ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp juhatus Teie 18.11.2025
Kivila tn 11 korteriühistu
[email protected] Meie 03.12.2025 nr 2.2-9/25/3766-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles soovite selgitusi seoses
kaamerasalvestiste avaldamisega korteriühistu liikmetele.
Esmalt selgitame, et AKI annab selgitustaotlusele vastates üksnes üldisi selgitusi seaduse
kohaldamise kohta ega anna õiguslikku hinnangut kirjeldatud olukorrale. Õigusliku seisukoha
saab inspektsioon võtta vaid korrektse sekkumistaotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse
tulemusel, mille käigus on välja selgitatud kõik vajalikud asjaolud, sh ära kuulatud teise poole
selgitused.
Isikuandmeteks on mistahes teave tuvastatud või tuvastatava inimese kohta. Seejuures pange
tähele, et kuigi inimesed on videotelt tõesti eelkõige ära tuntavad just oma näo järgi, siis ei pruugi
näo hägustamine alati olla piisav, et muuta inimene tuvastamatuks. Nimelt võib inimene lisaks
oma näole olla äratuntav ka näiteks oma riietuse, kõnnaku või ka selle poolest, millise korteri
suunas ta liigub. Seega kui inimene on videolt mistahes tunnuste abil ära tuntav, on tegemist
isikuandmetega.
Inimese kohta video avaldamine korteriühistu liikmetele, olenemata avaldamise viisist (FB grupp
või üldkoosolek) on isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) mõistes.
See tähendab, et video avaldamisel peate järgima kõiki IKÜM artiklis 5 loetletud põhimõtteid.
Vastasel juhul on isikuandmete avaldamine käsitletav rikkumisena. Eelkõige tuleb Teie
kirjeldatud olukorras hinnata seaduslikkuse, läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ning minimaalsuse
põhimõtete järgimist.
Seaduslikkuse põhimõte1 näeb ette, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab esinema
IKÜM artikli 6 lõikes 1 loetletud õiguslik alus. Teie kirjeldatud juhul sobib õiguslikuks aluseks
üksnes õigustatu huvi. Sellele õiguslikule alusele saab aga tugineda üksnes juhul, kui eelnevalt on
läbi viidud õigustatud huvi hindamine. Täpsemalt saate õigustatud huvi ning selle hindamise kohta
lugeda AKI kodulehelt Õigustatud huvi | Andmekaitse Inspektsioon.
Õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel
juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu,
lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise
põhimõtetest, mida tuleb hinnata koostoimes IKÜM artiklis 6 sätestatud vajalikkuse kriteeriumiga
ehk konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud
1
IKÜM art 5 lg 1 p a.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
eesmärgil töötlemiseks2. See tähendab, et lisaks seaduslikkuse põhimõttele (ehk õiguslikule
alusele) peab järgima ka teisi IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, muu hulgas läbipaistvuse,
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet.
Läbipaistvuse põhimõtte3 kohaselt peavad inimesed olema teadlikud oma isikuandmete töötlemise
asjaoludest. IKÜM artikkel 13 loetleb teabe, mis tuleb inimestele anda, kui nende isikuandmeid
töödeldakse. See tähendab, et lisaks sellele, et olete kortermaja välisuksele kleepinud sildi, mis
teavitab videovalve olemasolust, peavad korteriühistu liikmed olema muu hulgas teadlikud ka
kaamerate kasutamise eesmärkidest ning neile peab olema ettenähtav, kes ja kuidas võib
salvestistele ligi pääseda.
Eesmärgipärasuse põhimõte näeb ette, et isikuandmeid võib töödelda üksnes täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel.4 Minimaalsuse põhimõttest tuleneb, et igas
andmetöötluse etapis võib töödelda isikuandmeid üksnes sellises mahus, mis on vajalik konkreetse
eesmärgi saavutamiseks.5 Seejuures tuleb ka hinnata, kas isikuandmete töötlemine on üldse vajalik
või on soovitud eesmärki võimalik saavutada ilma nendeta.6 Seega tuleb Teil läbi mõelda, mis on
see eesmärk, mida Te soovite täita kaamerapildi avaldamisega kõigile korteriomanikele. Samuti
peate hoolega kaaluma, kas seda eesmärki oleks võimalik täita ka ilma salvestise avaldamiseta või
avaldades selliselt, et inimene ei oleks salvestiselt ära tuntav.
Analüüsides, kas video avaldamine korteriühistu liikmetele on õiguspärane, tuleb Teil arvestada
ka kaamerate paigaldamise esialgse eesmärgiga. Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt
vajadusele – kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi lahendamisele.
Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud
eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks selleks, et häbistada mõnda korteriühistu
liiget teiste ees.
Täiendavalt saate isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta lugeda AKI kodulehelt
Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse Inspektsioon. Täpsemat infot kaamerate kasutamise
kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve
korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on inspektsioon koondanud eraldi info
korteriühistutele.
Teie pöördumise küsimused 3 ja 4, mis puudutavad korteriühistu liikmete vastu meetmete
rakendamist ning korteriühistu võimalikke samme kirjeldatud olukorra lahendamiseks, ei ole
seotud isikuandmete töötlemisega ega kuulu seetõttu AKI pädevusse. Soovitame nende
küsimustega pöörduda näiteks Eesti Korteriühistute Liidu poole.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hannamari Bachmann
jurist
peadirektori volitusel
2
RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449, p 24.
3
IKÜM art 5 lg 1 p a.
4
IKÜM art 5 lg 1 p b.
5
IKÜM art 5 lg 1 p c.
6
IKÜM põhjenduspunkt 39.
2 (2)