Justiits- ja digiministeerium Teie: 27.02.2025 nr 8-1/2016-1
Meie: 03.03.2025 nr 11-39/V/340
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
(karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine)
Eesti Mereakadeemia esitab Anatoli Alopi, PhD, õigusteaduste magistri arvamuse
karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta:
Eelnõu 1. paragrahvi lõige 3: seadustikku lisanduvast 9. paragrahvi lõikest 3 jätta välja sõnad
„või mandrilava“.
Põhjendus
1. Kuigi kogu Läänemere põhi on geoloogiliselt mandrilava osa ehk Läänemeri on üks nn
šelfimeredest, ei oma Eesti mandrilavaosi, mis asuksid väljaspool majandusvööndit ehk Eestile
kuuluva mandrilava merepõhi ühtib majandusvööndi merepõhjaga. Majandusvööndi seadus
aga reguleerib selle all asuva merepõhja jurisdiktsiooni 2. paragrahvi lõikes 1 alljärgnevalt: „(1)
Riigi suveräänseteks õigusteks majandusvööndis on merepõhja katvas vees, merepõhjas ja
selle all maapõues asuvate elus ja eluta loodusvarade uurimine, hõlvamine, säilitamine ja
haldamine ning muu tegevus majandusvööndi uurimisel ja kasutamisel“. ÜRO mereõiguse
konventsiooni VI osa artiklis 76 sätestatud rannikuriigi õigused mandrilava suhtes ei sisalda
midagi olulist lisaks ülaltoodud majandusvööndi seaduse lõigus sätestatule, seega väljund
„majandusvööndis või mandrilaval“ näeb mittevajalik dubleerimine olevat.
2. Vahemärkusena, et majandusvööndi seaduse 2. paragrahvi lõige 3 ütleb: „(3) Merepõhja ja
selle all oleva maapõue loodusvarade kasutamist ja kaitset reguleerib mandrilava seadus“.
Antud juhul on ca 30 viimase aasta jooksul (alates majandusvööndi seaduse jõustumisest)
ühes Eesti seaduses viidatud teisele seadusele, mida Eesti seadusandluses tegelikult ei
eksisteeri. See fakt räägib veelkord selle kasuks, et mitte tuua mandrilava mõistet
karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusse. Mandrilava
seaduse vastu võtmine ei näe samuti põhjendatud olevat käesoleva teksti lõikes 1 toodud
asjaolusid silmas pidades. Pigem võiks mõelda külgvööndi regulatsiooni lisamisest Eesti
seadusandlusesse. Kokkuvõtteks näeb mõistlik olevat mitme autori poolt varasemalt pakutud
kompleksse nn merevööndite seaduse vastuvõtmine, see seadus võiks sisaldada
TTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | EESTI MEREAKADEEMIA
Kopli 101 Tel 613 5500
11712 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
territoriaalmere, majandusvööndi ja külgvööndi regulatsiooni. Esmameetmena aga võiks
muuta kehtetuks majandusvööndi seaduse 2. paragrahvi lõiget 3.
Lugupidamisega
Roomet Leiger
Direktor
[email protected]