Taotlus

Terviseamet i [email protected] Meie 2 5 .0 3 .202 6 nr 2-6/ 007 Arvamuse küsimine Tallinna linnas Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering u (DP04 1840 ) kohta Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Tervise tn 5 ja 5a kinnistutest moodustatavatele kruntidele ehitusõigus elu- ja ärihoonete ehitamiseks. Üks oluline eesmärk on ka määrata Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee kulgemise trass ning tagada piisav ruum tänavarajatiste jaoks. Tänava klass on praeguseks muutunud üldplaneeringu järgsest magistraaltänavast piirkondlikuks tänavaks. Palume teie arvamust detailplaneeringu lahenduse kohta. Lugupida valt Ülle Kadak Konsultant +3725294182 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa d : 1. detailplaneeringu põhijoonis 2. seletuskiri 3.Mürahinnang, HendriksonDGE 202 5 4. Keskkonnamürast põhjustatud helirõhutasemete mõõtmised, Akukon Eesti OÜ, 2020 5. Insolatsioonianalüüs , Conarte OÜ, 2026 r93 .01 H=41 Perspektiivse rongipeatuse võimalik asukoht, mis täpsutub projektis 1049 1048 18 1029 1047 1046 Th või L või Üm _ _ _ 1045 1030 _ _ - 1032 601 m² - 1031 1044 1036 13 1033 1035 1028 890 889 1034 888 1038 L või Üm 1039 _ _ 1037 _ elk _ 887 _ 1043 1025 nõmmn - 938 m² - TINGMÄRGID 1040 886 892 1026 891 1042 866 1027 1024 865 885 893 1041 Planeeringuala piir 0 1132 1131 1008 992 1011 101 1009 1121 11271128 1021 1130 1124 91 1023 1005 1006 001 Linnaosa piir 1122 864 1147 1003 1002 1126 1129 1133 989 9 1 3 1144 1007 1138 1134 1135 1142 1 1139 1022 883 998 990 1152 1150 148 2,5 1000 1 20 1141 0 1151 1146 9 19,4 1123 14 1125 999 1162 158 115 1004 Katastriüksuse piir 49 ip 10 994 863 nane 1145 8 1137 993 1 1136 9 867 1156 1157 882 1153 11 98 963 2 961 1018 101 884 894 1161 978 984 1160 996 997 986 1,5 4 1058 Planeeritud krundi piir 1165 987 995 1 1154 1015 016 977 1017 985 967tumepu 861 1061 862 1013 neiuva 982 938 1172 860 1 983 981 70 1164 1059 14 941 1170 1168 1167 66 1050 1060 1 968 1 1155 7,0 969 9 1171 0 1072 1071 1176 71 1051 976 Krundi positsiooni number 11 1012 1 1073 847 979 980 942 859 936 853 1163 972 9 1173 940 939 075 1169 975 973 937 1062 974 laialeh 1175 39,4 15 935 9 1057 851 852 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 1054 3 6,0 1 8 in1e177 966 1052 931 105 1182 1179 848 11 1079 943 845 KÕRGUS HOONEALUNE 965 881 964 1074 HOONETE 956 MEETRITES PIND MAAPEAL Krundi ehitusõigus 850 1070 858 1174 934 959 960 933 ARV KRUNDIL 96 1089 ip 6 846 SUURIM HOONEALUNE 955 9 L 7 1,5 KORRUSELISUS PIND MAA-ALL 825 1178 1078 927 924 923 neiuva 84 1056 0 P - hoones 880 _ _ 1180 824 857 KRUNDI SUURUS _ 1 958 930 829 826 laialehine 878 P - õues 1088 932 925 1183 1077 _ _ 823 921 879 830 828 957 929 081 916 919 22 903 neiuvaip 1091 1090 954 Ä Bürood ja kaubanduspinnad 7 1 844 2,5 - 1055 1186 926 11780 m² 837 8 843 2 8 42 1066 918 9 1065 1063 0 910 22 856 1069 819 8 91 920 1 SJ 1 3 108 1187 1 8 8 1087 841 877 0 1185 912 EK 0 1184 10 928 909 876 Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu 814 8 816 82 2 1084 15 917 4 913 SJ 1 5 8 855 762 764 798 803804 8112 808910 17 8 8 1105 1064 1068 2 911 10 902 813 8 5 1 1092 81 808 3 67,7 21,5 8 1067 108 807 8 8 1086 1096 SJ Th Tootmishooned 836 908 906 905 1188 822 1094 869 839 944 1093 1254 854 875 907 8K/-2K 901 5 Üm 868 1104 Üldkasutatav maa 914 6 3 1095 1109 1098 1099 0 8 3 8K/-2K 797 805 799 808102 1106 8 9 953 767 766770 792 91 +0.5 765 795 794 7788 874 872 1253 7 1110 774 775 784 85 L 1102 1101 Tee, tänav 7 1192 3 77727178768 1097 0 776 783 82 7 6 1100 871 834 800 119 1 440 1252 1103 9 60,5 870 441 3 1107 7 781 8 3 904 Säilitatav hoone / naaberhoone 1191 1251 9 3 7 0 7 8 768 76 8 6,5 832 1108 11K/-2K 897 779 900 1195 1193 1250 732 78 896 4,0 Planeeritud hoonestusala 873 1249 2,1 10 72,5 4 4 763 Ä≤40 / EK≥60 7 7 1196 119 8 3 7 730 6,0 895 7 197 57,3 7 7 1 945 32 m 2100 7 12K 7 949 4 Planeeritud suurim korruselisus 6 898 0 899 947 439 1248 75 7 6 8/-2 2850 1202 1198 1 3,0 Ä≥50 / EK≤50 731 7 728 155 1200 Ä≤40 / EK≥60 50,3 9 3501 m² 729 444 758 42 m 1400 9 742 744 752 754 - 81 2 Planeeritud maa-alune hoonestusala 443 86 9 32 m 1800 948 11/-2 1900 1201 1120 11 4 80 743 75 x 751 755 437 438 7 47 1247 100 445 8/-2 2900 85 5 11K/-2K 726 9,0 2901 m² 6 2 9 8 1206 130 7 - 453 451 4 Tulemüüri vajadus 59,4 4 4 4 450 44 3896 m² 1111 82 4 7 4 946 56 83 - 0 11 454 2 1207 449 436 45 40 7 9,0 4K/-2K 9 3 6 84 748 7 73 1205 5 1112 Olemasolev autoliikluse ala 89 455 2 431 32 4 1204 1 7 7 1119 433 1113 4 4 746 74 Ä≤40 / EK≥60 1208 4 1246 457 3 7 45 7 490 Ä≤40 / EK≥60 4 725 1114 Planeeritud võimalik autoliikluse ala 7K/-2K 38 m 1800 5 1203 1209 489 2 7 3 0 87 739 42 m 1800 8 9 10/-2 2800 4 3 2 8 4K/-2K 2 1212 4 167 88 1245 11/-2 1980 4 4 4703 m² 735 Perspektiivne võimalik trammitee koridor 87 1211 486 214 - 951 2911 m² ,0 428 8 79 7 481 482 4 4 - SJ 30 3 483 3 1210 8 1213 7 7 7 90 4 5 10K/-2K Perspektiivne võimalik trammitee 2 952 1215 421 424 425 48 94 4 736 8 1214 7 426 45 91 480 7 16,7 1243 50,7 4 2 57 3 Perspektiivne ühistranspordi peatus 471 1118 720 724 1244 7 1117 473 475 4778 2 470 1242 723 ,0 6 4 7 41 422 4 92 415 4 1216 479 497 491 1241 x 4 500 1116 x 7 492 59 0 6 9 4 Planeeritud võimalik kergliikluse ala 468 2 1240 501 6 493 6 1220 4 2 4 4 1218 2,0 950 721 1219 718 6,0 93 Järve tänav 99 7 4 1 6 1217 719 78 1 35,6 6 466 503 498 6 467 4 4 Planeeritud võimalik väljaku ala 4 3,0 496 1 717 465 0 125,7 502 4 406 409 418 2,0 2 419 42 1115 71 506 77 6 3 Ä≤40 / EK≥60 4K/-2K 1221 3,0 4 1 716 5 41 Planeeritud võimalik rattatee 9 525 524 4 0 494 5 0 73 522 1 515 504 8 28 m 2000 463 6 1 5 412 517 4 495 5 0 4 4 76 SJ 0 507 5 7/-2 2600 70 52 1222 514 137 Planeeritud graniitkividest eraldus- ja ohutussaared jms 1 8 7 75 8 3 3857 m² 1 0 0 33.60 - 72 602 1 2 4 4 4 600 510 509 5 8 5 610 Tervise tn - Viljandi mnt ühendustee maa-ala 1223 61 6 21 513 601 1 74 405 1225 67 51 613 7,0 544 62 60 69 400 5 Ühendustee lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel 552 512 14 546 57 714 1224 528 526 49 553 4 404 545 Autode võimalik juurdepääs krundile 1227 43 17 65 66 611 58 9 609 57 618 615 5 9 59 1226 9 6 42 Üm 1 3 2 ,0 395 612 614 3 5 557 550 1 0 0 _ 5 _ 389 8 556 554 595 _ Autode võimalik juurdepääs krundile / maa-alusele parklale 548 5 608 5 4 402 596 9 99 5 L 5 7 _ _ 539 547 3 7 2 63 _ 598 _ 39 5 ,0 _ 541 5 - 6 530 52 584 555 4 594 394 64 8603 m² _ Planeeritud / perspektiivse ootekoja võimalik asukoht 9 _ 5 616 - 3 597 5 3 607 603 4,0 5 55 3 - x 1 9 10031 m² 617 2,0 538 52 9 - 3 585 3 13,2 Teekattemärgistus 1 2,0 593 537 3 3 540 5 536 558 2 606 Ä≤40 / EK≥60 9 5 7K/-2K 0 604 9 3 4 8 00.00 9 3 8 28 m 1600 8 6,5 561 559 3 3,5 0 4 1 6 48 5 Orienteeruv planeeritud kõrgusarv 3 532 592 5 58 589 59 534 7/-2 2250 387 3 4 581 582 605 3 3,0 6 6 5 8 112 381 385 5 5 60 383 9 2754 m² 578 587 58 3 9 106 99 97 - 2,0 0 590 7 4K/-2K 3 8 566 565 62 98 5 1 4 Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik 0 SJ 4 0 386 6 7 2 1 1 5 3 5 75,6 4 8 1228 5 6 3 45 41 42 4K/-2K 56 573 576 580 3 7K/-1K 7 01 4 715 570 568 3 8 Pakendipunkti võimalik asukoht 9 1 Ä≤40 / EK≥60 40,0 7 7 7 44 374 8 4K/-2K 569 0 5 5 37 0 567 5 3 24 m 1600 789 4 7 1 0 4 8 5 574 1 102 0 372 373 Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 8 6/-2 2250 0 109 7 5 104 3 1 95 7 7 9 2 3035 m² 3 5 3 6,0 12 9 - 7 571 10 713 111 3 3 110 371 0 Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga x 95 4,1 114 572 2 370 Ä≤40 / EK≥60 1 Ä≤50 / EK≥50 või Th 113 2,0 ,4 1 115 51 0 Nõmme linnaosa Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 2,0 24 m 2000 369 45 m 1300 46,2 4 116 x 2 Kristiine linnaosa 117 46,2 335 35 33 334 6/-2 3200 12/-2 1550 32 34 339 337 6 115 114 4070 m² 6 3 - 1615 m² 0 Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 3 4,0 341 40 - 7 332 3 8 2,0 3 3 1237 3 3,0 3 8 712 3 3,0 33 7,2 2 120 11 3 2 1236 Kõrghaljastuse võimalik asukoht 8 49,6 9 2 31 275 277 81 280 11 2 5 Ä≤40 / EK≥60 288 287 28 284 4K/-2K 4 4 711 6 283 3 365 366 9 3 3 24 m 1300 3 30 6K/-2K 7 4 4 Planeeritud võimalik haljasala 2 278 121 9 344 322 285 6/-2 1850 12K/-1K 3 3 33 124 1223 367 2 364 2 tumepunane 291 319 320 323 77 3 6 326 324 6 2735 m² 328 329 - 9,0 1 3 346 126 6K/-2K 5 353 4 356 363 360 neiuvaip Planeeritud võimalik katusehaljastus 325 Elektroni tn 7 kinnistu 19 321 368 2 7 7 11 1 1 6 32 8 10 2,0 357 36 juurdepääsu võimalik uus 8,7 1235 7 348 SJ 127 2 9 1238 347 138 136 134 52,2 31 Likvideeritav objekt 1 asukoht, mis täpsustub 5 9,0 46,2 4 3 Üm 135 SJ 1 355 4 teede projekteerimisel _ _ 350 1 3 _ 358 315 2,5 8 289 35 29 30 mmn29 311 17 708 132 4 4K/-2K 1 _ _ 2 6 292 290 Likvideeritav haljastus 308 313 39.20 307 3 1 709 8 49,6 7 - 349 9 38.80 1 6 703 2 131 3 11184 m² 2 130 2 3 352 0 3 - 1 707 SJ 1 5 1234 710 1 351 13 3 1,5 154 3 4 701 10 Ä≤5 / Üh≤20 / EK≥75 Krunt kuulub planeeringu- Riigikaitseline ehitise piiranguvööndi piir (Rahumäe linnak) 7 5 lk 4 4,6 3 5 6,0 12 2 3 5 3 1332 1233 alasse osaliselt 139 702 15 24 m 1400 0 28 1230 272 273 e 9 1 140 4 706 9 145 142 7,1 3 3,5 3,5 5 156 303 304 2 7,0 0 1229 705 6/-2 1800 Raudtee kaitsevööndi piir 30 m äärmise rööpme teljest 143 2 296 9 1 9 3 2 6K/-2K 2 704 82 151 790 1 49,6 3,0 4 5 699 2509 m² 8 3 4 162 160 157 1 1 - 8 5 2 4 7 6,0 27 700 1 1 1 Juurdepääsuservituudi vajadusega ala 271 9 õ 264 301 300 Planeeritud ala piir kattub 2 299 6,0 n 164 159 697 68 39,4 krundipiiriga ja linnaosa piiriga ning x 3 640 178 150 1239 646 649 638 644 642 64 648 3 161 26 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 2 7 2,5 on loetavuse huvides õigest 9 6 7 647 302 636 7 653 641 635 651 645 634 36.50 26 3 650 258 260 270 1 146 1,5 639 nav asukohast kõrvale tõstetud 267 655 176 266 654 ise tä 265 657 15 652 Terv Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) kasvukoht 16 SJ 149 169 174 175 7,0 658 6 165 147 633 1 2,5 17 696 656 261 631 8 263 14 9 632 630 4 662 661 663 7 Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) kasvukoht 698 1 3 1 1,5 259 659 667 180 17 262 671 668 6 6K/-2K 172 elk 694 660 692 6 665 664 666 672 670 1 16 Laialehise ja tumepunase neiuvaiba võimalik uus kasvukoht 628 0 181 SJ nõmmn 18 257 7 695 669 673 186 168 7 1 674 6 1 7 689 691 1 690 675 1 693 35.00 20 189 L Dianthus arenarius subsp. arenarius (nõmmnelk) kasvukoht 627 3 54 38,1 7 188 8 _ 182 _ 4 190 18 _ 1 19 184 25 252 52 19 196 185 246 676 253 _ _ 25 677 251 256 688 687 - Planeeritud hoonesisene trafoalajaam 678 247 5 228 0 239 7723 m² 248 685 6 23 191 24 45 29 230 238 679 192 21 237 243 244 250 4 235 9 2 Tamponeeritud puurkaevude orienteeruv asukoht kaitsetsooniga 1 m 1 2 231 236 249 24 241 7 680 625 19 22 233 626 3 242 193 Planeeritud bussipeatuse 2 232 686 võimalik asukoht 624 219 224 227 2 226 Ener 681 225 32.70 682 3 2 av Märkused: 210 3 220 22 e tän 2 gia t 623 Tervis 1. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas dendroloog Olev Abner aprillist - juunini 2016. 206 207 211 2 221 683 214 217 ä 2. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 684 216 218 nav 198 12 215 3. Sõiduteede, parklate, kõnniteede ja haljastuse lahendus on põhimõtteling ning täpsustub ehitusprojektis. 9 622 4. Tervise tänava - Viljandi maantee ühendustee lahendus on illustratiivne. Tegelik lahendus selgub projekteerimisel. 9 0 1 21 0 204 205 208 5. Laste mänguväljakute asukoht lahendatakse ehitusprojektis. 2 201 9 6. Tehnovõrkude servituudid vt joonis DP-3-1. 621 0 202 2 7. Maa-aluste korruste ühendamiseks rajatavate kuni 7 m laiuste ühenduskoridoride asukoht määratakse ehitusprojektis. 620 203 8. Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 31.12.2025 Asendiplaanilise ja võimaliku Bonava Eesti OÜ 619 mahulise lahenduse autor: a tn 13 Elek Geoalus: Koostaja: Inseneribüroo REIB OÜ Töö nr: TT-7239 Mõõdistatud: 09.2025 troni gia Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Ener täna v K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] (DP041840) reg kood 12203754 Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Tallinn, Kristiine LO, Nõmme LO Konsultant Ü. Kadak Planeerija M. Mustkivi Joonise nimi: * Hoonestustiheduse arvutamise aluseks on võetud olemasolevad Tervise Põhijoonis tn 5, Tervise tn 5a, Tervise tn 5b ja Tervise tn 5c kruntide suurused 10 Faili nimi: Koostatud: 23.01.2026 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: ni tn 14078_DP.dwg 14078 DP-2 DP 1:500 ektro  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 3 2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .............. 3 2.1 Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused ........................................................................ 3 2.2 Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid ..................................................................... 3 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 4 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 4 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad ................................................. 4 3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad .... 5 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................. 11 3.5 Haljastuse kavandamise põhimõtted ............................................................................... 11 3.5.1 Jäätmehoolduse põhimõtted ..................................................................................... 12 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................... 12 4.1 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ........................................................................ 12 4.2 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted .............................................. 13 5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 16 5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 17 5.1.1 Veevarustus .............................................................................................................. 17 5.1.2 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................ 17 5.2 Kanalisatsioon ................................................................................................................. 18 5.3 Elektrivarustus ................................................................................................................ 20 5.4 Välisvalgustus ................................................................................................................. 22 5.5 Sidevarustus .................................................................................................................... 23 5.6 Soojusvarustus ................................................................................................................ 23 5.7 Jahutusvarustus ............................................................................................................... 24 5.8 Gaasivarustus .................................................................................................................. 24 6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 25 6.1 Kehtivad kitsendused: ..................................................................................................... 25 6.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 25 6.2.1 Avalik kasutus .......................................................................................................... 25 6.2.2 Juurdepääsu- ja parkimisservituutide vajadus .......................................................... 25 6.2.3 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 26 7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 29 7.1 Täiendavate kooskõlastuste vajadus ............................................................................... 30 7.2 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 30 7.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 31 7.3.1 Keskkonnaalased nõuded ......................................................................................... 31 7.3.2 Liikluskorralduse alased nõuded .............................................................................. 33 7.3.3 Tingimused töötamiseks raudtee kaitsevööndis ....................................................... 33 7.3.4 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 34 7.3.5 Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks: ................................................................ 34 7.3.6 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 37 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: .................................................................................... 37 8 KAVANDATU VASTAVUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ................................................................................................... 37 8.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 37 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  8.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 38 8.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 38 8.4 Vastavus Kristiine linnaosa üldplaneeringule................................................................. 39 8.5 Vastavus Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 põhivõrgu ja tervisevõrgu kavale. .......... 40 8.6 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 40 8.7 Vastavus lähtedokumentidele ......................................................................................... 41 8.7.1 Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile ..................................... 41 8.7.2 Vastavus siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ......................................................... 42 8.7.3 Vastavus Eesti Standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ............................................. 42 8.7.4 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus ..................... 42 8.7.5 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“..................................... 43 8.8 Muudatused võrreldes algatamisettepanekuga ............................................................... 43 8.9 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine ............................... 43 8.10 Muudatused pärast avalikku väljapanekut ...................................................................... 43 II JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  3 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala, suurusega 8,93 ha asub Kristiine linnaosas, Tervise tänava ja Keila-Tallinn raudtee vahelisel alal. 2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID 2.1 Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused Alale kasutuse kavandamisel analüüsiti asukohast tulenevaid plusse ja miinuseid. Juba praegu on siin palju eeliseid:  5-6 minutilise jalutuskäigu kaugusel on Tallinna üks suuremaid: Järve kaubanduskeskus.  10-12 minutilise jalutuskäigu kaugusel on A.H. Tammsaare tee äärne äripiirkond ja Tondi Selver.  Lähipiirkonnas paikneb suur hulk eritüübilisi töökohti: haiglad, politseijaoskond, kohtuekspertiisi büroo, erinevad bürood, kaubandus- ja teenindusasutused.  Hinnanguliselt on 10-12 minutilise jalutuskäigu kaugusel ligikaudu 10000 töökohta.  Lähipiirkonnas paiknevad mitmed lasteaiad ja koolid.  Piirkonnal on hea seotus rekreatsioonialadega: 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradadega, Järve mets ja perspektiivne Ülemiste järve äärne puhkeala. Arvestada võib ka juba eeldatavaid lähiaja arenguid piirkonnas:  On asutud koostama detailplaneeringut Järve kõrghoonete piirkonna arendamiseks. Planeeringu realiseerimisel luuakse piirkonda täiendavaid töökohti.  Kavandamisel on perspektiivne ühistranspordi terminal Järve keskuse piirkonda, kuhu pikendatakse trammiliin ning kavandatakse busside terminal.  Kavandatakse täiendava rongipeatuse rajamist ühistranspordi terminali lähedusse.  Kavandatakse Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendusteed, mis võimaldab parema juurdepääsu piirkonda ka autodega ja jalgsi. Tuginedes analüüsile osutub piirkond sobivaks uue kompaktse ning ühtses arhitektuurses võtmes rajatava elamu-ärirajooni ehitamiseks üsna kesklinna lähedal. Tervise tänava äärses magistraaltänava ärivööndis on otstarbekas kavandada esimesele korrusele äriruumid. Osaliselt on mõistlik äriotstarbelisi ruume kavandada ka mujale planeeritud alale, näiteks lastehoiu kavandamiseks või nn kodukaupluse jaoks, kui selleks tekib vajadus. 2.2 Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on:  tihendada linnaruumi ning kavandada piirkonda inimsõbralik elukeskkond;  kavandada hooned perimetraalselt, mis võimaldab hoonetevahelisele alale rajada ühiskasutuses oleva autovaba pargiala;  planeeritud ala piires tagada piisav maa-ala perspektiivse Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendustee jaoks;  kahesuunalise liikluse kavandamiseks ning kõnniteede rajamiseks laiendada Tervise tänava maa-ala;  kavandada hoonestus, mida on võimalik etapiviisil ehitada. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  4 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärk on koostada Tervise tn 5 kinnistule linnaehituslikult sobiv hoonestuslahendus ning määrata selle alusel moodustatavatele kruntidele ehitusõigus äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning esitada piirkonna liikluskorralduse ettepanek, lisaks anda heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringus on kavandatud kogu planeeringuala ümber kruntida. Planeeritud on transpordimaa sihtotstarbega krundid tänavate jaoks:  Kavandatud on moodustada krunt Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee (pos 17) jaoks planeeritud ala piires. Krunt on moodustatud Järve tänav T4, Tervise tn 5, 5a ja 9 ning Rahumäe tee T3 kruntide osadest.  Planeeritud on korrastada Tervise tänava maa-ala (pos 16) ning tagada piiride muutmise teel tänava jaoks piisava laiusega krunt; krunt on moodustatud Rahumäe tee T3, tervise tn 5 ja 5a kruntide osadest.  Kavandatud on krunt Järve tänava pikenduse ja Elektroni tänava trajektoori muutmise jaoks (pos 15). Krunt on kavandatud moodustada Järve tänav T3 krundi osast, Tervise tn 5 krundi osast, Tervise tn 5a krundi osast ning Järve tänav T4 krundi osast. Transpordimaa krunte pos 15, 16, 17 võib omavahel liita ehk moodustada nt kolme transpordimaa asemel kaks krunti (tänased Järve tänav T3 ja Rahumäe tee T3 kinnistud). Ülejäänud osa Tervise tn 5, 5a, 5b, 5c ja 5d kruntidest on ette nähtud jagada hoonestatavateks kruntideks ja pargialaks. Pos 1…9 ja pos 12 on kavandatud osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa sihtotstarbega; pos 4 on lisaks määratud ühiskondlike hoonete sihtotstarve. Kavandatud on üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt pos 14 pargi rajamiseks. Tervise tn 5, 5a, Järve tänav T4 ja Tervise tn 9 kruntide osadest on kavandatud moodustada äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundid pos 10 ja 11 ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt pos 19. Järve tänav T4 krundist on kavandatud äralõige (pos 18), mille võib liita Järve tn 37 krundiga, pos 18 ja Viljandi maantee läbimurde vahele jäävast Tervise tänav T4 krundiosast on kavandatud moodustada krunt (pos 13), mille sihtotstarbeks võib määrata kas üldkasutatava maa või transpordimaa, olenevalt tulevasest kasutusviisist. 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Hoonestusalad on paigutatud perimetraalselt piki tänavaid võimaldades rajada planeeritud ala keskossa pargiala. Ka hoonestatavad kvartalid on kavandatud nii, et hoonestus paigutuks perimetraalselt ning hoonestuse keskele tekiks privaatsem hooviala. Planeeritud ala idaserva on Järve kõrghoonete piirkonnaga haakuvalt kavandatud kõrgemad, kuni 12-korruselised hooned, Tervise tänava äärde madalamad, kuni 6-korruselised hooned. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  5 Planeeringus on kavandatud kruntidele ehitusõigus äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Äriruumidesse on võimalik kavandada bürooruume, majutusteenust pakkuvaid ruume, sh hotell, hostel, ühiselamu, teenindusruume, vaba-aja tegevusega seotud ruume, kauplusi. Pos 4 on planeeritud ruumid koolieelsele lasteasutusele. 3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Hoonestatavate kruntide keskmine hoonestustihedus on arvutatud Tervise tn 5, 5b, 5c ja Tervise tn 5a praeguste krundisuuruste järgi ning on 1,9. Pos 1 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1600 m2 (maapealne) 2250 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (abs 63 m) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kuue maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Pos 1 ja pos 2 maa-aluste korruste ühendamiseks võib rajada kuni 7 m laiuse ühenduskoridori, mille asukoht määratakse ehitusprojektis. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 1,9. Pos 2 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 2000 m2 (maapealne) 3200 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (abs 62,5) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kuue maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Pos 1 ja pos 2 maa-aluste korruste ühendamiseks võib rajada kuni 7 m laiuse ühenduskoridori, mille asukoht määratakse ehitusprojektis. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 1,7. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  6 Pos 3 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1300 m2 (maapealne) 1850 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (abs 60) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kuue maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Pos 3 ja pos 4 maa-aluste korruste ühendamiseks võib rajada kuni 7 m laiuse ühenduskoridori, mille asukoht määratakse ehitusprojektis. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 1,7. Pos 4 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≤ 5% Elamumaa ≥ 75% Ühiskondlike hoonete maa ≤ 20% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1400 m2 (maapealne) 1800 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (abs 58) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kuue maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumide ning ühiskondliku kasutusega ruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Pos 3 ja pos 4 maa-aluste korruste ühendamiseks võib rajada kuni 7 m laiuse ühenduskoridori, mille asukoht määratakse ehitusprojektis. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, lasteasutus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 2,3. Pos 5 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1600 m2 (maapealne) 2250 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 28 m (abs 62,5) K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  7 Krundile on määratud ehitusõigus kuni seitsme maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 2,4. Pos 6 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≤ 40% Elamumaa ≥ 60% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 2000 m2 (maapealne) 2600 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 28 m (abs 64,5) Krundile on määratud ehitusõigus kuni seitsme maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 2,1. Pos 7 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1800 m2 (maapealne) 2900 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 32,0 m (abs 69,0) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kaheksa maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 2,0. Pos 8 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 2100 m2 (maapealne) 2850 m2 (maa-alune) K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  8 Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 32,0 m (abs 69,5) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kaheksa maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Pos 8 ja pos 9 maa-aluste korruste ühendamiseks võib rajada kuni 7 m laiuse ühenduskoridori, mille asukoht määratakse ehitusprojektis. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 2,7. Pos 9 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≥ 60% Ärimaa ≤ 40% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1800 m2 (maapealne) 1980 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 42,0 m (abs 81,0) Krundile on määratud ehitusõigus kuni üheteistkümne maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Pos 8 ja pos 9 maa-aluste korruste ühendamiseks võib rajada kuni 7 m laiuse ühenduskoridori, mille asukoht määratakse ehitusprojektis. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 3,7. Pos 10 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≤ 50% Ärimaa ≥ 50% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1400 m2 (maapealne) 1900 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 42,0 m (abs 80,5) Krundile on määratud ehitusõigus kuni üheteistkümne maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms. Hoonestustihedus krundil on 3,4. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  9 Pos 11 …………….. aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≤ 40% /Elamumaa ≥ 60% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1800 m2 (maapealne) 2800 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 38 m (abs 78,5) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kümne maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms. Hoonestustihedus krundil on 2,1. Pos 12 …………….. aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≤ 50% / Elamumaa ≥ 50% või Th Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: 1300 m2 (maapealne) 1550 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 45 m (abs 84,5) Krundile on määratud ehitusõigus kuni kaheteistkümne maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid, kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam. Hoonestustihedus krundil on 5,3. Pos 13 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa või transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Pos 14 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Krunt on moodustatud pargi rajamiseks. Krundile võib paigutada pargi teenindamiseks vajalikke väikeehitisi (kuni 20 m2 põhjapinnaga), paviljonid, tualetid jms. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  10 Pos 15 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Krunt on moodustatud Järve tänava pikenduse ja Elektroni tänava trajektoori muutmise jaoks. Pos 16 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Krunt on moodustatud Tervise tänava rajatiste jaoks Pos 17 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Krunt on moodustatud Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee rajatiste jaoks. Pos 18 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa või tootmismaa või üldkasutatav maa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Krunt on moodustatud liitmiseks Järve tn 37 krundiga arvestades praeguse maakasutuse ulatust. Pos 19 aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  11 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele. Võimalikult palju sademevett tuleb immutada haljastatud pindadele ning kasutada muid innovatiivseid sademevee immutamise lahendusi: katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne), mis kujundatakse täpsemalt ehitusprojektis. Kuna planeeritud ala puhul on tegemist küllalt suure languga põhja suunas, on hoonestuskõrguse määramisel aluseks lubatud absoluutkõrgus, mis on igale krundile määratud eraldi, lähtudes reljeefi omapärast 3.5 Haljastuse kavandamise põhimõtted Tervise 5 krundil, ei kasva väärtuslikku haljastust, seetõttu rajatakse hoonestatavatel kruntidel täielikult uus haljastus. Tervise tn 5a krunt, kus paikneb lillemüügi hulgimüügi kauplus/ladu, on haljastatud. Planeeringuala lõunaosas, Tervise tn 9 kasvab looduslik haljastus, mis on hinnatud peamiselt III väärtusklassi, aga esineb ka II väärtusklassi hinnatud puid. Detailplaneeringus on kavandatud hoonetevahelisele alale krunt avaliku pargi rajamiseks. Hoonestatavatele kruntidele on hoonestusala keskele jäetud maa-ala hoovidesse kõrghaljastuse rajamiseks. Sõltuvalt ehitusprojekti lahendusest võib kõrghaljastava ala asukohta krundi piires muuta. Tänavate äärde on kavandatud tänavahaljastus vaheldumisi parkimiskohtadega lühiajaliseks parkimiseks. Kuna Järve tänava pikenduse äärde on kavandatud ka laiem kergliiklustee, selgub projekteerimisel kas ja kuivõrd on võimalik säilitada seal olemasolevat haljastust. Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee kohta kajastatud tänavalahendus on illustratiivne. Tänava projekteerimiseks korraldatakse avalik hange, mille tingimustes tuleb ette näha ka nõuded olemasoleva haljastuse võimalikult maksimaalseks säilitamiseks ning uue haljastuse rajamiseks. Valdav osa praegusest Tervise tn 9 (planeeringus pos 19) krundist säilib looduslikus seisus. Planeeritud alal kasvab kaitstavaid taimeliike (nõmmnelk, tumepunane neiuvaip), mille ümberistutamiseks on määratud tingimused seletuskirja punktis 6.2.1. Planeeritud hoonestuse rajamiseks tuleb hinnanguliselt likvideerida 2 II väärtusklassi puud ja 2 põõsast, 40 III väärtusklassi,42 IV väärtusklassi ning 90 V väärtusklassi hinnatud puud või põõsast ligikaudu 1356+170 haljastusliku ühiku ulatuses. Vajalik asendusistutus on võimalik teha planeeritud alal nii hoonestatavatel kruntidel kui kavandatud pargi territooriumil. Tegelik asendusistutuseks vajalik istikute arv arvutatakse ehitusprojektis Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ 3. peatükis sisalduva asendusistutuskohustuse rakendamise metoodika järgi. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  12 Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ § 15 lõige 2 sätestab, et asendusistutuse kohustust ei määrata Tallinna linna omandisse antava või Tallinna linna omandis oleva ehitise ehitamisega seotud ehitusraie korral; avalikul alal tehtava kujundusraie korral; kahjustatud puu raie korral. Nimetatud juhtudel korraldab puude istutamise Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus on esitatud tabelina lisas 5.5. 3.5.1 Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Jäätmehoidlad on kavandatud kruntide tänavaäärsesse külge ning nende kujundus lahendatakse kogu ala piires ühtselt. Jäätmehoidlale on vaja tagada juurdepääs. Avaliku pakendipunkti jaoks on määratud asukoht kavandatud uue tänava äärde (pos 15) . Koht, kus mahutid (kuni 4 tk mahutavusega 5 m³) paiknevad, peab olema valgustatud kõva kattega pinnal (betoon, asfalt, kiviparkett vms) ja asuma tänavapoolsel küljel sõidutee või juurdepääsu tee kõrval. Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis. 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED 4.1 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Suurima avaliku huviga objekt planeeritaval alal on perspektiivne Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee. Detailplaneeringus on kavandatud piisava suurusega krunt tänavarajatiste jaoks. Kavandatava elamurajooni toimimiseks on vajalik tagada toimiv tänavavõrk. Detailplaneeringus on kavandatud laiendada Tervise tänavat olemasoleval trassil nii, et oleks võimalik korraldada liiklus 2-suunalisena, sh tagada ka ruum ühissõidukite liikluseks mõlemas suunas. Elektroni tänav on kavandatud uuele trassile olemasolevast ristmikust Järve tänavani. Endisele raudteetrassile on kavandatud Järve tänava pikendus kuni Viljandi maantee-Tervise tänava ühendusteeni. Kõikide uute tänavate puhul on arvestatud 2-suunalise liiklusega ning ühissõidukite liikumistingimuste tagamisega, reserveeritud on ruum peatuste rajamiseks. Tänavate äärde on kavandatud piisava laiusega kõnniteed ning tänavahaljastus. Vaheldumisi tänavahaljastusega on kavandatud avalikult kasutatavaid parkimiskohti. Pos 15 raudteepoolsele küljele on kavandatud kergliiklustee, mis perspektiivselt ühendatakse olemasolevate kergliiklusteede süsteemiga. See võimaldab kergliiklejatele ühenduse piirkonna suuremate rekreatsioonialadega, eelkõige Sütiste parkmetsa, sealt edasi aga ka Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kergliiklusteede võrguga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  13 Hoonestatava piirkonna keskele on kavandatud avalikult kasutatav pargiala, mille suurus on ca 8600 m2. 4.2 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeringuala asub Tervise tänava, Elektroni tänava pikenduse ja raudtee vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on Tervise, Energia ja Elektroni tänavalt. Tervise tänaval, mis Tallinna tänavate liigituse järgi on kõrvaltänav, on praegu liiklus Rahumäe teest kuni Energia tänavani korraldatud ühesuunalisena. Tänav on kitsas ja kõnniteid ei ole. Suurema hoonestusala kavandamine eeldab ka liikluskorralduse lahendamist. Eelkõige vajab lahendamist juurdepääs planeeritud alale. Kristiine linnaosa üldplaneeringus on kavandatud perspektiivne magistraaltänav: Tervise tänava- Viljandi maantee ühendustee. Planeeringuala ulatuses on esitatud ettepanek Tervise tänava ja Viljandi maantee ühendustee ehitamiseks koos ühistranspordi koridoriga ning kõnni- ja jalgrattateedega. Detailplaneeringus on kavandatud laiendada Tervise tänavat Rahumäe kalmistust Elektroni tänavani nii, et siin oleks võimalik liiklus korraldada kahesuunalisena ning ühtlasi rajada kõnnitee mõlemale poole tänavat. Tervise tn 5 kinnistu poole on kavandatud mõned avalikult kasutatavad parkimiskohad. Endise raudteeharu maa-alale on kavandatud Järve tänava pikendus kuni Viljandi maantee- Tervise tänava ühendusteeni. Tänava hoonetepoolsele küljele on kavandatud kõnnitee, raudteepoolsesse külge laiem kergliiklustee, mis perspektiivselt liitub Mustamäe maastikukaitseala kergliiklusteede võrgustikuga. Tänavaäärsed parkimiskohad on avalikuks kasutamiseks. Elektroni tänav on viidud uude koridori olemasolevast Elektroni tänava-Tervise tänava ristmikust kuni Järve tänavani. Ühistransport on piirkonnas korraldatud bussidega. Tervise tänavat läbib bussiliin nr 61, Järve haigla peatus on vahetult planeeritud ala kõrval. Mõningase jalutuskäigu ulatuses on võimalik avaram valik sõiduvõimalusi: Energia bussipeatuseni Rahumäe tee ääres on planeeritud alalt ca 330 m, Sõjakooli peatuseni A.H. Tammsaare teel ca 600 m, Risti peatuseni Pärnu maanteel on ca 500 m. Pärast Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee ja kavandatud tänavavõrgu väljaehitamist luuakse tõenäoliselt ka mõni uus bussiliin, mis laiendab ühistranspordi kasutamise võimalusi. Detailplaneeringus on reserveeritud alad ühissõidukite peatuste jaoks. Viljandi maantee-Tervise tänava ühendusteele on kavandatud ühistranspordi koridor. Ühistranspordiliikidest on võimalik kasutada ka rongi. Praegu on lähimad peatused Järve (ca 600 m) ja Rahumäe (ca 1,1 km). Kristiine linnaosa üldplaneeringus on kavandatud võimalik uus rongipeatus Järve Keskuse lähistele. Kui lähialale lisandub rongipeatus, paraneb oluliselt rongiliikluse kasutamise võimalus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  14 igapäevaseks liikumiseks. Uue rongipeatuse juurde on mõistlik rajada ka eritasapinnaline kergliiklustunnel, mis tagab turvalise liikumise nii rongipeatusteni kui ka Järve keskuse suunas. Tunneli rajamine leevendab tunduvalt konflikti rongi- ja kergliikluse vahel, kuna ka praegu kasutatakse suhteliselt aktiivselt otseteed üle raudtee Järve keskusse. Raudteepeatuse rajamise tehniline võimalikkus ja tingimused selgitatakse välja Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee projekteerimise etapis Kõik normikohased parkimiskohad on kavandatud hoonete maa-alustele korrustele. Autodega juurdepääs parklatesse on kavandatud Tervise tänavalt, Elektroni tänavalt ja Järve tänava pikenduselt pos 15. Valdavalt on kahe krundi kohta kavandatud üks juurdepääs. Õuealale parkimiskohti reeglina kavandatud ei ole. Kui pos 4 rajatakse lähipiirkonda teenindav kauplus, on võimalik kaupluse ette rajada mõned parkimiskohad. Pos 12 toimub senise tegevuse jätkumisel ka parkimine senise korra järgi kinnistu territooriumil. Kuna tegemist on hulgimüügi laoga, ei ole siin intensiivset külastajate voogu. Kui pos 12 viiakse ellu planeeringus kavandatud lahendus, projekteeritakse parkimiskohad maa-alustele korrustele. Tallinna Rattastrateegias 2018-2028 on kavandatud jalgrattateede võrgustik. Paralleelselt Keila- Tallinn raudteega on rattastrateegias kavandatud tervisevõrgu jalgrattatee, mille asukoht on kantud Ruumilise keskkonna analüüsi joonisele lisa 9.2. Kinnistutele planeeritakse normikohane hulk jalgrataste parkimiskohti. Vajalikud jalgrataste parkimiskohad/ruumid on planeeritud maa-alustele parkimiskorrustele. Kuna hoonetevaheline õueala on põhiliselt kavandatud hoonete elanike jaoks, ei ole siia suuremaid jalgrattaparklaid planeeritud. Pargi projektis siiski ilmselt mõned jalgrataste parkimiskohad mänguväljakute lähedale projekteeritakse. Kaupluste projekteerimisel pos 4 ja/või pos 12 krundile projekteeritakse ka normikohase parkimiskohtade arvuga jalgrattaparklad. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus ettenähtud nr parkimiskohtade parkimiskohtade arv arv krundil 1 Ärimaa 40% 5700:60= 95 95 95 Elamumaa 60% 2 Ärimaa 40% 6900:60=115 115 115 Elamumaa 60% 3 Ärimaa 40% 4600:60=76,7 77 77 Elamumaa 60% 4 Korterid 75% 4640:60=77,3 78 Äri 5% }82 82 Lasteasutus 20% 1160:300=3,9 4 5 Ärimaa 40% 6700:60=111,7 112 112 Elamumaa 60% 6 Ärimaa 40% 8200:60=136,7 137 137 Elamumaa 60% 7 Ärimaa 40% 7800:60= 130 130 130 Elamumaa 60% 8 Ärimaa 40% 9300:60= 155 155 155 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  15 Elamumaa 60% 9 Ärimaa 40% 10800:60=180 180 214 Elamumaa 60% 10 Korterid 50% 10000:75=133,3 134 100 Äri 50% 11 Ärimaa 40% 10000:60=166,7 167 167 Elamumaa 60% 12 Korterid 50% 8500:75= 113,3 114 114 Äri 50% 13 Transpordimaa või - - - üldkasutatav maa 14 Üldkasutatav maa - - - 15 Transpordimaa - - 22* 16 Transpordimaa - - 6* 17 Transpordimaa - - - 18 Transpordimaa - - - 19 Üldkasutatav maa - - - Planeeritud maa-alal kokku: 1498 1498+28*=1526 *Tänavate äärde kavandatud parkimiskohad on avalikult kasutatavad. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 723 kinnitatud „Tallinna parkimisnormatiivile“. Parkimisnormatiivi vahemik on 120-60. Kruntidel, kus on äri- ja elamuotstarve pooleks, on kasutatud leevendukoefitsienti 25%. Korralduse lisas 3 loetletud argumentide , sh ühistranspordi kättesaadavus, teenuste kättesaadavus ja sotsiaalne infrastruktuur, täiendav arvestamise võimalus selgitatakse ehitusprojekti koostamise ajal. Tegelik parkimiskohtade vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel arvestades sel ajal kehtiva parkimisnormiga. Maksimaalse parkimiskohtade arvu tagamiseks on vajalik ehitada kuni 2 maa-alust parkimiskorrust. Hoonete projekteerimisel selgub, olenevalt projekteeritud hoonete kasutusotstarbest ja sellele vastavast parkimisnormatiivist, kas on vajalik välja ehitada 2 maa-alust parkimiskorrust või piisab ühest. Tegelikult vajalik parkimiskohtade arv arvutatakse projekteerimise ajal kehtiva normdokumendi alusel. Vastavalt ehitusseadustiku § 651 tuleb elamus paigaldada elektriautode juhtmetaristu igale parkimiskohale, mitteelamute puhul vähemalt igale viiendale parkimiskohale. Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus ettenähtud nr parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv krundil 1 Korterelamu 67x1=67 67 67 2 Korterelamu 81x1=81 81 81 3 Korterelamu 54x1=54 54 54 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  16 4 Korterid 75% 51x1=51 51 Äri 5% 290:100=2,9 3 102 102 Lasteasutus 20% 6x24:3= 48 5 Korterelamu 78x1=78 78 78 6 Korterid 96x1=96 96 96 7 Korterelamu 91x1=91 91 91 8 Korterelamu 109x1=109 109 109 9 Korterelamu 127x1=127 127 127 10 Korterid 50% 59x1=59 59 109 109 }109 Äri 50% 5000:100=50 50 11 Korterid 50% 118x1=118 118 168 168 5000:100=50 }168 Äri 50% 50 12 Korterid 50x1=50 50 93 93 Äri 15% 4250:100=42,5 } 93 43 13 Transpordimaa - - 14 Üldkasutatav maa - - - 15 Transpordimaa - - 16 Tänav - - 17 Tänav - - 18 Transpordimaa - - - 19 Üldkasutatav maa - - - Planeeritud maa-alal kokku: 1175 1175 Jalgrataste parkimiskohtade vajadus on arvutatud Tallinna Rattastrateegias sisalduva parkimisnormatiivi alusel. Tallinna Rattastrateegias 2018-2028 määratud normi järgi oleks vaja parkimiskohti ca 1100 jalgrattale. Soovitav on alustada väiksemast kohtade arvust ja tagada võimalus kohti lisada. Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada asukohast ja hoone funktsioonist tuleneva soovitava kohtade arvuga, vähese rattakasutuse korral luua ainult osa kohti ning suurendada nende arvu kasutuse kasvust lähtudes. 5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6) Planeeringuala ehitusõiguse rakendamiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda linna õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee-ettevõtja tehnovõrkude arendamise kavadest. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  17 5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 15.10.2024 tehnilistele tingimustele nr PR/2449355-1 Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:  Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus  Siseministri 18.08.2010 määrus nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“  Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad  Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 5.1.1 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on:  Elektroni tänaval paiknev DN150 mm,  Tervise tänaval DN150 mm ühisveetorustik ja De63 mm ühisveetorustik,  Energia tänaval DN150 mm ühisveetorustik. Piirkonnas on normaalolukorras vabasurve 201 kPa, tulekahju olukorras 100 kPA. Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted Planeeritud hoonetele vajaliku vooluhulga tagamiseks projekteeritakse veetoru De160 mm Tervise tänavale, Elektroni tänavale ja Järve tänav T4 ja ringistatakse olemasolevate Energia tänava ja Elektroni tänava veetorudega. Planeeringuala läbiv veetoru DN150mm likvideeritakse ja uus veetoru De160 paigaldatakse planeeritud tee alla. Kõik olemasolevad säilitatavad veeühendused ühendatakse planeeritud veetoruga. Kasutusest välja jäävad veetorustikud likvideeritakse peatorust hargnemise kohast. Liitumispunktiks ühisveevarustusega on iga hoonestatud kinnistu (sh pos 14 – pargiala) jaoks eraldi ette nähtud sulgarmatuur, mis paikneb tarnetorul tänavamaa-alal. Kogu ala veevajadus q=56,4 l/s; q=423,8 m3/d Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis. Kinnistute sisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel. Ehitisesisese tuletõrjevee vajadus on 35 l/s Kõrghoone ehitisesisese tuletõrjeveevajadus: Voolikusüsteem 2,5 l/s Automaatne tulekustutussüsteem (sprinkler) 42,5 l/s Märgtõusutoru 15 l/s Sisetulekustutusvesi lahendatakse lokaalselt tulekustutusvee mahutitega, kas igal kinnistul või mitme kinnistu kohta ühiselt. 5.1.2 Tuletõrjeveevarustus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  18 Veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 25 l/s 3 tunni jooksul. Väline tulekustutusvesi võetakse olemasolevatest ja planeeritud hüdrantidest. Planeeritud hüdrandina kasutada maa-aluseid komplekteeritud hüdrante koos PE kaevuga De1000 mm. 5.2 Kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Elektroni tänaval paikneb DN300 reovee ühiskanalisatsioonitoru ja Energia tänaval paikneb De250 reovee ühiskanalisatsioonitoru. Tervise ja Elektroni tänaval paikneb De600 mm sademevee kanalisatsioonitoru. Planeeritud reovee kanalisatsioon Planeeringuala reovesi juhitakse Elektroni tänava DN300 mm ja Energia tänava De250 mm ühiskanalisatsiooni. Planeeritavad reovee kanalisatsioonitorud De200-315 paigaldatakse tänava maa-alale. Olemasolev d200 mm reovee kanalisatsiooni torustik Tervise tänaval rekonstrueerida töömahtude piirini. Planeeritud liitumispunktid (vaatluskaevud) ühiskanalisatsiooniga paiknevad tänava maa-alal. Planeeringuala arvutuslik reoveekanalisatsiooni vooluhulk q=423,8 m3/d. Reovee arvutusäravool täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis. Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojektis. Planeeritud sademevee kanalisatsioon Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala piires, kasutades immutamist pinnasesse ja/või taaskasutades seda näiteks kastmiseks või WC-de loputussüsteemis. Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on Tervise tänaval ja Elektroni tänaval paiknev sademevee kanalisatsioonitoru De600 mm. Sademevesi käideldakse maksimaalselt igal kinnistul eraldi. Planeeringualal sadevee käitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused, roheseinad, imbväljak, imbkaev vihmapeenar, rakendatakse sademevee kogumist ja taaskasutamist. Maksimaalne lubatud sademevee arvutuslik vooluhulk ühiskanalisatsiooni juhtimiseks igalt kinnistult on q=10 l/s. Piirnormi ületav sademevee vooluhulk tuleb krundi piires ühtlustada, kasutades selleks ühtlustusmahuteid. Sademevesi käideldakse maksimaalselt igal kinnistul eraldi. Liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru läbimõõt on maksimaalselt De110 mm. Liitumispunktiks sademevee kanalisatsiooniga on kinnistu piiri taha paigaldatav vaatluskaev. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  19 Lisaks on planeeringualal soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis toetavad sademevee immutamist ning vähendavad reostusohtu. Hoonete ehitusprojekti ja maastikuarhitektuurse lahenduse koostamisel võib kaaluda haljastatud küvettide rajamist, loodusliku suktsessiooni võimaldamist teatud krundipiirkondades ning mitteniidetavate taimekoosluste kasutamist klassikaliste murualade asemel. Parkimiskohtade projekteerimisel on soovitatav eelistada vett läbilaskvaid katendilahendusi, näiteks betoonkivi või murukivi asfaldi asemel. Sademevee koormuse vähendamise konkreetsed lahendused täpsustatakse ehitusprojektis. Tänavatelt ja kõnniteedelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ning juhitakse olemasolevasse või kavandatud sademeveetorustikku. Sademevee kogumise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale. Krundil pos 17 (Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee) olemasoleva sademevee kanalisatsioonitoru ümbertõstmise ja rekonstrueerimise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Hoone pos 12 ehitamise käigus tuleb ümber tõsta DN600 sademeveetorustik, mis jääb ehitusele ette. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”). Kanaliseeritav arvutuslik sademevee vooluhulk kinnistutelt ja tänavalt kokku (v.a krundid pos 13, 18 ja 19) on Q ≈ 614,8 l/s Kruntidele pos 13, 18 ja 19 ei ole ette nähtud sademevee liitumispunkti; sademevesi tuleb immutada krundi piires. Arvutuslikud vooluhulgad: Planeeringuala arvutuslik kanaliseeritav sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt Eesti standardile EVS 848:2021. Planeeritud EVS 848:2021, korduvusperiood 3 aastat, 10 min, arvutuslik intensiivsus q=223,7 L/(sek*ha) Pos nr Katus+ Muru+ Arvutuslik vooluhulk (L/s) Lubatud Vajalik kõvakate haljaskatus vooluhulk keskendamise (m2) (m2) Kõvakate Haljasala KOKK (L/s) maht (m3) U 1 1764 1256 38,7 8,6 47,3 10,0 22 2 2023 2133 45,2 14,9 60,1 10,0 31 3 1384 1518 30,6 10 40,6 10,0 18 4 1550 1081 34,0 7,3 41,3 10,0 19 5 1600 1216 35,8 8,8 44,6 10,0 21 6 2099 1830 46,5 11,6 58,1 10,0 29 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  20 7 1900 1933 42,1 13,5 55,6 10 28 8 2100 1520 47,0 10,9 57,9 10 29 9 2020 866 44,2 4,5 48,7 10 23 10 1733 1168 37,3 7,8 45,1 10 21 11 2164 2535 46,8 15,8 62,6 10 32 12 1300 336 29,1 2,8 31,9 10 13 13 432 506 7,7 2,3 10 10 14 2679 5930 47,9 26,6 74,5 74,5 15 7808 3972 139,7 17,8 157,5 157,5 16 6127 1596 109,7 7,1 116,8 116,8 17 7573 2458 135,5 11 146,5 146,5 18 - 601 - 2,7 2,7 2,7 19 11184 37,5 37,5 37,5 KOKKU 665,5 Ehitusprojektis täpsustatakse planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise ja puhastamise lahendus. Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht Veevarustus PE plasttoru De32 PN10 6m PE plasttoru De75 PN10 27m PE plasttoru De90 PN10 62 m PE plasttoru De110 PN10 17 m PE plasttoru De160 PN10 884 m Reoveekanalisatsioon PVC või PP plasttoru De160 SN8 5m PVC või PP plasttoru De200 SN8 516 m Rekonstrueeritav d200mm reoveetoru Tervise tänaval ca 33 m PVC või PP plasttoru De250 SN8 207 m PP või PE plasttoru De315 SN8 116 m Sademevee kanalisatsioon PP või PE plasttorud De200 SN8 76 m PP või PE plasttorud De315 SN8 336m PP või PE plasttorud De400 SN8 328 m PP või PE plasttorud De630 SN8 (ümbertõstetav) 30 m 5.3 Elektrivarustus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  21 Kruntide elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 14.10.2025 välja antud tehnilised tingimused nr 483713. Planeeringualal asuvad Elektrilevi OÜ alajaamad nr 563 ja nr 6338. Alajaamad nr 563 ja 6338 jäävad planeeritud ehitiste alla ja kuuluvad lammutamisele ning asendamisele uute sisseehitatud alajaamadega. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus, Nimetus Pa/Ia (kW/A) Pos Planeeritud Planeeritud Planeeritud Planeeritud Liitumine nr alajaama alajaama alajaama alajaama nr 1 baasil nr 2 baasil nr 3 baasil nr 4 baasil Alajaama 1 Ärihoone- korterelamu 300/500 0.4kV seade 2 Ärihoone-korterelamu 400/630 Liitumis- 3 Ärihoone-korterelamu 250/400 kilp 4 Ärihoone-korterelamu 250/400 Alajaama 350/ 5 Ärihoone-korterelamu 0.4kV 320+320 seade 400/ Liitumis- 6 Ärihoone-korterelamu 320+320 kilp Alajaama 400/ 7 Ärihoone-korterelamu 0.4kV 320+320 seade 450/ 8 Ärihoone-korterelamu 400+400 450/ 9 Ärihoone-korterelamu 400+400 Liitumis- 450/ kilp 10 Ärihoone-korterelamu 400+400 450/ 11 Ärihoone-korterelamu 400+400 Alajaama 12 Ärihoone-korterelamu 400/320 0.4kV seade Liitumis- - Tänavavalgustus 25/40 kilp Planeeritud ala tarbijad kokku 1000/1630 900/1500 1000/1630 1200/2000 (koos eriaegsusega, alajaamade kaupa) Planeeritud ala tarbijad kokku 3500/6000 (koos eriaegsusega) Planeeringuala objektide elektrivarustuseks on ette nähtud sisseehitatud trafoalajaamad (6/0,4 kV trafod kuni 2x1000 kVA). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  22 Uute alajaamade 6 kV elektrivarustus on ette nähtud ringtoite skeemina maakaabelliinidega alates sisselõigetega paralleelkaablitesse nr 2114/23424 ja 23423/10511. Vastavalt perspektiivsele võrgu tööpingele tuleb alajaamade trafod valida tööpingele 6-10/0,4 kV. Jaotusalajaama nr 563 likvideerimiseks on ette nähtud ehitada Järve 110/35/6 alajaamast uued paralleelkaabelliinid alajaamani nr 1096 (Järve tn 35), alajaamas nr 1096 asendada 6 kV jaotusseadmed ning alajaama nr 1096 toitele viia alajaamad, mis hetkel saavad toidet läbi jaotusalajaama nr 563. Selleks on ette nähtud ehitada alajaamast nr 1096 6 kV kaabelliin kuni alajaamani nr 351 (Tuisu tn 19) ning ühendada kaabelliinidega nr 23425, 23501 ja 11113. Järve tn ja Tervise tn ristmikul tuleb kokku ühendada 6 kV kaabelliinid nr 9614, 9615, 10512 ja 10513 ning 2114, 10511, 23423 ja 23424. Kõik kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Madalpinge toiteliinid hoonete peakilpideni ehitatakse kinnistu siseselt või maa-aluse parkla kaudu. Kinnistuid läbivate Elektrilevi OÜ tehnorajatiste ümberpaigutamisega seotud kulud kannab kinnisasja omanik. Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Sisseehitatud alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb arvestada EE JV OÜ Kvaliteedi käsiraamatu normdokumendiga VJ63 30.06.2010 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". Elektrilevi OÜ elektripaigaldise rajamise võimaldamiseks tuleb valdajal/õigustatud isikul sõlmida alajaama ruumide kasutamist võimaldav notariaalne leping. Alajaamad võib paigutada ka muule krundile sõltuvalt ehitusjärjekordadest ning nende paigutus otsustatakse konkreetse ehitusprojekti koostamisel koostöös võrguvaldajaga. 5.4 Välisvalgustus Tänavavalgustus: Detailplaneeringu projekti tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit AS poolt 07.10.2024 välja antud tehnilised tingimused nr 142. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud planeeritud tänavavalgustuse lülituskilbi baasil. Kõik valgustid (va. ÜKR valgustid ja ristmikud) peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule. Valgusallikad peavad olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama Eesti standardi EVS 62471 nõuetele. Tänavavalgustuse ehitamise vajadus liinimeetrina: Järve tn AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 1100 m K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  23 Tervise tn AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 600 m Viljandi maantee-Tervise tänava perspektiivne ühendustee AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 600 m Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest. 5.5 Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS 01.11.2024 välja antud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39254298. Hoonestusala sidevarustus on ette nähtud lähtuvana sidekaevust m1621. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid ja haruühendusi. Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja võrgu valdaja poolt väljastatud tööloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:  Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;  Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;  Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;  Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. 5.6 Soojusvarustus Käesoleva tööga lahendatakse Tervise tn 5 ja 5a kinnistute soojusvarustus detailplaneeringu mahus. Planeeritud ala kuulub kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on lahendatud AS Utilitas Tallinna Soojus 08.10.2024 väljastatud tehniliste tingimuste nr 24TT-10895 alusel. Planeeritud ala on ette nähtud liita kaugküttevõrguga. Liitumispunktiks on projekteeritud (HeatConsult töö nr 23027) hargnemissõlm Tervise ja Elektroni tänavale projekteeritaval soojustorustikul 2xDN400 mm. HeatConsult töö nr 23027 raames on projekteeritud liitumistoru planeeritava ala kinnistu piirile Elektroni tänava pool. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  24 Planeeritava ala sees on kavandatud ehitada maa-alune kaugkütte jaotustorustik. Iga planeeritav krunt saab eraldi liitumise. Maa-alune soojustorustik on ette nähtud II ja III soojusisolatsiooni klassiga signaaltraatidega eelisoleeritud terastorudest. Detailplaneeringus nähakse ette sõltumatu soojuskoormuse ühendusskeem läbi automatiseeritud soojussõlme. Planeeritava ala eeldatav soojatarbimine kokku on 8,2 MW, mis täpsustatakse ehitusprojektis. Planeeritud torustiku soojuskoormused ja läbimõõdud täpsustada ehitusprojektis. Soojustorude ristumisel perspektiivse trammiteega tuleb soojustorude kaitsmiseks rakendada vastavaid meetmeid, mis täpsustatakse ehitusprojektis. 5.7 Jahutusvarustus Planeeritud hoonete jahutust on võimalik lahendada lokaalsete tehnosüsteemidena või passiivsete lahendustega, nt varjestus, sobiv klaasivalik, ventileerimine öisel ajal, katusehaljastus. Jahutuslahendus peab võimaldama tagada hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise. Jahutuse lahendus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu direktiivides, Eesti Vabariigi energiamajanduse arengukavas ja Tallinn 2035 arengustrateegias kirjeldatud põhimõtete ja nõuetega. 5.8 Gaasivarustus Kruntide gaasivarustuse lahenduse aluseks on ASi Gaasivõrk 15.10.2024 tehnilised tingimused nr 3-6/262-24. Planeeritaval alal on olemasolev A-kategooria maagaasi jaotustorustik Energia-Seebi A20, mille EHR-i kood on 220591700. Gaasitorustik on ehitatud terastorudest DN200 mm (jaotusmagistraal) ja plastikust torudest PE80 Ø90x8,2 mm (tarnetoru, mis varustab maagaasiga Tervise tn 5a kinnistul olevaid hooned). Tervise tn 5 kinnistu loodepoolset nurka läbib olemasolev gaasitorustik Ø219x7,0 mm. Seoses sellega, et olemasolev torustik jääb planeeritud hoonestusalale, on gaasitoru jaoks kavandatud uus asukoht tänava maale. Uus gaasitorustik on planeeritud algusega Elektroni tänaval asuvast olemasolevast gaasitorustikust Ø219x7,0 mm ning kulgeb väljaspool kinnistupiiri mööda Elektroni ja Tervise tänavat ja ühendatakse olemasoleva gaasitorustikuga Ø219x7,0 mm Tervise tänaval. Krundil Tervise tn 5a säilib olemasolev gaasivarustus olemasoleva hoonestuse kasutuse lõppemiseni. Uue hoonestuse projekteerimisel lahendatakse küte kaugküttevõrgu baasil. Uuele krundile gaasivõrguga liitumist ei ole kavandatud. Uus gaasitorustik planeeritakse maa-alusena plastikust gaasitorudest PE100 Ø315x28,6 mm paigaldussügavusega vähemalt 1,0 m maapinnast toru peale. Ristumisel sõiduteega on gaasitoru planeeritud paigaldada kaitsehülssi, mille vajaduse täpsustada ehitusprojektiga. Planeeritud torustiku asukoht ja läbimõõt täpsustatakse tööprojektis. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  25 Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee tehnovõrgud, sh gaasivarustus, lahendatakse ehitusprojektis terve tänava ulatuses kompleksselt. 6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 6.1 Kehtivad kitsendused: Planeeritud alale ulatub raudtee kaitsevöönd (30 m äärmise rööpa teljest). 6.2 Kavandatud kitsendused 6.2.1 Avalik kasutus Detailplaneeringus on moodustatud krunt Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee jaoks. Krunt määratakse avalikult kasutatavaks ja antakse üle Tallinna linnale. Detailplaneeringus on moodustatud krunt (pos 14) avalikult kasutatava pargi jaoks. Krunt antakse üle Tallinna linnale. Planeeritud kergliiklustee, mis on kavandatud Energia tänavast kuni perspektiivse raudteepeatuseni, määratakse avalikult kasutatavaks. Kergliiklustee ja avaliku kasutuse ala ulatus selgub projekteerimisel. Eelduslikult kulgeb tee läbi kruntide pos 1 ja pos 9. 6.2.2 Juurdepääsu- ja parkimisservituutide vajadus Juurdepääsu- ja parkimisservituutide ning hoonesiseste alajaamade paiknemise servituudimäärangud on põhimõttelised. Juurdepääsude, parkimiskohtade ja alajaamade paigutus selgub planeeringu realiseerimisel. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest võib alajaamadele leida asukoha ka mõnel teisel krundil. Servituudid tuleb seada enne vastavate kinnistute võõrandamist. Pos 1:  Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse pos 2 ja pos 12 igakordse omaniku kasuks.  Vajadusel parkimisservituut pos 2 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks.  Juurdepääsuservituut kavandatud hoonesisesele alajaamale võrgu valdaja kasuks. Servituudi ulatus määratakse ehitusprojekti mahus, kui selgub alajaama täpne asukoht hoones. Pos 2:  Vajadusel parkimisservituut pos 1 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks. Pos 3:  Vajadusel parkimisservituut pos 4 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks. Pos 4:  Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse pos 3 igakordse omaniku kasuks.  Vajadusel parkimisservituut pos 3 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  26 Pos5:  Vajadusel parkimisservituut pos 6 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks.  Parkimisservituut pos 4 kaupluse jaoks vajalike parkimiskohtade tagamiseks (juhul, kui krundile kavandatud hoonesse ehitatakse kaupluseruumid).  Juurdepääsuservituut kavandatud hoonesisesele alajaamale võrgu valdaja kasuks. Servituudi ulatus määratakse ehitusprojekti mahus, kui selgub alajaama täpne asukoht hoones. Pos 6:  Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse pos 5 igakordse omaniku kasuks.  Vajadusel parkimisservituut pos 5 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks. Pos 7:  Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse pos 8 igakordse omaniku kasuks.  Vajadusel parkimisservituut pos 8 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks.  Juurdepääsuservituut kavandatud hoonesisesele alajaamale võrgu valdaja kasuks. Servituudi ulatus määratakse ehitusprojekti mahus, kui selgub alajaama täpne asukoht hoones. Pos 8:  Juurdepääsuservituut pos 9 maa-alusesse parklasse pos 9 igakordse omaniku kasuks.  Vajadusel parkimisservituut pos 7 ja/või pos 9 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks. Pos 10:  Juurdepääsuservituut pos 11 maa-alusesse parklasse juurdepääsuks.  Vajadusel parkimisservituut pos 9 normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks. Pos 11:  Juurdepääsuservituut pos 10 maa-alusesse parklasse juurdepääsu tagamiseks. Pos 12:  Juurdepääsuservituut hoonesisesele alajaamale juurdepääsu tagamiseks. Alajaamade asukohavalik selgub ehitusprojektide koostamisel vastavalt tehnilisele vajadusele. Kui alajaamad paigutatakse mõnele teisele krundile, kui planeeringus on näidatud, tuleb tagada vajalikud servituudid selle krundi piires, kuhu alajaam paigutatakse. 6.2.3 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud järgmiste kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks. Servituudivajadus kruntide kaupa: Pos 1:  Planeeritud hoonesisese alajaama paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ca 60 m2 suurusel alal, võrgu valdaja kasuks.  Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m seinast või seadmest; K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  27  Planeeritud elektrikaablite jaoks, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Pos 2:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud elektrikilpide jaoks 2 m kaitsetsooni ulatuses võrgu valdaja kasuks. Pos 3:  Planeeritud soojustorustik võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis. Pos 4:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud elektrikilpide jaoks 2 m kaitsetsooni ulatuses võrgu valdaja kasuks. Pos 5:  Planeeritud soojustorustik võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud hoonesisese alajaama paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ca 20 m2 suurusel alal, võrgu valdaja kasuks.  Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m seinast või seadmest. Pos 6:  Planeeritud soojustorustik võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud elektrikilpide jaoks 2 m kaitsetsooni ulatuses võrgu valdaja kasuks. Pos 7:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Servituudivajadus planeeritud hoonesisese alajaama paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ca 60 m2 suurusel alal, võrgu valdaja kasuks.  Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m seinast või seadmest. Pos 8:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  28  Planeeritud elektrikilpide jaoks 2 m kaitsetsooni ulatuses võrgu valdaja kasuks. Pos 9:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud elektrikilpide jaoks 2 m kaitsetsooni ulatuses võrgu valdaja kasuks. Pos 10:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud elektrikilpide jaoks 2 m kaitsetsooni ulatuses võrgu valdaja kasuks. Pos 11:  Planeeritud soojustorustik hoone soojussõlmeni võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud liitumiskilp, kaitsevööndi ulatus 2 m, võrgu valdaja kasuks. Pos 12:  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Servituudivajadus planeeritud hoonesisese alajaama paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ca 60 m2 suurusel alal, võrgu valdaja kasuks.  Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m seinast või seadmest. Pos 14:  Planeeritud soojustorustik võrgu valdaja kasuks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Torustiku asukoht määratakse ehitusprojektis.  Planeeritud keskpinge ja madalpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Pos 15:  Planeeritud soojustorustik, võrgu valdaja kasuks, isolatsiooni välispinnast 2-3 m mõlemale poole.  Planeeritud gaasitoru, võrgu valdaja kasuks, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole.  Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorud, võrgu valdaja kasuks, 2-3 m toru teljest mõlemale poole.  Planeeritud sidekanalisatsioon, võrgu valdaja kasuks, 1 m teljest mõlemale poole.  Planeeritud keskpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  29 Pos 16:  Planeeritud soojustorustik, võrgu valdaja kasuks, isolatsiooni välispinnast 2-3 m mõlemale poole.  Planeeritud gaasitoru, võrgu valdaja kasuks, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole.  Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorud, võrgu valdaja kasuks, 2-3 m toru teljest mõlemale poole.  Planeeritud sidekanalisatsioon, võrgu valdaja kasuks,1 m teljest mõlemale poole.  Planeeritud keskpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Pos 17:  Planeeritud soojustorustik, võrgu valdaja kasuks, isolatsiooni välispinnast 2 m mõlemale poole.  Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorud, võrgu valdaja kasuks, 2-3 m toru teljest mõlemale poole.  Planeeritud sidekanalisatsioon, võrgu valdaja kasuks,1 m teljest mõlemale poole.  Planeeritud keskpinge kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.  Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor, võrgu valdaja kasuks,1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Pos 19:  Planeeritud sademeveekanalisatsioon, võrgu valdaja kasuks, 3 m toru teljest mõlemale poole. 7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse §131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusload/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu realiseerimise etapi kohaste hoonete ehituslubadega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  30 7.1 Täiendavate kooskõlastuste vajadus  Koolieelse lasteasutuse projekt esitada Terviseametile kooskõlastamiseks.  Kõrghaljastuse rajamine avalike tänavate ääres ja avalikel haljasaladel kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti Hooldusosakonnaga.  Planeeringus määratud kasutusotstarvete osakaalude muutmine rohkem kui 15% on võimalik Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõusolekul.  Ehitustööd Raudtee kaitsevööndis kooskõlastada AS Eesti Raudteega ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga 7.2 Olulisemad arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine. Hoonestus kavandada etapiviisiliselt terviklikult mõjuva ansamblina, kasutades erinevatel hoonetel sarnase tüpoloogiaga lahendust. Hooneid liigendada mahuliselt ja/või materjalidega. Soovitavalt kavandada kõikidele korteritele rõdud. Katusekalle: lamekatusele vajalik kalle vastavalt hoone tehnilistele lahendustele Katusematerjal: rullmaterjal, katustele võib paigaldada päikesepaneele. Välisviimistlus: kasutada materjale, mis võimaldavad ehitada kaasaegseid ja energiatõhusaid hooneid. Täpsem arhitektoonika ja viimistlusmaterjalide valik määratakse ehitusprojektis. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed ja ajas kestvad, nt betoon, kivi, krohv, klaas, puit, plekk vm piirkonda arhitektuurselt sobilik materjal. Vältida tehislikke imiteerivaid materjale. Piirdeaiad: Piirdeaedu üldjuhul mitte kavandada, kuna hoonete vahele jääv keskne pargiala jääb ühiskasutusse ja seda läbivad avalikult kasutatavad kergliiklusteed. Esimese korruse korteritele võib kavandada kuni 30 m2 suurused terrassid ja need ümbritseda piiretega (hekk vms). Mänguväljakute erinevate rühmade alad tsoneerida ja eraldada haljastusega. Piirdeaia võib projekteerida väikelaste mänguväljakule. Muud arhitektuursed või tehnilised nõuded ja soovitused: Projekteerida osale hoonetest tänavale avanevad äripinnad, nt Tervise tänava äärde raudteejaamale lähimasse hoonesse, Elektroni- või Energia tänava nurgale planeeritud hoonesse, sobivasse asukohta keskse haljasala poole avanevana haljasala suunas. Äripinnad siduda kergliiklusteede ja ühistranspordi peatustega. Ärihoonete valgusreklaamide projekteerimisel vältida naabruses paiknevatele korterelamute eluruumidele ja haiglale valgusreostusest tingitud häiringute põhjustamist. Hoonetesse projekteerida jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid hästi ühendatuna sissepääsudega. Tagada elektrirataste laadimisvõimalus Hoonete projekteerimisel on soovitav järgida energiasäästu põhimõtet, kasutades kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Hoonestus projekteerida kvartaalselt terviklikult mõjuva ansamblina, kasutades erinevatel hoonetel sarnase tüpoloogiaga lahendust. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  31 7.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 7.3.1 Keskkonnaalased nõuded Haljastus:  Väliruumi jaoks tuleb koostada maastikuarhitektuurne projekt, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt. Et soodustada elanike viibimist- ja aktiivset tegevust väljas, tuleb hoonete vahele jäävale pargialale projekteerida erinevatele vanuserühmadele mõeldud rajatisi.  Lisaks kõrghaljastusele projekteerida pargialale madalhaljastust. Näha ette madalhaljastuse rajamise võimalus ka parklapealsele alale, et kujundada võimalikult sujuv üleminek kõrghaljastusega pargialalt parklapealse haljastusega alale.  Tänavapoolse haljastuse projekteerimisel koostada terviklahendus hoonete tänavapoolsete fassaadide ja sõidutee vahelise ala jaoks.  Väliruumi projektis näha ette täiendavad meetmed sademevee sidumiseks ja pinnasesse immutamiseks.  Eelistada looduslikult reguleeruvaid ruumilahendusi suurt hooldust nõudvatele, pargialale projekteerida minimaalselt vett mitteläbilaskvaid pindasid.  Raudteeäärsel maa-alal ning Viljandi maantee-Tervise tänava ühendusteel säilitada võimalikult palju looduslikku haljastust  Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee äärne haljastus lahendada ehitusprojektis.  Planeeritud hoonestuse rajamiseks likvideeritava haljastuse asendamiseks vajalik asendusistutus tuleb ette näha planeeringualal vastavalt ehitusprojekti koosseisus koostatavale väliruumi projektile.  Ehitusprojekti koostamisel arvutada tegelik asendusistutuseks vajalik istikute arv Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ 3. peatükis sisalduva asendusistutuskohustuse rakendamise metoodika järgi.  Enne ehitustegevuse alustamist tuleb istutada ümber ehitusest mõjutatud alale jäävad II ja III kategooria kaitsealused taimed. Kaitsealuste taimede ümberistutamiseks tuleb taotleda luba Keskkonnaameti Harju-Rapla-Pärnu regioonilt.  Taimed tuleb istutada ümber suve keskel (juulis, augustis), kui taimed on hästi märgatavad ning jõuavad uuel kasvupaigal juurduda. Ümberistutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Ümberistutuse asukoht valitakse projekteerimise käigus.  Ümberistutamisel tuleb taimed kaevata välja mättaga, et võimalikult vähe vigastada maa- aluseid risoome, või mugulaid.  Ümberistutamisel on soovitav kasutada professionaalset abi.  Nõmmnelgi alamliigi arenarius populatsiooni alalt ja selle vahetust ümbrusest tuleb likvideerida lehtpuud ja nende järelkasvu (eriti aga juurevõsude) isendid ning samuti osa mände arvestusega, et säilivate puude võrad ei kataks populatsiooni pindalast rohkem kui 1/10. Hõredalt paiknevad puud reguleerivad liivikul inimeste liikumist, jättes vahetu puude ümbruse tallamisest puutumata ja võimaldades ekstreemsetel põuaastatel osadel nõmmnelgi taimedel puude võrade all poolvarjus läbida oma arengutsükli.  Arvestades planeeritud piirkonnas valitsevaid liivmuldi ja liivapinnaseid, mis on põuaõrnad ja reaktsioonilt happelised, tuleb juurde istutavad puittaimed valida nii, et ei peaks välja ehitama ulatuslikke kastmissüsteeme ja tegema suuremahulisi mullaparandustöid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  32  Okaspuudest sobivad olemasolevate muldade ja pinnastega näiteks harilik mänd, keerdmänd, hall mänd, mägimänd ja tema sordid, torkav kuusk ja tema sordid, hall nulg, mäginulg ’Compacta’, harilik kadakas ja tema sordid, roomav kadakas ja tema sordid. Okaspuud on valgusnõudlikud.  Lehtpuudest on sobilikud näiteks arukask ja tema sordid, hõbepärn, harilik tamm, harilik haab ja tema sort ’Erecta’, hõbehaab, Bolle haab, lõhnav kirsipuu, hilistoomingas, valge pihlakas.  Lehtpõõsastest sobivad näiteks harilik sarapuu ja tema sordid, harilik sirel ja tema valgeõieline vorm alba, harilik ebajasmiin, harilik põisenelas ja tema sordid, jaapani enelas ja tema sordid, magesõstar, kurdlehine kibuvits ja tema sordid, näärelehine kibuvits ja tema sordid, läikiv tuhkpuu, värvi-leetpõõsas, hõbe-piisonipõõsas, läikiv hõbepuu.  Tervise tn 9 (pos 19) kinnistul kasvav keskealine männik on tihe ja seda on vajalik valgustustingimuste parandamiseks harvendada. Hooldusraie tegemisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks puistu territooriumil paiknevaid kuklase pesakuhilaid. Müra hinnangust tulenevad nõuded:  Enamikul planeeritud alast on tagatud head tingimused elu- ja äriruumidega hoonete ehitamiseks.  Tervise tänava-Viljandi maantee ühendustee vahetus läheduses on soovitav eluruumide müratundlikumad ruumid projekteerida hoonete hoovipoolsesse külge.  Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt: o Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid; o Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) 40 dB. o Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (äripinnad) rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R’tr,s,w) 35 dB; o Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsioonisuuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.  Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed peavad vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtusele.  Alajaama asukoha valikul tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.  Hoovialale kavandatava rekreatiivse tegevuse planeerimisel arvestada mürauuringu tulemustega ning kavandada puhkenurgad ja mänguväljakud alale, kus on võimalik tagada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud sihtväärtusele vastav müratase. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded  Hoonete projekteerimisel täpsustada pinnaseõhu radoonisisaldust ja vajadusel rakendada Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud meetmeid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  33 Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:  Hooned projekteerida nii, et Elektroni tn 10 ja Energia tn 13 asuvate hoonete lõunapoole avanevate akendega korterites/tubades säiliks piisav insolatsioonikestus.  Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides. Nõuded vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele.  Võimalikult suures ulatuses immutada sademevett haljastatud pinnasesse;  Kasutada sademevee viibeks innovatiivseid lahendusi. Muud nõuded:  Arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ tooduga.  anda projekteerimisstaadiumis hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks:  Enne ehitustööde alustamist fikseerida lähimate naaberhoonete tehniline seisukord.  Hooned, mille seiskorda kavandatav ehitustegevus võib mõjutada, tuleb enne ehitustööde algust võtta geotehnilise kontrolli alla.  Eeldatavate puurkaevude asukoha läheduses teostada kaevetöid ettevaatlikult, et hoiduda puurkaevu tamponeeritud osa vigastamast.  Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodis“ §3 toodud piirväärtusi.  Ehitusmüra tase ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21:00-07:00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. 7.3.2 Liikluskorralduse alased nõuded  Kinnistute juurdepääsudel tuleb tagada nähtavus  bussiootepaviljonidele projekteerida valgustus  ehitusprojekti koostamisel lahendada tänavatel liikluse rahustamise meetmed 7.3.3 Tingimused töötamiseks raudtee kaitsevööndis  Juhul, kui ilmneb vajadus raudteerajatiste kavandamiseks, siis tuleb vastavalt ehitusseadustiku §-dele 88-90 taotleda TTJA-lt selleks projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusluba. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  34  Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb hoonete projekteerimisel arvestada (vundamendid, seinad, aknad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Arendajal tuleb hinnata olemasolevat olukorda ja vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete rakendamine. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb kanda arendajal. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi raudteeveeremist tulenevate mõjude (müra, vibratsioon) leevendamiseks.  Detailplaneeringu lahenduse realiseerimise korral arvestada, et raudteemaale ja/või raudtee tehnovõrkude kaitsevööndisse kavandatud ehitiste ehitusprojekti koostamiseks (sealhulgas loakohustuseta ehitiste rajamiseks) tuleb taotleda täiendavalt AS-ilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused.19. Kõrghaljastuse kavandamisel raudteemaaga piirnevale alale arvestada, et täiskasvanud puude võrad ei ulatuks raudteemaale, eelistada väiksemakasvulisi ja püramiidja võraga liike.  Planeeringualal kogunevat sademevett raudteemaale mitte suunata.  Detailplaneeringu realiseerimise korral ehitustööde (s.h lammutustööde) käigus planeeringualal tagada masinate ning muude mehhanismide raudteemaale mittesattumine.  Planeeringuala välisvalgustuse lahenduste kavandamisel ja/või järgmistes projekteerimise etappides arvestada, et välisvalgustus ei tohi halvendada vedurijuhile rongiliikluse signaaltulede nähtavust raudteel.  Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.  7.3.4 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavaks;  hooned projekteerida üksteisest vähemalt 8 m kaugusele;  päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812 Ehitiste tuleohutus. Osa 7:Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 7.3.5 Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks: Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrgu valdajatelt taotleda tehnilised tingimused. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  35 Veevarustus ja kanalisatsioon:  Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.  Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.  Uue veetorustiku projekteerimisel projekteerida vajadusel olemasolevate tarbijate ümberühendamine.  Maa-alusel parkimiskorrusel formeeruv vesi juhtida pärast lokaalset puhastamist reoveekanalisatsiooni.  Hoonete projekteerimisel arvestada sademevee ühtlustusrajatistele vajaliku maaga.  näha ette haljastatud aladel sademevee maksimaalne immutamine pinnasesse.  Rakendada sademevee käitlemiseks lisaks vertikaalplaneerimise võtetele ja immutamisele täiendavaid innovatiivseid lahendusi, nt katustele langeva sademevee kasutamine kastmisveeks ning tualettides vm. Elektrivarustus:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega  Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida võrgu valdajaga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Sidevarustus:  Ehitusprojekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada töötavate ühenduste toimimine ehitustööde käigus.  Ümberehitatavale Telia sideehitisele taotleda täiendavad tehnilised tingimused, mille taotlusega koos esitada uue sidekanalisatsiooni skeem ja mahud.  Side tööjoonised ja olemasoleva kaablivõrgu ja ümberlülitustööde projekt kooskõlastada võrgu valdajaga.  Ümberehitatavale sideehitisele vormistada ehitusteatis ja kasutusteatis.  Lõplik sidevarustuse lahendus määratakse tehnovõrkude põhiprojekti mahus.  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ kohaldatavatest standarditest ja sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Välisvalgustus:  Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga. Soojusvarustus:  Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS Utilitas Tallinna Soojus kaugküttega liitumise tehnilised tingimused, mille põhjal täpsustatakse punktis 2 viidatud torustiku ehitamise aeg ja tingimused. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  36  Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.  Planeeritavale kaugküttevõrgule on vaja seada AS Utilitas Tallinna Soojus kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Gaasivarustus:  Tervise tänaval tõsta ümber pos 12 kinnistul asuv liitumispunkt tänavamaale.  Ehitusprojekt kooskõlastada võrgu valdajaga.  Viljandi maantee-Tervise tänava tehnovõrgud, sh gaasitorustik, lahendatakse ehitusprojekti koostamisel terve tänava ulatuses korraga.  Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected].  AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.  Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.  Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. Terasest gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamise korral tuleb gaasitorustik ümber isoleerida, isoleerimistööde täpne maht selgub projekteerimise ja ehitustööde käigus.  Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.  Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  37 Nõuded ehitamiseks: Sidevarustus:  Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast (praegu Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis).  Tööde teostamine sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult võrgu valdaja (praegu Telia Eesti AS) kaablijärelvalve allüksusega. Kanalisatsioon:  Pärast tööde teostamist Elektroni tn 10 kinnistul tuleb taastada majaesine heakord. 7.3.6 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:  Läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ning hästitoimiv linnaruum vähendab oluliselt kuritegevusega seotud riske.  Kavandatud linnaehituslikud muudatused korrastavad piirkonna hoonestuse ning selle arenduse tulemusena likvideeritakse suur kasutusest välja olev võsastunud jäätmaa, mille tagajärjel muutub piirkond üldiselt turvalisemaks.  Kavandatud on mitmekesine maakasutus, et toetada piirkonna ööpäevaringset kasutust.  Kuritegevust vähendab hoonete sidumine ümbritseva linnaruumiga (vaated, ligipääsud, hoonetevaheliste tupikute vältimine), atraktiivne maastikukujundus hoonete vahelisel alal. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Vältida akendeta fassaade esimese korruse tasandil.  Suured üldkasutatavad alad jaotada väiksemateks eri sihtrühmadele määratud osadeks;  Pargiteedele kavandada valgustus, mis tagaks liikujatele ohutuse, samal ajal aga ei mõjuks valgusreostusena korterite akendesse.  Pargimööbel on soovitav kinnitada statsionaarselt maapinnale  Vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonetele projekteerida vastupidavad uksed ja aknad;  Kavandada hoonesse sissepääsudele valgustus. 8 KAVANDATU VASTAVUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 8.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele  Linnaruumi tihendamiseks ning piirkonda inimsõbraliku elukeskkonna rajamiseks on hoonestus kavandatud perimetraalselt, mis võimaldab hoonetevahelisele alale rajada ligi 0,9 hektari suuruse ühiskasutuses oleva pargiala ning kruntidele hoonetevahelisele alale privaatsema õueala;  turvalise ning ohutu autoliiklusest eraldatud pargiala rajamiseks on juurdepääsud hoonesisestesse parklatesse kavandatud ümbritsevatelt tänavatelt; K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  38  planeeritud ala piires on kavandatud piisav maa-ala perspektiivse Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendustee rajamiseks;  kahesuunalise liikluse korraldamiseks ning kõnniteede ning tänavahaljastuse rajamiseks on kavandatud laiendada Tervise tänava maa-ala;  kavandatud on hoonestus, mida on võimalik etapiviisil ehitada. 8.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Kristiine linnaosa üldplaneeringus määratud arengualale on kavandatud ehitusõigus uue elamu- ärirajooni ehitamiseks, sealhulgas on kavandatud laiendada olemasolevate tänavate maa-ala, rajada uus tänav endisele raudtee maa-alale ning Tervise tänava-Viljandi maantee ühendustee trass planeeringuala ulatuses. Tervise tänav ning Elektroni tänava osa kuni Järve tänavani on praegu kitsad ning ei ole heas seisukorras. Planeeringu realiseerimisel laiendatakse Tervise tänava maa-ala nii, et seal on võimalik korraldada kahesuunaline liiklus. Mõlemale poole tänavat rajatakse kõnniteed. Elektroni tänav ehitatakse valmis kuni Järve tänavani. Detailplaneeringus on kavandatud krunt Tervise tänava - Viljandi maantee ühendustee jaoks planeeringuala ulatuses. Kui ühendustee/läbimurre täies mahus realiseeritakse, on loodud uus ühendus Pärnu maanteega ning Viljandi maanteega, mis muudab oluliselt paremaks autoliikluse võimalused mitte ainult lähialal, vaid laiemas piirkonnas. Kui realiseerub uus raudteepeatus Järve keskuse juures, lisandub kiire võimalus kesklinna jõudmiseks. Koos raudteepeatusega rajatakse jalakäijatele turvaline ühendus raudtee alt, mis loob piirkonna elanikele ohutu liikumise võimaluse Järve keskusesse ning Pärnu maanteel liikuvate ühissõidukite peatusse jõudmiseks. See on juba praegu populaare liikumissuund, Ehitatavad kergliiklusteed võimaldavad ühendada planeeritud piirkonna olemasolevate rekreatsioonialadega: Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ja Järve metsas. Kavandatu realiseerimisel luuakse mõningal määral uusi töökohti, eelkõige aga luuakse võimalus juba olemasolevatel töökohtadel töötavatele inimestele ning piirkonda teiste arenduste kaudu rajatavatele töökohtadele asuvatele inimestele leida kvaliteetne elukoht töökohale lähedal. 8.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Olemasoleva linna tagahoovis asuva tühermaa asemele rajatakse kaasaegne heakorrastatud elu- ja ärirajoon. Liikluskorralduse parendamiseks on kavandatud korrastada olulisel määral Tervise tänava maa- ala, nähtud ette krunt Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee jaoks ning kavandatud rajada uus tänav Järve tänava pikendusena. Tervise tänava ja uute tänavate äärde on kavandatud rajada jalakäijatele ohutu liikumise tagamiseks kõnniteed. Järve tänava pikenduse raudtee poolsele küljele on kavandatud kergliiklustee, mis perspektiivselt ühendatakse olemasolevate kergliiklusteede süsteemiga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  39 Piirkonda lisandub avalikku ruumi ning olemasolev korrastatakse. Rajatakse uus avalikult kasutatav park. 8.4 Vastavus Kristiine linnaosa üldplaneeringule Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritud maa-ala segahoonestusala juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada elamuid, nende naabrusesse sobivaid äri- ja ühiskondlikke hooneid jm linnalikku keskkonda teenindavaid funktsioone. Ühtlasi jääb Tervise tn 5 kinnistu ka arenguala juhtotstarbega alale, kuhu võib kavandada suuremad terviklikult planeeritud ja tulevikus väljaehitatavad hoonestuspiirkonnad. Tervise tänava ääres jääb planeeritud ala ka magistraaltänava äärse ärivööndi juhtotstarbega alale, kuhu võib kavandada põhiliselt äriotstarbelisi hooneid nagu kaubandus-, teenindus-, toitlustusettevõtteid, mitmeotstarbelisi büroohooneid jm magistraaltänavate äärde linnaehituslikult kohaseid hooneid. Põhjendatud juhtudel võib kavandada ka elamuid tingimusel, et nende alakorrustel paiknevad peatänavale avaneva sissepääsuga äriruumid ning rakendatakse ehituslikke meetmeid hoonetes magistraaltänavast tuleneva müra mõju leevendamiseks. Võrdlus Kristiine linnaosa üldplaneeringuga Kristiine linnaosa üldplaneering Detailplaneering Lubatud Kavandada ja rajada uusi elamuid ja Äriruumidega elamud, kasutusotstarbed muid elamute naabrusse sobivaid ärihooned, tehnorajatised, äri- või ühiskondlikke hooneid, lähiala teenindav tehnoehitisi jt, kui nendest tulenev kaubandus, lasteasutus. häiring ei kahjusta märkimisväärselt naabruses paiknevaid elamuid. Korruselisus ja Arengualal määratakse Kuni 12 korrust, kuni 45 m. kõrgus detailplaneeringus. Hoonestustihedus Arengualadena tähistatud 1,9 segahoonestusaladel kuni 2,0, teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud aladel vastavalt teemaplaneeringule. Haljastatud pinna Üldjuhul 20%. Selle hulka ei kuulu Kuna planeeringus on osakaal krundist katuse- ja garaažipealne jm kavandatud hoonete- maapinnaga ühendamata haljastus. vahelisele alale 8600 m2 suurune avalikult kasutatav park, ei ole igale krundile kavandatud 20% maaga seotud haljastust. Pargi (pos14) ja hoonestatavate kruntide pos 1-9 ja 12 alal kokku on haljastuse osakaal 35%, kogu planeeritud alal 41%. Arvestatud ei ole parkla- ja garaažipealset haljastust. Tänavahaljastuse Vajalik. Kavandatud. vajadus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  40 Detailplaneeringu lahendus vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringule. 8.5 Vastavus Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 põhivõrgu ja tervisevõrgu kavale. Tallinna Rattastrateegias on Kristiine linnaosas planeeringuala ümbruses kavandatud rattateede põhivõrgu tee perspektiivse Tervise tänava ja Viljandi maantee ühendustee äärde, Rahumäe tee äärde ning Tuisu tänava äärde. Detailplaneeringus on kavandatud Tervise tänava-Viljandi maantee ühendustee äärde planeeringuala ulatuses 4 m laiune kergliiklustee piki ühendustee serva läbi tunneli kuni Viljandi maanteeni, kust saab edasi Järve metsa terviseradadele, teine teeharu suundub piki raudteed kavandatud tervisevõrgu teeni. Lisaks on planeeritud uue tänava äärde ühele poole kavandatud 4 m laiune kergliiklustee, mis võimaldab eraldada jalgrattaraja eraldamist jalakäijatele ettenähtud teeosast. Kavandatud kergliiklustee algab raudteeäärse tervisevõrguteelt ning kulgeb kuni Tervise tänava pikenduseni. Tervise tänava pikenduse äärde kavandatakse samuti kergliiklustee kuni ühenduseni Tuisu tänava äärse põhivõrgu rattateeni. Detailplaneeringu lahendus on arvestanud rattastrateegia põhivõrgu ja tervisevõrgu kavaga. 8.6 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisatingimused: 1. hoonestuse kavandamisel tagada sujuv üleminek Elektroni tn ja Elektri tn vahelises kvartalis olevale hoonestusele. Kõrgem hoonestus paigutada raudtee ja perspektiivse Viljandi maantee – Tervise tänava ühendustee äärde, kuhu kavandada põhiliselt ärifunktsioonidega hooned; Täidetud: kõrgem hoonestus on kavandatud planeeritud ala raudteepoolsesse serva, madalam Tervise tänava äärde. Valdavalt on kavandatud elamud, osa hoonetest on äriruumidega elamud. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  41 2. kavandada planeeritavale alale lasteaed või laste päevahoid; Täidetud: planeeritud alale on kavandatud asukoht laste päevahoiu jaoks. 3. esitada planeeringu elluviimise kava nii, et iga ehitusetapp moodustaks omaette toimiva linnaruumilise terviku; Planeeringu elluviimise kava on esitatud lisas 6. 4. näidata planeeringu elluviimise kavas Tervise, Elektroni ja Järve tänavate rekonstrueerimise ulatus ja ajakava. Ala täismahus väljaehitamise eelduseks on Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendustee väljaehitamine; Elluviimise kavas on esitatud tänavate rekonstrueerimise skeem koos etapilisusega. 5. haljastuse osakaal krundi pinnast peab olema vähemalt 20%, mille hulka ei kuulu katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus; Kuna planeeringus on kavandatud hoonete-vahelisele alale 8600 m2 suurune avalikult kasutatav park, ei ole igale krundile kavandatud 20% maaga seotud haljastust. Pargi (pos14) ja hoonestatavate kruntide pos 1-9 ja 12 alal kokku on haljastuse osakaal 35%, kogu planeeritud alal 40%. Arvestatud ei ole parkla- ja garaažipealset haljastust. 6. näha ette maksimaalne sademevee kinnistusisene käitlemine (immutamine pinnasesse, kasutamine kastmiseks vms). Vertikaalplaneerimisega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele; Detailplaneeringus on kavandatud ühtlustusmahutid kanalisatsiooni juhitava sademeveehulga ühtlustamiseks. Planeeringusse on lisatud nõue, et vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistutele. Planeeritud ala keskel on suur haljasala, kuhu on võimalik osa sademeveest immutada. 7. esitada territooriumi keskkonnaseisundi hinnang vastavat pädevust omava ettevõtte poolt. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada planeeritaval alal varem toimunud tegevusi ja anda hinnang jääkreostuse esinemisele pinnases; Täidetud. Detailplaneeringule on lisatud aktsiaseltsi MAVES koostatud keskkonnaseisundi hinnang koos reostusuuringuga (Lisa 5.3 ja 5.4.). Pinnasereostust ei tuvastatud. 8. esitada tänavaliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta, kuna Tallinna strateegilise mürakaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge müratasemega piirkonda. Esitada müraleevendusmeetmed; Täidetud. Planeeringu lisas 5.2 on OÜ Hendrikson & Ko koostatud mürahinnang, soovitatud müraleevendusmeetmed on loetletud seletuskirja punktis 6.2.1. 9. arvestada võimaliku kõrgema radoonisisaldusega pinnases. Esitada rakendatavad radoonileevendusmeetmed. Detailplaneeringus on määratud nõue kasutada ehitamisel radoonileevendusmeetmeid. 8.7 Vastavus lähtedokumentidele 8.7.1 Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile Detailplaneeringu koostamisel kontrolliti kavandatud hoonestuse võimalikku mõju naaberhoonete insolatsioonikestusele. Kontrolliti Elektroni tn 10, Energia tn 13a ja Energia tn 13 hoonete kortereid. Ülejäänud hooned jäävad planeeritud alast piisavalt kaugele mõjutamaks insolatsioonikestust eluruumides. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  42 Elektroni tn 10 koridorsüsteemis organiseeritud hoones avanevad korteriaknad ainult ühte ilmakaarde. Põhjakaarde avanevate akendega korterites on juba praegu insolatsioonikestus alla normi (1:45). Kavandatud hoonestus insolatsioonikestust ei mõjuta. Lõunakaarde avanevate korterite insolatsioonikestust planeeritud hoonestus mõningal määral mõjutab, aga kõikide korterite kõigis tubades säilib piisav insolatsioonikestus. Energia tn 13a hoones avanevad korterite aknad mõlemasse ilmakaarde ning kõigis korterites on tagatud piisav insolatsioonikestus. Energia tn 13 hoones paikneb hoolekandeasutus, kus vähemalt 60% tubadest peaks olema tagatud insolatsioonikestus 3 tundi. Kuna hoones avanevad enamiku tubade aknad kas põhjakaarde või lõunakaarde (ainult ühe toa aken korrusel avaneb idasuunas), on praegu tagatud normikohane insolatsioonikestus vaid 58% tubades. Lõunakaarde ja itta avanevate akendega tubades säilib piisav insolatsioonikestus, põhjakaarde avanevate akendega tubades on insolatsioonikestus alla normi (1:35). Kavandatud hoonestuse mõjul insolatsioonikestus põhjapoolsetes tubades ei muutu. Kavandatud hoonestuse ehitamisel säilib naaberhoonete eluruumides, mida hoonestus võib mõjutada, piisav insolatsioonikestus vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile. 8.7.2 Vastavus siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Tingimused hoonete projekteerimises on määratud seletuskirja punktis 6.2.2. 8.7.3 Vastavus Eesti Standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:  Kavandatud linnaehituslikud muudatused haakuvad lähialale kavandatud sotsiaalse keskkonna ja võrgustikuga;  Planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu;  Uue tänava rajamine raudtee äärde muudab keskkonna turvalisemaks, kuna kaob pime organiseerimata ruum ja paraneb oluliselt juurdepääs alale. 8.7.4 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  43 Planeeritud ala jääb vastavalt määrusele kaugküttepiirkonda. Soojusvarustus on planeeritud kaugkütte baasil. 8.7.5 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“  Detailplaneeringusse on lisatud nõue, et parkimise ja liikluskorralduse rajatiste parameetrid peavad vastama Eesti standardi EVS 843 „Linnatänavad“ nõuetele. 8.8 Muudatused võrreldes algatamisettepanekuga Algatamisettepanekule oli lisatud KOKO arhitektuuribüroos koostatud eskiislahendus, kus erineva kõrgusega hoonestus oli kavandatud perimetraalselt tänavate äärde ning kvartali keskele jäi suurem haljasala. Parkimiskohad olid ette nähtud maa-alusele parkimiskorrusele. Kasutatud oli erineva kõrgusega kesksele pargialale ulatuvaid hoonetüüpe. Perimetraalse hoonestuse põhimõte on jäänud samaks – planeeritud ala kagu- ja lõunaossa on Järve kõrghoonete piirkonnaga haakuvalt paigutatud kõrgemad, kuni 12-korruselised hooned, korruselisus langeb Elektroni tänava suunas. Vähendatud on hoonestustihedust ning korterite arvu. Täpsustatud on Viljandi maantee-Tervise tänava ühenduskoridori kulgemise trassi. Kavandatud on täiendav hoonestus ühenduskoridorist lõuna poole. Täpsustatud on krundijaotust: pargiala on krunditud välja ja kavandatud avalikuks pargiks. 8.9 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine Detailplaneeringusse on lisatud nõue, et enne ehitustööde alustamist tuleb fikseerida naaberhoonete tehniline seisukord ning ehitustööde ajaks võtta vahetult planeeringuala ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla. 8.10 Muudatused pärast avalikku väljapanekut Konsultant Ülle Kadak K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14078 Tallinn, Kristiine LO Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering \\KPROJEKT-FS01\Upload\OBJEKTID\14078 Tervise tn 5 DP\14078 Seletuskiri.doc/3.03.2026 13:46  Töö nr 25005350 | 09.01.2026 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang Tartu 2026 Veiko Kärbla keskkonnakorralduse spetsialist Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 3 Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 2. MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................................... 5 3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ...................................................................................................... 6 4. MÜRAARVUTUSTE TULEMUSED .................................................................................................... 10 5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ......................................................................................................... 12 LISA 1. MÜRAKAARDID ....................................................................................................................... 15 4 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 1. Sissejuhatus Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata Tallinna linnas Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu müratase ning vastavus kehtivatele nõuetele. Planeeritav 8,93 ha suurusega maa-ala asub Kristiine linnaosas, Tervise tänava ja Keila – Tallinn raudtee vahelisel alal. Planeeringu eesmärk on (lisaks ehitusõiguse määramisele) tihendada linnaruumi ning kavandada piirkonda inimsõbralik elukeskkond. Hooned kavandatakse perimetraalselt, mis võimaldab hoonetevahelisele alale rajada ühiskasutuses oleva autovaba pargiala. Parkimine lahendatakse maa- aluses parklas juurdepääsudega otse ümbritsevatelt tänavatelt. Kinnistutele määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad peamiselt äri- ja elamumaad ning ühiskondlike hoonete maad ehk tegemist on segafunktsioonaalse piirkonnaga. Kavandatav planeering näeb samuti ette segafunktsionaalse ala (elamu- ja äri segafunktsioon). Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga külgnevatel tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel arvestatakse ka raudtee ning perspektiivse Viljandi maantee – Tervise tänava ühendustee liiklusmüraga (sh perspektiivse trammiteega). Planeeringuala kohta on varem koostatud mürauuring (Hendrikson & Ko töö nr 2781/17, kuupäevaga 10.17.2020), mis sisaldas ka müra mõõtmiste tulemusi (Tervise tn 5 keskkonnamüra mõõtmised, Akukon Eesti OÜ, 2020). Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja teistest asjakohastest õigusaktidest. Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus 2025) Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 5 2. Müra normtasemed Välisõhus leviva müra normtasemed on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või liikluskoormusega regulaarse liiklusega perioodi vältel. Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19- 23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Eesti seadusandluses müraolukorra normidele vastavuse hindamise peamiste kriteeriumitena kasutatavad näitajad: ▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal); ▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00). Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas). Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa- alad, rohealad, ▪ III kategooria – keskuse maa-alad, ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. 2001. a kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegemist segahoonestusalaga, samuti näeb detailplaneering ette erineva funktsiooniga pindasid (äri- ja elamumaa segafunktsioon). 2017. a kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala samuti segahoonestusala juhtotstarbega alale, kuhu võib kavandada elamuid, nende naabrusesse sobivaid äri- ja ühiskondlikke hooneid jm linnalikku keskkonda teenindavaid funktsioone. Ühtlasi jääb Tervise tn 5 kinnistu ka arenguala juhtotstarbega alale, kuhu võib kavandada suuremad terviklikult planeeritavad ja tulevikus väljaehitatavad hoonestuspiirkonnad. Detailplaneeringu lahendus vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringule. Seega tuleb planeeritav ala lugeda III kategooria alaks (äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonete segafunktsiooniga ala). Lähtuvalt eelnevast viiakse läbi müratasemete võrdlus III kategooria alade (keskusealad) normtasemetega. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: 6 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang ▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Tiheasustusala ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Tabel 1. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB II III I haridusasutuste, keskuse maa-alad Ala kategooria tervishoiu- ja virgestusrajatiste maa- IV üldplaneeringu alusel sotsiaalhoolekande- alad ehk vaiksed alad ühiskondlike hoonete asutuste ning elamu maa-alad, rohealad maa-alad Müra 60/55 65/55 55/50 piirväärtus 651/601 701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Liiklusmüra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) elamutes on järgmised: ▪ elamute elutubades – päeval 40 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või 35 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027); ▪ elamute magamistubades – öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või päeval 35 dB/öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027). Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt. 3. Lähteandmed ja metoodika Lähteandmed Mürahinnangus keskendutakse perspektiivse linnaliiklusega kaasneva mõju hindamisele vaadeldaval alal, sh hinnatakse mürataset detailplaneeringu realiseerimise järgselt, arvestatakse raudtee ning perspektiivse Viljandi maantee – Tervise tänava ühendustee liiklusmüraga. Olemasoleva olukorra analüüsimine ei anna head ülevaadet planeeritavatele hoonestusaladele mõjuvatest liiklusmüra tasemetest, kuna planeering muudab oluliselt piirkonna liiklusskeemi. Tallinna tänavate perspektiivse (nt 20 a vaates) liiklusolukorra puhul ei ole samas võimalik kuigi täpset liiklusprognoosi välja tuua. Liikluskoormuste suurenemist püütakse piirata transpordipoliitika suunistega, mille kohaselt autode jaoks mõeldud sõiduradade arvu pigem vähendatakse ühissõidukite ning kergliikluse kasuks. Samuti on Tallinna linn erinevate projektide raames seadnud Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 7 eesmärgiks liikluskoormuste kasvu pidurdamise ja ka liikluskoormuste vähendamise (seda nii ühistranspordile prioriteetse tähtsuse seadmise, kui ka kergliiklusteede võrgu arendamise kaudu, nt arengudokumendist Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 lähtuvalt). Perspektiivse müraolukorra modelleerimise lähteandmetena kasutatakse Kristiine linnaosa ÜP liiklusuuringu raames koostatud liiklusprognoosi (lisatud joonis), mis kajastab ka perspektiivset Viljandi maantee - Tervise tänava ühendusteed. Joonisel on toodud tipptunni liikluskoormused, eeldatakse, et tipptund moodustab ca 10% ööpäevasest liiklussagedusest. Joonis 2. Väljavõte Kristiine linnaosa üldplaneeringu liiklusprognoosi kaardist Detailplaneeringuala lähiümbruse olulisim müraallikas saab olema planeeringualaga külgnev (rajatav) Viljandi maantee – Tervise tänava ühendustee, mille perspektiivne liikluskoormus võib küünida kuni ca 1200 sõidukini tipptunnis ehk 12 000 sõidukini ööpäevas, raskeliikluse osakaaluks on võetud 6% ning sõidukiiruseks 50 km/h. 2025. a seisuga teadaoleva informatsiooni (ning planeeringulahenduses sisalduva lahenduse) põhjal on Viljandi maantee – Tervise tänava ühendustee kavandatud 1+1 sõiduradadega (võrreldes varasema 2+2 sõiduradadega lahendusega), seega võivad ka liikluskoormused võrreldes varasemate prognoosidega jääda väiksemaks, kuid täpsemate andmete puudumisel lähtutakse mürahinnangus siiski algsest suuremast prognoosist. Planeeringualaga läänest piirneva Tervise tn liikluskoormuseks on võetud 5250 sõidukit ööpäevas (4% raskeliiklust) ning planeeringualaga idast külgneva uue tee liikluskoormuseks 1500….4000 sõidukit (2% raskeliiklust), mis arvestab eelkõige planeeringu realiseerimisega kaasnevat võimalikku liikluskoormust. Aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt: ▪ 7.00-19.00 – 78% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, ▪ 19.00-23.00 – 14% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, ▪ 23.00-7.00 – 8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Perspektiivse trammitee puhul võeti liikluskoormused vastavalt tavapärastele Tallinna trammiliinide liiklusgraafikule (ümardades andmed ülespoole): ▪ 7.00-19.00 – mõlemas suunas 7 trammi tunnis; ▪ 19.00-23.00 – mõlemas suunas 5 trammi tunnis; ▪ 23.00-7.00 – mõlemas suunas 1,5 trammi tunnis. Trammi pikkuseks võeti 30 m ja sõidukiiruseks 50 km/h (tegelik kiirus ning vastavalt ka müratase võib jääda ka väiksemaks). 8 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang Lisaks auto- ja trammiliiklusele tuleb antud juhul arvestada ka raudteeliiklusega, kuna planeeringualast idas (ca 20 m kaugusel lähimast hoonest) asub aktiivse kasutusega raudteelõik. Reisirongide liikluskoormuse jaotumine ööpäeva lõikes liiklusgraafikuperioodil 2025-2026 on vastavalt AS Eesti Liinirongid (Elron) andmetele järgmine (kahes sõidusuunas kokku, arvutusmudelis võeti aluseks tegelikkusest ca 10% suuremad väärtused): ▪ 7.00-19.00 – 93 rongi (mudelis ümardatult 100), ▪ 19.00-23.00 – 21 rongi (mudelis 23), ▪ 23.00-07.00 – 12 rongi (mudelis 13). Reisirongide pikkus on kuni 4 vagunit (ca 75 m), maksimaalne lubatud sõidukiirus vaadeldavas lõigus on 100 km/h. Modelleerimisel lähtutakse maksimaalsetest väärtustest. Kuigi reisirongide liiklussagedus on märkimisväärne tekib raudtee puhul peamine müra just kaubarongide liiklemisel (eriti öisel ajal). Kaubarongide osas on viimaste aastate keskmine ööpäevane liikluskoormus vastavalt Statistikaameti andmetele järgmine (kahes sõidusuunas kokku): ▪ 2024 – 1,1 rongi ööpäevas; ▪ 2023 – 0,7 rongi ööpäevas; ▪ 2022 – 1,7 rongi ööpäevas; ▪ 2021 – 1,6 rongi ööpäevas; ▪ 2020 – 1,8 rongi ööpäevas. Mürahinnangus võeti kaubarongide liikluskoormuseks ümardatult 2 kaubarongi ööpäevas kahes sõidusuunas suunas. Kaubarongid ei sõida täpse liiklusgraafiku alusel, kuid valdavalt toimuvad kaubaveod öisel ajal (mürahinnangus lähtutakse eeldusest, et kõik kaubarongid liiklevad öisel ajal). Kaubarongide keskmine pikkus on ca 600 m (ca 45 vagunit) ja sõidukiiruseks võeti vaadeldavas teelõigus 50 km/h (linnakeskkonnas võib tegelik kiirus olla ka väiksem). Liiklusmüra arvutamise metoodika Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1. Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades) Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised: ▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid hajumistingimusi; ▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid hajumistingimusi; ▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid hajumistingimusi. Raudteemüra arvutamisel kasutati Euroopa Komisjoni poolt keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis (2002/49/EÜ) toodud (ning muu hulgas ka Eestis viimase paarikümne aasta jooksul laialdaselt kasutatud) Madalmaade arvutusmeetodit (RMR): ▪ Trammiliiklusega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 7 (tramm ja kergrööbastransport); Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 9 ▪ Kaubarongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 4 (kaubarongid); ▪ Reisrongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 3 (reisirongid). Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m arvutussammuga. Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa- ja Ruumiameti Lidar kõrguspunktid, teed ja hooned). Maapinna akustilised omadused on määratud skaalal 0 (täielikult peegeldavad pinnad) kuni 1 (peegeldused sisuliselt puuduvad). Antud juhul defineeriti teed ja tänavad heli peegeldava ehk akustiliselt „kõva“ pinnana (koefitsient 0). Haljasalad ja õuealad defineeriti koefitsiendiga 0,5, kuna nendel aladel leidub kohati ka väiksemaid kõvakattega alasid. Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete fassaadidelt, arvutusmudelis kasutati kahekordseid peegeldusi, mis annab linnakeskkonnas väga täpsed tulemused. Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega, mis võivad eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 3 dB ulatuse). Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline). Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist. Joonis 3. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist 10 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 4. Müraarvutuste tulemused Mürakaardid Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides: ▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1); ▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2). Mürakaartidel on eraldi välja toodud ka hoonete fassaadile mõjuv müratase korruste kaupa, alustades madalamast (1. korrus) kuni kõrgemate korrusteni, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB). Liiklusmüra arvutustulemuste analüüs Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra normtasemetega. Perspektiivses olukorras kujuneb planeeritaval alal järgnev müraolukord: ▪ Kõrgeim müratase esineb pos 9 ja pos 12 kavandatavate hoonete teepoolsel fassaadil (hooned jäävad suurema liikluskoormusega perspektiivsest Viljandi maantee - Tervise tänava ühendusteest põhjasuunda ja ühtlasi teele kõige lähemale): päevasel ajal jääb liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus erinevatel korrustel) teepoolsel fassaadil vahemikku 65...70 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) vahemikku 56...60 dB; ▪ Perspektiivsest Viljandi maantee - Tervise tänava ühendusteest lõunasuunas asuvad kavandatavat hooned teest pisut kaugemal ning vastavalt on ka müratasemed väiksemad: päevasel ajal jääb müra hinnatud tase (Ld) teepoolsel fassaadil vahemikku 65...67 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) vahemikku 55...57 dB; ▪ Planeeringuala lääneosas asuva Tervise tn ääres on hoonete teepoolse külje müratasemed pisut väiksemad, kuid kohati võib siiski müra hinnatud tase küündida suurusjärku 65…66 dB päeval (Ld) ja 55…56 dB öösel (Ln); ▪ Planeeringuala põhjasuunas asuva Elektroni tn äärsete hoonete teepoolse külje müratase on pisut väiksem: päevasel ajal jääb liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld) vahemikku 60...65 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) vahemikku 52...56 dB; ▪ Planeeringuala idaosas kavandatava Järve tn pikenduse äärsete hoonete teepoolse külje müratase on juba selgelt väiksem: päevasel ajal jääb liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld) vahemikku 59...62 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) teepoolsel fassaadil vahemikku 52...55 dB; ▪ Planeeringuala kagunurgas on pos 10 ja 11 puhul osad hooned kavandatud raudtee lähedusse (ca 20 m raudteest) ning olulisemaks saab raudteeliiklusega kaasnev müra: päevasel ajal jääb hoonete raudtee poolse külje müra hinnatud tase (Ld) vahemikku 60...63 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) teepoolsel fassaadil vahemikku 55...57 dB. Võrdluses liiklusmüra piirväärtustega saab öelda järgmist: ▪ Kõikide kavandatud hoonete asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 65 dB päeval ja 55 dB öösel; ▪ Kõrgem müratase esineb perspektiivse Viljandi maantee - Tervise tänava ühendustee ääres (eelkõige teest põhjasuunas, kus hooned on kavandatud teele lähemale), seda juhul, kui realiseerub suhteliselt suur liiklusprognoos ning rajatakse ka trammitee (trammitee on Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 11 vaadeldavate liikluskoormuste puhul siiski vähem oluline müraallikas kui autoliiklus). Seega on perspektiivse Viljandi maantee - Tervise tänava ühendustee ääres soovitatav ette näha (eelkõige alumiste korruste puhul) müra suhtes vähem tundlikke funktsioone (äripinnad jms); ▪ Planeeringuala kagunurgas (positsioonidel 10 ja 11 kavandatavad raudteele lähimad hoonestusalad) on olulisemaks teguriks raudteeliiklusega kaasnev müra. Päevasel ajal esineb piirkonnas aktiivne reisirongide liiklus, öisel ajal võivad liigelda üksikud kaubarongid. Kuna olulisemate müraallikate ehk kaubarongide liikluskoormus on siiski tagasihoidlik (viimastel aastatel keskmiselt 1…2 kaubarongi ööpäevas), siis ei ole ette näha müra hinnatud tasemete (Ld ja Ln) ületamist, kuid lühiajalised häiringud rongide möödumise hetkedel võivad siiski häiringuid põhjustada. Seega on soovitatav raudtee poolsel küljel võimalusel kavandada müra suhtes vähem tundlikke funktsioone (äripinnad jms) ning võimalusel elu- ja magamisruumide rajamist raudtee poolsele küljele vältida; ▪ Planeeritavate kinnistute siseselt (hoovipoolsetel aladel välisõhus) on tänu perimetraalsele hoonestusele tagatud head tingimused välisõhus viibimiseks. Hoonete vahelisel õuealal jääb müra hinnatud tase päevasel ajal üldjuhul väiksemaks kui 60 dB (valdavalt ka väiksemaks kui 55 dB, kohati isegi väiksemaks kui 45…50 dB), seega on tagatud head tingimused pidevaks välisõhus viibimiseks ning alale on võimalik rajada headele tingimustele vastav pargiala ja puhkenurgad või mänguväljakud. Piirkonnas esineb ka lennuliiklusega kaasnevat müra, kuid Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi (ELLE, 2022) kohaselt ei ole planeeringuala piirkonnas ette näha normtasemete lähedast lennuliikluse müra. Vastavalt strateegilise mürakaardi andmetele ulatub planeeringuala piirkonda päevane hinnatud müratase (Ld) vahemikus 40…45 dB ja öine müra hinnatud tase (Ln), mis jääb väiksemaks kui 40 dB. Tüüpiliselt ulatub lennukite maandumisel esinev müratase kaugemale kui stardi korral, kuna maandumisnurk on väike ning lennukõrgus on suhteliselt madal juba mitu kilomeetrit enne lennujaama. Antud juhul jääb planeeringuala otsesest lennujaama maandumiskoridorist ca 1,75…2,25 km kaugusele (lõunasuunas), seega ei ole madalaid ülelende antud piirkonnas ette näha. Start ise on reeglina mürarikkam kui maandumine, kuid õhkutõusmine toimub reeglina järsema nurga all, suurem lennukõrgus saavutatakse varem ning müratase maapinnal võib olla ka madalam kui maandumisel. On selge, et üksikute ülelendude esinemise ajal (mõne sekundi vältel) on mürahäiringu esinemine siiski võimalik, olenemata lendude toimumise ajast ja sagedusest, kuid see on Tallinna linnas paratamatu. Samas ei ole lennuliiklusega kaasneva müra puhul normtasemete ületamist siiski ette näha, kuna planeeringuala jääb peamistest lennukoridoridest mõnevõrra eemale. Tööstusmüra hinnang Detailplaneeringu koostamise raames on piirkonnas teostatud tööstuslike objektide mürataseme mõõtmised (Tervise tn 5 keskkonnamüra mõõtmised. Akukon Eesti OÜ. 2020). Välivaatluste ja piirkonna maakasutuse ning ettevõtete tegevusega tutvumise tulemusena selgus, et märkimisväärset tööstusliku iseloomuga müra võib planeeringualale kanduda ainult Tänavapuhastuse AS tegevusest tingituna. Tänavapuhastuse AS (ning ettevõtte parkla) asub planeeringualast idas ning ettevõttega seotud tegevused võivad aset leida ka öisel ajal. 2025-2026. a seisuga võib piirkonna olulisimaks tööstusliku iseloomuga objektiks jätkuvalt lugeda Tänavapuhastuse AS-i. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt on III kategooria alade tööstusmüra piirväärtus 65 dB päeval ja 50 dB öösel. 12 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang Müra mõõtmised teostati planeeringuala idapiiri lähistel ning mõõtmiste kestus oli üks ööpäev ehk 24h. Mõõtmispunktis fikseeritud kogu päevase ajavahemiku müra hinnatud tase (L d) oli 54 dB ja kogu öise ajavahemiku müra hinnatud tase (Ln) oli 53 dB. Päevasel ajavahemikul fikseeritud kõrgemad müratasemed olid põhjustatud liiklusmürast (auto- ja rongiliiklus) ning lindudest. Öise ajavahemiku kõrgemad mürataseme väärtused esinesid ajavahemikul kell 1-2, mis oli põhjustatud rongiliiklusest ning kell 3-4, mis oli põhjustatud linnulaulust. Tehnilist müra, mida võib seostada AS Tänavapuhastuse tegevusega, oli kuulda päevasel ajal kell 18, õhtusel ajal kell 21-23 ja öisel ajal kell 23-2. Antud juhul saab määravaks öine müraolukord, mille osas viidi müra mõõtmiste järgselt läbi ka täpsem analüüs. Päevane tööstusmüra tase vastab planeeringualal piirväärtuse nõuetele ka muude müraallikate ning üldise linnamüra fooni koosmõjus. Tööstusliku iseloomuga müra hindamisel (ning enne normidega võrdlemist) on oluline välja arvata muudest müraallikatest (liiklus, linnulaul) tingitud müra. Vastav öise olukorra analüüs andis järgmised tulemused: ▪ ainult tööstusliku iseloomuga müra hinnatud tase (Ln) kogu öise ajavahemiku (23.00-7.00) jooksul oli 47 dB; ▪ ühe tunni (kõige mürarikkam tund, mida võib seostada Tänavapuhastuse AS tegevusega) ekvivalentne müratase jäi väiksemaks kui 50 dB. Seega vastab tööstusmüra tase planeeringuala idapiiril III kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse nõuetele (50 dB) nii kogu öö hinnatud taseme (Ln) puhul kui ka kõige mürarikkama tunni ekvivalenttaseme väärtusena. Samas, kuna kõige mürarikkama tunni müratase on vähem kui 4 dB võrra suurem kogu öö hinnatud tasemest, tuleb normidega otsese võrdlusena kasutada siiski müra hinnatud taset kogu öö jooksul (ehk Ln 47 dB), mis jääb ca 3 dB võrra väiksemaks kui piirväärtus1. Arvestades Tänavapuhastuse AS tegevuse iseloomu (sh tänavapuhastusmasinate võimalikud liikumised öisel ajal) ei ole välistatud, et öisel ajal võib ettevõtte tegevus planeeringualale teatud ebasoovitavat mõju avaldada, kuid mõju ei ületa märkimisväärselt teiste piirkonna müraallikate (sh olemasolev raudteeliiklus ning uued ühendusteed) mürataset ning liiklusmürast lähtuvalt määratud välispiirete heliisolatsiooninõuded aitavad ka võimalike tööstuslike müraallikate esinemise korral tagada häid tingimusi hoonete siseruumides (sh inimeste öisel puhkeajal). 5. Kokkuvõte ja soovitused Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase, vastavus kehtivatele nõuetele ning tingimused edaspidisel planeerimisel müraaspektiga arvestamiseks. Peamine planeeringuala mõjutav tegur nii hetketingimustes kui ka perspektiivis on auto- ja rongiliiklus, millest lähtuvalt on määratud ka mürakaitse tingimused. Järgides siinkohal toodud soovitusi on planeeringualal võimalik tagada head tingimused elu- ja äripindadega hoonete rajamiseks, samuti on võimalik krundisiseselt leida sobiv asukoht rekreatiivseks tegevuseks (puhkamiseks või mänguväljaku rajamiseks). Hoonete siseruumides on heliisolatsiooninõuete järgimisel võimalik tagada head akustilised tingimused nii hoonete hoovi- kui ka teepoolsetel külgedel. 1 keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt: Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dBA võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni vältel. Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 13 Üldplaneeringu kohaselt on tegemist segahoonestusalaga, samuti näeb detailplaneering ette erineva funktsiooniga hooneid (äri- ja elamumaa segafunktsioon). Seega tuleb planeeritav ala lugeda III kategooria alaks (äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonete segafunktsiooniga ala). Käesoleva töö raames teostatud liiklusmüra arvutuste tulemuste põhjal saab öelda järgmist: ▪ Kõikide kavandatud hoonete asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 65 dB päeval ja 55 dB öösel; ▪ Kõrgem müratase esineb perspektiivse Viljandi maantee - Tervise tänava ühendustee ääres (eelkõige teest põhjasuunas, kus hooned on kavandatud teele lähemale), seda juhul, kui realiseerub suhteliselt suur liiklusprognoos ning rajatakse ka trammitee (trammitee on vaadeldavate liikluskoormuste puhul siiski vähem oluline müraallikas kui autoliiklus). Seega on perspektiivse Viljandi maantee - Tervise tänava ühendustee ääres soovitatav ette näha (eelkõige alumiste korruste puhul) müra suhtes vähem tundlikke funktsioone (äripinnad jms); ▪ Planeeringuala kagunurgas (positsioonidel 10 ja 11 kavandatavad raudteele lähimad hoonestusalad) on olulisemaks teguriks raudteeliiklusega kaasnev müra. Päevasel ajal esineb piirkonnas aktiivne reisirongide liiklus, öisel ajal võivad liigelda üksikud kaubarongid. Kuna olulisemate müraallikate ehk kaubarongide liikluskoormus on siiski tagasihoidlik (viimastel aastatel keskmiselt 1…2 kaubarongi ööpäevas), siis ei ole ette näha müra hinnatud tasemete (Ld ja Ln) ületamist, kuid lühiajalised häiringud rongide möödumise hetkedel võivad siiski häiringuid põhjustada. Seega on soovitatav raudtee poolsel küljel võimalusel kavandada müra suhtes vähem tundlikke funktsioone (äripinnad jms) ning võimalusel elu- ja magamisruumide rajamist raudtee poolsele küljele vältida; ▪ Planeeritavate kinnistute siseselt (hoovipoolsetel aladel välisõhus) on tänu perimetraalsele hoonestusele tagatud head tingimused välisõhus viibimiseks. Hoonete vahelisel õuealal jääb müra hinnatud tase päevasel ajal üldjuhul väiksemaks kui 60 dB (valdavalt ka väiksemaks kui 55 dB, kohati isegi väiksemaks kui 45…50 dB), seega on tagatud head tingimused pidevaks välisõhus viibimiseks ning alale on võimalik rajada headele tingimustele vastav pargiala ja puhkenurgad või mänguväljakud. Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt: ▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid; ▪ Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) 40 dB. ▪ Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (äripinnad) rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R’tr,s,w) 35 dB; ▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta äripindadele (eelkõige Viljandi maantee - Tervise tänava ühendustee läheduses aga ka raudteele lähimate hoonete puhul) ning korterite rajamisel üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite 14 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. On selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on müra esinemine paratamatu). Samuti tuleb silmas pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele tingimustele vastavad hoovipoolsed õuealad koos mänguväljakutega. Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 15 Lisa 1. Mürakaardid 1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras; 2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras. Mürakaart 1: perspektiivne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) Ld, dB <= 40 6 61 5 61 5 60 4 62 > 40 5 61 4 62 3 62 4 61 3 61 2 63 > 45 4 62 3 62 1 63 2 62 1 61 2 63 4 61 > 50 6 62 5 63 3 62 2 62 1 63 3 62 2 627 60 > 55 6 63 5 64 4 63 3 64 6 57 5 57 1 62 1 626 60 5 61 > 60 4 64 3 65 2 64 1 64 4 58 3 58 4 61 3 62 > 65 2 65 1 65 2 58 2 62 6 64 1 58 1 62 > 70 5 65 4 65 7 60 3 66 6 60 2 66 5 60 1 66 4 60 5 64 3 61 4 65 2 61 3 65 1 61 2 66 1 66 3 61 6 59 2 61 5 60 1 61 4 60 3 60 6 64 2 60 5 64 1 60 4 65 3 65 2 66 1 66 5 64 7 59 4 65 6 59 3 65 5 60 2 66 4 60 1 66 5 60 3 60 4 60 2 60 3 61 1 86059 2 61 7 59 1 61 6 59 5 60 4 65 4 60 3 65 3 60 2 66 2 60 1 66 7 59 60 1 6 60 4 65 5 60 3 65 4 60 2 66 3 60 1 65 4 60 2 60 3 60 1 60 2 60 1 60 5 64 7 61 4 64 6 61 3 65 5 61 2 65 4 61 1 65 3 61 8 612 61 3 60 7 611 60 2 60 6 61 1 59 5 61 3 65 4 62 2 65 3 62 1 64 2 62 7 62 1 61 6 62 5 62 4 62 5 64 3 62 4 65 2 62 3 65 1 61 2 65 1 65 12 63 11 64 11 63 3 62 10 64 10 63 2 62 9 64 9 64 1 61 8 64 8 64 5 62 7 64 7 64 4 62 11 66 6 64 6 65 3 62 10 66 7 64 5 65 5 65 12 63 2 62 9 66 6 64 4 65 4 66 11 63 1 62 8 67 5 65 3 65 3 66 10 64 12 65 5 68 7 67 4 65 2 65 2 66 9 64 11 65 4 69 6 68 7 67 3 65 1 64 1 66 8 65 10 66 3 69 5 68 6 67 2 65 7 65 9 66 2 70 4 68 5 67 1 65 6 66 8 66 1 69 3 69 4 68 5 66 7 67 2 69 3 68 4 67 6 67 1 69 2 69 3 67 5 68 11 65 1 69 2 67 4 68 10 65 1 67 3 68 9 65 3 67 2 69 8 66 2 67 1 69 8 65 11 62 7 66 1 66 8 63 10 63 7 66 6 66 7 63 9 63 6 66 5 66 8 62 6 63 8 63 5 66 4 67 7 62 5 63 7 63 4 66 3 67 6 62 4 63 6 63 3 66 2 67 5 62 3 63 4 64 8 61 5 64 2 66 1 66 4 62 2 63 3 64 7 61 4 64 1 66 3 64 3 62 8 631 62 2 64 6 61 4 60 2 64 2 62 7 63 1 63 8 56 5 61 3 60 1 64 1 61 6 63 7 56 4 61 2 60 5 63 6 56 3 61 1 60 4 63 5 56 2 61 3 59 3 62 4 55 1 60 10 61 2 59 2 62 3 55 9 61 1 58 1 61 2 54 8 61 4 56 1 54 7 61 3 56 2 55 6 61 1 55 3 58 5 61 2 58 4 61 1 57 3 61 2 61 1 60 Planeeringuala piir Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone asukoht Mõõtkava 1:2500 0 10 20 40 60 80 100 m SoundPLAN 9.1 Mürakaart 2: perspektiivne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) Ln, dB <= 40 6 52 5 53 5 52 4 53 > 40 5 53 4 53 3 54 4 52 3 53 2 54 > 45 4 53 3 54 1 54 2 53 1 52 2 54 4 53 > 50 6 54 5 54 3 53 2 54 1 55 3 53 2 547 52 > 55 6 54 5 55 4 55 3 55 6 49 5 49 1 53 1 536 52 5 53 > 60 4 55 3 56 2 55 1 55 4 49 3 50 4 53 3 53 > 65 2 56 1 56 2 50 2 53 6 56 1 50 1 53 > 70 5 56 4 56 7 52 3 57 6 52 2 57 5 52 1 57 4 52 5 56 3 53 4 56 2 53 3 57 1 52 2 57 1 57 3 52 6 52 2 52 5 52 1 52 4 52 3 52 6 55 2 52 5 56 1 52 4 56 3 57 2 57 1 57 5 56 7 52 4 56 6 52 3 57 5 52 2 57 4 52 1 57 5 52 3 52 4 52 2 52 3 52 1 85252 2 52 7 52 1 52 6 52 5 52 4 56 4 52 3 57 3 52 2 57 2 52 1 57 7 52 53 1 6 53 4 56 5 53 3 57 4 53 2 57 3 53 1 57 4 52 2 53 3 52 1 52 2 52 1 51 5 55 7 53 4 56 6 53 3 56 5 54 2 56 4 54 1 56 3 54 8 542 54 3 51 7 541 53 2 51 6 54 1 51 5 54 3 56 4 54 2 57 3 54 1 56 2 54 7 54 1 54 6 55 5 55 4 55 5 55 3 55 4 56 2 55 3 56 1 54 2 56 1 56 12 53 11 55 11 54 3 54 10 56 10 54 2 53 9 56 9 55 1 52 8 56 8 55 5 52 7 56 7 55 4 52 11 57 6 56 6 56 3 53 10 57 7 55 5 56 5 56 12 54 2 52 9 57 6 55 4 56 4 57 11 54 1 52 8 58 5 55 3 56 3 57 10 54 12 56 5 59 7 58 4 55 2 56 2 57 9 55 11 56 4 59 6 58 7 57 3 55 1 56 1 57 8 55 10 56 3 60 5 59 6 57 2 55 7 56 9 56 2 60 4 59 5 58 1 55 6 56 8 57 1 60 3 59 4 58 5 57 7 57 2 60 3 58 4 57 6 57 1 60 2 59 3 58 5 58 11 55 1 59 2 58 4 58 10 56 1 58 3 59 9 56 3 57 2 59 8 56 2 57 1 59 8 56 11 53 7 56 1 57 8 57 10 53 7 56 6 57 7 57 9 53 6 56 5 57 8 53 6 57 8 54 5 56 4 57 7 53 5 57 7 54 4 56 3 57 6 53 4 57 6 54 3 57 2 57 5 53 3 57 4 54 8 53 5 54 2 57 1 56 4 53 2 57 3 54 7 53 4 54 1 56 3 54 3 53 8 571 56 2 54 6 53 4 51 2 55 2 53 7 57 1 54 8 50 5 53 3 51 1 54 1 52 6 57 7 50 4 53 2 51 5 57 6 50 3 53 1 51 4 57 5 50 2 52 3 56 3 57 4 49 1 52 10 56 2 55 2 57 3 49 9 56 1 54 1 56 2 49 8 56 4 52 1 49 7 56 3 51 2 51 6 57 1 50 3 55 5 57 2 55 4 57 1 53 3 57 2 57 1 55 Planeeringuala piir Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone asukoht Mõõtkava 1:2500 0 10 20 40 60 80 100 m SoundPLAN 9.1  200883-M01 1(5) Ingrid Leemet, Mario Narbekov, Mykhailo Yaroshenko 25.6.2020 Tervise tn 5 detailplaneering Tellija: K-Projekt AS Tellimus: 29.5.2020 Kontaktisik: Ülle Kadak KESKKONNAMÜRAST PÕHJUSTATUD HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED 1 SISSEJUHATUS Helirõhutasemete mõõtmiste eesmärgiks oli teostada Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alal mõõtmised, et hinnata Tänavapuhastuse AS äritegevuse müra, kuna ettevõtte parkla asub planeeritavatele elamuhoonetele lähedal. Hinnanguliselt on ettevõte aktiivne öisel ajaperioodil. Mõõtmispunkt asus Tervise tn 5 hoone (alajaam) katusel, ~27 m kaugusel Tänavapuhastuse AS kinnistupiirist (joonis1, foto 1). Joonis 1. Käsitletava ala plaan ja mõõtmispunkti asukoht Akukon Eesti OÜ Mõisa tn 4 13522 TALLINN EESTI www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected] Äriregistri kood: 14630147  200883-M01 Tervise tn 5, Tallinn 2(5) Foto 1. Mõõtmispunkti iseloomustav foto 2 MÜRA NORMTASEMED Müra normtasemed välisterritooriumil on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2017. a. määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu järgi asub planeeritav ala arendusalal. Tabelis 1 on toodud II ja III kategooria aladele kehtivad tööstusmüra nõuded. Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB) Kategooria Ajavahemik Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Tööstusmüra II Päev 60 50 Öö 45 40 III Päev 65 55 Öö 50 45 Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00-23.00 ja 23.00-7.00. 3 HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED Mõõtmised teostati Tallinnas Kristiine linnaosas Tervise tn 5d hoone katusel.  200883-M01 Tervise tn 5, Tallinn 3(5) Mõõtmised teostati vastavalt järgmistele ISO standarditele: • ISO 1996-1:2016 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 1: Basic quantities and assessment procedures; • ISO 1996-2:2017 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 2: Determination of environmental noise levels. Tabelis 2 on toodud mõõtmisandmete koondtabel. Tabel 2. Mõõtmisandmete koondtabel mõõtmispunkt Tervise tn 5d mõõtmiste teostamise aeg 10.6.2020 17:35 -11.6.2020 17:46 mõõtmispunkti kõrgus maapinnast 5,5 m mõõtmiste teostamise ajaline kestus 24h mõõtja Mario Narbekov 3.1 Ilmastikutingimused Tabelis 3 on esitatud mõõtmispäevade temperatuurid ja tuule suunad vastavalt Riigi Ilmateenistuse (Tallinn-Harku ilmajaam) andmetele. Tabel 3. Ilmastikutingimuste koondtabel Kuupäev ja kellaaeg tuule kiirus (m/s) ja suund temperatuur, °C pilvisus 10.06.2020 17:00 3,9 (8,6) / 40 ° 20,7 0 18:00 4,2 (6,6) / 27 ° 21,1 5 19:00 3,4 (7,3) / 30 ° 20,4 0 20:00 3,1 (5,6) / 20 ° 19,1 0 21:00 1,9 (4,7) / 355 ° 17,2 3 22:00 1,6 (3,8) / 6 ° 15,5 0 23:00 1,7 (3,3) / 11 ° 14,9 0 11.06.2020 00:00 1,3 (3,0) / 8 ° 14,7 6 01:00 1,1 (2,7) / 3 ° 14,1 5 02:00 1,6 (2,7) / 347 ° 13,8 9 03:00 0,4 (2,1) / 20 ° 13,0 7 04:00 1,4 (3,0) / 9 ° 13,4 0 05:00 1,0 (2,5) / 31 ° 14,0 0 06:00 2,8 (4,6) / 54 ° 15,6 5 07:00 3,0 (5,3) / 73 ° 16,6 0 08:00 3,8 (6,7) / 29 ° 16,7 0 09:00 4,8 (7,5) / 36 ° 16,7 4 10:00 5,2 (9,1) / 34 ° 15,9 0 11:00 6,0 (10,6) / 46 ° 15,8 8 12:00 5,6 (9,8) / 39 ° 16,7 3 13:00 5,8 (9,0) / 37 ° 18,1 0 14:00 5,5 (10,8) / 47 ° 19,7 9 15:00 5,0 (10,3) / 52 ° 21,1 3  200883-M01 Tervise tn 5, Tallinn 4(5) 16:00 6,3 (10,4) / 72 ° 21,2 0 17:00 6,1 (11,1) / 68 ° 21,2 0 18:00 4,9 (11,5) / 64 ° 20,9 2 3.2 Mõõteseadmed ja kalibreerimise kuupäevad Tabelis 4 on toodud mõõteseadmete andmed. Tabel 4. Mõõteseadmete andmed Seadmed Tootja Tüüp Seerianumber Kalibreeritud Kalibraator Brüel & Kjær 4231 2253338 02.09.2019 [AKUKON] Mikrofon GRAS 40CD 161788 23.04.2020 [AKUKON] Müramõõdik 01dB DUO 11096 23.04.2020 [AKUKON] *mikrofonid kalibreeriti enne ja pärast mõõtmiste teostamist 3.3 Analüüs Helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeriti helirõhutasemed 1 s sammuga, mille alusel arvutati iga sündmuse ekvivalentsed LAeq,T ning maksimaalsed LAFmax helirõhutasemed. Mõõtmistulemusi analüüsiti spetsiaaltarkvaraga dBTrait v6.2.0. 3.4 Mõõtmistulemused Allpool toodud graafikul on näidatud mõõtmispunktis mõõdetud kogumüratase LAeq,t 1min ja 1h sammuga. Graafikutel on esitatud rohelise värviga 1 h ajaperioodil ning helesinise värviga 1 min ajaperioodil mõõdetud ekvivalentsed helirõhutasemed. Tabelis 5 on toodud müra hinnatud tasemed Ld/Ln teostatud mõõtmisperioodi jooksul. 1, 4 1, 2, 3 1, 3 1, 3, 5 1, 3 3, 4 3, 4, 5 Graafik 1. Mõõtmispunktis MP1 mõõdetud müratasemed 9.06  200883-M01 Tervise tn 5, Tallinn 5(5) 1 5 5 1 1 3 3 Graafik 2. Mõõtmispunktis MP1 mõõdetud müratasemed 10.06 Tabel 5. Mõõtmispunktide MP1 müra hinnatud tasemed Ld ja Ln Mõõtmispunkt päev Ld (dB) (07-23) öö Ln (dB) (23-07) MP1 Kruusamäe 54 dB 53 dB Mõõtmispunktis fikseeritud päevase ajavahemiku kogu müra hinnatud tasemed Ld olid 54 dB ja öise ajavahemiku kogu müratasemed Ln 53 dB. Helifailide analüüsimisel selgus, et kõrgeimad hetkelised väärtused olid põhjustatud lindudest [1]; autoliiklusest [2]; tehnilisest mürast, mida võib seostada AS Tänavapuhastuse tegevusega [3]; lennuliiklusest [4] ja rongiliiklusest [5]. Päevasel ajavahemiku kõrgeimad fikseeritud lühiajalised müratasemed olid põhjustatud liiklusmürast (auto- ja rongiliiklus) ning lindudest. Öisel ajavahemikul kõrgemad väärtused esinesid öisel ajavahemikul kell 1-2, mis on põhjustatud rongiliiklusest; kell 3-4, mis on põhjustatud linnulaulust. Tehnilist müra, mida võib seostada AS Tänavapuhastuse tegevusega, oli kuulda päevasel ajal kell 18, õhtusel ajal kell 21-23 ja öisel ajal kell 23-2. Graafikul 3 on toodud müratasemed, kus on pole arvestatud linnulaulu ja rongiliikluse mõju. Sellisel juhul on öise ajavahemiku (23-7) müra hinnatud tase Ln 47 dB. Ühe tunni ekvivalentsed tasemed on kuni 50 dB, mis on seotud tehnilise müraga ja mida võib seostada AS Tänavapuhastuse tegevusega. Graafik 3. Mõõtmispunktis MP1 mõõdetud müratasemed 09.06 - 10.06  1240 1222 1221 1241 1242 1239 1223 1243 1224 1244 1228 1, 5 2, 5 1229 5K 7K/-2K 1245 1226 1220 6K 7,0 6,0 4K 1225 SJ 1246 2,5 Elektroni tän av 1215 1219 1,5 4K 685 2,0 4K 7K 1227 1218 1214 1212 4K 688 1217 1216 1213 1247 1248 1211 686 4K 689 51, 6K6K/- 687 1208 abs 47,50 m 4 Tervise tänav 1210 1209 690 1230 1237 1249 3K 1207 abs 50,20 m 2K 1231 1236 1234 1235 2,0 2 1205 57, VP abs 35,60 m 1250 0 1332 1233 4K 4,0 1206 4K/-2K 1 3K 684 1204 1201 38,1 SJ 10 Elektroni tn 1203 1200 1251 1202 1199 49,6 abs 38,50 m 691 3K 4K/-2K 1198 1197 5K 683 1196 1194 1238 7K 682 1195 1252 2K 681 1193 2K 692 2K 1120 3K 2K 1253 1254 SJ 47K 693 1192 3,0 1191 7,1 1118 1188 K/-2K 1190 4K 1117 1187 1109 1186 4,6 1116 1185 48,95 m 1119 1108 räästas abs 1183 4K 49,6 6K 2,0 1106 1184 4K 52, 1107 3K 680 1182 VP abs 37,45 m 6 0 1179 13a 5 0 57, 1103 1104 1180 4 Energia tn 6K 1181 4K/-2K 3 695 697 1102 1101 1105 1178 1100 4K 4K 3K 1177 laialehine 4K 1098 1099 1096 neiuvaip 1175 SJ 694 1097 1176 4K/-2K 39,4 4K 1095 1174 6K/-2 1092 9,0 1173 1172 3K 1113 1094 3,0 679 696 1171 1112 1091 1169 1170 K 4m 1090 räästas abs 46,1 1111 1093 1168 1167 1165 10 698 4K 5K 1087 9,0 1166 678 2K 1115 1086 1088 1189 1164 1161 1114 1085 1163 VP abs 38,25 m 1162 1160 3K 1084 8 9 7K 1158 1159 7 677 1083 1089 1110 1156 9,0 1157 4K 1082 1081 3,0 1155 3K 1080 1154 1153 1149 4K/-2K 59,4 1079 3K 699 1152 9,0 Energia tän 1078 1150 1147 av 1077 1151 1148 1146 8K/-2K 1069 1076 1075 2K 8K 1068 1145 4K 676 1143 675 1144 1074 3K 2K 674 1141 673 1142 1140 60,5 49,6 4K 4K 702 1067 1139 672 670 2,0 1066 1073 671 668 1138 4K 3,0 1070 1072 6K 669 1137 700 703 1136 667 1065 3K 4,0 1071 1135 666 SJ 2K Tervise tänav 665 664 663 1063 7K 1134 4K 1062 662 661 1061 1064 2K 660 1133 4K 6K/-2K 1060 SJ 4K 659 704 701 1059 1056 4K/-2K 2,0 1132 1131 375K 1055 1057 1130 658 ,6 1129 1058 4K 57,3 1051 11271128 5K 657 705 1054 1126 656 655 1053 654 1125 945 1052 1124 653 706 1123 3K 2K 652 1122 7K 1050 1121 5K 707 946 1011 1010 651 711 943 942 1009 5K 650 947 3K 649 941 1007 944 1008 2K 648 708 940 939 938 8,7 1005 4,1 647 8K 7,0 1006 948 67,7 8K/-2K 3K 709 937 646 1004 4K/-2K 710 949 645 6,0 1003 1002 5K 644 neiuva e laialeh SJ 953 936 642 643 1000 1001 2K 950 641 1,5 999 13,2 ip in 2,5 715 neiuv nane 2,5 tumep 6K 4K 997 998 2 1,5 aip 4K 639 640 1 951 996 u 2K 7K 935 638 995 994 934 6,0 637 3 52,2 6K 7,0 993 SJ 933 16,7 3/K-2K 4 932 2K 988 992 712 931 987 636 5 4K/-2K 989 991 2,1 1,5 6 930 986 1027 635 2,5 985 634 JOONIS Insolatsiooni analüüs 983 990 Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering 1:500 929 OBJEKT 4,0 MÕÕTKAVA 984 1028 AADRESS Elektroni tn 10, Energia tn 13a ja Energia tn 13 Tallinn KUUPÄEV 20.03.2026 5K 982 ConArte OÜ 2K Ärireg nr 11732539 // MTR reg EEP001726, EEP003302 TELLIJA TÖÖ NR 439 Paevälja pst 5, Tallinn, 13619 // +372 665 1444// [email protected] 928 926 ANTUD JOONIS ON KAITSTUD AUTORIÕIGUSEGA. SELLE KOPEERIMINE, LEVITAMINE, PROJEKTEERIJA Tiina Vilberg PROJEKTI OSA Insolatsioon 925 980 1026 Tiina Vilberg DP 21,5 REPRODUTSEERIMINE, SAMUTI SELLES MUUDATUSTE TEGEMINE ILMA AUTORIÕIGUSTE VALDAJA Saatja: "Ülle Kadak | K-Projekt" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Arvamuse küsimine Tervise tn 5 ja lähiala detailplaneeringu kohta Kuupäev: 2026-03-25 14:31 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Palun arvamust detailplaneeringu kohta. Lugupidavalt Ülle Kadak Ruumilise keskkonna planeerija tase 7 DP juhtivkonsultant mob: +372 529 4182 e-post: <mailto:[email protected]> [email protected] <https://kprojekt.ee/> <https://www.facebook.com/K-Projekt-192521614540782/> <https://www.instagram.com/kprojekt_as/> <https://www.linkedin.com/company/k-projekt-as> <https://www.youtube.com/channel/UCq5sAmeYzl86isPj902KZWA>