KÄSKKIRI
Tallinn 02.05.2019 nr 1-3/14
Infoturbealaste kordade kinnitamine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel
1. Kinnitan infoturbe valdkonda reguleerivad korrad alljärgnevalt:
1.1. Arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise kord.
1.2. Arvutivõrgu kasutamise kord.
1.3. Arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamise õiguste andmise, muutmise ja äravõtmise
kord.
1.4. Sülearvuti kasutamise kord ja selle lisa 1.
2. Tunnistan kehtetuks direktori 12.04.2011 käskkirja nr 1-3/24 „Infosüsteemide
kolmeastmelise etalonturbe süsteemi rakendamine“.
3. Käskkiri jõustub alates selle allkirjastamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Valdaru
direktor
Lisad:
lisa 1. Arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise kord.
lisa 2. Arvutivõrgu kasutamise kord.
lisa 3. Arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamise õiguste andmise, muutmise ja
äravõtmise kord.
lisa 4. Sülearvuti kasutamise kord ja selle lisa 1.
KINNITATUD
direktori 02.05.2019
käskkirjaga nr 1-3/14
Lisa 1
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arvutivõrgu ressursside
mobiilsideseadmetega kasutamise kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Korra eesmärk on fikseerida ja kinnitada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi
Keskus) arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega (tahvelarvuti, mobiiltelefon,
nutikell) kasutamise reeglid ning seeläbi kaitsta Keskuse arvutivõrgu ressursse ja nende
abil töödeldavaid andmeid.
1.2. Mobiilsideseadme kasutaja (edaspidi kasutaja) peab arvestama, et seadet kasutatakse
väljaspool Keskuse turvatud arvutivõrku ja territooriumi, mistõttu see teeb seadmest
kõrgendatud ohu allika ning paneb selle kasutajale lisavastutuse.
2. MOBIILSIDESEADMETEGA KESKUSE ARVUTIVÕRGU TEENUSTE KASUTAMISE
PÕHIMÕTTED
2.1. Keskuse arvutivõrgu ressursse tohivad mobiilsideseadmetega kasutada Keskuse töötajad,
abi- ja koosseisuvälised töötajad ning töövõtu- või muu lepinguga töötajad (edaspidi
töötaja).
2.2. Mobiilsidevahendi kasutamine Keskuse arvutivõrgu teenustele juurdepääsuks kasutaja
vastutusel ja mobiilsideseadme abil töödeldavate andmete turvalisuse eest vastutab
seadme omanik.
2.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) ei garanteeri Keskuse
arvutivõrgu teenustele juurdepääsu Keskusele mittekuuluva mobiilsideseadmega. Samuti
ei vastuta TEHIK sellise seadme riknemise või seadmes olevate andmete kaotsi mineku
eest.
2.4. Mobiilsideseadme kasutamisel dokumentide salvestamiseks või transportimiseks loetakse
mobiilsideseadet ühtlasi mobiilseks andmekandjaks ja sellele kehtivad samad reeglid, mis
on kehtestatud mobiilsetele andmekandjatele Keskuse arvutivõrgu kasutamise korras
punktis 9.
2.5. Kuivõrd mobiilsideseade hävimise, kaotamise või varastamise tõenäosus on suur,
lähtutakse mobiilsideseadmete kaudu Keskuse andmetele juurdepääsuõiguste andmisel
teadmisvajaduse põhimõttest. Juurdepääs antakse põhjendatud tööalase vajaduse korral
ja ajaks, millal andmete kasutamine on tööalaselt vajalik.
2.6. Üldjuhul on lubatud mobiilsideseadmega Keskuse IKT teenustele juurdepääs vaid
kalendrile ja elektronpostile.
2.7. Mobiilsideseadmega on lubatud kalendrile ja postkastile juurde pääseda kahel viisil:
2.7.1. Outlook Web Access (OWA);
2.7.2. Exchange Activesync (EAS).
3. OUTLOOK WEB ACCESS ÕIGUSTE TAOTLEMINE JA KASUTAMINE
3.1. Outlook Web Access (edaspidi OWA) on TEHIKu poolt pakutav veebipõhine elektronposti
ja kalendri kasutamise teenus läbi veebilehitseja.
2
3.2. OWA kasutamisel mobiilsideseadmes tuleb arvestada, et see teenus pole mõeldud
kasutamiseks väga väikese ekraaniga mobiilsideseadmetes.
3.3. OWA kasutamisel ei tohi lubada veebilehitsejal, millega teenust kasutatakse, mitte mingil
juhul jätta meelde kasutajatunnust ja parooli.
4. EXCHANGE ACTIVESYNC KASUTAMINE
4.1. Exchange Activesync (edaspidi EAS) kujutab endast mobiilsideseadmele mõeldud teenust
seadmega elektronposti, kalendri ja kontaktide sünkroniseerimiseks.
4.2. EASi tohib kasutada vaid mobiilsideseadmega, mis täidab korra punktides 4.6 toodud
turvanõudeid.
4.3. Antud teenuse soovija peab tegema põhjendatud taotluse kalendri ja elektronposti
sünkroniseerimise vajaduse kohta dokumendihaldussüsteemis ning kooskõlastama
taotluse vahetu juhi ja/või osakonnajuhatajaga. Seejärel edastama taotluse
dokumendihaldussüsteemi kaudu täitmiseks asjaajamistalituse juhile, kes edastab
taotluse IT-abisse.
4.4. Punktis 4.3 käsitletud taotluses peab lisaks põhjendusele olema märgitud
mobiilsideseadme tootja ning mudel millega tahetakse kalendrit ja elektronposti
sünkroniseerida.
4.5. Taotluse alusel väljastab IT-abi kasutajale teenuse kasutamiseks vajaliku sertifikaadi ja
üldise EASi kasutusjuhendi.
4.6. EASi kasutamisel hoitakse mobiilsideseadmes kasutaja elektronposti ja kalendri sisu ning
avatud mobiilsideseadmega on võimalik reaalajas, ilma parooli küsimata, juurdepääs
kasutaja elektronposti kontole, elektronkirjadele. Seetõttu andmete kaitseks rakendatakse
mobiiltelefonile automaatselt järgmised piirangud:
4.6.1. telefon lukustub automaatselt, kui seda pole üle 1 minuti kasutatud;
4.6.2. iga telefoni ekraani lahti lukustamisel küsitakse kasutajalt 6-kohalist lukukoodi.
Keelatud on kasutada lihtsasti arvatavaid või järjestikkuseid kombinatsioone (nt
1234, 1111, 0000 jne) ja nn näpuga lohistatavat mustrilukku. Alternatiivina on
aktsepteeritud sõrmejälje biomeetrikal põhinev lukustamine;
4.6.3. lukukood aegub iga kuue kuu tagant ja viis järjestikust uut parooli peavad olema
erinevad;
4.6.4. juhul kui lukukood sisestatakse 8 korda valesti, kustutatakse telefonist kõik failid,
sätted ja kontaktid – telefon lülitub nn tehasesätetele. Andmed on võimalik taastada
vaid viimasest varukoopiast, kui see on tehtud. Varukoopia tegemise eest TEHIK ei
vastuta;
4.6.5. mobiiltelefoni mälu ja mälukaart peavad olema krüpteeritud nii, et sinna salvestatud
faile ja elektronposti ei oleks võimalik ilma telefoni PIN koodi teadmata kätte saada.
Tuleb arvestada, et unustades PIN koodi, ei ole telefonist andmeid enam võimalik
kätte saada. Telefoni sisu on võimalik taastada vaid varukoopiast, kui on teada
varukoopia tegemise ajahetkel kehtinud telefoni PIN kood;
4.6.6. juurdepääs teenustele on lubatud üksnes järgmistele mobiilsideseadmete
operatsioonisüsteemidele, millel peab eksisteerima aktiivne tootjapoolne tarkvara
uuenduste tugi: iPhone IOS - viimane versioon; Android, Windows Phone -
versioonid, millel on tootjapoolne tugi.
4.7. Punktis 4.6 toodud piirangutele võib tööalastest vajadustest lähtudes taotleda erandeid.
Selleks tuleb vastavasisuline taotlus vormistada dokumendihaldussüsteemis,
kooskõlastada see vahetu juhi ja/või osakonnajuhatajaga ning edastada asjaajamistalituse
juhile, kes selle edastab TEHIKu infoturbeosakonnale, kes otsustab piirangust loobumise.
3
4.8. Tagamaks asutuse andmete turvalisuse kohustub kasutaja:
4.8.1. mitte avaldama oma mobiilsideseadme lukukoodi kolmandatele isikutele, seda
dokumenteerima ega krüpteerimata kujul jäädvustama ühelegi andmekandjale;
4.8.2. veenduma, et tema mobiilsideseadme, Wi-Fi, infrapuna-, sinihamba ning NFC
liidesed on välja lülitatud, kui neid ei kasutata;
4.8.3. mitte kasutama mobiilsideseadmeid, millelt on eemaldatud kasutuspiirangud
(jailbreaking, rooting) või mille operatsioonisüsteem on asendatud mitteametliku
tootja versiooniga (flashing);
4.8.4. andmevahetuseks on kasutama eelistatult mobiilsideoperaatori andmeside teenus,
avalikke Wi-Fi võrke kasutama ainult äärmise vajaduse korral;
4.8.5. mobiilrakendusi paigaldama ainult usaldusväärsetest ametlike tootjate
tarkvaravaramutest (Google Play, Apple App Store, Windows App Store).
4.8.6. mobiilsideseadme ühendamisel väliste seadmetega sinihamba-, infrapunaliidese
või NFC kaudu kasutama turvalist ühendamist (nt turvalise paaritamiskoodiga,
krüpteeritud ühendus);
4.8.7. mitte ühendama mobiilsideseadet ebausaldusväärse või võõra arvuti külge, sh aku
laadimiseks;
4.8.8. mobiilsideseadme varundamise korral varundama tööalaseid andmeid, sh postkasti
ja kalendri sisu vaid TEHIKu hallatavasse tööjaama;
4.8.9. paigaldama mobiilsideseadmele viirusetõrje tarkvara (kehtib üksnes Android
operatsioonisüsteemile ning ajakohaseid tootesoovitusi saab IT-abilt).
4.8.10. paigaldama seadme- või operatsioonisüsteemi tootja poolt väljastatud tarkvara
turvauuendusi vähemalt ühe kalendrikuu jooksul alates nende uuenduste
väljastamisest;
4.8.11. hoidma mobiilsideseadet isikliku järelevalve all;
4.8.12. mitte andma oma mobiilsideseadet kasutamiseks volitamata isikutele ja sellega
võimaldama kolmandate isikute juurdepääsu asutuse elektronpostile ja kalendrile;
4.8.13. telefoni varastamisel või kaotamisel koheselt kustutama portaali „post.sm.ee“ kaudu
seadme mälu sisu ja sätted vastavalt OWA kasutamise juhistele ning teavitama
juhtunust võimalikult kiiresti IT-abi;
4.8.14. enne mobiilsideseadme müümist, utiliseerimist, edasikinkimist, väljavahetamist,
parandusse või garantiisse viimist teavitama sellest IT-abi ja kustutama seadme
mälu sisu ja sätted vastavalt EAS kasutamise juhistele nii, et telefoni kaudu poleks
võimalik asutuse andmetele juurdepääsu saada.
4
KINNITATUD
direktori 02.05.2019
käskkirjaga nr 1-3/14
Lisa 2
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
arvutivõrgu kasutamise kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrk koosneb ühiseid
ressursse ja teenuseid kasutavatest infotehnoloogilistest vahenditest (riist- ja tarkvara) ning
nende abil töödeldavatest andmetest.
1.2. Keskuse arvutivõrguks ei loeta Keskuse poolt külalistele pakutavat avaliku võrgu teenust
(WIFI ja nõupidamiste ruumi spetsiaalsed võrgupesad, mis ühenduvad otse välisvõrku).
1.3. Kord sätestab Keskuse arvutivõrgu kasutaja õigused ja kohustused, et kaitsta Keskuse
arvutivõrgu ühtseid ressursse, infosüsteeme ja nende abil töödeldavaid andmeid ning
hallata otstarbekalt Keskuse arvutiressursse.
1.4. Kord kehtib kõikidele Keskuse arvutivõrgu teenuste ja ressursside kasutajatele ning
kõikidele arvutivõrku ühendatud seadmetele ja tööjaamadele (lauaarvuti, sülearvuti,
terminal jne).
2. KASUTAJA ÕIGUSED
2.1. Arvutivõrgu kasutajaõigused saanud isikul ehk kasutajal on õigus omada juurdepääsu talle
tööks vajalikule teabele ja teenusele. Juhul kui konkreetsele teenusele on Keskuse ja
TEHIKu vahel sõlmitud teenustaseme lepe, siis peavad kasutajaõigused olema tagatud
vastava teenuse leppes määratud tööajal, kui see ei ole vastuolus muude kehtivate
õigusaktidega.. Arvutivõrgu teenuste kasutamise õigused antakse vastavalt Keskuse
arvutivõrgu ja infosüsteemide õiguste andmise, muutmise ja sulgemise korrale.
2.2. Kasutajal on õigus saada Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) IT-
abilt (edaspidi IT-abi) mõistliku aja jooksul eelnevat infot planeeritud muudatustest ja
sündmustest infosüsteemides ja arvutivõrgus, mis oluliselt mõjutavad nende kasutamist.
2.3. Kasutajal on õigus esitada ettepanekuid arvutivõrgu töö ja teenuste ning infoturbe
paremaks korraldamiseks.
2.4. Kasutajal on õigus pöörduda infotehnoloogiaalase abi saamiseks IT-abi poole ning saada
sealt abi IT-alaste probleemide lahendamisel.
3. KASUTAJA KOHUSTUSED
3.1. Üldised kohustused.
3.1.1. Kasutajal peavad olema oma tööülesannete täitmiseks vajalikud arvutikasutamise
algteadmised.
3.1.2. Kasutaja on kohustatud järgima kehtivaid õigusakte, asutuses kehtivaid kordasid
ning arvutivõrgu või infosüsteemi kasutamiseks kehtestatud alalisi ja ajutisi
piiranguid.
3.1.3. Kõik arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamisega kaasnevad juurdepääsuõigused
on isiklikud ning neid ei ole lubatud teistele välja laenata ega ühelt isikult teisele
edasi anda.
5
3.1.4. Kasutajal on õigus töödelda juurdepääsupiiranguga teavet (teave, mis seaduse,
lepingu või mõnel muul alusel ei ole avalik) ainult oma otseste töö- või
ametiülesannete täitmiseks. Sellist teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele
juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata.
3.1.5. Kasutaja on kohustatud kasutama võrguressursse optimaalselt ning mitte
koormama arvutivõrku mittetööalaste andmetega või tegevustega ega segama
teiste arvutivõrgu kasutajate tööd.
3.1.6. Kasutaja peab järgima head tava ning mitte tekitama teistele kasutajatele või
asutusele oma tegevusega või tegevusetusega kahju ega ohtu arvutivõrgu
turvalisusele.
3.1.7. Keskuse sülearvutit kasutatakse vastavalt Keskuse sülearvutite kasutamise korrale.
3.2. Tööjaama, tarkvara ja lisaseadmete kasutamine ning seadistamine
3.2.1. IKT-vahendite (tööjaamad, printerid, skännerid jne) paigutamise planeerimisel tuleb
konsulteerida IT-abiga ja paigutada IKT-vahendid nii, et vastavat õigust mitteomavad
isikud ei omaks IKT vahendi kaudu juurdepääsu juurdepääsupiiranguga teabele ning
IKT vahendid oleks kaitstud varguse eest.
3.2.2. Keelatud on omavoliline (ilma IT-spetsialisti loata) IKT vahendite (sh tarkvara)
lisamine (v.a mobiilsed andmekandjad, mille kohta kehtib korra punkt 8),
ümberpaigutamine, häälestamine, eemaldamine, konfigureerimine ja asutusel
territooriumilt välja viimine (v.a mobiilsed andmekandjad, mille kohta kehtib korra
punkt 8 ja sülearvutid, mille kohta kehtib Keskuse sülearvutite kasutamise kord). Siia
hulka kuuluvad ka tulemüüri, viirusetõrje või muude turvafunktsioonide omavoliline
muutmine või välja lülitamine.
3.2.3. IT vara kolimisest, mis on suuremahuline või põhjustab või võib põhjustada IT–
kaabelduse töid, mis võivad mõjutada TEHIKu seadmete tööd, tuleb teavitada IT-abi
ette vähemalt kuus nädalat.
3.2.4. Kasutajal on keelatud arvutivõrgu või operatsioonisüsteemide turvaaukude,
ründekoodi, paroolihäkkimise tarkvara või muu sarnase kasutamine täiendavate
juurdepääsuõiguste ja privileegide saamiseks või arvutivõrgu töö häirimiseks.
3.2.5. Kasutajal on keelatud arvutivõrgu skaneerimise, võrguliikluse pealtkuulamise või
muude võrguliiklust jälgivate või segavate arvutiprogrammide või seadmete
kasutamine.
3.2.6. Kui kasutaja soovib kasutada arvutivõrgus asutusele mittekuuluvat riistvara peab ta
seda tegema vastavalt korra punktile 12.
4. Paroolinõuded
4.1. Iga kasutaja saab arvutivõrgu ja arvutivõrgus asuvate infosüsteemide kasutamiseks
personaalse kasutajatunnuse ja parooli. Alternatiivselt võib tööjaama sisenemiseks
kasutada personaalset kiipkaarti (ID-kaart) ja selle juurde kuuluvat PIN koodi.
4.2. Kasutaja vastutab temale antud salasõnade saladuses hoidmise eest personaalselt. Kui
salasõna või kiipkaardi PIN kood on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele või selle
kahtluse korral, on kasutaja kohustatud salasõna või PIN koodi koheselt muutma või
paluma salasõna/kiipkaardiga seotud kasutajaõigused IT-abil tühistada.
4.3. Kasutaja kohustub arvutivõrku ja infosüsteemidesse sisenema ainult oma personaalse
kasutajatunnuse ja parooli või kiipkaardiga ning tagama, et tema kasutajatunnuse või
kiipkaardi abil ei pääse arvutivõrku või infosüsteemi selleks mittevolitatud isik. Kui tegemist
6
on kaugtööga koduses keskkonnas ei tohi tema kasutajatunnuse või kiipkaardi abil
arvutivõrgu ressursse kasutada teised isikud.
4.4. Iga kasutaja kuulub vähemalt ühte kasutajagruppi, millega kaasnevad teatud arvutivõrgu
kasutajaõigused ja –piirangud.
4.5. Parool, mis kasutajale kasutajaõiguste saamisel antakse, on ühekordne (kui vastava
infosüsteemi kasutamisjuhend ei sätesta teisiti) ning kasutaja kohustub selle vahetama
esimesel sisselogimisel ainult temale teadaoleva parooli vastu.
4.6. Parool peab olema valitud selliselt, et seda on võimalik meelde jätta, kuid pole lihtne ära
arvata.
4.7. Parooli ei ole lubatud ühelegi andmekandjale krüpteerimata kujul jäädvustada või
dokumenteerida ega teatavaks teha ühelegi kolmandale isikule.
4.8. Parool peab koosnema suur- ja väiketähtede ning numbrite kombinatsioonist. Soovitav on
lisaks kasutada kirjavahemärke. Parooli pikkus peab olema vähemalt 12 sümbolit.
4.9. Parool ei tohi olla:
4.9.1. suvaline nimi, sõnaraamatus leiduv sõna või kuupäev;
4.9.2. koostatud vaid ühesugusustest sümbolitest ega klaviatuurijärjestuses tähtedest või
numbritest;
4.9.3. tuletatud kasutaja isiklikust informatsioonist, mida keegi võib lihtsa vaevaga ära
arvata, näiteks kasutaja nimi, pereliikme või lemmiklooma nimi, oma telefoni- või
autonumber, enda või perekonnaliikmete sünnipäev või aadress jne;
4.9.4. lihtsasti tuletatav eelnevalt kasutatud paroolidest, näiteks muutes paroolis ühte tähte
või numbrit.
4.10. Parooli tuleb vahetada regulaarselt, parooli kehtivusaeg on kuni 90 päeva. Isikliku
kiipkaardi korral PIN koodi regulaarselt vahetada ei tule.
4.11. Parooli ununemise või parooli mittetöötamise korral teavitab kasutaja sellest koheselt IT-
abi. IT-abis luuakse kasutajale uus ühekordne parool. Parool edastatakse kasutajale
viisil, mis võimaldab isikutuvastust, st IT-abi peab veenduma, et kasutaja on tõepoolest
see, kes ta väidab end olevat.
4.12. Tööjaama juurest lahkudes peab kasutaja sulgema tööjaama, väljuma arvutivõrgust või
lühema pausi korral lukustama tööjaama (näiteks Windows logo klahv + L). Kui
arvutivõrku kasutatakse isikliku kiipkaardiga, tuleb tööjaama juurest lahkudes kiipkaart
kaasa võtta.
4.13. Oma isiklikku parooli ega PIN koodi ei tohi kasutaja mitte kunagi mitte kellelegi
avalikustada. IT-abi tugiisikul on olemas eraldi juurdepääsuõigused kasutaja
probleemide lahendamiseks ning ta ei pea teadma kasutaja parooli.
5. Võrgukettad, failide hoidmine ja printimine
5.1. Iga kasutaja jaoks on ettenähtud personaalne ja struktuuriüksuse võrguketas.
Personaalsele võrgukettale viitab ka kasutaja kodukataloog (Minu dokumendid) töölaual.
5.2. Personaalsel võrgukettal olevad dokumendid on kättesaadavad vaid kasutajale endale.
5.3. Struktuuriüksuste võrguketastele juurdepääsuõigused antakse vastavalt
juurdepääsuõiguste haldamise korrale.
5.4. Arvutivõrgu ressursside säästlikuks kasutamiseks on iga kasutaja personaalsel võrgukettal
limiit, mille mahupiirangud on leitavad kasutaja võrgukataloogis (See arvuti) või mille kohta
saab infot IT-abilt.
7
5.5. Kasutajat teavitatakse automaatselt limiidi lähenemisest. Limiidi lähenemise teate saanud
kasutaja peab üleliigsed failid võrgukettalt kustutama või pöörduma failide arhiveerimiseks
või limiidi suurendamiseks IT-abi poole.
5.6. Kasutaja peab hoidma töödeldavaid faile võrguketastel ning vältima failide salvestamisest
tööjaama kõvakettale.
5.7. Failide salvestamisel võrguketastele tuleb jälgida, et failid oleksid kättesaadavad vaid
isikutele, kes tohivad neile juurde pääseda.
5.8. Juurdepääsupiiranguga informatsiooni printimisel või paljundamisel tuleb väljaprinditud või
paljundatud materjal koheselt pärast printimist printerist või koopiamasinast eemaldada.
5.9. Leides printerisse või koopiamasinasse unustatud juurdepääsupiiranguga materjali, tuleb
see kas omanikule koheselt ära viia (kui on teada) või hävitada paberihunti kasutades.
6. Elektronpost
6.1. Iga kasutaja jaoks on ettenähtud isiklik elektronposti kasutajakonto, mille juurde kuulub ka
kalendri kasutamise võimalus.
6.2. Säästliku arvutivõrguvõrgu ressursside kasutamise eesmärgil on igal elektronposti
kasutajakontol kvoot, mille ületamisel on kasutaja kohustatud kustutama või arhiveerima
vanad elektronkirjad. Kvootide kohta saab infot IT-abilt.
6.3. Kasutajal on keelatud avada kahtlusi tekitava pealkirjaga või kahtlustäratavalt elektronposti
aadressilt saabuvat elektronkirja ning käivitada elektronkirjade manuses olevaid
programme või skripte.
6.4. Keelatud on elektronposti aadressi kasutamine tarbijamängude mängimiseks, isiklike
kommertsteadete tellimiseks, foorumite kasutamiseks ning muudeks tegevusteks, mis
võivad põhjustada hulgalise kommertsteadete ja rämpsposti saatmise mõnele Keskuse
elektronposti aadressile.
6.5. Kasutaja ei tohi suunata elektronkirju automaatselt edasi asutusevälistele elektronposti
aadressidele. Kirjade manuaalsel edasisaatmisel tuleb jälgida, et tahtmatult ei saadetaks
välja juurdepääsupiiranguga teavet isikutele, kellel puudub juurdepääsuõigus.
6.6. Kasutajal on keelatud tööalase juurdepääsupiiranguga andmete saatmine või
vastuvõtmine kasutades selleks kolmanda osapoole elektronposti teenuseid („gmail.com“,
„hotmail.com“, „hot.ee“ jne), välja arvatud siis, kui seda nõuavad tema tööülesanded.
6.7. Andmete, mille avalikuks tulek võib kahjustada oluliselt Keskuse mainet või põhjustada
Keskusele olulist kahju, saatmisel väljapoole Keskust, tuleb andmed krüpteerida ID-kaardi
või muu aktsepteeritud krüptolahendust kasutades. Infot aktsepteeritavate
krüptolahenduste kohta saab IT-abist.
6.8. Kasutaja on kohustatud regulaarselt lugema temale saadetud e-posti, korrastama postkasti
oluliste kirjade või manuste salvestamisega võrgukettale ja mitteoluliste kirjade
kustutamisega.
6.9. Pärast töösuhte lõppemist töötaja postkast suletakse ja saabuvaid e-kirju edasi ei suunata.
Postkasti sisu (salvestatud, saadetud, saadud e-kirjad) arhiveeritakse ja säilitatakse üks
aasta.
7. Avaliku võrgu (interneti) kasutamine
7.1. Kasutajal on keelatud edastada interneti kaudu (ka läbi sõnumivahetusprogrammide,
foorumite, blogide, kommentaaride jne) salastamata (krüpteerimata) teavet, mis ei ole
mõeldud avalikuks kasutamiseks.
7.2. Kasutajal on keelatud laadida internetist omavoliliselt ilma IT-abi loata alla mistahes
programme, programmiuuendusi, mänge jms.
8
7.3. Kasutajal on keelatud internetis, v.a otseste tööülesannete täitmiseks, külastada veebilehti,
mille kasutamise avalikuks tulemine võib tuua kaasa Keskuse või riigi maine kahjustumise
(näiteks piraatlusega tegelevad lehed, rämpsportaalide lehed).
7.4. Kasutajal on internetis uudiseportaalide ning elektroonilise ajakirjanduse uudiste või
artiklite kommenteerimine lubatud üksnes juhul, kui töötaja teeb seda oma nime alt oma
töövaldkonna kohta ning kooskõlastab eelnevalt kommentaari vahetu juhi ja
kommunikatsioonispetsialistiga. Internetileheküljel oma nime alt kommenteerimine on
meedias esinemine ning võrdsustatud intervjuu andmisega. Muude postituste (foorumites
jne), blogide jne avaldamine asutuse võrgust on lubatud vaid juhul, kui need ei kajasta
poliitikat, riigiasutuste töökorraldust, õhuta vaenu, ole solvavad, laimavad või
diskrimineerivad vms.
7.5. Kasutajal on keelatud üritada mööda minna Keskuse arvutivõrgus internetilehtedele või -
teenustele kehtestatud piirangutest. Kui tööalaselt tekib vajadus sellisele lehele juurde
pääseda, teeb kasutaja sellekohase põhjendatud avalduse IT-abile.
8. Digitaalsed andmekandjad
8.1. Digitaalseks andekandjaks (edaspidi andmekandjad) loetakse seadmeid, millele saab
salvestada digitaalset infot (kõvakettad). Mobiilseteks loetakse andmekandjatest neid,
mida saab kaasas kanda ning ilma tööjaama korpust avamata tööjaama küljest või
arvutivõrgust eemaldada või sinna lisada (USB pulgad, mälukaardid, CD/DVD plaadid,
telefonide ja fotoaparaatide mälukaardid jne).
8.2. Keskuses tohib kasutada vaid IT-abi poolt heaks kiidetud andmekandjaid. Vastava
heakskiidu saab kasutaja IT-abiga ühendust võttes, sh e-posti või telefoni teel, iga kord,
kui kasutab uut andmekandjat.
8.3. Mobiilsete andmekandjate kasutamisel tuleb arvestada, et nende kasutamine on
kõrgendatud ohu allikas. Mobiilsed andmekandjaid on lihtne kaotada, varastada, need
võivad rikneda ja neid võidakse kasutada tööjaama viirustega nakatamiseks.
8.4. Kui töökohustuste tõttu on mõnes tööjaamas vajalik sagedasti mobiilsete andmekandjate
kasutamine, mis ei ole TEHIKu poolt soetatud, tuleb see IT-abiga kokku leppida. Vajadusel
tõstetakse sellise tööjaama turvalisust või lepitakse kokku asutused, kelle andmekandjaid
usaldatakse.
8.5. Juurdepääsupiiranguga andmete salvestamine mobiilsele andmekandjale on lubatud vaid
otseste tööülesannete täitmiseks.
8.6. Krüpteerimata juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavat andmekandjat tuleb hoida
lukustatud seifis, spetsiaalses raudkapis või konteineris ning transportida isikliku
järelevalve all.
8.7. Tööalaseid andmeid sisaldava mobiilse andmekandja saatmisel postiga, kulleriga või üleandmisel
teabenõudjale tuleb vormistada sellekohane üleandmise akt või saatekiri, mis registreeritakse
Keskuse dokumendihaldussüsteemis. Akt või saatekiri peab sisaldama infot saatja, vastuvõtja,
andmekandja liigi, identifitseerimistunnuste, saatmise/üleandmise kuupäeva kohta ja kandma
osapoolte allkirju.
8.8. Juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldava mobiilse andmekandja viimisel väljapoole
Keskuse territooriumi, tuleb andmekandjal olevad andmed krüpteerida ID-kaardi
sertifikaadi või mõne muu heaks kiidetud krüptolahendusega. Krüptolahenduste kohta
saab informatsiooni IT-abist.
8.9. Kui juurdepääsupiiranguga andmete hoidmine mobiilsel andmekandjal ei ole enam
tööülesannete täitmiseks vajalik, tuleb andmed andmekandjalt koheselt kustutada või
9
andmekandja hävitada nii, et sellelt pole võimalik andmeid taastada. Andmete kustutamise
või andmekandja hävitamise parima mooduse kohta saab infot IT-abilt.
8.10. Digitaalse andmekandja andmisel teise isiku valdusesse tuleb eelnevalt veenduda, et
andmekandja ei sisalda teavet, millele andmekandja saanud isik juurdepääsu omada ei
tohi.
8.11. Juurdepääsupiiranguga teabe kopeerimisel mobiilsele andmekandjale või
juurdepääsupiiranguga teavet sisaldava mobiilse andmekandja ühendamisel
tööjaamaga, tuleb võimalusel eelistada juhtmega ühendust juhtmevaba ühenduse (nt
sinihammas, infrapuna) asemel.
8.12. Andmeid sisaldava digitaalse andmekandja kadumisest või vargusest tuleb koheselt
teavitada IT-abi.
9. IT-abi
9.1. Kasutaja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama IT-abi kõikidest IKT teenuste
kasutamist takistavatest või potentsiaalselt teenuse kasutamist takistavatest juhtumitest ja
turvaintsidentidest.
9.2. IT-abis registreeritud kasutaja pöördumist nimetatakse juhtumiks.
9.3. IT-abisse saab juhtumeid teatada:
9.3.1. kasutades elektronposti aadressi
[email protected];
9.3.2. helistades telefoninumbril 794 3913.
9.4. IT-abisse laekunud juhtumid registreeritakse, neile määratakse prioriteet ja suunatakse
kindlaksmääratud lahendajatele.
9.5. Juhtumi kiire lahendamise tagamiseks peab kasutaja edastama juhtumi teatamisel IT-
abisse minimaalselt järgneva informatsiooni:
9.5.1. oma ees- ja perekonnanime, kui probleem edastatakse telefoni teel;
9.5.2. tõrke tekkimise kuupäeva, kellaaja ja tööjaama nime, kus tõrge tekkis;
9.5.3. infosüsteemi nimetuse, kus tõrge tekkis;
9.5.4. veateade ekraanilt, saates IT-abile võimalusel ekraanipildi failina;
9.5.5. näide konkreetsete andmetega (registrikood, summad, kuupäevad jmt);
9.5.6. kui tegemist on vea kahtlusega, lisada teatele kirjeldus õigeks peetavast lahendusest.
10. IKT vahendi tellimine ja tagastamine
10.1. IKT riistvara (nt tööjaamad, lisaseadmed, kettaseadmed, USB pulgad jne) tellimiseks
tuleb kasutajal teha Keskuse dokumendihaldussüsteemi kaudu taotlus ja edastada see
kooskõlastamiseks vahetule juhile ja/või osakonnajuhatajale ning seejärel
asjaajamistalituse juhile.
10.2. Standardtarkvara (nt valmistarkvara, mida ei pea spetsiaalselt asutuse jaoks arendama
või kohandama), mis ei kuulu arvutite tarkvara põhipaketti, tellimiseks teeb kasutaja
põhjendatud taotluse Keskuse dokumendihaldussüsteemis, kooskõlastades selle
eelnevalt oma vahetu juhi ja/või osakonna juhatajaga, ning edastab selle
dokumendihaldussüsteemis asjaajamistalituse juhile, kes omakorda edastab selle IT-
abile.
10.3. Taotlus vaadatakse IT-abi poolt läbi viie (5) tööpäeva jooksul ning kasutajale antakse
tagasiside IKT vahendi kasutusse andmise tähtaegade, kasutusse mitteandmise
põhjuste ning võimalike alternatiivide osas. Taotluse rahuldamisel lähtutakse vahendi
kasutamise vajaduse põhjendatusest ja vajalike ressursside olemasolust.
10
10.4. Kui IKT vahendi kasutaja lahkub ametist või vahendi kasutamine pole enam
tööülesannete täitmiseks vajalik, peab asjaajamistalituse juht koheselt teavitama IT-abi
vabaks jäänud IKT vahendist.
11. Kaugtöö ehk töö väljastpoolt asutuse arvutivõrku
11.1. Kaugtöö on võimalik nii Keskuse sülearvutist kui asutusele mittekuuluvast tööjaamast.
Kaugtöö kasutamise juhendi leiab töötaja käsiraamatust.
11.2. Kaugtöö tegemisel Keskuse sülearvutist tuleb järgida Keskuse sülearvutite kasutamise
korda.
11.3. Kaugtöö tegemisel mobiilside vahendiga (pihuarvuti, mobiiltelefon) tuleb järgida Keskuse
arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise korda.
11.4. Keskus ei saa tagada ega kontrollida talle mittekuuluva tööjaama turvalisust. Selle tõttu
võtab Keskusele mittekuuluvast tööjaamast kaugühenduse tegemisel kasutaja vastutuse
ühenduse ja tööjaama turvalisuse eest ning korvab Keskusele võimalikud kahjud, mis
tekivad juhul, kui kaugtööks kasutatav tööjaam osutub ebaturvaliseks.
11.5. Kasutaja kaugtöö tegemisel Keskusele mittekuuluvast tööjaamast veenduma, et:
11.5.1. kaugtööks valitud asukoht ja tööjaam on usaldusväärsed. Kindlasti ei saa lugeda
usaldusväärsete asukohtade hulka avalikke internetipunkte (sh kohvikud,
lennujaamad, hotellid jm avalikud arvutid), kus ei saa tagada, et keegi ei jälgi
sisestamisel kasutajatunnust ja parooli või ei ole paigaldanud tööjaamale nt
tarkvarapõhist paroolijälitajat;
11.5.2. tööjaamas, mida kasutatakse kaugtööks on aktiveeritud reaalajas töötav
viirusetõrje ning ei ole pahavara, mis võiksid sisestatud kasutajanime, parooli või
andmeid salvestada ja kellelegi teisele edasi saata või asutuse arvutivõrku
nakatada;
11.5.3. tööjaam ei salvesta kasutaja kasutajanime, parooli ega kiipkaardiga sisenemise
korral kiipkaardi PIN koodi;
11.5.4. tööjaama juurest lahkudes väljub kaugtöö keskkonnast ja sulgeb kõik kaugtöö
tegemiseks mõeldud rakendused ja veebiaknad ning kui kaugtööd tehti läbi
veebibrauseri, kustutab veebibrauseri vahemälu, ajaloo ja salvestatud paroolid.
11.6. Kaugtöö tegemisel Keskusele mittekuuluvast tööjaamast, ei tohi tööjaama ega kuhugi
mujale väljapoole kaugtöö keskkonda kopeerida või salvestada juurdepääsupiiranguga
teavet ja dokumente.
12. KESKUSELE MITTEKUULUVA IKT-VAHENDI KASUTAMINE KESKUSE ARVUTIVÕRGUS
12.1. Kui otseste tööülesannete täitmiseks on vajalik, et Keskuse arvutivõrku või tööjaama
külge ühendataks Keskusele mittekuuluv IKT vahend, tuleb selleks täita taotlus
Keskusele mittekuuluva IKT vahendi kasutamiseks asutuse võrgus ja saata see IT-
abisse.
12.2. IT-abi vastab taotlusele hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul.
12.3. Taotluses peab olema kirjas IKT vahendi täpne mark ja mudel, kasutamise eesmärk ning
kas vahend ühendub arvutivõrgu või tööjaama külge.
12.4. Kui arvutivõrku tahetakse ühendada IKT vahendit, mis on Keskusele mittekuuluv
tööjaam, peab juurdepääsu taotleja juurdepääsu saamiseks saatma IT-abisse
digitaalselt allkirjastatult avalduse tööjaama lubamiseks Keskuse arvutivõrku.
12.5. Keskusele mittekuuluva digitaalse andmekandja korral, mida soovitakse ühendada
tööjaama külge (mälukaart, USB pulk vms), piisab IT-abi spetsialisti suulisest loast pärast
11
spetsialisti veendumist, et vahend ei kujuta endast ohtu Keskuse arvutivõrgu ja
infosüsteemide turvalisusele. Kasutajal on võimalik antud suuline luba omandada IT-abilt
telefoni teel konsultatsiooni korras.
12.6. IT-abi võib pakkuda välja alternatiivi Keskusele mittekuuluva IKT vahendi kasutamiseks
Keskuse arvutivõrgus. Kui alternatiivi ei leita ja IKT vahend ei kujuta IT-spetsialistide
arvates ohtu Keskuse arvutivõrgu ja süsteemide turvalisusele või käideldavusele,
kiidetakse taotlus heaks. Taotluse heakskiitmise eelduseks on tööjaama lisamine
Keskuse Windows’i domeeni, millega kaasneb domeeni reeglite laienemine isiklikule
sülearvutile. Samuti võivad IT-spetsialistid nõuda tööjaama pahavara tõrje
väljavahetamist Keskuse kasutuses oleva viirusetõrjelahenduse vastu.
12.7. Allkirjastatud IKT vahendi või tööjaama arvutivõrku ühendamise taotlus säilitatakse IT-
abis vähemalt viis (5) aastat pärast IKT vahendi võrgus kasutamise lõpetamist.
12.8. IKT vahendi tohib Keskuse arvutivõrgu/tööjaama külge ühendada alles pärast kinnituse
saamist, et avaldus on rahuldatud ning tööjaama ülevaatamist ja seadistamist IT-
spetsialisti poolt.
12.9. Kõigist avalduses toodud IKT vahendi andmete muudatustest või IKT vahendi
kasutamise lõpetamisest Keskuse võrgus või tööjaamas peab tööjaama kasutaja
koheselt teavitama IT-abi.
13. ARVUTIVÕRGU VÄÄRKASUTUSE TAGAJÄRJED
13.1. Kahtluse tekkimisel arvutivõrgu kasutamise reeglite rikkumise või võrgu väärkasutuse
osas on TEHIKu IT-spetsialistidel õigus peatada või piirata kasutusõigust kuni asjaolude
selgitamiseni. Kasutaja õiguste peatamisest või piiramisest peab TEHIKu IT-spetsialist
viivitamatult tervitama kasutajat ja/või tema vahetut juhti ja Keskuse infoturbespetsialisti.
13.2. IKT vahendi süülise rikkumise korral on vara soetanud asutusel õigus nõuda kahju
hüvitamist.
13.3. Arvutivõrgu või infosüsteemi kasutamist reguleerivate õigusaktide mittetäitmine võib tuua
kaasa kriminaal, väärteo- või distsiplinaarkaristuse.
12
KINNITATUD
direktori 02.05.2019
käskkirjaga nr 1-3/14
Lisa 3
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamise õiguste andmise, muutmise ja sulgemise kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Korra eesmärk on fikseerida ja kinnitada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi
Keskus) arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutusõiguste andmise, muutmise ja äravõtmise
reeglid ning seeläbi kaitsta Keskuse arvutivõrgu ressursse ja nende abil töödeldavaid
andmeid.
2. KASUTAJATE ÕIGUSTE HALDAMISE PÕHIMÕTTED
2.1. Juurdepääsuõiguste andmisel järgitakse teadmisvajaduse põhimõtet.
2.2. Kui juurdepääsuõiguse taotleja ei ole Keskuse töötaja, abi- või koosseisuväline töötaja,
töövõtu- või muu lepinguga töötaja (edaspidi töötaja) tuleb enne õiguste andmist täita korra
punktis 9 toodud nõuded.
2.3. Keskuse arvutivõrgu juurdepääsuõigused saanud isikutel ehk kasutajatel on arvutivõrgu ja
infosüsteemide kasutamiseks oma personaalsed kasutajanimed ja paroolid või isiklik
kiipkaart (näiteks ID-kaart).
2.4. Iga infosüsteemi põhimääruses või muus infosüsteemi kasutamist reguleerivas korras
peavad olema infosüsteemi omaniku poolt määratud kasutajarollid ja -grupid, mille alusele
kasutajatele õiguseid antakse. Kasutajagrupid peavad olema seadistatud selliselt, et:
2.4.1. gruppide arv oleks võimalikult väike, kuid arvestaks teadmisvajaduse olemasolu
põhimõtteid;
2.4.2. oleks tagatud, et kõik uued ja vanad kasutajad saaksid oma õigused läbi gruppide.
2.5. Arvutivõrgu kasutajagrupid sõltuvad kasutaja struktuuriüksusest. Struktuuriüksuse juht
saab tellida vajadusel vastava kasutajagrupi õiguste muutused.
2.6. Kasutajatele õiguste andmine ja muutmine toimub üldjuhul vaid kasutajagruppide põhiselt.
2.7. Vastutus kasutajale õiguste andmise, muutmise või kustutamise osas lasub õiguste tellijal.
Õiguste tellija peab veenduma, et õiguste saajal on õigus vastavaid õiguseid saada ja ta
on tutvunud kõigi õiguste saamisteks vajalike juhendite ja kordadega.
2.8. Arvestust arvutivõrgu kasutajatele antud juurdepääsuõiguste üle juurdepääsuõiguste
halduse infosüsteemis peab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK)
IT-abi (edaspidi IT-abi) ning infosüsteemidele juurdepääsuõiguste üle peab vastava
infosüsteemi peakasutaja.
3. ARVUTIVÕRGU KASUTAJAKONTO LOOMINE
3.1. Asjaajamistalituse juht esitab IT-abile vähemalt kaks (2) tööpäeva enne uue töötaja
esimest tööpäeva arvutivõrgu kasutajakonto loomise taotluse. Taotluses peab olema
märgitud uue töötaja kohta järgmised andmed:
3.1.1. nimi,
3.1.2. ametikoht,
3.1.3. asutus,
13
3.1.4. töökoha aadress ja kabineti number,
3.1.5. info ligipääsu kohta ketastele,
3.1.6. töötelefon ning
3.1.7. tööle asumise kuupäev.
3.2. Taotluse esitamise tulemusena moodustab IT-abi uuele töötajale arvutivõrgu
kasutajakonto (edaspidi kasutajakonto), millele omistatakse juurdepääsuõigused vastavalt
taotluses määratud kasutaja struktuuriüksusele.
3.3. Kasutajanime kuju on „eesnimi.perenimi“. Nimes esinevad võõrtähed asendatakse
tavatähtedega.
3.4. Arvutivõrgu kasutajakonto annab kasutajale õiguse kasutada isiklikku võrguketast, tema
struktuuriüksuse võrgukettaid, internetti, intranetti, Keskuse dokumendihaldussüsteemi,
ametikohast tulenevalt Astangu infosüsteemi ja elektronposti (elektronposti aadressi nimi
moodustatakse kujul: „eesnimi.perenimi“ ning lõpp vastavalt asutuste domeenile:
„@astangu.ee“).
3.5. Hiljemalt üks tööpäev enne uue kasutaja esimest tööpäeva annab IT-abi kasutajakonto
aktiviseerimise taotluse esitanule teada uue kasutaja kasutajanime ja esmase parooli.
3.6. Uue töötaja kasutajakonto avatakse kasutaja esimesel tööpäeval hiljemalt kell 9:30.
3.7. Esmakordsel sisselogimisel peab kasutaja kasutajakonto esmase parooli koheselt ära
muutma.
3.8. Kasutajakonto lukustub parooli kolmekordsel valesti sisestamisel. Kasutajakonto lahti
lukustamiseks tuleb pöörduda IT-abi poole.
4. AJUTISE KASUTAJAKONTO TEGEMINE
4.1. Ajutine kasutajakonto luuakse töötajale, kes asub tööle lühikeseks ajaperioodiks, mis on
kuupäevaliselt määratud (praktika, hooajaline töö, lisatöö vms).
4.2. Keskuse asjaajamistalituse juhil on õigus tellida ajutisele töötajale või praktikale asuvale
inimesele ajutine kasutajakonto.
4.3. Ajutise kasutajakonto tellimiseks peab taotleja saatma IT-abile taotluse ajutise töötaja
arvutikonto loomiseks vähemalt kaks (2) tööpäeva enne ajutise töötaja tööle asumist.
Taotluses peab olema märgitud ajutise töötaja kohta järgmised andmed:
4.3.1. nimi,
4.3.2. ametikoht,
4.3.3. asutus,
4.3.4. töökoha aadress ja kabineti number,
4.3.5. töötelefon,
4.3.6. info ligipääsu kohta ketastele, kui on vajadus tulenevalt ajutise töö sisust,
4.3.7. tööle asumise kuupäev ning
4.3.8. töö lõpukuupäev.
4.4. Ajutine kasutajakonto lukustub automaatselt, kui saabub juurdepääsu lõpptähtaeg.
4.5. Ajutisele kasutajakontole ei võimaldata juurdepääsu asutuse võrguketastele, kui ajutise
töötaja kasutajakonto taotluses pole küsitud teisiti.
5. TÄIENDAVATE ÕIGUSTE TAOTLEMINE
5.1. Juurdepääsu saamiseks mõne teise struktuuriüksuse võrgukettale peab vastava
võrguketta struktuuriüksuse juht esitama põhjendatud taotluse Keskuse asjaajamistalituse
juhile, kes selle omakorda esitab IT-abisse. IT-abisse, õigused antakse hiljemalt kahe (2)
tööpäeva jooksul.
14
5.2. Kasutaja lisamiseks mõnda elektronposti gruppi, mille kasutajaõigusi haldab TEHIK, peab
kasutaja vahetu juht esitama põhjendatud taotluse Keskuse asjaajamistalituse juhile, kes
selle omakorda esitab IT-abisse. IT-abi teostab kasutaja lisamise elektronposti gruppi
hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul taotluse laekumisest IT-abisse asjaajamistalituse juhilt.
6. ERIÕIGUSED
6.1. Eriõigusteks loetakse õiguseid, mis ei ole grupipõhised, vaid antakse kasutajale
personaalselt spetsiifiliste tööülesannete täitmiseks, näiteks infosüsteemide andmebaasi
halduri õigused, õigused käivitada otse andmebaasis teatud protseduure jne.
6.2. Eriõiguste taotlemiseks peab töötaja vahetu juht esitama põhjendatud taotluse IT-abisse.
6.3. Taotluse peab heaks kiitma vastava infosüsteemi halduse eest vastutava TEHIKu üksuse
juht.
6.4. Kui kasutaja enam eriõiguseid ei vaja, peab tema või tema vahetu juht sellest koheselt
teatama IT-abi ning kasutaja erinõgused suletakse.
7. TÖÖLT EEMALOLEK JA TÖÖSUHTE PEATUMINE
7.1. Kasutaja töölt eemalolekul pikemalt kui 90 päeva või töösuhte peatumisest, mille jooksul
töötaja oma kontole juurdepääsu ei vaja, peab asjaajamistalituse juht teavitama IT-abi
vähemalt kaks (2) tööpäeva ette või kui see ei ole võimalik, siis esimesel võimalusel.
Teavitus peab sisaldama töötaja eemaloleku või töösuhte peatumise täpset kuupäeva.
7.1.1. Vahetu juht teavitab asjaajamistalituse juhti, kui kasutajal on vaja säilitada
juurdepääs kontole ka pikema eemaloleku ajal.
7.2. Kasutaja on kohustatud enne eemalolekut, kui ta sellel perioodil kontole juurdepääsu ei
vaja, kustutama oma võrguketastelt isiklikud (tööülesannete täitmiseks mittevajalikud)
failid ning panema oma postkastile peale teavituse, kes teda töökohustustes asendab ja
kui on teada, siis ka eemaloleku kestvuse. Kui kasutaja seda ise teha ei saa, peab kasutaja
vastava teate organiseerima IT-abi kaudu või teeb seda kasutaja vahetu juht.
7.3. Töötaja kasutajakonto, juurdepääsuõigused infosüsteemidele ja postkastile lukustatakse
töötaja töösuhte peatumise ajaks ning eemalviibimise ajaks, kui töötaja sel perioodil oma
kontole juurdepääsu ei vaja.
7.4. Töösuhte peatumise või eemalviibimise lõppemisest peab asjaajamistalituse juht
teavitama IT-abi vähemalt kaks (2) tööpäeva ette, et oleks võimalik õigeaegselt lukustatud
kasutajakonto avada.
7.5. Töösuhte peatumise või eemalviibimise lõppemisel taastatakse töötaja õigused endisel
kujul, kui taotluses pole märgitud teisiti.
8. JUURDEPÄÄSUVAJADUSE MUUTUMINE JA JUURDEPÄÄSUÕIGUSTE SULGEMINE
8.1. Kui muutub juurdepääsuvajadus, nt töötaja tööülesannete või struktuuriüksuse muutudes,
peab töötaja vahetu juht või asjaajamistalituse juht vähemalt kaks (2) tööpäeva enne
töötaja üleviimist teavitama IT-abi töötaja struktuuriüksuse muutumisest.
8.2. Struktuuriüksuse muutumisel peab töötajale taotlema IT-abist uuesti kõik tööks vajalikud
õigused vähemalt kaks (2) tööpäeva enne struktuuriüksuse muutumist. Taotlus peab
sisaldama töötaja uuel töökohal töötamise alustamise täpset kuupäeva.
8.3. IT-abi muudab uuel töökohal tööle asumise päeval hiljemalt kell 9:30 töötaja arvutivõrgu
õigused selliselt, et need vastaksid uue struktuuriüksuse õigustele.
8.4. Töösuhte lõppemisest peab asjaajamistalituse juht teavitama IT-abi ette elektronposti teel
vähemalt kaks (2) tööpäeva.
15
8.5. IT-abi teavitab töösuhte lõppemisest omakorda kõikide infosüsteemide haldureid, kes
organiseerivad töötaja õiguste kustutamise nende poolt hallatavas infosüsteemis hiljemalt
töötaja viimasele tööpäevale järgneval tööpäeval.
8.6. Töötaja peab enne töösuhte lõppemist kustutama oma elektronkirjade postkastist ja
võrgukettalt isikliku teabe. Tööalased failid ja elektronkirjad peab lahkuv töötaja üle andma
vähemalt kaks (2) tööpäeva enne lahkumist oma vahetule juhile või tema poolt määratud
isikule.
8.7. Pärast töösuhte lõppemist töötaja postkast suletakse koheselt ja postkasti saabunud
elektronposti edasisuunamine on keelatud. Töötajal on kohustus enne lahkumist panna
oma postkastile peale kontorist eemaloleku teavitus, mis sisaldab infot tema uutest
kontaktandmetest ja sellest, kes teda töökohustustes asendab. Juhul, kui töötaja ei täida
kohustust ega pane postkastile peale kontorist eemaloleku teavitust, saab selle peale
panekut taotleda töötaja vahetu juht, esitades vastava taotluse asjaajamistalituse juhile,
kes selle esitab IT-abile.
8.8. Pärast töötaja töösuhte lõppemist suletakse töötaja kasutajakonto ja kõik töötajale antud
kasutus- ja juurdepääsuõigused.
8.9. TEHIKul on õigus lukustada juurdepääsuõigused (kaasa arvatud e-post), mida ei ole
kasutatud üle 100 päeva.
8.10. Töötaja failid ja elektronkirjad säilitatakse üks aasta, pikemaks säilitamiseks peab
töötaja vahetu juht saatma Keskuse asjaajamistalituse juhile põhjendatud taotluse enne
töötaja töösuhte lõppemist, märkides töötaja failide ja elektronposti säilitamise soovitud
tähtaja. Asjaajamistalituse juht esitab vastavasisulise taotluse IT-abile.
9. ASUTUSEVÄLISED KASUTAJAD
9.1. Asutuseväliste isikute lubamiseks asutuse arvutivõrku ja infosüsteemide kasutajateks
tuleb esitada taotlus IT-abile.
9.2. Asutusevälise isiku juurdepääsutaotluse esitab IT-abile asjaajamistalituse juht, kellele teeb
omakorda taotluse vastava struktuuriüksuse juht, kelle haldusala infosüsteemile isik
juurdepääsu taotleb, põhjendades taotlust vajadustest lähtuvalt. Taotlusele peab olema
lisatud taotlusaluse isiku ja asutuse vahel sõlmitud infoturbenõudeid sisaldav leping või
viide juurdepääsu saamise alusele.
9.3. Kui välise kasutaja juurdepääs arvutivõrku või mõnele asutuse infosüsteemile ei ole enam
vajalik, peab arvutivõrku pääsemise taotluse esitaja sellest koheselt teavitama IT-abi.
10. KASUTAJAKONTODE INVENTUUR
10.1. Vähemalt kaks korda aastas või pärast turvaintsidenti, kus avastati probleeme
kasutajakontode haldamises, viib IT-abi läbi kasutajakontode invnetuuri, veendumaks, et
kõigi lahkunud kasutajate kasutajakontod on suletud ja kasutajatel on volitatud
juurdepääsuõigused. Inventuuri läbiviimisel tuleb Keskusel IT-abil nõudmisel kinnitada
kasutajate juurdepääsuõiguste töökohustustele vastavust.
16
KINNITATUD
direktori 02.05.2019
käskkirjaga nr 1-3/14
Lisa 4
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
sülearvutite kasutamise kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Korra eesmärk on fikseerida ja kinnitada sülearvutite kasutamise reeglid ning seeläbi
kaitsta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrgu ühtseid
ressursse ja nende abil töödeldavaid andmeid.
1.2. Sülearvuti kasutaja (edaspidi kasutaja) ehk Keskuse töötaja, kelle kasutusse on antud
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) poolt sülearvuti, peab täitma
kõiki Keskuse arvutivõrgu kasutamise korra ja sülearvuti kasutamise korra sätteid
sülearvuti kasutamisel nii asutuse territooriumil ja arvutivõrgus kui väljaspool asutuse
territooriumit ja arvutivõrku.
1.3. Sülearvutiga annab kasutusse, hooldab ja tagastatakse TEHIKu IT-abile (edaspidi IT-abi).
Samuti võtab kasutaja sülearvutiga seotud probleemide korral ühendust IT-abiga.
1.4. Kasutaja peab arvestama, et sülearvuti mobiilsus ja võimalus sülearvutit kasutada
väljaspool asutuse turvatud arvutivõrku teeb sülearvutist kõrgendatud ohu allika ning
paneb kasutajale lisavastutuse.
2. SÜLEARVUTI KASUTAMISEKS ANDMINE JA TAGASTAMINE
2.1. Sülearvuti saamiseks tuleb sülearvuti taotlejal kirjalikult kinnitada, et ta on tutvunud
käesoleva korraga.
2.2. Sülearvuti eraldatakse töökohale määratud töövahendite profiili alusel või IT-abile esitatud
taotluse alusel.
2.3. Asjaajamistalituse juht edastab sülearvuti taotlejale sülearvuti kasutamise korra
tutvumiseks ja sellekohase kinnituse andmiseks kas tööle asumisel või pärast seda, kui IT-
abist on tulnud kinnitus sülearvuti väljastuse kohta.
2.4. Taotluse esitab TEHIKule asjaajamistalituse juht.
2.5. Põhjendatud taotluse sülearvuti saamiseks teeb taotleja Keskuse
dokumendihaldussüsteemis, kooskõlastab selle vahetu juhi ja/või osakonnajuhatajaga
ning esitab täitmiseks asjaajamistalituse juhile.
2.6. Sülearvuti antakse kasutajale üle vastavalt Keskuse varade kasutamise korrale.
2.7. Üldjuhul kasutab sülearvutit üks kasutaja. Kasutajal on keelatud sülearvutit edasi anda
kasutamiseks kolmandale isikule.
2.8. Põhjendatud juhtudel väljastatakse sülearvuti asutuse struktuuriüksusele ühiskasutuseks.
Sellisel juhul kehtivad järgmised reeglid:
2.8.1. ühiskasutuses oleva sülearvuti puhul määratakse väljastamise hetkel sülearvuti
kasutamise eest üks vastutav isik (edaspidi vastutaja);
2.8.2. vastutaja on kohustatud arvestust pidama kogu oma vastutusaja jooksul, kellele on
sülearvuti millisel ajahetkel kasutusse antud. Kõik ühiskasutuseks sülearvuti eest
vastutajad peavad ühtset arvestuse süsteemi (korra lisa 1);
17
2.8.3. kui vastutaja annab sülearvuti teisele kasutajale, siirdub vastutus sülearvuti eest
vastutajalt kasutajale ja tagastamisel jälle kasutajalt vastutajale;
2.8.4. vastutaja peab veenduma, et kõik kasutajad, kellele vastutaja sülearvuti kasutada
annab, on tutvunud käesoleva korraga;
2.8.5. ühiskasutusse antud sülearvutile seadistab TEHIK nõuetekohaselt üldise konto;
2.8.6. juhul, kui sülearvuti on ühiskasutuses ja vastutaja ei suuda tõestada, kelle kasutuses
sülearvuti süülise kahju tekkimise hetkel oli, nõutakse kahjuhüvitist sülearvuti eest
vastutajalt;
2.8.7. ühiskasutuseks mõeldud sülearvuti antakse kasutaja kasutusse tema töökohustuste
täitmiseks määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui tööülesannete täitmine seda
nõuab.
2.9. Sülearvuti antakse kasutaja kasutusse tema töökohustuste täitmiseks kuni töösuhte
lõppemiseni Keskusega.
2.10. Juhul kui sülearvuti antakse kasutajale ilma kasutusse andmise aktita, siis loetakse
kasutajaks isik, kelle nõudmisel sülearvuti väljastatakse.
2.11. Kasutaja teenistus- või töösuhte lõppemisel tagastatakse sülearvuti TEHIKule. Enne
sülearvuti tagastamist peab kasutaja tegema kõikidest vajalikest andmetest, mis on
salvestatud sülearvuti kõvakettale, tagavarakoopiad andmete hoidmiseks
ettenähtud võrgukettale või paluma selleks abi IT-abist.
2.12. Kui sülearvuti on soetatud Keskuse eelarvelistest vahenditest, ei anta seda TEHIKu
poolt uude kasutusse teise haldusala asutuse kasutajale, v.a juhul kui selleks
avaldab soovi Keskuse juht.
2.13. Isikliku sülearvuti Keskuse arvutivõrku lubamine toimub vastavalt Keskuse
arvutivõrgu kasutamise korrale.
3. SÜLEARVUTI KASUTAMINE JA HOIDMINE
3.1. Sülearvuti esmase seadistuse teostab IT-abi või nende lepingupartneri töötaja sülearvuti
üleandmisel.
3.2. Vältimaks sülearvuti varastamist, kaotamist või riknemist peab kasutaja:
3.2.1. hoidma sülearvutit avalikes kohtades alati isikliku järelevalve all;
3.2.2. mitte jätma sülearvutit valveta kohtadesse, kus on oht selle varastamiseks (auto
salong, lahtise akna alla, avalikku kohta järelevalveta jne);
3.2.3. mitte jätma sülearvutit magnetvälja (näiteks varjestamata kõlarite lähedusse), otsese
päikesekiirguse või kõrge temperatuuri kätte, samuti tolmusesse või niiskesse
keskkonda;
3.2.4. transportima sülearvutit vaid selleks ettenähtud kotis;
3.2.5. reisimisel kandma sülearvutit käsipagasina;
3.2.6. võimaluse korral laskma sülearvutile (koos kotiga) teha läbivalgustuse asemel käsitsi
läbivaatus;
3.2.7. sülearvuti vargusest, kaotamisest või hävimisest on kasutaja kohustatud
viivitamatult teavitama Keskuse asjaajamistalituse juhti ja IT-abi. Sülearvuti varguse
korral on kasutaja kohustatud koheselt teavitama ka politseid.
3.3. Tagamaks sülearvutis olevate andmete turvalisust ja piiramaks pahavara levikut peab
kasutaja:
3.3.1. arvestama, et väljaspool asutuse sisevõrku (eriti avalikes WIFI võrkudes) võidakse
krüpteerimata ühendusi pealt kuulata;
18
3.3.2. eelistama sülearvutisse logimiseks parooli asemel kiipkaardi ja PIN koodi
kombinatsiooni:
3.3.3. sisestama paroolid või kiipkaardi PIN koodi nii, et kõrvalised isikud ei näeks, milline
parool/PIN kood sisestati;
3.3.4. sülearvuti juurest lahkumisel sulgema sülearvuti ja eemaldama kiipkaardi (kui seda
kasutati sülearvutisse logimiseks);
3.3.5. juhtmeta ühenduste (WIFI, infrapunaliides, sinihammas) kasutamisel vältima nende
tarbetut aktiveerimist ning konfidentsiaalsete andmete töötlemisel eelistama
kaabelühendust;
3.3.6. lülitama asutuse arvutivõrgus läbi võrgukaabli olemise ajal välja kõik sülearvuti
juhtmeta (WIFI, infrapunaliides, sinihammas) ühendused;
3.3.7. kahtluse või teadmise korral, et sülearvuti tulemüür ja/või viirusetõrjetarkvara ei ole
töökorras või on välja lülitatud, mitte ühendama sülearvutit avalikku arvutivõrku, vaid
informeerima sellest võimalikult kiiresti IT-abi;
3.3.8. kahtluse või teadmise korral, et sülearvutis on pahavara, mitte ühendama sülearvutit
Keskuse ega avalikku arvutivõrku, vaid teatama juhtunust IT-abisse, kes
organiseerib sülearvuti võimalikult kiiresti IT-spetsialistile ülevaatamiseks.
3.4. Kasutaja peab arvestama, et sülearvuti kõvaketta riknemisel võivad hävida sülearvutis
olevad varundamata andmed. Kasutaja kodukataloog varundatakse arvutivõrku
automaatselt, kuid kõvakettale salvestatud andmeid automaatselt ei varundata. Et tagada
andmete säilimine peab kasutaja:
3.4.1. töötades Keskuse arvutivõrgus hoidma andmeid selleks määratud võrgukettal;
3.4.2. salvestades andmeid sülearvuti kõvakettale väljaspool Keskuse arvutivõrgu
ühendust ja seejärel ühendades sülearvuti Keskuse arvutivõrku, tegema koheselt
kõvakettal olevatest andmetest varukoopia selleks määratud võrgukettale. Juhul, kui
kasutaja ei ole kindel, kas andmeid on salvestatud kõvakettale, kas andmed on
varundatud või kuidas andmeid varundada, pöördub kasutaja IT-abi poole
vastavasisulise palvega;
3.4.3. töötades pikemaajaliselt Keskuse arvutivõrgu ühenduseta, tegema olulistest failidest
koopia mobiilsele andmekandjale (nt USB mälupulk vms). Varukoopiakoopia
salvestamisel mobiilsele andmekandjale peab viimast adekvaatselt kaitsma
varguse, hävimise ja kaotamise eest.
3.5. Toiteallika tühjenemisega kaasneva võimaliku andmekao vältimiseks peab kasutaja:
3.5.1. toite hoiatussignaali või märguande korral salvestama poolelioleva töö;
3.5.2. pikemaajalise väljaspool Keskuse ruume töötamise eel laadima aku, võimalusel
võtma kaasa akulaadija. Tuleb arvestada, et sõltuvalt aku mahust jätkub sülearvutile
toidet ainult teatud perioodiks.
3.6. Kasutaja peab IT-abi nõudmisel esitama sülearvuti IT-spetsialisti kätte korraliseks
hoolduseks. Enne sülearvuti hooldusesse andmist peab kasutaja veenduma, et kõikidest
vajalikest andmetest, mis on salvestatud sülearvuti kõvakettale, on tagavarakoopiad
andmete hoidmiseks ettenähtud võrgukettal.
3.6.1. Juhul, kui kasutaja ei ole kindel, kas andmeid on salvestatud kõvakettale, kas
andmed on varundatud või kuidas andmeid varundada, pöördub kasutaja IT-abi
poole vastavasisulise palvega.
19
KINNITATUD
direktori 02.05.2019
käskkirjaga nr 1-3/14
Lisa 4
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
sülearvutite kasutamise kord LISA 1
...................OSAKOND
ÜHISKASUTUSES OLEVA SÜLEARVUTI KASUTAMISE TABEL (täitmine kohustuslik)
Sülearvuti Kasutaja nimi Sülearvuti Selgitus
võtmise tagastamise
kuupäev kuupäev
20