Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

EELNÕU 06.07.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrused kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 3 lõike 4, § 20 lõike 3, § 29 lõike 3, § 82 lõigete 3 ja 4, § 97 lõike 4 ja § 100 lõike 2 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: „1) isikut identifitseerivad andmed ja kontaktandmed; 2) isiku esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmed; 3) isiku surma kuupäeva ja surma registreerimise kande numbri.“; 2) paragrahvi 6 lõike 84 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) isiku tööandja nimi ja registrikood ning töökoha asukoha andmed;“ 3) paragrahvi 6 lõiget 84 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: 4) tööaja määra ja töötamise peatumise andmed.“; 4) paragrahvi 142 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud vastavustõendi kuvamisel arvestatakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste institutsioonide soovitustega.“; 5) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmeid edastatakse rahvastikuregistrist tervise infosüsteemi tehnilise lahenduse valmimisel, kuid hiljemalt 1. oktoobrist 2023. a. (10) Paragrahvi 6 lõike 84 punktis 4 nimetatud andmeid edastatakse töötamise registrist tervise infosüsteemi tehnilise lahenduse valmimisel, kuid hiljemalt 1. oktoobrist 2023. a. (11) Paragrahvi 142 lõike 3 1. septembril 2023. a jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2023. a või tehnilise lahenduse valmimisel, kuid hiljemalt WHO võrgustiku lahendusega liitumiseks Euroopa Liidu poolt soovitatud üleminekuperioodi lõppemisel.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ § 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 57 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus annab andmed lisa-aadressi ja kontaktandmete kohta.“. § 4. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punkt 4 jõustub 1. septembril 2023. a. (2) Määruse §-d 2 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut Terviseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse määruseid seoses tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) juurde loodava patsiendi üldandmete teenuse (edaspidi PÜT) kasutuselevõtuga. PÜT võimaldab koguda ja vahetada patsiendi üldandmeid tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO), TIS-i, kolmandate osapoolte (mh registrid) ja isiku enda vahel TIS-i Terviseportaali kaudu. Patsiendi üldandmete hulka kuuluvad teda identifitseerivad andmed, kontaktandmed ja kontaktisiku andmed, esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõimega seotud andmed ning puude, töövõime ja töötamisega seotud andmed. Vabariigi Valitsuse määruste muudatused on vajalikud selleks, et edastada teistest andmekogudest täiendavaid üldandmeid PÜT-i ja et PÜT-i sisestatud andmeid oleks võimalik edastada rahvastikuregistrisse. Patsiendi üldandmete kogumine on tervishoiuteenuste toimimise väga oluline osa ning andmete asja- ja ajakohasuse tagamiseks on vajalik, et andmekogumine toimuks kõigil osapooltel ühtsetel alustel. Edastatavate andmete loetelu täpsustatakse isiku kontaktandmete määratlusega, samuti täpsustatakse rahvastikuregistrist edastatavate andmete loetelu, hõlmates hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmeid ning lisaks surma registreerimise kande numbrile surma kuupäeva, lisaks täiendatakse töötamise registrist edastatavate andmete loetelu, lisades tööaja määra ja töötamise peatumise andmed. Tehnilise muudatusena jäetakse TIS-i põhimäärusest välja § 142 lõikes 3 kehtivuse kaotav viide ELi õigusaktile ning alles jääb nõue arvestada koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud vastavustõendi kuvamisel Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste institutsioonide soovitustega. Rahvastikuregistrit puudutavaid määruseid täiendatakse andmetega, mida edastab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), lisades edastatavate andmetena lisa-aadressi ja kontaktandmed, samuti lisatakse TEHIK andmeid edastavate asutuste loetellu lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandva asutusena. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Raili Sillart ([email protected]) ja tervisesüsteemi arendamise osakonna upTIS koosvõime valdkonna juht Karin Rääsk ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse on kaasatud TEHIK, kes tegi PÜT-i kasutuselevõtuks ärianalüüsi, kaasates TTO-d. Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse on kaasatud Siseministeeriumi nõunik Katrin Jõesalu [email protected]. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Muudetavad määrused: 1) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, RT I, 05.04.2023, 19; 2) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi  2 edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“, RT I, 05.04.2023, 10; 3) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri. 2018. a määrus nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“, RT I, 19.05.2022, 5. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. Eelnõu panustab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üldeesmärgi “Tervishoid“ täitmisesse. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvides 1–3 on sisulised muudatused ja §-s 4 on sätestatud määruse jõustumine. Määruse eelnõu §-ga 1 täiendatakse Tervise infosüsteemi põhimääruse § 6, § 142 ja § 231. Kuivõrd muudatused tulenevad Tervise infosüsteemi muudatustest, on põhimääruse muudatus esitatud esimeses muutmisparagrahvis. Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse rahvastikuregistrist TIS-i edastatavate andmete loetelu selliselt, et rahvastikuregister edastab ka isiku kontaktandmed, samuti täpsustatakse esinduse andmeid ning lisaks surma registreerimise kande numbrile edastatakse surma kuupäeva andmed. Tervishoiuteenuse osutamiseks (sh korrektse dokumentatsiooni võimaldamine), ravijärjekorda registreerimiseks ja toetavateks tegevusteks tervishoiuteenuse osutamisel omab nii patsiendi enda kui TTO-de jaoks olulist väärtust see, et lisaks isikut identifitseerivatele andmetele oleksid kättesaadavad ja ajakohased ka tema kontaktandmed ning surma korral ka surma kuupäev. Kontaktandmete olemasolu parandab teenuste, sealhulgas ennetusteenuste kättesaadavust ja toetab seeläbi tervishoiu arengukavades püstitatud eesmärkide saavutamist. Tervishoiutöötajatel on juurdepääs TIS-i andmetele ning õigus töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Patsiendi esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõimega seotud andmete kättesaadavus on oluline, et tagada teenuse osutamine ja terviseandmete nägemine patsiendile ja temaga seotud isikule õigetel alustel ning kuna nimetatud andmed võivad omada teenuse osutamise õnnestumiseks patsiendi kohta olulist lisateavet, parandab see patsiendi jaoks teenuse kvaliteeti ja teenuse osutamise tulemit. Surmaandmete, sealhulgas surma registreerimise kande numbri ja isiku surma kuupäeva õigeaegne kuvamine patsiendi üldandmete juures teenuse osutamise kavandamisel või teenuse osutamisega seotud järeltegevuste puhul on oluline, et hoida kokku TTO ressursse ning parandada teenuste kättesaadavust teiste patsientide jaoks. Surmaga seotud andmete kättesaadavus patsiendi üldandmete hulgas on oluline, kuivõrd paljudele visiitidele registreeritakse muul viisil kui digiregistratuuri kaudu (eriti korduvad visiidid) ning surnud patsientide info mitteliikumise tõttu pikenevad ravijärjekorrad ja suureneb kulu nii TTO-dele kui kogu tervishoiusüsteemile. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 täpsustakse edastatavate andmete loetelu töökoha asukoha andmetega, samuti tööaja määra ja töötamise peatumise andmetega. TTO-d vajavad tervishoiuteenuse osutamiseks patsiendi töökoha ja ameti andmeid. Töökoha ja ameti andmed on olulised raviarstile, näiteks reaktsioonikiirust mõjutavaid ravimeid ei saa välja kirjutada sõidukijuhina või masinatega töötavale inimesele. Samuti on see oluline töötervishoiuteenuse osutamise kontekstis, kus inimese on arsti juurde saatnud küll üks tööandja, kuid tal võib olla samal ajal ka muid tervist kahjustavaid töökohti ja selle info puudumine mõjutab seeläbi teenuse tulemuslikkust. Info on vajalik muu hulgas nii õige tervisestatistika jaoks kui ka Terviseameti teatiste (NAKIS) saatmiseks TIS-i kaudu. Lisaks eeltoodule on oluline välja tuua, et 2024. aasta aprillis planeeritud määruste („Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“, „Ajutise töövõimetuse hüvitise  3 määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ ja „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“) muudatuste jõustumine eeldab samuti töövõimetuslehte väljastaval arstil patsiendi kõigi töökohtade kohta korrektse info olemasolu. Arsti jaoks on oluline kvaliteetse teenuse tagamiseks teada riske, mida tuleb kvaliteetse ravi tagamiseks arvestada, sh info patsiendi töö kohta. Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse uuesti TIS-i põhimääruse § 142 lõige 3. Tehnilise muudatusena jäetakse TIS-i põhimääruse § 142 lõikest 3 välja viide kehtivuse kaotavale ELi õigusaktile ning alles jääb nõue arvestada koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud vastavustõendi kuvamisel Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste institutsioonide soovitustega. Lähtuvalt soovitusest on võimalik liituda WHO võrgustikuga, soovituses on selleks antud üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2023. a. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määrust rakendussätetega rahvastikuregistrist TIS-i edastatavate andmete rakendamiskuupäevaga (hiljemalt 1. oktoobrist 2023. a) ja töötamise registrist TIS-i edastatavate andmete rakendamiskuupäevaga (hiljemalt 1. oktoobrist 2023. a). Tehnilist muudatust, millega jäetakse välja viide koroonaviiruse SARS-CoV-2-sertifikaadi kehtetuks tunnistavale määrusele, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2023. a. Määruse eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa- aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“. Määruse § 6 täiendatakse punktiga 11, lisades lisa-aadresse ja kontaktandmeid edastava asutusena TEHIKu. Loodav PÜT võimaldab koguda ja vahetada patsiendi üldandmeid TTO-de, TIS-i, kolmandate osapoolte (mh registrid) ja isiku vahel. See tähendab, et andmete õigsuse ja ajakohasuse ning laiemalt andmekvaliteedi tagamiseks peab olema võimaldatud andmete liikumine registritest kahesuunaliselt. TEHIK on seni edastanud rahvastikuregistrisse andmeid surmateatise kohta, kuid üldandmete puhul on väga oluline, et isiku ühele TTO-le teatatud või Terviseportaalis sisestatud lisa-aadress ja kontaktandmed jõuaksid samuti rahvastikuregistrisse, et neid oleks teistel õigustatud osapooltel võimalik pärida ja ravijärjekorda registreerimisel või teenuse osutamisel kasutada. Rahvastikuregistrisse edastatakse ainult lisa-aadress, mis ei muuda isiku elukohateatist. Kontaktandmete hulgas edastatakse isiku enda telefoninumbrid ja e-posti aadressid, mis võimaldab õigeaegset kontakteerumist isikuga ravijärjekorra, ravi või tervishoiuteenuse osutamisega seotud vajaduse korral. Määruse eelnõu §-ga 3 täiendatakse määruse „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 57 lõikega 2, mille kohaselt annab TEHIK rahvastikuregistrile andmed lisa-aadressi ja kontaktandmete kohta. Rahvastikuregistrile lisa-aadressi ja kontaktandmete edastamine on oluline kahesuunalise andmevahetuse võimaldamiseks, mis aitab tagada andmete aja- ja asjakohasuse kõigi osapoolte jaoks. Ainult andmete pärimine rahvastikuregistrist ei aita patsientide ega TTO-de jaoks tervishoiuteenuse osutamiseks olulisi andmeid andmeallikas uuendada ning TTO-d on patsientidele oluliseks kontaktpunktiks andmete uuendamisel. Määruse eelnõu §-ga 4 kehtestatakse määruse jõustumissätted, mis on esitatud seletuskirja punktis 6. Arenduste valmimise tagamiseks nähakse ette §-de 2 ja 3 jõustumine 1. jaanuaril 2024. a. TIS-i põhimääruse muudatuste puhul on üleminekuaeg tagatud rakendussätetega ning muudatused jõustuvad üldises korras, v.a § 1 punktis 4 sätestatud muudatus, mis jõustub rakendamise ühese selguse tagamiseks 1. septembril 2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas Euroopa Liidu soovitustega1. 4. Määruse mõjud Patsiendi üldandmete kogumine on tervishoiuteenuste toimimise väga oluline osa. Seetõttu on ka oluline, et patsientide üldandmete kogumine käiks ühtsetel alustel ning andmed oleksid asjakohased ja ajakohased. TAI[1] andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 1483 tervishoiuteenust osutavat asutust (50 haiglat, 423 perearstiabiasutust, 342 eriarstiabiasutust, 481 hambaraviasutust, 6 kiirabiasutust, 31 taastusraviasutust, 26 diagnostikaasutust, 100 õendusabiasutust ja 24 muud asutust), mis kõik koguvad eraldi patsientide üldandmeid ja see info TTO-de vahel ei liigu. Muudatuse ja PÜT-i rakendamise eesmärk on saavutada ühtsus osapoolte vahetatavates patsiendi üldandmetes teenuste osutamisel, teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning selgem ülevaade kogutud ja vahetatud patsiendi üldandmetest. PÜT-i rakendamine aitab kaasa sellele, et patsient ei pea enam iga erineva TTO juures oma üldandmeid andma (mis on enamasti ütluspõhised ja võivad seetõttu ka vigased olla) ja TTO saab vajaduse korral lihtsalt kontrollida, kas andmed on veel ajakohased. Muudatusega kaasneb positiivne mõju patsiendi üldandmete kättesaadavusele, kuna neid hakatakse vahetama uue, ühtse teenusena (PÜT) kõikidele osapooltele. Lisaks suureneb tänu ühisele andmevahetuse standardile andmete ühtsus nii erinevate TTO-de juures kui registrites, sealhulgas hakkavad lisa-aadressid vastama ADS-i normaliseeringule ning rahvastikuregistri kaudu hakkavad need olema kättesaadavad ka teiste teenuste, näiteks sotsiaalteenuste osutamisel. Samuti paraneb rahvastikuregistris olevate isikute kontaktandmete kvaliteet, kuna ka neid andmeid edastatakse edaspidi PÜT-i kaudu. Positiivne mõju on inimesele, parandades teenuste ja abi kättesaadavust ning suhtlust riigiga. Riigile on mõju samuti oluline, hõlbustades suhtlust inimestega tänu ajakohaste kontaktandmete olemasolule. Kvaliteetsete üldandmete kogumine tagab ka selle, et patsiendile osutatakse tervishoiuteenust õigetel alustel (eelkõige puudutab see kohtu poolt määratud eestkoste, teovõime ja hooldusõigusega seotud juhtumeid). Korrektsete andmete puudumise korral ei saa osutada teenust näiteks patsiendile, kellel on TTO hinnangut arvestades teenuse osutamiseks vajalik eestkostja või ainuhooldusõigust omava isiku nõusolek, samuti võib sealjuures jääda arvestamata oluline, tervishoiuteenuse osutamise õnnestumist sisuliselt mõjutada võiv asjaolu. TTO-del on ühekordse tegevusena vaja arvestada liidestumist PÜT-iga ning juurutada ühtset arusaama patsiendi üldandmete allikatest. PÜT-i rakendamine aitab ühelt poolt tagada, et TTO- dele oleksid kättesaadavad kvaliteetsed patsiendi üldandmed, mis võivad mõjutada ka osutatava teenuse asjakohasust, teisalt aitab see kokku hoida ka TTO-de ja patsientide ressursse üldandmete kogumisel. Hinnanguliselt kulub TTO-l praegu ühe uue patsiendi üldandmete kogumiseks keskmiselt 4–6 minutit, andmete olemasolu korral saaks selle aja vähendada maksimaalselt 2 minuti peale. Haldus- ja töökoormus seega ei suurene, vaid ajakohaste andmete olemasolu tõttu eeldatavalt väheneb. TIS-i põhimääruse § 142 lõike 3 muudatus on tehniline, aga perspektiivis kaasneb WHO võrgustiku toimima hakkamisel positiivne mõju, kuna see võimaldab isikutel, kes soovivad reisida WHO võrgustiku riikidesse, kasutada oma koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastavustõendit edaspidi laiemalt, kui seda on võimaldanud Euroopa Liit. Samuti on näha suurt potentsiaali WHO rakenduse kasutuselevõtuks ka teiste immuniseerimiste tõendamiseks ning loodetavasti lähitulevikus nii ELi kodanike kui ka teistest riikidest ELi reisivate WHO riikide kodanike jaoks ühtse usaldusväärse ja piiriülese lahenduse rakendamiseks kõigi osapoolte jaoks. Andmekaitsealane mõjuhinnang 1 NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2023/1339, mis käsitleb ühinemist Maailma Terviseorganisatsiooni loodud üleilmse digitaalsete tervisetõendite võrgustikuga ja ajutist korda rahvusvahelise reisimise hõlbustamiseks, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kehtivusaja lõppemist (kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32023H1339&qid=1688628776101).  5 Andmekaitsealane mõjuhinnang lähtub sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Muudatus võimaldab andmete töötlemist andmekogudes, võimaldades sellega turvalisemat andmevahetust ja tagades andmete õigsuse. Muudatuse subjektideks on patsiendid, kelle jaoks aitab plaanitud muudatus kaasa sellele, et nad hakkavad kiiremini teenust saama seetõttu, et ühtsed ja ajakohased kontaktandmed on TTO-de infosüsteemides kättesaadavad. Ühtlasi aitab muudatus kaasa kogu inimese raviteekonna sujuvusele ning võib vabastada TTO-de aega teiste patsientidega tegelemiseks, kui soovitud patsiendiga kontakteerumine on tänu õigete andmete olemasolule kiirem. Seaduste tasandil on vastavate andmete vahetus sätestatud (TTKS § 591 lg 4 p-d 1 ja 2, MKS § 29 p 59) ning muudatustega tehakse määrustes vaid vastavad tehnilised muudatused. Täiendav andmetöötlus lisandub rahvastikuregistrile lisa-aadresside edastamisega, kuid isikute aadresse töötlevad kõik osapooled juba praegu ning lisanduva andmevahetuse eesmärk andmete õigsuse ja inimese kättesaadavuse tagamiseks kaalub üles olukorra, kus lisa-aadressi andmeid ei vahetata, kuid seetõttu ei ole inimest võimalik kätte saada. Piiratud teovõimega patsiendi andmetega seotud täpsustused on olulised, et tagada patsiendi õiguste kaitse tervishoiuteenuse osutamisel. Muudatustega kirjeldatud andmevahetus toimub X-tee kaudu, järgides kõiki andmekaitseõigusest tulenevaid põhimõtteid. Kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. Andmetöötlus muutub eelnõu tulemusel andmekoosseisude täpsustamisel läbipaistvamaks. Muudatusega tagatakse andmete parem kvaliteet (andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus). Täpsustatud andmekoosseis ja liideste kirjeldus esitatakse kooskõlastamiseks lisaks eelnõu kooskõlastamisele EISis ka RIHAs. Tulenevalt sellest, et tegemist on riiklike andmekogudega ja kehtivad kõik seni rakendatud riskide maandamise meetmed, samuti tehakse riiklikele andmekogudele auditeid kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatuga, saab andmetöötluse riske pidada väheseks. Kuna andmed liiguvad kontrollitud andmevahetuskanalites, tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded ja töötlemise logid, ei lisandu muudatuste tulemusena negatiivset mõju andmesubjektidele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks peavab nii TEHIK kui ka TTO-d tegema vastavad muudatused ja arendused, et võimaldada kahesuunalist andmevahetust osapoolte vahel. Keskse PÜT-i rakenduse arendab välja TEHIK. TTO-de tehtavad infosüsteemide muudatused tagavad liidestuse PÜT-iga ja andmete uuendatud kujul edastamise TIS-i ning need kaetakse vastava TTO vahenditest. PÜT-i arendamiseks on tehtud investeeringuid 350 000 euro ulatuses. Suures osas on PÜT-i ja TIS-i kesksüsteemi arendustööd (sh plaanitud liidestused rahvastikuregistri ja töötamise registriga) tehtud. Tulevikus on võimalik PÜT-iga liidestada ka teisi registreid, pakkuda teenust laiemalt ja kasutada seda tervishoiuteenuse osutamisega seotud kanalites. PÜT-i ülalpidamiskulu on hinnanguliselt 35 000 eurot aastas. TEHIKule ei kaasne määruste muudatustega lisakulu, kuivõrd vastava regulatsiooniga seonduvad TIS-i arendamis- ja hoolduskulud on arvestatud TEHIKu eelarves. Terviseportaali liidestumine PÜT-iga ning inimese enda poolt andmete sisestamise võimaluse loomine PÜT-i on plaanitud ja kaetakse Terviseportaali projekti eelarvest.  6 Muudatused PÜT-i andmekoosseisus ei too kaasa TIS-i kasutavale inimesele või patsiendile täiendavaid kulusid. Andmete vastuvõtmist võimaldav liidestus rahvastikuregistriga on varasema teenusena olemas ning ei ole seotud täiendavate arenduskuludega rahvastikuregistrile. Samuti on töötamise registril olemas vastav teenus andmete edastuseks ning see ei ole seotud täiendavate arenduskuludega töötamise registrile. Avaliku teabe seaduse § 431 lõike 3 kohaselt tuleb andmete kogumisel andmekogusse lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest ning käesoleva määruse rakendamisega tagatakse selle põhimõtte järgimine patsiendi üldandmete kogumisel, võimaldades kõigile osapooltele üldandmete osas väiksemaid kulusid. Otsest tulu ei ole määruse rakendamisega kokku arvutatud, kuid kaudsed tulud on eelkõige TTO-de ressursside kokkuhoid ja teenuse kvaliteedi paranemine ajakohaste andmete olemasolu tõttu. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 on kavandatud jõustuma üldises korras, v.a § 1 p 4, mis jõustub 1. septembril 2023. a. Määruse §-d 2 ja 3, mis sätestavad TEHIKu rahvastikuregistrile lisa-aadressi ja kontaktandmeid edastava asutusena, jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, TEHIK-ule, Eesti Perearstide Seltsile, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Samal ajal esitatakse tehniline dokumentatsioon kooskõlastamiseks RIHA kaudu.  Ministeeriumid Meie 20.07.2023 nr 1.2-2/97-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks allolevas loetelus olevatele asutustele ja ühingutele Vabariigi Valitsuse määruste „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ ja „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmise eelnõu. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Tervisekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Perearstide Selts Terviseamet Andmekaitse Inspektsioon Karin Rääsk 5913 8352 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952