalis aasta lõpus Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 444 471 15 633 460 104 sh soetusmaksumus 7 875 15 000 22 875 E-Kyla TFTAK AS Arendus OÜ Osakapital 39 375 4 500 Reservkapital 3 937 450 Ülekurss 4 108 40 500 Jaotamata kasum 2 125 236 1 448 Omakapital kokku 2 172 656 46 898 Investeerija osa omakapitalist 434 531 15 633 TFTAK AS 2024. a korrigeeritud majandustegevuse kasumiks oli 92 035 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnikaülikooli investeeringu väärtus kasvas 18 407 eurot (2023. a korrigeeritud kasum 202 863 eurot, investeering kasvas 40 573 eurot). E-Kyla Arendus OÜ 2024. a majandustegevuse kahjumiks oli 211 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnikaülikooli inves- teeringu väärtus kahanes 70 eurot (2023. a kasum 1 365 eurot, investeering kasvas 455 eurot). Mõlemad sidusettevõtted tegutsevad Eestis. Aruandeaasta detsembris võtsid E-Kyla Arenduse OÜ osanikud vastu otsuse likvideerida ettevõte 2025. aasta jooksul. LISA 8. TÜTARETTEVÕTTED Osaluse määr (%) Asukohamaa 31.12.2024 31.12.2023 TTÜ Üliõpilasküla MTÜ Eesti 100 100 TTÜ Spordiklubi MTÜ Eesti 100 100 TTÜ Kultuurikeskus MTÜ Eesti 100 100 77  LISA 9. MATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Muu Maa Ehitised Masinad ja materiaalne Lõpetamata Kokku Raamatud seadmed põhivara ehitus Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 3 579 829 157 294 004 53 829 466 13 478 235 6 578 902 1 378 766 236 139 202 Akumuleeritud kulum 0 -78 999 720 -43 638 579 -11 053 374 0 0 -133 691 673 Jääkmaksumus 3 579 829 78 294 284 10 190 887 2 424 861 6 578 902 1 378 766 102 447 529 2023. a toimunud muutused Soetused 0 1 358 277 2 935 320 310 939 71 000 3 799 509 8 475 045 Saadud mitterahaline 740 0 0 0 0 0 740 sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine 0 4 585 324 20 126 58 142 0 -4 663 592 0 Arvestatud kulum 0 -6 464 100 -2 170 274 -341 773 0 0 -8 976 147 ja allahindlus Muu mahakandmine 0 -583 936 -845 442 -448 649 -12 642 0 -1 890 669 jääkmaksumuses Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 3 580 569 161 638 037 50 419 342 11 104 439 6 637 260 514 683 233 894 330 Akumuleeritud kulum 0 -84 448 188 -40 288 725 -9 100 919 0 0 -133 837 832 Jääkmaksumus 3 580 569 77 189 849 10 130 617 2 003 520 6 637 260 514 683 100 056 498 2024. a toimunud muutused Soetused 0 831 658 2 087 415 241 410 71 937 1 735 018 4 967 438 Saadud mitterahaline 70 680 0 0 0 0 0 70 680 sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine 0 1 257 880 84 396 207 900 0 -1 550 176 0 Arvestatud kulum 0 -6 524 661 -2 309 543 -359 026 0 0 -9 193 230 ja allahindlus Muu mahakandmine 0 -33 216 -216 804 -689 008 -30 967 -3 900 -973 895 jääkmaksumuses Müüdud põhivara jääkmaksumuse 0 0 -26 135 0 0 0 -26 135 mahakandmine Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 3 651 249 162 942 442 51 626 579 9 536 234 6 678 230 695 625 235 130 359 Akumuleeritud kulum 0 -90 220 932 -41 876 632 -8 131 439 0 0 -140 229 003 Jääkmaksumus 3 651 249 72 721 510 9 749 946 1 404 796 6 678 230 695 625 94 901 356 Pooleliolevate ehitustööde suurim objekt 31.12.2024 seisuga on IseAuto 2.0 ehitus summas 113 399 eurot. Aruandeaastal valminud suuremad ehitustööd: • EMERA hoone renoveerimine summas 344 050 eurot; • Spordihoone valgustuse ja turvasüsteemide renoveerimine summas 277 922 eurot; • Kuressaare kolledži moodulmaja summas 212 028 eurot; • Ruumi SOC-209 ümberehitus summas 176 575 eurot; • Laev SALME renoveerimistööd ja uued seadmed summas 173 428 eurot. Aruandeaasta suuremad soetused masinate ja seadmete grupis: • Ultra kõrgefektiivne vedelikkromatograaf koos fluorestsents-ja dioodmaatriksdetektoriga summas 245 500 eurot; • EnzyScreen Growth Profiler 960 summas 101 164 eurot; • Pooljuhtide elektriliste parameetrite määramise seade summas 100 000 eurot. 78 Arvestuse lihtsustamiseks ja inventeerimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks kanti 31.12.2024 seisuga bilansist välja kogumina arvele võetud põhivarad, mis ei moodustanud ühtset tervikut ning mille iga üksiku objekti väärtus jäi alla 10 000 euro. Selliste varade jääkmaksumus kokku oli 899 746 eurot, mis kajastub aruandeaasta amortisatsioonikuludes. Nimetatud varadest võeti 189 006 euro ulatuses varasid arvele bilansiväliste varadena. LISA 10. IMMATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Lõpetamata Õigused ja Tarkvara tööd ja Kokku litsentsid ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 5 137 998 369 102 99 900 5 607 000 Akumuleeritud kulum -3 171 066 -239 200 0 -3 410 266 Jääkmaksumus 1 966 932 129 902 99 900 2 196 734 2023. a toimunud muutused Soetused 1 165 360 23 670 740 688 1 929 718 Ümberklassifitseerimine 696 050 0 -696 050 0 Kulum ja allahindlus -691 713 -38 427 0 -730 140 Mahakandmine jääkmaksumuses -29 092 -21 408 0 -50 500 Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 6 753 260 332 464 144 538 7 230 262 Akumuleeritud kulum -3 645 723 -238 727 0 -3 884 450 Jääkmaksumus 3 107 537 93 737 144 538 3 345 812 2024. a toimunud muutused Soetused 816 360 0 235 173 1 051 533 Ümberklassifitseerimine 101 750 0 -101 750 0 Kulum ja allahindlus -701 989 -23 706 0 -725 695 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 7 674 575 332 464 277 961 8 285 000 Akumuleeritud kulum -4 350 917 -262 433 0 -4 613 350 Jääkmaksumus 3 323 658 70 031 277 961 3 671 650 Aruandeaasta suurimad investeeringud olid: • Õppeinfosüsteem ÕIS2 arendustööd summas 511 515 eurot; • TalTechi siseportaali arendustööd summas 200 888 eurot. LISA 11. VÕLAD JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Saadud ettemaksed (Lisa 12) 41 883 205 21 859 059 Võlad töötajatele 5 132 506 4 156 353 Maksuvõlad (Lisa 6) 4 259 374 3 536 040 Võlad tarnijatele 3 219 614 4 007 109 Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 724 298 1 333 001 Muud kohustised 373 574 381 563 Kokku 55 592 571 35 273 125 79  LISA 12. SAADUD ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 41 173 601 21 269 674 Koolitusteenuse ettemaks 547 325 528 914 Teadus- ja arenduslepingute alusel saadud ettemaksed 100 882 16 034 Muud ettemaksed 61 397 44 437 Kokku 41 883 205 21 859 059 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 31.12.2024 31.12.2023 Välismaised finantseerijad 31 548 506 13 302 078 Eesti Teadusagentuur SA 3 779 037 3 700 809 Haridus- ja Teadusministeerium 3 133 809 1 924 752 Tartu Ülikool 1 328 806 984 387 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 536 793 591 465 Tallinna Linnavalitsus 298 262 0 Muud kodumaised finantseerijad 270 558 600 571 Kaitseministeerium 153 938 104 064 Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut 123 892 61 548 Kokku 41 173 601 21 269 674 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed programmide lõikes 31.12.2024 31.12.2023 Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 20 599 324 6 212 887 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 5 870 595 5 058 782 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Erasmus + 2 623 568 2 719 444 EU CEF Infrastructure Projects 2 486 185 0 Personaalne uurimistoetus ja personaalne järeldoktoranditoetus 2 367 309 3 074 875 Muud 7 226 620 4 203 686 Kokku 41 173 601 21 269 674 LISA 13. ERALDISED (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lühiajaline töösuhte lõppemise hüvitise eraldis 190 264 0 Pikaajaline töösuhte lõppemise hüvitise eraldis 15 960 208 551 Töösuhte lõppemise hüvitise eraldis on moodustatud rektori ja prorektorite ning TTÜ Üliõpilasküla MTÜ juhatuse töösuhtejärgsete hüvitistega kaasnevate kulude katteks, mis kuuluvad väljamaksmisele lepingutähtaja möödumisel. 80 LISA 14. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (eurodes) 2024 2023 Teadus- ja arendustegevuse lepingud ning teenustööd 7 883 452 9 079 186 Üüri- ja rendi- ning kommunaaltegevuse tulud 5 994 377 5 827 678 Täienduskoolitus 4 045 812 3 365 221 Tasemeõppe õppeteenustasud 2 373 736 2 268 498 Muu majandustegevus 1 141 107 612 839 Muud tulud haridusalasest tegevusest 441 441 338 958 Kokku 21 879 925 21 492 380 Tulud majandustegevusest geograafiliste piirkondade lõikes 2024 2023 Eesti 19 114 843 18 950 735 Euroopa Liidu liikmesriigid 1 514 427 1 335 364 Muud riigid 1 250 655 1 206 281 Kokku 21 879 925 21 492 380 LISA 15. SAADUD TEGEVUSTOETUS (eurodes) 2024 2023 Tegevustoetus riigieelarvest õppetegevuseks 62 333 645 56 332 591 Kõrghariduse tegevustoetus 58 677 204 51 637 575 Doktoranditoetuse fond 914 760 1 524 600 IT õppekavade toetus 1 471 250 1 471 250 Üliõpilaste tulemusstipendiumi fond 502 500 507 500 Raamatukogu tegevustoetus 420 931 420 931 Regionaalse kõrgharidusõppe toetus 347 000 345 000 Ukraina päritolu üliõpilaste toetamine 0 553 000 Vajaduspõhine eritoetuse fond 0 -127 265 Tegevustoetus riigieelarvest teadus- ja arendustegevuseks 19 534 654 16 597 231 Baasfinantseerimine 12 682 887 12 292 223 Nooremteadurite töötasu fond 5 273 576 2 832 368 Doktoriõppe tulemusrahastamine 870 480 770 040 Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimise finantseerimine 624 711 619 600 Teaduskollektsioonide toetamine 83 000 83 000 Muu finantseerimine riigieelarvest 1 715 2 183 Muud toetused 710 386 513 066 Kokku 82 580 400 73 445 071 81  LISA 16. SAADUD SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2024 2023 Kodumaine sihtfinantseerimine 22 373 735 16 172 151 toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 15 523 384 11 804 788 toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 2 825 864 1 639 322 toetused Tartu Ülikoolilt 1 106 662 275 369 toetused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 956 973 710 129 toetused Kliimaministeeriumilt 836 644 679 567 toetused muudelt finantseerijatelt 551 808 657 395 toetused keemilise ja bioloogilise füüsika instituudilt 287 932 178 573 toetused Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuselt 284 468 227 008 Välismaine sihtfinantseerimine 30 316 211 24 724 328 toetused välismaistelt finantseerijatelt 16 163 692 14 911 001 vahendatud toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 8 765 850 6 878 551 vahendatud toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 2 605 296 495 729 vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt 1 066 265 1 157 707 vahendatud toetused Kliimaministeeriumilt 920 068 516 899 vahendatud toetused Tartu Ülikoolilt 536 891 528 753 vahendatud toetused Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt 258 149 235 688 Kokku 52 689 946 40 896 479 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 2024 2023 Kodumaine sihtfinantseerimine 1 318 007 3 516 973 toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 814 665 3 410 339 toetused Tartu Ülikoolilt 388 303 1 280 toetused muudelt finantseerijatelt 115 039 105 354 Välismaine sihtfinantseerimine 281 316 1 568 382 vahendatud toetused Tartu Ülikoolilt 215 809 10 878 vahendatud toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 46 245 1 526 969 vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt 19 262 30 535 Kokku 1 599 323 5 085 355 Saadud sihtfinantseerimine kokku 54 289 269 45 981 834 82  Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2024 2023 Personaalne uurimistoetus ja personaalne järeldoktoranditoetus 13 095 407 11 074 152 Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 7 000 929 4 538 954 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 4 823 700 5 815 005 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Ühtekuuluvusfondi 2021-2027 meede SF 3 408 767 218 550 Hariduse, tööturu ja ühiskonna seosed TemTA – Temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid 3 069 150 0 Erasmus + 2 818 180 3 263 810 Õiglane Üleminek TS1 Majandus ja tööjõud 2 695 437 875 116 Muud 15 778 376 15 110 892 KOKKU 52 689 946 40 896 479 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks programmide lõikes 2024 2023 Toetus hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks 767 211 3 000 000 Teaduse tippkeskused 519 112 11 802 Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 meede SF 75 053 26 420 Hariduse, tööturu ja ühiskonna seosed Muud 237 947 2 047 133 Kokku 1 599 323 5 085 355 Tallinna Tehnikaülikooli kontsern on sihtfinantseerimise saaja ja vahendajana 2024. aastal seoses vabatahtliku tagasi- maksega kajastanud tegevuskulude sihtfinantseerimise tulu vähendamist summas 16 eurot, mis sisaldub tegevuskulude sihtfinantseerimise tuludes. 2023. a kajastati sihtfinantseerimise tulu vähendamist summas 642 696 eurot seoses potentsiaalselt tagasimaksmisele kuuluva „Targa linna tippkeskuse“ projekti 2014-2020.4.01.20-0289 käibemaksu osaga. Aruandeaastal selgus, et tege- likult kuulus tagasimaksmisele 109 582 eurot. Tagasimaksmisele mittekuuluv summa 533 114 eurot kanti aruandeaastal tegevuskulude sihtfinantseerimise tuluks. LISA 17. TOETUSTE VAHENDAMINE JA LIIKMEMAKSUD (eurodes) 2024 2023 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6 525 080 6 961 042 välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 5 477 032 6 275 340 kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 048 048 685 702 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 79 842 välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 67 866 kodumaise sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 11 976 Liikmemaksud 919 021 732 887 Antud tegevustoetused 143 831 80 669 Kokku 7 587 932 7 854 440 83  LISA 18. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2024 2023 Töötasud 72 753 640 60 788 203 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 24 680 250 20 571 355 Muud 875 905 740 450 Kokku tööjõukulud 98 309 795 82 100 008 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2024 2023 juhtimis- või kontrollorgani liikmed 18 18 töölepingu alusel töötavad isikud 1799 1685 Kokku 1817 1703 LISA 19. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2024 2023 Kinnistute kulud 9 147 568 8 656 774 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4 029 597 3 452 940 Lähetuskulud 3 236 652 2 879 409 Administreerimiskulud (sh esinduskulud) 2 333 358 2 218 876 Kommunikatsiooni, reklaami- ja kultuurikulud 2 090 964 1 650 022 Uurimis- ja arendustööd 1 595 578 1 403 941 Koolitamise kulud (õppevahendid, allhange, toidukulude toetus jms) 1 194 966 899 816 Materjalid, kemikaalid 1 188 720 1 361 598 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) 933 108 840 763 Masinate ja seadmete majandamiskulud 880 860 775 730 Inventari kulud 734 932 742 329 Teavikute ja museaalide kulud 705 961 835 663 Mitmesugused majanduskulud 603 656 472 933 Sõidukite majandamiskulud 383 341 524 278 Kokku 29 059 261 26 715 072 Tegevuskulud sisaldavad muuhulgas kasutusrendimakseid: Kasutusrendimaksed 2024 2023 IT seadmed (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuludes) 218 419 184 634 Ehitised (kinnistute kuludes) 63 413 60 954 Sõidukid (sõidukite majandamiskuludes) 30 899 52 150 Masinad ja seadmed (masinate ja seadmete majandamiskuludes) 4 200 5 186 Kokku 316 931 302 924 LISA 20. MUUD KULUD (eurodes) 2024 2023 Maksud 4 924 278 5 162 141 Lõivud ja trahvid 73 192 47 046 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded 27 122 14 488 Muud kulud 19 904 13 814 Kokku 5 044 496 5 237 489 84 LISA 21. FINANTSTULUD JA -KULUD (eurodes) 2024 2023 Intressitulud 2 025 431 1 480 739 Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse (Lisa 7) 18 337 41 028 Muud finantstulud ja -kulud 761 830 Intressikulud kapitalirendilt -110 -657 Kokku 2 044 419 1 521 940 31.12.2024 seisuga oli laekumata intressitulu arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt 185 198 eurot (31.12.2023 oli 182 520 eurot). Intressimäärad, mida teeniti arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt olid 2024. aastal 0,01%–4,85% aastas (2023. aastal 0,01%–4,85%). LISA 22. BILANSIVÄLISED VARAD Bilansiväliselt arvestatakse kontsernis varasid soetusmaksumusega 2 000 kuni 9 999,99 eurot. Seisuga 31.12.2024 oli bilansiväliste varade soetusmaksumus 16 992 283 eurot (31.12.2023 oli 16 184 476 eurot). LISA 23. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasudeks 2024. aastal 717 736 eurot, sh preemiaid ja lisatasusid 33 260 eurot, hüvitisi 15 400 eurot (2023. aastal 697 975 eurot, sh preemiaid ja lisatasusid 14 990 eurot, hüvitisi 18 668 eurot). Mitteturutingimustel, õigusaktidele või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid 2024. aastal ja 2023. aastal ei olnud. LISA 24. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise täht- ajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. LISA 25. LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE KOHTA Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ning netovara muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar- ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses miinus allahindlused. 85  BILANSS (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 VARAD 186 606 534 162 417 273 KÄIBEVARAD 89 174 190 60 174 575 Raha ja raha lähendid 56 785 301 41 143 466 Nõuded ja ettemaksed 32 234 140 18 898 468 Varud 154 749 132 641 PÕHIVARAD 97 432 344 102 242 698 Osalused tütar- ja sidusüksustes 7 875 7 875 Finantsinvesteeringud 51 482 51 202 Nõuded ja ettemaksed 17 848 200 504 Materiaalne põhivara 93 683 489 98 637 304 Immateriaalne põhivara 3 671 650 3 345 813 KOHUSTISED JA NETOVARA 186 606 534 162 417 273 KOHUSTISED 54 918 014 34 542 108 Lühiajalised kohustised 54 908 501 34 330 500 Võlad ja ettemaksed 54 708 724 34 298 215 Eraldised 190 264 0 Laenukohustised 9 513 32 285 Pikaajalised kohustised 9 513 211 608 Laenukohustised 9 513 19 016 Eraldised 0 192 592 NETOVARA 131 688 520 127 875 165 Eelmiste perioodide tulem 127 875 165 125 400 982 Aruandeaasta tulem 3 813 355 2 474 183 86 TULEMIARUANNE (eurodes) 2024 2023 TEGEVUSTULUD 154 053 964 136 846 105 Tulud majandustegevusest 17 274 937 17 471 163 Saadud tegevustoetus 82 424 876 73 260 562 Saadud sihtfinantseerimine 54 289 269 45 981 834 Muud tulud 64 882 132 546 TEGEVUSKULUD 152 277 839 135 874 726 Stipendiumid 5 479 483 6 186 764 Toetuste vahendamine ja liikmemaksud 8 497 240 8 708 656 Tööjõukulud 96 536 823 80 318 932 Mitmesugused tegevuskulud 26 689 333 24 645 747 Muud kulud 4 572 410 4 763 314 Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 502 550 11 251 313 TEGEVUSTULEM 1 776 125 971 379 Finantstulud ja -kulud 2 037 230 1 502 804 ARUANDEAASTA TULEM 3 813 355 2 474 183 87  RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2024 2023 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta tegevustulem 1 776 125 971 379 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses 10 502 550 11 251 313 Kasum põhivarade müügist -29 335 -2 437 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -70 680 -740 Saadud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -1 528 643 -5 084 615 Vahendatud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 79 842 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -13 374 885 2 377 666 Varude muutus -22 108 49 983 Muutus eraldistes -2 327 23 133 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 19 617 921 -11 840 520 Rahavood põhitegevusest kokku 16 868 618 -2 174 996 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud põhivarade soetamisel - 5 830 028 - 10 169 398 Antud laenude tagasimaksed 199 093 199 093 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -280 0 Laekunud pikaajalised nõuded 14 873 0 Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 034 552 1 377 219 Laekunud põhivarade müügist 57 265 4 551 Laekunud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 2 330 018 4 897 642 Tasutud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 0 -156 793 Rahavood investeerimistegevusest kokku - 1 194 507 -3 847 686 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -32 276 -46 341 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -32 276 -46 341 RAHAVOOD KOKKU 15 641 835 -6 069 023 Raha ja raha lähendid aasta alguses 41 143 466 47 212 489 Raha ja pangakontode muutus 15 641 835 -6 069 023 Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus 56 785 301 41 143 466 88 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste Aruandeaasta Kokku perioodide tulem tulem Saldo seisuga 31.12.2022 122 899 104 2 501 878 125 400 982 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 180 647 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2022 126 573 754 2022. a tulemi edasikandmine 2 501 878 -2 501 878 0 2023. a aruandeaasta tulem 0 2 474 183 2 474 183 Saldo seisuga 31.12.2023 125 400 982 2 474 183 127 875 165 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 332 799 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2023 129 200 089 2023. a tulemi edasikandmine 2 474 183 -2 474 183 0 2024. a aruandeaasta tulem 0 3 813 355 3 813 355 Saldo seisuga 31.12.2024 127 875 165 3 813 355 131 688 520 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 764 345 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2024 133 444 990 89  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Tallinna Tehnikaülikooli nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Tallinna Tehnikaülikooli ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2024, konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 65 kuni 89 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. 90 eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 Tallinn, 10. aprill 2025 2 91  2024. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJASTAMINE Tallinna Tehnikaülikooli juhtkond on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31.12.2024 lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Tallinna Tehnikaülikooli rektor on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja ülikooli nõukogule esitamiseks heaks kiitnud 10. aprillil 2025. Rektor TIIT LAND /allkirjastatud digitaalselt/ Finantsjuht HEIKI RAADIK /allkirjastatud digitaalselt/ Pearaamatupidaja AVE TAMM /allkirjastatud digitaalselt/ 92 5882640 428625 0 0 10795 428625 0 0 otsus Tallinn 21.04.2025 nr 3 Tallinna Tehnikaülikooli 20 2 4 . aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 4 lõike 4 punktile 3 nõukogu OTSUSTAB : Kinnitada Tallinna Tehnikaülikooli 01.01.20 2 4 – 31.12.20 2 4 konsolideeritud majandusaasta aruanne (lisa tud ) . Otsus jõustub allkirjastamisel . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heiti Hääl nõukogu esimees Paula Petriina Ahonen-Rumm nõukogu sekretär