Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarveprojekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire korra kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 15.05.2019 nr 1-3/17 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarveprojekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire korra kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Korra eesmärk on kirjeldada tegevusi, mis on vajalikud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve projekti ja kulumudeli kujundamiseks ja rakendamiseks, samuti eelarve seireks ja vastavate aruannete koostamiseks. 1.2. Mõisted: Asutus – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi keskus). Finantsjuht – isik (ametikoha järgi), kes vastutab keskuse eelarve projekti ja kulumudeli koostamise eest, jälgib eelarve täitmist ning jagab eelarve täitmise kohta infot juhtkonnale. Teenuse omanik – isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Reeglina valdkonna ja/või osakonna juht. Teenuse juht – isik (ametikoha järgi), kes töötab koostöös teenuse elluviijatega välja teenuse kvaliteedi hindamise alused ja mõõdikud. Teeb ülevaateid teenuse kvaliteedi saavutustest ja probleemidest. Töötab välja vastavalt kvaliteedihindamise tulemustele ja elluviijate poolt tehtud parendusettepanekutele vajalikud parendustegevused. Planeerib teenuse osutamiseks vajalikke ressursse ja teeb eelarve planeerimiseks ettepanekuid teenuse omanikule. Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi NATO) – Sotsiaalministeeriumi struktuuriüksus, mis vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas strateegilise planeerimise (sh IKT strateegia koostamise) ja välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimise, rakendamise ja seire eest. Finantsosakond (edaspidi FO) – Sotsiaalministeeriumi struktuuriüksus, mis vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas raamatupidamise korraldamise ning finantsjuhtimise, sealhulgas eelarve planeerimise, eelarve ja finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamise, finantsaruannete koostamise ning eelarvevahendite täitmise ja seire eest. Riigi Tugiteenuste Keskus – Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mille põhiülesanneteks on riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse korraldamine. Programm – Sotsiaalministeeriumi poolt keskselt koostatav dokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused ja rahastamine. Programm kui strateegiline arengudokument on terviklik dokument, mis koosneb kahest põhikomponendist: tekstist ja rahastamiskavast. Programmi tekstis selgitatakse tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide täitmiseks planeeritud meetmete ja tegevuste valikut ja sisu. Programm koostatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas keskselt kooskõlas riigieelarve perioodiga ja seda täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programmis kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja tegevuse nimetused ning eesmärgid ja mõõdikud. Programmi kinnitab minister. Kulumudel – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Asutuse kuluarvestuse kulumudel on asutuse tasandil traditsioonilise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse teenustele ning asutuse teenuste maksumuse arvestamine. 2. VASTUTUSE KIRJELDUS 2.1. Asutuse eelarveprojekti koostamine 2.1.1. Asutuse eelarveprojekti koostamine toimub sotsiaalkaitse- ning tervise- ja tööministri 16.03.2019 käskkirja nr 23 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide, valdkonna arengukavade tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend“ alusel. 2.2. Eelarve liigenduse muutmine 2.2.1. Finantsjuht liigendab riigieelarve infosüsteemis (edaspidi REIS) asutuse eelarve eelarveklassifikaatori detailsuses nelja tööpäeva jooksul pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. 2.2.2. Finantsjuht jälgib, et riigi ühtses majandusarvestustarkvaras SAP BusinessObjects (edaspidi SAP) kajastatud eelarve liigendus võrdub REIS-s esitatud eelarve liigendusega. Finantsjuht võib SAP-is liigendada asutuse eelarve veel detailsemalt, kui see on esitatud REIS-is. 2.2.3. Vabariigi Valitsuse liigenduse muutmise vajaduse korral esitab finantsjuht FO-le vormikohase taotluse vastava aasta märtsi, juuni ja septembri 15. tööpäevaks ning novembri 11. tööpäevaks. 2.2.4. Ministri liigenduse ning REIS-is ja SAP-is esitatud liigenduse muutmise vajaduse korral esitab finantsjuht FO-le vormikohase taotluse FO poolt määratud tähtaegadel. 2.2.5. Ministri liigendust ei tohi REIS-is ega SAP-is muuta ilma FO nõusolekuta. 2.2.6. Kiireloomuliste muudatuste korral võib finantsjuht esitada taotluse FO-le jooksvalt, põhjendades selgituses taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust. 2.2.7. Iga muudatusettepaneku kohta esitab finantsjuht FO-le selgitus katteallika ja uue tekkinud kuluvajaduse kohta. 2 2.3. Eelarve muutmine ja lisaeelarve 2.3.1. Finantsjuht vastutab asutuse eelarve muutmise ja lisaeelarve koostamise eest. 2.3.2. Finantsjuht esitab programmide eelarve muutmise andmed REIS-is ja e-kirjaga vormikohase taotlusega FO-le. 2.3.3. Finantsjuht esitab teenuste, tegevuste ja meetmete sisulise muutmisega seotud taotlused NATO-le ja FO-le e-kirja teel. 2.4. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse 2.4.1. Finantsjuht esitab põhjendatud taotluse vahendite ülekandmiseks FO-le vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile etteantud vormil koos seletuskirjaga kahes osas: 2.4.1.1. avansilise taotluse ajakriitiliste vahendite ülekandmiseks hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari 5. tööpäeval; 2.4.1.2. põhitaotlus hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 9. aprillil. 2.4.2. Seletuskirjas põhjendab finantsjuht kõikide ülekantavate vahendite kaupa, miks jäid vahendid kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal. 2.4.3. Ülekandmist saab taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tuludest sõltuvate kulude taotluse puhul. 2.5. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist 2.5.1. Vabariigi Valitsuse reservi põhjendatud taotluse esitab finantsjuht FO-le vastavalt õigusaktide nõuetele. 2.6. Asutuse eelarve seire ja aruandlus 2.6.1. Finantsjuht jälgib jooksvalt eelarve täitmist ning vajaduse korral informeerib asutuse direktorit probleemidest. 2.6.2. Finantsjuht tagab FO jaoks SAP-ist imporditud eelarve täitmise andmete olemasolu aruandluskeskkonnas SAS Visual Analytics (edaspidi SAS VA) vähemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks. 2.6.3. Finantsjuht koostöös teenuste juhtidega esitab teenuste mõõdikute täitmise aruande koos selgitusega NATO poolt koostatud vormil ja määratud tähtaegadeks. Andmete aluseks on asutuste teenusekaardid. 2.7. Kohustuste võtmine 2.7.1. Asutuse direktor võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste maht 50 protsenti asutuse vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. 2.7.2. Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem kui käesoleva juhendi punktis 2.7.1 sätestatud, esitab finantsjuht vastava taotluse FO-le. 3 2.8. Eelarve- ja kulumudelid 2.8.1. Asutuse eelarve- ja kulumudelit (edaspidi mudel) haldab finantsjuht. Asendajat ei ole määratud. 2.8.2. Finantsjuht tagab, et: 2.8.2.1. asutuse mudel vastab miinimumnõuetele vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile; 2.8.2.2. asutuse mudel on täiendatud valitsemisala ühtlustamise eesmärgil ja erivajadusi arvestades. 2.8.3. Finantsjuht annab FO-le asutuse mudeli nägemise õigused. Vaatamise õigus antakse ainult ametlikule, mudeli viimasele versioonile, mis läheb valitsemisala mudelisse. 2.8.4. SAS CPM-is (SAS Cost Profit Management modelleerimisprogramm) asutuse ametliku mudeli nimetuseks on asutuse kood ja menetletavad eelarveaastad. 2.8.5. SAS CPM-is peab olema alati üleval asutuse kõige viimane mudel ja kui finantsjuht saadab asutuse mudeli FO-le, peab see olema SAS CPM-ist eksporditud. 2.8.6. Kui finantsjuht muudab jooksva aasta eelarvet seadusemuudatuse, Vabariigi Valitsuse liigenduse või ministri liigendusega või muudab andmeid REIS-is, peab finantsjuht paranduse tegema ka asutuse jooksva aasta mudelis. Selleks et valitsemisala mudelis saaks muudatusi teha, peab finantsjuht SAS CPM-ist eksportima viimase mudeli, märkima muudatused teise värviga, saatma mudeli e-kirjaga FO-le ja selgitama, millised muudatused ja miks on mudelis tehtud. 2.8.7. Vähemalt üks kord aastas vaatab finantsjuht SAP-is üle kõik asutuse ressursid ja sulgeb mittevajalikud koodid. 2.8.8. Asutuse üleste välisvahendite toetuse koode haldab tsentraalselt Sotsiaalministeerium. Kui asutus soovib luua juurde uusi toetuse koode, esitab finantsjuht taotluse FO-le koos täidetud Rahandusministeeriumi vormiga. Kui uus kood puudutab ainult asutust, siis saadab finantsjuht taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele ning koopia FO-le. 3. RAKENDAMINE 3.1. Käskkiri jõustub alates allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 4