Ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-1061 - Ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1bc94b6-da3c-4975-a57d-bb9149cb0690 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1bc94b6-da3c-4975-a57d-bb9149cb0690?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 09.08.2023 nr 1.2-2/103-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu, millele ootame tagasisidet hiljemalt 21. augustiks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: Seletuskirja lisa (rakendusaktide kavandid) Seletuskiri (LT SK 6.07.23) Eelnõu (LT EN 6.07.23) Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Õdede Liit Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Farmaatsia Selts Leena Kalle [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Seletuskirja lisa Rakendusaktide kavandid ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) juurde Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruse nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ ja tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määruse nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ muutmine § 1. Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruse nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine 1) paragrahv 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium)“ sõnaga „Terviseametile“; 2) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 5, §-i 2 lõigetes 1, 3-5 ja § 3 lõikes 2 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“ ; 3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) taotleja töökoormus töökohal ning töötamise periood;“; 4) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse lisaks ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel tööle või tegutsema asumise kuupäev ning proviisori või farmatseudi kohustus tagastada talle väljamakstud lähtetoetus, kui tema pidev töötamine või tegutsemine ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel lõpeb enne kolme või viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest, välja arvatud ravimiseaduse § 621 lõikes 6 sätestatud asjaoludel.“; 6) paragrahv 2 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest enne kolme või viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest; 2) ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga kolme või viieaastase perioodi kestel lähtetoetuse saamisest;“. § 2. Tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määruse nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ muutmine 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: 1 „Eriarsti ja õe lähtetoetus“; 2) määruse § 1 teksti täiendatakse pärast sõna „eriarsti“ sõnadega „õe“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lähtetoetust võib taotleda õde, kes vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 5 sätestatud tingimustele.“; 4) paragrahv 3 lõikes 1 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „isik“; 5) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) õena tööle asumise kuupäev(ad); 6) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „ministeeriumile“ sõnaga „Terviseametile“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Õena tööle asuv isik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjakohastele andmetele märkima taotluses taotlejate tööandja nime, aadressi, kontaktandmed, töökoormuse töökohal või füüsilisest isikust ettevõtja registrikoodi.“; 8) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) õe kutset tõendava diplomi koopia.“; 9) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) õe tööle asumisel tööandja(te) kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töökoormus.“; 10) paragrahvi 3 lõikest 6 jäetakse välja sõna „Eriarstiabi“; 11) paragrahvis 4 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“; 12) paragrahvi 4 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „3 või 4“ tekstiosaga „3-5“; 13) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lähtetoetust makstakse kahekordses määras tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 5 sätestatud tingimustele vastavale õele.“; 14) paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „isik“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „3 või 4“ tekstiosaga „3-5“; 16) paragrahvi 6 lõigetes 3-5 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“ vastavas käändes. 2  Ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Lähtetoetus on ühekordselt makstav rahaline toetusmeede, mille eesmärk tervishoius on motiveerida spetsialiste asuma tööle Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on osutunud keeruliseks. Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord eriarstidele on loodud aastal 2012 ning apteekritele aastal 2015. Sellest ajast saadik on lähtetoetuse abil suunatud tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti. Tervishoiusüsteemi muutuste ja õdede tegevuspiiride laienemisega kasvab ka vajadus õdede järele. Kuna Eestis süveneb õdede puudus, siis konkureeritakse samade spetsialistide nimel. Siinkohal on suured tõmbekeskused paremas olukorras, sest võimalusi elamiseks ja paindlikuks tööks on rohkem, samuti pakutakse motiveerivamaid töötingimusi ja paremaid võimalusi enesearendamiseks. Antud asjaolu jätab aga kehvemasse seisu muud Eesti piirkonnad, mis ei suuda õdedele samaväärseid tingimusi pakkuda. Sellest tulenevalt, ja arvestades õdede ligi poole suuremat arvu arstidest, ei ole arstidega täpselt samasuguse süsteemi kehtestamine mõistlik. Samas püütakse õdedele lähtetoetuse tingimuste seadmisel lähtuda arstidele kehtestatud tingimustest. Tervishoiukorralduse infosüsteemis on 30.06.2023 seisuga registreeritud 15503 õde, kellest Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt töötas 2022. aastal tervishoiusüsteemis 8882 õde. Õdede lähtetoetus ühekordse meetmena keskendubki nendele õdedele, keda saaks süsteemi tagasi tuua, et töötavate õdede vahel konkurentsi mitte süvendada. Väljaõppe saanud, kuid süsteemis mittetöötavate spetsialistide tagasitoomine on lisaks õdede õppekohtade arvu kasvatamisele täiendav võimalus töötavate õdede arvu suurendamiseks. Õdedele lähtetoetuse tingimuste loomine annab võimaluse motiveerida eemal olnud õdesid naasma tööle tervishoiusüsteemi ja valima endale erialane töökoht väljaspool Tallinna ja Tartut või nendega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Seeläbi on võimalik tagada õendusabi osutamise jätkusuutlikkus ning inimestele parem ligipääs õendusabile ka teistes Eesti piirkondades väljaspool tõmbekeskuseid. Lisaks näeb Eesti taaste- ja vastupidavuskava reform 6.1 ette Eesti tervishoiukorralduse muutmist selliselt, et süsteemi toimimiseks oleks tagatud piisav hulk kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid üle riigi. Eesti taaste- ja vastupidavuskava on strateegia “Eesti 2035” tegevuskava üks lisadest, mis keskendub eesmärkidele ja reformidele, sh investeeringutele, mida rahastatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF), hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega. Reformi 6.1 elluviimiseks on ühe eesmärgina seatud arstidele, õdedele ja apteekritele hüvitise süsteemi loomist, et motiveerida neid töötama piirkondades, kus kvalifitseeritud tööjõu leidmine on osutunud keeruliseks (Milestone 96). Eesmärgi mittetäitmisel rakendub Euroopa Komisjoni poolt Eestile trahv suuruses 36,1 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni otsusega võidakse trahvisumma kolmekordistada, mis tähendab, et võimalik on ka 108,3 miljoni euro suurune trahv. 1 Lisaks õdedele lähtetoetuse taotlemise võimaluste loomisega, muudetakse käesoleva eelnõuga ka apteekrite lähtetoetuste saamise tingimusi paindlikumaks, kuna hetkel kehtivad tingimused on praktikas osutunud mittetoimivateks. Käesoleva eelnõuga muudetakse ka lähtetoetuste taotluste üldist menetlemise ja maksmise korda, neid ülesandeid hakkab täitma Terviseamet. Seni on lähtetoetusi menetlenud ja maksnud Sotsiaalministeerium, kuid seaduse jõustumisest viiakse need üle poliitika kujundajalt rakendusasutusele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]) ja ravimiosakonna nõunik Mari Amos ([email protected]). Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar ([email protected]). Eelnõu kulude prognoosi on koostanud finantsosakonna finantsnõunik Ave Schultz ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). 1.3. Märkused ☒ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. Eelnõuga muudetakse ravimiseadust (RT I, 11.03.2023, 84) ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust (RT I, 11.03.2023, 94). Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega EL õiguse rakendamisega. Samuti puudub seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Seos on aga riigieelarve seadusega ning eelnõu peab liikuma riigieelarve seadusega samas tempos. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Käesolevale eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna selgus, et Eesti Vastupidavus- ja taastekavas seatud eesmärk õdedele lähtetoetuse loomiseks on tähtajaline, mis peab jõustuma 2024. aasta II kvartalis, seega ei ole ajalise piirangu tõttu võimalik seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust teha. Lisaks rakendub eesmärgi mittetäitmise eest Eestile trahv suuruses 36,1 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni otsusega võidakse trahvisumma kolmekordistada, mis tähendab, et võimalik on ka 108,3 miljoni euro suurune trahv. 2. Seaduse eesmärk Seadusel on kolm eesmärki: 1) Muuta proviisorite lähtetoetuse saamise tingimusi; 2) Luua õdedele võimalus taotleda lähtetoetust; 3) Viia üle lähtetoetuste menetlemine ministeeriumist Terviseametisse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. 2 Eelnõu §-ga 1 muudetakse RavS § 621 teksti sõnastust. Ravimiseaduse §-s 621 sätestatud apteekri lähtetoetuse eesmärk on motiveerida proviisoreid või farmatseute valima oma töötamise kohaks Eesti piirkonnad, kuhu proviisorite ja farmatseutide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Teada aga on, et maapiirkondade apteekides on vananev töötajaskond ning tavaliselt töötab vaid üks proviisor või farmatseut, kellel ei ole asendaja puudusel võimalik ka puhkust võtta või pensionieelsel ajal vähema koormusega töötada. Antud muudatuse eesmärk on teha toetuse tingimusi paindlikumaks, et toetus saaks täita oma eesmärki – motiveerida apteekreid tööle minema piirkondadesse, kuhu proviisori või farmatseudi leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Lisaks antakse sarnaselt arstide lähtetoetuste menetlemisega ka apteekrite lähtetoetuste menetlemine üle Terviseametile, kui registripidajale. Toetuse saamise tingimused on osutunud praktikas mittetoimivateks – näiteks saab toetust maksta ainult apteeki esimesena tööle asuvale apteekrile. Apteekri lähtetoetuse meede on avatud alates 2014. a, kuid meetme alusel ei ole toetatud ühtegi apteekrit. 2015. a. esitati üks taotlus, mille rahuldamisest keelduti, sest apteeker läks tööle juba töötavasse apteeki ja ei olnud seega apteegi esimene apteeker. Samal ajal on eriarstide ja perearstide lähtetoetus meetmena efektiivne ning seejuures ei ole abikõlblikkuse tingimusena nõutav, et lähtetoetuse saaja asub piirkonda tööle esimese eriarstina. Lisaks ei ole võimalik toetust saada nendel apteekritel, kellel on eriala omandamisest möödas rohkem kui viis aastat – praktikas tähendab see seda, et toetust ei ole võimalik saada näiteks apteekritel, kes on pikalt juba töötanud ja kvalifitseeruvad pädevaks isikuks ning sooviks minna tööle maapiirkonda. Toetuse summa 15 000 eurot ei ole piisavalt motiveeriv viieks aastaks. Toetuse tingimused näevad ette, et toetuse saaja töötab nimetatud piirkonnas vähemalt 5 aastat ning kui ta lõpetab töötamise varem, tuleb tal tagastada toetus täies mahus. Meetme prognoositav eelarve alates 2023. aastast on 150 000 eurot aastas. Apteekrite lähtetoetus 2023 2024 45 000 150 000 Arvestuse alus: 3 isikut x Arvestuse alus: 3 taotlejat 15 000 = 45 000 EUR x 25 000 EUR ja 5 taotlejat x 15 000 EUR. Eelnõu §-ga 2 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust. Punktiga 1 muudetakse seaduse 41. peatüki ja § 541 pealkirja, jättes sealt välja sõna „eriarsti“. Sõna jäetakse välja, sest peatükk hakkab reguleerima eriarstide ning õdede lähtetoetust ning pealkirjas ei ole tarvis enam rõhutada sõna „eriarst“. Punktiga 2 muudetakse § 541 lõige 1, kuna lähtetoetust saavad lisaks eriarstidele taotlema hakata ka õed. Seaduses nimetatakse lähtetoetust saama õigustatud isikud. Punktiga 3 muudetakse § 541 lõiget 2, et täpsustada eriarstide lähtetoetuse saamise tingimusi. Kehtiva õiguse sõnastus on tekitanud mitmeti mõistetavust ning õigusselguse huvides on eriarsti tingimused uuesti sõnastatud. Lähtetoetust saab taotleda eriarst, kes on omandanud hariduse kõige rohkem viis aastat tagasi ning asub tööle haiglavõrgu kava haiglas või perearstina selle viie aasta jooksul. Taotluse saab eriarst esitada ühe aasta jooksul nõutud kohas tööle asumisest. Eriarstile makstava lähtetoetuse eesmärk ning tingimused jäävad samaks, mis on kehtivas õiguses. Toetuse eesmärk on ikka kallutada arste langetama töökoha valikut väiksemate piirkondade kasuks. Toetust võib edaspidi taotleda residentuuri lõpetamisest viie aasta jooksul omandatud erialal tööle asumisel. Seejuures ei sõltu õigus toetusele enam esmakordsest tööle asumisest. Arst võib olla erialal ka varem töötanud. Samuti võib arst töötada 3 mitmes erinevas haiglas mitmel töökohal, mille töötamise koormused toetuse andmisel liidetakse. Punktiga 4 täiendatakse §-i 541 uue lõikega 5, mis nimetab õe lähtetoetuse saamise tingimused. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis õena. Ja seda rohkem kui viis aastat. Viie aasta tingimus siinkohal tagab selle, et otse koolist tulnud õde ei saaks taotleda lähtetoetust, kuna eesmärk on varem õe hariduse omandanud isikuid tagasi tööle tuua. Samuti ei tohi õde olla enne seaduses nimetatud asukohas tööle asumist vähemalt viis viimast aastat õena töötanud. Õde võib olla õe hariduse omandanud, mõne aja töötanud isegi õena, kuid vahepeal töötanud mujal kui tervishoius õena. Kokkuvõtvalt: lähtetoetust saab taotleda õde, kes kunagi on hariduse omandanud, end tervishoiukorralduse infosüsteemis registreerinud ning enam (vähemalt viis aastat enne uuesti tööle asumist) õena ei tööta. Kui õde pärast õena registreerimist töötas ning siis enam ei töötanud näiteks kuus aastat, kuid soovib tervishoidu naasta, siis saab ta õdede lähtetoetust taotleda. Õdede lähtetoetus keskendub nendele õdedele, keda saaks süsteemi juurde tuua, et töötavate õdede nimel konkurentsi mitte süvendada. Väljaõppe saanud, kuid süsteemis mittetöötavate spetsialistide tagasitoomine on üks võimalikest meetmetest leevendada süvenevat õdede puudust. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Kusjuures õde võib töötada ka mitmes nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures. Oluline on see, et kokku töötaks õde vähemalt 30 tundi nädalas. Nimetatud asukohtades on suurim tööjõu puudus. Sellega tagatakse tervishoiukorralduse infosüsteemis õena registreeritud, kuid süsteemis mittetöötavate õdede naasmine tervishoiusüsteemi ning õendusabi ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus üld- ja kohalikes haiglates ning üldarstiabis, mis omakorda parandab teenuste osutamise jätkusuutlikkust piirkondades väljaspool tõmbekeskuseid. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust ühe aasta jooksul arvates ajast, mil asus õena tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Seega õel, kes asub seaduses nõutud asukohas tööle, on aasta aega võimalik esitada lähtetoetuse taotlus. Samuti peab õde vastama lähtetoetuse määruses sätestatud tingimustele. Näiteks võib olla seal erisus, mis piirkonda tööle asudes lähtetoetust makstakse. Punktiga 5 muudetakse § 542 lõikeid 1 ja 2. Alates käesoleva seaduse jõustumisest hakkab lähtetoetuse taotlusi menetlema ning lähtetoetusi maksma Terviseamet. Seni on seda teinud ministeerium, kuid ei ole otstarbekas, et ministeerium kui poliitika kujundaja, täidab rakenduslikku ülesannet. Punktiga 6 muudetakse § 542 lõiget 5. Nimelt hakkab kogu lõige kohalduma nii eriarstile kui õele. Reegel on, et lähtetoetuse saamiseks peab isik nõutavatel tingimustel töötama vähemalt viis aastat. Vastasel juhul peab toetuse tagastama proportsionaalselt. Punktiga 7 asendatakse § 542 lõikes 51 sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Terviseamet“, kuna edaspidi hakkab lähtetoetuse taotlusi Terviseamet menetlema. Punktiga 8 asendatakse § 542 lõigetes sõna „arst“ sõnaga „isik“, kuna ka õed saavad õiguse lähtetoetusele ning seetõttu ei ole kohane paragrahvis enam vaid arstist rääkida. 4 Punktiga 9 täiendatakse §-i 542 uue lõikega 8. Sama paragrahvi lõige 7 annab ministrile volituse kehtestada lähtetoetuse määramise tingimusi ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korda reguleeriva määruse. Kuna piirkonniti on tervishoiutöötajate vajadus erinev, siis on tarvis, et ministri määrusega saaks kehtestada vajaduse korral need piirkonnad, kuhu tööle asumisel arstid ja õed lähtetoetust saaksid. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli aastal 2022 peale Harju- ja Tartumaa kõige kriitilisemaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus õdede puudus on suur. Seega on esialgu plaanis õdede lähtetoetust hakata maksma siis, kui isikud asuvad tööle Ida-Virumaa tervishoiuteenuse osutajate juures. Tulevikus võib selleks olla hoopis muu Eesti piirkond. Seetõttu antaksegi ministrile volitus piirkonda määrusega kehtestada vältimaks iga kord seaduse muutmist. Samuti, alustades kitsama piirkonna määratlemisega, annab see võimaluse hinnata õdede lähtetoetuse kui tööjõu suurendamise meetme mõju Eesti erinevates piirkondades. Vastavalt statistikale võidakse peale Ida-Virumaad järgnevatel aastatel keskenduda ka teistele Eesti piirkondadele, nt Pärnu maakond, Valga maakond, Lääne-Viru maakond, Võru maakond ja Viljandi maakond. Uus lõige 8 annab ministrile võimaluse kehtestada piirkonnad, kus tööjõuvajadus on suurim, kus on vaja tagada tervishoiuteenuse kättesaadavus, kuid ei ole kohustuslik. Seega, kui minister piirkonda ei kehtesta, siis saab taotleda lähtetoetust kõikjale väljaspool Tallinna, Tartu ja nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Määrus saab kehtestada piirkondi seaduses ette antud raamides. Kuna seadus ütleb, et lähtetoetust saab taotleda väljaspoole Tallinna, Tartut ja nendega vahetult piirnevaid kohalikke omavalitsusi tööle minnes, siis ministri määrus saab ka vaid väljaspoole nimetatud alasid piirkondi kehtestada. Määrus ei saa minna vastuollu seadusega ehk öelda näiteks, et Rae valda tööle minnes siiski saab lähtetoetust. Punktiga 10 kehtestatakse rakendussäte juhtumiteks, mil veel 2023. aasta lõpus on esitatud eriarsti lähtetoetuse taotluseid. Need menetleb lõpuni Sotsiaalministeerium, kuigi alates 2024. aasta 1. jaanuarist on menetlejaks Terviseamet. See on kooskõlas ka haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 5, mille järgi menetluse kestel muutunud õigusnormidele kohaldatakse menetluse alguses kehtinud norme. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist esitatud taotlusi menetleb Terviseamet. Ravimiseadusesse taolist sätet ei loodud, sest tänaseni ei ole ühtegi apteekri lähtetoetuse taotlust esitatud ning 2023. aastal ilmselt ka ei esitata. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei võta kasutusele uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud EL õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud apteekrite ja õde lähtetoetuse muudatuste rakendamisel võib kaasneda sotsiaalne mõju, regionaalne mõju ning mõjutada riigivalitsemist. Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju hariduse, kultuuri ja spordivaldkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ning infotehnoloogia ja infoühiskonna valdkonnas. Eriarsti lähtetoetusega seotud muudatused on suunatud õigusselguse parandamisele ning nende mõju ei hinnata. Sotsiaalne mõju 5 Muudatuse sihtrühmaks on õed ja apteekrid. Tervishoiukorralduse infosüsteemis on 30.06.2023 seisuga registreeritud 15503 õde, kellest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika kohaselt töötas 2022. aastal tervishoiusüsteemis 8882 õde ehk ligi 34% kõikidest tervishoiutöötajatest (TAI statistika1 kohaselt oli 2022.a kokku tervishoius töötajaid 26 302). Seega on potentsiaalselt muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Tervishoiukorralduse infosüsteemis 5.08.23 seisuga registreeritud 1575 apteekrit ning 1275 farmatseuti. Samas apteekri lähtetoetuse alusel ei ole toetatud ühtegi apteekrit. Ravimiameti andmete alusel2 asub enam kui kolmandik üldapteekidest Eesti suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus. Ühekordne lähtetoetus toetab, et tervishoiusüsteemis mittetöötavaid õdesid saaks süsteemi tagasi tuua ning seeläbi vähendada ebasoovitavat mõju ehk töötavate õdede vahel konkurentsi süvendamise vähendamine. Sarnaselt eriarstidega on eelnõus esitatud lähtetoetuse suuruseks 30 000 eurot. Väljaõppe saanud, kuid süsteemis mittetöötavate spetsialistide tagasitoomine on oluline, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus (sh üld- ja kohalikes haiglates ning üldarstiabis) ja parandada teenuste osutamist väljaspool tõmbekeskuseid ning seeläbi toetada Eesti elanike tervist. Ka apteekrite puhul on oluline, et muudatused toetaksid teenuse paremat kättesaadavust ka väljaspool suuremaid linnu. Näiteks ei ole tänane toetuse summa 15 000 eurot apteekritele piisavalt motiveeriv viieks aastaks vastavasse piirkonda tööle asumiseks, kuivõrd toetus tuleb tagastada täies mahus kui lõpetab töötamise varem kui 5 aastat. Seetõttu on oluline, et muudatusega muudetakse nõudeid paindlikumaks (apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat). Kokkuvõttes on muudatused suunatud sellele, et muudes piirkondades töötama asumist enam toetada ning seeläbi võib hinnata mõju ulatust keskmiseks, sest muudatus ei too kaasa sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ning sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Kuivõrd tegemist on ühekordse toetusega, siis on mõju avaldumise sagedus väike ning samuti tuleb arvestada, et lähtetoetust taotleb eeldatavalt siiski väike osa sihtrühmast: näiteks on lähtetoetuse loomise ajast suunatud selle abil tõmbekeskustest eemale tööle 94 arsti. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju, vaid on suunatud sellele, et vähendada senist ebasoovitavat mõju (nt paindlikum lähtetoetus apteekritele) jne. Kokkuvõttes on tegemist tervishoiuteenuste ja apteegiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti toetava muudatusega ning mõju hindamise kriteeriumide alusel on tegemist olulise mõjuga (mõju ulatus keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitav mõju väike). Regionaalareng, sh linna-, maa- ja rannapiirkonnad Muudatused on suunatud piirkondlike erinevuste vähendamisele ning nende eesmärgiks on motiveerida spetsialiste asuma tööle Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on osutunud keeruliseks. Kuivõrd Eestis on õdede puudus, siis on vaja tuua tagasi tervishoius mittetöötavaid õdesid. Muudatus toetab neid piirkondi, kus ei suudeta õdedele, apteekritele pakkuda selliseid töötingimusi, eneseteostusvõimalusi nii nagu tõmbekeskustes. 1 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableV iewLayout2/ 2 https://www.ravimiamet.ee/statistika-ja-kokkuvotted/statistika/apteegistatistika 6 Kuivõrd piirkonniti on tervishoiutöötajate vajadus erinev, siis on oluline, et kehtestatakse piirkonnad, kus on vajadus vastavate spetsialistide järele suurem ning kuhu tööle asumisel arstid ja õed saaksid edaspidi lähtetoetust. Näiteks oli TAI andmetel 2022. aastal peale Harju- ja Tartumaa kõige suurem õdede puudus Ida-Virumaal. Nii võidakse edaspidi lisaks Ida- Virumaale keskenduda ka nt Pärnu, Valga, Lääne-Viru, Võru ja Viljandi maakonnale. Kokkuvõttes mõjutab muudatus eeldatavalt vähemalt ühte piirkonda, kuid edaspidi ka teisi. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on regulaarne (toetus on ühekordne, kuid toetuse saamisega kaasneb ajaline piirang, millest varem peab toetuse tagasi maksma) ning muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju (on suunatud selle vähendamisele, et toetada rohkem neid piirkondi, kus on spetsialistide puudus suurem ning suurendada paindlikkust, et lähtetoetuse kasutamine oleks motiveerivam). Riigivalitsemine Muudatus mõjutab Terviseametit, kes muudatuse tulemusena hakkab lähtetoetuse taotlusi menetlema ning maksma. See eeldab muudatuste sisseviimist nii Terviseameti töökorralduses, protseduurides ja infosüsteemides (mõju ulatus keskmine). Samas on mõju avaldumise sagedus harv, kuivõrd senise praktika alusel on lähtetoetuste taotlemine pigem harv (võrreldes tervishoiutöötajate arvuga). Ebasoovitav mõju on vähene st suureneb töökoormus, kuid arvestades võimalikke taotluste arvu, on see väike. Samuti avaldab muudatust positiivset mõju riigieelarvele seeläbi, et muudatuste jõustumisel ei rakendu Euroopa Komisjoni poolt Eestile 36,1 miljoni–108,3 miljoni euro suurune trahv. Täpsemalt vt mõju riigieelarvele seletuskirja punkt 7. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõus sätestatud juhtudel töödeldakse isikuandmeid juhul, kui isik soovib lähtetoetust saada ja esitab selleks Terviseametile taotluse. Eelnõuga tehtavate muudatuste andmesubjektideks on lähtetoetuse taotluse esitajad, taotluse võivad esitada inimesed, kes asuvad tööle: 1) proviisori või farmatseudina; 2) eriarstina; 3) õena. Proviisori või farmatseudina või eriarstina tööle asuvale arstile on lähtetoetuse maksmise võimalus ette nähtud ka kehtivate õigusaktide alusel (RavS § 621 , TTKS § 541), õena tööle asuvatele inimestele ei ole varem lähtetoetust makstud ning taotlemise õigus tekib eelnõu jõustumisel uue õigusena (TTKS § 541 täiendused). Taotlusel tuleb Terviseametile esitada isikuandmetena taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber ja pangakonto number, mida Terviseamet vajab lähtetoetuse väljamaksmiseks. Varasemalt esitati taotlus Sotsiaalministeeriumile, edaspidi on lähtetoetuse menetlejaks ja andmete töötlejaks Terviseamet. Arvestades, et Terviseamet töötleb kõigi nimetatud isikute vastavaid andmeid (va pangakonto andmed) juba täna tervishoiukorralduse infosüsteemis nende registreerimisel ning kontrolli ja järelevalve teostamisel, täidab Terviseameti poolt andmete töötlemine paremini minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ja on kooskõlas infosüsteemi eesmärkidega (tervisevaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmine, järelevalve). Isikuandmete töötlemine toimub isiku taotluse alusel, menetlus on õigusaktides täpselt kirjeldatud ning eriliigilisi andmeid menetluse raames ei töödelda, mistõttu on isiku põhiõiguste riive väike ja proportsionaalne andmete töötlemise eesmärgiga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7 Apteekritele makstava lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Baaseelarvelised vahendid on apteekritele planeeritud 150 000 eurot aastas. Õdedele makstava lähtetoetuse suurus on sarnaselt eriarstidega 30 000 eurot. Kuigi perearstidele on kehtestatud kõrgem määr – 45 000 eurot. Õdede lähtetoetuste maksmiseks baaseelarves vahendid puuduvad. RES 2024-2027 protsessis on Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitatud lisataotlus, milles positiivse otsuse korral suunatakse õdede lähtetoetuseks aastatel 2024-2027 vastavalt 1,21 mln, 1,29 mln, 1,088 mln ja 1,882 mln eurot. RRFi milestone´i nr 96 kohaselt on Eesti võtnud kohustuse rakendada õdedele hüvitiste maksmise süsteemi, et motiveerida tervishoiutöötajaid töötama tõmbekeskustest eemal, kus õdedest on kõige suurem puudus. Toetus peab hakkama jõustuma 2024. aastal. Kui RES protsessis lisaraha ei eraldata, siis apteekrite lähtetoetuse eelarvest (150 000 eurot aastas) kasutatakse alates 2024. aastast 60 000 eurot aastas õdede lähtetoetuseks ning 90 000 eurot aastas apteekrite lähtetoetuseks. 8. Rakendusaktid Seaduse muudatuste tõttu on tarvis muuta järgmisi määruseid: 1) tervise- ja tööministri 13.08.2014 määrus nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“; 2) tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määruse nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. juunil 2024. aastal. See annab õdedele aega uue toetuse tingimustega tutvuda ning töökohti leidma hakata, et jõustumisel taotlused esitada. Apteekrite lähtetoetuste tingimuste muudatused ja Terviseametile menetleja rolli ülemineku punktid jõustuvad 1. jaanuaril 2024. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Terviseametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Farmaatsia Seltsile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. 8  EELNÕU 01.08.2023 Ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) § 1. Ravimiseadus Ravimiseaduse § 621 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Apteekri lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle asuvale proviisorile või farmatseudile ühekordselt makstav toetus. (2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul proviisorina või farmatseudina tööle asumisest arvates taotleda isik, kes: 1) on Terviseametis registreeritud proviisori või farmatseudina; 2) asub proviisori või farmatseudina tööle ühes või samale omanikule kuuluvas mitmes üldapteegis või haruapteegis, mis asub linnas asustusüksusena, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses, mis on linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel; 3) töötab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud apteegis kohapeal proviisori või farmatseudina summeeritud töökoormusega vähemalt 24 tundi nädalas. (3) Taotlus lähtetoetuse saamiseks esitatakse Terviseametile. Terviseamet otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse isiku pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates. (4) Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. (5) Lähtetoetust saanud proviisor või farmatseut on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse proportsionaalselt lähtetoetuse andmise otsuses nimetatud töötamise perioodi lõpuni jäänud ajaga, kui tema pidev töötamine käesoleva seaduse § 621 lõikes 2 nimetatud tingimustel lõpeb enne otsuses ette nähtud kolme- või viieaastase töötamise perioodi möödumist. Töötamine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud isiku ema-, isa või vanemapuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning isiku töötamise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine loetakse pidevaks isiku töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku töötamise staaž käesoleva seaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel ei katke vastavalt kolme- või viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi kuni viie aasta jooksul lähtetoetuse tagasimaksmise teatise saamisest arvates. (6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus proviisori või farmatseudina lõpeb lähtetoetuse andmise otsuses nimetatud apteegis ja ta asub tööle käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimustele vastavasse teise apteeki. (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.“. 1 § 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 41. peatüki ja § 541 pealkirjast jäetakse välja sõna „eriarsti“; 2) paragrahvi 541 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähtetoetus on eriarstina või õena tööle asuvale isikule ühekordselt makstav toetus.“; 3) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes: 1) on kvalifikatsiooni omandanud kõige rohkem viis aastat tagasi; 2) esitab taotluse ühe aasta jooksul tööle või tegutsema asumisest käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 nõutud asukohas; 3) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ja käesoleva seaduse § 542 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.“; 4) paragrahvi 541 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Lähtetoetust võib taotleda õde, kes: 1) on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis õena rohkem kui viis aastat; 2) ei ole õena töötanud vähemalt viis aastat enne käesoleva lõike punktis 3 nimetatud asukohas töötama asumist; 3) asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas või ühes või mitmes üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid; 4) taotleb lähtetoetust ühe aasta jooksul arvates ajast, mil asus õena käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kohas tööle; 5) vastab käesoleva seaduse § 542 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.“; 5) paragrahvi 542 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähtetoetust saama õigustatud isik esitab lähtetoetuse taotluse Terviseametile. (2) Terviseamet otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse isiku pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.“; 6) paragrahvi 542 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3-5 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.“; 7) paragrahvi 542 lõike 51 neljandas lauses asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Terviseamet“; 2 8) paragrahvi 542 lõikes 6 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „isik“; 9) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Lähtetoetust saama õigustatud isiku täpsemad tööle asumise piirkonnad seoses tervishoiuteenuse tagamise vajadusega piirkonnas võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud määruses.“; 10) seadust täiendatakse paragrahviga 727 järgmises sõnastuses: „§ 727. Lähtetoetuste menetlemine Enne 2024. aasta 1. jaanuari jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooni alusel esitatud eriarsti lähtetoetuse taotlusi menetleb Sotsiaalministeerium.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 30. juunil. (2) Käesoleva seaduse § 1 ning § 2 punktid 3, 5, 7 ja 10 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus 2023 3