Kaitseressursside Ameti hankekorra kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 04.07.2023 nr 29 Kaitseressursside Ameti hankekorra kinnitamine Kaitseressursside Ameti hankekord kehtestatakse kaitseministri 27.03.2013 määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 19 punkti 1 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 3 ja 9 ja kaitseministri 23.04.2020 käskkirjaga nr 93 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“. 1. Üldsätted 1.1. Kaitseressursside Ameti hankekord (edaspidi kord) reguleerib Kaitseressursside Ameti (edaspidi amet) sisest töökorraldust hangete planeerimisel ja korraldamisel, hankelepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel ning täitmise üle järelevalve teostamisel. 1.2. Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS), Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisala arengukava (edaspidi KMAK) ning ministeeriumi valitsemisala hankekorraga (edaspidi VA hankekord). 1.3. Kõik korras nimetatud piirmäärad on käibemaksuta ja eeldatavad maksumused arvutatakse samuti käibemaksuta, kui korras ei ole toodud teisiti. 1.4. Ametil on õigus volitada kõiki riigihankeid läbi viima Riigi Kaitseinvesteeringute keskust (RKIK) ning reeglina volitab amet RKIKi kui keskset hankijat läbi viima riigihankeid: 1.4.1. alates 30 000 eurost; 1.4.2. eriteenuste tellimisel alates 60 000 eurost ja sotsiaalteenuste tellimisel alates 300 000 eurost. 1.5. Ministeeriumi valitsemisalas viib üldjuhul ühishankeid läbi RKIK ning vajadusel esindab volituse alusel ametit ministeeriumi valitsemisala väliste hankijate läbiviidavates ühishangetes. Volitus loetakse esitatuks riigihanke läbiviimise taotluse esitamisega. 1.6. Amet korraldab vajadusel iseseisvalt riigihankeid: 1.6.1. asjade ostmisel ja teenuste tellimisel kuni 29 999 eurot (edaspidi väikeost); 1.6.2. eriteenuse tellimisel kuni 59 999 eurot ja sotsiaalteenuse tellimisel kuni 299 999 eurot; 1.6.3. muid hankeid lähtuvalt ameti vajadustest. 1.7. Amet tagab asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning eelistab võimaluse korral keskkonnahoidlikke riigihankeid. 1.8. Riigihanget ei ole lubatud jaotada osadeks eesmärgiga eirata riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Riigihanke võib jaotada osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.  1.9. Riigihanke ettevalmistamisse ja korraldamisse ei tohi olla kaasatud isik, kellel võib esineda konkreetses hankes huvide konflikt. Huvide konflikt on olukord, kui nimetatud isiku puhul esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada tema erapooletust või sõltumatust, kellel võib esineda finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid riigihanke tulemuse mõjutamiseks. Samuti ei tohi selline isik olla hankelepingu ettevalmistajaks, kooskõlastajaks, allkirjastajaks ega täitmise eest vastutavaks isikuks. 1.10. Punktis 1.9 nimetatud erapooletust ja sõltumatust kahjustava huvide konflikti esinemist eeldatakse muuhulgas juhul, kui riigihanke ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasatud isik on selles osaleva ettevõtja või tema seadusliku esindajaga seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes. 1.11. Riigihanke ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasatud isikud, sh hankelepingu täitmise eest vastutav isik, kohustuvad: 1.11.1. lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, sh vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 1.11.2 mitte avaldama talle riigihanke korraldamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet või pakkumuse sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud; 1.11.3. mitte pidama hankemenetluses osalevate ettevõtjatega läbirääkimisi hankemenetluses, milles läbirääkimiste pidamine on keelatud; 1.11.4. teavitama riigihanke eest vastutavat isikut või peadirektorit ning taandama ennast viivitamatult riigihanke ettevalmistamisest ja korraldamisest, kui talle saab teatavaks või esineb huvide konflikt, mis annab alust kahelda tema erapooletuses ja sõltumatuses. 2. Riigihangete planeerimise ning hankeplaanide koostamise ja muutmise protsess 2.1. Hangete planeerimisel lähtutakse KMAKist, ameti eelarvest ja ameti iga-aastasest asjade ostmise või teenuste tellimise vajadusest. 2.2. Ameti eelarvekontode eest vastutavad isikud esitavad igal aastal 10. septembriks tugistruktuuride osakonnale (edaspidi TO) nimekirja järgmise aasta riigihangete vajadustest asjade ostmiseks, arvestades korra punktis 2.7 sätestatut, TO poolt saadetud vormil. 2.3. TO koondab punktis 2.2 nimetatud nimekirjad ning koostab RKIKile kui kesksele hankijale esitamiseks koondnimekirja ameti järgmise aasta vajadustest (v.a p-s 1.6 nimetatud hanked, mida amet viib läbi iseseisvalt). Koondnimekirjas kajastatakse riigihanked eeldatava maksumusega alates 10 000 eurost. TO esitab koondnimekirja RKIKile hiljemalt 1. oktoobriks. 2.4. TO koordineerib RKIKi poolt ametile tutvumiseks esitatud RKIKi hangete plaani projekti ülevaatamist asjaomaste osakondade poolt. TO esitab projekti kohta tagasiside 14 päeva jooksul projekti tutvumiseks esitamisest arvates. 2.5. TO koostab punkti 2.2 kohaselt saadud info alusel ameti hankeplaani, milles kajastatakse ameti poolt järgmisel aastal läbiviidavad hanked alates 10 000 eurost, sh minikonkursid ning sotsiaal- ja eriteenuste hanked. 2.6. Hankeplaani kehtestab peadirektor hiljemalt hankeplaanis nimetatud riigihangete läbiviimise aastale eelneva aasta 1. detsembriks. Hankeplaan avalikustatakse ameti kodulehel viivitamata pärast selle kehtestamist. 2.7. Hankeplaanis peab sisalduma vähemalt järgmine teave: 2.7.1. hankeobjekt (nimetus), hankeobjekti liik (asjad, teenused) ja riigihanke läbiviimise vorm (sotsiaal- ja eriteenus, lihtsustatud korras tellitav teenus, minikonkurss vm); 2.7.2. kesksete hankijate poolt läbiviidavate hangete puhul tehnilise kirjelduse sisendi esitamise tähtaeg kuu täpsusega; 2.7.3. riigihanke eeldatav maksumus ja finantseerimisallikas; 2.7.4. eeldatav riigihanke alustamise aeg kuu täpsusega; 2.7.5. eeldatav lepingu jõustumise aeg ja kehtivusaeg; 2.7.6. eeldatav tarneaeg või teenuse osutamise puhul teenuse osutamise aeg või raamlepingu kestus kuudes; 2.7.7. riigihanke eest vastutav isik. 2.8. Juhul kui esineb vajadus riigihanke korraldamiseks, mis punkti 2.7 kohaselt peaks kajastuma hankeplaanis, kuid ei kajastu, esitab riigihanke eest vastutav isik TOle hankeplaani muutmise taotluse e-kirjaga koos riigihanke korraldamise vajaduse põhjenduse ja punktis 2.7 toodud andmetega. 2.9. TO kajastab hankeplaani muudatused vastavalt sisendile. Hankeplaan hoitakse aktuaalsena ameti koostöökeskkonnas. Peadirektor kinnitab hankeplaani muudatused käskkirjaga hiljemalt jooksva aasta 31. augustil. 2 2.10. RKIKi hangete plaani muutmiseks ameti taotluste esitamist ning RKIKi poolt ametile esitatud RKIKi hangete plaani muutmise ettepanekute kooskõlastamist ametis koordineerib TO lähtudes VA hankekorrast ja RKIKga kokkulepitust. Osakonnad või isikud, kes RKIKi hangete plaani muutmist taotlevad, esitavad TOle põhjendatud taotluse. 2.11. RKIKi hangete plaani muutmise taotlused esitab RKIKile TO. 3. Riigihanke eest vastutav isik 3.1. Riigihanke eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik) on vastava eelarvekonto eest vastutav isik. Riigihanke eest vastutav isik vastutab RHS §-s 3 ja lepingu sõlmimisele ning järelevalvele kehtestatud nõuete täitmise eest. 3.2. Vastutav isik või tema määratud isik: 1) koostab riigihanke objekti tehnilise kirjelduse ja muud riigihanke alusdokumendid; 2) määrab kvalifitseerimis- ja vastavustingimused; 3) määrab hankelepingu tingimused; 4) vastutab hanke õigeaegse korraldamise eest; 5) korraldab hankelepingu sõlmimise; 6) tagab teabevahetuses pakkumuse või taotluse konfidentsiaalsuse kooskõlas RHS § 45 lg 7; 7) lahendab muud hankemenetlusega seotud küsimused, sh vastab riigihankest huvitatud isikute, taotlejate ning pakkujate päringutele, vormistab hankeprotokollid, märgukirjad jm dokumendid, teavitab pakkujaid ja taotlejaid otsustest; 8) registreerib kõik asjaomase riigihanke läbiviimise käigus loodud dokumendid, sealhulgas hankelepingu (k.a tellimiskiri) dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS). 3.3. Enne hankemenetluse alustamist peab vastutav isik veenduma, et kavandatav hange kajastub vastava aasta hankeplaanis. Juhul kui hanget plaanis ei ole, peab vastutav isik veenduma eelarvevahendite olemasolus. 4. Ameti tegevused seoses riigihangete korraldamisega RKIKi kui keskse hankija poolt 4.1. Vastutav isik esitab RKIKile riigihanke tehnilise kirjelduse koostamiseks sisendi. 4.2. Vastutav isik või tema määratud isik osaleb RKIKi poolt riigihanke alusdokumentide koostamise protsessis ja esindab ametit RKIKi poolt läbiviidavas hankemenetluses ning on ameti esindajaks RKIKi hangete plaanis nimetatud tehnilise kirjelduse koostamiseks sisendi esitamiseks. 4.3. Vastutav isik kinnitab RKIKi poolt esitatud lõpliku tehnilise kirjelduse ja lepingu projekti. 4.4. RKIKile esitatud sisendis määratud lepingu täitmise eest vastutav isik: 4.4.1. vastutab asja või teenuse lepingukohase vastuvõtmise (sh asja või teenuse vastuvõtmist kinnitava dokumendi vormistamine) ning lepinguga võetud kohustuse tasumise korraldamise eest; 4.4.2. saadab RKIKile pärast hankelepingu täitmist viivitamata teate lepingu täitmise kohta koos asja või teenuse vastuvõtmist kinnitava dokumendi ja arve koopiaga; 4.4.3. esitab raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, sh minikonkursside kohta kvartaalselt RKIKile info omavahel kokkulepitud viisil; 4.4.4. hindab soetuste vastavust raamlepingule või hankelepingule ning jälgib raamlepingu mahtude täitumist; 4.4.5. omab ülevaadet raamlepingu alusel soetatud asjadest ja teenustest ning tagab õigeaegselt uue raamlepingu sõlmimiseks riigihanke planeerimise; 4.4.6. registreerib RKIKi poolt ameti nimel sõlmitud lepingu ameti DHSis; 4.4.7. teavitab RKIKi probleemidest/pretensioonidest lepingu täitmisel (lepingus toodud lepingutingimuste mittetäitmine/rikkumine, kahju tekkimine); 4.4.8. tegeleb garantiijuhtumitega, vajadusel kaasab RKIKi; 4.4.9. juhul kui on tekkinud vajadus RKIKi sõlmitud lepingut muuta või lõpetada, esitab RKIKile vastava põhjendatud taotluse. 5. Väikeostude (alla lihthanke piirmäära, s.o alla 30 000 eurot jäävad riigihanked, v.a punktis 1.6.2. nimetatud riigihanked) teostamise kord 5.1. Vastutav isik korraldab oma vastutusvaldkonna piires selliste väikeostude nõuetekohase läbiviimise, millega ei kaasne riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. 3 5.2. Väikeostude teostamisel peab lähtuma põhimõttest, et samalaadsete asjade ja teenuste kogumaksumus eelarveaasta või sõlmitud/sõlmitava raamlepingu või hankelepingu perioodi jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ameti osas tervikuna. Riigihanke eest vastutav isik vastutab lepingu täitmisel väikeostude piirmäärade järgimise eest. Kui raamlepingut kasutavad erinevad osakonnad, tuleb tellimuse esitajal veenduda piirmäärade järgimises. 5.3 Väikeostude puhul maksumusega alla 5000 euro kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisel kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu. See tähendab, et: 5.3.1. asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel võib pakkumusi võtta suuliselt; 5.3.2. hinnapakkumuste küsimise, hinnapakkumuste võrdlemise või muul moel teostatud tegevuste osas menetluse tulemuste säilitamine ei ole kohustuslik; 5.3.3. lepingu vormistamine eraldi dokumendina ei ole nõutav ning piisab arve esitamisest. 5.4. Väikeostude puhul maksumusega alates 5000 eurost tuleb järgida järgnevaid reegleid: 5.4.1. tuleb ära kasutada olemasolevat konkurentsi ja tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh hinnakirja) või koostatakse soovitud asja või teenuse tehniline kirjeldus; 5.4.2. konkurentsi olemasolu korral tuleb teha pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele isikule või võrreldakse vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot; 5.4.3. võrdlevate pakkumuste võtmine ei ole erandkorras kohustuslik, kui hangitav asi või teenus on väga spetsiifiline või teenuse ja asja pakkuja on tuntud oma kõrge taseme poolest või kui väikeostu sooritamine on erakorraline ja kiireloomuline; 5.4.4. pakkumuse esitamise ettepanekus peavad olema esitatud andmed ja kindlaks määratud kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse, ning pakkumuste esitamise mõistlik tähtaeg lähtuvalt hangitavast teenusest, samuti lepingu olulised tingimused, kui ei lisata lepingu eelnõud; 5.4.5. pakkumused peavad olema küsitud ja esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 5.4.6. DHS-s tuleb tellimiskirja või lepingu juurde lisada pakkumuse esitamise ettepanek ja esitatud pakkumused ning selgitus või märgukiri eduka pakkumuse valimise otsuse põhjendamiseks või kui pakkumusi oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste vähesuse kohta. 5.5 Lepingu, mille eeldatav maksumus koos käibemaksuga on võrdne või ületab 10 000 eurot, sõlmimise kavatsuse korral: 5.5.1 kontrollitakse enne pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist ettevõttel maksuvõlgade puudumist Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei esitata isikule, kellel on kontrollimise hetkel maksuvõlg 5.5.2 lisatakse pakkumuse esitamise ettepanekusse muuhulgas teavitus, et hankija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 6. Sotsiaal- ja eriteenuste hankimine 6.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- ja eriteenuse riigihanke, mille eeldatav maksumus ei ületa riigihanke piirmäära, võib amet korraldada iseseisvalt või volitada selle teostamine RKIKile või teisele hankijale. Vastav info tuleb esitada TOle punktis 2 sätestatud korras. 6.2. Eeldatava maksumuse määramisel peab arvestama samalaadsete teenuste kogumaksumusega eelarveaasta või sõlmitava raamlepingu või hankelepingu kestuse jooksul. 6.3. Sotsiaal- ja eriteenuse, mille eeldatav maksumus on alla 10 000 euro, hankimisel lähtutakse punktis 5.3. sätestatust. 6.4. Kui sotsiaal- või eriteenuse eeldatav maksumus on 10 000 eurot või enam, kuid on väiksem kui 60 000 eurot eriteenuste puhul ja 300 000 euro sotsiaalteenuste puhul, tuleb järgida järgnevaid reegleid: 4 6.4.1 konkurentsi olemasolu korral tuleb teha pakkumuse esitamise või raamlepingu sõlmimise ettepanek vähemalt kolmele isikule, kellel on eeldatavalt olemas piisav kvalifikatsioon ja kogemus nõuetele vastava teenuse osutamiseks; 6.4.2 pakkumuse esitamise ettepanekus peavad olema esitatud andmed ja kindlaks määratud kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse ning pakkumuste esitamise mõistlik tähtaeg lähtuvalt hangitavast teenusest, samuti lepingu olulised tingimused, kui ei ole lisatud lepingu eelnõud; 6.4.3 pakkumused peavad olema küsitud ja esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 6.4.4 enne pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist kontrollitakse ettevõttel maksuvõlgade puudumist Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei esitata isikule, kellel on kontrollimise hetkel maksuvõlg; 6.4.5 pakkumuse esitamise ettepanekusse lisatakse muuhulgas teavitus, et hankija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit; 6.4.6 DHS-s tuleb lepingu juurde lisada pakkumuse esitamise ettepanek ja esitatud pakkumused ning selgitus või märgukiri pakkumuse/pakkumuste valiku otsuse põhjendamiseks või kui pakkumusi oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste vähesuse kohta või kui isikutele esitati raamlepingu sõlmimise ettepanek, siis põhjendus lepingupartneri(te) valiku kohta; 6.4.7 hankes tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid 3 tööpäeva jooksul otsuste tegemisest arvates. 6.5. Kui eriteenuse eeldatav maksumus on võrdne või ületab 60 000 eurot ja sotsiaalteenuse eeldatav maksumus on võrdne või ületab 300 000 eurot, volitab amet hanget läbi viima RKIKi. 7. Lepingu sõlmimine, selle tingimused ja täitmise järelevalve 7.1. Lepingu sõlmib või tellimiskirja allkirjastab ameti peadirektori antud volituse alusel oma pädevuse piires vastava eelarvekonto eest vastutav isik, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 7.2. Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 5000 euro toimub vähemalt suulise kokkuleppe ja arve alusel. 7.3. Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega 5000 - 10 000 euro toimub TO finantsnõunikuga kooskõlastatud tellimiskirja alusel. Juhul, kui asjade ostmiseks või teenuste tellimiseks on sõlmitud raamleping, siis toimub tellimuste esitamine raamlepingus sätestatud tingimustel. 7.4. Vastutaval isikul on õigus otsustada tulenevalt konkreetse tehingu olemusest, et asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 000 euro toimub poolte poolt allkirjastatud kirjaliku lepingu alusel. 7.5. Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alates 10 000 eurost toimub poolte poolt allkirjastatud kirjaliku lepingu alusel. Juhul, kui asjade ostmiseks või teenuste tellimiseks on sõlmitud raamleping, siis toimub tellimuste esitamine raamlepingus sätestatud tingimustel. 7.6. Lepingu sõlmimist või tellimiskirja koostamist ei nõuta ameti ametnikele ja töötajatele koolituskursuste ja –seminaride tellimisel. 7.7. Tähtajatute raamlepingute sõlmimine ei ole lubatud. Raamlepingu võib sõlmida tähtajaga kuni neli aastat. 7.8. Amet ettemaksu ei tee. Erandkorras on lubatud ettemakseid teha lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või toodetakse ainult ameti jaoks ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele või kus on tegemist toote või teenusega, mis olemuslikult tarnitakse või teostatakse pärast teenuse eest tasumist. 7.9. Ettemakse suurus ja tagastamise tingimused lepingu täitmata jätmise korral ning võimalikud tagatised peavad olema sätestatud lepingus. Ettemakse tegemise vajadus ja kasutusele võetavad riskimaandamise meetmed peavad olema dokumenteeritud. 7.10. Lepingus kokkulepitava viivise ülemmäär lepingutasu maksmisega viivitamise korral ei või ületada 0,25% kalendripäevas võlgnetavast summast aja eest, mil kohustust ei täideta. 7.11. Lepingus kokkulepitav tasu maksmise tähtaeg ei ole üldjuhul lühem kui 28 kalendripäeva. 5 7.12 Vastutav isik määrab lepingus lepingust tulenevate kohustuste täitmise järelevalve eest vastutava isiku. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingupooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt, sealhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, asjade ja teenuste vastavust lepingu tingimustele, pretensioonide esitamise tähtaegsust, salastatud teabe käitlusnõuete täitmist sh kas dokumendid on projekti lõpus (lepingu lõppemisel) tagastatud jms. 7.13 Lepingutesse, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, lisatakse punkt teavitusega, et hankija kontrollib enne arve tasumist maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu ning vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 7.14 Vastutav isik kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, kinnitamist maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 7.15 Juhul, kui leping on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega, peab see sisaldama julgeolekuosa, mis sisaldab vähemalt avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning salastatud teabekandjate ja riigisaladuse töötlemiseks, sh teabe edastamise, tagastamise ja hävitamisega seonduvat, ning vastavate nõuete kohaldamise tingimusi ka allhankijatele ning julgeolekureegleid teenuste osutamisel ja asjade ostmisel. 7.16 Pretensioonide ja nõuete esitamise õigus ja kohustus on vastutaval isikul. 8. Lõppsätted 8.1 Tunnistan kehtetuks peadirektori 25.01.2019 käskkirja nr 7 „Kaitseressursside Ameti hankekord“. 8.2 Käskkiri teha teatavaks kõikidele struktuuriüksustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Rannaveski peadirektor Teadmiseks: Kõik struktuuriüksused Ele-Liis Jõgi personaliõiguse valdkonna juht 6