Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 06.03.2026 nr 16-12/26-03868-001
[email protected] Meie: 23.03.2026 nr 9.3-4/26/1973-2
Rail Balticu Pärnu raudteesilla keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang ja otsuse eelnõu
Küsisite Terviseameti lääne regionaalosakonna seisukohta Rail Balticu Pärnu raudteesilla keskkonnamõju
hindamise (KMH) eelhinnangule ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule.
Kavandatava tegevuse eesmärk on Rail Balticu Pärnu raudteesilla rajamine üle Pärnu jõe RB Pärnu jõe
sillana ehk Papiniidu sillana. Rajatised on kavandatud Pärnu maakonda Pärnu linna. Kavandatav raudteesild
paikneb Papiniidu tänav T15 (katastritunnus: 62514:177:0082), Pärnu jõgi L8 (katastritunnus:
62520:001:0012), Raeküla raudtee (katastritunnus: 62509:039:0004), Tammiste mets (katastritunnus:
62516:002:0011), Tammiste raudtee T2 (katastritunnus: 62516:001:0004), Tammiste tee T7
(katastritunnus: 62401:001:3351), Tammiste tee T12 (katastritunnus: 62401:001:3350), Terminali tn 1
(katastritunnus: 62401:001:1624), Terminali tn 3 (katastritunnus: 62401:001:1623), Terminali tänav
(katastritunnus: 62401:001:1625) ja Veteranide park (katastritunnus: 62401:001:1633) kinnistutel.
Silla enda asukoht oli valitud Pärnu RB maakonnaplaneeringuga. Rail Balticu raudteetrassi rajamise
mõjusid lõigul „Tootsi-Pärnu“, sealhulgas Rail Balticu Pärnu raudteesilla rajamise mõjusid kahe alternatiivi
korral on varasemalt hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus.
Ehitusloa taotlusega esitati Rail Balticu Pärnu raudteesilla ehitusprojekt, mis erineb KMH-s hinnatud
alternatiividest, sest muudetakse Pärnu jõe ristlõike pindala, kuna kahe samba asemel on Pärnu jõkke
projekteeritud kolm sammast. Ehitusprojektis erineb ka Pärnu silla rajamise tehnoloogia võrreldes
esialgselt KMH-s hinnatud lahendusega. Kolme sambaga lahenduse korral asub taldmik tõstetult vees, mitte
jõepõhjas ning kõik sambad on kohakuti olemasoleva Papiniidu sammastega. Jõe keskel olev kolmas
sammas võimaldab paremini koormuseid jaotada ehk sambad ei ole mõõtmetelt ja mahult nii massiivsed
kui kahe sambaga lahenduse puhul.
Kokkuvõtvalt näitas eelhinnangus kahe ja kolme sambaga silla võrdlus, et alternatiivide mõju Pärnu
jõelisele elupaigale, veekeskkonnale ja Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele on
ligilähedaselt sarnane. Ehitusprojektiga esitatud lahendus ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju keskkonnale,
sealhulgas Pärnu loodusala kaitse-eesmärkidele ning silla rajamise mahud on väiksemad kui KMH aruandes
analüüsitud kahe sambaga silla korral. Ka ehitustehnoloogiate kombineerimine ei too kaasa olulist
ebasoodsat mõju keskkonnale, mida ei ole varasemalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes
hinnatud. Kolme sambaga sild ei ületata keskkonna vastupanuvõimet. KMH eelhinnangus toodud põhjusest
ja järeldustest tulenevalt vajadus uueks KMH algatamiseks puudub.
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Rail Balticu Pärnu raudteesilla
keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnanguga ning ei esita vastuväiteid KMH algatamata
jätmise otsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Kallaste
menetlusgrupi juht
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574