ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristel Orula Teie 17.11.2025
Valga Põhikool
[email protected] Meie 03.12.2025 nr 2.2-9/25/3763-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses nõusoleku alusel isikuandmete
töötlemisega koolis. Olete välja toonud olukorrad, kus on vajalik inimese nõusolek ning küsite,
kas nõusoleku asemel võiks piisav olla ka keeldumiste või mittelubamiste kogumine. Nimelt
kirjeldate, et varasem praktika on näidanud, et teinekord on keeldumisi/mittelubamisi kergem
kokku koguda kui kõigi "jah" sõnade saamist.
Selgitan esmalt lühidalt isikuandmete töötlemise üldiseid põhimõtteid ning seejärel seda, milline
on korrektne nõusolek kui isikuandmete töötlemiseks soovitakse kasutada just seda õiguslikku
alust.
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik
ja andmesubjektile (inimene kelle andmeid töödeldakse) läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid
koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel1 ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid2. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust
läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk kool ise. Kui
õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei ole, siis on isikuandmete töötlemine ebaseaduslik.
Reeglina tohib isikuandmeid töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks nõusoleku alusel või
kui kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f jne).
Kool soovib isikuandmeid töödelda pöördumises välja toodud juhtudel nõusoleku3 alusel.
Selgitan, et nõusolek saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus
isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik
otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda
seejuures negatiivseid tagajärgi.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma suunistes samuti selgelt märkinud, et nõusolek eeldab
inimese avaldust või selget nõusolekut, mis tähendab, et see tuleb alati anda aktiivse ettepaneku
1
IKÜM art 5 lg 1 p b
2
IKÜM art 5 lg 1 p c
3
IKÜM art 6 lg 1 p a
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
või avalduse kaudu. Andmesubjekti vaikimist või tegevusetust ei saa pidada aktiivseks valikuks.
Peab olema ilmne, et inimene on konkreetse isikuandmete töötlemisega nõustunud. Ehk siis
vastuseks Teie küsimusele selgitan, et isikuandmete töötlemisel IKÜM art 6 lg 1 p a
nõusoleku alusel ei ole vaikimisi antud nõusolek siiski korrektne. Koolil on kohustus ka
vajadusel nõusolekut tõendada ja korrektse kirjaliku nõusolekuta on seda keeruline kui
mitte võimatu teha. Kui nõusolekut ei saa tõendada, siis tuleb tõdeda, et seda ei ole ja näiteks
pildid vms kustutada (oleneb inimese nõudest). See, kuidas kool isikuandmete töötlemist (sh
kogub nõusolekuid vms) haldab ja endale arusaadavalt kuvab (sh selleks, et näha, kes ei ole andnud
nõusolekut), on kooli valik.
Nõusoleku osas soovitan täiendavalt tutvuda IKÜM-s sätestatud nõusoleku andmise tingimustega
(IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk.
Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik). Rohkem informatsiooni
andmekaitsealaste teemade kohta (sh õigus oma andmetega tutvuda, paluda kustutamist jne)
isikuandmete kaitse üldmääruse valguses leiate ka www.aki.ee isikuandmed-inimese õigused.
Euroopa Andmekaitsenõukoja suunistega nõusoleku kohta saate tutvuda siit. Nõusolek on
arutlusel olnud ka AKI andmehäälingus.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)