PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 260967
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine
Pakkumus: 418630
Ettevõtja: OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (10827700), roll: peapakkuja
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Hooldus- ja lisaarendustööde tunnihind
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt
vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR/h 50,000 50,000 20 60,000
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 50,000
Maksumus kokku KM-ga: 60,000
Koostatud 13.03.2023 11:44:38 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
5575281/general-info
1/2
PAKKUMUS
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 260967
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine
Pakkumus: 418630
Ettevõtja: OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (10827700), roll: peapakkuja
AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx)
Vastus: 1_1_PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.pdf
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse
"Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse
seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas ärisaladus on määratletud (ja selle sisu vajadusel täpsustatud) vormil PAA1? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
Koostatud 13.03.2023 11:44:38
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info
2/2
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD.
Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele
alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate
näitajatele, kes on:
1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest
isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus;
2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu
üksuse omandis;
3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku
juhiste alusel.
Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel
tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr
833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib
olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele
alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate
näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud
ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50%
ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3.
punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste
alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
Koostatud 13.03.2023 11:44:38
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info
Lihthanke „e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine " (260967) pakkumuse juurde
Pakkuja
Nimi OSAÜHING INVERSION SOFTWARE Registrikood 10827700
Pakkuja poolt viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud ja käesoleva riigihanke hanketeate alajaotuse „Tehniline ja kutsealane
suutlikkus“ punktis 1 sätestatud tingimustele vastavad lepingud on:
Lepingud
Andmed, mis võimaldavad hinnata lepingu Lepingu Lepingujärgsete
Teise lepingupoole nimi ja Lepingu liik ja vastavust hanketeate alajaotuse „Tehniline ja sõlmimise põhikohustuste
kontaktandmed eseme kirjeldus kutsealane suutlikkus“ punktis 1 sätestatud kuupäev täitmise kuupäev
tingimustele (pp.kk.aaaa) (pp.kk.aaaa)
Arenduslepingu maksumus ilma käibemaksuta
üle 60 000 EUR.
Arendusleping
Registrite ja Infosüsteemide Arendusplatvormina on kasutatud Pythoni
E-arveldaja
Keskus arendusplatvormi. 23.07.2021 23.12.2021
arenduste
Riigihange 238433 Programmeerimiskeel on Python.
tellimine
Rakendus omab graafilist kasutajaliidest.
Andmebaasiplatvorm on PostgreSQL
1/2
PAKKUMUS
KÕRVALDAMISE ALUSED JA
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
Viitenumber: 260967
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus
(70000310)
Hange: e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine
Pakkumus: 418630
Ettevõtja: OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (10827700), roll: peapakkuja
KÕRVALDAMISE ALUSED
RHS § 95 LG 1 TULENEVAD KÕRVALDAMISE ALUSED
Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja:
1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel
on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud
kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse,
terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest;
2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel
on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud
riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase
Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu
määrast väiksema töötasu maksmise eest;
3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel
on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud
laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;
4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt;
5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.
(RHS § 95 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kinnitame, et pakkujal puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise alused
Vastus: Jah
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
TEHNILINE JA KUTSEALANE PÄDEVUS
Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 1 (üks)
juriidilise isikuga sõlmitud leping, mille maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 60 000 EUR.
Leping peab vastama järgmistele tingimustele:
1) arendusplatvormina on kasutatud Pythoni arendusplatvormi,
Koostatud 05.03.2023 22:00:19
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info
2/2
2) programmeerimiskeel on Python,
3) peab omama graafilist kasutajaliidest,
4) andmebaasiplatvorm peab olema PostgreSQL.
- Pakkuja või taotleja esitab olulisemate lepingute nimekirja (vorm KVT1) koos teiste
lepingupoolte väljaantud tõendite või
kinnitustega nende nõuetekohase täitmise kohta (vorm KVT1-A). Kõik nimekirjas märgitud
lepingud peavad olema täidetud
(täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Oluliste lepingute nimekiri (vorm KVT1 ja KVT1-A Olulisemate lepingute nimekiri.docx)
Vastus: 1_1_KVT1 ja KVT1-A Olulisemate lepingute nimekiri_10827700.pdf
Kokkuvõtlikud kinnitused
Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest.
Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid
hankijale esitada.
Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed
on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad.
Kinnituse andja nimi: Indrek Järve
Koostatud 05.03.2023 22:00:19
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5575281/general-info
PAA1: AVALDUS HANKEMENETLUSEL OSALEMISEKS
PAKKUJA
OSAÜHING INVERSION
Nimi SOFTWARE Registrikood 10827700
PAKKUJA KONTAKTISIK
Telefoni number, 58 058 966
Isiku nimi INDREK JÄRVE elektronposti aadress
[email protected]
ANDMED LEPINGUS
Lepingu Alus lepingu SEADUSEST TULENEV
allkirjastaja nimi INDREK JÄRVE allkirjastamiseks ESINDUSÕIGUS
Lepingu allkirjastaja ametinimetus JUHATUSE LIIGE
INDREK JÄRVE
JUHATUSE LIIGE
Pakkuja kontaktisikud lepingu täitmisel
(nimi, ametinimetus, telefoni number, 58 058 966
e-posti aadress)
[email protected]
Käesolevaga kinnitame, et
• võtame üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitame pakkumuse üksnes kõigi
nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi;
• meil on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused;
• meil on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste
esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks. Kinnitame, et kõik
tüüptingimused lepingus on meile arusaadavad ja mõistetavad.
ÄRISALADUS PAKKUMUSES EI
PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg alates pakkumuse avamise tähtpäevast 3 kuud
HANKELEPING NR 2/11-23
Tallinnas, 2023
ERITINGIMUSED
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,
keda esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,
ja
OSAÜHING INVERSION SOFTWARE (registrikoodiga 10827700) asukohaga Kaluri tee 8-25, 74001
Viimsi vald, Harjumaa, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Indrek Järve, edaspidi Täitja,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Vastavalt riigihankes „e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste tellimine“ (viitenumber 260967)
esitatud edukaimale pakkumusele ning käesolevas Lepingus sätestatule teostab Täitja
raamatupidamistarkvara e-arveldaja hooldustöid ja lisaarendusi vastavalt esitatud tellimustele ning
täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö).
1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita Lepingu eesmärgid käesolevas Lepingus ja
seonduvates õigusaktides sätestatud tingimustel ja mahus.
2. Hind ja maksetingimused
2.1. Lepingu hind on maksimaalselt 71 999 eurot. Lepingu hind moodustub tellitud hooldus- ja
lisaarendustööde hinnast. Tellija ei ole kohustatud tellima Töid Lepingu maksimaalse hinna ulatuses.
2.2. Hooldus- ja lisaarendustööde tunnihind on 60,00 eurot.
2.3. Lepingus toodud hinnad sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu.
2.4. Tellija tasub Lepingu alusel teostatud Tööde eest Lepingu lisades sätestatud korras.
3. Tööde tellimise protseduur
3.1. Tellija kontaktisik esitab Täitja kontaktisikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse
hooldustööde või lisaarenduse soetamiseks.
3.2. Tellimus sisaldab järgnevaid pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi:
3.2.1.kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks:
3.2.1.1. tehniline kirjeldus; tööde teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus.
3.2.2.pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega;
3.2.3.pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega.
3.3. Täitja on kohustatud esitama omapoolse pakkumuse täpsustuse lähtudes tellimuses märgitud
andmetest või esitama põhjenduse tellimuse täitmise võimatuse kohta. Pakkumuse täpsustus peab
sisaldama:
3.3.1.kõiki tellimuses nõutud andmeid;
3.3.2.juhul, kui tellimuses nõutud, tuleb pakkumuses esitada ka lähteülesandes kirjeldatud
funktsionaalsuse detailseks analüüsiks, realiseerimiseks, testimiseks ning
dokumenteerimiseks kuluv aega arendustundides; infosüsteemiga seotud infosüsteemide
tööks vajalike tarkvarakomponentide täienduste kirjeldus;
3.3.3.ajahinnangut kalendripäevades pakkumuse aktsepteerimisest Tellijale Tööde üleandmiseni;
3.3.4.pakkumuse maksumust koos käibemaksuga (eurodes);
3.3.5.pakkumuse täpsustuse jõusoleku tähtaega.
3.4. Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse Tellija poolt, kui see vastab tellimuses kehtestatud
tingimustele (sh tööde teotsamise soovitav ajaperiood ja eeldatav maksumus).
3.5. Täitja alustab tellimuse täitmist, kui Tellija on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kinnituse pakkumuse täpsustuse sobivuse kohta.
3.6. Pakkumuse täpsustuse koostamiseks kulunud aega ei käsitleta hooldustöö/lisaarendusena ja
nimetatut ei tasustata.
3.7. Tellimuse täitmise ajal on Täitjal õigus küsida Tellijalt täiendavat infot tellimuse kohta.
4. Lepingu jõustumine ja kehtivus
Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt ning kehtib 24 kuud või kuni Lepingu
maksimaalse hinna täitumiseni.
5. Lepingu dokumendid
5.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu
allkirjastamisel on lepingu Lisad järgmised:
5.1.1.Hankelepingu üldtingimused Lisa nr 1;
5.1.2.Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;
5.1.3.Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;
5.1.4.Pakkumus Lisa nr 4.
5.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt
tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool
allolevas loetelus) on järgmine:
5.2.1.Eritingimused;
5.2.2.Hankelepingu üldtingimused;
5.2.3.Tehniline kirjeldus;
5.2.4.Pakkumus.
Käesoleva lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus lepinguga ja selle
lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
Täitja:
Tellija:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Rivo Reitmann Indrek Järve
Direktor Juhatuse liige
OSAÜHING INVERSION
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
SOFTWARE
2
Hankeleping nr 2/11-23
Lisa nr 1
HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED
Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.
1. Definitsioonid
Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
1.1. Tarkvara – Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-,
rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või
adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide
täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana.
1.2. Infosüsteem – infosüsteemina mõistetakse käesolevas lepingus raamatupidamistarkvara e-
arveldaja.
1.3. Seadmed – Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud
tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks.
1.4. Telekommunikatsioonid – Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise
telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja
protseduure.
1.5. Asukoht – Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid,
telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija
test-, arendus-, ja toodangukeskkond).
1.6. Puudus ja viga – Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara
ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine
katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane
kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud.
1.7. Hooldus – Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa
arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse,
jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja
versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus
sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele,
eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. Lepingu raames
teostatavate hooldustööde täpsemad tingimused on fikseeritud lepingu lisades.
1.8. Lisaarendus – Lisaarendus tähendab raamatupidamistarkvara e-arveldaja eesmärgipärase
funktsioneerimise tagamiseks teostatavaid töid, mis sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni,
süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist ning raamatupidamistarkvara e-arveldaja lähtekoodi
programmeerimist. Lisaarenduste tellimise protsess on fikseeritud lepingu lisades.
1.9. Toodangukeskkond – Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või
arenduskeskkond.
2. Hind
2.1. Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära eraldi.
2.2. Lepingu hind väljendatakse eurodes.
2.3. Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta
päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal
ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel
kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on õigus
nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus.
3
3. Maksmine
3.1. Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena.
3.2. Arve esitatakse kvartaalselt arve esitamisele eelneval kvartalil Tellija poolt aktiga vastu võetud Tööde
eest.
3.3. Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.3.1. info arve esitaja kohta;
3.3.2. info maksja kohta;
3.3.3. viide Lepingule;
3.3.4. käibemaksukohustuslase number;
3.3.5. vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;
3.3.6. käibemaks;
3.3.7. kogusumma.
3.4. Tellija tasub arve Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui
30 kalendripäeva.
3.5. Ettemakseid Tellija ei teosta.
3.6. Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt
vastuvõtmist.
3.7. Tellijal on õigus lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata
lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.
3.8. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale
tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.9. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud
kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet
lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga
asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.
4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib
olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest.
4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja
mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.
4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist
ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
5. Teated ja kirjavahetus
5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.
Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga
mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2
tööpäeva jooksul.
5.3. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele
ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
4
5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;
5.3.2.e-posti või telefoni teel saadud teate saamist on kinnitatud e-posti teel.
6. Asukoht
6.1. Täitja peab andma lepingu täitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete
kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et
objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks
vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks,
et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist.
Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole
Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema
pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija
eeldada, et neid ei nõuta.
6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.
6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja
viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik
ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku
ajapikendust.
6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.
6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,
sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.
6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja
turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride
kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.
7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist
mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused
tühised.
7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused või kontaktisikute vahetused lepitakse
kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Poolte õiguskaitsevahendid
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning
Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste
korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid
õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest
õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad
ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti
Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.
8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:
8.4.1. Pool ei täida mis tahes lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt lepingust tuleneva
vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil lepingust tulenevaid kohustusi;
8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija
5
seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija
kaotab Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmise vastu huvi;
8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.5. Täitja rikub personaliga seonduvaid tingimusi;
8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud õigused
(sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused);
8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad
arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise;
8.4.8. Pool on rikkunud intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid
kohustusi;
8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
8.4.12. Tellija on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)
kalendripäeva.
8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Töö hinnast iga
vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja
puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue
ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.
8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku
rikkumise korral.
8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada
leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14)
kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on
leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma
seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt
nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest
tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks
vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;
8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja
teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda
vastuvõtmisest ning leping lõpetada;
8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda.
8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut
rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
9. Standardid, liidesed ja ühilduvus
9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud
süsteemide talitluses.
9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku
ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos
mistahes teiste Lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning
lepingus sätestatud keskkonnas.
9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,
sideprotokolle jms.
6
10. Dokumentatsioon
10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.
10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on
vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada,
hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.
10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt
mõistetav.
10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist
infokandjat.
11. Üleandmine ja vastuvõtmine
11.1. Täitja esitab Tellijale iga kvartali esimeseks tööpäevaks üleandmise akti eelneva kvartali jooksul
teostatud tööde kohta, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud tööde
detailiseeritud nimekiri, vajaduse korral neis esinevad puudused, ning tööde teostamiseks kulunud
aeg tundides.
11.2. Täitja peab Tellijat üleandmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on
Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist.
11.3. Töö üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
11.4. Tellijal on 20 tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud töö(de) lepingutingimustele
vastavust.
11.5. Juhul, kui Tellija leiab, et töö ei vasta lepingutingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat
töös avastatud puudustest ja keeldumisest tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama
Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku
leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja.
11.6. Täitja annab Tellijale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle tööde kohta koostatud
dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tellimuses esitatud
nõudmistele.
11.7. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. Täitja esitab
Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.
11.8. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.9. Kui töö või mistahes töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud
korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. Tellija nõudmisel viib
kordustestid läbi Täitja.
11.10. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.
11.11. Puudustega üle antud tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise
lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi lepingus sätestatud korras ja määrades.
11.12. Vastuvõtmiseks valmis töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi
vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi iseenesest ega kohusta töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul,
kui töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse
muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev ja teostatud Töö detailiseeritud nimekiri.
11.13. Töö või töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas
kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava töö või töö etapi
toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja
Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale töös või töö
etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne töö või töö etapi
toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.
11.14. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda
välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki
Lepingus ettenähtud kohustusi.
7
11.15. Täitja vastutab töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.
12. Garantii
12.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Töö kogumina
vastuvõtmisest.
12.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 12.6 toodud juhtumitel.
Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest
asjaolust teada saamist.
12.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu
punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt.
12.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,
telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel
toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.
12.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on
kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt Lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal.
12.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:
12.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;
12.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi
raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele
hooldus- ja lisaarendustööde tunnihinna alusel.
12.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,
v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.
13. Load ja litsentsid
13.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija
teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut
viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
13.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba
või litsentsi.
13.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või
muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.
13.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.
Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub
Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.
14. Riski üleminek
14.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle lisaarenduste vastuvõtmisel, samuti
hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta lisaarenduste üleandmisele peab
kaasa aitama.
15. Intellektuaalne vara
15.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud
varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud
lepingujärgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel
isikutel nõudeid.
15.2. Lepingu alusel välja töötatud ja Tellijale üle antud Töö (teose) omandiõigus ja kõik autori varalised
õigused ning muud intellektuaalse omandi õigused lähevad vastuvõtmise akti allkirjastamise järgselt
8
tervikuna Tellijale. Samuti annab Täitja Tellijale ainulitsentsi isiklikele autoriõigustele. Nimetatud
õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm.
15.3. Tellijal on õigus teha Töös (teoses) ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi, teost
piiramatult kopeerida, muuta, edasi anda (alllitsentse anda) ning saadud teost kasutada ja levitada või
teostada teose ja selle osade suhtes muid autori varalisi ja isiklikke õigusi.
15.4. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,
mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
15.5. Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omand, autori- ja muud õigused
kuuluvad Tellijale.
15.6. Tellijal on omandiõigus materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel Tellijale Töö (teos)
edastatakse.
15.7. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis
võimaldab Tellijal sellest aru saada.
15.8. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes
kolmandatele isikutele ja asutustele.
15.9. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.
Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.
15.10. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud
keskkonnas, toel või formaadis.
15.11. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest
teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik varalised õigused üle anda.
15.12. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide
(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab,
et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille
kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või
alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel
kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa
täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi
Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.
16. Personal
16.1. Lepingus kirjeldatud Töid teostavad Lepingus nimetatud isikud isiklikult vastavalt Lepingus
sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
antud nõusolekul.
16.2. Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse
kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:
16.2.1. Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või
muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
16.2.2. Lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt
Lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema
Lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab Lepingu korrektset ja õigeaegset
täitmist.
16.2.3. Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
16.3. Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.
16.4. Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.
16.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud
kehtiv karistus.
16.6. Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.
Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva Lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või
9
kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija
töötajale.
17. Kolmandad isikud
17.1. Pooled võivad loovutada Lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on
kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.
17.2. Pooled ei või oma Lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isiku ilma teise poole sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.
17.3. Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma Lepingujärgsete kohustuste
täitmisel.
18. Auditeerimine
18.1. Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole
vajalik teise poole luba.
18.2. Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.
Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada
probleemide lahendamise protsessi.
18.3. Täitja peab täpset arvet Lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele
kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.
18.4. Audiitorit kaasanud poolt tagab, et käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus
jääb audiitorit kaasanud poolele.
18.5. Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.
18.6. Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.
19. Õigustest loobumine
19.1. Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise
nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes Lepingujärgsetest
õigustest loobumist või nende tühistamist.
20. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
20.1. Täitja on kohustatud:
20.1.1. tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)
konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule
ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
20.1.2. tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise
käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja
lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega
võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
20.1.3. ei edasta punktis 20.1.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
20.1.4. kasutama ja töötlema punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks
ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet
töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat
vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise
avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;
20.1.5. võimaldab juurdepääsu punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele,
10
kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud
ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase
koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile
kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;
20.1.6. kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust
puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid
eeskirju.
20.1.7. kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise;
juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse
takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:
a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis,
samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid
salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele
andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või
kustutamist;
g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate
seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
20.1.8. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis
20.1.1 ja/või 20.1.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 20.1.7. ja selle
alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib
põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast
sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:
a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab
lisateavet;
c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude
leevendamiseks;
d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi
ja potentsiaalseid ohte;
e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid
(Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid
andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise
kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.
20.1.9. Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 20.1.8.nimetatud
rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,
sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja
leevendamiseks;
11
20.1.10. kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 20.1.2. nimetatud isikuandmed ja
nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
20.1.11. teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud
kohustuste täitmise tõendamiseks;
20.1.12. võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab
nendesse;
20.1.13. kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis
20.1.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele
andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid
toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine).
20.2. Käesoleva lepingu punktis 20.1.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni
avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.
20.3. Käesoleva lepingu punktides 20.1.1. ja 20.1.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on
tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.
20.4. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või
juhised isikuandmete töötlemiseks.
20.5. Kõik käesoleva lepingu punktides 20.1. – 20.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele
isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või
juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.
21. Avalikud suhted
21.1. Pooled ei tegele seoses Lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele
meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul
nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.
21.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab Täitja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab
oma Lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
22. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine
22.1. Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
22.1.1. Täitja ei täida Lepingut;
22.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja
poolseid kohustuste rikkumisi;
22.1.3. Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab
segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.
22.2. Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:
22.2.1. Tellija ei täida Lepingut;
22.2.2. Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab
segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.
22.3. Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on õigus
nõuda tasu täidetud kohustuste eest.
22.4. Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise
korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja
poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või
muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses
sätestatud korras.
22.5. Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava
hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse
esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.
22.6. Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.
12
23. Vääramatu jõud
23.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
23.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes
tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
23.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
23.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
23.2.3. asjaolu ettenägematus;
23.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus.
23.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise
perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui
vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui
60 kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
24. Kehtiv seadusandlus
24.1. Lepingule ning kõikidele Lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
25. Vaidluste lahendamine
25.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja
selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
25.2. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida
lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
25.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
13
Hankeleping nr 2/11-23
Lisa nr 2
PERSONAL JA KONTAKTANDMED
1. Tellija esindaja ja kontaktisikud
1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide
allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse tiimi tiimijuht Aleksandr
Beloussov (tel: 5830 3370, 663 6533, e-post:
[email protected]) või tema ametlik
asendaja.
1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja
tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse tiimi
tiimijuht Aleksandr Beloussov (tel: 5830 3370, 663 6533, e-post:
[email protected]) või
tema ametlik asendaja.
2. Täitja esindaja ja kontaktisikud
2.1. Täitja esindajaks on juhatuse liige Indrek Järve (tel: 58 058 966, e-post:
[email protected]).
2.2. Täitja kontaktisik on juhatuse liige Indrek Järve (tel: 58 058 966, e-post:
[email protected]).
3. Personali nimekiri
3.1. Tellija personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
Aleksandr
1. Tiimijuht
[email protected]
Beloussov
2. Tatjana Tiks e-arveldaja haldur
[email protected]
3. Kaido Vetevoog Ärianalüütik
[email protected]
3.2. Täitja personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
1. Indrek Järve Arendusjuht
[email protected]
2. Ivo Russak Süsteemiarhitekt
[email protected]
4. Kontaktandmed
Tellija kontaktandmed on: Täitja kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus Osaühing Inversion Software
Registrikood: 70000310 Registrikood:
Lubja tn 4 Kaluri tee 8-25
19081 Tallinn 74001, Viimsi vald, Harju maakond
Telefon: 663 6300 Telefon: 58 058 966
14
Hankeleping nr 2/11-23
Lisa nr 3
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
„e-arveldaja hooldusteenuse ja
lisaarenduste tellimine“ hanke tehniline
kirjeldus
(260967)
2023
1. Hanke eesmärk ja üldinfo
1.1. Käesoleva hanke eesmärgiks on e-arveldaja hooldusteenuse ja lisaarenduste
tellimine 24 kuuks.
1.2. Hanke eeldatavaks maksumuseks on 59 999 eurot (km-ta).
1.3. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde
teostamisega hankelepingu sõlmimisest 1 kuu jooksul ja nimetatud tingimusega
tuleb pakkujatel pakkumust esitades arvestada.
1.4. e-arveldaja on raamatupidamistarkvara alustavale ja väikeettevõtjale, mille abil
saab kliente hallata, arveid luua, palkade maksmist korraldada ja aruandeid
genereerida ning esitada. Väikeettevõtja vajadustest lähtuvalt on e-arveldaja üles
ehitatud nii lihtsalt ja arusaadavalt, kui võimalik. Ettevõtjaid aitavad igapäevatöös
viis suuremat moodulit: Arveldamise moodul, Raamatupidamise moodul,
Aruandluse moodul, Personali moodul ning Seadistuste moodul.
1.5. e-arveldaja on avalikule sektorile partneriks, pakkudes tasuta e-arvete
saatmisvõimalust kõigile Eestis registreeritud äriühingutele, MTÜ-dele ja
sihtasutustele. e-arveldajas on olemas e-arvete vahendamiseks adapterserver, mis
pakub liidestamisvõimalust nii e-arve operaatoritele kui ka teistele
majandustarkvaradele. E-arve operaatoritega liidesed moodustavad ühtse e-arvete
roamingvõrgu, mille tulemusel kõik e-arveldaja kliendid saavad e-arveid saata ka
teiste operaatorite klientidele ning ka nende klientidelt e-arveid vastu võtta.
Majandustarkvarad, kes on liidestanud ennast e-arveldajaga e-arve adapteriga,
saavad oma klientidele pakkuda e-arveldaja teenuseid, mis võimaldavad nii e-
arvete saatmist kui ka vastuvõtmist kõigi Eesti e-arvete vahendajate vahel. e-
arveldaja roamingvõrgus liigub igakuiselt sadades tuhandetes e-arveid.
1.6. e-arveldajas on rakendatud ISKE klassile vastav turvaklass K2T2S1.
1.7. e-arveldajas on rakendatud järgmised tehnoloogiad: PostgreSQL, Python.
1.8. Peamised tellitavad tööd on e-arveldajas lahendamist vajavad tarkvara/e-arve
adapteri lisaarendused (nt seaduse muudatuse tulemusel, kasutaja
tagasiside põhjal vms) ehk tööd, mis on seotud süsteemide pisitäiendustega,
protsesside, funktsionaalsuste ning teenuste optimeerimisega.
1.9. 2023. aastal on suurematest töödest planeeritud Peppoliga integratsioon, sh võtta
e-arveldajas ning e-arveldaja e-arve adapteris kasutusele EU e-arve (BIS3)
formaat.
2. Tööde teostamise tingimused
2.1. Pakkuja peab hankelepingu kehtivuse perioodil teostama e-arveldaja hooldustöid
ja lisaarendusi, sh pakkuma hankijale tehnilist konsultatsiooni ja viima läbi analüüsi
pakkumuses fikseeritud tunnitasude alusel.
2.2. Tööde teostamises lepitakse iga kord kokku. Tööde teostamiseks saadetakse
pakkujale konkreetsed ülesanded/tööd, mida soovitakse tellida, lepitakse kokku
tööde maht ning teostamise tähtaeg.
2.3. Hankija annab pakkujale tööde tegemise vajadusest teada kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (e-post, Skype, JIRA ticket).
2.4. Pakkuja meeskond peab olema vajadusel valmis viibima tööl RIK-i ruumides,
minimaalne etteteatamise aeg RIKi kontaktisiku poolt on kaks tööpäeva.
2
2.5. Tööde eest tasumine toimub kvartaalselt – pakkuja esitab iga kvartali möödudes
hankijale arve aktiga vastu võetud tööde eest. Arve summa suuruseks on kvartalis
teostatud tööde maht.
2.6. Täpsem tellimuste esitamise kord sätestatakse hankelepingus.
2.7. Pakkuja poolt teostatavatele lisaarenduse töödele kehtib garantii 12 kuud alates
töö vastuvõtmisest.
2.8. Pakkujal võib hankelepingu täitmisel olla vajalik töödelda isikuandmeid.
Töödeldavateks andmeteks on tavalised isikuandmed. Kui hankijal on võimalik
andmed anonümiseerida, siis hankija anonümiseerib andmed.
3. e-arveldaja ülevaade
3.1. Sissejuhatus
e-arveldaja loomisega alustati 2012. aastal. Toodangu keskkonda on tarkvara jõudnud 9.
aprillil 2014. Tarkvara arendusprotsessina kasutatakse agiilset arendusprotsessi.
Arendustööde vaheseise tutvustatakse hankijale jooksvalt projekti töörühmades ning
demokeskkonnas, milles on hankijal võimalus jälgida jooksvalt tarkvara funktsionaalsuste
seisu.
3.2. Arhitektuurne lahendus
Infosüsteemi arhitektuuriline lahendus on järgmine:
Andmekasutus
Klassifikaatorite
ja üldandmete Välised
CentOS 8 replikatsioon
CentOS 8 CentOS 8 andmekogud
Andmekasutus
PostgreSQL 13 PostgreSQL 13 Python/WSGI
Andmekasutus
Andmekasutus
Turvaserver
Sisuandmete
replikatsioon (lepingud,
volitused, ettevõtjate
üldtabel)
E-arve
teenusepakkujad,
digiteerijad jms
Infosüsteemi serverite operatsioonisüsteemina kasutatakse CentOS 8 distributsiooni.
Rakenduskihis kasutatakse infosüsteemi realiseerimiseks Python programmeerimiskeele
versiooni 3.9 ning Apache 2 veebiserveritega liidestutakse WSGI spetsifikatsiooni kohaselt
3
kasutades mod_wsgi tarkvara. Nimetatud tarkvarakomponendid sisalduvad vaikimisi CentOS
8 distributsioonis alates RHEL 8.4 samaväärsest versioonist (Application Stream python3.9,
retirement date May 2024).
Rakenduskiht koosneb ühest kuni N-st rakendusserverist. Kui kasutusel on enam kui üks
rakendusserver, peab süsteemi ees paiknema koormusjaotur, mis vahendab rakenduskihi
serveritesse edastatavaid päringud. E-arveldajas on rakendatud ka CloudFlare kaitse.
Andmebaasimootorina kasutatakse PostgreSQL 13 andmebaasi. Replikatsioonimootorina
kasutatakse proxy ja shard andmebaaside vahel andmete sünkroniseerimiseks PostgreSQLi
sisseehitatud logical replication vahendit. PostgreSQL replikatsiooni nõuetest tulenevalt
peavad proxy ja shard(ide) loogilised andmebaasid asuma minimaalselt erinevates
PostgreSQL paigaldus-instantsides (1 proxy, vähemalt 1 shard(ide)le), soovitatavalt aga eraldi
virtuaal- või füüsilistes serverites.
Andmebaasikiht koosneb:
ühest „proxy“ andmebaasist, mis sisaldab klassifikaatoreid, süsteemi üldseadistusi,
andmebaasi-sequence objekte ning shard-andmebaasidest kokku migreeritud
käideldavuse tagamiseks vajalikke andmeid (ettevõtjad, lepingud, volitused);
ühest kuni N-st „shard“ andmebaasist, mis sisaldab kõiki ettevõtja raamatupidamisega
seotud andmeid. Iga ettevõtja andmed asuvad terviklikult ühes konkreetses shard
andmebaasis, mis tuletatakse ettevõtja registrikoodist ja andmebaasi ettevõtja kirje
primaarvõtmest.
3.3. Sõltuvused ja liidesed teistesse süsteemidesse
Raamatupidamise tarkvara sõltub järgmistest teistest infosüsteemidest:
E-postiserver väljuvate mailide edastamiseks (informatiivsed kasutajatele, veateavitus
halduritele)
X-tee turvaserver väliste andmekogudega suhtlemiseks, sh:
o Äriregistri andmekogu ettevõtjate andmete ja esindusõiguste pärimiseks (x-
teev6)
o Äriregistri majandusaasta aruannete portaali andmekogu aruannete
edastamiseks (x-teev6)
o Äriregistri e-arvete SOAP teenused e-arvete seoste pärimiseks
o Maksuameti mkrliides andmekogu deklaratsioonide andmete edastamiseks
o Maksuameti tor andmekogu töötajate andmete pärimiseks
o Telema DHX e-arve vahendamisteenus
Maksuameti infosüsteemi (HTML-)veebiteenused:
o viitenumbri pärimiseks
o käibemaksukohuslase numbri pärimiseks
Euroopa keskpanga valuutakursside info XML failina päevaste valuutakursside
pärimiseks
Otse liidestused e-arve operaatoritega
Pensionikeskuse (HTML-)veebiteenused:
o Isiku pensioniliitumisinfo pärimiseks
Maaameti aadressiotsing In-ADS
3.4. Süsteemi töövoog
Süsteemi peamine komponentide tasemel töövoog on järgmine:
4
HTTPS
Internet HTTP
Internet WSGI
Memcached API
PostgreSQL
HTTPS
1. Kasutaja
8. Kasutajale
päring
edastatakse vastus
infosüsteemi Load balancer
Proxy
HTTP HTTP
Load balancer HTTP
Proxy
2. Päringud Apache Apache Apache
suunatakse
7. Rakenduskiht
rakenduskihti
koostab kasutajale
vastuse WSGI WSGI WSGI
Apache Apache
3. Rakendus- WSGI dispatcher WSGI dispatcher WSGI dispatcher
WSGI WSGI
klaster pärib
dispatcher dispatcher 6. Vahemälukiht
andmeid
tagastab andmed
memcached
klastrist
Memcached Memcached
pool pool Memcached Memcached Memcached
pool pool pool
Memcached Memcached
5. Andmebaas
4. Kui andmeid pool pool tagastab andmed,
vahemälust ei need
leita, pöördutakse salvestatakse
andmebaasi poole vajadusel ka PostgreSQL PostgreSQL
PostgreSQL PostgreSQL vahemälukihti “proxy” “shardN”
andmebaas andmebaasid
Äriloogiline töövöög, mis leiab aset rakenduskihis, sõltub konkreetsest päringust ja seda
hõlmavast kasutusjuhust. Tüüpstsenaariumid jagunevad kaheks:
Kasutaja autentimine sidussüsteemist (Äriregistrist) – rakenduskiht saab
sidussüsteemilt digiallkirjastatud autentimispaketi, mille alusel tuvastatakse isik.
Rakenduskiht pärib ettevõtja seosed (kas memcached puhvrist või üle X-tee,
puhverdades vastuse) ning loob kasutajale sessiooni. Kasutajale kuvatakse süsteemi
avaleht.
Kasutaja poolt infosüsteemi sisuline kasutamine – rakenduskiht saab kasutaja
brauserist info käivitatava teenuse kohta (URL) ja selle sisendid (GET või POST
meetodil edastatavad parameetrid). Rakenduskiht teostab sisendile vastavad
toimingud ja tagastab kasutajale sobiva vastuse (HTML leht, fail, JSON vastus vms).
4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus
Projekti tööd peavad vastama järgnevatele RIKis kehtestatud nõuetele:
4.1. Nõuded arendustele (lisa 1-1)
4.2. Nõuded testimisele (lisa 1-2)
4.3. Arendamise tavad ja töökorraldus (lisa 1-3)
4.4. Dokumentatsiooniplaan (lisa 1-4)
5
Lisa 1-1 Nõuded arendustele
Antud nõuded ei ole kohaldatavad juhul, kui arendamisel ilmneb, et nõuete järgimisel tuleb olemasolevat
süsteemi oluliselt ümber kirjutada. Nimetatud asjaolust teavitab arendaja hankijat.
Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus
Loodavate lahenduste X-tee
teenused peavad vastama RIA
Vastavus
x-tee juhendis toodud nõuetele.
NA-1 üldistele
Aluseks tuleb võtta hanke välja
standarditele
kuulutamise hetkel kehtiv
versioon.
Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist
lahendust tuleb kasutada vastaval
konkreetsele vajadusel allpool toodud
tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone.
Serverite operatsioonisüsteemina:
1) Linux RedHat Enterprise/Centos
2) Windows
Andmebaasidena:
1) Microsoft SQL
2) Postgre SQL
Vastavus Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina:
NA-2 üldistele standardtarkvara peab vastama 1) Nginx
standarditele RIK nõuetele 2) Microsoft IIS
3) Apache
Rakendusserverina:
1) Tomcat
Programmeerimiskeelena :
1) C#
2) Java
3) Python
Kui koos tarnega tarnitakse
kommertstarkvara peab selle litsents
sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi
Rakendus peab olema kirjutatud
nii, et see arvestab selle
Vastavus rakenduse poolt töödeldavatele Kuniks RIK ei ole E-ITS’le üle läinud tuleb
NA-3 üldistele andmetele määratud ISKE lähtuda viimasest kehtivast ISKE
standarditele klassi nõudeid. Aluseks tuleb versioonist.
võtta hanke väljakuulutamise
hetkel kehtiv ISKE versioon.
6
RIK põhimõte on arendada
tarkvara avatult ja avaldada
tarkvara vaba
Vastavus litsentsiga. Avaliku sektori Käesolevate tööd puhul ei ole rakendatav ->
NA-4 üldistele kohustuseks on arendada e-arveldaja puhul on tegu ainulitsentsiga.
standarditele tarkvara eelkõige avatult ja
avaldada tarkvara vaba
litsentsiga vastavalt litsentsi
nõuetele.
Rakenduse, andmebaasi ja
kolmanda osapoole
komponentide
platvorm(id)/versioon(id) Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku
NA-5 Arhitektuur
peavad olema sellised, mille leppida vahetuse strateegia.
eluea lõpp (EOL) pole
teadaolevalt vähem kui 4 aasta
pärast.
Tulevase ja olemasolevate
infosüsteemide platvormid
(rakendusserver, andmebaas, Süsteemi jõudlus peab vastama
kolmanda osapoole kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja
NA-6 Arhitektuur
komponendid) ja topoloogia lähteülesande käigus välja toodud
peab olema enne reaalse jõudlusnäitajatele.
arenduse algust Tellija
meeskonnaga kooskõlastatud.
Rakendusserver peab
võimaldama töötamist
NA-7 Arhitektuur
andmebaasiserverist eraldi
serveril.
Rakendust peab saama ilma
ümber programmeerimata Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud
NA-8 Arhitektuur
liigutada erinevate domeenide absoluutseid URL-e.
ja domeeni saitide vahel
Liideseid peab saama konfiguratsioonist
välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide
tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid
Tõrkekindluse tagamiseks tuleb peab väljastama mõistliku (võimalikult
väliseid liidestusi kasutada nii lühikese) aja jooksul ajakohase veateate.
NA-9 Arhitektuur vähe kui võimalik. Kui need Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks
kasutada asünkroonseid liideseid (näiteks
on vajalikud, siis peavad nad
Rahvastikuregistri, Maa-ameti infosüsteemi
olema võimalikult tõrkekindlad. või Google analythicsk´i töötamast
lakkamisel peab süsteemi
põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika
seda võimaldab, tööle jääma).
7
Andmevahetus riigi
infosüsteemi kuuluvate
andmekogudega ja riigi
infosüsteemi kuuluvate Kui X-tee päringut teostab inimene, siis
NA-10 Arhitektuur andmekogude vahel toimub läbi peab olema päringu päises autentinud
riigi infosüsteemi kasutaja andmed.
andmevahetuskihi (x-tee).
Avaliku teabe seaduse § 43 (9)
lõige 5.
Rakenduse testkeskkonnad
peavad olema ühendatud test
NA-11 Arhitektuur
X-teega ja arenduskeskkonnad
arendus X-teega.
Rakenduse
konfiguratsiooniparameetrid
tuleb ühte kohta kokku tuua nii, Rakendus peab neid sealt ka kasutama
et nende muutmisel ei peaks (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel
NA-12 Arhitektuur rakendust uuesti kokku kolmandatesse kohtadesse). Logimise
seaded võivad olla rakenduse
kompileerima (nt ühte
konfiguratsioonifailist eraldi ühes
tekstipõhisesse lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).
konfiguratsioonifaili,
andmebaasi tabelisse).
Rakenduse kompileerimine
(saidi taaskäivitas, Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30
NA-13 Arhitektuur konfiguratsiooni muutmine vms) sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud
sisu ja see pole kättesaadav, siis peab
peaks toimuma mõistliku aja
rakendus väljastama selle kohta selge teate.
jooksul.
Rakendus peab olema 64-
NA-14 Arhitektuur
bitine.
Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre
NA-15 Arhitektuur
kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul.
Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte
Failid peab katalogiseerima kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või
NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel fail). Failistruktuur peab olema mõistlik
(aasta, kuu, kuupäev). (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei
tohi tekitada märgatavat jõudluskadu.
Kasutatav programmeerimise
NA-17 Arhitektuur paradigma on objekt-
orienteeritud.
Andmebaasis peab kasutama indekseid või
muid meetmeid, et nõuded jõudlusele
Kõik välised võtmed (Foreign oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10
NA-18 Arhitektuur Key) peavad olema aasta pärast – vastavalt planeeritud
indekseeritud. kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb
kasutada ka ühest andmebaasist teisele
viitamisel.
8
Tuleb kasutada SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt
NA-19 Arhitektuur päringumuutujaid (Parameter andmebaasi, peab kasutama
päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu
Binding).
fragmenteerumist
Kõigis andmebaasi tabelites
peab olema defineeritud üks
NA-20 Arhitektuur
tehniline primaarvõti ja selle
nimetus peab olema „ID“.
Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord
Failid ja failide indeksid peavad eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises
NA-21 Arhitektuur olema replikeeritavad teise andmebaasis on kulukas ja seab
serveriruumi. kõrgendatud nõudmised ning piirangud
andmebaasiserveritele.
Rakendusel peab olema haldusliides, mille
Vajadus halduril teha otse kaudu rakenduse haldur saab teha
NA-22 Arhitektuur baasis haldustoiminguid peab tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri
olema viidud miinimumini. haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku
detailanalüüsi käigus.
Andmebaas peab toetama nii
külm- kui ka kuumvaru Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad
NA-23 Arhitektuur
(peegeldamist) teise andmebaasi peegeldamist (nt "failstream").
serveriruumi.
Sorteerimisreeglistik peab Tõstutundlikkus peab olema välja lülitatud
NA-24 Arhitektuur
vastama eesti keele tähestikule. ning accent peab olema sisse lülitatud.
Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.
Kirjade tekst peab olema haldurite poolt
hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem
Kui süsteem saadab veenduma, et elektronposti server võttis
elektronkirju, peab kasutama meili vastu. Kui elektronposti server millegi
NA-25 Arhitektuur
süsteemivälist RIK-i pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära
saata pärast seda kui elektronposti server
elektronposti serverit.
jälle vastab. Kirjade saatmist peab olema
võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks)
rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata.
Konfiguratsiooniparameetrite
nimed peavad olema sisulised. Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või
NA-26 Arhitektuur
Juhul kui see ei ole võimalik, viitenumber, mitte vk_seb jne.
peab kõrval olema selgitus.
Infosüsteemides on Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete
eessüsteemid (front end) ja haldamine ja võrguteenuste pakkumine.
NA-27 Arhitektuur tagasüsteemid (back end) Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja
autentimise ja autoriseerimisega.
arhitektuuriliselt selgelt
Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad
lahutatud. eessüsteemid.
Konfiguratsioonifailid peavad Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache:
olema vastavalt *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis
NA-28 Arhitektuur
rakendusserveri tüübile arendaja peab need eraldi välja tooma
vaikimisi kaitstud failid konfiguratsioonifailide listis.
9
Rakenduse failid, mida kasutaja Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data,
NA-29 Arhitektuur näha ei tohi, peavad olema App_Browsers, App_GlobalResources,
App_LocalResources, App_Themes,
vaikimisi kaitstud kaustades.
App_WebReferences
Konfiguratsioonis ei tohi olla Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis
NA-30 Arhitektuur erinevaid parameetreid, mis on kirjeldada vaid ühe korra (mitte nii, et
mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju
sama sisuga.
uuesti).
Rakendustes tohib kasutada vaid
masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad
kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi.
Kõik rakendused peavad Kõrgkäideldav lahendus peab olema
NA-31 Arhitektuur
töötama kõrgkäideldavalt. selline, mida saab samaaegselt käitada
erinevates masinates. Kasutajasessioon ei
tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi
kasutada sticky sessioneid.
Tuleb kasutada Klientrakendus ei tohi pöörduda otse
NA-32 Arhitektuur
rakendusservereid. andmebaasi poole.
Keskkonnapõhiseid muutujad
peavad olema Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid
NA-33 Arhitektuur
konfiguratsioonist arendusserveritele.
seadistatavad.
Kui kasutatakse Windows
teenuseid peavad teenuste
NA-34 Arhitektuur nimed olema serveri
administraatori poolt
konfigureeritavad.
Rakenduse äriloogika tuleb Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis
realiseerida eraldi muudab andmetabelites olevaid ja sinna
NA-35 Arhitektuur
andmebaasist sõltumatus kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid,
rakenduskihis. mis tekitavad logi.
Andmebaasis võib kasutada Ei tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilisi
vaid ISO/IEC 9075 standardiga lahendusi, mille üleviimine mõnele muule
kaetud funktsionaalsusi. Kuid andmebaasiplatvormile ei ole võimalik.
NA-36 Arhitektuur
erandina ei tohi kasutada sama
ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas
standardi osas 13 kirjeldatud
kirjutatud programmimoodulite kasutamist
funktsionaalsusi. andmebaasis.
RIK kasutab keskset autentimislahendust
(AUP). Kui mõni ärinõue välistab AUP
kasutamise, esitab RIK arendajale
lisanõuded autentimissüsteemile.
Rakendus peab kasutama
NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK Kasutatavaid autentimisviise peab olema
autentimisportaali AUP. rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse
ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse
konfiguratsioonist olema määratav kas ID-
kaardiga autenimise korral kasutatakse
OCSP või tühistusnimekirjade põhist
autentimist.
10
Uniform resource identifier
(URI) pikkus ei tohi ületada
NA-38 Arhitektuur
ühegi IS poolt toetatava brauseri Max uri < 2000.
maksimaalset lubatud väärtust.
Rakenduse teenusekirjeldus (n:
WSDL) peab olema üles Näiteks: Alajaotis definitions/types/schema:
NA-39 Arhitektuur
ehitatud nii, et see toetaks complexType defineerimisel tuleb sellele
lisada "any" element.
teenuse versioneerimist.
Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb
Rakenduse operatiivbaas peab suurte andmemahtude korral kasutada
NA-40 Arhitektuur
olema võimalikult väike. andmete arhiveerimist põhibaasist
väljapoole.
Rakendusega tarnitavad
litsentsid peavad olema EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes
NA-41 Arhitektuur
vähemalt 5 aastase lähtuda EU või RIA nõuetest.
kehtivusega.
Eraldatud peavad olema teenused, kuhu
Rakendus peab olema pöörduvad kasutajad ja need teenused,
kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid
tehniliselt osadeks jaotatud
(näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb
(tükeldatud) vastavalt loogilisele selgelt eristada muudest mitteavalikest,
NA-42 Arhitektuur jaotusele. Saadud osised sisemistest, konfigureerimis jms liidestest.
peavad olema eraldi Kui rakendusel on eraldi turvatasemega
versioneeritavad ja liidesed ametnikule ja kodanikule, peab
paigaldatavad. rakendus olema jaotatud kaheks eraldi
liidesekomponendiks ning nende mõlema
poolt kasutatavaks andmebaasiks.
Kõik dokumentide
konverteerimised ühest
formaadist teise tuleb teha
NA-43 Arhitektuur
kasutades RIK keskseid
dokumentide konverteerimise
teenuseid.
Süsteem ei tohi võimaldada
kasutajale ligipääsu süsteemi
NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile,
nagu failide täisnimed (path),
kutsepinud (stack trace) jms.
Rakendus peab olema
võimeline töötama SSL offload, vajalike kliendiparameetrite
NA-45 Arhitektuur
koormusjaoturitega varustatud edasiandmine kasutades http headereid.
taristul.
Rakenduse failidele ei tohi olla
NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui
read-execute.
11
Kui on planeeritud kasutada
Windows servereid peavad kõik
NA-47 Arhitektuur rakenduse osad (ka baas)
olema võimelised töötama
windows core serveritel.
Andmebaasis tuleb Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis
NA-48 Arhitektuur veerutüübiks määrata selleks date. Kasutada ei tohi varchar(max)
andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja
sisuliselt sobivaim andmetüüp.
vajalik.
Rakendus peab väljastama oma
NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele
n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi.
spetsifikatsioone.
Active Directory (AD)
autentimise kasutamisel peab
rakendus kasutama SAML2.0
NA-50 Arhitektuur (Security Assertion Markup Teiste standardite kasutus tuleb RIK-iga
eelnevalt kooskõlastada.
Language) ja ADFS (Active
Directory Federation Services)
standardeid.
Edasine koodi täitmine ja võimalike
veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt
ainult kliendi poolel.
Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja
autentsusekontroll teostatakse
maksimaalses võimalikus mahus
veebiserveri või proxy poolt.
ID-kaardiga (kliendi
Autentimissertifikaadil on veebiserveri või
sertifikaadiga) autentimist
proxy poolt kohustuslikult nõutav:
teostavad veebirakendused
peavad (juhul, kui sessiooni
Apache: SSLVerifyClient require;
NA-51 Arhitektuur pole algatatud) suhtlema kliendi NGINX: ssl_verify_client on;
veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert();
selleks, et saada HAProxy: verify required;
veebirakendusest Tomcat: clientAuth="true";
sisselogimiseks vajaliku koodi. jne…
Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on
nõutud kliendi autentimissertifikaat ning
server vastab veaga, peab klientrakendus
kuvama korrektse eesti keelse veateate.
NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID-
kaardiga autentimise puhuks erand
kirjutada!
Tuleb kasutada vaid RIK poolt
NA-52 Arhitektuur
ette antud captcha lahendust.
12
Rakenduste vaheline suhtlus
tuleb realiseerida läbi rest- või Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku
NA-53 Arhitektuur
soap-vms veebiteenuste või projekti käigus.
message queue.
Serveris peab olema kirjeldatud,
NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.
vastatakse.
Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või
Vigastele meiliaadressidele ei RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on
NA-55 Arhitektuur võimalik e-posti aadresse sisestada, peab
tohi kirju saata.
kontrollima nende kehtivust. Kasutaja
kontaktinfo tuleb alati valideerida.
Rakendusel peab olema CSP
NA-56 Arhitektuur
header. Vaikeväärtus on "self". Erandid tuleb kirjeldada paigaldusjuhendis.
Turvalisuse ja
Kliendi ja serveri vaheline side Tuleb arvestada tingimusega, et osad
terviklikkuse
NA-57 peab olema krüpteeritud SSL- ühendused nõuavad kahepoolset SSL
tagamisega
protokolli kasutades. autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).
seotud nõuded
Turvalisuse ja
terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul
NA-58
tagamisega kliendi arvutisse (sh küpsiseid). keelevalik.
seotud nõuded
Sessiooni lõpetamine
Turvalisuse ja
infosüsteemis (nt logi välja nupu
terviklikkuse
NA-59 vajutamine) peab serveri poolt
tagamisega
sessiooni tunnused kehtetuks
seotud nõuded
tunnistama (nt küpsised).
Kõik andmemuudatused peavad baasis
säilima. Andmete muutmisel andmeid ei
kustutata, vaid tehakse uus kirje uute
andmetega. Vana kirjed muudetakse
kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama
vähemalt järgmist informatsiooni:
Kui andmebaasis olevate 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks muutis
Turvalisuse ja (kui on);
andmete ISKE tervikluse klass
terviklikkuse 2) kasutaja, kes kirje lõi;
NA-60 on 2 või kõrgem, tuleb kõik klass
tagamisega 3) kirje loomise aeg;
2 infot sisaldavad andmebaasi 4) sessiooni-ID (kui on olemas).
seotud nõuded
kirjed ja tabelid versioneerida.
Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab
sisaldama lisaks vähemalt järgmist
informatsiooni:
1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas;
2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.
13
Kui rakenduse poolt
töödeldavate andmete
konfidentsiaalsusklass on 2 või Testandmed peavad säilitama kõik
Turvalisuse ja toodangu andmete omadused (pikkuse,
kõrgem, peab rakendusega
terviklikkuse tüübi) ja omavahelised suhted.
NA-61 kaasas olema lahendus, mis
tagamisega Toodanguandmetest testandmete tegemise
suudab toota toodangu
seotud nõuded algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt
andmetest testandmed, mis ei kooskõlastada tellijaga.
sisalda konfidentsiaalset
informatsiooni.
Schema muutmine ei ole rakenduse töö.
Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks
Andmebaasis olevate kasutatav baasi kasutaja.
Turvalisuse ja
rakenduse kontod peavad
terviklikkuse
NA-62 omama ainult minimaalselt Nõude täitmiseks vajalikud vahendid
tagamisega
rakenduse tööks vajalikke (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde
seotud nõuded
õiguseid. ja nende sisu peab olema kontrollitav.
Kontodele vajalikud õigused peavad olema
kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis.
Turvalisuse ja Rakenduse lõppkasutajatele
terviklikkuse peab olema võimalik jagada Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi
NA-63
tagamisega õigusi läbi andmebaasis defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide.
seotud nõuded defineeritud rollide.
Ligipääs rakendusse ja
andmetele tohib olla vaid
Turvalisuse ja
dokumenteeritud ning
terviklikkuse
NA-64 tellimuses kirjeldatud teid
tagamisega
mööda ja dokumenteeritud
seotud nõuded
autentimisprotseduure
kasutades.
Räsimine peab kasutama turvalist
räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool
Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab peab olema andmebaasiüleselt unikaalne,
terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid piisavalt suure bitiarvuga ja "random".
NA-65
tagamisega krüpteeritud või räsitud ja Krüpteerimata kujul ei tohi paroole
seotud nõuded soolatud kujul. salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale.
Krüpteering peab olema CBC, CRT vms
režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi.
Rakendused, kuhu saavad ligi
välised kasutajad, peavad Kindlasti peab olema kasutusel ID-kaardi
võimaldama autentimist põhine autentimine.
Turvalisuse ja
vähemalt kahe erineva Eesti riigi
terviklikkuse Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad
NA-66 poolt aktsepteeritava
tagamisega välised kasutajad autentima ennast
kaheastmelise
seotud nõuded spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud
isikutuvastuslahendusega.
AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid
Parooliga autentimist tuleb teha RIK-i sisemisse AD-sse.
vältida.
14
Turvalisuse ja
terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute
NA-67
tagamisega päringut otse kasutajaarvutist. tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud.
seotud nõuded
Veebipõhised välise IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan,
Turvalisuse ja veebilehega rakendused, mis apache puhul modsecurity või vastavat
terviklikkuse on keskmise või kõrgema ISKE tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku
NA-68 leppida tellijaga detailanalüüsi käigus
tagamisega klassiga peavad kasutama
lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest.
seotud nõuded vahendeid kaitsmaks rakendust
Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte
keelatud päringute eest. blacklistingut.
Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb
Kui rakenduse mõni ISKE klass
ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral
Turvalisuse ja on 2 või kõrgem, peab rakendus kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli.
terviklikkuse sisenemisel näitama pärast Kasutaja peab saama soovi korral
NA-69
tagamisega õnnestunud sisselogimist veenduda, kas keegi pole tema nime all
seotud nõuded eelmise õnnestunud üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja
sisselogimise aega. digi-ID-ga sisenemise ürituse
ebaõnnestunud katseid näitama ei pea.
Rakenduse kasutajaliidesest
Turvalisuse ja Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom
peab olema kasutajal avalehel
terviklikkuse built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache,
NA-70 ilma sisse logimiseta võimalik
tagamisega IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste
näha rakenduse versiooni
seotud nõuded versiooni numbrit tuleb pigem varjata.
numbrit.
Sessioonide lõpetamine tuleb
Turvalisuse ja teostada serveri poolel ja kõigil Aeg peab olema muudetav koos teiste
terviklikkuse rakendustel peab olema konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt
NA-71 pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut
tagamisega konfigureeritav
tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel
seotud nõuded kasutajasessiooni aegumise
lõpetada.
aeg.
Veebipõhiste rakenduste
Turvalisuse ja
mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne
terviklikkuse
NA-72 saadetud vormid tuleb andmebaasi salvestamist, vajadusel
tagamisega
puhastada XSS-filtriga või andmete väljakuvamisel.
seotud nõuded
eemaldada HTML-tag´id.
Veebipõhiste rakenduste poolt
Turvalisuse ja
saadetavad vormidel peab
terviklikkuse
NA-73 paiknema peidetud unikaalne Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.
tagamisega
räsi, mida kontrollitakse vormi
seotud nõuded
vastuvõtmisel.
15
Valida tohib vaid neid, mille soovituslik
kasutusaeg RIA krüptoprotokollide
elutsükliuuringu kohaselt on üle 12 aasta.
Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist
salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga
kokkuleppel kasutada algoritme, mille
soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide
elutsükliuuringu kohaselt üle 5 aasta.
Turvalisuse ja Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb
Krüpteerimise ja räside
terviklikkuse sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses.
NA-74 arvutamise korral tuleb
tagamisega Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab
kasutada tugevaid algoritme.
seotud nõuded olema vaid teadmisvajaduse
põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800-57 Key
Management Guidelinesja European
Payments Council (2017) Guidelines on
cryptographic algorithms usage and key
management.
Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik
krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja
kasutuskohad.
Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei
terviklikkuse tohi ainult lihtsa küpsisega Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi
NA-75
tagamisega lahendada (kasutada OWASP kopeerimisega ühest arvutist teise.
seotud nõuded parimaid praktikaid).
Halduritel ei tohi olla võimalik
Turvalisuse ja muuta rakenduseväliste
terviklikkuse liidestuste- ning nendega Tagada tuleb rollide lahusus:
NA-76
tagamisega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on erinevad
tööülesanded.
seotud nõuded funktsionaalsuste tehnilisi
konfiguratsioone.
Turvalisuse ja ID-kaardiga autentimisel, peab
terviklikkuse rakendus suutma vastu võtta ID-
NA-77
tagamisega kaardi sertifikaati ka HTTP Proxy tugi
seotud nõuded päises.
Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad
terviklikkuse rakendused peavad kasutama
NA-78
tagamisega RIK-i-keskset digitembeldamise
seotud nõuded teenust.
Veebirakendus peab probleemideta läbima
OWASP ASVS põhineva testi. Esmane
Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse väline turvatestimine tellitakse tellija
terviklikkuse tagamiseks (näiteks XSS, finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse
NA-79
tagamisega SQLInjection, jne) tuleb järgida arendaja poolsest tegevusest või
seotud nõuded OWASP-i parimaid praktikaid. tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija
nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist
arendajalt.
16
Toodangukeskkonna rakendus ei tohi
Turvalisuse ja Arendus peab olema sisaldada osiseid, mis on toodangu
terviklikkuse orienteeritud keskkonnas ebavajalikud või segavad
NA-80
tagamisega toodangukeskkonnas (näiteks mõeldud testimiseks
seotud nõuded toimimiseks. testkeskkonnas, arendusabiks
arenduskeskkonnas jne).
Turvalisuse ja
Ajatemplite kasutamisel
terviklikkuse
NA-81 eelistatakse Guardtime Ajatempli serveri URL peab olema
tagamisega konfigureeritav.
lahendust.
seotud nõuded
Turvalisuse ja
Rakendus ei tohi lubada ühe
terviklikkuse
NA-82 kasutajaga mitut samaaegset Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi
tagamisega ärinõuetes nõutud.
sessiooni.
seotud nõuded
Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse
tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude
täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34.
Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade
terviklust tuleb reaalajas ja hiljem
perioodiliselt (muudetava perioodiga)
valideerida. Valideerimise protsessi
Kui rakenduse tervikluse klass
Turvalisuse ja tulemusena tuleb genereerima automaatne
on T3 peavad tõestusväärtust raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri
terviklikkuse
NA-83 omavad andmed olema liidese kaudu ning mida on võimalik
tagamisega
digitaalallkirjastatud või automaatselt edastada ettenähtud e-posti
seotud nõuded
digitembeldatud. dressidele. Raport peab sisaldama infot
valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja
kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit
kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid
korrektsed. Kui tembeldamises või
allkirjastamises ilmneb viga, peab olema
võimalik hiljem katkenud kohast
tembeldamist või allkirjastamist jätkata.
Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada
andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja
andmed="mingid andmed",
eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela
koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus
järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu
fikseeritakse eelmise kirje mitte
Kui rakenduse tervikluse klass ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel
Turvalisuse ja on T3 peavad tõestusväärtust tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust.
terviklikkuse omavad andmed ja logid olema
NA-84
tagamisega krüptoaheldatud, et tagada et Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei
seotud nõuded tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada ahela
lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama
saaks märkamatult kustutada. perioodiliselt (muudetava perioodiga)
kontrollida ja lahendus peab suutma
vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on
kompromiteeritud. Krüptoaheldamise ja selle
kontrolli sisse ja väljalülitamine ning
kontrolliperioodi muutumiine peab olema
teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist
rakenduse administraatori poolt,
17
Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb
Kui rakenduses on S3 kasutada asümmeetrilisi algoritme.
Turvalisuse ja Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks
salastatuse astmega andmeid,
terviklikkuse kättesaadav rakendusele, kuid mitte
NA-85 peavad need nii transpordil kui
tagamisega rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat
ka salvestatult alati olema
seotud nõuded peab olema vahetatav, st krüptograafia
krüpteeritud kujul. edasi arenedes peab olema võimalik
kasutusele võtta tugevam sertifikaat.
Paksu kliendi korral ei tohi
rakendus kasutaja tööjaama
Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb
Turvalisuse ja jätta maha krüpteerimata kujul tagada nende perioodiline kustutamine
terviklikkuse ajutisi faile, mis sisaldavad või tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja
NA-86
tagamisega võivad sisaldada arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse
seotud nõuded konfidentsiaalset või kõrget sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha
terviklust nõudvat informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks.
informatsiooni.
Turvalisuse ja Rakendus peab serverist
terviklikkuse kustutama kõik ajutised failid Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab
NA-87
tagamisega koheselt, kui neid enam ei selle asukoht olema konfiguratsioonist
konfigureeritav.
seotud nõuded kasutata.
Rakendus tohib aktsepteerida
vaid sessioonivõtmeid, mida ta
Turvalisuse ja
ise on väljastanud.
terviklikkuse
NA-88 Sisselogimisel peab kasutaja
tagamisega
saama uue sessiooni võtme
seotud nõuded
ning endine võti tuleb kehtetuks
tunnistada.
Kui rakendusse laaditakse faile Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja
Turvalisuse ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte
kasutaja poolt, peab need failid
terviklikkuse punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub
NA-89 valideerima (kontrollima faili
tagamisega välja RIK infrastruktuuride osakond.
tüüpi, suurust). Failid peavad
seotud nõuded Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi
läbima viirusetõrje. vastavuse kontroll.
Kui rakendusse laetakse faile
Turvalisuse ja
peab faili nimi salvestamisel
terviklikkuse
NA-90 sisaldama random komponenti
tagamisega
nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära
seotud nõuded
arvatav.
Turvalisuse ja
terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP
NA-91 päringutele tuleb lisada "X-Frame-Options:
tagamisega kasutada iframe sees.
DENY" päis.
seotud nõuded
Turvalisuse ja
terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud
NA-92 Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise
tagamisega olema turvatud.
nime prefiks peab olema "__Host-".
seotud nõuded
18
Logimine, Rakenduse kõik üleantavad Testplaan ja testitulemused tuleb edastada
NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale tellijale koos rakenduse üleandmisega.
Nõuded testimisele RIK dokumendis
testimine üle andmist olema testitud.
"Arendamise tavad ja töökorraldus".
Vastav logi peab asuma teistest logidest
Turvalisuse seisukohalt
eraldi failis ja andmebaasis turvalogide
Logimine, kriitilised sündmused, nagu tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida
NA-94 debuggimine, sessiooni algamine ja võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete
testimine lõppemise, rolli muutumine jne väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja
tuleb logida. salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud
kujul.
Peab olema võimalus antud logimist välise
süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi
Rakendus peab suutma logida peab olema struktureeritud selliselt, et
Logimine, kõiki väliste süsteemidega päring ja vastus on eraldi failides. Logimine
NA-95 debuggimine, vahetatavaid (ka X-tee teenuste peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka
failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid
testimine kaudu liikuvaid) pöördumisi
vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või
andmevahetuslogisse. mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab
olema administraatori poolt ilma rakendust
uuesti kompileerimata seadistatav.
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse
logisse. Logi peab sisaldama (toodud
järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja
isikukood (firma registrikood), kui võimalik
kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis
tegevused andmetega tehti ja kas tegevus
õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL
Kui rakenduse ISKE
lause. Logida peab olema võimalik ka
Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri
NA-96 debuggimine, või 3 peab tagama arvates nägi. Viimane peab aga olema välja
testimine konfidentsiaalsuse klassiga 2 ja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID-
3 andmete vaatamise logimise. dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka
kasutajate tegevuste ebaõnnestumised
(näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav
logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi
tabelis. Logimise konfiguratsioon peab
olema muudetav vaid uue rakenduse
paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist
konfigureeritav (late binding).
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse
logisse. Logi peab sisaldama (toodud
järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja
isikukood (firma registrikood), kui võimalik
kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis
Kui rakenduse ISKE tervikluse
tegevused andmetega tehti ja kas tegevus
Logimine, klass on 2 või 3 peab tagama õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL
NA-97 debuggimine, tervikluse klassiga 2 ja 3 lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste
testimine andmete loomise, muutmise ja ebaõnnestumised (näiteks õiguste
kustutamise logimise. puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma
tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise
konfiguratsioon peab olema muudetav vaid
uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks
IOC konteinerist konfigureeritav (late
binding).
19
Süsteemi logid peavad asuma teistest
logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi
logide tabelis. Logi peab sisaldama
minimaalselt (toodud järjekorras) vea
Logimine, Rakendus peab logima kõiki tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust
NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi (stack trace, traceback vms), võimalusel
kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL),
testimine vigu süsteemi logisse.
HTTP-, GET- ja POST-parameetrid ja nende
väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või
mõlemasse peab olema rakendust uuesti
kompileerimata administraatori poolt
muudetav.
Failisüsteemi logimise korral
peavad logid olema ka Peab olema võimalus logimist välise
katalogiseeritud (näiteks liigi süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi
Logimine, järgi) ja tunnustatud esinda olukorda, kus ühte kausta tekib
NA-99 debuggimine, faililaiendiga (näiteks .log, .txt, rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga
rakendusserver saaks vajadusel kirjutada
testimine .xml). Logi peab olema roteeruv,
logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab
et ei tekiks liiga suuri faile või olema administraatori poolt ilma rakendust
faile kus on vaid üksikuid uuesti kompileerimata seadistatav.
logikirjeid.
Logiväljad, mida lõppkasutaja saab
manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad
salvestuma logisse kodeeritud kujul.
Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe
päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse.
Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne
identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda
teiste logikirjetega, mis tekkisid sama
päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires,
kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati
mitmesse logi asukohta..
Kogu rakenduse logi peab
Logimine, olema ühesuguse formaadiga,
Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka
NA-100 debuggimine, kergesti masinloetav ja täielik erinevates) logiasukohtades olema sama
testimine (kes, mis, mida, jms). Logis ei nimega ja andmed samas formaadis.
tohi kasutada klassifikaatoreid. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML,
JSON või CSV formaadis.
Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see
logis märkida asendusväärtusega (nt
“null”). Kui vähegi võimalik peab logi
kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-
KK-PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti
ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist
kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas
andmeväljas esitatakse kujul, kus
kuupäevavormingu ja kellaajavorming
vahele lisatakse täht T.
Tabeli suurenedes peab olema võimalik
Logimine, Logi tabelid peavad olema hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate
NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist kaupa, iseseisvates tabelites või teises
testimine välja. baasis. Mehhanism peab töötama ka
krüptoaheldatud logi korral.
20
Kui rakendus kasutab või pakub
Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas
NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma jne digitembeldamist, ID-autentimist,
autentimisportaali, pangalingi kasutamist
testimine arvestust pidada vastavate
jne.
teenuste kasutamise mahu üle.
Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku
leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja
Logimine, Rakendusega peab olema peab koos rakendusega tarnima skripti ja
NA-103 debuggimine, kaasas skript jõudlustestide vajalikud tarkvaralised vahendid
kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks.
testimine tegemiseks.
Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda
tellijalt omapoolset tarkvara arendamist,
skriptide kirjutamist või litsentside ostmist.
Rakendusel peab olema
Logimine, masinloetav XML-staatusleht,
NA-104 debuggimine, mille struktuur vastab tellija
testimine poolt ette antud XML
struktuurile.
Lähtekoodi kommentaarid Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt
Nõuded peavad kõigis lahenduse automaatselt genereeritavate koodilõikude
NA-105 lähetkoodile ja kihtides (rakenduse enda kood, puhul. Samuti ei rakendata nõuet
kolmandate osapoolte poolt toodetud
paigaldamisele andmebaas, jne) olema
lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga
kirjutatud eesti keeles. kooditükid jne.
Lähtekoodi kommentaarid peavad olema:
1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult
kommenteerimise pärast pole vaja.
Rakenduse kood peab olema Kood peab olema kirjutatud selliselt, et
piisavalt hästi kommenteeritud, see on loetav ka ilma kommentaarideta.
Nõuded Kommentaarid on mõeldud keeruliste
et erialast haridust omav
NA-106 lähetkoodile ja ja/või kohendamist ja/või edasist tööd
tarkvaraarendaja on võimeline (viimaste juurde on tuleks märkida
paigaldamisele
süsteemile jätkuarendusi TODO) vajavate kohtade jaoks.
teostama. 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood
peavad olema üksteisega vastavuses.
3. Selged ja üheselt mõistetavad.
4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja
lauseehitus peavad olema korrektsed.
Muutujate, tüüpide ja
Nõuded
funktsioonide nimed peavad
NA-107 lähetkoodile ja
olema sisulised ja andma selget
paigaldamisele
informatsiooni nende otstarbest.
Koodis kasutatavaid konstante
Nõuded ei tohi väärtusena hardcodeda –
NA-108 lähetkoodile ja need tuleb defineerida
paigaldamisele muutujatena ja kasutada läbi
nende.
21
Koodis defineeritud
andmetüübid peavad olema
Nõuded
nimetava käände ainsuses. Kõik Näiteks "Isik", "Menetlus" jne.
NA-109 lähetkoodile ja
andmemassiivid tuleb nimetada Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti.
paigaldamisele
nimetava mitmuses (näiteks
collectionid, arrayd, jms).
Andmetabelites sisalduvad
Nõuded
võõrvõtmed peavad nime järgi Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja
NA-110 lähetkoodile ja
seostuma tabeli ja väljaga ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks:
paigaldamisele Isikud.ID=Autod.Isik_ID
millele need viitavad.
Nõuded
Andmebaasi väljade pikkused Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000)
NA-111 lähetkoodile ja
tuleb kirjeldada tähemärkides. tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.
paigaldamisele
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
Nõuded JAVA rakenduse kood peab
NA-112 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "SUN Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle'
vaikimisi konfiguratsiooni.
paigaldamisele Java Code convention"
dokumendile.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
Nõuded Python rakenduse kood peab
NA-113 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "Style http://www.python.org/dev/peps/pep-0008/
paigaldamisele Guide for Python Code"
dokumendile.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
.NET rakenduse kood peab http://msdn.microsoft.com/en-
Nõuded
olema kirjutatud vastavalt "NET us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks
NA-114 lähetkoodile ja
Framework Developer's Guide - kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi
paigaldamisele
Design Guidelines for konfiguratsiooni.
Developing Class Libraries".
Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net),
Nõuded JAVA koodi valideerimiseks DocCheck
NA-115 (http://java.sun.com/j2se/javadoc/doccheck/)
lähetkoodile kasutatakse validaatorit.
või muud võrreldavat kokkulepitud
validaatorit.
Näiteks FxCop
Nõuded .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en-
NA-116
lähetkoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud
võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
Nõuded Pythoni koodi valideerimiseks Näiteks Pychecker
NA-117 (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud
lähetkoodile kasutatakse validaatorit.
võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
Kasutuses mitteolev kood tuleb
Nõuded
NA-118 rakenduse lähtekoodist
lähetkoodile
kõrvaldada.
22
Andmebaasi tabelid ja väljad
ning muu kood (stored procid,
funktsioonid, triggerid, viewd,
Nõuded
NA-119 user defined data types ja
lähetkoodile
sequencid) peab olema
kommenteeritud rakenduse
koodiga samadel alustel.
Lähtekoodis defineeritud Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid
muutujate, klasside/tabelite, Isik.
meetodite jm. nimed peavad
Nõuded NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara
NA-120 lahenduse kõigis kihtides
lähetkoodile poolt automaatselt genereeritavate
(rakenduse enda kood,
koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida.
andmebaas jne) olema eesti
Samuti ei rakendata nõuet kolmandate
keelsed. osapoolte poolt toodetud lähtekoodile.
Aadressiandmete sisestamisel,
Andmekvaliteet kuvamisel ja hoidmisel tuleb Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega
NA-121
ja standardid lähtuda määrusest või RIK sisemise vastava Maa-ameti
andmeid vahendava süsteemiga.
"Aadressiandmete süsteem".
Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav
väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud
valikväärtustele. Numbriväljale tohib
sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale
kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale
elektronposti aadressi, valikväärtuste korral
vaid lubatud valikväärtused jne.
Andmete sisestamisel (ka läbi
masin-masin liideste või Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras,
Andmekvaliteet veebiteenuste) peab rakendus kus veebirakendus peab töötlema
NA-122 potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt
ja standardid alati andmed valideerima.
tähemärke, millel on rakendatava
Sobimatuid andmeid ei tohi olla
interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja
võimalik sisestada. filtreerimisfunktsiooni ei saa seega
kasutada, tuleb need andmed ära
maskeerida, st muuta nende
kuvamisvormingut.
Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral
tuleb peatada sisendi kasutamine ja
kasutajat sellest teavitada.
Iga transaktsiooni juures tuleb
veenduda, et kasutajal on õigus
Andmekvaliteet
NA-123 neid vaadata või muuta (isiku
ja standardid
õiguste, mitte rolli õiguste
kontroll)
23
Tegevusalade andmete
sisestamisel, kuvamisel ja
hoidmisel tuleb
Andmekvaliteet lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi
NA-124
ja standardid Jaanuari 2008. a määrusest nr teenusega.
11 "Klassifikaatorite süsteem" ja
kasutada EMTAK infosüsteemis
kehtivat klassifikaatorit.
Kasutaja poolt sisestatud
Andmekvaliteet
NA-125 andmed tuleb enne välja Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu
ja standardid asemel whitelistingut.
kuvamist filtreerida.
Kui rakendusel tekib päringu
Andmekvaliteet töötlemisel tehniline viga, siis Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID:
NA-126
ja standardid peab vastama süsteemi-infot XXXXX".
mittesisaldava veateatega.
Kogu rakenduse Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel
Dokumentatsioo
NA-127 dokumentatsioon peab olema kolmanda osapoole komponentide (mis pole
n
kirjutatud eesti keeles. kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.
Rakenduse dokumentatsioon
Dokumentatsioo peab vastama RIK
NA-128
n dokumentatsiooniplaani
nõuetele.
Iga uue versiooniga peab alati
Dokumentatsioo välja tooma versiooni Release notes peab kajastama kõiki
NA-129
n muudatuse kirjeldused (release muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel.
notes).
Kõik rakenduse testimiseks,
koolituseks või
implementeerimiseks üle
antavad tarkvarapaketid peavad Arendajale antakse selleks õigused RIK-i
NA-130 Versioonihaldus
olema versioneeritud vastavalt koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA
versioone.
dokumendile RIK Arendamise
tavad ja töökorraldus. Kasutama
peab RIK-i koodihoidlat.
Arendaja peab veenduma, et Paralleelse arendamise puhul võetakse igal
NA-131 Versioonihaldus teeb muudatusi aktuaalsesse hommikul RIK koodihoidlast viimane seis
koodi. koodist.
Kõik rakenduste tellijale
lepingujärgsete üleantavate Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et
NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad üle anti õige arendaja signeeritud, mitte
kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud
olema varustatud arendaja
versioon.
esindaja digiallkirjaga.
24
Nii arendamisel kui ka
hoolduslepingute korral
NA-133 Versioonihaldus
kasutatakse RIK vigadehalduse Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.
keskkonda.
Kui veebirakenduses või
Puhas link on inimloetav, tähendust omav,
veebilehel on linke, mida paraja pikkusega, tekstiline (erandina
NA-134 Versioonihaldus kasutajad näevad või millele lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja
nad saavad viidata, peavad ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema
need olema puhtad lingid. unikaalne link.
Kooste kirjelduste alusel valmiv
paigalduspakett tohib sisaldada Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi
Paigalduspaketi
NA-135 ainult minimaalse rakenduse sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik
kooste
käitamiseks vajamineva rakenduse käitamiseks.
failikomplekti.
Kooste kirjelduste alusel Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus
Paigalduspaketi valmivat paigalduspaketti peab rakenduse jooksutamiseks uues serveris,
NA-136
kooste olema võimalik liigutada tuleb see tingimata just sealsamas kokku
erinevate serverite vahel. kompileerida.
Lähtekoodi kompileerimine
Paigalduspaketi peab olema teostatav ka Selle nõude täitmise võimaldamiseks on
NA-137
kooste Interneti ühenduse puudumise RIK-is kasutusel sisemised
tarkvarakomponentide repod.
korral.
Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid Administraator peab saama veenduda
NA-138
kooste ei tohi olla kompileeritud. skriptide sisus.
25