Eelnõu esitamimine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Kooskõlastamiseks: 2.10.2023 nr 8-2/23/4379 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Käskkirja eelnõu lisa 3. Seletuskiri 4. Seletuskirja lisa 1_Riskihindamise tabel 5. Seletuskirja lisa 2_Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll-leht Merlin Tatrik 735 0196 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“ Tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“ . Toetuse andmise eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste 1  Toetatakse täiskasvanute ümber- ja täiendusõpet, et kohaneda tööturu muutustega. Lähtudes pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035“ on Eesti suund tehnoloogiliselt arenenud ressursitõhusa, ringluspõhise, digitaliseeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole, mille saavutamiseks on vajalik tagada tulevikuoskused. Samuti on vajalikud erialaspetsiifilised oskused ning üldoskused. Koolituspakkumist suunatakse tööjõu oskuste ja vajaduste prognoosidest ja valdkondlikest prognoosidest lähtuvalt. Sihtrühm: Tööealine elanikkond sh suunatakse fookus sihtrühmadele ja piirkondadele, kes osalevad elukestvas õppes vähem. 2.2. Täiskasvanuhariduses uuenduslike õppimisvõimaluste loomine ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine 2.2.1. Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamine Töötatakse välja ja katsetatakse uudseid lahendusi (nt mikrokvalifikatsioonid ja individuaalsed õpikontod) täiskasvanute õppes osalemise suurendamiseks. Mikrokvalifikatsiooniõpe toetab täiskasvanute personaalsete õpiteede kujundamist. Töötatakse välja mikrokvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise ja tunnustamise põhimõtted ning tehakse ettevalmistused kasutuselevõtuks. Luuakse infomaterjalid ja infotehnoloogilised lahendused mikrokvalifikatsioonide õppekavade registreerimiseks, mikrokvalifikatsioonide tunnustamiseks ning pakkumiseks. Pakutakse mikrokvalifikatsiooniõpet tööealisele elanikkonnale. Suurendatakse täienduskoolitusasutuste ja elanikkonna teadlikkust mikrokvalifikatsioonide võimalustest uute oskuste omandamisel. Katsetatakse individuaalset õpikontot sihtrühmadel, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige enam. Paindlike õppimisvõimaluste loomiseks toetatakse e-õppe võimaluste laiendamist täienduskoolituses. Arendatakse täiskasvanud õppija täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi, mis on osa täiskasvanud õppija õppimise digiloost. Arendatakse täiskasvanud õppija digiloo institutsioonide vaheliste andmevahetus- ning andmelahendussüsteeme. Laiendatakse täienduskoolituste infosüsteemi kasutamisvõimalusi, parandatakse infosüsteemi funktsionaalsust ja kasutajamugavust. Toetatakse varasema õpi ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi VÕTA) võrgustiku tegevusi (nt seminarid, koolitused, õppekäigud ja parimate praktikate vahetamine). Mitteformaalse, informaalse õppe ja töökogemuse valideerimiseks luuakse hindamisjuhiseid, hindamisvahendeid ja infomaterjale. VÕTA võimalustest teadlikkuse suurendamiseks tehakse teavitustegevusi. Sihtrühm: tööealine elanikkond, haridusasutused ja teised inimressursi arendamisega seotud organisatsioonid (sh Töötukassa), õppe ja kvalifikatsioonide tunnustamisega seotud organisatsioonid, Kutsekoda, tööandjad. 2.2.2 Täienduskoolituste ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine Arendatakse välja ja rakendatakse täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteem, koos seda toetavate infotehnoloogiliste lahendustega nii, et see võimaldaks esimeses etapis luua mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujate kvaliteedi hindamise süsteemi. Võimestatakse täienduskoolitusasutusi kvaliteedihindamise ettevalmistamisel ja läbimisel. Tehakse teavitustegevusi, millega suurendatakse nii õppijate kui ka täienduskoolitusasutuste teadlikkust 2  täienduskoolituste kvaliteedi hindamisest ja selle tulemustest. Töötatakse välja täienduskoolituse avaliku tagasiside süsteemi mudel ning piloteeritakse selle sobivust koolituse kvaliteedi tõstmiseks ning ühtlustamiseks. Täiskasvanute koolitamise pädevuste arendamiseks viiakse läbi koolitusi, infopäevi, seminare. Suurendatakse koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Sihtrühm: täienduskoolitusasutused, koolitajad, HARNO Eesti hariduse kvaliteediagentuur 2.2.3. Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine Viiakse ellu täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevusi, et suurendada osalemist elukestvas õppes. Selleks korraldatakse tegevusi, mis kujundavad positiivset hoiakut elukestvalt õppimiseks ning aitavad kaasa õppimisvõimaluste kohta info kättesaadavuse parandamisele. Lisaks üleriigilistele teavitustegevustele suunatakse fookust sihtrühmadele ja piirkondadele, kus elukestvas õppes osalemine on madalam. Koostöös kohalike omavalitsuste ja piirkonna täiskasvanuharidust edendavate organisatsioonide ja tööandjatega viiakse läbi kohalikke õpisündmusi, infoüritusi ja teisi õppimist toetavaid tegevusi. Läbi positiivse õpikogemuse toome inimesi õppimise juurde ja innustame neid uusi oskusi omandama ja oma õpiteed jätkama. Toetatakse piirkondlikku võrgustikutööd täiskasvanute õpivõimaluste populariseerimiseks. Läbi võrgustikes osalevate asutuste koostöö suurendatakse kolmanda sektori, sotsiaalpartnerite, kohalike omavalitsuste ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel ning toetatakse kohaliku tasandi õpisündmuste läbiviimist. Võrgustikus osalevad kohaliku tasandi täiskasvanuhariduse edendamisega seotud osapooled (nt täienduskoolitusasutused, raamatukogud, üldhariduskoolid, külaseltsid, kohalikud omavalitsused ja arendusorganisatsioonid). Võrgustike peamine eesmärk on koordineerida täiskasvanuharidusega tegelevate organisatsioonide koostööd maakondlikul tasemel, kaasates sellesse protsessi sidusrühmi. Samuti on võrgustike ülesandeks tutvustada Eesti täiskasvanuhariduse poliitika eesmärke ning kavandada regionaalsel tasandil täiskasvanuharidust toetavaid tegevusi, samuti soodustada heade praktikate ja oskusteabe vahetust. Lisaks sellele on oluline, et võrgustikud suurendaksid teadlikkust täiskasvanuharidusest ühiskonnas laiemalt. Sihtrühm: täiskasvanuharidust edendavad organisatsioonid ja tööealine elanikkond 2.3.Täiskasvanuhariduse poliitika teadmispõhisuse arendamine 2.3.1. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Haridus- ja teadusministeerium koostöös Statistikaametiga valmistab ette ja viib läbi täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) ning viib ellu tegevused uuringu tulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks. PIAAC on rahvusvaheline uuring, mis mõõdab terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Uuringuga hinnatakse hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab 3  kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid. Sihtrühm: Eesti elanikud vanuses 16-65, poliitikakujundajad, uurimisasutused 2.3.2 Täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ja kompetentside suurendamine Elukestva õppe osakaalu suurendamiseks rahastatakse poliitikaotsuste teadmispõhisust, poliitikaanalüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamist. Viiakse läbi vastavaid poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmeid teadmuspõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Täiskasvanuhariduse poliitika kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada poliitika kujundajate ja rakendajate kompetentsi seda toetavate koolituste, seminaride ja rahvusvahelisest kogemusest õppimise kaudu. Sihtrühm: poliitika kujundajad (ministeeriumid, ministeeriumide hallatavad asutused) ja poliitika rakendajad (sh täienduskoolitusasutused ja teised inimressursi arendamisega tegelevad organisatsioonid). Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele11, avaliku teabe seaduse § 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid2. Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas tagatakse ligipääsetavus3 nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Õpisündmused ja täienduskoolitused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis4 toodut ning riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike kriteeriume. Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“5 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“6 toodud õigustega arvestamine. 3. Tulemused 3.1. Tegevuse elluviimisel on kasvanud tööealise elanikkonna osalus elukestvas õppes. 1 WCAG digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 2 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) Mis on võrdne kohtelemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Mis on ligipääsetavus? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 5 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 6 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja 4 3.2. Tegevuse 2.3.1 tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport, mis annab olulist infot tööealise elanikkonna oskuste kohta. Uuringu järeldusi kasutatakse sisendina täiskasvanuhariduse poliitika kujundamisel. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta. 3.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1). 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus. 5. Elluviija ja partner(id) 5.1. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium. 5.2. Tegevuse 2.2.2 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet. 5.3. Tegevuse 2.2.3 elluviimiseks leitakse partner(id) konkursiga. 5.4. Tegevuse 2.3.1 elluviimisel osaleb partnerina Statistikaamet. 6. Tegevuste abikõlblikkus Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2022-31.12.2029. 7. Tegevuste eelarve Riiklik Kokku EL toetus kaasfinantseering Programmi elluviimisega seotud 65 830 000 45 824 263 20 005 737 otsesed kulud 7% otsestelt kuludelt kaudseteks 4 608 100 3 207 698 1 400 402 kuludeks Kokku 70 438 100 49 031 961 21 406 139 Tegevuste ja partnerite lõikes eelarve koostatakse elluviija poolt i ga-aastases tegevuskavas. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 5 Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja nimetus ja Alg- Vahe- Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase sihttase 2029 (2022) 2024 Meetmete nimekirja näitajad Tulemus- Mitteformaalõppes 93% - 85% Rakenduskava näitaja osalejad, kes said tulemusnäitaja sihttase- koolituse lõppedes tunnistusega lõpetajate kvalifikatsiooni arv on 85% osalejatest. (protsent) Tunnistusega lõpetajate sihttase on eeldatavalt varasemast madalam, sest kavandame õppesse kaasata senisest enam sihtrühmi, kes õppes vähem osalevad Väljund- Täiskasvanute 0 15 536 57 677 Rakenduskava näitajad mitteformaalõppes väljundnäitaja osalenute arv (osalemiskord) Täiskasvanute 0 500 2077 Rakenduskava mitteformaalõppes väljundnäitaja osalenute arv sotsiaalvaldkonnas (osalemiskord) 0 16 036 59 754 Kogu meetme väljundinäitaja on 64 000, millest TAT panustab meetme Kokku väljundinäitajasse inimese 59 754 osalusega. Avatud taotlusvoorudes osaleb vähemalt 4246 inimest. TAT spetsiifilised näitajad Tegevus 1 0 15 536 51 677 Panustab meetmete Täiskasvanute nimekirja ja mitteformaalõppes rakenduskava osalenute arv väljundnäitajasse (osalemiskord) (61 923 osalejat) 51 677 osalejaga. Täiskasvanute 0 500 2077 Panustab meetme te mitteformaalõppes nimekirja ja osalenute arv rakenduskava sotsiaalvaldkonnas väljundnäitajasse (täiel (osalemiskord) määral). Tegevus 2 0 0 6000 Panustab meetme te Täiskasvanute nimekirja ja mitteformaalõppes rakenduskava osalenute arv 6  (mikrokvalifikatsiooniõ väljundnäitajasse (täiel ppes osalenute arv, määral). osalemiskord) Tegevus 3 PIAAC uuringu riiklik 0 0 1 Riiklik lõppraport raport. Ühik: raportite avalikustatakse arv. hiljemalt 2025.aastal. 8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16; 8.2.2. välislähetuste kulud; 8.2.3. kaudsed kulud 7% otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1; 8.2.4. IT arendustega seotud kulud; 8.2.5. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud; 8.2.6. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 8.2.7. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue); 8.2.8. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 8.3. Tegevuse 2.1 riikliku täienduskoolituse kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19. 8.4. Tegevuse 2.2.1 mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19. 8.5. Tegevuse 2.2.3 raames viiakse tegevused ellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 54. p a ja ühendmääruse § 21 raames hüvitatavate kaudsete kulude arvelt. 8.6. Tegevuse 2.3.1 kulud ühendmääruse § 20 nimetatud kindlasummalise maksena summas 1 512 346 eurot kui punktis 3.2 sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Uuringu järeltegevustega seotud kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele. 8.7. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 8.7.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 8.7.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1,2 3. 9.2. Tegevuse 2.1 ja 2.2.1 ühikuhinna maksmise aluseks on täiendkoolituse läbimist tõendav 7  tunnistus. 9.3. Tegevuse 2.3.1 kindlasummaline makse alusel makstakse toetus välja kahes osas –vahemakse summas 811 768 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring vahearuande vormi alusel hiljemalt 01.06.2023. Lõppmakse summas 700 578 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring lõpparuande vormi ning punkti 3.2 kohase PIAAC-Eesti riikliku lõppraporti alusel hiljemalt 31.12.2024. 9.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis e-toetuse keskkonnas, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 9.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10. Elluviija ja partneri kohustused 10.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 10.2. Elluviija on kohustatud: 10.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 10.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.2.3. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 10.3. Partnerid peavad täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 11.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide 8  rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 11.7. Punktis 11.7 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja sihtrühmade kohta: 11.7.1. tegevus 2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste – ümber- ja täiendusõppes osalevad tööealised inimesed; 11.7.2. tegevus 2.2. Täiskasvanuhariduses uuenduslike õppimisvõimaluste ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine, alategevus 2.2.1. Paindlike õpiteede toetamine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt – mikrokvalifikatsiooniõppes osalevad inimesed; 11.7.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 13. Vaiete lahendamine 13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 14. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 14.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.2.2, 2.2.3 ja 2.3 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.1 või 2.2.1 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 14.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e nimetatud juhtudel. 14.3. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 200 000 eurot. 14.4. Kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 100 000 eurot. 14.5. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 14.6. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 14.7. Toetuse andja kohustub: 9  14.7.1. Säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi; 14.7.2. Edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 14.8. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. 1 0  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine” eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Merlin Tatrik (tel 735 0196, [email protected]), täiskasvanuhariduse poliitika programmi juht Kairi Lõuk (tel 735 0209, [email protected]), analüüsi valdkonna analüütik Triin Savisto (tel 735 0278, [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]). 1.1 Tegevuse taust ja vajalikkuse põhjendus Haridusvaldkonna arengukavas on 2035. a eesmärkideks elukestvas õppes osaluse ja erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine. EL liikmesriigid on kokku leppinud eesmärgi, et 2030. aastaks osaleb elukestvas õppes aasta jooksul 60% elanikkonnast, Eesti sihttase on 52,3%. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal oli 2022. aastal 74,8%. Haridusvaldkonna arengukava eesmärk on jõuda 2035. aastaks 80%ni. Samuti on arengukavas toodud esile prioriteetsena õpivõimaluste mitmekesisust, kättesaadavust ning õigust saada kvaliteetset haridust ning paindliku õpitee kujunemiseks vajalikke digilahendusi. Täiskasvanud õppija jaoks on oluline õpiteede paindlikkus, haridustasemete ja -liikide vahel sujuv liikumine ning võimalus ühildada õppimist ja töötamist. Vajalik on toetada uute oskuste omandamist, et need vastaksid kiiresti muutuvatele töömaailma vajadustele, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist tasemeõppes ning võimalust omandada haridust väiksemate osadena (mikrokvalifikatsioonid). Viimase 10 aasta jooksul on Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemine suurenenud (2011. a 11,9%, 2022. a 21,1%). Elukestvas õppes osalemine kasvas jõudsalt kuni koroonakriisini, kui tekkis täienduskoolitustel osalemisele seatud piirangute tõttu langus, kuid 2022. a on õppes osalus taas suurenenud jõudes 21,1%-ni 2021. a (vt joonis 1). Uute eesmärkide saavutamine tähendab aga, et vajalik on elukestvasse õppesse kaasata kolmandiku võrra enam tööealisi inimesi.  141,5 144,8 149,3 30% 130,7 160 122,8 120 20% 80 10% 40 19,7% 20,1% 17,1% 18,4% 21,1% 0% 0 2018 2019 2020 2021 2022 Osakaal Arv (tuhat) Joonis 1. 25–64 - aastaste elukestvas õppes osalemise määr ja arv (Tööjõu-uuring, viimase nelja nädala jooksul, 2016–2021). Allikas: Statistikaamet Lisaks õppes osaluse suurenemisele on vajalik vähendada erisusi nii piirkondade kui ka õppes osalevate sihtrühmade osas. Meeste ja naiste elukestvas õppes osalemise määr erineb oluliselt (2022. a naiste osalus 25,5% vs meestel 16,7%). Viimaste aastate andmetest nähtub, et koroonakriis mõjutas tugevamalt meeste elukestvas õppes osalemise määra. Endiselt on suur erinevus ka eestlaste ja mitte-eestlaste elukestvas õppes osalemise vahel. 10 aasta jooksul on eestlaste õppimisaktiivsus kasvanud 13,5%lt 23,8%ni, mitte-eestlaste oma aga 8,5%lt vaid 15,2%ni. Haridustasemete vaates on seos täiskasvanuhariduses osalemisega. Mida haritumad on inimesed, seda suurema tõenäosusega osalevad nad elukestvas õppes. 2022. aastal osales kolmanda taseme haridusega inimestest elukestvas õppes 30%, esimese või madalama haridustasemega inimestest 10,7% (4 korda vähem). Regionaalselt ja vanuserühmade lõikes on elukestvas õppes osalemisel olulised erisused.2022.a a andmetel on piirkonniti kõige madalam osalus elukestvas õppes Viljandimaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa (12 %). Kõige enam osalevad õppes Tartumaa (22%), Jõgevamaa ja Läänemaa (21%) ning Harjumaa elanikud (20%). Samuti osalevad vanemad vanuserühmad elukestvas õppes oluliselt vähem, kui nooremad vanuserühmad. Kogukondlikul tasandil erinevate osapoolte koostööd edendades ning tööandjaid kaasates on võimalik suurendada mitteformaalses õppes osalemist. Oskuste uuendamise vajadus kogu elukaare vältel tuleneb ka muutustest rahvastiku demograafilises olukorras. Kiirelt väheneb tööealine elanikkond, 2040. aastaks väheneb tööealiste inimeste arv rahvastikust 160 000 inimese võrra ning tööturule siseneb oluliselt vähem inimesi kui väljub. Arvestades teatud sektorite kiiret kasvu ja teiste sektorite kahanemist on täiendav vajadus täienduskoolituste ja ümberõppe järgi. Vajalik on kombineerida erialaoskusi digi- ja roheoskustega ning võtmepädevustega. Eesti suund ressursitõhusa, kliimaneutraalse, digitaalse majanduse suunas ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt loob täiendava vajaduse nende oskuste arendamiseks kõigil täiskasvanutel. Enesetäiendamine tagab paremad väljavaated tööturul, parema majandusliku toimetuleku ning toetab laiemalt paremat tervist ja kaasatust ühiskonda. Samuti aitab oskuste uuendamine läbi täienduskoolituste kaasa töötajate tootlikkuse suurenemisele. Selleks, et täiskasvanud õppijatel oleks võimalus ühildada õppimist töö ja pereelu on vajalik arendada ja toetada paindlikke õppevorme (mikrokvalifikatsioonid, individuaalsed õpikontod) ja õppe vastavust tööturu vajadustele, mille osas võeti 2022. aastal vastu Euroopa Nõukogu soovitused1. Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise eesmärgid on elukestva õppe edendamine ja tööturu vajadustele kiiremini reageerimine. Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuga luuakse õppijatele võimalused väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks või olemasolevate oskuste täiendamiseks. Mikrokvalifikatsioonid ei asenda tasemeõpet, vaid täiendavad traditsioonilisi kvalifikatsioone. Aastas korraldatakse Eestis EHISe andmetel ca 85 000 koolitust ja on registreeritud ca 1200 täienduskoolitusasutust. Täienduskoolituses kujunenud paindlik kvaliteediraamistik ei anna rahastajatele ja õppijatele soovitud kindlust õppe kvaliteedi osas ning info koolitusvõimalustest on killustunud. Ka Euroopa Komisjoni riigile tehtud soovitustes on esile toodud, et Eesti peab parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele, samuti toetama võtmepädevusi, sealhulgas digi- ja roheoskusi ning valdkonnaüleseid oskusi. Juba 2009. aastal tõi Riigikontroll audit „Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe“ puudusena välja, et infot koolitusvõimaluste kohta on raske kätte saada. Info on laiali eri ametkondade kodulehtedel ning selle kättesaamine on tavakodaniku jaoks keeruline. Hea ülevaade toimuvast tagab, et inimesed leiavad just endale vajaliku koolituse, karjäärinõustajad teaksid, kuhu inimesi suunata ning koolituste planeerijatel ja rahastajatel on koolitusvõimalustest hea ülevaade. Paindlike õpiteede loomist täiskasvanutele toetab täiskasvanud õppija täienduskoolituste e- tunnistuste süsteemi arendamine. Täiskasvanud õppija täienduskoolituse läbimist tõendavad tunnistused ei ole digitaalselt säilitatud ning digitaalselt kättesaadavad. Täienduskoolituste e- tunnistuste süsteem on osa elukestva õppe digiloost, mis hõlmaks inimese kogu elukaare jooksul omandatud tunnistusi, diplomeid, sertifikaate jm teadmisi ja oskusi kirjeldavaid ja tõendavaid dokumente. Hariduse digilugu aitab kaasa mikrokvalifikatsioonide rakendumisele elukestva õppe osana ning varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisele ning tunnustamisele (edaspidi VÕTA). Oluline on ka see, et mitteformaalõppes omandatut saaks rohkem arvestada formaalõppes. Kuigi vanuses 25+ õppurite osakaal on suurenenud ei ole see toonud kaasa varasema õpi ja töökogemuse arvestamise kasvu. Täiskasvanud õppijate varasemate oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga. 1. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Perioodil 2021–2027 ESFi vahendite kasutamisel Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse 1 Nõukogu soovitus, mis käsitleb isiklikke õppekontosid (2022): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0627(03)&from=EN ning Nõukogu soovitus 16. juuni 2022, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0627(02)&from=EN ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Haridus- ja Teadusministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESFst rahastatava meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“ (edaspidi meede) eesmärgi saavutamisele. Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 14 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja seoseid Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärkidega ning Eesti 2035 strateegiliste sihtidega. Tegevused panustavad riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega „Täiekasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“. Tegevustega panustatakse hariduse arengukava eesmärkidesse 1 ja 3: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel ja tegevussuunda 1.2 Tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele ja tegevussuunda 3.2 Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevus 2.1 Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste Täienduskoolituste kaudu toetatakse erialaoskuste ja tööelu üldoskuste arendamist. Koolitusvajaduse väljaselgitamisel lähtutakse OSKA prognoosidest ning teistest valdkondlikest tööturu prognoosidest. Toetatav tegevus võimaldab tööealistel inimestel omandada uusi teadmisi nende haridustasemest ja majanduslikust olukorrast olenemata. Koolitused on suunatud tööealisele elanikkonnale, eelkõige võimaldamaks madalama haridustasemega ja elukestvas õppes vähem osalevatel sihtrühmadel oma oskusi täiendada. Täienduskoolituste pakkumisel võetakse arvesse piirkondlikke vajadusi ja õppes osalemise osakaalu. Pakutakse nii spetsiifilisi lühemaid kui ka pikemaid ümberõpet ja karjääripööret võimaldavaid kursusi. Omandatud teadmiste ja oskuste kohta väljastatakse õppijale täienduskoolituse tunnistus. Seniste OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste uuringute põhjal on esile toodud, et Eesti innovaatilisus ja teadmuspõhisus võib sõltuda ka suurel määral sellest, kui head on Eesti töötajate ja tööandjate üldoskused. Töökeskkond soosib paindlikke töötajaid, kes suudavad hakkama saada ühiskondlike muutuste mõjuga. Üldoskused aitavad muutustest põhjustatud stressiga toime tulla, erinevatesse kontekstidesse sobituda, kolleegidega hästi läbi saada, uusi oskusi omandada ning end töökohal ümber profileerida või karjääri vahetada. Täienduskoolitusi tellitakse riikliku koolitustellimusena Täiskasvanute koolituse seaduse § 16 alusel või riigihangetega. Täienduskoolituste tellimisel jälgitakse, et ei tekiks dubleerimist teiste meetmete ja fondidega. Näiteks on koolijuhtide ja haridustöötajate kompetentside tõstmine kavandatud tegevusena ESFi TATst “Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv.“ Seega täienduskoolitused, kus sihtgrupiks on ainult õpetajad, viiakse ellu sellest tegevusest ning riikliku täienduskoolituse tellimuse prioriteetide ja sihtrühmade määratlemisel tuuakse välja, et õpetajatele suunatud koolitusi antud meetmest ei rahastata. Õiglase Ülemineku Fondi puhul on eesmärgiks toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaal-majanduslike probleemidega. Läbirääkimistel oli tingimuseks, et ÕÜFi tegevused lisanduvad teistele teistest fondidest kavandatud tegevustele, mis on suunatud kogu Eestile, sest ÕÜF peab andma piirkonnale lisatõuke. Selleks, et täienduskoolituste (ja mikrokvalifikatsioonide) rahastusotsuseid teha tervikuna ja hoida neid ühes pildis on riikliku täienduskoolituse tellimuse juhtkomisjoni moodustatud ühiselt erinvatele fondidele. Selliselt välditakse samade koolituste topelt finantseerimist. Tegevus 2.2 Täiskasvanuhariduses uuenduslike ja paindlike õppimisvõimaluste toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine Tegevus 2.2.1 Paindlike õpiteede kujundamise ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamine Toetatakse mikrokvalifikatsiooni õppe pakkumist, et aidata inimestel haridusteed jätkata ning paindlikult reageerida tööturu muutustele. Mikrokvalifikatsioonid on osa elukestvast õppest, täiskasvanute täienduskoolitusest ning kvalifikatsioonisüsteemist. Mikrokvalifikatsiooni defineeritakse Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõus kui täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud tööturul või ühiskonnaelus vajalike teadmiste ja oskuste kogumit. Mikrokvalifikatsioon võimaldab sihipäraselt ja paindlikult omandada teadmisi ning oskusi, et vastata tööturu uutele ning tekkivatele vajadustele. Mikrokvalifikatsioon on tööturul või ühiskonnaelus kasutatav eraldiseisva või iseseisva väärtusega kompetentsus. Mikrokvalifikatsioon on mõeldud kiireks oskuste ja teadmiste täiendamiseks. Mikrokvalifikatsiooni üks tunnuseid erinevalt muust täienduskoolitusest on see, et õppekavaga ettenähtud õpiväljundid peavad olema hinnatud selgelt määratletud kriteeriumide alusel. Tõendatud teadmised ja oskused tähendavad, et õppija teadmiste ja oskuste omandamine on õppe lõpus kontrollitud. Mikrokvalifikatsioon peab andma tervikliku oskuse ja teadmise, luues uusi, tööturule või ühiskonna arenguvajadustele vajalikke kompetentse. Mikrokvalifikatsioonis nähakse kiiret kompetentsi tõstmise võimalust, mis võiks olla eeldatavalt omandatav kuni kahe semestri jooksul. Mikrokvalifikatsiooni omandamine toimub täiendusõppena, millest võib, kuid ei pruugi, välja kasvada hilisem tasemeõpe ja kraadiomandamine. Seega mikrokvalifikatsioon võib olla formaalharidust täiendav. Mikrokvalifikatsioone on võimalik kombineerida ja koguda, et tõendada tervikliku kvalifikatsiooni omandamist. Mikrokvalifikatsiooni pakkuja saab pakkuda vaid üht osa kvalifikatsioonist. Kuna mikrokvalifikatsioonid peavad nii õppijale kui ka tööandjale andma kinnitust töötaja oskustest ja teadmistest, on oluline, et mikrokvalifikatsioonide kvaliteet on kontrollitud. Seetõttu toetatakse mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmisel nende kvaliteedi edendamist läbi õppe pakkujate kvaliteedihindamise. Samuti info kättesaadavuse tagamiseks, andmevahetuse parandamiseks ning omandatud teadmiste ja oskuste tõendamiseks arendatakse mikrokvalifikatsioonide register. Mikrokvalifikatsiooni õpet tellitakse elluviija poolt läbi riikliku koolitustellimuse standardiseeritud ühikuhindade alusel ning mikrokvalifikatsioonide ühikuhinnad töötatakse välja 2023. a ja kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“. Töötatakse välja individuaalse õpikonto rakendamise põhimõtted ning piloteeritakse individuaalseid õpikontosid. Euroopa Nõukogu on soovitanud luua igas liikmesriigis tööealistele täiskasvanutele isiklik õpikonto, mille abil saab inimene katta tööturu jaoks olulise koolituse, nõustamise või oskuse hindamisega seotud kulu. Vastavalt Eesti valitsuse seisukohale2 on Eestis oluline toetada paindlike täiendus- ja ümberõppe võimaluste pakkumist nendele sihtrühmadele, kes vajavad seda kõige enam, piloodi mudel töötatakse välja koostöös MKMga, et vältida dubleerimist Töötukassa koolituskaardi meetmega. Toetatakse VÕTA võrgustiku tegevusi, mille eestvedajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. VÕTA võrgustikus on kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja täiskasvanutele üldharidust pakkuvate õppeasutuste VÕTA koordinaatorid, nõustajad, hindajad ja eksperdid. Võrgustikku kaasatakse vajadusel teisi koostööpartnereid (nt Töötukassa, karjäärinõustajad, täienduskoolitusasutused, kutseandjad jt). Töökogemuse ja informaalse õppe raames omandatu tunnustamine haridus- ja kutsesüsteemis on vähene ning eelkõige võetakse arvesse varasemaid õpinguid. Tehakse arendustegevusi VÕTA taotlemise ja hindamise lihtsustamiseks ning ajamahukuse vähendamiseks. Ka täienduskoolituste e-tunnistuste süsteemi käivitamine võimaldab senisest tõhusamalt ja paremini VÕTAt kasutada. Suurendatakse õpitee nõustamise võimekust VÕTA ulatuslikumaks kasutamiseks, pakkudes täiskasvanute õpitee nõustajatele ja hindajatele koolitusi ning kaasates partnereid. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning asjakohaste juhendamis-ja hindamismaterjalide ning muude hindamist lihtsustavate abivahendite väljatöötamist. Üks osa täiskasvanud õppija õppimise digiloost on täiskasvanud õppija täienduskoolituse e- tunnistuste süsteemi loomine. Täienduskoolituse lõppedes vormistatakse õppijatele tunnistused või tõendid, kas pabertunnistuste või digitaalsete pdf failidena. Paberil vormistatud tunnistused allkirjastatakse käsitsi või tembeldatakse ning seejärel väljastatakse tunnistus või tõend õppijale. Paberdokumendid antakse õppijale üle isiklikult või saadetakse postiga ning pdf failid edastatakse e-postiga või väljastatakse täienduskoolitusasutuse dokumendihaldussüsteemi kaudu. Kõik see on administratiivselt koormav ning ei võimalda hetkel inimesel 2 Eesti seisukohad isiklikke õppekontosid käsitleva Euroopa Liidu Nõukogu soovituse eelnõu kohta täienduskoolitusel omandatud õpiväljundite saavutatust mugavalt ja digitaalselt koguda ja tõendada. Täienduskoolituste e-tunnistuste lahenduse väljatöötamine on kolmas suurem etapp üldises tunnistuste ja lõpudokumentide digitaliseerimise kavas. Samuti toetatakse täienduskoolituste infosüsteemi laialdasemat kasutuselevõttu ning funktsionaalsuse ja kasutajamugavuse parendamist. Kõik digilahendused aitavad kaasa, et õppijal on hõlpsam kujundada individuaalset õpiteed ja karjääri. Samuti hõlbustaks see Euroopa Liidu kvalifikatsioonide ning varasema õpi- ja töökogemuse võrreldavuse ja tunnustamise vahendite rakendamist. Tegevust viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium, kes vastutab Eesti hariduse infosüsteemi ja laiemalt e-tunnistuste süsteemi ning täienduskoolituste infosüsteemi Juhan arendamise eest. Tegevus 2.2.2 Täienduskoolituste ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine Toetatava tegevusega edendatakse täienduskoolituse kvaliteeti. Täienduskoolituse kvaliteedi edendamine on eesmärgina püstitatud nii Eesti hariduse arengukavas 2035, Euroopa sotsiaalsamba põhimõtetes, Euroopa oskuste tegevuskavas kui ka Euroopa Komisjoni soovituses mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks. Kvaliteedihindamise süsteem on Eestis olemas vaid kõrg- ja kutsehariduse tasemel. Kuna suur osa elukestvas õppes osalejatest omandab uusi teadmisi läbi täienduskoolituste, siis on oluline, et mis tahes kujul pakutav õpe peab aga olema kvaliteetne, et tagada õppijate, kogukonna, aga ka koolituse tellijate rahulolu. Samuti on täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise vajadus tekkinud seoses mikrokvalifikatsiooni kasutusele võtmisega. Euroopa Komisjoni Nõukogu soovitused liikmesriikidele kirjeldavad mikrokvalifikatsioonide rakendamisel nende kvaliteedi tagamise vajadust. Selleks käivitatakse esimeses etapis Täiskasvanute koolituse seaduse muudatustega täienduskoolitusasutuste kvaliteedihindamise süsteem mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujatele ning seejärel jätkatakse teises etapis avalike vahendite eest tellitavate täienduskoolituste pakkujate kvaliteedihindamise süsteemi loomisega. Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu kohaselt, on hindamine kohustuslik neile erasektori täienduskoolitusasutustele, kes soovivad pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpe õpet. Töötatakse välja hindamise läbiviimiseks infotehnoloogilised lahendused kui ka viiakse läbi koolitusi seminare konverentse nii hindajate kui ka täienduskoolitusasutuste võimekuse suurendamiseks. Töötatakse välja täienduskoolituse avaliku tagasiside süsteemi mudel piloot ning katsetatakse seda koostöös täienduskoolitusasutustega. Ühtne tagasisidesüsteem võimaldab suurendada täienduskoolitusasutuste läbipaistvust, annab õppijale ja tellijale võimaluse võrrelda erinevaid koolitusi ja koolitajaid ning koolitusasutustele võimaluse kasutada tagasisidet parendustegevuste elluviimisel kui ka turundustegevustes. Arendustegevustena viiakse läbi arendusseminare, koolitusi, kogemuste vahetust jm tegevusi koolitajatele ja koolituse korraldajatele, tagada lähtumine täiskasvanute koolitamise põhiprintsiipidest ning kaasaegsetest ja paindlikest õppemeetoditest (sh e-õpe). Tegevust viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning Harno kvaliteedihindamise agentuur, kuhu on koondunud hariduse kvaliteedi edendamise ning hindamisega seotud kompetents ja ülesanded. Tegevus 2.2.3. Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine Haridusvaldkonna arengukavas rõhutatakse vajadust arendada kohaliku tasandi koostööd. Elukestva õppe järjekindel populariseerimine ja kogukondliku edendamine aitavad kaasa õppes osaluse kasvule. Kogukondliku koostöö on aktuaalseks muutnud ühiskonnakriisid ja muutunud tööjõu nõudlus, millele viitavad mitmed analüüsid ja uuringud. Tänast Eesti koolitusmaastikku iseloomustab vähene koostöö koolitusasutuste ja kogukondade vahel, sellele viitab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolituse kvaliteedi uuring (Kumpas-Lenk jt, 2020). Omavalituse arengukavades sageli puuduvad elukestvat õpet toetavad eesmärgid ja/või tegevused. Selleks toetatakse täiskasvanuhariduse võrgustikke, mis tegutsevad igas maakonnas ning Tallinnas. Täiskasvanuhariduse võrgustiku eestvedajateks on täiskasvanuhariduse koordinaator, kelle ülesandeks on läbi vabatahtliku kogukonna töö kaasata erinevaid osapooli (kohalik omavalitsus, piirkonnas tegutsevad tasemeõpet pakkuvad õppeasutused, täienduskoolitusasutused, raamatukogud, külaseltsid, noortekeskused, Töötukassa piirkondlikud esindused, omavalitsusliidud ja arenduskeskused, Kaitseliit jt) õppiva mõtteviisi levitamisse. Piirkonna elukestva õppe tegevused ja infovahetus õpivõimaluste osas on paremini koordineeritud, toetatakse kohalike õpisündmuste ja uudsemate õppimisvõimaluste läbiviimist. Ida-Virumaal toimub täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö edendamine ja elukestva õppe populariseerimine Õiglase Ülemineku Fondi tegevuse“ Ida-Virumaa täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames. Lisaks piirkondlikele võrgustikele toetatakse raamatukogude, koolitajate võrgustiku tegevust ning populariseeritakse täiskasvanute koolitaja professionaliseerumist. Viiakse läbi üleriiklikke ja kohalikke teavitustegevusi positiivsete õpihoiakute kujundamiseks. Info ja teavitustegevustes kasutatakse sihtrühmast lähtuvaid infokanaleid ja teavitusvahendeid. Jätkatakse Täiskasvanud Õppija Nädala korraldamisega, mille raames toimuvad õpisündmused üle kogu Eesti. Tegevuse elluviimiseks leitakse konkursiga partner(id), kes koordineerib elukestva õppe populariseerimistegevusi, sektoriüleseid võrgustikke (nt täiskasvanuhariduse koordinaatorite võrgustik, koolitajate võrgustik, raamatukogude võrgustik) elukestva õppe populariseerimise võtmes ning kaasab uusi osapooli ja esindusorganisatsioone võrgustikkesse. Tegevus 2.3. Täiskasvanuhariduse poliitika teadmispõhisuse arendamine Tegevus 2.3.1. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis PIAAC on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille on ellu kutsunud OECD. PIAAC uuringus on tänaseks osalenud rohkem kui 40 riiki. PIAAC on ainulaadne, kuna mõõdab ainsana reaalselt täiskasvanute oskusi: funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning probleemilahendusoskust. Lisaks kuulub uuringu küsitlusmaterjalide hulka taustaküsimustik, mis annab andmeid väga mitmete taustatunnuste kohta (haridus ja koolitus, sotsiaalne ja keeleline taust, tööturustaatus ning sissetulekud, töökeskkonna kvaliteet, oskuste kasutamine jpm). PIAAC uuring viiakse läbi aastatel 2022-2023. Uuringuga hinnatakse hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel. PIAAC kajastab kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid. PIAAC uuringu ettevalmistustööd algasid 2018. aasta kevadel. Praeguseks on läbi viidud prooviuuring, mille eesmärgiks oli küsitlusmaterjalide- ja protseduuride testimine. Prooviuuring toimus 2021. aasta suvel. Hoolimata COVID-19 olukorrast, õnnestus prooviuuringuga koguda ca 1550 16-65- aastase täiskasvanu andmed, mis oli piisav rahvusvaheliseks keelepõhiseks taustaküsimustiku ning ülesannete osa analüüsiks ning riigipõhiste näitajate statistiliseks analüüsiks. Uuringu küsimustik koosneb ülesannetest, millega mõõdetakse erinevaid infotöötlusoskuseid, mahukast taustaküsimustikust ja vastaja elukohta kirjeldavast lühiankeedist. Et katta võimalikult suur osa Eesti elanikkonnast (vanuses 16-65) toimub küsitlus eesti ja vene keeles. Uuring viiakse läbi ainult elektroonselt. Tegevuse raames täiendatakse prooviuuringu tulemustele tuginedes küsitlus- ja koolitusmaterjalid (adapteeritakse, tõlgitakse ja toimetatakse), viiakse läbi küsitlejate ja küsitlusjuhtide koolitused, võetakse valim, teavitatakse valimiisikuid ja laiemat avalikkust uuringust, viiakse läbi küsitlus, teostatakse andmekvaliteedi kontroll, analüüsitakse andmed ning koostatakse raport. Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on uuringu andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport, mis annab ülevaate Eestis elavate täiskasvanute infotöötlusoskustest rahvusvahelises võrdluses. Eesti osales PIAAC uuringu esimeses laines aastatel 2011-2012 ning kokku koguti andmeid 7632 16-65-aastase täiskasvanu kohta. Ühekordne mõõtmine annab ülevaate hetkeolukorrast, kümneaastase intervalliga kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2014-2020 ellu viidud poliitikamuudatuste kohta. Eesti osales PIAAC esimeses tsüklis aitab teha järeldusi ning saadud tulemuste baasilt kujundada edasised tegevussuunad. Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohast on oluline võimalus hinnata elukestva õppe strateegia laiemaid mõjusid. PIAAC on sisendiks nii haridus- kui tööturupoliitikasse, kuna kajastab väga komplekselt hariduse, koolituse, oskuste taseme, oskuste kasutamise ja tööturunäitajate seoseid. Uuringu tulemused annavad poliitikakujundajatele informatsiooni täiskasvanud elanikkonna oskuste kohta ning võimaldab seeläbi teha tõenduspõhiseid otsuseid elanikkonna pädevuste kujundamiseks. PIAAC uuring on esinduslik üle-eestiline leibkonna uuring, mille raames küsitletakse ca 7500 16-65-aastast inimest. PIAAC uuringu sihtrühm on täiskasvanud Eesti elanikkond vanuses 16-65 eluaastat. Erinevate vastajarühmade esindatuse tagamiseks valimis ning tulemuste võrreldavuse huvides rahvusvahelisel tasandil nähakse vastavalt valimivõtmise meetodile ette ühe riigi ja ühe keele kohta põhiuuringus 4000-5000 vastajat. Eesti puhul arvestatakse valimisse juurde proportsionaalne hulk vene keelt emakeelena kõnelejaid. Minimaalne intervjuude arv põhiuuringus on 7500. Selleks, et oleks võimalik saada kokku 7500 vastust, on valimi suuruseks arvestatud 13 000 inimest, lisaks võetakse reservvalim 3000 inimest. Valim võetakse rahvastikuregistrist kihistatud süstemaatilise valiku teel proportsionaalselt Eesti elanikkonnale. Lisaks uuringus osalejatele moodustavad sihtrühma ka uuringu tulemusel valminud andmebaasi ja riikliku raporti kasutajad. Eelmise PIAAC uuringu laine tulemusena on selleks poliitikakujundajad, teadlased, analüütikud, üliõpilased. PIAAC uuring oli algselt planeeritud rahastada 2014-2020 perioodil haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga nr 235 „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“. Kuna aga koroonaviiruse pandeemia tõttu ei alustatud üheski riigis PIAAC prooviuuringut planeeritud ajal aprillis 2020, edasi lükati ka teised uuringut ettevalmistavad tegevused. Mis tähendas, et uuringu tulemused saadakse 2024.aasta lõpuks. Edasilükatud ajakava tõttu ei mahtunud tegevused enam perioodi 2014-2020 rakenduskava abikõlblikkuse perioodi ning perioodi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistuse käigus lepiti Euroopa Komisjoniga kokku uuringu läbiviimine antud perioodi rakenduskavast. Seetõttu lõpetati 2021 a jaanuaris haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ muutmisega PIIAC uuringuga seotud tegevused 2014-2020 perioodis ning jätkati alates 01.01.2022 uuringu elluviimist käesoleva toetuse andmise tingimuste alusel. 2.3.2 Täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ja kompetentside suurendamine Elukestva õppe edendamiseks ellu viidud meetmete hindamine ning meetmete tulemuslikkuse analüüsimine on oluline täiskasvanuhariduse meetmete disainimisel ning annavad vajaliku sisendi, et vajaduse korral muuta meetmete korraldust. Samuti on oluline poliitika kujundamisel analüüsida teiste riikide parimaid praktikaid ning nende rakendatavust Eesti kontekstis. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Eelnõu punktis 3. kajastatakse TATi tulemused Tegevuste tulemusena on suurenenud tööealise elanikkonna osalus elukestvas õppes ning tegevused aitavad kaasa, et vähenenud on regionaalsed erisused ja sooline lõhe elukestvas õppes osalemisel Töötavatele täiskasvanutele on pakutud paindlike õpivormidena täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. Rakenduskavas on seatud eesmärk, et vähemalt 64 000 täiskasvanut osaleb täienduskoolitustel. Eestis on toimivad maakondlikud täiskasvanuhariduse võrgustikud, mille eestvedajaks on täiskasvanuhariduse koordinaatorid ja mis kaasavad kogukondlikke täiskasvanuharidust edendavaid osapooli. Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö on suurendanud valdkonna märgatavust. Toetatud on piirkondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOVide ning tööandjate kaasatust elukestva õppe edendamisel. Parandatud on koolitusasutuste ja koolitajate võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel, arendatud koolitajate täiskasvanute koolitamise kompetentse. Toimub täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamine ning täienduskoolitustunnistuste puhul on üle mindud e-tunnistuste süsteemile. Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse meetmete nimekirja näitajatega ja TAT spetsiifiliste näitajatega. Meetmete nimekirja näitajate definitsioonid, mõõtmismetoodika ja muu detailne info on leitav näitajate passidest PSO31, PSO32 ja PSR28 (vt Rahandusministeeriumi seire juhendi lisa3). Meetme väljundnäitajaks on täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv (osalemiskord) kokku 61 923 inimest ning lisaks on eraldi eesmärgistatud, et sotsiaalvaldkonna mitteformaalses õppes osaleb kokku vähemalt 2077 inimest (kokku 64 000 osalejat). Meetme tulemusindikaatorina on eesmärgistatud, et kõigist mitteformaalses õppes osalejatest (alustanutest) saavad koolituse lõppedes kvalifikatsiooni ehk lõpetavad tunnistusega vähemalt 85% ehk 54 400 inimest. Tulemusnäitaja sihttase on baastasemest madalam, sest eesmärgiks on kaasata õppesse senisest enam madalama haridustasemega või aegunud oskustega inimesi. TAT panustab oma tegevustega otseselt väljundnäitaja saavutamisse, täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv on osalemiskord 59 754 (sh 2077 sotsiaalvaldkonnas osalenud inimeste arv). Täiendavalt on kavandatud meetme raames viia läbi avatud taotlusvoorud, milles osaleb koolitustel vähemalt 4246 inimest. Meetme tulemusnäitaja ja väljundnäitaja sihttasemete seadmisel on arvesse võetud koolituste keskmisi kestusi ning maksumusi ning koolituste läbimise statistikat. Koolituste kestus on koolitusvaldkondade üleselt keskmiselt 50 tundi, kuid mikrokvalifikatsioonidena viiakse ellu ka pikemaid täiend ja ümberõppe kursusi kestusega 5-30 ainepunkti. Lisaks on TAT spetsiifiliste näitajatena kavandatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raportite arv. Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on uuringu andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport, mis annab ülevaate Eestis elavate täiskasvanute infotöötlusoskustest rahvusvahelises võrdluses. Eelnõu punktis 4 määratleb tegevuse rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse. Eelnõu punkt 5 käsitleb elluviijat ja partnereid. Tegevust 2.1 Teadmiste ja oskuste arendamine viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevust 2.2.1 viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium läbi täienduskoolituste riikliku koolitustellimuse ja hangete. Tegevust 2.2.2 Täienduskoolituste ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning Harno hariduse 3 SF ekstranet: Juhendid> 2021-2027> Seire> Näitajate metoodika 2021-2027. kvaliteediagentuur (HAKA). HAKA põhikirjaliste ülesannete hulka kuulub täienduskoolituse kvaliteedi hindamine. HAKA on juhtiv kompetentsikeskus õppeasutuste välishindamise alal Eestis, viies läbi kõrgkoolide institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide hindamist, kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedihindamist. Alates 2018. aastast on HAKA välja töötanud ja piloteerinud täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise põhimõtteid ja metoodikat. Arvestades, et Harno (HAKA) on riigiasutus, kelle põhikirjaliseks ülesandeks on hariduse sh täienduskoolituse kvaliteedi hindamine. Tegevuse 2.2.3 leitakse partner tegevuste elluviimiseks konkursiga. Tegevuses 2.3.1 on partner Statistikaamet. Statistikaamet on riigiasutus, mille põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta. Statistikaamet kui peamine andmetega tegelev kompetentsikeskus koordineerib ka andmehalduse korraldust riigis. Statistikaametil on olemas varasem kogemus suurte rahvusvaheliste uuringute (k.a eelmise PIAAC uuringu) läbiviimisel. Statistikaameti kaasamise peamiseks põhjuseks on nende kompetents valimi koostamisel ning laiaulatuslik intervjueerijate võrgustik, ilma milleta ei ole PIAAC uuringu läbiviimine võimalik. Samuti on Statistikaametil suurte andmehulkade haldamise kogemus. Ülaltoodut arvesse võttes ei korraldatud partneri leidmiseks konkurssi. Eelnõu punkt 6 sätestab tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2022 – 31.12.2029. Tegevuse abikõlblikkuse periood sätestatakse tagasiulatuvalt, sest tegevus 2.3.1 „Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis“ viiakse läbi EL tasandil ühtses ajaraamis perioodil 01.01.2022-31.12.2027. Teiste tegevuste ettevalmistus (nt riikliku koolitustellimuse tööprotsesside ettevalmistamine, riikliku koolitustellimuse juhtkomisjoni moodustamine) toimub 2023.a II poolaastal ning elluviimine toimub alates 2024.a Eelnõu punkt 7 määratleb TATi eelarve. TAT kogueelarve on 70 438 100 eurot sh EL toetus on 49 031 961 eurot (69,61 %) ning riiklik kaasfinantseering on 21 406 139 eurot (30,39%). Ülejäänud meetme tegevuste osas viiakse tegevused ellu järgmiselt: Sekkumise Rakenduskavaga kooskõlas Sekkumise nr SFOS-s Rakendusskeem Eelarve nr olevad sekkumised 2.4.6.1 Täiskasvanute 2.4.6.11 Käskkiri 70 438 100 mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning Täiskasvanute arendustegevused (sh mitteformaalses õppes Määrus (avatud 7 982 000 koolitusasutuste võimekuse osalemise toetamine ning taotlemine) suurendamine, arendustegevused kvaliteediarendus, 2.4.6.12 Käskkiri täiskasvanute õpiteede 19 909 908 paindlikumaks muutmine, elukestva õppe Täiskasvanute populariseerimine). tasemeõppes osalemise Määrus (avatud toetamine. taotlemine) Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine. Kokku 98 330 007 Eelnõu punktis 8 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-le 15 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. Tegevuse 2.1 riikliku täienduskoolituse kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19. Õpiväljundite hindamisel ja saavutamisel väljastatakse täienduskoolitusel osalejale tunnistus. Määrusega on sarnaselt TATis kavandatavatele tegevustele aluseks tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolituste läbiviimine kõigis õppekavarühmades. Nii määruse alusel kehtestatud täienduskoolituste ühikuhindade aluseks olnud koolituste kui ka TATi alusel läbiviidavad koolitused lähtuvad Täiskasvanute koolituse seadusega kehtestatud nõuetest. Tegevuse 2.2.1 mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19, ühikuhinnad on 2023. a väljatöötamisel ning seejärel need kinnitatakse. Tegevuse 2.3.1 Statistikaameti poolt ellu viidavat PIAACi põhiuuringu läbiviimist rahastatakse ühendmääruse § 20 lõike 1 punkt 2 kindlasummalise makse alusel. Kindlasummalise makse eelarve kujunemise on tõendatud eraldi eelarve seletuskirjas ning kooskõlastatud korraldusasutuse ja auditeeriva asutusega. Teised tegevuse 2.3.1 elluviimisega seotud kulud viiakse ellu tegelike kulude alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määrana 7 % arvestatuna otsestest abikõlblikest kuludest. Lisaks tegevuste kaudsetele kuludele tegevustes 2.2.1 ja 2.2.2 rahastatakse 7 % ühtsest määrast riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud ning tegevuse 2.2.3 Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamisega seotud kulud. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17-s nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost ning siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski abikõlbmatute kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning abikõlbmatute kulude tekkimise riski maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 7 % ühtse määrana saadavatest projekti kaudsetest kuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, sh ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 kohaselt kui tegevuse kaudsed kulud kaetakse ühtse määra alusel, võib ühtse määra alusel hüvitada kuni 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest. Otseste kuludena käsitletakse muu hulgas ka tegevuse 2.1 ja 2.2 raames elluviidavaid täienduskoolituse kulusid, mida hüvitatakse ühikuhinna alusel või ostetakse hangetena ning uuringute ja analüüside (sh PIAAC) läbiviimisega seotud kulusid. Topelt finantseerimist ei teki, sest täienduskoolituste hüvitamisel tuginetakse haridus- ja teadusministri poolt määrusega kehtestatud ühikuhindadest, mis tugineb täienduskoolituse turuhindadel. Samuti on PIAACi kindlasummalise makse arvestuse alustes, võetud arvesse tegevuse elluviimisega seotud otseseid kulusid. Eelnõu punktis 9 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1, 2 ja 3. Tegevuse 2.1 ja 2.2.1 riikliku koolitustellimusena tellitud täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe) puhul makstakse toetus välja haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindadest lähtuvalt, vastavalt ühendmääruse §-le 28 lõikele 1. Makse aluseks on koolitusel osalejatele õpiväljundite saavutamisel väljastatud täienduskoolituse tunnistus. Tegevuste 2.2.1 ja 2.2.2 puhul makstakse toetust tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1. Punkti 2.2.3 viiakse tegevused ellu toetusest, mida makstakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 54 punkt - kuni 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest). Tegevuse 2.3.1 PIAAC-Eesti kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 2. Kindlasummaline makse alusel makstakse toetus välja kahes osas: 1) vahemakse summas 811 768 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring vahearuande vormi alusel hiljemalt 01.06.2023; 2) lõppmakse summas 700 578 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring lõpparuande vormi ning punkti 3.2 kohase PIAAC-Eesti riikliku lõppraporti alusel hiljemalt 31.12.2024. Puntki 2.3.2 tegevuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1. Eelnõu punktis 10 määratletakse elluviija ja partneri kohustused. Elluviijale kohalduvad kõik ühendmääruse§ 43 alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused, lisaks on elluviija kohustatud koostama iga-aastase tegevuskava ning viima tegevused ellu vastavalt tegevuskavale ja eelarvele ning koostama punkti vahearuanded ja lõpparuande. Järgneva aasta tegevuskava kinnitatakse jooksva aasta 20. novembriks. Elluviija esitab ka rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese eelarveaasta tegevuskava ja eelarve koos väljamaksete prognoosiga tuleb esitada 15. tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Eelnõu punkt 11 selgitab aruandluse korda ja sisu. Selles sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu punktis 11 käsitletakse ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support-ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/ ). Osalejate andmed tuleb esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtgruppide kohta, mida täpsustatakse eelnõu punktis 11.8. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed vastavalt RM RO juhendile „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Osalejate andmekorje läbiviimine, sh esitamise tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile (https://rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS). Eelnõu punkt 12 määratleb finantskorrektsiooni tegemise alused ja korra. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Eelnõu punktis 13 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. Eelnõu punktis 14 käsitletakse tegevuste puutumust riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil KonkS riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi hindamine järgmiste kriteeriumite alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist riigiabiga:  abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;  abi antakse ettevõtjale;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;  abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Kõigi tegevuste puhul antakse abi riigi poolt või riigi ressurssidest. Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Toetuse andmise tingimustega elluviidavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning kaasfinantseeritakse riigieelarvest seega on tegu riigieelarveliste vahenditega. Käesoleval juhul on kriteerium täidetud. Tegevus 2.1 Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste. Elluviija Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja teadusministeerium elluviijana ei tegele majandustegevusega, sest on valitsusasutus ning tegevuse elluviimisel täidab oma põhimääruse § 12 lõikest 5 tulenevaid ülesandeid ning seetõttu ei saa riigiabi. Partnereid tegevusse ei kaasata. Tööealise elanikkonna oskuste arendamiseks viiakse täienduskoolitust ellu läbi täiskasvanute koolituse seaduse § 16 alusel toimuva riikliku koolitustellimusena kõrgkoolide ja kutsekoolide poolt. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.2 Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust loetakse üldiselt mittemajanduslikuks tegevuseks. Riikliku hariduse mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda süsteemi toimimiskulusid, kuna sellised rahalised panused katavad sageli vaid murdosa teenuse tegelikest kuludest ja neid ei saa lugeda tasuks osutatud teenuse eest.3 Euroopa Komisjon on 2018. a asjas SA.43700 selgelt välja öelnud, kui suurt tasu saab mittemajanduslik haridusasutus küsida ilma, et ta muutuks ettevõtjaks ja oleks allutatud riigiabi reeglitele. Üksnes sellise haridusasutuse puhul, kelle tegelikest kuludest kaetakse üle 50% kasutajate tasudega või muudest kaubanduslikest vahenditest, on tegemist ettevõtjaga, kes allub riigiabi reeglitele. Seega on suure osa toetuse saajate puhul tegemist haridusasutustega ning üksnes nende puhul, kelle kuludest üle 50% kaetakse mitte avalikest vahenditest, on tegemist ettevõtjatega. Eestis toimub kutse ja kõrghariduse rahastamine valdavalt läbi riikliku finantseerimise. Seega on riikliku haridusteenuse tagamine on mittemajanduslik tegevus. Lisaks ostetakse täienduskoolituse teenust riigihanke korras, mis tagab teenuse pakkumise turuhinnaga. Seega teenuse osutajast ettevõtja majanduslikku eelist ei saa. Lõppsaajaks on füüsilised isikud, kes ei ole ettevõtjad. Järelikult lõppsaaja tasemel riigiabi ei anta. Meetmest osutatav täiend- ja ümberõpe on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Seega tööjõu pakkumise suurendamine läbi koolituste teenuse puhul riigiabiga tegemist pole, sest suurendatakse tööealise elanikkonna teadmisi ja oskusi. Seega ettevõtja kriteerium ei ole täidetud. Siiski ei saa täiesti välistada, et teatud juhtudel võib toetuse saaja puhul olla tegemist ettevõtjaga, mistõttu on käskkirja punkti 14 lisatud võimalus anda vähese tähtsusega abi. 2.2.1. Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamine Haridus- ja teadusministeerium elluviijana ei tegele majandustegevusega, sest on valitsusasutus ning tegevuse elluviimisel täidab oma põhimääruse § 12 lõikest 5 tulenevaid ülesandeid ning seetõttu ei saa riigiabi. Partnereid tegevusse elluviimisse ei kaasata. Tööealise elanikkonna oskuste arendamiseks viiakse mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumine ellu läbi täiskasvanute koolituse seaduse § 16 alusel toimuva riikliku koolitustellimusena kõrgkoolide ja kutsekoolide poolt. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.2 Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust loetakse üldiselt mittemajanduslikuks tegevuseks. Riikliku hariduse mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda süsteemi toimimiskulusid, kuna sellised rahalised panused katavad sageli vaid murdosa teenuse tegelikest kuludest ja neid ei saa lugeda tasuks osutatud teenuse eest.3 Euroopa Komisjon on 2018. a asjas SA.43700 öelnud, kui suurt tasu saab mittemajanduslik haridusasutus küsida ilma, et ta muutuks ettevõtjaks ja oleks allutatud riigiabi reeglitele. Üksnes sellise haridusasutuse puhul, kelle tegelikest kuludest kaetakse üle 50% kasutajate tasudega või muudest kaubanduslikest vahenditest, on tegemist ettevõtjaga, kes allub riigiabi reeglitele. Seega on suure osa toetuse saajate puhul tegemist haridusasutustega ning üksnes nende puhul, kelle kuludest üle 50% kaetakse mitte avalikest vahenditest, on tegemist ettevõtjatega. Eestis toimub kutse ja kõrghariduse rahastamine valdavalt läbi riikliku finantseerimise. Seega on riikliku haridusteenuse tagamine on mittemajanduslik tegevus. Lisaks ostetakse mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumist riigihanke korras, mis tagab teenuse pakkumise turuhinnaga. Seega teenuse osutajast ettevõtja majanduslikku eelist ei saa. Lõppsaajaks on füüsilised isikud, kes ei ole ettevõtjad. Järelikult lõppsaaja tasemel riigiabi ei anta. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Seega tööjõu pakkumise suurendamine läbi koolituste teenuse puhul riigiabiga tegemist pole, sest suurendatakse tööealise elanikkonna teadmisi ja oskusi. Tegevuse raames arendatakse täiskasvanud õppija täienduskoolituse e-tunnistuste süsteem, mis on osa täiskasvanud õppija õppimise digiloost. Toetatakse täiskasvanud õppija digiloo arendamisel institutsioonide vaheliste andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide arendamist. Toetatakse täienduskoolituste infosüsteemi kasutamisvõimaluste laiendamist, parandatakse infosüsteemi funktsionaalsust ja kasutajamugavust. Infotehnoloogilised arendused ostetakse riigihanke korras, mis tagab teenuse pakkumise turuhinnaga. Seega teenuse osutajast ettevõtja majanduslikku eelist ei saa. Seega ettevõtja kriteerium ei ole täidetud. Kuna ei ole täiesti välistatud, et toetuse saaja on ettevõtja, mistõttu on käskkirja punkti 14 lisatud võimalus anda vähese tähtsusega abi. Tegevust 2.2.2 viib partnerina ellu Haridus- ja Noorteamet. Haridus- ja Noorteamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes on loodud rakendama haridus- ja noortepoliitikat. Täienduskoolituse kvaliteedihindamisega tegeleb Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA), mis on Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid avalikke ülesandeid täitev struktuuriüksus. HAKA põhiülesanded on reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a määruse nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ § 23 lõikes 3, mille kohaselt on struktuuriüksuse ülesandeks täienduskoolituse kvaliteedihindamine. Vaatamata sellele, et tegemist on valitsusasutusega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Käesoleval juhul töötatakse tegevuse raames välja täienduskoolituse kvaliteedihindamisevahendeid, pakutakse täienduskoolitusasutustele kasutustuge ja arendatakse hindamiskompetentse. Tegevus on osa riikliku haridusteenuse pakkumisest, mis EK teatise (2012/C 8/02) punkti 26 kohaselt on mittemajanduslik tegevus. Seega tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Tegevuse 2.2.3. Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine partner leitakse avaliku konkursiga. Elukestva õppe teadlikkuse edendamise tegevused viiakse ellu partneri poolt või viiakse partneri poolt ellu riigihangetena, seega teenuse osutaja majanduslikku eelist ei saa. Lõppsaaja tasemel riigiabi ei anta, kuna sihtrühmaks ei ole ettevõtjad. Tegevuse 2.3.1 Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC viib partnerina läbi Eestis Statistikaamet. Statistikaamet on riigiasutus, mille põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta. Statistikaamet kui peamine andmetega tegelev kompetentsikeskus koordineerib ka andmehalduse korraldust riigis. Statistikaametil on olemas varasem kogemus suurte rahvusvaheliste uuringute (k.a eelmise PIAAC uuringu) läbiviimisel. Elluviija ei tegele majandustegevusega, sest on valitsusasutus ning tegevuse elluviimisel täidab oma põhimääruse st tulenevaid ülesandeid ning seetõttu ei saa riigiabi. Seega tegemist ei ole ettevõtja ega majandustegevuse toetamisega. Tegevust 2.3.2 Täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ja kompetentside suurendamine viib ellu Haridus- ja teadusministeerium. Haridus- ja teadusministeerium elluviijana ei tegele majandustegevusega, sest on valitsusasutus ning tegevuse elluviimisel täidab oma põhimääruse § 12 lõikest 5 tulenevaid ülesandeid ning seetõttu ei saa riigiabi. Partnereid tegevusse ei kaasata. Poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ostetakse riigihanke korras, mis tagab teenuse pakkumise turuhinnaga. Seega teenuse osutajast ettevõtja majanduslikku eelist ei saa. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas ning esitama need RÜ-le. Elluviija kogub lisaks kohustuslikele ESF seireandmetele koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress, telefoni number ja emakeel. Elluviija poolt säilitatakse osalemise tõestamiseks tegevuses osalemise kinnitust (eesnimi, perekonnanimi inimese allkiri). Virtuaalselt toimuva sündmusel osalemise tõendamise kohta esitatakse järgmised dokumendid olenevalt virtuaalkeskkonna võimalustest: - kuvatõmmis/logifail osalejate nimedest juhul, kui üritusel osalejad logivad virtuaalkeskkonda sisse ID-kaardi/ Mobiil-ID-ga. - virtuaalkeskkonnas või väljaspool virtuaalkeskkonda koostatud ja osalejate poolt digiallkirjastatud osalejate registreerimisleht. - juhul kui virtuaalkeskkond ei võimalda ID-kaardi/Mobiil-IDga sisse logimist ning digiallkirjade kogumine ei ole tehniliselt võimalik või mõistlik, siis esitatakse ürituse korraldamise eest vastutava isiku poolt (digi)allkirjastatud osalejate nimekiri, mis on korraldaja poolt allkirjastatud peale ürituse toimumist koos kuvatõmmisega või logifailiga osalejate nimedest, mis võimaldab seostada nimekirja konkreetse üritusega. 4. KÄSKKIRJA MÕJUD NING VASTAVUS ÜLDISTE RAKENDUSKAVA VALIKUKRITEERIUMITEGA Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud punktis 1, seos rakenduskava erieesmärgiga punktis 1. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on punktis 3. Projekti põhjendatust on selgitatud punktis 1. ja 2 ning seletuskirja punktides 1 ja 2. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud punktis 7 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 2. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud punktis 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud punktis 1. Seosed üldiste valikukriteeriumidega 1. TATi kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Seosed loodud toetuse andmise tingimustega ning kirjeldatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 2. Kavandatud tegevused on vajalikud Haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Täpsemalt on tegevuste elluviimise vajadust põhjendatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 3. Täienduskoolituste elluviimisel kasutatakse Täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatud riikliku täienduskoolituse ühikuhindu, mille aluseks on erinevad uuringud ja analüüsid, mis peegeldavad koolituste läbiviimisel keskmist hinda. Hangitavate koolituste ja tegevuste puhul selgub tegevuse hind hanke raames või tuginedes võrdlevatele pakkumistele. Töölepinguliste ametikohtade puhul lähtutakse tööjõukulude kavandamisel asutuse ning sektorite võrdlevatest palgaandmetest. 4. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab täiskasvanuhariduse poliitika kujundamise eest ning omab kogemust riikliku koolitustellimuse koostamisel. Täienduskoolituse kvaliteedi süsteemi elluviimise tegevustes osaleb partnerina Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA), mis on Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid avalikke ülesandeid täitev struktuuriüksus. Toetuse andmisega toetatakse HAKA haldusülesannete täitmist. HAKA põhiülesanded on reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a määruse nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ § 23 lõikes 3 p 7. HAKA on piloteerinud täienduskoolituste kvaliteedihindamise süsteemi täienduskoolituse pakkujate seas ning koostöös Eesti Töötukassaga piloteeritakse 2022/23 täienduskoolituste kvaliteedihindamist koolituskaardi partnerite seas. Elukestva õppe populariseerimise ja kogukondliku edendamise tegevuse elluviimiseks leitakse partner või partnerid konkursiga. Partnerorganisatsioonilt oodatakse varasemat kogemust ja suutlikkust panustada elukestva õppe võrgustikutöösse ning kogemusi täiskasvanuhariduse populariseerimisel ja edendamisel. 5. Peatükis 2 on toodud seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning Eesti Haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav kontroll-leht (Lisa 2) on seletuskirjale lisatud. TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat): Regionaalareng x jah ei Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, mis on omakorda seotud „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega. „Eestis 2035“ ühe sihina on kirjeldatud Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, kus inimeste teadmised ja oskused viiakse kokku tööturu vajadustega ja luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus. Seda mõõdetakse muuhulgas täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra kaudu, mis samas on TATi üheks oluliseks mõõdikuks. Elukestvas õppes osalust analüüsitakse ka regioonide lõikes. Statistika kohaselt on inimeste haridustasemete ja mitteformaalses õppes osalemisel suured piirkondlikud erinevused: kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsuse poolest ületavad Harju- ja Tartumaa (vastavalt 48 ja 43%) oluliselt muid Eesti piirkondi (kõigis maakondades alla 34%). Elukestvas õppes osalemise määrad maakondade lõikes on varieeruvad. Kõrgeim on osalus Harjumaal ja Tartumaal (üle 20%), samas on madalaima osalusega Ida-Virumaa, Võrumaa, Valgamaa, Järvamaa. Eri- ja kutsealase haridusega (sh kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsus on 2021.a seisuga kõrgem Kirde-Eestis (75%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (üle 70%) ja madalam kõigis muudes maakondades (vahemikus 62-65%). Elukestvas õppes osaluse regionaalsete erisused on tingitud järgmistest põhjustest: Suuremates linnades ja arenevates piirkondades on sageli rohkem võimalusi kvaliteetse hariduse ja koolituste saamiseks, samas kui maapiirkondades võivad olla piiratumad võimalused. Piirkondlik majanduslik ebavõrdsus võib mõjutada elukestvas õppes osalemise võimalusi. Vähemarenenud piirkondades võivad inimeste majanduslikud raskused, madalamad sissetulekud, kõrgem tööpuudus piirata nende võimet pühendada aega ja raha täiendõppele. Transpordi ja infrastruktuuri puudujäägid. Piirkondades, kus puudub hea transpordiühendus või piisav infrastruktuur (nt haridusasutused, koolituskeskused), võib elukestvas õppes osalemiseks olla takistusi. Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Mõned piirkonnad võivad olla rohkem traditsioonilised ja vähem avatud uutele õpivõimalustele. Kultuurilised hoiakud, sealhulgas suhtumine haridusse ja õppesse, võivad mõjutada inimeste valmisolekut elukestvas õppes osaleda. Piirkondlikud erinevused võivad olla seotud ka sellega, kui hästi on elanikele kättesaadav info erinevatest elukestva õppe võimalustest. Mõnedes piirkondades võib olla vähem informatsiooni ja teadlikkust koolitusvõimalustest, mis võib vähendada inimeste huvi ja valmisolekut õppida. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Regionaalsete erisuste vähendamiseks suunatakse riiklikku koolitustellimust suunatakse tööturu kasvuvaldkondade või sotsiaalmajanduslikust kriisist haavatud sektorite tööjõu oskuste arendamisele võttes arvesse regionaalseid vajadusi. Oluline on, et tööjõu erialane haridus ja oskused ühtiksid võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiiliga ning arenguperspektiividega. Lisaks annab Ida- Virumaa inimeste oskuste arendamisele täiendava tõuke Õiglase ülemineku fond. Inimeste teavitustegevuse ja võrdsete võimaluste loomiseks on kaastatud kohaliku omavalitsuse tasand, hoogustades ja toetades piirkondlike võrgustike tööd täiskasvanuhariduse populariseerimiseks ning strateegiliseks planeerimiseks kohalikul tasandil. Teavitus- ja võrgustikutegevustes Nendes piirkondades, kus elukestvas õppes osalus on võrreldes Eesti keskmisega madalam, suunatakse enam teavitustegevusi õppimisvõimaluste kohta. Samuti koolitustellimuse kavandamisel võetakse arvesse regionaalseid erisusi nt erialase hariduseta inimeste osakaalu maakonnas ning vajadusel suunatakse nendele piirkondadele eraldi toetusvahendeid või kavandatakse täiendavaid tegevusi (nt täienduskoolituste tellimisel seatakse pakkujale tingimus, et koolitusi tuleb läbi viia väljaspool suuremaid tõmbekeskusi (Tallinn, Tartu). Viiakse ellu piirkondlikke tunnustuskampaaniaid täiskasvanud õppijate, koolitajate, õpitegude ja õppimissõbralike tööandjate esiletõstmiseks ning toetatakse seeläbi piirkondades õpihoiaku kujunemist ja õpivalmiduse suurenemist. Regionaalset tasakaalu suurendavate tegevuste tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse iga- aastaselt koolitustellimuse regionaalset (koolituste arv ja maht) eelarvelist jaotust ning osalejaid ning koolitustel osalemise tulemuslikkust (tunnistusega lõpetajate arv. Keskkonnahoid ja kliima x jah ei Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele. Keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku majandamise teadmiste ja oskuste vajadus kõigis majandusvaldkondades on kiirel tõusuteel. Kasvamas on vajadus keskkonnateadmiste (sh keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise) ning ressursside efektiivsema kasutamise oskuste järele. Nii tuleb tehnoloogiaoskused kombineerida looduslikest protsessidest arusaamise oskusega ning valdkonnaspetsiifilistest roheoskustest kujunevad üha loomulikumalt erialaste oskuste kohustuslik osa. Roheoskuste arendamise vajadusi võetakse arvesse ka riikliku koolitustellimuse prioriteetide kavandamisel. Sooline võrdõiguslikkus x jah ei 25-64-aastaste elukestvas õppes osalemise näitaja järgi on naised märgatavalt aktiivsemad õppijad (2022 II kvartalis 25,2% ja meestel 18%). Meeste osalusprotsent langes Covid perioodil kuid on hetkel tõusva joonega, samas kui naistel püsib see enam-vähem samal tasemel. Sekkumiste raames läbiviidavaid tegevusi analüüsitakse sugude lõikes. Programmperioodil 2014-2022 Euroopa Sotsiaalfondi toel läbiviidud riikliku koolitustellimuste raames on naiste osalus olnud suurem (64 %), kuid analüüsides katkestajate määra võib positiivsena esile tuua, et tunnistusega koolituse lõpetamise määra ei ole naiste ja meeste lõikes erisusi. Uuel programmperioodil oleme eesmärgiks võtnud meeste osaluse suurendamise täienduskoolitustel. Selleks, et suurendada meeste osakaalu elukestvas õppes suunatakse õpivõimalustest teavitust vähem osalevatele sihtrühmadele, rakendatakse sobivaid (info)kanaleid, kaasatakse võrgustikke nii kohalikul/piirkondlikul kui üleriigilisel tasandil. Meeste osaluse suurendamiseks on võimalik suunata kursuseid ka otse vastavale sihtrühmale. 2022.a käivitunud täiskasvanute oskuste uuring PIIAC võimaldab sugude lõikes teha järeldusi, missugune on võtmepädevuste seis Eestis ning sellest lähtuvalt kavandada sekkumist nõudvad tegevused. Meeste tööhõive määr on kerges langustrendis, samas, kui naiste tööhõive määr tõuseb (2020. a mehed 70,3 %, naised 63,3 %; 2021. a mehed 69,5 %, naised 64,0%). Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade vahe ehk sooline palgalõhe on langustrendis olles 2021. aastal 14,9%. Soolise võrdõiguslikkuse indeks on 61,6 punkti. Mõõdik näitab naiste ja meeste (eba)võrdsust tööturul ning ühiskonnas laiemalt. Kuna tööturul on naised nõrgemas positsioonis siis võib kursustel osalemine omakorda parandada nende seisukorda ning aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele, näiteks IKT valdkonna täienduskoolitustel on osalenud aktiivselt ka naised (73%) kuigi sektoris töötavad suurema osakaaluga mehed. Tegevused panustavad seega soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisele. Võrdsed võimalused x jah ei Kaardistatakse puudujäägid erivajadusega inimeste info kättesaadavuse osas riigi poolt kaasrahastatud kursuste infokanalite ning maandumislehtede puhul (näiteks riigi poolt pakutavad täienduskoolituskursused). Kavandatakse parendustegevused (näiteks, et inimestel, kellel on nägemispuue või kelle nägemine on halvenenud, on võimalik muuta kodulehekülgedel teksti suurust). Õpisündmustel, koolitustel, teabepäevadel ja muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. Täiskasvanute elukestavas õppes osalemise määr on eestlaste puhul tunduvalt kõrgem, kui mitte eestlaste puhul (2022. a II kvartalis vastavalt 24% ja 16,2%). Seetõttu analüüsitakse, miks on eestlaste puhul elukestvas õppes osalemise määr kõrgem ning ilmnenud takistuste baasilt kavandatakse olukorra parandamiseks tegevused. Elukestvas õppes osalevad enim III haridustasemega inimesed ja seda keskmiselt kolm korda sagedamini kui esimese ja poole sagedamini kui teise haridustasemega inimesed. Samas on esimese haridustasemega inimeste osakaal elukestvas õppes suurenenud 2020. aasta alguse näitajaga võrreldes peaaegu kahekordseks. Õpivõimaluste mitmekesistamise kaudu on võimalik hõlmata erinevaid sihtrühmi ja pakkuda kõigile võrdseid võimalusi elukestvas õppes osalemiseks. Koolitusi suunatakse täiskasvanute gruppidele, kes on elukestvas õppes osalemisel vähem aktiivsed (madalama haridusega, vanemaealised, eri emakeelega, erivajadusega inimesed jt). Kuna pakutavad koolitused on tasuta või väikese omaosalusega, siis tagab see juurdepääsu ka madalama sissetulekuga inimestele. Ligipääsetavus x Jah ei TAT-i tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite ja meetodite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega). TAT-is nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et kõikidele erivajadustega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Edendatakse koolitajate ja täienduskoolitusasutuste kompetentse erivajadusega täiskasvanute koolitamisel, õppematerjalide koostamisel ning info kättesaadavaks tegemisel. Toetatavate tegevuste kaudu saab pakkuda eri võimetega inimestele võimalust hariduses osaleda ning muuta haridus erinevatele inimesetele ligipääsetavamaks. Kaasaegseid digitehnoloogilisi võimalusi kasutades saab vähendada probleeme, mis on seotud füüsilise ligipääsetavusega aga ka ligipääsetavusega informatsioonile. Täienduskoolituse pakkumisel täielikult e-õppena või virtuaalse kontaktõppena võimaldab ligipääsu neile sihtrühmadele, kellele füüsiline keskkond on takistuseks. Kogu informatsioon ja tegevused, mis on virtuaalsel kujul, peavad samuti olema ligipääsetavad kõigile erivajadustega inimestele. 5. Käskkirja kehtivus Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2022. a. seoses rahvusvahelise uuringu PIAAC käivitumisega 2022. a. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak Lisa 1_Riskihindamise tabel Lisa 2_Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll-leht  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus ja noorteprogrammi meetme number 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ tegevuse „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused (sh koolitusasutuste võimekuse suurendamine, kvaliteediarendus, täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine, elukestva õppe populariseerimine) elluviimiseks (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-1302 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3e11457-614d-4459-9c5e-923e40c27a6c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3e11457-614d-4459-9c5e-923e40c27a6c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main