Taotlus

Valimiplaan ja Rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht Rahvas- Efektiivne tikuregist- valimi 7-29 ja 60- rist 7-29 ja 60- KOV suurus 30-59 80 tellitav 30-59 80 jrk MK kood EHAK II tase 2025 aastased aastased maht aastased aastased 12000 7200 4800 243975 146385 97590 2 1 141 Anija vald 75 45 30 1500 900 600 5 1 198 Harku vald 150 90 60 3000 1800 1200 6 1 245 Jõelähtme vald 135 81 54 2700 1620 1080 7 1 296 Keila linn 90 54 36 1800 1080 720 8 1 305 Kiili vald 135 81 54 2700 1620 1080 9 1 338 Kose vald 90 54 36 1800 1080 720 10 1 353 Kuusalu vald 90 54 36 1800 1080 720 11 1 424 Loksa linn 45 27 18 1125 675 450 12 1 431 Lääne-Harju vald 90 54 36 1800 1080 720 15 1 446 Maardu linn 90 54 36 2250 1350 900 16 1 651 Raasiku vald 90 54 36 1800 1080 720 17 1 653 Rae vald 150 90 60 3000 1800 1200 18 1 719 Saku vald 135 81 54 2700 1620 1080 19 1 726 Saue vald 135 81 54 2700 1620 1080 22 1 784 Tallinn 4500 2700 1800 90000 54000 36000 31 1 890 Viimsi vald 150 90 60 3000 1800 1200 33 2 205 Hiiumaa vald 90 54 36 1800 1080 720 37 3 130 Alutaguse vald 75 45 30 1875 1125 750 38 3 251 Jõhvi vald 75 45 30 1875 1125 750 41 3 321 Kohtla-Järve linn 90 54 36 2250 1350 900 47 3 442 Lüganuse vald 75 45 30 1875 1125 750 51 3 511 Narva linn 105 63 42 2625 1575 1050 52 3 514 Narva-Jõesuu linn 60 36 24 1500 900 600 55 3 735 Sillamäe linn 90 54 36 2250 1350 900 56 3 803 Toila vald 90 54 36 2250 1350 900 58 4 247 Jõgeva vald 120 72 48 2400 1440 960 61 4 486 Mustvee vald 60 36 24 1200 720 480 64 4 618 Põltsamaa vald 90 54 36 1800 1080 720 68 5 255 Järva vald 75 45 30 1500 900 600 69 5 567 Paide linn 90 54 36 1800 1080 720 72 5 834 Türi vald 90 54 36 1800 1080 720 76 6 184 Haapsalu linn 90 54 36 1800 1080 720 79 6 441 Lääne-Nigula vald 75 45 30 1500 900 600 82 7 191 Haljala vald 75 45 30 1500 900 600 83 7 272 Kadrina vald 60 36 24 1200 720 480 84 7 663 Rakvere linn 90 54 36 1800 1080 720 85 7 661 Rakvere vald 135 81 54 2700 1620 1080 86 7 792 Tapa vald 75 45 30 1500 900 600 90 7 901 Vinni vald 90 54 36 1800 1080 720 91 7 903 Viru-Nigula vald 60 36 24 1200 720 480 94 7 928 Väike-Maarja vald 75 45 30 1500 900 600 96 8 284 Kanepi vald 75 45 30 1500 900 600 97 8 622 Põlva vald 90 54 36 1800 1080 720 100 8 708 Räpina vald 75 45 30 1500 900 600 104 9 214 Häädemeeste vald 90 54 36 1800 1080 720 106 9 430 Lääneranna vald 90 54 36 1800 1080 720 109 9 638 Põhja-Pärnumaa vald 75 45 30 1500 900 600 110 9 624 Pärnu linn 150 90 60 3000 1800 1200 113 9 712 Saarde vald 60 36 24 1200 720 480 116 9 809 Tori vald 120 72 48 2400 1440 960 120 10 293 Kehtna vald 60 36 24 1200 720 480 121 10 317 Kohila vald 90 54 36 1800 1080 720 122 10 503 Märjamaa vald 75 45 30 1500 900 600 123 10 668 Rapla vald 120 72 48 2400 1440 960 129 11 714 Saaremaa + Muhu vald 120 72 48 2400 1440 960 133 12 171 Elva vald 120 72 48 2400 1440 960 136 12 283 Kambja vald 150 90 60 3000 1800 1200 137 12 291 Kastre vald 120 72 48 2400 1440 960 138 12 432 Luunja vald 135 81 54 2700 1620 1080 139 12 528 Nõo vald 90 54 36 1800 1080 720 140 12 586 Peipsiääre vald 60 36 24 1200 720 480 143 12 793 Tartu linn 600 360 240 12000 7200 4800 146 12 796 Tartu vald 150 90 60 3000 1800 1200 148 13 557 Otepää vald 120 72 48 2400 1440 960 151 13 824 Tõrva vald 60 36 24 1200 720 480 154 13 855 Valga vald 60 36 24 1200 720 480 158 14 480 Mulgi vald 75 45 30 1500 900 600 163 14 615 Põhja-Sakala vald 75 45 30 1500 900 600 167 14 897 Viljandi linn 120 72 48 2400 1440 960 168 14 899 Viljandi vald 120 72 48 2400 1440 960 170 15 142 Antsla vald 60 36 24 1200 720 480 173 15 698 Rõuge vald 60 36 24 1200 720 480 174 15 732 Setomaa vald 45 27 18 900 540 360 175 15 919 Võru linn 135 81 54 2700 1620 1080 176 15 917 Võru vald 105 63 42 2100 1260 840 TALLINN (linnaosad) 23 1 784 Haabersti linnaosa 505 303 202 10100 6060 4040 24 1 784 Kesklinna linnaosa 550 330 220 11000 6600 4400 25 1 784 Kristiine linnaosa 375 225 150 7500 4500 3000 26 1 784 Lasnamäe linnaosa 1255 753 502 25100 18825 12550 27 1 784 Mustamäe linnaosa 760 456 304 15200 9120 6080 28 1 784 Nõmme linnaosa 330 198 132 6600 3960 2640 29 1 784 Pirita linnaosa 160 96 64 3200 1920 1280 30 1 784 Põhja-Tallinna linnaosa 565 339 226 11300 6780 4520  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Transpordiamet (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti elanike liikuvusuuring 2025 Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Transpordiameti andmekaitsespetsialisti kontakt: Ly Tamme [email protected] +372 5919 8721 Isikuandmeid töötleb volitatud töötleja Turu-uuringute AS: andmekaitsespetsialisti kontakt: Tõnis Stamberg [email protected] +372 566 000 49 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah, seejuures andmesubjekti Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik andmete töötlemine toimub või selle kavand. tema ja/või tema lapsevanema nõusolekul. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 1  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Transpordiamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001490 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Valge tn 4/1, Lasnamäe linnaosa, 11413 Tallinn, Harju maakond Siim Viin liikuvusmudeli arendusjuht [email protected] +372 5387 5576 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Transpordiamet antud uuringu raames erineb registriandmetest) isikuandmeid ei töötle. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Isikuandmed liiguvad registripidajalt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt. 102, A-korpus, 11312 Tallinn). 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Turu-uuringute AS aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 10220984 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn telefoninumber Liis Grünberg Uuringu projektijuht Turu-uuringute AS https://turu-uuringute.eu/ [email protected] +372 5852 9707 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 1) Uuringuga kogutavaid andmeid ja analüüse kasutab Transpordiamet avalikes huvides oleva ülesannete täitmiseks, vastavalt Transpordiameti põhimääruse § 4 punkt 1( Ameti ülesanded on: tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine) ja § 10 lõige 2 (Ohutu, keskkonnahoidliku, ligipääsetava Kommenteerinud [SV1]: Sinisega on tähistatud ning toimiva liikuvuse kavandamine liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja eelviimased täiendused. huvigruppidega); 2) Isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on IKS § 6 lg 3 lisaks taotluses juba kirjeldatud Kommenteerinud [LG2]: Need rohelisega lisasime ka alustele ning detailsem kirjeldus on toodud punktdes 5-9. Eetikakomitee avaldusele 3) Transpordiameti põhimääruse kohaselt kuulub kõnealune valdkond strateegilise planeerimise 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2  teenistuse põhiülesannetesse (§ 10 lg 2 p 10). 4) Uuringu aluseks oleva projekti on ministeerium kavandanud ja Transpordiamet suunanud siis ja praegu kehtiva TAIKS redaktsiooni alusel, mis kirjas Transpordiameti taotluses. 17.06.2025 vastu võetud ja 1.10.2025 jõustuva TAIKSi redaktsioonis on sama reguleeritud § 9 lg 1 ja lg 2 p 1. 5) Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 6) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on: transport, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine ja liiklusohutus (Kliimaministeeriumi põhimäärus määrus nr 71 § 6) 7) Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine (Transpordiameti põhimäärus määrus nr 82 § 3) 8) Liikuvusuuring on oluliseks sisendiks Liikuvusmudelile, mille arendamine on Transpordi ja liikuvuse arengukava ja strateegia „Eesti 2035“ osa, mille Riigikogu võttis vastu 12. mail 2021 9) Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse punktis 2.2.6. on teenistuse üheks põhiülesandeks liikuvusalase teabe kogumine, säilitamine ja levitamine, uuringute ja analüüside tellimine, andmeanalüüside korraldamine teadmistepõhise otsustamise võimaldamiseks. 10) Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu „Eesti elanike liikuvusuuring 2025“ teel saada ülevaade 7-80-aastaste Eesti elanike liikumistest, selle muutustest võrrelduna varasema uuringuga ja koostada andmestik, mille alusel on võimalik teha analüüse poliitika kujundamiseks ja riikliku multimodaalse liikuvusmudeli loomiseks, mille abil saab hinnata lisaks teetaristu investeeringute mõjudele ka teiste liikumisviiside arendamise otsuste mõjusid liikuvusele. Andmekogumine on kavas läbi viia läbi Transpordiameti ja Turu-uuringute AS-i vahel 10. juulil 2025 sõlmitud TÖÖVÕTULEPINGU nr 3.2-4/25/982-1 raames (allpool kirjeldatud metoodika on kooskõlas töövõtulepingu tingimustega). Küsitlusuuringu andmestik on aluseks riikliku multimodaalse liikuvusmudeli loomisel, mille abil saab hinnata lisaks teetaristu investeeringute mõjudele ka teiste liikumisviiside arendamise otsuste mõjusid liikuvusele. Modelleerimise ja ka paljude teiste transpordi valdkonna analüüsimise meetodite kasutamise eelduseks on vajalike ja usaldusväärsete algandmete olemasolu ja järjepidevus. Andmestik saab olema üheks aluseks riigi liikuvust puudutavate analüüside ja otsuste tegemisel. Eesmärkide täitmiseks peab andmestik sisaldama Eesti elanike sotsiaalmajandusliku taustaandmeid, liikumisi ning liikuvust mõjutavaid andmeid. Probleemid, mida püütakse uuringuga lahendada: Kommenteerinud [SV3]: Punasega on tähistatud esimesed muudatused. 3  1. Poliitiliste meetmete mõju hindamine - Transpordisüsteemi mõjutab palju erinevaid muutujaid ja Liikuvusuuringut tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja mis mõju kohaldatud poliitilised meetmed on kaasa toonud. 2. Üle-eestiline liikuvusmudel - Liikuvuuringu tulemusena valideeritakse mudeli reisiahelate toimumine ja rahvastik. Ilma selleta pole võimalik analüüsida, kuidas tuleviku plaanitud taristu muudatused inimeste liikumisi mõjutada võivad. Liikuvusuuringu tulemustel põhineva liikuvusmudeli kasutamisel saame hoiduda liikumistele kahjulike otsuste tegemiseks. 3. Üksikute uuringute tegemise vajaduse vähendamine - Eelmise liikuvusuuringu andmeid on kasutatud piirkonna liiklusuuringute läbiviimiseks. Selle asemel, et iga uuringu raames peaks hakkama uuesti inimeste liikumisi uurima ja üksikisikuid häirima, saab isikustamata (anonümiseeritud) tulemusi kasutada TRAM-i poolt korraldatud üle- eestilisest liikuvusuuringust. 4. Ühistransport ei vasta vajadustele - Uuringust saame infot selle kohta, mis põhjustel valitakse ühistranspordi asemel isiklik auto ja selle tulemustest saame leida meetmed selleks, et suurendada säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu. Konkreetsed eelmise uuringu andmestiku kasutamise näited: • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 • Üleriigiline planeering 2050 • Tallinna liiklusmudel (Tallinna Transpordiamet)- sisend Tallinna ühistranspordi ja liikluskorralduse planeerimisel • Tallinna ja Põhja-Harjumaa liiklusmudel (K-Projekt AS)- sisend paljudele riigiteede ja detailplaneeringute liiklusuuringutele. Eesti Statistikaameti poolt koostati enne 2021. aasta uuringut täpsem ülevaade antud uuringu eesmärgist, teoreetilisest lähteülesandest, teiste maade sisendist ja praktikast (https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 06/EELU_valim%20ja%20metoodika_Statistikaamet%202020.pdf) ja kavandatav uuring põhineb 2021. aasta eelkäijal (https://transpordiamet.ee/EELU2021). Nüüd on vajadus kordusuuringuks: • regulaarne andmekogumine peegeldab ühiskonnamuutustest tulenevaid liikumisotsuseid (sh COVID-19 mõjud), • toetab liikuvusotsuseid, • annab võrreldava sisendi rahvusvaheliste uuringutega (muuhulgas National Travel Survey, Mobilität in Deutschland, Enquête Mobilité des Personnes, Mikrozensus Mobilität und Verkehr, National Household Travel Survey, Onderzoek Verplaatsingen in Nederland, Traficomi riiklik liikuvusuuring ja Rootsi RES). Liikuvusuuring 2025 on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (asustusüksuse ehk EHAK III tasemeni). Andmete kogumine on kavandatud 6,5 kuu jooksul ja kogu valim jagatakse nädalatele ja nädala sees ühtlaselt nädalapäevadele. Vastajatelt küsitakse kahe eelneva päeva liikumiste ja mitte liikumiste kohta. Küsitluspäevade jaotus tagab siinkohal proportsionaalse päevikute täitmise jaotumise päevadeks nädala lõikes. Küsitlustöö on planeeritud ajavahemikku 10. november 2025. aastal kuni 30. mai 2026. aastal. Küsitlustööd ei toimu koolivaheaegadel kui ebatraditsioonilise liikumisega perioodil (4 nädalat) ja vähese liikumisega perioodil jaanuaris ning veebruaris 2026. aastal (8 nädalat). 4 Liikuvusuuringu üldkogumi moodustavad 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 7-80-aastased Eesti alalised elanikud. Rahvastikuregistrist (isikupõhise) valimi võtmiseks on vaja 7-80-aastaste Eesti alaliste elanike loendit, millest jäetakse välja Kihnu, Vormsi ja Ruhnu valla elanikud; Saaremaa ja Muhu valda vaadeldakse ühise kihina (juhusliku valiku tõttu satub ühisest kihist valimisse nii Saaremaa kui Muhu valla elanikke). Lisaks jäetakse valimist välja institutsioonides viibijad ja inimesed, kel puudub kontakti saamiseks e-posti aadress. Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi proportsionaalsuse jälgimiseks - vt ptk 9.2). Liikuvuse paremaks kaardistamiseks kasutatakse rahvastiku proportsionaalse jaotuse asemel mitteproportsionaalset jaotust KOV ja vanusegruppide (30-59-aastased ja 7-29- / 60-80-aastased) kihtide kaupa - planeerides suurema proportsiooniga valim suurema liikuvusega KOV-ides kui ka liikuvamas vanusegrupis (30-59-aastased). Isikute valikuks Eesti alaliste elanike loendist kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut. Selle valiku puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik. Kihi moodustavad kohalik omavalitsus (KOV) ja vanusgrupp. Kihis (KOV*vanusgrupp) järjestatakse isikud sünniaja järgi ja võetakse süstemaatiline valik vastavalt valimi suurusele igas kihis. Süstemaatiline valik kihi sees peab olema juhuslik (selle tagab süstemaatilise valiku juhuslik alguspunkt). Sellise valiku korral on kõigis kihtides inimesi valimis igast vanusest ja kaetud on kogu uuritav vanusjaotus ning järeldusi saab teha erinevates vanustes inimeste liikumise kohta. Valimisse võetud 18-80-aastased isikud vastavad enda eest. Valimisse sattunud 7-17-aastaste uuringukutse saadetakse lapsevanema e-postile – siinkohal pa- lume registripidajal võtta välja seos Rahvastikuregistrist vanemaga ja seda, kas neil on lapsega ühine elukoht; kui mõlemad vanemad elavad lapsega samal aadressil, saadetakse info lapse emale või isale lihtsa juhusiku valiku järgi. Vastavalt TAIKS § 28 lg 4 võib 15–17-aastane isik anda iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks, tingimusel et isik on võimeline aru saama teadusuuringu asjaoludest, teadusuuring ei ole füüsiliselt sekkuv ning vaimselt sekkuva teadusuuringu kohta on käesoleva seaduse või muu seaduse alusel moodustatud eetikakomitee andnud hinnangu, et teadusuuring vastab teadus- eetika põhimõtetele. Antud juhul on teada, et Rahvatikuregistris olevad 15-17-aastaste kontaktandmed on valdaval ju- hul vanemate, mitte nende endi omad ja seega ei jõua me ikkagi sihtgrupini. Selleks, et tagada vastava sihtgrupini jõudmine, on oluliselt efektiivsem saata uuringukutse nende vanematele ja pa- luda neil saata see edasi lapsele. Seda enam, et Rahvastikuregistrist ei pärita vastajate nimesid, vaid pöördumise aluseks on pere vastavas eas laps. Seega 15-17-aastaste puhul palutakse lapseva- nemal saata kutsekiri edasi vastavas eas lapsele ja laps vastab ise, sel juhul käsitletakse uuringu- kutse edasisaatmist lapsele vastamiseks nõusoleku andmisena. Valimisse sattunud 7-14-aastastel palutakse vastata ise või koos lapsevanemaga, kuna nende kü- sitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. 5 Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud taustaankeet (vt Lisa 1) ja liikumispäevik (vt Lisa 2) millele vastamise eeldatav keskmine kestus on ca 15-20 minutit. Küsimustikele saab vastata eesti ja vene keeles. Andmekogumine viiakse valdavalt läbi veebiküsitlusena. Uuringu valimisse sattunud isikule saadetakse e-posti teel uuringukutse (sisaldub ka veebilink kü- sitlusankeedile) või võetakse kontakti telefoni teel. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust, kust andmed on saadud (Rahvastikuregistrist), uuringu eesmärkide, kirjelduse ja andmekaitse ning osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile ja liikumispäevikule (Lisa 3). Uurin- gukutse sisaldab ka keeldumise linki, millele vajutades on võimalik teada anda osalemisest keel- dumisest. Valimisse sattunud isikul ei ole kohustust teavitada uuringus osalemisest keeldumisest (kas siis lingile vajutamise, lisavõimalusena ka telefoni või e-kirja teel), ent seda on soovi korral võimalik teha, et vältida meeldetuletuskirjade või -kõnede saamist. Keeldunute andmed kustutatakse andmete anonümiseerimisega samal ajal (15.06.2025), seni säilitatakse need valimi metoodika kirjelduse teostamiseks ja valimi kvaliteedinäitajate jälgimiseks. Peale uuringulingile sisenemist ja vastamiskeele valikut kirjeldatakse täpsemalt isikuandmete töötlemist puudutavat infot ja fikseeritakse isikuandmete töötlemise nõusolek ja uuringus osale- mise nõusolek või mitte-nõustumine (keeldumine) (Lisa 1 algus). Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene ei täida küsimustikku, ega teavita keeldumisest, saade- takse talle paari nädala jooksu e-posti teel kuni kaks meeldetuletuskirja. Telefoni teel pöördutakse eelkõige madalama vastamisaktiivsusega rühmade poole, kui nad ei ole täitnud küsimustikku ega ole teavitanud keeldumisest, et suunata nad vastama veebi teel (uurin- gukutse saadetakse SMS-i või e-postiga) või soovi korral võimaldada küsimustikule vastamist koheselt või kokkulepitud ajal. Soovi korral on isikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Telefo- ninumbritele, millel kontakti ei saada, tehakse maksimaalselt 2 korduskõnet. Planeeritud valimi suurus on 12 000 vastajat. Uuringu teostamiseks on vajalik Rahvastikuregistri väljavõtt valdavalt 20-kordses mahus; üksikutes, valdavalt muukeelsetes, piirkondades (Ida-Viru maakonnas, Loksa linnas, Maardu linnas ja Tallinna Lasnamäe linnaosas) Kommenteerinud [SV4]: Heledama punasega on 25-kordses mahus. tähistatud viimased muudatused. Kommenteerinud [LG5]: EMORi tehnilises aruandes Põhjendused väljavõtu mahule: kajastatud vastamismäär 10% kajastab, kui palju vastuseid (sh - 2021. aasta Liikuvusuuringu andmetel moodustasid Rahvastikuregistri andmebaasi ebavajalikke) laekus väljasaadetud kutsetest, mitte kui palju vajalikke vastuseid laekus kogu tellitud andmebaasist. väljavõtust kasutuskõlbmatud kontaktandmed 19% (vale, mitte-toimiv, korduv, välismaa Numbrites: 2021 saadeti välja 65 541 kutset ja saadi 6581 suunakoodiga, registreeritud ja tegelik elukoht ei kattu vmt) - 81 000 kontaktist leidis vastust – s.o 10%. kasutust 65 541 kontakti. Turu-uuringute AS viimase kümnendi kogemusele tuginedes on Uuringu loogika eeldab aga KOV-ide kui ka vanusegruppide lõikes etteantud minimaalset vastajate arvu täitmist. 2021 oli see % tavapärasest kõrgem, tulenedes eeldatavasti sellest, et isik võis sattuda valimisse nii selleks kokku 5600 vastajat, seega 981 vastust laekus üle isiklikult kui ka lapsevanemana ja kordused tuli välistada. (need on küll tore täiendus, kuid ebavalikud uuringu - Uuringu loogika eeldab KOV-ide ja nende sees kahe vanusegrupi lõikes etteantud mini- kontekstis). 2021 aastal telliti tegelikult Rahvastikuregistrist andmeid 81 maalse vastajate arvu tagamist (Lisa 5), mitte ainult koguvalimi arvu täitumist. Vastajate 000 isiku kohta (seega 19% andmebaasist oli erinevatel koguarvu täituvus ei taga veel minimaalse vastajate arvu nõude täitumist KOV-ide ja vanu- põhjustel kasutuskõlbmatu). Nagu mainitud oli vaja KOV-ide segruppide lõikes: kui ka vanusegruppide lõikes saada 5600 vastajat, see on 6,9% kogu andmebaasist ehk 15 kordne valim. Kuid sel juhul o 2021. aastal eeldati samal põhimõttel 5600 vastajat, tegelikult saadi 6581 vastust, on tegemist tagantjärgi ideaaljuhuga, mis ei arvesta seega 981 vastust laekus üle - ülekate on paratamatus, et saavutada efektiivse valimi võimalikke kõikumisi nõutud sihtgruppides (erinevates täituvus, kuid on uuringu loogika kontekstis ebavajalik täiendus ja pole põhjendatud KOVides jäi see valdavalt 3-7% vahele, suuremates linnades nagu Tallinn, Pärnu üle 10% ja erandina Tartus pea 20%). selle arvestamine vastamismäära sisse. Seega on vähemalt 20 kordne valim põhjendatud. 6  o 2021. aastal eeldati samal põhimõttel 5600 vastajat, see tagati Rahvastikuregistri 15- kordse väljavõtuga (telliti 81 000 kontakti) ehk keskmine vastamisaktiivsus oli 6,9%. Vastamisaktiivsus varieerus oluliselt erinevates KOV-ides, jäädes valdavalt va- hemikku 3-7% (eeldades seega 15-33-kordset väljavõttu), keskmist vedasid ülesse üksikute suuremate linnade (mis moodustasid ka valimist suurema osakaalu) nagu Tallinn, Pärnu üle 10%-se ja anomaalse erandina Tartu pea 20% -se vastamisaktiivsu- sega. Vastamisaktiivsus oli madalam eelkõige valdavalt muukeelsetes piirkondades. Seega ainuüksi keskmine vastamismäär arvestab ideaaljuhuga, kuid ei arvesta vasta- misaktiivsuse kõikumisi erinevates sihtgruppides. (Tellitavate andmete mahtu tuleb arvestada vastamisaktiivsuse, mitte vastamismäära alusel - EMORi tehnilises aruan- des kajastatud vastamismäär 10% kajastab, kui palju vastuseid (sh ebavajalikke vas- tuseid) kokku laekus väljasaadetud kutsetest, mitte kui palju vajalikke vastuseid lae- kus kogu tellitud andmebaasist.) - Valimi spetsiifika eeldab erinevate KOV-ide ja vanusegruppide ühtlast katvust kogu küsitlusperioodi vältel (erinevatel kuudel kui ka nädalapäevadel), mistõttu on taas piisav kontaktide maht kriitilise tähtsusega; - Liikumist saab kaardistada uuringuga perioodil, mil inimesed liiguvad tavapärasel viisil - seega tuleb välistada talve- ja suvekuud, samuti koolivaheajad; ühtlasi peab uuring olema võrreldavuse tagamiseks läbi viidud samal ajavahemikul, kui eelmine uuring - seega on oluline, et kontaktibaas ei ammenduks ega oleks vaja Rahvastikuregistrist tellida lisaväljavõttu, seades nii ohtu uuringu läbiviimise piiratud ajakava raames; - Lisaks mõjub varasemaga võrreldes vastamismäärale negatiivselt järgnev: o ühiskonnas on suurenenud internetipettuste osakaal, mistõttu ei avata võõralt e-posti aadressilt saabunud teateid või ei vastata võõrale telefoninumbrile; o pikenenud uuringukutsed, kuna peavad sisaldama eetika- ja andmekaitse teemalist teavet ei tekita vastajates huvi uuringule vastama hakata; o rämpskirja ehk spami-filtrite tõttu ei jõua linkide ja pikkade tekstide uuringukutsed võimalike vastajate e-postile; o uuringus osalemise teadliku nõusoleku vormid on pikad (formaalsed) ja tekitavad vastajates ebakindlust – ei julgeta alustada vastamist. Vastamismäära suurendamiseks on tehtud järgnevat: - Parandatud ja täpsustatud küsimuste sõnastusi, lisatud visuaale ja muudetud küsimuste järjekorda loogilisemaks teemaplokkide kaupa; välja on jäetud küsimused, mis eelmisel korral põhjustasid vastamise katkestamist või põhjustasid pahameelt. Siiski on uuringu järjepidevuse tagamiseks küsimuste sisu muudetud võimalikult vähe (eelmise uuringu küsimuste numbrid on toodud põhiküsimustikus sulgudes – Lisa 1). - Vastajate poole pöördutakse eelkõige veebi teel, sest nii kulub vastamiseks kolmandiku võrra vähem aega võrreldes telefoniküsitlusega – see on vastaja jaoks säästvam, lisaks väheneb vastamise katkestamise tõenäosus ja paraneb vastuste kvaliteet (läbimõeldumad vastused) Ühtlasi tagame nii, et suudame etteantud ajaraamistikus katta soovitud valimi. 2025. aastal on küsitlustöö läbiviimiseks määratud aeg võrreldes 2021. aastaga sama enam kui 2-korda suurema vastajate arvu saavutamiseks (5 600 vastaja asemel 12 000 vastajat). - Nii Transpordiameti kui ka Turu-uuringute AS kodulehel on lisatud või lisatakse teavet uuringu teostamise (selle sisu, eesmärgid jmt) kui ka isikuandmete töötlemise ja kaitse kohta (Lisa 7). Lisaks viiakse vahetult enne uuringu algust läbi ka teavituskampaania nii sotsiaalmeedias, raadios kui televisioonis. Sellises mahus ja nõutud kihtvalimiga uuring eeldab eeltoodud küsitlusmeetodite kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistrist. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni luba 7 Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise eesmärgil. Toodud mahtude puhul on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Kogu küsitlusperioodi ajal tagab Turu-uuringute AS klienditoe olemasolu (e-posti ja telefoni teel), mis nõustab vastajaid nii tehnilistes kui sisulistes küsimustes ning võimaldab anda teada uuringus osalemisest keeldumisest. Klienditugi on võimeline nõustama vastajaid lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles. Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste konfidentsiaalsus on tagatud. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale taustaankeedis ja liikumisvormis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud küsitlusandmed on vajalikuks sisendiks järgmisele liikuvusuuringule, mis viiakse läbi eelduslikult viie aasta pärast. Küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil kuni kordusuuringu lõpetamiseni Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping). Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (e-maili aadress, telefon). On olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul väliste andmeallikatega võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus tehtava liikuvusuuringu raames oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida). Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (12 000 vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle ettenähtud riigihanke piiri. 8 Muude meetodite kasutamisel ei saavutata ühtlast üle-eestilist kattuvust. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu (nt alla 15- aastased). Kokkuvõttes võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid ja liikuvust tervikuna paremini peegeldava tulemuseni. Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel. Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad (ei saa andmestiku kasutada poliitika kujundamisel ja liikuvusteenuste kavandamisel) või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Transpordiameti liikuvusuuring teenib ülekaalukat avalikku huvi, sest see aitab teha otsuseid, mis mõjutavad Eesti ühiskonna turvalisust, liikumisvõimalusi, elukeskkonna kvaliteeti. Transpordiameti liikuvusuuring teenib selgelt ülekaalukat avalikku huvi, kuna: • uuringu tulemusi kasutatakse riikliku poliitika kujundamiseks, sh liikuvuse planeerimi- sel, transporditaristu arendamisel ja ohutuse parandamisel – aitab teha otsuseid, mis mõju- tavad Eesti ühiskonna turvalisust, liikumisvõimalusi ja elukeskkonna kvaliteeti; • uuringuga kogutavate andmetele tuginedes saab transpordisüsteemi planeerida liikumisva- jaduste järgi, mis tagab ka tõhusama eelarve kasutamise; • analüüsiandmed on vajalikud kogu Eesti liikuvuspoliitika (vajaduste ja võimaluste) ku- jundamiseks nii riiklikul, maakondlikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil – aitab vähen- dada piirkondlikku (sh ka erinevate vanusegruppide) ebavõrdsust ja parandada liikumis- võimalusi ja avalikke teenuseid, suunates vastavalt sellele ressursse ja kujundades poliiti- kaid täpsemalt. • uuringutulemusi kasutatakse Transpordiameti seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vastavalt Transpordiameti põhimäärusele § 4 punkt 1, mille kohaselt vastutatakse ohutu, jätkusuutliku ja ligipääsetava liiklemise ning inimeste ja sõidukite liikuvuse korral- damise eest. • IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja po- liitikakujundamise eesmärgil tehtavad uuringud. Seega on uuring riikliku statistikauuringu ja teadusliku analüüsi vorm, mille tulemused annavad sisendi riikliku otsustusprotsessi ja arengukavade koostamisse. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute 9  läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi proportsionaalsuse jälgimiseks). Valim päritakse 20-25-kordses mahus (arvutuslik vajadus 33-kordne maht), mis on minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik 12 000 vastajat (vt. punkt 4) . Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringukutse, millel on uuringu läbiviija kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Uuringukutses teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest, reegleid nõusoleku tagasivõtmisest ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle paari nädala jooksul e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis koheselt või kokkulepitud ajal. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 14.06.2026) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik. Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse Transpordiameti poolt otsuste kujundamiseks, poliitiliste otsuste sisendiks ja arendustegevuseks. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete turvalise hoiustamise nõudeid. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 10 Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud. Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal. Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i projektijuhil. Telefoniküsitluse etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 14.06.2026). Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Transpordiamet andmete hävitamist kinnitava akti. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil viis kuni kuus aastat kordusuuringu lõpetamiseni Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud huvi korral. Sellisel juhul Transpordiamet hindab taotluses esitatud põhjendusi tuvastades andmete saamisekse põhjendatud huvi ning otsustab andmete väljastamist (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks kirjalik leping). 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Rahvastikuregistrist päritakse 7-80-aastaste elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate arv (lõppvalim) on 12 000. Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik Rahvastikuregistrist tellida valimibaas 20-kordses mahus; üksikutes, valdavalt muukeelse elanikkonnaga piirkondades (Ida-Viru maakonnas, Loksa linnas, Maardu linnas ja Tallinna Lasnamäe linnaosas) madalama vastamisaktiivsuse tõttu 25- kordses mahus (Lisa 5). Tellitav valim jaguneb järgnevalt väljatoodud valimikihtide lõikes: KOV + Tallinna linnaosad ja 2 vanusegruppi (30-59-aastased ja 7-29- / 60-80-aastased) kihtide kaupa. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga. 11 Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta oktoobri II poolest 2026. aasta märtsi lõpuni. Kui küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates küsitlustööde tegelikust algusest. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Rahvastikuregistrist päritakse valimisse valimiisiku kohta järgnevad andmed: • e-posti aadress • kontakttelefon • elukoht - maakond, KOV (EHAK II tase) + Tallinna linnaosad • sugu, vanus, suhtluskeel • 7-17-aastaste laste puhul lapsevanema e-mailiaadress ja, või kontakttelefon, juhul kui lapse elab vanemaga samal aadressil. Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi KOV tasandi proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega rühmades viia vajadusel läbi küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest) või suunata vastama veebi teel. Elukoha, soo ja vanuse andmed on vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks. Valimi moodustamisel kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut (KOV × vanuserühm), et katta kogu 7–80-aastaste elanikkond; 7-17-aastaste laste puhul on vajalik Rahvastikuregistrist kontrollida lapse seost vanemaga ja seda, kas neil on lapsega ühine elukoht; lisada vanemate e-posti aadress ja, või kontakttelefon. Juhul kui mõlemad vanemad elavad lapsega samal aadressil, soovime infot ühe lapsevanema kohta juhusiku valiku järgi. Ülejäänud protseduur 7-17-aastaste valimiisikute kaasamiseks uuringusse on kirjeldatud eespool, taotluse ptk 4 Metoodika ülevaate all. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Isikuandmete allika lauseks on Rahvastikuregister. Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on asendatud unikaalse numbriga. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba. 12 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed pseudonümiseerib küsitluse läbiviija volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis. Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). Küsitlusandmeid kogub ja haldab Turu-uuringute AS ning need andmed on pseudonümiseeritud kuni 14.06.2026. Alates 15.06.2026 on küsitluses osalenud kontaktandmed anonümiseeritud ja kontaktibaas jäädavalt kustutatud küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt. Kui küsitlusperiood on lõppenud, annab Turu-uuringute AS uuringu tulemused üle Transpordiametile vaid anonümiseeritud kujul. Kui eksisteerivad uuringuvälised andmed, mille abil on võimalik uuringus osalenud isikuid kaudselt tuvastada, on nende andmete tahtlik seostamine uuringuandmetega vastutavale ja volitatud töötlejale keelatud tegevus (IKÜM artiklid 5 ja 25 lõige 2). Kuigi uuringu läbiviija annab Transpordiametile andmed üle anonümiseeritud kujul, käsitleb Transpordiamet neid siiski isikuandmetena, arvestades kaudse tuvastamise võimalust. Seetõttu järgib Transpordiamet kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid vastavalt andmekaitset reguleerivatele õigusaktidele (sh IKÜM artikkel 5). Isikuandmeid säilitab Transpordiamet oma andmelaos, mis asub füüsiliselt Eestis. Andmelaole on juurdepääs süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Andmeid väljastatakse turvalisi kanaleid kasutades kolmandatele isikutele üksnes põhjendatud taotluse alusel ning vastutava ja volitatud töötleja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu Kommenteerinud [AL6]: @siim viin punkti 8 on sama sõlmimisel hinnatakse iga taotluse puhul, kas andmete väljaandmine on õiguslikult põhjendatud, kirjeldatud. Kas taotluslikult? arvestades nii IKÜM-i kui ka IKS-i nõudeid, eelkõige kas: 1. Taotluses esitatud eesmärk vastab lepingu kavandis toodud eesmärgiga; 2. Taotlejal on võimekus enda deklareeritud eesmärke täita (piisavad teadmised, ressursid ja andmekaitsemeetmed, et tagada andmete turvaline töötlemine); 3. Kas taotleja puhul võib eeldada andmete lepingu tingimustele vastavat töötlemist, eelkõige isikuandmete kaitse reeglite täitmist (nagu isikuandmete kaitse, säilitamise ja kustutamise reeglite järgimine); 4. Kas taotletud andmete hulk on minimaalselt vajalik deklareeritud eesmärkide täitmiseks. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitluse taustaankeedist ja liikumispäevikust tulenevad andmed (lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili (isiku nimeta) ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (14.06.2026). 13  15.06.2026 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (14.06.2026). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta). Vastajaga seotud andmed saab küsitluse andmebaasist eemaldada küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS). Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti) kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist 15.06.2026 küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse meediakampaania teavitatakse. raames koos üldsuse teavitusega. Täiendavalt teavitatakse siis kui inimene satub juhuvalikuga valimisse, siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult (veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus) uuringukutsega, kus teda informeeritakse kust tema andmed on saadud (Rahvastikuregistrist), uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest nii uuringus osaleda kui ka sellest keelduda (sh keelduda ka ankeedi täitmise ajal mistahes hetkel). 11.3. Kust on leitavad Viide andmekaitsetingimustele sisaldub andmekaitsetingimused6? valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis (s.h viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta). Turu-uuringute AS kodulehele üles pandav antud uuringu kontekstiga arvestav kui ka isikuandmete töötlemise tingimusi kirjeldav tekst on toodud Lisa 7. Sama info lisab ka Transpordiamet oma 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 14  veebilehele. Vahetult enne uuringu algust tutvustakse uuringut ja teavitatakse isikuandmete töötlemisest potentsiaalseid vastajaid läbi avalike meediakanalite (raadio, TV, sotsiaalmeedia). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. __Siim Viin_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad: Lisa 1: Teadliku nõusoleku võtmise vorm ja taustaankeet Lisa 2: Liikumispäevik Lisa 3: Uuringukutse (pöördumine) Lisa 4: Teadliku nõusoleku võtmise vorm Lisa 5: Valimiplaan ja Rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht Lisa 6: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus Lisa 7: Teave Turu-uuringute AS kodulehel Lisa 10: Mõjuhinnang Lisa 11: Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr: 404T-22 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 15  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/25/37-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2025 Tallinnas Siim Viin Taotluse esitaja Transpordiamet [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1.1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika kujundamise eesmärgil tehtavas uuringus "Eesti elanike liikuvusuuring 2025" 17.11.2025 taotluses ja selle lisades esitatud, menetluse käigus antud selgitustes ning käesoleva otsuse punktis 5 määratletud tingimustel; 1.2. Transpordiametil esitada andmesubjekti nõusolekuta töödeldavate isikuandmete hävitamisakt või kinnituskiri andmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. Andmekaitse Inspektsioonile hiljemalt 30.06.2026. Lisaks edastada Andmekaitse Inspektsioonile teadmiseks e-kiri, millega Transpordiamet teavitab andmekogu vastutavat töötlejat uuringu jaoks koostatud nimekirjade kustutamisest. 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 58 lg 2 punkti a alusel Andmekaitse Inspektsioon hoiatab, et kui Transpordiamet ei arvesta käesoleva otsuse punktis 6 inspektsiooni poolt antud selgitustega, võib uuringu läbiviimiseks kavandatud isikuandmete töötlemine rikkuda IKÜM art 5 lg 1 punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõtet, kui isikuandmete töötlemiseks andmesubjektilt võetud nõusolek ei vasta IKÜM tingimustele. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisades „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“, „Valimiplaan ja rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht“ ning menetluses käigus antud selgitustes. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: 1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. 2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. 3. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. 4. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi. Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et uuringu läbiviimine on avalikes huvides, mis õigustab andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist. 5. Taotluse esitaja on kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Andmekaitse Inspektsioon leiab, et Transpordiameti peab arvestama alljärgnevate selgitustega, vastasel juhul AKI ei nõustu, et andmesubjekti õigusi ülemääraselt ei kahjustata. Andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks peab isikuandmete vastutav töötleja isikuandmete töötlemisel arvestama järgnevat: 5.1. Taotleja eesmärgiks on saavutada uuringu lõplikuks vastajate koguarvuks 12 000 vastajat. Küsitlusega üle-Eestilise katvusega tulemuse saamiseks kasutab taotleja uuringu valimi moodustamiseks Eesti 7–80 aastaste alaliste elanike loendist mitteproportsionaalse süstemaatilise kihtvaliku meetodit1, mis tulenevalt meetodi olemusest nõuab suurema valimi kasutamist. Kavandatud vastajate mahu saavutamiseks soovib vastutav töötleja saada rahvastikuregistrist andmed 20–25 kordses mahus ehk kokku 243 975 isiku andmed. 5.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab vastutav töötleja tagama, et töödeldavad isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu, vastutav töötleja ei või koguda ega töödelda isikuandmeid ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks mõistlikult vajaliku mahu, kui töötlemise eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega. Minimaalsuse põhimõtte rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete kogumist hindama töötlemise eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt töödeldavate andmete kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse andmetöötluse. Andmete töötlemisel tuleb arvesse võtta ka alternatiive, mis võimaldaksid sama eesmärgi saavutada väiksema hulga isikuandmete abil. 5.3. Riigikohus2 on ka õigusliku aluse kontekstis selgitanud, et lisaks muudele IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetele, tuleb isikuandmete töötlemisel arvestada vajalikkuse kriteeriumiga. Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega kooskõlas ehk lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest, sh ka võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest. Neid põhimõtteid tuleb hinnata koostoimes IKÜM 1 Meetodi puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik. Käesolevas uuringus moodustavad kihi kohalik omavalitsus (KOV) ja vanusegrupp. Kihis järjestatakse isikud sünniaja järgi ja võetakse süstemaatiline valik vastavalt valimi suurusele igas kihis. Süstemaatiline valik kihi sees peab olema juhuslik. Sellise valiku korral on kõigis kihtides inimesi valimis igast vanusest ja kaetud on kogu uuritav vanusjaotus ning järeldusi saab teha erinevates vanustes inimeste liikumise kohta. 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24 2 (6)  artiklites 6 ja 9 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks. 5.4. Andmekaitse Inspektsioonile ei nähtu antud juhul taotlusest, kuidas korraga kõikide 243 975 isiku andmete võtmine rahvastikuregistrist oleks kooskõlas minimaalsuse ja vajalikkuse kriteeriumiga. Andmetöötluse kooskõla tagamiseks minimaalsuse põhimõtte ja vajalikkuse kriteeriumiga tuleb Transpordiametil rakendada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas määratleda valimi moodustamiseks võimalikult täpsed kriteeriumid, et vähendada uuringu eesmärgi täitmiseks sobimatute andmete saamist ja sellega vältida ülemäärast andmetöötlust. Transpordiametil tuleb leida lahendused, et andmed võetakse rahvastikuregistrist järk-järgult vastavalt vajalikkusele, valimikihtides vastajate arvu täituvusele jt asjaoludele. 5.5. Lisaks tuleb vastutaval töötlejal arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuse põhimõtet, mille täitmiseks on IKÜM artiklis 14 ette nähtud andmesubjekti teavitamise kohustus. IKÜM artiklis 12 on sätestatud üldeeskirjad, mida kohaldatakse muu hulgas andmesubjektidele teabe andmisel. Teave või teavitamine peab olema kokkuvõtlik, selge, arusaadav ja lihtsasti kättesaadav ning kasutada tuleb selget ja lihtsat keelt, mis on eriti oluline lastele teabe esitamisel3. 5.6. Minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui taotleja võtab rahvastikuregistrist inimeste kontaktandmed, kuid ei saada neile kunagi uuringus osalemise kutset, kuna näiteks konkreetse valimikihi vastajate määr saab enne täidetud. Transpordiamet peab läbipaistvuse nõude täitmiseks saatma uuringu kutse kõigile isikutele, kelle kontaktandmed on rahvastikuregistrist uuringu läbiviimiseks saadud. 5.7. Kokkuvõttes tuleb Transpordiametil andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemisel IKÜM-i minimaalsuse, vajalikkuse ja läbipaistvuse nõuete täitmiseks võtta andmeid rahvastikuregistrist eesmärgi täitmiseks ainult minimaalselt vajalikus ulatuses ning tagada kõigile rahvastikuregistrist valimi väljavõttu sattunud isikutele uuringukutse saatmine. 6. Täiendavalt juhib Andmekaitse Inspektsioon taotleja tähelepanu uuringus isikuandmete töötlemise tingimustele osas, mis toimub andmesubjekti nõusoleku alusel. 6.1. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest vastutab ja peab olema võimeline selle täitmist tõendama IKÜM art 5 lõike 2 kohaselt isikuandmete vastutav töötleja. 6.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt võib vastutav töötleja tugineda isikuandmete töötlemisel andmesubjekti nõusolekule üksnes juhul, kui nõusolek vastab kõigile kehtivatele materiaalsetele ja vormilistele tingimustele. IKÜM artikli 4 punktis 11 on nõusolek määratletud kui „vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega“.4 6.3. Vabatahtlikkus tähendab andmesubjekti jaoks tõeliselt vaba valikut ja kontrolli selle üle, kas nõustuda oma isikuandmete töötlemisega või mitte ning keeldumisel ei ole andmesubjektile kahjulikke tagajärgi. See tähendab muu hulgas seda, et avaliku sektori asutus ei täida sellist avalikes huvides olevat ülesannet, mille käigus tehakse isiku suhtes üksikotsuseid, nõusoleku andmine ei ole seotud teatud tingimustega nõustumisega, nõusoleku andmisest saab keelduda või nõusoleku tagasi võtta, ilma et sellega kaasneks kahjulikke tagajärgi (nt ka pettus, heidutamine, sundimine või märkimisväärse kahju kannatamine nõusoleku andmata jätmise korral). 6.4. Teine kehtiva nõusoleku element on konkreetsuse nõue. IKÜM art 6 lõike 1 punkti a kohaselt peab andmesubjekti nõusolek olema antud „ühel või mitmel konkreetsel 3 Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, p 7 4 Vt täpsemalt Euroopa Andmekaitsenõukogu Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta Versioon 1.1 Vastu võetud 4. mail 2020 3 (6)  eesmärgil“ ning et andmesubjektil on neist igaühe puhul valikuvõimalus. Konkreetsuse nõude täitmiseks peab vastutav töötleja:  sõnastama täpselt töötlemise eesmärgi, vältimaks funktsioonide laienemist;  tagama nõusolekutaotluse üksikasjalikkuse;  eraldama andmete töötlemiseks nõusoleku saamisega seotud teabe selgelt muust teabest. IKÜM põhjenduse 33 järgi võimaldatakse teadusuuringute kontekstis nõusoleku konkreetsuse ja üksikasjalikkuse osas teatavat paindlikkust, kuid sellega ei loobuta kohustustest, mis on seotud konkreetse nõusoleku nõudega. See tähendab, et teadusprojektis võib kasutada isikuandmeid nõusolekule tuginedes vaid juhul, kui projektil on hästi kirjeldatud eesmärk. Kui teadusprojekti raames toimuva andmetöötluse eesmärke ei ole võimalik kohe alguses kindlaks määrata, nähakse põhjendusega 33 ette erand, mille kohaselt eesmärki võib kirjeldada üldisemalt. Sel juhul tuleb nõusolek saada uuringu edenedes konkreetsete etappide kohta enne nende algust. 6.5. Andmesubjekti nõusolek peab olema teadlik. Teabe andmine andmesubjektidele enne nende nõusoleku saamist on oluline, et võimaldada teha teadlik otsus, aru saada sellest, millega nad nõustuvad, ja näiteks kasutada oma õigust nõusolek tagasi võtta. 6.6.Et nõusolek oleks teadlik, tuleb andmesubjekti teavitada teatavatest valiku tegemisel olulistest elementidest ning esitada minimaalselt järgmine teave:  vastutava töötleja andmed;  iga sellise töötlemistoimingu eesmärk, mille jaoks nõusolekut küsitakse (sh isikuandmete säilitamine, kui eraldi töötlemistoiming)  milliseid (millist liiki) andmeid kogutakse ja kasutatakse;  nõusoleku tagasivõtmise õiguse olemasolu;  vajaduse korral teave andmete kasutamise kohta automatiseeritud otsuste tegemisel.  andmete vastuvõtjad, kui taotletavale nõusolekule kavatseb tugineda mitu vastutavat töötlejat või kui andmed kavatsetakse edastada teistele vastutavatele töötlejatele või kui neid kavatsevad töödelda teised vastutavad töötlejad, kes soovivad tugineda algsele nõusolekule. Sõltuvalt asjaoludest ja juhtumi kontekstist võib vaja minna rohkem teavet, et võimaldada andmesubjektil asjaomasest töötlemistoimingust tõepoolest aru saada. 6.7. Transpordiamet on taotluses uuringu küsitlusankeedis ja liikumispäevikus isikult nõusoleku alusel kogutava andmekogumi kohta öelnud, et need on pärast valimiisikute kontaktandmete kustutamist anonüümsed. Samas möönab taotleja, et anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused ning selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (e-maili aadress, telefon) ja on olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul väliste andmeallikatega võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. 6.8.Andmekaitse Inspektsioon ei nõustu taotleja arusaamaga, et küsitlusuuringuga kogutavad andmed on anonüümsed. Vastutav töötleja kogub uuringu küsimustiku ja liikumispäevikuga vastaja kohta taustaandmed, sealhulgas näiteks elukoht asula täpsusega, eluaseme tüüp, sõiduki andmed, vastaja vanus ja sugu, tema leibkonnaliikmete arv, vanus ja sugu, lisaks liikumispäevikus kahe päeva iga liikumise algus- ja lõpp-punktid asula täpsusega koos eesmärgiga (töö, kool, arst jms). AKI hinnangul võimaldab sellises mahus ja detailsuses konkreetse vastajaga seotud teave kogumis paljudel juhtudel isiku vähemalt kaudset tuvastamist. Taotleja on ka ise möönnud, et teatud juhtudel võib isik olla kaudselt tuvastatav. Anonüümsed andmed on sellised andmed, mida ei saa mõistliku vahendiga seostada konkreetse isikuga, st andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik ei otseselt ega kaudselt, ka täiendava info kasutamisel ei ole identifitseerimine realistlik ja 4 (6)  anonüümimine on pöördumatu. AKI on seisukohal, et sellist andmestikku ei saa pidada anonüümseks andmestikuks, vaid need on pseudonüümsed isikuandmed, mille töötlemisele kehtivad kõik isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad nõuded. 6.9. Küsitlusuuringuga kogutavate andmete säilitamise kohta antud teave on vastuoluline. Andmesubjektile antava teabe kohaselt säilitatakse uuringuandmeid tähtjatult, kuid taotluses on märgitud, et säilitatakse eeldatavalt viie aasta pärast toimuva kordusuuringu andmeanalüüsi jaoks kordusuuringu lõpuni. AKI selgitab, et andmesubjekti nõusoleku alusel tähtajatuks säilitamiseks peab see olema andmesubjektile selgelt teada antud, sh koos teabega oma nõusoleku tagasi võtmise õiguse kohta. Samas ei nähtu taotlusest ka selliseid põhjendusi, mis õigustaks tähtajatut säilitamist, kuivõrd isikuandmete säilitamine on õiguspärane vaid kuni töötlemise eesmärgi saavutamiseni. AKI märgib kordusuuringuga seotud tähtaja kohta ka, et kui täpset daatumit ei ole võimalik määratleda ja tähtaeg on seotud konkreetse sündmuse saabumisega, siis peab teabest nähtuma ka alternatiiv juhuks, kui see sündmus ei saabu. Transpordiametil tuleb küsitlusandmete säilitamise tähtaeg või selle määratlemise kriteeriumid esitada selgelt ja üheselt. 6.10. Transpordiameti taotluse kohaselt säilitatakse küsitlusandmete andmefaili Transpordiameti andmelaos ning sellele on ligipääs ainult Transpordiameti süsteemiadministraatoril ja kahel andmeinseneril. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping). Inspektsioon juhib taotleja tähelepanu sellele, et kui Transpordiamet kavatseb isikuandmeid edastada ka muudele andmetöötlejatele, peab selle teabe esitama ka andmesubjektile temalt nõusoleku küsimisel. 6.11. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et teavitamine ei tohi olla varjatud, mitmetähenduslik ega koormatud liigsete tingimustega. Kui vastutav töötleja ei taga kättesaadavat teavet, muutub andmesubjekti poolne kontroll näilikuks ja nõusolek ei ole töötlemise alusena kehtiv. Sel juhul isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus puudub ja andmeid töödelda ei tohi. 6.12. Nõusolek peab olema ühemõtteline tahteavaldus. Isikuandmete kaitse üldmääruses on selgelt öeldud, et nõusolekuks on vaja andmesubjekti avaldust või nõusolekut väljendavat selget tegevust, mis tähendab, et see peab alati olema antud aktiivsete sammude astumise või kinnituse esitamise teel. Peab olema ilmne, et andmesubjekt on nõustunud konkreetse töötlemisega. 6.13. Täiendav tingimus on kehtestatud IKÜM artiklis 9 sätestatud suuremat kaitset vajavate isikuandmete eriliikide töötlemise nõusolekule, mis peab olema selgesõnaline. Nõuetekohase nõusoleku eeltingimus on avaldus või selge nõusolekut väljendav tegevus. Selgesõnaline viitab nõusoleku väljendamise viisile, st andmesubjekt peab esitama sõnaselge avalduse nõusoleku kohta, soovitavalt kirjalikult. Teadusuuringutes nõusoleku alusel eriliiki isikuandmete töötlemisel tõlgendatakse põhjendusega 33 ette nähtud paindlikku lähenemisviisi rangemalt ja rakendatakse tugevamat kontrolli. 6.14. Täiendavad nõuded kehtivale nõusolekule hõlmavad vastutava töötleja kohustust selle tõendamiseks IKÜM art 7 lõike 1 kohaselt ning isiku õigus nõusoleku tagasivõtmiseks. IKÜM artikli 7 lõike 3 järgi peab vastutav töötleja tagama, et andmesubjekt saab nõusoleku igal ajal tagasi võtta sama lihtsalt kui ta selle andis. Nõusoleku tagasivõtmise korral jäävad seaduslikuks kõik töötlemistoimingud, mis põhinesid nõusolekul ja toimusid enne nõusoleku tagasivõtmist. Kui muud õiguslikku alust, mis õigustaks andmete töötlemist (nt säilitamist), ei ole, peab vastutav töötleja andmed kustutama. Juhul kui andmesubjekt võtab nõusoleku tagasi ja vastutav töötleja soovib jätkata isikuandmete töötlemist mõnel muul õiguslikul alusel, ei saa muule õiguslikule alusele üle minna. Teadusuuringute puhul sellest nõudest erandit ei tehta ning tagasivõtmise taotluse saamisel peab vastutav töötleja isikuandmed kohe kustutama. 6.15. Kokkuvõttes peab taotlejal uuringus isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik 5 (6)  alus. Kui õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, siis tuleb tagada nõusoleku kehtivus. Vastasel korral isikuandmete töötlemiseks õiguslikku alust ei ole. Nõusoleku kehtivuseks tuleb andmesubjektile anda kogu oluline teave, sh millisel eesmärgil andmeid töödeldakse, kui kaua töödeldakse (sh säilitatakse), milliseid andmeid töödeldakse ja kellele edastatakse. Isikule peab olema üheselt arusaadav, et töödeldakse isikuandmeid, sh võivad vastajad olla ka pärast kontaktandmete kustutamist kaudselt tuvastatavad. AKI rõhutab, et anonüümne on ainult selline teave, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmed, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada5. Andmesubjektile peab olema tagatud võimalus nõusolek igal ajal tagasi võtta, misjärel tuleb selle isiku andmed kustutada. Konkreetse identifikaatori puudumisel tuleb kasutada olemasolevaid asjakohaseid võimalusi, et andmesubjekti poolt nõusoleku tagasi võtmisel õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine lõpetatakse. 6.16. Andmekaitse Inspektsioon hoiatab, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud – eelkõige uuringus osalejalt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimisel piisava ja korrektse andmetöötlust puudutava teabe andmata jätmine – võib tõenäoliselt rikkuda isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sh IKÜM art 5 lg 1 punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõtet, kui isikuandmete töötlemiseks andmesubjektilt võetud nõusolek ei vasta IKÜM tingimustele. 7. Andmekaitse Inspektsioonil on õigus teostada igal ajal ette teatamata kontrolli või algatada järelevalvemenetlus. AKI-l on õigus isikuandmete kaitse nõuete rikkumisel teha andmetöötlejale ettekirjutus andmetöötluse peatamiseks ja nõuetega kooskõlla viimiseks. 8. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega (eetikakomitee 15.09.2025 koosoleku protokoll nr 404/T-22, 27.10.2025). 9. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 17.11.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ja selle lisades, menetluses käigus antud selgitustes ning käesolevas otsuses. 10. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Lisa 2. Valimiplaan ja rahvastikuregistrist tellitavate andmete maht 5 IKÜM põhjenduspunkt 26 6 (6) Saatja: Anu Suviste - AKI </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=FEC9E4D647114F3DAA017FBBC9B05550-60D42D1F-23> Saaja: info - AKI Teema: FW: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Tere! Palun registreerida. Tänan! Anu Suviste Jurist [email protected] 6274140 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> | YouTube <https://www.youtube.com/@andmekaitse> <https://www.aki.ee/> From: Siim Viin <[email protected]> Sent: Wednesday, December 31, 2025 12:15 PM To: Anu Suviste - AKI <[email protected]> Subject: FW: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Anu Tänan liikuvuuringu kooskõlastuse eest. Telefonivestluse jätkuks saadan oma soovi ka kirjalikult. Meil on tarvis muuta uuringu läbi viimise tähtaega kuna lubade viibimine pikendas tööde tähtaegu. Sellega seoses muutub ka koodivõtme kustutamise tähtaeg ning loa tagasi võtmise kuupäev. Avaldus punkt 10: „Küsitlusandmeid kogub ja haldab Turu-uuringute AS ning need andmed on pseudonümiseeritud kuni 14.06.2026. Alates 15.06.2026…“. Avaldus punkt 10.2: „Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (14.06.2026)“ Avaldus punkt 10.3: „Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (14.06.2026)“ „Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti) kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist 15.06.2026 küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) poolt.“ Isikuandmete kustutamise uus tähtaeg on 12.10.2026 ja nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni 11.10.2026. Uuringu uus lõplik tähtaeg on 20.12.2026 Soovime pikendada uuringu läbiviimise tähtaega ja koodivõtme kustutamise tähtaega. Lugupidamisega Siim Viin liikuvusmudeli arendusjuht Liikuvuse kavandamise osakond +372 5387 5576 www.transpordiamet.ee <http://www.transpordiamet.ee/> From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, December 1, 2025 6:27 PM To: Siim Viin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Tere! Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Registreerimise kuupäev: 01.12.2025 Registreerimise number: 2.2.-1/25/37-6 Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja ID-tarkvara <https://installer.id.ee/?lang=est> . Kuidas dokumente krüpteerida, vaata siit <https://www.aki.ee/meist/vota-uhendust/saada-kiri> . Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon: 627 4135 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> www.aki.ee <http://www.aki.ee> ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Leia meid LinkedInist <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> või kuula Andmehäälingust <https://open.spotify.com/show/3zUmUfZZchralr4845AUFJ?si=a94a8df1e9264c92&nd=1&dlsi=d71b67c3014b4ca6>