dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
LepingAvalik

Arendusleping

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 20. märts 2023
Viit
2/11-23
Registreeritud
20. märts 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
4 Finantseerimine ja raamatupidamise arvestus
Sari
4-3 Lepingud juriidiliste isikutega, aktid
Toimik
4-3-1/2023
Vastutaja
Aleksandr Beloussov (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Teenuste arenduse valdkond, Null-aruandluse tiim)

Failid

  • 📎211-23 20.03.2023 Leping (1).asice1108 KB

Sisu (failidest)

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 260967 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine Pakkumus: 418630 Ettevõtja: OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (10827700), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Hooldus- ja lisaarendustööde tunnihind Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR/h 50,000 50,000 20 60,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 50,000 Maksumus kokku KM-ga: 60,000 Koostatud 13.03.2023 11:44:38 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5575281/general-info 1/2 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 260967 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine Pakkumus: 418630 Ettevõtja: OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (10827700), roll: peapakkuja AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx) Vastus: 1_1_PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.pdf ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ärisaladus on määratletud (ja selle sisu vajadusel täpsustatud) vormil PAA1? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah Koostatud 13.03.2023 11:44:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info 2/2 EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah Koostatud 13.03.2023 11:44:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info Lihthanke „e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine " (260967) pakkumuse juurde Pakkuja Nimi OSAÜHING INVERSION SOFTWARE Registrikood 10827700 Pakkuja poolt viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud ja käesoleva riigihanke hanketeate alajaotuse „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ punktis 1 sätestatud tingimustele vastavad lepingud on: Lepingud Andmed, mis võimaldavad hinnata lepingu Lepingu Lepingujärgsete Teise lepingupoole nimi ja Lepingu liik ja vastavust hanketeate alajaotuse „Tehniline ja sõlmimise põhikohustuste kontaktandmed eseme kirjeldus kutsealane suutlikkus“ punktis 1 sätestatud kuupäev täitmise kuupäev tingimustele (pp.kk.aaaa) (pp.kk.aaaa) Arenduslepingu maksumus ilma käibemaksuta üle 60 000 EUR. Arendusleping Registrite ja Infosüsteemide Arendusplatvormina on kasutatud Pythoni E-arveldaja Keskus arendusplatvormi. 23.07.2021 23.12.2021 arenduste Riigihange 238433 Programmeerimiskeel on Python. tellimine Rakendus omab graafilist kasutajaliidest. Andmebaasiplatvorm on PostgreSQL 1/2 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 260967 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine Pakkumus: 418630 Ettevõtja: OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (10827700), roll: peapakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED RHS § 95 LG 1 TULENEVAD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. (RHS § 95 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kinnitame, et pakkujal puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise alused Vastus: Jah KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEHNILINE JA KUTSEALANE PÄDEVUS Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 1 (üks) juriidilise isikuga sõlmitud leping, mille maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 60 000 EUR. Leping peab vastama järgmistele tingimustele: 1) arendusplatvormina on kasutatud Pythoni arendusplatvormi, Koostatud 05.03.2023 22:00:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info 2/2 2) programmeerimiskeel on Python, 3) peab omama graafilist kasutajaliidest, 4) andmebaasiplatvorm peab olema PostgreSQL. - Pakkuja või taotleja esitab olulisemate lepingute nimekirja (vorm KVT1) koos teiste lepingupoolte väljaantud tõendite või kinnitustega nende nõuetekohase täitmise kohta (vorm KVT1-A). Kõik nimekirjas märgitud lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Oluliste lepingute nimekiri (vorm KVT1 ja KVT1-A Olulisemate lepingute nimekiri.docx) Vastus: 1_1_KVT1 ja KVT1-A Olulisemate lepingute nimekiri_10827700.pdf Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Indrek Järve Koostatud 05.03.2023 22:00:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info PAA1: AVALDUS HANKEMENETLUSEL OSALEMISEKS PAKKUJA OSAÜHING INVERSION Nimi SOFTWARE Registrikood 10827700 PAKKUJA KONTAKTISIK Telefoni number, 58 058 966 Isiku nimi INDREK JÄRVE elektronposti aadress [email protected] ANDMED LEPINGUS Lepingu Alus lepingu SEADUSEST TULENEV allkirjastaja nimi INDREK JÄRVE allkirjastamiseks ESINDUSÕIGUS Lepingu allkirjastaja ametinimetus JUHATUSE LIIGE INDREK JÄRVE JUHATUSE LIIGE Pakkuja kontaktisikud lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, 58 058 966 e-posti aadress) [email protected] Käesolevaga kinnitame, et • võtame üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • meil on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • meil on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks. Kinnitame, et kõik tüüptingimused lepingus on meile arusaadavad ja mõistetavad. ÄRISALADUS PAKKUMUSES EI PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG Pakkumuse jõusoleku tähtaeg alates pakkumuse avamise tähtpäevast 3 kuud HANKELEPING NR 2/11-23 Tallinnas, 2023 ERITINGIMUSED Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija, ja OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (registrikoodiga 10827700) asukohaga Kaluri tee 8-25, 74001 Viimsi vald, Harjumaa, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Indrek Järve, edaspidi Täitja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Vastavalt riigihankes „e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine“ (viitenumber 260967) esitatud edukaimale pakkumusele ning käesolevas Lepingus sätestatule teostab Täitja raamatupidamistarkvara e-arveldaja hooldustöid ja lisaarendusi vastavalt esitatud tellimustele ning täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö). 1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita Lepingu eesmärgid käesolevas Lepingus ja seonduvates õigusaktides sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1. Lepingu hind on maksimaalselt 71 999 eurot. Lepingu hind moodustub tellitud hooldus- ja lisaarendustööde hinnast. Tellija ei ole kohustatud tellima Töid Lepingu maksimaalse hinna ulatuses. 2.2. Hooldus- ja lisaarendustööde tunnihind on 60,00 eurot. 2.3. Lepingus toodud hinnad sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu. 2.4. Tellija tasub Lepingu alusel teostatud Tööde eest Lepingu lisades sätestatud korras. 3. Tööde tellimise protseduur 3.1. Tellija kontaktisik esitab Täitja kontaktisikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse hooldustööde või lisaarenduse soetamiseks. 3.2. Tellimus sisaldab järgnevaid pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi: 3.2.1.kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks: 3.2.1.1. tehniline kirjeldus; tööde teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus. 3.2.2.pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega; 3.2.3.pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega. 3.3. Täitja on kohustatud esitama omapoolse pakkumuse täpsustuse lähtudes tellimuses märgitud andmetest või esitama põhjenduse tellimuse täitmise võimatuse kohta. Pakkumuse täpsustus peab sisaldama: 3.3.1.kõiki tellimuses nõutud andmeid; 3.3.2.juhul, kui tellimuses nõutud, tuleb pakkumuses esitada ka lähteülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse detailseks analüüsiks, realiseerimiseks, testimiseks ning dokumenteerimiseks kuluv aega arendustundides; infosüsteemiga seotud infosüsteemide tööks vajalike tarkvarakomponentide täienduste kirjeldus; 3.3.3.ajahinnangut kalendripäevades pakkumuse aktsepteerimisest Tellijale Tööde üleandmiseni; 3.3.4.pakkumuse maksumust koos käibemaksuga (eurodes); 3.3.5.pakkumuse täpsustuse jõusoleku tähtaega. 3.4. Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse Tellija poolt, kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele (sh tööde teotsamise soovitav ajaperiood ja eeldatav maksumus). 3.5. Täitja alustab tellimuse täitmist, kui Tellija on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse pakkumuse täpsustuse sobivuse kohta. 3.6. Pakkumuse täpsustuse koostamiseks kulunud aega ei käsitleta hooldustöö/lisaarendusena ja nimetatut ei tasustata. 3.7. Tellimuse täitmise ajal on Täitjal õigus küsida Tellijalt täiendavat infot tellimuse kohta. 4. Lepingu jõustumine ja kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt ning kehtib 24 kuud või kuni Lepingu maksimaalse hinna täitumiseni. 5. Lepingu dokumendid 5.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on lepingu Lisad järgmised: 5.1.1.Hankelepingu üldtingimused Lisa nr 1; 5.1.2.Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2; 5.1.3.Tehniline kirjeldus Lisa nr 3; 5.1.4.Pakkumus Lisa nr 4. 5.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 5.2.1.Eritingimused; 5.2.2.Hankelepingu üldtingimused; 5.2.3.Tehniline kirjeldus; 5.2.4.Pakkumus. Käesoleva lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Täitja: Tellija: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Indrek Järve Direktor Juhatuse liige OSAÜHING INVERSION Registrite ja Infosüsteemide Keskus SOFTWARE 2 Hankeleping nr 2/11-23 Lisa nr 1 HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1. Tarkvara – Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2. Infosüsteem – infosüsteemina mõistetakse käesolevas lepingus raamatupidamistarkvara e- arveldaja. 1.3. Seadmed – Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.4. Telekommunikatsioonid – Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.5. Asukoht – Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test-, arendus-, ja toodangukeskkond). 1.6. Puudus ja viga – Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. 1.7. Hooldus – Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. Lepingu raames teostatavate hooldustööde täpsemad tingimused on fikseeritud lepingu lisades. 1.8. Lisaarendus – Lisaarendus tähendab raamatupidamistarkvara e-arveldaja eesmärgipärase funktsioneerimise tagamiseks teostatavaid töid, mis sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni, süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist ning raamatupidamistarkvara e-arveldaja lähtekoodi programmeerimist. Lisaarenduste tellimise protsess on fikseeritud lepingu lisades. 1.9. Toodangukeskkond – Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1. Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära eraldi. 2.2. Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3. Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus. 3 3. Maksmine 3.1. Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. 3.2. Arve esitatakse kvartaalselt arve esitamisele eelneval kvartalil Tellija poolt aktiga vastu võetud Tööde eest. 3.3. Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.3.1. info arve esitaja kohta; 3.3.2. info maksja kohta; 3.3.3. viide Lepingule; 3.3.4. käibemaksukohustuslase number; 3.3.5. vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.3.6. käibemaks; 3.3.7. kogusumma. 3.4. Tellija tasub arve Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. 3.5. Ettemakseid Tellija ei teosta. 3.6. Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist. 3.7. Tellijal on õigus lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.8. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.9. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 4 5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2.e-posti või telefoni teel saadud teate saamist on kinnitatud e-posti teel. 6. Asukoht 6.1. Täitja peab andma lepingu täitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal. 6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused või kontaktisikute vahetused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1. Lepingu see peatükk fikseerib lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras. 8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1. Pool ei täida mis tahes lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil lepingust tulenevaid kohustusi; 8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija 5 seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5. Täitja rikub personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise; 8.4.8. Pool on rikkunud intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12. Tellija on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva. 8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Töö hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest. 8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral. 8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning leping lõpetada; 8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda. 8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste Lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 6 10. Dokumentatsioon 10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1. Täitja esitab Tellijale iga kvartali esimeseks tööpäevaks üleandmise akti eelneva kvartali jooksul teostatud tööde kohta, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud tööde detailiseeritud nimekiri, vajaduse korral neis esinevad puudused, ning tööde teostamiseks kulunud aeg tundides. 11.2. Täitja peab Tellijat üleandmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3. Töö üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 11.4. Tellijal on 20 tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud töö(de) lepingutingimustele vastavust. 11.5. Juhul, kui Tellija leiab, et töö ei vasta lepingutingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat töös avastatud puudustest ja keeldumisest tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.6. Täitja annab Tellijale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle tööde kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tellimuses esitatud nõudmistele. 11.7. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.8. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9. Kui töö või mistahes töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja. 11.10. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.11. Puudustega üle antud tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi lepingus sätestatud korras ja määrades. 11.12. Vastuvõtmiseks valmis töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi iseenesest ega kohusta töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev ja teostatud Töö detailiseeritud nimekiri. 11.13. Töö või töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale töös või töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.14. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 7 11.15. Täitja vastutab töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni töö vastuvõtmiseni Tellija poolt. 12. Garantii 12.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Töö kogumina vastuvõtmisest. 12.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 12.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 12.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt. 12.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 12.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt Lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal. 12.6. Garantiiga ei ole hõlmatud: 12.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija; 12.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele hooldus- ja lisaarendustööde tunnihinna alusel. 12.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 13. Load ja litsentsid 13.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 13.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 13.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 13.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 14. Riski üleminek 14.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle lisaarenduste vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta lisaarenduste üleandmisele peab kaasa aitama. 15. Intellektuaalne vara 15.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud lepingujärgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 15.2. Lepingu alusel välja töötatud ja Tellijale üle antud Töö (teose) omandiõigus ja kõik autori varalised õigused ning muud intellektuaalse omandi õigused lähevad vastuvõtmise akti allkirjastamise järgselt 8 tervikuna Tellijale. Samuti annab Täitja Tellijale ainulitsentsi isiklikele autoriõigustele. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 15.3. Tellijal on õigus teha Töös (teoses) ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi, teost piiramatult kopeerida, muuta, edasi anda (alllitsentse anda) ning saadud teost kasutada ja levitada või teostada teose ja selle osade suhtes muid autori varalisi ja isiklikke õigusi. 15.4. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 15.5. Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omand, autori- ja muud õigused kuuluvad Tellijale. 15.6. Tellijal on omandiõigus materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel Tellijale Töö (teos) edastatakse. 15.7. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada. 15.8. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 15.9. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. 15.10. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 15.11. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik varalised õigused üle anda. 15.12. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16. Personal 16.1. Lepingus kirjeldatud Töid teostavad Lepingus nimetatud isikud isiklikult vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 16.2. Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 16.2.1. Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 16.2.2. Lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt Lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema Lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab Lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 16.2.3. Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 16.3. Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 16.4. Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 16.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 16.6. Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva Lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või 9 kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale. 17. Kolmandad isikud 17.1. Pooled võivad loovutada Lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 17.2. Pooled ei või oma Lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isiku ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 17.3. Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma Lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 18. Auditeerimine 18.1. Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 18.2. Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 18.3. Täitja peab täpset arvet Lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 18.4. Audiitorit kaasanud poolt tagab, et käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 18.5. Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 18.6. Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 19. Õigustest loobumine 19.1. Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes Lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 20. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 20.1. Täitja on kohustatud: 20.1.1. tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.1.2. tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.1.3. ei edasta punktis 20.1.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.1.4. kasutama ja töötlema punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 20.1.5. võimaldab juurdepääsu punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, 10 kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist; 20.1.6. kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 20.1.7. kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 20.1.8. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 20.1.1 ja/või 20.1.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 20.1.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 20.1.9. Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 20.1.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 11 20.1.10. kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 20.1.11. teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 20.1.12. võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 20.1.13. kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 20.2. Käesoleva lepingu punktis 20.1.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 20.3. Käesoleva lepingu punktides 20.1.1. ja 20.1.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 20.4. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 20.5. Kõik käesoleva lepingu punktides 20.1. – 20.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 21. Avalikud suhted 21.1. Pooled ei tegele seoses Lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 21.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab Täitja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma Lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 22. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 22.1. Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.1.1. Täitja ei täida Lepingut; 22.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 22.1.3. Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja. 22.2. Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.2.1. Tellija ei täida Lepingut; 22.2.2. Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija. 22.3. Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 22.4. Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 22.5. Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 22.6. Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu. 12 23. Vääramatu jõud 23.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 23.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 23.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 23.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 23.2.3. asjaolu ettenägematus; 23.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus. 23.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles. 24. Kehtiv seadusandlus 24.1. Lepingule ning kõikidele Lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 25. Vaidluste lahendamine 25.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 25.2. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 25.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 13 Hankeleping nr 2/11-23 Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse tiimi tiimijuht Aleksandr Beloussov (tel: 5830 3370, 663 6533, e-post: [email protected]) või tema ametlik asendaja. 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse tiimi tiimijuht Aleksandr Beloussov (tel: 5830 3370, 663 6533, e-post: [email protected]) või tema ametlik asendaja. 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1. Täitja esindajaks on juhatuse liige Indrek Järve (tel: 58 058 966, e-post: [email protected]). 2.2. Täitja kontaktisik on juhatuse liige Indrek Järve (tel: 58 058 966, e-post: [email protected]). 3. Personali nimekiri 3.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed Aleksandr 1. Tiimijuht [email protected] Beloussov 2. Tatjana Tiks e-arveldaja haldur [email protected] 3. Kaido Vetevoog Ärianalüütik [email protected] 3.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 1. Indrek Järve Arendusjuht [email protected] 2. Ivo Russak Süsteemiarhitekt [email protected] 4. Kontaktandmed Tellija kontaktandmed on: Täitja kontaktandmed on: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Osaühing Inversion Software Registrikood: 70000310 Registrikood: Lubja tn 4 Kaluri tee 8-25 19081 Tallinn 74001, Viimsi vald, Harju maakond Telefon: 663 6300 Telefon: 58 058 966 14 Hankeleping nr 2/11-23 Lisa nr 3 REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS „e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine“ hanke tehniline kirjeldus (260967) 2023 1. Hanke eesmärk ja üldinfo 1.1. Käesoleva hanke eesmärgiks on e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine 24 kuuks. 1.2. Hanke eeldatavaks maksumuseks on 59 999 eurot (km-ta). 1.3. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisest 1 kuu jooksul ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust esitades arvestada. 1.4. e-arveldaja on raamatupidamistarkvara alustavale ja väikeettevõtjale, mille abil saab kliente hallata, arveid luua, palkade maksmist korraldada ja aruandeid genereerida ning esitada. Väikeettevõtja vajadustest lähtuvalt on e-arveldaja üles ehitatud nii lihtsalt ja arusaadavalt, kui võimalik. Ettevõtjaid aitavad igapäevatöös viis suuremat moodulit: Arveldamise moodul, Raamatupidamise moodul, Aruandluse moodul, Personali moodul ning Seadistuste moodul. 1.5. e-arveldaja on avalikule sektorile partneriks, pakkudes tasuta e-arvete saatmisvõimalust kõigile Eestis registreeritud äriühingutele, MTÜ-dele ja sihtasutustele. e-arveldajas on olemas e-arvete vahendamiseks adapterserver, mis pakub liidestamisvõimalust nii e-arve operaatoritele kui ka teistele majandustarkvaradele. E-arve operaatoritega liidesed moodustavad ühtse e-arvete roamingvõrgu, mille tulemusel kõik e-arveldaja kliendid saavad e-arveid saata ka teiste operaatorite klientidele ning ka nende klientidelt e-arveid vastu võtta. Majandustarkvarad, kes on liidestanud ennast e-arveldajaga e-arve adapteriga, saavad oma klientidele pakkuda e-arveldaja teenuseid, mis võimaldavad nii e- arvete saatmist kui ka vastuvõtmist kõigi Eesti e-arvete vahendajate vahel. e- arveldaja roamingvõrgus liigub igakuiselt sadades tuhandetes e-arveid. 1.6. e-arveldajas on rakendatud ISKE klassile vastav turvaklass K2T2S1. 1.7. e-arveldajas on rakendatud järgmised tehnoloogiad: PostgreSQL, Python. 1.8. Peamised tellitavad tööd on e-arveldajas lahendamist vajavad tarkvara/e-arve adapteri lisaarendused (nt seaduse muudatuse tulemusel, kasutaja tagasiside põhjal vms) ehk tööd, mis on seotud süsteemide pisitäiendustega, protsesside, funktsionaalsuste ning teenuste optimeerimisega. 1.9. 2023. aastal on suurematest töödest planeeritud Peppoliga integratsioon, sh võtta e-arveldajas ning e-arveldaja e-arve adapteris kasutusele EU e-arve (BIS3) formaat. 2. Tööde teostamise tingimused 2.1. Pakkuja peab hankelepingu kehtivuse perioodil teostama e-arveldaja hooldustöid ja lisaarendusi, sh pakkuma hankijale tehnilist konsultatsiooni ja viima läbi analüüsi pakkumuses fikseeritud tunnitasude alusel. 2.2. Tööde teostamises lepitakse iga kord kokku. Tööde teostamiseks saadetakse pakkujale konkreetsed ülesanded/tööd, mida soovitakse tellida, lepitakse kokku tööde maht ning teostamise tähtaeg. 2.3. Hankija annab pakkujale tööde tegemise vajadusest teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post, Skype, JIRA ticket). 2.4. Pakkuja meeskond peab olema vajadusel valmis viibima tööl RIK-i ruumides, minimaalne etteteatamise aeg RIKi kontaktisiku poolt on kaks tööpäeva. 2 2.5. Tööde eest tasumine toimub kvartaalselt – pakkuja esitab iga kvartali möödudes hankijale arve aktiga vastu võetud tööde eest. Arve summa suuruseks on kvartalis teostatud tööde maht. 2.6. Täpsem tellimuste esitamise kord sätestatakse hankelepingus. 2.7. Pakkuja poolt teostatavatele lisaarenduse töödele kehtib garantii 12 kuud alates töö vastuvõtmisest. 2.8. Pakkujal võib hankelepingu täitmisel olla vajalik töödelda isikuandmeid. Töödeldavateks andmeteks on tavalised isikuandmed. Kui hankijal on võimalik andmed anonümiseerida, siis hankija anonümiseerib andmed. 3. e-arveldaja ülevaade 3.1. Sissejuhatus e-arveldaja loomisega alustati 2012. aastal. Toodangu keskkonda on tarkvara jõudnud 9. aprillil 2014. Tarkvara arendusprotsessina kasutatakse agiilset arendusprotsessi. Arendustööde vaheseise tutvustatakse hankijale jooksvalt projekti töörühmades ning demokeskkonnas, milles on hankijal võimalus jälgida jooksvalt tarkvara funktsionaalsuste seisu. 3.2. Arhitektuurne lahendus Infosüsteemi arhitektuuriline lahendus on järgmine: Andmekasutus Klassifikaatorite ja üldandmete Välised CentOS 8 replikatsioon CentOS 8 CentOS 8 andmekogud Andmekasutus PostgreSQL 13 PostgreSQL 13 Python/WSGI Andmekasutus Andmekasutus Turvaserver Sisuandmete replikatsioon (lepingud, volitused, ettevõtjate üldtabel) E-arve teenusepakkujad, digiteerijad jms Infosüsteemi serverite operatsioonisüsteemina kasutatakse CentOS 8 distributsiooni. Rakenduskihis kasutatakse infosüsteemi realiseerimiseks Python programmeerimiskeele versiooni 3.9 ning Apache 2 veebiserveritega liidestutakse WSGI spetsifikatsiooni kohaselt 3 kasutades mod_wsgi tarkvara. Nimetatud tarkvarakomponendid sisalduvad vaikimisi CentOS 8 distributsioonis alates RHEL 8.4 samaväärsest versioonist (Application Stream python3.9, retirement date May 2024). Rakenduskiht koosneb ühest kuni N-st rakendusserverist. Kui kasutusel on enam kui üks rakendusserver, peab süsteemi ees paiknema koormusjaotur, mis vahendab rakenduskihi serveritesse edastatavaid päringud. E-arveldajas on rakendatud ka CloudFlare kaitse. Andmebaasimootorina kasutatakse PostgreSQL 13 andmebaasi. Replikatsioonimootorina kasutatakse proxy ja shard andmebaaside vahel andmete sünkroniseerimiseks PostgreSQLi sisseehitatud logical replication vahendit. PostgreSQL replikatsiooni nõuetest tulenevalt peavad proxy ja shard(ide) loogilised andmebaasid asuma minimaalselt erinevates PostgreSQL paigaldus-instantsides (1 proxy, vähemalt 1 shard(ide)le), soovitatavalt aga eraldi virtuaal- või füüsilistes serverites. Andmebaasikiht koosneb:  ühest „proxy“ andmebaasist, mis sisaldab klassifikaatoreid, süsteemi üldseadistusi, andmebaasi-sequence objekte ning shard-andmebaasidest kokku migreeritud käideldavuse tagamiseks vajalikke andmeid (ettevõtjad, lepingud, volitused);  ühest kuni N-st „shard“ andmebaasist, mis sisaldab kõiki ettevõtja raamatupidamisega seotud andmeid. Iga ettevõtja andmed asuvad terviklikult ühes konkreetses shard andmebaasis, mis tuletatakse ettevõtja registrikoodist ja andmebaasi ettevõtja kirje primaarvõtmest. 3.3. Sõltuvused ja liidesed teistesse süsteemidesse Raamatupidamise tarkvara sõltub järgmistest teistest infosüsteemidest:  E-postiserver väljuvate mailide edastamiseks (informatiivsed kasutajatele, veateavitus halduritele)  X-tee turvaserver väliste andmekogudega suhtlemiseks, sh: o Äriregistri andmekogu ettevõtjate andmete ja esindusõiguste pärimiseks (x- teev6) o Äriregistri majandusaasta aruannete portaali andmekogu aruannete edastamiseks (x-teev6) o Äriregistri e-arvete SOAP teenused e-arvete seoste pärimiseks o Maksuameti mkrliides andmekogu deklaratsioonide andmete edastamiseks o Maksuameti tor andmekogu töötajate andmete pärimiseks o Telema DHX e-arve vahendamisteenus  Maksuameti infosüsteemi (HTML-)veebiteenused: o viitenumbri pärimiseks o käibemaksukohuslase numbri pärimiseks  Euroopa keskpanga valuutakursside info XML failina päevaste valuutakursside pärimiseks  Otse liidestused e-arve operaatoritega  Pensionikeskuse (HTML-)veebiteenused: o Isiku pensioniliitumisinfo pärimiseks  Maaameti aadressiotsing In-ADS 3.4. Süsteemi töövoog Süsteemi peamine komponentide tasemel töövoog on järgmine: 4 HTTPS Internet HTTP Internet WSGI Memcached API PostgreSQL HTTPS 1. Kasutaja 8. Kasutajale päring edastatakse vastus infosüsteemi Load balancer Proxy HTTP HTTP Load balancer HTTP Proxy 2. Päringud Apache Apache Apache suunatakse 7. Rakenduskiht rakenduskihti koostab kasutajale vastuse WSGI WSGI WSGI Apache Apache 3. Rakendus- WSGI dispatcher WSGI dispatcher WSGI dispatcher WSGI WSGI klaster pärib dispatcher dispatcher 6. Vahemälukiht andmeid tagastab andmed memcached klastrist Memcached Memcached pool pool Memcached Memcached Memcached pool pool pool Memcached Memcached 5. Andmebaas 4. Kui andmeid pool pool tagastab andmed, vahemälust ei need leita, pöördutakse salvestatakse andmebaasi poole vajadusel ka PostgreSQL PostgreSQL PostgreSQL PostgreSQL vahemälukihti “proxy” “shardN” andmebaas andmebaasid Äriloogiline töövöög, mis leiab aset rakenduskihis, sõltub konkreetsest päringust ja seda hõlmavast kasutusjuhust. Tüüpstsenaariumid jagunevad kaheks:  Kasutaja autentimine sidussüsteemist (Äriregistrist) – rakenduskiht saab sidussüsteemilt digiallkirjastatud autentimispaketi, mille alusel tuvastatakse isik. Rakenduskiht pärib ettevõtja seosed (kas memcached puhvrist või üle X-tee, puhverdades vastuse) ning loob kasutajale sessiooni. Kasutajale kuvatakse süsteemi avaleht.  Kasutaja poolt infosüsteemi sisuline kasutamine – rakenduskiht saab kasutaja brauserist info käivitatava teenuse kohta (URL) ja selle sisendid (GET või POST meetodil edastatavad parameetrid). Rakenduskiht teostab sisendile vastavad toimingud ja tagastab kasutajale sobiva vastuse (HTML leht, fail, JSON vastus vms). 4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus Projekti tööd peavad vastama järgnevatele RIKis kehtestatud nõuetele: 4.1. Nõuded arendustele (lisa 1-1) 4.2. Nõuded testimisele (lisa 1-2) 4.3. Arendamise tavad ja töökorraldus (lisa 1-3) 4.4. Dokumentatsiooniplaan (lisa 1-4) 5 Lisa 1-1 Nõuded arendustele Antud nõuded ei ole kohaldatavad juhul, kui arendamisel ilmneb, et nõuete järgimisel tuleb olemasolevat süsteemi oluliselt ümber kirjutada. Nimetatud asjaolust teavitab arendaja hankijat. Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA Vastavus x-tee juhendis toodud nõuetele. NA-1 üldistele Aluseks tuleb võtta hanke välja standarditele kuulutamise hetkel kehtiv versioon. Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Vastavus Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina: NA-2 üldistele standardtarkvara peab vastama 1) Nginx standarditele RIK nõuetele 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi Rakendus peab olema kirjutatud nii, et see arvestab selle Vastavus rakenduse poolt töödeldavatele Kuniks RIK ei ole E-ITS’le üle läinud tuleb NA-3 üldistele andmetele määratud ISKE lähtuda viimasest kehtivast ISKE standarditele klassi nõudeid. Aluseks tuleb versioonist. võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiv ISKE versioon. 6 RIK põhimõte on arendada tarkvara avatult ja avaldada tarkvara vaba Vastavus litsentsiga. Avaliku sektori Käesolevate tööd puhul ei ole rakendatav -> NA-4 üldistele kohustuseks on arendada e-arveldaja puhul on tegu ainulitsentsiga. standarditele tarkvara eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele. Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku NA-5 Arhitektuur peavad olema sellised, mille leppida vahetuse strateegia. eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast. Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, Süsteemi jõudlus peab vastama kolmanda osapoole kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja NA-6 Arhitektuur komponendid) ja topoloogia lähteülesande käigus välja toodud peab olema enne reaalse jõudlusnäitajatele. arenduse algust Tellija meeskonnaga kooskõlastatud. Rakendusserver peab võimaldama töötamist NA-7 Arhitektuur andmebaasiserverist eraldi serveril. Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud NA-8 Arhitektuur liigutada erinevate domeenide absoluutseid URL-e. ja domeeni saitide vahel Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid Tõrkekindluse tagamiseks tuleb peab väljastama mõistliku (võimalikult väliseid liidestusi kasutada nii lühikese) aja jooksul ajakohase veateate. NA-9 Arhitektuur vähe kui võimalik. Kui need Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks kasutada asünkroonseid liideseid (näiteks on vajalikud, siis peavad nad Rahvastikuregistri, Maa-ameti infosüsteemi olema võimalikult tõrkekindlad. või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma). 7 Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate Kui X-tee päringut teostab inimene, siis NA-10 Arhitektuur andmekogude vahel toimub läbi peab olema päringu päises autentinud riigi infosüsteemi kasutaja andmed. andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5. Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test NA-11 Arhitektuur X-teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega. Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte kohta kokku tuua nii, Rakendus peab neid sealt ka kasutama et nende muutmisel ei peaks (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel NA-12 Arhitektuur rakendust uuesti kokku kolmandatesse kohtadesse). Logimise seaded võivad olla rakenduse kompileerima (nt ühte konfiguratsioonifailist eraldi ühes tekstipõhisesse lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net). konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse). Rakenduse kompileerimine (saidi taaskäivitas, Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30 NA-13 Arhitektuur konfiguratsiooni muutmine vms) sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud sisu ja see pole kättesaadav, siis peab peaks toimuma mõistliku aja rakendus väljastama selle kohta selge teate. jooksul. Rakendus peab olema 64- NA-14 Arhitektuur bitine. Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre NA-15 Arhitektuur kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul. Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte Failid peab katalogiseerima kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (aasta, kuu, kuupäev). (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu. Kasutatav programmeerimise NA-17 Arhitektuur paradigma on objekt- orienteeritud. Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele Kõik välised võtmed (Foreign oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 NA-18 Arhitektuur Key) peavad olema aasta pärast – vastavalt planeeritud indekseeritud. kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel. 8 Tuleb kasutada SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt NA-19 Arhitektuur päringumuutujaid (Parameter andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu Binding). fragmenteerumist Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks NA-20 Arhitektuur tehniline primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“. Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord Failid ja failide indeksid peavad eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises NA-21 Arhitektuur olema replikeeritavad teise andmebaasis on kulukas ja seab serveriruumi. kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele. Rakendusel peab olema haldusliides, mille Vajadus halduril teha otse kaudu rakenduse haldur saab teha NA-22 Arhitektuur baasis haldustoiminguid peab tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri olema viidud miinimumini. haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus. Andmebaas peab toetama nii külm- kui ka kuumvaru Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad NA-23 Arhitektuur (peegeldamist) teise andmebaasi peegeldamist (nt "failstream"). serveriruumi. Sorteerimisreeglistik peab Tõstutundlikkus peab olema välja lülitatud NA-24 Arhitektuur vastama eesti keele tähestikule. ning accent peab olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS. Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem Kui süsteem saadab veenduma, et elektronposti server võttis elektronkirju, peab kasutama meili vastu. Kui elektronposti server millegi NA-25 Arhitektuur süsteemivälist RIK-i pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti server elektronposti serverit. jälle vastab. Kirjade saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata. Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või NA-26 Arhitektuur Juhul kui see ei ole võimalik, viitenumber, mitte vk_seb jne. peab kõrval olema selgitus. Infosüsteemides on Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete eessüsteemid (front end) ja haldamine ja võrguteenuste pakkumine. NA-27 Arhitektuur tagasüsteemid (back end) Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja autentimise ja autoriseerimisega. arhitektuuriliselt selgelt Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad lahutatud. eessüsteemid. Konfiguratsioonifailid peavad Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache: olema vastavalt *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis NA-28 Arhitektuur rakendusserveri tüübile arendaja peab need eraldi välja tooma vaikimisi kaitstud failid konfiguratsioonifailide listis. 9 Rakenduse failid, mida kasutaja Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, NA-29 Arhitektuur näha ei tohi, peavad olema App_Browsers, App_GlobalResources, App_LocalResources, App_Themes, vaikimisi kaitstud kaustades. App_WebReferences Konfiguratsioonis ei tohi olla Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis NA-30 Arhitektuur erinevaid parameetreid, mis on kirjeldada vaid ühe korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju sama sisuga. uuesti). Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõik rakendused peavad Kõrgkäideldav lahendus peab olema NA-31 Arhitektuur töötama kõrgkäideldavalt. selline, mida saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid. Tuleb kasutada Klientrakendus ei tohi pöörduda otse NA-32 Arhitektuur rakendusservereid. andmebaasi poole. Keskkonnapõhiseid muutujad peavad olema Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid NA-33 Arhitektuur konfiguratsioonist arendusserveritele. seadistatavad. Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste NA-34 Arhitektuur nimed olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad. Rakenduse äriloogika tuleb Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis realiseerida eraldi muudab andmetabelites olevaid ja sinna NA-35 Arhitektuur andmebaasist sõltumatus kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, rakenduskihis. mis tekitavad logi. Andmebaasis võib kasutada Ei tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilisi vaid ISO/IEC 9075 standardiga lahendusi, mille üleviimine mõnele muule kaetud funktsionaalsusi. Kuid andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. NA-36 Arhitektuur erandina ei tohi kasutada sama ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas standardi osas 13 kirjeldatud kirjutatud programmimoodulite kasutamist funktsionaalsusi. andmebaasis. RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile. Rakendus peab kasutama NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK Kasutatavaid autentimisviise peab olema autentimisportaali AUP. rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID- kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist. 10 Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada NA-38 Arhitektuur ühegi IS poolt toetatava brauseri Max uri < 2000. maksimaalset lubatud väärtust. Rakenduse teenusekirjeldus (n: WSDL) peab olema üles Näiteks: Alajaotis definitions/types/schema: NA-39 Arhitektuur ehitatud nii, et see toetaks complexType defineerimisel tuleb sellele lisada "any" element. teenuse versioneerimist. Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb Rakenduse operatiivbaas peab suurte andmemahtude korral kasutada NA-40 Arhitektuur olema võimalikult väike. andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole. Rakendusega tarnitavad litsentsid peavad olema EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes NA-41 Arhitektuur vähemalt 5 aastase lähtuda EU või RIA nõuetest. kehtivusega. Eraldatud peavad olema teenused, kuhu Rakendus peab olema pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid tehniliselt osadeks jaotatud (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb (tükeldatud) vastavalt loogilisele selgelt eristada muudest mitteavalikest, NA-42 Arhitektuur jaotusele. Saadud osised sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. peavad olema eraldi Kui rakendusel on eraldi turvatasemega versioneeritavad ja liidesed ametnikule ja kodanikule, peab paigaldatavad. rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks. Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha NA-43 Arhitektuur kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid. Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms. Rakendus peab olema võimeline töötama SSL offload, vajalike kliendiparameetrite NA-45 Arhitektuur koormusjaoturitega varustatud edasiandmine kasutades http headereid. taristul. Rakenduse failidele ei tohi olla NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read-execute. 11 Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik NA-47 Arhitektuur rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel. Andmebaasis tuleb Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis NA-48 Arhitektuur veerutüübiks määrata selleks date. Kasutada ei tohi varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja sisuliselt sobivaim andmetüüp. vajalik. Rakendus peab väljastama oma NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi. spetsifikatsioone. Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 NA-50 Arhitektuur (Security Assertion Markup Teiste standardite kasutus tuleb RIK-iga eelnevalt kooskõlastada. Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid. Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel. Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt. ID-kaardiga (kliendi Autentimissertifikaadil on veebiserveri või sertifikaadiga) autentimist proxy poolt kohustuslikult nõutav: teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui sessiooni Apache: SSLVerifyClient require; NA-51 Arhitektuur pole algatatud) suhtlema kliendi NGINX: ssl_verify_client on; veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert(); selleks, et saada HAProxy: verify required; veebirakendusest Tomcat: clientAuth="true"; sisselogimiseks vajaliku koodi. jne… Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate. NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada! Tuleb kasutada vaid RIK poolt NA-52 Arhitektuur ette antud captcha lahendust. 12 Rakenduste vaheline suhtlus tuleb realiseerida läbi rest- või Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku NA-53 Arhitektuur soap-vms veebiteenuste või projekti käigus. message queue. Serveris peab olema kirjeldatud, NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata. vastatakse. Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või Vigastele meiliaadressidele ei RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on NA-55 Arhitektuur võimalik e-posti aadresse sisestada, peab tohi kirju saata. kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida. Rakendusel peab olema CSP NA-56 Arhitektuur header. Vaikeväärtus on "self". Erandid tuleb kirjeldada paigaldusjuhendis. Turvalisuse ja Kliendi ja serveri vaheline side Tuleb arvestada tingimusega, et osad terviklikkuse NA-57 peab olema krüpteeritud SSL- ühendused nõuavad kahepoolset SSL tagamisega protokolli kasutades. autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga). seotud nõuded Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul NA-58 tagamisega kliendi arvutisse (sh küpsiseid). keelevalik. seotud nõuded Sessiooni lõpetamine Turvalisuse ja infosüsteemis (nt logi välja nupu terviklikkuse NA-59 vajutamine) peab serveri poolt tagamisega sessiooni tunnused kehtetuks seotud nõuded tunnistama (nt küpsised). Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: Kui andmebaasis olevate 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks muutis Turvalisuse ja (kui on); andmete ISKE tervikluse klass terviklikkuse 2) kasutaja, kes kirje lõi; NA-60 on 2 või kõrgem, tuleb kõik klass tagamisega 3) kirje loomise aeg; 2 infot sisaldavad andmebaasi 4) sessiooni-ID (kui on olemas). seotud nõuded kirjed ja tabelid versioneerida. Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg. 13 Kui rakenduse poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsusklass on 2 või Testandmed peavad säilitama kõik Turvalisuse ja toodangu andmete omadused (pikkuse, kõrgem, peab rakendusega terviklikkuse tüübi) ja omavahelised suhted. NA-61 kaasas olema lahendus, mis tagamisega Toodanguandmetest testandmete tegemise suudab toota toodangu seotud nõuded algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt andmetest testandmed, mis ei kooskõlastada tellijaga. sisalda konfidentsiaalset informatsiooni. Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks Andmebaasis olevate kasutatav baasi kasutaja. Turvalisuse ja rakenduse kontod peavad terviklikkuse NA-62 omama ainult minimaalselt Nõude täitmiseks vajalikud vahendid tagamisega rakenduse tööks vajalikke (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde seotud nõuded õiguseid. ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis. Turvalisuse ja Rakenduse lõppkasutajatele terviklikkuse peab olema võimalik jagada Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi NA-63 tagamisega õigusi läbi andmebaasis defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide. seotud nõuded defineeritud rollide. Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid Turvalisuse ja dokumenteeritud ning terviklikkuse NA-64 tellimuses kirjeldatud teid tagamisega mööda ja dokumenteeritud seotud nõuded autentimisprotseduure kasutades. Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab peab olema andmebaasiüleselt unikaalne, terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid piisavalt suure bitiarvuga ja "random". NA-65 tagamisega krüpteeritud või räsitud ja Krüpteerimata kujul ei tohi paroole seotud nõuded soolatud kujul. salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi. Rakendused, kuhu saavad ligi välised kasutajad, peavad Kindlasti peab olema kasutusel ID-kaardi võimaldama autentimist põhine autentimine. Turvalisuse ja vähemalt kahe erineva Eesti riigi terviklikkuse Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad NA-66 poolt aktsepteeritava tagamisega välised kasutajad autentima ennast kaheastmelise seotud nõuded spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud isikutuvastuslahendusega. AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid Parooliga autentimist tuleb teha RIK-i sisemisse AD-sse. vältida. 14 Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute NA-67 tagamisega päringut otse kasutajaarvutist. tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud. seotud nõuded Veebipõhised välise IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, Turvalisuse ja veebilehega rakendused, mis apache puhul modsecurity või vastavat terviklikkuse on keskmise või kõrgema ISKE tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku NA-68 leppida tellijaga detailanalüüsi käigus tagamisega klassiga peavad kasutama lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest. seotud nõuded vahendeid kaitsmaks rakendust Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte keelatud päringute eest. blacklistingut. Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb Kui rakenduse mõni ISKE klass ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral Turvalisuse ja on 2 või kõrgem, peab rakendus kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli. terviklikkuse sisenemisel näitama pärast Kasutaja peab saama soovi korral NA-69 tagamisega õnnestunud sisselogimist veenduda, kas keegi pole tema nime all seotud nõuded eelmise õnnestunud üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja sisselogimise aega. digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea. Rakenduse kasutajaliidesest Turvalisuse ja Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom peab olema kasutajal avalehel terviklikkuse built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache, NA-70 ilma sisse logimiseta võimalik tagamisega IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste näha rakenduse versiooni seotud nõuded versiooni numbrit tuleb pigem varjata. numbrit. Sessioonide lõpetamine tuleb Turvalisuse ja teostada serveri poolel ja kõigil Aeg peab olema muudetav koos teiste terviklikkuse rakendustel peab olema konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt NA-71 pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut tagamisega konfigureeritav tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel seotud nõuded kasutajasessiooni aegumise lõpetada. aeg. Veebipõhiste rakenduste Turvalisuse ja mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne terviklikkuse NA-72 saadetud vormid tuleb andmebaasi salvestamist, vajadusel tagamisega puhastada XSS-filtriga või andmete väljakuvamisel. seotud nõuded eemaldada HTML-tag´id. Veebipõhiste rakenduste poolt Turvalisuse ja saadetavad vormidel peab terviklikkuse NA-73 paiknema peidetud unikaalne Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid. tagamisega räsi, mida kontrollitakse vormi seotud nõuded vastuvõtmisel. 15 Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu kohaselt üle 5 aasta. Turvalisuse ja Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb Krüpteerimise ja räside terviklikkuse sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses. NA-74 arvutamise korral tuleb tagamisega Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab kasutada tugevaid algoritme. seotud nõuded olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800-57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management. Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad. Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei terviklikkuse tohi ainult lihtsa küpsisega Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi NA-75 tagamisega lahendada (kasutada OWASP kopeerimisega ühest arvutist teise. seotud nõuded parimaid praktikaid). Halduritel ei tohi olla võimalik Turvalisuse ja muuta rakenduseväliste terviklikkuse liidestuste- ning nendega Tagada tuleb rollide lahusus: NA-76 tagamisega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on erinevad tööülesanded. seotud nõuded funktsionaalsuste tehnilisi konfiguratsioone. Turvalisuse ja ID-kaardiga autentimisel, peab terviklikkuse rakendus suutma vastu võtta ID- NA-77 tagamisega kaardi sertifikaati ka HTTP Proxy tugi seotud nõuded päises. Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad terviklikkuse rakendused peavad kasutama NA-78 tagamisega RIK-i-keskset digitembeldamise seotud nõuded teenust. Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse väline turvatestimine tellitakse tellija terviklikkuse tagamiseks (näiteks XSS, finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse NA-79 tagamisega SQLInjection, jne) tuleb järgida arendaja poolsest tegevusest või seotud nõuded OWASP-i parimaid praktikaid. tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt. 16 Toodangukeskkonna rakendus ei tohi Turvalisuse ja Arendus peab olema sisaldada osiseid, mis on toodangu terviklikkuse orienteeritud keskkonnas ebavajalikud või segavad NA-80 tagamisega toodangukeskkonnas (näiteks mõeldud testimiseks seotud nõuded toimimiseks. testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne). Turvalisuse ja Ajatemplite kasutamisel terviklikkuse NA-81 eelistatakse Guardtime Ajatempli serveri URL peab olema tagamisega konfigureeritav. lahendust. seotud nõuded Turvalisuse ja Rakendus ei tohi lubada ühe terviklikkuse NA-82 kasutajaga mitut samaaegset Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi tagamisega ärinõuetes nõutud. sessiooni. seotud nõuded Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi Kui rakenduse tervikluse klass Turvalisuse ja tulemusena tuleb genereerima automaatne on T3 peavad tõestusväärtust raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri terviklikkuse NA-83 omavad andmed olema liidese kaudu ning mida on võimalik tagamisega digitaalallkirjastatud või automaatselt edastada ettenähtud e-posti seotud nõuded digitembeldatud. dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata. Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte Kui rakenduse tervikluse klass ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel Turvalisuse ja on T3 peavad tõestusväärtust tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust. terviklikkuse omavad andmed ja logid olema NA-84 tagamisega krüptoaheldatud, et tagada et Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei seotud nõuded tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama saaks märkamatult kustutada. perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamise ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt, 17 Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb Kui rakenduses on S3 kasutada asümmeetrilisi algoritme. Turvalisuse ja Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks salastatuse astmega andmeid, terviklikkuse kättesaadav rakendusele, kuid mitte NA-85 peavad need nii transpordil kui tagamisega rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat ka salvestatult alati olema seotud nõuded peab olema vahetatav, st krüptograafia krüpteeritud kujul. edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat. Paksu kliendi korral ei tohi rakendus kasutaja tööjaama Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb Turvalisuse ja jätta maha krüpteerimata kujul tagada nende perioodiline kustutamine terviklikkuse ajutisi faile, mis sisaldavad või tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja NA-86 tagamisega võivad sisaldada arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse seotud nõuded konfidentsiaalset või kõrget sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha terviklust nõudvat informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks. informatsiooni. Turvalisuse ja Rakendus peab serverist terviklikkuse kustutama kõik ajutised failid Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab NA-87 tagamisega koheselt, kui neid enam ei selle asukoht olema konfiguratsioonist konfigureeritav. seotud nõuded kasutata. Rakendus tohib aktsepteerida vaid sessioonivõtmeid, mida ta Turvalisuse ja ise on väljastanud. terviklikkuse NA-88 Sisselogimisel peab kasutaja tagamisega saama uue sessiooni võtme seotud nõuded ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada. Kui rakendusse laaditakse faile Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja Turvalisuse ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte kasutaja poolt, peab need failid terviklikkuse punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub NA-89 valideerima (kontrollima faili tagamisega välja RIK infrastruktuuride osakond. tüüpi, suurust). Failid peavad seotud nõuded Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi läbima viirusetõrje. vastavuse kontroll. Kui rakendusse laetakse faile Turvalisuse ja peab faili nimi salvestamisel terviklikkuse NA-90 sisaldama random komponenti tagamisega nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära seotud nõuded arvatav. Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP NA-91 päringutele tuleb lisada "X-Frame-Options: tagamisega kasutada iframe sees. DENY" päis. seotud nõuded Turvalisuse ja terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud NA-92 Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise tagamisega olema turvatud. nime prefiks peab olema "__Host-". seotud nõuded 18 Logimine, Rakenduse kõik üleantavad Testplaan ja testitulemused tuleb edastada NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale tellijale koos rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis testimine üle andmist olema testitud. "Arendamise tavad ja töökorraldus". Vastav logi peab asuma teistest logidest Turvalisuse seisukohalt eraldi failis ja andmebaasis turvalogide Logimine, kriitilised sündmused, nagu tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida NA-94 debuggimine, sessiooni algamine ja võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete testimine lõppemise, rolli muutumine jne väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja tuleb logida. salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul. Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi Rakendus peab suutma logida peab olema struktureeritud selliselt, et Logimine, kõiki väliste süsteemidega päring ja vastus on eraldi failides. Logimine NA-95 debuggimine, vahetatavaid (ka X-tee teenuste peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid testimine kaudu liikuvaid) pöördumisi vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või andmevahetuslogisse. mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL Kui rakenduse ISKE lause. Logida peab olema võimalik ka Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri NA-96 debuggimine, või 3 peab tagama arvates nägi. Viimane peab aga olema välja testimine konfidentsiaalsuse klassiga 2 ja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID- 3 andmete vaatamise logimise. dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis Kui rakenduse ISKE tervikluse tegevused andmetega tehti ja kas tegevus Logimine, klass on 2 või 3 peab tagama õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL NA-97 debuggimine, tervikluse klassiga 2 ja 3 lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste testimine andmete loomise, muutmise ja ebaõnnestumised (näiteks õiguste kustutamise logimise. puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). 19 Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea Logimine, Rakendus peab logima kõiki tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL), testimine vigu süsteemi logisse. HTTP-, GET- ja POST-parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav. Failisüsteemi logimise korral peavad logid olema ka Peab olema võimalus logimist välise katalogiseeritud (näiteks liigi süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi Logimine, järgi) ja tunnustatud esinda olukorda, kus ühte kausta tekib NA-99 debuggimine, faililaiendiga (näiteks .log, .txt, rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga rakendusserver saaks vajadusel kirjutada testimine .xml). Logi peab olema roteeruv, logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab et ei tekiks liiga suuri faile või olema administraatori poolt ilma rakendust faile kus on vaid üksikuid uuesti kompileerimata seadistatav. logikirjeid. Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul. Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta.. Kogu rakenduse logi peab Logimine, olema ühesuguse formaadiga, Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka NA-100 debuggimine, kergesti masinloetav ja täielik erinevates) logiasukohtades olema sama testimine (kes, mis, mida, jms). Logis ei nimega ja andmed samas formaadis. tohi kasutada klassifikaatoreid. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis. Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA- KK-PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T. Tabeli suurenedes peab olema võimalik Logimine, Logi tabelid peavad olema hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist kaupa, iseseisvates tabelites või teises testimine välja. baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral. 20 Kui rakendus kasutab või pakub Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma jne digitembeldamist, ID-autentimist, autentimisportaali, pangalingi kasutamist testimine arvestust pidada vastavate jne. teenuste kasutamise mahu üle. Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja Logimine, Rakendusega peab olema peab koos rakendusega tarnima skripti ja NA-103 debuggimine, kaasas skript jõudlustestide vajalikud tarkvaralised vahendid kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks. testimine tegemiseks. Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist. Rakendusel peab olema Logimine, masinloetav XML-staatusleht, NA-104 debuggimine, mille struktuur vastab tellija testimine poolt ette antud XML struktuurile. Lähtekoodi kommentaarid Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt Nõuded peavad kõigis lahenduse automaatselt genereeritavate koodilõikude NA-105 lähetkoodile ja kihtides (rakenduse enda kood, puhul. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud paigaldamisele andmebaas, jne) olema lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kirjutatud eesti keeles. kooditükid jne. Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Rakenduse kood peab olema Kood peab olema kirjutatud selliselt, et piisavalt hästi kommenteeritud, see on loetav ka ilma kommentaarideta. Nõuded Kommentaarid on mõeldud keeruliste et erialast haridust omav NA-106 lähetkoodile ja ja/või kohendamist ja/või edasist tööd tarkvaraarendaja on võimeline (viimaste juurde on tuleks märkida paigaldamisele süsteemile jätkuarendusi TODO) vajavate kohtade jaoks. teostama. 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses. 3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed. Muutujate, tüüpide ja Nõuded funktsioonide nimed peavad NA-107 lähetkoodile ja olema sisulised ja andma selget paigaldamisele informatsiooni nende otstarbest. Koodis kasutatavaid konstante Nõuded ei tohi väärtusena hardcodeda – NA-108 lähetkoodile ja need tuleb defineerida paigaldamisele muutujatena ja kasutada läbi nende. 21 Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema Nõuded nimetava käände ainsuses. Kõik Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. NA-109 lähetkoodile ja andmemassiivid tuleb nimetada Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti. paigaldamisele nimetava mitmuses (näiteks collectionid, arrayd, jms). Andmetabelites sisalduvad Nõuded võõrvõtmed peavad nime järgi Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja NA-110 lähetkoodile ja seostuma tabeli ja väljaga ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: paigaldamisele Isikud.ID=Autod.Isik_ID millele need viitavad. Nõuded Andmebaasi väljade pikkused Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) NA-111 lähetkoodile ja tuleb kirjeldada tähemärkides. tähendab 2000 baiti mitte tähemärki. paigaldamisele Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded JAVA rakenduse kood peab NA-112 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "SUN Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni. paigaldamisele Java Code convention" dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Python rakenduse kood peab NA-113 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "Style http://www.python.org/dev/peps/pep-0008/ paigaldamisele Guide for Python Code" dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab http://msdn.microsoft.com/en- Nõuded olema kirjutatud vastavalt "NET us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks NA-114 lähetkoodile ja Framework Developer's Guide - kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi paigaldamisele Design Guidelines for konfiguratsiooni. Developing Class Libraries". Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), Nõuded JAVA koodi valideerimiseks DocCheck NA-115 (http://java.sun.com/j2se/javadoc/doccheck/) lähetkoodile kasutatakse validaatorit. või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks FxCop Nõuded .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en- NA-116 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Nõuded Pythoni koodi valideerimiseks Näiteks Pychecker NA-117 (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud lähetkoodile kasutatakse validaatorit. võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Kasutuses mitteolev kood tuleb Nõuded NA-118 rakenduse lähtekoodist lähetkoodile kõrvaldada. 22 Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, Nõuded NA-119 user defined data types ja lähetkoodile sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel. Lähtekoodis defineeritud Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid muutujate, klasside/tabelite, Isik. meetodite jm. nimed peavad Nõuded NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara NA-120 lahenduse kõigis kihtides lähetkoodile poolt automaatselt genereeritavate (rakenduse enda kood, koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. andmebaas jne) olema eesti Samuti ei rakendata nõuet kolmandate keelsed. osapoolte poolt toodetud lähtekoodile. Aadressiandmete sisestamisel, Andmekvaliteet kuvamisel ja hoidmisel tuleb Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega NA-121 ja standardid lähtuda määrusest või RIK sisemise vastava Maa-ameti andmeid vahendava süsteemiga. "Aadressiandmete süsteem". Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne. Andmete sisestamisel (ka läbi masin-masin liideste või Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, Andmekvaliteet veebiteenuste) peab rakendus kus veebirakendus peab töötlema NA-122 potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt ja standardid alati andmed valideerima. tähemärke, millel on rakendatava Sobimatuid andmeid ei tohi olla interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja võimalik sisestada. filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut. Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada. Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus Andmekvaliteet NA-123 neid vaadata või muuta (isiku ja standardid õiguste, mitte rolli õiguste kontroll) 23 Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb Andmekvaliteet lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi NA-124 ja standardid Jaanuari 2008. a määrusest nr teenusega. 11 "Klassifikaatorite süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit. Kasutaja poolt sisestatud Andmekvaliteet NA-125 andmed tuleb enne välja Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu ja standardid asemel whitelistingut. kuvamist filtreerida. Kui rakendusel tekib päringu Andmekvaliteet töötlemisel tehniline viga, siis Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: NA-126 ja standardid peab vastama süsteemi-infot XXXXX". mittesisaldava veateatega. Kogu rakenduse Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel Dokumentatsioo NA-127 dokumentatsioon peab olema kolmanda osapoole komponentide (mis pole n kirjutatud eesti keeles. kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon. Rakenduse dokumentatsioon Dokumentatsioo peab vastama RIK NA-128 n dokumentatsiooniplaani nõuetele. Iga uue versiooniga peab alati Dokumentatsioo välja tooma versiooni Release notes peab kajastama kõiki NA-129 n muudatuse kirjeldused (release muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel. notes). Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad Arendajale antakse selleks õigused RIK-i NA-130 Versioonihaldus olema versioneeritud vastavalt koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA versioone. dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat. Arendaja peab veenduma, et Paralleelse arendamise puhul võetakse igal NA-131 Versioonihaldus teeb muudatusi aktuaalsesse hommikul RIK koodihoidlast viimane seis koodi. koodist. Kõik rakenduste tellijale lepingujärgsete üleantavate Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad üle anti õige arendaja signeeritud, mitte kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud olema varustatud arendaja versioon. esindaja digiallkirjaga. 24 Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral NA-133 Versioonihaldus kasutatakse RIK vigadehalduse Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti. keskkonda. Kui veebirakenduses või Puhas link on inimloetav, tähendust omav, veebilehel on linke, mida paraja pikkusega, tekstiline (erandina NA-134 Versioonihaldus kasutajad näevad või millele lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja nad saavad viidata, peavad ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema need olema puhtad lingid. unikaalne link. Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi Paigalduspaketi NA-135 ainult minimaalse rakenduse sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik kooste käitamiseks vajamineva rakenduse käitamiseks. failikomplekti. Kooste kirjelduste alusel Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus Paigalduspaketi valmivat paigalduspaketti peab rakenduse jooksutamiseks uues serveris, NA-136 kooste olema võimalik liigutada tuleb see tingimata just sealsamas kokku erinevate serverite vahel. kompileerida. Lähtekoodi kompileerimine Paigalduspaketi peab olema teostatav ka Selle nõude täitmise võimaldamiseks on NA-137 kooste Interneti ühenduse puudumise RIK-is kasutusel sisemised tarkvarakomponentide repod. korral. Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid Administraator peab saama veenduda NA-138 kooste ei tohi olla kompileeritud. skriptide sisus. 25
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →