KINNITATUD
riigisekretäri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse
tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“
Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse
tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi
ÜSS2021_2027) alusel.
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks
2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)
(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“
(edaspidi erieesmärk) meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse
tõstmine“ sekkumise „Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine
läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ (edaspidi sekkumine) toetuse andmise tingimusi ja
korda.
1.2. Meetme sekkumine on seotud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi
„Eesti 2035“) arenguvajadustega, arvestades „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega ning
panustades riigivalitsemise ja majanduse strateegilistesse sihtidesse. Sekkumine panustab
kõige enam järgmistesse „Eesti 2035“ näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL
keskmisest“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse
indeks“.
1.3. Meetme sekkumine panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (edaspidi TAIE) toodud nutika spetsialiseerumise
valdkondadesse.
1.4. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Tõhus
riik“ Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programmi.
2. Terminid
2.1. Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis
erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on
potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud
(protsess). 1
2.2. Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,
süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi
teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.
2.3. Juhtimiskvaliteedi all mõistetakse oskusi ja tahet, mida avaliku teenistuse juhid
näitavad ja teenistujad kogevad organisatsiooni sihtide seadmisel ja tulemuste
1 An innovation is a new or improved product or process (or combination thereof) that differs significantly from
the unit’s previous products or processes and that has been made available to potential users (product) or
brought into use by the unit (process). Oslo Manual 2018
1
saavutamisel. Juhtimiskvaliteet avaldub peamistes juhtimistegevustes nagu planeerimine,
organiseerimine, eestvedamine ja seiramine.
2.4. Avaliku teenistuse tippjuht on riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler,
Riigikantselei direktor, ameti ja inspektsiooni peadirektor jt määruses2 nimetatud
valitsusasutuse juhid.
2.5. Tippjuhtide järelkasvu all peetakse silmas järelkasvuprogrammidesse kandideerinud
ja esitatud nõuetele vastavaid ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide või muude
valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste, põhiseaduslike institutsioonide ja
neid teenindavate asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigiosalusega sihtasutuste,
mittetulundusühingute ja äriühingute juhte.
3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
3.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada rakenduskava erieesmärgi saavutamist ja
panustada „Eesti 2035-s“ toodud arenguvajadustesse ning TAIE nutika spetsialiseerumise
valdkondadesse avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse juhtimiskvaliteedi
arendamise kaudu.
3.2. Toetuse tulemusena:
3.2.1. suureneb avaliku teenistuse tippjuhtide pädevus ja roll innovatsiooni eestvedajana ja
uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö edendajana;
3.2.2. kasvab avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus nutika spetsialiseerumise,
rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas.
2 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile,
Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste
valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“
2
4. Toetatavad tegevused ja näitajad
4.1. Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi:
4.1.1. tippjuhtide arendustegevused, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise
valdkondadele ja keskenduvad avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsiooni edendava
juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste,
sektoriteüleste koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu;
4.1.2. tippjuhtide järelkasvu arendustegevused, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise
valdkondadele ja keskenduvad tippjuhtide järelkasvu arendamisele individuaalsete ja
grupiviisiliste tegevuste kaudu.
4.2. Sekkumise raames viiakse ellu tegevusi, mis on kooskõlas EL toimimise lepingu
artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku
arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppe3 alusel eesmärki minna 2050. aastaks Euroopa
Liidus üle kliimaneutraalsele majandusele.
4.3. Sekkumise raames viiakse ellu tegevusi, mis on kooskõlas keskkonnaeesmärkide
saavutamise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja
muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17
tähenduses.
4.4. Sekkumise raames elluviidavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad,
arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 artiklis 9 sätestatud
horisontaalseid põhimõtteid, millega võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.
Iga tegevuse puhul tuleb puutumuse korral panustada soolise võrdõiguslikkuse ja/või
võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamisse.
4.5. Sekkumise elluviimisega ei kaasne riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist.
4.6. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:
Näitaja nimetus ja mõõtühik Sihttase Sihttase Selgitav teave
2024 2029
Nutikat - 300 Elluviija arvestab sihtrühma
Tulemus- spetsialiseerumist, osalemist tulemusnäitajas, kui
näitaja tööstuslikku sihtrühma esindaja on osalenud
üleminekut ja vähemalt ühes minimaalselt 32
ettevõtlust akadeemilist tundi vältavas
toetavate oskuste arendustegevuses vähemalt 75%-
omandamisele lises mahus. Osalejate andmeid
suunatud kogub elluviija.
tegevuses
osalenud töötajad
Väljund- Nutikat 25 50 Elluviija arvestab organisatsiooni
näitaja spetsialiseerumist, osalemist väljundnäitajas, kui
tööstuslikku organisatsiooni vähemalt üks
üleminekut ja esindaja on osalenud vähemalt ühes
ettevõtlust minimaalselt 32 akadeemilist tundi
3 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon konverentsil COP21 Pariisis kiideti heaks globaalne
kliimalepe, mis esmakordselt ühendas pea kõik maailma riigid ühise kliimamuutustega tegelemise eesmärgi alla.
3
toetavatesse vältavas arendustegevuses vähemalt
oskustesse 75%-lises mahus. Esindajate
investeerivad osalemise kohta kogub andmeid
organisatsioonid elluviija.
Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on kirjeldatud
Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.
5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Rakendusasutus on Riigikantselei (edaspidi rakendusasutus).
5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
6. Elluviija ja elluviija kohustused
6.1. Sekkumise elluviija on Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus, kes hangib
ja/või korraldab punktis 4.1 nimetatud tegevusi.
6.2. Sekkumise elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“
arenguvajadusi ja toetavad TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondi ning vastavad
toetuse andmise eesmärgile.
6.3. Sekkumise elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on tegevuse elluviija kohustatud:
6.3.1. rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult;
6.3.2. teavitama tegevustes osalemise võimalustest;
6.3.3. vastutama tegevuste väljatöötamise, hankimise ja elluviimise eest;
6.3.4. lähtuma toetavate tegevuste valikul ühendmääruse §-st 7;
6.3.5. riigihanke korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatut;
6.3.6. säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud
lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;
6.3.7. andma Rahandusministeeriumile ja rakendusüksusele teavet toetuse andmise
tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta tulenevalt
ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 5 sätestatust;
6.3.8. täitma teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“.
4
7. Sihtrühm
7.1. Sekkumise sihtrühm on avaliku teenistuse tippjuhid ja tippjuhtide järelkasv.
7.2. Erinevate arendustegevuste korral võib lähtuvalt konkreetse tegevuse eesmärgist
kaasata Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmeid; teiste keskvalitsuse asutuste, kohaliku
omavalitsuse asutuste ja sotsiaalkindlustusfondide juhte ning muid avaliku sektori juhte,
samuti teadus- ja arendusasutuste esindajaid, era- ja vabasektori juhte. Sihtrühma
laiendamine peab olema põhjendatud ning seotud vastava tegevuse eesmärgiga. Iga
üksiktegevuse elluviimisel piiritletakse vastava tegevuse sihtrühm käesolevas alapunktis
esitatud loetelust lähtuvalt.
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood ja eelarve
8.1. Tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviimine algab ajast, kui toetuse andmise
tingimuste käskkiri on jõustunud.
8.2. Abikõlblikkuse periood kestab kuni 31. detsembrini 2029. a.
8.3. Meetme eelarve jaotus on järgmine:
Riiklik
Abikõlblik EL toetuse
Toetatavad tegevused kaasfinantseering
kogumaksumus summa (70%)
(30%)
Tippjuhtide arendustegevused 3 088 000 2 161 600 926 400
Tippjuhtide järelkasvu
360 000 252 000 108 000
arendustegevused
Personalikulud 480 000 336 000 144 000
Kaudsed kulud 72 000 50 400 21 600
Kulud kokku 4 000 000 2 800 000 1 200 000
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad ühendmääruse
§-des 15 ja 16 kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Elluviija kaudsed kulud on 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse
§-le 21.
9.3. Abikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks
vajalikud kulud:
a) arendustegevuste (sh arenguprogrammid, õppevisiidid, töötoad, seminarid,
konverentsid, mentorlus, konsultatsioon, coaching jms) väljatöötamise, hankimise,
korraldamise ja elluviimisega seotud kulud;
b) arendusprojektide, sh erinevate lahenduste väljatöötamise, hankimise, korraldamise ja
elluviimisega seotud kulud;
c) uuringute, analüüside, andmete kogumise ja töötlemise, ekspertiiside jmt tegevustega
seotud kulud;
d) materjali kogude, õppematerjalide, metoodikate, hindamisinstrumentide, e-lahenduste
jt tööriistade väljatöötamise, soetamise, hankimise ja rakendamisega seotud kulud;
e) elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16;
f) teavitamise kulu, sh meened jms;
g) koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu;
5
h) lähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel
osalemise tasu;
i) materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja
paljundamise kulu;
j) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks abikõlblike
kulude puhul.
9.4. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ja kulud, mis ei ole
mõistlikud või põhjendatud sekkumise eesmärkide saavutamiseks.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile
1.
10.3. Kaudseid kulusid kaetakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.
Kaudsed kulud makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.4. Tegevuse elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonnas maksetaotluse.
Maksetaotlusele lisab tegevuse elluviija kuludokumentide ja vajaduse korral tasumist
tõendavate dokumentide koopiad ning riigihanke menetlusega seotud dokumendid, sh
lepingud ja nende muudatused ning rakendusüksuse nõudmisel muud asjakohased
dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. Rakendusüksus menetleb makse aluseks
olevaid dokumente vastavalt ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele.
11. Aruandlus ja seire
11.1. Elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele ja rakendusasutusele
sekkumise aastaaruande üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja poolaastaaruande 15. juuliks.
Juhul, kui tegevuste alguse ja esimese aasta- või poolaastaaruande esitamise tähtpäeva
vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse aruanne järgmiseks tähtpäevaks.
11.2. Aastaaruanne sisaldab ülevaadet eelneva aasta (31.12 seisuga) tehtud tegevustest ja
eelarve kasutamisest, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse
tulemuslikkusele, järgneva aasta tegevusi koos eeldatava eelarvega ning muud toetuse
elluviimisega seotud seireinfot.
11.3. Poolaastaaruanne (30.06 seisuga) sisaldab ülevaadet eelarve kasutamisest ja näitajate
saavutamisest.
11.4. Tegevuse elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele tegevuse elluviimise
lõpparuande 45 tööpäeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul,
kui aasta- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne. Lõpparuandes antakse ülevaade „Eesti 2035“ sihtidesse panustamisest ja
horisontaalsete põhimõtetega arvestamisest.
11.5. Rakendusasutus ja rakendusüksus kontrollivad aasta-, poolaasta- või lõpparuannet 10
tööpäeva jooksul selle laekumisest.
11.6. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusasutus tegevuse elluviijale vähemalt
5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
11.7. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus igal ajal küsida tegevuse elluviijalt
lisainfot meetme tegevuse käigu ja tulemuste kohta.
11.8. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, auditisse või hindamisse.
6
12. Toetuse andmise tingimuste muutmine
12.1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole,
rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik sekkumise edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud
tingimustel võimalik jätkata.
12.2. Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi sekkumise koondeelarve ridade alajaotuses ja
tegevuste eelarveid on vajalik muuta kuni 10% ulatuses eelnevalt kinnitatud eelarve ridade
vahel, sealhulgas mitte ületades sekkumise koondeelarvet, ei ole tingimata vaja toetuse
andmise tingimustes eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-kirja teel kooskõlastanud
eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude
tegemist.
12.3. Rakendusüksus võib elluviijale või rakendusasutusele teha ettepanekuid tegevuste
eelarve muutmiseks, kui seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub,
et muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste eduka elluviimise tagamiseks.
12.4. Rakendusasutus kooskõlastab toetuse andmise tingimuste muutmise
korraldusasutusega, rakendusüksusega ja elluviijaga.
13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
13.1. Finantskorrektsiooni teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse§-dele 34–36.
13.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ühendmääruse §-dele 37 ja 38.
13.3. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda,
peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga
kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 4 sätestatule.
14. Vaiete esitamine
14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse
esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32
lõikele 3.
14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse
esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32
lõikele 2.
14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
7
Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide
innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelnõu
seletuskiri
Sissejuhatus
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027
poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku
ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori
innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku teenistuse tippjuhtide
innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ (edaspidi sekkumine)
toetuse andmise tingimusi ja korda. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4
(edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.
Käskkirja ja käesoleva seletuskirja on koostanud Riigikantselei (edaspidi RK) tippjuhtide
kompetentsikeskuse (edaspidi TJKK) juhataja Maria Kütt, nõunik Merle Nurmoja ja
strateegiabüroo (edaspidi SB) nõunik Laura Viilup. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva. Toetuse tingimuste
väljatöötamisse on kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK),
Rahandusministeerium (edaspidi RAM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM), Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) ja Kliimaministeerium
(edaspidi KLIM).
1. Tegevuse taust ja eesmärk
Strateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi „Eesti 2035“) seab majanduse ja riigivalitsemise
valdkonnas mitmeid ambitsioonikaid eesmärke (Eesti majandus on uuendusmeelne ja
teaduspõhine; Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik).
Samas toob strateegia esile kitsaskohad, mille kohaselt ei kasutata Eestis otsuste tegemisel
piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on
valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane.
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035
(edaspidi TAIE) tõdetakse sõnaselgelt, et riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedajana ja
innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik2. Seda vaatamata asjaolule, et viimastel
aastatel on avalikus sektoris innovatsiooni teemadele palju tähelepanu pööratud. Näiteks on
Riigikantselei juurde loodud innovatsioonitiim, kelle tegevuse eesmärk on olnud innovaatilise
mõtteviisi ja eksperimenteerimiskultuuri nügimine avalikus sektoris. Koostöös
ministeeriumide ja allasutustega on võetud sihikule avalike teenuste kasutajamugavamaks ja
inimkesksemaks muutmine. Innovatsioonitiimi eestvedamisel on ellu viidud ja viiakse
edaspidi ellu arvukalt väiksemahulisi katseprojekte, on õpetatud disainmõtlemist ja rikastatud
osalejate tööriistakaste. Avaliku sektori innovatsiooni on tagant tõuganud ka Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni edendavate riigihangete toetus ja avaliku sektori
1 „Eesti 2035“
2 TAIE arengukava 2035
probleemidest ajendatud MKMi Accelerate Estonia, mis mõlemad keskenduvad
rahvusvahelise skaleeritavuse potentsiaaliga ideedele.
Innovatsioon ei ole Eesti avalikule sektorile enam võõras mõiste. Kuidas teha siit järgmine
arenguhüpe, et innovatsioon muutuks ühekordsest projektist jätkusuutlikuks mõtte- ja
tegutsemisviisiks? Milline on riigi roll ja võimalused innovatsioonikultuuri kujundamisel ja
arendamisel ühiskonnas? Kuidas ja milliste hoobadega saavad avaliku teenistuse tippjuhid
oma valitsemisalade, organisatsioonide ja valdkondade innovatsioonivõimekust võimestada?
Need on sekkumise raames planeeritavate tegevuste tuumküsimused.
TJKK tegeleb avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamisega.
Avaliku teenistuse tippjuhid ehk riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler,
Riigikantselei direktor, ameti ja inspektsiooni peadirektor jt määruses3 nimetatud
valitsusasutuste juhid on oma valitsemisalade, organisatsioonide ja valdkondade eestvedajad,
kelle juhtimisvõimekusest ja -kvaliteedist sõltub palju. TJKK on ka varem viinud ellu
tippjuhtide innovatsioonivõimekust toetavaid tegevusi, kuid need on olnud pigem
individuaalsetest arenguvajadustest lähtuvad ning hõlmanud väikest osa kogu sihtrühmast.
Planeeritava sekkumise raames on innovatsiooni temaatika arendustegevuste põhifookuses.
Riigi roll innovatsioonikultuuri kujundamises ja edendamises on mitmene. Tuginedes
teadlaste ja ekspertide arvamusele seisneb see paljuski ettevaatamises ja julge visiooni
loomises; võimalike tulevike kirjeldamises ning teadus- ja andmepõhiste stsenaariumide
koostamises; kodanike, vabaühenduste ja ettevõtete ühisesse väärtusloomesse kaasa
tõmbamises; suurte (missioonipõhiste) asjade algatamises ja edendamises 4 5 (Mazzucato,
2021; Kattel, Drechsler ja Karo, 2022).
Meie praegune kontekst on kriis, püsikriis (permacrisis)6. Eksperdid on ühel nõul, et kriisid
pakuvad võimaluse mõelda, millist ühiskonda me tahame ja milliseid võimekusi/ressursse
vajame, et seda saavutada. See omakorda loob soodsa pinnase uuenduste planeerimiseks ja
algatamiseks. Suurendamaks riigi rolli uuenduste eestvedajana ühiskonnas ning sildade
loojana sidusrühmade vahel ei piisa ainult inkrementaalsest (n-ö teeme seda, mida alati, aga
paremini) innovatsioonist, vaja on kohati ka radikaalseid (n-ö teeme midagi märkimisväärselt
teisiti) uuendusi nii organisatsioonides, juhtimisstruktuurides kui ka partnerlusviisides teiste
sektoritega.
Avaliku teenistuse tippjuhtidele seavad need väljakutsed erinevaid nõudmisi – tegeleda tuleb
nii suurte teemade eestvedamise ja erinevate sidusrühmadega dünaamilise partnerluse
edendamisega kui ka oma lähima tiimi ja organisatsiooni juhtimise ning arendamisega.
3 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile,
Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste
juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“
4 Mazzucato, M. (2021). Missioonimajandus: Kuulennukas teejuht muutuvasse kapitalismi. Kirjastus Varrak
5 Kattel, R., Drechsler, W. & Karo, E. (2022). How t omake an Entrepreneural State: Why Innovation Needs
Bureaucracy. New Haven & London: Yale University Press
6 OECD (2023). Global Trends in Government Innovation 2023. OECD iLibary
2
Selleks, et avalik sektor saaks olla innovatsiooni eestvedajaks ühiskonnas, peavad meie
organisatsioonid olema uuendusmeelsed ning seda meelsust peavad toetama ka struktuurid,
protsessid, inimeste kompetentsid. Suuremal rahalisel panustamisel erinevatesse
innovatsiooniprojektidesse ei ole mõtet, kui struktuurid, millele seda kulutatakse, on nõrgad
(Mazzucato, 2021). See eeldab ühtlasi ka muutust juhtimises. Juhtimisekspert Stephen M. R.
Covey7 (2022) sõnul on see väljakutse globaalne – muutunud maailmas ei piisa enam
traditsioonilisest käsule ja kontrollile (command and control) tuginevast juhtimisest, vaja on
usaldusel põhinevat ja inspireerivat eestvedamist (trust and inspire).
Kokkuvõtteks võib öelda, et avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise sekkumise
kontekstis on kindlasti oluline tegeleda avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimiskvaliteediga,
kuna just neil on oma valitsemisalade, organisatsioonide ja valdkondade eestvedajatena
oluline roll innovatsioonikultuuri võimestamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
1.1. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja muude tegevustega
Sekkumisel on seosed järgmiste meetmete ja muude tegevustega:
1. Sekkumisel on otsene seos RK meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori
innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumisega „Avaliku sektori
innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori
innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Mõlemad sekkumised panustavad
avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmisse, mille saavutamise oluliseks
eelduseks on avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsiooni toetavad hoiakud ning oskus
innovaatiliselt eest vedada nii oma valitsemisalasid, organisatsioone kui ka valdkondi.
2. HTMi meede 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuste võimekuse kasvatamine“ toetab akadeemilise, era- ja avaliku sektori
koosloome ja koostöö edendamist nutika spetsialiseerumise valdkondades ning
soodustab teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise
võimekuse tõstmist ühiskonnas.
3. RK innovatsioonitiimi tegevus toetab probleemide avamist ja lahendusideede
arendamist, mis on vajalik innovaatilise mõtteviisi laiemaks nügimiseks avalikus
sektoris. TJKK ja innovatsioonitiimi vahel toimub aktiivne koostöö juba praegu –
ühiselt püütakse leida parimaid meetodeid tippjuhtidele mõeldud arendustegevuste
väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Koostöö ja infovahetus jätkub kindlasti ka
käesoleva sekkumise raames.
2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Käskkiri koosneb järgmistest peatükkidest:
1. Reguleerimisala
2. Terminid
3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
4. Toetatavad tegevused ja näitajad
7 Covey, S.M.R. (2022). Trust & Inspire: How truly Great Leaders Unkeash Greatness in Others. Simon & Schuster, Inc.
3
5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
6. Elluviija ja elluviija kohustused
7. Sihtrühm
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood ja eelarve
9. Kulude abikõlblikkus
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11. Aruandlus ja seire
12. Toetuse andmise tingimuste muutmine
13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
14. Vaiete esitamine
Käesolev seletuskiri avab käskkirja peatükkide sisu ja põhjendab toetuse vajadust.
Peatükk 1 reguleerib toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamise alust. Tuuakse esile
käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud
dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos neis sisalduvate eesmärkidega.
Põhjalikum analüüs strateegia „Eesti 2035“ seoste kohta on seletuskirja peatükis 5
„Sekkumise mõjud“.
Peatükis 2 defineeritakse sekkumisega seotud olulised terminid.
Peatükis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemused, milleks on tõsta avaliku
teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekust läbi juhtimiskvaliteedi arendamise,
panustamaks „Eesti 2035-s“ esile toodud arenguvajadustesse ning TAIE nutika
spetsialiseerumise valdkondadesse8.
„Eesti 2035-s“ kirjeldatud arenguvajadused on järgmised (siin üldistatud loetelu)9:
edukas kohanemine muutustega rahvastikus;
inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine;
ühiskondlike lõhede vähenemine;
paindlike ja inimeste vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu eluea jooksul;
eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks;
mitmekesise looduskeskkonna hoidmine;
ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu kujundamine;
julgeoleku ja turvalisuse tagamine;
riigi tark juhtimine koostöös rahvaga.
Toetuse tulemusena suureneb avaliku teenistuse tippjuhtide pädevus ja roll innovatsiooni
eestvedajana, uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö edendajana, mis on oluliseks
eelduseks innovatsioonikultuuri arenemisel, võimestades innovatiivset mõtteviisi avalikus
8 TAIE nutika spetsialiseerumise valdkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas,
tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja
kestlikud energialahendused.
9 „Eesti 2035“ arenguvajadused
4
sektoris ja ühiskonnas tervikuna. Tippjuhid on seeläbi valmis ette võtma ja ellu viima
innovatiivseid muudatusi ja lahendusi nii oma valdkonnas kui vajaduse korral ka valdkondade
üleselt. Tegevuste tulemusena toetavad tippjuhid oma organisatsioone ja valdkondi teadus- ja
arendustegevusele tuginevate uuringute tellimisel ja on proaktiivsed, et algatada ning ellu viia
väiksemaid ja suuremaid innovatsiooniprojekte.
Peatükis 4 tuuakse esile toetatavad tegevused ja näitajad.
Punkti 4.1 järgi, arvestades tegevuse tausta, eesmärki ja soovitud tulemusi, viiakse ellu
tegevusi, mis keskenduvad avaliku teenistuse tippjuhtide ja tippjuhtide järelkasvu
innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamisele, arvestades siinjuures nutika
spetsialiseerumise valdkondadega ja võttes järgnevatel aastatel fookusesse teemad, nagu
näiteks radikaalne innovatsioon, rohepööre ja kestlikkus, andme- ja teaduspõhine otsustamine,
digitaliseerimine ja tehisintellekti kasutamine jmt.
Tegevused jagunevad kolme võimalikku formaati:
- Individuaalsed ja grupiviisilised arendustegevused, et luua võimalused täiendada oma
teadmisi ja kogemusi prioriteetsetes valdkondades ning suurendada juhtide
tööriistakasti nimetatud valdkondade ja neis tegutsevate inimeste tulemuslikuks
eestvedamiseks. Siia kuuluvad peaasjalikult erinevad grupiviisilised
arendustegevused, nagu näiteks teemapõhised mahukad arenguprogrammid,
õppevisiidid, konverentsid jmt, aga ka toetavad individuaalsed arendustegevused,
nagu näiteks mentorlus, konsultatsioon, coaching jmt. Nimetatud tegevusi pakutakse
eelkõige avaliku teenistuse tippjuhtidele ja nende järelkasvu sihtrühmadele, kuid
vajaduspõhiselt kaasatakse osalejaid ka teistest avaliku sektori organisatsioonidest.
- Sektoriülesed koostöövormid, et tihendada koostööd teadus- ja arendusasutuste,
avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel, luues sel moel eeldused nii kogemuste
vahetamiseks kui ka innovatiivsete lahenduste leidmiseks ühistele väljakutsetele. Siia
kuuluvad nii juhilt juhile, teadlaselt juhile kui ka eksperdilt juhile suunitlusega
innovatsiooni toetavad arendustegevused, millesse kaasatakse lisaks avaliku teenistuse
tippjuhtidele ja nende järelkasvule juhte teistest sektoritest ning teadus- ja
arendusasutuste esindajaid.
- Temaatilised arendusprojektid, et töötada välja lahendusi (tipp)juhtide
innovatsioonivõimekuse jätksuutliku arendamise toetamiseks ja edendamiseks. Siia
kuuluvad näiteks materjalide kogud, õppematerjalid, e-keskkonnad, metoodikad ja
hindamisinstrumendid, uuringud jmt.
Punktides 4.2 ja 4.3 viidatakse sekkumise rakendamisel kooskõlale kestliku arengu ja
keskkonnaeesmärkidega, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada.
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse
asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
5
(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja
muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17
nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl k do no
significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel
potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega ei ole vaja lisanõudeid
kehtestada. Elluviidavate tegevuste puhul tuleb järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega
kooskõla.
Punkt 4.4 viitab määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalsetele põhimõtetele,
mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel ja tulemuste planeerimisel
tuleb analüüsida ja tagada tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Tegevuste
elluviimisel tuleb hinnata puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja
ligipääsetavusega. Puutumuse korral tuleb kavandada tegevusi soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdsete võimaluste edendamiseks ning ligipääsetavuse tagamiseks, sh universaalse disaini
põhimõttest lähtudes10.
Arendustegevuste metaeesmärgina edendatakse mitmekesisust ja ligipääsetavust austavat
mõtteviisi, kuna tänapäeva juhtimiskäsitlused on tugevalt läbi põimunud põhimõtetega, mis
toetavad nii mitmekesisust kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamist.
Ka arendustegevuste pakkumisel mõeldakse läbi, kuidas kõik saaksid võrdsed võimalused
osalemiseks, nt toimuvad füüsilised kohtumised paikades, mis võimaldavad iseseisvat
ligipääsu kõigile inimestele, õppematerjalide koostamisel arvestatakse osalejate eripärade ja
sooneutraalsusega.
Punkt 4.5 kinnitab, et sekkumise käigus ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Täpsem
riigiabi analüüs asub seletuskirja peatükis 3.
Punktis 4.6 on esile toodud tegevuste seiramise näitajad.
Tulemusnäitajaks on avaliku teenistuse tippjuhid jt mahukatesse arendustegevustesse (min
mahuga 32 akadeemilist tundi) kaasatud avaliku sektori tippjuhid ja nende järelkasv.
Osalejaid loetakse unikaalsetena, st iga osaleja läheb arvesse vaid üks kord. Osalemine läheb
arvesse juhul, kui osaleja on läbinud vähemalt 75% ühe arendustegevuse mahust, mis kestab
vähemalt 32 akadeemilist tundi. Sihttasemeks on määratud 300 osalejat aastaks 2029. Taseme
määramisel on võetud aluseks praegune avaliku teenistuse tippjuhi ametikohtade arv (94).
Arvestatud on asjaoluga, et sihtrühm uueneb igal aastal keskmiselt 15% (ca 14 uut tippjuhti)
ning et tippjuhtide järelkasvu arendamise läbib 2 aasta jooksul umbes 20
järelkasvuprogrammis osalejat. Vajaduse korral kaasatakse mahukatesse arendustegevustesse
vajaduspõhiselt ka teisi keskvalitsuse asutuste juhte (ca 5 iga mahuka arendustegevuse kohta).
10 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defneeritud kui
toodete, keskkonna,
programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul
määral kõigile
inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini.
6
Väljundnäitajaks on keskvalitsuse nende asutuste arv, mille tippjuhid ja/või nende järelkasv
osalevad vähemalt ühes arendustegevuses, mis peab olema mahuga vähemalt 32 akadeemilist
tundi. Asutusi loetakse unikaalsetena, st iga asutus läheb arvesse üks kord. Osalemine läheb
arvesse juhul, kui osaleja on läbinud vähemalt 75% ühe arendustegevuse mahust.
Vahesihttasemeks on määratud, et vähemalt 25 organisatsiooni osalevad tegevustes 2024.
aastaks ning vähemalt 50 organisatsiooni 2029. aastaks. Tasemete määramisel on võetud
aluseks praegune valitsusasutuste arv (42) ja vajaduspõhiselt kaasatakse mahukatesse
arendustegevustesse ka teisi keskvalitsuse asutusi.
Peatükis 5 „Rakendusasutus ja rakendusüksus“ nimetatakse meetme rakendusüksuseks Riigi
Tugiteenuste Keskus (RTK) ja rakendusasutuseks Riigikantselei (RK). Rakendusasutuse ja
rakendusüksuse õigused ja kohustused tulenevad ÜSS2021_2027st ning käskkirjas sätestatust.
Peatükis 6 on nimetatud elluviija ning elluviija vastutuspädevus.
Punktis 6.1 määratakse elluviijaks Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus, kelle
ülesandeks on avaliku teenistuse seaduse kohaselt § 18 lõikes 4 nimetatud ametnike
(avaliku teenistuse tippjuhtide) värbamise, valiku, hindamise ja arendamise
korraldamine, sealhulgas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni töö korraldamine.
TJKK on eelmise struktuurivahendite perioodi jooksul 2014–2020 tegelenud avaliku
teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise jätkusuutliku
ülesehitamisega. TJKK-l on süsteemne värbamise ja valiku protsess ning seda toetav e-
keskkond tippjuhtide konkursiveebi näol. Samuti on välja töötatud tippjuhtide ja nende
järelkasvu hindamise ja arendamise kontseptsioon. Sellest tulenevalt on TJKK-l kogemus ja
teadmised, kuidas tippjuhtide arendamist süsteemselt läbi viia, keskendudes uuel perioodil
tippjuhtide innovatsioonivõimekuse arendamisele.
TJKK töötab välja ja viib ellu kõiki toetatavaid tegevusi tippjuhtide ja tippjuhtide järelkasvu
arendamiseks. Selleks korraldab TJKK koostöös RTK-ga vajalikke riigihankeid, et hankida
tegevuste elluviimiseks tööde tegijaid.
Punktides 6.2 ja 6.3 nimetatakse elluviija kohustused, millega tuleb tegevuste elluviimisel
arvestada.
Punktis 6.3.4 on välja toodud, et toetavad tegevused on vastavuses rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse
kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.
Käskkirjaga hõlmatud tegevuste puhul avalikku taotlemist ei korraldata ning sellest tulenevalt
on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:
- Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
- Kooskõla tegevuste põhjendatusega
7
- Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega
- Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia
- Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Vastavus- ja valikukriteeriumeid kasutatakse toetatavate tegevuste planeerimisel ja ellu
viimisel. Vastavuskriteeriumid aitavad hinnata kõikide planeeritavate tegevuste vastavust
kohustuslikele kriteeriumitele. Valikukriteeriumid aitavad planeeritavaid tegevusi läbi
mõelda. Elluviija annab hinnangu iga kriteeriumi täitmisele ja säilitab kirjalikud hinnangud
toetavate tegevuste planeerimise etapis.
Peatükis 7 sätestatakse sekkumise sihtrühm. Sihtrühmaks on Vabariigi Valitsuse 26. juuni
2013. a määruses nr 10011 avaliku teenistuse tippjuhtidena määratletud isikud. Lisaks
määruses nimetatud isikutele kuuluvad sihtrühma tippjuhtide järelkasvule suunatud
tegevustes osalevad isikud.
Lähtuvalt konkreetse tegevuse eesmärgist võib tegevustesse kaasata Vabariigi Valitsuse ja
Riigikogu liikmeid; teiste keskvalitsuse asutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja
sotsiaalkindlustusfondide juhte ning muid avaliku sektori juhte, samuti teadus- ja
arendusasutuste esindajaid, era- ja kolmanda sektori juhte. Kaasamise eesmärgiks on
kogemusvahetuse kaudu tõhustada sektorite- ja organisatsoonidevahelist koostööd.
Peatükk 8 sätestatakse sekkumise elluviimise abikõlblikkuse periood, millal võib tegevustega
alustada ning millal tuleb lõpetada. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud ja tasutud
tegevuste abikõlblikkuse perioodil.
Punktis 8.3 on määratud sekkumise koondeelarve, milleks on 4 000 000 eurot, millest
2 800 000 eurot moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid (70%) ja 1 200 000
eurot on riiklik kaasfinantseering (30%). Sekkumisel puudub omafinantseeringu kohustus.
Esialgse eelarve prognoosi alusel läheb 86% ehk 3 448 000 eurot eelarve kuludest (2 413 600
eurot EL toetus, 1 034 400 eurot riiklik kaasfinantseering) tegevuste toetamiseks, mis on
jaotatud kaheks alategevuseks. Tippjuhtide arendustegevustele on planeeritud
kogumaksumusena 3 088 000 eurot ning tippjuhtide järelkasvu arendustegevustele 360 000
eurot. Personalikuludeks on arvestatud esialgse prognoosi alusel 480 000 eurot (12% kogu
eelarvest), sh 336 000 eurot EL toetus ja 144 000 eurot riiklik kaasfinantseering. Kaudseteks
kuludeks on arvestatud 2% kogu sekkumise eelarvest (personalikuludest 15%), mis on
kogumaksumuses 72 000 eurot.
Peatükis 9 sätestatakse nende kulude loetelu, mida toetatakse ja mida teeb elluviija. Loetelu
koostamisel on järgitud põhimõtet, et tegevuste elluviimisel on abikõlblikud kõik kulud, mis
11 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni
peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende
värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“
8
on vajalikud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning mis vastavad
ühendmääruse§-des 15 ja 16 sätestatud tingimustele.
Peatükis 10 viidatakse väljamakse aluseks olevatele asjakohastele paragrahvidele
ühendmääruses.
Punktis 10.2 määratakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et toetust
makstakse siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud.
Punktis 10.3 sätestatakse kaudsete kulude katmine.
Punktis 10.4 selgitatakse, kuidas esitatakse maksetaotlusi ja kuludokumente
rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Tulenevalt e-toetuse keskkonna arendusest on
võimalik esitada kõiki kuluridu ka jooksvalt iga kulu tekkimise järel selleks, et kiirendada
maksete tegemist.
Peatükis 11 sätestatakse aruannete esitamise kord ja sagedus.
Kord aastas tuleb elluviijal esitada aastaaruanne eelneva aasta tegevuste ning järgneva aasta
planeeritavate tegevuste kohta. Aastaaruanne on põhjalik ja detailne ülevaade tegevustest,
tulemustest ja näitajatest. Poolaastaaruanne sisaldab ainult lühidat ülevaadet näitajate
täitumisest. Eelarve ülevaade kujuneb e-toetuste keskkonnast, seda eraldi aruandesse tuua ei
ole vaja. Seirearuanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu.
Peatükis 12 sätestatakse toetuse andmise tingimuste muutmise kord. Korda täpsustavad
rakendusasutuse protseduurireeglid.
Peatükis 13 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise tingimused juhuks, kui selgub, et
toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks.
Peatükis 14 sätestatakse vaiete esitamise kord.
3. Riigiabi analüüs
Riigiabi reguleerivad EL õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi
peatükk 6. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest
kriteeriumidest:
1. abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
3. abimeede annab eelise abi saajale;
4. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel.
Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Käskkirjaga reguleeritava sekkumise tegevusi hangitakse erinevatelt pakkujatelt, kes
otsustavad esitada pakkumuse, omades vastava teema valdkonnas vajalikke eksperditeadmisi
9
ning vastates pakkumuskutses esitatud nõuetele. Tegevuse raames ei anta selles tähenduses
riigiabi või vähese tähtsusega abi. Hankija peab tegevuste elluviimisel järgima riigihangete
seadust. Riigihangete seaduse alusel riigihanke korraldamisel valib hankija korrektse
menetlusliigi, lähtudes riigihanke objektiks olevast asjast, teenusest või ehitustööst, selle
eeldatavast maksumusest ja riigihangete seaduses ja hankija hankekorras vastavale
riigihankele kohalduvast menetluskorrast.
Tegevuse sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus ei saa toetavas tegevuses osalejana riigiabi,
kui ta vastab riigihangete seaduses hankija määratlusele ega tegele majandustegevusega, s.o
osutab teenust avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, ning tegevuse sihtrühma kuuluv
avaliku sektori asutus ei tegutse teenuse osutamisel avatud konkurentsi tingimustes.
Kuna erinevatesse arendustegevustesse võib kaasata juhte vastavalt vajadusele kõigist
sektoritest, siis võib tekkida küsimus, kas sellega antakse kaasatud juhtidele teatud
majanduslik eelis. Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida näiteks ettevõtte juht ei ole
saanud tavalistes turutingimustes ehk ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks ei loeta ainult rahalist
abi, vaid näiteks ka riigivara kasutada andmist alla turuväärtuse. Kui abi tugevdab või
parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, siis võib olla tegemist kasvõi
potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Samas, kui hinnatakse, et teatud tegevuste mõju on
ainult kohalik ega mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust, siis võib hinnata, et toetus ei
mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust.
Seletuskirja peatükis 1 on välja toodud mitmed olulised kitsaskohad ja väljakutsed, mis
viitavad vajadusele tõhusama sektoritevahelise sünergia järele. Erinevate sektorite juhtide
kokkutoomine kogemusvahetuseks ühiste väljakutsete teemadel on vähim, mida saame teha,
et toetada koostöökohtade tekkimist. Kaasamine ei ole järjepidev ega keskendu väljaspool
avalikku sektorit töötavate juhtide kompetentsi tõstmisele. Seega ei saa väita, et kaasatavad
võiksid saada riigiabi või vähese tähtsusega abi, mida oleks vaja hinnata ning välja tuua.
4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid.
5. Sekkumise mõjud
Sekkumise eesmärk on tõsta avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekust läbi
juhtimiskvaliteedi arendamise. Tegevuste tulemusena suureneb sihtrühma pädevus ja roll
innovatsiooni eestvedajana, uuenduste elluviijana ja sektoriteülese koostöö edendajana ning
paraneb organisatsioonide suutlikkus ellu viia mahukaid innovatsiooniprojekte ning tellida
teadus- ja arendustegevustele tuginevaid uuringuid. Avaliku sektori innovatsiooni
arendamisega mõjutatakse omakorda erasektori võimalusi innovatsiooni luua. Seetõttu võib
10
hinnata, et sekkumise tegevused panustavad oluliselt nii „Eesti 2035“ majanduse kui ka
riigivalitsemise sihti.
„Eesti 2035“ majanduse siht sõnastab, et „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“, mille alamkomponent rõhutab, et „Eesti majandus on uuendusmeelne ja
teadmistepõhine“. Tegevuste kaudu tuuakse kokku erinevad innovatsiooni ökosüsteemi
osalised, kaasatakse teadus- ja arendusasutusi; arendatakse fokuseeritult avaliku teenistuse
(tipp)juhtide innovatsiooni edendamise võimekust ja suurendatakse seeläbi riigi rolli
innovatsiooninõudluse kujundajana ning innovatsiooni tellijana, milles omakorda osalevad
erasektor ning teadus- ja arendusasutused. Kui riik tekitab innovatsiooni suhtes nõudluse, siis
saavad ka teised sektorid võimaluse sellesse panustada ning selle kaudu innovatiivseid
lahendusi luua. Erasektori innovatiivsus panustab majanduse sihi näitaja „Tööjõu
tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamisse.
Sekkumise tegevused panustavad oluliselt „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi
„Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ alamkomponenti „Eesti
on uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik“. Tegevuste kaudu
arendatakse fokuseeritult avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsiooni edendamise võimekust
ja suurendatakse seeläbi riigi rolli innovaatiliste lahenduste eestvedajana. Kuna innovatsiooni
arendamist avalikus sektoris viiakse sekkumise käigus ellu tippjuhtide kaudu, siis on oluline,
et tippjuhtidel oleksid head teadmised ja oskused võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamisest.
Selleks viiakse arendustegevused läbi neid põhimõtteid arvestades ning nendele tähelepanu
juhtides. Elluviija eesmärgiks on anda head praktilist eeskuju. Kõige enam seostub sekkumine
siinkohal riigivalitsemise sihi näitajaga „Hoolivus ja koostöömeelsus“, mis näitab, kas
tajutakse võrdset kohtlemist ning mittediskrimineerimist Eesti ühiskonnas üldiselt, ning
„Soolise võrdõiguslikkue indeksiga“12, mis mõõdab sugude võrdsust EL riikides kuues
põhivaldkonnas: võim, aeg, teadmised, tervis, raha ja töö.
Kuivõrd sekkumise tegevuste elluviimisel arendatakse avaliku teenistuse tippjuhtide ja nende
järelkasvu teadmisi ja oskusi erinevates valdkondades, sh digi-, rohe- jms valdkondades, siis
seeläbi panustavad tegevused kliimaeesmärkidesse ja keskkonnahoidu. Panus tekib ka nutika
spetsialiseerumise valdkondade kaudu, millest mitu (nt nutikad ja kestlikud
energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas)
toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke ning aitavad kaasa juhtimistasandil
keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Tegevuste elluviimisel lähtutakse keskkonnahoidlike
sündmuste läbiviimise nõuetest13.
6. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja
rakendamise eeldatavad tulud
Sekkumise rakendamiseks viiakse ellu toetuse andmise tingimuste punktis 4.1 nimetatud
tegevusi. Projekti tegevuste hankimisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust.
12 Võrdõiguslikkust hinnatakse sajapunktiskaalal, kus 1 tähendab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku
võrdsust meeste ja naiste vahel.
13 Keskkonnateadlikkus
11
Riigihankeid viib üldiselt läbi RTK, välja arvatud juhul, kui elluviija otsustab riigihanke ise
läbi viia.
Meetme rakendamiseks vajalikest kuludest moodustavad 70% Euroopa Regionaalarengu
Fondi vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. Elluviijale ei teki käskkirja rakendamise
tulemusel tulusid.
7. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub allkirjastamisel.
8. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks RTK-le.
Erinevate huvirühmade kaasamine on toimunud 2022. aastal ja 2023. aasta I poolaastal nii
kirjalike küsitluste kui ka üksühele konsultatsioonide ja kohtumiste näol. Sekkumise loomise
plaane on arutatud avaliku teenistuse tippjuhtidega, ministeeriumide personalijuhtidega,
ülikoolide esindajatega ning juhtimis- ja innovatsiooniekspertidega.
12
Meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise
„Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi
arendamise“ tegevuste vastavus- ja valikukriteeriumid
Vastavus- ja valikukriteeriumeid kasutatakse toetatavate tegevuste planeerimisel ja
elluviimisel. Vastavuskriteeriumed aitavad hinnata kõikide planeeritavate tegevuste
vastavust kohustuslikele kriteeriumitele. Valikukriteeriumid aitavad planeeritavaid tegevusi
läbi mõelda nende väljatöötamisel.
I OSA. VASTAVUSKRITEERIUMID aitavad hinnata, et kõik planeeritavad tegevused
vastaksid kohustuslikele kriteeriumitele. Elluviija peab vastavushindamise läbimiseks saama
vastata kõikidele kriteeriumitele „jah“.
1. Projektid aitavad kaasa poliitikaeesmärkide ja tulemuste saavutamisele ning on kooskõlas
rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega.
2. Tegevus panustab sekkumise eesmärkide saavutamisse:
2.1. tegevus panustab nutika spetsialiseerumise valdkonda(desse);
2.2. tegevus toetab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist (vastavalt TATis
toodule);
2.3. tegevusel on kaudne positiivne mõju innovatsioonile erasektoris.
3. Projekt panustab „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse ja toetab sihtidega seotud
horisontaalseid põhimõtteid. Tuua välja seosed ainult majanduse ja riigivalitsemise
sihtidega, kuna TATis on antud hinnang, et nendel sihtidel on toetavate tegevustega kõige
otsesem seos.
„Eesti 2035“ sihid1 ja Võrdsed võimalused, Regionaalaren Kliima ja
sihtidega seotud sooline g keskkonnahoid
horisontaalsed põhimõtted võrdõiguslikkus ja
(CPR artiklid 9 ja 73)2 ligipääsetavus
Majandus
Riigivalitsemine
4. Tegevuse planeerimisel on arvestatud järgmiste nõuetega:
4.1. tegevuse sihtrühm on toetuse andmise tingimustes (TAT) loetletud otsene või kaudne
sihtrühm;
4.2. valitud tegevused esindavad toetuse summa, ellu viidud tegevuste ja eesmärkide
saavutamise vahelist parimat suhet;
4.3. elluviija tagab kulude seaduslikkuse ja korrektsuse.
5. Tegevus arvestab määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid:
5.1. ei minda vastuollu Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga3;
1 „Eesti 2035“ sihid: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid
2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN#d1e7209-159-1
3 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?
uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET
5.2. ei minda vastuollu puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega;
5.3. arvestatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja rakendatakse soolõimet;
5.4. tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;
5.5. toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;
5.6. tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidega4;
5.7. rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (ing k DNSH – „Do no significant
harm“)5.
II OSA. VALIKUKRITEERIUMID aitavad planeeritavaid tegevusi läbi mõelda nende
väljatöötamisel. Elluviija annab hinnangu kriteeriumite täitmisele.
1. Tegevuse kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja
meetme eesmärkide saavutamisele:
1.1. tegevuse kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus rakenduskava erieesmärki
ning meetme eesmärkidesse, sh tegevuse tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning
vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuse lõppu;
1.2. tegevuse panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse.
2. Tegevuse põhjendatus:
2.1. tegevuse eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või
kasutamata arenguvõimalus;
2.2. tegevuse sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – tegevused võimaldavad saavutada
sekkumise eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sidusus
eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimaluse korral innovaatilisi lahendusi
soosivad;
2.3. tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist
järgnevust.
3. Tegevuse kuluefektiivsus:
3.1. planeeritud tegevus on kuluefektiivne viis tulemuste saavutamiseks;
3.2. planeeritud eelarve tegevuse elluviimiseks on realistlik ja mõistlik – on selge, milliste
arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, ning planeeritud kulud on
vajalikud ja mõistlikud.
4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia punkti ei ole vajalik hinnata, kuna projekte
viib ellu Riigikantselei, kes vajaduse korral hangib tegevuste elluviijaid ning lähtub
selleks riigihangete seadusest.
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
hinnatakse I osa 3. punktis.
4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0713(02)
5 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise
kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30)
Ministeeriumid
Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie: 13.09.2023
Riigi Tugiteenuste Keskus nr 7-2/23-01674-1
Rahandusministeeriumi Seirekomisjon 2021+
Euroopa Komisjoni DG REGIO
Toetuse andmise tingimused avaliku
teenistuse tippjuhtide
innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi
juhtimiskvaliteedi arendamise
Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks riigisekretäri käskkirja
"Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse
tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise" eelnõu ja seletuskirja. Ootame teie
kooskõlastusi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Laura Viilup 5563 5717
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RK/23-1196 - Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.09.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd667a87-6d30-42df-8585-d5c004ef5ad5
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd667a87-6d30-42df-8585-d5c004ef5ad5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main