EELNÕU 2 8 . 08 .2023 Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Välisteenistuse seaduse muutmine Välisteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „ atesteerimiskomisjon “ sõnaga „ konkursikomisjon “ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „ riigiteenistus “ sõnadega „ avalik teenistus “ ; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) diplomaatiline ametikoht on Välisministeeriumi ametikoht, mille ülesannete hulka kuuluvad välissuhtlemine ja Eesti esindamine; “ ; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal; “ ; 5) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes nimetab teenistuja erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskohale, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. “ ; 6) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõna „ töövõimetu “ sõnadega „ puuduva töövõimega “ ; 8) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 1 järgmises sõnastuses: „ 14 1 ) kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasasolev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13 aastase lapse, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest; “ ; 9) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 15 asendatakse sõnad „ kaasasolev abikaasa , registreeritud elukaaslane või kaasasolev laps “ sõnadega „ kaasasolev abikaasa, registreeritud elukaaslane, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik “ ; 10) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1. jagu Välisesinduse juht “ ; 11) paragrahvid 5, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõna „ karjääridiplomaat “ sõnaga „ diplomaat “ ; 13) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „välisteenistuse staažist“ sõnadega „välisteenistuses oldud ajast“; 14) paragrahvi 13 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Erialadiplomaat võib atašee teenistusastet kasutada juhul, kui see on vajalik tööülesannete täitmisel. “ ; 15) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 16) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Karjääridiplomaadi, kelle avaliku võimu teostamise õigus Välisministeeriumis on peatunud, diplomaatiline teenistusaste säilib: 1) välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses oldud ajal; 2) rahvusvahelises organisatsioonis, Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal; 3) Vabariigi Presidendi Kantseleis, peaministri büroos või Riigikogu Kantseleis töötamise ajal ning töötamise ajal muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega, kui töötamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga. “; 18) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 21. Diplomaatilise auastme andmise tingimused Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis. “ ; 19) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ kriminaalkorras karistatud “ sõnadega „ või distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud “ ; 20) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Välisteenistusse võib võtta avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku: “ ; 21) paragrahvi 24 lõike 1 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „ 7) ei ole väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest.“; 23) paragrahvi 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 25. Välisteenistusse võtmine (1) Isik võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks üldjuhul määramata ajaks, andes talle teenistusastme. (2) Isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks määratud ajaks, nimetades ta diplomaatilisele ametikohale. (3) Töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võib määratud ajaks välisteenistusse karjääridiplomaadiks ilma konkursita võtta isiku, kellel on varasem välisteenistuses töötamise kogemus. “ ; 25) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatakse kuni viieks aastaks. Nimetatud aega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. “ ; 26) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „ (5) Erialadiplomaadi nimetab Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Asukohariigis mitteresideerivale erialadiplomaadile kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 sätteid. (6) Erialadiplomaadi ametikoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Välisesinduse sulgemisel kaotab Välisministeerium ametikoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta. “ ; 27) paragrahvi 27 lõike 3 esimene lause ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Pärast nõusoleku ( agrément ’i) saamist nimetab Vabariigi President kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale. “ ; 29) paragrahvi 28 täiendatakse pärast sõnu „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „või tema volituse alusel kantsler“; 30) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on: 1) karjääridiplomaadi kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või 2) erialadiplomaadi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. (2) Karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek. (3) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. (4) Kuni viieaastase lähetusaja määrab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. Nimetatud lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 40 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka diplomaadi nõusolekuta. (5) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmete l välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa min na . (6) Lähetamisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. “ ; 31) paragrahvi 30 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ au- või teenistusastmetasu, “ ja „ ning välisteenistuse staaži tasu “ ; 32) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule ning välispoliitilistes ja välisesinduse töökorralduslikes küsimustes välisesinduse juhile. (2) Erialadiplomaat annab oma tegevusest korrapäraselt aru välisesinduse juhile ja lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule. (3) Erialadiplomaadi ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult. (4) Erialadiplomaadi kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium. (5) Erialadiplomaadile maksab palka, muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium. (6) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel , mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt . “ ; 34) paragrahvi 35 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Saadiku kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.“ ; 3 5 ) paragrahvist 36 jäetakse välja sõna „ kirjalikult “ ; 3 6 ) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Asjuri kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.“ ; 3 7 ) paragrahvi 37 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.“ ; 38) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 38. Diplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine (1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku ning asjuri võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata diplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise õigust omav isik. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani. (4) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud diplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt ametikohajärgsetele ülesannetele. (5) Diplomaati võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta. “ ; 39) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvide 40 ja 52 pealkirja ja sissejuhatavat lauseosa täiendatakse enne sõna „ tagasikutsumise “ sõnaga „ ennetähtaegse “ ; 41) paragrahvi 40 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 42) paragrahvide 40 ja 52 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „ rahvusvahelise organisatsiooni taotlus “ sõnadega „ või asukohariigi nõusolekust keeldumine “ ; 43) paragrahvi 40 punkti 8 täiendatakse pärast sõnu „ teenistusest vabastamine “ sõnadega „ ametiasutuse algatusel “ ; 44) paragrahve 40 ja 52 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „ 9) asukohariigis puhkenud kriisiolukord; 10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine. “ ; 45) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Diplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametisse nimetamise õigust omav isik, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti. (2) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ning saadiku kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Vabariigi President, kes kirjutab alla tema tagasikutsumiskirjale. Vabariigi Valitsusele teeb asjakohase taotluse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul. (3) Asjuri kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile. (4) Välisesinduse juhina töötavad peakonsul, konsul ja asekonsul kutsutakse tagasi konsulaarseaduse kohaselt. (5) Kui esineb käesoleva seaduse § 40 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek. (6) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt üks kuu ette ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. “ ; 46) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks; 47) paragrahvi 43 lõike 2 teksti täiendatakse pärast sõnu „vabastada teenistusest“ sõnadega „koondamise tõttu“ ning pärast sõnu „kui ta ei ole vastu võtnud“ sõnaga „teist“; 48) paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 44. Erialadiplomaadi teenistusest vabastamine “ ; 49) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja teksti täiendatakse pärast sõnu „ välisesindusest tagasikutsumise “ sõnadega „ või teenistustähtaja möödumise “ ; 50) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „ (2) Erialadiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka. (3) Lähetajaministeerium võib erialadiplomaadiga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele erialadiplomaat lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse. “ ; 51) seaduse 3. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks; 52) paragrahvid 47 ja 48 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 47. Välisesindusse lähetamise tingimused Välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja, kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele. § 48. Välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamine (1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on: 1) koosseisulise haldusteenistuja kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või 2) koosseisuvälise haldusteenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. (2) Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loob ja likvideerib oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Välisesinduse sulgemisel kaotab Välisministeerium ametikoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta. (3) Koosseisulise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek. (4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab haldusteenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsusest teavitab lähetajaministeerium eelnevalt Välisministeeriumi. (5) Lähetamisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. (6) Kuni viieaastase lähetusaja määrab haldusteenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Nimetatud lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 52 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka teenistuja nõusolekuta. (7) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmete l välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa min na . “ ; 53) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks; 54) paragrahvi 50 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Koosseisuvälise haldusteenistuja alluvus määratakse ametijuhendis. Ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult. (2) Koosseisuvälise haldusteenistuja kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium. (3) Koosseisuvälisele haldusteenistujale maksab palka või töötasu ning muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium. (4) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel , mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt . “ ; 55) paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1 ) Haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani. (3) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid teenistuskohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt teenistuskohajärgsetele ülesannetele. (4) Haldusteenistuja võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta. “ ; 56) paragrahvi 52 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 52 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 8) haldusteenistuja teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine ametiasutuse algatusel; “ ; 58) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. (2) Kui esineb käesoleva seaduse § 52 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on koosseisulise haldusteenistuja välisesinduse mittediplomaatiliselt teenistuskohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek. (3) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt üks kuu ette ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. “ ; 59) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks; 60) paragrahvi 55 pealkirjast jäetakse välja sõna „Välisministeeriumi“; 61) paragrahvi 55 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 62) paragrahvi 55 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Koosseisulise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või vabastada haldusteenistuja teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole vastu võtnud teist suunatud pakkumist. “ ; 63) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ (4) Koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või vabastada haldusteenistuja teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole vastu võtnud teist asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu. (5) Lähetajaministeerium võib koosseisuvälise haldusteenistujaga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele ametnik lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse, või töökohas, millele töötaja pärast lähetust asub. “ ; 64) paragrahvid 56, 57 ja 59 tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks; 66) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks; 67) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välisteenistusse võtmise korral ja igal järgmisel teenistusaastal mak stakse diplomaadile esindustasu 2/5 kuupalga ulatuses, kui talle ei maksta teise avalikku teenistust reguleeriva eriseadusega ette nähtud samalaadset tasu. Kantslerile ei maksta esindustasu. (2) Esindustasu ei maksta avaliku võimu teostamise õiguse omal soovil peatamise ajal tasemeõppe või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse ning rahvusvahelises organisatsioonis, Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis, teises riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise tõttu. (3) Lõikes 2 nimetatud peatatud avaliku võimu teostamise õiguse jätkamise korral makstakse esindustasu jooksva kvartali viimasel kuul. “ ; 68 ) paragrahvi 63 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse,“; 6 9 ) paragrahvi 63 lõikest 6 ja paragrahvi 68 lõikest 1 jäetakse välja arv „, 39“; 70 ) paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 64. Välisesinduse juhi residents ja välisesinduses töötava teenistuja eluruum Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise korra ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 71 ) paragrahvi 65 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna d „lapsehoidja palk “ sõnaga „lapsehoiuteenus“; 72 ) paragrahvi 65 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „üks kord lähetusaastas“; 73 ) paragrahvi 65 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 74 ) paragrahvi 65 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 75 ) paragrahvi 65 täiendatakse lõi getega 7 – 9 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulusid ei hüvitata teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut. (8) Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku loal võib hüvitada osaliselt või täielikult teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõidu kulud. (9) Kui teenistuja abikaasa , registreeritud elukaaslane või laps ei ole temaga välisesinduses pikaajalises lähetuses kaasas, võib Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras hüvitada abikaasa , registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud. “; 76 ) paragrahvi 66 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 77 ) paragrahvi 66 lõikes 5 asendatakse sõnad „lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase“ sõnaga „perekonnaliikme“; 78 ) paragrahv 67 lõikest 1 jäetakse välja sõna „mittetöötavale“; 79 ) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab või osutab teenust, mille eest ta saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui 50% abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasust, vähendatakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu 50%. “; 80 ) paragrahvi 67 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 81 ) paragrahvi 68 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri“ sõnadega „, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse“; 82 ) paragrahvi 68 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ennetähtaegselt ja erakorraliselt“; 83 ) paragrahvi 68 lõikest 5 jäetakse välja sõna „erakorraliselt“; 84 ) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõnad „põhi- ja lisapuhkuse“ sõnaga „põhipuhkuse“; 85 ) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist ja välislähetustasu maksmist jätkatakse teenistuja avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal kuni neli kuud, kui teenistuja ei ole välisesindusest ennetähtaegselt tagasi kutsutud.“ ; 86 ) paragrahvi 68 lõikest 7 jäetakse välja sõna „mittetöötav“; 87 ) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Kui kaasasolev perekonnaliige on sunnitud kriisiolukorra tõttu asukohariigist lahkuma, võib jätkata tema eest käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist kuni lähetusaasta lõpuni või kuni kuus kuud, kui lähetusaasta lõpeb varem, aga mitte kauem, kui välislähetuse lõpuni . “; 88 ) paragrahvi 68 lõike d 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks ; 89 ) paragrahvid 70 – 72, § 74 lõige 1, § 75 lõige 2, § 76 ja seaduse 4. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks; 90 ) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5. peatükk KONKURSIKOMISJON JA VABA TEENISTUSKOHA TÄITMINE “ ; 91 ) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 80. Konkursikomisjon (1) Välisministeeriumi konkursikomisjon teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid personaliküsimustes. (2) Konkursikomisjoni töökorra ja koosseisu ning konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 92 ) paragrahvid 82–84 ja seaduse 5. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks; 93 ) paragrahvi 86 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Vaba teenistuskoht täidetakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi karjääridiplomaadi roteerimiskohustuse täitmise tagamiseks: 1) üldjuhul korraldatakse vaba ametikoha täitmiseks asutusesisene konkurss; 2) vajaduse korral tehakse vaba ametikoha täitmiseks suunatud pakkumine. “ ; 94 ) paragrahvid 87 ja 88 tunnistatakse kehtetuks; 95 ) seaduse 5. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 89 1 järgmises sõnastuses: „ § 89 1 . Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine (1) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus peatub avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel, kandideerib karjääridiplomaat enne peatumise lõppemist vabale teenistuskohale asutusesisesel konkursil või teeb konkursikomisjon talle suunatud pakkumise. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei pea tagama karjääridiplomaadile selle teenistuskohaga sama või samaväärset teenistuskohta, millel tema avaliku võimu teostamise õigus peatus. “. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib kohaldada ka rahvusvahelise organisatsiooni teenistuja, kes vastab avalikku teenistusse võtmise tingimustele, tähtajalisele üleviimisele ametiasutusse.“; 2) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 45. Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine (1) Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki. (2) Välislähetustasu maksmine ja lähetuskulude hüvitamine pikaajalises välislähetuses olevale ametnikule toimub välisteenistuse seaduse §-des 63 – 66 ja 68 – 73 sätestatud tingimustel ja korras. § 46. Abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse §-s 67 sätestatud tingimustel ja korras. “ ; 3) paragrahvi 84 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ välisesinduses töötamise ja “ ; 4) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 90 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) karjääridiplomaat, erialadiplomaat või haldusteenistuja vabastatakse teenistusest välisteenistuse seaduse § 43 lõike 2, § 44 lõike 2 või § 55 lõigete 2 ja 4 alusel.“. § 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 119 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 128 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste. “ . § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 1 lõike 4 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane kellele makstakse abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel; “; 2) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 65 järgmises sõnastuses: „63) Välisministeeriumile välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu vähendamise kohaldamiseks.“. § 5. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja avaliku teenistuse seaduse § 46“; 2 ) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2¹ ja 3² tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja arv „3²,“. § 6 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksu seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik .“; 2) paragrahvi 48 lõige 5 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5 2 ) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida tehakse seoses välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilise vastuvõtu, kohtumise või muu üritusega. “. § 7. Tööturu meetmete seaduse muutmine Tööturu meetmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane , kellele makstakse abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel;“; 2) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasana või registreeritud elukaaslasena kaasasolek, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu .“. § 8 . Välissuhtlemisseaduse muutmine Välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 9 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil .
VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 202 3 nr Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse v älisteenistuse seaduse § 15 lõike 4 alusel. 1. peatükk DIPLOMAATILISE TEENISTUSASTME ANDMISE TINGIMUSED JA KORD § 1. Diplomaatilise teenistusastme andmise üldtingimused (1) Diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile või karjääridiplomaadile, kelle: 1) Välisministeeriumi teenistuses oldud aeg vastab välisteenistuse seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele ja 2) töötulemusi ja tööalast käitumist hindab konkursikomisjon taotletavale teenistusastmele vastavaks. (2) Välisteenistuses oldud aja hulka võib arvata (täisaastates): 1) välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgi ga täienduskoolituses oldud aja ; 2) rahvusvahelises organisatsioonis, Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise aja ; 3) Vabariigi Presidendi Kantseleis, peaministri büroos või Riigikogu Kantseleis töötamise aja ning töötamise aja muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega , kui töötamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga . § 2. Diplomaatilise teenistusastme andmise lisatingimused (1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on: 1) omandanud diplomaaditööks vajalikud põhiteadmised ja -oskused; 2) omandanud konsulaarametniku kutse või erikutse. (2) III sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on: 1) omandanud praktilised kogemused välissuhtlemises ja 2) saavutanud häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel. (3) II sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjää ridiplomaadile, kes on töötanud välisesinduses täislähetusaja diplomaadina . (4) I sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on: 1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja 2) töötanud vähem alt kolmes struktuuriüksuses . (5) Nõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on: 1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja 2) olnud esmatasandi juht või struktuuriüksuse juht vähemalt ühe aasta järjest või 3) töötanud välisesinduses diplomaadina vähemalt kaks täislähetusaega. (6) Vanemnõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi välissuhtlemises . (7) Täislähetusaeg käesoleva määruse tähenduses on kolm aastat. Konkursikomisjon võib mõjuvatel põhjustel lugeda täislähetuseks ka lühema lähetustähtaja. (8) Välisesinduses diplomaadina töötamiseks loetakse käesoleva määruse tähenduses ka töötamist Euroopa Liidu institutsioonides, Euroopa välisteenistuses , rahvusvahelisel tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis, tingimusel et sellise töötamise ajal on säilinud teenistussuhe Välisministeeriumiga. (9) Ametnikule välisteenistuse seaduse § 15 lõike 3 alusel erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmisel ei pea järgima käesolevas määruses sätestatud tingimusi. § 3. Diplomaatilise teenistusastme taotlemine (1) Ametnikule diplomaatilise teenistusastme andmise taotluse esitab üldjuhul ametniku vahetu juht arenguvestluse kokkuvõtte osana, täites siseveebis elektroonilise taotluse. (2) Kui ametnik vastab taotletava teenistusastme andmise formaalsetele tingimustele ning ametnikuga ei ole peetud arenguvestlust teenistusastme taotlemiseks ettenähtud teenistusstaaži täitumisest arvates mõistliku aja jooksul, on ametnikul õigus esitada omapoolne taotlus teenistusastme saamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandjuhul täidab ametnik siseveebis elektroonilise taotluse ja ametniku vahetu juht lisab taotlusele oma hinnangu. (4) Erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb konkursikomisjonile vastava osakonna peadirektor, välisesinduse juht, asekantsler või kantsler. (5) Personaliosakond esitab vajaduse korral andmed ametniku teenistuskäigu, arenguvestluste ja hindamiste kohta ning muu asjakohase teabe. § 4. Diplomaatilise teenistusastme taotluse menetlemine konkursikomisjonis (1) Teenistusastme andmisel kuulab komisjon ära personaliosakonna hinnangu ja teeb ühe järgmistest otsustest: 1) teha välisministrile ettepanek anda teenistujale taotletav diplomaatiline teenistusaste; 2) mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut; 3) lükata otsuse tegemine edasi; 4) erandkorras teenistusastme taotlemise korral teha välisministrile punktides 1–3 nimetatud ettepanek või teha ettepanek anda taotletavast teenistusastmest kõrgem teenistusaste. (2) Komisjon peab otsuse tegemise edasilükkamist põhjendama ja määrama otsuse tegemise eeldatava aja. (3) Komisjon peab põhjendama ka otsust mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut ja otsust teha taotletavast erineva teenistusastme andmise ettepanek. (4) Diplomaatiline teenistusaste antakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga konkursikomisjoni ettepaneku alusel. § 5 . Diplomaatilise teenistusastme ennistamine (1 ) Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste üldjuhul ennistatakse. (2 ) Kui teenistuja vabastati Välisministeeriumi teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt, siis teenistusastet ei ennistata. (3 ) Teenistuja varasemat teenistusastet ei pea ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 9 . Määruse kehtetuks tunnistamine Välisminist ri 9. septembri 2016. a määrus nr 4 “Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm” tunnistatakse kehtetuks. § 10 . Määruse jõustumine Määrus jõustub .. . Margus Tsahkna Välisminister Jonatan Vseviov Kantsler
VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 ” Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse « Välisteenistuse seaduse» § 63 lõike 3, § 65 lõigete 1, 4 ja 6, § 66 lõike 5 ja § 67 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muutmine 1 ) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „suurendamise“ sõnadega „protsendimäär ja“; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) teise riiki tööle asumise hüvitise määr .“; 3) paragrahvi 2 lõig e 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 6) Käesolevas määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamise otsuse teeb Välisministeeriumi kantsler või tema volitatud isik . “; 4 ) paragrahvi 6 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Välislähetustasu makstakse üldjuhul jooksva kalendrikuu eest järgneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul.“; 5) paragrahvi 6 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse sõnad „ haldusküsimuste asekantsleri “ sõnadega „ kantsleri või tema volitatud isiku “; 6 ) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse “; 7 ) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „, § 39“; 8 ) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja sõna „mittetöötava“; 9 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Kaasasoleva tugiisiku eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu …% võrra.“; 10 ) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja sõna „mittetöötavale“; 11 ) paragrahvi 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 13 lõikest 3 jäetakse välja lauseosa „, asub alaliselt tööle või teenust osutama“; 13 ) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „, § 39“; 14 ) paragrahvi 14 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ ennetähtaegselt ja erakorraliselt“; 15 ) paragrahvi 14 lõikest 4 jäetakse välja sõna „erakorraliselt“; 16 ) paragrahvi 14 lõikest 5 asendatakse sõnad „põhi- ja lisapuhkuse“ sõnaga „põhipuhkuse“; 17 ) paragrahvi 14 lõikest 6 jä etakse välja sõna „mittetöötav“; 18) paragrahvi 16 lõike 3 kolmandas lauses, lõike 4 teises lauses, lõike 5 teises lauses, lõikes 6, paragrahvi 18 lõikes 5, paragrahvi 19 lõikes 4, paragrahvi 20 lõikes 4, paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või tema“ sõnadega „kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi “; 19) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse sõnaga „Vähemalt“ enne sõna „ üks“; 20) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõnad „haldusküsimuste asekantsleriga või lähetajaministeeriumiga“ sõnadega „kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isikuga“ . § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub … Kaja Kallas Peaminister Margus Tsahkna Välisminister Taimar Peterkop Riigisekretär
VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 20 2 3 nr Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 64 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse : 1) välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning 2) välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused . (2) Välisesinduses töötava teenistujana käsitatakse ka välisesinduse juhti, kui välisesinduse juurde ei kuulu välisesinduse juhi residentsi. (3 ) Välisesinduse juhi residents kuulub järgmiste välisesinduste juurde: suursaatkond Berliinis, Helsingis, Kiievis, Londonis, Moskvas, New Delhis, Pariisis, Pekingis, Stockholmis ja Washingtonis ning alaline esindus Euroopa Liidu, ÜRO ja NATO juures. § 2. Mõisted Residents on omandivormist sõltumata elamu, elamu osa või korter, mida välis esinduse juht kasutab elukohana ja esindusülesannete täitmiseks Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse norm ide, üldtunnustatud põhimõtete, tavade ja praktika tähenduses. § 3. Diplomaatil i ne klausel ja üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine Võimaluse korral lisatakse üürilepingusse klausel, mis näeb ette õiguse lõpetada pikaajaline, vähemalt üks aasta kestev üürileping enne tähtaega , ilma et sellega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine . § 4 . Eluruumi või residentsi ja selle sisustuse vastuvõtmine ja üleandmine (1) E luruumi või residentsi üüri- või kasutamislepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel koostatakse olemasoleva sisustuse nimekiri. T eenistuja , residentsi puhul välisesinduse juht, või välisesinduse vastutav teenistuja kontrollib eluruumi või residentsi vastuvõtmisel ja üleandmisel sisustuse nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning ruumi de seisundit ja fikseeri b ilmsed puudused (fotod, video, olukorra kirjeldus) , kinnitades seda oma allkirjaga. (2) Lõikes 1 nimetatud nõudeid järgitakse nii eluruumi või residentsi vastuvõtmisel üürileandjalt, lahkuvalt teenistujalt või välisesinduse vastutavalt teenistujalt kui ka üleandmisel üürileandjale, uuele teenistujale või välisesinduse vastutavale teenistujale. § 5 . E luruumi või residentsi kasutamine (1) Teenistuja peab eluruumi ja välisesinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ja lähtudes selle otstarbest ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud normaalne kulumine. (2) Residentsi e sindusruume kasuta b välisesinduse juht esindusülesannete täitmiseks, korraldades seal eineid, vastuvõtte ning kultuuri- ja muid esindusüritusi. ( 3 ) Eesti riigile kuuluva või välisesinduse üüritud e luruumi või selle sisustuse kahjustumisest teatab teenistuja esimesel võimalusel, arvates kahjustumise või selle avastamise hetkest, välisesinduses haldusküsimuste eest vastutavale teenistujale või tema puudumisel välisesinduse juhile. Erialadiplomaat või k oosseisuväline teenistuja teavitab eluruumi või selle sisustuse kahjustumisest ka lähetajaministeeriumi. Residentsi või selle sisustuse kahjustumisest teatab välisesinduse juht esimesel võimalusel Välisministeeriumi haldusosakonna peadirektori le. § 6 . Teenistuja vastutus (1) Teenistuja vastutab üüri- või kasut amis lepinguga võetud kohustuste nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas teeb eluruumi või residentsi üürilepingu lõpetamisel kõik endast oleneva, et üürileandja tagastaks üüritagatise. (2) Teenistuja on kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju. ( 3 ) Kui üürileping on sõlmitud välisesinduse nimel või on tegemist Eesti riigile kuuluva eluruumiga ning kahju hüvitamise suuruse ja põhjendatuse üle tekib vaidlus, teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler, küsides välisesinduse juhi kirjalikku arvamust. (4) Välisesinduse juht on kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja isiklike külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt residentsile või selle sisustusele tekitatud kahju . Vaidluse korral kahju hüvitamise suuruse ja põhjendatuse üle teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. 2. peatükk VÄLISESINDUSES TÖÖTAVA TEENISTUJA ELURUUM § 7 . Eesti riigile kuuluva eluruumi kasutusse andmine (1) Eesti riigile kuuluva eluruumi teenistuja kasutusse andmise otsustab välisesinduse juht, arvestades teenistuja perekondlikke vajadusi ning tingimust, et riigile kuuluvad eluruumid peaksid olema pidevalt kasutuses. (2) Teenistuja ja välisesinduse juhi vahel sõlmitakse eluruumi kasutamisleping. Välisesinduse juhiga sõlmib eluruumi kasutamislepingu Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. § 8 . T ingimused üüritavale eluruumile (1) Üüritava e luruumi valikul tuleb arvestada paiknemist välisesinduse , ühistranspordi ja sotsiaalse infrastruktuuri läheduses , samuti piirkonna ja hoone turvalisust . Üldjuhul üüritakse remonti mittevajav ja möbleeritud eluruum. (2) Välisesindusest eraldiseisva Eesti riigi esindusfunktsiooni täitva erialadiplomaadi või koosseisuvälise teenistuja eluruumi puhul tuleb arv estada ka ruumide esinduslikkust ja ruumilahenduse funktsionaalsust. ( 3 ) Eluruumi üürimise ja üürimisega kaasnevate kulude piirmäära aluseks on välisesinduse lähedal, kesklinnas või muus asukohalinna esinduslikus piirkonnas asuva ühe magamistoaga möbleeritud korteri üürihind . Rii gis , kus asukoha eripärast tulenevalt ei ole ühe magamistoaga korterit võimalik üürida , on aluseks kahe magamistoaga korteri üürihind. Välisesinduse juhi, kellel ei ole residentsi, ja muu erakorralise ja täievolilise suursaadiku puhul on aluseks kolm e magamistoaga korteri üürihind. ( 4 ) Kui eluruum valitakse lastega teenistujale, arvesta takse lisaks üks magamistuba iga lapse ja kaasasoleva tugiisiku kohta . Võimaluse korral arvestatakse ka eluruumi paiknemist lasteaedade ja õppeasutuste suhtes. § 9 . Eluruumi üürilepingu sõlmimine Eluruumi üürileping sõlmitakse kas välisesinduse või teenistuja nimel. § 10 . Eluruumi üürilepingu sõlmimine teenistuja nimel Kui üürileping sõlmitakse teenistuja nimel, kooskõla stab teenistuja eluruumi asukoh a eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis välisesinduse juhiga , alalises esinduses Euroopa Liidu juures haldusküsimuste asejuhiga . Välisesinduse juht kooskõlastab eluruumi asukoha Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleriga. § 11 . Eluruumi üürilepingu sõlmimine välisesinduse nimel (1) Võimaluse korral lähtutakse põhimõttest, et välisesinduse nimel üüritud eluruumi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesindusse roteeriv teenistuja. (2 ) Kui üürileping sõlmitakse välisesinduse nimel, esitab teenistuja enne eluruumi üürilepingu sõlmimist Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantslerile või lähetajaministeeriumi kantslerile või tema volitatud isikule eluruumi taotluse . Taotluse esitab ka teenistuja, kes jätkab mõne teise teenistuja kasutuses olnud eluruumi kasutamist. ( 3 ) Üü rileping sõlmitakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse suhtes heakskiitva otsuse tegemist. (4 ) Üürileping peab vastama taotlusele. Üürilepingule kirjutab alla välisesinduse juht . Ü ürilepinguga kaasnevatele dokumentidele, sealhulgas eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktidele, kirjutab alla eluruumi kasutaja. ( 5 ) Kui üürileping on sõlmitud välisesinduse nimel, sõlmitakse teenistujaga eluruumi kasutamis leping . § 12 . E esti riigile kuuluva ning välisesinduse üüritud e luruumi vahetamine (1) Teenistuja võib välislähetuse ajal põhjendatult taotleda Eesti riigile kuuluva või välisesinduse üüritud eluruumi vahetamist tingimusel, et vahetamisega ei kaasne olulisi lisakulutusi ning vahetuseks on käesoleva määruse § 7 lõike 1 kohane välisesinduse juhi või § 11 lõike 2 Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri kirjalik nõusolek. (2) Üldjuhul ei vahetata eluruumi, kui teenistuja lähetustähtaja lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta. (3) Ministeeriumil on õigus nõuda teenistuja eluruumi vahetamist teenistujaga kaasas olevate perekonnaliikmete arvu muutumise korral. 3. peatükk VÄLISESINDUSE JUHI RESIDENTS § 1 3 . Residentsi valiku tingimused ja kord (1) Residentsi valikul tuleb arvestada elamu, elamu osa või korteri ja selle asukoha sobivust ja esinduslikkust, turvalisust, tuleohutust, funktsionaalset ruumilahendust, eluruumide eraldatust esindusruumidest, võimalust paigaldada valvesüsteeme või olemasolevate valvesüsteemide korral võimalust neid ise hallata . Üldjuhul lähtu takse põhimõttest, et sama residentsi kasutamist saaks jätkata järgmine välis esinduse juht. (2) Välisministeeriumi h aldusosakond koostöös välisesindusega korraldab haldusküsimuste asekantsleri ülesandel sobiva residentsi leidmise, kasutades vajaduse korral asukohariigi kinnisvaraettevõtte teenuseid. (3) Otsuse residentsi üürimise või ostmise kohta teeb kantsler haldusküsimuste asekantsleri ettepanekul. (4) Residentsi ostu-müügilepingu sõlmib kantsler või tema volitatud teenistuja Eesti riigi nimel. (5) Nii residentsi üürimisel, ostmisel kui ka juhul, kui olemasolevas residentsis vahetub välisesinduse juht, hindab Välisministeeriumi haldusosakond residentsi seisukorda ning korraldab vajaduse korral residentsi renoveerimise, arvestades eelarve võimalusi . § 14 . Residentsi üürilepingu sõlmimine ( 1 ) Üldjuhul sõlmitakse residentsi üürileping välisesinduse nimel. Üürilepingule ja sellega kaasnevatele dokumentidele kirjutab alla välis esinduse juht pärast käesoleva määruse § 1 3 lõikes 3 tehtud otsust . ( 2 ) Kui üürileandja ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega välisesinduse nimel, sõlmitakse see välis esinduse juhi nimel. § 1 5 . Residentsi sisustamise kord (1) Residentsi sisustamise korraldab Välisministeeriumi haldusosakond. (2) Välisesinduse juht võib residentsi sisust u ses muudatusi teha kooskõlastatult Välisministeeriumi haldusosakonnaga. § 1 6 . R esidentsi kasutusse andmine Eesti riigile kuuluva residentsi või üüritava residentsi välis esinduse juhi kasutusse andmise korral sõlmivad välis esinduse juht ja haldusküsimuste asekantsler residentsi kasutamislepingu. § 1 7 . Sümboolika (1) Välise sinduse juhil on õigus kasutada residentsil Eesti lippu ja suure riigivapi kujutisega nimesilti Eesti õigusaktide ning rahvusvahelise õiguse ja tava kohaselt. (2) Üüritava residentsi puhul küsitakse lipu ja suure riigivapiga nimesildi kasutamiseks üürileandja nõusolekut. 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 1 8 . Üleminekusäte Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud eluruumi või residentsi üüri- ja kasutamislepingu d , mi lle tingimused on teenistujale soodsamad , kui käesolev määrus ette näeb , jäävad kehtima kuni eluruumi või residentsi vahetamiseni või hiljemalt teenistuja lähetuse lõpuni . § 19 . Rakendussätted Välisministri 27 . novembri 200 6 . a määrus nr 7 „ Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm “ tunnistatakse kehtetuks. § 2 0 . Määruse jõustumine Määrus jõustub .. . Margus Tsahkna Minister Jonatan Vseviov Kantsler
VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 202 3 a nr Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökord , koosseis ning konkursi korraldamise kord Määrus kehtestata kse välisteenistuse seaduse § 80 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) Välisministeeriumi konkursi komisjoni (edaspidi komisjon ) koosseis ; 2) komisjoni töökord ; 3 ) vaba ameti koha täitmiseks asutusesisese konkursi korraldamise kord. § 2. Komisjoni pädevus (1) Komisjon arutab ja teeb ettepaneku järgmistes küsimustes: 1) viia teenistuja üle ameti kohale asutusesisese konkursi või suunatud pakkumisega nii peamajas kui välisesindustes ; 2) kutsuda teenistuja erakorraliselt ja ennetähtaegselt välisesindusest tagasi; 3 ) teha ettepanek anda, ennistada või ära võtta diplomaatili n e au- või teenistusast e ; 4 ) saata teenistuja pikaajalisele tööalasele t äiend uskoolitusele ; 5 ) peatada ametniku avaliku võimu teostamise õigus avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel; 6 ) täita vaba ametikoh t avaliku konkursi või asutustevahelise rotatsiooni korras ; 7 ) vajaduse l muud personaliküsimused. ( 2 ) Komisjon teeb diplomaatilise au- ja teenistusastmega seotud küsimustes ning erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori ja konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamisega seotud küsimustes oma otsuste alusel asjakohase ettepaneku välisministrile. M uudel käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud juhtudel teeb komisjon ettepaneku Välisministeeriumi kantslerile. 2. peatükk KOMISJONI KOOSSEIS NING SELLE LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 3 . Komisjoni koosseis (1) Komisjoni hääleõiguslikud liikmed on ametikoha j ärgi: 1) Välisministeeriumi kantsler, komisjoni esimees; 2) Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor, komisjoni aseesimees; 3) asekantslerid. (2) Komisjoni hääleõiguseta liikmed on: 1) diplomaatide ja mittediplomaatide usaldusisik ; 2) personaliosakonna personalibüroo direktor, komisjoni sekretär. ( 3) Komisjoni liiget üldjuhul komisjoni töös asendada ei saa . § 4 . Komisjoni esimehe õigused ja kohustused Komisjoni esimees: 1) annab nõusoleku asutusesisese konkursi väljakuulutamiseks; 2) annab nõusoleku komis joni koosoleku kokkukutsumiseks; 3) juhatab komisjoni koosolekut või volitab seda tegema komisjoni aseesimeest; 4) otsustab komisjoni liikme üle kahekuulise äraoleku korral tema asendamise; 5) annab komisjoni liikmetele käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel ülesandeid ; 6) kutsu b vajadusel komisjoni koosolekule hääleõiguseta isikuid . § 5 . Komisjoni aseesimehe õigused ja kohustused Komisjoni aseesimees: 1) asendab komisjoni esimeest viimase äraolekul ; 2 ) vastutab komisjoni koosoleku nõuetekohase ettevalmistamise eest; 3 ) annab teenistujatele lisateavet komisjoni otsuste kohta või volitab seda tege ma mõnda teist komisjoni liiget. § 6 . Komisjoni liikme õigused ja kohustused Komisjoni liige: 1 ) osaleb oma haldusala teenistujate üleviimise ja muude teenistusalaste küsimuste ettevalmistamisel ; 2 ) ei avalda komisjoni töös osalemisel talle teatavaks saanud delikaatseid isiku andmeid ja lisateavet komisjoni otsuste kohta , välja arvatud juhul, kui teenistujate teavitamise ülesande on talle andnud komisjoni esimees või aseesimees; 3 ) täidab ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel; 4 ) võtab seisukoha hääletamisele pan dud otsuse poolt või vastu; 5 ) võib jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile. § 7 . Komisjoni sekretäri õigused ja kohustused (1) Komisjoni sekretär: 1) koordineerib koosoleku korraldamist; 2) protokollib komisjoni koosoleku; 3) korraldab asjassepuutuvatele isikutele protokolli või selle väljavõtte edastamise; 4 ) täidab muid ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel. (2) Komisjoni sekretäri äraoleku l täidab tema ülesandeid komisjoni aseesime es . 3. peatükk KOMISJONI TÖÖKORD § 8 . Komisjoni koosolek (1) Komisjoni töövormiks on ko osolek või virtuaalne koosolek . ( 2 ) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt neli hääleõiguslikku liiget . ( 3 ) Üldjuhul otsustab komisjon küsimusi konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, teeb komisjon otsuse koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. ( 4 ) Komisjoni otsus vormistatakse protokollina , mille kooskõlastab komisjoni aseesimees ja kinnitab komisjoni esimees . Koosoleku protokoll või väljavõte protokollist saadetakse üldjuhul kõikidele teenistujatele, asjasse puutuvatele asutustele ja isikutele. 4. peatükk VABA AMETIKOHA TÄITMISE VIISID § 9 . Vaba ametikoha täitmise viisid (1) Vaba ameti koha täitmise viisid on : 1) asutusesise n e konkurs s ; 2) suunatud pakkumi ne ; 3) avalik konkurs s ; 4) asutuste vaheli n e rotatsioon . § 1 0 . Asutusesise s e konkurs i korraldus (1) Üldjuhul korraldatakse Välisministeeriumi vaba amet i koha täitmiseks asutusesisene konkurss. (2) Konkursi kuulutab komisjoni esimehe nimel välja komisjoni sekretär. Konkursi väljakuulutamise teatis sisaldab järgmist teavet: 1) vabad ametikohad j a nende eeldatav täitmise aeg; 2 ) kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg ; 3 ) muu asjakohane teave. (3) Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui on vaja vaba ametikoht k ohe täit a . § 1 1 . Asutusesisesel konkursil osalemine Asutusesisesel konkursil osalemiseks esitab teenistuja määratud tähtajaks vabale ametikohale k andideerimise taotluse koos vahetu juhi hinnanguga. § 1 2 . Komisjoni pädevus asutusesisese konkursi korral (1) Komisjon hindab ja arvestab a metikohale valimisel : 1) teenistuskoha nõudeid ja teenistuja vastavust nendele nõuetele, sh eelnev teenistuskäik, keelteoskus, staaž, läbitud täiendkoolitused jms; 2) teenistuja arenguvestluste ja hindamiste tulemusi; 3) võimalusel vastava osakonna või esinduse juhi eelistust; 4) võimaluse l teenistuja soove ja eelistus t ; 5 ) teenistushuve ja personaliplaneerimise vajadust . (2) Komisjon teeb kantslerile või ministrile ühe järgmistest ettepanekutest : 1) valida ja nimetada kandidaat ameti kohale; 2 ) pikendada konkurssi kandidaatide puudumisel või juhul kui ükski kandidaat ei osutu valituks ; 3 ) pikendada või lühendada teenistuja lähetustähtaega; 4 ) teha sobivale kandidaadile suunatud pakkumine; 5 ) jätta ameti koha t äitmine kantsleri pädevusse; 6 ) kuulutada diplomaatilise ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss või täita ametikoht asutustevahelise rotatsiooni korras, kui on põhjendatud alus arvata, et selline viis on otstarbekam . § 1 3 . Suunatud pakkumi ne (1) Komisjon võib vabale ameti kohale asumise ettepaneku teha teenistujale : 1) kes on komisjoni arvates teenistushuvidest lähtuvalt sellele ameti kohale kõige sobivam ; 2) kes ei ole pikaajalise välis lähetuse lõppemisel kandideerinud vabale ameti kohale vähemalt k olm kuud enne välislähetuse lõppemise või tagasikutsumise tähtaega . ( 2 ) Komisjon teeb teenistujale suunatud pakkumise üldjuhul komisjoni sekretäri või aseesimehe kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . (3 ) Teenistuja peab suunatud pakkumisele vastama pakkumises määratud kuupäevaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Pakkumise tagasilükkamist tuleb põhjendada. § 1 4 . Vaba ameti koha täitmise jätmine kantsleri pädevusse (1) K ui asutusesise konkursi või suunatud pakkumisega pole vabale ameti kohale sobivat kandidaati leitud või ameti koh t vajab kiiret täitmi st , võib selle täitmise jätta kantsleri pädevusse. Sellisel juhul otsib personaliosakond koostöös asjassepuutuva üksuse juhiga sobiva kandidaadi või valib ameti koha täitmise viisi ning teeb kantslerile vastavasisulise ettepaneku . (2) Kui mõistliku aja jooksul sobivat kandidaati ei leita, võib komisjon küsimust uuesti arutada või panna ameti koha tagasi asutusesisele konkursile. § 1 5 . Diplomaatilise auastme andmine (1) Välisministril ja Välisministeeriumi igal teenistujal on õigus esitada komisjonile põhjendatud esildis dip lomaatilise auastme andmiseks. (2) Komisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) teha välisministrile põhjendatud ettepanek esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus diplomaadile dip lomaatilise auastme andmiseks; 2) mitte teha diplomaatilise auastme andmise ettepanekut või lükata selle üle otsustamine edasi. § 1 6 . Diplomaatilise auastme äravõtmine (1) Kui suursaadiku auastmega diplomaati on kriminaalkorras karistatud või distsiplinaarsüüt eo eest teenistusest vabastatud , teeb komisjon välisministrile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus tema diplomaatilise auastme äravõtmiseks. (2) Diplomaatilise auastme äravõtmist arutatakse jõustunud kohtuotsuse ja personaliosakonna esitatud diplomaadi teenistuskäiku kirjeldava materjali alusel. § 1 7 . Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine (1) Kui välisminister ei nõustu komisjoni ettepanekuga, saadab ta selle komisjonile tagasi. Komisjon arutab küsimust uuesti ja esitab välisministrile uue ettepaneku. (2) Kui Vabariigi Valitsus ei nõustu välisministri ettepanekuga, saadetakse ettepanek tagasi komisjonile arutamiseks. Komisjon arutab küsimust uuesti ja teeb välisministrile uue ettepaneku. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 18 . Määruse kehtetuks tunnistamine V älisministri 20. detsembri 2006 . a määrus nr 10 „Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord“ tunnistatakse kehtetuks. § 19 . Määruse jõustumine Määrus jõustub … Margus Tsahkna Minister Jonatan Vseviov Kantsler
V älisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte 1. jaanuaril 2007 jõustunud välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS ) viimane muudatus töötati välja 2016. aastal, kui muudeti regulatsioon paindlikumaks teenistujaga kaasas oleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise määra kehtestamisel. Kavandatavate muudatuste laiem eesmärk oli parandada välisesinduses töötavate teenistujate sotsiaalseid tagatisi, suurendades kogusissetulekus maksustatava palga osakaalu ja vähendades maksuvaba välislähetustasu osakaalu nii, et teenistuja netosissetulek ei vähene. Muudatuse tulemusena moodustab palk praegu umbes kaks kolmandikku ja maksuvaba välisteenistustasu ühe kolmandiku välisesinduses töötava teenistuja sissetulekust. Eelnõu ettevalmistamisel tugineti 2017. aastal Rahandusministeeriumi koostatud avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (EIS toimik 17-0844/02) (edaspidi ATSi VTK ) , mille eesmärk on avaliku teenistuse eriliike võimalikult palju ühtlustada avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS ), et luua avatud, läbipaistev, tõhus, konkurentsivõimeline ja ühtne avalik teenistus. ATSi VTKs oli lahendusena toodud, et „uute terviktekstide väljatöötamine ei ole vajalik, kuna seaduste korrastamiseks vajalike muudatuste maht ei ole reeglina suur. Siiski on Välisministeeriumil plaanis välja töötada uus välisteenistuse seaduse terviktekst, mille koostamisel arvestatakse ka käesoleva s VTK-s toodud ettepanekutega.“ Vabariigi Valitsus otsustas 3. novembri 2016 . aasta istungil, et Välisministeeriumil tuleb alustada „ koostöös asjassepuutuvate ministeeriumidega 2018. aasta alguses arutelu, et analüüsida välisteenistuse seaduse jt õigusaktide muutmise võimalusi, sh ministeeriumide ja Riigikantselei võimalust lähetada isikuid välisteenistusse lähetava asutusega teenistussuhet peatamata, ning luua alus selleks, et lähetav asutus saaks määrata isiku töötasu suuruse ja lisatasud ning tööt asu ja lisatasud välja maksta “. Välisministeeriumi kantsler moodustas seetõttu 19. jaanuaril 2017 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri Annely Kolgi juhtimisel komisjoni , et analüüsida välisteenistuse toimimist ning töötada välja VäTSi muutmise ettepanekud . Riigikogu võttis v älisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e vastu 10. juunil 2020. Vabariigi President otsustas 25. juunil 2020 seaduse välja kuulutamata jätta. 7. veebruaril 2023 arutati Riigikogus seadus t uuesti ning välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutm ise seadus otsustati jätta muutmata kujul vastu võtmata. Eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu. K äesolev e elnõu on koostatud varasemate anal üüside ja arutelude tulemusena , täiendavalt on eelnõus arvestatud viimaste aastate koroona kriisi ja Ukrainas toimuva sõja mõju välisteenistusele . Põhjendustega, mis Vabariigi Presiden t seadus t välja kuulutamata jät tes esitas, on arvestatud p erekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõus (207 SE) , mis on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024 . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna riigisisese õiguse büroo jurist Perit Soininen (637 7421 ,
[email protected] ), peadirektor Kerli Veski (637 7402 ,
[email protected] ) ning personaliosakonna peadirektor Riina Pihel (637 7187 ,
[email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (
[email protected]). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud Eur oopa Liidu õiguse rakendamisega . E elnõu väljatöötamisel on arvesse võetud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni (RT II 2006, 16) ja konsulaarsuhete Vii n i konventsiooni (RT II 2006, 16). Eelnõuga muudetakse VäTSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 0 6. 07 .20 23 , 122; ATSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 06.07.2023, 21; kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 06.07.2023, 37; maksukorralduse seaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 06.07.2023, 54; sotsiaalmaksuseaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 0 6. 07 .20 23 , 92; tulumaksuseaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 0 6. 07 .20 23 , 100; tööturumeetmete seaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 07.03.2023, 5; välissuhtlemisseaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 31.01.2023, 6 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 1. aprillil 2 013 jõustus uus ATS , mille eesmärk o li luua avatud, läbipaistev, tõhus, kohanemis- ja konkurentsivõimeline ning ühtne avalik teenistus. Samadest põhimõtetest tuleks lähtuda kogu avaliku teenistuse arendamisel. ATS reguleerib ka avaliku teenistuse eriliike (edaspidi ka eriteenistus ), kui eriliiki reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Uue ATSi loomisel tehti eriteenistusi reguleerivates seadustes küll mõni muudatus , kuid põhjalikku analüüsi eriteenistuste seadustele ja nende koostoimele uue ATSiga ei tehtud. Seetõttu on VäTSi jäänud sätteid, mis ei ole kooskõlas kehtiva ATSiga või dubleerivad selle sätteid, ning sellepärast on uue ATSi ja VäTSi koosmõju keeruline mõista . VäTSi muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks ATSiga ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks . Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 1. veebruaril 2018 esimese osa na rakendunud välisesinduses tö ötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform. Teine o luline eesmärk on vähendada halduskoormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile . 21. juunil 2018 tutvustas välisminister välisteenistuse seaduse ajakohastamist Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, kus otsustati toetada välisministri ettepanekut esitada välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele väljatöötamiskavatsust koostamata, kuna paljuski tuginetakse eelnõu muutmisel ATSi VTK - le . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu § 1 , millega m uudetakse VäTSi , koosneb 9 5 punktist. Punktiga 1 asendatakse seaduses sõna „atesteerimiskomisjon“ läbivalt sõnaga „konkursikomisjon“ vastavas käändes. Komisjon i nim e muudetakse, kuna mõiste „ atesteerimine “ kaotati ATSist 2013. aastal, kui see asendati arengu- ja hindamisvestluste pidamise kohustusega vähemalt kord aastas (ATS i § 30 lg 1). Seletuskirjas kasutatakse edaspidi komisjoni nimetamiseks lühendit VKK (Välisministeeriumi konkursikomisjon) . Eelnõu menetlemise käigus hinnati ka VKK olemust ja vajadust, arvestades et VäTSi muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud eelkõige välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks ATSiga . ATS sellist komisjoni ette ei näe. Analüüsi tulemusena l e iti, et VKK on jätkuvalt üks erisus, mis välisteenistuses üldisest avalikust teenistusest peab säilima. Tegemist ei ole komisjoniga, mis tegeleks välisteenistusse värbamisega. VKK põhitegevuseks on tagada rotatsioonisüsteem, mis on välisteenistuse üks peamisi erisusi avalikust teenistusest. VKKsse kuuluvad praegu Välisministeeriumi juhtkonna liikmed, personaliosakonna peadirektor, personalibüroo direktor ja usaldusisikud. VKK peab olema laiapõhjali ne , et teha kaalutletud ettepanek kantslerile või ministrile , lähtu des muu hulgas konkursil oleva ametikoha nõuetest, selle ametik oha vajadustest, kus kandideeriv teenistuja hetkel töötab, kui ka teenistuja karjääriteest, rotatsioonitähtaegadest. Välisteenistuses olevad teenistujad roteer u vad regulaarselt diplomaatiliste ametikohtade vahel, kuna rotatsioon on tähtajaline, välisteenistus aga tähtajatu. VKK on alaline komisjon, kuna asutuse siseseid konkursse tehakse igal aastal rohkem kui sajale diplomaatilisele ametikohale, millel diplomaadid omavahel regulaarselt roteer u vad. Kui konkreetset ametikohta ei õnnestu asutuse sisese konkursiga täita – näiteks on aktiivse teenistussuhtega vähem inimesi, kui on koosseisus ametikohti, või ei ole konkursil konkreetsele ametikohale kandideerinud vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujad – , kuulutatakse välja avalik konkurss või kasutatakse muid ATSis nimetatud värbamisvõimalusi. Välisteenistus on enamikus riikides roteeriv karjäärisüsteem , kuna välisesinduste võrgustiku edukaks toimimiseks on vaja , et diplomaa did tööta ksid vaheldumisi pealinnades ja erinevates välisesindustes . Diplomaatide lähetused on üldjuhul tähtajalised, muu hulgas seetõttu , et side kodumaaga ei kaoks. Samas kehtib sarnaselt ülejäänud avaliku teenistuse põhimõtetega ka välisteenistuses teenistusse võtmisel teenistussuhte tähtajatuse põhimõte. Sellise kohustusliku komisjoni olemasolu ja selle tegevuse seaduse tasandil reguleerimine o n seetõttu endiselt põhjendatud. Samuti hoiab see ära diplomaatide politiseerumise ja võimaliku onupojapoliitika. Punktiga 2 asendatakse VäTSi § 2 lõike 1 punktis 1 sõna „riigiteenistus“ sõnadega „avalik teenistus“, kuna riigiteenistus t ei ole vaja rõhuta da ning viid atakse pigem avalikule teenistusele kui üldmõistele . Punktiga 3 muudetakse VäTSi § 2 lõike 1 punktis 2 di plomaatilise ametikoha mõistet, kuna eelnõu muudatustest tulenevalt ei ole edaspidi enam vaja eristada koosseisulist ja koosseisuvälist diplomaatilist ametikohta. VäTSis on läbivalt terminina kasutuses diplomaatilisel ametikohal töötavad „ karjääridiplomaadid “ või „ erialadiplomaadid “ . Samuti täpsustatakse, et diplomaatilise ametikoha ülesannete hulka kuulub välissuhtlemine ja Eesti esindamine . Punktiga 4 jäetakse § 2 lõike 1 punktist 5 välja sõnad „koosseisuväliseks teenistujaks“. Muudatuse põhjus on seotud eelmise punktiga, mille kohaselt puudub praegu vajadus eristada koosseisulisi ja mittekoosseisu lisi diplomaatilisi ametikohti. Ühtlasi jäetakse punktist välja sõnad „ välisesinduses töötamise ajaks“. Kehtiva seaduse alusel võetakse erialadiplomaat välisteenistusse välisesinduses töötamise ajaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada erialadiplomaatidel r e s ideer i da ka Eestis. A lati ei pruugi välisriigis kohapeal täiskohaga esindajat vaja olla , mistõttu võiks tulevikus olla võimalus nimetada erialadiplomaat näiteks Soome resideer i misega Eestis. Samuti puudutab see olukordi, kus erialadiplomaadil on kaasakrediteering teise riiki ning ühest riigist saadetakse teenistuja välja, kuid akrediteering teise riiki ei lõpe. Sellisel juhul võiks erialadiplomaat resideer i da Eestis ja esindada Eestit kaasakrediteeringurii gis edasi . Samalaadne võimalus on praegu olemas karjääridiplomaatidel. Punktiga 5 muudetakse VäTSi § 2 lõike 1 punktis 10 lähetajaministeeriumi mõistet . Praegu on erialadiplomaadi lähetamise ja ametikohale nimetamise pädevus Välisministeeriumil . Muudatusega läheks erialadiplomaadi lähetamise ja ametikohale nimetamise pädevus üle lähetajaministeeriumile . Erialadiplomaadi välisteenistuse ja ametikoha nõuetele vastavuse tagamine ning lähetamise, sealhulgas palga määramise pädevus on edaspidi lähetajaministeeriumil. Lähetajaministeerium valib välisesinduse ametikohale kandidaadi nagu seni ja teavitab Välisministeeriumi tehtud valikust, saates Välisministeeriumile kandidaadi elulookirjelduse . A metijuhend i kooskõlastab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga (eelkõige e sinduse juhiga ) . Seejärel teeb lähetajaministeerium teenistuja lähetamise ja ametikohale nimetamise käskkirja. Välisministeerium loob vajalikud ligipääsud j a m uu tehnilise toe . Välisministeerium tagab lähetajaministeeriumi lähetatud erialadiplomaadile välisesinduses töökoha, vajalikud töövahendid ja teenused ning sellest tuleneva d kulu d tasub lähetajaministeerium Välisministeeriumile arvestusliku töö kohamaksumuse alusel . Lähetajaministeeriumi d el on eelnõu kohaselt õigus nimetada oma teenistuja V älisministeeriumi ametikoha le , mis üldjuhul asub välisesinduses . Lähetajaministeerium näitab lähetuskäskkirjas, kas see on diplomaatiline või mittediplomaatiline ametikoht. Kehtiva korra kohaselt peab isik selleks, et teda saaks nimetada erialadiplomaadiks, olema nimetatud ministeeriumi või valitsemisala asutuse ametikohale. Sellelt ametikohalt nimetatakse ta välisesinduse ametikohale. On tekkinud probleeme sellega, et sisuliselt ei pruugi lähetajaministeeriumil olla vajadust ametikoha järele ministeeriumis, vaid vaba ametikoht on välisesinduses . Seetõttu luuakse eelnõuga lähetajaministeeriumile võimalus otsida välisesinduse ametikoha täitjat, kes nimetatakse otse välisesindus e ametikohale . Välisministeerium tagab lähetajaministeeriumi lähetatud teenistujale välisesinduses töökoha ja teenused, mille eest lähetajaminist eerium tasub töökoha maksumuse. Võimalik töökoha maksumuse tõus räägitakse enne lähetajaministeeriumiga läbi, et lähetajaministeerium saaks sellega oma eelarve planeerimise l arvestada. Punktiga 6 jäetakse seadusest välja mõiste „ kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane “, kuna enam ei ole vaja eristada töötava t ja mittetöötava t abikaasa t või registreeritud elukaaslast . Abikaasa ja registreeritud elukaaslase sotsiaalsed tagatised ei ole enam seotud mittetöötamisega. Punktiga 7 muudetakse kaasasoleva lapse mõistet selliselt, et mõiste „töövõimetu täisealine laps“ asendatakse mõistega „puuduva töövõimega täisealine laps“. Mõiste viiakse kooskõlla töövõime toetuse seadusega. Punkti de ga 8 ja 9 lisatakse VäTSi mõiste „ kaasasolev tugiisik“, kes on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasasolev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13-aastase lapse, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest. Kaasasolev tugiisik loetakse kaasasolevaks pereliikmeks ning talle kehtivad V ä TSis ettenähtud õigused ja sotsiaalsed tagatised. Punktiga 10 muudetakse 2. peatük i 1. jao pealkirja. Kuna paragrahvid, mis käsitlevad diplomaatilisi ametikohti ja palgaastmeid, tunnistatakse kehtetuks, tuleb muuta ka jao pealkirja . Punktiga 11 tunnis t atak s e kehtetuk s VäTSi §-d 5, 6 ja 7. ATS i § 11 ko haselt kehtestab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või minis tri volitatud ametiasutuse juht . I ga ametikoha või selle nimetuse muutmine vajab koosseisu muudatust. VäTSis on diplomaatiliste ametikohtade loomise eriregulatsioon alates 18. no vembrist 2016 kehtetu. Kuni 1. aprillini 2013 , kui jõustus uus ATS, reguleeris ametiasutuste palgakorraldust riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, mis sidus riigiteenistujate palgaastmed nende ametinimetustega ning kehtestas ühtsed palgaastmed kõigis riigiasutustes. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus volitas omakorda Vabariigi Valitsust kehtestama määruse, millega sätestatakse kogu riigisektoris kehtivad riigiteenistujate palgaastmestikele vastavad kuupalgamäärad, nende diferentseerimine ja võimalikud lisatasud. Muudatuse eesmärk on välisesinduste diplomaatiliste ametikohtade määruse tasandil reguleeritud palgakorralduse komponendid üle viia asutus t e palgajuhendi te sse, mille kehtestab minister või tema volitusel kantsler käskkirjaga. Avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast uue ATSi jõustumist detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt ruumi kujundada enda eripärast lähtuv palgasüsteem. Kuna ülejäänud avalikus teenistuses on loobutud palgasüsteemi kujundamisest seadu s e ja määruste tasandil, ei ole vaja ka luua nendest erisusi seaduse ja määruste tasandil. Praegu VäTSis sätestatud palgaastme d tuuakse seaduse tasandil t ministri või tema volitusel kantsleri kehtestatavasse palgajuhendisse . Muudatuse eesmärk on paindlikum välis teenistus , palgaandmete võrreldavus välisteenistuse sees ja avalikus teenistuses laiemalt ning õigusloome mahu vähendamine. VäT S i palgasüsteem on keeruline ning seda on vaja lihtsusta da ja ajakohasta da . VäTSis kasutuse l olevad isikupõhised lisatasud kaotati avalikus teenistuses ATSi reformiga 2013. aastal , et muuta riigiteenistuja palk avalikkusele läbipaistvamaks. Ka Rahandusministeerium soovib välisteenistuse palgasüsteemi muuta , ühtlustades seda ATSiga . Täpsem palgasüsteem palgajuhendi kujul on min isteeriumi enda välja töötada. M ittediplomaatidele ATSi palgasüsteem Välisministeeriumis juba kehtib . Nimelt oleneb põhipalk ametikoha keerukusest nin g töötaja kvalifikatsioonist ja tööalasest edukusest. Põhipalga definitsioon tuleneb ATS i § 61 lõikest 2, mille kohaselt on põhipalk fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Välisministeeriumis jääb roteerimine alati erisuseks. ATSi järgi on ametnikul pärast tähtajalise üleviimise lõppu õigus oma senisele ametikohale ja põhipalgale või vahepeal tõusnud põhipalgale. Välisteenistuja peab aga pärast roteer i mistähtaja saabumist suunduma uuele ametikohale ning tema põhipalga suurus sõltub igakordsest ametikohast, mitte välisteenistuja endisest põhipalgast. Uue välisteenistuse palgasüsteemi loomisel võetakse a luseks ATSi palgasüsteemi põhipalgaastmestiku vahemikud , arvestades VäTSi ametikohtade gruppe (lauaülem, nõunik, eri tasandi juhid) nii Välisministeeriumi peamajas kui ka välisesindustes . Punktiga 12 muudetakse § 8 lõiget 4, mille tulemusena saab välisesinduse juhti tulevikus ajutiselt asendada ka erialadiplomaat. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, ku i välisesinduses ei ole mingil ajal karjääridiplomaati, kes saaks välisesinduse juhti viimase äraolekul asendada, küll oleks olemas erialadiplomaat, kes võiks ajutiselt seda ülesannet täita. Muudatuse tulemusena võib välisesinduse juhti määrata a jutiselt asendama ka erialadiplomaadi. Punktiga 13 muudetakse § 13 lõiget 1 ja see on seotud välisteenistuse staaži arvestamise kaotamisega (vt punkti 65 selgitus ed ). Välisteenistuse staaži asemel sõltub teenistusaste edaspidi töötulemuste ja välissuhtlemise kogemuse kõrval lihtsalt välisteenistuse s oldud ajast, seejuures arvestatakse §-s 15 ning välisministri § 15 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimusi . Punktiga 1 4 muudetakse § 13 lõike 2 sõnastust. Kantsleri eelnev kirjalik nõusolek , et erialadiplomaat võib kasutada teenistusastet, on praktikas osutunud ebavajalik uks . Selguse tagamiseks täpsustatakse, et erialadiplomaat saab kasutad a ainult atašee teenistusastet. Punktiga 1 5 muudetakse § 15 lõikes 4 ministrile antud volitust diplomaatilise teenistusastme andmise tingimuste ja korra kehtestamiseks. Eraldi taotluse vormi ei ole vaja kehtestada, kuna praeguseks on taotlemine pabervormilt üle viidud elektroonsesse vormi ning see on seotud arenguvestluste süsteemiga. Punktiga 1 6 tunnistatakse kehtetuks § 17. Distsiplinaarkaristuste menetlemine on ATSis olemas ja seda ei ole vaja eraldi reguleerida. P unktiga 17 täiendatakse VäTS i § 18 lõikega 3, mis täpsustab karjääridiplomaadi diplomaa tilise teenistusastme säilimise avaliku võimu teostamise õiguse Välisministeeriumis peatumise ajal. Säte on seotud välisteenistuse staaži arvestamise kaotamisega ja kehtiva VäTS i § 60 kehtetuks tunnistamisega, mistõttu tuuakse selles sättes sisaldunud diplomaatilise teenistusastme säilimise alused üle § 18 lõikesse 3, mis reguleerib diplomaatiliste teenistusastmete kehtivust. Võrreldes kehtiva seadusega on täiendatud rahvusvahelistes organisatsioonides töötamise ajal teenistusastme säilimist , nimetades eraldi ka töötamis t Euroopa Liidu institutsioonides, asutustes ja organites , ning välja on jäetud kohustus kooskõlastada töötamine Välisministeeriumi kantsleriga. Tegelikkuses sellist kooskõlastamist kantsleriga ei ole vaja ning seadus viiakse praktikaga kooskõlla. Punktiga 1 8 muudetakse § 21. Diplomaatilise auastme andmine tavakorras jäetakse seadusest välja, kuna praktikas antakse seda väga kaalutletud ja sisuliselt hinnatud juhtudel sõltumata vanemnõuniku astmest. Punktiga 1 9 täiendatakse § 23 lõiget 1 selliselt, et Vabariigi President võib diplomaatilise auastme ära võtta ka siis, kui diplomaat on distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud. Kehtiva seaduse kohaselt on auaste võimalik ära võt ta vaid siis, kui diplomaat on kriminaalkorras karistatud. Punkti de ga 20 – 2 3 muudetakse VäTSi § 24, mi lles on sätesta tud väli steenistusse võtmise tingimused . Eriteenistuste ühtlustamise analüüsis leiti, et välisteenistusse võtmise nõudeid , mis kattuvad ATSis sätestatuga, ei ole vaja üle korrata . Küll aga tuleks välisteenistuse eripära arvestades säilitada Eesti kodakondsuse nõue ( ATS i § 14 lõi k e 2 alusel ) ja üldine kõrghariduse nõue . Eelnõuga nähakse ette , et välisteenistusse võib võtta isiku, kes vastab ATSi §-s 14 esitatud nõuetele ja kellel on kõrgharidus , kelle majanduslikud või muud kohustused ei takista välisteenistuses olemist, kelle tervis võimaldab töötada välisteenistuses ning kes on ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, kaitseb Eesti iseseisvust ning on oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet . Välisteenistusse võtmise tingimuste hulgast jäetakse välja kahe võõrkeele valdamise nõue ning seoses sellega ka eridiplomaatidele kohaldunud inglise keele oskuse nõue. Konkreetsele ametikohale vajalikud keeleoskuse nõuded täpsustatakse ametijuhendis ja edaspidi ka ametikoha konkursi väljakuulutamisel. Välisteenistusse võtmise tingimuste hulka lisatakse nõue, et isik ei tohi olla väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest. Punktiga 24 muud etakse § 25 , mi lles on sätesta tud välisteenistusse võtmise põhireeglid . Eelnõuga jäetakse välisteenistusse võtmine VKK ülesannetest välja , kuna karjääridiplomaadi puhul on välisteenistusse võtmine seotud diplomaatilise teenistusastme (üldjuhul atašee) andmisega, mida arutab ja mille kohta teeb ministrile ettepaneku VKK . Seetõttu ei ole lisa ettepanekut välisteenistusse võtmise kohta vaja teha. Eelnõuga täpsustatakse, et välisteenistusse võetakse karjääridiplomaat üldjuhul määramata ajaks. Selguse ja õiguskindluse huvides on oluline sätestada, et välisteenistus nagu avalik t eenistus on tähtajatu teenistus hoolimata selle st , et karjääri diplomaadid määratakse välisteenistuse jooksul roteerimise käigus diplomaatilistele ametikohtadele tähtajaliselt. Karjäärid iplomaadile peab olema teenistustähtaja möödumisel kas asutuse sise se konkursi või suunatud pakkumise tulemusena tagatud Välisministeeriumis ametikoht. Erandina jääb võimalus võtta tähtajaliselt teenistusse ATSi tingimusi järgides (nt lapsehoolduspuhkusel oleva teenistuja asendamiseks). E rialadiplomaat on välisteenistuses tähtajaliselt perioodi l , mil ta on nimetatud diplomaatilisele ametikohale . P aragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3, mille eesmärk on luua seaduslik alus (erand ATSist ), et endisi diplomaate saaks piiratud juhul tööle võtta ilma avaliku konkursita. Selline erisus oli ministeeriumidel ATSi alusel olemas näiteks Eesti E uroopa L iidu Nõukogus eesistumise ajaks. Avaliku teenistuse üks aluspõhimõtteid on, et kõigil peab olema vaba ja võrdne juurdepääs avaliku teenistuse ametikohtadele (tähtajatuks teenistuseks ), kuid ka ametiasutusele peab teenistuse huvides jääm a teatud paindlikkus. Vaba ametikoha täitmine muid võimalusi kasutades on üldjuhul küll ametiasutuse diskretsioon, kuid seadus seab nende võimaluste kasutamisele kindlad piirid . S ee on lubatud juhtudel, kui avalikest konkurssidest kõrvalekaldumiseks on väga kaalukad põhjused. ATS annab lisaks võimaluse asutuse sise seks konkursiks ühe või enama asutuse sees ning asutustevaheliseks rotatsiooniks ATS i § 33 alusel . Samas võib juhtuda , et välisesinduses töötav teenistuja kuulutatakse persona non grata ’ ks ja on kiiresti vaja kedagi asemele määrata. Sellises olukorras võiks Välisministeeriumi l olla võimalus kutsuda tööle endisi diplomaate , ke llel oleksid oskused ja teadmised , et kohe tööle asuda . Tingimuseks oleks välisteenistuse kogemus ning teenistusse võtmine oleks tähtajaline ja pii ritletud kindlate ülesannetega. Vä lisministeeriumil on sellise id erand eid vaja teha näiteks visiitide tipphetkel riikliku protokolli osakon nas , kus kogenud inimest on vaja lühikeseks ajaks (1 – 2 kuud), mille jooksul uut inimest ei jõua kuidagi välja koolitada. Teine sarnane näide on täiendava konsuli saatmine välisesindusse lisakoormuse aj al üheks kuuks appi – ka sellisel juhul ei ole uu t kogemusteta inimes t võimalik tööle võt ta . V älisteenistuse kogemus peaks olema selline, et on jõutud vähemalt karjääridiplomaadi kandidaadi seisusest (üle ühe aasta) edasi ja omandatud reaalne diplomaaditöö oskus. Kui uut/täiendavat inimest vajatakse mitmeks aastaks, on avaliku konkursi korraldamine igati õigustatud. E risusega ei piirata olulisel määral ligipääsu avalikku teenistusse, kuna neid diplomaaditöö kogemusega inimesi, kes oleks id valmis tulema mõneks kuuks tööle, on väga vähe . Punktiga 2 5 täiendatakse § 26 lõikega 1 1 . Kehtiva VäTSi kohaselt on tähtajaline vaid teenistus välisesinduste diplomaatilistel ametikohtadel (lähetustähtaeg on sätestatud § 29 lõikes 5). Eelnõuga muudetakse tähtajaliseks ka teenistus peamaja diplomaatilistel ametikohtadel. Eelnõu kohaselt nimetatakse teenistuja Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale kuni viieks aastaks ja poolte kokkuleppel võib seda aega lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Ametikohale nimetamise aega võib kokkuleppel lühendada ükskõik kui palju. Kui ettenähtud roteerimisaeg on saabumas ja teenistuja ei ole ühelegi kohale peamajas ega välisesinduses kandideerinud, on VKK-l õigus teha suunatud pakkumine. Kui diplomaat on kahest suunatud pakkumisest keeldunud, tekib alus teenistusest vabastamiseks (nagu seni välisesindusest naasmisel) (vt § 43 lõige 2 ja § 89 punkt 1). Säte on vajalik, et kinnistada välisteenistuse roteeriv olemus lisaks välisesindustele ka Välisministeeriumi peamajas. Kuna teenistus välisesinduses on alati tähtajaline, on diplomaat lähetustähtaja lõppemisel motiv eeritud osale m a asutusesisesel konkursil ning kandideeri m a järgmisele diplomaatilisele ametikohale. Samalaadne motivatsioonimehhanism on vaja luua ka peamajas diplomaatilisel ametikohal töötavale teenistujale, et säilitada mõlemasuunaline liikumine peamaja ja välisesinduste vahel. Punktiga 2 6 täiendatakse § 26 lõigetega 5 ja 6 , mille kohaselt nimetab erialadiplomaadi Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler , teavitades sellest eelnevalt Välis ministeeriumi . E rialadiplomaadi ametikoht Välisministeeriumi koo s seisus luuakse ja likvideeritakse lähetajaministeeriumi ettepaneku alusel. See on osa erialadiplomaatide lähetamist lihtsustavast regulatsioonist, kus pädevus jääb lähetajaministeeriumile ning Välisministeeriumi üksnes teavitatakse konkreetse teenistuja lähetami sest . Välisministeeriumi hoitakse valimisprotsessiga pidevalt kursis , näiteks suhtlevad ministeeriumide personaliosakonna töötajad e-kirja teel . Kui Välisministeerium on valimisprotsessiga algusest peale kursis, ei saa tekkida olukorda, kus ta ei nõustu välisesindu se ametikohale pakutud kandidaadi nimetamisega , sest võimalikud probleemid on juba enne otsuse tegemist läbi arutatud. Küll on oluline, et Välisministeeriumiga on enne kokku lepitud, kus esinduses diplomaatilist ametikohta soovitakse luua, et Välisministeerium saaks selleks tagada nii õigusliku d kui ka füüsilised tingimused. Erialadiplomaadi ametikoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Ametikoha saab luua juhul, kui selleks on tingimused olemas. Kui näiteks esinduses erialadiplomaadi jaoks füüsiliselt ruumi ei ole, ei saa Väl i sministeerium talle ametikohta luua. Vaidlused lahendatakse nagu praegugi läbirääkimiste teel. Kui erialadiplomaadi koht luuakse Välisministeeriumi peamajas ehk tegemist on mitteresideeriva erialadiplomaadi ametikohaga, kohalduvad töötamisele ja alluvusele § 32 nõuded. V iimane tähendab seda, et mitteresideeriv a erialadiplomaadi ametikoht Välisministeeriumi peamaja koosseisus saab olla vaid selline, kust mitteresideeriv eriala diplomaat esindab Eestit oma ülesannete piires mingis riigis , kuid ei tööta seal kohapeal. Selles riigis asub kas Eesti välisesindus või on sinna nimetatud mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik, kes esi nd ab Eestit kas mõnest teisest välisesindusest või Välisministeeriumi peamajast. Punkti de ga 2 7 ja 2 8 lihtsustatakse erakorralise ks ja täievolilise ks suursaadiku ks nimetamise sätteid. E t mitte koormata Vabariigi Valitsust, jäetakse välja nõue viia pärast asukohariigilt nõusoleku saamist erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise ettepanek veel kord Vabariigi Valitsuse istungile. Selle asemel teavitab Välisministeerium otse Vabariigi Presidendi Kantseleid, et asukohariigi nõusolek on saabunud ning Vabariigi President võib kandidaadi nimetada erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, kirjutades alla tema volikirjale. Tähtajanõue jäetakse seadusest välja, kuna see piirang ei ole ennast õigustanud. P unktiga 2 9 nähak s e ette võimalus, et Vabariigi Presidendi nimetatud erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta teenistusalaste käskkirjade andmise võib valdkonna eest vastutav minister volitada kantslerile. Muudatusega viiakse erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kohta teenistusalas te käskkirjade admine kooskõlla Vabariig i Valitsuse seaduse § 49 lg 1 punktiga 6, mis lubab peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise volitada kantslerile. Välisesindus ja osakond on Välisministeeriumi struktuuriüksused ning on mõistlik, et struktuuriüksuste juhtide kohta teenistusalaste käskkirjade andmine toimub sarnaselt. Punktidega 30 ja 3 3 muudetakse erialadiplomaatidega seonduvat ehk VäTSi § 29 „Diplomaadi välisesindusse lähetamine“ ja § 32 „ Erialadi plomaadi töötamine välisesinduses “ . Vä lissuhtlemisseaduse § 5 kohaselt on välisesindus välisriigis asuv Välisministeeriumi struktuuriüksus, mis teostab välissuhtlemist asukohariigis või rahvusvahelises organisatsioonis välissuhtlemisseaduse , oma põhimääruse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel ning lähtub oma tegevuses rahvusvahelisest õigusest. Välisesinduse ametikohad on seega Välisministeeriumi ametikohad . Kehtiva VäTS i § 29 lõike 1 1 kohaselt kooskõlastatakse erialadiplomaadi ametikoht ja selle nimetust kehtestav õig usakt lähetajaministeeriumiga . K oosseisu muutmine erialadiplomaate puudutavas osas kooskõlastatakse lähetajaministeeriumi d ega. Kehtiva VäTSi (§ 2 lg 1 p 5) kohaselt on erialadiplomaat teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal. VäTS i § 25 l õi kes 3 on sätesta tud , et isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks välisesindusse lähetamise ajaks Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Praegu kehtiv lähetamisprotseduur on keeruline ja bürokraatlik. Esmalt esitab lähetajaministeerium erialadiplomaadi välisesindusse diplomaatilisele ametikohale lähetamiseks Välisministeeriumile taotluse ja teenistujat käsitlevad dokumendid ( VäTS i § 29 lg 2). T aotluse vaatab läbi Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon ( VäTS i § 29 lg 3) ning seejärel teeb välisesindusse lähetamise otsuse ja lähetab välisesindusse Välisministeeriumi kantsler. Erialadiplomaadi välisesindusse lähetamise käskkiri koostatakse lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult ( VäTS i § 29 lg 4). Erialadiplomaadi töötamist välisesinduses reguleerib VäTS i § 32. Probleemiks on osutunud liigne bürokraatia Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumide vahel. Formaalselt on lähetuse ajal tegu mitte lähetajaministeeriumi, vaid Välisministeeriumi teenist ujaga. Muudatuste eesmärk on, et edaspidi kuuluks erialadiplomaat küll ühtsesse välisteenistusse ja oleks välisesinduses töötades ikkagi Eesti Vabariiki talle antud ülesannete piires esindav diplomaat, kuid tal säiliks n - ö aktiivne teenistussuhe lähetajaministeeriumiga . Tal ei peatataks seal avaliku võimu teostamise õigust ja tema ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks ei oleks mitte Välisministeeriumi kantsler, vaid lähetajaministeeriumi kantsler. Seega on vaja õiguslikult kehtestada võimalus , kus Välisministeeriumi struktuuriüksuses ( üldjuhul välisesinduses ) töötavad lähetajaministeeriumi teenistujad, kes teostavad avalikku võimu lähetajaministeeriumi ametnikena, aga on samal ajal ka välisteenistuses (mitte rentnikud Välisministeeriumi büroopinnal). Seetõttu sätesta takse VäTSis kord, et V älisministeeriumi koosseisus eksisteerivad ametikohad, mida täidetakse nii, et ametikohale nimetamise, palga määramise ja m uud teenistusalased käskki rjad annab lähetajaministeerium . See eeldab tehnilist korraldust selliselt, et Välisministeeriumi välis esinduste koosseisud vaadatakse näiteks kord aastas üle, lähetajaministeeriumid saavad oma vajadused Välisministeeriumiga läbi arutada ja Välisministeerium loob vajalikud ametikohad (arv estades ruumide olemasolu jmt). Kui tekib vajadus erialadiplomaat väliesindusse lähetada peale seda, kui vajalikud ametikohad on loodud , on võimalik seda kokkuleppel Välisministeeriumiga teha juhul, kui selleks on olemas tingimused. Kui näiteks esinduses erialadiplomaadi jaoks füüsi liselt ruumi ei ole, ei saa Väl i s ministeerium talle ametikohta luua. Lähetajaministeerium valmistab ise ette kogu pikaajalise välislähetuse dokumentatsiooni, määrab palga, lisatasud, tegele b pere konnaliikmete kaasavormistamise ja muuga ning teavitab Välisministeeriumi , et selline ametnik soovitakse nimetada välis esindusse lähetajaministeeriumi jaoks loodud ametikohale. Välisministeeriumi teavitamine võib toimuda e-kirja teel, näiteks suhtlevad ministeeri u mide personaliosakonna töötajad omavahel töö käigus . Kuna erialadiplomaadi ametikoht on välisesinduses , tekib seaduse kohaselt välispoliitilistes ja esinduse töökorralduslikes küs imustes alluvus esinduse juhile, mis on vajalik, kuna Välisministeerium ja esinduse juht vastutavad asukohariigi silmis kogu välisesinduse ja selle teenistujate tegevuse eest. Asukohariigi jaoks on tegemist välisesinduse töötajaga, kellele antakse kõik diplomaadi õigused. Töövaldkonda puudutavates küsimustes jääb erialadiplomaat alluma lähetajaministeeriumis määratud isikule. Seaduse § -i 29 lisatakse lõi ge 5 , mille kohaselt tekib ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmete l välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa min na (punkt 30 ). Tegemist on kaalutletud otsusega, millel on teenistujale oluline mõju , mis tõttu on vaja see seaduse tasandil reguleerida. S äte ei keela pere konna liikmete reisimist sellesse riiki, st ei piira perekonna liikumisvabadust, kuid sätte eesmärk on, et kui asukoharii k tunnistatakse piisavalt ebaturvaliseks , oleks ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus otsustada, et turvariskide vähendamiseks ei soodusta ega toeta riik perekonna kaasaminekut ( kaasa s oleva perekonnaga seotud kulude hüvitamise kujul ). Kui enne ameti koha konk ursile panekut on ette teada, et tegu on ebaturvalise kohaga, kuhu perekonnaliikmeid kaasa ei lubata, antakse sellest e tte teada, et kandideerijad teaksid piiranguga arvestada. P unktiga 31 jäetakse VäTS i § 30 lõikest 2 välja täpsustus, et v älisesindusse lähetatava karjääridiplomaadi kandidaadi le ei maksta au- või teenistusastmetasu ning välisteenistuse staaži tasu. Eelnõuga lõpetatakse nende tasude senistel alustel maksmine ja seega pole nendele viitamine asjakohane. Punktiga 3 2 tunnistatakse kehtetuks § 31, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada diplomaadi välisesindusse lähetamise kord ja lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu . Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas asutuse siseselt välisesindusse lähetamist korraldada. P aragrahvi esimene lõige on tõstetud § 29 lõikeks 6, kuhu see sisult paremini sobitub. Punktiga 33 sätestatud muu datus i on kirjeldatud punkti de 2 8 ja 31 juures. Punktide s 34, 36 ja 37 sätestatud muudatuste eesmär k on ühtlustada välisesinduse juhtide kohta teenistusalaste käskkirjade andmist ning anda ministrile võimalus volitada käskkirjade andmine kantslerile. Sarnaselt on sätes tatud ka Vabariigi Presidendi nimetatud erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta teenistusalaste käskkirjade andmine (eelnõu punkt 2 9 ). Punktiga 35 jäetakse paragrahvist 36 välja sõna „kirjalikult“. Praktikas ei teavitata Vabariigi Valitsust ja Vabariigi Presidenti asjuri nimetamisest ametliku kirjaga, kuna see ei ole vajalikuks osutunud. Seetõttu on kirjaliku teavitamise nõue seaduses liigne. Punktiga 3 8 muudetakse § 38 , et see hõlmaks nii karjääridiplomaadi kui ka erialadiplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumis t . Lisaks jäetakse paragrahvist välja lõige , mille kohaselt antakse diplomaadile Välisministeeriumi käsutusse ajutise kutsumise korral aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. Seda ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida , kuna tegemist on eriolukor raga , mis nõuab olukorrale vastavat lähenemist . Punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 39. Kuna erialadiplomaadi ajutiselt lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine on eelnõu kohaselt reguleeritud §-ga 38, ei ole erialadiplomaatide jaoks eraldi paragrahvi enam vaja. Punkti de ga 40 – 44 muudetakse §- de s 40 ja 52 välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise aluseid. Kehtiva VäTSi kohaselt kutsutakse teenistuja välisesinduse ametikohalt tagasi ka siis, kui tema lähetus lõpeb tähtaja saabumisel. Kuna välislähetused on tähtajalised ja lõpevad tähtaja saabumisel, peab Välisministeerium otstarbekaks kasutada välisesindusest tagasikutsumise mõistet vaid ennetähtaegsete ja erakorraliste välislähetusest naasmise juhtumite korral. Muudatused teevad protsessi loogika ja menetlemise selgemaks ning lihtsamaks. Seetõttu lisatakse §- de 40 ja 52 pealkirja ja esimesse lausesse sõna „ennetähtaegselt“ ning § 40 p unkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Lisaks t äiendatakse § -de 40 ja 52 punkti 3 selliselt, et ka asukohariigi nõusolekust keeldumine on diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise aluseks. Punkti 8 täiendatakse selguse huvides selliselt, et kui diplomaat vabastatakse teenistusest ametiasutuse algatusel, kutsutakse ta välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi . Paragrahve 40 ja 52 täiendatakse ühtlasi kahe uue punktiga 9 ja 10 , mille kohase l t on välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt vabastamise aluseks ka asukohariigis puhkenud kriisiolukord , välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine . Nimetatud alused on eelnõusse lisatud praktikas tekkinud vajaduste tõttu. Seni on vajaduse tekkimisel teenistujat keelitatud välisesindusest tagasikutsumise taotlust esitama, kuid see ei ole õigustatud ega vajalik, kui seadus annab objektiivsed alused, misjuhul teenistuja ei saa enam oma tööd välisesinduses jätkata ning ta kutsutakse sealt tagasi . Asukohariigis võib tekkida kriis i olukord, mis võib seada ohtu teenistuja ja tema perekonna liikmete elu või tervise. See võib olla seotud terrorismi, kuritegevuse, õhusaaste j a muu sarnasega , samuti võib risk sõltuda teenistujast ja esindatavast riigist. Tegemist on kaalutletud otsusega, mille puhul tehakse koostööd nii välisesinduse kui ka vastavate ametkondadega, et olukorda piisavalt täpselt hinnata . K ui otsustatakse , et asukohariigis on olukord, mi lle tõttu on vaja teenistuja või perekonna liikme d tagasi kuts uda , te avitab Välisministeeriumi kantsler sellest lähetajaministeeriumi . Punkti de ga 45 ja 46 muudetakse §-s 41 välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise korda. Kehtiva seaduse kohaselt kutsub karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi Välisministeeriumi kantsler, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti , ning erialadiplomaadi kutsub tagasi Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul ja viimasega kooskõlastatult. Eelnõuga sätestatakse, et diplomaadi kutsub diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametikohale nimetamise õigust omav isik. Sellisel juhul on hõlmatud nii karjääridiplomaat kui ka erialadiplomaat j a eraldi lõikeid ei ole tarvis. Kehtiva § 41 lõiget 6 muudetakse (eelnõu kohaselt § 41 lõige 5), kuna praktikas ei o le kõik i selles viidatud välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumis i vaja VKKs arutada. Sarnaselt § 31 muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka § 42 , mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada diplomaadi välisesindusest tagasikutsumise kord ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas asutuse siseselt välisesindusse lähetamist ja sealt tagasikutsumist praktiliselt korraldada. Senise § 42 lõige 1 on tõstetud § 41 lõikeks 6 , kuhu see sisult paremini sobitub. Punktiga 47 täpsustatakse karjääridiplomaadi VäTS i § 43 lõikes 2 sätestatud teenistusest vabastamise alust. Praktikas on osutunud probleemseks karjääridiplomaadi teenistusest vabastamine, kui teda ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale ning kui ta ei ole võtnud vastu suunatud pakkumist . Teenistusest vabastamine on sellisel juhul üks koondamise erivorm, kuid ATSis puudub vastav alus, millele teenistusest vabastamise vormistamisel viidata. Kuna Välisministeeriumi rotatsioonisüsteemi ja selle toimimise tagamist arvestades on nimetatud teenistusest vabastamise alus oluline, lisatakse VäTS i § 43 lõikesse 2 viide, et teenistuse st vabastamise aluseks on koondamine ning täiendatakse vastavalt ka ATSi § 90 lõikes 1 toodud koondamise aluste loetelu. Võrreldes kehtiva seadusega eeldab VäTS i § 43 lõike 2 alusel karjääridiplomaadi teenistusest vabastamine eelnõu kohaselt ühe asemel kahe suunatud pakkumise tegemist. Punkti de ga 48 – 50 muudetakse § 44 pealkirja ja täiendatakse paragrahvi sõnastust. Kuna erialadiplomaati on tulevikus võimalik nimetada ka mitteresideeriva diplomaadi ametikohale, mis asub Välisministeeriumi peamajas, vabastatakse erialadiplomaat välisteenistusest välisesindusest tagasikutsumise või teenistustähtaja möödumise korra l välisesinduses või peamajas. Näiteks Kaitseministeerium peab oma ülesannete täitmiseks hoidma regulaarselt täidetuna umbes 13 – 15 ameti- ja töökohta Eesti välisesindustes . Need on pikaajalist välislähetust eeldavad ametikohad, mis oma iseloomult on tähtajatud kohad , kuid millel teenistus saab VäTS i järgi olla ainult tähtajaline. Neile pikaajalises välislähetuses täidetavate ülesannetega ametikohtadele nimetab Kaitseministeerium teenistuslikust vajadusest lähtu des juba kogenud ja tähtajatus teenistussuhtes ol evad teenistujad . Näiteks Eesti esinduses NATO juures Brüsselis õhuturbe valdkonnas töötamiseks peab lähetujal olema varasem valdkonna kogemus ning väga head teadmised asjakohastest Eesti riigi kaitsepoliitilistest seisukohtadest ja nende tagamaadest. Seda kõike on aga võimalik omandada ainult Kaitseministeeriumis ja selle valitsemisalas töötades. Sama kehtib mittediplomaatiliste teenistujate kohta (n t salastatud dokumentide registri töö). Hoolimata võimalusest sellisel kohal töötada vaid tähtajaliselt on korrektne , järgides ATS is sätestatud ametniku üleviimise ning teenistuse tähtajalisuse korraldust ja eesmärke , viia teenistuja sellele kohale üle tähtajatult (ATS i § 98 lg 1 p 4 alusel). Oma sisult ei lähtu see üleviimine mitte ametniku vajadusest kompetentsust ja motivatsiooni suurendada või asutustevahelist koostööd edendada (mis on põhjuseks tähtajalisel üleviimisel ATS i § 33 lg 1 alusel), vaid asutuse hädavajadusest ametikoht täita. Tähtajatu üleviimise korral vabastatakse ametnik tema seniselt ametikohalt (ATS i § 98 lg 9). Tähtajatult teenistuses olevale teenistujale aga tuleb tagada teenistuskoht ka pärast ajutiselt pikaajalises välislähetuses töötamist. Välisministeerium on loonud olukorra mõistlikuks ja õiguspäraseks käsitlemiseks oma teenistujatele erisätted, mis suunavad teenistujaid kandideerima asutusesisestel konkurssidel ning tööandjat lähetuse lõpetajatele tööd pakkuma. Samalaadseid sätteid vajab ka l ähetajaministeerium . Praktikas ei tohiks tekkida probleemi lähetust lõpetavale teenistujale väärilise teenistuskoha pakkumisega, kuna samal ajal lähetab näiteks Kaitseministeerium või muu lähetajaministeerium Eesti välisesindusse (alaline esindus NATO juures Brüsselis, suursaatkond Washingtonis vms) järgmisi teenistujaid, kelle liikumisel igal juhul teenistuskohti vabaneb. Seega võib VäTS i § 44 lõike 2 alusel vabastada erialadiplomaadi teenistusest koondamise tõttu (vt punkti 45 selgitus ed ) alles siis, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ja kui lähetajaministeerium on talle pakkunud ministeeriumis või selle valitsemisalas kahte tema lähetusele eelnenud ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta samaväärse põhipalgaga , kuid ametnik ei ole neid pakutud ametikohti vastu võtnud. Lähetajaministeerium võib ametnikuga ka juba enne lähetust kokku leppida ametikoha s , millele ametnik pärast lähetust ministeeriumis või selle valitsemisalas nimetatakse. Nimetatud säte ei puuduta tähtajalist teenistussuhe t, kui lähetajaministeerium on erialadiplomaadi tööle võtnud tähtajaliselt välisesinduses töötamise ajaks. Sellisel juhul lõpeb tema teenistussuhe lähetajaministeeriumiga teenistustähtaja saabumisel. Punktiga 51 tunnist atakse kehtetuks 3. peatüki 1. j agu. ATS i § 11 kohaselt kehtestab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või ministri volitatud ametiasutuse juht. Iga üksiku ametikoha või selle nimetuse muutmine vajab koosseisu muudatust. Seetõttu on ka ministril võimalus volitada ametikohtade koosseisu kehtestamine konkreetse ametiasutuse juhile. Kuni 1. aprillini 2013 , kui jõustus uus ATS, reguleeris ametiasutuste palgakorraldust riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, mis sidus riigiteenistujate palgaastmed nende ametinimetustega ning kehtestas ühtsed palgaastmed kõigis riigiasutustes. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus volitas omakorda Vabariigi Valitsust kehtestama määruse, millega sätestatakse kogu riigisektoris kehtivad riigiteenistujate palgaastmestikele vastavad kuupalgamäärad, nende diferentseerimine ja võimalikud lisatasud. Muudatuse eesmärk on välisesinduste haldusteenistujate ametikohtade määruse tasandil reguleeritud palgakorralduse komponendid viia üle asutuse palgajuhendisse, mille kehtestab minister käskkirjaga. Avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast uue ATSi jõustumist detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt ruumi kujundada enda eripärast lähtuv palgasüsteem. Kuna ülejäänud avalikus teenistuses on loobutud palgasüsteemi kujundamisest seaduse ja määruste tasandil, ei ole vaja ka erisusi nendest luua seaduse ja määruste tasandil. Praegu VäTSis sätestatud palgaastmed tuuakse seaduse tasandilt ministri kehtestatavasse palgajuhendisse. Muudatuse eesmärk on paindlikum avalik teenistus, palgaandmete võrreldavus ning õigusloome mahu vähendamine. Punkti de ga 52 ja 54 muudetakse haldusteenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamise korda (§ -d 47 ja 48) n ing koosseisuvälise haldusteenistuja töötamist välisesinduses (§ 50). Paragrahvi 47 muudetakse selliselt, et välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja, kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele. Eriteenistuste ühtlustamise analüüsis leiti, et puudub vajadus neid nõudeid välisesindusse lähetamise tingimustes üle korrata. Pikaajalisse välislähetusse lähetatud haldusteenistujale kohaldatakse ATSi § 14 lõikeid 1 ja 2. Muudatusega läheb koosseisuvälise haldusteenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise pädevus üle lähetajaministeeriumile nagu erialadiplomaadi määraminegi . Välisministeeriumi vastut useks jääb tagada füüsilised töökohad ning kooskõlastada ametijuhend , muus suhtes jääb vastutus lähetajaministeeriumile. Lähetajaministeerium kontrollib inimese vastavust ametikoha nõu etele , anna b teenistusalase i d käskkirju ning määrab ja maksab palka , muid tasusid ja hüvitisi . Täiest i uus säte on VäTSi § 48 lõige 7 , mille kohaselt tekib ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul õigus asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmete l välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa min na . Tegemist on kaalutletud otsusega, millel on teenistujale oluline mõju. Seetõttu on vaja seda seaduse tasandil reguleerida . S äte ei keela pere konna liikmete reisimist sellesse riiki, st ei piira perekonna liikumisvabadust, kuid sätte eesmärk on, et kui asukoharii k tunnistatakse piisavalt ebaturvaliseks , oleks ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omaval isiku l õigus otsustada, et turvariskide vähendamiseks Eesti ei soodusta ega toeta perekonna kaasaminekut ( kaasa s oleva perekonnaga seotud kulude hüvitamise kujul ) . Punktiga 5 3 tunnistatakse sarnaselt § 31 muudatusega kehtetuks § 49 , mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada haldusteenistuja välisesindusse lähetamise kord ning lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas asutuse siseselt välisesindusse lähetamist ja sealt tagasikutsumist korraldada. P aragrahvi esimene lõige viiakse üle § 48 lõikeks 5 , kuhu see sisult paremini sobitub . Punktiga 5 5 muudetakse haldusteenistuja ajutiselt välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumise korda sarnaselt diplomaadile kehtestatud korraga § s 38 . Punkti de ga 5 6 – 58 muudetakse haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise aluseid (§ 52) ja korda (§ 53) . Paragrahvi 52 p unkti 8 täiendatakse selguse mõttes selliselt , et haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise aluseks on ka tema teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine ametiasutuse algatusel . Punktiga 5 9 tunnistatakse sarnaselt § - ga 42 , mis kohaldub diplomaatidele, kehtetuks ka § 54, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise kord ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas asutuse siseselt välisesindusse lähetamist ja sealt tagasikutsumist korraldada. P aragrahvi esimene lõige viiakse üle § 53 lõikeks 3 , kuhu see sisult paremini sobitub . Punktiga 60 muudetakse § 55 pealkirja tulenevalt punktides 48 – 50 esitatud selgitustest. Punkti ga 61 tunnistatakse kehtetuks § 55 lõiked 1 ja 3. Puudub vajadus eraldi sätestada, et töölepingu alusel töötava koosseisulise haldusteenistuja tööleping lõpeb töölepingu seaduses ( edaspidi TLS ) sätestatud alustel ja korras ning ametnikuna töötav koosseisuline haldusteenistuja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. K una k oosseisuväline haldusteenistuja jääb edaspidi lähetajaministeeriumi teenistusse, puudub vajadus reguleerida, kuidas tema töös uhe Välisministeeriumiga lõpeb. Punktiga 62 muudetakse § 55 lõike 2 sõnastust kooskõlas muudatuste ga lähetusest tagasikutsumise alustes, mille kohaselt lähetus lõpeb kas lähetustähtaja möödumisel või ennetähtaegselt välisesindusest tagasikutsumise korral . Sätte kohaselt võib k oosseisulise haldusteenistuja töölepingu üles öelda või vabastada haldusteenistuja teenistusest koondamise tõttu ( vt punkti 47 selgitus ed ), kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole vastu võtnud teist suunatud pakkumist. Punktiga 63 täiendatakse § 55 lõigetega 4 ja 5. VäTS i § 55 lõike 4 kohaselt võib lähetusest naasva koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu üles öelda või vabastada ta teenistusest koondamise tõttu (vt punkti 4 7 selgitus ed ) , kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui lähetajaministeerium on talle pakkunud ministeeriumis või selle valitsemisalas kahte tema lähetusele eelnenud ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või kahte tema lähetusele eelnenud töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu , kuid ta ei ole neid pakutud töökohti vastu võtnud. Lähetajaministeerium võib töötajaga ka juba enne lähetust kokku leppida töökoha s , millele töötaja pärast lähetust asub. Täpsemad s elgitused on esitatud p unktide 46 – 48 juures. Punktiga 6 4 tunnistatakse kehtetuks §-d 56 , 57 ja 59 . Muudatusega m innakse üle ATSi palgasüsteemile, väärtustades samas pikaajalist karjääri välisteenistuses . M uu hulgas on järgitud läbipaistvus e , võrreldavus e , paindlikkus e ning halduskoormuse miinimumini viimise põhimõtet . Kehtestatakse põhipalgaastmestik sarnaselt ATSi palgasüsteemiga ning luuakse ametikohapõhised põhipalgavahemikud. Kaotatakse lisatasud välisteenistuse staaži, kraadi ja võõrkeele eest, samuti eraldi diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu, kuid neid komponente saab arvestada põhipalga määramise k riteeriumidena. Välisministeeriumi palgasüsteemi kehtestab välisminister või tema volituse alusel kantsler palgajuhendiga. P algasüsteemi muudatusega tagatakse, et senised lisatasud arvestatakse samal ametikohal uuele põhipalgale üle minnes teenistuja palka ning teenistuja oma sissetulekus samal ametikohal ei kaota. Valitsusasutuses ministeeriumi tasandil ühe palgajuhendi kehtestamise eesmärk on kujundada ühes valitsemisalas ühtne palgapoliitika, tagada selle läbipaistvus ja ka s isemine õiglus. Punktiga 6 5 kaotatakse seadusest välisteenistuse staaži arvestamine, kuna praktikas puudub selle järele vajadus. Välisteenistuse ajal arvestatakse avaliku teenistuse staaži ATSi kohaselt. Eelnõuga kaotatakse tasu välisteenistuse staaži eest. Välisteenistuse staaž on oluline üksnes diplomaatiliste teenistusastmete andmisel, mille puhul edaspidi lähtu takse välisteenistuse s oldud ajast . Vastavalt on muudetud ka § 13 lõiget 1. Kehtivas §-s 60 sätestatud põhimõte, et välisteenistuses oldud aja hulka võib arvata aja, kui diplomaat on välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, töötab rahvusvahelises organisatsioonis, Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis või töötab Vabariigi Presidendi Kantseleis, peaministri büroos või Riigikogu Kantseleis või muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega , on üle viidud § 15 lõike 4 alusel antud välisministri määrusesse, mis reguleerib diplomaatilise teenistusastme andmise tingimusi ja korda. Diplomaatilise teenistusastme säilimisega seonduv on üle viidud § 18 lõikesse 3. Punktiga 6 6 tunnistatakse kehtetuks § 61 . Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu muutub palga osaks . Punktiga 67 muudetakse § 62, mi lles on sätesta tud esindustasuga seonduv. Esindustasu makstakse ka edaspidi senises suurusjärgus, kuid kuna astmepalk kaotatakse, siis hakatakse seda arvutama diplomaadi kuupalgast. Punktiga 68 tehtav muudatus võimaldab edaspidi maksta välislähetustasu ka emapuhkuse, isapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal. Punktiga 69 tehtavad muudatustega jäetakse § 63 lõikest 6 ja § 68 lõikest 1 välja viide §-le 39, kuna see tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Eri aladiplomaadi ajutiselt lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine on eelnõu kohaselt reguleeritud §-ga 38 . Punktiga 70 muudetakse §-s 64 volitusnormi. Eelnõu kohaselt kehtestab välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise korra ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused välisminister määrusega. Välisesinduse juhi residentsiga seonduvat reguleeriv volitusnorm tuuakse välissuhtlemisseadusest üle VäTSi ning ühendatakse ülejäänud välisesinduste teenistujate eluruume puudutava volitusnormiga. Punktiga 71 tehakse muudatus § 65 lõike 1 punktis 4, mille kohaselt kaetakse välisesinduses töötava teenistuja eest lapsehoidja palga asemel edaspidi lapsehoi u teenus. Tegemist on praktilisest vajadusest tuleneva muudatusega. Punkt iga 72 jäetakse § 65 lõike 1 punktist 6 välja tingimus, et Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulud kaetakse üks kord lähetusaastas. Erandjuhtudel võib olla vaja katta puhkusele sõidu kulusid tihedamini. Kulude katmise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse § 65 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Punktiga 73 jäetakse § 65 lõikest 3 välja teine lause, kuna e rialadiplomaadi ja koosseisuvälise haldusteenistuja hüvitiste maksmine lähetajaministeeriumi poolt sätestatakse eelnõuga § 32 lõikes 5 ja § 50 lõikes 3 . Punktiga 74 tunnistatakse kehtetuks volitusnorm t eenistuja puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamise taotluse vormi kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sellise vormi kehtestamise järele ei ole praktikas vajadust. Punktiga 75 lisatakse § 65 lõige 7, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulusid ei hüvitata teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut. Ühtlasi tuuakse lõigetesse 8 ja 9 üle kehtiva VäTSi § 68 lõiked 9 ja 10, kuna sisuliselt ei reguleeri need sätted sotsiaalsete tagatiste säilitamist, vaid tegemist on kulude katmisega. Lisatava § 65 lõike 8 kohaselt võimaldatakse Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku loal hüvitada osaliselt või täielikult teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõidu (nt lähisugulase matustele) kulud nii mitu korda, kui seda peetakse põhjendatuks. Kehtiv VäTS seadis piirangu, et kulusid võis hüvitada üks kord lähetusaasta jooksul. Eelkõige kriisiolukordade tõttu ning juhul, kui teenistujad on sunnitud viibima pikaajalises välislähetuses ilma perekonnata, võib olla põhjendatud katta teenistuja isiklikel põhjustel Eestisse sõidu kulusid rohkem kui ühel korral lähetusaastas. Punktiga 76 tehtav muudatus on seotud § 67 muutmisega (vt punkti 7 8 selgitus ed ). Punkt i 77 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäära ja korra. Muudatus võimaldab suurendada teenistuja välislähetustasu kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase , lapse ja tugiisiku eest. Punkti de ga 7 8 – 80 muudetakse §-s 67 senist abikaasatasu regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse abikaasatasu ainult kaasasolevale mittetöötavale abikaasale. Eelnõuga jäetakse välja mittetöötamise nõue, kuid abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu vähendatakse 50% võrra, kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab või osutab teenust, mille eest ta saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui 50% abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasust. Muudatuse eesmärk on soodustada perekondade koosolemist ja sellega kaasneva kulu hüvitamist ning soodustada võimaluse korral ka töötamist välisriigis või kaugtööna Eesti tööandja heaks. Kuna tulu saamine piirab abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu suurust, sätestatakse, et kui tulu on sotsiaalmaksuga maksustatav, siis see mõjutab abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu. Sarnaselt on reguleeritud n äiteks perehüvit iste seaduse § 39 lõikes 2 vanemahüvitisega seonduv. Eelnõus on loobutud riiklikku pensioni saavale abikaasale või registreeritud elukaaslasele abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise piirangust. Punktiga 81 muudetakse § 68 lõikeid 2 ja 3 selliselt, et kulude katmise otsustamine on Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse pädevuses. Tegemist on praktilisest vajadusest tuleneva muudatusega. Lähetajaministeeriumi valitsemisala asutus saab ise otsustada kulude katmise üle. Samuti saavad asutused oma töökorraldus t arvestades määrata , kelle pädevusse otsustamine kuulub. Punktiga 82 jäetakse § 68 lõikest 4 välja täpsustus teenistuja välislähetusest tagasikutsumise ennetähtaegsuse ja erakorralisuse kohta, kuna see ei ole vajalik. Punktiga 83 jäetakse § 68 lõikest 5 välja sõna „erakorraliselt“, kuna § -de 40 ja 52 sissejuhatavas lauseosas on kasutatud terminit „ennetähtaegne“. Punktiga 84 jäetakse välja viide lisapuhkusele, kuna see on ebavajalik ja eksitav. Välisteenistuses ei ole käesoleval ajal lisapuhkuseid. Punktiga 85 lisatakse võimalus katta välisesinduses töötava teenistuja § 65 lõikes 1 nimetatud kulusid ning maksta talle välislähetustasu ka avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal. Seda on võimalik teha kuni nelja kuu jooksul ning tingimusel, et teenistuja ei ole välisesindusest ennetähtaegselt tagasi kutsutud. Eeldatakse, et teenistuja jätkab töötamist hiljemalt nelja kuu pärast . Muudatuse eesmä r k on võimaldada teenistujal jätkata n äiteks korteri üürimist ja laste hariduskulude tasumist. Otstarbekam on jätkata kulude katmist, kui see katkestada ning hakata lühikese aja jooksul uuesti otsima korterit, mille üürihinnad võivad olla vahepeal tõusnud. Samuti võib olla keeruline leida lapsele uuesti kooli koht a ning sellega kaasneb üldjuhul ka kohustus tasuda deposiit . Muudatuse tegemisel on silmas peetud ka asjaolu, et varem võis teenistuja rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal jääda välislähetusse ning tema kulud sel ajal kaeti. See võimaldas teenistujal soovi korral naasta pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist tööle välisesindusse ning tema kulude katmises ei tekkinud pausi. P ärast p erehüvitiste süsteemi muutumis t ei ole n äiteks emapuhkuse puhul enam tegemist ajutise töövõimetusega ravikindlustuse seaduse tähenduses, mistõttu on kulude hüvitamise kord a tulnud ajakohast ada . Arvestad es ka võrdse kohtlemise põhimõt et , on eelnõus sätest atud, et kulude katmist jätkatakse avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal nelja kuu jooksul, olenemata selle alusest. Teenistujale jätkatakse samal ajal ka välislähetustasu maksmist. Punktiga 8 6 muudetakse § 68 lõiget 7, kuna mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eristamine ei ole ena m vajalik. Punktiga 87 lisatakse võimalus jätkata kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurenduse ja talle abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist ka juhul, kui perekonnaliige on sunnitud kriisiolukorra tõttu asukohariigist lahkuma. Tasu maksmist võib jätkata kuni lähetusaasta lõpuni või kuni kuus kuud, kui lähetusaasta lõpeb varem, aga mitte kauem kui välislähetuse lõpuni . Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest, mis on ilmnenud seoses viimastel aastatel puhkenud kriisidega. Punktiga 88 tunnistatakse kehtetuks § 68 lõiked 9 ja 10 ning vastav regulatsioon viiakse üle § 65 lõigeteks 8 ja 9 , kuhu see sisuliselt kuulub. Punktiga 8 9 tunnistatakse kehtetu ks §-d 70 – 72 , § 74 lõige 1, § 75 lõige 2, § 76 ja seaduse 4. peatüki 3. jagu . Paragrahvi 70 sätted on viidud vastavalt §-desse 32 ja 50. Paragrahvid 71 ja 72 tunnistatakse kehtetuks, kuna need ei anna ATSi regulatsioonile midagi juurde. Puhkuse andmise piirang VäTSis ei ole vajalik. Arvestades et välisteenistujale ei ole lisapuhkust ette nähtud ning eelmise aasta kasutamata jäänud (aegumata) puhkus võib olla kõige rohkem 35 kalendripäeva, saab teenistuja maksimaalselt puhata 70 päeva kalendriaastas. Seda siis, kui eelmisel aastal ei ole ametnik üldse puhkust võtnud. Puhkuste järjepideva planeerimisega saab ka seda vältida . TLS i järgi määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega ( TLS i § 69). Paragrahvi 74 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks , kuna ka diplomaat ja haldusteenistuja peavad täitma kohustusi, mis tulenevad avaliku teenistuse seaduse §-dest 50 ja 51 , ning lisa kohustusi ei ole vaja kehtestada. P aragrahvi 75 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks , kuna mitteroteeriv diplomaatiline ametikoht ei ole praktikas kasutust leidnud. Kui tegemist on diplomaatilise ametikohaga, on eeldus ja tulevikus ka kohustus, et teenistuja roteer u b korrapäraselt. Kui nimetatud ametikoht vajab eksperditeadmisi ja pikaajalisemat valdkondlikku kogemust, on tegemist spetsialisti ametikohaga, mis täidetakse ATSi või TLSi alusel. Kehtetuks tunn is t atakse ka § 76. Teenistuslähetuse puhul k ohaldub ATS i § 44. Seaduse 4. peatüki 3. jagu, mis käsitleb distsiplinaarkaristusi , tunnistatakse samuti kehtetuks. D istsiplinaarkaristused ja nende menetlemine on ATSis olemas ning puudub vajadus neid eraldi reguleerida. Punktiga 90 muudetakse seaduse 5. peatüki pealkirja, kuna mõiste „ atesteerimine “ kaotati ATSist 2013. aastal, kui see asendati arengu- ja hindamisvestluste pidamise kohustusega vähemalt kord aastas. Senine atesteerimiskomisjon nimetatakse seaduses läbivalt ümber konkursikomisjoni k s. Punkti de ga 91 ja 92 muudetakse § 80 ning tunnistatakse kehtetuks § - d 8 2 – 84 ja seaduse 5. peatüki 2. jagu . K una ATSi alusel enne 2013. aastat kehtinud ates teerimist enam ei toimu, muudetakse nii termineid kui ka viiakse kogu senine VKK regulatsioon üle välisministri määrusesse, mis kehtestatakse § 80 lõike 2 kohaselt . V KK tegevust ei ole vaja seaduse tasandil reguleeida . Arenguvestluse pidamise kohustus on ATSis reguleeritud ning täiendav regulatsioon VäTSis ei ole vajalik. Punktiga 93 muudetakse § 86. Välisteenistuse eripärast tingituna (rotatsioon) täidetakse vaba ametikoht eelkõige majasisese konkursiga ja vajaduse korral suunatud pakkumisega. Kui nimetatud viisil diplomaatilist ametikohta täita ei õnnestu, lähtutakse avaliku teenistus e seaduses kehtestatud korrast. Välisministeeriumis ei ole üldjuhul tegemist vabade ametikohtadega ATSi mõttes, kus ametikoht on täitmata ning sellele on vaja leida inimene asutusest väljastpoolt. Karjääridiplomaat on välisteenistuses tähtajatult, kuid määratakse Välisministeeriumis konkreetsele ametikohale tähtajaliselt, st ideaalses olukorras on teenistuses sama palju inimesi, kui on koosseisus diplomaatilisi ametikohti, selle erisusega, et teenistujad vahetavad omavahel neid ametikohti regulaarselt. Kui tähtaeg ametikohal möödub, ei ole teenistuja teenistus Välisministeeriumis mitte lõppenud, vaid talle tuleb leida uus ametikoht tähtajatus välisteenistuses jätkamiseks. Kui korraldada igale ametikohale, millel regulaarselt asutuse siseselt roteer u takse, avalik konkurss, peaksid karjääridiplomaadid olema teenistuses alati tähtajaliselt konkreetsele ametikohale määratud ajaks, mis ei ole aga avaliku teenistuse tähtajatuse põhimõttega kooskõlas. Küll võetakse Välisministeeriumisse tööle avaliku konkursi korras, kui välisteenistuses on vähem inimesi kui koosseisus ametikohti. Näiteks 2015. aastal oli avaliku konkursiga täidetud diplomaatiliste ametikohtade arv 15 ja 2016. aastal 20. Avaliku konkursiga täideti 2017. aastal üks diplomaatiline ametikoht, millele lisandus viiele diplomaatilisele ametikohale konkursita väljastpoolt Välisministeeriumi personaliotsinguga värbamist ELi eesistumise erisust rakendades (ATS § 134 2 ). 2018. aastal täideti avaliku konkursiga 9 , 2019 . aastal 24, 2020. aastal 1, 2021. aastal 11 ning 2022. aastal 20 diplomaatilist ametikohta. Punktiga 94 tunnistatakse kehtetuks § - d 87 ja 88 . ATS i § 17 lõike 1 kohaselt tuleb avalikust konkursist teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Erisus välisteenistuses ei ole põhjendatud ega ka praktikas rakendatud. Säte viiakse ATSiga kooskõlla. Asutusesisese konkursi regula tsioon ATSis on piisav ning täiendav regulatsioon V ä TSis ei ole vajalik. Punktiga 95 täiend atakse seadust uue paragrahviga , mi lles on sätesta tud erisus ATSist seoses avaliku võimu teostamise peatamisega. Ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumi n e on vaja iga kord kehtesta da eelkõige selleks, et fikseerida fakt, et ametnikul ei ole sel perioodil avaliku võimu teostamise volitusi ning tal ei ole võimalik oma teenistusülesandeid täita. Kui n imetatud asjaolu ära lange b, on ametnikul õigus naasta ning jätkata teenistust senisel kujul ja senistel tingimustel. Näiteks on lapsehoolduspuhkuse lõpetanud ametnikul õigus jätkata samal ametikohal samade tingimustega mis enne puhkusele minekut. Välisteenistuse ja rotatsiooni eripärast tingituna on oluline näha VäTSi s ette erisus, et ATS i § 33 lõike 5 ja § 83 punkti 1 alusel avaliku võimu teostamise peatumise korral tule b diplomaatilisele ametikohale uuesti asutuse sise sel konkursil kandideerida, mitte olla õigustatud saama oma endist ega ka endisega võrdväärset ametikohta. Välisteenistuse karjäärisüsteem ja rotatsioonipõhimõte tagavad järjepideva välisesinduste ning Eestis asuva peamaja mehitatuse generalistidest diplomaatidega. Seetõttu ei ole põhjendatud, et n - ö Eesti - siseselt roteer i des oleks teenistujal õigus asuda oma endisele ametikohale. Üldjuhul on praktikas seni teenistuja pä r ast avaliku võimu teostamise õiguse peatumist asunudki uuele ametikohale, kuhu ta asutuse sise sel konkursil kandideeris, kuid on juhtumeid, ku i teenistuja soovib tagasi oma eelmist ametikohta, mis on rotatsioonisüsteemis raskendatud . Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatus ed avaliku teenistuse seadus esse . Punktiga 1 täiendatakse ATSi § 33 lõikega 14 , mille kohaselt võib paragrahvis sätestatut kohaldada ka rahvusvahelise organisatsiooni teenistuja, kes vastab avalikku teenistusse võtmise tingimustele, tähtajalise le üleviimisele ametiasutusse. Punktiga 2 muudetakse § 45 ja 46. Pikaajalise välislähetuse kulude hüvitamist ja tasusid (sh abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu) reguleerivad nii VäTS kui ka ATS . Pikaajalisse lähetusse suundujaid tuleks kohelda võrdselt, olenemata sellest, kas lähetusse suundutakse ATS i või VäTS i alusel. Õigusloome mahu vähendamiseks ning õigusselguse tagamiseks loobu takse eri seadustes sätete dubleerimisest. Kuna VäTS i alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arv on mitu kord a suurem ATS i alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arvust ning välissuhtlemine on Välisministeeriumi valitsemisalas, tunnistatakse pikaajalise välislähetuse hüvitiste ja tasude regulatsioon ATSis kehtetuks ja asendatakse see viitenormiga VäTSi asjakohasele regulatsioonile. Punktiga 3 muudetakse § 84 pealkirja ja punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 84 lõige 1, kuna VäTSis ei kehtestata edaspidi erisusi avaliku võimu teostamise õiguse peatumiseks. Nii erialadiplomaadid kui ka koosseisuvälised haldusteenistujad jäävad lähetajaministeeriumi teenistusse. Punktiga 5 täiendatakse ATSis koondamise aluseid, mis on seotud VäTSi § 43 lõike s 2, § 44 lõike s 2 , § 55 lõigete s 2 ja 4 toodud karjääridiplomaa di , erialadiplomaa di või haldusteenistuja teenistusest vabastamisega . Eelnõu § -ga 3 tehakse muudatus ed k aitseväeteenistuse seaduse sse. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 119 lõige 8, kuna VäTS ei sätesta enam erisusi teenistussuhte peatumisele seoses välisesindusse tööle asumisega. Punktiga 2 muudetakse § 128 lõikeid 7 ja 8. Tegevväelaste palgakorraldus on seotud tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisega. Põhipalga suurendamine väheneva välislähetustasu kompenseerimiseks suurendab tulevikus kulutusi ka tegevteenistuspensionitele. Selline pensioni suurendamise asjaolu ei ole kooskõlas pensioni määramise üldise põhimõttega, mis on asendussissetuleku tagamine. Kuna välisteenistuses makstaks kõrgendatud palka ajutiselt, siis ei ole selle põhjal tegevteenistuspensioni arvutamine asjakohane. Muudatus järgib alates 1. veebruarist 2018 toimunud pikaajalise välislähetuse välislähetustasu arvutamise muutumisest tingitud tegevväelaste palgakorralduse muutust. Välisteenistusse saadetavate tegevväelaste palga arvestus toim u b järgmiselt. Esmalt fikseeritakse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht, millelt tegevväelane välisteenistusse asub. Kui tegevväelane ei ole veel vastaval ametikohal, nimetatakse ta sellele. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamisel määratakse talle ka ametikohale vastav palgatase, mille alusel talle põhipalka arvestatakse. Kui tegevväelase kohta tehakse välisesindusse lähetamise otsus, siis määratakse talle põhipalk lähetuse alguse ajast arvates avaliku teenistuse seaduse alusel ning palga (sh seadusega lubatud lisatasud) maksmine kaitseväeteenistuse seaduse alusel lõpetatakse. Samas tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt nimetamisest lähtuvalt säilitatakse talle ka palgaastmestikule vastav palgaaste, kuid selle alusel makseid ei tehta. Seejuures ei pruugi määratud palgaaste vastata tegevväelase tegelikule avaliku teenistuse seaduse alusel makstavale põhipalgale välisriigis viibimise ajal. Määratud palgaaste lähtub tööst, mida tegevväelane teeks Eestis olles. Välisteenistuses viibimisel avaliku teenistuse seaduse alusel määratud põhipalk fikseeritakse lähetusse saatmise otsuses. Välislähetuse lõppedes taastub tal le palga maksmine kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatused maksukorralduse seadusesse. Maksukorralduse seaduse § 25 1 lõike 4 punkt i 16 muudetakse tulenevalt ATSi s tehtud muudatustest . Ühtlasi täiendatakse § 29 loetelu selliselt, et Välisministeerium saab töötamise registrist teavet nende isikute tulude kohta , kellele makstakse abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu, et oleks võimalik kohaldada VäTS i § 67 lõikes 2 sätestatud abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu vähendust. Eelnõu § -ga 5 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseadusesse. Sotsiaalmaksuseaduses tehakse muudatused tulenevalt VäTSis ja ATSis tehtud muudatustest. Eelnõu § -ga 6 tehakse muudatus ed tulumaksuseadusesse . Punktiga 1 t äpsustatakse tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 sõnastust. Tegem ist ei ole sisulise muudatusega . Pikaajalises välislähetuses viibivad diplomaadid või haldusteenistujad ning nendega kaasasolevad perekonnaliikmed ja tugiisikud on Eesti residendid . Punktiga 2 täpsustatakse tulumaksuseaduse § 48 lõike 52 sõnastust, kuna välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel osalemine kuulub lisaks diplomaatidele ka haldusteenistujate töökohustuste hulka ning nimetatud üritustega seotud kulusid kannab lisaks välisesindustele ka Välisministeeriumi peamaja. Eelnõu §-ga 7 tehakse muudatused tööturu meetmete seadusesse. Tööturu meetmete seaduses tehakse muudatused tulenevalt ATSis tehtud muudatustest. Eelnõu §-ga 8 muudetakse välissuhtlemisseadust . Välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks, kuna välisesinduse juhi residentsiga seotud volitusnorm tuuakse üle VäTSi (§ 64). Eelnõu § -ga 9 sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõu jõustub 202 4 . aasta 1. aprillil . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s võetakse kasutusele uus termin „ kaasasolev tugiisik“, kes on VäTSi tähenduses välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasasolev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13-aastase lapse, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud VäTSi muutmise seaduse rakendamine ei too kaasa: sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega mõju regionaalarengule. Seaduse muudatuste rakendumisel on mõju riigiasutuste töökorraldusele , kuna muudatused mõjutavad eelkõige Välisministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõningal määral ministeeriumide omavahelist ülesannete jaotust pikaajaliste välislähetustega seotud küsimustes. Muudatuse sihtrühm Muudatused puudutavad eelkõige Välisministeeriumi ning lähetajaministeeriumide personali- , haldus- ja rahandusosakon di . Välisministeeriumis on sihtrühma suuruseks umbes 15 in imest, Kaitseministeeriumi valitsemisalas ligikaudu 10 – 12 inimest. Teistes ministeeriumi d es puudutavad muudatused umbes 10 inimest. Samuti on muudatustel kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatused puudutavad (1 9 . juuli 20 23 . aasta seisuga) kõiki Välis ministeeriumi diplomaate ( 338 ) ja erialadiplomaate teistest riigiasutustest ( 74 ) , samuti välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid ( 34 Välisministeeriumist ja 4 teistest riigiasutustest) ning ATSi alusel pikaajalises lähetuses olijaid ( 60 – 80 ) . Samuti puudutavad muudatused diplomaatide ja haldusteenistujate pere konna liikmeid ( andmed on olemas ainult kaasa vormistatud pere konna liikmete kohta: 2 88 Välisministeeriumist ja 8 5 teistest ministeeriumid est ). Lõplikku sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis need arvud muutuvad pidevalt. 1 ) Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele O luline mõju puudub . Erialadiplomaadid ja koosseisuvälised haldusteenistujad Mõju on positiivne. Muudatus avaldab positiivset mõju Välisministeeriumi ja lähetajamin isteeriumi d e halduskoormusele. Tulevikus ei toimu enam mitmekordset kooskõlastamist, mistõttu ministeeriumide halduskoormus väheneb . Lähetajaministeeriumid saavad ise otsustada välisesindusse lähetatavate teenistujate palga ja lisatasud oma asutuse palgajuhendi kohaselt ning erialadiplomaadid ja koosseisuvälised haldusteenistujad jäävad lähetajaministeeriumi teenistusse . 2 ) Kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele O luline mõju puudub . Kuna muudatuste mõju on otsene diplomaatidele ja välisesindusse lähetatavatele halduste enistujatele, kaasneb sellega teatav mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Kavandatavate muudatuste täpsem mõju välisteenistujatele ja seeläbi kaudsem mõju Eesti välisteenistusele , välissuhtlusele ja julgeolekule selgub eelkõige rakendusaktide menetlemise ja seaduse rakendamise käigus. 7 . Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse vastuvõtmine ei tähenda märkimisväärset lisakulu riigieelarvele. Süsteemi muutusest suurem mõjutaja on lähetusse saadetud isik ja tema otsus, millise perekoosseisuga ta lähetusse suundub. Lähetatud erialadiplomaatide arv, mis on keskmiselt 4 – 5 isikut valitsemisala kohta, välja arvatud Kaitseministeerium, ei avalda praegu ega too ka pärast eelnõu jõustumis t kaasa olulist mõju iga üksiku lähetajaministeeriumi eelarvele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kus on 2 9 pikaajaliselt lähetatut VäTS i ja 61 lähetatut praeguse ATS i regulatsiooni alusel, on vaja hinnata eelnõu jõustumisega seotud hinnangulist kulu . Samuti tuleb hinnata h innanguli st lisavajadus t teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku. Eelarvelis t mõju ja lisavahendite jaotust lähetajaministeeriumide vahel täpsustatakse vajaduse korral eelarveprotsessis. 8. Rakendusaktid E elnõu kohaselt on vaja muut a : Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrus t nr 256 „ Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ (kavand 2); välisministri 9. septembri 2016 . a määrus t nr 4 „Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm“ (RT I, 15.09.2016, 1) ; välisministri 27. novembri 2006. a määrus t nr 7 „ Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ (RT I, 21.09.2012, 3); välisministri 27. novembri 2006. a määrus t nr 6 „ Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ (RT I, 21.09.2012, 2); välisministri 20. detsembri 2006 . a määrus t nr 10 „Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord“ (RTL 2006, 92, 1716) . Seaduse muudatuste jõustumisel on eelnimetatud määruste asemel kavas kehtestada järgmised määrused ( rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas ) : välisministri määrus „ Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ning kord “ ( kavand 1 ); välisministri määrus „ Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuj a eluruumi tingimused“ (kavand 3 ); välisministri määrus „ Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökord, koosseis ning konkursi korraldamise kord “ ( kavand 4 ). Eelnõuga muudetakse kehtetuks välissuhtlemisseaduse § 5 lõikes 4 sisalduv volitusnorm, mille alusel kehtestab residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Välisministri 27. novembri 2006. a määrus nr 6 „ Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ (RT I, 21.09.2012, 2) tunnistatakse kehtetuks. Vo litusnorm viiakse eelnõu punkt 70 kohaselt üle VäTSi § - i 64, mille alusel kehtestatakse uus välisministri määrus „ Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimu sed“ . V olitusnormi kehtetuks muutumise tõttu muutub kehtetuks : Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus nr 115 „ Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord “ ( RT I, 05.04.2023, 3 ); Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrus nr 255 „„ Välisteenistuse seaduse “ kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesindusest tagasikutsumise kord“ (RT I 2006, 57, 430) ; Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2006. a määrus nr 236 „Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad“ (RT I 2006, 52, 388); välisministri 14. detsembri 2006. a määrus nr 8 „Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise ja akadeemilise kraadi omamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded“ (RT I, 22.12.2016, 14) . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 4 . aasta 1. aprillil . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu Kantseleile ja Vabariigi Presidendi Kantseleile.
Ministeeriumid
Riigikantselei
Riigikogu Kantselei 05.09.2023 nr 15.1-2/5652
Vabariigi Presidendi Kantselei
Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
minister
Lisad:
1) eelnõu 11 lehel;
2) seletuskiri koos lisadega 41 lehel.
Perit Soininen,
[email protected], 637 7421
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/23-1173 - Välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da639532-5540-42e4-a021-d153896ad9fd
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da639532-5540-42e4-a021-d153896ad9fd?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main