Seisukohtade esitamine

Ministeeriumid 15.12.2021 nr 1-14/21/6171 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Keskkonnaminister algatas 25.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/164 keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Lisaks KSH-le viiakse läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Seetõttu lähtub mõjude hindamise programm lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena KSH menetluse raames. KeHJS § 361 lõike 1 kohaselt peab enne KSH programmi avalikustamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust Lähtuvalt KEVADe kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Palume ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. KeHJS § 361 lõike 4 alusel tuleb asjaomastel asutustel esitada oma seisukoht 30 päeva jooksul ning palume ministeeriumitel esitada oma seisukoht KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta hiljemalt 14. jaanuariks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Lisad: 1. KEVAD 2030 mõjude hindamise programmi eelnõu 2. Programmi lisa 1 KEVAD 2030 koostamise ettepanek 3. Programmi lisa 2 Mõjude määratlemise kontrollküsimustik 4. Programmi lisa 3 Kaasatavad isikud ja asutused Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm 08.12.2021 Sisukord Lühendid ja mõisted ........................................................................................................................................... 3 1 Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4 2 KEVADe lühikirjeldus ................................................................................................................................. 6 3 Mõju hindamise ulatus ............................................................................................................................. 9 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord ................................................................................................. 10 4.1 Elurikkuse valdkond .......................................................................................................................... 10 4.2 Kliimapoliitika valdkond .................................................................................................................. 11 4.3 Ringmajanduse valdkond ............................................................................................................... 13 4.4 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund ............................................................................ 16 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund ...... 17 4.6 Välisõhu kaitse tegevussuund ....................................................................................................... 19 4.7 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund ................................................................................... 22 4.8 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund ............ 22 4.9 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund .................................... 25 4.10 Metsanduse korraldamise tegevussuund ................................................................................. 26 4.11 Maatoimingute korraldamise tegevussuund........................................................................... 27 4.12 Ruumiandmete tagamise tegevussuund .................................................................................. 27 4.13 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, tegevussuund .................................................................................................................................................. 29 4.14 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund.............................................................. 31 4.15 Keskkonnahariduse tegevussuund .............................................................................................. 31 4.16 Ilmainfo tagamise tegevussuund ................................................................................................. 32 5 KEVADe seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega........................................... 36 5.1 Haridus- ja Teadusministeerium .................................................................................................. 36 5.2 Justiitsministeerium ........................................................................................................................... 37 5.3 Kaitseministeerium ............................................................................................................................ 38 5.4 Kultuuriministeerium ........................................................................................................................ 39 5.5 Maaeluministeerium ......................................................................................................................... 39 5.6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ....................................................................... 40 5.7 Rahandusministeerium .................................................................................................................... 42 1  5.8 Siseministeerium ................................................................................................................................ 45 5.9 Sotsiaalministeerium......................................................................................................................... 45 5.10 Välisministeerium ............................................................................................................................... 45 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju ...................................................................................................... 47 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika .................................................................................... 48 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu ................................................................. 50 8.1 Asjaomased asutused ....................................................................................................................... 50 8.2 Muud huvitatud osapooled ........................................................................................................... 50 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ..................................................... 51 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm .................................. 53 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ........................................................................ 53 10.2 Eksperdirühm....................................................................................................................................... 53 11 Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ..................................................................................... 55 12 LISAD ............................................................................................................................................................ 56 LISA 1 KEVAD 2030 koostamise ettepanek .......................................................................................... 56 LISA 2 Mõjude määratlemise kontrollküsimustik .............................................................................. 56 LISA 3 Kaasatavad isikud ja asutused ..................................................................................................... 56 2 Lühendid ja mõisted Tabel 1 KEVAD 2030 mõjude hindamise programmis kasutatavad olulisemad lühendid ja mõisted Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 vastavalt mõjude hindamise KEVAD programmi koostamise aegsele seisule. Arengukava kestus: 2023–2030. „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanek KEVADe Keskkonnaministeerium, kes vastutab KEVADe koostamise eest. Sellel koostamise osapoolel on KSH menetluses vastutav roll. korraldaja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise KeHJS menetlus. Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu). KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse tõenäoliselt olulised KSH mõjud ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse programm aruande etapis. KSH programmile on nõuded toodud KeHJS § 36. Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis viiakse läbi vastavalt KSH KSH aruanne programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). KSHle on nõuded toodud KeHJS § 40. Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste hindamise mõjude strateegilise hindamise programm. programm Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste hindamine mõjude strateegiline hindamine. Vastavalt KeHJS §22 on Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Strateegilisel tasandil võib oluline keskkonnamõju tekkida olukorras, kus Oluline mõju näiteks KEVADe eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, Euroopa Liidu või Eesti strateegilistele eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia (vt Petersoni jt, 2017, Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat). Antud juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 3 1 Sissejuhatus Keskkonnaministeeriumi esitatud valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (KEVAD) koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele kiideti heaks 11. märtsil 2021, mis algatas kõnealuse arengukava koostamise. Seni on olnud keskkonnavaldkonna katusdokumentiks „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (koostatud 2007. aastal), kuid selles ei käsitleta enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ega kaeta terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. KEVAD hakkab kehtivat keskkonnastrateegiat asendama. Lisaks on mitmed kitsama valdkonna strateegilised dokumendid erineva detailsusastmega ega pruugi olla kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitatud nõuetega. KEVADe koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. KEVAD koos Metsanduse arengukava aastani 2030 on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille käigus viiakse tulemusvaldkonna „Keskkond“ juhtimine üle kahele valdkondlikule arengukavale. Keskkonnaministeerium algatas „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ KSH 25.03.2021 ministri käskkirjaga nr 1-2/21/164 KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2021 istungi protokollilise otsusega koostada „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-ga 11. Lähtuvalt KeHJS § 31, on KSH eesmärk:  arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;  tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;  edendada säästvat arengut. Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat. Kuna KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSHle sama protsessi raames läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub käesolev mõjude hindamise programm lisaks KeHJSs toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast. 4 Käesolevas etapis koostatakse üksnes mõjude hindamise programm (käesolev dokument), mille eesmärk on kaardistada olulised mõjud ja koostada metoodika nende mõjude hindamiseks. Järgmises, aruande etapis, tuvastatakse mõju suurus, ulatus, kestus ja muud parameetrid ning vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed. Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm koostatakse ühtse dokumendina. 5 2 KEVADe lühikirjeldus Tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja Euroopa Liidu (EL) direktiividest on kohustuslik ning neis sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik mitmete Keskkonnaministeeriumi valitsemiala strateegiliste arengudokumentide koostamine, nagu nt riigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava ja Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) koostamisega integreeritakse erinevad keskkonnavaldkonnas seni kehtinud ja koostatavad strateegilisted dokumendid üheks tervikuks, et ühest küljest täita erinevate väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid, kuid omada seejuures riigisiseselt ka keskset vaadet keskkonnavaldkonnale tervikuna. KEVADe koostamine on seega osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärk on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele. KEVAD hakkab asendama Keskkonnastrateegiat aastani 2030, mis on seni olnud keskkonnavaldkonna katusdokument, kuid mis paraku ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ehk ei kata terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. KEVADe koostamise eesmärk on kokku leppida areng, muutused ja reformid, mis on vaja lähiaastatel ellu viia ning ootused teistele tulemusvaldkondadele. KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud kohustuste täitmisesse. Arengukava on seotud paljude tulemusvaldkondadega, tihedamalt nt „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. KEVADe koostamisel lähtutakse nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest, ELi eesmärkidest kui ka üleriigilistes strateegiates (eelkõige „Eesti 2035“, „Säästev Eesti 21“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“) seatud pikaajalistest sihtidest. Kõikide „Keskkond“ tulemusvaldkonda kuuluvate alavaldkondade arendamise strateegiline tasand saab käsitletud KEVADega ning kinnitatakse koos KEVADega Vabariigi Valitsuse poolt. Seega juhul, kui hiljem koostatakse keskkonnavaldkonna alavaldkondades eraldi konkreetsemaid arengudokumente, peavad need arvestama KEVADe strateegiliste vaadetega. Hilisemad detailsemad tegevuskavad kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga ning need ei ole otseselt KEVADe osa (ning jäävad seega ka KEVADe mõjuhindamisest välja). Lisaks KEVADele jääb tulemusvaldkonnas „Keskkond“ strateegilise tasandi katusdokumendina paralleelselt kehtima ka Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) (mille koostamine on käesoleva programmi kirjutamise hetkel eraldi protsessina käimas). KEVADe 6 koostamisel võetakse arvesse MAK2030st saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ on katusdokumentideks mh KEVADele ja annavad sinna sisendi, kuid jäävad samuti paralleelselt kehtima (kuna on pikemaajalised dokumendid). Lisaks mainitutele panustab Keskkonnaministeeriumi valitsemisala oma tegevusega ka tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Selles on keskseks planeerimise aluseks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, mida viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu. Sellest tulenevalt jääb kalavarude hea seisundi taastamise ja säilitamise, kalavaru säästva püügi tagamise ja haarastuskalastuse korraldamise valdkond KEVADest välja. KEVADes käsitletavad läbivad valdkonnad on: elurikkus, kliimapoliitika ja ringmajandus ning tegevussuunad: jäätmekäitluse korraldamine, maapõueressurside kestliku uurumise, kasutamise ja kaitse korraldamine, välisõhu kaitse, kiirgusohutuse tagamine, vee kaitse tagamine ja kastuse korraldamine, merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine, looduse mitmekesisuse kaitse tagamine, metsandus, maatoimingute korraldamine, ruumiandmete tagamine, ilmainfo tagamine, keskkonnakorraldus, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse kujundamine. KEVADe täpsem struktuur pole käesoleva programmi koostamise hetkeks lõplikult paigas ja selgub KEVADe koostamise käigus. KEVADes seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppemist tehakse põhjalikum vahehindamine, millele järgneb arengukava ajakohastamine. KEVADe kinnitamise ajaks on planeeritud veebruar 2023. 7 Põhjalikum teadaolev ülevaade KEVADest on leitav LISA 1 „KEVAD 2030 koostamise ettepanek“. KEVADe töö käigus täpsustuvad vajadusel tegevussuundade jaotus ja töögruppide moodustamine. 8 3 Mõju hindamise ulatus KEVAD on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Mõju hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. Mõju hinnatakse Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Vastasel juhul oleks mõju hindajad sunnitud täpsustama KEVADet või looma eeldusi, mida KEVAD oma strateegilisel tasandil loonud ei ole. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi. Selleks, et tähelepanuta ei jääks ükski potentsiaalselt oluline mõju, on käesolevas programmis mõjude kaardistamiseks kasutatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast, mis kõiki eluvaldkondi katab. Ei ole ette näha, et kavandatav tegevus tooks endaga kaasa olulist piiriülest mõju. Seetõttu on hindamise ulatuseks Eesti. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega. Eesti strateegilised kavad ei kehti väljaspool riigipiire. Looduskeskkonna kaitset planeeriva arengukavana on KEVADel eelduslikult positiivne mõju Natura aladele. Natura hindamise läbiviimisel lähtutakse põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju hindamise metoodika on täpsemalt kirjeldatud peatükis „7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika“. Hindamise ajaline ulatus kattub KEVADe kestuse ulatusega. Juhul, kui nähakse KEVADe põhjustatud olulisi trende arengukava perioodi lõppemise järgselt, tuuakse ka need välja. 9 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord1 Selleks, et kaasa aidata käesoleva programmi sidususele KEVADega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel üldjoones lähtutud programmi koostamisaegsest KEVADe teadaolevast struktuurist. 4.1 Elurikkuse valdkond2 Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad ökosüsteemide, liikide ja nende elupaikade ning geenide mitmekesisus. Maailmaperspektiivis on umbes 75% maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Enam kui 100 aastase järjepideva looduskaitse tulemusena on Eesti territooriumist umbes viiendik kaitse all (19.4% maismaast ja 18.7% territoriaalmerest koos majandusvööndiga). Range kaitse all on maismaast 11%, millest moodustavad loodusreservaadid 0.2% ja sihtkaitsevööndid 10.8%. Punase nimestiku järgi on Eestis soodsas seisundis 50%, ohustatud 3% ja ohulähedasi 6% liikidest, kuid umbes pool Eesti liikide registrisse kantud liikidest (30 000) on veel hindamata ning paljud hinnatud liikidest on puudulike andmetega. Eestis on 60 Euroopa Liidus ohustatud elupaigatüüpi ning 100 loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) lisadesse kantud liiki. Neist ebasoodsas seisundis on 43% elupaikadest ja 37% liikidest, kusjuures 7% liikide seisund on seni teadmata. Linnudirektiivi (2009/147/EÜ) kantud Eestis pesitsevatest lindude populatsioonidest on languses 48% (langeva lühiajalise populatsioonitrendiga on 36%, pikaajaline populatsioonitrend on langev 48% linnuliikidest). Probleemiks on Eestile iseloomulike elupaigatüüpide, oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade jätkuv killustumine ja hävimine. Põhjuseks on infrastruktuuri laienemine, ebasobivad metsamajandusviisid (sh lageraie, metsakuivendus), maavarade kaevandamine, poollooduslike koosluste vähesest kasutusvajadusest tulenev puudulik hooldus, invasiivsete võõrliikide levik, põllumajandusreostusest tulenev veekogude eutrofeerumine, jõgede paisud jne. See omakorda vähendab Eesti elurikkust, keskkonna jätkusuutlikkust ning ökosüsteemiteenuste kvaliteeti ja kvantiteeti. Pikas perspektiivis ei ole praegune ekspansiivne majandusmudel jätkusuutlik ega suuda tagada inimkonna ja looduskeskkonna heaolu. Ringmajanduse rakendamine aitab kulutada vähem loodusressursse ning seeläbi toetada loodusliku mitmekesisuse säilimist. Ka kliimapoliitika seisukohast on oluline rakendada looduspõhiseid lahendusi (nt märg- ja turbaalade kaitsmine ja taastamine ning linnade kliimamuutustele vastupanu tõstmine) ning ressursside kestlikku 1 Tulenevalt KeHJS § 36 lõike 2 punkt 2-st peab KSH programm sisaldama eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, kuid antud valdkondliku strateegilise dokumendi puhul on see sisuliselt valdkonna hetkeolukorra ülevaade. 2 Elurikkuse valdkonna hetkeolukorra kirjeldus katab ühtlasi ka looduse mitmekesisuse kaitse teema. 10 majandamist elurikkust mõjutavatel aladel (nt veekogudes, metsades, põllumajandusmaastikes). Üha enam on enam on tegeletud elupaikade seisundi parandamisega. Keskkonnaagentuuri koostatud kogumiku Eesti looduse kaitse aastal 2020 põhjal on tänaseks on taastatud rohkem kui 10 000 ha sookooslusi (alustatud on ka madalsoode taastamisega) ja umbes 40 000 ha poollooduslikke kooslusi on hoolduses. Sellest tulenevalt on saavutatud 2020. aastaks seatud soode taastamise eesmärgid, kuid pärandniitude puhul oli puudujääk eesmärgist üle 5000 ha ulatuses. Panustatud on ka rändetakistuste eemaldamisele vooluvetes, näiteks viimase kümne aastaga on kõrvaldatud Eesti jõgedest üle 120 lõheliste rändetakistust. Eduka näitena tasub välja tuua ka väljasuremisohus oleva kõre (Epidalea calamita) arvukuse, mis on riikliku seire andmetel hakanud tõusma kõigis suuremahuliselt taastatud elupaikades. Samuti on globaalselt kriitilises seisundis oleva euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamine Hiiumaale olnud edukas. Keskkonnaseisundi paranemisest tulenevalt on ka Eesti suurkiskjate populatsioonid ühed Euroopa elujõulisemad. Looduse mitmekesisuse kaitses on üha enam rõhk ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel ja sellest tulenevalt maastikumastaabilisel lähenemisel. Lisaks kaitstavatele aladele on olulisel kohal ka elupaikade sidususe tagamiseks rohekoridorid. Jätkusuutlikud ökosüsteemid pakuvad inimkonnale mitmesuguseid vajalikke ökosüsteemiteenuseid: (i) tugiteenused (nt toimiv aineringe, mullateke, elupaigad); (ii) reguleerivad teenused (mõjutavad nt kliimat, vee- ja õhukvaliteeti; tolmendamine); (iii) varustusteenused (nt toidu-, puiduressurss); (iv) kultuuriteenused (nt lõõgastumispaik, teaduslike uuringute sisend). Kliimapoliitika valguses on toimivatel ökosüsteemidel oluline roll kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamisel ja nendega kohanemisel (nt vegetatsioon kaitseb erosiooni eest, rannikuökosüsteemid puhverdavad üleujutusi, boreaalse regiooni sood ja metsad talletavad suurima osa Euroopa süsinikuvarudest). 4.2 Kliimapoliitika valdkond Leevendamistelg Eesti kliimapoliitika on kujunenud Euroopa Liidu õigusraamistikus, mis omakorda juhindub rahvusvahelistest kokkulepetest, mille rakendamise suurimaks proovikiviks on Eestis põlevkivitööstus. Kogu energeetikasektori (sh transport) heide moodustab 83,6% kasvuhoonegaaside koguheitest (Kasvuhoonegaaside raport 1990–2019). Riikide edetabelis on Eesti positsioon paranenud süsinikuheites nii SKT kui inimese kohta tingituna põlevkivienergeetika kiirest langusest perioodil 2019–2020. Eesti on olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele nii Pariisi kokkuleppe kui Euroopa Liidu kohustuste täitmisel seni eeskujulik. Maakasutuslik–metsandusliku CO2 sidumine on LULUCF arvestuses vähenenud. Üldiselt on selleks kümnendiks võetud kliimapoliitika alleesmärkide täitmine realistlik, kuid „Eesmärk 55“ õigusaktide jõustumine võib kaasa tuua rangemad kliimaeesmärgid. 11 Kliimapoliitika eesmärkide saavutamist mõjutab väga oluliselt põlevkivienergeetika (laiemalt ka põlevkivitööstus). Põlevkivi kasutus energeetikas on viimastel aastatel järsult vähenenud. Eesti tööstused on üldiselt kõrge energiaintensiivsusega, mis väljendub ka Eesti madalas energiatootlikkuses. Jahutusmajandus on tekitanud täiendava energiatarbe. Ka pole heidet vähendatud transpordivaldkonnas ja põllumajanduses. Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (va raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse ning ka vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi. Seadusandlikud ja planeeringulised takistused pole võimaldanud piisavas mahus suurendada tuule-energia tootmist. Järjest teravamat ühiskondlikku arutelu tekitab biomassi energeetiline kasutamine ning seonduvalt looduslike ökosüsteemide sidumisvõime, mida ametlik heitestatistika taandab maakasutusele. Euroopa Komisjoni tellimusel 2021. a alguses valminud uuring näitab, et suurem osa metsa biomassi energeetikas kasutamise viise kas ei aita kaasa süsinikuneutraalsuse saavutamisele, kahjustavad bioloogilist mitmekesisust või on korraga mõlemal moel ebasobivad. Laiemaks teemaks on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab nii suurenevat elamufondi kui autostumist. Ringmajandusele on pandud samuti kõrgendatud ootusi materjaliringluseks ja kliimariskide suhtes tundlike ressursside säästliku kasutamise osas. Kõik see eeldab süsteemseid muutusi majanduses, sh tarbimises, millega kaasnevat muutust ja selle mõjude hindamist peab KEVAD hõlmama. Investeeringud kliimapoliitika elluviimisesse on kasvanud. Oluliseks arenguks on poliitikate täpsustamine valdkondlikult, näiteks ehituses hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ehituse pika vaate raames. Järjest laialdasemalt ja eesmärgistatumalt käib kliimapoliitika elluviimine kohalikes omavalitsustes, kes on asunud koostama kohaliku tasandi kliima- ja energiakavasid ning võtavad kliimaküsimusi tõsiselt arvesse koostatavates üldplaneeringutes. Kahtlemata on kliimaeesmärkide saavutamise üheks võtmeks maksupoliitika seda nii energiaaktsiisidena, taastuvenergiatasudena, keskkonnamaksudena, aga ka põhimõttelise muutusena auto- ja kinnisvaramaksud. KEVAD hindamine hõlmab kliimameetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Kohanemistelg Ehkki äärmuslikud ilmaolud on sagenenud ja õhutemperatuur on Eestis tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, on siin kliimamuutuste mõjud seni avaldunud malbelt ja kliimariskid suhteliselt madalad. Põhiliselt avaldub kliimamuutus soojade ja lühemate talvedena. Sagenenud on suvised kuumalained. Kliimamuutusel on mõju kogu loodusele, mille tagajärjel väheneb elurikkus, toimuvad muutused ökosüsteemides ning taimehaiguste ja võõrliikide levikus. Põuaperioodid ja kahjurite rohkus tekitab probleeme põllumajanduses (kannatavad ka talikultuurid). Samas võib kliimamuutustes näha ühiskonnale ja majandusele ka teatavat positiivset mõju (nt küttevajaduse vähenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine, metsakasvu kiirenemine). 12 Veelgi kriitilisemad on Eestile kliimamuutuste välismõjud. Globaalselt kasvab kliimapagulaste arv, massimmigratsiooni laine jõuab paraskliimaga Eestisse pigem varem kui hiljem. Kliimariskide suurenemist peab KEVAD nii strateegilistes eesmärkides kui tegevuste planeerimisel seadma nii läbivalt kui üksikutes keskkonnateemades esmatähtsaks. KEVADe raames peab eritähelepanu osutama linnakeskkonnale, kus avalduvad kliimariskid sagenevad ja intensiivistuvad, iseäranis kuumalainete ja linnade soojussaare efekti kui ka valingvihmadest ning rannikumere või siseveekogude veetaseme tõusust tingitud üleujutuste puhul. Soojussaare efekti leevendamiseks on vaja linnadesse rohkem sini- ja rohetaristut, eriti kõrghaljastust, kuid Eesti linnu ja asustust arendatakse pigem rohealadel, mitte pruunaladel linnamaid taaskasutades. Seega avalduvad mõjud kõigis „Kliimamuutustega kohanemise arengukavas 2030“ käsitletud valdkondades: tervis ja päästevõimekus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, biomajandus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö, taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus. Kliimamuutustega kohanemisel on oluline roll kliima- ja keskkonnateenustel, mis eeldab ka nende reaalset rakendamist maakasutuse suunamisel, asustuse arendamisel ja elukorralduses. Eesti elanike kliimateadlikkus on küll kasvanud viimasel viiel aastal, kuid on ometi Euroopa Liidu madalaimate seas. See võib osutuda üheks takistuseks ka kliimapoliitika leevendamise kui kohanemistegevuste üldsusele põhjendamisel ja elluviimisel. Kliimamuutustega kohanemise osas ei ole ennetustegevused alati piisavad, mille üheks kinnituseks on 2021. aasta suvise kuumalaine aegne ja järgne liigsuremus. Suhteliselt rohkem on investeeritud üleujutusriskide maandamisse ning suurendatud on päästesuutlikkust. Kokkuvõttes, kliimamuutuse mõju Eesti majandusele ja inimestele on kõikehõlmav, mõjud on mitmetahulised ning seotud praktiliselt kõigi majandus- ja keskkonnavaldkondadega otseselt ja ka kaudsemalt pikkades mõjuahelates. See eeldab KEVADes süsteemset ja põhjalikku hindamisprogrammi. 4.3 Ringmajanduse valdkond 2020. aastal esitles Euroopa Komisjon roheleppe osana ringmajanduse tegevuskava. Tegevuskava sisaldab ettepanekuid jätkusuutlikuks tootedisainiks, jäätmete vähendamiseks ja kasutusvõimaluste parendamiseks (nt kaupade parandamisvõimaluse loomine). Klassikaliselt erineb ringmajandus lineaarmajandusest selle poolest, et tarbimise järgselt suunatakse toode uude kasutustsüklisse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt jäädavalt jäätmeladestusse või muul viisil (vt joonis 1). 13  kasutud jäätmed (lineaar- tooraine majandus) kasutuselt tootmine kõrvaldamine kasutamine Joonis 1 Ringmajanduse võrdlus lineaarmajandusega Ringmajanduse põhimõtete kasutamine võimaldab erinevate eesmärkide täitmist: 1. keskkonnakoormuse vähendamine (nt vee ja õhu saastamise ning maavõtu tõttu looduslike elupaikade kadumise juhtudel keskkonnamõju vähendamise võimalusena); 2. toorainete varustuskindluse hoidmine (vähendades toormaterjali saadavusest, hinna kõikuvusest ja impordist sõltuvusest tulenevat ebastabiilsust); 3. konkurentsivõime tõstmine (parandades ressursitõhusust); 4. innovaatilisuse tõstmine (protsesside uuendamine ringlussevõtu võimaldamiseks); 5. töökohtade kasv (uued lahendused vajavad tööjõudu). Eesti peab ringmajanduse osas oluliseks järgmisi põhimõtteid:  uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine);  kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused); 14   tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis);  tooteid ja teenuseid on disainitud arvestades kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi;  toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;  korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – nt saavad kohalikud omavalitsused motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega;  tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine (kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele);  avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist;  erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid);  ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Ringmajanduse arengusuundade välja töötamiseks on Keskkonnaministeerium tellinud metoodika. Muude oluliste väljundite seas on selles välja pakutud indikaatorid, mille põhjal hinnata ringmajanduse olukorda ja arengut Eestis. Indikaatorid lähtuvad järeldusest, et Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused; kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha; kus ettevõtete vaheline koostöö on vähene; ning tööturul on pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad. Seega tuleks ka ringmajandust määratleda selle järgi, kuidas on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega; looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme; rakendama uuenduslikke ärimudeleid; looma kvalifitseeritud töökohti; suurendama tootlikkust; ning kaasama erinevaid huvirühmi (ettevõtjad, poliitika kujundajad, ühiskond tervikuna). Eesti oludele vastavad indikaatoreid on välja pakutud 29. Need jagunevad sisendi (6), tegevuste (9), väljundi (6) ja tulemuste (8) indikaatoriteks. Aastal 2021 läbi viidud uuringuga selgitati ringmajanduse olukord kuues sektoris – ehitus, plast, tekstiil, toit, mets ja puit, teenindus. Ringmajanduse edukuse hinded (viie palli 15 süsteemis) sektoritele erinevate indikaatorite lõikes varieeruvad valdavalt 0-3 vahel. Erisuseks on metsa ja puidutööstus ning teenindussektor, kus on antud ka hindeid 4 ja 5. Võrdluseks ülejäänud Euroopa Liiduga on kuigivõrd võimalik kasutada eco-innovation indeksit. Selle põhjal on Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas 17. kohal. 4.4 Jäätmekäitluse korraldamise tegevussuund Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii jäätmekäitluses kui ka tootmises ja tarbimises. Siinkohal on oluline, et riik oleks suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Ringmajanduse üheks oluliseks osaks on jäätmekäitluspoliitika. Jäätmemajandus ringmajanduse osana peab lähtuma põhimõtetest, mille lahutamatud osad on jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus ning ringlussevõtt. Eesmärk on kasutada jäätmeid kui ressurssi ehk saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada seeläbi nõudlust uute loodusvarade järele. Samuti on ringmajanduse kontekstis oluline võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted. Kandev roll ringmajanduse arendamisel (sh jäätmemajanduse tõhustamisel) on ka teadlikkuse parandamisel. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast (esitatud joonisel 2). Selleks, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid, tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Juhul, kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks. Järgmise prioriteedina tuleb need ringlusse võtta. Juhul, kui eelnev pole teostatav, tuleb püüda jäätmeid muul viisil taaskasutada. Tegemist on Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ) lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Joonis 2 Jäätmehierarhia joonis 16 Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava on „Riigi jäätmekava 2014–2020“ (pikendatud kuni 2022. a lõpuni). Selle strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamisel. Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,5 miljardi tonni jäätmeid. Eestis oli 2019. a jäätmete koguteke 20,21 miljonit tonni, sellest prügilasse ladestati 7,51 miljonit tonni. Riigisisene olmejäätmete teke Statistikaameti andmetel oli samal aastal 490 tuhat tonni ning olmejäätmete ringlussevõtu määr 30,8%. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine. 4. juulil 2018 jõustusid kuue direktiivi muudatused, mis tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Sh üks olulisemaid muudatusi oli tekkinud kohustus, mis puudutab jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55%-ni, aastaks 2030 juba 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta 65%. Samas kehtestati piirang prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest. Lisaks jäätmetekke vältimise edendamisele on jäätmevaldkonna muudetud direktiivides oluliseks eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamine ja ühtlustamine koos kvaliteetsete ringlussevõtu lahenduste edendamisega. Jäätmetekke vältimise eesmärkide seadmisel tuleks eelkõige keskenduda selliste jäätmete vältimisele, mille ringlussevõtt ei ole võimalik. Kõrge kvaliteediga teisese toorme tagamiseks on vaja soodustada investeeringuid jäätmekäitlusesse ja ümbertöötlemisega seotud tootearendusse. Oluline on täpsustada jäätmete lakkamise üle otsustamise protsessi ning hinnata, millistel tingimustel peetakse teatavaid uuesti ringlussevõetud jäätmeid juba toodeteks. Täiendava muudatusena kehtestati direktiivide muudatustega jäätmetekke vältimise meetmed. Sealhulgas jõustus kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid. Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund Eestis kaevandatavad maavarad jaotuvad kasutusotstarbe põhjal kolmeks: energeetilised maavarad (põlevkivi), ehitusmaavarad (lubjakivi sh dolomiit, kruus, liiv, savi) ja turvas, mida kasutatakse aianduses. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 mln tonni. Aastal 2020 kaevandati pisut üle 9 mln tonni. Viimastel aastatel on kaevandamise intensiivsust vähendanud Euroopa Liidu rakendatud CO2 heitkohustega kauplemise süsteem. See muudab fossiilsete kütuste 17 põletamise kallimaks, mistõttu saab vabal elektriturul eelise taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter. Samuti on mitmed energiaplokid amortiseerumas, ilma puhastusseadmeteta energiaplokkide lubatud kasutamistunnid on ammendatud ning seetõttu on vähenenud elektritootmiseks tarbitava põlevkivi kogus. Arvestades roheleppe eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 ning selleks, et Euroopast saaks 2050. a maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu, on ette näha põlevkivielektri osakaalu vähenemist. Lisaks energeetikale kasutatakse põlevkivi keemiasektoris (vt Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia). Toodetakse põlevkiviõli, vaikusid, alküülresortsiine ja muud. Nendel toodetel puudub ühene seos roheleppe eesmärgiga (sõltub toodete kasutusest) ning võib juhtuda, et põlevkivi kasutamine jätkub ka pärast aastat 2050. Põlevkivi kaevandamine ja ka kasutamine põhjustab olulist keskkonnamõju. Kaevandamise olulisemaks mõjuks on põhjavee koguselise ning keemilise seisundi halvenemine, kaevanduste peal ja kuivendusveeks olevate pinnaveekogude hüdromorfoloogiline häirimine (liigkuivenemine, liiga suured vooluhulgad) ja mõjualas olevate elupaikade muutumine (langatustest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused). Kaevanduste põhiselt otsitakse mõjude leevendamise ja kompenseerimise võimalusi keskkonnamõjude hindamise protsessi abil. Vajalik on hinnata põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivset mõju loodusele, majandusele ja sotsiaalkeskkonnale ning püstitatavate keskkonna ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Sarnaselt põlevkivi kaevandamisele on seoses roheleppega toimumas muutused ka turba kaevandamises. Energeetilise turba kaevandamise osakaal on viimaste aastate jooksul langenud väga madalale, mis on asendunud aiandusturba kaevandamise hoogustamisega. Seisuga 31. detsember 2020. a asub Eestis 280 maardlat, mille põhimaavara on turvas. Kaevandamisega on mõjutatud 60 maardlat, millel asuvatele turbatootmisealadele on antud 128 kaevandamisluba. 2020. aastal kaevandati 400,5 tuhat tonni vähelagunenud turvast, mis moodustab koos hästilagunenud turba kaevandamisega 698,7 tuhat tonni. Kaevandamisload kehtivad kuni 2050. aastani. Rohelepe seda konkreetselt välja ei too, kuid kindlate huvigruppide (välismaised kliimaaktivistid, looduskaitsjad) taotlus on lõpetada turba energeetiline kasutamine ja muuta turbatootmisalad märgalaks, et vähendada turbatootmisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Lahendusi turbatootmisest tekkivate kliimamõjude vähendamiseks otsitakse tootjate, teadlaste ning Turbaliidu tasemel erinevatest projektidest ja koostööprogrammidest, näiteks WaterLANDS projektist ja LIFE Peat Restore kliimamuutuste leevendamise programmist. Selguse huvides tuleb riigil leida siht või vähemalt stsenaariumid, mille suunas järgmistel aastakümnetel liigutakse. Ehitusmaavarade kaevandamine toimub vajaduspõhiselt ning üldiselt kasutusala läheduses. Üle-eestilises mastaabis ei ole suurt maavarade defitsiiti veel ette näha, kuid probleeme on piirkondliku varustuskindlusega. Olukorras, kus vastava kvaliteediga maavara leiukohti võib 18 isegi jätkuda, on tihti takistuseks looduskaitselised tingimused või kohalike omavalitsuste ja -elanike tugev vastuseis. Eesti Geoloogiateenistus on läbi viinud uuringud ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise osas Harju, Pärnu ja Rapla maakonnas ning teinud ettepanekud ehitusmaavarade uurimiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Uuringutes on määratud perspektiivsed alad, kus tulevikus maavara uurida ja kaevandada. Paraku keskenduvad uuringud üksnes vajadustele ja tehnilistele võimalustele ega ole arvestanud sotsiaalseid asjaolusid. Selgelt on näha vajadust ehitusmaavarade kasutuselevõtu plaanimise järele kas maakonnapõhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskeskkonna asjaolusid. Lisaks paremale läbipaistvusele aitab see kohalikele omavalitsustele ja -elanikele selgitada maavarade uurimise ja kaevandamise vajalikkust. Üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmeid sama maavara kaevandavad karjäärid. Kaevandamise intensiivsus nendes on aga madal. Võib olla aastaid, kus mõnes karjääris ei kaevandata üldse. Probleemi lahendamiseks tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul viima kaevandamist läbi tsüklitena. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse eelnevalt kaevandatud osa. Lisaks praegu kaevandatavatele maavaradele on Eestis maavarana arvel fosforiit, mere- ja järvemuda (raviotstarbel ja põlluväetiseks), järvelubi ning kristalliinne ehituskivi (graniit, gneiss). Viimastel aastatel on kaevandatud vähesel määral ka järve- ja meremuda. Varasematel aastatel on ka fosforiiti kaevandatud. Fosforiidi varasemast kaevandamisest ja töötlemisest on jäänud mitmed keskkonnamõjud Maardu linna endise väetisetehase piirkonda, aga ka kaevandatud aladel on keskkonnaprobleeme (nt vee- ja õhureostus, varingud). Tehasekompleksi tekitatud keskkonnareostust ja keskkonnamõju likvideeritakse veel tänapäeval. Fosforiidi kaevandamisel ja väärindamisel on võimalik tulevikupotentsiaal (hetkel uurimisel tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega), kuid sellega kaasnevad võimalikud mõjud ja inimeste hirmud tuleb selgitada ning leevendada ja maandada. Kui on selgunud, et olulised mõjud on leevendatavad ja inimeste hirmud on neile arusaadaval viisil ja mõistlike jõupingutustega maandatavad, saab liikuda edasi kaevandamise planeerimise etappi. Nagu põlevkiviga, on oluline fosforiidi maksimaalne väärindamine Eestis. See põhjendab kaevandamise mõistlikkust ning toetab majandust. 4.6 Välisõhu kaitse tegevussuund Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised 19 Välisõhu kvaliteediseiret teostatakse reaalajas pidevseirejaamades ning täiendatakse pisteliste mõõtmistega. Eestis on 9 riiklikku seirejaama. Linnaõhu jaamad asuvad Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja kolm jaama Tallinnas (Liivalaia tänava transpordisaaste mõõtejaam, tööstuse saastet jälgiv mõõtejaam Koplis ning linnaõhu taustajaam Õismäel). Maapiirkonna taustajaamad asuvad Vilsandil, Lahemaal ja Saarejärvel, neist esimesed kaks on rahvusvahelise seireprogrammi EMEP jaamad. Riiklikult rahastatud seiret täiendavad ettevõtete omaseirejaamad Muuga sadama ümbruses ja Ida-Virumaal. Kõik seiretulemused on nähtavad reaalajas veebilehel www.õhuseire.ee. Lisaks mõõdetakse õhukvaliteeti reaalajas Tartu Ülikooli ja EKUKi koostöös Tahkuse seirejaamas Pärnumaal ning Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös Järvseljal. EKUK teostab vajaduspõhiseid õhusaastemõõtmisi kahe mobiilse seirejaamaga Mobair ja mõõtekonteineritega, näiteks piirkondades, kus on palju kaebuseid või kampaaniakorras lühiajaliste mõõtmistena, et tuvastada võimalikud seni tähelepanuta jäänud õhukvaliteedi probleemid. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2008/50/EÜ on Eesti jaotatud õhukvaliteedi piirkondadeks (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) ning õhukvaliteedi hindamispiiride ja asutustiheduse alusel linnastuteks (Tallinn ja Kohtla-Järve). Praegune seirevõrk täidab kõiki rahvusvahelisi nõudeid. Samas on seirejaamadega katmata Kagu-Eesti maapiirkonnad. Samuti pole ühtegi seirejaama väikelinnades ega alevites. Kuna puiduküte põhjustab seal arvestatavaid õhusaastetasemeid, siis viimati mainitu on tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude üldpildis.NEC direktiiviga (teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv 2016/2284) määratud prioriteetsetest õhusaasteainetest on Eestis püsiseirega katmata ammoniaak (NH3), mille mõõtevalmidus on vaid Lahemaa taustajaamas. See on tõsine puudus, sest just ammoniaagiheite vähendamise eesmärgi saavutamisega on Eestil probleeme. Mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid seiratakse Kundas ja teatud orgaanilisi ühendeid (benseen, tolueen, etüülbenseen – ained, mis esinevad mootorikütustes ja mida kasutatakse plastikute tootmise toorainena ning lahustites) üksteisest eristatuna Õismäel, kuid mitte maataustajaamades. Välisõhu kvaliteet Eestis on Euroopa üldisel foonil hea. Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid õhukvaliteedi piirväärtusi (ÕPV) ei ületata. Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) 2021. aasta septembris avaldatud soovituslikud piirnormid on tunduvalt rangemad. Need lähtuvad saastetasemest, millest alates on tõenduspõhiselt kinnitatud negatiivne tervisemõju. WHO soovituslike piirnormide valguses on olukord Eestis normeeritud saastainetest (SO2, NOx, PM2.5, PM10, CO) laitmatu vaid vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikoksiidi (CO) osas. Siiski tuleb möönda, et WHO soovituslike piirnormidele vastavad tasemed ei ole ülemaailmses plaanis lähiaastatel linnakeskkonnas saavutatavad. Sellegi poolest tuleb nentida, et märkimisväärse välisõhu kvaliteedi paranemise toovad kaasa erinevad kliimameetmed nii suurtes käitistes kui ka transpordiheite vähendamisel. 20 Vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi välisõhu seire allprogrammile kuuluvad välisõhu valdkonda ka sademete keemia seire ja raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire. Sademete keemia seire Selle seireliigi eesmärk on saada ülevaade sademetega langevast saastekoormusest ja kauglevi teel liikuvatest saasteainetest, nende olekust, püsivusest ja mõjust keskkonnale. Sademete keemilist koostist seiratakse lisaks siseriiklikele vajadustele (õhusaaste koormuse mõju hindamine veekogudele, mullaviljakusele ja ökosüsteemidele) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelise koostööprogrammi EMEP (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad) ning ICP Integrated Monitoring nõuete täitmiseks (Vilsandi ja Saarejärve seirejaamad). Seire toimub 11 jaamas, lisaks kahes jaamas kompleksseire allprogrammi raames ning kuues jaamas metsaseire allprogrammi raames. Programmi uuendamise käigus on hiljutistel aastatel seirejaamade arvu vähendatud, põhjendades seda Eesti väiksuse ja õhusaaste probleemide vähenemisega. Sademetest määratakse põhilised anioonid ja katioonid, pH, elektrijuhtivus, leelisus ning eri jaamades erinevaid raskmetalle (Cd, Cu, Pb, Zn, As, Ni, Hg) ning muid lisandeid (fosfor, ainult Lahemaal PAH, BCB ja kloororgaanilised pestitsiidid). Enamikus jaamades analüüsitakse kuu keskmisi sadevee proove, mis on kogutud päeva kaupa. Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine Seiret viiakse läbi, mõõtes sammalde raskemetallide sisaldust. Sammaldel põhinev bioindikatsiooni meetod sobib eriti hästi raskmetallide pikaajalise suhtelise saastekoormuse mõõtmiseks. Raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilist hindamist sammalde abil teostatakse rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Vegetation nõuete täitmiseks (kaardistatakse üle Euroopa viieaastase seiresammuga). Eestis määratakse sammaldest ICP Vegetation koostööprogrammis nõutud raskmetalle Al, As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Sb, V ja Zn ning lisaks lämmastikku (N). Lähtuvalt ICP Vegetation koostööprogrammi nõuetest kogutakse kahte liiki metsasambla proove: harilik palusammal (Pleurozium schreberi) või harilik laanik (Hylocomium splendens) vastavalt nende levikule. Nüüdseks on loobutud aastatel 2000 – 2014 aastate kaupa rotatsiooni korras tehtud tihendatud punktidevõrguga seirest Kirde-Eestis, Tallinna piirkonnas ja nelja suurema linna (Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve) ümbruses, põhjendades seda Eesti põhivõrgu piisava tihedusega, kuigi ka selle võrgupunktide arvu vähendati 99-lt 73-le (umbes pooled proovid kogutakse ühel ja pooled järgmisel aastal, korrates tsüklit viie aasta pärast). Detailsemast seirest loobumise põhjenduses võib kahelda, sest tihendatud võrguga kohtades varieerusid aastatel 2012 – 2014 sammalde raskemetallisisaldused suurtes piirides, tuues selgelt välja Tallinna ja Kirde-Eesti saasteallikate läheduse, mis üle-eestilisel võrgul (2010 – 2011) jäi peaaegu märkamatuks. 21  4.7 Kiirgusohutuse tagamise tegevussuund Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline järjepidev ja tasakaalustatud tegevus ja ennetustöö riskantsetes valdkondades meditsiinis, tööstuses ning kiirgussündmuste puhul. Võimalik kiirgusrisk võib avalduda kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramisel ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Arvestatav oht võib tekkida avariidest naaberriikide tuumaelektrijaamades ja radioaktiivsete ainete ebaseaduslikul käitlemisel. Radioaktiivsed jäätmed pärinevad peamiselt Nõukogude ajast. Jätkata tuleb Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringuid ja tegevusi ning maandada jätkuvalt sealseid riske. Tähelepanu tuleb osutada Tammiku RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlale ja Sillamäe NORM-jäätmete hoidla võimalikele mõjudele, mis võivad avalduda eeskätt hädaolukorra tulemusel pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivsel saastumisena. Eesti on keskmisest kõrgema radooniriskiga riik. Kolmandik Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge (> 250 kBq/m³) Rn-riski tasemega. 2019. aastal on läbi viidud kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis käsitleb aktuaalselt kiirgusohutuse tegevustikku ja võimalikke kaasnevaid mõjusid. KEVAD peab silmas pidama kiirgusohu suhteliselt kõrgeid riske, mille esinemise tõenäosus on väga madal. Küll vajab tähelepanu radoonirisk, mis otseselt mõjutab inimesi. 4.8 Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; edaspidi MSRD). MSRD näeb ette, et liikmesriigid koostavad oma merealade hea seisundi saavutamiseks merestrateegiad, mis koosnevad kolmest etapist: seisundi hinnangust koos hea keskkonnaseisundi määratluste ja keskkonnaalaste sihtidega, seireprogrammist ja meetmekavast, mida kaasajastatakse iga 6 aasta järel. Lisaks peavad merestrateegiate osad olema sidusad ning piirkondlikult koordineeritud. Merestrateegia osade piirkondlik koordineerimine toimub läbi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM. Sellega on ühinenud kõik läänemereäärsed riigid Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. HELCOMi eesmärk on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni elluviimine, mis hõlmab põllumajandusest pärinevat reostust, kalandust, tööstus- ja munitsipaalheitmeid, kaitstavaid alasid, mereala ruumilist planeerimist, merekeskkonna seiramist ja seisundi hindamist, nafta- ja muude kemikaali reostustele reageerimise valmisoleku tagamist, liikide ja nende elupaikade kaitset, laevandust ning mereprügi ja -müra. 22 Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu põhjal ning võttes aluseks hinnangu käigus kaasajastatud keskkonnaalased sihid on Eesti koostanud merestrateegia meetmekava. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 aruande põhjal on peamisteks inimtegevuse probleemideks:  Eutrofeerumine – peamine survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt pärinev liigne toitainete koormus. Praegu on toitained põhiliselt pärit hajureostustest, eeskätt väetiste (nii mineraalsete kui orgaaniliste) kasutusest.  Saasteainete – peamiseks koormuse surveteguriks on nende ainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Atmosfäärikande osatähtsus on märkimisväärne.  Kalade väljapüük – peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi taset saavutatud, on kalandusest tulenev surve.  Võõrliikide sissetoomine – võõrliikide surve vähendamiseks on tähtsaim uute võõrliikide invasiooniriski maandamine. Potentsiaalselt kõige olulisemaks levikuteeks on laeva ballastvee mahutite vahendusel levivad võõrliigid, mis tähendab et selle surveteguri puhul on kõige olulisem laevandusega seotud riskide ohjamine. Neid probleeme põhjustavad järgmised inimtegevused:  Rannikukaitse ja üleujutuste vastu kindlustamine. Rannikukaitse ehitised rajatakse üleujutusmõjude leevendamiseks, loodusliku erosiooni vähendamiseks ja rannikualade lainedünaamika muutmiseks.  Süvendamine ja materjali kaadamine. Peamine süvendamine on sadamate hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete.  Loodusvarade (liiv, ravimuda) kaevandamine. Mereala kasutatakse ka taastuvate loodusressursside hankimiseks. Eestis kaevandatakse merepõhjast enamasti ehitusliiva. Lisaks kaevandatakse Eestis ravimuda, mida kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises ja ka ravimassaažide läbiviimisel.  Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt kaabelliine - nii elektri- kui sidekaableid. Merre taristu rajamine ja opereerimine suurendavad survet merekeskkonnale. Tuulepargid võivad mõjutada lindude ja imetajate liikumist ning nende toitumisalasid.  Elusressursside ammutamine. Elusressursside väljapüük mõjutab mereelustikku otseselt, häirides nende populatsiooni struktuuri ja looduslikku taastootmisvõimet: o Kalapüük. Majanduslikult tähtsamad liigid Eesti jaoks on räim, ahven, koha, meritint, lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb. Kalapüük vähendab püütavate liikide arvukust, teatud püügivahendite, näiteks põhjatraalide kasutamine kahjustab merepõhja elustikku. Kalapüügiga võib kaasneda mittesoovitud kalaliikide, mereloomade ning lindude kaaspüük ja hukkumine. 23  o Meretaimede korjamine. Lisaks kalapüügile tegeletakse Eesti merealal meretaimede, eeskätt punavetika kogumisega, mida kasutatakse näiteks toiduaine- ning farmaatsiatööstuses.  Elusressursside kasvatamine: o Vesiviljelus. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus võib veekogule olla oluline reostuskoormuse allikas. o Põllumajandus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist. Lisaks pärineb hajukoormus ka muudest maismaalistest tegevustest, nt maaparandusest, metsandusest jt.  Meretransport. Meretranspordiga kaasnev mõju väljendub peamiselt läbi saasteainete sattumise atmosfääri, tekitatud müra ja heitmete sattumise merre ning naftareostusohuna, mis võib häirida mereelustikku: o Laevandus. Laevade ballastveemahutite kaudu võivad levida võõrliigid, mis mõjutavad kohalikku ökosüsteemi, viies selle tasakaalust välja. Pidev laevaliiklus põhjustab ka veealust müra, mis võib põhjustada füsioloogilisi ja käitumuslikke muutusi mereimetajatel, kaladel ja lindudel. o Sadamad. Laevade opereerimiseks on vajalik sadamate ehitamine, laevateede ja akvatooriumite süvendamine. Nende tegevustega kaasnevad setete kaadamine, ehitusmaavarade ammutamine sadamarajatiste tarbeks, kütuste põletamisega kaasnevate kahjulike ainete heitmine välisõhku ja nende sadenemine merekeskkonda, aga ka ehitustöödega kaasnev müra ja laevaliiklus. o Laevaehitus. Laevaehitus toimub reeglina maal, seetõttu selle mõju merekeskkonnale on suhteliselt väike. Vaatamata sellele võib see tegevus tekitada heitmeid õhku, jäätmeid ja heitvett, mis reostavad merd ohtlike ainete ja toitainetega.  Mere riigikaitseline kasutamine. Eesti mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja miinitõrje, kasutades mereala harjutusalana manöövrite tegemiseks ja laskeharjutusteks. Mere riigikaitselise kasutamisega kaasnevad tegevused nagu miinide ja laskemoona laskude ja lõhkemise müra, plahvatuste lööklaine ning laskemoona toimimisel vabanenud kemikaalide sattumine merevette, mis avaldavad survet mereelustikule.  Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb heitmete sattumise oht merre ja laeva- või muu liikumisvahendi sõiduga kaasnev müra. Lisaks mõjutab inimeste kohalolek ja tegevus mereäärsetel aladel sealset looduskeskkonda, häirides näiteks looma- ja linnuliike või kaudsemalt läbi inimeste olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra jmt. Bioloogiline mitmekesisus, mereökosüsteem ja toiduvõrgud ei ole saavutanud head keskkonnaseisundit eelpool loetletud tegurite koosmõju tagajärjel. Elustiku puhul on tegu 24 keeruliste tunnustega, mis sõltuvad paljude olemasolevate ökoloogiliste ja inimtekkeliste survetegurite koosmõjust, millest mõned on tänaseni ebaselged. Teatud liikide puhul sõltub nende seisund klimaatilistest teguritest (näiteks viigerhüljes). Lindude seisundit mõjutavad lisaks põhiasurkondade ja pesitsusalade olukord väljaspool Eesti mereala. Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel on raportis jõutud järeldusele, et tulevikus võivad suure tõenäosusega kasvada meretranspordi, turismi, merevesiviljeluse ja energeetikaga seotud merekasutused. Samuti on täna trend põllumajandusest tuleneva lämmastiku ja fosfori hajukoormuse suurenemiseks. Sellega seoses võib suureneda surve eutrofeerumise, ohtlike ainete ja võõrliikide valdkonnas. Samuti võib kasvada surve taristu rajamisest. Juhul, kui eutrofeerumise tase jääb kõrgeks ning saasteainete sisaldus meres ei vähene, halveneb üldine inimeste heaolu ja tervis. Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele, vesiviljelusele. See tähendab, et juba kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks on vaja täiendavalt pingutada. 4.9 Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund Veekogude majandamist ja kaitset reguleerivad Euroopa tasandil vee raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ja üleujutuste direktiiv (2007/60/EÜ). Lisaks on veel mitmeid veekeskkonda kaistvaid direktiive, millest juhindutakse veemajanduse planeerimisel: nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ), joogiveedirektiiv (98/83/EÜ), põhjaveedirektiiv (2006/118/EÜ), asulareoveedirektiiv (91/271/EMÜ) jne. Liikmesriigid määratlevad endale olulised veekogud ja põhjaveekihid ning liigitavad need majandamisüksusteks ehk veekogumiteks. Eesti on moodustanud 744 pinnaveekogumit ja 31 põhjaveekogumit. Nende majandamiseks koostatakse veemajanduskavasid ja üleujutustega seotud riskide maandamiskavasid. Eesmärk on saavutada veekogumite hea seisund 2027. aastaks ning vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Aastatel 2021–2022 on koostamisel kolmas veemajanduskavade pakett ning teine üleujutusriskide maandamiskavade pakett. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on probleemiks seatud eesmärkide ambitsioonikus ja teatud piirid eesmärkide saavutamisel. Eelmiste veemajandusperioodide jooksul on palju ära tehtud. Märkimisväärseim saavutus on nõukogude ajast pärit reovee- ning heitveelahenduste uuendamine, mis on viinud heitveest põhjustatud koormuse võimaliku miinimumi lähedale. Sellegi poolest on ees veel mitmeid väljakutseid. Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. Olulisteks koormusteks põhjaveekogumite keemilisele ja koguselise seisundile võib nimetada põlevkivi kaevandamise mõju Ida-Virumaal. Olulisteks koormusteks osades põhjaveekogumites on ka põllumajandusest tulenev hajukoormus ja põhjaveevõtt. Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise, sotsiaalsete vajaduste rahuldamise ning vajalike tegevuste vahel. 25 Näiteks, millistel juhtudel ja kuivõrd on õigustatud mingi inimgrupi meeleheaks veekogu paisutamine, kui sellega põhjustatakse veekogu ebasoodne seisund. Viimastel aastatel on üles kerkinud ka mitmeid konfliktikohti siseriiklike või Euroopa Liidu tasandi ambitsioonides. Probleemiks on nt Linnamäe paisul muinsuskaitse seisukohast võetud eesmärk säilitada paisutus, veekaitse seisukohast võetud eesmärk tagada tõkestamatus ning looduskaitse seisukohast võetud eesmärk saavutada Natura ala soodne seisund. Konflikt vajaduste ja eesmärkide vahel on ka nt Vasavere veehaardel, mis on vajalik piirkonna elanikkonna varustamiseks veega, kuid samas takistab võetud Natura eesmärkide saavutamist. Sellised probleemid tuleb lahendada ja vältida määramatuse pikemaajalist kestmist. Üleujutuste osas on Eestis mõned probleempiirkonnad, mida saab lahendada tehniliste võtetega. Üleujutuste mõju ennetamiseks rakendatakse ka administratiivseid meetmeid, millest lihtsaimaks on elamuehituseks piirangualade kehtestamine ja ehitustingimuste seadmine. See välistab olukordasid, kus riigil tuleb hiljem üleujutuste korral tegeleda päästetöödega ning varaomanikul üleujutuste kahjude taastamisega. Sellest kõigest tulenevalt on riigi tasandil oluline tõsiselt hinnata oma ambitsioonide jõukohasust ja kooskõla üksteisega. 4.10 Metsanduse korraldamise tegevussuund Eesti metsandust korraldatakse metsanduse arengukava kaudu. Hetkel kehtib arengukava aastateks 2011–2020, mis näeb eesmärkidena ette:  tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine;  luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, sh töökohtade säilitamiseks ja loomiseks;  suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse;  tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet;  mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades;  tõhustada erametsade majandamist. Uus arengukava (MAK2030) valmib eeldatavasti 2022. aastal. Selle üldeesmärgiks on Eesti metsanduse kestlikkuse tagamine. KEVADe programmi koostamisaegse hetkeseisuga väljatöötatud MAK 2030e alaeesmärkideks on:  Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, indikaatoriteks: o Soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaikade ja metsaliikide arv o Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala (ha/a) o Turbe- ja valikraiete pindala osakaal küpsete metsade raiete pindalast (%)  Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline, indikaatoriteks: o Puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevustele (tuhat eurot/a) 26  o Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv (%) o Tulundusmetsade osakaal metsamaast (%)  Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega, indikaatoriteks: o Riigimetsa külastatavus (mln külastust) o Kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala (ha) o Osakaal kihelkondadest kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud (%) Uue arengukava silmapaistvaimaks erisuseks on eesmärk panustada metsanduse lisandväärtuse loomisele. Eelduslikult annab see märkimisväärse panuse Eesti majandusnäitajatesse. Ühtlasi põhjendab see paremini metsamajandusega põhjustatud keskkonnakoormust. Muutused metsanduses ei mõjuta üksnes looduskeskkonda ja majandust, vaid ka sotsiaal- ning kultuurikeskkonda. Nende mõjude hindamiseks on uue metsanduse arengukava koostamisse kaasatud erialaeksperdid, kes viivad läbi keskkonnamõju strateegilise ja muude oluliste mõjude hindamise. Töö on sisult sarnane KEVADe protsessi raames läbiviidava mõjude hindamisega. Kuna metsanduse arengukava koostatakse eraldiseisva dokumendina ja ka mõju hinnatakse KEVADest eraldi, ei ole põhjust KEVADe raames metsanduse mõju põhjalikult hinnata. KEVADe koostamisel võetakse arvesse MAK2030st saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. 4.11 Maatoimingute korraldamise tegevussuund Nõudmised maa ja sellega seotud info kvaliteedile ja kättesaadavusele (nt avaandmete ja digilahenduste näol) kasvab ajas, kuna maa on üha suureneva väärtusega piiratud ressurss. Järjest enam on tarvilik suunata maakasutust paindlikult ja kasutada maakasutuses säästlikke võtteid, et kohaneda keskkonnamuutustega (sh kliimamuutustest tulenevate tagajärgedega). Maatoimingute alast kompetentsi ja pikaajalist kogemust omab Eestis peamiselt Maa-amet, mis pakub igapäevaselt vajalikke teenuseid mh paljudele riigiasutustele ja KOVidele (nt maa omandamine, hindamine, riigimaade haldamine, lepingute sõlmimine, maakorraldus). Samas ei toeta projektipõhine rahastus ja ühtne poliitiline koordineerimatus järjepidevat praktikat, püsivat kompetentsi ning teenuste arendamist. Koondades maa füüsilised, õiguslikud ja majanduslikud andmed, seotud regulatsioon, tööprotsessid ja infosüsteemi teenused ühtseks maatoimingute platvormiks suudetaks paremini tagada kinnisomandi otstarbekam ja jätkusuutlikum planeerimine, kasutamine ning majandamine. 4.12 Ruumiandmete tagamise tegevussuund Poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste tegemiseks, sh kõikide planeeringutasemete (üleriigilisest planeeringust detailplaneeringuni) ja liikide (nt eriplaneering, teemaplaneering) 27 juures on vajalik otsuste aluseks olevate andmete kättesaadavus, kvaliteet ja kasutatavus. Looduskeskkonda puudutavate andmete puhul on eelkõige oluline andmete olemasolu ruumikujul. Täna on otsuste aluseks olev põhiline looduskeskkonna ja inimese loodud keskkonna (nt hooned, teed, elektriliinid) ruumiinfo juba kättesaadav (nt Maa-ameti erinevad avalikud kaardirakendused ja Keskkonnaagentuuri looduskaitselised kaardiandmed). Arvestades, et nii looduskeskkonna kaitse kui ka planeerimisvaldkonna küsimused lähevad järjest spetsiifilisemaks ja kohapõhisemaks, on oluline tagada erinevate osapoolte loodavate uute ruumiandmete avalik kättesaadavus, ühildatavus ja koostoime. Maakattetüüpide ja tehislike objektide aluseks on Eesti topograafia andmekogu (ETAK). See on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluliseks osaks Maa- ameti andmebaasipõhises topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. ETAKi vektorandmetest toodetakse Eesti põhikaarti, kaardirakenduste hübriidkaarti jne. Suures osas põhineb ETAK stereofotogramm-meetrilisel kaardistusel. Iga-aastaselt korraldatakse Eestis ülelende, mille tulemusel luuakse ortofotod ning teostatakse aerolaserskaneerimine. Selle tulemusena uueneb Eesti ortofoto kaart ja reljeefikaart iga nelja aasta tagant. Lisaks eelnimetatutele tehakse ülelendudel kaldaerofotosid, mis on osutunud väärtuslikuks töövahendiks ruumilistele planeerijatele, mõju hindajatele ja teiste valdkondade esindajatele. Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni, ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud. Pakutav ruumiandmestik on rikkalik. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et kogu informatsiooni jagatakse tasuta, on lihtsalt ligipääsetav ja kooskasutatav läbi veebirakenduse ühest kohast, suures osas alla laetav või kasutatav veebiteenusena nagu WMS või WFS. Maa-ameti kaardirakendus on Eesti keskne ruumiandmete infoallikas, mida kasutavad paljude töövaldkondade inimesed nagu notarid, planeerijad, keskkonnakonsultandid, põllumajandustootjad jne. Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab alla laetaval viisil ruumiandmeid Keskkonnaagentuur, kes valdab peamiselt looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt kaitstavate liikide täpsemad andmed, reostunud objektid, veemajanduskavade meetmetega seotud informatsioon). Osa infost on vabalt alla laetav, ülejäänule pääseb juurde üksnes registreerides ja huvi põhjendades. Keskkonnavaldkonnas on loodud veel mitmeid andmebaase, milles talletatakse ruumiliselt esitamisvõimalikku informatsiooni. Peamiselt on selleks seireandmed. Spetsiifilisemate vajaduste rahuldamiseks on ruumiandmete kättesaadavuse osas parenduskohti. Näiteks on probleemiks kohatine keskkonnaandmebaaside paljusus (keskkonnalubade andmebaas, veekataster, veespetsialisti töölaud, välisõhu seire andmebaas, keskkonnaregister jne). See killustab keskkonnamõju puudutavat informatsiooni, muudab pildi segaseks ning vähendab erinevate andmete omavahelise sünergia saavutamise võimalust. Mõningane probleem on keskkonnalubade põhjal esitatavate seireandmete kättesaadavusega. Osati esitatakse need endiselt aruandena, mitte sissekannetena andmebaasi ja seetõttu ei ole need automaatselt andmetöötluses kasutatavad. Tihti aga 28 omab seireandmete kogum olulist väärtust (saab hinnata muutusi piirkonnas, mitte ainult objektil, saab hinnata trende, mitte üksnes hetkeolukorda jm) võrreldes eraldi kannetena üksikaruannetes. Sünergiavõimalusi on ka väljaspool keskkonnavaldkonda. Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart). Andmebaaside koondamine aitaks vähendada andmete kogumisele kuluvat ressurssi (nt osaliselt ühendada joogivee ja põhjaveeseiret) ja huvigruppidel lihtsamalt kätte saada neile olulist informatsiooni (nt põllumajandustootjatele kõikide veekaitsepiirangute ruumilised andmed ühest kohast). 4.13 Keskkonnakorralduse, keskkonnalubade, sh tööstusheite ja keskkonnatasude, tegevussuund Keskkonnakorraldus on seotud keskkonnanormide, -standardite, -ekspertiiside, -auditite korraldamise ja keskkonnamõju hindamiste ning keskkonnalubade ja -tasude kaudu kõigi KEVADes käsitletud teemadega. Keskkonnakorralduse kaudu on võimalik toetada nii elurikkuse, kliimapoliitika kui ka ringmajanduse valdkonna edendamist. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua selline raamistik, mille sees oleks soodustatud keskkonnakestlikum tootmine ja tarbimine ning seda võimaldavate tehnoloogiate arendus. Seda soodustatakse nt läbi vastava teavituse ja protsesside juhtimise meetmete (ökomärgised ja keskkonnahoidlikud riigihanked, samuti sektorite/organisatsioonide vaba tahte lepingud). Keskkonnakorraldus hõlmab ka õiguslike raamide seadmist läbi keskkonnakaitselubade ja eriti spetsiifiliste tegevuste puhul läbi komplekslubade nõude. Mõjude piiramisele eelneb keskkonnamõjude või strateegiline keskkonnamõjude hindamine, et tuvastada tegevuse kõige tõhusamad keskkonnakestlikud alternatiivid. Keskkonnaseisundit seiratakse läbi keskkonnaseire meetmete nii riiklikul, KOV kui ettevõtte tasandil. Lisaks traditsioonilisele keskkonnakaitseloa regulatsioonile on üha olulisem hinnata ringmajanduse põhimõtete järgimist – sisendressursi kasutamise efektiivsust (asendades võimalusel ressursse teisese toormega), kemikaalide kasutust, ja tekkinud toote hilisemaid kasutusvõimalusi kas korduskasutusena või uuesti sisendressursiks ümbertöötlemise kaudu. Uus ja ilmselt majandust struktuurselt ümber kujunema suunav mehhanism on ka kestliku rahastuse meetmete pakett, mis läbi finantsinstitutsioonide tegevuse edendab peamiselt keskkonnakestlikke projekte ja tegevusi. Ühtne raamistik iga tegevusala jaoks selle kohta, mis on pikaajaliselt keskkonna jaoks kestlik, loob võimaluse võtta ühiseid samme kiiremini ja leida selleks vajalikud rahalised vahendid finantssektorist. Varasemalt väljastati Eestis valdkondlikke keskkonnalube: välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, kasvuhoonegaasidega kauplemise 29 luba ja lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel koondati 2019. aastal kõik varasemad loatüübid üheks keskkonnaloaks. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutamiseks, paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks, jäätmete käitlemiseks ja maavara kaevandamiseks. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise õigusega keskkonnaluba reguleerib muuhulgas ka kasvuhoonegaaside emissiooni, mis on kliimapoliitika valdkonnas keskseks teemaks. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba. Keskkonnakomplekslubasid (edaspidi kompleksluba) väljastatakse tööstusheite seaduse alusel suure keskkonnaohuga tööstuslikele tegevustele selleks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Kompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses. Kompleksloa andmisel hinnatakse kavandatava tegevusega tekkivate heidete mõjusid keskkonnaelementidele kompleksselt. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, välisõhk ja pinnas) teise ning on kaudselt seotud ka elurikkuse säilimisega. Kompleksloa omajal on kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat ja järgida heite piirväärtusi. Keskkonnatasude eesmärk on vähendada võimalikku kahju, mis tekib loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega (keskkonnatasude seadus § 4 lg 1). Lisaks on selliste tasude rakendamise eesmärgiks suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, mis on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega, kuid ka elurikkusega (nt elupaikade säilimise või intensiivse kalapüügi ohjamise kaudu). Tulenevalt keskkonnatasude seadusest jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks (keskkonnatasude seadus § 3 lg 3). Viimasel on otsene seos kliimapoliitikaga tulenevalt kasvuhoonegaaside heitele rakendatavast saastetasust (keskkonnatasude seadus 3. ptk), kuid samuti ka elurikkusega (elukeskkonna kvaliteet, eriti aktuaalne veekogude eutrofeerumist põhjustavate fosfor- ja lämmastikühendite puhul, sh õhu kaudu leviv ammoniaak) ning ringmajandusega (suund saaste vähendamisele näiteks koristusjääkide ja biojäätmete ning reoveesette ringlussevõtu kaudu). Keskkonnakorraldus on tihedalt seotud ka seireandmete olemasoluga (nt keskkonnamõju hindamise raames), mida mitmes valdkonnas on siiski seni veel puudulikult (nt süsinikku siduvate orgaaniliste muldade osas vananenud mullakaart; ilmavaatluste andmed ei ole hõlpsasti alla laaditaval kujul; päikesekiirgust vaadeldakse, kuid, erinevalt teistest ilmavaatluasandmetest, ei kuvata lähi-reaalajas (vt ptk 4.15 Ilmainfo tagamine). Seega on jätkuvalt peamiseks keskkonnaseire „pudelikaelaks“ seiereandmete kasutatavaks tegemine. Suure hulga keskkonnaandmete taaskasutamine on raskendatud, kuna olemasolevatele andmetele liigipääs avaliku sektori eri asutuste vahel või ka kolmandatele osapooltele on piiratud. Selles tulenevalt nähakse KEVADes olulisena üha arenevas digiriigis avaandmete kaudu andmete ligipääsu lihtsustamist. Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate 30 elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete digitaliseerimist, kättesaadavust ja ajakohasust. 4.14 Keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuund Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Alates 2010. aastast toimuvad keskkonnateadlikkuse uuringud näitavad, et Eesti elanike huvi keskkonnateemade vastu on üldiselt kõrge ning hoiakud loodushoidlikud. Siiski on vajaka süsteemsest mõtteviisist ning oskusest seostada oma igapäevaseid valikuid globaalsete keskkonnaprobleemidega. Ka Eurobaromeetri küsitlustulemused näitavad, et Eesti elanikud näevad kliimamuutusi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem olulise globaalse probleemina ning peavad siinkohal iseenda käitumise muutmisest olulisemaks riiklikke regulatsioone. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Selleks, et keskkonnainfo oleks hõlpsamini kättesaadavam ja kasutatavam, arendab Keskkonnaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga välja keskse Keskkonnaportaali, mis edaspidi pakuks „väravat“ eri andmebaasides paiknevatele keskkonnaandmetele. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrval on aga oluline luua võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda, sh suunduda keskkonnakahju tagajärgedega tegelemiselt (näiteks jäätmete sortimine) nende ennetamisele. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on moodustatud juhtrühm ministeeriumi ja haldusala esindajatest, et kujundada ministeeriumi strateegiline vaade, kuidas ühiskonnas keskkonnateadlikkust suurendada, töötada välja selle hindamiseks vajalikud mõõdikud ning planeerida edasised tegevused. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks toetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist iga-aastaselt tegevusi, mis edendavad säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist. 2021. aastal on programmi maht 1 850 000 €. 4.15 Keskkonnahariduse tegevussuund Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui säästvat arengut toetavat haridust, olukord Eestis on väga hea. Koolid ja lasteaiad lähtuvad riiklikest õppekavadest (Põhikooli riiklik õppekava, 2011 ja Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2011). Neis on eraldi kirjeldatud õppekava läbiva 31 teemana „Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Üldpädevuste osas tuuakse välja loodusteaduslik pädevus ja loodusliku mitmekesisuse väärtustamine. Samuti viidatakse õppimisvõimalustele avatud ja mitmekesistele õppekeskkondadele. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad (OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring, 2018). Siiski ei ole säästva arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, põhjuseks nii õpetajate vastavate pädevuste kui ka toimevõime puudus. Kogu Eestit katab keskkonnahariduskeskuste võrgustik, mille poolt pakutavates õppeprogrammides osalemist toetatakse süsteemselt KIKi kaudu. Keskuste ja õppeprogrammide informatsioon on kõigile kättesaadav Keskkonnaameti poolt hallatavas infoportaalis (vt keskkonnaharidus.ee). Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vastu võetud Keskkonnateadlikkuse- ja hariduse tegevuskava, millele toetudes on alustatud süsteemset mitteformaalhariduse kvaliteedi parendamist. Alates 2019. aastast on Eesti Keskkonnahariduse Ühing vedanud eest õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist ja kvaliteedihindamist, mille kaudu omistatakse kriteeriumitele vastavatele haridusprogrammidele kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Kvaliteediprogrammi järgmist etappi keskkonnahariduskeskuste juhendajate kompetentsimudeli ja enesehindamisvahendi väljatöötamiseks alustati 2021. a sügisel. Oluline on tagada nende protsesside jätkuvus ning seotus formaalharidussüsteemi arengutega. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks aluspõhimõtteks on ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng. Samas tuuakse välja, et formaalõppes peaks tekkima võimalused paremini arvestada avatud õppekeskkondades, sh keskkonnahariduskeskustes, õpituga. Paraku ei ole veel laiemat kõlapinda leidnud 2021. a kevadel UNESCO konverentsil vastu võetud säästva arengu hariduse Berliini deklaratsioonis toodud soovitused, sh säästva arengu hariduse integreerimine elukestva õppe võimalustesse ja erinevatesse haridustasemetesse, samuti õpetajaharidusse. 4.16 Ilmainfo tagamise tegevussuund Info tootmise viisi järgi jaguneb ilmainfo kaheks suhteliselt eraldiseisvaks, kuid kaudset seotud osaks: vaatlusandmed ja ilmaprognoosid. Vaatlusandmed saadakse otse vaatlusvõrgust (maapealsed vaatlusjaamad, raadiosondid, ilmaradarid, vaatluspoid merel, mõõtmised laevadelt, lennukitelt ja ilmasatelliitidelt). Ilmaprognoos saadakse numbrilisest ilmamudelist neljamõõtmeliste (kolm ruumimõõdet ja aeg) andmehulkadena, mis sisaldab regulaarselt paiknevate ruumipunktide ilmaparameetreid nagu õhurõhk, temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus ja suund jne. Väljundfaili standard on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) GRIB-formaat. Vaatlusandmed, mis edastatakse WMO globaalse vaatlussüsteemi GOS (Global Observing System) kaudu prognoosikeskustesse, on sisendiks prognoosmudelitesse. Mudel arvutab ilmastikutingimuste hetkeolukorrast ja füüsikaseadustest lähtudes prognoosi lähemateks ööpäevadeks. Oluline on seejuures teada, et atmosfääri üleilmse liikumise tõttu vajatakse prognoosiks ka üleilmset andmehõivet, mistõttu ainult Eesti vaatlusandmetele tuginedes Eesti ilma prognoosida ei saa. 32 Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on prognostiline väärtus GOS globaalse andmehõive osana. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetel on oluline roll kohaliku prognoosi täpsuse tõstmisel, kliimaanalüüside jaoks, siseriiklike ilmaga seotud riskide hindamise jaoks ning paljuks muuks siseriiklikuks otstarbeks. Ilmavaatlused Eestis vastutab ilmavaatluste eest Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakond. Vaatlusvõrgus on 26 WMO standardile vastavat täieliku vaatlusprogrammiga vaatlusjaama ja kaks ilmaradarit (Tallinn-Harku ja Sürgavere). Tallinn-Harku jaamas lastakse kord ööpäevas üles raadiosonde. Lisaks kuulub seirevõrku ranniku-, hüdromeetria- ja sademete mõõtejaamu. Maapealse WMO vaatlusvõrgu territoriaalne katvus on valdavalt hea, välja arvatud Põlvamaa, kus ei ole ühtki täieliku vaatlusprogrammiga vaatlusjaama, mistõttu territoriaalsetes kliimaandmetes on olulise suurusega tühik. Aarhusi konventsioon näeb ette, et keskkonnaandmed, sh ilmaandmed peaksid olema tasuta avalikult kättesaadavad, kuid Keskkonnaagentuur ei ole siiani korraldanud kasutajasõbralikku võimalust andmete allalaadimiseks, põhjuseks tehniline keerukus ja hangete korraldamise jäikus. Rakendusliidese loomine avaandmete nõuete järgimiseks on töös. Keskkonnaagentuuri ilmateenuste veebilehel saab andmetabeleid näha tunnise vaatlussammuga (iga tunni jaoks tabel vaatlusjaamadest ja ilmaparameetritest). Teoreetiliselt saab ka andmeid isetehtud skripti kasutades alla laadida, kuid käesoleval ajal on seegi viis häiritud ebakindla serveriühenduse tõttu. Keskkonnaagentuurilt saab teabenõude korras küsida arhiveeritud andmeid (alates 2021. aasta talvest on see tasuta teenus). Vähemalt kaheksas Keskkonnaagentuuri vaatlusjaamas mõõdetakse summaarset päikesekiirgust, kuid teave nende mõõtmiste kohta on raskesti leitav. Lisaks Keskkonnaagentuurile toodab tunnise sammuga ilmaandmeid avalikuks kasutamiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) neljas vaatluskohas: Tallinnas (loomaaia territooriumil), Aseris (Ida-Virumaa), Külitsel (Tartumaa) ja Uulus (Pärnumaa). Nende andmete kogumisel ei lähtuta mitte WMO standardist, vaid EKUKis kasutatava Airviro õhusaaste seiresüsteemi vajadustest. Selliste vaatlusandmete eeliseks on aga mõõtmised kolmel eri kõrgusel 22 m kõrguses mastis, mis võimaldab hinnata atmosfääri pinnakihi kihistumist ja hajumistingimusi. Õhusaaste seire mõõtmiste tulemused (sh ilmavaatlused mastides) on vabalt kättesaadavad EKUKi veebilehelt (http://ohuseire.ee/). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teeb regulaarseid temperatuuri, tuule ja õhuniiskuse mõõtmisi Eesti Keskkonnaobservatooriumi struktuuri kuuluvas SMEAR-Estonia mõõtejaamas Järvseljal (Tartumaa). Andmeid kogutakse mastis kõrgustel 30, 50, 70, 90 ja 110 meetrit maapinnast. Need on teadusmõõtmised, mistõttu tuleb andmete kasutamises uurimisrühmaga igakordselt kokku leppida. Ilmaprognoosid Ilmaprognooside eest vastutab Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakond, millele annab sisendit prognoosmudelite osakond. Praegusel ajal saab Keskkonnaagentuur prognooside 33 koostamiseks vajalikud mudelarvutuse tulemused otse Euroopa Keskpika Ilmaprognoosi Keskuselt (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), mille liige Eesti on ja Põhjamaade (Soome, Norra, Rootsi ja Eesti) koostöö MetCoOp (Meteorological Co- operation on Operational NWP) raames MetCoOp-Harmonie (MEPS) mudelist. Prognooside aluseks on ECMWF globaalmudel, mille horisontaalne võrgulahutus (võrgupunktide vahekaugus, mis määrab mudelis käsitletavate nähtuste minimaalse ruumilise ulatuse) on umbes 9 km ja võrgupunktid paiknevad läbi atmosfääri 137 kihis). MEPS on piiratud ala mudel, mille horisontaalne võrgulahutus on 2,5 km ja vertikaalselt on 65 kihti. Lisaks kasutatakse ka piiratud ala mudelit HIRLAM, mille tulemused arvutatakse Keskkonnaagentuuris kohapeal. Seoses HIRLAMi arendustöö lõppemisega 2017 aastal, on kavas mudel 2022 aasta jooksul operatiivkasutusest maha võtta. Kasutusel on ECMWF otseväljund, kuid Keskkonnaagentuur osaleb endiselt ACCORD (endine HIRLAM konsortsium) mudeliarenduses. Keskkonnaagentuur osaleb endiselt ka piiratud ala mudelite arendamisega seotud konsortsiumite töös. Nimekiri rahvusvahelistest projektidest, organisatsioonidest ja konsortsiumitest, milles Keskkonnaagentuur osaleb:  Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO)  Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT)  Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF)  Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET)  Numbrilise ilmaprognoosmudeli konsortsiumid HIRLAM (kuni 2025)/ACCORD (al 2021 ühendatud)  NORDMET/United Weather Centres (UWC)/MetCoop KEVAD keskendub suuresti ekstreemsete ilmanähtuste prognoosimisele ja varajasele hoiatussüsteemile kliimamuutuse olukorras. Selleks on vajalik piirkondliku väga kõrge lahutusega (500 m või vähem) ilmaprognoosmudeli arendamine (nowcasting model – ülilühiajalise prognoosi mudel). Nowcasting-mudel võimaldab anda prognoosi lähima 12 tunni kohta eesmärgiga tagada õigeaegsed hoiatused suurte sademete, äikesetormide, trombide jm ohtlike ilmastikunähtuste kohta Eesti piirkonnas. Ilmainfo tagamise tegevussuunas on peamiseks probleemiks IT-arenduste ebastabiilne ja suuremalt jaolt projektipõhine rahastus, mis pärsib nii prognooside täiustamiseks vajalikke lahendusi (sh ilmamudeli arendust, lahenduste ülalpidamiskulusid) kui ka vaatlusvõrgu plaanipärast arendamist. Lisaks on projektipõhine rahastus vastuolus pika planeerimisahelaga (ilmavaldkonna spetsiifilised IT lahendused nõuavad koostööd eri asutuste vahel – Keskkonnaministeerium planeerib eelarvet, KeMIT hangib ja tellib KAURile sobivaid lahendusi). Samuti napib tippspetsialiste ilmamudelite arendamiseks, kaugseireks, andmebaaside ja rahvusvahelise (teadus)koostöö arendamiseks. Kriitilisel kohal on ebaatraktiivsed palgad. On koondatud spetsialistide ametikohti ja loobutud iseseisvast HARMONIE mudeli käitamisest, mis võimaldas loobuda kuluka klasterarvuti arendamisest Ilmateenistuse tarbeks. Selle asemel osaleb KAUR nüüd MetCoOp (Meteorological 34 Cooperation on Operational NWP) koostöövõrgus koos Soome, Rootsi ja Norra ilmateenistustega, mille raames arendatava MetCoOp-Harmonie (MEPS) mudel rahuldab suurel määral Eesti vajadusi. KAUR osaleb ka ülikõrglahutusega (500 m) HARMONIE mudeli arenduses, kasutades selleks ECMWF arvutusressurssi, ning otsib koostöövõimalusi akadeemiliste teadusasutustega mudeliarengu vallas. Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega liitumine avas juurdepääsu küll ECMWF arvutusvõimsustele, kuid selle kasutamiseks napib IT-s ja mudeliarenduses kompetentseid inimesi. 35 5 KEVADe seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega Tulenevalt KeHJS § 36 lõike 2 punkt 3-st peab KSH programm sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega. KEVADe seos keskkonnavaldkonna dokumentidega on selgitatud peatükis 2. Alljärgnevalt on kirjeldatud KEVADe seoseid teiste valdkondade strateegiliste dokumentidega, ministeeriumite valitsemisalade kaupa. 5.1 Haridus- ja Teadusministeerium  Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 (eelnõu) KEVAD ja haridusvaldkonna arengukava on lähedalt seotud ühiskonna ja looduskeskkonna säästva arengu läbiva põhimõtte kaudu. Õppeasutuste taristu ehitamisel peetakse oluliseks arvestada energiatõhususe põhimõtetega ja keskkonnasõbralikkusega. Toetatakse üldpädevuste arengut (nt digipädevus), spetsialistide ettevalmistamist (nt energeetika), keskkonnateadlikkust (sh eri asutuste ja ettevõtete vahelist tihedamat koostööd, teaduspõhist keskkonnahoidlikku ressursikasutust, kliimamuutuste temaatika käsitlemist) ja väärtushoiakute kujunemist (nt kliimasõbralikud hoiakute ja valikute toetamine). See kõik on eelduseks keskkonnainfo kättesaadavuse parandamisel, selle professionaalsel käsitlemisel ja sealjuures keskkonna säästva arengu tagamisel.  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035 (TAIE koostatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) Arengukava kolm suunda on teadussüsteem, teadmussiire ja ettevõtluskeskkond. Teadussüsteemi suuna ülesanne on tagada Eesti teaduse areng, mitmekesisus ja konkurentsivõime maailmamastaabis. See suund on kaudselt seotud keskkonnavaldkonna toimimisega keskkonnahoidu võimaldavate tehnoloogiate arengu ja spetsialistide olemasolu kaudu. Teadmussiire soodustab eri valdkondade teadmiste, tehnoloogiate ja ideede rakendust teistes valdkondades parandades seeläbi ka ühiskonna kohanemisvõimet globaalsete muutustega (nt kliimamuutused) toimetulekuks. Seega on arengukaval lähedane seos keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamise metoodikate tõhustamisega ning keskkonnateadlikkuse suurendamisega. Samuti toetatakse arengukavas lineaarselt majandusmudelilt üleminekut ringmajandusele, ettevõtete ärimudelite kohandamist madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning jätkusuutlikke ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Sellega seostub arengukava kõigi kolme KEVADe valdkonnaga (elurikkus, kliimapoliitika, ringmajandus). 36  Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Arengukavas tuuakse välja noorte olulisus ühiskonda (sh keskkonna valdkonda) edasiviiva jõuna. Seetõttu on kavandatud võimalused eri teemavaldkondade (sh keskkonna- ja kliimaküsimuste ning keskkonnateaduse huvialade) avastamiseks noorsootöö tegevuste kaudu. Samuti toetatakse noorte omaalgatusi ja kodanikuaktiivsust, mis on sagedasti seotud keskkonnahoidlikkusega. Arengukavas nähakse olulise kohana ka noorte keskkonnateadlikkuse kasvu, mis võimaldab kasvatada hoolivust ja panustab keskkonnaprobleemidega seotud väljakutsetega toimetulekusse.  UNECE säästvat arengut toetava hariduse strateegia UNECE liikmesriikide piirkonnas säästvat arengut toetava hariduse strateegia põhiteemadeks on lisaks muule ka keskkonnakaitse, loodusressursside kasutamine ning bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus. Säästvat arengut toetava hariduse seisukohalt tuuakse olulisimana välja orienteeritus eetilisusele, nt vastastikuse sõltuvuse probleem inimese ja looduse vahel. Strateegias esitatud ühe põhitegevusena on multidistsiplinaarsete käsitlusviiside ja erialauuringutega loodus-, majandus-, riigi- ja sotsiaalsteaduste vaheliste seoste tugevdamine. Samuti on vaja „…tähelepanu suunata globaalsetele, regionaalsetele, riiklikele ja lokaalsetele keskkonnaprobleemidele, selgitades neid elutsükli analüüsi teel, ning keskenduda peale looduskeskkonna probleemide ka sotsiaal-majanduslikele aspektidele, mis mõjutavad nii loodust kui ka antropogeense surve all olevat keskkonda.“  Berlin Declaration on Education for Sustainable Development (Säästva arengu haridust toetav Berliini deklaratsioon) UNESCO Maailmakonverentsil (mai 2021) vastuvõetud deklaratsioon annab keskkonnahariduse põhisuunad järgnevaks kümneks aastaks. Sealjuures väärtustatakse säästva arengu hariduse integreerimist kõikidesse õppetasemetesse, keskkonna- ja kliimateemad õppekava põhikomponendina. Noori motiveeritakse tegutsema ja kaasa rääkima jätkusuutliku arengu soodustamiseks. Suund on ka digitaalsete ja rohetehnoloogiate rakendamiseks, mis tagaks turvaliselt ja vabalt kättesaadava info õppetööks või teadustööks. Deklaratsiooni seos KEVADega ilmneb keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevussuuna kaudu. 5.2 Justiitsministeerium  Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 2020–2023 Programm on kaudselt seotud KEVADega keskkonnalubade tegevussuunaga õiguslike aluste kaudu. Kaudne seos on ka keskkonnaandmetega, kuna need puudutavad ka avaandmete küsimusi. Peetakse oluliseks isiku õiguste kaitset tagava regulatsiooni vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele. Tsiviilkohtumenetluses nähakse vajadust lahendada vaidlusi õigesti ja võimalikult lühikese aja jooksul ilma 37  liigsete ressurssideta. Samuti peetakse vajalikuks panustada täitemenetluse reeglitesse, mille kaudu ebaõiglust sagedasti kõrvaldatakse (nt keskkonnale ohtlike rajatise kõrvaldamine). Keskkonnakuritegusid peetakse programmis suure mõju ja kahjuga kuritegudeks, millele kriminaalpoliitika peab keskenduma. Keskkonnakuritegusid hoogustavad piiratud ressursi tingimused, mistõttu küsimused sel teemal muutuvad üha aktuaalsemaks kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest tingitud ressursside vähenemisel või kasutuse piiramisel. 5.3 Kaitseministeerium  Riigikaitse arengukava 2017–2026 Arengukavaga on seotud julgeolekuohtude maandamine ja elutähtsate teenuste kestlikkus ning selle kaudu ka keskkonna (sh kliima) parema kaitse tagamine. Laiapindne riigikaitse, sealhulgas valmisolek võimalikeks hädaolukordadeks ja sõjalisteks ohtudeks on seotud kiirgusohutusega, elutähtsate teenuste toimivuse kaudu energiamajandusega, läbi selle kliimamuutustega ja keskkonnaressursside kasutusega. Sõjalise kaitsega seonduvalt on oluline merenduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine, millel võib olla mõju merekeskkonnale ja -elustikule. Samuti võib teatud piirkondades väljaõppe- ja harjutusalade kasutuselevõtt mõjutada negatiivselt looduskeskkonda. Siiski planeeritakse arengukavaga mõjude vallas ka keskkonnaalaste riskide maandamismeetmeid.  Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika (kinnitatud juuli 2021) Vastava dokumendi eesmärgiks on Kaitseministeeriumi valitsemisalas loodushoiuga arvestamine ja riiklike kliimaeesmärkide toetamine süsinikuheite ja jooksvate kulude vähendamise kaudu. Kaitseministeeriumi valitsemisala maastikuhoolduskava koostamise käigus läbiviidavad uuringud koguvad ruumiandmeid, mis panustavad muuhulgas ka kliimamuutuste uurimisse (nt mulla süsinikusisaldus) ja elurikkuse seiresse. Kaitseväe päikeseelektri tootmine ja üleüldine plaan tõhustada ressursikasutust seostub heitmete vähendamise kaudu samuti kliimavaldkonnaga. Õhusaaste ja kliimaga on seotud ka jalgrataste ning hübriid- ja elektriautode üha suurem kasutuselevõtt majandussõidukitena ja liikuvuskorralduse tõhustamine. Ringmajandusega seotult on oluline osa messinghülsside metallina müümisel ja üleüldisel plaanil suunata rohkem materjale taaskasutusse. Lisaks plaanitakse rakendada keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgiga teha keskkonnahoidlikumaid otsuseid ja tutvustada keskkonnavaldkonna tegevusi ka avalikkusele. Poliitika toetab kaudselt ka võimalike keskkonnavaldkonda kuuluvate innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. 38  5.4 Kultuuriministeerium  Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ja selle rakendamise aluseks olev spordiprogramm 2021–2024 Seos KEVADega on kauge ja võib tuleneda liikumisharrastustega tegelemise edendamise mõjust looduskeskkonnale ning looduskeskkonna pakutavatest hüvedest (nt kehalist aktiivsust soodustav looduskeskkonna olemasolu) sportlastele.  Kultuuri arengukava 2021–2030 (eelnõu) (Kultuur 2030) Arengukavaga tahetakse kujundada avalikku ruumi viisil, mis toetab keskkonnaeesmärkide saavutamist, on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutustega kohanemist. Soov on arendada kestlikke toimemudeleid, soodustada kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendada ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, muuta kultuuritaristu vastupidavaks kliimamuutuste mõjule ja hoida kultuurimaastike kujundamisel elurikkust. Plaan on juurutada keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetada kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärke vähendamaks kultuurivaldkonna keskkonnamõju. 5.5 Maaeluministeerium  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 Strateegiakava üheks eesmärgiks on edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid. Plaanitakse panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Suund on säästval arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) jätkusuutlikul ja tõhusal majandamisel. Soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Seostub KEVADega otseselt.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Seostub otseselt KEVADe elurikkuse, kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkonnaga, mh vee- ja merekeskkonna kaitse, keskkonnalubade ja -tasude ja keskkonnateadlikkuse tegevussuundadega.  Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023 Tegevuskava eesmärgiks on jõuda keemiliste taimekatsevahendite kasutamiseni vaid reaalsel vajadusel ja arvestavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Selleks plaanitakse mh tõsta keskkonnateadlikkust nii taimekaitsevahendite kasutajate hulgas kui ka saaduste tarbijate seas. Selle raames soodustatakse sellealase teadusuuringute 39  läbiviimist. Tegevuskava seostub eelkõige KEVADe elurikkuse valdkonnaga ning keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevussuunaga.  Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027 Programmiga luuakse eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Geneetilise ressurssi kättesaadavaks tegemine teadus- ja arendustegevuseks ja õppetööks edendab keskkonnaharidust, -teadlikkust ja ka ruumiinfo tagamist.  Sordiaretusprogramm 2020–2030 Sordiaretusprogrammiga tagatakse põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv valik. Ühtlasi aitab see kohaneda kliimamuutustega, sh uute Eestisse jõudvate kahjuritega. Eesmärgiks on ka põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamine (nt mahetootmiseks sobivate sortide abil või sordipõhise agrotehnika väljatöötamisega). Sordiaretusega seotud (populaar)teaduslike publikatsioonide kasvu eesmärgil on otsene seos on ka keskkonnaharidusega ja -teadlikkusega.  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava 2014–2020 ja sellega seotud Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020 (kehtivad kuni 2023. aastani, kuni tuleb Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskava) Rakenduskava eesmärkideks on (i) arendada kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsat, jätkusuutlikku ja kasumlikku keskkonda; (ii) parandada ranna- ja sisevete kalanduse majanduslikku elujõulisust; (iii) tagada ressursside optimaalne kasutus; (iv) tõsta järelevalve efektiivsust; (v) edendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. Dokumendid on seotud KEVADega peamiselt veevaldkonna ja keskkonnahariduse tegevussuundade kaudu. 5.6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK2030) Seos KEVADega on otsene. Kava riiklikud eesmärgid on vähendada CO2-heidet, tõsta energiatõhusust ja -julgeolekut, tõhustada energia siseturgu ning edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet antud valdkonnas. Kuna eelnevalt nimetatud kava on koonddokument, mille eesmärgid ja meetmed tulenevad valdkondlikes arengudokumentides ja poliitika põhialustes sätestatust, pole siinkohal tarvidust sisust täpsemat ülevaadet anda (ja seda korrata). 40  Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK pikendamisel aastani 2035) Arengukava on tihedalt seotud KEVADega eelkõige kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkondade kaudu. Meetmed on suunatud nii energiatõhususe kui ka ressursitõhususe saavutamisele eesmärgiga vähendada muuhulgas ka süsiniku heidet ja jäätmeteket. Hinnatud on Eesti energiaressursse (sh metsa ja põlevkivi energeetilist potentsiaali). Koostatud on võrdlus eri kütuste ja kütusevabade (päike, tuul, hüdroenergia) energiatootmise tehnoloogiate keskkonnamõju (sh mõju ökosüsteemide kvaliteedi) kohta. Eesmärgiks on tarbida energia lõpptarbimisest vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat. Erinevate meetmete kavandamisel on arvestatud ka Natura mõju hindamise tulemustega. Arengukava eesmärgiks on ühtlasi ka edendada teadus- ja arendustegevust energeetikavaldkonnas, mis võimaldaks energiamajanduse eesmärke efektiivsemalt saavutada, olles seeläbi kaudselt seotud nii KEVADe keskkonnahariduse kui ka keskkonnainfo tegevussuunaga.  Ehituse programm aastateks 2021–2024 Eesti ehitussektoril on oluline roll meie kliimapoliitiliste eesmärkide täitmisel, kuna siin tarbitakse 50% kogu tarbitud energiast just hoonetes. Programmi jätkusuutliku ehituse ja planeerimise meetme eesmärk on muuhulgas tagada ehitiste võimalikult keskkonnasäästlikud ja energiatõhusad lahendused. Seetõttu on programm lähedalt seotud KEVADe kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkonnaga, kuid ka maapõueressursside kasutamise ja metsanduse tegevussuunaga. Ehitiste energiatõhususe poliitika kujundamisel ollakse avatud ka tehnoloogilisele innovatsioonile ja tagatakse ehitiste keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Seetõttu seostub programm ka KEVADe keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse kujundamise tegevussuunaga.  Küberturvalisuse strateegia 2019–2022 Strateegia üheks prioriteediks on tagada küberturvalisus (sh andmekogude ja infosüsteemide kaitse) ja sellealalise teadlikkuse suurendamine nii riigi- kui ka erasektoris, mis seostub mõneti KEVADe keskkonnainfo tagamise tegevussuunaga.  Tööstuspoliitika roheline raamat Tööstuspoliitikas soovitakse investeeringutega tootmisesse toetada ressursi säästlikku kasutamist (sh ringmajandust). Plaanis on luua täiendav teadmine (nt tehnoloogiaalased ja keskkonnamõju uuringud) Eesti loodusvarade kestlikuks kasutamiseks. See on aluseks loodusvarade majandamisele ja seostub otseselt KEVADega. Suund on ekspordi osakaalu suurendamisel, millel on eeldatavalt seos kliimapoliitikaga (kasvuhoonegaaside heide) ja elurikkusega (transporditaristu arendamine). Keskkonnatasude ja -lubadega on selgelt seos ressursimahuka tööstuse konkurentsivõime küsimustes, kuid ka üleüldise tööstussektori kasvuvõimekusega. 41  Digiühiskonna arengukava 2030 Seos KEVADega on otsene. Digiriigi arendamisel valitakse võimalusel kõige kliima- ja keskkonnasäästlikumad lahendused. Need võimaldavad vähendada üleliigset loodusressursikulu (asendatakse paberkandjal infovahetuse või füüsiliselt kohalesõitmise vajadus, kasutatakse päikeseenergial töötavaid servereid). Digilahendused tõhustavad ka keskkonnaseiret. Lisaks võimaldavad need luua kiiremat analüüsivõimekust ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ja nendele reageerimist. Suurendatud infosüsteemide kaitse on oluline keskkonnainfo tagamisel.  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Arengukava üheks eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Sellest tulenevalt on põhifookus on säästva transpordi arendamise poliitikal (transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine). Arengukavaga kasvatatakse transpordi keskkonnahoidlikkust. Samuti edendatakse alternatiivkütuste tarbimist. Maanteetranspordis on kavas kehtestada teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Peetakse oluliseks arvestada ringmajanduse põhimõtetega ja tõhustada loodusvarade kasutust transporditaristu disainimisel. Lisaks toetatakse energiasäästu ja keskkonnahoidu soodustavate tehnoloogiate (nt vesinikenergia, uudsete energiasalvestite) arendamist. Seega on seos KEVADega, eriti kliimapoliitika valdkonnaga, kuid ka ringmajanduse ja keskkonnatasude teemaga, otsene. 5.7 Rahandusministeerium  Euroopa territoriaalse koostöö programmid (Interegg) Kõik need rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud strateegiad on seotud KEVADega ja toetavad keskkonnalaseid tegevusi (nii teadlikkuse tõstmist, rakendusuuringuid kui ka investeeringuid). Näiteks Interegg Euroopa programmis on suund jätkusuutlikule majanduskasvule, kus ressursikasutus on efektiivne ja väiksema ökoloogilise jalajäljega. Nähakse vajadust tegeleda kliimaprobleemidega juba poliitikatasandil. Peetakse oluliseks läheneda sellistele probleemidele arvestades eri piirkondade eripärasid. Ka peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid investeerima taastuvenergia (eelkõige tuule, laine- ja päikeseenergia ning biomassi) arengusse ja soodustama selle kasutuselevõttu. Lisaks tuuakse välja ökosüsteemide (sh elurikkuse, veestiku ja mullastiku) kaitse olulisus. Sarnaselt on ka Interegg Läänemere piirkonna programmis peamiseks eesmärgiks tugevdada integreeritud arengut ja koostööd innovatiivsema ja jätkusuutlikuma Läänemere piirkonna tagamiseks. Üheks prioriteediks on efektiivne loodusressursside majandamine. See hõlmab endas Läänemerre heidetava saaste – eelkõige eutrofeerumist põhjustavate toitainete, kuid ka toksiliste ühendite – vähendamist, jätkusuutlikku meresaaduste majandamist ja roheenergia kasutusele võttu. Toetatakse 42  tehnoloogilisi arendusi energiatootmises ja selle jagamises riikide vahel, samuti uudseid meresaaduste majandusvõimalusi (nt karploomade ja vetikate kasvatus). Olulisena nähakse ka transpordivaldkonna efektiivistamist ja selle kaudu ökoloogilise jalajälje vähendamist.  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside jätkusuutliku kasutamise. Samuti nähakse potentsiaali merealade kasutuses. Energeetikavaldkonnas peetakse oluliseks vältida soovimatut mõju kliimale ning saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. 2020. aastal tutvustati valitsusele kehtiva üleriigilise planeeringu ülevaadet, millele tuginedes asutakse eeldatavasti 2022. aastal uuendama planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskava. Sellest hoolimata omab üleriigiline planeering otsest puutumust suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega.  Regionaalpoliitika programm Riigivalitsemise tulemusvaldkonna regionaalpoliitika programm omab puutumust eelkõige KEVADe ruumiandmete ja keskkonnakorralduse tegevussuundadega. Eesmärgiks on kujundada regionaalpoliitikat viisil, mis võimaldaks inimestele igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiva elukeskkonna. Soovitakse võimendada majanduskasvu ka Eesti suurlinnade välistes piirkondades ja suurendada inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse. Tahetakse soodustada linnapiirkondade jätkusuutlikku arengut.  Territorial Agenda 2030 (Euroopa territoriaalne tegevuskava 2030) ja Urban Agenda for the EU (Euroopa linnaarengu tegevuskava) KEVAD seondub mitmeti Euroopa territoriaalse ja linnaarengu kesksete arengudokumentide prioriteetide ja sisufookustega. Sh mõlema tegevuskava raames elluviidavate üle-euroopaliste koostöötegevustega, nagu: (i) kliimamuutustega kohandamine ja vastupanuvõime parandamine maastikukujundamisega (TA2030); (ii) linnapiirkondade säästev maakasutus (UAEU); (iii) linnade energiaüleminek (UAEU); (iv) kliimamuutustega kohandamine (UAEU); (v) ringmajanduse arendamine (UAEU); (vi) linnaline mobiilsus (UAEU); (vii) õhukvaliteet (UAEU). Mõlema strateegiadokumendi üheks oluliseks eesmärgiks on ühtlasi tugevdada valdkonnapoliitikate (sh keskkonnapoliitika) territoriaalset ja linnaarengu mõõdet nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil.  Üleriigiline Regionaalse arengu tegevuskava (puudub kättesaadav eelnõu; eeldatav valmimise aeg detsember 2021) 43  Tegevuskava eesmärgiks on suurendada valdkonnapoliitikate rolli riigi regionaalarengu eesmärkide elluviimisel ning kavandada täpsem valitsemisalade ülene tegevusplaan strateegia „Eesti 2035“ regionaalarengut puudutavate arengusihtide suunas liikumiseks. Seejuures täpsustades valdkonnapoliitikate arengudokumentide (arengukavad, programmid) tegevuste sisu regionaalarengusse panustamisel ja riigi regionaalse arengu peamiste juurprobleemide leevendamisel. Eraldi fookuseks on piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine inimeste igapäevastes elutingimustes, mille puhul on valdkondlik seotus KEVADes eeldatavalt kavandatavate sekkumistega kõige otsesem.  Eesti mereala planeering (eeldatav kehtestamise aeg on jaanuar 2022) Mereala planeeringuga luuakse pikaajalised merekasutuse alused, arvestades hea keskkonnaseisundiga merekeskkonna saavutamise vajadust. Hinnatakse merealal toimuvate ja kavandavate tegevuste koosmõju ja tegevustega kaasnevaid keskkonnamõjusid lisaks majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele aspektidele. Mereala planeering omab otsest puutumust mitme KEVADes käsitletava teemaga, eelkõige elurikkusega ja veevaldkonnaga.  Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava Pariisi kliimakokkuleppel ja ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärkidele tuginev jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava (avaldatud märts 2018) on osa laiemast eesmärgist siduda finantssektor Euroopa ja maailmamajanduse konkreetsete vajadustega, et sellest oleks kasu nii meie ühiskonnale kui ka kogu planeedile. Tegevuskava eesmärgiks on tagada kestlik ja kaasav majanduskasv läbi kapitalivoode ümbersuunamise jätkusuutlikesse investeeringutesse. Lisaks on eesmärgiks hallata kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest tulenevaid finantsriske. Samuti peetakse vajalikuks edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist.  Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia Strateegia (avaldatud juuli 2021) põhieesmärgiks on tagada finantssüsteemi toetus täielikult kestlikkule majandusele üleminekul. Strateegia lähtub Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast, mille alusel nähakse ette lisameetmeid neljas valdkonnas: (i) kestlikkusele ülemineku rahastamine – eesmärgiks saavutada kliima jt keskkonnaeesmärgid; (ii) kaasavus – antakse rahastusvõimalused mh ka väikeettevõtetele; (iii) finantssektori vastupanuvõime ja panus – saavutamaks rohelise kokkuleppe eesmärke ja vähendamaks rohepesu; (iv) üleilmsed ambitsioonid – edendamaks rahvusvahelist konsensust kestliku rahanduse tegevuskava puhul. Strateegias pannakse alused ressurssidele, mida on võimalik kasutada KEVADe eesmärkide elluviimiseks. 44 5.8 Siseministeerium  Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ja sellega seostuv programm „Siseturvalisus 2022–2025“ (eelnõu) Planeeritakse suurendada ühiskonnas valmisolekut arvestamaks kliimamuutuste mõjuga (nt kõrbestumine, inimeste ränne) ning olla valmis äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks (nt üleujutused, tormid) ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Sellel on otsene seos KEVADe kliima valdkonnaga ja keskkonnateadlikkuse tegevussuunaga. 5.9 Sotsiaalministeerium  Heaolu arengukava 2016–2023 Ühiskonna heaolu jätkusuutlikkust mõjutab loodusressursside tagatus. Sel põhjusel väärtustatakse ressursside eesmärgipõhist ja tõhusat kasutust, mis seostub KEVADega paljudes tegevussuundades. Arengukavast tulenevalt arvestatakse asutuste ehitamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega ja vähendadakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. Üheks aluspõhimõtteks on poliitikaotsuste tõenduspõhisus, mis on vähesel määral seotud KEVADe keskkonnahariduse tegevussuunaga.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Soovitakse saavutada Eesti elanike tervist toetavamat elukeskkonda ning teadlikkust võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest. Selle eeldseks on elanikkonna teadlikkus nt ravimite ja kemikaalide kasutamisel ning jäätmete käitlemisel. Soovitakse vähendada veega, õhuga ja kiirgusega seotud terviseriske, millel on otsene seos KEVADega (sh ka keskkonnateadlikkuse tegevussuunaga). Arvestatakse infotehnoloogiliste ja elektrooniliste lahenduste arendamisel viisidega, mis aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ja seeläbi vähendada keskkonnajalajälge. Samuti arvestatakse tervishoiutaristu arendamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega. 5.10 Välisministeerium  Eesti välispoliitika arengukava 2030 ja sellega seostuvad Välispoliitika programm 2021–2024 ning Arengukoostöö ja humanitaarbi programm 2021–2024 Välispoliitika arengukava seab alused Eesti toimimisest maailmatasandil, mistõttu seos KEVADega ilmneb Eesti alustalades. Välispoliitikas lähtutakse mh kliimapoliitikaeesmärkidest. Keskkonna- ja kliimaprobleemidest tulenevad ohud seavad nii Euroopa kui ka Eesti julgeoleku kahtluse alla (nt ebaseadusliku rände jm konfliktide või hädaolukordade tagajärjel). Seetõttu on keskkonnavaldkonna jätkusuutlikkus selgelt tarvilik välispoliitika eesmärkide saavutamiseks. Kõige lähemalt 45  on KEVAD seotud välismajanduspoliitika tugevdamise eesmärgiga. Olulisena nähakse Eesti ekspordi (jm majandusharude) suurendamist, mille seos keskkonnaga on eelkõige transpordivaldkonna kaudu. Sellega on seotud ka turismi edendamine.  Eesti kliimadiplomaatia alused ja tegevuskava (puudub kättesaadav eelnõu; eeldatav kehtestamise aeg on november 2021) Tegevuskava keskmes on energiapoliitika ja sealne rohepööre. Plaanitakse üle minna taastuvenergeetikale. Soovitakse täita eeldused, et Eesti saaks liituda Arktika Nõukoguga. 46 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatavalt olulise keskkonna ja muude mõjude kaardistamiseks on kasutatud mõjude määratlemise kontrollküsimustikku. Küsimustik on mõeldud õigusaktide ja arengukavade kehtestamisega kaasnevate mõjude hindamiseks ja käsitleb kõiki riigi valdkondasid. Kuna käesoleva mõju hindamise eesmärk on lisaks looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele hinnata ka muude valdkondade mõjusid, sobib kõikehõlmav õigusaktide mõjude hindamise metoodika ka antud juhul. Vastavalt metoodikale on valdkonnad jaotatud järgmistesse rühmadesse: 1. Keskkonnamõjud 2. Mõju majandusele 3. Mõju regionaalarengule 4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Loetelu katab muuhulgas KeHJS §36 lg 2 p 4 toodud valdkonnad: mõju inimese tervisele ja võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Kontrollküsimustik on toodud mõjude hindamise programmis LISA 2 „Mõjude määratlemise kontrollküsimustik“. Mõjude hindamise programmi etapis on antud hinnang, kas KEVADel võib eeldatavalt olla oluline puutumus küsimusega ehk kas mõju võib eeldatavalt olla oluline. Samas tuleb välja tuua, et käesoleva programmi koostamise hetkel on KEVADE sisu koostamine alles algusjärgus – teada on küll KEVADe üldine eesmärk (luua keskkonnavaldkonna strateegiline katusdokument) ja peamised alamvaldkonnad, aga alles välja töötamisel on nt KEVADE lõplik struktuur, visiooni ja alameesmärkide sõnastus ning tegevused. Seega on hetkel programmi LISAs 2 antud hinnangud kindlasti eelduslikud ning neid ei saa pidada lõplikuks. Mõjude hindamise aruande etapis tuleb kõik hinnangud (kontrollküsimustik) uuesti üle hinnata, vastavalt KEVADE tegelikule valmivale sisule. 47 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika KEVADe tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on eelkõige tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib KEVADe töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajadusel ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. KEVAD tegeleb otseselt küll keskkonnavaldkonnaga (sh annab suunised muudele keskkonnavaldkonna sisestele arengudokumentidele), aga samas tuleb ka tähele panna, et KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud kohustuste täitmisesse. Arengukava on tihedamalt seotud tulemusvaldkondadega „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. KEVADE koostamise eesmärk on seejuures kokku leppida areng, muutused ja reformid, mis on vaja lähiaastatel ellu viia ning ootused teistele tulemusvaldkondadele. Mõju hindamise ekspertgrupi rolliks on seejuures puutepunktid teiste valdkondadega välja tuua ning kirjeldada võimalikku mõju (et KEVADe koostamisel oleks võimalik sellega arvestada). KEVADe eesmärkide seadmisesse mõju hindamise eksperdirühm otseselt ei sekku. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid KEVADele eesmärkideni jõudmise lahenduste leidmiseks ning täpsustamiseks vastavalt KEVADe eesmärkidele. Selliste ettepanekute tegemine ei ole ekspertgrupi põhiülesanne, kuid on asjakohane juhul, kui hindamise käigus tuvastatakse, et vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. Seda näiteks juhul, kui KEVADes ettenähtud tegevused eeldatavalt ei aita lahendada teadaolevat olemasolevat probleemi või liikuda KEVADe eesmärkide suunas. Nagu ka eelnevas peatükis kirjeldatud eeldatavate mõjude puhul, ei ole käesoleva programmi koostamise hetkel võimalik detailselt ette kirjutada mõjude hindamise metoodikaid (eri teemade lõikes), kuna teada ei ole veel KEVADe enda sisu, detailsus jne. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne KEVADe täpsusastmega. Nii ei saa KEVADe tegevuste üldiseks jäämisel ka mõjude hindamisel välja tuua konkreetseid otseseid mõjusid, vaid viidata eelkõige eeldatavatele suundumustele. Seejuures on asjakohane mõju hindamise käigus vajadusel välja tuua ka määramatus – kui mõju hindamise käigus tuvastatakse, et KEVAD jääb arengute suunamisel liiga üldiseks (et arengut reaalselt soodsas suunas juhtida), on asjakohane see mõju hindamise käigus riskina välja tuua. Samuti on asjakohane riskina välja tuua, kui mõju hindamise käigus tuvastatakse sisemine vastuolu erinevate KEVADE tegevuste vahel. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus KEVAD esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitab ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete 48 näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel. Eeldatavalt on hindamisel kasutatavaks peamiseks metoodikaks siiski kvalitatiivne eksperthinnang. Täiendavaid eriuuringuid mõjude hindamise käigus hetkel vajalikuks ei peeta. KEVADe rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 kaitsealade võrgustikule viiakse läbi vastavalt vajadusele loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJSe § 45 alusel. Natura hindamisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“3 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"4. Natura hindamine viiakse läbi vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) KSH aruande koostamise etapis. Natura eelhindamisel tehakse kindlaks, millised KEVADes kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige täiendavat tähelepanu Natura asjakohase hindamise etapis. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et arengukava elluviimise mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole välistatud, tuleb KSH käigus jätkata Natura asjakohase hindamise etapiga. Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura asjakohase hindamise läbiviimisel lähtutakse eelpool viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele hinnatakse strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas KEVAD võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega. Vastavalt KeHJSele tuleb KSH aruandes käsitleda ka alternatiivseid arengustsenaariumeid. Seda on võimalik teha ainult juhul, kui alternatiivseid arengustsenaariumeid käsitletakse ka hinnatava arengudokumendi koostamisel (st, KSH saab teha küll ettepanekuid, aga ei saa ise tekitada stsenaariumeid, mida arengukava koostamisel reaalselt ei käsitleta). Käesoleva programmi koostamise hetkel ei ole teada, et KEVAD sisaldaks erinevaid terviklikke arengustsenaariumeid (pigem ei peeta seda tõenäoliselt vajalikuks). Aga juhul, kui KEVADe töö käigus tekivad tegevussuundade sees alternatiivsed stsenaariumid, tuleb neid ka mõjude hindamise käigus hinnata ja võrrelda. 3 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 4 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 49 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu 8.1 Asjaomased asutused Vastavalt KeHJS § 361 peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt KEVAD 2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja palub ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht.  Haridus- ja teadusministeerium  Justiitsministeerium  Kaitseministeerium  Kultuuriministeerium  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium  Maaeluministeerium  Rahandusministeerium  Siseministeerium  Sotsiaalministeerium  Välisministeerium 8.2 Muud huvitatud osapooled Vastavalt KeHJS § 37 ja § 36 lg 2 p 6 teavitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja KSH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest muuhulgas isikuid ja asutusi, keda KEVADe alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu. Vastavate osapoolte nimekiri toodud programmi LISAs 3 „Kaasatavad isikud ja asutused“. 50 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava Alljärgnevas tabelis on esitatud KEVADe ja mõjuhindamise protsessi ühine ajakava. (Tegevuste osas, mis on veel toimumata, on tegemist eeldatava ajakavaga, mis võib protsessi käigus vajadusel täpsustuda.) Tabel 2 KEVADe ja mõjuhindamise protsessi ühine ajakava Aeg KEVAD tegevused Mõju hindamise tegevused Märts 2021 KEVAD algatamine – 11. märts 2021 KSH algatamine – 25. märts 2021 Juuli-August KEVADe üldstruktuuri loomine ja Mõjude hindamise programmi 2021 metoodika täiendamine ekspertgrupi leidmine September Töörühmade moodustamine 2021 Hetkeolukorra kirjeldamisega alustamine Mõjude hindamise programmi koostamine Oktoober- Strateegilise planeerimisdokumendi Juhtrühma avakohtumine November koostamise korraldaja kontrollib 14 päeva Hetkeolukorra kirjeldamine jooksul KSH programmi saamisest arvates 2021 programmi vastavust KeHJS § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele (KeHJS § 361 (2)) Juhtrühma kohtumine (valideeritakse töörühmade koostatud hetkeolukorra Detsember Asjaomastele asutuste poolt seisukoha analüüs) 2021 andmine programmi kohta (KeHJS § 361) KEVADe visiooni ja üldeesmärgi sõnastamine Jaanuar- Programmi täiendamine, tulenevalt Veebruar Alameesmärkide sõnastamine saadud seisukohtadest 2022 Programmi avalikustamine (KeHJS § 37) Märts 2022 Mõjude hindamise ekspertgrupi leidmine (hanke korraldamine) Programmi täiendamine, tulenevalt Tegevuste kirjeldamine eesmärkide avalikustamiselt saadud ettepanekutest Aprill 2022 saavutamiseks Mõjude hindamise ekspertgrupi leidmine (lepingu sõlmimine) Programmi KeHJS nõuetele vastavuse Mai 2022 kontroll ja nõuetele vastavaks tunnistamine (KeHJS § 39); 51  Mõjude hindamisega alustamine Juuni 2022 Juuli 2022 Arengukava koostamine August 2022 arengukava kooskõlastamine Mõjude hindamine ja mõjude hindamise töörühmades; aruande koostamine September arengukava kättesaadavaks tegemine 2022 juhtrühmale; algab huvigruppides kooskõlastamine ja arengukava täiendamine. Strateegilise planeerimisdokumendi Jätkub arengukava koostamine ja koostamise korraldaja kontrollib 21 päeva Oktoober jooksul aruande saamisest arvates kooskõlastamine huvigruppides ning 2022 aruande vastavust KeHJS §-s 40 täiendamine. sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust (KeHJS § 401 (2)) November Tagasiside koondamine ja arengukava Asjaomastele asutuste poolt seisukoha 2022 täiendamine. andmine aruande kohta (KeHJS § 401) Aruande täiendamine, tulenevalt saadud Detsember seisukohtadest; 2022 Avalikustamise korraldamine Aruande avalik väljapanek ja avalik Jaanuar 2023 arutelu (KeHJS § 41) Avalikustamise tulemuste alusel täiendatud aruande esitamine strateegilise planeerimisdokumendi Veebruar koostamise korraldajale nõuetele 2023 vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 42 (1)); Aruande kooskõlastamine (KeHJS § 42 (2)-(5) ); Aruande nõuetele vastavaks Arengukava kehtestamine ja sellest tunnistamine, sellest teavitamine ja Märts 2023 teavitamine (KeHJS §42 (11); §44) seiremeetmete määramine (KeHJS § 42 (6)-(10) ) 52 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] Esindaja: Krista Tõnisson, 626 0727, [email protected] Pressiesindaja: Agnes Aaslaid, 626 2910, [email protected] 10.2 Eksperdirühm Käesoleva programmi koostanud ekspertrühm on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 3 Programmi koostanud ekspertrühma koosseis Ekspert Roll (kaetav valdkond) programmi koostamisel Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Karl Kupits Vastab samuti KeHJS § 34 lg 4 nõuetele, osaleb käesoleva programmi koostamisel toetava KSH eksperdina; lisaks: keskkonnaandmed, maapõueressursside kestliku uurimise ning kasutamise korraldamine, metsanduse korraldamine, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Maarja Kõrkjas Metoodika väljatöötamises osalemine, hetkeolukordade kirjelduste ja strateegiliste dokumentide ülevaate koostamine ning ekspertide vahelise infovahetuse korraldamine Antti Roose Kliimapoliitika, kiirgusohutus, välisõhu kaitse, metoodika väljatöötamises osalemine Marko Kaasik Ilmainfo, välisõhu kaitse, kliimapoliitika, merekeskkond, keskkonnakorraldus Heikki Kalle Elurikkus, looduse mitmekesisus Juhan Ruut Ringmajandus Tuuli Vreimann Ringmajandus, jäätmekäitluse korraldamine Katri Sutt Jäätmekäitlus Kadri Normak Mere- ja veekeskkond Krista Keedus Keskkonnateadlikkus, sh keskkonnaharidus Olavi Grünvald Majandusvaldkond, sh infoühiskond, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldus (sh tulud ja kulud) Sotsiaalvaldkond, sh mõju regionaalarengule, demograafilised mõjud, Ann Ideon elukeskkond 53 Krista Lahtvee Keskkonnakorraldus, keskkonnaload, sh tööstusheide ja keskkonnatasud KSH juhtekspert Jaak Järvekülg kinnitab, et ta vastab KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viib mõjude hindamise läbi kahe hankega vastavalt programmi ja aruande koostamiseks. Sellest tulenevalt võib eksperdirühma koosseis aruande etapis muutuda. Juhul, kui eksperdirühma koosseis muutub, tuleb mõjude hindamise aruande koostamisse kaasata eksperdid, kelle pädevus kataks minimaalselt vähemalt alljärgnevalt loetletud rollid/mõjuvaldkonnad: - KSH juhtekspert (peab vastama KeHJS § 34 lg 4 nõuetele) - ringmajanduse (sh jäätmete) valdkond; - kliima valdkond; - välisõhu valdkond; - kiirgusohutuse valdkond; - veekeskkonna (sh merekeskkonna) valdkond; - maapõueressursside uurimine ja kasutamine; - elurikkuse (looduse mitmekesisuse) valdkond; - keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) valdkond; - keskkonnaandmete valdkond; - sotsiaalvaldkond; - majandusvaldkond; - metsanduse korraldamise valdkond; - maatoimingute korraldamise valdkond; - ilmainfo tagamise valdkond; - ruumilise planeerimise ekspert. Lisaks tuleb tähele panna, et ekspertmeeskonnal peab olema ka piisav pädevus, et katta kõiki käesolevas programmis (kontrollküsimustikus LISAs 2) loetletud mõjuvaldkondi ja teemasid5 piisavalt, et mõju hinnang anda. Vajadusel tuleb kaasata täiendavaid eksperte katmata teemade hindamiseks. 5 Hindamist vajavate valdkondade-teemade loetelu: looduskeskkond; elukeskkond; leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused; ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus; halduskoormus; infoühiskonna areng; põllumajanduse areng; regionaalpoliitika üldised eesmärgid; piirkondade regionaalareng; kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitika-kujundamise protsessides; asutuste korraldus; avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud; sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega; üldine julgeolek; suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; tervishoiukorraldus ja inimeste tervis; tööturg; töösuhe; töötervishoid ja tööohutus; sugude- vahelised suhted; riskirühma kuuluvate inimeste õigused; osalemine ühiskondlikus elus; haridussüsteem ja kultuur; rahvastiku areng. 54 11 Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad Lisatakse pärast seisukohtade laekumist. 55 12 LISAD LISA 1 KEVAD 2030 koostamise ettepanek LISA 2 Mõjude määratlemise kontrollküsimustik LISA 3 Kaasatavad isikud ja asutused 56  KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK Tallinn 2020 Keskkonnaministeerium Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (edaspidi määrus) § 2 lõikest 5 ning võttes aluseks 05.09.2019 Vabariigi valitsuskabineti otsuse punkt 7, esitab keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamiseks. Koostatav „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (edaspidi keskkonnavaldkonna arengukava) on riigi eelarvestrateegias määratud tulemusvaldkonna „Keskkond“ planeerimise aluseks ning see viiakse ellu programmide kaudu. 10.01.2019 otsustas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 15 kiita heaks eraldiseisva valdkonna arengukavana „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise, mis panustab samuti tulemusvaldkonda „Keskkond“. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel võetakse arvesse paralleelsest protsessist saadav tulem ning käsitletakse metsanduse tegevussuunda kooskõlas loodava arengukavaga „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab lisaks oma tegevusega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, mille keskseks planeerimise aluseks on valdkondlik arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ning mida viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu. Seetõttu jääb see valdkond (kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine) koostatavast keskkonnavaldkonna arengukavast välja. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat, millega on tagatud kesk-pikk tervikvaade valdkonna arengule. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse. Arengukava koostamisel lähtutakse nii üleriigilises strateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest sihtidest, Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärkidest kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest. Keskkonnapoliitika mõjutab paljusid teisi poliitikavaldkondi ja nende arengut, mis tulemusvaldkonna arengukava kontekstis tähendab, et keskkonnavaldkonna arengukavas planeeritav mõjutab suuremal või vähemal määral ka teisi tulemusvaldkondi ja nende arengut. Seetõttu on oluline arengukava koostamisse kaasata asjassepuutuvad osalised, et parandada tulemusvaldkondade koostööd ning toetada seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Arengukava on tihedamalt seotud tulemusvaldkondadega „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“ ja „Infoühiskond“. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus Nimetus: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ Kestus: 2023–2030 Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk Keskkonnavaldkonna arengukava koostamine on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärgiks on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele. Valitsuskabineti 05.09.2019 otsuse (päevakorrapunkt 7) kohaselt koostatakse tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud 2007. aastal koostatud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (edaspidi keskkonnastrateegia), mille eesmärgiks on olnud määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Praegu ei käsitle keskkonnastrateegia enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ehk ei kata terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Uus keskkonnavaldkonna arengukava hakkab asendama kehtivat keskkonnastrateegiat. Lisaks keskkonnastrateegiale on eri aegadel koostatud mitmeid kitsama valdkonna strateegilisi arengudokumente, mille sisu on erineva detailsusastmega ja millest kõik ei ole kooskõlas riigi strateegilise planeerimise tasandite ega määruse nõuetega ning on kinnitatud eri juhtimistasanditel. Need on järgmised: 1) „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“1; 2) „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“2; 3) „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“3; 4) „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“4; 5) „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“5; 6) „Riigi jäätmekava 2014–2020“6; 7) „Looduskaitse arengukava aastani 2020“7; 8) „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027“8; 9) „Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“9; 10) „Veemajanduskavad 2015–2021“10; 11) „Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2015–2021“11; 12) „Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020“12; 1 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia. 3 Koostamise kohustust reguleerib metsaseaduse § 7. Jätkudokument „Eesti metsanduse arengukava 2030“ on saanud Vabariigi Valitsuselt koostamise heakskiidu. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse- arengukava-aastateks-2021-2030. 4 Koostamise kohustust reguleerib maapõueseaduse § 47. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/polevkivi. 5 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava. 6 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020. 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf. 8 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027. 9https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm. 10 https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad. 11 https://www.envir.ee/et/uleujutused. 12 https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala.  13) „Eesti merestrateegia meetmekava 2017–2020“13; 14) „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022“14. Mitmed Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilised arengudokumendid (riigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava ja Eesti merestrateegia meetmekava) on koostatud väliskohustustest (rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja ELi direktiividest) tulenevate nõuete täitmiseks. Seetõttu on arengukava koostamise üks eesmärk analüüsida ja kokku leppida, kuidas on Eestil võimalik täita erisuguste väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid keskkonnavaldkonna arengukavas ning omada seejuures riigisiseselt keskset vaadet keskkonnavaldkonnale tervikuna. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja trende, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. Keskkonnavaldkonna arengukava esialgne valdkondlik jaotus on järgmine: 1. Ringmajanduse valdkond:  Tegevussuund 1 – ringmajanduse korraldamine  Tegevussuund 2 – jäätmekäitluse korraldamine  Tegevussuund 3 – maapõueressursside kestliku uurimise ning kasutamise korraldamine 2. Kliima, välisõhu ja kiirguse valdkond:  Tegevussuund 1 – kliimapoliitika korraldamine  Tegevussuund 2 – välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse tagamine 3. Mere- ja veekeskkonna valdkond:  Tegevussuund 1 – merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine  Tegevussuund 2 – vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine 4. Elurikkuse valdkond:  Tegevussuund 1 – looduse mitmekesisuse kaitse tagamine  Tegevussuund 2 – metsanduse korraldamine 5. Keskkonnateadlikkuse valdkond  Tegevussuund 1 – keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine 6. Ruumiandmete valdkond  Tegevussuund 1 – ruumiandmete ja ilmainfo tagamine  Tegevussuund 2 – maatoimingute korraldamine. Keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimise korrastamise vajaduse tingib ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine ning sellega seotud uued väljakutsed nii ELis kui ka 13 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia. 14https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava- 2019-2022. Eestis. Eri arengusuundade paremaks juhtimiseks koostatav keskkonnavaldkonna arengukava lähtub nii Eesti kui ka ELi pikaajalistest sihtidest ning pakub võimaluse muutunud oludega kohaneda. Keskkonnavaldkonna hetkeolukord Eestis Nii nagu maailmas, on ka Eestis keskkonnavaldkonnas peamiseks väljakutseks leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide täitmise vahel. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine mõjutavad ka eestimaalaste elukvaliteeti, meie loodust ja majanduskeskkonda15. Eesti inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste keskkonnahoidlikuks kujundamiseks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele, tuleb pidevalt tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale tuleb luua ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Eesti territooriumist on oluline osa kaitse all: 19,4% (2020. a) maismaast ja 18,7% merealadest (territoriaalmeri koos majandusvööndiga). Punase nimestiku viimase hinnangu järgi on Eestis soodsas seisus 50% liikidest, ohustatud liike on 3%, ohulähedasi 6%, paljude liikide seisund on teadmata. Kokku hinnati ca 14 000 taksonit16. Eestis on 60 ELis ohustatud elupaigatüüpi ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Neist on viimase loodusdirektiivi aruande17 järgi ebasoodsas seisundis 43% elupaikadest ja 44% liikidest, 7% liikide seisund on teadmata. Linnuliikide populatsiooni trend on languses 48%-l (lühiajaline trend 36%) Eestis pesitsevatest lindudest18. Looduskaitses tähtsustatakse üha enam ökosüsteemide terviklikku kaitset. Elupaikade sidususe tagamiseks on lisaks kaitstavatele aladele olulised ka neid ühendavad rohekoridorid. Toimivad ja elurikkad ökosüsteemid aitavad tagada mitmesuguseid inimese eluks vajalikke hüvesid (nt puhas vesi, õhk, toit) ning kohaneda kliimamuutustega. Probleemiks on Eestile iseloomulike elupaigatüüpide ning oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade jätkuv killustumine ja hävimine, mistõttu väheneb üldine elurikkus, keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Viimastel aastatel on olulist tähelepanu pööratud elupaikade seisundi parandamisele. Oleme taastanud rohkem kui 10 000 ha soid, 15 Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. 16 https://www.envir.ee/sites/default/files/ASO/LK110/punane_nimestik_agu_leivits.pdf. 17 Loodusdirektiivi rakendamise artikkel 17 kohane aruanne aastate 2013-2018 kohta: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/; https://www.eea.europa.eu/themes/biodiversity/state-of-nature-in-the-eu/article-17- national-summary-dashboards. 18 Linnudirektiivi rakendamise artikkel 12 kohane aruanne aastate 2013-2018 kohta: https://nature- art12.eionet.europa.eu/article12/. hoolduses on ca 40 000 ha pärandniite, oluliselt on panustatud kalade rändetakistuste kõrvaldamisele vooluveekogudes, viimase kümne aasta jooksul on eemaldatud enam kui 120 lõheliste rändetakistust meie jõgedel. Eesti metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul märkimisväärselt suurenenud. Mets kasvab umbes 2,33 mln hektaril, millest tulundusmetsi on ligikaudu 74,6% ja range kaitse all 14,1%19. Viimasel ajal on ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust. Metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte, koostatakse „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning arengukava koostamise eesmärgid on toodud Vabariigi Valitusele esitatud koostamise ettepanekus ning selle lisades20. Läänemere peamiseks probleemiks on eutrofeerumine, mida põhjustab toitainete (fosfori- ja lämmastikuühendite) sissekanne. Lisaks on halva seisundi põhjuseks ka saasteainete sissekanded, intensiivne kalapüük ja siirdekalade rändetõkked ning kudealade hävimine. Samuti halvendab mere seisundit globaalne kliima muutumine, mille tõttu merevesi magestub, soojeneb ja hapestub. Selleks, et saavutada mere hea keskkonnaseisund, tuleb mereressurssi kasutada kestlikult ning pöörata enam tähelepanu meetmetele, mis ohjavad toite- ja saasteainete koormusi, reguleerivad mereressursside kasutust (nt püügikvootide vastavusse viimine kalavarude seisundiga), taastamist (nt kudealade taastamine, rändeteede avamine) ning kasvatamist (nt vetika- ja karbikasvatus).21 Eesti pinnaveekogumitest 55% (2019. a)22 ja põhjaveekogumitest 79% (2018. a) on heas seisundis. Eesti vete seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette eelkõige põllumajandustegevusest, maaparandusest, reoveepuhastitest, amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemidest ja kanaliseerimata majapidamistest. Üheks veekogumite halva seisundi põhjustajaks on ka liiga suur ohtlike ainete sisaldus vees, elustikus või setetes. Paljud pinnaveekogumid on halvas seisundis ka hüdromorfoloogiliste või bioloogiliste kvaliteedinäitajate tõttu. Tihti ei ole teada vee bioloogiliste kvaliteedinäitajate halva seisundi põhjused. Nende väljaselgitamiseks tehakse veekogumite uuringuid ja seiret. Nitraaditundliku (edaspidi NTA) ala veeseire näitab, et vaatamata NTAl rakendatud meetmetele nitraatiooni sisaldus põhjavees siiski tõuseb23. Veekasutuses on oluline elanike pidev varustamine nõuetele vastava joogiveega ning reovee kokku kogumine ja puhastamine taskukohase hinnaga. Viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringute tulemusena on Eestis ühisveevärgiga ühendatud 89% ning ühiskanalisatsiooniga 83% elanikkonnast. Nõuetele vastavat joogivett saab suuremates asulates ühisveevärgist üle 99% tarbijatest (2008. a 69,3%). Kuigi praegune olukord on hea, siis 2018. a valminud analüüs24 näitas, et kui jätkub samasugune vee-ettevõtluse korraldus, sh hinnakujundamise poliitika, siis tulevikus ei suuda enamik vee-ettevõtteid riigipoolse lisaabita 19https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/smi_2019_tabelid_graafikud_0.pdf. 20https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. 21 https://www.envir.ee/sites/default/files/2019.05.29_koondaruanne_msrd.pdf. 22https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo. 23https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Pollumajandus_ja_veekaitse/nta_tegevuskava_2016_2020_elluviimise_ana lyys_120820.pdf. 24 https://drive.google.com/drive/folders/1cJucKqHiO6HI0lW3CbtkwJakpu-5J6mt. tagada raha reinvesteeringuteks ning kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks. Inimesi, kellel puudub võimalus liituda ühisveevärgiga, on Eestis ca 11% elanikkonnast. See osa elanikkonnast tarvitab joogiveena kaevuvett, mis ca 70%25 juhtudest ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele. Eesti majandus on väga ressursi- ja heitmemahukas. Tegemist ei ole vaid keskkonnaküsimusega. Euroopa tööstusettevõtete kuludest moodustavad keskmiselt 40% väljaminekud toormele. Koos energia ja veega on see 50% tootmise kogukuludest. Eesti on ressursikasutuse poolest üsna kehval positsioonil võrreldes ELi teiste riikidega. Kodumaine materjalitootlikkus (SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe) oli 2017. aastal Eestis 0,56 euro/kg, ELi keskmine oli samal ajal ca neli korda kõrgem. Kui juurde arvestada ka kulud jäätmekäitlusele, siis on selge, et heaolu tagamine ei ole ilma muutusteta võimalik. 2018. aastal võeti Eestis ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse 31% jäätmetest, mis on kaugel vajalikust tasemest. Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii tootmises (tootedisain, mis tagab pikema eluea, parandatavuse ja materjali taaskasutatavuse), tarbimises (ühekordse kasutusega toodete vähendamine) kui ka jäätmekäitluses (materjal võetakse uuesti tootesisendina ringlusse). Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Ringmajanduse arendamiseks eri valdkondades tuleb koostada laiapõhjaline ringmajanduse strateegiline nägemus ning töötada välja konkreetsed rakendusmeetmed. Ringmajanduse kontekstis on eriti oluline vähendada jäätmete teket ja pakendamist, võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted, suurendada jäätmete ja teisese toorme ringlussevõtmise võimalusi ning jäätmete liigiti kogumist. Kandev roll selles on ka teadlikkuse parandamisel. Samas on selge, et Eesti jääb kasutama tooret ka looduskeskkonnast endast ja see on samuti meie arengupotentsiaal. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb uurida ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti viimase, 2020. aasta märtsis avaldatud kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) inventuuriaruande26 kohaselt oli Eesti KHG heide 2018. aastal ligikaudu 20 mln tonni CO2 ekvivalenti (edaspidi CO2 ekv). Kui võtta arvesse ka maakasutuse ja metsanduse sektor, kus seotakse igal aastal ligikaudu 2 mln tonni CO2 ekv, siis oli 2018. aastal Eesti KHG netoheide ligikaudu 18 mln tonni CO2 ekv. Kuigi esialgsete ja veel kinnitamata andmete järgi on tänaseks Eesti KHG koguheide vähenenud ligi 60% võrreldes 1990. aasta tasemega, on Eesti majandus ühe elaniku kohta arvestatuna jätkuvalt üks heitemahukamaid Euroopas27. Kuigi meie regioonis ei avaldu kliimamuutused nii ekstreemselt kui mujal, on kliimamuutuse ilminguid üha enam tunda ka meil. Näiteks on õhutemperatuur Eestis viimastel aastakümnetel 25 https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Uuringudjaaruanded/2020/hajaasustuspiirkondade_joogivee_aruanne_140 920.pdf 26 https://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_1990-2018_15.03.2020.pdf 27 https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=sdg_13_10&language=en tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, mistõttu väheneb jää- ja lumikate ning esinevad kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid28. Nii sooje talvesid kui viimastel aastatel ei ole Eestis olnud alates 1961/196229. Lisaks inimtegevusele avaldab muutuv kliima mõju kogu loodusele, mille tagajärjel väheneb elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning haiguste ja võõrliikide levikus. Tuleb astuda vastu väljakutsele vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes, et tagada ühiskonna ja ökosüsteemide valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada30. Samuti on oluline suurendada Eesti elanike teadlikkust kliimamuutustest, see on madalam kui ELi keskmine. Aprillis 2019. aastal tehtud eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab Eestis peaaegu kuus vastajat kümnest (59%), et kliimamuutus on väga tõsine probleem, samal ajal oli ELi keskmine 79% 31. Eesti õhu kvaliteet on seiretulemuste kohaselt üldiselt hea ning transpordi, tööstuse ja energeetika sektoritega seotud välisõhu saasteainete heitkogused on enamike saasteainete lõikes olnud järjepidevalt languses. Lühiajalisi kõrgemaid saastetasemeid esineb tööstuspiirkondades ning suure kohtkütte osakaaluga elamukvartalites. Tööstuspiirkondades on probleemiks lõhnahäiringud ning põllumajandussektori tootmismahtude kasvu korral on vaja rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide täitmiseks ammoniaagi heitkoguseid rohkem vähendada. Strateegiliste mürakaartide alusel on vähenenud elanike arv, kes elavad kõrge müratasemega piirkondades. Kiirgusohutus Eestis on tagatud inimese ja keskkonna kaitseks korraldatava kiirgustegevuse reguleerimise, asjakohase seire ning järelevalve korraldamisega. Välja on antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on ohutusnõuete eiramine kiirgusallikaga töötamisel ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Samuti võivad ohuolukorra tekitada avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, varastatud või leitud radioaktiivne aine. Eesti territooriumil asub 15 automaatseirejaama, mille kaudu jälgitakse Eesti territooriumi gammakiirguse taset. Olulisim muudatus kiirgusvaldkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuleb Eestisse rajada 2040. aastaks. Sellele peab eelnema põhjalik analüüs, õigusaktide täiendamine ning sätestada tuleb lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust, nagu siseõhu radoonisisaldus ja radionukliidid joogivees. Liigsest looduslikust kiirgusest parema ülevaate saamiseks tuleb lähitulevikus teha mitmed uuringud. Samuti on oluline kiirgusohutuse tagamine meditsiinikiirituse protseduuridel – Eestis tehakse igal aastal rohkem kui 300 000 inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures on oluliselt suurenenud kompuutertomograafia protseduuride arv. Eestis on juba praegu olemas suur hulk andmeid, sh keskkonnaandmeid, kuid nende taaskasutamine on raskendatud. Järjepidevalt tuleb teha tööd selle nimel, et muuta andmeid avaandmete kaudu kergesti kasutatavaks nii avaliku sektori sees eri asutuste vahel kui ka 28 Keskkonnaagentuuri poolt koostatud Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2050, https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. 29 https://www.ilmateenistus.ee/2020/03/erakordselt-sooja-talve-ulevaade/. 30 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf. 31 https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/support/docs/ee_climate_2019_et.pdf. kolmandatele osalistele. Eesti on avaandmete valdkonnas jõudmas maailmas teedrajavaks riigiks. Järjest enam tuleb tegeleda andmehaldusega, mis tähendab ülevaadet olemasolevatest andmetest, sellest, kes andmete eest vastutab, andmetele ligipääsust, andmete koosseisust, andmekvaliteedist jne. Andmete jagamine, kasutamine ja taaskasutus on muutumas loomulikuks osaks Eesti digiriigi toimimisest. Eri valdkondade loodus- ja tehiskeskkonda kujundava planeerimisalase kompetentsi koondamiseks, poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste mõju paremaks analüüsimiseks on vaja kvaliteetseid ruumiandmeid. Ruumiandmeid näeme enda ümber kõikjal, nii tänaval kui ka looduses matkates, nii autoga ringi sõites kui ka lennukiga üle Eesti ja Läänemere lennates, ja neid andmeid kasutatakse ruumiotsuste tegemisel. Ruumiloomealast pädevust ja ruumiandmete kasutamise oskuse taset on vaja tõsta ühiskonnas läbivalt. Kuivõrd ruumiandmeid tekib väga erinevates teemavaldkondades, siis nende paremaks ärakasutamiseks on olulised võtmevaldkonnad andmete digiteerimine, masinloetavus, kättesaadavus, ajakohasus ja mis kõige tähtsam – koostalitlusvõime. Digitaalsete lahenduste laiem rakendamine on valdkondade-ülene oluline arengusuund ning keskkonnaandmete kättesaadavuse parandamine ja usaldusväärsuse suurendamine digitaliseerimise abil toetab tarkade poliitikaotsuste tegemist ja protsesside tõhusamaks muutmist. Satelliidiandmetel, suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur potentsiaal mitmesuguste prognooside tegemisel ning nende tehnoloogiate rakendamist suunaga keskkonnaandmetele tuleb toetada. Tehisintellekti rakendatakse järjest enam selleks, et teha paremaid andmepõhiseid otsuseid, luua uut lisandväärtust ning muuta protsesse efektiivsemaks ja kasutajakeskseks. Digitaliseerimine on välja toodud ka eraldi prioriteedina Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel lähtutakse peamiselt kahest Eesti riigi arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalisest sihist: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Seatud sihtide saavutamiseks toetatakse arengukavaga muutuste elluviimist peamiselt riigi arengustrateegia valdkondades „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“. Oluliste muudatuste, sh ringmajanduse põhimõtetele ning kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku eesmärgiks on aidata kaasa tasakaalu leidmisele keskkonnakaitse ning keskkonnakasutuse vahel. Olulisemad muudatused Euroopa Liidus ELi eesmärgiks on siduda keskkonnapoliitika teiste poliitikavaldkondadega ja aastatel 2020 kuni 2021 on toimumas palju strateegilisi muudatusi. Keskkonnavaldkonna arengukava peab olema kooskõlas 2020. aasta lõpul valmiva Euroopa Liidu 8. keskkonnategevuskavaga (the 8th Environment Action Programme) ning 11. detsembril 2019. a avalikustatud Euroopa rohelise kokkuleppega (Green Deal), mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Eesti jaoks tähendab see mitmes poliitikavaldkonnas (nt energia- ja kliimapoliitika, ringmajandus, transport ja liikuvus, ökosüsteemid ja elurikkus) ELi tasandil läbirääkimist ning kokkulepitud sihtide saavutamiseks riigisiseste eesmärkide ümbervaatamist. ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on ELis ülevaatamisel aastaks 2030 seatud kliimaeesmärk ambitsiooniga seda tõsta. Euroopa kliimaseaduse ettepaneku eesmärk on sätestada ELi-ülene 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ja kehtestada selle saavutamise raamistik. Seejuures vaadatakse üle senine energia- ja kliimapoliitika raamistik, sh ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv ning muudes sektorites kasvuhoonegaaside heidet mõjutavad nõuded. Ajakohastatud kliimapoliitika eesmärke riikliku kasvuhoonegaaside koguheite vähendamiseks kajastab ka koostatav keskkonnavaldkonna arengukava. Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt avaldatakse ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia 2021. aasta esimeses pooles. ELi uus kohanemise strateegia on oluline element Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide, sh 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Uus ja ambitsioonikam ELi kohanemise strateegia seab uued prioriteedid, et suurendada kliimamuutustele vastupanuvõimet, olles seejuures sünergias teiste Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, põllumajanduse strateegiadokument „Talust toidulauani“, ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel, ELi metsastrateegia ja Euroopa kliimapakt. Rohelise kokkuleppe üheks uueks algatuseks on koostada ringmajanduse põhimõtetele ülemineku toetamiseks uus Euroopa ringmajanduse tegevuskava, mis koos tööstusstrateegiaga püüavad tagada puhtamat, ressursitõhusamat ja konkurentsivõimelisemat majandust Euroopas. Ringmajanduse eelduseks on ressursside parem kasutus. See hõlmab nii ökodisaini põhimõtteid, ühtset tootepoliitika raamistikku (nt digitaalne tootepass), jäätmete infrastruktuuri arendamist kui ka tootmise tarneahelate ressursitõhusust. Need tagavad toodete ühtlase kvaliteedi üle liidu ning mõjutavad ja suunavad ka imporditavate kaupade kvaliteeti, suurendavad jäätmete kasutamist uue tootmisressursina esmase toorme asemel ja kiirendavad seeläbi üleminekut ringmajandusele. Ringmajanduse ja digitaliseerimise koostöövõimalused on Eestile potentsiaalseks eduvaldkonnaks. Rohelise kokkuleppe algatuste alla kuulub ka kestlik kemikaalistrateegia, millega soovitakse lihtsustada ja tugevdada kemikaale käsitlevaid ELi eeskirju. Eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest, innustada ohutute ja kestlike alternatiivide väljatöötamist ning muuta ohutute kemikaalidega kauplemine ELis veelgi lihtsamaks. ELi kestlik kemikaalistrateegia toetab ELi tasandi tegevusi ka 2021. aastal kokku lepitava rahvusvahelise keskkonnahoidliku kemikaali-ja jäätmeraamistiku rakendamisel. Euroopa Komisjon on esitanud elurikkuse strateegia 2030, mis esitab ELi elurikkuse hea seisundi saavutamiseks vajalike peamiste poliitikasuundade ja meetmete esialgse ülevaate, et peatada elurikkuse kadu Euroopas. ELi uue strateegia raames on Eesti jaoks oluline ebasoodsas looduskaitselises seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamine, mh taastamise abil ning kaitsealade võrgustiku toimimise tagamisega. ELi uued suunad elurikkuse valdkonnas on oluliseks sisendiks koostatavasse keskkonnavaldkonna arengukavasse. ELi uue kavandatava metsastrateegia peaeesmärk on tagada kestlik metsamajandamine ja parandada sidusust poliitikavaldkondade vahel. Uus metsastrateegia on oluline instrument jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel poliitikavaldkondade vahel, eelkõige ELi tasemel. Uus metsastrateegia peab omakorda arvestama teiste poliitikavaldkondadega, kuna ühelt poolt võib metsandus pakkuda lahendusi kliimamuutuste mõju leevendamisel ja kohanemisel, samuti elurikkuse, bioenergeetika ning bio- ja rohemajanduse edendamisel, kuid teisalt on oluline ka metsade enda elujõulisuse ja tervise säilitamine ja seda ka muutuvas kliimas. Euroopa vesinikustrateegia juhindub rohelise kokkuleppe eesmärgist vähendada energiasüsteemide kasvuhoonegaaside heidet, mille arvele langeb praegu 75% kogu KHG heitest ELis. Strateegia eesmärk on välja töötada taastuvate ja vähese süsinikusisaldusega kütustele konkreetne terminoloogia ja definitsioonid ning luua neile Euroopa-ülene sertifitseerimissüsteem. Euroopa Komisjoni hinnangul on pikas perspektiivis taastuvallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgi saavutamiseks ja sidusaim võimalus energiasüsteeme lõimida. Globaalne keskkonnaandmete strateegia Märtsis 2019 Eesti eesistumisel toimunud ÜRO 4. keskkonnaassambleel (UNEA-4) vastu võetud ministrite deklaratsiooniga lepiti muu hulgas kokku, et ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) koostab aastaks 2025 globaalse keskkonnaandmete strateegia. Keskkonnaandmete strateegia eesmärgiks on aidata ÜRO liikmesriikidel, sh Eestil, keskkonnaga seotud andmete kogumist ja kvaliteeti ühtlustada, toetada keskkonnaseire süsteemide arendamist ning ÜRO- siseselt keskkonnaandmete haldamist ja kasutamist paremini koordineerida. Strateegia elluviimise tulemusel hakkavad riigid keskkonnaandmeid jagama võrreldavatel alustel, kasutades ühtseid standardeid. UNEA-4 presidendina jätkab Eesti globaalse keskkonnaandmete strateegia poliitilise visiooni vedaja rolli. Eesti on UNEPile globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamisel riikidest üheks olulisemaks partneriks. Eesti huvi on lüüa aktiivselt kaasa globaalse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamisel, luua Euroopa Liidu asjakohaste algatuste, riigisiseste strateegiate ja globaalse keskkonnaandmete strateegia vahel sünergia ning samuti edendada kootööd UNEPiga. Kokkuvõtteks on keskkonnavaldkonna arengukava koostamise eesmärgid järgmised:  korrastada keskkonnavaldkonna olemasolevate strateegiliste dokumentide süsteem;  toetada Eesti pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist, eelkõige arengustrateegiates „Eesti 2035“, „Säästev Eesti 21“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kavandatut;   arvestada Euroopa Liidu poliitika eesmärkidega ning pakkuda samal ajal võimalust suunata Euroopa Liidu tasandil valdkonna poliitikasuundi riigisiseste eesmärkide täitmiseks;  toetada ÜRO ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamist, kus Eesti väljakutsed seonduvad eelkõige jäätmekäitluse ja jäätmete ringlussevõtu tõhustamise, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning looduse mitmekesisuse hoidmisega32. Arengukava koostamise protsess, ajakava ning kaasamiskava Arengukava koostamise protsessi, sh vajaliku metoodilise toe ning lõpptulemuse eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse heast kaasamise tavast. Arengukava koostamise protsessi algatamisest teavitatakse avalikkust ja huvigruppe, samuti luuakse veebileht olulise ja ajakohase informatsiooni edastamiseks. Avalikkust kaasatakse ka arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi programmi ja aruande avalikustamise käigus. Lähtudes määruse § 2 lõikest 4, moodustab keskkonnaminister valdkonna arengukava koostamiseks juhtkomisjoni. Juhtkomisjon koosneb asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest ning ekspertidest. Juhtkomisjoni moodustamisel ja valdkonna arengu planeerimisel lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest. Eri osaliste kaasamine arengukava koostamise protsessis loob head eeldused edaspidiseks koostööks partneritega arengukava elluviimisel. Juhtkomisjoni nõuandev roll jätkub pärast arengukava valmimist selle elluviimisel ning seirel. Ettepanek keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjoni organisatsioonilise koosseisu kohta: - Keskkonnaministeerium - Riigikantselei - Rahandusministeerium - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Haridus- ja Teadusministeerium - Maaeluministeerium - Teaduste Akadeemia - Eesti Linnade ja Valdade Liit - Eesti Keskkonnaühenduste Koda - Eesti Looduskaitse Selts - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon - Noorte Keskkonnanõukogu. 32 Lühikokkuvõte ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/luhikokkuvote_ulevaade_tegevuskava_2030_elluviimisest_juuni2020.pdf. Arengukava koostamise paremaks korraldamiseks on plaanis moodustada kuus laiapõhjalist valdkondlikku töörühma: ringmajandus; kliima, välisõhk ja kiirgus; mere- ja veekeskkond; elurikkus; keskkonnateadlikkus ning ruumiandmed. Töörühmade ülesandeks on selgitada välja valdkonna hetkeolukord ja probleemid, täpsustada eesmärke, teha ettepanekuid poliitikainstrumentide valikul ja mõõdikute seadmisel. Igat valdkondlikku töörühma juhib asekantsler, keda toetavad vastavas valdkonnas tegevussuunajuhid. Töörühmade kasutamine annab võimaluse kaasata arengukava koostamise protsessi võimalikult operatiivselt erialaeksperte ning anda võimalus kaasa rääkida valdkonna arengusuundade planeerimisel. Juhtkomisjoni ja töörühmade täpsemad ülesanded, vastutus ning töökorraldus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Arengukava kinnitamise ajaks on planeeritud veebruar 2023. Arengukava koostamise ja kaasamise esialgne ajakava, mida täpsustatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist koostöös partneritega, on järgmine: oktoober–november 2020 - Arengukava algatamise ettepaneku kooskõlastamine ning esitamine Vabariigi Valitsusele detsember 2020–jaanuar 2021 - Juhtkomisjoni moodustamine - Valdkondlike seoste väljaselgitamine teiste valitsemisaladega - KSH protsessi algatamine jaanuar–märts 2021 - Avaüritus huvigruppidega - Arengukava aja- ja tegevuskava tutvustamine ja täpsustamine koostööpartnerite ja huvigruppidega - Valdkondlike töörühmade loomine aprill–juuli 2021 - Globaalsete trendide kirjeldamine - Eesti hetkeolukorra kirjeldus - Valdkonnapõhiste alusuuringute andmete kogumine august–detsember 2021 - Arengukava põhistruktuuri ja eesmärkide väljatöötamine - Sekkumisloogikate kindlaksmääramine ning arutelud - Mõõdikute väljatöötamine jaanuar–aprill 2022 - Arengukava teksti ühtlustamine, toimetamine, esialgse eelnõu valmimine mai–august 2022 - KSH aruande kooskõlastamine, täpsustamine ja väljapanek - Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja täiendamine september - KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine - Arengukava eelnõu kooskõlastamine  oktoober 2022 - Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele november 2022–veebruar 2023 - Vabariigi Valitsus esitab arengukava eelnõu Riigikogule arutamiseks - Vajaduse korral arengukava täiendamine ja kooskõlastamine - Vabariigi Valitsus kinnitab arengukava Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude hindamisel on aluseks võetud mõjude hindamise metoodika33 ja kontrollküsimustiku põhimõtted34. Olulisem positiivne mõju arengukava eesmärkide elluviimisel avaldub eelkõige elu- ja looduskeskkonnale. Iga eesti inimese elukvaliteeti mõjutab puhta õhu, vee, mulla ja elurikkuse säilimine. Elukeskkonna kujundamine, mis arvestab nii inimeste heaolu kui ka loodusressursside kestliku kasutamise põhimõtetega, mõjutab suures ulatuses ka majandust. Keskkonnaeesmärkide saavutamisel on oluline roll lisaks riigile ka kohalikel omavalitsustel, kes aitavad oma tegevusega toime tulla keskkonnavaldkonna probleemidega. Mõju Mõju Mõju Sihtrühma Võimaliku ebasoovitava ulatus sagedus suurus mõju kaasnemise risk Sotsiaalsed, sh keskmine keskmine suur väike demograafilised mõjud Mõju riigi julgeolekule ja keskmine keskmine keskmine väike välissuhetele Mõju majandusele suur keskmine suur keskmine Mõju regionaalarengule keskmine keskmine suur väike Mõju elu- ja suur suur suur väike looduskeskkonnale Mõju riigiasutuste ja keskmine keskmine suur keskmine kohalike omavalitsuste korraldusele Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 135 kohaselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel keskkonnakaalutluste arvestamine, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ning kestliku arengu edendamine. 33 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf. 34 www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/hea-oigusloome-ja-seadusloomeplaanid. 35https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007#para35lg1. Saatja: Kristel Järve <[email protected]> Saadetud: 04.01.2022 14:46 Adressaat: TTJA <[email protected]>; yld-ria <[email protected]>; info transpordiamet <[email protected]> Koopia: Joonas Pärenson <[email protected]> Teema: Keskkonnavaldkonna arengukava mõjude hindamise programmi seisukohtade esitamine Manused: image001.jpg; Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskko... (1).asice Tere Edastan infoks ja vajadusel seisukoha esitamiseks Keskkonnaministeeriumi saadetud seisukoha küsimise Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta. Tegemist on mahuka arengukavaga, mis hõlmab põhimõtteliselt kogu Keskkonnaministeeriumi vastutusala, ainsana koostatakse eraldi veel ka Metsanduse arengukava aastani 2030. Vastavalt programmis toodule on KEVADes käsitletavad läbivad valdkonnad: - elurikkus, - kliimapoliitika ja - ringmajandus ning tegevussuunad: - jäätmekäitluse korraldamine, - maapõueressurside kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamine, - välisõhu kaitse, - kiirgusohutuse tagamine, - vee kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine, - merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine, - looduse mitmekesisuse kaitse tagamine, - metsandus, - maatoimingute korraldamine, - ruumiandmete tagamine, - ilmainfo tagamine, - keskkonnakorraldus, - keskkonnateadlikkuse ja –hariduse kujundamine Keskkonnaministeerium soovis saada MKMi valitsemisala asutustelt ühist seisukohta. Juhin tähelepanu, et tegemist on esialgu programmiga, mitte veel mõjude hindamise aruandega ning et ka arengukava eelnõud ennast ei ole veel koostatud. Palun Teilt nii pea kui võimalik (aga sel nädalal kindlasti) eelinfot meiliaadressil [email protected], kas Teie asutusel on huvi seisukoha esitamiseks juba siin, programmi tasandil (manuses olevad failid) ning sõltuvalt sellest otsustame edasise protsessi ühise seisukoha kujundamiseks. MKM on asutuseüleselt seisukohta juba kujundamas. Ühise seisukoha väljasaatmise tähtaeg on 14. jaanuar. Samuti soovin infot vajaduse kohta edaspidiseks kaasamiseks (programmi lisa 3), seda ka juhul, kui praegu saadetud programmile seisukohta esitada ei soovi. Lugupidamisega Kriste Järve Strateegilise planeerimise osakonna strateegianõunik +372 639 7619| [email protected] www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium