Kiri

Saatja: Irina <[email protected]> Saadetud: 22.08.2019 10:10 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: ÜP lähteseisukohad ja KSH Manused: kiri-lähteseisukohad KSH.bdoc Tere, Saadame Teile Vinni valla ÜP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamiskavatsuse koos kaaskirjaga. -- Lugupidamisega Irina Kuhlbach Vinni valla maanõunik 325 8668 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad Lääne-Viru maakond Töö nr: 1947ÜP3 Tartu 2019 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Maanõunik: Irina Kuhlbach Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................... 5 2. Üldplaneeringu alusdokumendid ................................................................................................ 6 2.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine ....................... 6 2.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine..................................................................................................................................... 7 2.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ..... 7 2.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine .............................................................. 8 2.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine....................................................................... 8 2.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ........................................................ 8 2.7. Supelranna ala määramine .................................................................................................. 8 2.8. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ....................................................................................................... 9 2.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine.................................................................................................................. 9 2.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ................................................. 9 2.11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine.................................. 9 2.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine .......................................................................................................... 9 2.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ...........................10 2.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ...10 2.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine .........................................................................................................10 2.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine ......................................................................................................10 2.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ...........................................................11 2.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ..............................................................11 2.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............11 AB Artes Terrae OÜ 3 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 2.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine ................................................................................................. 11 2.21. Müra normtasemete kategooriate määramine.............................................................. 12 2.22. Krundi minimaalsuuruse määramine ............................................................................. 12 2.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ................................................................................... 12 2.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine .................... 12 2.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 12 2.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .......... 12 2.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine ...................................................................................................................... 13 2.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine . 13 2.29. Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded ..................................... 13 3. Üldplaneeringu vormistamine ................................................................................................... 13 4. Kaasamiskava............................................................................................................................ 13 5. Üldplaneeringu eeldatav ajakava............................................................................................... 16 6. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest..................................... 17 4 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 1. Sissejuhatus Planeerimisseaduse § 6 lg 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Vinni valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi: KSH) algatati Vinni Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 23. Üldplaneeringu alaks on Vinni vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. Tänane Vinni vald (planeeringuala) moodustus 2017. aastal haldusreformi tulemusena. Vald, kogupindalaga 1012,8 km2 on suurima territooriumiga omavalitsus Lääne-Virumaal (ligikaudu 28% Lääne-Virumaa pindalast). Uue moodustatud valla koosseisus on endised Vinni vald (pindala 486,7 km2), Laekvere vald (pindala 352,4 km2) ja Rägavere vald (pindala 173,7 km2).1 Üldplaneeringu eesmärk on ühinenud valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. 1 Vinni valla arengukava aastateks 2019-2030 AB Artes Terrae OÜ 5 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 2. Üldplaneeringu alusdokumendid Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse järgnevaid arengudokumente:  üleriigiline planeering Eesti 2030+;  Lääne-Viru maakonnaplaneering;  Lääne-Virumaa maakonna arengustrateegia 2030+;  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu lisad;  Laekvere valla üldplaneering;  Rägavere valla üldplaneering;  Vinni valla üldplaneering;  Vinni valla arengukava aastateks 2019-2030;  Vinni vallas kehtivad valdkondlikud arengukavad;  Vinni vallas kehtivad detailplaneeringud;  naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad. 2.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine Valla transpordivõrgustiku arendamise põhimõtete ja liikluskorralduse (sh parkimiskorralduse) üldiste põhimõtete määramine. Teede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist tulenevad kitsendused: o Euroopa teedevõrgu maantee; o riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee; o kohalik tee (võimalik, et toimub täiendav alamjaotus töö käigus); o avalikult kasutatav eratee; o avaliku kasutuseta eratee; o RMK metsateed kui avaliku kasutusega teed. Üldplaneeringu joonistel ei esita teede kaitsevööndeid kohtades, kus kaitsevööndi ulatust üldplaneeringuga ei muudeta. Teekaitsevööndite ulatuse vähendamine ja suurendamine määrata planeeringu koostamisel. Üldplaneeringus kajastada raudteed, raudteejaamad (Kabala) ja olulised ülesõidud. Kaaluda raudteeülesõidu taastamise võimalikkust Uljaste külas. Üldplaneeringu koostamisel hinnata kergliiklusteede vajadust. Olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku toimivuse analüüs, täiendavate kergliiklusteede vajaduse ja asukoha ning üldise iseloomu määramine.2 Kaaluda kas Kehala ringrajal on vajalik ja võimalik kopteriväljaku tegemine. Lennuamet: palun infot, vallas (või naaberomavalitsuses oleva ja valda mõjutava) olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta. MKM: palun vajadusel täpsustada maanteevõrguga seonduvat. 2 Üldplaneeringu HD tehniline kirjeldus 6 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 Eesti Raudtee AS: palun välja tuua tegevused (Vinni valla osas) ja üldplaneeringu jaoks olulised projektlahendused seoses aset leidava/kavandatava Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimisega 135 km/h kiirusele. Kogukond, ettevõtjad: palun esitage oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad) liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. Samuti palun esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba pääs merele või on vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks. RMK: palun esitada seisukoht, kas RMK teesid peaks käsitlema eraldi teede liigina või kuuluksid need mõne teise esitatud tee liigi (nt kohalik tee või avalikult kasutatav eratee) alla. 2.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Ohtlikke- ja suurjäätmeid võetakse vastu Lääne-Viru Jäätmekeskuses (Piira küla, Vinni vald) Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse olemasolevate ja vajadusel uute jäätmejäämade ja komposteerimisväljakute asukohad ning vajadusel kitsendused. Töö käigus analüüsida, mis on mõistlik arv ning määrata asukohad (sisendina võetav valla jäätmekava valmib eeldatavasti 2019. a jooksul). Üks võimalik asukoht kompostimisväljakule Laekvere puhasti läheduses. Keskkonnaamet: palun esitage omapoolne seisukoht, mida soovite seoses jäätmekäitluskohtadega üldplaneeringus reguleerida. 2.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Tehnovõrguliinidest esitada üldplaneeringus:  elektrivõrk pingega 35 kV ja enam;  gaasivõrgu kesk- ja kõrgsurvetorustik;  tuletõrje veevõtukohad. Peale kanda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ala, reoveekogumisala (üldplaneeringu koostamise käigus otsustada, kas alad kehtestada või jätta alade määramine arengukava ülesandeks) ning kaugküttevõrgu ala. Peale kanda hüdrandid ja tuletõrje veevõtu kohad. Maakonnaplaneeringuga pole tuulikuparkide rajamiseks eelistatud alasid määratud ja maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide rajamist. Üldplaneeringuga määrata üldised tingimused juhuks, kui valda soovitakse rajada tuulikuparkisid. Üldplaneeringuga määrata päikesepaneelide ja jaamade rajamise põhimõtted ja vajadusel kitsendused. Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, AS Gaasivõrgud, Elektrilevi, kohalikud võrguettevõtjad): palun esitage aadressil [email protected] (tel 509 1874) digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole võrguettevõtjaga seotud, nt elektritootja); palun esitage teile teadaolev võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid; kui peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palun esitage see; palun esitage üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad ressursid ja puuduolev vajadus. AB Artes Terrae OÜ 7 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad Elektrilevi: - kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise tegemiseks? - kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks võrku? - kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu koostamiseks? Kaugkütteettevõtted: palun ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. Päästeamet: palun esitage tuletõrje veevõtukohtade (sh hüdrandid) infokiht. 2.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Üldplaneeringu koostamise analüüsida Kehala ringraja võimalikku tulevikku ning selgitada välja, kas tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Üldplaneeringu koostamisel analüüsida võimalikke tingimusi tuuleparkide ehitamiseks ning tuuleparkide planeerimise korral määrata võimalikud asukohad ja tingimused. Täiendavaid olulise ruumilise mõjuga ehitisi ei planeerita. 2.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Määrata üldised põhimõtted ja võimalusel näidata asukohad. 2.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Üldplaneeringu koostamisel viiakse läbi elanikonnale ja ettevõtjatele suunatud küsitlus 3, mis annab sisendeid asustust suunavate tingimuste täpsustamiseks. Vinni vallas asub kaks kohalikku keskust (Vinni-Pajusi, Laekvere) ja kolm lähikeskust (Roela, Ulvi, Tudu). Oluline on soodustada väljakujunenud asustuse säilimist ja tugevdada olemasolevaid keskuseid. Uute elamualade planeerimisel lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid keskuste aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Elamuarenduses keskenduda ennekõike suuremate asulate sees asuvate tühjade kruntide kasutuselevõtule, et parandada asulate kompaktsust. Uute tootmisalade planeerimisel lähtuda olemasolevate tootmisalade lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Eelistada tuleb madala viljakusega muldasid. Tootmisalad peavad paiknema eemal senistest ja planeeritavatest rekreatsiooni ja elamualadest. Ettevõtlusalaseks eelistuseks on olemasolevate tootmisalade kasutusevõtmise kõrval kohaliku väikeettevõtluse ja sellega seonduvate teenuste osutamine ja arendamine. Luua võimalus, et ettevõtlusest tulenevaid töökohtasid oleks võimalik luua kõigis suuremates asulates. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine planeerida kohtadesse, kus see ei mõjutaks välja kujunenud ja planeeritud elukeskkonda. Piira küla määrata arengualaks, maade otstarve määrata planeerimisel. Kabala, Vinni, Pajusti ja Viru- Jaagupi piirkonda kavandada elamumaid. 3 Üldplaneeringu HD tehniline kirjeldus 8 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 2.7. Supelranna ala määramine Maakonnaplaneering Vinni valla territooriumile supluskohti ei määra. Ametlikud supluskohad ja alad määrata töö käigus koos maakasutuse juhtfunktsioonide määramisega. 2.8. Kohalike üleujutusalade määramine Vinni vallas puudub mererand ja puuduvad suurte üleujutusaladega siseveekogud. Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada, kas on kohalikke üleujutusalasid (Veadla, Jupri oja, Kunda jõgi) ja käsitleda kohalike võimalike üleujutuste temaatikat. Üleujutusohu käsitlemisel arvestada võimalusel ka kliimamuutustest tulenevaga. Põllumajandusamet, Maanteeamet, kogukond: palun esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. 2.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi. Juhinduda rohevõrgustiku planeerimisjuhendist ja Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus toodud üldpõhimõtetest. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. Palun esitage infot riigimetsades projekteerivate koosluste kohta. Jahiseltsid: palun esitage oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas ja ka loomaga juhtunud liiklusõnnetuste piirkondade osas. 2.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Töö käigus määrata uusi juurdepääse, mis tagaks piisava ligipääsetavuse. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega. Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks saama. 2.11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Ehituskeeluvööndit ehitamise tingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt laekunud ettepanekutest. Ehituskeeluvööndi määramisel võetakse arvesse varasemalt planeeringutega tehtud vähendusi. Vältimaks võimalikke vaidlusi ehituskeeluvööndi asukoha üle kompaktse hoonestusega alal (kas metsasel alal ühtib ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piiriga) käsitleda temaatikat üldplaneeringus ja vajadusel määrata üldplaneeringu kohane ehitukeeluvööndi piir, mis ei sõltu kompaktse hoonestusega alal metsa tunnuste olemasolust. 2.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Planeeringu koostamisel analüüsida ja vajadusel määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole teada objekte, mis peaks määrama kohaliku tasandi kaitse alla. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? AB Artes Terrae OÜ 9 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 2.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vinni valla arengukava 2019-2030 toob välja, et suuremad ettevõtted ja tööandjad tegelevad põllumajandussektoris ning see on piirkonna tähtsaimaks majandusharuks. Lääne-Virumaal loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on vähemalt 40 hindepunkti (Virumaa keskmine 46 hindepunkti). Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Üldplaneeringuga ei määrata väärtuslikuks põllumaaks kompaktselt asustatud alasid; põllumassiive mille pindala on väiksem kui 2 ha (kaaluda seda põhimõtet ja pindala täiendavalt); maaüksusi mille katastriüksuse sihtotstarve ei ole maatulundusmaa ning üldplaneeringuga muuks otstarbeiks kavandatud alasid. Üldplaneeringus täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaa piirid ja säilimiseks vajalikud tingimused. 2.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus esitada maardlad tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või kitsendused üksikobjektide kaupa. Piiritleda altkaevandatud alad ning sätestada vajadusel piirangud ehitustegevuseks. Maardlate käsitlusel järgitakse maakonnaplaneeringus toodud üldpõhimõtteid. Vajadusel määratakse üldplaneeringus kaevandatud alade rekultiveerimistingimused. Maa-amet: palun esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada maardlate andmekiht. Samuti palun esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada maardlatele rekultiveerimistingimusi. Keskkonnaamet: palun ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või rekultiveerimiseks omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama. 2.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel ei tehta kultuuripärandi teemalisi uuringuid, sh riikliku kaitse all olevate objektide inventeerimist. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole teada objekte, mis peaks määrama kohaliku tasandi kaitse alla. Ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel tutvutakse maaehituspärandi, matmispaikade registri, muististe ja pärimuspaikade ning XX sajandi väärtusliku arhitektuuri andmekogudes toodut ja võimalusel/sobivusel määratakse ehitus- ja maakasutustingimused vastavalt. Lisaks käsitletakse üle kehtivates üldplaneeringutes miljööväärtuslike aladena välja toodud alad. Kogukond: palun esitage hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel täiendusettepanekuid. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 2.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad 10 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud jms). Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist koos ressursside leidmisega kavandatu elluviimiseks. Kogukond: palun esitage mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 2.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel. Oluline on üle vaadata kehtivate üldplaneeringute tingimused ja toimivus ning lähtuda muutunud õigusruumist ehitus- ja planeerimistegevuse korraldamisel. Töötada välja võimalikult ühtsed põhimõtted kogu vallas. 2.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb valla territooriumile Kellavere linnak. Üldplaneeringus täpsustatakse objekte ja nende piiranguid. Kaitseministeerium, Kaitseliit: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade ning nende piiride ja mõjualade kohta ning võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. Siseministeerium: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. 2.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Töö käigus analüüsida olemasolevate ning täiendavate puhkealade ruumilisi vajadusi. Kogukond: palun esitage oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms). RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus võimalike puhkemetsade kasutustingimuste määramisega seoses. Kogukond, RMK: kas ja kuhu võiks teha täiendavaid nn RMK telkimis-/puhkealasid – avalikud omavalitusväliste külastajate jaoks mõeldud telkimis-/puhkealad. Keskkonnaamet: palun seisukohta võimalike uute kavandatavate telkimis-/puhkealade kohta. 2.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Sama punkti all käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad. AB Artes Terrae OÜ 11 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad Kogukond: palun esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele – kohad, kus metsal on kaitsefunktsioon õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitada omapoolne nägemus kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks langi suurust ja raievanust. 2.21. Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;  II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad;  III kategooria – keskuse maa-alad;  IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;  V kategooria – tootmise maa-alad;  VI kategooria – liikluse maa-alad. 2.22. Krundi minimaalsuuruse määramine Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega. 2.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Määrata planeeringu koostamisel. 2.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid täpsustades. 2.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Määrata planeeringu koostamisel, võimalusel eristada olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad ning juhinduda LKS §-st 41. 2.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Määrata planeeringu koostamisel. Käsitleda maaparandussüsteemide korrastamisega seonduvat. Põllumajandusamet: palun esitage digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palun esitage ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 12 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 2.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Määrata planeeringu koostamisel. Avalikus kasutuses oleva taristu alla jäävatele maadele määrata vajadusel sundvaldus. 2.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Esitada planeeringu koostamisel. 2.29. Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Vajadusel määrata planeeringu koostamisel. 3. Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Esitatav töö koosneb esitluskujust (seletuskiri, jooniste väljatrükid) ja andmebaasiks koondatud GIS andmekihtidest. Koostatud kaardimaterjal vormistatakse ESRI ArcGIS tarkvaras töötamiseks sobivas formaadis. Töö käigus esitada järgmised joonised (jooniste arv ja sisu võivad töö käigus muutuda): - planeeringu põhijoonis 1:20000 - linnalised või kompaktse hoonestusega alade põhijoonised esitatakse 1:5000 Kaardimaterjal koostatakse väljaprintimiseks koos üldplaneeringu tingmärkidega. Tingmärkide ja maakasutuse juhtfunktsioonide määramisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt aastal 2013 välja antud üldplaneeringu leppemärkidest. 4. Kaasamiskava PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. AB Artes Terrae OÜ 13 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad Huvigrupp Asutus / isik Naaberomavalitsused (koostöötegijad) Väike-Maarja vald Tapa vald Rakvere vald Rakvere linn Viru-Nigula vald Lüganuse vald Alutaguse vald Mustvee vald Jõgeva vald Ministeeriumid ja riigiasutu- sed (koostöötegijad) Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Põllumajandusamet Terviseamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaastavad riigiasutused ja ettevõtted (kaasatavad) Politsei-ja Piirivalveamet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Kaitseliit Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elering AS Telia Eesti AS Elisa Eesti AS Tele2 Eesti AS MTÜ Eesti Erametsaliit OÜ Roela Soojus Eesti Gaas AS MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 14 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit AS Emajõe Veevärk Kogukonnad, ühendused, seltsid (kaasatavad) MTÜ Muuga Maanaisteselts Eha MTÜ Laekvere Päevakeskus MTÜ Venevere Haridus- ja Kultuuriselts Kadila Naisselts MTÜ MTÜ Roela Kodukant MTÜ Tudu Haridusselts MTÜ Külaselts KAI MTÜ Miila Hiiemäe MTÜ Miila-Hiiemäe Maanaiste selts MTÜ Mõdriku Arendusselts MTÜ Pajusti Vaba Aja Keskus MTÜ Rohu Park MTÜ Roela Rahva Maja MTÜ Kunsti- ja Kultuuritsunft Rattakiri MTÜ Pajusti Koolimaja MTÜ EELK Viru-Jaakobi Kogudus MTÜ Vinni Punn MTÜ Vinni Terviserajad MTÜ Roela Tuletõrje Selts MTÜ Roela Noortemaja MTÜ Kakumäe Kakud Võhu Küla Selts MTÜ Soov olla kaasatud (kaasatavad) Karo Mets OÜ, Eremka OÜ Valga Puu OÜ OÜ Metsagrupp Metsatervenduse OÜ … lisanduvad töö käigus Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute / asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi ajal täpsustuda / täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Koduvalla Sõnumid ja Virumaa teataja. Kõik teated, uudised, vajalik info esitatakse valla veebilehel http://www.vinnivald.ee Planeeringuprotsessi käigus avalikustatav kaardimaterjal avaldatakse ArcGIS Online veebirakenduse kaudu. AB Artes Terrae OÜ 15 1947ÜP3 Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 5. Üldplaneeringu eeldatav ajakava Etapp Toimumise aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine (Vinni Vallavolikogu 24.05.2018 24. mai 2018 otsus nr 23 „Vinni valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“) mai 2019 – september 2019 1. etapp ÜP koostamise ja KSH eeltööd Juuni- juuli 2019 1.1. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine (ÜP ja KSH koostamiseks vajalike alusandmete kogumine ja analüüsimine. ÜP lähteseisukohtade täiendamiseks ja täpsustamiseks vallale ettepanekute tegemine ning ÜP lähteseisukohtade põhjal KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine) august 2019 1.2. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks september 2019 1.3. Ettepanekute alusel ÜP lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses muudatuste tegemine oktoober 2019 1.4. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine koos ettepanekutega oktoober 2019 – juuli 2020 2. etapp ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu koostamine oktoober 2019 – märts 2020 2.1. ÜP eskiisi koostamine ja KSH aruande eelnõu koostamine märts 2020 2.2. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule aprill – mai 2020 2.3. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatamine ja avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele põhjendatud seisukoha teatamine juuni 2020 2.4. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu juuni - juuli 2020 2.5. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine juuli 2020 – detsember 2020 3. etapp ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli – september 2020 3.1. ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine oktoober – november 2020 3.2. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine november - detsember 2020 3.3. Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute sisseviimine - vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine. KSH aruande tulemuste lisamine ÜP-sse. 16 AB Artes Terrae OÜ  Vinni valla üldplaneering, lähteseisukohad 1947ÜP3 jaanuar 2021 4. etapp ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine jaanuar 2021 4.1. ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule vastuvõtmiseks veebruar – märts 2021 4.2. ÜP avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele põhjendatud seisukoha teatamine mai 2021 4.3. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu juuni 2021 4.4. ÜP täiendamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste põhjal juuni – september 2021 5. etapp ÜP heakskiitmine september 2021 6. etapp ÜP kehtestamine september 2021 6.1. ÜP esitamine volikogule kehtestamiseks september 2021 6.2. ÜP kehtestamisest teavitamine 6. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest Üldplaneeringu koostamise käigus teostatakse allpool loetletud analüüsid või uuringud. 1. Kergliiklusteede vajaduse hindamine. Olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku toimivuse analüüs, täiendavate kergliiklusteede vajaduse ja asukoha ning üldise iseloomu määramine. 2. Rohevõrgustiku toimivuse analüüs ja piiride ning tingimuste täpsustamine. 3. Kohalike teede ja erateede nimekirja koostamine ja ulatuse täpsustamine. 4. Elanikkonnale suunatud küsitlus; rahvastikuprognoos asumite lõikes, mis võimaldab planeerida eluaseme ja taristute vajadust. 5. Ettevõtjatele suunatud küsitlus, sh ettevõtluse ja tööhõive analüüs. Võimalikud täiendavad uuringud määratakse vajadusel planeeringu koostamise käigus. AB Artes Terrae OÜ 17  Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu 14.08.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ........................................................................ 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad........................................................ 7 3.2.1 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.1 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.1 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 13 3.2.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 14 3.2.1 Natura 2000 alad ................................................................................................ 15 3.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 17 3.3.1 Rahvastik ja asustus ........................................................................................... 17 3.3.2 Sotsiaalne taristu ................................................................................................ 19 3.3.3 Tehniline taristu.................................................................................................. 20 3.3.4 Ettevõtluskeskkond ............................................................................................ 23 3.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ...................................... 24 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 26 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu .................. 28 5.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ......................................................................................................... 28 5.2 KSH sisu .................................................................................................................... 30 5.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus ........................................................................ 31 6. Koostöö ja kaasamine ....................................................................................................... 33 7. Protsessi eeldatav ajakava ................................................................................................ 34 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled .................................................. 36 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ............................................................................. 38 3 4  1. Üldist Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40). 5  2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Vinni valla üldplaneering. Vinni vald on omavalitsus, mis moodustati 25. oktoobril 2017. Vinni valla, Rägavere valla ja Laekvere valla ühinemisel. Moodustatud valla pindala on 1013 km2. Vinni valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Vinni Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 23 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Vinni vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Vinni valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Vinni valla KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). 6  3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine Vinni vald asub Lääne-Viru maakonna idaosas, olles oma ida piirilt ühenduses Ida-Viru maakonnaga (Lüganuse ja Alutaguse vallaga). Vinni valla naabriteks põhjas on Rakvere linn ja vald, Viru-Nigula vald, idas Lüganuse vald, kagus Mustvee ja Alutaguse vald, läänes Tapa vald, edelas Väike-Maarja vald ning lõunas Jõgeva vald. Omavalitsuses paikneb 6 alevikku (Vinni, Pajusti, Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi ja Tudu) ning 70 küla. Vallakeskus, Pajusti alevik, paikneb Rakverest 8 km, Tallinnast 110 ning Tartust 120 km kaugusel. Piirkonna teeninduskeskused asuvad ühinemislepingu järgselt Ulvi külas, Laekvere alevikus (endistes vallakeskustes), Tudu alevikus, Roela alevikus ning Viru-Jaagupi alevikus (endistes osavalla keskustes) (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Joonis 3.1. Vinni valla asendiplaan. Alus: Maa-amet, 2019. 3.2 Looduskeskkond 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Vinni vald paikneb osaliselt Pandivere kõrgustikul, Alutaguse madalikul ning Viru lavamaal (vt Joonis 3.2). Pandivere kõrgustiku maastiku eripäraks on tasandikuline reljeef, õhuke aluspõhjakivimitest rähkne kollakas-hall liivsavine moreenkate, mille tulemusena on sademevesi aastatuhandeid valgunud lõhelistesse paekividesse. Viimase tulemiks on Eesti suurim karstipiirkond, kus pole alalist vooluveestikku. Alutaguse madaliku eripäraks loetakse (2005) asustamata metsaalade suurt osatähtsust ning tehnogeensete, rikutud pinnamoega kaevandusmaistud. Põllumajandusmaid on aga Alutaguse, madaliku maastikurajoonis vähe, kõigest 8%. Viru lavamaa maastikurajoon hõlmab endas Kirde-Eesti klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Maastiku eripäraks on rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mis on valdavalt mandrijää kulutava tegevuse tulemus. (Arold, 2005). Kuna piirkonnad erinevad omavahel suurel määral, on neil ka erinevused aluspõhja vormides. Kuigi suurem osa Alutaguse madaliku aluspõhjast moodustavad Ordoviitsiumi paekivid, 7 moodustavad Mustveest kaugemal lääne pool aluspõhja pealisosa Siluri ladestu Juuru ja Raikküla lademe detriitlubjakivim, savika lubjakivi, mergli ja domeriidi kihid. Umbes poole valla haldusterritooriumist hõivab maastikuliselt Pandivere kõrgustik. Kõrgustiku kesk- ja lääneosas (ÜP ala) on Siluri ladestu Juuru ja Raikküla lademe nii lubjakivide kui ka mergli ning domeriidi avamused. Valla põhjaosa maastikurajooniks on Viru lavamaa. Viru lavamaa aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta. Aluspõhja pealiskorra pealmisteks kihtideks on Ordoviitsiumi ladestu 10 lademe lääne- idasuunalised avamused. Paetasandikel, mis asuvad klindi pervealal on väga õhuke paemurendiline pinnakate ja paepealsed mullad. Suuremaid klindilähedasi alasid hõlmavad 30- 100 cm-l paerohkel moreenil kujunenud lõhestunud ja rähkmuldadega põllustatud paetasandikud, mis pikkamööda lähevad lõuna pool (sh ÜP ala põhjas) üle paksema kattega moreentasandikuks. Ligi poole kogu Viru lavamaast moodustavad pae- ja moreentasandikud. Õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal karstunud muutes põhjaveevarud reostustundlikuks. (Arold, 2005) Joonis 3.2. Vinni valla maastikurajoonid (Alus: Maa-amet, 2019; Arold, 1999) 8 Maavaradest on Vinni vallas esindatud fosforiit, kruus, liiv, dolokivi, põlevkivi, turvas (vt Tabel 3.1). Tabel 3.1. Vinni vallas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019. Seisuga 12.07.2019). Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Venevere Turvas 328 535,23 Moora Turvas 354 776,29 Hanguse Turvas 366 571,47 Peetla Turvas 238 3834,04 Kellavere-Veskimäe Liiv 370 81,6 Laekvere Liiv 422 26,33 Tudu Turvas 403 2842,3 Aru Liiv 421 11,8 Lusiku Turvas 250 2118,5 Saara Turvas 249 645,68 Punasoo Turvas 425 564,76 Eesti (Oandu Põlevkivi 8 12634,46 uuringuväli) Jõepere Turvas 401 403,29 Eesti (Sonda Põlevkivi 9 17773,7 uuringuväli) Voore Turvas 405 1713,89 Tõnsunõmme Turvas 386 151,69 Inju-Meriküla Dolokivi 48 25,57 Aravuse (Sae) Liiv 413 114,11 Anguse Liiv 409 21,16 Veadla Kruus 971 5,4 Rakvere Fosforiit 192 14048,6 Sae (Sae ll) Liiv 322 12,4 Lavi Liiv 410 245,42 Eesti (Kabala Põlevkivi 13 4169,05 uuringuväli) Männikvälja Liiv 411 43,3 Miila Liiv 72 30,9 Põlula Savi 717 4,81 Vinni Kruus 876 56,89 Haava (Rakvere) Kruus 781 46,15 Vetiku Turvas 402 123,19 Eesti (Kohala Põlevkivi 35 8617,72 uuringuväli) Vaeküla Turvas 387 347,23 Eesti (Pada Põlevkivi 4 3037,67 uuringuväli) Kabala Turvas 326 213,57 Viru-Kabala Liiv 905 8,56 Uljaste Turvas 525 733,34 Eesti (Uljaste Põlevkivi 31 2560,41 uuringuväli) Hurtja Liiv 369 35,59 Sämi Turvas 415 649,86 9 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) on esitatud Eesti pinnase Rn-sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti Standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks ning jaotuvad järgmiselt:  madal (< 10 kBq/m³);  normaalne (10‒50 kBq/m³),  kõrge (50–250 kBq/m³);  eriti kõrge (> 250 kBq/m³). Lähtuvalt eelnevast ning esialgsest Eesti radooniriski levilate kaardist (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004), paikneb osa Vinni valla maa-alast kõrge radooniriskiga alal (vt Joonis 3.3), küll aga ei kuulu valla haldusterritoorium keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Eesti Geoloogiakeskus (2017) alusel on Vinni vallas radooni tase pinnaseõhus enamikul haldusterritooriumil kuni 50-100 kBq/m³ (vt Joonis 3.3). Seega, olenemata asjaolust, et Vinni vald ei kuulu Keskkonnaministri määruses nr 28 esitatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. 10 Joonis 3.3. Radooniriski levik Vinni valla piirkonnas (Alus: Maa-Amet, 2019; Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, 2017). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  3.2.1 Pinnavesi (veekogud) Vinni valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Suuremad vooluveekogud on Kunda jõgi (VEE1072900), Avijõgi (VEE1056900), Purtse jõgi (VEE1068200), Tagajõgi (VEE1059900), Padajõgi (VEE1071900), Kaukvere jõgi (VEE1060200), Kruusoja jõgi (VEE1060400) ning Imukvere jõgi (VEE1024300) (vt Tabel 3.2). Valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda – Viru ja Peipsi alamvesikonda. Tabel 3.2. Vinni valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad vooluveekogud (pikkus ≥20 km) (Keskkonnaregister,2019. Seisuga 12.07.2019). Registrikood Veekogu nimi Pikkus lisaharudega, km VEE1024300 Imukvere jõgi 20,0 VEE1060400 Kruusoja 28,5 VEE1060200 Kaukvere jõgi 29,6 VEE1071900 Pada jõgi 40,4 VEE1059900 Tagajõgi 48,7 VEE1068200 Purtse jõgi 57,2 VEE1056900 Avijõgi 62,2 Suurim seisuveekogu on looduslik järv – Uljaste järv, mille veepeegli pindala moodustab 63,2 ha. Keskkonnaregistri andmetel on suuruselt teine seisuveekogu 26,2 hektarilise veepeegli pindalaga looduslik järv – Tudu järv. Vinni vallas paiknevad seisuveekogud on esitatud Tabel 3.3-s. Tabel 3.3. Vinni valla haldusterritooriumil paiknevad seisuveekogud (Keskkonnaregister,2019. Seisuga 12.07.2019). Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2014100 Uljaste järv Looduslik järv 63,2 VEE2034300 Tudu järv Looduslik järv 26,2 VEE2023500 Mustjärv (Kantküla Mustjärv) (Pühajärv) Looduslik järv 5,1 VEE2024100 Aravuse järv Looduslik järv 4,3 VEE2013200 Suurjärv (Vetiku Suurjärv) Looduslik järv 4,1 VEE2013100 Väikejärv (Vetiku Väikejärv) Looduslik järv 2,7 VEE2013300 Mõdriku paisjärv Paisjärv 2,0 VEE2034380 (Järvesoo laugas) Looduslik järv 1,8 VEE2023300 Udujärv Looduslik järv 1,7 VEE2023310 Uus Udujärv Looduslik järv 1,3 VEE2090020 Mõdriku järv Paisjärv 1,3 VEE2034390 (Järvesoo laugas) Looduslik järv 1,2 VEE2033700 Roela järv Looduslik järv 1,2 VEE2013700 Ulvi veskijärv Paisjärv 1,2 VEE2033720 (Saara raba laugas) Looduslik järv 1,0 VEE2023330 nimetu Tehisjärv 0,7 VEE2023800 Kõverjärv (Põlula Kõverjärv) Looduslik järv 0,3 VEE2016120 Mõisatiik Tehisjärv 0,2 VEE2023340 Väljavahi tiik (Pardiaugu tiik) Tehisjärv 0,2 3.2.1 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt, määratleti väärtuslikud maastikud esialgu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Asustust ja maaksasutust suunavad keskkonnatingimused, kuna aga suur osa teemaplaneeringus sätestatud tingimustest ja teemadest võeti uue maakonnaplaneeringu (kehtiva) koostamisel üle, kaotas kehtivuse eelpool nimetatud planeering. Maakonnaplaneeringu koostamisel muutus ka väärtuslike maastike määratlemine – kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku määratletakse edaspidi üldplaneeringutega. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kahte klassi vastavalt nende väärtuslikkusele:  I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;  II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. Vinni valla haldusterritooriumil ei paikne maakonnaplaneeringu kohaselt ühtegi I klaasi väärtuslikku maa-ala, küll aga paikneb alal 2 II klassi väärtuslikku maa-ala. Tabel 3.4-s on esitatud Vinni vallas paiknevad väärtuslikud maa-alad. Tabel 3.4. Vinni vallas paiknevad väärtuslikud maa-alad (väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringulahendusest). Jrjk nr Klass Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud 1 II Lavi-Põlula-Miila-Mõedaka-Võlumäe-Linnamäe 2 II Mõdriku -Roela 3.2.1 Rohevõrgustikud Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Vinni valla roheline võrgustike genereerimine on läbiviidud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koostamise raames perioodil 2003-2005. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus olid varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid uue maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses, sestap on vajalik ÜP koostamisel kohaliku tasandi rohekoridoride määramisel ja täpsustamisel vajalik aluseks võtta varasemalt koostatud teemaplaneering ning lähtuda kehtivas maakonnaplaneeringus määratletud kasutustingimustest. Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud Joonis 3.4. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.4. Vinni valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustikud (Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering; Maa-amet, 2019). 3.2.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Vinni valla haldusterritooriumile jääb 12 looduskaitseala, 6 maastikukaitseala, 2 hoiuala, 7 kaitsealust parki, 1 puistu, 3 uuendamata piiridega parki ning 1 vana kaitsekorraga ala (vt Tabel 3.5). Lisaks kaitse- ja hoiualadele jäävad Vinni valla haldusterritooriumile ka mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes. Tabel 3.5. Vinni valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad (Keskkonnaregister, 2019. Seisuga 12.07.2019). Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha KLO2000061 Avijõe hoiuala Hoiuala 1,9 KLO2000063 Kunda jõe hoiuala Hoiuala 37,2 KLO1000673 Haavakannu looduskaitseala Looduskaitseala 1912,4 PLO1001068 Kantküla-Mustjärve looduskaitseala Looduskaitseala 86,2 KLO1000525 Luusika looduskaitseala Looduskaitseala 441,6 KLO1000709 Luusikametsa looduskaitseala Looduskaitseala 3051,2 PLO1000713 Paadenurme looduskaitseala Looduskaitseala 420,1 KLO1000560 Paadenurme looduskaitseala Looduskaitseala 344,8 KLO1000699 Rünga looduskaitseala Looduskaitseala 409,6 KLO1000076 Sirtsi looduskaitseala Looduskaitseala 6841,1 PLO1000039 Suigu looduskaitseala Looduskaitseala 90,6 KLO1000106 Suigu looduskaitseala Looduskaitseala 82,8 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KLO1000733 Suurekivi looduskaitseala Looduskaitseala 270,3 KLO1000277 Tudusoo looduskaitseala Looduskaitseala 4748,9 KLO1000490 Kellavere maastikukaitseala Maastikukaitseala 155,2 KLO1000579 Mõdriku-Roela maastikukaitseala Maastikukaitseala 1629,8 KLO1000274 Sämi maastikukaitseala Maastikukaitseala 946,3 KLO1000654 Uljaste maastikukaitseala Maastikukaitseala 637,7 KLO1000297 Vinni-Pajusti maastikukaitseala Maastikukaitseala 93,2 KLO1000666 Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala Maastikukaitseala 346,3 KLO1200605 Rahkla põlispuud Puistu 5,8 KLO1200308 Paasvere park Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 1,9 KLO1200283 Põlula park parkmetsaga Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 6,9 KLO1200203 Tudu park Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 3,5 KLO1000439 Vetiku allikad; Vetiku Söeoru allikad Vana kaitsekorraga ala e. Vanajärve allikad 3,4 KLO1200291 Inju mõisa park Kaitsealune park 18,4 KLO1200296 Kulina mõisa park Kaitsealune park 3,1 KLO1200158 Küti mõisa park Kaitsealune park 3,7 KLO1200358 Muuga mõisa park Kaitsealune park 10,1 KLO1200183 Mõdriku mõisa park Kaitsealune park 11,7 KLO1200159 Roela mõisa park Kaitsealune park 5,4 KLO1200333 Rohu mõisa park Kaitsealune park 12,1 3.2.1 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Vinni vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Vinni valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 11 Natura loodusala ning 2 Natura linnuala (vt Tabel 3.6; Joonis 3.5). Tabel 3.6. Natura 2000 alad Vinni valla haldusterritooriumil. (Alus: Keskkonnaregister, 2019. Seisuga 12.07.2019). Registrikood Rahvusvaheline kood Objekti nimetus Tüüp RAH0000077 EE0070173 Sirtsi linnuala Natura (linnuala) RAH0000119 EE0060209 Tudusoo linnuala Natura (linnuala) RAH0000010 EE0070127 Avijõe loodusala Natura (loodusala) RAH0000580 EE0060207 Haavakannu loodusala Natura (loodusala) RAH0000358 EE0060217 Luusika loodusala Natura (loodusala) RAH0000370 EE0060202 Mõdriku-Roela loodusala Natura (loodusala) RAH0000540 EE0070104 Sirtsi loodusala Natura (loodusala) RAH0000360 EE0060216 Suigu loodusala Natura (loodusala) RAH0000368 EE0060208 Suurekivi loodusala Natura (loodusala) RAH0000565 EE0060209 Tudusoo loodusala Natura (loodusala) RAH0000495 EE0070125 Uljaste loodusala Natura (loodusala) RAH0000369 EE0060227 Vinni-Pajusti loodusala Natura (loodusala) RAH0000621 EE0060230 Võlumäe loodusala Natura (loodusala) Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.5. Vinni valla Natura 2000 alad (Allikas: Eelis, 2019. Seisuga 01.07.1019 ). Alljärgnevalt on esitatud Vinni valda jäävate loodusalade nimekiri koos nende kaitse- eesmärkidega (vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatavate Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“):  Sirtsi linnuala (EE0070173): Kaitstavad liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix tetrix), mudatilder (Tringa glareola);  Sirtsi loodusala (EE0070104): Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik lendorav (Pteromys volans); harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar);  Tudusoo linnuala (EE0060209): Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaeetus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus);  Tudusoo loodusala (EE0060209): Kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110), vanad loodusmetsad (9010), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liik, kelle elupaika kaitstakse: harilik lendorav (Pteromys volans); Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.   Avijõe loodusala (EE0070127): Kaitstav elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik võldas (Cottus gobio); rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia);  Haavakannu loodusala (EE0060207): Kaitstavad elupaigatüübid: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), puisniidud (6530), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050). Liik, kelle elupaika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);  Luusika loodusala (EE0060217): Kaitstav elupaigatüüp: vanad loodusmetsad (9010);  Mõdriku-Roela loodusala (EE0060202): Kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lood (alvarid) (6280), rabad (7110), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harivesilik (Triturus cristatus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);  Suigu loodusala (EE0060216): Kaitstavad elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050). Liik, kelle elupaika kaitstakse: harilik lendorav (Pteromys volans);  Suurekivi loodusala (EE0060208): Kaitstav elupaigatüüp: rohunditerikkad kuusikud (9050). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik lendorav (Pteromys volans); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);  Uljaste loodusala (EE0070125): Kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);  Vinni-Pajusti loodusala (EE0060227): Kaitstavad elupaigatüübid: puisniidud (6530), vanad laialehised metsad (9020), puiskarjamaad (9070);  Võlumäe loodusala (EE0060230): Liik, kelle elupaika kaitstakse: roheline kaksikhammas (Dicranum viride). 3.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.3.1 Rahvastik ja asustus Vinni valla rahvaarv oli 01.jaanuari 2019. aasta seisuga 6834, maakonna elanike arv kokku ligi 59 000 elanikku (Statistikaamet, 2019). Vinni valla arengukava 2019-2030 kohaselt on omavalitsuse haldusterritooriumil elanike arv viimase 10 aasta jooksul pidevalt vähenenud, seda just alaealiste arvelt. Muutes valla läbivaks probleemiks ja väljakutseks elanike arvu järjekindel vähenemine ning rahvastiku vananemine (vt Joonis 3.6). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.6. Vinni valla soo- ja vanuseline rahvastikupüramiid (Statistikaamet, 2019). Arengukava kohaselt oli elanike loomulik iive perioodil 2008-2017 valla haldusterritooriumil negatiivne. Keskmiselt sündis ajaperioodil 2008-2017 omavalitsuses kokku igal aastal 73 ja suri 104 inimest. Statistikaameti kohaselt oli Vinni valla rändeiive perioodil 2015-2017 negatiivne, erandlikuks osutus aga 2018. aasta, mil sisseränne oli 9 inimese võrra kõrgem kui väljaränne. Arengukavas on käsitletud sise- ning välisrände (siseriiklik ning välis) andmeid, mille kohaselt on rändesaldo vaadeldaval ajavahemikul (2008-2017) omavalitsuse haldusterritooriumil olnud pidevalt negatiivne nii sise- kui välisrände osas (vt Joonis 3.7). Erandlikuks olid 2017. aasta, mil välisrände saldo oli 0 ning mõned üksikud aastad, mil siserände saldo oli positiivne (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.7. Rändesaldo omavalitsuse haldusterritooriumil 2008-2017. (Väljavõte Vinni valla arengukavast 2019-2030, 2019). Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30,3 in/km2, Lääne-Virumaa keskmine rahvastiku tihedus moodustab aga sellest veidi enam kui pool – 16,1 in/km2. Eesti keskmisest on madalam ka Vinni valla rahvastiku tihedus – 6,2 in/km2, seejuures on kõige tihedamalt asustatud endise Vinni valla territoorium (9,5 in/km2) (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). 3.3.2 Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Omavalitsuse haldusüksuses paikneb 5 kooli, neist 4 on lasteaed-põhikool ning 1 gümnaasium. Lisaks eelpool mainitud 4 lasteaed-põhikoolile, paikneb omavalitsuses veel 3 eraldiseisvat lasteaeda (vt Tabel 3.7). Tabel 3.7. Vinni vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Vinni valla koduleht, 2019). Haridusasutus Tüüp Vinni Lasteaed Lasteaed Pajusti Lasteaed Tõrutõnn Lasteaed Kulina lasteaed Lasteaed Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Lasteaed-põhikool Lasteaed – Põhikool Tudu Kool Lasteaed-põhikool Põlula Kool-Ulvi lasteaed Lasteaed-põhikool Muuga- Laekvere Kooli lasteaed Lasteaed-põhikool Vinni-Pajusti Gümnaasium Gümnaasium Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Vinni vallas paikneb kokku 3 perearsti, kes pakuvad perearsti teenuseid erinevates asustusüksustes. Vallas paikneb 3 hambaravikeskust ja 2 apteeki. Lähim haigla paikneb Rakvere linnas. Omavalitsuses paikneb ka 2 hoolekandeasustust – Tammiku kodu (Obja küla) ning Ulvi kodu (Ulvi küla), lisaks üks perekodu (Vinni perekodu, Vinni alevik). Omavalitsusüksus iseseisvalt või kootöös lepinguliste partneritega osutab ka mitmeid sotsiaalteenuseid, nt asenduskoduteenus, isikliku abistaja teenus, järelhooldusteenus, juhuveona osutatav sotsiaaltransporditeenus, koduteenus, lapsehoiuteenus, täisealise isiku hooldus, tugiisikuteenus, turvakoduteenus, väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus, varjupaigateenus ning võlanõustamisteenus. Omavalitsuses paikneb 8 raamatukogu: - Vinni-Pajusti raamatukogu; - Roela raamatukogu; - Viru-Jaagupi raamatukogu; - Tudu raamatukogu; - Laekvere raamatukogu; - Muuga raamatukogu; - Venevere raamatukogu; - Ulvi raamatukogu. Lisaks paikneb Vinni vallas 3 muuseumi, 2 seltsimaja, 3 rahvamaja, 2 klubi, 1 päevakeskus ning 10 spordiklubi. Lisaks on loodud mitmeid erinevaid vabaaja veetmise võimalusi erinevate spordiobjektide ja rajatiste näol. Omavalitsuses paikneb üks kirik – Viru-Jaagupi kirik. 3.3.3 Tehniline taristu Vinni valla arengukavas 2019-2030 on välja toodud valdkondlikud, mh taristut puudutavad, väljakutsed ja probleemid:  vee-ja kanalisatsioonitrasside puudumine või amortiseerumine. Trassid on osaliselt välja ehitamata, kanalisatsioon olemas ainult suuremates alevikes, reovee ja olmevee äravedamise süsteem on vananenud ja pole jätkusuutlik;  valla hallatavatest hoonetest osade hoonete energiatõhusus madal (hooned vajavad rekonstrueerimist, lisaks on osad hooned alakasutuses);  ühistranspordi kättesaadavusja kvaliteet ei arvesta piisavalt kodanike vajadustega;  soojusmajanduse taristu on kohati amortiseerunud (nt Laekvere katlamajaja trassid);  vananenud ja energiamahukas tänavavalgustus;  vajadus laienenud kergliiklusteede võrgustiku järele. Probleemide ja väljakutsete lahendamiseks on püstitatud alameesmärgid ning mõõdikud (mõõdikud leitavad Tabel 3.8-s):  valla vee-ja kanalisatsioonitrasse hooldatakse ja arendatakse ühtsete põhimõtete alustel, mis on kirjeldatud ÜVK arendamise kavas;  valla ÜVK trassidel on üks omanik, kes koordineerib trasside haldamist ja arendamist;  ühistransport on vajaduspõhine. Ühistranspordi kasutusvajadust analüüsitakse järjepidevalt. Koolitransport on kodanikele vabalt kasutatav. Võimalusel rakendatakse sõidujagamisteenust; Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.   soojusmajanduse taristut arendatakse vastavalt soojusmajanduse arengukavale. Soojusmajanduse taristurekonstrueerimisel ja kütteliikide muutmisel arvestatakse lokaalsete, keskkonnahoidlike ressurssidega;  valla teid hooldatakse süsteemselt vastavalt teede hoiukavale;  valla teedevõrgustik on optimaalne ning toetab kodanike ligipääsu teenustele, sh jalgsi või jalgrattaga. Tabel 3.8. Loodus- ja elukeskkond, sh taristu ja turvalisus, mõõdikud eesmärkide täitmiseks (Väljavõte: Vinni valla arengukava 2019-2030). Mõõdik Baastase (2017) Sihttase 2022 Sihttase 2030 Rekonstrueeritud ÜVK 31 23 5 trassid, km aastas Hajaasustusprogramm (sh 28 000 30 000 Vastavalt vajadusele reoveekäitlemise rekonstrueerimiseks suunatud vahendid aastas), euro aastas Rekonstrueeritud avalikus 5 9 17 kasutuses hoonete arv, tk kumulatiivselt Avalike hoonete energiatarve E D Energiatarve maksimaalselt 180 kWh/m2 kohta aastas Ühistranspordi uuringu 0 1 1 läbiviimine Rekonstrueeritud 3 500 1 100 1 100 kaugküttetrassid, m perioodil Valgustuse - 700 1 500 rajamine/uuendamine, uuendatud valguspunktide arv kumulatiivselt Vallas tegutsevate 2 2 3 päästekomandode arv Korrastatud ja uued teed, km 15 20 20 aastas Juurderajatavad 21 4,3 5 kergliiklusteed, km perioodil Tegutsevate biojäätmete 0 1 2 kompostimiskohtade arv Vinni valda iseloomustab hajaasustus, kus valdava osa eluruumidest moodustavad ühepereelamud. Korterelamud paiknevad vaid suuremates asulates (Vinni, Pajusti, Piira, Viru- Jaagupi, Tudu, Kadila, Laekvere, Ulvi, Muuga). Olenemata sellest, et korterelamuid paikneb 9 suuremas asulas, on piirkonnas 4 kaugküttepiirkonda, mis paiknevad Pajusti, Vinni, Roela ja Laekvere alevikes (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Pajusti küttepiirkonnas osutab teenust Askoterm OÜ ning seal teenindatakse kuut kaugkütte tarbijat (vallamaja, Pajusti lasteaed, Pajusti klubi ning kolm korterelamut (Linnu tn 9, Linnu tn 2, Linnu tn 15)). Vinni küttepiirkonnas osutavad teenust Rapsak Grupp OÜ ja Askoterm OÜ. Kaugküttega on ühendatud 3 valla hoonet (Vinni-Pajusti Gümnaasium, Vinni lasteaed, Vinni- Pajusti raamatukogu), ning 16 elumaja (Kiige 2, Kiige 3, Kiige 5, Sõpruse 1, Sõpruse 3, Põllu Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 2, Põllu 4, Põllu 6, Põllu 8, Tiigi 5, Tiigi 7, KÜ Ülase, KÜ Võsaülane, Sõpruse 8, Muru 4, Muru 3). Küttetrassidest 73% on rekonstrueeritud, mistõttu ei ole piirkonnas otstarbekas minna üle lokaalküttele. Roela küttepiirkonnas korraldab soojuse tootmist Roela Soojus OÜ. Tarbijaid on piirkonnas 4 (Roela koolimaja, korterelamud Järve 2, Järve 4 ja Järve 6). Laekvere küttepiirkonda varustab soojaga N.R Energy OÜ. Seejuures teenindatakse nelja valla asutust (Muuga-Laekvere Kooli Laekvere koolimaja, Muuga-Laekvere Kooli lasteaed, Laekvere Rahvamaja, Laekvere teeninduskeskus) ning kolme korrusmaja (Vassivere põik 1, Vassivere põik 3. Vassivere põik 4) (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Piirkonnas kehtib hetkel 2 soojusmajanduse arengukava: - Vinni valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026; - Laekvere soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vinni valla alevike ja külade veevarustus baseerub puurkaevudel. Keskmiselt on alevikes 2 töötavat puurkaevu, v.a Vinni alevikus, kus neljast puurkaevust töötab üks. Väiksemates külades on tavapäraselt üks puurkaev (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 (2019) kohaselt on ühisveevarustusega kaetud Vinni (ca 98% elanikkonnast), Pajusti (ca 95% elanikkonnast), Roela (ca 71% elanikkonnast), Laekvere (ca 86% elanikkonnast), Viru-Jaagupi (ca 75% elanikkonnast), Tudu (ca 56% elanikkonnast) alevikud, Muuga (ca 63% elanikkonnast), Ulvi (ca 77% elanikkonnast), Vetiku (ca 65% elanikkonnast), Küti (ca 51% elanikkonnast), Kadila (89% elanikkonnast), Moora (ca 70% elanikkonnast), Kakumäe (ca 80% elanikkonnast), Paasvere (ca 55% elanikkonnast), Venevere (ca 43% elanikkonnast) ja Rahkla (ca 33% elanikkonnast) külad. Keskkonnaregistri andmetel teenindab moodustatud Vinni valla haldusterritooriumit 15 reoveekogumisala:  Viru-Jaagupi (RKA0590221) – Viru-Jaagupi alevik;  Vinni-Pajusti (RKA0590222) – Vinni alevik, Pajusti alevik;  Vetiku (RKA0590218) – Vetiku küla;  Ulvi (RKA0590242) – Ulvi küla;  Tudu (RKA0590220) – Tudu alevik;  Roela (RKA0590219) – Lepiku küla, Roela alevik;  Rakvere (RKA0590247) – Piira küla, Mäetaguse küla;  Mõdriku (RKA0590573) – Mõdriku küla;  Muuga (RKA0590251) – Muuga küla;  Moora (RKA0590249) – Moora küla;  Laekvere (RKA0590252) – Laekvere alevik, Salutaguse küla;  Küti (RKA0590225) – Küti küla;  Kakumäe (RKA0590224) – Kakumäe küla;  Kadila (RKA0590572) – Kadila küla;  Inju (RKA0590574) – Inju küla. Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 (2019) kohaselt on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud Vinni (ca 93% elanikkonnast), Pajusti (ca 78% elanikkonnast) Viru-Jaagupi (ca 54% elanikkonnast), Roela (ca 67% elanikkonnast), Laekvere (ca 81% elanikkonnast) ja Tudu (ca 43% elanikkonnast) alevikud, seejuures kaetus Tudus suhteliselt väike, ning Ulvi (ca 76% elanikkonnast), Vetiku (ca 54% elanikkonnast, seejuures liitumisvõimalusega elanikest 70%), Muuga (ca 51% elanikkonnast), Moora (ca 47% Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. elanikkonnast, seejuures liitumisvõimalusega elanikest 80%) ning väikeste mööndustega ka Kakumäe. Ühiskanalisatsioon puudub täielikult Küti, Rahkla, Paasvere, Venevere, Kulina, Inju ja Lepiku külades. Arendamise kava kohaselt on pikemas perspektiivis plaanis rajada Küti külla ühiskanalisatsioon koos reoveepuhastiga. Rägavere piirkonnas teostav reoveepuhastusseadmete vee- ja kanalisatsioonitrasside korrashoidu ning remonti Kunda Vesi OÜ (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Vinni valda läbib üks riigi põhimaantee - Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (nr 59), ning 6 tugimaanteed - Rakvere-Luige maantee (nr 21) ja Rakvere-Rannapungerja maantee (nr 88). Kõrvalmaanteedest läbivad valda mh Roela-Rahkla tee (nr 17101), Viru-Jaagupi-Simuna tee (nr 17102), Mõdriku-Kehala tee (nr17103) ja Roela-Anguse tee (17121). Lisaks paikneb valla territooriumil 7 kergliiklusteed. Vinni vallas on kohalike teede ja tänavate kogupikkuseks 489 km, neist avalikuks kasutuseks määratud erateid 77 km (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Kuigi piirkonna suurimates asulates (Vinni, Pajusti, Roela, Viru-Jaagupi, Tudu ja Laekvere), mitmes külas (Kadila, Kakumäe, Küti, Piia, Muuga, Paasvete, Rahkla ja Venevere) ning kahel kergliiklusteel (Tõrma-Piira-Pajusti, Roela-Saara) on olemas tänavavalgustus vajab see siiski rekonstrueerimist ning energiasäästlikumaks muutmist (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt on tuuleenergia tootmiseks maakonnas sobivaid alasid vähe, kuid kui ala sobib, paiknevad need üksikult ning on tuulepargi paigutamiseks väikesed – mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Küll aga ei välista maakonnaplaneering tuuleparkide kavandamist. Kavandamisel tuleb tõestada tuulepargi sobivust konkreetse asukohavaliku ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega, samuti tuleb pargi arendamisel ja tuulegeneraatorite paigaldamisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Maakonnaplaneeringus on määratud tingimused, millega tuleb arvestada tuulegeneraatorite püstitamiseks planeeringute koostamisel. 3.3.4 Ettevõtluskeskkond Vinni valla arengukava kohaselt oli 01.07.2018 valda registreeritud kokku 921 ettevõtet, neist likvideerimisel oli 27. Enamus ettevõtteid tegutsevad osaühingu (OÜ) vormis, kuid palju on ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE). Arengukava kohaselt on ettevõtlusaktiivsus ehk majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta vallas kasvanud perioodil 2008-2016 korrelatsioonis Eesti riigi omaga üldiselt (vt Joonis 3.8). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.8. Ettevõtlusaktiivsus Vinnis ja Eestis aastatel 2008-2016 (Väljavõte: Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Vinni piirkonna suurimad tööandjad töötajate arvu poolest on OÜ Tammikus, OÜ Trovador (põllumajandus), Lisako OÜ (metallitööd), Vinimex OÜ (seakasvatus), Vetiku S.T OÜ (põllumajandus),Vinni Spordikompleks AS, DUVE AS (kütuse müük ja transport), Voore Mõis OÜ, Voore Farm Teenused OÜ (põllumajandus). Olulisimaks majandusharuks piimakarja- ja teraviljakasvatus ning lihaveisekasvatus (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Laekvere piirkonna suurimad tööandjad on Palmako AS (puitehitiste tootmine), Laekvere PM OÜ (põllumajandus), Artiston OÜ (metsamajandus) ja Muuga PM OÜ (põllumajandus). Tähtsamaks majandusharuks on põllumajandus ja metsandus (66%), sellele järgnevad ehitus (9%), kaubandus (6%) ja veondus (4%) (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Rägavere piirkonnas tegutsevad ettevõtted tegelevad enamasti põllumajanduse (OÜ Miila Viss, OÜ Maasikamäe Piimakari, OÜ Laane Agro), metsavarumise, saematerjali töötlemise (OÜ Alumiste SV, OÜ RT Vage), mööblitootmise, ehituse, veonduse (OÜ Raatma, OÜ Valem) ja haljastusega (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019). Vallas tegutsevad kaks valla osalusega äriühingut – Vinni Spordikompleks AS ning Roela Soojus OÜ. Lisaks eelnevatele äriühingutele on Vinni vald mitme mittetulundusühingu liige. Lisaks eelnevale tegutseb valla haldusterritooriumil 4 majutusasutust (Mõedaku Puhkebaasihostel, Samblamäe hostel Mõedaka külas ja Aru-Lepiku Turismitalu Laekveres, Vinni Spordikompleksi hostel) ning 1 külalistemaja (Barto külalistemaja Kulina külas). 3.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Kultuurimälestiste registri (2019) andmetel paikneb Vinni valla haldusterritooriumil kokku 6 ajaloomälestist, 50 arheoloogiamälestist, 35 ehitismälestist ja 50 kunstimälestist (vt Joonis 3.9). Lisaks paiknevad valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. Joonis 3.9. Muinsuskaitseobjektid Vinni vallas (Alus: Maa-amet, 2019; EELIS, 2019. Seisuga 01.07.2019). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus- , toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Lääne-Viru maakonnaplaneeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” seatud eesmärkidest, mis on maakonna tasandil ruumilise arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning lisaks riiklikele suunistele ja juhenditele. Samuti on maakonnaplaneeringu koostamisel lähtutud Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 ning teistest valdkondlikest riigi tasandi riskianalüüsidest ja strateegilistest dokumentidest. Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud olulisemaid trende, mis mõjutavad maakonna arengut: IT arenduse levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vananemine ja vähenemine, üldine linnastumine, ökoloogiliste mõtteviiside väärtustamine ja taastuvenergia laiem levik ning kliimamuutused. Maakonnaplaneeringus on sätestatud peamised ruumilise arengu eesmärgid:  maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine;  parem integreeritus Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalsesse toimepiirkonda;  parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga;  toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik. Vinni valla arengukava 2019-2030 Visioon: Vinni vald on aastaks 2030 võimalusterohke ja inimkeskne vald, kus on tegus ettevõtlus, toimivad ühendused, koostööaldis kogukond, kättesaadavad teenused, hoitud Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. looduskeskkond, omanäoline kultuurikeskkond ja kvaliteetse hariduse saamise võimalused (Vinni valla arengukava 2019-2030, 2019) Vinni valla arengukavas esitletud visiooni elluviimiseks on strateegias püstitatud seitse üldist valdkonnapõhist eesmärki, mida toetavad alaeesmärgid ja mõõdikud. Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud üldised valdkonnapõhised eesmärgid:  haridus – Vinni vallas on võimalik omandada kaasaaegset, kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust;  kultuur, sport ja vaba aeg - Vinni vallas väärtustatakse kohalikku kultuuri ja selle eestvedajaid, kodanikud osalevad aktiivselt kultuuri-, spordi-, ja vabaaja üritustel;  sotsiaalhoolekanne ja tervishoid - Vinni valla sotsiaalhoolekande-ja tervishoiusüsteem on kvaliteetne, toetades lastele soodsa arengukeskkonnaloomist, täiskasvanutele töövõimet ja iseseisvat toimetulekut soodustava keskkonnakujundamist ning vajadusel sotsiaalset kaitset;  ettevõtlus, sh turism ja puhkemajandus - Vinni vald on ettevõtlik vald –vald on ettevõtetele tegutsemiseks atraktiivne, ettevõtted on jätkusuutlikud, loovad kõrge lisandväärtusega töökohti ning pakuvad konkurentsivõimelist töötasu;  loodus- ja elukeskkond, sh taristu ja turvalisus – Vinni vald on hooldatud ning hoitud elu- ja looduskeskkonnaga turvaline elupaik;  kogukond ja vabaühendused – Vinni vald on ühte hoidev vald – kogukonnad on omanäolised, aktiivsed, koostööaltid ning ettevõtlikud. Moodustunud uue omavalitsusüksuse Vinni valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal 3 (endise Vinni valla, endise Laekvere valla, endise Rägavere valla) valla üldplaneeringud: - Vinni valla üldplaneering, vastu võetud 25.02.2010 määrusega nr 5; - Laekvere valla üldplaneering, kehtestatud 27.02.2001.a otsusega nr 52; - Rägavere valla üldplaneering, kehtestatud 19.06.2009.a määrusega nr 95. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 5.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Vinni valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: - maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid); - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; - ÜP-ga määratavad tehnorajatised; - ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajadusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Lahemaa rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: - Looduskeskkond: - loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; - kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; - roheline võrgustik; - muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); - väärtuslikud maastikud. - Kultuuriline keskkond: - piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; - miljööväärtuslikud alad; - kultuurimälestised; - pärandkultuuriobjektid. - Sotsiaalne keskkond: - inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, lõhnahäiringust, radooniriskist ja mürast); - tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; - teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). - Majanduslik keskkond: - põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; - maaparandussüsteemid; - metsandus; - tööstuslik tootmine ja väiketootmine; - turism (sh kultuuripärandiga seotud); - teenindussektor; - taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm). Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Lähtuvalt Vinni valla paiknemisest, ei ole ette näha, et koostatava üldplaneeringuga kaasneks oluline negatiivne piiriülene mõju. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  5.2 KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Lääne-Viru maakonna, Vinni valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse arengustsenaariumitega kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 5.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised Peatükis 5.1 on esitatud planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad ning kaasneda võivad mõjud, millele Vinni valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel tuleb keskenduda. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate mõjuvaldkondadega (vt täpsemalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ptk 5.1.):  Mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule (sh välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale);  Mõju majanduskeskkonnale ja tehiskeskkonnale (taristule);  Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile;  Mõju looduskeskkonnale ja ökosüsteemi teenustele (loodusvaradele nagu põhja- ja pinnavesi, maavarad, pinnas, taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule jmt). Ökosüsteemiteenused võib jagada nelja olulisemasse rühma (https://www.envir.ee/): 1. Tugiteenused - teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused - teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused - teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused - teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Vinni valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Vinni valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf). Vinni valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017). Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  6. Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Lisaks kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) üldplaneeringu lähteseisukohtades. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  7. Protsessi eeldatav ajakava Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud Tabel 7.1-s. Juhul kui ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt) võib ajakava muutuda. Tabel 7.1. Eeldatav ajakava. Etapp Toimumise aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine (Vinni Vallavolikogu 24. mai 2018 24.05.2018 otsus nr 23 „Vinni valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“) 1. etapp ÜP koostamise ja KSH eeltööd mai 2019 – september 2019 1.1.ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Juuni- juuli 2019 kavatsuse koostamine (ÜP ja KSH koostamiseks vajalike alusandmete kogumine ja analüüsimine. ÜP lähteseisukohtade täiendamiseks ja täpsustamiseks vallale ettepanekute tegemine ning ÜP lähteseisukohtade põhjal KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine) 1.2.ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise august 2019 kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks 1.3. Ettepanekute alusel ÜP lähteseisukohtades ja KSH september 2019 väljatöötamise kavatsuses muudatuste tegemine 1.4. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise oktoober 2019 kavatsuse avalikustamine koos ettepanekutega 2. etapp ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu oktoober 2019 – juuli 2020 koostamine 2.1. ÜP eskiisi koostamine ja KSH aruande eelnõu oktoober 2019 – märts 2020 koostamine 2.2.ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu tutvustamine märts 2020 volikogule 2.3.ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust aprill – mai 2020 väljapanekust teatamine ja avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele põhjendatud seisukoha teatamine 2.4. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku juuni 2020 väljapaneku tulemuste avalik arutelu Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. 2.5. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste juuni - juuli 2020 alusel muudatuste sisseviimine 3. etapp ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli 2020 – detsember 2020 3.1. ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli – september 2020 3.2. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja oktoober – november 2020 arvamuse küsimine 3.3. Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute november - detsember 2020 sisseviimine - vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine. KSH aruande tulemuste lisamine ÜP-sse. 4. etapp ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine jaanuar 2021 4.1.ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule jaanuar 2021 vastuvõtmiseks 4.2. ÜP avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele veebruar – märts 2021 põhjendatud seisukoha teatamine 4.3. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu mai 2021 4.4. ÜP täiendamine avaliku väljapaneku ja avaliku juuni 2021 arutelu tulemuste põhjal 5. etapp ÜP heakskiitmine juuni – september 2021 6. etapp ÜP kehtestamine september 2021 6.1. ÜP esitamine volikogule kehtestamiseks september 2021 6.2.ÜP kehtestamisest teavitamine september 2021 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 3.5). Tabel 8.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga juuli, 2019). ÜP ÜP koostamise ÜP kehtestaja KSH läbiviija koostamise korraldaja konsultant AB Artes Vinni Vallavalitsus Vinni Vallavolikogu OÜ Alkranel Terrae OÜ Heiki Kalberg, juhtiv Rauno Võrno, Meelis Maine, Alar Noorvee, planeerimis- vallavanem volikogu esimees KSH juhtekspert spetsialist Tartu mnt 2, Pajusti Tartu mnt 2, Pajusti Küütri tn 14, alevik, Vinni vald, Riia 15B, 51010 alevik, Vinni vald, 51007 Tartu Lääne-Viru Tartu Lääne-Viru maakond maakond Tel: 742 0218, Tel: 736 6676, Tel: 325 8651 Tel: 516 2013 509 1874 554 0579 E-post: E-post: E-post: vallavalitsus@vinn meelis.maine@vinni [email protected] [email protected] ivald.ee vald.ee KSH ekspertgrupi koosseis:  Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;  Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert  Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.  Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf) Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.