Kiri

Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu 10.07.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Järva Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist ..............................................................................................................................5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga ..........................................7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ......................................................................7 3.2 Looduskeskkond ......................................................................................................7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ......................................................7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................13 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................14 3.2.4 Rohevõrgustik ................................................................................................. 17 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ........................................ 18 3.2.6 Natura 2000 alad ............................................................................................. 19 3.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................... 23 3.3.1 Rahvastik ja asustus ........................................................................................ 23 3.3.2 Sotsiaalne taristu .............................................................................................24 3.3.3 Tehniline taristu ..............................................................................................26 3.3.4 Ettevõtluskeskkond ......................................................................................... 29 3.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ..................................... 30 4 Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 32 5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu.................. 35 5.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ..................................................................................................... 35 5.2 KSH sisu ................................................................................................................ 37 5.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus......................................................................38 6 Koostöö ja kaasamine ................................................................................................... 40 7 Protsessi eeldatav ajakava ............................................................................................. 45 8 Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled ................................................. 47 9 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ..................................................................49 3 4  1. Üldist Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40). 5  2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Järva valla üldplaneering. Järva vald on omavalitsus, mis moodustati 22. juunil 2017. a määrusega nr 96 Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ning Koigi valla ühinemisel. Valla pindala on 1223 km 2. Järva valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Järva vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Järva valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Järva valla üldplaneeringu KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). 6  3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine Järva vald asub Järva maakonna ida-põhja osas. Põhjast piirneb vald Tapa, Anija, Kose valdadega, läänest Paide linna ja Türi vallaga, lõuna suunalt Põhja-Sakala ja Põltsamaa vallaga ning idast Jõgeva ja Väike-Maarja vallaga. Valla halduskeskus, Järva-Jaani alev, paikneb nii Tallinnast kui Tartust ca 100 km kaugusel ning maakonnakeskusest (Paide) ca 30 km kaugusel. Valla asendiplaan on esitatud joonisel (vt Joonis 3.1). Omavalitsuses paikneb 1 alev (Järva-Jaani), 5 alevikku (Ambla, Aravete, Käravete, Peetri, Koeru) ning 100 küla. (Järva valla arengukava 2018-2025). Joonis 3.1 Järva valla asendiplaan. Alus: Maa-amet, 2019. Järva valla eripäraks on suur territoorium ja hõre asustus. Järva maakonna kolmest omavalitsusest on Järva pindalalt suurim, moodustades kogu maakonnast 50%, rahvaarvult on aga vald väikseim. 3.2 Looduskeskkond 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Järva vald paikneb 4 erineva maastikurajooni alal – põhjaosast Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku aladel ning lõuna osa vallast Alutaguse madaliku ja Kesk-Eesti lavamaa aladel (vt Joonis 3.2). 7 Joonis 3.2. Järva valla maastikurajoonid (Alus: Maa-amet, 2019; Arold, 1999). Iga maastikutüüpi iseloomustab kindel aspekt. Kõrvemaa maastiku eripäraks on ulatuslik soostumus ja metsade suur osatähtsus, mille tulemusena on asustus piirkonnas hõre. Pandivere kõrgustiku maastiku eripäraks on tasandikuline reljeef, õhuke aluspõhjakivimitest rähkne kollakas-hall liivsavine moreenkate, mille tulemusena on sademevesi aastatuhandeid valgunud lõhelistesse paekividesse. Viimase tulemusena on tekkinud Eesti suurim karstipiirkond, kus pole alalist vooluveestikku. Kesk-Eesti lavamaa maastiku eripäraks on moreentasandikud, millede soodsate maaviljeluslike eelduste tõttu on rajoon olnud põliseks põllumajandusalaks ja omandanud vastava maastikumustri. Alutaguse madaliku eripäraks loetakse (2005) asustamata metsaalade suurt osatähtsust ning tehnogeensete, rikutud pinnamoega kaevandusmaistud. Põllumajandusmaid on aga Alutaguse madaliku maastikurajoonis vähe, kõigest 8% (Arold, 2005). Kuna piirkonnad erinevad omavahel suurel määral, on neil ka erinevused aluspõhja vormides. Kuigi suurem osa Alutaguse madaliku aluspõhjast moodustavad Ordoviitsiumi paekivid, moodustavad Mustveest kaugemal lääne pool (ÜP ala) aluspõhja pealisosa Siluri ladestu Juuru ja Raikküla lademe detriitlubjakivim, savika lubjakivi, mergli ja domeriidi kihid. Üle poole valla haldusterritooriumist hõivab maastikuliselt Pandivere kõrgustik. Kõrgustiku kesk- ja lääneosas on Siluri ladestu Juuru ja Raikküla lademe nii lubjakivide kui mergli ning domeriidi avamused. Valla lõunaosa maastikurajooniks on Kesk-Eesti lavatasandik, mille pealisosa moodustavad Kesk-Eestis Alam-Siluri Juuru, Raikküla ja Adavere lademe karbonaatkivimid, mis on andnud olulise osa neid katva karbonaatse moreeni kujunemiseks. Kõrvemaa maastikurajoon asub paljude karbonaatkivimite avamusel, seda oma pika edelasuunalise ulatuse tõttu. Enamiku Kõrvemaa alast (sh ÜP ala) katab üsna paks pinnakate. (Arold, 2005) 8 Maavaradest on Järva vallas esindatud dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi ja turvas (vt Tabel 3.1). Järva valla maardlate asukohad on esitatud joonisel (vt Joonis 3.3). Joonis 3.3. Järva vallas olevate maardlate asukohad (Kollase viirutusega on tähistatud Järva vald, roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid) (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019). Tabel 3.1. Järva vallas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019). Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Epu-Kakerdi Turvas 148 1266,92 Kõrgemäe Kruus 752 11,87 Mägede Liiv 24 10,39 Neitla Liiv 23 17,65 Ällimäe Kruus 505 9,19 Metsataguse Dolokivi 698 8,7 (Metstaguse) 9  Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Jalgsema Kruus 502 9,51 Savalduma Turvas 414 384,89 Liivaku Kruus 902 20,03 Karinu Lubjakivi 17 167,55 Metsla Lubjakivi 58 45,82 Kuusna Lubjakivi 685 25,81 Hällimäe Kruus 179 23,6 Köisi Turvas 642 767,71 Endla Turvas 219 17606,3 Kareda Dolokivi 793 93,1 Koigi Dolokivi 676 629,05 Silmsi (Müüsleri, Turvas 592 1460,06 Linnuraba) Endla Turvas 219 17606,3 Vitsjärve-Jalametsa Turvas 562 800,34 (Vistjärve- Jalametsa) Porissaare Turvas 347 392,46 Epa-Vassaare Turvas 93 1365,57 Eistvere Turvas 561 161,38 Retla Turvas 76 655,85 Laimetsa Dolokivi 669 12,3 Tori-Rikassaare Turvas 578 766,32 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) on esitatud Eesti pinnase Rn-sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti Standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks ning jaotuvad järgmiselt:  madal (< 10 kBq/m³);  normaalne (10‒50 kBq/m³),  kõrge (50–250 kBq/m³);  eriti kõrge (> 250 kBq/m³). Lähtuvalt eelnevast ning esialgsest Eesti radooniriski levilate kaardist (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004), paikneb osa Järva valla maa-alast kõrge radooniriskiga alal (vt Joonis 3.4), küll aga ei kuulu valla haldusterritoorium keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Eesti Geoloogiakeskus (2017) alusel on Järva vallas radooni tase pinnaseõhus enamikul haldusterritooriumil kuni 50-100 kBq/m³ (vt Joonis 3.4). Seega, olenemata asjaolust, et Järva 10 vald ei kuulu Keskkonnaministri määruses nr 28 esitatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. 11 Joonis 3.4. Radooniriski levik Järva valla piirkonnas. Sinise piirjoonega on tähistatud valla halduspiir. (Alus: Maa-Amet, 2019; Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, 2017). 12  3.2.2 Pinnavesi (veekogud) Järva valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Suuremad, üle 100 km pikkused, vooluveekogud on Põltsamaa jõgi (VEE1030000), Jägala jõgi (VEE1083500) ja Navesti jõgi (VEE1131600). Alljärgnevas tabelis on esitatud suuremad vooluveekogud, mille pikkus lisaharudega on üle 10 km (vt Tabel 3.2). Valla vooluveekogud kuuluvad valdavalt Lääne-Eesti vesikonda, mõned ka Ida-Eesti vesikonda. Tabel 3.2. Järva valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad vooluveekogud (pikkus ˃10 km). Registrikood Veekogu nimi Pikkus lisaharudega, km VEE1030000 Põltsamaa jõgi 184,2 Jägala jõgi (Kehra jõgi; ülemjooksul: Kiigumõisa jõgi, VEE1083500 Kigumõisa jõgi) 119,0 VEE1131600 Navesti jõgi 110,6 VEE1087000 Soodla jõgi 84,7 VEE1031500 Preedi jõgi 32,6 VEE1085000 Jänijõgi 32,4 VEE1084200 Ambla jõgi (Albu jõgi) 30,6 VEE1085300 Tarvasjõgi 30,5 VEE1125700 Prandi jõgi 28,4 VEE1125900 Neeva kanal 28,0 VEE1124100 Esna jõgi 24,4 VEE1033400 Päinurme jõgi 17,0 VEE1085200 Liivoja 15,8 VEE1032100 Oostriku jõgi 15,4 VEE1032500 Võllinge oja (Võlingi oja) 15,3 VEE1132000 Räsna oja 14,8 VEE1084500 Sääsküla oja 12,0 VEE1126400 Sinika peakraav (Kondi oja) 11,0 Suurpalu peakraav (Palu VEE1124500 peakraav) 11,0 VEE1032700 Vaali peakraav 11,0 VEE1034000 Sepaoja (Sepa oja) 10,8 VEE1089900 Sae - Paunküla kanal 10,4 Suurima seisuveekogu veepeegli pindala on 36,8 ha , tegemist on loodusliku järvega – Väinjärv. Keskkonnaregistri andmetel on suuruselt teine seisuveekogu 14,5 hektarilise veepeegli pindalaga paisjärv – Eistvere järv (Eistvere paisjärv). Järva vallas paiknevad suuremad seisuveekogud on esitatud Tabel 3.3. Tabel 3.3. Järva valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad seisuveekogud (veepeegli pindala üle 10 ha). Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2050300 Väinjärv Looduslik järv 36,8 Eistvere järv (Eistvere VEE2023410 paisjärv) Paisjärv 14,5 Tagajärv (Tartussaare VEE2042200 Tagajärv) Looduslik järv 10,2 13  3.2.3 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Järva maakonnaplaneeringu töö „Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad“ raames on Järvamaa maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ üle vaadatud ja osaliselt kaasajastatud. Järva maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kolme klassi vastavalt nende väärtuslikkusele:  I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;  II klassi alad on väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad;  III klassi alad on väärtuslikud kohaliku tähtsusega alad. Maakonnaplaneeringu kohaselt on reservalade hulka jäetud alad, mis on vaid ühest või mõnest aspektist väärtuslikud, kuid üldiselt madalalt hinnatud paigad. Järva valla haldusterritooriumil paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt 6 I klaasi väärtusliku maastiku maa-ala ning 10 II klassi väärtusliku maastiku maa-ala ning 10 III väärtusklassi maa- ala. Tabel 3.4 on esitatud Järva vallas paiknevad väärtuslikud maastikud koos kaitsetegevuste- ja kasutustingimustega. Joonis 3.5 on esitatud väärtusliku maastiku maa-alad Järva vallas, lisaks on joonisel välja toodud ilusad teelõigud. Tabel 3.4. Järva vallas paiknevad väärtuslikud maa-alad koos arengusoovitustega (väljavõte Järva maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust). Väärtuslikud Jrjk Klass kultuur- ja Arengusoovitused Inventeerimisvajadused nr loodusmaastikud 1. I Kakerdaja raba  Paigaldada infoskeemid  Inventeerimine vajalik täpsemate hooldussoovituste ja projektide tarbeks 2. I Tammsaare  Planeerida ja hooldada  Inventeerimine vajalik väljamägi - kultuurihiis Tammsaare täpsemate hooldussoovituste ja Kodru raba väljamäe jalamil ning projektide tarbeks paigaldada infotahvlid;  Simisalu silla juurde rajada puhkeplats matkajatele;  paigaldada infoskeemid ja tähistada objektid. 3. I Saarjõe maastik  Paigaldada infoskeemid;  Inventeerimine vajalik  tähistada parkimis- ja täpsemate hooldussoovituste ja lõkkekohad; projektide tarbeks  ehitada välja matkarajad. 4. I Kareda - Esna  Leida vahendid Esna kabeli  Koostada Esna küla ehitus- maastik konserveerimiseks; ajalooline ülevaade ning viia  tähistada juurdepääsud Esna läbi kultuurilooline uuring; kabelile;  viia läbi ehitus- ja  jätkata Esna ja Kodesma kultuurilooline uuring Kareda mõisa taastamist; küla territooriumil.  taastada ja hooldada poollooduslikke kooslusi;  jätkata Esna mõisapargi korrastamist. 14 5. I Norra - Oostriku  kaaluda Norra mõisa pargi  Inventeerimine vajalik allikate ala kanalite süsteemi taastamist; täpsemate hooldussoovituste ja  ehitada allikate alale projektide tarbeks täiendavaid laudradasid ja tähistada need 6. I Mägede maastik  Puhkemajandust arendada  Inventeerimine vajalik ainult DP alusel, järgides täpsemate hooldussoovituste ja maastikukaitseala eeskirju; projektide tarbeks  infoskeemid vajadusel uuendada;  avada vaateid. 7. II Albu maastik  Paigaldada alale infoskeemid.  Viia läbi Albu kultuurilooline uuring. 8. II Järva-Madise  Paigaldada alale infoskeemid;  Viia läbi Järva-Madise ehitus- maastik  leida võimalus värvida kultuurilooline uuring. keskusala hooned;  kaaluda kõrtsihoone taastamist või selle varemete korrastamist ja eksponeerimist. 9. II Kautla-Seli soode  Avada kauneid rabavaateid  Inventeerimine vajalik ala maastikukaitseala kaitse- täpsemate hooldussoovituste ja eeskirjadest lähtuvalt; projektide tarbeks.  rajada ja märgistada parkimis- , puhke- ja telkimiskohad. 10. II Ambla alevik  Paigaldada ala infoskeemid ja  Inventeerimine vajalik tähistada tähtsamad objektid. täpsemate hooldussoovituste ja projektide tarbeks. 11. II Käravete alevik  Korrastada Käravete  Inventeerimine vajalik mõisaansambel; täpsemate hooldussoovituste ja  paigaldada infoskeemid ja projektide tarbeks. tähistada olulisemad objektid. 12. II Rava maastik  Korraldada Rava tammiku  Inventeerimine vajalik järjepidevat hooldust; täpsemate hooldussoovituste ja  likvideerida pooleliolev sild projektide tarbeks. paisjärvel. 13. II Karinu maastik  Paigaldada ala infoskeemid ja  Inventeerimine vajalik tähistada tähtsamad objektid; täpsemate hooldussoovituste ja  tähistada Karinu projektide tarbeks. kultuurilooline matkarada;  korrastada ja eksponeerida paepaljand;  hooldada regulaarselt karstitiikide ümbrust. 14. II Järva-Jaani -  Paigaldada infoskeemid;  Inventeerimine vajalik Kuksema maastik  leida vahendid veskihoone täpsemate hooldussoovituste ja korrastamiseks; projektide tarbeks.  heakorrastada aleviku Tamsalu-poolne sissesõidu ümbrus;  jätkata tehisjärve ümbritseva luhaniidu regulaarset hooldust;  korrastada ja tähistada Kuksema karstiala ning jätkata selle regulaarset hooldamist;  korrastada Koti allika ümbrus. 15 15. II Koeru-Väinjärve  Rekultiveerida ammendatud  Inventeerimine vajalik maastik karjäärid; täpsemate hooldussoovituste ja  korrastada paepaljandid projektide tarbeks. eksponeerimiseks;  ehitada välja ja tähistada kultuuriloolisi matkaradu;  paigaldada infoskeeme ning tähistada olulisemad objektid;  korraldada puisniitude regulaarset hooldamist. 16. II Kiigumõisa -  Paigaldada ala infoskeemid;  Inventeerimine vajalik Kilingi maastik  rajada parkimis-ja puhkeplatse täpsemate hooldussoovituste ja ning märgistada need; projektide tarbeks.  korrastada endise saun-suvila ümbrus Kiigumõisa allikate läheduses;  tähistada matkarada ja objektid selle ääres. 17. III Seidla mõis  Paigaldada infoskeemid ja  Inventeerimine vajalik tähistada objektid. täpsemate hooldussoovituste ja projektide tarbeks. 18. III Vulbi oos  Paigaldada infotahvlid.  Inventeerimine vajalik täpsemate hooldussoovituste ja projektide tarbeks. 19. III Aravete alevik  Korrastada endise KETE  Viia läbi Aravete tööstusküla territoorium; kultuurilooline uuring.  tähistada erinevate sipelgaliikide elupaigad ja tagada nende säilimine;  korrastada Sääsküla oja ja paisjärve ümbrus;  paigaldada ala infoskeemid ja viidad;  puhastada Aravete allikad 20. III Lüsingu karstiala  Korrastada karstiala ja allikad;  Inventeerimine vajalik  avada vaateid karstialale ja täpsemate hooldussoovituste ja Vanaveski järvele; projektide tarbeks.  paigaldada infoskeemid ja tähistada üksikobjektid. 21. III Eistvere -  Tähistada ja korrastada  Viia läbi Eistvere Pilistvere Pilistvere kirikutee; kultuurilooline uuring. kirikutee  paigaldada infoskeemid. 22. III Peetri alevik  Paigaldada infoskeemid;  Inventeerimine vajalik  korrastada lagunevad hooned; täpsemate hooldussoovituste ja  remontida vana pritsimaja projektide tarbeks. hoone. 23. III Koigi mõis  Korrastadamõisa ja maantee  Viia läbi Koigi kultuurilooline vaheline park; uuring.  paigaldada infoskeemid. 24. III Prandi allikate ala  Teha kujundusraiet ja avada  Inventeerimine vajalik vaateid allikajärve ümbruses täpsemate hooldussoovituste ja ning korrastada park; projektide tarbeks.  niita regulaarselt jõeluhtasid;  paigaldada infoskeemid. 25. III Salutaguse-  Korrastada Kuusna lubjaahi  Inventeerimine vajalik Kuusna maastik eksponeerimiseks ning täpsemate hooldussoovituste ja tähistada see; projektide tarbeks. 16   paigaldada infoskeemid ja tähistada objektid. 26. III Ammuta maastik  Korraldada niitude regulaarne  Inventeerimine vajalik hooldus; täpsemate hooldussoovituste ja  tähistada juurdepääs projektide tarbeks. aheoloogilistele objektidele ning paigaldada infoskeemid. Joonis 3.5. Väärtusliku maastiku maa-alad ja ilusad teelõigud Järva valla haldusterritooriumil (Alus: Maakonnaplaneering; Maa-amet, 2019). 3.2.4 Rohevõrgustik Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Järva valla roheline võrgustik on määratletud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Varem kehtinud üldplaneeringutega on rohelise võrgustiku piire täpsustatud (nt Albu ÜP-ga tehti ettepanek Järva-Madise küla juures oleva rohelise võrgustiku tuumala ja koridori täpsustamiseks) ja selle sidusust parandatud täiendavate koridoride määramisega. Seejuures on arvestatud metsaribade ja vooluveekogude paiknemist ning metsloomade liikumisteid. Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud järgneval joonisel (vt Joonis 3.6). 17 Joonis 3.6. Järva valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustiku alad (Alus: Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering; Maa-amet, 2019). 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Järva valla haldusterritooriumile jääb 10 looduskaitseala, 6 maastikukaitseala, 4 hoiuala, 1 puistu, 3 uuendamata piiridega parki ja 12 olemasolevat kaitsealust parki ning 4 planeeritavat kaitsealust parki (vt Tabel 3.5). Lisaks kaitse- ja hoiualadele jäävad Järva valla haldusterritooriumile ka mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes. Tabel 3.5. Järva valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad (v.a planeeritud) (Keskkonnaregister, 2019). Pindala kokku, Registrikood Objekti nimetus Tüüp ha KLO1000265 Kõrvemaa maastikukaitseala Maastikukaitseala 20653,4 KLO1000174 Endla looduskaitseala Looduskaitseala 10161,1 KLO1000326 Prandi looduskaitseala Looduskaitseala 875,9 KLO1000186 Kareda looduskaitseala Looduskaitseala 362,8 KLO1000261 Esna maastikukaitseala Maastikukaitseala 226,4 KLO1000680 Lüsingumetsa looduskaitseala Looduskaitseala 188,5 KLO1000260 Kiigumõisa maastikukaitseala Maastikukaitseala 170,0 KLO1000187 Silmsi looduskaitseala Looduskaitseala 146,4 KLO1000679 Salutaguse looduskaitseala Looduskaitseala 137,6 KLO1000325 Lüsingu maastikukaitseala Maastikukaitseala 108,5 18 KLO1000678 Ravametsa looduskaitseala Looduskaitseala 107,4 KLO1000676 Kapu looduskaitseala Looduskaitseala 92,3 KLO1000693 Kurisoo metsa looduskaitseala Looduskaitseala 70,8 KLO2000120 Tudre hoiuala Hoiuala 59,5 KLO1000188 Kurisoo looduskaitseala Looduskaitseala 47,4 KLO2000118 Jalgsema hoiuala Hoiuala 41,3 KLO1200506 Norra mõisa park Kaitsealune park 21,6 KLO1200497 Huuksi mõisa park Kaitsealune park 20,2 KLO1000214 Rava maastikukaitseala Maastikukaitseala 16,3 KLO1200501 Koigi mõisa park Kaitsealune park 15,4 KLO1000109 Vulbi maastikukaitseala Maastikukaitseala 11,0 KLO1200514 Väike-Kareda mõisa park Kaitsealune park 8,4 KLO1200287 Ervita park Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 7,3 KLO1200494 Albu mõisa park Kaitsealune park 6,8 KLO1200318 Seidla park Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 6,5 KLO1200496 Eistvere mõisa park Kaitsealune park 6,3 KLO1200160 Aruküla mõisa park Kaitsealune park 6,1 KLO1200495 Aravete kooli park Kaitsealune park 4,4 KLO1200503 Laimetsa mõisa park Kaitsealune park 4,0 KLO1200331 Väinjärve park Kaitsealune park 4,0 KLO1200295 Kuksema põlispuud Puistu 3,8 KLO1200293 Karinu park Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 3,2 KLO2000026 Võlingi oja hoiuala Hoiuala 2,9 KLO1200512 Vao mõisa park Kaitsealune park 2,7 KLO1200502 Kuksema kabelipark Kaitsealune park 1,8 KLO2000024 Preedi jõe hoiuala Hoiuala 1,1 3.2.6 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Järva vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Järva valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 15 Natura loodusala ja 2 Natura linnuala (vt Tabel 3.6; Joonis 3.7). Tabel 3.6. Natura 2000 alad Järva valla haldusterritooriumil. (Alus: keskkonnaregister, 2019). Rahvusvaheline Registrikood kood Objekti nimetus Tüüp RAH0000101 EE0080172 Endla linnuala Natura (linnuala) RAH0000120 EE0060171 Kõrvemaa linnuala Natura (linnuala) RAH0000625 EE0080172 Endla loodusala Natura (loodusala) RAH0000380 EE0060101 Esna loodusala Natura (loodusala) RAH0000389 EE0060112 Jalgsema loodusala Natura (loodusala) RAH0000396 EE0060104 Kareda loodusala Natura (loodusala) RAH0000388 EE0060110 Kiigumõisa loodusala Natura (loodusala) RAH0000382 EE0060103 Kurisoo loodusala Natura (loodusala) RAH0000567 EE0060119 Kõrvemaa loodusala Natura (loodusala) RAH0000387 EE0060109 Lüsingu loodusala Natura (loodusala) RAH0000386 EE0060108 Prandi loodusala Natura (loodusala) 19 RAH0000049 EE0060122 Preedi jõe loodusala Natura (loodusala) RAH0000383 EE0060105 Rava loodusala Natura (loodusala) RAH0000394 EE0060113 Silmsi soo loodusala Natura (loodusala) RAH0000384 EE0060106 Tudre loodusala Natura (loodusala) RAH0000385 EE0060107 Vulbi loodusala Natura (loodusala) RAH0000048 EE0060123 Võlingi oja loodusala Natura (loodusala) Joonis 3.7. Järva valla Natura 2000 alad (Allikas: Eelis, 2019). Alljärgnevalt on esitatud Järva valda jäävate loodusalade nimekiri koos nende kaitse- eesmärkidega (vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatavate Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“):  Endla linnuala (EE0080172) Järve maakonnas: Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur- laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), madukotkas (Circaetus gallicus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos 20 leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), lauk (Fulica atra), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  Kõrvemaa linnuala (EE0060171) Järva maakonnas: Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must- toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hallõgija (Lanius excubitor), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  Endla loodusala (EE0080172) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).  Esna loodusala (EE0060101) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). 21   Jalgsema loodusala (EE0060112) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Trituruc cristatus).  Kareda loodusala (EE0060104) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).  Kiigumõisa loodusala (EE0060110) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja- allikad (*7220), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).  Kurisoo loodusala (EE0060103) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).  Kõrvemaa loodusala (EE0060119) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tõmmuujur (Graphoderus bilineatus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus).  Lüsingu loodusala (EE0060109) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).  Prandi loodusala (EE0060108) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).  Preedi jõe loodusala (EE0060122) Järva maakonnas: Kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).  Rava loodusala (EE0060105) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). 22   Silmsi soo loodusala (EE0060113) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).  Tudre loodusala (EE0060106) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180) ning kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210).  Vulbi loodusala (EE0060107) Järva maakonnas: Kaitstavad elupaigatüübid on okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on palu-karukell (Pulsatilla patens).  Võlingi oja loodusala (EE0060123) Järva maakonnas: Kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio). 3.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.3.1 Rahvastik ja asustus Järva vald on moodustatud 2017. aasta haldusreformi käigus seitsmest omavalitsusüksusest: Albu vald, Ambla vald, Imavere vald, Järva-Jaani vald, Kareda vald, Koeru vald ja Koigi vald. Enne liitumist kirjeldasid valda järgmised näitajad (Järva valla arengukava 2018-2025, 2018):  Albu –u 1100 elanikku, pindala 257 km², asustustihedus u 4 in/km²;  Ambla –u 2000 elanikku, pindala 167 km², asustustihedus u 12 in/km²;  Imavere –u 900 elanikku, pindala 140 km², asustustihedus u 6 in/km²;  Järva-Jaani –u 1500 elanikku, pindala 127 km², asustustihedus u 12 in/km²;  Kareda –u 600 elanikku, pindala 92 km², asustustihedus u 6 in/km²;  Koeru -u 2100elanikku, pindala 237 km², asustustihedus u 9 in/km²;  Koigi -u 900 elanikku, pindala 204 km², asustustihedus u 4 in/km². 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusena on Järva valla halduskeskuseks on Järva-Jaani alev (Järva valla arengukava 2018-2025, 2018). 2017. aasta lõpus kehtestatud Järva maakonnaplaneeringus on määratletud aga moodustatud valla hierarhia, mille kohaselt on moodustatud Järva vallas neli kohaliku tasandi keskust (Järva-Jaani alev, Koeru alevik, Aravete alevik ja Imavere küla) ning neli lähikeskust (Ambla ja Peetri alevikud, Koigi ja Albu külad). Moodustatud Järva valla rahvaarv oli 01. jaanuari 2019. aasta seisuga 9028, maakonna elanike arv kokku ligi 30 687 elanikku (Siseministeerium, 2019). Valla arengukava kohaselt on Järva valla asustustihedus 7,5 in/km2. Kõrvutades valla tihedust Eesti keskmisega (30,3 in/km2) ning maakonna keskmisega (11,5 in/km2) on märgata olulist erinevust. Maakonnaplaneeringu kohaselt on valdav osa Järva valla territooriumist „ääreline ala“, st elanikest vaid kuni 15% on seotud maakondliku keskusega. Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond vallas perioodil 2003-2018 vähenenud kokku 2678 inimese võrra (Järva valla arengukava 2018-2025). 23 Järva valla elanike loomulik- ja rändeiive oli perioodil 2013-2017 negatiivne. Keskmiselt sündis ajaperioodil 2013-2017 valla haldusterritooriumil aastas 93 last ja suri 126 inimest, ehk loomuliku iibe tulemusena on rahvaarv vähenenud 27 elaniku võrra aastas. Rände tulemusena on perioodil 2013-2017 lahkunud aastas keskmiselt 160 inimest, seejuures on väljaränne kõrgeim nooremates vanusegruppides. Eakate (65+) vanuserühm on olnud ainus, mis on mõnevõrra kasvanud (Järva valla arengukava 2018-2025, 2018). Loomuliku iibe ja rändesaldo näitajate alusel saab väita, et 2013-2016 oli rahvastiku vähenemise peamiseks põhjuseks väljaränne. Valla elanikkonna vanusstruktuuri raskuskese langeb madala sündimuse ja väljarände tulemusena vanematesse vanuserühmadesse (alates 45-80+ eluaastast), viidates vananevale rahvastikule (vt Joonis 3.8). Viimasest lähtuvalt, on vallal vajalik enam tähelepanu pöörata teenuste osutamisele eakale elanikkonnale. Joonis 3.8 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Järva vallas seisuga 01.01.2019 (Allikas: Statistikaamet, 2019). 3.3.2 Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. 24 Omavalitsuse haldusüksuses paikneb 10 kooli, neist 1 on võimalik omandada vaid põhiharidust, kolmes gümnaasiumi haridust, ühes vaid huviharidust ning neli kooli toimivad lasteaed- põhikoolidena. Lisaks paikneb omavalitsuses 3 lasteaeda (vt Tabel 3.7). Tabel 3.7. Järva vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Järva valla koduleht, 2019). Haridusasutus Tüüp Albu põhikool Lasteaed-Põhikool Aravete Keskkool Keskkool Ambla-Aravete Kool Lasteaed-Põhikool Imavere põhikool Põhikool Järva-Jaani Gümnaasium Keskkool Koeru Keskkool Keskkool Koeru Muusikakool Huvikool Koigi Kool Lasteaed-Põhikool Nurme Kool Põhikool Peetri Kool Lasteaed-Põhikool Koeru Lasteaed Päikeseratas Lasteaed Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill Lasteaed Imavere Lasteaed Mõmmi Lasteaed Järva vallas paikneb kokku 9 pere- ja/või arstikeskust, kus pakuvad perearsti teenuseid erinevad perearstid. Lisaks tegutseb vallas 3 hambaarsti. Lähim haigla paikneb Paides. Omavalitsuse territooriumil paikneb 3 hoolekandeasutust: Ahula Sotsiaalne Varjupaik (Ahula küla), Aravete hooldekeskus (Aravete alevik), SA Koeru hooldekeskus (Koeru alevik). Lisaks pakub omavalitsus ka abi vajavatele laste põhivajaduste rahuldamiseks asenduskoduteenust, mille abil luuakse lapsele turvaline ja arenguks soodne elukeskkond, samuti paikneb vallas perekodu (Koeru perekodu, Koeru alevik). Lisaks on loodud Eluliini Järva Naiste Tugikeskus- varjupaik, mis pakub turvalist ajutist majutust ohvrile ja tema lastele, esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist (vajadusel ka psühholoogilist ja juriidilist nõustamist). Lisaks eelpool mainitutele paikneb vallas kolm päevakeskust – Imavere päevakeskus (Imavere küla) ja MTÜ Jaanilaia (Järva-Jaani alev), MTÜ Me Hoolime sinust (Koigi piirkond). Vald osaleb ka Euroopa Regionaalarengu Fondist toetava meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ projektis, mille abil on võimalik toetada puuetega inimeste eluruumide kohandamisi. Omavalitsuses tegutseb 15 raamatukogu: 1. Ahula Raamatukogu (Ahula küla); 7. Järva-Jaani Raamatukogu (Järva- 2. Albu Raamatuokogu (Albu alevik); Jaani alev); 3. Ambla raamatukogu (Ambla 8. Kareda Raamatukogu (Peetri alevik); alevik); 4. Aravete Raamatukogu (Aravete 9. Karinu Raamatukogu (Karinu küla); alevik); 10. Koeru Raamatukogu (Koeru 5. Ervita Raamatukogu (Erita küla); alevik); 6. Imavere Raamatukogu (Imavere 11. Koigi Raamatukogu (Koigi küla); küla); 12. Käravete Raamatukogu (Käravete alevik); 25  13. Käsukonna Külaraamatukogu 14. Päinurme Raamatukogu (Päinurme (Käsukonna küla); küla); 15. Vao Raamatukogu (Vao küla). Järva vallas paikneb 1 kultuurikeskus, 4 kultuurimaja, 2 külamaja 5 rahvamaja. Spordirajatistest paikneb vallas 2 spordi- ja/või mänguväljakut, 2 spordihoonet, spordisaalid (avatud Ahula Rahvamaja juures ning Koeru alevikus - Koeru Valla Maja spordisaalid), 3 võimlat ning 7 spordiklubi. Samuti on loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide ja spordirajatiste (nt kardi- ja vabaajakeskus, suusa- ja terviserajad) näol. Vallas paikneb viis kirikut:  Ambla kirik – EELK Ambla Maarja kogudus (Ambla alevik);  Järva-Madise kirik – EELK Püha Matteuse Järva-Madise Kogudus (Järva-Madise küla);  Ristija Johannese kirik - EELK Järva-Jaani Ristija Johannese Kogudus (Järva-Jaani alev);  Järva-Peetri kirik - EELK Järva-Peetri Püha Peetruse Kogudus (Peetri alevik);  Koeru kirik - EELK Koeru Maarja Magdaleena Kogudus (Koeru alevik). Järva valla arengukava Lisas 1 on välja toodud mitmeid valdkonna põhiseid väljakutseid, millele vald tulevikus tähelepanu peaks pöörama:  objektide ja rajatiste kaasajastamine (sh varustus);  optimaalse asutuste võrgu arendamine, vajadusel asutuste ühisele juhtimisele üleviimine;  asutustevahelise koostöö arendamine;  piirkondadevahelise sidususe suurendamine, valla ühistunde loomine;  aktiivse kogukonnaelu toetamine;  valla ajaloo-, kultuuri-, arhitektuurimälestiste (kirikud, mõisad, kalmistud jne) kasutamine turismis ja piirkonna tutvustamisel. 3.3.3 Tehniline taristu Järva valda läbivad olulised riigiteed, mis ühendavad valla suuremate Eesti linnadega:  põhimaantee nr. 2 Tallinn -Tartu -Võru –Luhamaa;  põhimaantee nr. 5 Pärnu –Rakvere –Sõmeru;  tugimaantee nr 39 Tartu -Jõgeva –Aravete;  tugimaantee nr 49 Imavere -Viljandi -Karksi-Nuia;  tugimaantee nr 25 Mäeküla -Koeru –Kapu;  tugimaantee nr 13 Jägala –Käravete;  mitmed kõrvalmaanteed. Kohalikke teid, mis kuuluvad vallale või mille osas on vald sõlminud eraomanikega avalik kasutuse lepingud on vallas kokku 573 km. Arengukava kohaselt on neist kõvakattega kaetud kokku 14% (10% maanteedest ning 65% tänavatest). Tänavavalgustus on olemas valla halduskeskuses, alevikes ja suuremates külades. Küll aga on olemasolev tänavavalgustus amortiseerunud ning vajab kaasajastamist. Peamistele liikumisteedele nii riigimaantee ääres kui ka suuremates asulates on rajatud ka kergliiklusteed. 26 Järva maakonnaplaneeringus on esitatud perspektiivsed tolmukatendiga teelõigud, mis on maakonna arengu tagamise olulisusest lähtuvalt määratud kolme kategooriasse. Järva valla haldusterritooriumile jäävad perspektiivse tolmukatendiga teelõigud on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 3.8). Tabel 3.8. Perspektiivse tolmuvaba katendiga teelõigud Järva vallas (Järva maakonnaplaneering, 2017). Nr Nimi Pikkus (km) Tee nr Kategooria 1 Seidla - Järva-Jaani 6,6 15143 I 2 Jootme - Koeru 1,3 15151 I 3 Vao – Päinurme – Sulustvere 13,3 15161 I 4 Piibe - Preedi – Koeru 3,6 17112 I 5 Köisi – Koigi 8,7 15160 I 6 Anna - Peetri –Huuksi 5,9 15156 I 7 Ambla – Rava 10,4 15150 II 8 Aravete –Vistla 2,2 15203 II 9 Koigi -Laimetsa –Käsukonna 9 15167 II 10 Jootme –Koeru 4,9 15151 II 11 Seliküla –Paistevälja 3 15191 II 12 Kareda –Ammuta 3,1 15184 II 13 Kuusna -Tudre –Visusti 4,4 15189 II 14 Kalista -Koeru -Udeva –Preedi 20,3 15152 II 15 Valgehobusemäe 2,5 1290035 III 16 Kaalepi külatee 2,1 1290001 III 17 Aravete -Järva-Madise 5 15145 III 28 Eistvere tee 2,6 15166 III 19 Pilistvere –Imavere 4,7 24101 III 20 Kareda tee 1,2 2880006 III 21 Mäe –Prandi 3,4 15182 III 22 Adavere –Rutikvere 0,8 14163 III Lisaks on maakonnaplaneeringus määratletud perspektiivsed trassikoridorid. Trassikoridor on maantee ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise maa-ala. Koostatud on ka maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis hõlmab lisaks Järvamaale ka Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid. Maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0" käsitleb ka Järva valda läbivat põhimaanteed. Planeering on koostatud lõigule Mäo- Imavere. Antud lõigus kehtivad maakasutuse ning planeerimis- ja ehitustegevuse tingimused. Reserveeritud trassikoridor on sätestatud teemaplaneeringus. Valla arengukava kohaselt pakuvad valla haldusterritooriumil kaugküttepiirkonnad 6 asustusüksust:  Aravete alevik – teenuspakkujaks Aravete Agro OÜ (biogaas);  Järva-Jaani alevi lõunapiirkond, Aravete alevik – teenuspakkujaks Järva Haldus AS;  Koigi küla – teenuspakkujaks N.R. Energy OÜ;  Järva-Jaani alevi põhjapiirkond – teenuspakkuja E-Piim AS;  Imavere küla – teenuspakkuja Järva Haldus AS;  Koeru alevik – teenuspakkuja Järva Haldus AS (kaks katlamaja);  Peetri alevik – teenuspakkuja SW Energy OÜ: 27 Oma katlamaja omavad lisaks veel Natural AS (Laaneotsa küla), E-Piim AS (Järva-Jaani alevis), Karinu PM OÜ (Karinu külas) ja Koeru hooldekeskus (Järva valla arengukava 2018- 2025, 2018). Täpsemalt kaugkütte piirkondade soojusvarustuse kohta on võimalik lugeda soojusmajanduse arengukavadest. Järva valla haldusterritooriumil kehtivad hetkel endiste omavalitsuste soojusmajanduse arengukavad:  Aravete aleviku kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava dokument;  Järva-Jaani energeetika arengukava Järva-Jaani alevi soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026;  Koigi ja Päinurme külade soojusmajanduse arengukavad aastateks 2016-2026. Arengukava lühiülevaates (2018) on esitatud, et majanduslikul tasuvusel on taastuvenergia kasutamisele üleminek vallale kuuluvatel objektidel jätkuvalt eesmärgiks. Sellest lähtuvalt on osa vallahooneid läbi aastate läbinud rekonstrueeritud energiatõhusamaks. Küll on aga suur osa vallas asuvatest korterelamutest renoveerimata ning energiatõhusus madal, selle põhjuseks on korteriühistute mitte toimimine mitmes piirkonnas. Keskkonnaregistri andmetel teenindab moodustatud Järva valla haldusterritooriumit 16 reoveekogumisala:  Vao (RKA0510167) – Vao küla;  Päinurme (RKA0510164 ) – Päinurme küla;  Peetri (RKA0510169) – Ämbra küla, Peetri alevik;  Käsukonna (RKA05101789) – (Käsukonna küla, Hermani küla);  Käravete (RKA0510181) – Käravete küla, Märjandi küla;  Koigi (RKA0510163) – Koigi küla;  Koeru küla (RKA0510168) – Laaneotsa küla, Koeru alevik, Aruküla küla, Kapu küla, Santovi küla;  Karinu (RKA0510176) – Karinu küla;  Kaalepi (RKA0510599) – Kaalepi küla;  Järva-Jaani (RKA0510177) – Järva-Jaani alev, Kuksema küla;  Imavere (RKA0510179) – Imavere küla;  Ervita (RKA0510165) – Ervita küla;  Aravete (RKA0510180) – Aravete alevik, Mägise küla;  Ambla (RKA0510182) – Ambla alevik, Raka küla, Jõgisoo küla;  Albu (RKA0510184) – Albu küla;  Ahula (RKA0510185) – Ahula küla. Vee- ja kommunaalteenuseid pakuvad moodustatud valla haldusterritooriumil AS Paide Vesi (Ambla piirkond, Imavere piirkond, Kareda piirkond, Koigi piirkond), AS Järva Haldus (Koeru, Järva-Jaani piirkond, Albu piirkond). Järva valla haldusterritooriumil kehtivad hetkel endiste omavalitsuste ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavad:  Ambla valla ÜVKA kava 2016-2028;  Imavere ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024;  Järva-Jaani ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023;  Kareda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026;  Koeru ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028;  Koigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027. 28 2018. aastal koostatud arengukavas on välja toodud, et valdavalt valla korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja on AS Eesti Keskkonnateenused, endise Albu valla territooriumil kehtib aga vabaturu piirkond. Täpsemalt on jäätmehoolduse hetkeseisu ja arengut kirjeldatud Järva valla jäätmekavas 2018-2023. 3.3.4 Ettevõtluskeskkond Järva valla arengukava (2018) kohaselt on valla haldusterritooriumil ettevõtteid kõige enam põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi kategoorias, millele järgnesid ehitus ning hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondis tegutsevad ettevõtted (vt Joonis 3.9). Joonis 3.9. Ettevõtete arv Järva vallas peamiste tegevusvaldkondade (EMTAK 2008) lõikes 2017. aastal. (Väljavõte: Järva valla arengukava 2018-2025. Lisa 1 Järva valla toimekeskkonna lühiülevaade, 2018) Suurimateks ettevõteteks on Järva vallas Koeru alevikus tegutsev AS Konesko ja SA Koeru Hooldekeskus. Imavere piirkonnas on olulise tähtsusega ettevõteteks AS Graanul Invest ning AS Stora Enso Eesti. Koigi piirkonnas on suurimateks ettevõteteks OÜ Thermoarena ja Elen Puidutöötlemine OÜ. Järva-Jaani piirkonna olulisemateks ettevõteteks on OÜ Karinu PM, OÜ Metsataguse Agro, OÜ Paistevälja. Samuti tegeleb Järva-Jaani alevis üks Eesti suurimaid juustu-, piimapulbri- ja võitootjaid E-piim. Albu piirkonna suurimad ettevõtted on OÜ Pakpoord, OÜ Tammsaare. Ambla piirkonnas OÜ Aravete Agro ja AS Aravete Saeveski ning Kareda piirkonnas AS Peetri Põld ja Piim (Järva valla arengukava 2018-2025. Lisa 1 Järva valla toimekeskkonna lühiülevaade, 2018). Järva vald eristub paljudest Eesti piirkondadest oma muuseumirohkuse poolest. Tuntuim muuseum on A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel, samuti asub piirkonnas Eesti piimanduse ajalugu tutvustav Eesti Piimandusmuuseum. Lisaks eelpool mainitutele paiknevad piirkonnas ka kinomuuseum , Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum, Johan Pitka tubamuuseum aga ka kodukandi ajalugu tutvustavad muuseumid väiksemates asustusüksustes. Piirkonnas on ka kaks omanäolist 29 objekti – Eesti üks väheseid, sisseseadega säilinud hollandi tüüpi tuulik (Seidla Tuulik) ning Järva-Jaani vanatehnika varjupaik, kuhu on huvilistele koondatud meie teedel lähiminevikus liikunud sõidukid, põllutehnika, teetöömasinad ning tuletõrjetehnika. Lõbusat ajaviidet pakuvad ka Sassi talu jaanalinnufarm, Kilplaste teemapark, Eistvere jahimaja ja Jäägri villa (Järva valla arengukava 2018-2925. Lisa 1 . Järva valla toimekeskkonna lühiülevaade, 2018). Järva valla üheks oluliseks vaba-aja veetmise kohaks on ka Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus Mägede külas. Suusa- ja spordikeskuses on tegevusi erinevateks aastaaegadeks – talvel teenindab keskus suusa- ja lumelauasportlaseid, suvel on võimalik kasutada looduskauneid liikumisradu jooksmiseks, orienteerumiseks või jalgrattaga sõitmiseks. Lisaks on Valgehobusemäel 25 m kõrgune Vaatetorn. Piirkonnas paikneb ka mitmeid looduskauneid kohti (mh ka Kakerdaja raba, Kõrvemaa maastikukaitseala, suur osa Endla looduskaitsealast jms). Kuigi Statistikaameti kohaselt on turistide arv piirkonnas aasta-aastalt tõusnud, on tekkinud iga- aastaselt juurde ka majutuskohti, mistõttu on tubade täitumis siiski 9% madalam, kui see oli viis aastat tagasi (Järva valla arengukava 2018-2025. Lisa 1 Järva valla toimekeskkonna lühiülevaade, 2018). Lisaks eelnevale on Järva valla arengukavas 2018-2025 toodud välja ettevõtluse ja turismi arendamise peamised väljakutsed:  valla turismiinfo koondamine, nii vallasisene kui ka väline koostöö ja turundamine;  ettevõtluskeskkonna loomine;  viidastamine, infostendide paigaldamine;  munitsipaalelamute rajamine;  alustavate ettevõtjate toetamine, sh üüripindade pakkumine;  olemasolevate muuseumite jätkusuutlik arendamine;  koostöö RMK-ga. 3.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Kultuurimälestiste registri (2019) andmetel paikneb Järva valla haldusterritooriumil kokku 31 ajaloomälestist, 143 arheoloogiamälestist, 103 ehitismälestist ja 177 kunstimälestist (vt Joonis 3.10). Lisaks paiknevad valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. 30 Joonis 3.10. Muinsuskaitseobjektid Järva vallas (Alus: Maa-amet, 2019; EELIS, 2019). 31 4 Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus- , toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Järva maakonnaplaneering 2030+ Järva maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on välja töötatud tuginedes üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+”, seejuures on arvestatud maakonna eripäradega. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on maakonna tasandil ruumilise arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning lisaks riiklikele suunistele ja juhenditele. Maakonna eripäraga arvestamine võimaldab luua terviklikuma ja erinevaid valdkondi ühendava pikaajalise ruumilise lahenduse. Järva maakonna ruumilise arengu visioon annab ülevaate olukorrast, mida maakonnaplaneeringuga saavutada soovitakse. Visioon: Järvamaa on sidusa ruumistruktuuriga Eesti südameks olev maakond, kus väärtustatakse kvaliteetset ja mitmekesist elu- ja majanduskeskkonda ning mis loob eeldused paremaks elu- ja töökohtade kokku sobitamiseks, kohaliku majanduse elavdamiseks, laialdasemaks vaba aja veetmise ja õppimise võimalusteks. Järvamaal on head ja kiired ühendused nii maakonnasiseselt kui ka teiste maakondadega koondamaks üleriigiliselt äri- ja tootmistegevust ennekõike logistikasõlmedes asuvatesse maakondlikult olulistesse ettevõtluspiirkondadesse. Järvamaa üheks arengueeliseks on kiire ja hea ühendus Tallinnaga mööda Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 2+2 sõidurajaga I klassi maanteed (Järva maakonnaplaneering 2030+). Maakonnaplaneeringus on sätestatud Järvamaa arengueesmärgid ja põhiväärtused. 32 Arengueesmärgid:  elanikkonna tööhõive on kõrge, tööjõud aktiivne, motiveeritud, haritud, kvalifitseeritud ning konkurentsivõimeline;  inimeste tervena elatud iga on pikenenud ning vanaduspõlv väärikam ja õnnelikum;  mainekas, atraktiivne, avatud ja arenev maakond, kus elavad ärksa meele ja positiivse hoiakuga inimesed, kes väärtustavad kogukondlikku mõtteviisi ning võtavad vastutuse oma elukeskkonna eest;  mitmekesise majandusstruktuuriga, ettevõtjasõbralik ja tasuvaid töökohti pakkuv Kesk- Eesti maakond;  heade ühenduste, kaasaegse infrastruktuuri ja puhta loodusega ning säästlikkust väärtustav maakond;  Paide kui maakonnakeskus on kujunenud tugevaks tõmbekeskuseks ning teeninduskeskustes pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid. Põhiväärtused:  inimeste väärtustamine ja tunnustamine –inimeste arengu ning muutumiste märkamine, kogukonda panustamise esiletõstmine;  arenguvõime –inimeste õppimistahe ja võime muutustega kohaneda;  kogukonna kokkukuuluvustunne ja koostöö –erinevate organisatsioonide ja huvirühmade pühendumine ühiste eesmärkide ja kokkulepete elluviimisele. Järva valla arengukava 2018-2025 Järva valla arengukavas on esitatud kolmest komponendist koosnev raamistik, mis on vallaülese strateegia aluseks: Visioon, strateegilised eesmärgid ja meetmed. Visioon: Järva vald on tugev võrgustikupõhine maaomavalitsus, mis on strateegiliselt juhitud, tõhus ja konkurentsivõimeline. Kõigis valla piirkondades on puhas elukeskkond ning heal tasemel kohalikud teenused ja taristu, piirkonnad on omanäolised ja kutsuvad, vallaelanikud on oma elukohaga rahul. Järva vallas on sidusad ja koostööd tegevad kogukonnad. (Järva valla arengukava 2018-2025). Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud kolm strateegilist eesmärki:  Strateegiline eesmärk 1: Järva vald on strateegiliselt juhitud ja võimekas võrgustikupõhine omavalitsus, kus rakendatakse parimaid praktikaid piirkonna konkurentsivõime ja tasakaalustatud arengu tagamiseks;  Strateegiline eesmärk 2: Kõigis Järva valla piirkondades on puhas elukeskkond ning heal tasemel kohalikud teenused ja taristu, valla piirkonnad on omanäolised ja kutsuvad, vallaelanikud on oma elukohaga rahul;  Strateegiline eesmärk 3: Järva vald on sidus ja koostööd tegev omavalitsus. Iga strateegilise eesmärgi elluviimist toetavad meetmed, milledest lähtub ka valla tegevuskava. 33 Tabel 4.1 Järva valla strateegilised eesmärgid ja neid toetavad meetmed (Järva valla arengukava 2018-2025). Strateegiline eesmärk Meetmed Strateegiline eesmärk 1 Pädev ja motiveeritud meeskond Optimaalselt korraldatud, tõhus ja kaasav juhtimine Strateegiline eesmärk 2 Heal tasemel ja optimaalselt korraldatud kohalikud avalikud teenused Vajadusest lähtuv kaasaegne taristu ja avalik ruum Kohaliku eripära võimendamine ja ettevõtluskeskkonna arendamine Strateegiline eesmärk 3 Piirkondade vaheline koostöö ja sidusus Koostöö teiste omavalitsusüksuste partneritega Moodustunud uue omavalitsusüksuse Järva valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal 7 üldplaneeringut: - Albu valla üldplaneering, kehtestatud 26.11.2015 otsus nr 48; - Ambla valla üldplaneering, kehtestatud 28.05.2009.a otsus nr 25; - Imavere valla üldplaneering, kehtestatud 19.06.2008.a otsusega nr 13; - Järva-Jaani üldplaneering, kehtestatud 27.08.2009. a otsusega nr 29; - Kareda valla üldplaneering, kehtestatud 22.09.2009. a otsusega nr 17; - Koeru valla üldplaneering, kehtestatud 18.11.1999. a otsusega nr 20; - Koigi valla üldplaneering, kehtestatud 13.10.2011 otsusega nr 58. 34 5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 5.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Järva valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: - maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, tuuleenergia tootmisalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid); - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; - ÜP-ga määratavad tehnorajatised; - ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Matsalu rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. 35 Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: - Looduskeskkond: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); o taimestik ja loomastik ning bioloogiline mitmekesisus; o väärtuslikud maastikud; o mõju kliimamuutustele. - Kultuuriline keskkond: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid. - Sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, lõhnnahäiringust, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). - Majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; o maaparandussüsteemid; o metsandus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm). Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Arvestades Järva valla paiknemist, siis ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 36  5.2 KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Järva maakonna, Järva valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest 37  lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 5.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised Peatükis 5.1 on esitatud planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad ning kaasneda võivad mõjud, millele Järva valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel tuleb keskenduda. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate mõjuvaldkondadega (vt täpsemalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ptk 5.1.):  Mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule (sh välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale);  Mõju majanduskeskkonnale ja tehiskeskkonnale (taristule);  Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile;  Mõju looduskeskkonnale ja ökosüsteemi teenustele (loodusvaradele nagu põhja- ja pinnavesi, maavarad, pinnas, taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule jmt). Ökosüsteemiteenused võib jagada nelja olulisemasse rühma (https://www.envir.ee/): 1. Tugiteenused - teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused - teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused - teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 38  4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused - teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Järva valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Järva valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf). Järva valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017). 39 6 Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Lisaks kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused. Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused. Huvigrupp Asutus / isik Naaberomavalitsused Paide linn Türi vald Põltsamaa vald Põhja-Sakala vald Jõgeva vald Väike-Maarja vald Tapa vald Anija vald Kose vald Ministeeriumid Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei-ja piirivalveamet Põllumajandusamet Põllumajandusuuringute Keskus Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet 40  Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Kaitseliit Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elering AS Telia Eesti AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Gaasivõrgud AS Järva Haldus AS E-Piim Tootmine OÜ Metstaguse Agro OÜ Paistevälja OÜ Karinu PM OÜ Arctic Finland House AS Peetri Põld ja Piim Olsson&Nielsen Nordic OÜ A&D Invest OÜ OÜ Kalamatsi Meierei Saint-Gobain Ehitustooted AS Tammsaare OÜ AS Aravete Agro OÜ Terasman Camelat OÜ OÜ Preesi Aravete Metallitööde OÜ AS Natural AS Konesko OÜ Fineltec Baltic Tammelaks OÜ OÜ Järva PM Abaja Farm OÜ Lynx OÜ SA Koeru Hooldekeskus Sirloin OÜ Brommont OÜ Stora Enso Eesti OÜ AS Risti Agro AS Graanul Invest OÜ Koigi OÜ Sõrandu Farm AS Veskimäe 41  OÜ Thermoarena Lapavira OÜ Marrek Puit OÜ Elen PT OÜ AS Roger Puit OÜ Valga Puu OÜ Tarmo Vara PTP Mets TÜH OÜ Metsagrupp OÜ Karo Mets OÜ Eremka Metsatervenduse OÜ Kogukonnad, ühendused, seltsid MTÜ Eistvere Küla Selts MTÜ Imavere Sotsiaalkapital MTÜ Imavere Kultuuriselts Hermanni seltsing SA Eesti Piimandusmuuseum MTÜ Koigi Kultuuriselts MTÜ Päinurme Külaselts MTÜ Prandi Küla ja Allikad MTÜ Sõrandu Külaselts MTÜ Viru Küla Selts MTÜ Karessen MTÜ Esna Selts MTÜ Esna küla selts MTÜ Energia- ja Tervisekeskus MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Selts MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Selts Kogukonnad, ühendused, MTÜ Jürimardi Talumuuseum seltsid MTÜ KARAME MTÜ Seliküla Jalgsema Külaselts MTÜ Kuksema Ühendus MTÜ Salutaguse Nelja Küla Selts MTÜ Ervita Külaselts MTÜ Vao Külaselts MTÜ Sääsküla Külaselts MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts MTÜ Käravete Küla Selts SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel MTÜ Albu valla külade selts Kaalepi Küla Seltsing MTÜ Järva-Madise Külaselts 42  MTÜ Metsaõpe EELK Järva-Jaani Ristija Johannese Kogudus EELK Püha Matteuse Järva-Madise Kogudus EELK Järva-Peetri Püha Peetruse Kogudus EELK Ambla Maarja Kogudus EELK Koeru Maarja-Magdaleena Kogudus EELK Koeru Maarja-Magdaleena Kogudus Järva valla hallatavad Albu Põhikool asutused Albu Rahvamajad Albu Raamatukogu Ahula Raamatukogu Albu Noortekeskus Ahula Sotsiaalne Varjupaik Aravete Keskkool Ambla-Aravete Kool Ambla Kultuurikeskus Ambla Raamatukogu Aravete Raamatukogu Käravete Raamatukogu Aravete Hooldekeskus Aravete Spordi- ja Tervisekeskus Imavere Põhikool Imavere Lasteaed Mõmmi Imavere Rahvamaja Imavere Raamatukogu Käsukonna Külaraamatukogu Imavere Valla Avatud Noortekeskus Imavere Päevakeskus Koigi Kool Koigi Raamatukogu Päinurme Raamatukogu Koigi Noortekeskus Päinurme Rahvamaja Järva-Jaani Gümnaasium Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill Järva-Jaani Kultuurimaja Järva-Jaani Raamatukogu Karinu Raamatukogu Järva-Jaani Valla Avatud Noortekeskus Peetri Kool ja Lasteaed Peetri Rahvamaja 43  Kareda Raamatukogu Koeru Keskkool Koeru Muusikakool Koeru Lasteaed Päikeseratas Koeru Kultuurimaja Koeru Raamatukogu Koeru Perekodu Koeru Noortemaja Soov olla kaasatud Raivo Agu Ülle Läll Tarmo Läll … lisanduvad töö käigus 44 7 Protsessi eeldatav ajakava Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud Tabel 7.1. Eeldatav ajakava.. Juhul kui ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt) võib ajakava muutuda. Tabel 7.1. Eeldatav ajakava. Etapp Toimumise aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine (Järva Vallavolikogu 27. 27. september 2018 september 2018 otsus nr 50 „Järva valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“) 1. etapp ÜP koostamise ja KSH eeltööd mai 2019 – september 2019 1.1.ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise mai – juuni 2019 kavatsuse koostamine (ÜP ja KSH koostamiseks vajalike alusandmete kogumine ja analüüsimine. ÜP lähteseisukohtade täiendamiseks ja täpsustamiseks vallale ettepanekute tegemine ning ÜP lähteseisukohtade põhjal KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine) 1.2.ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise juuli 2019 kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks 1.3. Ettepanekute alusel ÜP lähteseisukohtades ja KSH august 2019 väljatöötamise kavatsuses muudatuste tegemine 1.4. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise september 2019 kavatsuse avalikustamine koos ettepanekutega 2. etapp ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu september 2019 – juuli koostamine 2020 2.1. ÜP eskiisi koostamine ja KSH aruande eelnõu september 2019 – märts koostamine 2020 2.2.ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu tutvustamine märts 2020 volikogule 2.3.ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust aprill – mai 2020 väljapanekust teatamine ja avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele põhjendatud seisukoha teatamine 2.4. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku juuni 2020 väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 2.5. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste juuni - juuli 2020 alusel muudatuste sisseviimine 3. etapp ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli 2020 – detsember 2020 3.1. ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli – september 2020 3.2. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja oktoober – november 2020 arvamuse küsimine 3.3. Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute november - detsember sisseviimine - vajadusel uuesti kooskõlastamiseks 2020 esitamine. KSH aruande tulemuste lisamine ÜP-sse. 4. etapp ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine jaanuar 2021 4.1.ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule jaanuar 2021 vastuvõtmiseks 4.2. ÜP avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele veebruar – märts 2021 põhjendatud seisukoha teatamine 4.3. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu mai 2021 4.4. ÜP täiendamine avaliku väljapaneku ja avaliku juuni 2021 arutelu tulemuste põhjal 5. etapp ÜP heakskiitmine juuni – september 2021 6. etapp ÜP kehtestamine oktoober 2021 6.1. ÜP esitamine volikogule kehtestamiseks oktoober 2021 6.2.ÜP kehtestamisest teavitamine oktoober 2021 46 8 Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud Tabel 8.1. Tabel 8.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga juuni, 2019). ÜP ÜP koostamise ÜP kehtestaja KSH läbiviija koostamise korraldaja konsultant AB Artes Järva Vallavalitsus Järva Vallavolikogu OÜ Alkranel Terrae OÜ Heiki Kalberg, Mari Maltis, juhtiv Jüri Ellram, volikogu Alar Noorvee, planeeringute planeerimis- esimees KSH juhtekspert spetsialist spetsialist Küütri tn 14, Pikk 56, Järva-Jaani Pikk 56, Järva-Jaani Riia 15B, 51010 51007 Tartu alev, Järva vald alev, Järva vald Tartu Tel: 742 0218, Tel: 5346 7235, Tel: 736 6676, Tel:- 509 1874 386 3377 554 0579 E-post: E-post: E-post: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] KSH ekspertgrupi koosseis:  Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;  Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert;  Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Kersti Õun (Alkranel OÜ) - keskkonnaspetsialist. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.  Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. 47 o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf) 48 9 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus 49 50  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Järva vald Versioon: Juuli 2019 Töö nr: 1945ÜP3 Tartu 2019 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Planeerimisprotsessi korraldaja: Järva Vallavalitsus Planeeringute spetsialist: Mari Maltis Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert, Alar Noorvee AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 Sisukord 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad..................................................................................................... 6 1.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine ........................ 6 1.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .......................................................................................................................................... 7 1.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ..... 8 1.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ................................................................. 8 1.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine.......................................................................... 8 1.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine .......................................................... 9 1.7. Supelranna ala määramine ...................................................................................................... 9 1.8. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul............................................................................................................ 9 1.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine....................................................................................................................... 9 1.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ................................................... 9 1.11. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine ................................ 10 1.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ............................................................................................................ 10 1.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ........................... 10 1.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine .. 10 1.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ............................................................................................................ 11 1.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine .......................................................................................................... 11 1.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ............................................................. 11 1.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ............................................................... 11 1.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............ 12 1.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine .................................................................................................... 12 AB Artes Terrae OÜ 3 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1.21. Müra normtasemete kategooriate määramine ................................................................ 12 1.22. Krundi minimaalsuuruse määramine ................................................................................ 12 1.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist....................................................................................... 12 1.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ..................... 13 1.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 13 1.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .......... 13 1.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine .......................................................................................................................... 13 1.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine . 13 1.29. Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded ...................................... 13 2. Üldplaneeringu vormistamine ....................................................................................................... 13 3. Kaasamiskava................................................................................................................................. 14 4. Üldplaneeringu eeldatav ajakava .................................................................................................. 18 5. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest ...................................... 19 4 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 AB Artes Terrae OÜ 5 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad Seoses haldusreformiga ühinesid seitse valda ning moodustus Järva vald. Pea kõikide endiste valdade üldplaneeringud on kehtestatud seitse või enam aastat tagasi. Endise Koeru valla üldplaneeringu kehtestamisest on möödas 19 aastat. Kõige uuem üldplaneering on endise Albu valla üldplaneering, mis kehtestati 2015. aastal. Moodustunud Järva valda iseloomustab hõre asustus, mistõttu on vähem kui 15% elanikkonnast seotud linnaga (Paide).1 Viimase viie aasta jooksul on elanike arv vähenenud 10 %. Üldplaneeringu peamisteks väljakutseteks on rahvaarvu vähenemise pidurdamine ja teenuste kättesaadavuse tagamine. Järva valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on ühinenud valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Üldplaneeringu peamised eesmärgid ja tegevused:  Teed on korrastatud, vastavalt võimalusele rajatakse uusi kergliiklusteid.  Keskendutakse kohalike väärtuste ja traditsioonide säilitamisele või taastamisele ning kohalike ressursside kasutamisele.  Valla avalikud teenused on kõikides piirkondades heal tasemel ja mitmekesised. Avalike teenuste pakkumiseks kasutatakse võimalikult otstarbekalt ära olemasolevat taristut.  Taristu on kaasajastatud, uue tarisute rajamisel lähtutakse ka vallaelanike vajadustest. Võimalusel kasutatakse keskkonnasäästlikke lahendusi.  Soodustatakse alakasutatud ja kasutusest välja langenud maa-alade ja hoonete kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil.  Soojamajandus ning ühisveevärk- ja kanalisatsioon (ÜVK) on kaasajastatud.  Vald toetab juba tegutsevate ettevõtete tegevust ning tagab soodsa keskkonna uute ettevõtete loomiseks.  Kohalikku looduskeskkonda ja kultuuri väärtustatakse. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. 1.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine Valla transpordivõrgustiku arendamise põhimõtete ja liikluskorralduse (sh parkimiskorralduse) üldiste põhimõtete määramine. 1 Järva maakonnaplaneeringu 2030+ 6 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 Teede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist tulenevad kitsendused: o Euroopa teedevõrgu maantee; o riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee; o kohalik tee (võimalik, et toimub täiendav alamjaotus töö käigus); o avalikult kasutatav eratee; o avaliku kasutuseta eratee; o RMK metsateed kui avaliku kasutusega teed. Üldplaneeringus käsitleda Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi ehitamine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks.2 Üldplaneeringus võtta arvesse Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" ning kajastada ja täpsustada kavandatavad koridorid ja ühendused. Üldplaneeringus esitada jalg- ja rattateede asukoha ja arendamise põhimõtted tuginedes maakonnaplaneeringule. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitada koostöös Maanteeametiga välja teed, mis pikemas perspektiivis muutuvad riigiteest kohalikuks teeks. Lennuamet: palun infot, vallas (või naaberomavalitsuses oleva ja valda mõjutava) olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta. MKM: palun vajadusel täpsustada maanteevõrguga seonduvat. Kogukond, ettevõtjad: palun esitage oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad) liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. RMK: palun esitada seisukoht, kas RMK teesid peaks käsitlema eraldi teede liigina või kuuluksid need mõne teise esitatud tee liigi (nt kohalik tee või avalikult kasutatav eratee) alla. 1.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Valla territooriumil asuvad: - Aravete keskkonnajaam (Lasteaia tn, Aravete); - Imavere keskkonnajaam (Soojuse tee 1 Imavere); - Järva-Jaani keskkonnajaam (Kase tn 5, Järva- Jaani); - Peetri keskkonnajaam (Peetri töökoda); - Koeru keskkonnajaam (Tuule tee 1, Koeru); - Koigi keskkonnajaam (Roheline 10, Võimla kinnistu, Koigi). Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse olemasolevate ja vajadusel uute jäätmejäämade ja komposteerimisväljakute asukohad ning vajadusel kitsendused. Töö käigus analüüsida, mis on mõistlik arv ning määrata asukohad. Keskkonnaamet: palun esitage omapoolne seisukoht, mida soovite seoses jäätmekäitluskohtadega üldplaneeringus reguleerida. 2 Järva maakonnaplaneering 2030+ AB Artes Terrae OÜ 7 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Veterinaar- ja Toiduamet: palume seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta. 1.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Peale kanda koostöös võrguvaldajatega tehnovõrguliinide põhivõrk, st peale ei ole vaja kanda majaühendusi, kuid esitada võrgu osa, kuhu saab juurde liituda. Peale kanda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ala, reoveekogumisala (üldplaneeringu koostamise käigus otsustada, kas alad kehtestada või jätta alade määramine arengukava ülesandeks) ning kaugküttevõrgu ala. Peale kanda tuletõrje veevõtu kohad. Maakonnaplaneeringuga pole tuulikuparkide rajamiseks eelistatud alasid määratud. Üldplaneeringu koostamisel analüüsida võimalikke alasid tuulikuparkide rajamiseks, tuulikuparkide võimalik planeerimine otsustada planeeringu koostamise käigus. Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, AS Gaasivõrgud, Elektrilevi kohalikud võrguettevõtjad): palun esitage aadressil [email protected] (tel 509 1874) digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole võrguettevõtjaga seotud, nt elektritootja); palun esitage teile teadaolev võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid; kui peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palun esitage see; palun esitage üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad ressursid ja puuduolev vajadus. Elektrilevi: - kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise tegemiseks? - kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks võrku? - kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu koostamiseks? Kaugkütteettevõtted: palun ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. Päästeamet: palun esitage tuletõrje veevõtukohtade (sh hüdrandid) infokiht. Kaitseministeerium: millised on võimalused ja piirangud tuulepargi arendamiseks Järva vallas? 1.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Kurisoo külas on ringrada, Järva-Jaanis on krossirada, Kuksemal on krossirada, võimalik on nende laienemine tulevikus. Üldplaneeringu koostamisel selgitada nende perspektiiv ning võimalik käsitlemine kui olulise ruumilise mõjuga objekt. Üldplaneeringu koostamisel analüüsida võimalikke alasid tuulikuparkide rajamiseks, tuulikuparkide planeerimine otsustada planeeringu koostamise käigus. Täiendavaid olulise ruumilise mõjuga ehitisi ei planeerita. 1.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Määrata üldised põhimõtted ja võimalusel näidata asukohad. 8 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 1.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Järva vallas asub 4 kohalikku keskust (Aravete, Järva-Jaani, Koeru, Imavere) ja 4 lähikeskust (Ambla, Albu, Peetri, Koigi). Tugevat piirkondlikku keskust vallas ei ole. Oluline on soodustada väljakujunenud asustuse säilimist ja tugevdada olemasolevaid keskuseid. Tuleb tegeleda maastikupilti risustavate vanade mahajäetud hoonetega, ning nende kasutusperspektiivi puudumisel leida aladele uus kasutus. Uute elamualade planeerimisel lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid keskuste aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Elamuarenduses keskenduda ennekõike suuremate asulate sees asuvate tühjade kruntide kasutuselevõtule, et parandada asulate kompaktsust. Uute tootmisalade planeerimisel lähtuda olemasolevate tootmisalade lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Eelistada tuleb madala viljakusega muldasid. Tootmisalad peavad paiknema eemal senistest ja planeeritavatest rekreatsiooni ja elamualadest. Ettevõtlusalaseks eelistuseks on olemasolevate tootmisalade kasutusevõtmise kõrval kohaliku väikeettevõtluse ja sellega seonduvate teenuste osutamine ja arendamine. Luua võimalus, et ettevõtlusest tulenevaid töökohtasid oleks võimalik luua kõigis suuremates asulates. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine planeerida kohtadesse, kus see ei mõjutaks välja kujunenud ja planeeritud elukeskkonda. Ehitustegevuse kavandamisel eelistada olemasolevate keskuste tihendamist. 1.7. Supelranna ala määramine Määrata töö käigus koos maakasutuse juhtfunktsioonide määramisega. 1.8. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada, kas on kohalikke üleujutusalasid ja käsitleda kohalike võimalike üleujutuste temaatikat. Üleujutusohu käsitlemisel arvestada võimalusel ka kliimamuutustest tulenevaga. Põllumajandusamet, Maanteeamet, kogukond: palun esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. 1.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi. Juhinduda „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“-ist ja „Järvamaa maakonnaplaneering“-us toodud üldpõhimõtetest. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. Palun esitage infot riigimetsades projekteerivate koosluste kohta. Jahiseltsid: palun esitage oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas ja ka loomaga juhtunud liiklusõnnetuste piirkondade osas. 1.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Töö käigus määrata uusi juurdepääse, mis tagaks piisava ligipääsetavuse. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega. AB Artes Terrae OÜ 9 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks saama. 1.11. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Ehituskeeluvööndit ehitamise tingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt laekunud ettepanekutest. Vältimaks võimalikke vaidlusi ehituskeeluvööndi asukoha üle kompaktse hoonestusega alal (kas metsasel alal ühtib ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piiriga) käsitleda temaatikat üldplaneeringus ja vajadusel määrata üldplaneeringukohane ehitukeeluvööndi piir, mis ei sõltu kompaktse hoonestusega alal metsa tunnuste olemasolust. 1.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? 1.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Põllumajandus on Järvamaal nii praegu kui ka ilmselt tulevikus üks tähtsamaid majandusharusid, mis muuhulgas kujundab maakonna maastike ilmet. Seetõttu on oluline väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine. Järvamaal loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on vähemalt 40 hindepunkti. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei määrata kompaktselt asustatud alasid; põllumassiive mille pindala on väiksem kui 2 ha; maaüksusi mille katastriüksuse sihtotstarve ei ole maatulundusmaa ning üldplaneeringuga muuks otstarbeiks kavandatud alasid. Üldplaneeringus täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaa säilimiseks vajalikud tingimused. 1.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus esitada maardlad tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või kitsendused üksikobjektide kaupa. Piiritleda altkaevandatud alad ning sätestada vajadusel piirangud ehitustegevuseks. Maakonnaplaneering uusi maardlaid ei määra. Olemasolevatele3 I ja II kategooria maardlatele kaevandamist välistavaid tegevusi üldplaneeringusse mitte kavandada. Maa-amet: palun esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada maardlate andmekiht. Samuti palun esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada maardlatele rekultiveerimistingimusi. Keskkonnaamet: palun ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või rekultiveerimiseks omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama. 3 Järvamaa maakonnaplaneering 10 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 1.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel ei tehta kultuuripärandi teemalisi uuringuid, sh riikliku kaitse all olevate objektide inventeerimist. Ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel tutvutakse maaehituspärandi, matmispaikade registri, muististe ja pärimuspaikade ning XX sajandi väärtusliku arhitektuuri andmekogudes toodut ja võimalusel/sobivusel määratakse ehitus- ja maakasutustingimused vastavalt. Lisaks käsitletakse üle kehtivates üldplaneeringutes miljööväärtuslike aladena välja toodud alad. Kogukond: palun esitage hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel täiendusettepanekuid. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 1.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud jms). Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist koos ressursside leidmisega kavandatu elluviimiseks. Kogukond: palun esitage mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 1.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel. Oluline on üle vaadata kehtivate üldplaneeringute tingimused ja toimivus ning lähtuda muutunud õigusruumist ehitus- ja planeerimistegevuse korraldamisel. Töötada välja võimalikult ühtsed põhimõtted kogu vallas. 1.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Osaliselt jääb valla territooriumile Nurmsi/Koigi murukattega lennuväli, millel tegutseb Sõjaväe Langevarjuklubi. Kaitseministeerium, Kaitseliit: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade ning nende piiride ja mõjualade kohta ning võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. Siseministeerium: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. Lennuamet: palun esitada Nurmsi/Koigi lennuvälja piirangupindade andmed. AB Artes Terrae OÜ 11 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Töö käigus analüüsida olemasolevate ning täiendavate puhkealade ruumilisi vajadusi, sh määrates nende toimimiseks vajalikus puhveralas tingimused ümbritsevale maakasutusele. Kogukond: palun esitage oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms). RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus võimalike puhkemetsade kasutustingimuste määramisega seoses. Kogukond, RMK: kas ja kuhu võiks teha täiendavaid nn RMK telkimis-/puhkealasid – avalikud omavalitusväliste külastajate jaoks mõeldud telkimis-/puhkealad. Keskkonnaamet: palun seisukohta võimalike uute kavandatavate telkimis-/puhkealade kohta. 1.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Sama punkti all käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad. Kogukond: palun esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitada omapoolne nägemus kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks langi suurust ja raievanust. 1.21. Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;  II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad;  III kategooria – keskuse maa-alad;  IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;  V kategooria – tootmise maa-alad;  VI kategooria – liikluse maa-alad. 1.22. Krundi minimaalsuuruse määramine Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega. 1.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Määrata planeeringu koostamisel. 12 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 1.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid täpsustades. 1.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Määrata planeeringu koostamisel, võimalusel eristada olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad ning juhinduda LKS §-st 41. 1.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Määrata planeeringu koostamisel. Käsitleda maaparandussüsteemide korrastamisega seonduvat. Põllumajandusamet: palun esitage digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palun esitage ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 1.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Määrata planeeringu koostamisel. Kõigile avalikus kasutuses olevate ja rajatavate kohalike teede ja kergliiklusteede alla jäävatele maadele ning tehnovõrkudele määrata vajadusel sundvaldus. 1.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Esitada planeeringu koostamisel. 1.29. Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Vajadusel määrata planeeringu koostamisel. 2. Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Esitatav töö koosneb esitluskujust (seletuskiri, jooniste väljatrükid) ja andmebaasiks koondatud GIS andmekihtidest. Töö käigus esitada järgmised joonised (jooniste arv ja sisu võivad töö käigus muutuda): - Planeeringu põhijoonis 1:25000 (kahel lehel) - Linnalised või kompaktse hoonestusega alade põhijoonised esitatakse suuremas mõõtkavas AB Artes Terrae OÜ 13 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Kaardimaterjal koostatakse väljaprintimiseks koos üldplaneeringu tingmärkidega. Tingmärkide ja maakasutuse juhtfunktsioonide määramisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt aastal 2013 välja antud üldplaneeringu leppemärkidest. 3. Kaasamiskava PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Huvigrupp Asutus / isik Naaberomavalitsused (koostöö tegijad ja hilisemad kooskõlastajad) Paide linn Türi vald Põltsamaa vald Põhja-Sakala vald Jõgeva vald Väike-Maarja vald Tapa vald Anija vald Kose vald Ministeeriumid (koostöö tegijad ja hilisemad kooskõlastajad) Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused (koostöö tegijad ja hilisemad kooskõlastajad) Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei-ja piirivalveamet Põllumajandusamet 14 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 Põllumajandusuuringute Keskus Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Kaitseliit Äriühingud ja ettevõtted (kaastavad) Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elering AS Telia Eesti AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Gaasivõrgud AS Järva Haldus AS E-Piim Tootmine OÜ Metstaguse Agro OÜ Paistevälja OÜ Karinu PM OÜ Arctic Finland House AS Peetri Põld ja Piim Olsson&Nielsen Nordic OÜ A&D Invest OÜ OÜ Kalamatsi Meierei Saint-Gobain Ehitustooted AS Tammsaare OÜ AS Aravete Agro OÜ Terasman Camelat OÜ OÜ Preesi Aravete Metallitööde OÜ AS Natural AS Konesko OÜ Fineltec Baltic Tammelaks OÜ OÜ Järva PM Abaja Farm OÜ Lynx OÜ SA Koeru Hooldekeskus Sirloin OÜ Brommont OÜ Stora Enso Eesti OÜ AS Risti Agro AS Graanul Invest OÜ Koigi AB Artes Terrae OÜ 15 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad OÜ Sõrandu Farm AS Veskimäe OÜ Thermoarena Lapavira OÜ Marrek Puit OÜ Elen PT OÜ AS Roger Puit OÜ Valga Puu OÜ Tarmo Vara PTP Mets TÜH OÜ Metsagrupp OÜ Karo Mets OÜ Eremka Metsatervenduse OÜ Kogukonnad, ühendused, seltsid (kaasatavad) MTÜ Eistvere Küla Selts MTÜ Imavere Sotsiaalkapital MTÜ Imavere Kultuuriselts Hermanni seltsing SA Eesti Piimandusmuuseum MTÜ Koigi Kultuuriselts MTÜ Päinurme Külaselts MTÜ Prandi Küla ja Allikad MTÜ Sõrandu Külaselts MTÜ Viru Küla Selts MTÜ Karessen MTÜ Esna Selts MTÜ Esna küla selts MTÜ Energia- ja Tervisekeskus MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Selts MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Selts MTÜ Jürimardi Talumuuseum MTÜ KARAME MTÜ Seliküla Jalgsema Külaselts MTÜ Kuksema Ühendus MTÜ Salutaguse Nelja Küla Selts MTÜ Ervita Külaselts MTÜ Vao Külaselts MTÜ Sääsküla Külaselts MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts MTÜ Käravete Küla Selts SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel MTÜ Albu valla külade selts Kaalepi Küla Seltsing MTÜ Järva-Madise Külaselts 16 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 MTÜ Metsaõpe EELK Järva-Jaani Ristija Johannese Kogudus EELK Püha Matteuse Järva-Madise Kogudus EELK Järva-Peetri Püha Peetruse Kogudus EELK Ambla Maarja Kogudus EELK Koeru Maarja-Magdaleena Kogudus Järva valla hallatavad asutused (kaasatavad) Albu Põhikool Albu Rahvamajad Albu Raamatukogu Ahula Raamatukogu Albu Noortekeskus Ahula Sotsiaalne Varjupaik Aravete Keskkool Ambla-Aravete Kool Ambla Kultuurikeskus Ambla Raamatukogu Aravete Raamatukogu Käravete Raamatukogu Aravete Hooldekeskus Aravete Spordi- ja Tervisekeskus Imavere Põhikool Imavere Lasteaed Mõmmi Imavere Rahvamaja Imavere Raamatukogu Käsukonna Külaraamatukogu Imavere Valla Avatud Noortekeskus Imavere Päevakeskus Koigi Kool Koigi Raamatukogu Päinurme Raamatukogu Koigi Noortekeskus Päinurme Rahvamaja Järva-Jaani Gümnaasium Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill Järva-Jaani Kultuurimaja Järva-Jaani Raamatukogu Karinu Raamatukogu Järva-Jaani Valla Avatud Noortekeskus Peetri Kool ja Lasteaed Peetri Rahvamaja Kareda Raamatukogu Koeru Keskkool Koeru Muusikakool Koeru Lasteaed Päikeseratas Koeru Kultuurimaja AB Artes Terrae OÜ 17 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Koeru Raamatukogu Koeru Perekodu Koeru Noortemaja Soov olla kaasatud (kaasatavad) Raivo Agu Ülle Läll Tarmo Läll … lisanduvad töö käigus Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi ajal täpsustuda / täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Järva valla leht ja Järva teataja. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info valla veebilehel http://jarvavald.kovtp.ee/ 4. Üldplaneeringu eeldatav ajakava Etapp Toimumise aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine (Järva Vallavolikogu 27. 27. september 2018 september 2018 otsus nr 50 „Järva valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“) mai 2019 – september 2019 1. etapp ÜP koostamise ja KSH eeltööd mai – juuni 2019 1.1. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine (ÜP ja KSH koostamiseks vajalike alusandmete kogumine ja analüüsimine. ÜP lähteseisukohtade täiendamiseks ja täpsustamiseks vallale ettepanekute tegemine ning ÜP lähteseisukohtade põhjal KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine) juuli 2019 1.2. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks august 2019 1.3. Ettepanekute alusel ÜP lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses muudatuste tegemine september 2019 1.4. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine koos ettepanekutega september 2019 – juuli 2020 2. etapp ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu koostamine 18 AB Artes Terrae OÜ  Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 september 2019 – märts 2020 2.1. ÜP eskiisi koostamine ja KSH aruande eelnõu koostamine märts 2020 2.2. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule aprill – mai 2020 2.3. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatamine ja avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele põhjendatud seisukoha teatamine juuni 2020 2.4. ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu juuni - juuli 2020 2.5. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine juuli 2020 – detsember 2020 3. etapp ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli – september 2020 3.1. ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine oktoober – november 2020 3.2. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine november - detsember 2020 3.3. Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute sisseviimine - vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine. KSH aruande tulemuste lisamine ÜP-sse. jaanuar 2021 4. etapp ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine jaanuar 2021 4.1. ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule vastuvõtmiseks veebruar – märts 2021 4.2. ÜP avalik väljapanek, kirjalikele arvamustele põhjendatud seisukoha teatamine mai 2021 4.3. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu juuni 2021 4.4. ÜP täiendamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste põhjal juuni – september 2021 5. etapp ÜP heakskiitmine oktoober 2021 6. etapp ÜP kehtestamine oktoober 2021 6.1. ÜP esitamine volikogule kehtestamiseks oktoober 2021 6.2. ÜP kehtestamisest teavitamine 5. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest Üldplaneeringu koostamiseks on tellitud mürakaart, mis valmib novembris 2019. Koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga teha analüüs, mida hakata peale endiste nö kolhoosielamutega piirkondades, kus toimub kahanemine. Võimalikud täiendavad uuringud määratakse vajadusel planeeringu koostamise käigus. AB Artes Terrae OÜ 19 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 20 AB Artes Terrae OÜ  Avalik JÄRVA VALLAVALITSUS MAJANDUSOSAKOND Anija vald Paide linn 12.07.2019 nr 7-1/2019/42-1 Türi vald Põltsamaa vald Põhja-Sakala vald Jõgeva vald Väike-Maarja vald Tapa vald Kose vald Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Põllumajandusuuringute Keskus Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Kaitseliit Ettepanekute küsimine Järva valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele Järva Vallavolikogu algatas 27. septembril 2018 otsusega nr 50 Järva valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH). Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. ______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335 Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB 73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank Üldplaneeringu koostamise esimese etapina on valminud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 esitab Järva Vallavalitsus need dokumendid Teile ettepanekute saamiseks. Palume esitada enda ettepanekud vastavalt Teie valdkonnale. Ettepanekud palume esitada hiljemalt 13.08.2019 e-postile [email protected] või paberkandjal postiaadressile Pikk tn 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, 73301 Järva maakond. Kui eelnimetatud tähtajaks ei ole Teie ettepanekuid laekunud, loeb Järva Vallavalitsus, et Te ei soovi ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Oraste Abivallavanem Lisad: 1. Järva valla üldplaneeringu lähteseisukohad 2. Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Mari Maltis 53467235 [email protected]