Kiri

TOILA VALLAVALITSUS Lüganuse Vallavalitsus 30.07.2019 nr 6.2-1.2/1493 [email protected] Toila valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37 algatati Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine. Toila valla üldplaneeringu eesmärgiks on uue valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Toila vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitame üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on Teil õigus esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnang KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Ettepanekud palun esitada kirjalikult hiljemalt 30. augustiks 2019 e-posti aadressile: [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Kohtring planeerimisspetsialist [email protected], 59191117, 3369546 Lisa: lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendid Sama: Jõhvi Vallavalitsus, [email protected] Sillamäe Linnavalitsus, [email protected] Kohtla-Järve Linnavalitsus, [email protected] Narva- Jõesuu Linnavalitsus, info @narva-joesuu.ee Alutaguse Vallavalitsus, [email protected] Pikk 13 a reg nr. 75001477 tel. 336 9845 konto EE272200001120230979 41702 TOILA [email protected] Swedbank Ida-Virumaa Rahandusministeerium, [email protected], [email protected] Keskkonnaministeerium, [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Siseministeerium, [email protected] Maaeluministeerium, [email protected] Keskkonnaameti Põhja regioon, [email protected] Lennuamet, [email protected] Maa-amet, [email protected] Maanteeamet, [email protected] Muinsuskaitseamet, [email protected] Päästeamet Ida päästekeskus, [email protected] Politsei-ja piirivalveamet, [email protected] Põllumajandusamet Ida regioon, [email protected] Terviseamet Ida regionaalosakond, [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet, [email protected] Veeteede Amet, [email protected]  Toila valla üldplaneering Planeeringu lähteseisukohad (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK) eelnõu 29.07.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Toila Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert, Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 3 1. Üldist .................................................................................................................................. 7 2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ning eesmärk ............................................................. 8 3. Üldplaneeringu lähteseisukohad......................................................................................... 9 3.1 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine ............. 9 3.2 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............................................................................................................................ 11 3.3 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............................................................................................................................ 11 3.4 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine .................................................. 12 3.5 Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine ................................................. 12 3.6 Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ............................................... 12 3.7 Supelranna ala määramine ......................................................................................... 13 3.8 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ................................................................................... 13 3.9 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine ......................................................................................................... 13 3.10 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ....................................... 13 3.11 Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine ....................... 13 3.12 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ............................................................................................. 14 3.13 Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ............. 14 3.14 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine 14 3.15 Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ................................................................................. 14 3.16 Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine .............................................................................................. 14 3.17 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ......... 15 3.18 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine .................................... 15 3.19 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .... 15 3  3.20 Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine ..................................................................... 16 3.21 Müra normtasemete kategooriate määramine ........................................................ 16 3.22 Krundi minimaalsuuruse määramine ..................................................................... 16 3.23 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ...................................................... 16 3.24 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ............ 16 3.25 Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ............................................................................................................................ 16 3.26 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .... 17 3.27 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine .............................................................................................. 17 3.28 Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............................................................................................................................ 17 3.29 Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded ............................... 17 4. Üldplaneeringu vormistamine .......................................................................................... 17 5. Kaasamiskava ................................................................................................................... 18 6. Üldplaneeringu eeldatav ajakava...................................................................................... 20 7. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest ............................ 21 8. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga .......................................... 22 8.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ...................................................................... 22 8.2 Looduskeskkond ........................................................................................................ 22 8.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad...................................................... 22 8.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 26 8.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 26 8.2.4 Rohevõrgustik .................................................................................................... 28 8.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 28 8.2.6 Natura 2000 alad ................................................................................................ 29 8.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 32 8.3.1 Rahvastik ja asustus ........................................................................................... 32 8.3.2 Sotsiaalne taristu ................................................................................................ 35 8.3.3 Tehniline taristu .................................................................................................. 36 8.3.4 Ettevõtluskeskkond ............................................................................................ 38 8.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ...................................... 38 9 Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 40 4 10 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu .................. 43 10.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ......................................................................................................... 43 10.2 KSH sisu ................................................................................................................ 45 10.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus .................................................................... 47 11 Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled .................................................. 49 12 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ..................................................................... 51 5 6  1. Üldist Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40). Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi: LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Lähteseisukohtade sisendiks on koostöötegijatelt ja kaasatavatelt saadud ettepanekud. 7  2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ning eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Toila valla üldplaneering. Toila vald on omavalitsus, mis moodustati 21. oktoobril 2017 Kohtla-Nõmme valla, Kohtla valla ja Toila valla ühinemise teel. Valla pindala on 264,3 km2. Toila valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Toila vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Toila valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Toila valla KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). 8  3. Üldplaneeringu lähteseisukohad Toila valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on Toila valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Toila valla visioon: Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal. Kõik peamised avalikud teenused on vallas inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel. Vald on tuntud kui rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort. Vald on ühtse ning aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud. Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. 3.1 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine Teede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist tulenevad kitsendused: o Euroopa teedevõrgu maantee; o riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee; o kohalik tee (võimalik, et toimub täiendav alamjaotus töö käigus); o avalikult kasutatav eratee; o avaliku kasutuseta eratee; o RMK metsateed kui avaliku kasutusega teed. Eesti riikliku teedevõrgu tihedus on piisav ning selle täiendamiseks (tihendamiseks) lähiajal vajadus puudub1. Käsitlemist vajab Saka-Ontika-Toila kõrvalmaantee rajamine uues koridoris2 - üldplaneeringuga määrata võimalusel uus koridor. Üldplaneeringus esitatakse Ida-Viru maakonnaplaneeringu lisas „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ tulenev maanteekoridor. Raudteetranspordi osas nähakse pikemas perspektiivis ette elektriraudtee pikendust kuni Narvani ning olemasoleva raudtee peatee kõrvale teist peateed. 1 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ 2 Kohtla valla üldplaneeringute ülevaatamine 9 Üldplaneeringus võimaldada purjespordi võimaluste arendamine Toila sadamas.3 Üldplaneeringus kajastada lautrikohad (Saka). Üldplaneeringus käsitleda kõiki infrastruktuuri arenguvajadusi. Üldplaneeringu joonistel seadusest tulenevaid teede ja raudteede kaitsevööndeid ei esitata, üldplaneeringu tekstis (ja vajadusel joonisel) välja tuua vaid erisused, kui täpsustatakse seaduses esitatud kaitsevööndit. Üldplaneeringu koostamisel täpsustada linnalise liikluskeskkonna kaitsevöönd. Üldplaneeringus esitada kergliiklusteede asukoha ja arendamise põhimõtted, eelkõige on vajadus ühendustele Voka-Toila, Toila-Jõhvi, piki rannikut). Valla transpordivõrgustiku arendamise põhimõtete ja liikluskorralduse (sh parkimiskorralduse) üldiste põhimõtete määramine. Üldplaneeringuga lahendada Oru pargi MKA läbiva liikluse probleem alternatiivse sõidutee rajamise ning turvaliste parkimisvõimaluste kavandamisega väljaspool looduskaitsealust parki piki olemasoleva üldplaneeringuga kehtestatud liiklusmaad. Üldplaneeringu koostamisel kaaluda koostöös Maanteeametiga Toila-Oru tee 13187 õgvendamist koos silla tegemisega üle Pühajõe. Maanteeamet: olete teada andnud soovist muuta osa teid riigiteedest kohalikeks teedeks – palun anda ülevaade, millal ja mis kujul toimub koostöö üle antavate teedega seonduva osas; palun esitada seisukoht võimaliku Toila-Oru tee õgvendamise kohta. Lennuamet: palun infot, vallas (või naaberomavalitsuses oleva ja valda mõjutava) olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta. Veeteede Amet: palun infot, mida sooviksite ameti seisukohast lähtuvalt üldplaneeringus käsitleda. MKM: palun vajadusel täpsustada väikesadamate võrgustikuga ja nii vee- kui maanteedevõrguga seonduvat. 3 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030 10 Kogukond, ettevõtjad: palun esitage oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad) liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. Samuti palun esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba pääs merele või on vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks. RMK: palun esitada seisukoht, kas RMK teesid peaks käsitlema eraldi teede liigina või kuuluksid need mõne teise esitatud tee liigi (nt kohalik tee või avalikult kasutatav eratee) alla. 3.2 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Toila valla ja Kohtla-Järve linna Järve linnaosa jäätmejaam asub Toila vallas Järve külas (Jäätme maaüksusel). Ohtlikke jäätmeid kogutakse Toila alevikus (Pikk tn 41), Voka alevikus (Narva mnt 5a, jäätmemaja)ja Kohtla-Nõmme alevikus (Kaevurite pst 19).4 Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse olemasolevate ja vajadusel uute jäätmejäämade ja komposteerimisväljakute asukohad. Töö käigus analüüsida, mis on mõistlik arv ning määrata asukohad. Keskkonnaamet: palun esitage omapoolne seisukoht, mida soovite seoses jäätmekäitluskohtadega üldplaneeringus reguleerida. Veterinaar- ja Toiduamet: palun seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta. 3.3 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Koostöös võrguvaldajatega esitada tehnovõrguliinide põhivõrk (st peale ei ole vaja kanda majaühendusi) ja üldised tehnovarustatuse põhimõtted. Esitada tuletõrje veevõtu kohad. Endised aianduskooperatiivid kujunevad tulevikus järk-järgult ümber elamualadeks ning sellega tuleb arvestada tehnilise infrastruktuuri planeerimisel või seda tingimused, mis ei võimalda ümberkujunemist elamualadeks. Planeeringus käsitleda tuuleparkide arendamist valla põhjarannikul määratletud alas.5 Planeeringus käsitleda kavandamisega seotud taristut. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö kaitseministeeriumiga selleks, et tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks. Planeeringus esitada põhimõtted päikese-elektrijaamade arendamiseks. Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, AS Gaasivõrgud, Elektrilevi OÜ, VKG Soojus AS kohalikud võrguettevõtjad): palun esitage aadressil (tel 509 1874) digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole võrguettevõtjaga seotud, nt elektritootja); palun esitage teile teadaolev võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid; kui peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palun esitage see; palun esitage üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad ressursid ja puuduolev vajadus. Elektrilevi OÜ: - kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise tegemiseks? 4 Toila valla veebileht 5 Ida-Virumaa maakonnaplaneering 11 - kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks võrku? - kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu koostamiseks? Kaugkütteettevõtted: palun ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. Päästeamet: palun esitage tuletõrje veevõtukohtade (sh hüdrandid) infokiht. 3.4 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Koostamisel on Kukruse aheraine mäe ümberpaigutamise kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mäe ümbertõstmise asukohavalik on koostatud. Üldplaneeringus esitada valitud asukoht koos tingimustega. Maakonnaplaneeringuga on määratud Päite-Vaivina piirkonnas potentsiaalse tuulepargi ala. Sirgalas on algatatud teemaplaneering tuulepargi tegemiseks. Teemaplaneering ei saanud kooskõlastusi. Koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada nimetatud tuuleparkide arendamise võimalikkus ja maa-ala. Teadaolevalt ei planeerita muid olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Kaitseministeerium: millised on võimalused tuulepargi arendamiseks Päite-Vaivina alal, Sirgala karjääri piirkonnas? Millised on üldisemad tingimused tuuleparkide arendamiseks (kui üldplaneeringuga soovitaks leida täiendavaid võimalikke alasid) ning seda ka erinevas ajaperspektiivis? Küsimuse selgituseks: praegu tehakse otsused 2020 vaates, kuid üldplaneeringus peaksime vaatama aastat 2030 või hilisemat aega, mil on võib-olla muutunud kaitserajatiste töötingimused. Või kui on tuulepargi arendamise tingimuseks arendajapoolne kaitserajatiste ümberehitamine. Kui maakonnaplaneering on leidnud sobiva asukoha ja vallas on algatatud sobivas asukohas detailplaneering, mis muude tingimuste kohaselt sobiks tuulepargi tegemiseks, siis võib olla üldplaneeringuga otstarbekas siiski planeerida perspektiivsed tuulepargi arendamise alad, mille arendamine on võimalik teatud tingimusi täites. 3.5 Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Määrata üldised põhimõtted ja võimalusel näidata asukohad. 3.6 Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Oluline on soodustada väljakujunenud asustuse säilimist. Uute elamualade planeerimisel lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Uute tootmisalade planeerimisel lähtuda olemasolevate tootmisalade lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Eelistada tuleb madala viljakusega muldasid. Tootmisalad peavad paiknema eemal senistest ja planeeritavatest rekreatsiooni ja elamualadest. Ettevõtlusalaseks eelistuseks on olemasolevate tootmisalade kasutusevõtmise kõrval kohaliku väikeettevõtluse ja sellega seonduvate teenuste osutamine ja arendamine. See eeldab üldist keskkonnasäästlikkus nii maakasutuses kui ehitamises, looduskeskkonna väärtustamist ja valla üldise atraktiivsuse tõstmist. Elamu- ja töökohtade planeerimisel arvestada kahanevat rahvaarvu ja seni kehtivates üldplaneeringutes esitatut. Luua võimalus, et ettevõtlusest tulenevaid töökohtasid oleks võimalik luua kõigis keskustes. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine planeerida kohtadesse, kus see ei mõjutaks välja kujunenud ja planeeritud elukeskkonda. Ehitustegevuse kavandamisel eelistada olemasolevate keskuste tihendamist ja laiendamist mitte hajali ehitamist. 12 Koostöös naaberomavalitsustega vaadata üle omavalitsuste piirid ja otsustada võimalik piiride muutmine. 3.7 Supelranna ala määramine Määrata töö käigus koos maakasutuse juhtfunktsioonide määramisega. 3.8 Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Alade määramisel juhinduda „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga setod riskide maandamiskavast“.6 Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada, kas on kohalikke üleujutusalasid ja käsitleda kohalike võimalike üleujutuste temaatikat. Üleujutusohu käsitlemisel arvestada võimalusel ka kliimamuutustest tulenevaga. Põllumajandusamet, Maanteeamet, kogukond: palun esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. 3.9 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi. Juhinduda „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“-is ja „Ida-Virumaa maakonnaplaneering“-us toodud suunistest ja tingimustest. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. Palun esitage infot riigimetsades projekteerivate koosluste kohta. Jahiseltsid: palun esitage oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas ja ka loomaga juhtunud liiklusõnnetuste piirkondade osas. 3.10 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Töö käigus määrata uusi juurdepääse, mis tagaks piisava ligipääsetavuse. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega. Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks saama. 3.11 Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Kehtivas Toila valla üldplaneeringus on vähendatud ehituskeeluvöönd Voka ja Toila piirkonnas. Koostatavas üldplaneeringus võtta aluseks ja Toila osas täpsustada kehtiva üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndit ja rannaalal ehitamise tingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt laekunud ettepanekutest. Vältimaks võimalikke vaidlusi ehituskeeluvööndi asukoha üle kompaktse hoonestusega alal (kas metsasel alal ühtib ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piiriga) käsitleda temaatikat üldplaneeringus ja vajadusel määrata üldplaneeringukohane ehitukeeluvööndi piir, mis ei sõltu kompaktse hoonestusega alal metsa tunnuste olemasolust. 6 Keskkonnaministeerium (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016) 13  3.12 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? 3.13 Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest – 38 boniteedipunktist. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei määrata kompaktselt asustatud alasid; põllumassiive mille pindala on väiksem kui 2 ha; maaüksusi mille katastriüksuse sihtotstarve ei ole maatulundusmaa ning üldplaneeringuga muuks otstarbeiks kavandatud alasid. 3.14 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus esitada maardlad tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või kitsendused üksikobjektide kaupa. Piiritleda altkaevandatud alad ning sätestada vajadusel piirangud ehitustegevuseks. Alade ja tingimuste määramisel juhinduda tööst “Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade ruumilise planeeringu hinnang”. Maa-amet: palun esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada maardlate andmekiht. Samuti palun esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada maardlatele rekultiveerimistingimusi. Keskkonnaamet: palun ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või rekultiveerimiseks omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama. 3.15 Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel ei tehta kultuuripärandi teemalisi uuringuid, sh riikliku kaitse all olevate objektide inventeerimist. Ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel tutvutakse maaehituspärandi, matmispaikade registri, muististe ja pärimuspaikade ning XX sajandi väärtusliku arhitektuuri andmekogudes toodut ja võimalusel/sobivusel määratakse ehitus- ja maakasutustingimused vastavalt. Lisaks käsitletakse üle kehtivates üldplaneeringutes miljööväärtuslike aladena välja toodud alad. Kogukond: palun esitage hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel täiendusettepanekuid. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 3.16 Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad 14 kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud jms). Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist koos ressursside leidmisega kavandatu elluviimiseks. Kogukond: palun esitage mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 3.17 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel. Oluline on üle vaadata kehtivate üldplaneeringute tingimused ja toimivus ning lähtuda muutunud õigusruumist ehitus- ja planeerimistegevuse korraldamisel. Töötada välja võimalikult ühtsed põhimõtted kogu vallas. 3.18 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Käsitleda maakonnaplaneeringus esitatud Sirgala harjutusvälja laiendust Toila valla territooriumile. Kaitseministeerium, Kaitseliit: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade ning nende piiride ja mõjualade kohta ning võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. Siseministeerium: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. 3.19 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Töö käigus analüüsida olemasolevate ning täiendavate puhkealade (sh külaplatsid) ruumilisi vajadusi. Märkida kavandatava Päite panga vaateplatvormi ligikaudne asukoht ja kasutamistingimused. Kogukond: palun esitage oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms). RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus võimalike puhkemetsade kasutustingimuste määramisega seoses. Kogukond, RMK: kas ja kuhu võiks teha täiendavaid nn RMK telkimis-/puhkealasid – avalikud omavalitusväliste külastajate jaoks mõeldud telkimis-/puhkealad. Keskkonnaamet: palun seisukohta võimalike uute kavandatavate telkimis-/puhkealade kohta. 15  3.20 Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Sama punkti all käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad. Rannikumetsade puhul on oluline arvestada, et neil on oluline kaitsefunktsioon nii asustuse kui maastikulisest aspektist. Ka metsamajanduse seisukohalt on oluline säilitada rannaäärseid metsasid, kuna nad on paremini kohanenud tuultega, kaitstes seega sisemaa metsi. Kogukond: palun esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitada omapoolne nägemus kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks langi suurust ja raievanust. 3.21 Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: • I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; • II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; • III kategooria – keskuse maa-alad; • IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; • V kategooria – tootmise maa-alad; • VI kategooria – liikluse maa-alad. 3.22 Krundi minimaalsuuruse määramine Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega. 3.23 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Määrata planeeringu koostamisel. 3.24 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid täpsustades. 3.25 Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Määrata planeeringu koostamisel, võimalusel eristada olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad ning juhinduda LKS §-st 41. 16  3.26 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Määrata planeeringu koostamisel. Põllumajandusamet: palun esitage digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palun esitage ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 3.27 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Määrata planeeringu koostamisel. Kõigile avalikus kasutuses olevate ja rajatavate kohalike avalikult kasutatavate teede ja kergliiklusteede alla jäävatele maadele määrata vajadusel sundvaldus. 3.28 Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Esitada planeeringu koostamisel. 3.29 Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Hinnata kehtestatud, kuid täielikult või valdavas osas realiseerimata detailplaneeringute elluviimise perspektiivikust. Anda hinnang kehtestatud, kuid realiseerimata detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise kohta, töötada välja kriteeriumid, millele tuginedes saab üle 5 aasta vanuseid ja mitteasjakohaseid planeeringuid kehtetuks tunnistada. 4. Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Esitatav töö koosneb esitluskujust (seletuskiri, jooniste väljatrükid) ja andmebaasiks koondatud GIS andmekihtidest. Töö käigus esitada järgmised joonised (jooniste arv ja sisu võivad töö käigus muutuda): - Planeeringu põhijoonis 1:25000 (kahel lehel) - Linnalised või kompaktse hoonestusega alade põhijoonised esitatakse suuremas mõõtkavas Kaardimaterjal koostatakse väljaprintimiseks koos üldplaneeringu tingmärkidega. Tingmärkide ja maakasutuse juhtfunktsioonide määramisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt aastal 2013 välja antud üldplaneeringu leppemärkidest. 17  5. Kaasamiskava PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Huvigrupp Asutus / isik Naaberomavalitsused (koostöötegijad) Kohtla-Järve linn Lüganuse vald Jõhvi vald Sillamäe linn Narva- Jõesuu linn Alutaguse vald Ministeeriumid (koostöötegijad) Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigi asutused (koostöötegijad) Keskkonnaameti põhja regioon Lennuamet 18  Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet ida päästekeskus Politsei-ja piirivalveamet Põllumajandusamet ida regioon Terviseamet ida regionaalosakond Tehnilise järelevalve amet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Valdkonna esindajad (kaasatavad) Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elering AS Telia Eesti AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Gaas VKG Soojus AS Kogukonna esindajad (kaasatavad) MTÜ Eesti Erametsaliit Toila valla Hariduse- ja Kultuuriselts MK Pühajõe Toila Sadama Jahtklubi Pühajõe Tegijate Selts MTÜ Meie Heaolu Noorte Volikogu 19  MTÜ Naisaare küla selts MTÜ Krabuli selts MTU Saka küla selts Ida-Viru Jahimeeste Selts MTÜ Mägipõllu talu Arro Talu OÜ Pühaoru talu FIE Andrei Hramtsov OÜ Eramuekspert FIE Üllar Vent MTÜ Meie Järve MTÜ Kohtla-Nõmme Kultuuriselts MTÜ Kohtla & Nõmme Areng MTÜ RIDER Soov olla kaasatud … lisanduvad töö käigus Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute / asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi ajal täpsustuda / täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Põhjarannik ja Toila valla leht. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info valla veebilehel 6. Üldplaneeringu eeldatav ajakava 2019 juuni - PlanS § 80 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine; 2019 juuli - Tellija tagasiside ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele ja vajadusel KSH VTK täiendamine; 20 2019 august - PlanS § 81. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta (koos planeeringu lähteseisukohtadega) ettepanekute küsimine ja ettepanekute saamine; 2019 september - Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel ÜP lähteseisukohtade (planeeringu koostaja poolt) ja KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamine (KSH koostaja poolt) 2019 oktoober - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek ja arutelu; 2019 november - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine; 2020 jaanuar - ÜP esmase eskiisi koostamine ja esitamine tellijale koos ÜP KSH aruande esialgse verisooniga; 2020 veebruar - Tellija tagasiside eskiisile ja KSH aruande esialgsele aruandele; 2020 aprill - Eskiislahenduse (planeeringu ja KSH aruande esialgse versiooni) avalikustamine; 2020 mai - Koostöö kooskõlastatavatega ja kaasatavatega. 2020 november - PlanS § 82. kohane ÜP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 2021 jaanuar - PlanS § 83. kohane avalik arutelu 2021 aprill - PlanS § 85. kohane kooskõlastamine (vajadusel korduv kooskõlastamine, kui nõutakse täiendamist) ja arvamuste küsimine, esitamine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks 2021 mai - PlanS § 86. kohane vastu võtmine vallavolikogu poolt. Selle etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp planeeringu menetluses, kuid jätkub veel ÜP menetlus. 2021 juuli - PlanS § 87. kohane üldplaneeringu avalik väljapanek koos eelneva teavitamisega 2021 september - PlanS § 88. kohane avalik arutelu (korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) 2021 detsember - PlanS § 90. kohane ÜP heakskiitmine ja ÜP vallale kehtestamiseks esitamine 2022 veebruar – Üldplaneeringu kehtestamine 7. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks ei ole plaanis teostada eraldiseisvaid uuringuid. 21  8. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga 8.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine Toila vald asub Ida-Viru maakonna põhja osas, olles põhjast piiritletud Soome lahega, ida suunalt Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnaga, lääne suunalt Lüganuse valla ning Kohtla-Järve linnaga. Lõuna suunalt piirneb Toila vald Jõhvi ja Alutaguse vallaga. Valla asendiplaan on esitatud joonisel (vt Joonis 8.1). Omavalitsuses paikneb 1 alev (Kohtla-Nõmme), 2 alevikku (Toila ja Voka) ning 26 küla. Valla territooriumi sisse jäävad kaks lahusosa – Kohtla-Järve linnale kuuluvat haldusüksust Kukruse ja Oru (Toila valla arengukava 2018-2030). Joonis 8.1 Toila valla asendiplaan. Alus: Maa-amet, 2019. 8.2 Looduskeskkond 8.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Toila vald paikneb osaliselt Soome lahe rannikumadalikul ning Viru lavamaal. Viru lavamaa maastikurajoon hõlmab endas Kirde-Eesti klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Maastiku eripäraks on rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mis on valdavalt mandrijää kulutava tegevuse tulemus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus. Inimtekkelised mõjud on seotud peamiselt põlevkivi kasutuselevõtuga, mille tulemusena on muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. Viru lavamaa on maastikurajoon, mille looduslikku keskkonda on muudetud enam kui mujal Eestis, selle 22 tulemusena on lavamaa idaosa omandanud tööstuslik-linliku maistu olemuse, rajatised ja maastikusilueti (Arold, 2005). Aluspõhja pealiskorra pealmisteks kihtideks on Ordoviitsiumi ladestu 10 lademe lääne- idasuunalised avamused. Kõige enam on lavamaa nüüdismaastike struktuuri ja arengut muudetud Kukruse lademes leiduva kukersiitpõlevkivi kaevandamise tulemusel (nii allmaa- kui pealmaakaevandustes). Piirkonna sügavamal maapõues lasuvad haruldasi elemente (Mo, V, Sr, Ib, Re jt) sisaldav diktüoneemaargilliit ja fosforiiti sisaldav oobulusliivakivi. Ligi poole kogu Viru lavamaast moodustavad pae- ja moreentasandikud. Õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal karstunud muutes piirkonna põhjaveevarud reostustundlikuks. (Arold, 2005) Maavaradest on Toila vallas esindatud fosforiit, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, turvas (vt Tabel 8.1). Toila valla maardlate asukohad on esitatud joonisel (vt Joonis 8.2). Joonis 8.2. Toila vallas olevate maardlate asukohad (Kollase viirutusega on tähistatud Toila vald, roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid; sinise joonega on tähistatud mäeeraldise teenindusmaa piirid. Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019). Tabel 8.1. Toila vallas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019). Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Aseri Fosforiit 191 12205.67 Kohtla-Järve (Kolga- Lubjakivi 16 519.36 Saka) Eesti Põlevkivi 32 609.5 Voka Kruus 172 11.84 Puhatu Turvas 198 19046.01 Süsinõmme Liiv 915 38.82 Eesti Põlevkivi 34 5612.11 Ontika Turvas 539 277.47 23 Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Toila vallas esindatud kõrge radooniriskiga alad (vt ka ), mistõttu kuulub valla haldusterritoorium ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Eesti Geoloogiakeskus (2017) alusel on Toila vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³ (vt ). Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. 24 Joonis 8.3. Radooniriski levik Toila valla piirkonnas. Sinise piirjoonega on tähistatud valla halduspiir. (Alus: Maa-Amet, 2019; Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, 2017). 25  8.2.2 Pinnavesi (veekogud) Toila valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Suuremad vooluveekogud on Pühajõgi (VEE1067000), Mustajõgi (VEE1063800), Kohtla jõgi (VEE1070700), Sõtke jõgi (VEE1066500), Mägara oja (VEE1067800), Vasavere jõgi (VEE1067700) (vt Tabel 8.2). Valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda. Tabel 8.2. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad vooluveekogud (pikkus ˃10 km). Registrikood Veekogu nimi Pikkus lisaharudega, km VEE1067000 Pühajõgi 36,5 VEE1063800 Mustajõgi 32,6 VEE1070700 Kohtla jõgi 31,3 Sõtke jõgi 22.9 VEE1067800 Mägara oja 15.8 VEE1067700 Vasavere jõgi 15.7 Suurim seisuveekogu on tehisjärv – Saka karjääri tiik, mille veepeegli pindala moodustab 5,6 ha. Keskkonnaregistri andmetel on suuruselt teine seisuveekogu 4 hektarilise veepeegli pindalaga looduslik järv – Isanda järv. Toila vallas paiknevad seisuveekogud on esitatud Tabel 8.3. Toila vald piirneb põhjast Soome lahega. Tabel 8.3. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad seisuveekogud. Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2014290 Saka karjäär (Saka karjääri tiik) Tehisjärv 5,6 VEE2014800 Isandajärv Looduslik järv 4,0 VEE2014710 Voka paisjärv Paisjärv 3,6 VEE2014900 Kastjärv (Kurtna Kastjärv) Looduslik järv 2,5 VEE4111600 Hõbeallikas Allikas - 8.2.3 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Ida-viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on käsitletud ja väärtustatud eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult (suhteliselt väikesel alal) säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks võeti põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis- ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus); alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Ida-Virumaal maastike omapärast tulenevalt on maastiku tüüpide nimekirja lisatud ka tööstusmaastik, mille all mõistetakse 75 aasta jooksul põlevkivitootmise käigus ilmunud uute tehispinnavormidega (terrikoonikud, karjäärid jne) rikastunud maastikke ja ka suuri tehaste ning tööstusettevõtete alasid. Kokku määratleti teemaplaneeringuga 32 väärtuslikku maastikku. Ida-Viru maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kolme klassi vastavalt nende väärtuslikkusele: • I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad; • II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad; 26  • P klassi alad on potentsiaalsesse väärtusklassi (I/II) kuuluvad maastikud, millel on üksikud kõrge väärtusega komponendid või mille piirkonnas on olulisi väärtusi, mis on aga kahjuks halvas seisukorras või rikutud. Toila valla haldusterritooriumil paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt 1 I klaasi väärtusliku maastiku maa-ala ning 4 II klassi väärtusliku maastiku maa-ala ning 3 P ehk potentsiaalse väärtusklassi maa-ala. Tabel 8.4 on esitatud Toila vallas paiknevad väärtuslikud maastikud koos kaitsetegevuste- ja kasutustingimustega. Joonis 8.4 on esitatud väärtusliku maastiku maa- alad Toila vallas. Tabel 8.4. Toila vallas paiknevad väärtuslikud maa-alad (väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust). Jrjk nr Klass Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud 1. II Sope-Ontika 2. I Valaste-Martsa 3. II Kohtla-Nõmme 4. II Kurtna-Illuka 5. P Kiikla-Võrnu-Ereda 6. II Toila-Voka 7. P Järve-Edise-Peeri 8. P Päite Joonis 8.4. Väärtusliku maastiku maa-alad Toila valla haldusterritooriumil (Alus: Maakonnaplaneering; Maa-amet, 2019). 27  8.2.4 Rohevõrgustik Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Toila valla roheline võrgustik on määratletud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, varem kehtinud üldplaneeringutega on rohelise võrgustiku piire täpsustatud ja selle sidusust parandatud täiendavate koridoride määramisega. Seejuures on arvestatud metsaribade ja vooluveekogude paiknemist ning metsloomade liikumisteid. Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud Joonis 8.5. Joonis 8.5. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustikud (Alus: Ida viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering; Maa-amet, 2019). 8.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Toila valla haldusterritooriumile jääb 1 looduskaitseala, 4 maastikukaitseala, 1 hoiuala, 1 rahvuspark ja 3 kaitsealust parki (vt Tabel 8.5; Joonis 8.6). Lisaks kaitse- ja hoiualadele jäävad Toila valla haldusterritooriumile ka mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes. 28 Tabel 8.5.Toila valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad (Keskkonnaregister, 2019). Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha Pühajõe hoiuala Hoiuala 3,9 KLO1200441 Järve mõisa park Kaitsealune park 5,4 KLO1200451 Voka mõisa park Kaitsealune park 17,5 KLO1200444 Kukruse mõisa park Kaitsealune park 11,0 Voka looduskaitseala Looduskaitseala 31,7 KLO1000554 Ontika maastikukaitseala Maastikukaitseala 1338,1 KLO1000557 Oru pargi maastikukaitseala Maastikukaitseala 75,1 KLO1000194 Kurtna maastikukaitseala Maastikukaitseala 2820,2 KLO1000206 Päite maastikukaitseala Maastikukaitseala 128,8 KLO1000669 Alutaguse rahvuspark Rahvuspark 44330,7 KLO1200195 Pargipuude rühm Ontikal Puistu 5,9 Joonis 8.6. Toila valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Pruuniga tähistatud alad - kaitseala; rohelisega tähistatud ala - hoiuala (Alus: EELIS, 2019; Maa-amet, 2019). 8.2.6 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Toila vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Toila valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 5 Natura loodusala (vt Tabel 8.6; ). Toila valla territooriumile ei jää ühtegi Natura linnuala. 29 Tabel 8.6. Natura 2000 alad Toila valla haldusterritooriumil. (Alus: keskkonnaregister, 2019). Rahvusvaheline Registrikood kood Objekti nimetus Tüüp RAH0000164 EE0070113 Edise loodusala Natura (loodusala) RAH0000542 EE0070108 Ontika loodusala Natura (loodusala) RAH0000163 EE0070109 Pangametsa loodusala Natura (loodusala) RAH0000170 EE0070123 Päite loodusala Natura (loodusala) RAH0000011 EE0070129 Pühajõe loodusala Natura (loodusala) 30 Joonis 8.7. Toila valla Natura 2000 alad (Allikas: Eelis, 2019) 31 Alljärgnevalt on esitatud Toila valda jäävate loodusalade nimekiri koos nende kaitse- eesmärkidega (vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatavate Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“): • Edise loodusala (EE0070113): Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). • Ontika loodusala (EE0070108) Ida-Viru maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia). • Pangametsa loodusala (EE0070109) Ida-Viru maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). • Päite loodusala (EE0070123): Kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). • Pühajõe loodusala (EE0070129): Kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). 8.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond 8.3.1 Rahvastik ja asustus Toila valla rahvaarv oli 01.jaanuari 2019. aasta seisuga 4800. Ida-Viru maakonna elanike arv oli samal ajal kokku ligi 140 400 elanikku (Siseministeerium, 2019). Toila valla administratiivseks keskuseks on Toila alevik, mis on Kohtla-Nõmme järel suuruselt teine asula piirkonnas. Täiendavalt on avatud teeninduskeskused Kohtla-Nõmme alevis ja Järve külas (endistes valla keskustes). Lisaks on vallas veel üks alevik – Voka alevik. Vallas on kokku 26 küla, millest 2018. aasta seisuga rahvaarvult suurim oli Järve küla (614 elanikku), järgnes Pühajõe küla 187 elanikuga, Konju küla 163 elanikuga, Saka küla 120 elanikuga, Valaste küla 117 elanikuga ning Voka küla 114 elanikuga. Ülejäänud 21 külas jäi rahvaarv alla 100 elaniku (Toila valla arengukava 2018-2030). Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond vallas perioodil 2003-2018 vähenenud kokku 600 inimese võrra. Sellegipoolest on omavalitsuses võrreldes ülejäänud maakonna omavalitsustega registreeritud elanike arv kahanenud vähem (Toila valla arengukava 2018- 2030). Toila valla elanike loomulik- ja rändeiive oli perioodil 2013-2017 negatiivne. Keskmiselt sündis ajaperioodil 2013-2017 valla haldusterritooriumil aastas 43 last ja suri 66 inimest, ehk loomuliku iibe tulemusena on rahvaarv vähenenud 23 elaniku võrra aastas. Rände osas on vaadeldaval ajavahemikul väljaränne pidevalt vähenenud (vt Joonis 8.8). Loomuliku iibe ja rändesaldo näitajate alusel saab väita, et kui 2013-2016 oli rahvastiku vähenemise peamiseks 32 põhjuseks väljaränne, kuid 2017. aastal on rahvastiku vähenemist enam mõjutanud negatiivne loomulik iive. Joonis 8.8. Loomulik- ja rändeiive aastatel 2013-2017. (Allikas: Toila valla arengukava 2018-2030). Valla elanikkonna vanusstruktuuri raskuskese langeb vanematesse vanuserühmadesse (alates 40-69 eluaastast), viidates vananevale rahvastikule (vt Tabel 8.7 ja Joonis 8.1Joonis 8.1.). Tabel 8.7. Toila valla asulad ning rahvastiku jaotus vanusegrupiti (01.01.18 seisuga). Asula nimi Lapsed, 0-18 Tööealisi, 19-64 Eakaid, 65+ Kokku Kohtla-Nõmme alev 168 551 258 977 Toila alevik 150 533 153 836 Voka alevik 140 478 163 781 Altküla küla 19 43 11 73 Amula küla 11 21 3 35 Järve küla 121 393 100 614 Kaasikaia küla 2 30 5 37 Kaasikvälja küla 10 24 5 39 Kabelimetsa küla 20 50 11 81 Kohtla küla 19 43 17 79 Konju küla 33 93 37 163 Kukruse küla 9 33 7 49 Martsa küla 4 28 16 48 Metsamägara küla 2 6 1 9 Mõisamaa küla 0 1 2 3 Ontika küla 30 47 17 94 Paate küla 6 12 13 31 Peeri küla 22 45 14 81 Päite küla 3 18 5 26 Pühajõe küla 41 123 23 187 Roodu küla 11 26 13 50 33 Asula nimi Lapsed, 0-18 Tööealisi, 19-64 Eakaid, 65+ Kokku Saka küla 31 70 19 120 Servaääre küla 4 11 4 19 Täkumetsa küla 4 25 5 34 Uikala küla 2 2 0 4 Vaivina küla 7 14 5 26 Valaste küla 23 74 20 117 Vitsiku küla 9 25 13 47 Voka küla 28 63 23 114 KOV täpsusega 1 27 4 32 KOKKU 930 2909 967 4806 Joonis 8.1. Toila valla rahvastikupüramiid Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30,3 in/km2, Ida-Virumaa keskmine rahvastiku tihedus on aga Eesti keskmisest kõrgem – 45,8 in/km2. Erinevalt kogu Ida-Viru maakonna keskmisest rahvastiku tihedusest, on Toila valla rahvastikutihedus võrdlemisi madal, jäädes ka alla Eesti keskmise - ca 18 in/ km2. 34 Toila valla arengukava 2018-2030 kohaselt oli valla valdkondlikuks arengueelduseks valla territooriumil paiknevate Kohtla-Järve lahusosade liitmine Toila vallaga. Samuti ühisläbirääkimiste alustamine Jõhvi vallaga. Käesolevaks ajaks ei ole aga moodustatud Toila vallal huvi liita omavalitsusega Kohtla-Järve linna lahusosasid, samuti ei ole kavas liitumisläbirääkimisi Jõhvi vallaga. Arengueeldusena on välja toodud ka uue üldplaneeringu koostamine. 8.3.2 Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Omavalitsuses paikneb 2 kooli, neist 1 on võimalik omandada vaid põhiharidust ning lisaks ühes gümnaasiumi haridust. Lisaks paikneb omavalitsuses 3 lasteaeda, neist 2 on iseseisvad asutused, üks lasteaed tegutseb kooli kõrval (vt Tabel 8.8). Lisaks tegutseb valla haldusterritooriumil üks huvikool – Toila Muusika- ja Kunstikool. Tabel 8.8. Toila vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Toila valla koduleht, 2019). Haridusasutus Tüüp Voka lasteaed naksitrallid Lasteaed Kohtla-Nõmme Kooli lasteaed Lasteaed-põhikool Kohtla-Nõmme Kool Põhikool Eralasteaed Toila Lasteaed Naerumeri Lasteaed Toila Gümnaasium Keskharidus Toila Muusika- ja Kunstikool Huvikool Endise Kohtla valla piirkonnas kooli ega lasteaiateenuseid ei osutatud, kuna nende pidamine piirkonnas on Kohtla-Järve linna läheduse tõttu ebaratsionaalne. Viimasest lähtuvalt tasus omavalitsus mujal koolis käivate laste õpikulud. Tänasel päeval tasutakse Toila valla eelarvest ca 350 õpilase õpikulud teistele omavalitsustele (Toila valla arengukava 2018-2030). Toila vallas paikneb kokku 3 perearsti, kes pakuvad perearsti teenuseid erinevates asustusüksustes. Lisaks tegutseb vallas 1 hambaarst. Lähim haigla paikneb Kohtla-Järvel. Omavalitsuse territooriumil ei paikne ühtegi hoolekandeasutust, küll aga paikneb valla lähialal kokku 8 hoolekandeasutust: • SA Alutaguse Hoolekeskus – Mäetaguse alevik, Alutaguse vald; • MTÜ Lille Turvakodu – Aseri, Viru-Nigula vald; • MTÜ Vahtra Hooldemaja – Kiviõli, Lüganuse vald; • SA Kiviõli Tervisekeskus – Kiviõli, Lüganuse vald; • AA Hooldekodu – Aa küla, Lüganuse vald; • Pansionaat „Männiku“ – Aa küla, Lüganuse vald; • MTÜ Turvakodu Rudolf – Kohtla-Järve linn; • SA Ida-Viru keskhaigla hooldekeskus – Kohtla-Järve linn. 35 Omavalitsusüksus osutab ka mitmeid sotsiaalteenuseid, nt koduteenus, mille eesmärgiks on inimeste abistamine igapäevastes kodustes toimingutes, mida terviseseisundist või tegevusvõimest tulenevalt ei suudeta kõrvalise abita teha, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks. Lisaks veel sotsiaalnõustamise teenus, eluasemeteenus, hooldamine perekonnas (isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu), hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, ning toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. Omavalitsuses tegutseb Toila Vallaraamatukogu, kolme haruraamatukoguga (Voka Raamatukogu, Saka Raamatukogu, Kohtla-Nõmme Raamatukogu). Lisaks paikneb Toila vallas 1 spordi- ja kultuurikeskus (Voka alevik), 1 spordihoone koos staadioniga (Voka alevik), 1 jõusaal (avatud Kohtla-Nõmme Rahvamaja juures), 1 lauluväljak (Toila alevik), 3 rahvamaja (Saka küla, Kohtla-Nõmme alev, Voka alevik) ja 1 seltsimaja (Toila alevik). Samuti on loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide ja spordirajatiste näol. Vallas paikneb üks kirik – Pühajõe kirik. Toila valla arengukavas 2018-2030 on välja toodud mitmeid valdkonna põhiseid arengueelduseid, näiteks kinokultuuri arendamine, tunnustamisürituste korraldamine, kevad- ja sügislaatade korraldamine, rahvaraamatukogude koondamine ühe juhtimise alla, Eesti Kaevandusmuuseumi ja Kukruse Polaarmõisa kasutamine kultuuriürituste läbiviimisel, olemasolevate spordiobjektide kaasajastamine, koolide õpikeskkondade kaasajastamine, gümnaasiumihariduse kvaliteedi tõstmine, erivajadusega inimeste kodude kohandamise toetamine jms. 8.3.3 Tehniline taristu Tehniline taristu koosneb erinevatest taristuliikidest, millest igaüks on eritarbeline ning teenindab erinevaid vajadusi. Üldjoontes võib tehnilise taristu jagada kolmeks erinevaks valdkonnaks (Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“, 2013): 1) elektri- ja sidetaristu; 2) transpordi,- tööstus,- ja riigikaitseline maa; 3) torujuhtmed ja vesiehitised. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“, 2013 kohaselt võib Ida-Virumaa kujuneda üheks peamiseks tuuleenergia tootmispiirkonnaks Eestis. Teemaplaneeringu kohaselt paikneb moodustatud valla haldusterritooriumil üks tuuleenergia potentsiaaliga ala – Toila valla üldplaneeringuga on määratud Päite-Vaivina tuulepark, mis asub valla kirdeosas, sellele ei ole väljastatud ehitusluba kuna puudub Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Samuti on Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel arendamisel Sirgala maismaa tuuleparkide projekt, millele on algatatud detailplaneering, kuid mis ei ole läbinud ametkondade kooskõlastuse faasi (2019). Keskkonnaregistri andmetel teenindab moodustatud Toila valla haldusterritooroiumit 5 reoveekogumisala: • Voka (RKA0440083) – Voka alevik, Konju küla, Voka küla; • Toila (RKA0440084) – Altküla küla, Pühajõe küla, Toila alevik; • Oru linnaosa (RKA0440586) – Konju küla (mh Kohtla-Järve linn, Oru linnaosa); • Kohtla-Nõmme (RKA0440100) – Kohtla-Nõmme alev, Kohtla küla, Roodu küla; 36  • Kohtla-Järve (RKA0440101) – Järve küla (mh Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa). Toila valla arengukava 2018-2030 kohaselt on vee- ja kanalisatsiooniteenused üldjuhul keskustes tagatud, kuid võrgud vajavad suures osas rekonstrueerimist. Täpsemalt on ühisvee- ja kanalisatsiooni võrgustikku käsitletud Toila valla haldusterritooriumil hetkel kehtivates endiste omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades: • Kohtla-Nõmme ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2030 (2013); • Kohtla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2015-2027 (2015); • Toila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (2013). Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on endise Toila valla haldusterritooriumil 3 veeteenuse pakkujat – AS Toila Sanatoorium, OÜ Viru Rand ja AS Toila V.V, viimane neist suurim. AS Toila V.V (reg. kood 10579389) tegevusaladeks on soojusenergia tootmine ja müük ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine. Viimane pakub teenuseid kogu endise valla territooriumil, olles peamiseks elanikkonda teenindavaks ettevõtteks. OÜ Järve Biopuhastus opereeris 2014. aasta seisuga järgmistes moodustatud Toila valla piirkondades: • Kukruse küla ; • endine Kohtla vald; • Kohtla-Nõmme vald; Endise Kohtla-Nõmme valla arengukavas on välja toodud, et korterelamutes ja asustuste majades baseerub keskküttesüsteem lokaalsete tahke- või vedelkütte katlamajadele, osades korterelamutes on ka ahjud ja elektriküte. Eramaju köetakse peamiselt puuküttega. Ülejäänud endiste omavalitsusüksuste arengukavades küttesüsteeme käsitletud ei ole. Moodustatud Toila valla arengukavas (2018) on välja toodud, et Kohtla-Nõmme alevis on vajalik koostada kaugkütte rajamise otstarbekuse audit, mille järgselt võimalike lahenduste kaardistamine ja elluviimine. Kohaliku omavalitsuse andmetel on vallas üks kaugküttepiirkond – Järve küla. Kogu valla territooriumil toimub korraldatud jäätmevedu, mille teenuspakkuja leitakse hanke teel (Toila valla arengukava 2018-2030). Arengukavas on välja toodud, et suuremate asulate tänavavalgustus on amortiseerunud ning vajab lähiaastatel investeeringuid LED-valgustusele üleminekuks. Lisaks tänavavalgustuse rekonstrueerimisele oleks arengukava kohaselt vajalik tiheasustusaladel vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja kaasajastamine, jäätmemajade, -jaamade ja –platside rajamine kohtadesse, kus see on otstarbekas ning aitab vähendada jäätmekäitlusega seotud küsimusi. Tähtsamatest ühendusteedest läbib valla haldusterritooriumi Tallinn-Narva maantee (põhimaantee nr 1) ja raudtee, viimase peatus Kohtla-Nõmmel. Valla elanikele tagab hea raudteeühenduse lisaks vallasisesele peatusele Kohtla-Nõmmel, ka peatused Jõhvi ja Oru, mis on valla erinevatest osadest hea ligipääsetavusega. 37 Valla arengukava kohaselt on vajalik asulasiseste teede kõvakatte alla viimine ning teehoiukava aktualiseerimine ja sihikindel jälgimine ning kergliiklusteede võrgustiku terviklik väljaarendamine ning strateegiline ühendamine. Kuna vald piirneb põhjast Soome lahega, on valla üheks arengueelduseks regulaarse laevaliikluse tekke soodustamine ja olemasoleva taristu kohandamine. Võimaldades ka reisijatevedu põhjaranniku veeteedel. Maakonnaplaneeringu kohaselt on üheks külalissadamaks planeeritud Toila sadam, järgmine lähim Sillamäe sadam, mis toimiks nii reisi-, kui ka külalissadamana. Olemasoleva taristu arendamisel on oluline lähtuda Ida-Viru maakonnaplaneeringus esitatud põhimõtetest. 8.3.4 Ettevõtluskeskkond Valla majanduskeskus on tervikuna orienteeritud turismisektorile, mistõttu on valla pingutused elukeskkonna arendamise kõrval suunatud külakeskkonna arendamisele. Toila vald on logistiliselt hea asukohaga, olles ühenduses oluliste riigimaanteega Tallinn-Narva (põhimaantee nr 1) ja raudteega (Toila valla arengukava 2018-2030). Toila valla suurimateks majutusteenuste pakkujateks on Toila SPA ja Saka mõis, kellele lisandub suur hulk väikemajutajaid. Suurimaks looduslikuks külastusobjektiks on Oru park ja Valaste juga. Samuti paikneb valla haldusterritooriumil Eesti kõrgeim pankrannik. Viimasest lähtuvalt on valla huviks avada huvilistele pankrannik Päitel vaateplatvormiga, samuti märgistada head pildistamiskohad. Suurimaks külastuskeskuseks on Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel ja Kukruse polaarmõis. Valla merepiir loob võimalused arendada ka kalaturgu, viimasest lähtuvalt on ka valla arengukavas välja toodud vastav arengueeldus: värske kala turu korraldamine Toila sadamaalal, kaasates ka teisi väiketootjaid, kel avaneb võimalus oma tooteid tutvustada ja müüa. Lisaks eelnevale on Toila valla arengukavas 2018-2030 toodud välja ettevõtluse arendamine läbi väikeettevõtlusvormide toetamise; ettevõtjasõbraliku keskkonna loomise (menetluskiirus, märkamine, tunnustamine); vallasõbraliku ettevõtja statuudi väljatöötamise ja rakendamise. 8.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Kultuurimälestiste registri (2019) andmetel paikneb Toila valla haldusterritooriumil kokku 4 ajaloomälestist, 41 arheoloogiamälestist, 26 ehitismälestist ja 16 kunstimälestist (vt ). Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. 38 Joonis 8.9. Muinsuskaitseobjektid Toila vallas (Alus: Maa-amet, 2019; EELIS, 2019. 39 9 Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on välja töötatud tuginedes üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+”, mis on maakonna tasandil ruumilise arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning lisaks riiklikele suunistele ja juhenditele. Maakonna eripäraga arvestamine võimaldab luua terviklikuma ja erinevaid valdkondi ühendava pikaajalise ruumilise lahenduse. Ida-Viru maakonna ruumilise arengu visioon annab ülevaate olukorrast, mida maakonnaplaneeringuga saavutada soovitakse. Visioon: Aastaks 2030 on Ida-Virumaa ühiskondlikult sidus, kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond, mis on Soome lahe idaregiooni arendustegevuste üks eestvedajaid. Ida-Virumaa elukvaliteedi tagavad tugevad linnalised keskused ning elujõuline maaline asustus, kus maakonna ettevõtluse jäätmete ja heitevabam suund tagab puhta elukeskkonna ja loodusväärtuste säilimise. Ida- Viru majanduskeskkond baseerub hästitoimival põlevkivi- ja logistikasektoril ning mitmekülgseid turismiteenuseid pakkuval turismiklastril, mida toetab välja arendatud tehniline taristu. (Ida-Viru maakonnaplaneering 2020+). Arengu edendamiseks keskendub Ida-Viru maakonnaplaneering järgmistele teemadele: - määrab maakonna keskustevõrgu; - määrab linnalise asustuse alad, tõstmaks olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust; - määrab põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja –taristu osas, soodustamaks maakonnas olulise majandusvaldkonna jätkusuutlikku ning inim- ja looduskeskkonna arvestavat arengut; - oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud; - tagab riigikaitse ruumilised vajadused. Tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilise arengu saavutamisel on olulised varasemalt koostatud teemaplaneeringud. Ida-viru maakonnaplaneeringus aastani 2030+ on esitatud tiheasumid (linnalise asustusega alad) Ida-Virumaal, nendest Toila vallas on märgitud Toila-Voka piirkond ülejäänud valla territoorium on sellekohaselt planeeringus määratletud kui hajaasustuspiirkond (vt ka Joonis 9.2). Tiheasumi kriteeriumideks on Ida-Viru Maakonnaplaneering kuni 2030+ eelnõus toodud äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhkefunktsioonidega alad, kus on perpektiivne linnalise elukvaliteedi teke. Maalise piirkonnana (hajaasustuseks) käsitletakse valdavalt hajusa asustusmustriga alasid, kus võib esineda väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (alevid, tihedamad külakeskused jmt). Joonis 9.2. Linnalise asustuse alad – Toila-Voka piirkond. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneering kuni 2030+ asustuse suunamise kaardilt. Toila valla arengukava 2018-2030 Toila valla arengukavas esitletud visiooni elluviimiseks on strateegias püstitatud viis valdkonnaülest eesmärki. Lisaks püstitatud eesmärkidele on arengukavas esitatud meetmed, mis aitavad püstitatud eesmärkide täitmisele kaasa. Eesmärkide täitmise saavutamine eeldab tõhusat koostööd valla kõigi institutsioonide ja elanikega, samuti naaberomavalitsuste ja strateegiliste partneritega, kes on huvitatud Toila valla heast käekäigust. Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed strateegilised eesmärgid: - Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal; - Toila vallas on peamised avalikud teenused inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel; - Toila on rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort; - Toila on ühtse ja aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud vald; - Toilas on strateegiline, avatud ning kaasav juhtimine. Visioon: Toila on parima elukeskkonna vald Virumaal. Kõik peamised avalikud teenused on vallas inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel. Vald on tuntud kui rahvusvahelineturismisihtkoht ja kuurort. Vald on ühtse ning aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud. Toila vald on aasta läbi avatud! (Toila valla arengukava 2018-2030). Moodustunud uue omavalitsusüksuse Toila valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal 3 (Toila valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla) üldplaneeringud: - Toila valla üldplaneering, kehtestatud 28.10.2005 määrusega nr 1; - Kohtla valla üldplaneering, kehtestatud 28.09.2012.a määrusega nr 32; - Kohtla-Nõmme valla üldplaneering, kehtestatud 11.10.2002.a otsusega nr 19. 10 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 10.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Toila valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: - maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid); - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; - ÜP-ga määratavad tehnorajatised; - ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  - rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Matsalu rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: - Looduskeskkond: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); o taimestik ja loomastik ning bioloogiline mitmekesisus; o väärtuslikud maastikud; o mõju kliimamuutustele - Kultuuriline keskkond: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid. - Sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes turvalisusest, joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport ja liikumisvõimalused, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). - Majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; o maaparandussüsteemid; o metsandus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm); o kliimamuutustega kohanemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse- eesmärke. Arvestades Toila valla paiknemist, siis ei ole ette näha olulise (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 10.2 KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Ida-Viru maakonna, Toila valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null- alternatiiv reaalne alternatiiv.  10.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised Peatükis 5.1 on esitatud planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad ning kaasneda võivad mõjud, millele Toila valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel tuleb keskenduda. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate mõjuvaldkondadega (vt täpsemalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ptk 5.1.): • Mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule (sh välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale); • Mõju majanduskeskkonnale ja tehiskeskkonnale (taristule); • Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile; • Mõju looduskeskkonnale ja ökosüsteemi teenustele (loodusvaradele nagu põhja- ja pinnavesi, maavarad, pinnas, taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule jmt). Ökosüsteemiteenused võib jagada nelja olulisemasse rühma (): 1. Tugiteenused - teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused - teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused - teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused - teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Toila valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata: ✓ kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi; ✓ kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi; ✓ kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Toila valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017). Toila valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017). 11 Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud Tabel 11.9. Tabel 11.9. ÜP protsessi osapooled (seisuga mai, 2019). ÜP koostamise ÜP koostamise ÜP kehtestaja KSH läbiviija konsultant korraldaja AB Artes Toila Vallavalitsus Toila Vallavolikogu OÜ Alkranel Terrae OÜ Heiki Kalberg, Hannes Kohtring juhtiv Roland Peets, Alar Noorvee, planeerimis- Planeerimisspetsiali volikogu esimees KSH juhtekspert spetsialist st Küütri tn 14, Pikk 13a, Toila Pikk 13a, Toila Riia 15B, 51010 51007 Tartu alevik, Toila vald alevik, Toila vald Tartu Tel: 742 0218, Tel: 5919 1117, Tel: 503 7638 Tel: 736 6676, 509 1874 336 9546 (volikogu esimees) 554 0579 E-post: E-post: E-post: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] om (volikogu esimees) KSH ekspertgrupi koosseis: ✓ Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert; ✓ Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert ✓ Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist; ✓ Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest: ✓ On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis ✓ Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. ✓ On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal). ✓ On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised. ✓ On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi). ✓ Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. ✓ Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) ( ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) () 12 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus