Esitamine arvamuse avaldamiseks

Saatja: Katrin Kallasmaa </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AD58C533DF6441DE9CC459B065A932F7-KATRIN KALLASMA> Saaja: KRA Info Teema: Dokument: Välismaalaste seaduse muutmise seadus (Euroopa Liidu sinine kaart) seaduseelnõu Tere! Esitame arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi koostatud "Välismaalaste seaduse muutmise seadus (Euroopa Liidu sinine kaart) seaduseelnõu" https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/925d93d3-4d53-4e42-becb-371b830cb667 Palun Kaitseressursside Ametil anda eelnõu kohta arvamus; tähtaeg 27.08.2023. Lugupidamisega Kaitseministeerium E-post: [email protected] Telefon: 717 0022 Ministeeriumid 13.07.2023 nr 1-6/2798-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le, Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile arvamuse andmiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (Euroopa Liidu sinise kaardi direktiivi ülevõtmine). Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 1. septembriks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Arvamuse andmiseks: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Tööandjate Keskliit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Maret Saanküll [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 11.07.2023 Välismaalaste seaduse muutmise seadus (Euroopa Liidu sinine kaart) Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „EL sinine kaart“ sõnadega „Euroopa Liidu sinine kaart“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38) alusel antud Euroopa Liidu sinine kaart.“; 3) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Teise Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib Eestis viibida kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul selleks, et teha tööandja ärihuvides ajutist tööd, mis on otseselt seotud Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töökohustustega ning hõlmab ärikohtumisel, konverents il või seminaril osalemist, ärikokkuleppega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimalusega tutvumist või koolitusel osalemist.“; 4) paragrahvi 106 lõike 14 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) välismaalasel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba töötamiseks ja ta viiakse töötamise või praktika eesmärgil ettevõtjasiseselt üle Eestisse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknevast äriühingust Euroopa Liidu liikmesriigis paikneva äriühinguga samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või äriühingu filiaali (edaspidi vastuvõttev üksus);“; 5) paragrahvi 115 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses: „131 ) välismaalane, kellel on endise Euroopa Liidu sinise kaardi valdajana Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba;“; 6) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(11 ) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandja ettevõte, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist.“; 7) paragrahvi 1901 tekstist jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi EL sinine kaart)“; 8) paragrahvi 1903 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „tõendab kõrgharidust kinnitav dokument, või vähemalt viieaastane erialase töö kogemus“ sõnadega „kinnitavad kõrgharidust tõendav dokument või kõrgema tasandi kutseoskused“; 1 9) paragrahvi 1903 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgharidus peab vastama vähema lt kõrgharidustaseme esimesele õppeastmele kõrgharidusseaduse tähenduses või Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kuuendale tasemele. (12 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgema tasandi kutseoskused on kutsealal omandatud teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab nõutud aastate pikkune erialase töö kogemus, mida peetakse Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrgharidust tõendavale dokumendile vastavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Kutsealana käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883 I lisas nimetatud kutseala.“; 10) paragrahvide 1905 ja 19012 pealkirjas asendatakse sõna „Erisus“ sõnaga „Erisused“; 11) paragrahvi 1905 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi sinise kaardi valdaja võib alustada tööd hiljemalt 30 päeva pärast Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse esitamist. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esineb puudusi, võib teise Euroopa Liidu liikmesriigi sinise kaardi valdaja alustada tööd hiljemalt 30 päeva pärast puuduste kõrvaldamist.“; 12) paragrahvis 1906 asendatakse sõna „üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise“; 13) paragrahvis 1906 asendatakse sõnad „üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“; 14) paragrahvi 1909 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku: 1) kuni kolm kuud, kui tal on Euroopa Liidu sinine kaart olnud alla kahe aasta; 2) kuni kuus kuud, kui tal on Euroopa Liidu sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat.“; 15) paragrahv 19010 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19010 . Erisused Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest (1) Euroopa Liidu sinine kaart tunnistatakse kehtetuks, kui tööandja ettevõte on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist. (2) Kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja jääb töötuks, ei keelduta tema Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks: 1) ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi teise tööandja juurde tööle asumise taotlust; 2) juhul, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdajal on olnud see alla kahe aasta ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kolm kuud; 3) juhul, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdajal on olnud see vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kuus kuud. (3) Kui Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei tunnistata tema Eesti Euroopa Liidu sinist kaarti kehtetuks enne, 2 kui teine Euroopa Liidu liikmesriik on teinud otsuse talle Euroopa Liidu sinise kaardi andmise kohta.“; 16) paragrahvi 19012 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) selle valdaja on Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul asunud tööle teise tööandja juurde, kellel ei olnud Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega; 2) selle valdajal on olnud Euroopa Liidu sinine kaart alla kahe aasta ja ta on olnud selle kehtivusajal töötu kokku üle kolme kuu; 3) selle valdajal on olnud Euroopa Liidu sinine kaart vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku üle kuue kuu. (2) Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest võib keelduda või tunnistada selle kehtetuks, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdajale on määratud selle kehtivusajal toimetulekutoetus. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel hinnatakse Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja legaalse sissetuleku piisavust selle liigi ja regulaarsuse põhjal ning perekonnaliikmete arvu ja panust leibkonna sissetulekusse. (4) Enne, kui keeldutakse Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks põhjusel, et tööandja vastab käesoleva seaduse § 180 lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud alusele või välismaalane ei vasta § 1903 lõikes 1 sätestatud kõrgema kutsekvalifikatsioo ni nõudele või kollektiivlepingus kokku lepitud tingimused ei ole täidetud, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet sellest Euroopa Liidu sinise kaardi valdajat ja annab talle käesoleva seaduse nõuetele vastava töökoha leidmiseks: 1) vähemalt kolmekuulise tähtaja, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on töötanud kuni kaks aastat; 2) vähemalt kuuekuulise tähtaja, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on töötanud vähema lt kaks aastat. (5) Euroopa Liidu sinist kaarti võib pikendada või jätta see kehtetuks tunnistamata, kui ajutise lt, kuid kõige kauem 12 kuud, haiguse, puude või lapsehoolduspuhkuse tõttu: 1) puudub Euroopa Liidu sinise kaardi valdajal tööleping kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks; 2) ei vasta Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töötasu suurus käesoleva seaduse §-le 1907 .“; 17) paragrahvi 19014 tekstis asendatakse tekstiosa „Euroopa Liidu liikmesriigis paikneva äriühinguga samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või äriühingu filiaali (edaspidi vastuvõttev üksus)“ sõnadega „vastuvõtvasse üksusesse“; 18) paragrahvi 2291 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabevahetust korraldava asutuse määrab ning teabevahetuse korra, ulatuse ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter määrusega.“; 19) paragrahvi 2292 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: 3 „(2) Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja ja tema perekonnaliige, kellel on Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba, võivad teise Euroopa Liidu liikmesr iigi nõudmisel pöörduda viivitamata Eestisse tagasi, kui: 1) teine Euroopa Liidu liikmesriik ei anna Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdajale Euroopa Liidu sinist kaarti või 2) Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või see on tunnistatud kehtetuks teise Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse läbivaatamise ajal. (3) Kui teise Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on Eesti rahvusvahelise kaitse saaja ning teine Euroopa Liidu liikmesriik keeldub tema Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks ja otsustab saata ta riigist välja, võivad tema ja tema perekonnaliige pöörduda Eestisse tagasi.“; 20) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, 18.06.2009, lk 17–29)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1– 38)“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 2023 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2023 4  Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ1 (edaspidi direktiiv). Kuni direktiivi jõustumiseni kehtib kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja riigis elamise tingimuste kohta nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ2 , mis võeti Eesti õigusesse üle 19. juunil 2011. aastal jõustunud välismaalaste seaduse muutmise seadusega 3 . Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS) ja viiakse see direktiiviga koos- kõlla. 1) Täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi (edaspidi sinine kaart) valdaja haridus vastama. 2) Reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemis e l samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. 3) Lühendatakse sinise kaardi taotlemiseks vajalikku töölepingu kehtivusaega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel. 4) Viiakse direktiiviga kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud. Edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu:  kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta;  kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. 5) Lubatud töötuks olemise aja muudatuse tõttu muudetakse sinise kaardi pikendamises t keeldumise ja kehtetuks tunnistamise erisusi. 6) Täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike liikuvustingimusi ja nende perekonnaliikmete soodsamaid tingimusi perekonna taas- ühinemiseks. Eesti õigus tuleb viia direktiiviga kooskõlla 18. novembriks 2023. 1 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 2 Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. – ELT L 155, 18.6.2009, lk 17–29. 3 RT I, 09.03.2011, 3. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Harry Kattai ([email protected]) ja õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Herm ([email protected], tel 612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse VMS-i redaktsiooni RT I, 11.03.2023, 40. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 kohaselt vaja Riigiko gu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võtta direktiiv Eesti õigusesse üle. Kuni direktiivi jõustumiseni kehtib nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ. Direktiiviga luuakse selge ja läbipaistev Euroopa Liidu ülene vastuvõtusüsteem, mis meelitaks Euroopa Liitu kolmandatest riikidest kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajaid, hoiaks neid Euroopa Liidus ja soodustaks nende liikuvust. Selleks täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat sinise kaardi süsteemi, mis võimaldab töötada kõrget kutsekvalifikatsiooni nõudval töökohal ja liikuda selleks Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) vahel. Lisaks täpsustatakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliik me te soodsamaid tingimusi perekonna taasühinemiseks. Kehtiv Eesti õigus ei ole direktiiviga kooskõlas. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea väljatöötamiskavatsust koostama, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõike 1 nõuetest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Liidu ühtne piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika hõlmab kolmandate riikide kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikute Schengeni alale sisenemise, seal viibimise ja sellelt lahkumise tingimusi. Seetõttu ei kohaldata direktiivi liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liik mesriikide ja Šveitsi Konföderat- siooni kodanikele ega nende perekonnaliikmetele. Direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või on lubatud sinna, et asuda tööle kõrget kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. 2 Direktiivi ei kohaldata kolmanda riigi kodanikule: 1) kes taotleb varjupaika või on saanud täiendava või ajutise kaitse või pagulase staatuse; 2) kes taotleb elamisluba teadlasena uurimisprojektiga tegelemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/8014 kohaselt; 3) kes on pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ5 kohaselt; 4) kes viibib liikmesriigi territooriumil hooajatöötajana või lähetatud töötajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ6 kohaselt; 5) kes siseneb liikmesriiki sellisest rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva kohustuse alusel, millega hõlbustatakse teatud kaubanduse ja investeeringutega seotud füüsiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja seal viibimist; 6) kes kasutab Euroopa Liidu ja liikmesriikide ning kolmanda riigi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel selle kolmanda riigi kodanikuna Euroopa Liidu kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi; 7) kelle väljasaatmine on peatatud. Eelnõu koosneb 20 punktist. Punktidega 1, 4, 7 ja 17 korrastatakse VMS-is sinise kaardi ja vastuvõtva üksuse lühendamist, et see vastaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloo me ja normitehnika eeskiri“ lühendamispõhimõtetele. Punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 43 lõiget 1, milles on loetletud välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. Loetellu lisatakse teise liikmesriigi pädeva asutuse antud sinine kaart (direktiivi art 20). Punktiga 3 täiendatakse VMS-i § 105, milles on sätestatud välismaalase seadusest tulenev õigus Eestis töötada. Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt võib teise liikmesr iigi sinise kaardi valdaja Eestis viibida kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul selleks, et teha tööandja ärihuvides ajutist tööd, mis on otseselt seotud sinise kaardi valdaja töö- kohustustega ning hõlmab ärikohtumisel, konverentsil või seminaril osalemist, ärikokku- leppega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimalusega tutvumist või koolitusel osalemist (direktiivi art 20). Kui teise liikmesriigi sinise kaardi valdaja töö väljub nendest raamidest, peab ta taotlema Eestis töötamiseks elamisluba või Eesti sinist kaarti. Lühiajalise liikuvuse aega arvestatakse tagasiulatuvalt riiki sisenemisest või kontrollist arvates nii, et loetakse tagasi 180 päeva ja kontrollitakse, et välismaalane ei oleks riigis viibinud üle 90 päeva. Punktiga 5 täiendatakse VMS-i § 115, milles on sätestatud isikud, kellele ei kohaldata sisserände piirarvu. Paragrahvi täiendatakse punktiga 13 1 , mille kohaselt ei kohaldata sisserände piirarvu välismaalasele, kellel on endise sinise kaardi valdajana liikmesr iigi pikaajalise elaniku elamisluba (direktiivi art 18 lg 6). Punktiga 6 täiendatakse VMS-i § 180, milles on sätestatud tööandjast tulenevad asjaolud, mille korral tuleb või võib keelduda töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest. Paragrahvi täiendatakse punktiga 11 , mille kohaselt keeldutakse töötamiseks tähtajalise elamis loa 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57. 5 Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/ EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. – ELT L 16, 23.1.2004, lk 44–53. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1–6. 3 andmisest, kui tööandja ettevõte, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist (direktiivi art 7 lg 1 p d). Punktidega 8 ja 9 muudetakse VMS-i § 1903 , milles on reguleeritud kõrgemat kutse- kvalifikatsiooni. Punktiga 8 täpsustatakse VMS-i § 1903 lõiget 1, mille kohaselt loetakse kõrgemaks kutse- kvalifikatsiooniks VMS-i tähenduses sinise kaardi taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon, mille omandamiseks ettenähtud nominaalne õppeaeg on vähemalt kolm aastat ja mida tõendab kõrgharidust kinnitav dokument, või vähemalt viieaastane erialase töö kogemus. Direktiivi jõustumisel loetakse kõrgemaks kutsekvalifikatsiooniks kvalifikatsioon, mida kinnita vad kõrghariduskvalifikatsiooni tõend või kõrgema tasandi kutseoskused (direktiivi art 2 p 7). Punktiga 8 viiakse VMS-i kõrgema kutsekvalifikatsiooni määratlus direktiiviga kooskõlla. Punktiga 9 täiendatakse VMS-i § 1903 lõigetega 11 ja 12 , milles määratletakse vastavalt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgharidus ja kõrgema tasandi kutseoskused. 1) Direktiivi artikli 2 punkti 8 kohaselt on kõrghariduskvalifikatsioon mis tahes diplom, tunnistus või muu kvalifikatsioonitõend, mille on andnud pädev asutus ja mis tõendab, et isik on edukalt läbinud keskharidusjärgse kõrgharidusprogrammi või samaväärse kolmanda taseme haridusprogrammi, s.o kursuste paketi, mida pakub haridusasutus, mida on selle asukohariik tunnustanud kõrgharidusasutuse või samaväärset kolmanda taseme haridust andva asutusena, tingimusel, et kvalifikatsiooni omandamiseks vajalik õpe kestab vähema lt kolm aastat ja vastab liikmesriigi õiguse kohaselt vähemalt ISCED 2011 7 6. tasemele või asjakohasel juhul Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku8 6. tasemele. Kõrghariduskvalifikatsiooni mõiste Eesti õigusesse ülevõtmiseks täiendatakse VMS-i § 1903 lõikega 11 . Kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõrgharidustaseme esimene aste bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpe. KHaS-i § 5 lõike 1 kohaselt süvendab üliõpilane bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes üld- hariduslikke teadmisi, omandab valdkonna alusteadmised ja -oskused ning tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ning magistriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Lisaks omandab rakenduskõrgharidusõppe üliõpilane KHaS-i § 5 lõike 2 kohaselt teadmised, oskused ja hoiakud kindlal kutsealal tööle asumiseks. KHaS-i § 5 lõike 3 kohaselt on bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe maht 180–240 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus kolm kuni neli õppeaastat. Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe vastavad vähemalt ISCED 2011 6. tasemele ja Euroopa kvalifikatsiooniraamis tik u 6. tasemele. Kõrghariduskvalifikatsiooni tähenduses kasutatakse eelnõus terminit „kõrgharidus t tõendav dokument“. 2) Direktiivi artikli 2 punkti 9 kohaselt on kõrgema tasandi kutseoskused:  direktiivi I lisas loetletud kutseala puhul teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga, asja- kohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris ja omandatud kutsealale I lisas määratud aja jooksul; 7 UNESCO Statistikainstituut 2012. Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus 2011. 8 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik. – Euroopa Liidu ametlik veebisait. 4   direktiivi I lisas loetlemata kutseala puhul juhul, kui need on ette nähtud liikmesr iigi õiguses või menetlustega, teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab vähemalt viie - aastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsioo niga ja asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris. Direktiivi I lisas loetletud kutsealade kõrgema tasandi kutseoskusi reguleeritakse VMS-i § 1903 lõikega 12 . Praegu on direktiivi I lisa kutsealade loetelus info- ja kommunikatsioo ni- tehnoloogia juhid ja tippspetsialistid, kelle erialase töö kogemuse kestus sinise kaardi taotlusele eelnenud seitsme aasta jooksul peab olema vähemalt kolm aastat ja kes kuuluvad järgmistesse ISCO-08 klassifikaatori rühmadesse:  133 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid;  25 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippspetsialistid. Kutsealade loetelu ei ole lõplik. Kui Euroopa Komisjon on hinnanud muu hulgas teavet, mille liikmesriigid on oma tööturuvajaduste kohta esitanud, võib ta teha ettepaneku loetelu muuta, et tunnustada direktiivi alusel erialase töö kogemust teistel kutsealadel. Euroopa Komisjon hindab muutmisvajadust iga kahe aasta järel. Seetõttu ei kehtestata kutsealade loetelu VMS-is, vaid viidatakse direktiivi I lisale. Liikmesriikidel on ka võimalus kehtestada lisaks direktiivi I lisa kutsealadele oma õiguses või menetlustega kutsealad, mille puhul loetakse kõrgema tasandi kutseoskusteks teadmisi, oskusi ja pädevust, mida kinnitab vähemalt viieaastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga ja asjakohane töölepingus või siduvas töö- pakkumises nimetatud kutsealal või sektoris. Eestis seda tehtud ei ole ja seega ei ole vaja viia seda ka direktiiviga kooskõlla. Punktiga 10 muudetakse VMS-i §-de 1905 ja 19012 pealkirjas sõna „erisus“ mitmusesse, sest neid paragrahve täiendatakse uute lõigetega. Muudatus on tehniline. Punktiga 11 täiendatakse VMS-i § 1905 , milles on sätestatud erisus sinise kaardi andmise l välismaalasele esitatavatest nõuetest. Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, millega lubatakse teise liikmesriigi sinise kaardi valdajal alustada Eestis tööd hiljemalt 30 päeva pärast Eesti sinise kaardi taotluse esitamist (direktiivi art 21 lg 3). Lõikega 3 sätestatakse, et kui taotluses esineb puudusi ja PPA annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, võib teise liikmesriigi sinise kaardi valdaja alustada Eestis tööd hiljemalt 30 päeva pärast puuduste kõrvaldamist. Eesti sinise kaardi taotluse võib teise liikmesriigi sinise kaardi valdaja esitada juba siis, kui ta elab veel teise liikmesriigi territooriumil. Punktidega 12 ja 13 muudetakse VMS-i § 1906 , mille kohaselt peab tööandja sinise kaardi andmiseks sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist välismaalasega vähemalt üheaastase kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmita va lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub võtma välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle kõrget kvalifikatsiooni nõudvale töökohale, mis on määratud kindlaks sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises. Direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks esitada vähemalt kuuekuuline, mitte üheaastane kehtiv tööleping või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduv tööpakkumine. Seega sätestatakse punktidega 12 ja 13 ka VMS-i §-s 1906 , et tööandja peab sinise kaardi andmiseks: 1) sõlmima välismaalasega vähemalt kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või 2) tegema tööpakkumise, millega kohustub võtma välismaalase tööle vähemalt kuueks kuuks. 5 Punktiga 14 muudetakse VMS-i § 1909 , milles on reguleeritud välismaalase ajutist töötust sinise kaardi kehtivusajal. VMS-i § 1909 lõike 1 kohaselt võib välismaalane sinise kaardi kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, misjuhul ei tunnistata VMS-i § 19010 punkti 2 kohaselt tema sinist kaarti kehtetuks. Direktiivi artikli 8 lõike 5 kohaselt ei keelduta sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks, kui sinise kaardi valdaja on töötu, välja arvatud juhul, kui ta on töötu: a) kokku üle kolme kuu ja tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või b) kokku üle kuue kuu ja tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Sellest lähtudes sätestatakse VMS-i § 1909 lõike 1: 1) punktiga 1, et sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta; 2) punktiga 2, et sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Punktiga 15 muudetakse VMS-i § 19010 , milles on sätestatud erisus sinise kaardi kehtetuks tunnistamise alustest. Paragrahv kehtestatakse tervikuna uuesti. Lõige 1. Võrreldes nõukogu direktiiviga 2009/50/EÜ on direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis d uus sinise kaardi andmisest keeldumise alus: liikmesriik keeldub sinise kaardi andmisest, kui tööandja ettevõte on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada kolmandate riikide kodanike riiki saabumist. See põhimõte võetakse Eesti õigusesse üle VMS-i § 19010 lõikega 1. Lõige 2. Nagu eelnõu punkt 14, on muudatus ajendatud direktiivi artikli 8 lõikest 5, mille ga lubatakse sinise kaardi valdajal selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, ja kuni kuus kuud, kui tal on see olnud vähemalt kaks aastat. Säilib põhimõte, et sinist kaarti ei tunnistata kehtetuks ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi taotlust teise tööandja juurde tööle asumiseks. Need põhimõtted võetakse Eesti õigusesse üle VMS-i § 19010 lõikega 2. Lõige 3. Kui Eesti sinise kaardi valdaja taotleb sinist kaarti teises liikmesriigis, ei tunnista ta tema Eesti sinist kaarti kehtetuks enne, kui teine liikmesriik on teinud otsuse talle sinise kaardi andmise kohta (direktiivi art 23 lg 1). See põhimõte võetakse Eesti õigusesse üle VMS-i § 19010 lõikega 3. Punktiga 16 muudetakse VMS-i § 19012 , milles on sätestatud erisus töötamiseks antud täht- ajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest. Lõike 1 punkt 1. Jätkuvalt keeldutakse sinise kaardi pikendamisest ja see tunnistatakse kehtetuks, kui sinise kaardi valdaja on selle kehtivusajal kahe esimese aasta jooksul asunud tööle teise tööandja juurde, kellel ei olnud Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välis- maalasega. Lõike 1 punktid 2 ja 3. Sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused viiakse kooskõlla direktiiviga, mis lubab sinise kaardi valdajal selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähem kui kaks aastat, ja kuni kuus kuud, kui tal on see olnud vähemalt kaks aastat. 6 Lõige 2. Sinise kaardi pikendamisest võib keelduda või tunnistada selle kehtetuks, kui sinise kaardi valdajale on määratud selle kehtivusajal toimetulekutoetus. Lõige 3. Direktiivi artikli 8 lõike 2 teise lõigu kohaselt peab liikmesriik enne VMS-i § 19012 lõike 2 alusel sinise kaardi pikendamisest keeldumist või kehtetuks tunnistamist hindama sinise kaardi valdaja legaalse sissetuleku piisavust selle liigi ja regulaarsuse põhjal ning tema perekonnaliikmete arvu ja panust leibkonna sissetulekusse. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tunnistatakse sinine kaart kehtetuks, kui selle valdajale on määratud toimetulekutoe tus. Muudatusega muutub regulatsioon paindlikumaks ja sinise kaardi valdajale soodsamaks. Kui sinise kaardi valdajale määratakse toimetulekutoetus, ei ole see enam automaatselt sinise kaardi kehtetuks tunnistamise alus, vaid PPA peab igal konkreetsel juhul hindama asjaolusid ja tegema otsuse sinise kaardi pikendamise või selle kehtetuks tunnistamise kohta. See võetakse üle VMS-i § 19012 lõikega 3. Lõige 4. Kui liikmesriik soovib keelduda sinise kaardi pikendamisest või tunnistada selle kehtetuks põhjusel, et tööandjal, kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on maksuvõlgne vus või karistatus VMS-i §-des 300–302 sätestatud väärteo eest või välismaalane ei vasta VMS-i § 1903 lõikes 1 sätestatud kõrgema kutsekvalifikatsiooni nõudele või kollektiivlepingus kehtestatud tingimused ei ole täidetud, peab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) teavitama sellest sinise kaardi valdajat ja andma talle seaduses sätestatud nõuetele vastava töökoha leidmiseks: 1) vähemalt kolmekuulise tähtaja, kui sinise kaardi valdaja on enne töötanud kuni kaks aastat; 2) vähemalt kuuekuulise tähtaja, kui sinise kaardi valdaja on enne töötanud vähemalt kaks aastat. See kohustus on sätestatud direktiivi artikli 8 lõikes 6 ja võetakse üle VMS-i § 19012 lõikega 4. Lõige 5. Direktiivi artikli 8 lõike 4 kohaselt võib liikmesriik erandina otsustada, et ta ei keeldu sinise kaardi pikendamisest ega tunnista seda kehtetuks, kui selle valdajal puudub ajutiselt, kuid kõige kauem 12 kuud, haiguse, puude või lapsehoolduspuhkuse tõttu tööleping kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks või tema töötasu suurus ei vasta VMS-i §-s 1907 sätestatud nõuetele. See põhimõte võetakse üle VMS-i § 19012 lõikega 5. Punktiga 18 täiendatakse VMS-i § 2291 lõikega 2. VMS-i §-s 2291 on reguleeritud riikide- vahelise teabevahetuse korraldamist. Direktiivist ja varem üle võetud direktiividest tuleneb kohustus vahetada teatud juhtudel teise liikmesriigiga infot. Praegu ei ole teabevahetuse regulatsioon korrektselt Eesti õigusesse üle võetud. Seetõttu täiendatakse VMS-i volitus- normiga, mille kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega tähtajalise elamisloa kohta teabe vahetamist korraldava asutuse ning kehtestab teabevahetuse korra, ulatuse ja tähtajad. Teabevahetuse ulatuse all peetakse silmas neid direktiivides sätestatud juhtumeid, kui Eestil on kohustus vahetada teise liikmesriigiga teavet. Samuti tulenevad direktiividest teabevahetuse kohustuslikud tähtajad. Lisaks direktiivile täpsustatakse määrusega, mille valdkonna eest vastutav minister uue volitusnormi alusel kehtestab, ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/801 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2014/669 tulenevat teabevahetus- kohustust. Punktiga 19 täiendatakse VMS-i § 2292 , milles on reguleeritud välismaalase tagasivõtmist. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv (EL) 2014/66 kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral. – ELT L 157, 27.5.201 4, lk 1–22. 7 Lõige 2. Direktiivi artikli 23 lõikes 2 on sätestatud, et juhul, kui ühe liikmesriigi sinise kaardi valdaja taotleb sinist kaarti teises liikmesriigis, kes keeldub talle seda andmast kooskõlas direktiivi artikli 21 lõike 9 punktiga b, lubab esimene liikmesriik tal ja asjakohasel juhul tema perekonnaliikmel pöörduda teise liikmesriigi nõudmisel ilma formaalsusteta ja viivita ma ta esimesse liikmesriiki tagasi. See kehtib ka siis, kui esimese liikmesriigi sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või see on tunnistatud taotluse läbivaatamise ajal kehtetuks. See põhimõte võetakse üle VMS-i § 2292 lõikega 2, mille kohaselt võivad Eesti sinise kaardi valdaja ja tema perekonnaliige, kellel on Eesti sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamis - luba, pöörduda teise liikmesriigi nõudmisel viivitamata Eestisse tagasi, kui teine liikmesriik ei anna Eesti sinise kaardi valdajale sinist kaarti või Eesti sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või see on tunnistatud kehtetuks teises liikmesriigis sinise kaardi taotluse läbivaatamise ajal. Lõige 3. Direktiivi artikli 23 lõikes 5 on sätestatud, et juhul, kui sinise kaardi valdaja on ühes liikmesriigis rahvusvahelise kaitse saaja ning teine liikmesriik keeldub tema sinise kaardi pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks ja otsustab saata ta oma riigist välja, küsib teine liikmesriik rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigilt, kas sinise kaardi valdaja on seal endiselt rahvusvahelise kaitse saaja. Kui sinise kaardi valdaja on rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis endiselt rahvusvahelise kaitse saaja, saadetakse ta välja sellesse liikmesriiki ning see liikmesriik lubab tal ja tema perekonnaliikmetel pöörduda kohe formaalsusteta tagasi, ilma et see piiraks asjaomase Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse ja perekonna ühtsuse põhimõtte kohaldamist. Direktiivi artikli 23 lõige 5 võetakse üle VMS-i § 2292 lõikega 3, millega sätestatakse, et kui sinise kaardi valdaja on Eestis rahvusvahelise kaitse saaja ning teine liikmesriik keeldub tema sinise kaardi pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks ja otsustab saata ta riigist välja, võivad sinise kaardi valdaja ja tema perekonnaliige pöörduda Eestisse tagasi. Rahvusvahelise kaitse saajast sinise kaardi valdaja perekonnaliikmele kohaldub välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Punktiga 20 asendatakse normitehnilises märkuses viide nõukogu direktiivile 2009/50/EÜ viitega direktiivile. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse VMS-is kasutusele järgmised direktiivi terminid. 1) Kõrgema tasandi kutseoskused on:  direktiivi I lisas loetletud kutseala puhul teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga, asja- kohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris ja omandatud kutsealale I lisas määratud aja jooksul;  direktiivi I lisas loetlemata kutseala puhul juhul, kui need on ette nähtud liikmesr iigi õiguses või menetlustega, teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab vähemalt viie - aastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsioo niga ja asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris. Praegu on direktiivi I lisa kutsealade loetelus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid ja tippspetsialistid, kelle erialase töö kogemuse kestus sinise kaardi taotlusele eelnenud 8  seitsme aasta jooksul peab olema vähemalt kolm aastat ja kes kuuluvad järgmistesse ISCO- 08 klassifikaatori rühmadesse:  133 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid;  25 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippspetsialistid. 2) Sinise kaardi valdaja on isik, kellele liikmesriik on andnud elamisloa töötamiseks, mille l on märge „EL-i sinine kaart“. 3) Kõrghariduskvalifikatsioon on mis tahes diplom, tunnistus või muu kvalifikatsioo ni- tõend, mille on andnud pädev asutus ja mis tõendab, et isik on edukalt läbinud keskharidus - järgse kõrgharidusprogrammi või samaväärse kolmanda taseme haridusprogrammi, s.o kursuste paketi, mida pakub haridusasutus, mida on selle asukohariik tunnustanud kõrg- haridusasutuse või samaväärset kolmanda taseme haridust andva asutusena, tingimusel, et kvalifikatsiooni omandamiseks vajalik õpe kestab vähemalt kolm aastat ja vastab liikmesriigi õiguse kohaselt vähemalt ISCED 2011 10 6. tasemele või asjakohasel juhul Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku11 6. tasemele. Kõrghariduskvalifikatsiooni tähenduses kasutatakse eelnõus terminit „kõrgharidust tõendav dokument“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on töötatud välja, et viia Eesti õigus direktiiviga kooskõlla. Direktiivi vastavustabel on seletuskirja lisas 2. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2014/66. 6. Seaduse mõjud 6.1. Soodustatakse kolmandate riikide kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajate liikmes- riikidevahelist liikuvust töötamise eesmärgil Direktiivi eesmärk on täiendada kolmandate riikide kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajate Euroopa Liidus töötamise regulatsiooni ja soodustada nende liikmesriikidevahelist liikuvust töötamise eesmärgil. Direktiiviga täpsustatakse ka kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonna ühinemist ja perekonnaliikmete liikumist koos kõrgema kutse- kvalifikatsiooniga töötajaga ühest liikmesriigist teise. 1) Lühendatakse töötamise kestust, mille peab tööandja sinise kaardi andmiseks tagama. Tööandja peab sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist välismaa lasega vähemalt kuue- kuulise, mitte üheaastase kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumise, mille ga väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub võtma välismaa lase vähemalt kuueks kuuks tööle kõrget kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. 2) Pikendatakse sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aega. Edaspidi võib sinise kaardi valdaja olla selle kehtivusajal töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähem kui kaks aastat, ja kuni kuus kuud, kui tal on see olnud vähemalt kaks aastat. 10 UNESCO Statistikainstituut 2012. Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus 2011. 11 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik. – Euroopa Liidu ametlik veebisait. 9 3) Täpsustatakse sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamis e aluseid. 6.1.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: Eesti sinise kaardi taotlejad ja valdajad ning nende perekonnaliikmed. Seisuga 01.05.2023 on kehtivaid siniseid kaarte Eestis töötamiseks 80. Aastatel 2017–2022 on Eesti väljastanud keskmiselt 30 sinist kaarti aastas. Sellega võrreldes anti aastatel 2017–2022 tähtajalisi elamislube aastas keskmiselt 8760, sealhulgas tähtajalisi elamislube töötamiseks keskmiselt 3288, mis sisaldab ka siniseid kaarte. Järelikult on sihtrühm väike. Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Sinise kaardi võib anda välismaalasele üksnes sellisel töökohal töötamiseks, millel nõutakse 1) kõrgemat kutsekvalifikatsiooni, mida kinnitab kõrgharidust tõendav dokument, või 2) töö- kogemust töötamiseks IKT-sektoris juhina või tippspetsialistina. Töökohale asumiseks peab erialase töö kogemus olema viimase seitsme aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Ka kehtiva s õiguses on nähtud ette menetlus, kuidas taotletakse sinist kaarti töötamiseks Eestis kõrge ma kutsekvalifikatsiooniga töötajana. Seetõttu ei mõjuta direktiivi ülevõtmine oluliselt olemas - olevat praktikat ega sinise kaardi taotlejate arvu. Arvestades, et sinise kaardi alusel on võima lik asuda teise liikmesriiki lihtsamalt tööle, võib eeldada, et kõrgema kutsekvalifikatsioo niga töötajad võivad eelistada senise töötamiseks antava elamisloa asemel sinist kaarti ja seetõttu võib sinise kaardi taotlejate arv mõnevõrra siiski suureneda. Sihtrühmale ei too muudatuste rakendamine kaasa kohanemisvajadust, sest enamik VMS-i ülevõetavast regulatsioonist kehtib ka praegu, kuid muudatuste tulemusel muutub see siht - rühmale mõnevõrra soodsamaks. Sihtrühm puutub muudatuste tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva, st ainult juhul, kui nad kavandavad oma elukorralduses midagi muuta, näiteks soovivad liikuda Eestist teise liikmesriiki ja taotleda seal sinist kaarti. Välismaalase le sinise kaardi andmine sõltub sellest, kas tal on töökoha täitmiseks nõutav kõrgem kutse- kvalifikatsioon. Ebasoovitav mõju on ebatõenäoline, kuna kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajad, kes võetakse tööle kõrget kvalifikatsiooni nõudvale töökohale, ei kuulu ebaseadusliku rände riskirühma. Välismaalasele sinise kaardi andmine sõltub sellest, kas tal on töökoha täitmiseks nõutav kõrgem kutsekvalifikatsioon. Seega on mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk väikesed ning mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.1.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: PPA. Siniseid kaarte menetleb hinnanguliselt üks PPA ametnik. Võrdluseks võib tuua, et avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 28 424 teenistujat. 12 Seega on sihtrühm väike. Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Välismaalased on saanud taotleda Eestis sinist kaarti alates 19. juunist 2011. Eelnõuga üle - võetavad muudatused ei mõjuta kehtivat praktikat sedavõrd, et saaks prognoosida sinise kaardi taotlejate arvu suurt kasvu, mis tingiks märgatavalt suurema töökoormuse sinise kaardi taotluste 12 Rahandusministeerium 2022. Avaliku teenistuse aruanne 2021, lk 36. 10 menetlemisel või elamisloaga Eestis elamise ja töötamise järelevalves. Sinise kaardi taotlemine eeldab töölepingut või tööpakkumist Eestis registreeritud tööandjalt, mistõttu ei saa välis - maalased sinist kaarti taotleda ilma konkreetse kutsujata, kes on nõus võtma nad tööle ja maksma neile ettenähtud töötasu. Samuti eeldab VMS muu hulgas, et tööandjal on tegelik majandustegevus ning puuduvad maksuvõlad ja välismaalase töötamise nõuete rikkumised. See võimaldab vältida olukorda, kus välismaalase kutsub Eestisse tööle ettevõtja, kes on rikkunud õigusakte, või olukorda, kus välismaalane jääb Eestisse sissetuleku ja tööta. Aastatel 2017– 2022 on sinist kaarti Eestis taotlenud aastas keskmiselt 30 välismaalast. Sihtrühmale ei too muudatuste rakendamine kaasa olulist kohanemisvajadust. Muudatuste jõustumisel on vaja koolitada menetlejaid VMS-i muudatusi rakendama. Koolitusi tehakse aga PPA-s ka praegu regulaarselt, kuna tegevuskeskkond muutub pidevalt, ja sihtrühma senine toimimine seega võrreldes varasemaga ei muutu. Sihtrühm puutub muudatuste tagajärgedega kokku ebaregulaarselt. Kui muudatused on jõustunud, peavad menetlejad need selgeks tegema ja nendega kohanema, kuid edaspidi kohaldavad nad muudetud sätteid. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus riigiasutuste töökorraldusele on väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Seega on mõju riigiasutuste töökorraldusele ebaoluline. 6.2. Lihtsustatakse sinise kaardi valdajate liikmesriikidevahelist liikuvust Direktiiviga soodustatakse liikmesriikidevahelist: 1) lühiajalist liikuvust – kuni 90 päeva 180 päeva jooksul; 2) pikaajalist liikuvust – välismaalane taotleb teises liikmesriigis sinist kaarti ja liigub sinna elama koos perekonnaliikmetega. Eelnõuga võimaldatakse ühe liikmesriigi sinise kaardi valdajal töötada teises liikmesriigis lühiajaliselt ilma eraldi loata. Kehtiva õiguse järgi tuleb nii Eestis kui ka teistes liikmesriik ides tööle asumiseks taotleda asukohariigist eraldi luba ning ainult teatud kutsealal võib töötada ilma elamisloa või muu analoogse loata, näiteks akrediteeritud ajakirjanikud ja Euroopa Liidu piires lähetatud töötajad. Lühiajalise liikuvuse tähtaeg on kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis sätestatud tähtaegadega, mis on kehtestatud ühe liikmesriigi elamisloa ga välismaalase liikumise kohta teistesse liikmesriikidesse, ainult erisusega, et sinise kaardi valdajal on õigus töötada. Selline lühiajalise liikuvuse võimaldamine annab ettevõtjatele suurema paindlikkuse saata töötaja teise liikmesriiki, näiteks osalema koolitusel või seda läbi viima. Seetõttu annab muudatus ettevõtjatele rohkem paindlikkust töötajate rakendamise l. Euroopa Liidu piires lähetamine ei ole uus teema, kuna jätkuvalt kehtib näiteks Euroopa Liidu piires lähetatud töötajate direktiiv13 , mille kohaselt saab tööandja lähetada oma töötajaid ajutiselt teise liikmesriiki tööle. 6.2.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: Eesti sinise kaardi taotlejad ja valdajad ning nende perekonnaliikmed. Seisuga 01.05.2023 on kehtivaid siniseid kaarte Eestis töötamiseks 80. Aastatel 2017–2022 on Eesti väljastanud keskmiselt 30 sinist kaarti aastas. Sellega võrreldes anti aastatel 2017–2022 tähtajalisi elamislube aastas keskmiselt 8760, sealhulgas tähtajalisi elamislube töötamiseks keskmiselt 3288, mis sisaldab ka siniseid kaarte. Järelikult on sihtrühm väike. Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1–6. 11 Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanikud saavad taotleda sinist kaarti, kui nad vastavad VMS-i nõuetele. Sinise kaardi valdajatel on lisaks töötamisele õigus teha ärireise ja elada erinevates liikmesriikides. Sinise kaardi valdajate lühiajalise liikumise soodustamisega ei kaasne prognoosi kohaselt sinise kaardi taotlejate olulist kasvu. Sinise kaardi taotlemine eeldab ka muudatuste jõustumisel töölepingut või tööpakkumist Eestis registreer itud tööandjalt, mistõttu ei saa välismaalased taotleda sinist kaarti ilma konkreetse kutsujata, kes on nõus võtma nad tööle ja maksma neile ettenähtud töötasu. Samuti eeldab VMS muu hulgas, et tööandjal on tegelik majandustegevus ning puuduvad maksuvõlad ja välismaalase töötamise nõuete rikkumised. See võimaldab vältida olukorda, kus välismaalase kutsub Eestisse tööle ettevõtja, kes on rikkunud õigusakte, või olukorda, kus välismaalane jääb Eestisse sissetulek u ja tööta. Kui kolmanda riigi kodanik on juba teise liikmesriigi sinise kaardi valdaja ja soovib edaspidi töötada Eestis, peab ta samuti täitma sinise kaardi andmise tingimused. Liikmesriigid saavad keelduda sinise kaardi pikendamisest või tunnistada selle kehtetuks, kui sinise kaardi valdaja ei ole täitnud liikuvustingimusi, sealhulgas on väärkasutanud liikuvusõigusi, näiteks:  ei ole pidanud kinni töötamiseks lubatud ajavahemikust;  ei ole esitanud pikaajalise liikuvuse taotlust ettenähtud aja jooksul teises liikmesriigis või  on taotlenud sinist kaarti teises liikmesriigis ja alustanud töötamist lubatust varem, kuigi oli selge, et tingimused ei ole täidetud ja taotlus lükatakse tagasi. Sihtrühmale ei too muudatuste rakendamine kaasa kohanemisvajadust, sest enamik VMS-i ülevõetavast regulatsioonist kehtib ka praegu, kuid muudatuste tulemusel muutub see siht - rühmale mõnevõrra soodsamaks. Sihtrühm puutub muudatuste tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva, st ainult juhul, kui nad kavandavad oma elukorralduses midagi muuta, näiteks soovivad liikuda teise liikmesriiki. Ebasoovitav mõju on ebatõenäoline, kuna kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajad, kes võetakse tööle kõrget kvalifikatsiooni nõudvale töökohale, ei kuulu ebaseadusliku rände riskirühma. Välismaalasele sinise kaardi andmine sõltub sellest, kas tal on töökoha täitmiseks nõutav kõrgem kutsekvalifikatsioon. Lühiajalise liikuvuse korral ei saa sinise kaardi valdajad tegeleda teises liikmesriigis lisatöö või kõrvalise tegevusega teise tööandja juures. See peaks välistama võimaluse, et sinise kaardi valdajad väärkasutavad liikmesriikidevahelis t liikuvust. Seega on mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk väikesed ning mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: PPA. Siniseid kaarte menetleb hinnanguliselt üks PPA ametnik. Võrdluseks võib tuua, et avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 28 424 teenistujat. 14 Seega on sihtrühm väike. Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Välismaalased on saanud taotleda Eestis sinist kaarti alates 19. juunist 2011. Eelnõuga ülevõetavad muudatused ei mõjuta kehtivat praktikat sedavõrd, et saaks prognoosida sinise kaardi taotlejate arvu suurt kasvu, mis tingiks märgatavalt suurema töökoormuse sinise kaardi taotluste menetlemisel või elamisloaga Eestis elamise ja töötamise järelevalves. Sinist kaarti saab taotleda üksnes siis, kui välismaalasel on tööleping või tööpakkumine Eestis registreer itud tööandjalt. Seega saab välismaalane taotleda sinist kaarti üksnes juhul, kui tal on olemas tööandja ehk kutsuja, kes on nõus võtma ta tööle ja maksma talle ettenähtud töötasu. Samuti eeldab VMS muu hulgas, et tööandjal on tegelik majandustegevus ning puuduvad maksuvõlad 14 Rahandusministeerium 2022. Avaliku teenistuse aruanne 2021, lk 36. 12 ja välismaalase töötamise nõuete rikkumised. See võimaldab vältida olukorda, kus välismaa lase kutsub Eestisse tööle ettevõtja, kes on rikkunud õigusakte, või olukorda, kus välismaalane jääb Eestisse sissetuleku ja tööta. Aastatel 2017–2022 on sinist kaarti Eestis taotlenud aastas keskmiselt 30 välismaalast. Sihtrühmale ei too muudatuste rakendamine kaasa olulist kohanemisvajadust. Muudatuste jõustumisel on vaja koolitada menetlejaid muudatusi rakendama. Koolitusi tehakse aga PPA-s juba praegu regulaarselt, kuna tegevuskeskkond muutub pidevalt, ja sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu. Sihtrühm puutub muudatuste tagajärgedega kokku ebaregulaarselt. Kui muudatused on jõustunud, peavad menetlejad need selgeks tegema ja nendega kohanema, kuid edaspidi kohaldavad nad muudetud sätteid. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus riigiasutuse töökorraldusele on väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Seega on mõju riigiasutuste töökorraldusele ebaoluline. 6.3. Pikendatakse vähemalt kaks aastat sinise kaardi alusel töötanud välismaalase lubatud töötuks olemise aega kuni kuue kuuni Kuna edaspidi lubatakse sinise kaardi valdajal, kes on töötanud teises liikmesriigis ja Eestis kokku vähemalt kaks aastat, olla töötu kuni kuus kuud, suurenevad mingil määral riigi kulutused. Kui sinise kaardi valdaja on töötanud alla kahe aasta, jääb lubatud töötuks olemise aeg samale tasemele, mis on kehtivas nõukogu direktiivis 2009/50/EÜ, ehk kuni kolm kuud. Kui kehtiva korra kohaselt võib sinise kaardi valdaja olla ajutiselt töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis eelnõu kohaselt on tal sinise kaardi kehtivusajal lubatud olla ajutiselt töötu kokku kuni kolm kuud. Majanduslik mõju Sihtrühm: töötud Eesti sinise kaardi valdajad ja nende perekonnaliikmed. Seisuga 01.05.2023 on kehtivaid siniseid kaarte Eestis töötamiseks 80. Aastatel 2017–2022 on Eesti andnud keskmiselt 30 sinist kaarti aastas. Töötutoetust maksti Eestis aastatel 2018–2022 keskmiselt 26 818 inimesele aastas.15 Arvestades, et kokku taotleb sinist kaarti aastas keskmiselt 30 inimest ning nendest kõik ei jää Eestis elamise ja viibimise ajal töötuks, on töötutoetuse võimalike saajate arv väike. Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta Sinine kaart antakse töötamiseks Eestis registreeritud ettevõtja juures ja töötasu peab olema tasutud Eestis. See tähendab, et tööandjad maksavad sinise kaardi valdajast töötaja eest sotsiaal- maksu ning töötuks olemise ajal on tal õigus saada tööturuteenuseid ja -toetust Eesti kodanike ja elanikega võrdsetel alustel. Töötutoetust on võimalik taotleda, kui sinise kaardi valdaja on töötanud viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva, ja maksta kuni 270 päeva. See katab ära kogu võimaliku töötuks olemise aja, st kuni kuus kuud, kui sinise kaardi valdaja on töötanud vähemalt kaks aastat. Tähtajaline elamisluba töötamiseks, mis on ka sinine kaart, antakse, et välismaalane saaks töötada Eestis registreeritud tööandja juures. See tähendab, et kui välis - maalane lahkub tööandja juurest, peab ta taotlema töötamiseks uue elamisloa või lahkuma Eestist. Sinise kaardi valdajale pikema töötuks olemise aja võimaldamine annab talle suuremad võimalused leida uus tööandja, kuid toob kaasa ka kulusid, kuna talle tuleb maksta Eestis viibimise ajal töötutoetust ja võimalikke sotsiaaltoetusi. 15 Eesti Töötukassa. Töötutoetuse statistika seisuga 14.06.2023 seisuga. – Eesti avaandmed. 13 Direktiiv ei võimalda sinise kaardi valdajalt nõuda piisavate rahaliste vahendite olemasolu töötuks olemise ajal, mistõttu ei kata kehtiv töötutoetus (327,05 eurot), mida sinise kaardi valdajale tingimustele vastavuse korral makstakse, ilmselt ära igapäevaseid elamise ja elamis - pinna üürimise kulusid. Seetõttu on tõenäoline, et sinise kaardi valdaja võib taotleda teisi toetusi. Samas on kehtestatud nõue maksta sinise kaardi valdajale keskmisest suuremat minimaalset töötasu: 2023. aastal 1,5 keskmist palka ehk vähemalt 2528 eurot. Seetõttu on sinise kaardi valdaja rohkem panustanud sotsiaalsüsteemi ja pikem eelneva töötamise nõue võiks kompenseerida võimalikke kulusid, kui sinise kaardi valdaja jääb töötuks. Töötuks olemise aeg annab sinise kaardi valdajale paindlikumad tingimused leida uus töökoht, kui töötingimused pole täidetud, ja seetõttu vähendab sinise kaardi valdajatest töötajate väär- rakendamise võimalusi. Aastatel 2018–2023 on PPA andmetel tunnistatud ühe sinise kaardi valdaja sinine kaart kehtetuks põhjusel, et ta on olnud pikemalt kui kolm kuud töötu. Kahel juhul on tunnistatud sinine kaart kehtetuks taotleja sooviavalduse alusel. Samuti on kuus sinist kaarti tunnistatud kehtetuks või keeldutud nende pikendamisest põhjusel, et sinise kaardi valdaja ei vasta elamisloa andmise või pikendamise tingimustele. Arvestades sinise kaardi valdajate koguarvu ja võrreldes seda sellega, mitu sinist kaarti on viimasel viiel aastal tunnistatud kehtetuks või mille pikendamisest on keeldutud, on väga väike arv sinise kaardi valdajaid, kes on kasutanud võimalust vahetada tööandjat, ei ole vastanud sinise kaardi tingimustele või on olnud töötud. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning ebasoovitava mõju esinemise risk eba- tõenäoline. Seega on mõju sihtrühmale ebaoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatused toovad kaasa mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi, täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet ning koolitada PPA ametnikke. Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse PPA eelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel tuleb muuta siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrust nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (vt rakendusakti kavand nr 1). Lisaks kehtestatakse eelnõuga volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutava le ministrile õigus määrata määrusega tähtajalise elamisloa valdkonnas teabevahetust korraldav asutus ning kehtestada teabevahetuse kord, ulatus ja tähtajad (vt rakendusakti kavand nr 2). Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna direktiivi artikli 31 lõike 1 kohaselt jõustavad liikmesriigid direktiivi täitmiseks vajalikud õigusaktid 18. novembriks 2023. 14 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumide le ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstus- kojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile ja PPA-le. Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2023. a 15  Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand nr 1 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punkti 1 ja välismaalas e le rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõikes 12 asendatakse sõnad „vähemalt viieaastast erialase töö kogemust“ tekstiosaga „välismaalaste seaduse § 1903 lõikes 12 nimetatud kõrgema tasandi kutseoskusi“; 2) paragrahvi 14 lõikes 13 asendatakse sõna „üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise “; 3) paragrahvi 14 lõikes 13 asendatakse sõnad „üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 1  Rakendusakti kavand nr 2 SISEMINISTER MÄÄRUS Euroopa Liidu liikmesriikidega tähtajalise elamisloa alase teabevahetuse korraldamine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2291 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega teabevahetuse kord kooskõlas järgmiste riigisisesesse õigusesse üle võetud Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.05.2016, lk 21–57); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimus i ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38). § 2. Teabevahetust korraldav asutus Teabevahetust korraldab Politsei- ja Piirivalveamet. § 3. Teabevahetuse korraldamine Politsei- ja Piirivalveamet korraldab teabevahetust Euroopa rändevõrgus tik u teabevahetussüsteemi kaudu. 2. peatükk Ettevõtjasisese üleviimisega seotud teabevahetus § 4. Teabevahetus ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loa kehtetuks tunnistamise korral Kui Eesti tunnistab kehtetuks kolmanda riigi kodanikule antud ettevõtjasiseselt üleviid ud töötaja loa ning kolmanda riigi kodanik viibib teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja töötab seal muus samale ettevõtjale või samasse kontserni kuuluvas üksuses, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet viivitamata teise Euroopa Liidu liikmesriigi ametiasutusi loa kehtetuks tunnistamisest. 2  3. peatükk Teadustegevuse, õpingute, praktika ja vabatahtliku teenistusega seotud teabevahetus § 5. Teabevahetus teadlase lühiajalise liikuvuse korral Kui Eesti on vastu sellele, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva elamisloaga teadlane viibib Eestis ja teeb teadustegevust Eesti teadusasutuses, esitab Politsei- ja Piirivalvea met teisele Euroopa Liidu liikmesriigile vastuväite kirjalikult. 4. peatükk Euroopa Liidu sinise kaardiga seotud teabevahetus § 6. Teabevahetus rahvusvahelise kaitse saaja kohta (1) Kui Eesti annab Euroopa Liidu sinise kaardi teise Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusvahe lise kaitse saajale, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet teist Euroopa Liidu liikmesriiki Euroopa Liidu sinise kaardi andmisest ja palub tal kinnitada, et Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on endiselt rahvusvahelise kaitse saaja. (2) Kui Eesti rahvusvahelise kaitse saaja taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti teises Euroopa Liidu liikmesriigis, vastab Politsei- ja Piirivalveamet lõikes 1 nimetatud kinnituse palvele ühe kuu jooksul selle kättesaamisest. § 7. Teabevahetus pikaajalise liikuvuse korral (1) Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja esitab Eestis Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse ja Eesti keeldub talle selle andmisest, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet teist Euroopa Liidu liikmesriiki oma otsusest kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva pärast taotluse esitamist. (2) Kui lõikes 1 nimetatud taotluses esineb puudusi, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet teist Euroopa Liidu liikmesriiki oma otsusest kirjalikult hiljemalt 30 päeva pärast puuduste kõrvaldamist. (3) Lõikes 1 nimetatud teatises märgitakse, mis välismaalaste seaduse § 124 lõike 2 punktis 1 või 11 sätestatud alusel on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister 3 (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 4  Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu seletuskiri Lisa 2 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Ülevõtmise Sisuliseks rakendamiseks kehtestatav Kommentaarid (EL) 2021/1883 mis käsitleb kolmandate riikide kohustus riigisisene õigusakt kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö ees- märgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38) Artikkel 1 JAH VMS-i § 1905 Reguleerimisese Vastab Artikkel 2 Mõisted 1) „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu JAH 1) VMS-i § 1 lõige 1 ja § 2 kodanik asutamislepingu artikli 20 lõike 1 Vastab tähenduses; 2) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö“ – sellise JAH 2) VMS-i § 1902 , TLS-i § 1 lõiked 1 isiku töö, kes: ja 2, siseministri 26. augusti 2020. a a) on õiguslikust suhtest olenemata asjaomases määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm liikmesriigi tööõiguse alusel või liikmesriigi tava ja tehniline kirjeldus ning elamisloa- kohaselt töötajana kaitstud, et teha kellegi teise jaoks kaardile kantavate andmete loetelu“ või teise isiku juhtimisel tegelikku ja tulemuslikk u § 4 lõike 8 punkt 3. tööd, Vastab b) saab nimetatud töö eest tasu ning c) omab kõrgemat kutsekvalifikatsiooni; 3) „ELi sinine kaart“ – elamisluba, millel on märge JAH 3) VMS-i § 1901 „ELi sinine kaart“ ning mis annab selle valdajale Vastab õiguse elada ja töötada liikmesriigi territooriumil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel; 1 4) „esimene liikmesriik“ – liikmesriik, kes annab EI 4) ja 5) Ei vaja ülevõtmist – esimesena kolmanda riigi kodanikule ELi sinise kirjeldavad sätted. Eesti õigusaktid ei kaardi; erista, kas välismaalane on olnud enne 5) „teine liikmesriik“ – iga liikmesriik, mis ei ole EI tööl teises liikmesriigis. Õigused ja esimene liikmesriik ja kus ELi sinise kaardi valdaja kohustused kehtestatakse sinise kaardi kavatseb kasutada või kasutab õigust liikuvuse le valdajale. käesoleva direktiivi tähenduses; 6) „pereliikmed“ – kolmandate riikide kodanikud, JAH 6) VMS-i §-d 137 ja 150 kes on pereliikmed direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 Vastab lõikes 1 osutatud tähenduses; 7) „kõrgem kutsekvalifikatsioon“ – kvalifikatsioo n, JAH 7) VMS-i § 1903 lõige 1 mida kinnitavad kõrghariduskvalifikatsiooni tõend või kõrgema tasandi kutseoskused; 8) „kõrghariduskvalifikatsioon“ – mis tahes diplom, JAH 8) VMS-i § 1903 lõige 11 tunnistus või muu kvalifikatsioonitõend, mille on andnud pädev asutus ja mis tõendab, et isik on edukalt läbinud keskharidusjär gse kõrgharidusprogrammi või samaväärse kolmanda taseme haridusprogrammi, s.o kursuste paketi, mida pakub asukohariigi poolt kõrgharidusasutuse või samaväärset kolmanda taseme haridust andva asutusena tunnustatav haridusasutus, kui asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks vajalik õpe kestab vähemalt kolm aastat ja vastab liikmesriigi õiguse kohaselt vähemalt ISCED 2011 6. tasemele või asjakohasel juhul Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele; 9) „kõrgema tasandi kutseoskused“ – a) I lisas loetletud kutsealade puhul teadmised, JAH 9) a) VMS-i § 1903 lõige 12 oskused ja pädevused, mida kinnitab erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga ja mis on asjakohane 2 töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris ning mis on omandatud igale asjaomasele I lisas esitatud kutsealale määratud aja jooksul; b) muude kutsealade puhul, juhul kui need on ette EI 9) b) Ei vaja ülevõtmist – sätte alla nähtud liikmesriigi õiguses või liikmesr iigi kuuluvad kutsealad, mis on nähtud ette menetlustega – teadmised, oskused ja pädevused, riigisisese õigusega. mida kinnitab vähemalt viieaastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga ja mis on asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris; 10) „erialane töökogemus“ – tegelik seaduslik EI 10) Ei vaja ülevõtmist – kirjeldav säte, tegutsemine asjaomasel kutsealal; millega ei reguleerita õiguseid ega 11) „reguleeritud kutseala“ – direktiivi 2005/36/EÜ JAH kohustusi. artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud reguleer itud 11) VKTS-i § 3 lõiked 3 ja 4 kutseala; Vastab 12) „reguleerimata kutseala“ – kutseala, mis ei ole JAH 12) Ei vaja ülevõtmist – kirjeldav säte, reguleeritud kutseala; millega ei reguleerita õiguseid ega 13) „tööalane tegevus“ – tööandja ärihuvidega ja EI kohustusi. ELi sinise kaardi valdaja esimeses liikmesriigis 13) Ei vaja ülevõtmist – kirjeldav säte, sõlmitud töölepingu kohaste töökohustuste ga millega ei reguleerita õiguseid ega otseselt seotud ajutine tegevus, mis hõlmab kohustusi. asutusesisestel või -välistel ärikohtumis te l osalemist, konverentsidel või seminaridel osalemist, ärikokkulepetega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimaluste ga tutvumist või koolitusel osalemist; 14) rahvusvaheline kaitse“ – rahvusvaheline kaitse JAH 14) VRKS-i § 4 direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis a määratletud Vastab tähenduses. 3 Artikkel 3 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate JAH VMS-i § 1905 riikide kodanikele, kes taotlevad liikmesr iigi Vastab territooriumile lubamist või on sinna liikmesr iik i lubatud käesoleva direktiivi kohast kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nendele kolmandate riikide kodanikele: a) kes taotlevad rahvusvahelist kaitset ja ootavad EI a) Ei vaja ülevõtmist, kuna punktis otsust oma staatuse kohta või kes on liikmesriigis nimetatud isikutele kohaldub eri- nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ alusel ajutise kaitse regulatsioon. saajad; b) kes taotlevad kaitset kooskõlas liikmesr iigi EI b) Ei vaja ülevõtmist, kuna punktis õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavaga ja nimetatud isikutele kohaldub eri- ootavat otsust oma staatuse kohta või kes on regulatsioon. kooskõlas liikmesriigi õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavaga sellise kaitse saajad; c) kes taotlevad direktiivis (EL) 2016/801 sätestatud EI c) Ei vaja ülevõtmist, kuna punktis tähenduses teadlasena liikmesriigis elamise luba, et nimetatud isikutele kohaldub eri- tegeleda uurimisprojektiga; regulatsioon. d) kellel on liikmesriigis kooskõlas direktiiviga EI d) VMS-i § 1904 , § 181 lõike 1 2003/109/EÜ ELi pikaajalise elaniku staatus ja kes punkt 10 ja § 231 lõige 1 kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis, et osaleda majandustegevuses palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana; e) kes sisenevad liikmesriiki sellisest EI e) Ei vaja ülevõtmist, kuna punktis rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate nimetatud isikutele kohaldub eri- kohustuste alusel, millega hõlbustatakse teatavate regulatsioon. kaubanduse ja investeerimisega seotud füüsiliste isikute riiki sisenemist ning seal ajutist viibimist (v.a kolmandate riikide kodanikud, kes on direktiivi 4 2014/66/EL kohaselt liikmesriigi territooriumile lubatud ettevõtjasiseselt üle viidud töötajatena); f) kelle väljasaatmine on peatatud faktilistel või EI f) VMS-i § 219 lõike 1 punkt 2 õiguslikel põhjustel; Vastab g) kes on hõlmatud direktiiviga 96/71/EÜ sel ajal, EI g) Ei vaja ülevõtmist, kuna punktis kui nad on lähetatud asjaomase liikmesr iigi nimetatud isikutele kohaldub eri- territooriumile, või regulatsioon. h) kes liidu ja selle liikmesriikide ning kolmandate EI h) Ei vaja ülevõtmist, kuna punktis riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel kasutavad nimetatud isikutele kohaldub eri- nende kolmandate riikide kodanikena liidu regulatsioon. kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi. 3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Direktiivis anda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil sätestatud liikuvus teise liikmesr iik i teisi elamislube kui ELi sinine kaart. Sellised kohaldub EL sinise kaardi valdajale. elamisload ei anna käesoleva direktiivi kohast õigust Puudub vajadus dubleerida seadust. elada teistes liikmesriikides. Artikkel 4 1. Käesolev direktiiv ei piira kohaldamast EI Ei ole kohustuslik üle võtta, ei ole soodsamaid sätteid, mis on: plaanis kohaldada soodsamaid sätteid. a) liidu õiguses, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetes kokkulepetes, mis sõlmitakse liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel, ning b) kahe- või mitmepoolsetes kokkulepetes, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust EI Ei ole kohustuslik üle võtta, ei ole võtta vastu või jätta jõusse artikli 8 lõikest 5, artiklist plaanis kohaldada soodsamaid sätteid. 11, artikli 15 lõikest 4, artiklitest 16 ja 17 ning artikli 18 lõikest 4 soodsamaid sätteid. 5 Artikkel 5 1. Seoses käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi JAH kodaniku riiki lubamisega esitab ELi sinise kaardi taotleja: a) asjaomases liikmesriigis kõrget kvalifikatsioo ni a) VMS-i § 1906 nõudva töö tegemiseks vähemalt kuus kuud kehtiva töölepingu või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduva tööpakkumise; b) reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis b) VMS-i § 1903 lõige 3 tõendavad tehtava töö seisukohast asjakohase Vastab kõrgema kutsekvalifikatsiooni olemasolu; c) reguleeritud kutsealade puhul dokumendid, mis c) VMS-i § 1903 lõige 2 tõendavad tema vastavust liikmesriigi õiguses Vastab kehtestatud tingimustele, mida liidu kodanikud peavad töölepingus või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduvas tööpakkumises nimetatud reguleeritud kutsealal tegutsemiseks täitma; d) liikmesriigi õiguse kohase kehtiva d) VMS-i § 25 lõiked 1 ja 2 reisidokumendi ja kui see on nõutav, viisataotluse Vastab või kehtiva viisa või, kui see on kohaldatav, kehtiva elamisloa või kehtiva pikaajalise viisa; e) tõendi selle kohta, et tal on või, kui see on e) VMS-i § 45 liikmesriigi õiguses ette nähtud, ta on taotlenud Vastab ravikindlustust, mis katab kõik asjaomaste liikmesriikide kodanike puhul tavapäraselt kaetud riskid ajavahemikul, mil sellist kindlustuskaitset ja vastavat hüvitiste saamise õigust ei ole ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt. 2. Liikmesriigid nõuavad, et kõik asjaomaste kõrget JAH TLS-i §-d 1–3, 5 ja 6, VMS-i § 10 kvalifikatsiooni nõudvate tegevusvaldkondade suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud, 6 kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohased tingimused on täidetud. 3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ei tohi JAH VMS-i § 1907 lõige 1, Vabariigi töölepingusse või siduvasse tööpakkumisse Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse märgitud kuu- või aastapalgast tulenev aastase nr 10 „Vabariigi Valitsuse regleme nt“ brutopalga summa olla väiksem asjaomases §-d 6–8 liikmesriigis selleks otstarbeks kehtestatud ja Vastab avaldatud palgakünnisest. Liikmesriik kehtestab esimeses lõigus osutatud palgakünnise pärast riigisiseste tavade kohast sotsiaalpartneritega konsulteerimist. See peab olema vähemalt 1,0-kordne, kuid mitte suurem kui 1,6- kordne asjaomase liikmesriigi keskmine aastane brutopalk. 4. Töötamiseks kutsealadel, kus vajadus kolmandate JAH VMS-i § 1907 lõige 2 riikide kodanikest töötajate järele on eriti suur ning Vastab mis kuuluvad ISCO klassifikaatori 1. ja 2. pearühma, võivad liikmesriigid kehtestada erandina lõikest 3 madalama palgakünnise, mis on vähemalt 80 % nimetatud liikmesriigi poolt lõike 3 kohaselt kehtestatud palgakünnisest, tingimusel et madalam palgakünnis ei ole madalam kui nimetatud liikmesriigi 1,0-kordne keskmine aastane brutopalk. 5. Kolmandate riikide kodanike puhul, kes on EI Ei ole kohustuslik üle võtta. omandanud kõrghariduskvalifikatsiooni kuni kolm aastat enne ELi sinise kaardi taotluse esitamist, võivad liikmesriigid kehtestada erandina lõikest 3 madalama palgakünnise, mis on vähemalt 80 % nimetatud liikmesriigi poolt lõike 3 kohaselt kehtestatud palgakünnisest, tingimusel et madalam palgakünnis ei ole madalam kui asjaomase liikmesriigi 1,0-kordne keskmine aastane brutopalk. 7 Kui selle kolmeaastase ajavahemiku jooksul antud ELi sinist kaarti pikendatakse, jätkatakse esimeses lõigus osutatud palgakünnise kohaldamist, kui: a) esialgne kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud, või b) esimese ELi sinise kaardi andmisest on möödunud vähem kui 24 kuud 6. Kui ELi sinise kaardi taotlus puudutab kolmanda riigi kodanikku, kellele sama liikmesriik on kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil andnud riigisisese elamisloa, ei tohi liikmesriik: a) nõuda taotlejalt lõike 1 punktides b või c EI a) Ei vaja ülevõtmist. Eesti ei väljasta sätestatud dokumentide esitamist, kui asjakohast riigisiseseid elamislube, mille kõrgemat kutsekvalifikatsiooni kontrolliti juba taotlemise menetluses kontrollitakse riigisisese elamisloa taotlemise raames; taotleja kutsekvalifikatsiooni. b) nõuda taotlejalt käesoleva artikli lõike 1 punktis e JAH b) VMS-i § 45 lõige 2 sätestatud tõendite esitamist, välja arvatud juhul, kui Vastab taotlus on esitatud seoses töökoha vahetamisega, mis juhul kohaldatakse vastavalt artiklit 15, ning c) kohaldada artikli 7 lõike 2 punkti a, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud seoses töökoha EI c) Ei vaja ülevõtmist. Eesti ei väljasta vahetamisega, mispuhul kohaldatakse vastavalt riigisiseseid elamislube, mille artiklit 15. taotlemise menetluses kontrollitakse taotleja kutsekvalifikatsiooni. 7. Liikmesriigid võivad asjaomaselt kolmanda riigi JAH VMS-i §-d 121 ja 1904 , siseministri 12. kodanikult küsida tema aadressi nende jaanuari 2017. a määruse nr 7 territooriumil. Kui liikmesriigi õigus näeb ette, et „Tähtajalise elamisloa ja selle taotluse esitamise ajal tuleb märkida aadress, aga pikendamise ning pikaajalise elaniku asjaomane kolmanda riigi kodanik veel ei tea oma elamisloa ja selle taastamise taotlemise tulevast aadressi, aktsepteerib liikmesriik ajutist kord ning legaalse sissetuleku määrad“ aadressi. Sel juhul esitab kolmanda riigi kodanik § 49 lõike 1 punkt 12. Vastab 8 oma alalise aadressi hiljemalt siis, kui talle antakse artikli 9 kohaselt ELi sinine kaart. Artikkel 6 JAH VMS-i § 113 lõige 1 Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriigi õigust Vastab otsustada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle. Artikkel 7 1. Liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse JAH tagasi kui: a) artiklit 5 ei täideta, a) VMS-i § 123 punktid 1, 2 ja 4 b) esitatud dokumendid on omandatud pettuse või Vastab kelmusega, need on võltsitud või neid on b) VMS-i § 124 lõike 2 punkt 1 omavoliliselt muudetud; Vastab c) asjaomast kolmanda riigi kodanikku peetakse c) VMS-i § 124 lõike 2 punktid 2–14 ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või Vastab rahvatervisele, või d) tööandja ettevõte asutati või tegutseb peamise d) VMS-i § 180 lõige 11 eesmärgiga hõlbustada kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist. 2. Liikmesriik võib ELi sinise kaardi taotluse tagasi lükata: a) kui liikmesriigi pädevad asutused leiavad pärast JAH a) VMS-i § 1904 ja § 177 lõige 1 tööturu olukorra kontrollimist, näiteks kui esineb Vastab suur tööpuudus, et asjaomast vaba töökohta saab täita riigi või liidu tööjõuga või nende kolmandate riikide kodanikega, kes elavad seaduslikult selles liikmesriigis ning moodustavad liidu või liikmesr iigi õiguse kohaselt juba osa selle tööturust, või ELi pikaajaliste elanikega, kes soovivad asuda elama kõnealusesse liikmesriiki kõrget kvalifikatsioo ni 9 nõudva töö eesmärgil kooskõlas direktiivi 2003/109/EÜ III peatükiga; b) kui tööandja ei ole täitnud oma juriidilis i JAH b) VMS-i § 180 lõike 2 punktid 2 ja 3 kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksude, Vastab töötajate õiguste või töötingimustega; c) kui tööandja tegevus lõpetatakse või on lõpetatud JAH c) VMS-i § 180 lõike 2 punkt 41 riigi maksejõuetusseaduste alusel või kui Vastab majandustegevust ei toimu; d) kui tööandjale on Euroopa Parlamendi ja nõukogu JAH d) VMS-i § 180 lõike 2 punkt 3 direktiivi 2009/52/EÜ artikli 9 kohaselt määratud Vastab karistus ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike töölevõtmise eest või liikmesr iigi õiguse kohaselt deklareerimata töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest, või e) et tagada eetiline värbamine kutsealadel, kus EI e) Ei ole kohustuslik üle võtta. päritoluriikides on puudus kvalifitseer itud töötajatest, sealhulgas kas liidu ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kokkuleppe alusel või liikmesriikide ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kokkuleppe alusel, milles loetletakse sel eesmärgil kutsealad 3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse JAH VMS-i § 12, HMS-i § 3 lõige 2 ja § 6 igas taotluse tagasilükkamise otsuses arvesse Vastab juhtumi konkreetseid asjaolusid ning austatakse proportsionaalsuse põhimõtet. Artikkel 8 1. Liikmesriik tunnistab ELi sinise kaardi kehtetuks või keeldub selle pikendamisest kui: a) ELi sinine kaart või esitatud dokumendid on JAH a) VMS-i § 124 lõike 2 punkt 1 omandatud pettuse või kelmusega, need on võltsitud Vastab või neid on omavoliliselt muudetud; 10 b) asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole enam JAH b) VMS-i § 135 lõike 2 punkt 1 ja kehtivat töölepingut kõrget kvalifikatsioo ni § 179 lõige 1 nõudvaks tööks; Vastab c) asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole enam JAH c) VMS-i § 135 lõike 2 punkt 1 ja artikli 5 lõike 1 punktides b või c osutatud § 179 lõige 1 kvalifikatsiooni, või Vastab d) asjaomase kolmanda riigi kodaniku palk ei vasta JAH d) VMS-i § 135 lõike 2 punkt 1 ja enam vastavalt artikli 5 lõigetes 3, 4 või 5 sätestatud § 1907 palgakünnisele. Vastab 2. Liikmesriik võib tunnistada ELi sinise kaardi kehtetuks või keelduda selle pikendamisest järgmistel juhtudel: a) avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise JAH a) VMS-i § 129 lõiked 1 ja 2, § 124 kaalutlustel; lõike 1 punkt 1, § 125 lõige 1 ning b) tööandja ei ole täitnud oma juriidilisi kohustusi JAH § 131 lõige 1 seoses sotsiaalkindlustuse, maksude, töötajate b) VMS-i § 131 lõige 1 ning § 180 õiguste või töötingimustega, kui see on asjakohane; lõike 2 punktid 2 ja 3 c) ELi sinise kaardi valdajal ei ole piisava lt JAH VMS-i § 19012 lõiked 2 ja 3 c) VMS-i § 131 lõige 1 ja § 180 lõike 2 vahendeid enda ja asjakohasel juhul oma punkt 1 pereliikmete ülalpidamiseks ilma nimetatud liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita; d) kui ELi sinise kaardi valdaja elab nimetatud JAH d) VMS-i § 131 lõige 1 ja VMS-i § 135 liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lõike 1 punkt 4 lubati sinna elama asuda; Vastab e) asjaomastel kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel JAH e) VMS-i § 10, § 124 punkt 7 ja § 131 kutsealadel kohaldatavates õigusaktides sätestatud, lõige 1, KLS-i § 1 kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohased tingimused ei ole enam täidetud; f) ELi sinise kaardi valdaja ei ole täitnud artikli 15 JAH f) VMS-i § 20 ja § 280 punkt 3 lõike 2 punktis a, või artikli 15 lõigetes 3 või 4 sätestatud asjakohaseid menetlusi; 11 g) kui ELi sinise kaardi valdajal ei ole enam kehtivat JAH g) Eestis ei ole kohustust esitada reisidokumenti, eeldusel et liikmesriik oli enne ELi reisidokumenti, kui isik on eelneva lt sinise kaardi kehtetuks tunnistamist määranud tuvastatud. asjaomasele ELi sinise kaardi valdajale kehtiva reisidokumendi hankimiseks ja esitamiseks mõistliku tähtaja, või h) kui EL sinise kaardi valdaja ei täida V peatüki h) VMS-i § 135 lõike 1 punkt 4 kohaseid liikuvustingimusi. Esimese lõike punkti c kohaldamisel hindavad JAH VMS-i § 19012 lõige 3 VMS-i § 9 ja § 117 lõike 1 punkt 3, liikmesriigid nende vahendite piisavust nende laadi SHS-i § 131 ja regulaarsuse kaudu ning võivad seejuures võtta arvesse riigisiseste miinimumpalkade, miinimumsissetulekute või miinimumpensio nide taset ning ELi sinise kaardi valdaja pereliik mete arvu. Sellise hindamise puhul võetakse arvesse pereliikmete panust leibkonna sissetulekusse. 3. Erandina käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu JAH Eestis ei ole teatamiskohus tuse punktist f ei käsitleta artikli 15 lõike 2 punkti a või täitmata jätmine elamisloa kehtetuks artikli 15 lõigete 3 või 4 kohase teatamiskohustuse tunnistamise ega selle pikendamis est täitmata jätmist ELi sinise kaardi kehtetuks keeldumise alus. tunnistamiseks või selle pikendamisest VMS-i § 12 lõige 1, HMS-i § 6 ning keeldumiseks piisava põhjusena, kui ELi sinise § 40 lõiked 1 ja 2 kaardi valdaja tõendab, et teadanne ei jõudnud pädeva asutuseni temast olenemata. 4. Erandina lõike 1 punktidest b ja d võivad JAH VMS-i § 19012 lõige 5 liikmesriigid otsustada ELi sinist kaarti mitte kehtetuks tunnistada või mitte keelduda selle pikendamisest, kui ELi sinise kaardi valdaja ei täida ajutiselt, igal juhul mitte kauem kui 12 kuud haiguse, puude või lapsehoolduspuhkuse tõttu artikli 5 lõike 1 punktis a, artikli 5 lõikes 3 või, kui see on 12 kohaldatav, artikli 5 lõigetes 4 või 5 sätestatud vastuvõtmise kriteeriume. 5. Erandina lõike 1 punktidest b ja d ning lõike 2 JAH VMS-i § 1909 lõiked 1 ja 11 esimese lõigu punktist c ei tunnistata ELi sinist kaarti kehtetuks ega keelduta selle pikendamisest kui ELi sinise kaardi valdaja on töötu, välja arvatud juhul kui: a) ELi sinise kaardi valdaja töötuse koguperiood on pikem kui kolm kuud ja tal on ELi sinine kaart olnud vähem kui kaks aastat, või b) ELi sinise kaardi valdaja töötuse koguperiood on pikem kui kuus kuud ja tal on ELi sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Liikmesriigid võivad enne ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistamist või selle pikendamisest keeldumist lubada pikemate töötusperioodide kumuleerumist. 6. Kui liikmesriik soovib ELi sinise kaardi kehtetuks JAH VMS-i § 19012 lõige 4 tunnistada või selle pikendamisest keelduda vastavalt lõike 2 esimese lõigu punktile b või e, teavitab pädev asutus sellest eelnevalt ELi sinise kaardi valdajat ja annab EL sinise kaardi valdajale mõistliku, vähemalt kolmekuulise tähtaja, et otsida uus töökoht vastavalt artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Töö otsimise periood on vähemalt kuus kuud, kui ELi sinise kaardi valdaja on eelnevalt töötanud vähemalt kaks aastat. 7. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse JAH VMS-i § 12, HMS-i § 3 lõige 2 ja § 6 igas ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistamise või Vastab pikendamisest keeldumise otsuses arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja austatakse proportsionaalsuse põhimõtet. 13 Artikkel 9 1. Kui kolmanda riigi kodanik täidab artiklis 5 JAH VMS-i § 1901 sätestatud kriteeriume ja puuduvad artiklis 7 Kui ei esine keeldumise aluseid ja sätestatud keeldumise põhjused, antakse talle ELi elamisloa saamiseks on kriteeriumid sinine kaart. Kui liikmesriik annab elamislubas id täidetud, antakse elamisluba ja selle ainult oma territooriumil ja kolmanda riigi kodanik taotlemiseks vajalik viisa, kui ei esine täidab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud viisa andmisest keeldumise aluseid. vastuvõtmise tingimusi, annab liikmesr iik kolmandale isikule ELi sinise kaardi taotlemiseks vajaliku viisa. 2. Liikmesriigid kehtestavad ELi sinise kaardi JAH VMS-i § 19011 standardse kehtivusaja, mis peab olema vähemalt 24 Vastab kuud. Kui ELi sinise kaardi valdaja tööleping kehtib sellest lühemat aega, on ELi sinise kaardi kehtivusaeg vähemalt kolm kuud pikem kui töölepingul, kuid mitte enam kui esimeses lauses osutatud standardne kehtivusaeg. Kui ELi sinise kaardi valdaja reisidokumendi kehtivusaeg on lühem kui ELi sinise kaardi kehtivusaeg, mida kohaldatakse esimese või teise lause alusel, kehtib ELi sinine kaart vähemalt reisidokume nd i kehtivusaja lõpuni. 3. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused annavad JAH Siseministri 26. augusti 2020. a ELi sinise kaardi määrusega (EÜ) nr 1030/2002 määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm kehtestatud ühtse vormi alusel. Kooskõlas nimetatud ja tehniline kirjeldus ning elamisloa- määruse lisa punkti a alapunktiga 12 võib liikmesr iik kaardile kantavate andmete loetelu“ märkida ELi sinisele kaardile käesoleva direktiivi § 4 lõike 8 punkt 3 ja lõike 9 punkt 4 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tööturule juurdepääsu Vastab tingimused. Liikmesriik märgib elamisloale loa liigi tähistamiseks mõeldud väljale märke „ELi sinine kaart“. Liikmesriigid võivad esitada ELi sinise kaardi valdaja töösuhte kohta lisateavet paberil või 14 säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga 4 ja selle lisa punkti a alapunktiga 16. 4. Kui liikmesriik annab ELi sinise kaardi kolmanda JAH Siseministri 26. augusti 2020. a riigi kodanikule, kellele ta on andnud rahvusvahe lise määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm kaitse, lisab ta selle kolmanda riigi kodanikule antud ja tehniline kirjeldus ning elamisloa- ELi sinise kaardi märkuste lahtrisse järgmise kaardile kantavate andmete loetelu“ märkuse: „Rahvusvahelise kaitse andis [liikmesr iik] § 4 lõike 13 punkt 1 [kuupäev]“. Kui see liikmesriik võtab ELi sinise Vastab kaardi valdajalt rahvusvahelise kaitse ära, annab ta asjakohasel juhul uue ELi sinise kaardi, kus seda märkust ei ole. 5. Kui liikmesriik annab ELi sinise kaardi kolmanda JAH Siseministri 26. augusti 2020. a riigi kodanikule, kes on saanud rahvusvahe lise määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm kaitse teises liikmesriigis, lisab ELi sinist kaarti ja tehniline kirjeldus ning elamisloa- andev liikmesriik selle kolmanda riigi kodanikule kaardile kantavate andmete loetelu“ antud ELi sinise kaardi märkuste lahtrisse järgmise § 4 lõike 13 punkt 1, VMS-i § 2291 märkuse: „Rahvusvahelise kaitse andis [liikmesr iik] Vastab [kuupäev]“. Enne selle märkuse lisamist teavitab ta märkuses VMS-i § 2291 lõige 2 ja selle alusel nimetatavat liikmesriiki ELi sinise kaardi andmisest antud rakendusakt ja palun sellel liikmesriigil kinnitada, et ELi sinise kaardi valdaja on endiselt rahvusvahelise kaitse saaja. Märkuses nimetatav liikmesriik vastab ühe kuu jooksul teabenõude kättesaamisest. Kui rahvusvaheline kaitse on lõpliku otsusega ära võetud, siis ELi sinist kaarti andev liikmesr iik kõnealust märkust ei lisa. Kui kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide või liikmesriigi õigusega läks vastutus ELi sinise kaardi valdaja rahvusvahelise kaitse eest liikmesriigile üle pärast seda, kui ta andis esimese 15 lõigu kohaselt ELi sinise kaardi, muudab kõnealune liikmesriik vastavalt märkust kolme kuu jooksul pärast vastutuse üleminekut. 6. Kui liikmesriik annab ELi sinise kaardi kõrgema EI Ei ole kohustuslik üle võtta tasandi kutseoskuste alusel I lisas loetlemata kutsealadel, lisab ELi sinist kaarti andev liikmesr iik selle ELi sinise kaardi märkuste lahtrisse järgmise märkuse: „[I lisas loetlemata kutseala]“. 7. ELi sinise kaardi valdajal on selle kehtivusaja JAH VMS-i § 112 jooksul järgmised õigused: a) õigus siseneda ja tagasi pöörduda ELi sinise kaardi andnud liikmesriigi territooriumile ning seal viibida, ning b) käesolevas direktiivis sätestatud õigused. Artikkel 10 1. Liikmesriigid määravad kindlaks, kas ELi sinise JAH VMS-i § 213 lõige 1 kaardi taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik Vastab või tema tööandja. Teise võimalusena võib liikmesriik lubada taotluse esitada emmal-kummal. 2. ELi sinise kaardi taotlus vaadatakse läbi ja seda JAH VMS-i § 215 ja § 216 lõige 11 hinnatakse juhul, kui asjaomane kolmanda riigi Vastab kodanik elab väljaspool selle liikmesr iigi territooriumi, kuhu ta vastuvõtmist taotleb, või juhul, kui ta juba viibib kehtiva elamisloa või pikaajalise viisa valdajana asjaomase liikmesr iigi territooriumil. 3. Kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole JAH VMS-i § 215 ja § 216 lõige 11 kehtivat elamisluba või pikaajalist viisat, kuid ta Vastab viibib liikmesriigi territooriumil seaduslikult, võib liikmesriik kolmanda riigi kodaniku esitatud ELi sinise kaardi taotluse erandina lõikest 2 kooskõlas oma õigusega vastu võtta. 16 Artikkel 11 1. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teevad JAH Siseministri 12. jaanuari 2017. a ELi sinise kaardi taotluse kohta otsuse ja teavitavad määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja sellest taotlejat kirjalikult kooskõlas nimetatud selle pikendamise ning pikaajalise liikmesriigi õiguses sätestatud teavitamiskorra ga. elaniku elamisloa ja selle taastamise Nimetatud otsus tehakse ja sellest teavitatakse niipea taotlemise kord ning legaalse kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast sissetuleku määrad“ § 26 täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Kui tööandja on artikli 13 kohaselt tunnustatud, Artikli lõike 1 teist lõiku ei ole tehakse ELi sinise kaardi taotluse kohta otsus ja kohustuslik üle võtta. teavitatakse sellest niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. 2. Kui taotlusega seoses esitatud dokumendid või JAH Siseministri 12. jaanuari 2017. a teave on ebapiisavad või puudulikud, teavitavad määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja pädevad asutused taotlejat esitamiseks selle pikendamise ning pikaajalise kohustuslikest lisadokumentidest või -teabest ja elaniku elamisloa ja selle taastamise annavad nende esitamiseks mõistliku tähtpäeva. taotlemise kord ning legaalse sisse- Lõikes 1 osutatud tähtaja kulgemine peatatakse tuleku määrad“ § 2 lõiked 3 ja 4 seniks, kuni ametiasutused on saanud vajalikud Vastab lisadokumendid või -teabe. Kui vajalikke lisadokumente või - teavet ei esitata nimetatud tähtpäevaks, võib taotluse tagasi lükata. 3. Kõikidest otsustest, millega ELi sinise kaardi JAH VMS-i § 36, HMS-i §-d 57 ja 87 taotlus lükatakse tagasi, millega ELi sinine kaart Vastab jäetakse pikendamata või tunnistatakse kehtetuks, teatatakse kirjalikult asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja asjakohasel juhul tema tööandjale kirjalikult kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud teatamiskorraga. Teatisesse märgitakse otsuse põhjused, pädev asutus, kellele saab esitada kaebuse, ja edasikaebamise tähtaeg. Liikmesriigid 17 näevad kooskõlas oma õigusega ette tõhusa õiguskaitsevahendi. 4. Enne ELi sinise kaardi aegumist lubatakse JAH Siseministri 12. jaanuari 2017. a taotlejal esitada pikendamistaotlus. Liikmesriigid määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja võivad seada ELi sinise kaardi pikendamise taotluse selle pikendamise ning pikaajalise esitamise tähtajaks mitte rohkem kui 90 päeva enne elaniku elamisloa ja selle taastamise kaardi aegumist. taotlemise kord ning legaalse sisse- tuleku määrad“ § 28 lõige 4 Vastab 5. Kui ELi sinine kaart aegub pikendamismenetluse JAH VMS-i § 43 lõige 4, § 43 lõike 1 ajal, lubab liikmesriik kolmanda riigi kodanikul punkt 8 ja § 130 jääda ELi sinise kaardi valdajana oma territooriumile, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. 6. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa JAH Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti ei kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, anna riigisisest elamisluba kõrget annavad nad ELi sinise kaardi valdajatele kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. samasugused menetluslikud tagatised, nagu on ette nähtud liikmesriigi kehtiva süsteemi kohaselt, kui liikmesriigi süsteemi kohased menetluslik ud tagatised on lõigetes 1–5 sätestatust soodsamad. Artikkel 12 Liikmesriigid võivad küsida tasu maksmist JAH RLS-i § 273 lõige 2 käesoleva direktiivi kohase taotluse menetle mise Vastab eest. Tasu, mida liikmesriik küsib taotluse menetlemise eest, ei tohi olla ebaproportsionaalne ega ülemäärane. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa Artikli teist lõiku ei ole kohustuslik üle kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, ei tohi võtta. Eesti ei anna riigisisest elamis- nõuda, et ELi sinise kaardi taotlejad maksaksid luba kõrget kvalifikatsiooni nõudva kõrgemaid tasusid kui need, mida nõutakse töö eesmärgil. riigisisese elamisloa taotlejatelt 18 Artikkel 13 1. Liikmesriigid võivad kehtestada oma õiguse või EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eestis ei haldustava kohaselt tööandjate tunnustamise korra, ole tööandjate tunnustamise korda. et kohaldada ELi sinise kaardi saamiseks lihtsustatud korda. Kui liikmesriik kehtestab tunnustamise korra, annab ta asjaomastele tööandjatele selget teavet muu hulgas tunnustamise tingimuste ja kriteeriumide, tunnustamise kehtivusaja ning tunnusta mise tingimuste täitmata jätmise tagajärgede (sh võima lik kehtetuks tunnistamine ja pikendamata jätmine) ning kohaldatavate karistuste kohta. Tunnustamise korraga ei tohi kaasneda tööandjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalset halduskoormust ega kulu. 2. Lihtsustatud kord hõlmab taotluste menetle mist EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eestis ei vastavalt artikli 11 lõike 1 teisele lõigule. Taotlejad ole tööandjate tunnustamise korda vabastatakse ühe või mitme artikli 5 lõike 1 reguleeritud. punktides b või e või artikli 5 lõikes 7 osutatud tõendi esitamisest. 3. Liikmesriik võib keelduda tööandja lõike 1 EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eestis ei kohasest tunnustamisest, kui seda tööandjat on ole tööandjate tunnustamise korda karistatud: reguleeritud. a) ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmise eest vastavalt direktiivile 2009/52/EÜ, b) deklareerimata töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest riigisisese õiguse kohaselt, või c) juriidiliste kohustuste täitmata jätmise eest seoses sotsiaalkindlustuse, maksude, töötajate õiguste või töötingimustega. 19 Igas otsuses, millega keeldutakse tööandja tunnustamisest, võetakse arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas karistuse määramisest möödunud aega, ning austatakse proportsionaalsuse põhimõtet. 4. Liikmesriigid võivad keelduda tunnustatud EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eestis ei tööandja staatuse pikendamisest või selle kehtetuks ole tööandjate tunnustamise korda tunnistada, kui tööandja ei ole järginud käesolevas reguleeritud. direktiivis sätestatud kohustusi või kui ta on saanud tunnustuse pettusega. 5. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eestis ei kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil ning ole tööandjate tunnustamise korda nad on kehtestanud tööandjate tunnustamise korra reguleeritud. selliste elamislubade andmise lihtsustamiseks, kohaldavad nad ELi sinise kaardi taotluste puhul samasugust tunnustamise korda, kui selliste lubade andmise kord on lõigetes 1–4 sätestatust soodsam. Artikkel 14 1. Liikmesriigid näevad ette karistused neile JAH VMS-i §-d 300–306 tööandjatele, kes ei ole täitnud käesolevast Vastab direktiivist tulenevaid kohustusi. Need karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 2. Liikmesriigid näevad ette käesoleva direktiivi JAH VMS-i §-d 296–297 võimalikku väärkasutamist takistavad meetmed. Vastab Nende meetmete hulka kuuluvad järelevalve, hindamine ja, kui see on asjakohane, kontrollimine kooskõlas liikmesriigi õiguse või haldustavaga. 20 Artikkel 15 1. ELi sinise kaardi valdajal on juurdepääs kõrget JAH VMS-i § 1901 kvalifikatsiooni nõudvale tööle asjaomases Vastab liikmesriigis vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele. 2. Asjaomase isiku ELi sinise kaardi valdajana JAH VMS-i § 1908 lõiked 1 ja 2 seadusliku töötamise esimesel 12 kuul võivad Vastab liikmesriigid: a) nõuda, et tööandja vahetamisest või muutusest, mis võib mõjutada artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise kriteeriumide täitmist, tuleb liikmesriigi pädevatele asutustele teada anda vastavalt riiklikus õiguses sätestatud korrale ning b) nõuda, et tööandja vahetamisel tuleb kontrollida tööturu olukorda, tingimusel, et liikmesriik teeb sellist kontrolli kooskõlas artikli 7 lõike 2 punktiga a. ELi sinise kaardi valdaja õigus vahetada töökohta Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti ei võidakse peatada kõige rohkem 30 päevaks, kuni kohalda võimalust peatada kuni asjaomane liikmesriik kontrollib, kas artiklis 5 30 päevaks õigus vahetada töökohta. sätestatud vastuvõtmise tingimused on täidetud ning asjaomast vaba ametikohta ei saa täita artikli 7 lõike 2 punktis a loetletud inimesed. Asjaomane liikmesriik võib töökoha vahetamise suhtes vastuväite esitada nimetatud 30 päeva jooksul. 3. Lõikes 2 osutatud esimese 12-kuulise tähtaja JAH VMS-i § 1908 lõige 3 möödumisel võivad liikmesriigid nõuda üksnes Vastab seda, et tööandja vahetamisest või artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise kriteeriumide täitmist mõjutavast muutusest tuleb teada anda riiklik us õiguses sätestatud korras. Selline nõue ei peata ELi 21 sinise kaardi valdaja õigust asuda uuele töökohale ja täita sellekohaseid ülesandeid. 4. Töötuna võib ELi sinise kaardi valdaja otsida tööd JAH VMS-i § 280 punkt 3 ja § 285 lõige 1 ja asuda tööle kooskõlas käesoleva artikliga. ELi sinise kaardi valdaja teatab kooskõlas asjaomase riigisisese menetlusega elukohaliikmesr iigi pädevatele asutustele töötuse algusest ja, kui see on asjakohane, lõpust. 5. Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud JAH VMS-i § 259 lõige 1 ja § 1812 lõige 1 vastuvõtmise tingimuste kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada ELi sinise kaardi valdajatel tegutseda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö kõrval kooskõlas oma õiguses sätestatud tingimustega ka füüsilisest isikust ettevõtjana. See ei mõjuta liikmesriikide pädevust piirata füüsilisest isikust ettevõtja lubatud tegevuse ulatust. Igasugune selline tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana on teisejärguline võrreldes asjaomase isiku kui ELi sinise kaardi valdaja põhitegevusega. 6. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti ei kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, anna riigisisest elamisluba kõrget tagavad nad ELi sinise kaardi valdajatele võima luse kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samadel tingimustel, kui on ette nähtud asjaomase liikmesriigi süsteemi kohaselt. 7. Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud JAH VMS-i § 259 lõige 1 ja § 1812 lõige 1 vastuvõtmise tingimuste kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada ELi sinise kaardi valdajatel tegeleda kooskõlas oma õiguses sätestatud tingimustega muu ametialase tegevusega kui nende põhitegevus ELi sinise kaardi valdajana. 22 8. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid säilitada EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Töö, mida piirangud tööle juurdepääsule vastavalt kehtivale võivad teha üksnes selle liikmesr iigi liikmesriigi või liidu õigusele, tingimusel et selline kodanikud, liidu kodanikud või EMP töö hõlmab vähemalt mõnikord osalemist avaliku kodanikud, on sätestatud eriseadustes. võimu teostamises ja vastutust riigi üldiste huvide Vastab kaitsmise eest või kui sellist tööd võivad teha üksnes selle liikmesriigi kodanikud, liidu kodanikud või EMP kodanikud. 9. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira liidu EI Ei ole kohustuslik üle võtta. kodanike eelistamise põhimõtet, kui see on kohaldatav asjaomaste ühinemisaktide alusel. Artikkel 16 1. ELi sinise kaardi valdajat koheldakse ELi sinise JAH kaardi andnud liikmesriigi kodanikega võrdselt seoses järgnevaga: a) töötamise tingimused, sealhulgas töötaja a) TLS-i §-d 3, 7 ja 28, TTOS-i §-d 12, miinimumvanus ja töötingimused, sealhulgas palk ja 121 , 13, 131 ja 14 töölt vabastamine, tööaeg, puhkus ja riigipühad, Vastab samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; b) õigus ühineda ja liituda töötajate või tööandjate b) AÜS-i § 4 lõige 1 ja § 5 lõige 3 organisatsioonidega või mis tahes Vastab kutseorganisatsioonidega ning olla nende liikmeks, sh kasutada selliste organisatsioonide pakutavaid õigusi ja eeliseid, ilma et see piiraks avalikku korda ja riigi julgeolekut käsitlevate riigisiseste sätete kohaldamist; c) haridus ja kutseõpe; c) HaS-i §-d 4 ja 36, KutÕS-i § 25 d) diplomite, tunnistuste ja muude Vastab kutsekvalifikatsioonide tunnustamine asjaomaste d) VKTS-i §-d 1 ja 2, § 5 lõiked 1 ja 2 riigisiseste menetluste kohaselt; ning §-d 6 ja 17 Vastab 23 e) määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud e) ja f) SHS-i § 5, TTOS-i § 122 , SÜS-i sotsiaalkindlustusliigid, ning § 3, RPKS-i §-d 3–5, TKindlS-i §-d 3, f) üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste 5 ja 6, PHS-i § 1 lõige 3 ning §-d 4 ja saamine ning pakkumine, sh elamispinna saamise 16, VõrdKS-i §-d 1–3, SoVS-i §-d 1 menetlused, samuti tööhõivetalituste pakutavad ja 2 teabe- ja nõustamisteenused. Vastab 2. Lõike 1 punkti c kohaldamisel võib liikmesr iik EI Ei ole kohustuslik üle võtta. piirata võrdset kohtlemist õppe- ja toimetulekutoetuste ning -laenude või kesk-, kõrg- ja kutseharidusega seotud muude toetuste ja laenude puhul. Ülikoolihariduse ja keskharidusjär gse hariduse saamisele võidakse liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldada konkreetseid eeltingimusi. Lõike 1 punkti f kohaldamisel võib liikmesr iik piirata võrdset kohtlemist elamispinna saamise menetluste puhul. See ei piira liidu ja liikmesr iigi õiguse kohast lepinguvabadust. 3. Kolmandasse riiki elama asuvatele ELi sinise JAH RPKS-i § 2, § 4 lõike 1 punkt 3 ning kaardi valdajatele või kaardi surnud valdaja lõiked 11 , 3 ja 4, § 5, § 31 lõige 12 ning ülalpidamisel olnud isikutele, kes elavad kolmandas § 422 riigis ja kelle õigused tulenevad ELi sinise kaardi Vastab valdajast, makstakse vanaduse, invaliidsuse või surma puhul seadusest tulenevaid pensione, mille aluseks on ELi sinise kaardi valdaja varasem töötamine ja mis saadi määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 nimetatud õigusaktide kohaselt, ning seda tehakse samadel tingimustel ja samal määral kui asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, kui sellised kodanikud asuvad elama kolmandasse riiki. 4. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei JAH VMS-i § 1904 piira liikmesriigi õigust tunnistada ELi sinine kaart Vastab 24 kehtetuks või keelduda selle pikendamisest kooskõlas artikliga 8. 5. Käesolevat artiklit ei kohaldata neile ELi sinise EI Ei ole kohustuslik üle võtta. kaardi valdajatele, kellel on liidu õiguse kohaselt asjaomases liikmesriigis vaba liikumise õigus. 6. Käesolevat artiklit kohaldatakse rahvusvahe lise JAH TLS-i § 3, VMS-i § 10 kaitse saajatest ELi sinise kaardi valdajatele ainult Vastab juhul, kui nad elavad liikmesriigis, mis ei ole neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriik. 7. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti ei kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, anna riigisisest elamisluba kõrget annavad nad ELi sinise kaardi valdajatele kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. samasugused võrdse kohtlemise õigused, nagu on ette nähtud riigisisese elamisloa valdajatele, kui sellised võrdse kohtlemise õigused on käesolevas artiklis sätestatust soodsamad. Artikkel 17 VMS-i § 137 lõige 1 ja § 150 lõike 3 1. Direktiivi 2003/86/EÜ kohaldatakse koos JAH punkt 2 käesolevas artiklis sätestatud eranditega. Vastab 2. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 3 lõikest 1 JAH VMS-i § 137 lõige 1 ja § 150 lõike 3 ja artiklist 8 ei seata perekonna taasühine mise punkt 2 eeltingimuseks nõuet, mille kohaselt peab ELi sinise Vastab kaardi valdajal olema mõistlik põhjust eeldada alalise elamisõiguse saamist, tal peab olema vähemalt üks aasta kehtiv elamisluba või ta peab olema riigis elanud teatava minimaalse aja. 3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 1 JAH VMS-i § 1211 kolmandast lõigust ja artikli 7 lõike 2 teisest lõigust Vastab võib neis osutatud integratsioonitingimusi ja - meetmeid kohaldada, kuid üksnes pärast seda, kui asjaomastele isikutele on antud perekonna taasühinemise luba. 25 4. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 JAH Siseministri 12. jaanuari 2017. a esimesest lõigust, kui perekonna taasühine mise määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja tingimused on täidetud ja täielikud taotlused esitati selle pikendamise ning pikaajalise koos, tehakse pereliikmete taotlust käsitlev otsus ja elaniku elamisloa ja selle taastamise teavitatakse sellest ELi sinise kaardi taotlemist taotlemise kord ning legaalse sisse- käsitleva otsusega samal ajal. Kui pereliik med tuleku määrad“ § 26 tulevad ELi sinise kaardi valdaja juurde elama pärast Vastab seda, kui talle on antud kaart, ja kui perekonna taasühinemise tingimused on täidetud, tehakse otsus ja teavitatakse sellest niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Käesoleva direktiivi artikli 11 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt. 5. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 lõigetest JAH VMS-i § 143 lõige 3 ja § 155 2 ja 3 on pereliikmete elamislubade kehtivusae g Vastab sama pikk kui ELi sinisel kaardil, kui nende reisidokumentide kehtivusaeg seda võimaldab. 6. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 14 JAH VMS-i § 259 lõige 1 lõikest 2 ei kohalda liikmesriigid tööturule Vastab juurdepääsul pereliikmetele mingeid ajalisi piiranguid. Erandina kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 1 punktist b ja ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 8 osutatud piiranguid, on pereliikmetel juurdepääs mis tahes tööle ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise le asjaomases liikmesriigis kooskõlas liikmesr iigi õiguse alusel kohaldatavate nõuetega. 7. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 15 EI Ei ole vaja üle võtta. Eestis ei ole lõikest 1 liidetakse sõltumatu elamisloa saamiseks kehtestatud elamisloa saamiseks ajalist vajaliku elamisperioodi kestuse arvutamise l piirangut. Kui isik vastab elamis loa erinevates liikmesriikides elatud aeg. Liikmesr iik saamise tingimustele, saab ta võib nõuda, et isik oleks vahetult enne asjaomase elamisloa. 26 taotluse esitamist elanud kaks aastat seaduslikult ja pidevalt selle liikmesriigi territooriumil, kus taotlus sõltumatu elamisloa saamiseks esitatakse. 8. Käesolevat artiklit ei kohaldata ELi sinise kaardi EI Euroopa Liidu kodaniku pereliik me le valdajate pereliikmetele, kellel on liidu õiguse kohaldub ELKS-i § 1 lõige 1. kohaselt asjaomases liikmesriigis vaba liikumise õigus. 9. Käesolevat artiklit kohaldatakse rahvusvahe lise JAH VMS-i § 1 lõige 3, § 137 lõige 1 ja kaitse saajatest ELi sinise kaardi valdajate § 150 lõige 1 pereliikmetele ainult siis, kui need ELi sinise kaardi valdajad asuvad elama liikmesriiki, mis ei ole neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriik. 10. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti ei kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, anna riigisisest elamisluba kõrget annavad nad ELi sinise kaardi valdajatele ja nende kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. pereliikmetele samasugused õigused, nagu on ette nähtud riigisisese elamisloa valdajatele ja nende pereliikmetele, kui sellised õigused on käesolevas artiklis sätestatust soodsamad. Artikkel 18 1. Direktiivi 2003/109/EÜ kohaldatakse koos JAH VMS-i §-d 230–251 käesolevas artiklis sätestatud eranditega. Vastab 2. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 JAH VMS-i § 232 lõige 21 ja § 233 lõikest 1 võib ELi sinise kaardi valdaja, kes on Vastab kasutanud käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud võimalust, liita elamise kestust käsitleva nõude täitmiseks eri liikmesriikides elatud aja, tingimuse l et EL sinise kaardi valdaja on kokku: Eesti ei anna riigisisest elamis luba kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. 27 a) elanud liikmesriikide territooriumil seaduslikult ja pidevalt nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõikes 1 ettenähtud arvu aastaid ELi sinise kaardi valdajana, kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks antud riigisisese elamisloa valdajana, või asjakohasel juhul üliõpilase või teadlase elamis loa valdajana kooskõlas direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 teise lõiguga, või rahvusvahelise kaitse saajana; ning b) elanud vahetult enne asjaomase taotluse esitamist ELi sinise kaardi valdajana kaks aastat seaduslikult ja pidevalt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta ELi pikaajalise elaniku staatuse saamise taotluse esitab. 3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud JAH VMS-i § 233 lõige 11 seadusliku ja pideva liidus elamise kestuse Vastab arvutamisel ning erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei katkesta seadusliku ja pideva liidus elamise kestust asjaomaste liikmesriikide territooriumilt ära oldud aeg, mis on lühem kui 12 järjestikust kuud ning selle ajavahemiku jooksul kokku ei ületa 18 kuud. 4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 JAH VMS-i § 241 lõike 2 punktid 5 ja 6 punktist c pikendavad liikmesriigid 24 järjestikuse Vastab kuuni aega, mille jooksul võib liidu territooriumilt ära olla ELi pikaajaline elanik, kellel on käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajaline elamisluba, ja tema pereliikmed, kes on saanud ELi pikaajalise elaniku staatuse. 5. Artikli 16 lõike 1 punkti f, artikli 16 lõiget 3, JAH Siseministri 26. augusti 2020. a artiklit 20 ning asjakohasel juhul artikleid 17 ja 22 määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm 28 kohaldatakse artikli 19 lõikes 2 nimetatud ja tehniline kirjeldus ning elamisloa- märkusega pikaajalise elamisloa valdajatele. kaardile kantavate andmete loetelu“ § 4 lõike 13 punkt 4 Vastab 6. Kui ELi pikaajalisel elanikul on käesoleva JAH VMS-i § 115 punkt 131 VMS-i § 181 lõike 1 punkt 10 direktiivi artikli 19 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajaline elamisluba ja ta kasutab direktiivi 2003/109/EÜ III peatüki kohast õigust asuda elama teise liikmesriiki, ei kohaldata nimetatud direktiivi artikli 14 lõikeid 3 ja 4. Teine liikmesriik võib kohaldada käesoleva direktiivi artikli 21 lõike 8 kohaseid meetmeid. Artikkel 19 VMS-i § 230, siseministri 26. augusti 1. Liikmesriik annab ELi sinise kaardi valdajatele, JAH 2020. a määruse nr 33 „Elamisloa- kes täidavad käesoleva direktiivi artiklis 18 kaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning sätestatud ELi pikaajalise elaniku staatuse elamisloakaardile kantavate andmete omandamise tingimusi, elamisloa vastavalt loetelu“ § 1 lõige 2 määrusele (EÜ) nr 1030/2002. Vastab 2. Lõikes 1 nimetatud elamisloa märkuste lahtrisse JAH Siseministri 26. augusti 2020. a märgib liikmesriik „Endine ELi sinise kaardi määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm valdaja“. ja tehniline kirjeldus ning elamisloa- kaardile kantavate andmete loetelu“ § 4 lõike 13 punkt 4 Vastab Artikkel 20 1. Kui kolmanda riigi kodanik, kellel on Schengeni JAH VMS-i § 105 lõige 5 acquis’d täiel määral kohaldava liikmesriigi antud kehtiv ELi sinine kaart, siseneb ühte või mitmesse teise liikmesriiki ja viibib seal tööalase tegevuse eesmärgil 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, ei nõua teine liikmesr iik 29 sellise tegevuse jaoks muud luba kui ELi sinine kaart. 2. Kolmanda riigi kodanik, kellel on Schengeni JAH VMS-i § 43 lõike 1 punkt 11 ja § 44 acquis’d täiel määral mitte kohaldava liikmesr iigi lõige 35 antud kehtiv ELi sinine kaart, võib ELi sinise kaardi ja kehtiva reisidokumendi alusel siseneda ühte või mitmesse teise liikmesriiki ja viibida seal tööalase tegevuse eesmärgil 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kui ELi sinise kaardi valdaja ületab sellist sisepiiri, kus kontrolli ei ole veel kaotatud, teise liikmesriiki, kes kohaldab Schengeni acquis’d täiel määral, võib teine liikmesriik nõuda ELi sinise kaardi valdajalt tõendeid, et ta soovib selles liikmesriigis viibida tööalase tegevuse eesmärgil. Teine liikmesriik ei nõua tööalase tegevuse jaoks muud luba kui ELi sinine kaart. Artikkel 21 1. Kui kolmanda riigi kodanik on ELi sinise kaardi JAH VMS-i § 1901 valdajana elanud esimeses liikmesriigis seaduslikult Vastab 12 kuud, võib ta käesolevas artiklis sätestatud tingimustel siseneda kõrget kvalifikatsioo ni nõudvaks tööks ELi sinise kaardi ja kehtiva reisidokumendi alusel teise liikmesriiki, seal elada ja töötada. 2. Kui ELi sinise kaardi on andnud liikmesriik, kes EI Ei vaja ülevõtmist. Kohaldub piiri- ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, ning ELi eeskiri, mille kohaselt nõutakse reisi- sinise kaardi valdaja ületab pikaajalise liikuvuse dokumenti, riigis seadusliku viibimise raames sellist sisepiiri, kus kontrolli ei ole veel alust tõendavat dokumenti ja riigis kaotatud, teise liikmesriiki, kes kohaldab Schengeni viibimise eesmärki tõendavat acquis’d täiel määral, võib nimetatud teine dokumenti. liikmesriik nõuda, et ELi sinise kaardi valdaja esitaks esimeses liikmesriigis antud kehtiva ELi 30 sinise kaardi ning vähemalt kuuekuulise töölepingu või vähemalt kuueks kuuks tehtud siduva tööpakkumise kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks teises liikmesriigis. 3. ELi sinise kaardi taotlus esitatakse niipea kui VMS-i § 1905 lõige 2 VMS-i § 216 lõike 11 punkt 1 võimalik ja hiljemalt üks kuu pärast ELi sinise kaardi valdaja sisenemist teise liikmesr iigi territooriumile selle liikmesriigi pädevale asutusele. Sellele taotlusele lisatakse kõik dokumendid, mis tõendavad lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist teises liikmesriigis. Liikmesriik määrab kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Teise võimalusena võib liikmesr iik lubada, et taotluse esitab emb-kumb. ELi sinise kaardi valdaja võib teises liikmesriigis alustada tööd hiljemalt 30 päeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Taotluse võib teise liikmesriigi pädevatele asutustele esitada sel ajal, kui ELi sinise kaardi valdaja elab veel esimese liikmesriigi territooriumil. 4. Lõikes 3 osutatud taotlusega koos esitab taotleja JAH alljärgneva: a) esimese liikmesriigi antud kehtiv ELi sinine kaart; a) siseministri 12. jaanuari 2017. a b) vähemalt kuuekuuline kehtiv tööleping või määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja liikmesriigi õiguses ette nähtud siduv tööpakkumine b) VMS-i § 1906 selle pikendamise ning pikaajalise vähemalt kuueks kuuks kõrget kvalifikatsioo ni elaniku elamisloa ja selle taastamise nõudva töö tegemiseks teises liikmesriigis; taotlemise kord ning legaalse sisse- c) reguleeritud kutsealade puhul dokumendid, mis tuleku määrad“ § 8 lõige 7 tõendavad tema vastavust liikmesriigi õiguses kehtestatud tingimustele, mida liidu kodanikud c) VMS-i 1903 lõiked 2 ja 3 peavad töölepingus või liikmesriigi õiguses ette 31 nähtud siduvas tööpakkumises nimetatud reguleeritud kutsealal tegutsemiseks täitma; d) liikmesriigi õiguses kindlaks määratud kehtiv reisidokument, ning d) VMS-i § 25 lõiked 1 ja 2 e) tõend selle kohta, et artikli 5 lõike 3 või, kui see on asjakohane, artikli 5 lõigete 4 või 5 kohaldamise l e) VMS-i § 1907 on täidetud teises liikmesriigis kehtestatud palgakünnise nõue. Esimese lõigu punkti c osas koheldakse ELi sinise kaardi valdajaid teises liikmesriigis ELi sinise kaardi VKTS-i § 2 ja § 5 lõige 2 taotlemisel liidu kodanikega võrdselt seoses Vastab kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega vastavalt kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele; Reguleerimata kutsealade puhul, kui esimene liikmesriik on andnud ELi sinise kaardi kõrgema EI Ei vaja ülevõtmist. Eesti riigisisese tasandi kutseoskuste alusel I lisas loetlemata õigusega ei ole kõrgema tasandi kutsealade jaoks, võidakse taotlejalt nõuda nende kutseoskusi nõudvaid kutsealasid ette dokumentide esitamist, mis tõendavad tehtava tööga nähtud. seotud kõrgema kutsekvalifikatsiooni olemasolu, nagu on ette nähtud teise liikmesriigi õiguses. 5. Lõikes 3 osutatud taotluse puhul võib asjaomane liikmesriik nõuda, et taotleja esitaks: a) reguleerimata kutsealade puhul, kui ELi sinise EI a) Ei ole kohustuslik üle võtta. kaardi valdaja on töötanud esimeses liikmesriigis vähem kui kaks aastat, need dokumendid, mis tõendavad tehtava tööga seotud kõrgema kutsekvalifikatsiooni olemasolu, nagu on ette nähtud liikmesriigi õiguses; b) tõendid selle kohta, et tal on või, kui see on JAH b) VMS-i § 45 liikmesriigi õiguses ette nähtud, ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik asjaomaste liikmesriikide kodanike puhul tavapäraselt kaetud 32 riskid ajavahemikul, mil sellist kindlustuskaitset või vastavat hüvitiste saamise õigust ei ole ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt. 6. Teine liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse JAH tagasi, kui: a) lõike 4 nõuded ei ole täidetud; a) VMS-i § 123 punkt 2 b) esitatud dokumendid on omandatud pettuse või Vastab kelmusega, võltsitud või neid on omavolilise lt b) VMS-i § 124 lõike 2 punkt 1 muudetud; Vastab c) töötamine ei ole kooskõlas artikli 5 lõikes 2 c) VMS-i § 1907 , KLS-i § 1 osutatud kohaldatavates õigusaktides sätestatud, Vastab kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohaste tingimustega või d) kui ELi sinise kaardi valdaja ohustab avalikku d) VMS-i § 124 lõike 2 punkt 11 korda, riigi julgeolekut või rahvatervist. Vastab 7. Pikaajalise liikuvusega seotud taotlusmenetluse ga JAH VMS-i §-d 12 ja 36, HMS-i § 3 lõige 2 seoses kohaldatakse vastavalt artikli 11 lõigetes 2 ja ja § 6, siseministri 12. jaanuari 2017. a 3 sätestatud menetluslikke tagatisi. Ilma et see määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, selle pikendamise ning pikaajalise võetakse pikaajalise liikuvuse taotluse elaniku elamisloa ja selle taastamise tagasilükkamise otsuses arvesse juhtumi taotlemise kord ning legaalse sisse- konkreetseid asjaolusid ja proportsionaals use tuleku määrad“ § 2 lõiked 3 ja 4 põhimõtet. 8. Teine liikmesriik võib artikli 7 lõike 2 punkti a JAH VMS-i § 181 ja § 123 punkt 2 kohaselt tehtud kontrolli tulemuste põhjal ELi sinise Vastab kaardi taotluse tagasi lükata ainult juhul, kui kõnealune liikmesriik teeb selliseid kontrolle siis, kui ta on esimene liikmesriik. 9. Teine liikmesriik võtab vastu ühe järgmistest ELi JAH sinise kaardi taotlust käsitlevatest otsustest: a) anda ELi sinine kaart ja lubada kolmanda riigi a) VMS-i § 116 kodanikul elada oma territooriumil kõrget Vastab 33 kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, kui käesolevas artiklis sätestatud liikuvustingimused on täidetud, või b) lükata taotlus tagasi ning kohustada liikmesr iigi b) VMS-i § 123 punkt 2 õiguses sätestatud korra alusel taotlejat ja tema Vastab pereliikmeid lahkuma liikmesriigi territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud liikuvuse tingimused ei ole täidetud. Erandina artikli 11 lõikest 1 teavitab teine VMS-i § 2291 lõike 2 alusel antud liikmesriik taotlejat ja esimest liikmesriiki kirjalik ult rakendusakt oma otsusest niipea kui võimalik, kuid mitte hilje m kui 30 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Taotluse keerukusega seotud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik teises lõigus osutatud tähtaega pikendada kõige rohkem 30 päeva võrra. Sellisel juhul teavitatakse taotlejat pikendamisest mitte hiljem kui 30 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Esimesele liikmesriigile suunatud teatises täpsustab teine liikmesriik kõik lõike 6 punktides b ja d osutatud taotluse tagasilükkamise alused. 10. Kui esimese liikmesriigi antud ELi sinise kaardi JAH VMS-i § 19013 kehtivus lõpeb menetluse ajal võib teine liikmesr iik Vastab anda riigisisese ajutise elamisloa või samaväärse loa, mille alusel võib taotleja jätkuvalt viibida seaduslikult liikmesriigi territooriumil, kuni pädev asutus on taotluse kohta otsuse langetanud. 11. Alates teisest korrast, kui ELi sinise kaardi EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti valdaja ja asjakohasel juhul tema pereliik med riigisiseses õiguses ei tehta vahet kasutavad võimalust asuda elama käesoleva artikli ja esimesel ja teisel liikmesriigil. Oluline artikli 22 kohaselt muusse liikmesriiki, mõistetakse on sellel vahet teha direktiivis. 34 „esimese liikmesriigi“ all liikmesriiki, millest asjaomane isik lahkub, ning „teise liikmesriigi“ all mõistetakse liikmesriiki, kus ta elamise õigust taotleb. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib ELi sinise kaardi valdaja asuda elama teist korda järgmisse liikmesriiki pärast seda, kui ta on elanud esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi valdajana seaduslikult kuus kuud. Artikkel 22 1. Kui ELi sinise kaardi valdaja asub vastavalt JAH VMS-i § 137 lõige 1 ja § 150 lõige 1 artiklile 21 elama teise liikmesriiki ning kui EL Vastab sinise kaardi valdaja perekond oli esimeses liikmesriigis juba loodud, on ELi sinise kaardi valdaja pereliikmetel õigus temaga kaasa minna või temaga ühineda. Direktiivi 2003/86/EÜ ja käesoleva direktiivi artiklit 17 kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud juhtudel, kui käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud eranditest ei tulene teisiti. Kui perekonda ei olnud esimeses liikmesriigis veel loodud, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklit 17. 2. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 JAH VMS-i § 43 lõike 1 punkt 6 ja § 44 lõikest 1, antakse ELi sinise kaardi valdaja lõige 3 pereliikmetele õigus siseneda teise liikmesriiki ja seal elada, kui nad on esimeses liikmesriigis hankinud endale kehtivad ELi sinise kaardi valdaja pereliikme elamisload. Kui pereliikme elamisloa on andnud liikmesriik, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, ning ELi sinise kaardi valdaja pereliikmed ületavad temaga teise liikmesriiki, kes kohaldab Schengeni acquis’d täiel määral, elama asumise eesmärgil sisepiiri, kus 35 kontrolli ei ole veel kaotatud, võib nimetatud teine liikmesriik nõuda, et pereliikmed esitaksid oma elamisload, mille nad said ELi sinise kaardi valdaja pereliikmetena esimesest liikmesriigist. 3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõikest 3, JAH VMS-i § 216 lõige 11 ning §-d 1491 ja mitte hiljem kui üks kuu pärast teise liikmesr iigi 1611 territooriumile sisenemist esitavad asjaomased pereliikmed või ELi sinise kaardi valdaja kooskõlas liikmesriigi õigusega asjaomase liikmesr iigi pädevatele asutustele taotluse saada pereliik me elamisluba. Kui pereliikmele esimeses liikmesriigis antud elamisloa kehtivus selle menetluse ajal lõpeb või ei anna enam selle valdajale õigust elada seaduslikult teise liikmesriigi territooriumil, lubab teine liikmesriik pereliikmel jääda oma territooriumile nii kauaks, kuni teise liikmesriigi pädevad asutused on teinud taotluse kohta otsuse, andes vajaduse korral liikmesriigi ajutise elamisloa või samaväärse loa. 4. Erandina 2003/86/EÜ artikli 5 lõikest 2 ja artikli 7 JAH VMS-i § 25 lõiked 1 ja 2, § 45 ning lõikest 1 võib teine liikmesriik asjaomastelt § 117 lõike 1 punkt 2, siseministr i pereliikmetelt nõuda koos elamisloa taotluse 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 esitamisega: „Tähtajalise elamisloa ja selle a) esimese liikmesriigi antud elamisluba ja kehtivat pikendamise ning pikaajalise elaniku reisidokumenti või nende kinnitatud koopiaid; elamisloa ja selle taastamise taotlemise b) tõendeid, et nad elasid esimeses liikmesriigis ELi kord ning legaalse sissetuleku määrad“ sinise kaardi valdaja pereliikmetena; § 8 lõige 7 c) direktiivi 2003/86/EÜ artikli 7 lõike 1 punktis b Vastab osutatud dokumentaalsed tõendeid. 5. Kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on JAH Siseministri 12. jaanuari 2017. a täidetud ja taotlused esitati üheaegselt, annab teine määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise 36 liikmesriik pereliikmete elamisload samal ajal koos elaniku elamisloa ja selle taastamise ELi sinise kaardiga. taotlemise kord ning legaalse sisse- Erandina käesoleva direktiivi artikli 17 lõikest 4, kui tuleku määrad“ § 26 käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud Vastab ja kui pereliikmed tulevad ELi sinise kaardi valdaja juurde elama pärast seda, kui talle on antud ELi sinine kaart, antakse pereliikmetele elamis load hiljemalt 30 päeva möödumisel täieliku taotluse esitamise kuupäevast. Taotluse keerukusega seotud nõuetekohase lt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik pikendada teises lõigus osutatud tähtaega kõige rohkem 30 päeva võrra. 6. Käesolevat artiklit kohaldatakse nendele JAH VMS-i § 137 lõige 1 ja § 150 lõige 1 rahvusvahelise kaitse saajatest ELi sinise kaardi Vastab valdajate pereliikmetele ainult siis, kui need ELi sinise kaardi valdajad asuvad elama liikmesriiki, mis ei ole neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesr iik. 7. Käesolevat artiklit ei kohaldata nendele ELi sinise JAH VMS-i § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 2 lõige 1 kaardi valdajate pereliikmetele, kellel on liidu Vastab õiguse kohaselt teises liikmesriigis vaba liikumise õigus. Artikkel 23 1. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punkti a ja JAH VMS-i § 19010 artikli 8 lõike 2 punkti a kohaldamist, kui ELi sinise kaardi valdaja asub artikli 21 kohaselt elama teise liikmesriiki, ei tunnista esimene liikmesriik tema ELi sinist kaarti kehtetuks enne, kui teine liikmesr iik on teinud otsuse pikaajalise liikuvuse taotluse kohta. 2. Kui teine liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi JAH VMS-i § 2292 lõige 2 taotluse tagasi kooskõlas artikli 21 lõike 9 punktiga b, lubab esimene liikmesriik ELi sinise 37 kaardi valdajal ja asjakohasel juhul tema pereliikmetel teise liikmesriigi nõudmisel ilma formaalsusteta ja viivitamata riiki tagasi pöörduda. See kehtib ka siis, kui esimese liikmesriigi antud ELi sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või kui kaart on taotluse läbivaatamise ajal kehtetuks tunnistatud. 3. Vastutus ELi sinise kaardi valdaja ja tema JAH VMS-i § 291 lõige 2 pereliikmete lõikes 2 osutatud tagasipöördumise ga Vastab seotud kulude eest võidakse panna ELi sinise kaardi valdajale või tema tööandjale teises liikmesriigis. 4. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikliga 14 ette EI VMS-i §-d 300–306 näha karistused ELi sinise kaardi valdaja tööandjale, Vastab kui see tööandja vastutab käesolevas peatükis sätestatud liikuvustingimuste rikkumise eest. 5. Kui liikmesriik tunnistab kehtetuks või jätab JAH VMS-i § 2291 lõige 2 ja selle alusel pikendamata artikli 9 lõikes 5 osutatud märkusega antud rakendusakt, VMS-i § 2292 ELi sinise kaardi ja otsustab kolmanda riigi lõige 3 kodaniku riigist välja saata, küsib ta märkuses märgitud liikmesriigilt, kas asjaomane isik on seal endiselt rahvusvahelise kaitse saaja. Nimetatud märkuses märgitud liikmesriik vastab ühe kuu jooksul teabenõude kättesaamisest. Kui kolmanda riigi kodanik on märkuses märgitud liikmesriigis endiselt rahvusvahelise kaitse saaja, saadetakse ta välja sellesse liikmesriiki ning see liikmesriik lubab sellel isikul ja tema pereliikme te l kohe formaalsusteta tagasi pöörduda, ilma et see piiraks asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse ja perekonna ühtsuse põhimõtte kohaldamist. Kui kolmanda riigi kodanik vastab direktiivi VSS-i § 17 lõige 1 2011/95/EL artikli 21 lõikes 2 kindlaks määratud Vastab tingimustele, jääb tema väljasaatmise otsuse teinud 38 liikmesriigile erandina käesoleva lõike teisest lõigust õigus saata asjaomane kolmanda riigi kodanik kooskõlas selle liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega riiki, mis ei ole talle rahvusvahe lise kaitse andnud liikmesriik. 6. Kui ELi sinise kaardi valdaja või tema pereliige JAH RiPS-i § 1 lõige 2 ületab Schengeni acquis’d täiel määral kohaldava Euroopa Parlamendi ja nõukogu liikmesriigi välispiiri, teeb see liikmesriik vastavalt 9. märtsi 2016. aasta määrus määrusele (EL) 2016/399 otsingu Schengeni (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle infosüsteemis. Liikmesriik keelab siseneda isikute l, piiri liikumist reguleerivaid liidu kelle kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud eeskirju (Schengeni piirieeskir jad) hoiatusteade riiki sisenemise ja seal viibimise (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52) keelamise eesmärgil. artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt 1 ja lõike 3 punkti a alapunkti i alapunkt 1 Vastab Artikkel 24 1. Liikmesriigid teevad EL sinise kaardi taotlejatele JAH HMS-i § 7 lõiked 1 ja 2 ning § 57 hõlpsasti kättesaadavaks teabe kõigi taotluse lõige 1, RTS-i § 1 lõige 1, AvTS-i § 9 esitamiseks vajalike dokumentaalsete tõendite kohta Vastab ning samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sh nende õiguste, kohustuste ja menetluslike tagatiste kohta. See teave hõlmab asjaomases liikmesriigis artikli 5 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt kehtestatud palgakünniseid ning kohaldatavaid tasusid. Samuti sisaldab see teave järgmist: a) artikli 20 kohane tööalane tegevus, millega teises liikmesriigis antud ELi sinise kaardi valdaja võib asjaomase liikmesriigi territooriumil tegeleda ning 39 b) artiklite 21 ja 22 kohased teises liikmesriigis ELi sinise kaardi ja pereliikmete elamislubade taotlemise menetlused. Kui liikmesriik otsustab kehtestada kooskõlas artikliga 6 seadusandlikke või reguleeriva id meetmeid või kasutada artikli 7 lõike 2 punktis a ette nähtud võimalust, teavitavad nad sellekohasest otsusest samal viisil. Artikli 7 lõike 2 punkti a kohases teabes tööturu olukorra kontrolli kohta tuleks asjakohasel juhul täpsustada asjaomased sektorid, kutsealad ja piirkonnad. 2. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamis loa EI Ei ole kohustuslik üle võtta. Eesti ei kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, anna riigisisest elamisluba kõrget tagavad nad, et ELi sinist kaarti käsitleva teave oleks kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. kättesaadav samaväärselt riigisiseseid elamislubas id käsitleva teabe kättesaadavusega. 3. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähemalt kord EI Sättes on reguleeritud liikmesriigi ja aastas ja pärast iga teabemuudatust järgmise teabe: Euroopa Komisjoni vahelist suhtlust a) tegur, mida nad on otsustanud artikli 5 lõike 3 või ning seda ei ole vaja riigisisesesse kui see on kohaldatav, artikli 5 lõigete 4 või 5 õigusesse üle võtta. kohaselt, aastapalga künnise määramiseks kasutada ning sellest tulenevad arvväärtused; b) kutsealade loetelu, millele kohaldatakse artikli 5 lõike 4 kohast erandit; c) artikli 20 kohaldamisel loetelu lubatud tööalastest tegevustest; d) teave artiklis 6 osutatud seadusandlike või reguleerivate meetmete kohta, kui see on asjakohane; e) artikli 7 lõike 2 punkti a kohane teave tööturu olukorra igasuguse kontrolli kohta, kui see on asjakohane. 40 Kui liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse tagasi artikli 7 lõike 2 punkti e kohastel eetilise värbamise kaalutlustel, edastab ta igal aastal komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma otsuse ja sellekohase tagasilükkamise põhjenduse, milles on nimetatud asjaomased riigid ja kutsealad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kolmandate riikidega artikli 7 lõike 2 punkti e kohaselt sõlmitud kokkulepetest. Artikkel 25 1. Liikmesriigid esitavad 18. novembriks 2025 ning EI Sättes on reguleeritud liikmesriigi ja seejärel korra aastas kooskõlas Euroopa Parlamend i Euroopa Komisjoni vahelist suhtlust ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 ( 25) ning seda ei ole vaja riigisisesesse komisjonile eelmise kalendriaasta statistika nende õigusesse üle võtta. kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele anti ELi sinine kaart, ja nende kolmandate riikide Statistikat esitatakse Euroopa Parla- kodanike arvu kohta, kelle taotlused eelmise mendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta kalendriaasta jooksul tagasi lükati, tuues välja kas määruse (EÜ) nr 862/2007, mis taotlused tunnistati vastuvõetamatuks käesoleva käsitleb ühenduse rände- ja rahvus- direktiivi artikli 6 alusel või lükati need tagasi vahelise kaitse statistikat ja mille ga käesoleva direktiivi artikli 7 lõike 2 punkti a alusel, tunnistatakse kehtetuks nõukogu mää- samuti statistika nende kolmandate riikide kodanike rus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid arvu kohta, kelle kaarti pikendati ja kelle kaart käsitleva statistika koostamise kohta tunnistati kehtetuks. Andmed peavad olema (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23) eristatud taotleja kodakondsuse, loa kehtivusaja, soo kohaselt. ja vanuse ning, kui selline teave on olemas, kutseala, tööandja ettevõtte suuruse ning majandussek tor i alusel. ELi sinise kaardi saanud kolmandate riikide kodanike statistilised andmed eristatakse lisaks selle alusel, kas nad on rahvusvahelise kaitse saajad, kas neil on vaba liikumise õigus või kas nad on saanud 41 liikmesriigis käesoleva direktiivi artikli 18 kohase ELi pikaajalise elaniku staatuse. Samuti esitatakse statistilised andmed vastu võetud pereliikmete kohta, välja arvatud nende elukutset ja majandussektorit käsitlev teave. Lisaks tuuakse käesoleva direktiivi artiklite 21 ja 22 kohaselt teises liikmesriigis elamisloa saanud ELi sinise kaardi valdajate ja nende pereliikmete puhul esitatavas teabes välja eelmine elukohaliikmesriik. 2. Käesoleva direktiivi artikli 5 lõigete 3, 4 ja 5 EI Sättes on reguleeritud liikmesriigi ja rakendamisel osutatakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelist suhtlust nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 26) kohaselt ning seda ei ole vaja riigisisesesse liikmesriikide poolt Eurostatile saadetud andmetele õigusesse üle võtta. ning asjakohasel juhul liikmesriigi andmetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaa l- se arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1) Artikkel 26 1. Kutsealad, mille puhul teadmisi, oskusi ja JAH VMS-i § 1903 lõige 12 pädevusi, mida kinnitab nõutav teatud aastate pikkune asjakohase erialase töö kogemus, peetakse ELi sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevustega, loetletakse I lisas. 2. 18. novembriks 2026 ning seejärel iga kahe aasta EI Sättes on reguleeritud Euroopa järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja Komisjoni tegevust ja seda ei ole vaja nõukogule aruanded, milles hindab I lisas esitatud riigisisesesse õigusesse üle võtta. kutsealade loetelu, võttes arvesse tööturu muutuva id vajadusi. Kõnealused aruanded koostatakse pärast konsulteerimist riiklike ametiasutustega ja tuginedes 42 avalikule konsulteerimisele, kuhu on kaasatud tööturu osapooled. Nimetatud aruannete põhjal, kui see on asjakohane, võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku I lisa muutmiseks. Artikkel 27 EI Sättes on reguleeritud Euroopa 18. novembriks 2026 ning seejärel iga nelja aasta Komisjoni tegevust ja seda ei ole vaja järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja riigisisesesse õigusesse üle võtta. nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides. Nimetatud aruannetes hinnatakse eelkõige artiklite 5 ja 13 ning V peatüki mõju. Komisjon esitab muudatusettepanekud, mida ta vajalikuks peab. Komisjon hindab iseäranis artiklis 5 sätestatud palgakünnise ja kõnealuses artiklis ette nähtud erandite asjakohasust, võttes muu hulgas arvesse majandusliku, valdkondliku ja geograafilise olukorra mitmekesisust. Artikkel 28 1. Liikmesriigid nimetavad kontaktpunktid, kes JAH VMS-i § 2291 vastutavad artiklite 18, 20, 21 ja 24 rakendamiseks Vastab vajaliku teabe vastuvõtmise ja edastamise eest ning kes teevad omavahel tulemuslikku koostööd. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontaktpunktid JAH Siseministri 17. juuli 2014. a määruse teevad eelkõige artikli 5 lõike 1 punkti b nr 33 „Politsei- ja Piirivalvea me ti rakendamiseks vajalikku valideerimiskorra ga põhimäärus“ § 8 punkt 8 seotud tulemuslikku koostööd hariduse, koolituse, Vastab tööhõive ja noorsoo valdkonna sidusrühmade ga ning teiste asjaomaste poliitikavaldkondadega. 3. Liikmesriigid tagavad asjakohase koostöö JAH VMS-i § 2291 lõikes 1 osutatud teabe vahetamisel. Liikmesriigid Vastab eelistavad elektroonilist teabevahetust. 43 Artikkel 29 EI Sättes on reguleeritud direktiivi Direktiivi (EL) 2016/801 artikli 2 lõike 2 punkt g muutmist ja seda ei ole vaja riigi- asendatakse järgmisega: „g) kes taotlevad sisesesse õigusesse üle võtta. liikmesriigis elamisluba kõrgemat kvalifikatsioo ni nõudva töö eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883 tähenduses.“. Artikkel 30 EI Sättes on reguleeritud direktiivi Direktiiv 2009/50/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates kehtetuks tunnistamist ja seda ei ole 19. novembrist 2023. vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse II lisas esitatud vastavustabeli abil viidetena käesolevale direktiivile. Artikkel 31 1. Liikmesriigid jõustavad direktiivi täitmiseks EI Sättes on reguleeritud, kuidas võtavad vajalikud õigusaktid 18. novembriks 2023. liikmesriigid direktiivi üle, ja seda ei Liikmesriigid teatavad nendest viivita mata ole vaja riigisisesesse õigusesse üle komisjonile. võtta. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning sellise märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva EI Sättes on reguleeritud direktiiviga direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt reguleeritavas valdkonnas õigusnor- vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. mide vastuvõtmist ja teksti edastamist Euroopa Komisjonile ning seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta. 44 Artikkel 32 EI Sättes on reguleeritud direktiivi Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval jõustumist ja seda ei ole vaja riigi- pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. sisesesse õigusesse üle võtta. Artikkel 33 EI Säte on üldine – direktiiv on suunatud Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikide le liikmesriikidele – ja seda ei ole vaja kooskõlas aluslepingutega. riigisisesesse õigusesse üle võtta. Lisa I JAH VMS-i § 1903 lõige 12 Artikli 2 punktis 9 osutatud kutsealade loetelu Lisa II EI Tegu on informatiivse tabeliga, mida Vastavustabel ei ole vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta. 45