Vaideotsus

Advokaadibüroo Sorainen AS [email protected] Pärnu mnt 15 Meie 21.10.2021 nr 2-5/21/0082/20 10141, Tallinn TTJA seisukoht Austatud Vaidlustatav toiming Finest Bay Area Development OÜ keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse tagastamine nr 16-7/21-06580-047 RESOLUTSIOON Jätta Finest Bay Area Development OÜ 10.09.2021 vaie rahuldamata. I. Asjaolud 1. Finest Bay Area Development OÜ esitas 28.04.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotluse nr 16-7/21-06580-039 keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks (taotlus) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1, § 6 lg 1 pd 14, 17, 17¹ ja § 26¹ lg 1 alusel. Finest Bay Area Development OÜ soovib ehitada Soome ja Eesti vahelist merealust raudteetunnelit ja tehissaart, mis on ette nähtud tunneli teenindamiseks. 2. TTJA tagastas taotluse 13.08.2021 KeHJS § 261 lg 6, VeeS § 221 lg 2 p alusel tunneliprojekti KMH algatamiseks Soome ja Eesti vaheline raudteetunneli ja tehissaare rajamiseks kavandatava tegevuse perspektiivituse tõttu (TTJA kiri nr 16-7/21-06580-047). TTJA põhjendas, et antud projektile ei ole võimalik anda ilma kohustuslikku riiklikku planeerimisprotsessi ja sh keskkonnamõjude strateegilist hindamist läbi viimata tegevusluba. Seega ei olnud võimalik algatada ka eraldiseisvat keskkonnamõjude hindamist, kuivõrd selle eelduseks on hoonestusloa andmise võimalikkus. Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. 3. Finest Bay Area Development Estonia OÜ (registrikood 14618079; Finest Bay) esitas Advokaadibüroo SORAINEN AS kaudu 10.09.2021 vaide taotluse tagastamisele. Kokkuvõttes on Finest Bay seisukohal, et TTJA peab haldusakti andmise taotluse tagastamise Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  tagajärjed kõrvaldama ehk tegema otsuse asja uueks otsustamiseks KeHJS § 261 lg 1 alusel (HMS 72 lg 1 p 3). 4. Vaide esitaja hinnangul on loodud eeldused merealuse tunneli rajamiseks. Nimelt Soome ja Eesti vahelise tunneli ja tehissaare ehitamise projekt on olemuselt piiriülene ja hõlmab nii Soomet kui Eestit. 26.04.2021 allkirjastas Majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsuse toetusel Eesti nimel Soomega ühise kavatsuste protokolli (edaspidi MoU) kahe riigi koostööks transpordisektoris. MoU eesmärk on edendada suuri transpordiprojekte, sh Tallinn-Helsingi tunneli projekti. II. TTJA seisukoht vaide lubatavuse küsimuses 1. TTJA on seisukohal, ta ei ole Finest Bay Area Development OÜ keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse tagastamisel rikkunud õigusnorme ega ka kellegi subjektiivseid õiguseid. 2. Lisaks omab TTJA hinnangul praegusel juhul tähtust reegel, mille kohaselt haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega), v.a teatud erandjuhtudel, mil toimingu vaidlustamine on lubatud haldusaktist eraldi (HMS § 72 lg 2 ja lg 3 p-d 1-5). Käesolevaks ajaks sisulist otsust tehtud ei ole. Hetkel ei ole seega tegemist olukorraga, mis võimaldaks vaidlustada taotluse tagamise toimingut vaidemenetluses. Samuti ei esine ka erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt võiks toimingut eraldi vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt leiab TTJA, et taotluse esitajal puudub käesoleval ajal õigus vaide esitamiseks, sest vaie on esitatud menetlustoimingu peale, mis ei ole vaide korras vaidlustatav. 3. Kohtupraktikas on lisaks täpsustunud, et keskkonnamõjude algatamata jätmise vaidlustamine on lubatav üksnes juhul, kui kohustus keskkonnamõjude hindamine läbi viia põhineb vahetult seadusel ega jäta haldusorganile kaalutlusruumi (vt RKHKm nr 3-3-1-63-11, p 8 ja nr 3-3-1- 64-11, p 11). Seda, et keskkonnamõjude hindamise algatamine toimub KeHJS § 261 lg 1 puhul haldusorgani kaalutlusõiguse alusel, saab järeldada juba seaduseteksti sõnakastutusest (vt märksõna „võib“, KeHJS § 261 lg 1). III. TTJA seisukoht asja sisulise lahendamise küsimuses 4. Sõltumata vaide esitamise võimalusest soovib TTJA töötada asjale sisulise lahenduse leidmise suunas. Sellest lähtudes selgitab TTJA põhjuseid, miks ta ei pea keskkonnamõju hindamise menetluse algatamist võimalikuks käesoleval ajal ning milliseid samme saaks taotleja eesmärgi saavutamisel järgmisena ette võtta. 5. TTJA tagastas Finest Bay Area Development Estonia OÜ taotluse perspektiivituse motiivil. TTJA osundab enda 13.08.2021 kirjas taotleja tegevuse perspektiivitusele, sest riigi eriplaneering on hoonestusloa andmise üks kohustuslik eeldus (VeeS § 221 lg 2 p 3). Perspektiivitu on olukord, kus ei oleks sõltumata KMH läbiviimisest võimalik anda hoonestusluba. Valminud KMH ei oleks sellisel juhul sisendiks edasistele tegevustele hoonestusloa menetluses. Riigi eriplaneeringuta ei ole teada ka meretunneli kavandatav asukoht, mis omakorda on aluseks vastavas asukohas keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. TTJA on taotluse tagastamisel seega osundanud riigi eriplaneeringu kohustusele kui sisulisele eeldustele, mille täitmisel on võimalik taotlus uuesti lahendada. 6. TTJA ei saa nõustuda vaides toodud väitega, et Soome lahte ehitamine on vabalt lubatud tegevus. Tegelikkuses tuleb järgida oluliselt suuremas mahus loakohustusi kui see on maismaal 2 (5)  ehitades (mis samuti ei ole reeglina vaba tegevus). Lisaks ehitusloale tuleb Soome lahte ehitamiseks läbi viia hoonestusloa algatamise menetlus, samuti hankida ka hoonestusluba. Finest Bay Area Development Estonia OÜ võimalus taotleda keskkonnamõju hindamise läbiviimist oleks olemas siis, kui tal oleks vähemalt perspektiiv hoonestusloa menetluse algatamiseks VeeS § 221 alusel. Olukorras, kus ei ole täidetud hoonestusloa andmise menetluse algatamise kohustuslikud tingimused, ei ole KMH läbiviimine õiguslikult perspektiivne tegevus. 7. Samas on TTJA enda 13.08.2021 kirjas ka sisulisest vaatenurgast lähtudes põhjendanud, miks on esmalt vajalik kehtestada riigi eriplaneering ja selle käigus koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Riigi eriplaneeringu põhieesmärgiks on tunnelile sobiva asukoha leidmine. Ilma meretunneli asukohta teadmata ei ole eesmärgipärane (kogu) Põhja- Eesti rannikuala keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Samuti ei ole käesoleval hetkel otstarbekas asuda KMH-d läbi viima teatud kindlas piirkonnas, kuivõrd planeerimisprotsessid võidakse jõuda teistsugusele lahendusele tunneli asukoha suhtes. 8. Riigi planeerimismenetluste läbiviija RaM-i 21.07.2021 kirjas nr 15-1/4098-3 selgitatakse, et Soome ja Eesti vahelise tunneli ja tehissaare puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, mida kinnitab ka Eesti ja Soome vahel ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine 26.04.2021, mille artikli 3 lõige 1 rõhutab riikide juhtrolli olulisust projekti eestvedamisel. Tulenevalt planeerimisseaduse § 27 lõigetest 1-3 tulenevalt tuleb selliste ehitiste rajamiseks koostada riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringu koostamise esimeses etapis ehk asukohavaliku eelvaliku teostamisel leitakse ehitistele sobivaim asukoht ja viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001.a direktiivist 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) tuleneb, et KSH eesmärgiks on selgitada ja arvestada keskkonnamõju otsustusprotsessi varajases staadiumis, kui kavandatava tegevusega seotud põhimõttelised alternatiivid on veel otsustamiseks avatud ehk nn „raamistiku loomisel“ tulevikus kavandatavate keskkonnamõjuga projektide jaoks. Eeltoodut on toetanud Riigikohus oma lahendi 3-16-1472 punktis 22. 9. Taotleja on välja toonud, et riigi kohustus algatada praegusel juhul keskkonnamõjude hindamise menetlus (sh ilma hoonestusloa saamise võimaluseta) tuleb riikidevahelistest kokkulepetest, aga ka EL direktiivist 85/337 (nimetatud direktiiv ei ole teadaolevalt tänaseks enam kehtiv ning selle on alates 13.12.2011asendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.1) Samas ka nimetatud direktiivist ega uuest direktiivist (mis iseenesest ei ole otsekohalduvad õigusaktid) ei tulene TTJA-le teadaolevalt kohustust algatada keskkonnamõjude hindamise menetlus ka olukorras, kus põhimenetluses (hetkel hoonestusluba) algatamise otsuse saamine on perspektiivitu. Sellist põhimenetlusest eraldiseisvalt ja sõltumatut keskkonnamõjude hindamise menetluse algatamise nõuet ei tulene TTJA-le teadaolevalt ka taotluse esitaja poolt viidatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahelisest piiriülesest KMH kokkuleppest (RT II 2002, 16, 70) . 10. Lisaks olete vaidekirjas asunud seisukohale, et riigi eriplaneering ei ole praegusel juhul siiski kohustuslik, sest meretunnelis hakkaks kulgema eraraudtee, ent riigi eriplaneeringu eeldusena peab olema avaliku raudteega. TTJA on seisukohal algatamise aluseks võetav „avaliku 1 ELT L 26, 28.1.2012, lk 1—2. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02011L0092-20140515 3 (5)  raudtee“ mõiste ei saa olla sama kitsas, nagu see on raudteeseaduse (RaudtS) § 4 tähenduses, sest nii ei osutuks sisuliselt ükski rajatav raudtee riigieriplaneeringu aluseks olevaks raudteeks. See aga ei saanud olla seadusandja mõte. Nimelt on RaudTS § 4 lõike 1 tähenduses raudtee kõigepealt „mitteavalik“ ning alles siis pärast vastava menetluse läbimist saab see „avaliku raudtee“ staatuse vastava taotluse alusel. Kirjeldatu ei saaks olla aluseks REP vajaduse üle otsustamisel, sest see ei saa olla kooskõlas PlanS § 27 lg-ga 1, mille järgi on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis (PlanS § 27 lg 1 lause 2). Seda, et praegu on olemas suur riiklik huvi näitab mh ka Soome ja Eesti vahel 26.04.2021 kõrgel poliitilisel tasandil sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU) olemasolu. Viimane näitab rajatava objekti mõju ja kaalukust ühiskonnas, mis on PlanS § 27 lg 1 ja lg 2 sisustamisel määrava tähtsusega. Seega tuleb PlanS § 27 lg 2 tähenduses mõistet „avalik raudtee“ käsitleda võrreldes RaudtS §-s 4 sätestatuga laiemalt, s.t välistatud on vaid need „eraraudteed“, mis oma mõjult ja riikliku planeerimise seisukohalt ei oma erilist kaalu (nt lõbustuspargi territooriumil pakutav lasteraudtee vms). 11. Kokkuvõttes esitati vaie TTJA (menetlus-) toimingule, millele reeglina vaiet esitada ei saa. Samuti on TTJA kokkuvõttes hinnanud menetluse käigus esitatud seisukohti ning on tuvastanud asjaolu, et kõnesoleva tunneli rajamiseks keskkonnamõjude hindamise menetluse läbiviimiseks KeHJS § 261 lg 1 alusel peab olema võimalus hoonestusloa menetluse algatamiseks. Kuivõrd riigi eriplaneering puudub, on valimata ka tunneli asukoht, mistõttu ei saa ka läbi viia keskkonna mõjude hindamist ning vaie tuleb jätta rahuldamata. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). IV. Võimalused asjaga edasi liikumiseks 12. Kokkuvõtvalt on TTJA seisukohal, et taotleja perspektiivist lähtuvalt oleks keskkonnamõjude algatamisest tõhusam abinõu ning hetkel võimalik meede riigi eriplaneeringu taotlemine. Selle kehtestamise korral langeks ära hoonestusloa menetluse algatamise takistus VeeS § 221 lg 2 p 3 tähenduses. 13. Olete muuhulgas leidnud, et valdkonna eest vastutav minister on asunud seisukohale, mis on vastuolus Soome ja Eesti vahel 26.04.2021 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga2 Kuivõrd nimetatud MoU allkirjastas valdkonna eest vastutav minister, siis on TTJA arvates 2 Memorandum of understanding between the government of Finland and the Government of Estonia of common transport initiative co-operation including the Helsinki-Tallinn railway tunnel project. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/memorandum_of_understanding_between_governments_of_finland_and_est onia.pdf 4 (5)  kõige tõhusam, kui arutelu selle kõnealuse dokumendi sisu osas toimub vahetult vastava ministeeriumiga. Samuti ei ole hetkel selgelt jälgitav taotluse esitaja seisukoht, kuidas viidatud ministri võimalik valetõlgendus enda poolt allkirjastatud dokumendi sisu osas sai kaasa tuua puuduseid või vigu TTJA tegevuses taotluse tagastamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Illimar Pärnamägi 667 2025 [email protected] 5 (5)