Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhend

KÄSKKIRI Tallinn 11.03.2019 nr 4.1-1/8-1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhend Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi keskus) põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel. 1. REGULEERIMISALA 1.1. Käesolev hindamisjuhend sätestab keskuse õppijate õpitulemuste hindamise kohanemiskursustel ja tööõppekursustel. 2. HINDAMISE EESMÄRGID 2.1. Õppija hindamise eesmärk on: 2.1.1. arengu toetamine, 2.1.2. tagasiside andmine õpiväljundite saavutamise kohta, 2.1.3. adekvaatse enesehinnangu kujundamine, 2.1.4. individuaalse õpistiili ja püsiva õpivalmiduse (sh motivatsioon) kujundamine, 2.1.5. sotsiaalsete oskuste kujundamine, 2.1.6. tööoskuste kujundamine, 2.1.7. võimalikult objektiivse info andmine õppijale endale ja teistele sotsiaalsetele partneritele (vanemad, eestkostja) õppes saavutatud tulemuste kohta. 3. HINDAMISE OBJEKTID 3.1. Hindamisel lähtutakse õppekavas püstitatud eesmärkidest ja õpiväljunditest. 3.2. Hindamisel arvestatakse õpitu omandatust, ulatust, sisulist õigsust, vastavust sotsiaalsetele normidele või headele tavadele, rakendamise iseseisvust, tempot, organiseeritust, vastavust ohutuse-, hügieeni- ja tervisekaitsenõuetele, praktilise tegevuse tulemuslikkust mahu ja kvaliteedi järgi, valminud tööd, toodet või töö tulemust. 3.3. Hindamisel peetakse oluliseks õppija püüdlikkust, töösse suhtumist ning suutlikkust oma tegevusele ja selle tulemusele hinnangut anda. 4. HINDAMISE VIISID 4.1. Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. 4.2. Kujundava hindamise eesmärk on tagasiside andmine õppijale õppeprotsessi kohta kujundamaks õppija enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Kujundava hindamise kaudu leiab õppija oma parima võimaliku õpistiili, õpetaja optimeerib õppeprotsessi ja korrigeerib õpiülesandeid. Kujundav hindamine on suuline, toimub igapäevaselt õppimise ja harjutamise käigus ning selles osalevad nii õppija kui õpetaja. Vajadusel teeb õpetaja kujundaval hindamisel märkmeid, mis lihtsustavad õppija arengu kirjeldamist ja vastavate kokkuvõtete kirjutamist. 4.3. Kokkuvõtva hindamise eesmärk on anda informatsiooni moodulites määratletud õpiväljundite saavutamise kohta. Kokkuvõtvad hinnangud märgib õpetaja vastava tähisega õppetöö päevikusse. 4.4. Kokkuvõtvate hinnangute alusel kujuneb mooduli õpiväljundite saavutatust kirjeldav mooduli vahehinnang ja lõpphinnang. Vahehinnangud saab õppija poolaasta ja kokkuvõtvad hinnangud õppeaasta lõppedes ning mooduli lõpphinnangu mooduli lõppedes. Mooduli vahe- ja lõpphinnangud märgib õpetaja õppetöö päevikusse vastava tähisega. Mooduli lõpphinnangud pannakse tööõppekursustel välja enne ülemineku- või lõpueksami(te) toimumist. 4.5. Õppijale, kes ei ole kõiki mooduli õpiväljundeid saavutanud, lõpphinnangut välja ei panda. 5. HINNANGUD 5.1. Hindamisel kasutakse sõnalist kolmetasandilist hindamismudelit (A,B,C). 5.2. Sõnalise hindamise puhul kasutatakse järgmisi hinnanguid:  Tuleb iseseisvalt toime Saades ülesande oskab õppija valida töövahendid ja - materjalid ning kasutab õigeid töövõtteid järgides tööohutusnõudeid, töö tulemus vastab kvaliteedinõuetele. Õppija suuline vastus (esitus), kirjalik töö ja selle tulemus on sisult õige (st ei hinnata kirjutamisoskust, grammatikat), ülesande lahendamisel ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.  Tuleb toime osalisel juhendamisel (sõnalise abiga, näidise järgi, ettenäitamisel) Õppija suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas sisult õige, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, omandatu rakendamisel vajab õppija juhendamist ja suunamist.  Tuleb toime pideval juhendamisel (koostegemisel) Õppijal on antud ülesande lahendamiseks liialt vähe teadmisi ja oskusi ning tal on raske omandatut rakendada. Saadud ülesannetega toimetulemiseks vajab ta õpetaja pidevat juhendamist. 5.3. Õppija motivatsiooni ja suhtumise hindamiseks kasutatavad hinnangud on:  motiveeritud, hoolas, aktiivne ja püüdlik;  motivatsioon vähene, suhtumine töösse vajab korrigeerimist. 5.4. Õppija motivatsiooni hindamiseks kasutavaid hinnangud märgib õpetaja e-päeviku märkuste lahtrisse. 2 5.5. Hindamisel võib kasutada ka hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“, kui see on sätestatud kursuse õppekava vastavas moodulis. 5.6. Hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ kasutatakse alljärgnevas tähenduses: 5.6.1. arvestatud – õpiväljundid saavutanud. 5.6.2. mittearvestatud – õpiväljundid ei ole saavutatud. 5.7. Sõnalised hinnangud märgitakse õppetöö päevikutesse kasutades alljärgnevaid tähistusi: 5.7.1. Tuleb iseseisvalt toime A 5.7.2. Tuleb toime osalisel juhendamisel B 5.7.3. Tuleb toime pideval juhendamisel C 5.7.4. Arvestatud ARV 5.7.5. Mittearvestatud MA 5.8. Mitteeristava hindamise puhul märgitakse õppetöö päevikusse kasutades alljärgnevaid tähistusi: 5.8.1. Arvestatud A 5.8.2. Mittearvestatud MA 6. ÕPPIJA TEAVITAMINE 6.1. Rühmajuhendaja selgitab õppijale iga õppeaasta alguses keskuse hindamissüsteemi. 6.2. Mooduli alguses tutvustab iga õpetaja õppijale, kuidas toimub õppija arengu ja õpiväljundite hindamine antud mooduli raames, sh missuguseid õpiväljundeid, millal ja kuidas hinnatakse. 6.3. Iga mooduli õpetaja annab õppijale suulise hindamise puhul tagasiside sõnalise tagasisidena (st mitte hinnangu/hinde märkimiseks kasutava tähisena), et õppija mõistaks oma töö tulemustele antud hinnangut ning et hindamine toetaks õppija arengut ja adekvaatse enesehinnangu kujunemist. 7. RAKENDAMINE 7.1. Käskkiri jõustub allkirjastamisest. 7.2. Tunnistada kehtetuks direktori 14.09.2015 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/38Õ „Kohanemis- ja tööõppekursuste õppekorralduslike dokumentide kinnitamine“ punkt 1.2, millega kinnitati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhend. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 3