Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid Meie 12.06.2023 nr 8-1/4283 Karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus- joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamine. Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, maa-. ringkonna- ja halduskohtutele, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Transpordiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile ja Eesti Perearstide Seltsile karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus- joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 30 päeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse avaldamiseks: Riigikohus Riigikogu Õiguskantsler Maa- ja ringkonnakohtud Halduskohtud Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Transpordiamet Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Perearstide Selts Krister Tüllinen 6208178 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  .06.2023 Karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus- joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamine. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Joobes sõidukijuhtimine on kuritegevuse statistika järgi süütegudest üks levinumaid. Kui kuritegevuse üldine tase on Eestis viimase viie aasta jooksul langenud, siis mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise süütegude arvus olulisi muutusi vähenemise suunas ei ole. Senised karistuspoliitilised sammud joobes juhtimise vähendamiseks, millest viimane oli 2017. a. toimunud karistusseadustiku muudatused, kui raskendati korduva joobes juhtimise eest mõistetavaid karistusi, pole olnud uute joobes juhtimise süütegude ärahoidmisel tulemuslikud.1 Eelnevast tingituna ei ole toimunud olulist muutust ka joobes või alkoholi lubatud piirmäära ületanud sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetusetes ja nendes õnnetustes viga saanute ja hukkunute arvus. 2017−2022. aastal on saanud joobes juhi osalusel liikluses vigastada aastas keskmiselt ligikaudu 140 inimest ja hukkunuid on olnud 13−17-2 Kui kõigist vigastustega liiklusõnnetustest toimub alkoholi tarvitanud ja joobes juhi osalusel ligikaudu 7%, siis hukkunutega liiklusõnnetustest toimub joobes juhtide osalusel ligikaudu kolmandik.3 Et omada mootorsõiduki juhtimisõigust, peab juht läbima tervisekontrolli. Mootorsõiduki juhile tervisetõendi andmisel tuleb hinnata, et isikul ei oleks: „kontrollimatut alkoholisõltuvust ja arsti hinnangul võimetust hoiduda juhtimisest alkoholijoobes” 4. Arsti hinnang saab reeglina põhineda tervisedeklaratsioonis inimese enda poolt esitatud andmetel. Tervisetõendi taotleja, kellel on alkoholi tarvitamise probleem, kuid kelle eesmärk on nö positiivne tervisekontrolli tulemus, ei ole aga eluliselt huvitatud oma andmete ausalt esitamisest, kuna see võib viia taotleja jaoks ebasoovitava tulemuseni − isik võib jääda soovitud tervisetõendita ja seeläbi juhtimisõiguseta. Alkoholi sõltuvushäire esinemisel võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit. Samuti hinnata, kas isikul on ravitav alkoholisõltuvus või kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel. Ootused tervishoiutöötajatele juhi edasise käitumise ennustamisel ei ole täidetavad. Tervisetõendi taotlejal on lihtne oma probleemkäitumist varjata, kuna puudub infovahetus probleemkäitumise esinemise kohta ja reeglina ei kasutata objektiivsed mõõtevahendeid selle hindamiseks. Alkoholsõltuvuse kui diagnoosi esinemine vastunäidustusena juhtimisõigusele võib omakorda takistada 1 Joobes sõidukijuhtimise analüüs: karistuspraktika ja selle mõju süüdlaste hilisemale retsidiivsusele leitav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-karistuspraktika-ja-selle-moju-suudlaste-hilisemale- retsidiivsusele 2 https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika?fbclid=IwAR0jE1Gkt37Z-nrwZYmMC-DfBENiV6CsQdtGw7- qVEK3pxJAmaZqP5Vo_ug 3 https://www.transpordiamet.ee/liiklusonnetused-joobes-soidukijuhi-osalusel-2021 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020021 1 alkoholsõltuvuse diagnoosimist ja ravi, sest isikutel võib olla tervisetõendi saamiseks motivatsioon alkoholi tarvitamise probleemi varjata. Juhi tervist ei kontrollita mitte varem (va erakorralise terviseseisundi muutumise korral) kui korralise tervisetõendi pikendamisel ning ka siis puudub tervishoiutöötajal info patsiendi poolt joobeseisundis või lubatud alkoholi piirmäära ületanuna sooritatud süütegude kohta, mis võiksid viidata kas narkootiliste ainete- või alkoholi liigtarvitamisele ja olla oluliseks informatsiooniks otsustamaks tervisetõendi väljastamise üle. Juht ei pea läbima tervisekontrolli ka siis, kui temalt on juhtimisõigus süüteo toimepanemise tõttu karistusena ära võetud. Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud 6−12 kuuks, saab mootorsõiduki juht selle õiguse taastada, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kui juhtimisõigus on ära võetud 12 kuuks või kauemaks, siis tuleb sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Probleemi ilmestamiseks saab välja tuua nelja hukkunuga liiklusõnnetuse 2015. aastal Tartumaal 5 ja kolme hukkunuga liiklusõnnetuse 2020. aastal Saaremaal, kus mõlemal juhul oli teo toimepannud joobes juhte ka varasemalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid kellel oli sellest hoolimata kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend. 6 Eesti joobes juhtidest on ligikaudu 75% isikutel hinnatud võimaliku alkoholi tarvitamise häire olemasolu. 7 Kõigist joobes juhtidest ligikaudu viiendikul on alkoholi sõltuvushäire, mis välistaks kehtiva korra kohaselt tervisetõendi olemasolu8. Seega tabatakse iga-aastaselt liiklusest ligikaudu pooltuhat joobes juhti, kes ei vasta momendil kehtivale mootorsõidukijuhi esitatavatele tervisenõuetele. Kokkuvõtlikult võib välja tuua järgmised põhilised probleemkohad: - Joobes juhtimiselt tabatud juht võib mootorsõiduki juhtimist jätkata vahetult peale kainenemist, kuigi ta on pannud toime liiklusriski oluliselt suurendava teo ja võimaliku karistusena juhtimisõiguse ära võtmiseks toimuv kriminaal- või väärteomenetlus võib võtta aega. - Mootorsõiduki joobes juhtimine ei mõjuta praegu isiku kehtivat tervisetõendit ja seda ka olukorras, kus süüdlasel võetakse joobes juhtimise eest juhtimisõigus karistusena ära. - Tervishoiutöötajad, kes peavad hindama juhi vastavust kehtestatud tervisenõuetele, ei saa neile olulist infot juhi õigusrikkumiste kohta, mis võib omada tähtsust inimese terviseseisundi hindamisel. Seega on sisuliselt väga tugevalt raskendatud ka praegu kehtiva määruse täitmine nende juhtide osas, kes ei ole suutnud hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. - Praegune juhi tervisenõuetele vastavuse hindamise kord põhineb inimese enda poolt esitatud andmetel oma alkoholitarbimise kohta ja võimaliku alkoholi tarvitamisehäire tuvastamiseks puuduvad muud objektiivsed kriteeriumid. - Eelnevad probleemkohad aitavad kaasa olukorra säilimisele, kus joobes juhtimise süütegude arv püsib jätkuvalt kõrge ja joobes juhtide süül liikluses hukkunute või viga saanute inimeste arv ei ole langenud. 5 https://www.err.ee/539885/ekspertiis-naitas-nelja-hukkunuga-avarii-pohjustanud-juhil-2-21-promillist-joovet 6 https://www.delfi.ee/artikkel/88626137/onnetus-huudis-tulles-saaremaal-tapva-avarii-pohjustaja-on-purjuspai-rooli-keeranud- mitmes-riigis-kodukula-elanikud-kutsusid-mehele-korduvalt-politsei 7 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-karistuspraktika-ja-selle-moju-suudlaste-hilisemale- retsidiivsusele 8 Vabariigi Valitsuse määrus nr. 80, vastu võetud 16.06.2011. a. § 4, lg 1, p 3; 4. Leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020021 2  2. Sihtrühm Otsese sihtrühma moodustavad inimesed, kes panevad toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis või alkoholi lubatud piirmäära ületanuna, keda kokku on ühel aastal ligikaudu 6500 inimest. - Mootorsõiduki joobes juhtimise kuritegusid on viimasetel aastatel registreeritud ligikaudu kahe ja poole tuhande ümber (2018. aastal 2661; 2019. aastal 2704; 2020. aastal 2781; 2021. aastal 2410; 2022. aastal 2429).9 - Mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades väärtegusid pannakse aastas toime ligikaudu 3500−4500 (2018. aastal 4151; 2019. aastal 4487; 2020. aastal 3471; 2021. aastal 3557; 2022. aastal 4208). Kaudse sihtrühma moodustavad inimesed, kes osalevad liikluses mootorsõidukijuhina. 2023. aasta märtsi seisuga on Eestis kokku 650 411 mootorsõiduki juhtimisõigusega isikut. Lisaks kuuluvad potentsiaalselt kaudsesse sihtrühma joobes või alkoholi lubatud piirmäära ületanud juhtide osalusel toimunud liiklusõnnetusetes hukkunud või viga saanud inimesed, keda viimasel viiel aastal on keskmiselt olnud vastavalt 15 ja 140 inimest. Lisaks joobes juhtidele mõjutavad väljatöötamiskavatsuses pakutavad lahendused mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastajaid ehk siis perearste ja pereõdesid. 2021. aastal töötas Eestis 940 perearsti ja 1525 pereõde ning ühe arsti nimistu suurus oli keskmiselt 1417 inimest. 10 Muudatus puudutab ka eriarstiabi osutajaid, kuna suureneb väga suure tõenäosusega alkoholitarvitamise häirega patsientide hulk, kes iseseisvalt või perearsti poolt suunatuna jõuavad raviasutusse, sest nende senised tarbimisharjumused ei võimalda neile tervisetõendi väljastamist alkoholitarvitamise häire ravi läbimata. Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt töötas 2019. aastal Eestis 228 psühhiaatrit ja 137vaimse tervise õde.11 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Vabariigi Valitsuse liiklusohutusprogrammi aastateks 2016–202512 eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et liikluses ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023–2025 aastas keskmiselt 330 inimest. Kavandatavatel muudatustel on kolm suuremat konkreetsemat eesmärki: 1. Väheneb mootorsõiduki joobes juhtimise tõttu liikluses vigastada saanud inimeste arv ja mootorsõiduki joobes juhtimise osakaal kannatanutega liiklusõnnetustes. Mootorsõiduki joobes juhtimise tõttu liikluses vigastada saanud inimeste arv 2017−2021 on olnud keskmiselt 174 ja mootorsõiduki joobes juhtimise osakaal vigastusega lõppenud liiklusõnnetustes on viimasel viiel aastal 10%. 2. Väheneb mootorsõiduki joobes juhtimise tõttu liikluses hukkunud inimeste arv ja mootorsõiduki joobes juhtimise osakaal hukkunutega liiklusõnnetustes. Mootorsõiduki joobes juhtimise tõttu liikluses hukkunud inimeste arv on viie viimase aasta jooksul olnud keskmiselt 15 inimest aastas ja mootorsõiduki joobes juhtimise osakaal hukkunutega liiklusõnnetustes on viimasel viiel aastal 30%. 3. Väheneb joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise kuritegude ja lubatud alkoholi piirmäära ületades sõidukijuhtimise väärtegude koguarv. Mootorsõiduki joobes juhtimise kuritegude arv on viie viimase aasta jooksul olnud keskmiselt 2366 ja mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades ja joobes juhtimise väärtegude koguarv viie viimase aasta keskmisena on 3916. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 9 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/liikluskuriteod/ 10 https://www.tai.ee/et/uudised/kui-palju-eestis-tervishoiutootajaid 11 Vaimse tervise roheline raamat 2020 https://www.sm.ee/uudised/vaimse-tervise-roheline-raamat-sai-valitsuse-heakskiidu 12 https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 3  4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv liiklusseadus kohustab mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse esmataotlejal ja selle kehtivuse lõppemise korral läbima tervisekontrolli. Selle käigus kaasab perearst vajaduse korral eriarste. Juhtimist lubavat tervisetõendit väljastades peab veenduma, et isikul puudub alkoholisõltuvus või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest või muudest asjaoludest tingitud sõltuvushäire. Sõltuvushäirete olemasolu võib perearst hinnata koostöös psühhiaatriga. Peamiseks hinnangu andmise aluseks on varem isiku kohta Tervise infosüsteemi kantud isikuandmed ja taotleja poolt täidetud tervisedeklaratsioon. Alates korduva joobes juhtimise eest eraldi karistussätte loomisest 2017. aastal13, on esmakordse joobes juhtimise korral kohtul kaalutlusotsus võtta juhtimisõigus ära minimaalselt kolmeks kuuks ja maksimaalselt kuni kolmeks aastaks. Korduva joobes juhtimise puhul on kohtud kohustatud juhtimisõiguse ära võtma minimaalselt kolmeks kuuks ja kuni kolmeks aastaks. Ajaperioodil 2018−2021 on kohtulahendite statistikale tuginedes kohtud juhtimisõiguse ära võtnud järgmiselt: - esmase joobes juhtimise korral on kohtud 35% lahendatud juhtumistes võtnud süüdlaselt ära juhtimisõiguse keskmiselt kolmeks kuuks (mediaan) ehk 70% juhtudel on kohaldatud minimaalset lisakaristuse pikkust; - korduva joobes juhtimise korral on kohtute poolt lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmise keskmine ajaline pikkus 6 kuud ja minimaalset nõutavat lisakaristuse pikkust on kasutatud 12% juhtudest. Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud 6−12 kuuks, saab mootorsõiduki juht õiguse taastada, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kui juhtimisõigus on ära võetud 12 kuuks või kauemaks, tuleb sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Kummalgi juhul juhi tervisekontrolli ei toimu. Käesoleva väljatöötamiskavatsusega on seotud Vabariigi Valitsus poolt kinnitatud liiklusohutusprogramm aastateks 2016−2025. Programmi elluviimiskava aastateks 2020−203014 näeb ette õiguslike aluste loomise mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks. Programmi elluviimiskavasse lisati vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 kabinetiotsusele tegevusena luua võimalus kriminaalses joobes juhi tervisetõendi ja juhtimisõiguse automaatseks peatamiseks ja koostada VV 16.06.2011. a määruse nr 80 muutmise eelnõu, mis täpsustab taotleja tervisekontrolli tingimusi isiku sõltuvushäire hindamisel, ja perearstide toiminguid, kui tervisetõendit taotleb sõltuvushäire kahtlusega isik. Lisaks on väljatöötamiskavatsus seotud riikliku alkoholipoliitika strateegiaga, mis on kokku lepitud „Alkoholipoliitika rohelises raamatus“15 välja toodud eesmärgiga ennetada joobes juhtimist. 5. Tehtud uuringud Väljatöötamiskavatsuses toodud problemaatika kohta on Justiitsministeerium läbi viinud joobes juhtide karistuspraktika analüüsi16 ja hinnanud joobes juhtide karistuspraktika mõju korduvkuritegevusele. Lisaks on selles antud indikatiivne hinnang, milline on joobes juhtide tervise profiil sõltuvushäirete esinemise osas. Eestis ei ole väljatöötamiskavatsuse koostajale teadaolevalt põhjalikult uuritud juhtide haigusseisundeid seoses alkoholi ja/või narkootiliste ainete tarvitamisega. Hindamaks Eesti juhtide võimalikku profiili, on ajaliselt kaasaegsem ja meile kultuuriliselt lähim Soomes läbi viidud vastavasisuline uuring 17, kus leiti, 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017001 14 https://transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 15 https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-04/alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf 16 https://www.kriminaalpoliitika.ee/en/joobes-soidukijuhtimise-analuus-karistuspraktika-ja-selle-moju-suudlaste-hilisemale- retsidiivsusele 17 Assessment of driving fitness among patients with alcohol-related visits to two hospitals in eastern Finland. Leitav: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7434139/ 4 et ligikaudu 80% inimestest, kellel võis diagnoosida vähemalt alkoholi kuritarvitamise, oli kehtiv mootorsõiduki tervisetõend. 6. Kaasatud osapooled Väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekuid arutati ja kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 kabinetiistungil18 memorandumi „Ettepanekud kriminaalses joobes juhtimise vähendamiseks“ raames ja selle koostamisel kaasati: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Hilisemalt on ideed arutatud veel Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Eesti Perearstide Seltsi esindajatega. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Mootorsõiduki joobes juhtimisest ja selle ulatusest on avalikkust palju teavitatud. See on ainuke süüteoliik, mille esinemise kohta on võimalik saada igapäevast infot meediast. Transpordiamet on lisaks läbi viinud korduvalt meediakampaaniaid joobes juhtimise negatiivsetele tagajärgedele tähelepanu juhtimiseks. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveamet korraldanud suuremaid nn „kõik puhuvad“ joobekontrolle ja sagedasematele liiklusrikkujatele sh lubatud alkoholi piirmäära ületanutele on politsei teinud sihitatud personaalset ennetustööd.19 Mitteregulatiivse lahendusena saab kaaluda senise regulatsiooni paremat rakendamist joobes juhtide menetlus-ja karistuspraktikas olemasoleva seaduse raames. Joobes juhtide karistuspraktikas on viimastel aastatel alates 2016. aastast toimunud kaks olulist muutust: 1) prokuratuur on hakanud kasutama esmakordsetele joobes juhtidele kriminaalmenetluse tingimuslikku lõpetamist ehk oportuniteeti ja 2) korduvatel joobes juhtidel kasutada tingimisi vangistuse puhul, käitumiskontrolli ajal senisest enam kohustusi, mis aitavad paremini uut joobes juhtimist ennetada (nt alkoholi biomarkerite kontroll koos kohustusega vähendada alkoholi senist tarbimis. 2016. aastast on prokuratuur rakendanud praktikat, kus momendil ligikaudu pooltel esmakordsetest joobes juhtidest lõpetatakse kriminaalmenetlus tingimuslikult (oportuniteet). Sisuliselt on see tähendanud, et senine karistuspraktika, kus esmakordseid joobes juhte karistati reeglina tingimisi vangistusega, asendati oportuniteediga, millega kaasnes rida kohustusi, mille eesmärgiks oli korduvrikkumiste ennetamine (nt sotsiaalprogramm, alkoholitarvitamise häire ravile pöördumine, alkoholi biomarkerite analüüs koos alkoholitarbimise piiramise kohustusega). Praktika muudatuste hindamine näitas20, et esmakordse joobes juhtimise eest oportuniteedi saanute retsidiivsus on madalam kui niisuguse kuriteo eest süüdimõistetutel – seda nii uue sama liiki kui ka muud liiki kuritegude osas ja seda nii ühe kui ka kahe aasta retsidiivsuse näitajate poolest. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Kuna mõlemad välja toodud mitteregulatiivsed võimalused (joobes juhtide karistuspraktika muudatused ja parem avalikkuse teavitamine) pole aga joobes juhtide üldarvu ja sellega seotud liikluskahjusid vähendanud, siis mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda väljatöötamiskavatsuses seatud eesmärki täita. 18 https://www.just.ee/uudised/valitsus-toetas-ettepanekuid-joobes-juhtimise-vahendamiseks 19 https://www.politsei.ee/et/uudised/politsei-saatis-liiklushuligaanidele-musta-joulukaardi-2713 20 https://www.kriminaalpoliitika.ee/en/joobes-soidukijuhtimise-analuus-karistuspraktika-ja-selle-moju-suudlaste-hilisemale- retsidiivsusele 5 Joobes juhtide karistuspraktika analüüs21 tõi välja, et menetlus- ja karistuspraktikat on küll võimalik rakendada nii, et sellel on positiivne mõju konkreetsele joobes juhile teatud piiratud ajaperioodi jooksul (korduvrikkumisi hinnati kuni kahe aastasel vaatlusperioodil), kuid see ei ole omanud üldpreventiivset mõju sellele, et ühiskonnas tervikuna oleks joobes juhtimine ja sellega seotud kahjud vähenenud. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Lahenduse väljatöötamisel on eeskuju võetud Suurbritannia regulatsioonist, mis puudutab joobes juhtide juhtimisvõimekuse hindamist, rikkumise tõttu ära võetud juhtimisõiguse taastamist ja täiendava tervisekontrolli läbiviimist22. Väljatöötamiskavatsuse regulatiivsete muudatuste eeskujuna on kasutatud regulatsiooni, mis on olemas veel nt Austrias, Belgias, Itaalias ja Šveitsis, kus kasutatakse lähenemist, et mootorsõiduki juhil joobes olekus juhtimiselt tabamise järel juhtimisõigus peatub ja talle kohaldatakse terviseseisundi hindamiseks ja jälgimiseks nn. ooteperioodi ning selle jooksul hinnatakse inimese alkoholi tarvitamise taset laboratoorsete analüüsidega ja vajadusel pakutakse ka ravi. 23 Väljapakutud regulatiivses lahenduses tehakse ettepanek võtta joobes juhi terviseseisundi hindamisel kasutusele alkoholi biomarkerite analüüs ja konkreetsemalt alkoholi biomarker fosfatidüületanool ehk PEth24. Prokuratuur kasutab alkoholi biomarkerite hindamist aastast 2016 kriminaalses joobes juhtidel kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamise korral ühe kohustusena, mida süüdlane peab täitma. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Kokkuvõtvalt on välja pakutavaks regulatiivseks lahenduseks järgmine: 1) Kui isik tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis (KarS § 424), siis ta kõrvaldatakse juhtimiselt. Juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on tervisekontrolli läbimine ja uue tervisetõendi saamine. Seniks on juhtimisõigus peatunud. Andmed mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise fakti kohta jõuavad tervishoiutöötajani. 2) Kui isik tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt alkoholi lubatud piirmäära ületanuna (LS § 224), jõuavad need andmed tervishoiutöötajani, kes saab edasiste sammude (mh uue tervisekontrolli läbimise vajaduse) üle otsustada. Kavandatavas regulatsioonis nähakse ette, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis kõrvaldatakse isik kohe juhtimiselt. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse, et juhi joobeseisundi tuvastamisel on juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise tingimuseks tervisekontrolli läbimine ja seeläbi uue tervisetõendi saamine. Juhtimisõigus on isikul senikaua peatunud vastavalt LS § 124. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb isikul läbida uus tervisekontroll. Otsustamiskoht on see, kas juhtimisõiguse peatumine ja selle taastamiseks vajaliku uue tervisetõendi saamise nõude tekkimine tuleb siduda ka joobe tuvastamise faktiga korrakaitseseaduse tähenduses. Sellisel juhul ei peatuks juhtimisõigus mitte juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, vaid pärast joobe tuvastamist kriminaalmenetluse käigus. Juhtimisõigus peatub vastavalt LS § 124. Juhtumeid, kus joobe tunnustel on isik juhtimiselt kõrvaldatud, kuid hilisema kriminaalmenetluse käigus selgub, et kahtlustataval joovet ei esinenud, on viimastel aastatel olnud ligikaudu 100−125 juhtumit aastas, mis moodustab ligikaudu 4-5% kõigist registreeritud joobes juhtimise kuritegudest. Pea kõik need juhtumid on seotud olukorraga, kus isikut kahtlustatakse mootorsõiduki juhtimises narkojoobes. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb isikul sh ka narkojoobe tuvastamisel läbida uus tervisekontroll. 21 https://www.kriminaalpoliitika.ee/en/joobes-soidukijuhtimise-analuus-karistuspraktika-ja-selle-moju-suudlaste-hilisemale- retsidiivsusele 22 Guidance Drug or alcohol misuse or dependence: assessing fitness to drive https://www.gov.uk/guidance/drug-or-alcohol- misuse-or-dependence-assessing-fitness-to-drive 23 Carbohydrate Deficient Transferrin in a Driver's License Regranting Program leitav: https://academic.oup.com/alcalc/article/47/3/253/145933 24 https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/dokumendid/alkoholi_joobe_ja_alkoholi_tarvitamise_kindlakstegemise_voim alused_ekeis.pdf 6 Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseorgani või ekspertiisiasutuse poolt vastavalt korrakaitseseaduses sätestatud nõuetele. Ekspertiisiasutuse poolt edastatud või korrakaitseorgani poolt tuvastatud info joobeseisundist jõuab korrakaitseorgani poolt kuritegude puhul prokuratuuri infosüsteemi PRIS (edaspidi PRIS) ja väärtegude puhul politsei menetluse infosüsteemi POLIS. Info joobeseisundi tuvastamise kohta liigub PRIS-st Transpordiameti liiklusregistrisse ja Tervise infosüsteemi. Transpordiameti liiklusregistris peatub juhtimisõigus ja juhtimisõiguse peatumise põhjus on joobes juhtimine. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb isikul läbida uus tervisekontroll, kuna senise tervisetõendi alusel välja antud juhtimisõigus on peatatud. Tervise infosüsteemis tekib joobeseisundi tuvastamise korral vastav kirje. Siinkohal tuleb läbi mõelda joobe andmete Tervise infosüsteemi liikumine, selle eesmärk jne. Lahendus peab olema kooskõlas Tervise infosüsteemi eesmärgiga (TTKS § 591- tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks). Info joobeseisundi tuvastamise kohta liigub Transpordiameti liiklusregistri juhilubade andmekogusse. Transpordiameti Liiklusregistri infosüsteemis peatub juhtimisõigus, isikule läheb sellekohane teave. Juhtimisõiguse peatumise võimalusest saab isik juba tegelikult teada ka selles otsuses, mis tehakse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisel, mis tehakse kohe, kui isik tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundi kahtlusega (LS § 91). Seega ei saa isik väita hiljem, et ta ei olnud üldse teadlik võimalikest tagajärgedest ja juhtimisõiguse peatumine tuleb ootamatusena. Ei saa siiski välistada isikute mittenõustumist juhtimisõiguse peatamisega ning selle otsuse vaidlustamist. Otsust saab vaidlustada Politsei- ja Piirivalveametis vaidemenetluses ja peale seda halduskohtus. Alkoholi lubatud piirmäära ületamisel luuakse andmevahetus politsei menetluse infosüsteemi POLIS ja Tervise infosüsteemi vahel ja perearstile liigub info süüdlase kohta, kui on toime pandud mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Info jääb perearstile nähtavaks, kuid muid tagajärgi isikule automaatselt ei järgne (nt juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks muutumine). Perearst saab omaalgatuslikult uurida rikkumise seost isiku tervisliku seisundiga ja vajadusel võtta kasutusele abimeetmed või vajadusel ka meditsiinilise vastunäidustuse kahtluse korral võib tervisetõendi väljastaja nõuda uue tervisekontrolli läbimist. Info alkoholi lubatud piirmäära ületamistest on Tervise infosüsteemis kuni järgmise tervisekontrolli läbimiseni. Isik võib uue tervisetõendi taotlemist alustada koheselt peale juhtimisõiguse peatumist, st tervisetõendi taotlemine ei oleks seotud kriminaalmenetluse kulgemisega. Isik pöördub perearsti vastuvõtule tervisetõendi taotlemiseks, kuid kriminaalses joobes juhid, kes taotlevad uut tervisetõendit, läbivad võrreldes nö tavapärase tervisekontrolliga veel kontrolli, kus pööratakse kõrgendatud tähelepanu juhi võimalikule sõltuvushäirele. Selleks on plaanis täiendada momendil kehtivat Vabariigi Valitsuse määrust nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. 25 Kui tervisetõend muutus kehtetuks seoses joobes juhtimisega, siis juhi võimaliku alkoholi tarvitamise häire tuvastamiseks tuleb tervisetõendi taotlejal läbida alkoholi biomarkerite (nt fosfatidüületanooli ehk PEth) laboratoorne analüüs ja talle rakendatakse sõltuvalt alkoholi biomarkerite analüüsi tulemustest ja arsti hinnangust nn ooteaega, mil ta juhtimisõigus on peatunud. Uue tervisetõendi saamise eelduseks peab olema alkoholi biomarkeri jõudmine referentsväärtusesse ehk ta igapäevane alkoholi tarbimine ei viita enam igapäevaselt suurte koguste tarvitamisele. Kui isiku juhtimisõigus on peatatud narkojoobe tõttu, tuleb isikul tervisetõendi taotluse tervisedeklaratsioonis täita elustiili küsimustikus täiendav info narkootiliste ainete tarvitamise ja selle sageduse kohta. Narkojoobe korral lähtutakse uue tervisetõendi andmisel või sellest keeldumisel VV määrusest nr 80 ( § 4 lg 4). 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020021 7 Juhile väljastatakse uus tervisetõend ja järgmise uue tervisekontrolli aja peab tervisekontrolli teostaja ise konkreetselt määrama, st automaatset ja vaikimisi 10 aastat uue tervisekontrolli tähtaega joobes juhile ei määrata ja kriminaalses joobes juhile määratakse järgmise tervisekontrolli tähtaeg alati eraldi tervishoiuteenuse osutaja poolt. Kui joobes juhtimise tõttu peatatud juhtimisõiguse ajal jõuab kätte ka korralise tervisetõendi uuendamise tähtaeg, siis tuleb isikul lisaks eelpool kirjeldatud täiendavale sõltuvusainete tarvitamise kontrollile läbida ka tavapärane tervise kontroll. Kui hiljem süüteomenetluse käigus siiski selgub, et isikul ei olnud alkoholijoovet ega lubatud piirmäära ületavad alkoholikontsentratsiooni organismis, liigub info infosüsteemist PRIS või POLIS Transpordiameti Liiklusregistri juhilubade andmekogusse ning juhtimisõigus taastatakse automaatselt. Automaatne teavitus edastatakse ka Tervise infosüsteemi, kus kustub info joobes juhtimise kohta. Kuigi tegemist ei ole käesoleva VTK keskse teemaga, võimaldab plaanitav muudatus kaaluda, kas muudatusi vajab ka karistusseadustiku senine regulatsioon lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmisel mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seda põhjusel, et lisakaristusega taotletav eesmärk − isiku juhtimiselt ajutine eemaldamine - saavutatakse haldusmenetlusliku meetmega ja seda kõikide juhtide osas. Esmakordse joobes juhtimise eest saab kaaluda võimalust muuta senist regulatsiooni, mille kohaselt peab kohus lisakaristust kohaldades võtma juhtimisõiguse ära vähemalt kolmeks kuuks. Väljatöötamiskavatsusega pakutava regulatsiooni jõustumise järel oleks võimalik anda kohtule enam kaalutlusruumi ja võimaldada lisakaristust kohaldada ka alates ühest kuust. Selle muudatusega suureneks kohtutel kaalutlusruum arvestada isiku automaatset juhtimisõiguse peatumist juba piisava meetmena isiku ajutiselt juhtimiselt kõrvaldamisel ja seega täiendava lisakaristuse vajalikkust. Korduva joobes juhtimise eest peab kohus momendil kohaldama lisakaristust tähtajaga ühest kuust kuni kolme aastani. Juhtimisõiguse lisakaristusena kohustuslik ära võtmine võib kaotada sisult oma eesmärgi, milleks on seni olnud liikluses ohtliku inimese liiklusest kõrvaldamine teatud ajaperioodiks. Kohustusliku juhtimiselt kõrvaldamise korral tuleb kaaluda võimalust, et korduva joobes juhtimise korral oleks kohtul tulevikus kaalutlusõigus lisakaristuse kohaldamiseks jättes karistuse kohaldamisel senised tähtajad muutmata. Justiitsministeeriumi hinnangul tasuks objektiivse alkoholi tarvitamist hindava mõõtmisinstrumendi kasutuselevõtmist kaaluda relvaloa andmisel ja selle andmise protsessis terviseseisundi hindamisel. Seda põhjusel, et alkoholi liigtarvitamine on mõlema eriõiguse andmisel oluline riskitegur, mida hinnates peaks tervishoiu töötajal olema võimalus kasutada võimalikult objektiivseid hindamisvahendeid. Praegune relvaloa taotleja tervisekontrolli kord ja loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu 26 näeb ette, et relvaloa taotleja peab alkoholi liigtarvitamise kohta vastama ühele enesehinnangulisele küsimusele. Alkoholi liigtarvitamise probleemi korral on samuti risk, kus taotleja pole eluliselt huvitatud oma andmete ausalt esitamisest, kuna see võib viia taotleja jaoks ebasoovitava tulemuseni − isik võib jääda soovitud tervisetõendita ja seeläbi relvaloata. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Regulatiivne valik, mille kohaselt joobe tuvastamisel peatub juhtimisõigus, on seotud PS § 22, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kavandatava regulatsiooni kohaselt kaotab isik siiski juhtimisõiguse joobe tuvastamisel, st. enne kui tema suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus. Selle võimaliku riive vähendamiseks kavandatakse luua regulatsioon, et kui kriminaal- või väärteomenetluse raames tuvastatakse esialgselt määratud joobeseisundi puudumine, ennistatakse varem kehtinud tervisetõend. Joobes juhtimise korral on automaatne juhtimisõiguse peatamine oluline kuna liiklusrikkumine on tugev viide sellele, et inimese 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/126032015012 8 tervislik seisund ei pruugi võimalda tal ohutult liikluses osaleda ja selle kinnitamiseks või välistamiseks on vaja läbida uus tervisekontroll. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ27 juhilubade kohta sätestab mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded. Direktiivi kohaselt juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes on alkoholisõltlased või ei suuda joobes juhtimisest loobuda. Minevikus alkoholist sõltuvuses olnud juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele võib juhiloa väljastada või uuendada kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel, kui on tõendatud nende juhiloa taotlejate või sõidukijuhtide karskus teatava ajavahemiku jooksul. Narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete tarvitajate kohta näeb direktiiv ette, et ühegi kategooria juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes on sõltuvad psühhotroopsetest ainetest või kes ei ole neist ainetest küll sõltuvad, aga kuritarvitavad neid korrapäraselt. Juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes mis tahes kujul korrapäraselt kasutavad psühhotroopseid aineid, mis võivad kahjustada liiklusohutust, kui nende kasutatud kogus on selline, et sellel on sõidukijuhtimisele kahjulik toime. See kehtib kõikide sõiduki juhtimise võimet mõjutavate ravimite või ravimikombinatsioonide suhtes. Seega võib järeldada, et praegune Eesti mootorsõidukijuhi tervisetõendi regulatsioon on küll vormiliselt direktiiviga kooskõlas, kuid sisuliselt ei täideta momendil nõuet, et juhtimisõigust ei anta juhile, kes ei suuda joobes juhtimisest loobuda. Seda põhjusel, et kui tervishoiutöötaja ei oma informatsiooni seniste rikkumiste kohta, siis ei ole võimalik ka adekvaatselt hinnata tuleviku prognoosi või juhi praegust sõltuvusainete tarvitamist, mille põhjal oleks võimalik otsustada juhtimisõiguse andmine. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 Joobeseisundis mootorsõidukijuhi automaatse juhtimisõiguse peatumise ja juhtimisõiguse taastamiseks uue tervisekontrolli läbimisega seonduvad muudatused. 11.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond, avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta I: sotsiaalne mõju: Mootorsõiduki juhid: Kokku puudutab muudatus potentsiaalselt ligikaudu 650 000 juhiluba omavat inimest. Kuna joobes juhtimise kuriteo paneb aastas toime ligikaudu 2500 inimest, siis reaalselt puudutab see kõikidest mootorsõidukijuhtidest ühes aastas ligikaudu 0,4 %. Mõju kõikidele mootorsõidukijuhtidele on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki juhte, kes osalevad liikluses. Muudatusega soovitakse saavutada positiivne muutus juhtide käitumises läbi asjaolu, et joobes juhtimise üheks riskiteguriks olev inimese senine alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamine väheneb. Joobes juhtimise riski aitab vähendada eelkõige tervisekontrolli läbiviimise korralduse muudatus juba tabatud joobes juhtidelt. Kui seni hinnatakse tervisedeklaratsioonis alkoholi tarbimist enesehinnangulise küsimusega, kus tervisekontrolli läbija ise hindab oma sõltuvusainete tarbimist, siis muudatusega luuakse tervisekontrolli läbiviijale kohustus joobes juhtide puhul hinnata nende sõltuvusainete tarbimist läbi objektiivsete mõõtevahendite. Läbi tervisetõendi nõuete juhtimisõiguse taastamine motiveerib eelduslikult inimest pingutama (vähendama sõltuvusainete tarbimist), et juhtimisõigus ennistada. Alkoholisõltuvusega isikute puhul ja olukorras, kui on olemas selle hindamiseks objektiivsed mõõtevahendid alkoholi biomarkerite hindamise näol, on kaasnevaks mõjuks see, et senisest enam inimesi ei läbi tervisekontrolli positiivselt ja jäävad seeläbi pikemalt juhtimisõigusest ilma. Samas leevendusmeetmena on võimalik perearsti kaudu saada professionaalset abi sõltuvushäire korral ning lõpptulemusena tervisetõendi ja juhtimisõiguse taastatud. 27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32006L0126 9 Seega on mõju oluline mitte kogu sihtrühmale, kuid on oluline kitsamalt joobes juhtidele. Juhtimisõiguse taastamisega seotud kulud jäävad inimese enda kanda. Kulud on seotud uue tervisetõendi taotlemise tasuga (tervisetõendi tasu momendil 35 eurot) ja alkoholi biomarkerite analüüsi kuludega (ligikaudu 70 eurot analüüs).Seega on tervisekontrolli läbimise kulu kokku minimaalselt 105 eurot, kuid suureneb vastavalt sellele kui mitu alkoholi biomarkerite analüüsi isik tegema peab enne juhtimisõiguse taastamist. Tehtavate analüüside arv sõltub sellest, kas ja kuidas joobes juht oma alkoholitarbimist muudab-vähendab selliselt, et talle võiks väljastada kehtiva tervisetõendi. Eelduslikult 60−75 % joobes juhtidest ei saa oma juhtimisõigust tagasi kohe, kui nad peale joobes juhtimiselt tabamist soovivad taotleda uut tervisetõendit. Need andmed tuginevad Justiitsministeeriumi andmetele kriminaalses joobes juhtide alkoholi biomarkerite analüüside kohta, kus 75 % joobes juhtidel alkoholi biomarkeri PEth28 tulemused viitavad alkoholi liigtarvitamisele (PEth väärtus on suurem kui 200 ng/ML)29. Seega jääb pikemaks ajaks (eelduslikult vähemalt üheks kuni kuueks kuuks) juhtimisõiguseta ligikaudu 1500−1700 juhti. Seega sisuliselt muutub joobes juhtimiselt tabatu jaoks juhtimisõigusega seoses ainult selle taastamise protsess ehk kui enne pidi sõltuvalt lisakaristuse pikkusest ootama ära karistuse kandmise või siis sooritama ka liiklusteooria- ja sõidueksami, siis muudetava lahendusena peab juht oma juhtimisõiguse tagasi saamiseks läbima täiendava tervisekontrolli. Esmatasandi tervishoid: 2021. aastal töötas Eestis 940 perearsti ja 1525 pereõde ning ühe arsti nimistu suurus oli keskmiselt 1417 inimest. Kui eeldada, et perearstinimistutes on mootorsõidukijuhtide jaotus ühtlane, siis on iga perearsti nimistus ligikaudu 700 mootorsõiduki juhtimisõigust omavat inimest. Mõju kõikidele perearstidele on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki perearsti nimistu mootorsõidukijuhi tervisetõendit omavaid inimesi. Praeguse joobes juhtide arvu juures on iga perearsti nimistu kohta ühes aastas keskmiselt kolm patsienti, kelle tervisetõend kaotab kehtivuse ja kes seetõttu suure tõenäosusega pöörduvad perearsti poole uue tervisetõendi saamiseks. Kui seni mootorsõiduki juhtimisega seotud kuriteod tervisetõendi taotlemisega seotud ei olnud, siis uue regulatsiooniga peab joobes juhtimiselt tabatud juht tõendama, et tema igapäevane alkoholi tarbimine ei viita juhtimisvõimekuse puudumisele ja vajadusel peab tõendama suutlikkust edaspidi joobes juhtimiselt hoiduda tõendama ja tervisetõendi väljastaja peab selles veenduma. Et terviseseisundi hindamine baseeruks mõõdetavatel tulemustel, muutub kohustuslikuks terviseseisundi hindamine alkoholi biomarkerite kaudu. Seega peaks keskmise perearsti nimistu puhul joobes juhtide tervisetõendi taotlemistest tulenev visiitide arv ühes aastas kasvama ligikaudu 30−40 juhtumi võrra. Samas ei tähenda iga visiit kindlasti arsti vastuvõtu vajadust, sest nn tingimusliku juhtimisõiguse peatamisega kaasnevate tingimuste (alkoholi biomarkerite esitamist) täitmist ei pea kontrollima arst. Psühhiaatriline eriarstiabi: Eestis on käesoleval hetkel ligikaudu 230 psühhiaatrit ja vaimse tervise õe spetsialiseerumisega õdesid 140. Senistele joobes juhtide terviseandmetele tuginedes on kõigist joobes juhtidest alkoholitarvitamise häirega patsiente ligikaudu 75% sh ligi 10−15% on eelduslikult alkoholi sõltuvushäire. Kuna on põhjust eeldada, et sõltumata tervislikust seisundist väga suur enamus juhte soovib oma juhtimisõigust taastada, siis kasvab ka eriarstiabist abi otsivate juhtide arv. Hinnanguline patsientide arv, kes võiks ise või perearsti poolt eriarstiabi poole pöörduda, on 400−500 patsienti aastas. Kuna momendil on alkoholi tarvitamise häire ravijuhte aastas ligikaudu 4000, siis tähendab muudatus ligikaudu 10% ravijuhtude kasvu või kui ravijuhtude arv ei kasva, siis kõikide psühhiaatrilise abi patsientide ravijärjekorra pikenemist. Mõju psühhiaatrilisele eriarstiabile on keskmine. 28 https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/dokumendid/alkoholi_joobe_ja_alkoholi_tarvitamise_ kindlakstegemise_voimalused_ekeis.pdf 29 https://www.researchgate.net/publication/326382700_The_PEth_Blood_Test_in_the_Security_Environment _What_it_is_Why_it_is_Important_and_Interpretative_Guidelines 10 11.1.2. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju siseturvalisusele Muudatusest mõjutatud sihtrühmad, avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus selle olulisuse kohta Liikluses osalejad sh mootorsõiduki juhid: Liikluses osalejate, ükskõik millisel viisil täpne arv ei ole küll teada, kuid potentsiaalselt võib eeldada, et kõik Eestis elavad inimesed osalevad mingis rollis ja mingi sagedusega liikluses. Mootorsõiduki juhina osaleb liikluses ligikaudselt 650 000 inimest. Kindlasti saab väita, et muudatuse tulemusena väheneb juhtimisõigust omavate juhtide arv liikluses, kes sisuliselt ei vasta juhile seatud tervisenõuetele. Kui väheneb liikluses osalevate, kuid tervisenõuetele mitte vastavate juhtide hulk liikluses, siis on väga suur tõenäosus, et läbi selle väheneb joobes juhtide tõttu toimunud liiklusõnnetuste hulk. Liiklusõnnetuste tagajärgedes on selge seos olemas liiklusõnnetuse raskuse ja joobes juhi osaluse vahel. Seega on positiivne suure tõenäosusega avalduv mõju, et liikluses väheneb just kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetuste arv. Kui Eestis hukkub aastas liikluses ligikaudu 40 inimest, siis EL parimate liikluskultuuriga riikides on see ligikaudu poole väiksem 30 Potentsiaalne negatiivne mõju on, et võib kasvada ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta liikluses osalevate juhtide arv, kelle juhtimisõigus puudub seoses tervisetõendi kehtivuse peatumisega. Kuid selle negatiivse stsenaariumi tõenäosus on väike, sest ka momendil võetakse korduvatel joobes juhtidel lisakaristusena juhtimisõigus alati ära ja esmakordsetel joobes juhtidel on võimalik juhtimisõigus ära võtta vähemalt kolmeks kuuks. Süütegude menetlejad (politsei, prokuratuur, kohus): Aastas viiakse läbi ligikaudu 2500 joobes juhtimise kriminaalmenetlust, kuid kuna kriminaalmenetlusel protsess ei muutu ja olulisi lisatoiminguid menetlusosalised tegema ei pea, siis on mõju väike. Muudatustest on mõjutatud menetlejad, kes lahendavad joobes juhtimise kuritegusid. Suure tõenäosusega realiseeruv positiivne mõju on, et joobes juhtimise süütegusid pannakse vähem toime, kuna uue lahenduse abil on liiklusest vähemalt ajutiselt kõrval kõik joobes juhid ja pikemat aega just korduva ja suurema riskikäitumisega juhid. Lisaks aitab loodav tervisetõendi taastamise protseduur vähendada enam just ohtliku liikluskäitumise soodustegurit ehk sõltuvusainete liigtarbimist. Potentsiaalne negatiivne mõju on, et võib kasvada ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta liikluses osalevate juhtide arv, kelle juhtimisõigus puudub seoses tervisetõendi kehtivuse peatumisega. Kuid selle negatiivse stsenaariumi tõenäosus on väike, sest ka momendil võetakse joobes juhtidel lisakaristusena juhtimisõigus ära -nii esmakordse kui korduva joobes juhtimise korral vähemalt kolmeks kuuks. 11.2. Kavandatav muudatus 2 Mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades süüdlase perearsti automaatne teavitamine rikkumisest Tervise infosüsteemi kaudu. 11.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond ja mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas I: sotsiaalne mõju: Mootorsõidukijuhid: Kokku puudutab muudatus potentsiaalselt ligikaudu 650 000 juhiluba omavat inimest. Kuna juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteo paneb aastas toime ligikaudu 4000 inimest, siis reaalselt puudutab see kõikidest mootorsõiduki juhtidest ühes aastas ligikaudu 0,6 %. Kui isik tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt lubatud alkoholi piirmäära ületades, liigub info rikkumise kohta Tervise Infosüsteemi ja muutub kättesaadavaks ja nähtavaks juhi perearstile. Muudatustest on mõjutatud ligikaudu 4000 juhti aastas. Kuna sellest teavitamisest ei tulene juhile ka mingeid vältimatuid tagajärgi, siis on mõju väike. Ühtegi võimalikku negatiivset mõju esile tuua ei saa, pigem motiveerib asjaolu, et juhi perearst teab oma nimistu patsiendi joobes juhtimise väärtegusid, juhti õiguskuulekamale 30 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20190410STO36615/liiklussurmade-statistika-elis-infograafik 11 käitumisele, kuna perearstil on kaalutlusotsus nõuda erakorralisena terviseseisundi uut hindamist, kui ka kergemate rikkumiste arv kasvab. Esmatasandi tervishoid: Puudutatud esmatasandi tervishoiu sihtrühma suurus on sama, kui kavandatava muudatuse nr 1 juures. Ühe arsti nimistu suurus oli keskmiselt 1417 inimest. Kui eeldada, et perearstinimistutes on mootorsõidukijuhtide jaotus ühtlane, siis on iga perearsti nimistus ligikaudu 700 mootorsõiduki juhtimisõigust omavat inimest. Igas perearstinimistus on keskmiselt 4 või 5 inimest, kes panevad ühe aasta jooksul toime mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteo. Isiku tabamisel mootorsõiduki juhtimiselt lubatud alkoholi piirmäära ületades, liigub info rikkumise kohta Tervise Infosüsteemi ja muutub kättesaadavaks ja nähtavaks juhi perearstile. Perearstile jääb võimalus vajaduse korral sekkuda nii, nagu see võimalus on momendil vastavalt LS § 101 lg 6 p 1. Perearst saab infot oma patsiendi liikluskäitumise kohta ja uurida selle põhjuseid ning vajadusel nõuda uue tervisekontrolli läbimist ja teha kaalutletum otsus tema terviseseisundi kohta. Võimalik negatiivne mõju on seotud asjaoluga, et mõningal määral võib halveneda perearsti ja õigusrikkumise toime pannud patsiendi arsti-patsiendi usalduslik suhe, kuna perearst valdab informatsiooni, mis võib panna kaaluma oma nimistu patsiendi tervise vastavust mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Patsientide ilmne soov on säilitada oma mootorsõidukijuhi tervisetõend võimalikult kaua, kuid arsti informeerimine õigusrikkumistest võib inimese jaoks kaasa tuua täiendava tervisekontrolli, mis võib tekitada lahkarvamusi arsti ja patsiendi vahel. 11.2.2. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju siseturvalisusele ja riigivalitsemisele Mootorsõiduki juhid: Mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades, liigub info rikkumise kohta Tervise Infosüsteemi ja muutub kättesaadavaks ja nähtavaks juhi perearstile. Muudatustest on mõjutatud ligikaudu 4000 juhti aastas. Mõju siseturvalisusele on positiivne, kuna korduvate lubatud alkoholi piirmäära süütegude arv eelduslikult väheneb. Rikkumised võivad süüdlasele kaasa tuua täiendava mootorsõidukijuhi tervisekontrolli, mis on süüdlase jaoks mittesoovitav tagajärg, mida soovitakse vältida, mida on võimalik teha rikkumisi vältides. Esmatasandi tervishoid: Isiku tabamisel mootorsõiduki juhtimiselt lubatud alkoholi piirmäära ületades, liigub info rikkumise kohta Tervise Infosüsteemi ja muutub kättesaadavaks ja nähtavaks juhi perearstile. Perearstile jääb võimalus vajaduse korral sekkuda ja uurida oma patsiendi liikluskäitumise põhjuseid ning teha kaalutletum otsus tema terviseseisundi kohta. Negatiivse mõju riski ei ole, positiivse mõju saavutamine sõltub perearstide ressursist nendele juhtumitele reageerida ja ennetada hilisemaid tõsisemaid rikkumisi Süütegude menetlejad (politsei, kohus): Aastas viiakse läbi ligikaudu 4000 mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteo menetlust, millest väga suur enamus lahendatakse kohtuvälise menetleja poolt. Kuna väärteomenetluses muudatusi ei tehta ja olulisi lisatoiminguid menetlejad tegema ei pea, siis on mõju väike. Samuti ei ole põhjust arvata, et väärteo toimepanemise info jõudmine süüdlase perearstile paneks inimesi rikkumiste korral senisest enam kasutama menetlustes kaebeõigust, millega võiks kasvada politsei ja kohtute halduskoormus 11.3. Kavandatav muudatus 3 Karistusseadustiku muudatused seoses muudatustega joobes juhtimise eest lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmise kohta 11.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond ja mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas I: sotsiaalne mõju I: sotsiaalne mõju: Mootorsõiduki juhid: Kokku puudutab muudatus potentsiaalselt ligikaudu 650 000 juhiluba omavat inimest, kuid mootorsõiduki joobes juhtimise kuriteo, mille puhul oli seni võimalik lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta paneb aastas toime ligikaudu 2500 inimest, kellest juhtimisõigus lisakaristusena võetakse ära ligikaudu 1/2 juhtudel ehk 1000-1200 juhilt aastas. 12 Esmakordsetel joobes juhtidel võetakse lisakaristusena juhtimisõigus ära ligikaudu 1/3 juhtudel ja mediaan pikkus juhtimisõiguse ära võtmisel oli 92 päeva. 65 % juhtudel võeti juhtimisõigus ära kehtiva miinimummäära ehk 3 kuu ulatuses. Korduvatel joobes juhtidel võetakse juhtimisõigus ära kõikidelt joobes juhtidelt ja mediaan lisakaristuse pikkus on 182 päeva. Mõju hindamisel vajab vastamist, kas juhtimisõiguse automaatne ära võtmine läbi liiklusseaduse ja karistusõiguslikult juhtimisõiguse ära võtmisest loobumine võib tekitada negatiivset mõju. Justiitsministeeriumis läbi viidud joobes juhtide karistuspraktika analüüsis31 hinnati esmakordsete joobes juhtide retsidiivsust, kes jäeti kohtulikult karistamata sh. neile jäi kõigile alles juhtimisõigus ja kelle karistus asendati prokuröri poolt määratud kohustustega (nt alkoholi biomarkerite analüüs). Tulemused näitasid, et formaalselt kergem lähenemine - kohtulikult karistamise asendamine oportuniteediga ja sealhulgas süüdlasele juhtimisõiguse alles jätmine ei suurendanud uue joobes juhtimise kuriteo toime panemise tõenäosust. Seega ei mõjuta senisest suurem paindlikkus kisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmise võimaldamises ja reaalselt rakendamises joobes juhtide korduvkuritegevust. Kokkuvõtvalt on mõju kõigile mootorsõidukijuhtidele on väike, kuid puudutab olulist osa joobes juhtidest. Süütegude menetlejad (politsei, prokuratuur, kohus): Muudatusest on mõjutatud joobes juhtimise kriminaalasju menetlevad teenistujad. Muudatusega vähendatakse lisakaristuse kohaldamist olukorras, kus sellel puudub sisuline otstarve, kuna isik on juhtimisõiguseta liiklusseaduse muudatuse tulemusena. Seega annab muudatus kohtutele juurde kaalutlusõigust lisakaristusena juhtimisõiguse peatamiseks vastavalt süüdlase rikkumisele ja vajadusele isikult mõjutada läbi juhtimisõiguse ära võtmise. Muudatuse tulemusena väheneb suure tõenäosusega nende juhtimisõiguseta juhtide arv, kelle juhtimisõigus on ära võetud joobes juhtimise eest lisakaristusena. Selle eelduse loob asjaolu, et kui juhtimisõiguse taastamine käib läbi tervisetõendi taotlemise, on inimesel endal võimalus erinevalt karistusõiguslikuks juhtimisõiguse äravõtmisest mõjutada oma juhtimisõiguse taastumise kiirust. Mõju menetlejatele on siiski väike, kuna sihtrühm hõlmab väikest osa õigusrikkujatest. 11.3.2. Muudatusega kaasneva mõju valdkond ja muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) II: mõju siseturvalisusele. Mootorsõiduki juhid: Muudatustest potentsiaalset mõjutatud sihtrühma moodustavad kõik mootorsõiduki juhid, kuid otseselt mõjutatud sihtrühm on sama, mis käesoleva muudatusettepaneku sotsiaalse mõju hindamisel ja mõjutab kuni 1 % mootorsõiduki juhte ja seega on mõju väike. Muudatus omab positiivset mõju liiklusohutusele, kuna käesoleval hetkel kaotab peale joobes juhtimise kuriteo sooritamist ligikaudu kolmandik juhte oma juhtimisõiguse. Samas ei saa juhtimisõiguse kaotanud juhid oma tegevusega oma juhtimisõigust kiiremini taastada ja kuna juhtimisõiguse tagasi saamine ei sõltu näiteks sõltuvusainete tarbimise vähendamisest, siis puudub juhtimisõiguse kaotanutel ja ka nendel, kellel see alles jäi motivatsioon ja vajadus teha korrektuure oma elustiilis. Kuna plaanitava muudatusega jäävad juhtimisõiguseta kõik joobes juhid, kuid nad saavad ise teha jõupingutusi selle kiiremaks tagasi saamiseks, siis on avalduv mõju siseturvalisusele positiivne ja uute süütegude toimepanemise tõenäosus väheneb Süütegude menetlejad (politsei, prokuratuur, kohus): Joobes juhtimise kuritegusid menetlevatele osapooltele on mõju pigem positiivne, kuna menetlus lisakaristuse määramise osas muutub paindlikumaks. Mõju on väike, kuna esmakordsete joobes juhtide puhul antakse senise minimaalse kolme kuulise lisakaristuse miinimumtähtaja asemel määrata lisakaristus alates ühest kuust. Korduva joobes juhtimise korral on senise kohustusliku lisakaristuse määramise asemel peale muudatust menetlejatel võimalik taotleda või määrata lisakaristust kaalutlusotsusena. 31 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/analuus_kars_ss_424_karistuspraktikast.pdf 13  12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemisega kulud tuleb kanda tõendi taotlejal. Kuna muudatusega nähakse ette, et tõendi uuesti taotlemisel peab inimene oma tervisekäitumise muutust tõendama alkoholi boimarkerite analüüsiga, siis sellega seonduvad kulud on inimesele ligikaudu 550 eurot aastas, mille sisse kulub analüüside kulu ja tervisetõendi taotlemisega seotud kulu. Rahalisele kulule lisandub tervisetõendi taotleja jaoks ajaline kulu analüüside andmisele, mille suurus sõltub eelkõige sellest kui kaugel inimene elab või töötab lähimast tervishoiuteenuse osutajast, kus analüüse anda saab. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu väljatöötamiskava rakendamise ühekordsed suuremad püsikulud on seotud Tervise infosüsteemi; Prokuratuuri infosüsteemi; Politsei menetlusinfosüsteemi POLIS ja Transpordiameti Liiklusregistri infosüsteemide vahelise infovahetuse tehnilise arenduse loomiseks. Käesolevaks hetkes ei ole infosüsteemide tehnilise arenduse täpne eelarve küll teada. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise eesmärgiks on jõuda ühelt poolt põhimõttelise arusaamani, kas pakutav regulatsioon on vajalik ning seejärel hinnata, kuidas oleks kõige optimaalsemalt võimalik seda muudatust infotehnoloogiliste lahendustega toetada. Ligikaudseks hinnanguks saab võtta aluseks Siseministeeriumi poolt esitatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu,32 milles nähti ette Tervise infosüsteemi ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri vahelise infovahetuse tehnilise arenduse eelarveks 461 000 eurot. Indikatiivne kulu käesoleva muudatuse puhul, mis on oma töömahult ligikaudu 2 või 3 korda mahukam, võiks selle arvutuse järgi olla suurusjärgus 800 000−1 200 000 eurot. Tegelikud kulud sõltuvad aga valitud lahendusest ning võivad olla teistsugused, sh oluliselt väiksemad. 14. Edasine mõjude analüüs Mõjude eelanalüüsi kohaselt ei kaasne kavandatava muudatusega olulist mõju. Seaduseelnõu koostamisel hinnatakse mõjusid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ vastavalt HÕNTE §-le 46. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise x tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1. Karistusseadustik. 2. Liiklusseadus. 3. Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2020. aasta määrus nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. 4. Sotsiaalministri määrus „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ 5. Vabariigi Valitsuse 16. juuni .2011 aasta määrus nr 75“ Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Kaasamine toimub esmalt VTK avaliku kooskõlastusena 2023. a aprillis või mais. VTK saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: ministeeriumid, Riigikogu, Riigikohus, maa- ja ringkonnakohtud, halduskohtud, Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Transpordiamet , Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Perearstide Selts, Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg 32 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ddf907be-e959-4fa5-86a6-58749253a941 14 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2024 I poolaasta kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2025 II poolaasta 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Krister Tüllinen, [email protected] ; 56 623 759 15 Saatja: Külli Kärner </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER54B5C247> Saaja: KRA Info, KVPS Üldosakond, Astra Mölder Teema: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Tere! Esitame arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumi koostatud „Karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus- joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamine.“ Viide EIS-ist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b34e0ae0-3af0-4c99-97da-197314b7cbf7 Tähtaeg: 05.07.2023. Lugupidamisega Külli Kärner *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.