Kiri

Kohalikud omavalitsused Meie 31.07.2019 nr 1.1-10/4938-1 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded Austatud koostööpartner Esitame Teile kooskõlastamiseks Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded ja eelnõu seletuskirja. Palume kooskõlastus anda 10 päeva jooksul EISis avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. eelnõu; 2. eelnõu seletuskiri Merje Muiso 611 3126 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Maa-amet Keskkonnaamet Maanteeamet Lennuamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Muinsuskaitseamet Terviseamet Põllumajandusamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Eesti Planeerijate Ühing Eesti Arhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit 2  Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. EELNÕU SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib nii kohaliku omavalitsuse kui ministeeriumite poolt koostatud planeeringute vormistamist ja ülesehitust. Määrus kehtib kõigile planeerimisseaduses toodud planeeringutele olenemata planeeringu liigist. Määruse kehtestamine on vajalik, et tagada planeeringu vormistamise ja ülesehituse nõudeid ühtselt kogu Eestis. Määrus aitab tagada planeeringute paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Samuti aitavad ühtsed vormistus- ja ülesehitusnõuded lihtsustada planeeringulahendusest arusaadavust ning kasutatavust ehitustegevuse alusena. Seni on eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt lähtudes oma vajadustest. Rahandusministeeriumi poolt 2019. a alguses tellitud uuringust „Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamine“ selgus, et Eestis on kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000. Enamjaolt on kehtivad detailplaneeringud kättesaadavad paberkandjal, kuid mitte alati arhiivis, vaid sageli konkreetse ametniku käes või mujal süstematiseerimata ja avalikkusele kättesaamatul kujul. Vaid ligikaudu 25% Eestis kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ning 37% detailplaneeringute joonistest on kättesaadavad masinloetaval kujul. Üldplaneeringute kättesaadavuse kohta puudub informatsioon, kuid eeldada võib, et ka nende kättesaadavus on eelkõige tagatud paberkandjal. Määrusega jõustatakse esmakordselt riigi tasandil nõue vormistada planeering digitaalselt. Planeeringu vormistamise ja ülesehituse ühtsete nõuete seadmine kõikjal Eestis loob eeldused planeeringute keskse digitaalse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Määruse lisades on seatud nõuded jooniste digitaalsele vormistamisele: sätestatakse, et planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest, millele seatakse tehnilised kriteeriumid. Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lõike 6 punktides 3 ja 4 sätestatud volitusnormi alusel. Määrust tuleb rakendada kõigile planeeringutele nende kehtestamisel, et parandada kehtivate planeeringute kättesaadavust. 1.2. Eelnõu koostajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunikud Merje Muiso (tel 611 3126, e-post [email protected]) ja Külli Siim (tel 611 3129, e-post [email protected]). Samuti osalesid eelnõu koostamises Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv (tel 611 3151, e-post tiit.oidjä[email protected]), planeeringute osakonna nõunikud Andres Levald (tel 611 3125, e-post [email protected]), Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]) ja Triin Lepland (tel 452 0521, e-post [email protected]). Määruse lisade koostamises on tehtud koostööd nii 1 Maa-ametiga kui ka kohalike omavalitsustega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Tee (tel 611 3645, e-post [email protected]). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõuga valdkonna reguleerimisel on eesmärgiks võetud sätestada nõuded alates 1. septembrist 2020 kehtestatavatele detailplaneeringutele ning alates 1. märtsist 2020 kõigile teistele kehtestatavatele planeeringutele. Kehtestatud planeering on aluseks kas järgmise tasandi planeeringute koostamisele või ehitusprojektidele. Vajalik on, et maakasutuseks ja ehitamiseks vajalik reeglistik ja sellega kooskõlas valmivad planeeringud oleksid võimalikult paljudele ühtmoodi mõistetavad ja järgitavad. Kuigi eelnõuga seatakse nõuded ainult pärast nimetatud tähtaega kehtestatavatele planeeringutele, on planeeringute suhteliselt aeganõudvat menetlusprotsessi arvestades otstarbekas neid nõudeid järgida juba planeeringu koostamisel: näiteks juba planeeringu eelnõu koostamisel või vähemalt vastu võetava ja avalikustatava planeeringu vormistamisel. Eelnõu koosneb seitsmest järgnevalt loetletud paragrahvist: 1) määruse reguleerimisala; 2) üldnõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele; 3) nõuded planeeringu seletuskirjale; 4) nõuded planeeringu jooniste esitluskujule; 5) nõuded planeeringu jooniste digitaalsetele kihtidele; 6) nõuded planeeringusse kehtestamise järgsete tehtavate muudatuste vormistamisele; 7) määruse jõustumine. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Lõige 1 kordab põhimõtteliselt PlanS § 3 lõige 6 punktides 3 ja 4 toodud volitusnormi ja rõhutab, et määruse nõudeid kohaldatakse kõiki liiki planeeringutele, milleks kehtiva PlanS kohaselt on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lõikest tulenevalt sätestatakse määruses nõuded planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele nende kehtestamisel – regulatsiooni eesmärgiks on tagada kehtivate planeeringute kättesaadavus ja üheselt mõistetavus. Soovitav on vormistada planeeringud juba koostamise ajal määruses toodud nõudeid silmas pidades. Lõige 2 sätestab, et määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS-s ja teistes riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides sätestatust. Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-s 6, mille lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks ruumilise planeerimise korraldamine. Oma ülesannete täitmiseks annab kohalik omavalitsus õigusakte, mille andmise pädevus on sätestatud KOKS § 7 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud sätted näevad ette, et kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Reeglina peab määruse andmise volitusnorm sisalduma seaduses, kuid kohalikul omavalitsusel on õigus anda määruseid ka ilma volitusnormita (nn omavalitsuse praeter legem korras antud 2 määrused) juhul, kui tegemist on kohaliku omavalitsuse olemusliku elu puudutava küsimuse reguleerimisega, mis ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga riigi poolt reguleeritud (vt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 90 lõige 2). Seega on oluline rõhutada, et kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole eelnõus reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada määruseid käesolevas määruses reguleerimata küsimuste lahendamiseks ning nendega tuleb kohaliku tasandi planeeringute koostamisel arvestada. Samuti tuleb määruses reguleerimata küsimustes arvestada lisaks PlanS-le muudes seadustes ja määrustes sätestatuga. Eeltoodut arvestades tuleb kohalikel omavalitsustel pärast käesoleva määruse kehtima hakkamist nende endi poolt välja antud planeeringute vormistamist ja ülesehitust reguleerivad määrused viia esimesel võimalusel käesoleva määrusega kooskõlla. Seda tehes tuleb arvestada, et edaspidi võib kohalik omavalitsus reguleerida vaid neid küsimusi, mis ei ole käesolevas määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Eelnõu §-s 2 sätestatakse üldised nõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele. Sätte loomisel on tuginetud PlanS-le, mille § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi asjakohaste mõjude (nt sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike või looduskeskkonnaga seotud mõjude) hindamine või vajadusel keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on asjakohaste mõjude hindamise aruanne, eksperthinnang vms ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Eeltoodust tulenevalt koosneb kehtestatud planeering seletuskirjast ja joonistest, samuti kuuluvad planeeringu juurde lisad, mida ei kehtestata. Planeeringu koostamise korraldajal tuleb igakordselt hinnata ja otsustada, milline teave tuleb lisaks asjakohaste mõjude hindamise aruandele, eksperthinnangule vms ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele planeeringu juurde lisada ja säilitada. Otstarbekas on säilitada olulisem menetlusteave (nt planeeringu algatamise ja vastuvõtmise otsused, koosolekute protokollid jms), mis aitab hiljem vältida ka tarbetuid vaidlusi ja erimeelsusi planeeringu menetlusliku õiguspärasuse osas. Lähtudes eeltoodust, näeb lõige 1 ette, et planeering tuleb vormistada järgmiste osadena: 1) seletuskirja ehk tekstina; 2) planeeringu joonistena, mis moodustuvad digitaalsetest kihtidest ja nende kihtide esitluskujudest ehk loetavalt kujundatud joonistena; 3) planeeringu juurde kuuluvate lisadena. Määrus lähtub nõuete seadmisel tänapäevasest dokumentide vormistamise tavast, mille kohaselt nii seletuskiri kui joonised koostatakse ja säilitatakse digitaalsetena. Lisasid alati küll digitaalsetena ei koostata, kuid ka need tuleb säilitada digitaalsetena. Samas peab planeering olema vormistatud tervikuna nii, et vajadusel saaks nii seletuskirjast, joonistest kui ka lisadest teha paberkandjal väljatrükke ja säilitada planeeringuid ka välja trükitud kujul (nn paberköide 3 ehk kaust). Seetõttu eristatakse määruses planeeringu jooniste digitaalseid kihte esitluskujust, mis kokku moodustavad planeeringu joonised. Planeeringu jooniste digitaalsete kihtidena ehk andmegruppidena mõistetakse kõiki spetsiaalse tarkvaraga (nt AutoCad, MicroStation, MapInfo, ArcGIS jne) loodud ruumiandmeid. Digitaalsed kihid koosnevad nii jooniste alusandmetest ja esitluskihtidest kui ka planeeringulahenduse kehtestatud kihtidest. Planeeringu jooniste esitluskujud on digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid, mida saab veebis esitleda (tavaliselt pdf kujul) ja vajadusel välja trükkida. Lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Eeltoodud nõue lähtub PlanS § 3 lõikest 2, mis näeb ette, et planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeering peab olema hästi loetav ja mõistetav ning ei tohi sisaldada vastukäivat ja ebaselget infot. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus planeeringu joonis ja seletuskiri ei ole omavahel harmoneeritud, mis raskendab või teeb võimatuks planeeringu tegeliku mõtte väljaselgitamise. Arvestades PlanS § 3 lõikes 2 sätestatut, mis näeb ette, et seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku, ei saa määruses planeeringu seletuskirja ja jooniste vastuolu korral anda ühele või teisele prioriteetsust. Sellisel juhul tuleb lähtuda nende koostoimest ja planeeringu tegelikust ideest. Lõige 3 näeb ette, et planeering vormistatakse digitaalselt ehk elektrooniliselt. Lõige 4 sätestab, et planeeringu seletuskiri, jooniste esitluskujud ja lisad peavad olema avatavad vabavaralise tarkvara abil. Regulatsiooni eesmärk on, et igaühele asjaoludega tutvumiseks vajalikud planeeringu materjalid (seletuskiri, jooniste esitluskujud ja ka lisad) peavad olema kõigile juurdepääsu tagamiseks vaadeldavad vabavaralise tarkvara abil (OpenOffice, PDF lugemise tarkvara, veebibrauserid jt). Ka lisad, mida ei ole koostatud digitaalselt, peavad olema digiteeritud (näiteks paberkujul koostatud avalikul arutelul osalejate nimekiri tuleb skaneerida). Lõike 5 kohaselt vormistatakse planeering sellises mõõtkavas ja kujunduses, et seda on võimalik loetaval kujul välja trükkida ja ka veebis esitleda. Sätte üldine eesmärk on võimaldada planeeringutest väljatrükkide tegemist. Kuigi vastavalt eespool kirjeldatule koostatakse planeeringud digitaalselt ning sageli neid ka esitletakse digitaalselt (kohalike omavalitsuste veebilehed, ruumilise planeerigu infosüsteem RPIS, Tallinna planeeringute register jne), on siiski oluline, et vajadusel on võimalik teha ka planeeringutest väljatrükke (avalikustamiseks, volikogu liikmetele tutvustamiseks jm). Mõõtkava nõuet tuleb täita jooniste esitluskujude puhul, see tuleb valida lähtuvalt planeeringu liigist ja täpsusastmest. Kui joonise suurus ei võimalda väljatrükis või veebis terviklikuna sellist joonist esitleda, mis oleks selge ja loetav, siis on asjakohane suuremat huvi pakkuvad asukohad vormistada väljavõtetena (näiteks võib üldplaneeringu joonise tervikuna vormistada mõõtkavas 1:20 000 ja linnalised asulad mõõtkavas 1:10 000 või 1:5 000). Kujunduse nõuet tuleb täita nii seletuskirja kui jooniste vormistamisel. Välja trükitav või veebis esitletav lehekülg tuleb teha korrektse paigutuse ja küljendusega, arvestades paberi või veebivaate suurust ja võimalusi. Lõige 6 näeb ette, et planeeringu seletuskiri ja jooniste digitaalsed kihid vormistatakse masinloetaval kujul (näiteks pdf, doc, rtf, tab, shp, dgn, dwg failivormingud). Eeltoodud mõiste on defineeritud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 31 lõikes 4: masinloetavuse all mõistetakse failivormingut, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad 4 spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergesti tuvastada, ära tunda ja välja lugeda. Lõike 7 eesmärk on tagada, et planeeringutes oleks üheselt mõistetav ja eristatav, millised on planeeringuga seatavad maakasutus- ja ehitustingimused, millised on kaalutlused ja põhjendused ning milline tausta- või alusinfo. Lõike eesmärgiks on arusaadavalt teha vahet ehk kolme erinevat tüüpi infol: millised on ruumilise terviklahenduse tagamiseks määratud tingimused, millised on nende tingimuste seadmise aluseks olnud põhjendused ning millised on alusandmed. Lõike kohaselt tuleb planeeringus eristada: 1) planeeringuga määratavaid maakasutus- ja ehitustingimusi – planeeringust peab olema arusaadav, millised tingimused, nõuded, piirangud ja kitsendused just selle planeeringuga kehtestatakse, arvestades, et maakasutus- ja ehitustingimused on üks tervikmõiste, millele on viidatud ka PlanS § 3 lõikes 1; 2) planeeringulahenduse kaalutletud põhjendusi ning vajadusel selgitusi – planeeringust peab selguma, miks ja millistest kaalutlustest lähtuvalt valiti just selline planeeringulahendus ning juhul, kui on tarvis, siis anda lisaselgitusi planeeringulahenduse kohta; 3) alusandmeid koos andmete päritolu viidetega – planeeringust peavad olema nähtavad, millistest allikatest koostamisel kasutatud olemasolevad lähteandmed pärinevad. Näiteks saab elektroonilisest katastrist ajakohaseid alusandmeid maa kohta (vt maakatastriseaduse § 151 lõige 1). Planeering sisaldab endas erinevaid alusandmeid ehk infot, mida planeeringuga ei kehtestata. Need andmed on pärit muudest õigusaktidest, dokumentidest, infosüsteemidest vms, kuid on samas vajalikud planeeringulahenduse koostamiseks ja visualiseerimiseks (nt riiklikke muinsuskaitsealuseid ja looduskaitsealuseid objekte planeeringuga ei kehtestata, kuid nende kajastamine võib olla oluline planeeringulahenduse mõistmiseks ja põhjendamiseks). Lõige 8 sätestab, et planeerija peab planeeringu allkirjastama digitaalselt. Planeerija on PlanS § 6 p 10 kohaselt geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Kohalik omavalitsus peab tagama, et planeeringu koostab asjakohase erialase kõrgharidusega ja piisava töökogemusega planeerija. Allkirjastamise nõude sätestamine on üks nn kvaliteedinõue – sellega kinnitatakse, et kehtestatud planeeringu on koostanud pädev planeerija. Lõige 8 ei reguleeri planeerija allkirja andmise hetke. Oluline on, et kehtiva planeeringu on planeerija allkirjastanud. Lõige 8 ei reguleeri ka planeeringu üleandmist koostamise korraldajale planeerija poolt, vaid kehtestatud planeeringu säilitamiseks valminud versiooni allkirjastamist. Planeering allkirjastatakse kehtestaja (nt volikogu otsuste puhul volikogu esimees) poolt digitaalselt haldusakti kehtestamisel või esimesel võimalusel lähtuvalt konkreetsetest menetlemise asjaoludest. Kuna planeering kehtestatakse haldusaktiga (kehtestamise otsus), aitab digitaalse allkirjastamise nõude sätestamine hiljem tuvastada, et tegemist on just selle haldusaktiga kehtestatud planeeringuga ehk planeeringuversioon vastab kehtestamise ajale ja kehtestaja tahtele. Kehtestaja ei pea planeeringut allkirjastama juhul, kui planeering säilitatakse Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) registreeritud andmekogus. Andmekogu mõiste on toodud AvTS § 431 lõikes 1: andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete 5 kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Seega ei kehti allkirjastamise nõue juhul, kui planeeringut säilitatakse andmekogus, mis vastab AvTS §-le 431 ja on registreeritud RIHA-s. Lõikes 9 sätestatakse nõue, et koos planeeringuga esitatakse pärast planeeringu kehtestamist jooniste digitaalsete kihtide ehk andmegruppide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri vastavalt määruse lisale 1 ruumiandmete töötlejale, maakatastri pidajale. Need on joonise metaandmed, mida ei avalikustata, kuid mis on vajalikud kihtide töötlemiseks, ruumiandmete leidmiseks, vaatlemiseks ja kasutamiseks. Metaandmed on planeeringu kihtide koostamise kohta käivad andmed, mis võimaldavad aru saada joonise koostamise loogikast (koostamiseks kasutatud tarkvara ja versioon), täpsusest jm ruumiandmete töötlemiseks vajalikust infost. Metaandmete hulka kuulub ka info selle kohta, kes on jooniste koostaja ehk digitaalsete kihtide looja, kelle käest saab vajadusel lisainformatsiooni. Lisa 1 kohane teave täpsustab PlanS § 91 lõikes 3, § 93 lõikes 4, § 122 lõigetes 5 ja 7, § 139 lõikes 4 ja § 140 lõikes 9 sätestatud nõuet, mida ja kuidas maakatastri pidajale esitada, et seda Eesti geoportaalis esitleda. Oluline on, et selline info laekuks ruumiandmete töötlejale s.h maakatastri pidajale iga kehtestatud planeeringu kohta, kaasa arvatult, kui planeeringus tehakse kehtestamise järgselt muudatusi. Lisas 1 on toodud nii üldplaneeringu kui detailplaneeringu võimalik kihtide nimekiri. Oluline on märkida, et juhul, kui andmed luuakse, siis on selle õige nimetusega kihile märkimine ja kehtestamise järgselt maakatastri pidajale esitamine kohustuslik. Selgitusi ja põhjendusi, millist infot määruse lisa 1 sisaldab, saab selgitustest määruse seletuskirja lõpus. Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded planeeringu seletuskirjale. Seletuskiri ehk planeeringu tekst on osa planeeringust, milles sätestatakse tervikliku ruumilahenduse jaoks vajalik info ja tingimused tekstina ehk sõnaliselt. Lõige 1 näeb ette planeeringu seletuskirjas märgitavad kohustuslikud andmed. Lõikes toodud punktid ei ole seletuskirja sisukorra näidis ega planeeringu peatükkide järjekord, vaid põhimõttelised osad, millest planeering koosneb. Lõikes on nimetatud teemad ja punktid, mis peavad olema seletuskirjas kajastatud. Vajalik on igasugune planeeringu selgust ja õiguspärasust tagav informatsioon. Nii aitab näiteks lõike 1 punktis 1 toodud informatsioon paremini aru saada planeeringuala ja vajadusel selle mõjuala spetsiifikast. Kõik planeeringud on asukohapõhised ning seetõttu on eriti oluline ala asukoht ja suurus. Need tuleb märkida sõltuvalt planeeringu liigist ja täpsusastmest (nt detailplaneeringu puhul on asjakohane nimetada ka planeeringualale jäävad kinnistud/katastriüksused). Lõike 1 punktis 2 nimetatud planeerija ja muu eriteadmistega isiku pädevust kinnitavate andmete märkimine aitab tagada, et planeeringu on koostanud või selle koostamises on osalenud PlanS-s sätestatud nõuetele vastav isik. Pädevust saab tõendada näiteks läbi hariduse või kvalifikatsiooni tõendamise. Muu eriteadmistega isik osaleb planeeringulahenduse koostamises juhul, kui lahenduse väljatöötamine nõuab spetsiifilist analüüsi (nt tehnoloogilise lahenduse valikut, radooni või müra uuringut jne) või asjakohase mõju hindamist (nt sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike või looduskeskkonnaga seotud mõjude hindamise ekspert). Samuti peab olema juhul, kui planeeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju 6 strateegiline hindamine, teada, kes on nõuetele vastav juhtekspert. Lisaks märgitakse, kes on planeeringu koostamise korraldaja. Planeeringu seletuskirjast peab selguma, millised olid olulist mõju omavad järeldused planeeringuala ja selle mõjuala kohta (punkt 3) ning millised on konkreetse planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid (punkt 4). Lähtudes PlanS § 3 lõikest 3, on kindlasti oluline rõhutada, et planeeringu seletuskirjas peab selgelt ja arusaadavalt olema toodud planeeringulahenduse kirjeldus (punkt 5) ehk visioon terviklikust ruumilahendusest eelmises punktis märgitud ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks. Planeeringulahenduse kirjelduse juures tuleb märkida ära, kas planeering on vastavuses liigilt üldisema planeeringuga. Samuti peavad seletuskirjast selguma valitud lahenduse kaalutlused ja põhjendused (punkt 6), näiteks milliseid alternatiivlahendusi on kaalutud eesmärgi saavutamiseks ja miks. Muu hulgas tuleb tuua välja põhjendused ja kaalutlused selle kohta, kui muudetakse juba olemasolevat planeeringulahendust või kui tehakse ettepanek liigilt üldisema planeeringu muutmiseks (nt PlanS § 142 lõige 7 ja § 75 lõige 3). Planeeringu seletuskirjas peavad ülejäänud planeeringu tekstist eristuma ruumilise terviklahenduse tagamiseks vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused (punkt 7). Maakasutus- ja ehitustingimuste all peetakse silmas planeeringuga lahendatavate ülesannete tulemusel planeeringus kehtestatavaid tingimusi, mis aitavad jõuda soovitud tulemuseni. Need peavad lähtuma konkreetse planeeringu eesmärgist, arvestades planeeringu liiki ja PlanS-s sätestatud iga liigi ülesandeid. Samuti peab olema arusaadav, milliseid alusandmeid on kasutatud, millised uuringud või analüüsid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud (punkt 8). Kuna vastavalt PlanS § 3 lõigetele 2 ja 4 koosneb planeering nii seletuskirjast kui joonistest ning nende juurde kuuluvatest lisadest, tuleb planeeringu seletuskirjas anda ka planeeringu sisukord, s.h jooniste ja lisade nimekiri (punkt 9). Kui see on tehniliselt võimalik, võivad planeeringu vormistatud osad olla lingitavad. PlanS § 3 lõige 4 sätestab, et lisad võivad sisaldada teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, mille vajadus ilmneb tihti pärast planeeringu kehtestamist järgmiste planeeringute või otsuste (nt ehitusluba) tegemise juures. Planeeringule võib olla ka lisatud infot planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste kohta ning vajaduse korral nende tegevuste järjekord (elluviimisekava). Eelnevast lähtudes on seletuskirjas oluline märkida, millised lisad kuuluvad planeeringu juurde. Lisaks määruse § 3 lõikes 1 loetletud konkreetsetele andmetele võib seletuskirja lisada muid vajalikke selgitusi, kirjeldusi, põhjendusi ja planeeringu arusaadavust tagavat teavet (punkt 10). Näiteks võib elluviimiskava kajastuda ka planeeringu seletuskirjas, kui seda vajalikuks peetakse. Lõige 2 sätestab, et seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus. Eeltoodud nõue tuleneb PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatust, mis näeb kõiki liiki planeeringute puhul planeeringu koostamise korraldaja ülesandena mh ette planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS). Asjakohaseid majanduslike, kultuuriliste, 7 sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid tuleb hinnata kõikide planeeringute koostamisel, st nii KeHJS kohase keskkonnamõju strateegilist hindamist läbiviimisel kui ka nendes planeeringutes, kus keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida. Juhul, kui koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, peab planeeringu seletuskirjast ilmnema, milliste tulemusteni on hindamise käigus jõutud ja kuidas neid tulemusi planeeringu koostamisel on arvestatud, millised on keskkonnaseire meetmed. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks, kas planeeringu elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. Kehtestaja peab seiremeetmed kehtestama koos planeeringuga või esitama põhjenduse, miks keskkonnamõju strateegilise hindamise seiremeetmeid ei kehtestata (KeHJS § 42 lõiked 10 ja 11, vt keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhendi lk 4 ja 29). Samuti tuleb planeeringu koostamisel vajadusel arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise piiriüleste konsultatsioonide tulemusi (KeHJS § 43 p 3). Selline tulemuste arvesse võtmise nõue sisaldub PlanS-s planeeringute vastuvõtmise normis (vt näiteks PlanS § 86), seega peab antud nõue olema täidetud juba vastuvõetavas planeeringus aga kindlasti olema kajastatud kehtestatud planeeringus. Lõige 3 näeb ette, et seletuskirja leheküljed peavad olema nummerdatud. See nõue peab olema täidetud planeeringu seletuskirja lehekülgedega vormistuses. Nummerdamine on vajalik planeeringu ülesehituse struktureerimiseks ja viidete paremaks korraldamiseks. Eeltoodud nõue aitab ka vältida juhtumeid, kus planeeringu paberköitest eemaldataks lehti või vahetatakse nende asukohti. Samuti aitab see vältida lehtede ja/või peatükkide ekslikult valesse järjekorda paigutamist. Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded planeeringu jooniste esitluskujule. Need on vajalikud selleks, et vormistataval joonisel oleks tagatud loetavus ja andmete rühmitamine (nt tehnovõrkude joonis). Erinevate jooniste digitaalsete kihtide (mille nõuded on toodud eelnõu §-s 5) abil koostatud esitluskujusid nimetataksegi tavaliselt lihtsalt joonisteks. Lõige 1 sätestab, et igal üksikul planeeringu joonise esitluskujul märgitakse nii planeeringu kui ka konkreetse joonise nimetus, joonise väljatrüki mõõtkava ning joonise koostamise kuupäev. Samuti tuleb joonise esitluskujul märkida planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi, kui see on asjakohane. Samuti tuleb juhul, kui planeeringu nimetusest ei selgu planeeringuala täpne asukoht, märkida planeeringuala ja/või joonisel kujutatu täpsem asukoht linnaosa ja asustusüksuse täpsusastmega. Asukoha märkimine sõltub planeeringu liigist, asukohast ja üldistusastmest, seda võib märkida aadressina, situatsiooniskeemina vms. Igakordselt kohane asukoha märkimine tuleb leida lähtudes info selgusest ja loetavusest. Jooniste esitluskujusid võib olla rohkem kui üks, neid võib eristada üksteisest teema (nt hoonestustingimused) või osa (nt valla keskus) alusel ning seletuskirjas tuleb anda kõikide koostatud jooniste nimekiri. Kui planeeringule vormistatakse rohkem kui üks esitluskuju, peavad need olema üksteist täiendavad ja moodustama ühtse terviku. Lõikes 2 sätestatakse, et planeeringu jooniste esitluskujudel märgitakse eraldi planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. Planeeringulahendus on see osa planeeringust, millele koostatakse terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel (PlanS § 6 p 15). 8 Sarnaselt planeeringu seletuskirja suhtes sätestatuga, peab ka joonis olema lihtne, selge ja arusaadav. Eristama peab, milline on teistest normidest ja andmebaasidest tulenev kajastatud info ning millised on planeeringuga seatud tingimused. Eeltoodu arusaadavus tagatakse asjakohaste ja teineteisest eristatavate leppemärkide kasutamisega. Praktikas on planeeringute jooniste vormistamisel lähtutud nii keskselt riigi poolt kui ka mõnede kohalike omavalitsuste poolt koostatud leppemärkidest. Määrusega ei ole kavandatud senise praktika muudatust. Viimane riiklikult Siseministeeriumi poolt (Rahandusministeeriumi planeeringute osakond asus kuni septembrini 2015 Siseministeeriumi koosseisus) koostatud soovituslik juhend aastast 2013 kannab nimetust „Ruumilise planeerimise leppemärgid“. Antud juhendi kasutamisel tuleb arvestada, et 2015. a 1. juulil jõustunud PlanS mõisted ja nõuded on erinevad leppemärkide koostamise ajal kehtinud planeerimisseadusest. Eelnõu § 5 sätestab nõuded planeeringu jooniste digitaalsetele kihtidele ehk andmegruppidele. PlanS kohaselt tuleb teatud planeeringute puhul maakatastri pidajale planeeringuga koos esitada masinloetavad andmed kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta (nt PlanS § 91 lõige 3). Lõikes 1 sätestatakse see, millises vormis tuleb planeeringu joonise digitaalne kiht koostada. Keskkonnaministri 26.10.2011 määruse nr 64 kohaselt koosneb Eesti geodeetiline süsteem muuhulgas L-EST97 tasapinnalisest ristkoordinaatide süsteemist ja EH2000 kõrgussüsteemist. Ruumiandmed tuleb toota nendes süsteemides. Ruumiandmed on ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 3 lõike 1 tähenduses andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Kui ruumiandmed toodetakse tasapinnaliselt, siis kõrgussüsteemi ei pea rakendama. Lõikes 2 määratletakse see, mida loetakse määruse tähenduses planeeringu jooniste digitaalseteks kihtideks: eristada tuleb planeeringulahenduse kehtestatud kihid alusandmetest ehk taustinformatsiooni kihtidest ning teistest esitlemiseks vajalikest kihtidest. Kui teistest normidest ja andmebaasidest tulenev joonisel kajastatav info on digitaalne, peab seda sisaldav kiht eristuma planeeringuga loodud andmetest. See tähendab, et sellele andmete kihile (nt mõõdistatud kihid, navigatsiooni teave), mida pole loodud planeeringulahendusega, ei lisata planeeringulahenduse infot. Planeeringuga loodud info tuleb panna omaette kihtidele. Kui planeeringulahenduse kehtestatud kihid koostatakse määrusega kooskõlas, eristuvad need teistest kihtidest, millele nõudeid esitatud ei ole. Lõikes 2 nimetatud üldpõhimõtet täpsustatakse lõikes 3 sätestatud loeteluga andmetest, mida planeeringulahenduse kehtestatud kihtideks muu hulgas ei loeta. Loetelu esitamine on vajalik, kuna tegemist on selliste andmetega, mida võidakse ekslikult planeeringulahenduse kihtideks lugeda. Alusandmeid planeeringuga ei kehtestata, kuid need olid vajalikud planeeringu koostamiseks, näiteks rasteraluskaardid, mõõdistatud aluskaardid, olemasolevad kitsendusi põhjustavad objektid jne. Esitluskuju parema loetavuse tagamiseks toodetud andmeteks ehk esitluskihtideks on näiteks juurde lisatud viirutused, kattuvad jooned, leppemärgid, kirjanurgad ja muud sarnased elemendid. Ruumikujuga seost mitteomavateks tekstideks on igasugused selgitused, näiteks asulanimed ja punktobjektide nimed joonisel, mida tegelikult tuleb esitada objekti tärkandmetes. Ruumikuju on vastavalt RAS § 3 lõikele 3 ruumiobjekti geomeetriline kuju, ruumiobjekt on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis. 9 Lõike 4 kohaselt sätestatakse planeeringulahenduse kehtestatud kihtide vormistamise tehniline kirjeldus ehk nõuded kihtide koostamiseks määruse lisas 2, kuna selle reguleerimine määruse tekstis ei ole kirjelduse mahukuse tõttu otstarbekas. Kihtide tehnilise kirjelduse hulka kuuluvad nii ruumikuju koostamiseks mõeldud nõuded (Nõuete tabel) kui ka masinloetaval kujul kasutatavad tärkandmed (Tärkandmete tabel). Tärkandmed on andmetabelisse organiseeritud omadustega koondatud andmed, mis on esitatud tähtede ja/või numbritena koos võimalike erimärkide ja tühikutega (nt mitmesugused koodid, nimetused). Tärkandmestik on vajalik selleks, et ruumiobjekti kirjeldada ja siduda planeeringulahendusega. Ruumiobjekt koos identifikaatoriga ja sellele vastava tärkandmetega automaatset sidumist võimaldava kirjeldava failiga tähendab joonestusprogrammis toodetud ruumikuju, mis on seotud tabeltöötlus- programmiga toodetud tärkandmestikuga (tekstitöötlustabelina). Planeeringulahenduse kehtestatud kihid on ette nähtud eristada ehk andmegrupid moodustada seal sisalduva info alusel nii, et neid saaks info täpsemaks esitlemiseks juurde luua. Kõikidele üldplaneeringu kihtidele on lisatud eesliidend YP ja detailplaneeringu kihtidele DP. Lisas 2 toodud kihi nimi on tüvi, millele võib lisada järel-liidendeid (nt lisas 2 toodud YP_transp võib jagada alamharudeks YP_transp_tee; YP_transp_rdt; YP_transp_vee jne). Oluline on märkida, et määruse lisa 2 reguleerib ainult planeeringulahenduse kehtestatud kihte, mida vajab ruumiandmete töötleja. Seetõttu tuleb maakatastri pidajale esitada nii lisa 1 kohane info kui ka lisa 2 kohased planeeringulahenduse kehtestatud kihid. Juhul, kui planeeringu koostamise korraldajal on võimalik või vajalik koguda rohkem andmeid, võib ta nende kihtide kohta sätestada nõudeid. Iga lisas 2 nimetatud planeeringulahenduse kehtestatud kihi Nõuete tabelis on kirjas tärkandmete vormistamise võimalus ja vormistamise tingimused. Kiht tuleb koos tärkandmetega esitada lisas toodud kujul maakatastri pidajale, s.t et iga kihi kohta tuleb esitada vähemalt kohustuslikuna ära märgitud andmed. Tärkandmed võivad olla esitatud kas planeeringujooniste koostamise tarkvaras loodud andmetena või unikaalse identifikaatori ja tekstitöötlustabelina. Ilma tärkandmeteta võib kihte esitada vaid juhul, kui lisas 2 kihi Nõuete tabelis on see eraldi ära märgitud. Selgitused ja põhjendused, miks just selliste tärkandmetega planeeringulahenduse kehtestatud kihte tuleb vormistada ja esitada, on antud määruse lisa 2 juurde koostatud selgitustes seletuskirja lõpus. Lõikes 5 sätestatakse planeeringulahenduse kehtestatud kihtide kujutamise/koostamise nõuded. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide objektid kujutatakse tegelikkusele vastavas asukohas. Planeeringulahenduse kehtestatud kihid tuleb koostada iga kihi kohta lisas 2 toodud Nõuete tabeli ja Tärkandmete tabeli infole. Planeeringulahenduse kehtestatud kihte on võimalik määrusele vastavalt vormistada ja maakatastripidajale esitada kolmel erineval moel sõltuvalt sellest, kuidas kihid ja objektid on loodud. Andmete vektorkujul loomine tagab nende masinloetaval kujul kasutatavuse. Ruumiobjekt koos kirjeldava tärkandmestikuga (tärkandmed ehk atribuudid ehk tabelandmed) on geoinfosüsteemi (GIS) tarkvaraga toodetud andmestik. Kui ruumiobjekti sisu on võimalik kirjeldada ja esitada kihi nimena, võib kihi esitada ka ilma tärkandmeteta. Planeeringu koostamise korraldaja ei saa valida suvaliselt, kuidas vormistada planeeringulahenduse kehtestatud kihte, vaid ta peab valiku tegemisel lähtuma sellest, millist tarkvara kihtide loomiseks kasutatakse. Valik tuleb teha eelmises lõikes nimetatud lisas 2 antud Nõuete tabeli ja Tärkandmete tabeli alusel. 10 Eelnõu § 6 sätestab nõuded juhuks, kui kehtivas planeeringus tehakse muudatusi. Muutmiseks loetakse PlanS kohaselt 1) osalist või terviklikku kehtetuks tunnistamist (ainult detailplaneeringud; PlanS § 140 lõiked 1 ja 2); 2) kehtiva planeeringuala või selle osa kohta uue planeeringu kehtestamist (nt PlanS § 93 lõige 2, PlanS § 140 lõige 7), aga ka detailsema planeeringuga tehtud muudatusi üldisema taseme planeeringus (nt PlanS § 142); 3) teemaplaneeringu kehtestamist (nt PlanS § 93 lõige 2); 4) muudetud või uute kehtestatud õigusaktidega kooskõlla viimist (nt PlanS § 140 lõige 9) ja 5) jõustunud kohtuotsusega vastavusse viimist (nt PlanS § 140 lõige 9). Sätte nõudeid tuleb järgida kõigil nimetatud juhtudel. Planeeringu muutmiseks ei loeta projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamist, sest sellega ei muudeta planeeringu olemust. Lõike 1 kohaselt peavad avalikkusele nii veebis kui väljatrükina eksponeeritavad esitluskujud – digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid – kajastama kõiki neisse kehtestamise järgselt tehtud muudatusi (nn valveplaan). Määruse § 2 lõike 5 kohaselt vormistatakse planeering sellises mõõtkavas ja kujunduses, et seda on võimalik loetaval kujul välja trükkida ja veebis esitleda, seda nõuet tuleb täita ka nendel juhtudel, kui planeeringusse tehakse muudatusi. Muudatusi peab kajastama nii joonistel kui ka planeeringu seletuskirjas, kui lisati või asendati teksti või jäeti välja mõni osa tekstist. Eelkõige mõeldakse ülal kirjeldatu all seda, et muudatused peavad kajastuma planeerimisalase tegevuse korraldaja või planeeringu koostaja veebilehel esitletavas või väljatrükina kättesaadavaks tehtud planeeringus. Arhiiviseaduse kohaselt arhiveeritud dokumentides muudatused ei kajastu. Arhiivi talletatakse just selline versioon planeeringust, milline antud ajahetkel kehtestati. Hilisemad muudatused peavad aga nähtuma juhul, kui soovitakse tutvuda kehtiva versiooniga. Igal isikul, kes soovib teada, millised maakasutus- ja ehitustingimused hetkel kehtivad, peab olema võimalik sellest eriteadmisi ja –vahendeid omamata aru saada. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et muudatuste tegemine planeeringus peab esimesel võimalusel nähtuma ka avalikkusele kättesaadavas planeeringu veebi versioonis ja muudatuste järgses väljatrükis. Nagu eespool selgitatud, saab planeeringut muuta koostades selle liigi kohta käivaid nõudeid järgides uue planeeringulahenduse mõne osa või mõne kindla teema kohta (teemaplaneering). Samuti saab hierarhiliselt kõrgemal asuvaid planeeringuid muuta nendest madalamal asuvate planeeringutega (nt PlanS §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutev detailplaneering). PlanS näeb ette ka selle, et planeeringu saab pärast planeeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega vastavusse viia. Lisaks eelnevale saab üht planeeringu liiki – detailplaneeringut – ka tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistada, mis on samuti sisuliselt planeeringu muutmine. Seega on võimalik, et ühel ajahetkel kehtestatud planeering ei ole enam ajakohane ning selle kehtestamise aegsed seletuskiri ja joonised on eksitavad. Õiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas avalikkusele esitletav planeering on ajakohane või mitte, sest õiguslikult siduv on muudetud kuju. Muudatuse juures peab olema viide ka muudatuse aluseks olevale õigusaktile ning kehtima hakkamise ajale. Juhul, kui muudetud planeeringu andmed pole kättesaadavad või kui planeerimisalase tegevuse korraldaja tehniline võimekus ei võimalda muudetud kujul kehtivas planeeringus esitleda ajakohasena kõiki sisulisi muudatusi, siis võib muudatuse ulatuse ning kehtima hakkamise aluse ja tähtaja tähistada viitena. 11 Lõige 2 sätestab, et kui planeeringu kehtestamise järgselt muudetakse planeeringut, peab see muudatus kajastuma ka planeeringu jooniste digitaalsetes kihtides ning nii digitaalsete kihtide üldine info kui ka ajakohastatud planeeringulahenduse kehtestatud kihid esitatakse määruses sätestatud nõuetele vastaval kujul maakatastri pidajale, et planeeringute kohta käivad andmed (nii lisa 1 kohased metaandmed kui ka lisa 2 kohased tärkandmed) oleksid ajakohased ka Eesti geoportaalis. Oluline on märkida, et muutmine ise (kuupäev, tegija ja otsuse number) on üks vajalikest andmetest, mis peab jõudma avalikkuseni. Seetõttu isegi kui muudatus puudutab vaid planeeringu seletuskirja ja joonise esitluskuju ei muutu, tuleb ikkagi esitada lisa 1 kohased uued andmed ja lisas 2 toodud planeeringulahenduse kehtestatud kihtidest vähemalt planeeringuala, mille tärkandmetes kajastuvad kehtestamise järgsed muudatused. See tagab, et ka planeeringute ajas muutumisel on masinloetaval kujul olemas informatsioon planeeringute kehtivuse ja kehtivuse ulatuse kohta. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. september 2019. a. HMS § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seega saab määruses endas sätestada üldisest tähtajast erineva jõustumistähtaja. Seega kõik planeeringud, mis algatatakse ja koostatakse pärast nimetatud kuupäeva, peavad vastama planeeringu kehtestamise hetkel käesoleva määruse nõuetele. Lõige 2 sätestab, et planeeringud, va detailplaneeringud, mis on algatatud enne määruse jõustumist, kuid mis pole veel kehtestamiseni jõudnud 1. märtsiks 2020. a, tuleb kehtestamise hetkeks määrusega vastavusse viia. Pooleaastane periood on piisav, et seda saaks arvestada pooleliolevatele kuid vähemalt kuue kuu pärast kehtestatavatele planeeringutele nende vormistamisel ja ülesehituse kavandamisel. Nõuetega vastavusse viimine on oluliseks abiks planeeringute avalikkusele esitlemisel ja arusaadavuse tagamisel. Eelkõige on vajalik määruse nõuetega kooskõlla viia koostamisel olevad üldplaneeringud, sest üldplaneeringus sisalduvad maakasutus- ja ehitustingimused peavad olema arusaadavad ja järgitavad kõigile ühtemoodi. Üldplaneeringud on aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringute koostamisel ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste väljastamisel. Lisaks võib üldplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi (vt PlanS § 74 lõiked 3 ja 5). Lõige 3 sätestab, et enne määruse jõustumist algatatud detailplaneeringud, mis kehtestatakse pärast 1. septembrit 2020. a, peavad kehtestamisel vastama määrusega seatud nõuetele. Kuna enne määruse jõustumist algatatud, kuid veel kehtestamiseni jõudmata detailplaneeringute hulk on oluliselt suurem kui teistel planeeringu liikidel, ja seega ka võimalik vormistusliku külje täiendamise või muutmise vajadus on ulatuslikum, kui muude planeeringu liikide puhul, siis nende osas on määrusega vastavusse viimise ajaks nähtud ette 12 kuuline tähtaeg määruse jõustumisest. Kuna määrus sätestab nõuded kehtestatavatele planeeringutele, tagavad eelpool nimetatud jõustumise tähtajad kõigile algatatud planeeringutele võimaluse uute nõuetega juba koostamisel arvestada. Arvestades, et määruse nõuded on üldised, saab neid arvestada pooleliolevate planeeringute koostamisel, kui sellest on ette teada pool aastat või detailplaneeringute puhul isegi aasta. 12 Nõuetega vastavusse viimine ei too kaasa ülemäärast kiirustamist ega ka märkimisväärset halduskoormust. Teatud kulud (eelkõige ajaline kulu) ja halduskoormus siiski planeeringute määruse nõuetega vastavusse viimisel võivad esineda, kuid see ei kaalu üles üldist kasu, mis saavutatakse vormistunõuete ühtlustamisega terves Eestis. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA Enamik eelnõus kasutatavad terminid on lugejale arusaadavad ning neid pole vaja eraldi reguleerida. Seletuskirjas on mitte väga levinud termineid selgitatud ning antud viited teistele seadustele (nt AvTS, RAS), kust leida legaaldefinitsioone. Eelnõuga loodud, aga eelnõus piisavalt selgitatud mõisted on 1) planeeringu jooniste digitaalsed kihid; 2) planeeringu jooniste esitluskujud ja 3) planeeringulahenduse kehtestatud kihid. Esimest kahte on selgitatud eelnõu seletuskirja § 2 lõike 1 selgituses, kolmandat on selgitatud eelnõu § 5 lõigete 2 ja 3 selgituste juures. 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõul ei ole Euroopa õigusega puutumust. 5. MÄÄRUSE MÕJUD Määrus mõjutab ruumilise planeerimise valdkonda, eeskätt planeeringu koostamise korraldajaid – kohalikke omavalitsusi ning Rahandusministeeriumit ja teisi ministeeriumeid, kellele planeeringu koostamine ülesandeks on tehtud või võidakse teha. Samuti planeerijaid, kes planeeringuid koostavad. Maakatastri pidaja on oma vajadusest lähtuvalt alates 2017. aasta jaanuarist koondanud paberkaustade asemel planeeringu põhilised jooniste digitaalsed esitluskujud, seletuskirja ja muud olulised dokumendid oma arhiivi ja loonud planeeringualade piiri vektorkujul kihi. Maa-amet on teinud sellekohase ringkirja ja juhendi omavalitsustele ning vajadusel omavalitsusi abistanud (Maa-ameti 16.01.2017 ringkiri nr 6-3/17/973, „Planeeringute dokumentide Maa-ametile esitamise juhend“). Määruse jõustumise järgselt digitaalsete andmete esitamine võib kaasa tuua lisakulusid omavalitsuste töövoos pooleliolevate planeeringute andmete vormistamisel ja esitamisel katastripidajale. Pooleliolevate planeeringute puhul on kohaliku omavalitsuse otsustada, kas menetluses olevate planeeringute vormistamisnõuete määruse kohased muudatused tehakse ise või tellitakse see konsultantidelt. Lisakulu on vaid ühekordne, sest puudutab vaid neid poolelioleva menetlusega planeeringuid, mille eeldatav kehtestamise aeg on hilisem määruse rakendamise ajast. Määruse jõustumine toob planeeringute koostajatele (planeerijad, jooniste koostajad) kaasa vajaduse edaspidi lähtuda määruses ja selle lisas esitatud nõuetest. Osaliselt on nõuded seni seatud kohalike omavalitsuste poolt. Tegemist on ühekordse muudatusega planeeringute koostamise praktikas, millele tuginedes koostatakse ka järgmised planeeringud. Ühekordsete muudatuste sisseviimise lihtsustamiseks koostatakse Rahandusministeeriumi poolt näidised määruse jõustumise ajaks ning need avalikustatakse planeerimine.ee portaalis. 13 Määrus ei kohusta viima enne määruse jõustumist kehtestatud, arhiveeritud ja maakatastri pidajale esitatud planeeringuid määruse nõuetega vastavusse. Seega ei kaasne määrusega tagasiulatuvaid nõudeid Määruse nõudeid on soovitatav ja otstarbekas rakendada juba planeeringu koostamise ajal. Kui seda tehakse, siis lõppkokkuvõttes planeeringute vormistamine hõlbustub (praegu tuleb lähtuda iga planeeringu koostamise korraldaja etteantud nõuetest, mistõttu kulub täiendavalt aega erinevatest vormistusnõuetest tulenevalt planeeringute vormistamisele) ning koostöötegijatel ja kooskõlastajatel kehtestatud planeeringutega tutvumine ja planeeringu vajalike andmete leidmine lihtsustub. Samuti lihtsustub planeeringute koostamise korraldajatel, kes pole vormistamisnõudeid rakendanud, planeeringute menetlemine, kuigi määruse nõudeid rakendatakse vaid kehtestatavatele planeeringutele. Hetkel puudub planeeringute vormistamisel ja ülesehitusel süsteemsus, kuna iga konsultant võib planeeringu erinevalt vormistada. Seega aitab määrus lihtsustada nii planeeringute menetlemisega seotud osapoolte tööd kui ka tagada planeeringute ühest mõistetavust ja planeeringulahendusest arusaadavust otsustajatele ja avalikkusele. Kohalikel omavalitsustel säilib õigus käesolevas määruses reguleerimata küsimusi reguleerida kohaliku omavalitsuse määrustega. Tegemist on nn omavalitsuste praeter legem korras antud määrustega, millega tuleb samuti planeeringute puhul arvestada (vt ka seletuskirjas § 1 „Määruse reguleerimisala“ juures toodud selgitust). Lisaks tuleb kohalikel omavalitsustel peale määruse kehtestamist enda poolt planeeringute vormistamist ja ülesehitust reguleerivad määrused viia käesoleva määrusega kooskõlla. Seda tehes tuleb arvestada, et kohaliku omavalitsuse määruses võib reguleerida vaid neid küsimusi, mis ei ole käesolevas määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. 6. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED,VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamisega kaasnevad teatud tegevused kohalikele omavalitsustele, kelle koostatavad planeeringud on määruse jõustumisel pooleli ega vasta määruses ettenähtud nõuetele. Sellisel juhul tuleb pooleliolevad planeeringud viia vastavusse määruses sätestatud nõuetega üleminekuperioodi möödumisel (vt eelnõu § 7 ja allpool p 7 selgitusi). Arvestades määruses sisalduva regulatsiooni üldist iseloomu, ei too võimalikud tegevused kaasa ülemäärast halduskoormust ega kulusid ja on ühekordsed. Samas lisakulutused on vältimatud ja planeeringute kehtestajad peavad nendega arvestama. Määruse kehtestamine toob kaasa planeeringute vormistusliku ühtlustumise kogu Eestis. Ühtselt vormistatud planeeringute olemasolu loob aga eeldused ning lihtsustab nt kohalike omavalitsuste poolt enda planeeringregistrite kasutusele võtmist ja ka riigi poolt planeeringute keskses andmekogus andmete säilitamist ja kuvamist tulevikus. Määruse nõuete rakendumisel lihtsustub planeeringute koostamine, planeeringutega tutvumine ja nende elluviimine, samuti planeeringute alusel ehitusprojektide koostamine. Paremad võimalused planeeringutest arusaamisel lihtsustavad nii isikute, kohalike omavalitsuste kui ka riigiasutuste jaoks tervikliku ruumilise olukorra hindamist ja oma tegevuse kavandamist. Üheselt reguleeritakse planeeringu ruumiandmete säilitamine. See võimaldab ka hiljem vastava 14 võimaluse tekkimisel hõlpsasti kuvada korrektselt ja nõuetekohaselt vormistatud planeeringuid keskses planeeringute säilitamiseks loodavas keskkonnas. 7. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE JA RAKENDAMINE Määruse jõustumise ajaks on määratud 1. september 2019. Kuna planeeringute koostamine on pikk protsess, siis on määruse §-ga 7 ettenähtud nn üleminekuaeg, mille jooksul oleks võimalik kõik enne määruse jõustumist algatatud ja koostamisel olevad planeeringud määruse nõuetega vastavusse viia. Seega rakendatakse määrust detailplaneeringutele, kui enim koostatavatele planeeringutele, alates 1. septembrist 2020 ning kõigile teistele planeeringuliikidele 1. märtsist 2020. Rõhutama peab, et planeeringud peavad määruse nõuetele vastama kehtestamise hetkest – ehk siis alates 1. septembrist 2020 kehtestatav detailplaneering ja alates 1. märtsist 2020 kehtestavad üleriigiline, maakonna-, üld- ja riigi ning kohaliku omavalitsuse eriplaneering peavad vastama määruses toodud nõuetele. Vältimaks kehtestamisel määruse nõuetega mittevastavust, on juba koostamise ajal tungivalt soovituslik määruse nõudeid järgida. 8. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu koostamisel tehti tihedat koostööd mitmete huvigruppide ja asutustega. Eelnõu lisade koostamisel on arvestatud Maa-ameti ettepanekutega jooniste digitaalsetele kihtidele nõuete seadmisel. Eelnõu on läbinud kaks tutvustamise ja praktikutelt sisendi saamise ringi, septembris 2018 ja aprillis 2019, mil eelnõu saadeti eelnevalt tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks kohalikele omavalitsustele, kohalike omavalitsuste liidule, planeeringutega kokku puutuvatele ametkondadele (Keskkonnaamet, Maanteeamet, Lennuamet, Veeteede Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet) ja erialalistele huvigruppidele (Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit). Saadud asjakohase ja planeerimise praktikat sisaldava tagasiside põhjal on nii 2018. aasta sügisel kui ka 2019. aasta kevadel korrigeeritud ja täiendatud nii määrust, kui selle lisasid ning täpsustatud eelnõu juurde koostatud seletuskirja. Määruse eelnõu koos lisade ja seletuskirjaga saadetakse ametlikule kooskõlastusringile kohalikele omavalitsustele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja 17.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitusse määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohastele planeeringu kooskõlastajatele. Eelnõu saadetakse teadmiseks ja vajadusel veelkord arvamuse andmiseks ka teistele planeerimisega kokku puutuvatele ametkondadele (Maa-amet, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium) ning planeerimisega tegelevaid isikuid ühendavatele erialaorganisatsioonidele. 15 9. LISAD Lisa 1 selgitused Lisa 1 kohaselt esitatakse ruumiandmete töötlejale ehk maakatastri pidajale joonise metaandmed. Nii jooniste digitaalsete kihtide üldine info kui ka planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri esitatakse üks kord eraldi loodud failina pärast planeeringu kehtestamist, mille nõuded on toodud määruse lisas 1. Planeeringu jooniste üldise info esitamise vorm ei ole reguleeritud, see võib olla nii tabelina kui tekstina. Kohustuslik on märkida tarkvara ja selle versioon, millega planeeringu joonised on koostatud, et esitatud kihid oleks võimalik viia ühtsesse süsteemi üldises andmebaasis (Eesti geoportaalis). Veel on vajalik märkida planeeringu joonise üldistusaste ehk väljatrüki mõõtkava, et esitatud kihte süsteemis vajaliku täpsusastmega kuvada. Kui suuremat huvi pakkuvad asukohad on vormistatud suurema detailsusastmega väljavõtetena (nt üldplaneeringutes vallasisene linn või linnalised asulad) ja seda soovitakse täpsemalt ka süsteemis kuvada, tuleb see ala piiritleda väljavõtte piiriga, mis kantakse omaette kihile, kuid mida esitluskujul ei näidata. Lisaks vajab ruumiandmete töötleja infot jooniste koostaja ehk digitaalsete kihtide looja kohta, kelleks võib olla nii planeerija, planeeringu tehniline koostaja kui ka planeeringu koostamise korraldaja, kes on joonised loonud. Kui andmetega on tegelenud erinevad isikud, tuleb välja tuua nende osalus. Need on joonise õigsuse eest vastutavad isikud, kelle käest saab vajadusel küsida lisainformatsiooni. Nimede juurde võib märkida ka kontaktandmed, kuid nende lisamine pole kohustuslik, sest kontaktandmed võivad ajas muutuda. Koos joonise metaandmetega on vaja esitada planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri. Lisas 1 esitatud tabeli vormis. Allpool toodud näidisnimekirjad nii üldplaneeringu kui detailplaneeringu kihtidest järgivad PlanS-s toodud planeeringute ülesannete nimekirju. Näidisnimekirjad on moodustatud lisas 2 toodud kihtide nimesid kasutades. Tegelik kihtide nimekiri koosneb iga konkreetse planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekirjast. Juhul, kui kiht on loodud, on selle esitamine kohustuslik. Soovitav on kihtide nimekiri panna kokku pärast planeeringu jooniste valmimist. Üldplaneeringu kehtestatud kihtide näidisnimekiri Kihi/faili nimi Sisu kirjeldus Muu oluline info plan_ala Planeeringuala Esitluskujul ei näidata, sest ühtib valla piiriga YP_transp Transpordivõrgustiku asukohad ja kitsendused YP_jaade Jäätmekäitluskohtade asukohad ning nende kitsendused YP_tehno Tehnovõrgud ja –rajatised ning nende kitsendused YP_ORME Olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohad YP_veekaldaehitis Kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise asukohad 16 YP_rand Supelrannad YP_yleujutus Üleujutusega alad YP_rohev Rohevõrgustiku tuumala ja koridoride täpsustamine YP_juurdep Avalikud juurdepääsud YP_ekv Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatused YP_KOVloodus Kohaliku omavalitsuse looduskaitse YP_vaartpollum Väärtuslikud põllumajandusmaad YP_vaartrohe Väärtuslikud rohealad ja muud loodusväärtused YP_vaartmaastik Väärtuslikud maastikud ja selle üksikelemendid YP_vaartvaade Väärtuslikud vaatekohad- ja koridorid YP_vaartmiljoo Miljööväärtuslikud alad ja objektid YP_KOVkultparand Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi YP_puhke Puhke- ja virgestusalad YP_DPkoko Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad YP_tiheas Tiheasustusega alad nii maareformiseaduse kui ka looduskaitseseaduse tähenduses YP_maavara Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud alad YP_maapar Maaparandussüsteemid YP_veehaare Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ja kitsendused YP_sund Avalikes huvides omandamise või sundvalduse seadmise alad ja objektid YP_KKtingimus Keskkonnatingimustega alad YP_ARHvoistlus Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad YP_maakas Maakasutuse juhtotstarve YP_tingimus Tingimusega alad 17 Detailplaneeringu kehtestatud kihtide näidisnimekiri Kihi/faili nimi Sisu kirjeldus Muu oluline info (Tekstina vastavalt ette (Millise digitaalselt esitatava kihi andmeid (Näiteks andmete antud liigitusele) sisaldab ja lühiselgitus kihi sisu kohta) kasutamise piirangud) plan_ala Planeeringuala Esitluskujul ei näidata. Esitluskujul näidatud kiht plan_ala2, kus planeeringuala on joonise loetavuse huvides 5 m väljaspool DP_krunt Planeeringuala krundid Tärkandmed eraldi exceli tabelis DP_hoonestus Krundi hoonestusala ja ehitusõigused Tärkandmed eraldi exceli tabelis DP_transp Teede ja liikluskorraldus DP_tehno Tehnovõrgud ja –rajatised DP_haljastus Haljastus ja heakord DP_kuja Ehitiste vahelised kaugused DP_juurdep Avalikud juurdepääsud DP_KKtingimus Keskkonnatingimustega alad DP_maapar Maaparandussüsteemid DP_KOVloodus Kohaliku omavalitsuse looduskaitse DP_vaartpollum Väärtuslikud põllumajandusmaad DP_vaartloodus Loodusväärtused DP_vaartmiljoo Miljööväärtuslikud alad ja objektid YP_ekv Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatused Kuna ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on selle kihi nime tüve ees lühend YP DP_ARHvoistlus Arhitektuurivõistluse korraldamise nõudega alad DP_servituut Servituutide vajadus 18  DP_avalik Avalikult kasutatavate alade vajadus Esitluskujul ei näidata, sest kattub servituudi seadmise vajadusega DP_sund Avalikes huvides omandamise või sundvalduse seadmise alad ja objektid DP_tingimus Tingimustega alad Lisa 2 selgitused Lisas 2 on planeeringu liikide kaupa nimetatud need kihid, mida saab vaid nõuetele vastavalt vormistada. Teisi planeeringulahenduse kehtestatud kihte, millel asuva info kohta nõudeid pole seatud, määrusele vastavalt nimetama ja vormistama ei pea. Lisas 2 nimetatud kihid tuleb vormistada Tärkandmete tabelile vastaval kujul pärast planeeringu kehtestamist olenemata planeeringu liigist. Seega ei reguleeri määrus ega lisa koostatavaid/kooskõlastatavaid, vaid kehtestatud planeeringute andmeid. Planeeringu jooniste koostajal on mõistlik arvestada lisas 2 toodud nõuetega (nt kihi nimetus) juba koostamise ajal, kuid kihid võib õigete nimede ja andmetega varustada ka planeeringu kehtestamisel. Kihtidel asuvad ehk andmegrupi moodustavad ruumiobjektid ja nende tärkandmed on mõistlik lõplikult vormistada alles pärast planeeringu kehtestamist, osalt sellepärast, et mõned andmed on kehtestamise kohta (kehtestamise kuupäev, otsuse number ja viide veebiaadressile), kuid osalt ka seetõttu, et alles kehtestamise hetkeks on lõplikult selge, milline planeeringulahendus lõplikult kehtestatakse. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide koostamine tuleb teha iga kihi kohta vastavalt Nõuete tabelile ja Tärkandmete tabelile. Iga vormistatava ja esitatava kihi Nõuete tabelis on kirjas tärkandmete lisamise võimalus ja tingimused. Tärkandmete tabel tuleb vormistada koos ruumiobjektiga (GIS programmis) või ruumiobjektist eraldi andmetabelis (eelkõige joonestusprogrammis) lisades vajadusel objekti ja andmeid ühendava unikaalse identifikaatori (objectID). Kui kihi Nõuete tabelis on lubatud ja iga ruumiobjekt asub omaette kihil (nt kruntidele on antud krundi number, millega saab objekti ja andmed siduda), siis ei ole eraldi unikaalset identifikaatorit (objectID) vaja. Kui kihi Nõuete tabelis on lubatud andmeid jagada eraldi tähistatud kihtidele kasutades kihi nime tüve, võib esitada andmed ilma tärkandmeteta kihtidele, mille nimetuses on kasutatud Nõuete tabelis märgitud tüve. Eraldi tähistatud kihid tuleb luua nii, et kihi tüvele lisatakse alakriips ja täiend jättes kihi nime tüve muutmata. Juhul, kui on lubatud (näite lahtris tähistatud: jne), võib ka kihte uute järel-liidenditega juurde luua. Planeeringuala Vormistamise nõuetele vastavalt tuleb iga planeeringu kohta teha vähemalt planeeringuala kiht. Planeeringuala on PlanS § 3 lõikes 1 sätestatud kui konkreetne maa-ala, mille kohta planeering koostatakse. Seega on planeeringuala olemasolu kindlalt tagatud iga konkreetse planeeringu puhul. Planeeringuala kihi kohta tärkandmete esitamine on kohustuslik, s.t et andmed tuleb esitada kas 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega või 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi tabelina. Planeeringuala kihi vormistamine sõltub planeeringu liigist ja eesmärgist ning kasutatavast tarkvarast. Näiteks võib üldplaneeringu puhul planeeringuala piir 19 kattuda kohaliku omavalitsuse piiriga, kuid see ei tähenda, et planeeringul poleks konkreetset planeeringuala. Selle kihi loomine on kohustuslik kõikide planeeringute puhul, sest sellele kihile märgitakse planeeringu identifitseerimiseks number ehk planID. Planeeringu identifitseerimise number on selle konkreetse planeeringu eristamiseks teistest planeeringutest. Planeeringu identifitseerimise number on ühe planeeringu kõigil planeeringulahenduse kehtestatud kihtidel ehk andmegruppidel sama, see seob kõik erinevad kihid just selle kehtestatud planeeringuga. Planeeringuala kihi tärkandmed seotakse identifitseerimise numbri abil kõikide teiste kihtidega ning seetõttu ei ole teistel kihtidel enam vajalik kajastada üldiseid planeeringut puudutavaid tärkandmeid (nt planeeringu nimetus, kehtestamise aeg ja otsuse nr). Planeeringu identifitseerimise numbri võib anda planeerimislase tegevuse korraldaja (nt kohalik omavalitsus üld-, detail- ja eriplaneeringu puhul) ise ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses, kuid kui planeerimislase tegevuse korraldajal identifitseerimise numbri loomise süsteemi pole, tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel, mida võib identifitseerimise numbri küsimise eesmärgil teha ka varem kui alles planeeringu kehtestamisel. Planeeringuala kiht on mõistlik luua kõige esimesena, sest selle kihiga seotakse muud planeeringu kohta käivad andmed. Planeeringuala ruumikuju peab vastama tegelikkusele vaatamata sellele, et esitluskujul ei ole planeeringuala piiri joonise loetavuse huvides mõistlik näidata õiges kohas, vaid see näidatakse tegelikust asukohast väljaspool. Samuti peab ruumikuju olemas olema ja vastama tegelikkusele isegi juhul, kui planeeringuala pole üldse mõistlik esitluskujul näidata. Lisaks planID veerule on planeeringuala kihil kohustuslike tärkandmetena vajalik märkida planeeringu nimetus (planNim), planeeringu liik (planLiik), planeeringu seisund (planSeis) ning kehtestamise kuupäev (kehtestKp) ja otsuse number (kehtestNr). Planeeringu nimetus (planNim) on kohaliku omavalitsuse poolt planeeringule antud originaalnimetus, mis kajastub planeeringu otsustes. Selle nimetusega planeeringut tutvustatakse nii avalikkusele kui ka otsustajatele. Planeeringu liik (planLiik) on maakatastri pidaja poolt loodud kood (väärtused antud lisas 2 planeeringuala kihi juures), millest selgub konkreetne planeeringu liik. Planeeringu KSH (planKSH) lahtri täitmine on tingimuslikult kohustuslik. See tuleb täita juhul, kui planeeringuga koos viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärk (planEesm) on mõistlik tärkandmetes anda väga lühidalt, näiteks sarnaselt lehekuulutustes eesmärgi kirjeldusele. Oluline on planeeringu eesmärk siis, kui koostatakse näiteks teemaplaneeringut. Oluline on märkida, et eriplaneeringute planeeringuala on detailse lahenduse planeeringuala. Planeeringu seisund (planSeis) on maakatastri pidaja poolt loodud lühike kood (väärtused antud lisas 2 planeeringuala kihi juures), mis annab infot selle kohta, kas planeering kehtib. Planeeringu seisund on seotud õigusaktide kuupäevadega ja on masinloetav otsuste kuupäevade kaudu. Näiteks kehtival planeeringul saab kehtestamise kuupäeva kaudu teada tema seisundi. Erandiks on osaliselt kehtiv planeering, mille puhul peab tärkandmete koostaja seisundi andmetes täitma. Tingimuslikult kohustuslik on planeeringu veebiviide (planViide) – veebis esitlemise või andmekogu lehekülje viide, kui seda on võimalik jagada. Eelkõige on mõeldud viidet eelnõu § 6 lõikes 1 nimetatud veebis esitlemisele. 20 Planeeringu algatamise (algatKp) ja vastuvõtmise kuupäevade (vastuvKp) lisamine on soovituslik. Planeeringu kehtestamise kuupäeva (kehtestKp) ja kehtestamise otsuse numbri (kehtestNr) lisamine on kohustuslik. Kuna kehtestamise otsus on haldusakt, siis näitab kuupäeva ja otsuse lisamine täpset nõuete kehtima hakkamise aega ja alust. Oluline on kehtestamise otsuse juurde märkida otsuse tegija, sest mõnede planeeringute puhul planeeringu koostamise korraldaja ei kattu kehtestajaga. Tingimuslikult kohustuslik on planeeringu muutmise (muutKp ja muutNr) s.h kehtetuks tunnistamise märkimine. Juhul, kui üht planeeringut muudetakse mitmendat korda, tuleb veerge juurde teha ja ka nende muutmiste info lisada. Oluline on märkida, et muutmise info peab lisanduma planeeringuala kihile ka juhul, kui planeeringuala või üldse joonis ei muutu, kuid muutub seletuskiri. Sellisel juhul on muutmise info ikkagi kohustuslik. Planeeringu muutmise info tuleb lisada planeeringule kohe, kui planeering muutub. Kui tehniliselt pole võimalik kohe õigeid andmeid õigetele kihtidele märkida, tuleb anda vaid viide, et planeering on osaliselt kehtiv. See on nn ohu märgiks, et andmed pole enam õiged, eelkõige on sellisteks juhtumiteks nn sama liigi planeeringute üleplaneerimised või osalised kehtetuks tunnistamised. Osaliselt kehtiva planeeringu staatus on ajutine: see eksisteerib niikaua kui osaliselt kehtiva või osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringuala tärkandmed pole veel lõplikult korrastatud. Juhul, kui detailsema planeeringuga muudetakse üldisemat planeeringut (nt PlanS § 142 ja § 91 lõige 6), siis koostatakse planeeringulahenduse kehtestatud kihid mõlema planeeringu liigi kohta esitatud nõuetest lähtuvalt eraldi. See tähendab, et näiteks koostades PlanS § 142 kohast üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, ei tule küll luua planeeringuala piiri kaks korda, kuid tuleb esitada nii detailplaneeringu lahenduse jaoks loodud kihid kui ka üldplaneeringus muudetud kihid. Seejuures ei pea planeeringuala piiri esitama kaks korda, kuid tuleb detailplaneeringu kohta esitatud andmetes kindlasti ära märkida, millist planeeringut ja millised üldplaneeringu kihte sellega muudetakse. Lisa 2 ülejäänud planeeringulahenduse kehtestatud kihid on jagatud gruppidesse lähtuvalt planeeringu liigist: üldplaneering ja detailplaneering. Eriplaneeringute detailsed lahendused tuleb vormistada detailplaneeringu kihtide vormistamise nõuetest lähtuvalt, sest vastavalt PlanS § 111 määratakse eriplaneeringu detailse lahendusega kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Üldplaneeringu vormistatavad kihid on toodud lisa 2 A osas. PlanS § 75 lõikes 1 toodud üldplaneeringu ülesannetest on kihtidena vormistatavaid ja esitatavaid andmegruppe märgitud 28. Tegelikkuses võib vormistatavaid kihte olla vähem, kui kõiki ülesandeid ei lahendata või rohkem, kui andmegruppe soovitakse kihi nime tüve kasutades jagada eraldi tähistatud kihtidele. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 75 lõige 2). Üheks üldplaneeringus kindlaks määratud vormistusega kihiks on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. See kiht on oluline edasise planeerimise jaoks kohaliku omavalitsuse territooriumil. PlanS § 125 lõike 1 preambulas on sätestatud, et sellisteks aladeks on linnad, alevid ja alevikud, kuid sama paragrahvi lõige 2 lubab kohalikul omavalitsusel endal alasid vajadusel juurde määrata. Seda üldplaneeringu kihti on vaja nende alade jaoks, mida kohalik omavalitsus juurde määrab. Kui detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ei erine maakatastripidaja andmestikust (linnad, alevid ja alevikud), siis seda kihti looma ei pea. 21 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade puhul on tärkandmed kohustuslikud. Objektid võivad olla joonestatud vaid aladena või auguga aladena, liitobjektide tegemine ega teiste geomeetriate kasutamine pole lubatud. Tärkandmetes tuleb anda planeeringu identifitseerimise number (planID) selleks, et teised sama planeeringu kihid siduda üldiste detailplaneeringu andmetega (planeeringuala kihil). Eeldatavasti kasutatakse üldplaneeringu koostamiseks GIS tarkvara ja seetõttu saab tärkandmed lisada ruumiobjektile. Juhul, kui aga kasutatakse joonestustarkvara, siis tuleb igale objektile anda omaette unikaalne identifikaator (objectID), mille abil seotakse omavahel ruumiobjekt ja eraldi koostatud andmetabel. Juhul, kui konkreetsele detailplaneeringu koostamise kohustusega alale on planeeringus antud nimetus või kasutatakse seal kindlat kohanime (kohanimi), võib selle nime kanda tärkandmetesse. Selline nimega sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle ala kohta käivat infot. PlanS § 75 lõike 1 p 26 sätestab ühe üldplaneeringu ülesandena detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramise. See tähendab, et detailplaneering tuleb koostada vaid siis, kui ala ja juhtum esinevad koos (nt ehitusloakohustusliku hoone püstitamine linna territooriumil – seadusest tulenevad juhtum ja ala). Seega tuleb iga kohaliku omavalitsuse poolt seaduses toodud aladele lisaks määratud ala kohta märkida, millised detailplaneeringu koostamise juhtumid (dpKokoJuht) seal kehtivad. Näiteks võib määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks küla kompaktse asustusega ala, millel kehtivad PlanS § 125 lõikes 1 toodud juhud. Kui aga määratud alal soovitakse teistsuguseid juhtumeid määratleda, tuleb ka need kohustuslikuna ära märkida ruumiobjekti tärkandmetes. Ka tiheasustusega ala kihi loomisel on kihi vormistusnõuded kindlaks määratud. See kiht on vajalik mitmetest erinevatest seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. PlanS § 75 lõike 1 p 27 sätestab, et üldplaneeringuga tuleb määrata maareformi seaduse (MaaRS) ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alad. Lisaks on erinevad nõuded tiheasustusaladele ette nähtud veel maa hindamise seaduses, pakendiseaduses, atmosfääriõhu kaitse seaduses, lõhkematerjaliseaduses jne. Mõnedes neist seadustest on eraldi ära näidatud, kuidas sisustada tiheasustusala mõistet, kuid enamasti viidatakse (üld)planeeringus määratud aladele. Tiheasustusega ala puhul on tärkandmed kohustuslikud. Kiht on võimalik esitada ka ilma tärkandmeteta, kui erinevad tiheasustused eristatakse kihi nimetusega, kusjuures eraldi kihil peab olema MaaRS mõistes tiheasustusega ala, sest nende alade määramine on oluline maamaksu määramiseks. Kui nii maareformiseaduse kui ka looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalad on ühel kihil, tuleb erinevad tiheasustused eristada märkega. Lahtrit tiheasust ei pea täitma, kui mõlema seaduse alad kattuvad. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID. Juhul, kui tiheasustusega ala kihti ei loodud ainult MaaRS mõistes, tuleb see tingimuslikult kohustuslike tärkandmetena ära märkida iga konkreetse ala puhul lisades viite seadusele (maaref) jah. Juhul, kui konkreetsele tiheasustusega alale on planeeringus antud nimetus või kasutatakse seal kindlat kohanime (kohanimi), võib selle nime kanda tärkandmetesse. Selline nimega sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle ala kohta käivat infot. 22 Juhul, kui tiheasustusalad on loodud erinevatel põhjustel (erinevad seadused) ja neil kehtivad erinevad tingimused (tingimus), võib tiheasustusega ala määrates märkida, millised tingimused sellel konkreetsel alal kehtivad. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 p 9 kohaselt üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Praktikas märgitakse erinevad juhtotstarbed erinevate funktsioonidega maa- aladele (elamise funktsioon, puhkamise funktsioon jne) erinevate värvide ja tähistega. Määruse ja selle lisade seisukohast ei ole oluline, millised värvid ja tähised konkreetsetele maa-aladele antakse, vaid oluline on eristada erinevad otstarbed. PlanS § 75 lõike 1 p 18 sätestab, et aladele antakse üldiste kasutus- ja ehitustingimuste hulgas maakasutuse juhtotstarve. Üldjuhul on maakasutuse juhtotstarbe kihi tärkandmed kohustuslikud. Kuid alad on võimalik esitada ka ilma tärkandmeteta juhul, kui juhtotstarbe nimetus eristatakse kihi nimetusega lisades kihi nime tüvele otstarbe tähise. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID. Juhul, kui otstarbed märgitakse ühel kihil, tuleb kohustuslikuna märkida, milline juhtotstarbe nimetus (juhtots) konkreetsele alale määratud on. Lisaks saab märkida ka tähise (tahis), mida ala tähistamiseks kasutatakse joonistel, ja peamised alal kehtivad tingimused (tingimus), kui need määratud on. Näiteks elamumaa nimetuse kõrval võib ära märkida ka tähise E ja selle, et antud alale tohib rajada vaid ühe- ja kahepere elamuid, mis peavad moodustama määratud alast 80%. Kui täpsemaid tingimusi pole antud või need pole seotud konkreetse alaga (näiteks kehtivad suuremal maa-alal), ei pea neid ka tärkandmetesse märkima. Samas võib soovi korral tingimuste lahtrisse märkida ka lihtsalt viite seletuskirjale (nt peatükile), kus ala kohta käivad tingimused on detailsemalt lahti seletatud. PlanS ei keela anda ühele maa-alale ka mitut maakasutuse juhtotstarvet. Sellisel juhul, kui ühel alale on määratud kaks või rohkem juhtotstarvet, tuleb tärkandmetes veerge juurde luua (nt juhtots 2, juhtots 3 jne) ning need andmetega täita. Lisaks juba märgitud kihtidele, on lisas 2 toodud terve rida kihte, mis on mõeldud erinevate planeeringuliste ülesannete lahendamiseks. Kihid on nimetatud PlanS § 75 lõikes 1 toodud ülesannete järgi, eristades erinevaid joonistel märgitavaid elemente. Kihid peab looma ja need vormistusnõuete kohaselt vormistama, kui konkreetne ülesanne lahendatakse konkreetses planeeringus. Enamike üldplaneeringu kihtide tärkandmed on kohustuslikud. Kuid andmegrupid on võimalik esitada ka ilma tärkandmeteta, juhul kui elemendi iseloom eristatakse kihi nimetusega. Näiteks erinevate transpordivõrgustiku elemente saab märkida kihil YP_transp, kuid erinevad elemendid võib ka jagada järel-liidenditega eristatud kihtide vahel – YP_transp_tee teede ja tänavate jaoks, YP_transp_rdt raudteede jaoks, YP_transp_vee veeteede jaoks. Kohustuslik on kasutada kihi nime tüve, et eristada erinevad üldplaneeringu ülesanded. Enamikele lisas 2 toodud üldplaneeringu kihtidele on lubatud märkida erinevaid geomeetrialiike (punkte, jooni ja alasid) vastavalt objekti iseloomule. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID. Kui ühe üldplaneeringu ülesande piires esitatakse alad ja objektid kõik ühel kihil, siis on kohustuslik tärkandmetes märkida nimetus, millise objektiga on tegemist (nt transpordivõrgustiku kihil: tugimaantee nr 39, puhke- ja virgestusalade kihil: Ilumäe puhkeala, väärtuslike maastike kihil: Mõisa allee, väärtuslike 23 rohealade kihil: Aedlinna park jms). Lisaks võib tärkandmetes olla ka vastavalt kihile erinevaid kitsenduste (kitsendus), vööndite (voond), kaitse- ja kasutamise ning maakasutus- ja ehitustingimuste (tingimus) märkimise võimalusi. Üldjuhul eeldatakse nendes tärkandmetes üldiseid või lühidaid ülevaateid. Kui see pole aga näiteks mahukuse tõttu võimalik, võib tingimuste lahtrisse märkida ka lihtsalt viite seletuskirjale (nt peatükile). Teatud juhtudel on kohustuslik tingimuse lahtri täitmine: keskkonnatingimusega alade kihi ja muude tingimusega alade kihi loomisel. Kui nendel kihtidel esitatakse kõik alad ühel kihil, siis on kohustuslik tärkandmetes märkida tingimus (nt kõrguspiiranguga ala või müratundlik ala jms). Detailplaneeringu kihte on reguleeritud määruse lisa 2 B osas. PlanS § 126 lõikes 1 toodud detailplaneeringu ülesannetest on kihtidena vormistatavaid ja esitatavaid andmegruppe märgitud 18. Tegelikkuses võib vormistatavaid kihte olla vähem, kui kõiki ülesandeid ei lahendata või rohkem, kui andmegruppe soovitakse kihi nime tüve kasutades jagada eraldi tähistatud kihtidele. Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 126 lõige 3). Mõnede ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik (PlanS § 126 lõige 2). Detailplaneering määrab ära planeeringuala kruntideks jaotamise (vt PlanS § 126 lõike 1 p 1). Seetõttu on ette nähtud planeeringuga kehtestatud krundile kohustuslikud vormistusnõuded. Vormistusnõuetele vastavalt peab krundi(d) moodustama ka siis, kui katastriüksust ei kavatseta muuta ning seetõttu kattub olemasoleva katastriüksuse piir krundi piiriga. Krunt on üks nn baaskihtidest, mille külge seotakse tärkandmetena krundi kasutamise sihtotstarve. Planeeringuga kehtestatud krundi kihi kohta tärkandmete esitamine on kohustuslik, s.t et andmed tuleb esitada kas 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega või 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi tabelina. Krundi kihi vormistamine sõltub planeeringu eesmärgist ning kasutatavast tarkvarast. Objektid võivad olla joonestatud aladena GIS programmis või kinniste joontena joonestusprogrammis. Iga krundi kohta tuleb luua üks geomeetria, millele antakse objectID või positsiooni (krundi) number. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID, selle kohta lisainformatsiooni rohkem pole. Kui iga krundi kohta märgitakse positsiooni (krundi) number, võib seda kasutada objectID-na ning siduda selle läbi kõik krundi kohta käiv info. Toonitama peab, et kui planeeringus kasutatakse positsiooni numbrit, siis samas planeeringus teisele krundile tuleb anda sarnaselt positsiooni number. Kui aga planeeringus märgitakse krundi number, siis tuleb seda teha kõikide kruntide puhul. Kasutades positsiooni või krundi numbrit identifikaatorina tuleb esitada ka numbreid sisaldav kiht eraldi ja kõik numbrid peavad asuma nendega kokku käiva ruumiobjekti geomeetria sees. Juhul, kui konkreetsele krundile on planeeringus antud nimetus või aadressi ettepanek, võib selle kanda tärkandmetesse veergu nimetus. Selline nimetuse või aadressiga sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle krundi kohta käivat infot. Kohustusliku väljana tuleb detailplaneeringutes märkida krundi kasutamise sihtotstarve veergu otstarve (nt väikeelamumaa). Lisaks võib märkida tärkandmetesse tahise juurde ka sihtotstarbe tähise, kui seda kasutatakse joonisel (nt EE). Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub krundi kasutamise sihtotstarvete andmeid ka protsendiliselt, võib nende andmete jaoks luua omaette veeru ja need sinna märkida. Kui ühel krundil on kaks või rohkem krundi kasutamise 24 sihtostarvet, tuleb need lisada ja luua vastavad väljad lisades tärkandmete nimetusele numbri alustades kahest (nt otstarve 2 jne) Sarnaselt saab juurde luua ka krundi kasutamise sihtotstarbe joonisel märgitud tähiste väljad (nt tahis 2 jne). Lisaks võib krundi kihile tärkandmetesse märkida eeldusliku krundi suuruse (pind). Pindala saab märkida vaid informatiivsena, sest tegelik maa-ala suurus selgub pärast maakorraldustoimingute läbiviimist ja krundi katastrisse kandmist. Krundi suurus märgitakse ruutmeetrites ning soovituslik on anda see viie ruutmeetrise täpsusega. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub tärkandmeid lisas 2 krundi kihi Tärkandmete tabelis toodud tärkandmetest täpsemalt, siis võib ka neid Maa-ametile esitada. Juurde lisatavate tärkandmete jaoks luuakse omaette veerud. Ka krundi hoonestusala kihi kohta on esitatud kohustuslikud vormistusnõuded, sest ka see on üks detailplaneeringu kohustulikest ülesannetest (vt PlanS § 126 lõige 2) ja sellele antakse krundi ehitusõigusega määratud arvväärtused välja arvatud krundi kasutamise sihtotstarve). Selle kihi loomine on kohustuslik juhul, kui ehitusõigusega nähakse krundile ette hoonete rajamist (või olulise avaliku huviga rajatiste rajamist) või krundil on detailplaneeringukohustuslikud hooned (nn olemasolev hoonestus). Sellisel juhul on vajalik sätestada, et kavandatud krundi ehitusõigus ongi olemasolev hoonestus. Hoonestusala kihi kohta tärkandmete esitamine on kohustuslik, s.t et andmed tuleb esitada kas 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega või 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi tabelina. Hoonestusala kihi vormistamine sõltub planeeringu eesmärgist ning kasutatavast tarkvarast. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub tärkandmeid lisas 2 toodud tärkandmetest täpsemalt (näiteks soovitakse teada suletud brutopinda), siis võib ka neid Maa-ametile esitada. Juurde lisatavate tärkandmete jaoks luuakse omaette veerud. Objektid võivad olla joonestatud aladena GIS programmis või kinniste joontena joonestusprogrammis. Iga krundi kohta tuleb luua üks geomeetria, millele antakse objectID või positsiooni (krundi) number. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID, kuid kui iga krundi kohta märgitakse positsiooni (krundi) number, võib seda kasutada objectID-na ning siduda selle läbi kõik krundi kohta käiv info. Kasutades positsiooni või krundi numbrit identifikaatorina tuleb esitada ka numbreid sisaldav kiht ja kõik numbrid peavad asuma nendega kokku käiva ruumiobjekti geomeetria sees. Kohustuslike andmetena tuleb hoonestusala kihil märkida hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal (arv) ja hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind (pind). Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus on võimalik anda kas suhtelise kõrgusena maapinnast (korgus) või absoluutkõrgusena (korgusAbs). Lisaks võib asjakohasel juhul märkida tärkandmetesse ka ehitusõigusega lubatud hoonete sügavus (sygavus). Selle lahtri täitmine on tingimuslikult kohustuslik, sest märkida tuleb see vaid juhul, kui detailplaneeringus selline ehitustingimus määratud on. Lisaks krundi ehitusõigusele võib hoonestusala kihi tärkandmetes märkida ka muid ehitusingimusi (tingimus), näiteks kui krundile on antud erinevad ehitusõigused põhihoone ja abihoonete ehitamiseks või infot maapealsele/maa-aluste ehitusõiguste kohta. 25 Ka detailplaneeringu kihte kirjeldavas osas on muude kihtide vormistusnõuded ära määratud. Nende kihtide detailsemad selgitused on üldplaneeringu sarnaste nimetustega kihtide juures, kuid arvestama peab detailplaneeringu täpsusastet. 26  MÄÄRUS 31.07.2019 nr 1.1-10/4938- 1 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktide 3 ja 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus sätestab nõuded igat liiki planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele nende kehtestamisel. (2) Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse planeerimisseadusest ja teistest riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. § 2. Üldnõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele (1) Planeeringu vormistatavad osad on: 1) seletuskiri; 2) joonised, sealhulgas jooniste esitluskujud ja jooniste digitaalsed kihid; 3) planeeringu juurde kuuluvad lisad. (2) Planeering peab olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. (3) Planeering vormistatakse digitaalselt. (4) Planeeringu seletuskiri, jooniste esitluskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisad peavad olema avatavad vabavaralise tarkvara abil. (5) Planeering vormistatakse sellises mõõtkavas ja kujunduses, et seda on võimalik loetaval kujul välja trükkida ja veebis esitleda. (6) Planeeringu seletuskiri ja planeeringu jooniste digitaalsed kihid vormistatakse masinloetaval kujul. (7) Planeeringus eristatakse: 1) planeeringuga määratavaid maakasutus- ja ehitustingimusi; 2) planeeringulahenduse kaalutletud põhjendusi ning vajadusel selgitusi; 3) alusandmeid koos viidetega andmete päritolule. (8) Planeerija allkirjastab planeeringu digitaalselt. Planeeringu kehtestamisel või esimesel võimalusel pärast selle kehtestamist allkirjastab planeeringu kehtestaja planeeringu digitaalselt. Planeeringut ei pea kehtestaja allkirjastama juhul, kui planeeringut säilitatakse riigiinfosüsteemi haldussüsteemi registreeritud andmekogus. (9) Planeering ning käesoleva määruse lisa 1 kohane jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri esitatakse kehtestamise järel planeerimisseaduses sätestatud juhtudel maakatastri pidajale. § 3. Nõuded planeeringu seletuskirjale (1) Planeeringu seletuskirjas märgitakse: 1) planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus); 2) planeerija, asjakohasel juhul keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi ja planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmistega isiku andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ning planeeringu koostamise korraldaja; 3) planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused; 4) ruumilise arengu eesmärgid; 5) planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule; 6) planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused; 7) planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks; 8) andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta; 9) planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri; 10) muu vajalik teave. (2) Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. (3) Lehekülgedena vormistatud seletuskirja leheküljed peavad olema nummerdatud. § 4. Nõuded planeeringu jooniste esitluskujule (1) Planeeringu jooniste esitluskujul märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. Kui planeeringu nimetuses ei ole toodud planeeringuala asukohta, märgitakse jooniste esitluskujul ka planeeringuala asukoht. (2) Planeeringu jooniste esitluskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. § 5. Nõuded planeeringu jooniste digitaalsetele kihtidele (1) Planeeringu jooniste digitaalsed kihid koostatakse L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. (2) Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide hulgas tuleb eristada planeeringulahenduse kehtestatud kihid alusandmete ja teistest esitlemiseks vajalikest kihtidest. (3) Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide andmed ei ole muu hulgas: 1) planeeringu koostamiseks kasutatud alusandmed; 2) jooniste esitluskujude parema loetavuse tagamiseks toodetud andmed; 3) tekstid, millel ei ole seost ruumikujuga. (4) Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide vormistamisel ja tehnilisel kirjeldamisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 2. (5) Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide andmed kujutatakse tegelikkusele vastavas asukohas kas: 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega; 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi, lisades nende automaatset sidumist võimaldava unikaalse identifikaatori, või 3) ruumiobjektina ilma tärkandmeteta. § 6. Nõuded planeeringusse selle kehtestamise järel tehtavate muudatuste vormistamisele (1) Veebis esitletav ja väljatrükina kättesaadavaks tehtav kehtestatud planeering peab kajastama planeeringusse selle kehtestamise järel tehtud muudatusi koos viidetega muudatuste alustele. (2) Planeeringu kehtestamise järel tehtud muudatused tuleb vormistada ja esitada maakatastri pidajale käesoleva määruse nõuetest lähtudes. § 7. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2019. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üleriigiline, maakonna- ja üldplaneering ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering peavad nende kehtestamisel alates 2020. aasta 1. märtsist vastama käesoleva määruse nõuetele. (3) Enne käesoleva määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata detailplaneering peab selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. septembrist vastama käesoleva määruse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler Lisad: 1. Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri 2. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide tehniline kirjeldus  Riigihalduse ministri 31.07.2019 määrus nr „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Lisa 1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 1. Jooniste digitaalsete kihtide üldine info on: 1) planeeringu digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon; 2) planeeringu jooniste esitluskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste, sealhulgas jooniste esitluskujust tehtud täpsustavate väljavõtete mõõtkava ehk üldistusaste; 3) planeeringu digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide koostamisel. 2. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina: Kihi/faili nimi Sisu kirjeldus Muu oluline info [Siia märgitakse [Siia märgitakse planeeringulahenduse [Siia märgitakse planeeringulahenduse kehtestatud kihi andmed ja sisu lühikirjeldus] vajadusel muu oluline kehtestatud kihi nimi info, näiteks andmete vastavalt määruse kasutamise piirangud, lisas 2 toodud andmete nähtavus nõuetele] esitluskujul jne] 3. Punktide 1 ja 2 alusel eraldi vormistatud failid esitatakse kehtestamise järel planeerimisseaduses sätestatud juhtudel maakatastri pidajale.  Riigihalduse ministri 31.07.2019 määrus nr „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Lisa 2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE TEHNILINE KIRJELDUS 1. Planeeringu kehtestamise järel olenemata planeeringu liigist tuleb planeeringulahenduse kehtestatud kihid vormistada vastavalt Nõuete tabelile ja Tärkandmete tabelile. 2. Jooniste planeeringulahenduse kehtestatud kihtide erineva sisuga ruumiobjektid ei tohi olla ühel kihil. 3. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimedena peab kasutama Nõuete tabelis toodud kihi nime. Kui sisu edasi andmiseks on vaja nime täiendada ja see on lubatud Nõuete tabelis, siis kasutatakse selleks kihi nime tüve, lisatakse alakriipsu ja sobiva lisandi, kusjuures nime tüve ei tohi muuta. 4. Planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide eristamiseks teistest kihtidest kasutatakse kihi nime tüve ees planeeringuliigi lühendit YP ja DP, mis eraldatakse tüvest alakriipsuga. 5. Kihtidele lisatakse tärkandmed vastavalt iga kihi Tärkandmete tabelile. Kasutatavate tärkandmete väljatüübid ja nende selgitused: Väli Selgitus [tekst] Tekstiväli, mis lubab sisestada nii tähe- kui numbrimärke. Maksimaalne pikkus 250/254 tähemärki olenevalt programmist [number] Lubab sisestada ainult numbreid [kodeeritud] Sisuliselt numbri väli, viitab sellele et väli tuleb täita ainult määruses toodud koodidega [kuupäev] Väli, kuhu tuleb sisestada ainult kuupäevi [viide] Sisuliselt teksti väli, viitab, et väljale sisestatakse veebiviide 6. Tärkandmed on märgitud kas kohustuslikuna, tingimuslikult kohustuslikuna või ei ole kohustuslikkuse märget antud. Ilma kohustuslikkuse märketa veeru tärkandmete loomine on vabatahtlik. Tingimuslikult kohustuslike tärkandmete puhul on oluline, et kui esineb selgituses toodud eeldus, tuleb selle veeru tärkandmed märkida. Kohustuslike tärkandmete märkimine on vajalik ning need veerud tuleb täita. 7. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide loomise nõuded:  1. Planeeringuala Kohustuslik kiht kõikide planeeringute puhul, sest sellele kihile antakse kood ehk planID ja selle kihiga seotakse muud andmed, mida mujal enam ei kajastata (nt kehtestamise aeg ja otsuse nr). Nõue Selgitus Tärkandmed Kohustuslikud Geomeetria liik Ala; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole liitobjekt ega auguga ala Ulatus Ainult planeeringulahendusega hõlmatud ala, piiri hulka ei loeta kontaktvööndit Objektide arv Iga planeeringu kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjekt ja auguga ala; pole lubatud objekte juurde luua Kihi nimi Plan_ala Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number, unikaalne ühe kohaliku [tekst] omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number, siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. planNim Kohustuslik Kehtestamise otsuses toodud planeeringu nimetus [tekst] planLiik Kohustuslik Numbriline kood, mille väärtused toodud allpool tabelina. Näitab [kodeeritud] ära, millise planeeringu liigiga on tegemist. planKSH Tingimuslikult Kui planeeringu koostamisel on läbi viidud keskkonnamõju [tekst] kohustuslik strateegiline hindamine, märkida jah planEesm Planeeringu peamise eesmärgi lühikirjeldus, mille võib kirja [tekst] panna näiteks sarnaselt algatamise lehekuulutusele planSeis Kohustuslik Numbriline kood, mille väärtused toodud allpool tabelina. Näitab [kodeeritud] planeeringu seisundit. planViide Tingimuslikult Kui on võimalik jagada avalikku veebiviidet, millelt avaneb [viide] kohustuslik konkreetne planeering omavalitsuse veebis/andmekogus, on lingi lisamine kohustuslik algatKp Planeeringu algatamise kuupäev [kuupäev] vastuvKp Planeeringu vastuvõtmise kuupäev [kuupäev] kehtestKp Kohustuslik Planeeringu kehtestamise kuupäev [kuupäev]  kehtestNr Kohustuslik Planeeringu kehtestamise otsustaja ja otsuse number [tekst] muutKp Tingimuslikult Kui on toimunud planeeringu muutmine, on planeeringu [kuupäev] kohustuslik muutmise kuupäeva märkimine kohustuslik muutNr Tingimuslikult Kui on toimunud planeeringu muutmine, on planeeringu [tekst] kohustuslik muutmise otsustaja ja otsuse numbri märkimine kohustuslik “planLiik” väärtused Kood Selgitus 40 Üleriigiline planeering, s.h merealade teemaplaneering 47 Riigi eriplaneering 10 Maakonnaplaneering, s.h osa hõlmav ja teemaplaneering 20 Üldplaneering, s.h osa hõlmav ja teemaplaneering 27 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering 30 Detailplaneering “planSeis” väärtused Kood Selgitus 10 Planeering on kehtiv 15 Planeering on osaliselt kehtiv või osa planeeringust on kehtetuks tunnistatud; osaliselt kehtiva planeeringu staatus on ajutine: eksisteerib seni, kuni osaliselt kehtiva või osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringuala tärkandmed on korrastatud 20 Planeering või selle osa on kehtetuks tunnistatud; osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringu puhul eksisteerib see staatus kehtetuks tunnistatud osa kohta A Üldplaneering 1. Transpordivõrgustiku asukoht ja kitsendus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad transpordivõrgustiku elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_transp Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_transp_tee; YP_transp_rdt; YP_transp_vee jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui transpordivõrgustiku elemendid esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist voond Kui transpordivõrgustiku objektile on määratud kaitsevöönd, siis [tekst] milline on vööndi ulatus kitsendus Transpordivõrgustiku objekti muud kitsendused lisaks [tekst] kaitsevööndile tingimus Transpordivõrgustiku objekti toimimise või kasutamise peamised [tekst] tingimused 2. Jäätmekäitluskoha asukoht ja kitsendus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad jäätmekäitluskohad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_jaade Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui jäätmekäitluskohad esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist  kitsendus Jäätmekäitluskoha kitsendused [tekst] tingimus Jäätmekäitluskoha toimimise või kasutamise peamised [tekst] tingimused 3. Tehnovõrgu ja -rajatise asukoht ja kitsendus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tehnovõrgu ja -rajatise elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_tehno Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_tehno_el; YP_tehno_gaas; YP_tehno_kyte jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui tehnovõrgu ja -rajatise elemendid esitatakse kõik ühel kihil, [tekst] kohustuslik on kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist voond Kui tehnovõrgu ja -rajatise elemendile on määratud kaitsevöönd, [tekst] siis milline on vööndi ulatus kitsendus Tehnovõrgu ja -rajatise elemendi muud kitsendused lisaks [tekst] kaitsevööndile tingimus Tehnovõrgu ja -rajatise objekti toimimise või kasutamise [tekst] peamised tingimused 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad olulise ruumilise mõjuga ehitised eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_ORME Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui olulise ruumilise mõjuga ehitised esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Peamised olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise, toimimise, [tekst] kasutamise vm tingimused 5. Kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise asukoht Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitised eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_kaldaehitis Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt [tekst] kohustuslik seotud ehitised esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud [tekst] ehitise ehitamise, toimimise, kasutamise vm tingimused  6. Supelrand Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad suplemiseks mõeldud alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_rand Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_rand_supelrand; YP_rand_supluskoht jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui suplemiseks mõeldud alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Suplemiseks mõeldud alade peamised maakasutus- ja [tekst] ehitustingimused 7. Üleujutusega alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad üleujutusega alad või kõrgveepiirid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_yleujutus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_yleujutus_meri; YP_yleujutus_sisevee jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis  planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui üleujutusega alad või kõrgveepiirid esitatakse kõik ühel kihil, [tekst] kohustuslik on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 8. Rohevõrgustiku alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad rohevõrgustiku tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_rohev Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_rohev_tuum; YP_rohev_koridor jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad rohevõrgustiku tingimustega alad esitatakse kõik [tekst] kohustuslik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist kitsendus Rohevõrgustiku tingimustega ala kitsendused [tekst] tingimus Rohevõrgustiku ala peamised tingimused [tekst] 9. Avalikud juurdepääsud Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad juurdepääsud eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_juurdep Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve:  YP_juurdep_kallasr; YP_juurdep_muu jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad juurdepääsud esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Juurdepääsu tagamise peamised tingimused [tekst] 10.Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatused Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_ekv Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_ekv_suurend; YP_ekv_vahend jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatused [tekst] kohustuslik esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise muudatusega on tegemist tingimus Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise [tekst] ulatus ja/või tingimused  11.Kohaliku tähtsusega looduskaitse Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_KOVloodus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_KOVloodus_puu; YP_KOVloodus_kivi jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad [tekst] kohustuslik loodusobjektid esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Peamised kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate [tekst] loodusobjektide kaitse- ja kasutustingimused 12.Väärtuslikud põllumajandusmaad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi (või kihi YP_vaartpollum Ilma tärkandmeteta nime tüvi) kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil  tingimus Peamised alal kehtivad kaitse- ja kasutustingimused [tekst] 13.Väärtuslikud rohealad ja muud loodusväärtused Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad rohealad ja loodusväärtused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_vaartrohe Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui rohealad ja loodusväärtused esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Rohealade ja loodusväärtuste peamised maakasutus- ja [tekst] ehitustingimused 14.Väärtuslikud maastikud ja nende üksikelemendid Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad maastikud ja üksikelemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_vaartmaastik Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis  planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui maastikud ja üksikelemendid esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Maastike ja maastiku üksikelementide peamised maakasutus- ja [tekst] ehitustingimused 15.Väärtuslikud vaatekohad ja koridorid Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad vaated eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_vaartvaade Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui vaated esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, [tekst] kohustuslik millise elemendiga on tegemist tingimus Väärtuslike vaadete ja koridoride peamised maakasutus- ja [tekst] ehitustingimused 16.Miljööväärtuslikud alad ja objektid Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad miljööväärtused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_vaartmiljoo Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui miljööväärtused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Peamised miljööväärtuslike alade ja objektide maakasutus- ja [tekst] ehitustingimused 17.Kohaliku tähtsusega kultuuripärand Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinev kohaliku tähtsusega kultuuripärand eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_KOVkultparand Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinev kohaliku tähtsusega kultuuripärand esitatakse kõik [tekst] kohustuslik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Peamised kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise ja [tekst] üldised kasutustingimused 18.Puhke- ja virgestusalad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad puhke- ja virgestusalad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_puhke Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_puhke_telk; YP_puhke_rada jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui puhkealad esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, [tekst] kohustuslik millise elemendiga on tegemist kitsendus Puhke- ja virgestuala kitsendused [tekst] 19.Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslikud Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi YP_DPkoko Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil kohanimi Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kohanimi [tekst] dpKokoJuht Kohustuslik Märkida, millised juhtumid sellel alal kehtivad (nt seadusest [tekst] tulenevad või rohkem) 20.Tiheasustusega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tiheasustused eristatakse kihi nimetusega Kohustuslikud juhul, kui erinevad tiheasustusega alad on ühel kihil, kusjuures eristatav peab olema maareformiseaduse mõistes tiheasustusega ala Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime YP_tiheas Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_tiheas_MaaRS; YP_tiheas_LKS Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil Tiheasust Tingimuslikult Juhul, kui erinevad tiheasustusega alad on ühel kihil, siis tuleb [tekst] kohustuslik märkida, kas tiheasustusega ala on määratud maareformiseaduse tähenduses või looduskaitseseaduse tähenduses. Juhul, kui erinevate seaduste tähenduses tiheasustusega alad kattuvad, lahtrit täitma ei pea. kohanimi Tiheasustusala kohanimi [tekst] tingimus Juhul, kui on erinevate tingimustega tiheasustusega alad [tekst] määratud, siis millised tingimused sellel alal kehtivad 21.Maardlad ja kaevandused Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime YP_maavara Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_maavara_kruus; YP_maavara_turvas jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud alad esitatakse kõik [tekst] kohustuslik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist kitsendus Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud alade kitsendused [tekst] 22.Maaparandusalad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad maaparandussüsteemide elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_maapar Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_maapar_niisutus; YP_maapar_kuivend jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui maaparandusalad esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist kitsendus Maaparandussüsteemide peamised kitsendused [tekst] 23.Sanitaarkaitsealadega veehaarded Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad sanitaarkaitsealadega veehaarded eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_veehaare Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui sanitaarkaitsealadega veehaarded esitatakse kõik ühel kihil, [tekst] kohustuslik on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist kitsendus Sanitaarkaitsealadega veehaarete kitsendused [tekst] 24.Avalikes huvides omandamise vajadus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad avalikes huvides omandamise vajadused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime YP_sund Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: YP_sund_tee; YP_sund_tehno Jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui avalikes huvides omandamise vajadused esitatakse kõik ühel [tekst] kohustuslik kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Avalikes huvides omandamise vajaduse peamised tingimused [tekst]  25.Keskkonnatingimusega alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime YP_KKtingimus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_KKtingimus_myra; YP_KKtingimus_vibra Jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui keskkonnatingimused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Tingimuslikult Kui keskkonnatingimused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, peamised alal kehtivad keskkonnatingimused 26.Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad arhitektuurivõistluse alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime YP_ARHvoistlus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis  planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinev arhitektuurivõistluse alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Peamised alal kehtivad tingimused [tekst] 27.Maakasutuse juhtotstarve Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad maakasutuse juhtotstarbed eristatakse kihi nimetusega Kohustuslikud juhul, kui ühel alal on erinevaid maakasutuse juhtotstarbeid rohkem kui üks Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala, liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime YP_maakas Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_maakas_E; YP_maakas_T; YP_maakas_B; YP_maakas_L; YP_maakas_A; YP_maakas_H jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil juhtots* Tingimuslikult Kui erinevad maakasutuse juhtotstarbed esitatakse kõik ühel [tekst] kohustuslik kihil, on kohustuslik märkida, millise nimetusega on tegemist tahis Tingimuslikult Kui erinevad maakasutuse juhtotstarbed esitatakse kõik ühel kihil [tekst] kohustuslik ja kui konkreetses planeeringus kasutatakse planeeringu joonisel maakasutuse juhtotstarbe tähist, on selle märkimine kohustuslik tingimus Peamised alal kehtivad tingimused [tekst] * - kui ühel alal on kaks või rohkem maakasutuse juhtotstarvet, siis tuleb luua vastavad väljad nt juhtots 2, juhtots 3 jne  28.Tingimusega alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime YP_tingimus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: YP_tingimus_ehmaht; YP_tingimus_korgus Jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad tingimustega alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise tingimusega on tegemist tingimus Tingimuslikult Kui erinevad tingimustega alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, peamised alal kehtivad keskkonnatingimused B Detailplaneering 1. Krundid See on ala, millele on antud krundi kasutamise sihtotstarve. Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik; kui KOV kogub tärkandmeid täpsemalt, siis võib ta seda Maa-ametile esitada Geomeetria liik Ala; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole auguga ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga krundi kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala, liitobjektid pole lubatud Kihi nimi DP_krunt  Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] Juhul kui kõik krundid on varustatud joonisel unikaalse krundi (positsiooni) numbriga, siis eraldi objectID looma ei pea planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kohustuslik märkida juhul, kui krundil on või krundile antakse [tekst] kohustuslik aadress või krundi nimetus otstarve* Kohustuslik Detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve [tekst] tahis** Krundi kasutamise sihtotstarbe tähis joonisel [tekst] pind Informatiivne krundi pindala ruutmeetrites [tekst] * - kui ühel krundil on kaks või rohkem krundi kasutamise sihtostarvet, siis tuleb luua vastavad väljad nt otstarve 2, otstarve 3 jne ** - kui ühel krundil on kaks või rohkem krundi kasutamise sihtostarvet ja need tähistatakse joonisel, siis tuleb luua vastavad väljad nt tahis 2, tahis 3 jne 2. Krundi hoonestusala See on ala, kuhu on antud krundi ehitusõigus, v.a krundi kasutamise sihtotstarve. Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik; kui KOV kogub tärkandmeid täpsemalt, siis võib ta seda Maa- ametile esitada Geomeetria liik Ala; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole auguga ala Ulatus Peab asuma ühe krundi sees Objektide arv Iga krundi kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjekt ja auguga ala Kihi nimi DP_hoonestus Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] Juhul kui kõik krundid on varustatud joonisel unikaalse krundi (positsiooni) numbriga, siis eraldi objectID looma ei pea planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil ehTyyp Täpsemalt kogutud andmed: Koodide väärtused toodud allpool [kodeeritud] tabelina  ehTing Tingimuslikult Täpsemalt kogutud andmed: krundi hoonestusala peamisi [tekst] kohustuslik tingimusi kirjeldav informatsioon on kohustuslik, kui ühe krundi piires on erinevate ehitusõigustega krundi hoonestusalasid arv Kohustuslik Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv [tekst] arvAbi Abihoonete suurim lubatud arv, kui neid on vajalik eristada [tekst] kõigist hoonestusalale lubatud hoonetest pind Kohustuslik Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud [tekst] ehitisealune pind ruutmeetrites pindPealne Maapealsete hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim [tekst] lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites pindAlune Maaaluste hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim [tekst] lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites korgus Tingimuslikult Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne [tekst] kohustuslik kõrgus maapinnast meetrites, kohustuslik juhul, kui absoluutkõrgus pole määratud korgusAbs Tingimuslikult Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne [tekst] kohustuslik absoluutkõrgus meetrites, kohustuslik juhul, kui kõrgus maapinnast pole määratud sygavus Tingimuslikult Märgitakse juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste [tekst] kohustuslik suurim lubatud sügavus meetrites on asjakohane tihedus Krundi täisehituse protsent või hoonestustihedus [tekst] „ehTyyp“ väärtused Kood Selgitus 10 maapealne - ehitusõigus antakse maa peale 20 maa-alune - ehitusõigus antakse maa alla vaba - pole määratud kas on maapealne või 30 maa-alune 3. Teede ja tänavate asukoht Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad teede ja tänavate elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_transp Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: DP_transp_soidutee; DP_transp_jalgtee jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui tee ja tänava elemendid esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist 4. Tehnovõrgu ja -rajatise asukoht Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tehnovõrgu ja -rajatise elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_tehno Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: DP_tehno_el; DP_tehno_gaas; DP_tehno_kyte jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui tehnovõrgu ja -rajatise elemendid esitatakse kõik ühel kihil, [tekst] kohustuslik on kohustuslik märkida, millise objektiga on tegemist voond Kui tehnovõrgu ja -rajatise elemendile on määratud kaitsevöönd, [tekst] siis milline on vööndi ulatus  5. Haljastus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad haljastuse elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_haljastus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui haljastus esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, [tekst] kohustuslik millise elemendiga on tegemist 6. Kujad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad kujad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_kuja Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad kujad esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist tingimus Kuja tingimused, näiteks vahekaugus meetrites [tekst]  7. Avalikud juurdepääsud Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad juurdepääsud eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_juurdep Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: DP_juurdep_kallasr; DP_juurdep_muu jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad juurdepääsud esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 8. Keskkonnatingimusega alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime DP_KKtingimus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: DP_KKtingimus_myra; DP_KKtingimus_vibra Jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui keskkonnatingimused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist  tingimus Tingimuslikult Kui keskkonnatingimused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, peamised alal kehtivad keskkonnatingimused 9. Maaparandusalad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad maaparandussüsteemide elemendid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_maapar Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: DP_maapar_niisutus; DP_maapar_kuivend jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui maaparandusalad esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 10.Kohaliku tähtsusega looduskaitse Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_KOVloodus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve: DP_KOVloodus_puu; DP_KOVloodus_kivi jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus  objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad kohaliku omavalitsuse kaitstavad loodusobjektid [tekst] kohustuslik esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 11.Väärtuslikud põllumajandusmaad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi (või kihi DP_vaartpollum Ilma tärkandmeteta nime tüvi) kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil 12.Loodusväärtused Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad loodusväärtused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_vaartloodus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis  planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui loodusväärtused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 13.Miljööväärtuslikud alad ja objektid Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad miljööväärtused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_vaartmiljoo Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui miljööväärtused esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik [tekst] kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 14.Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad arhitektuurivõistluse alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime DP_ARHvoistlus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis  planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinev arhitektuurivõistluse alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 15.Servituutide vajadus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevate servituutide vajadused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_servituut Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: DP_servituut_tee jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui servituutide vajadused esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 16.Avalikult kasutatavate alade vajadus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevate avalikult kasutatavate alade vajadused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_avalik Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: DP_avalik_tee jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis  planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui avalikult kasutatavate alade vajadused esitatakse kõik ühel [tekst] kohustuslik kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 17.Avalikes huvides omandamise vajadus Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad avalikes huvides omandamise vajadused eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Punkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime DP_sund Ilma tärkandmeteta tüvi kasutades nime tüve: DP_sund_tee; DP_sund_tehno Jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui avalikes huvides omandamise vajadused esitatakse kõik ühel [tekst] kohustuslik kihil, on kohustuslik märkida, millise elemendiga on tegemist 18.Tingimustega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid Iga objekti kohta üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala; liitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime DP_tingimus Ilma tärkandmeteta tüvi kasutada nime tüve Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID Tingimuslikult Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuses; [tekst] kohustuslik kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID Kohustuslik Planeeringu identifitseerimise number: see on sama, mis [tekst] planeeringuala kihil nimetus Tingimuslikult Kui erinevad tingimustega alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, millise tingimusega on tegemist tingimus Tingimuslikult Kui erinevad tingimustega alad esitatakse kõik ühel kihil, on [tekst] kohustuslik kohustuslik märkida, peamised alal kehtivad keskkonnatingimused