TA_hankepakkumine_Avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvu arenguprogrammi Newton väljatöötamine ja läbiviimine perioodil 2025-2029

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Avatud ülikool Hanke nr 290388 Avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvu arenguprogrammi Newton väljatöötamine ja läbiviimine perioodil 2025-2029 Pakkumus nr Tallinn 2025 SISUKORD TOC \o "1-3" \z \u \h 1. PROGRAMMI ÜLDEESMÄRK JA LÄHENEMINE PAGEREF _Toc193701348 \h 3 2. MEESKOND PAGEREF _Toc193701349 \h 9 3. METOODILINE LÄHENEMINE PAGEREF _Toc193701350 \h 11 4. PROGRAMMI SISULINE ÜLESEHITUS JA TEEMAD PAGEREF _Toc193701351 \h 16 4.1 SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc193701352 \h 16 4.2 I KOOLITUSMOODUL PAGEREF _Toc193701353 \h 17 4.3 II KOOLITUSMOODUL PAGEREF _Toc193701354 \h 19 4.4 III KOOLITUSMOODUL PAGEREF _Toc193701355 \h 21 4.5 KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc193701356 \h 22 5. PROGRAMMI LÄBIVIIMINE PAGEREF _Toc193701357 \h 23 PROGRAMMI ÜLDEESMÄRK JA LÄHENEMINE Eesmärk on pakkuda tulevaste avaliku teenistuse tippjuhtide terviklikku arenguprogrammi, mis võtab arvesse avaliku sektori juhtimise eripära ning toetab osalejate professionaalset arengut, et nad oleksid võimekad, tulemuslikud, strateegiliselt mõtlevad, innovatiivsed ja koostööle orienteeritud juhid. Programm põhineb avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelil ja "Eesti 2035" strateegilistel eesmärkidel ning kohandub vastavalt osalejate vajadustele . Võetakse arvesse, et kursusel osalejad võivad olla ka vähese avaliku sektori kogemusega või avaliku halduse alaste teadmisteta. Programm arendab osalejate teadmisi, oskusi ja hoiakuid, võttes läbivalt arvesse just tippjuhi rolli spetsiifilisust ja avalikku sektorit kui erilist juhtimiskeskkonda. Ühendatakse Nurkse instituu di kui Eesti ainsa rahvusvaheliselt akrediteeritud avaliku sektori juhtimisele keskendunud kompetentsikeskus e ning paljude praktikute teadmised ja kogemus . „Eesti 2035“ strateegilised eesmärgid keskenduvad tõhusa, paindliku ja inimestele suunatud riigi loomisele, kus avalik sektor suurendab inimeste heaolu, majanduse konkurentsivõimet ja toetab kvaliteetset elukeskkonda. Riigivalitsemine peab olema usaldusväärne, innovaatiline, avatud ja koostööpõhine, andmepõhine ja kaasav, et tagada kvaliteetsed teenused, parem poliitikakujundamine, tugev kodanikuühiskond ning usaldus riigi institutsioonide vastu. Selleks tugevdab arenguprogramm nii juhtide baasoskuseid, võttes arvesse tippjuhtide rolli, kui ka laiemaid tulevikukindlaid oskusi, näiteks süsteemset ja kriitilist mõtlemist, süsteemset juhtimist, koostöö- ja koordineerimisoskuseid, kaasamisoskusi või dünaamiliste meeskondade juhtimist, et lahendada riigivalitsemise väljakutseid kiiresti ja paindlikult. Arendades juhte, kes oskavad paremini toetada nii enda kui töötajate arengut, panustatakse ka avaliku sektori töötajate vaimse ja füüsilise tervise tugevdamisse. Avaliku sektori juhid peavad omama sügavamat arusaama poliitilistest ja ühiskondlikest protsessidest ning olema valmis tegema keerulisi otsuseid, mis mõjutavad laiemat avalikkust ning ka vastutama laiema avalikkuse ees. Näiteks peavad avaliku sektori juhid toime tulema järgmiste aspektidega: Poliitiline ja õiguslik raamistik. Avaliku sektori juhtimine toimub seadusandlike ja poliitiliste otsuste alusel, mis tähendab, et otsustusprotsessid on tihedalt seotud õigusraamistiku ja poliitiliste prioriteetidega. Pikaajaline strateegiline planeerimine vs lühiajaline poliitiline perspektiiv. Avaliku sektori juhtidelt oodatakse pikaajaliste väljakutsetega tegelemist ja suurte sihtide seadmist, kuid nad peavad tegutsema poliitilises tsüklis, kus poliitikute ajaraam on väga lühike. Läbipaistvus ja vastutus. Avalikus sektoris on otsuste tegemine ja rahakasutus avaliku kontrolli all ning juhid peavad arvestama suurema läbipaistvuse ja aruandekohustusega. Mitmekesised ja vastuolulised ootused . Ühiskonna ootused, avalik huvi ning poliitilised prioriteedid ei ole alati omavahel kooskõlas ning avaliku sektori juhid peavad selles rägastikus tasakaalu leidma ning sihti hoidma, lähtudes põhiseaduslikele väärtustele ning demokraatlikust legitimatsioonist . Kaasamine ja partnerlussuhted . Avalikus sektoris on oluline huvigruppide kaasamine ning koostöö teiste riigiasutuste, erasektori ja vabaühendustega, et tagada poliitikate elluviimine, teenuste kvaliteet ja efektiivsus. Et võtta arvesse avaliku sektori juhtimise eripära ning teise lt kõrgelt arenenud riikide kogemust avaliku teenistuse tippjuhtide arendamisel, on tippjuhtide kompetentsimudelile lisatud kaks täiendavat kihti : 1) avalik sektor kui eriline juhtimiskeskkond, milles edukaks toimetamiseks on vaja spetsiifilisi teadmisi ja oskusi; ning 2) avaliku teenistuse väärtused (sh avaliku huvi kontseptsioon), mis on enamasti avaliku sektori (tippjuhtide) kompetentsimudelite keskmes. (vt joonis 1) . Joonis 1. Avaliku sekori tippjuhtide kompetentsimudel koos täiendustega ja seostatuna koolitusmoodulitega Et süstemaatiliselt katta avaliku teenistuse tippjuhile vajalikke teadmisi, oskuseid ja hoiakute kujundamist ning adresseerida praktilisi puudujääke tippjuhtide kompetentsides on jagatud koolitusprogramm kolme peamise mooduli vahel (vt joonis 2). Joonis 2. Koolituse põhimoodulid Avaliku sektori tippjuhtide seas on nii neid, kelle töös on suur administratiivse ja üldise juhtimise roll (nt kantslerite ja peadirektorite ülesandeks on asutuse töökorraldus ja asjaajamine, riigivara valitsemine ja eelarvevahendite käsutamine) kui ka enam valdkondliku juhtimise ja poliitikakujundamise ülesanded (nt asekantslerid korraldavad valdkonna õigusaktide eelnõude väljatöötamist, koordineerivad strateegiliste arengudokumentide väljatöötamist ja elluviimist). Seetõttu hõlmab arenguprogramm nii poliitika (mõistes policy ) kui struktuuriüksuste juhtimise teadmiseid ja oskuseid. Lisaks järgitakse kaasaegset koolitustrendi ning praktilist vajadust pöörata eraldi tähelepanu tippjuhi enesejuhtimise ja -arengu küsimustele . Samaaegselt kui Euroopa ees on nn. Draghi raportis rõhutatud väljakutsed (nagu innovatsiooni kiirendamine, süsinikuvabale ja konkurentsivõimelisele majandusele üleminek, kaitsevõime), tuleb Eestis hakkama saada ka siseriiklike väljakutsetega (nagu riigieelarve ja avalike teenuste jätkusuutlikkus) tehnoloogilised pöörete ajastul (nt tehisintellekti hüppeline areng , rohepöördeks vajalike tehnoloogiate toetamine, radikaalsed muutused kaitsetehnoloogiates ) ning poliitilises kontekstis (valimistsüklid, lühiajaline perspektiiv pikaajaliste väljakutsete lahendamiseks, vajadus saavutada ja hoida demokraatlikku toetust). Kõik need suunavad poliitikaid ja juhtimist eest vedama radikaalse id muutus i riigi ja ühiskonna tänastes toimemudelites (nt üleminek ringmajanduslikule ja süsinikuvabale majandusmudelile , proaktiivse riigi mudelile ) . Riigijuhtimise pikaajalise legitiim s use huvides on aga oluline ja vajalik ka avaliku sektori ning juhtimise demokraatliku , läbipaistva ja kaasava vundamendi tugevdamine ja hoidmine. Programmis r õhutatakse läbivalt teadmisi ja oskusi riigijuhtimise vundamendi ehitamisest ja hooldamisest turbulentse ja innovatiivsust nõudva väliskeskkonna tingimustes. Käiakse läbi nii avaliku teenistuse tippjuhtidele õigusaktides pandud kohustused ( nagu asutuse asjaajami s e korraldamine, riigivara valitsemine ja eelarve käsutamine, teenistuslik järelevalve ja distsiplinaarmenetlus, sisekontrollisüsteemi ülesehitamine) kui ka üldisest juhtimis pädevusest tulenevad ülesanded (meeskondade juhtimine, talendijuhtimine, organisatsiooni kultuuri kujundamine, sise - ja väliskommunikatsioon, andmehaldus ) . Paralleelselt ja ehita d es avaliku sektori vundamendile, tutvustatakse ka uusimaid juhtimis- ja valitsemispraktikaid , mh innovatsiooni, tehnoloogia, eksperimenteerimise roll ja võimalused poliitikate kujundamisel ja elluviimisel ning organisatsioonide juhtimisel . Koolituse väljatöötamisel on lähtutud kaasaegsest parimast teaduspõhisest teadmisest, konsultatsioonidest pikaaegse avaliku teenistuse kogemusega praktikutega ning kogemusest avaliku sektori juhtide koolitamisel. Koolituse sisus lähtutakse järgmistest aluspõhimõtetest (vt joonis 3) : Joonis 3 . Koolituse aluspõhimõtted MEESKOND Koolitusprogramm on välja töötatud Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlaste ja õppejõudude ning ärikorralduse instituudi õppejõudude koostöös ning pikaajalise avaliku ja erasektori tippjuhtidega konsulteerides. Tuumikmeeskonna moodustavad : Programmijuht prof Erkki Karo ( Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor, teadus- ja tehnoloogiapoliitika professor) , kes koordineerib kogu programmi disaini ja elluviimist . Programmijuht teeb tihedat koostööd juhtivkoolitaja Külli Taroga , kes vajadusel saab programmijuhti jooksvalt asendada . Juhtivkoolitajad , kes vastutavad konkreetsete moodulite eest : D r Külli Taro (Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammi juht, avaliku halduse doktor) Mailis Neppo (ärikorralduse instituudi külalislektor, Delfi Meedia personalijuht) Cerlin Pesti ( Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalislektor, Bolti personalipartner) P rojektijuht Berit Viikna (Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli täiendusõppe keskuse projektijuht) Tallinna Tehnikaülikoolist löövad põhiõppejõududena kaasa veel prof Tiina Randma-Liiv , prof Külli Sarapuu , prof Veiko Lembe r, dr Leno Saarniit ning praktikuna programmi konsulteerinud Siim Sikkut . Lisaks kaasatakse koolitajatena oma valdkonna professionaale nii ülikoolist, avalikust sektorist kui erasektorist. Iga teema juures on pakkumuse s (vt REF _Ref193358876 \h \* MERGEFORMAT 4. Programmi ülesehitus ja teemad ) välja toodud võimalikud koolitajad, keda koolitusprogrammi väljatöötajad vastava teema koolitajaks ette kujutaks ja soovitaks, kuid kellega ei ole pakkumuse esitamise esimeses etapis kokkuleppeid veel sõlmitud (märgitud tärniga(*)). Püstitatud juhtimisülesannete reflekteerijana kaasatakse praeguseid ja endiseid avaliku sektori tippjuhte, sh avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammi üliõpilasi. Lisaks kaasatakse koolitajatena oma valdkonna professionaale nii ülikoolist, avalikust sektorist kui erasektorist. Iga teema juures on pakkumuse s (vt REF _Ref193358876 \h \* MERGEFORMAT 4. Programmi ülesehitus ja teemad ) välja toodud võimalikud koolitajad, keda koolitusprogrammi väljatöötajad vastava teema koolitajaks ette kujutaks ja soovitaks, kuid kellega ei ole pakkumuse esitamise esimeses etapis kokkuleppeid veel sõlmitud (märgitud tärniga(*)). Püstitatud juhtimisülesannete reflekteerijana kaasatakse praeguseid ja endiseid avaliku sektori tippjuhte, sh avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammi üliõpilasi. METOODILINE LÄHENEMINE Koolitusprogrammis kasutatakse läbivalt lühiloenguid ning kaasusepõhist õpet , kus püstitatakse elulisi praktilisi juhtimisülesandeid ning reflekteeritakse pakutavaid lahendusi läbi parima teaduspõhise teadmise ning praktilise kogemuse. Kasutatakse juhtumianalüüse reaalsetest olukordadest , kovisiooni käigus palutakse kutsutud praktikutel kaasa tuua praktilisi näiteid enda kogemusest . Rakendatakse nii rühmaarutelusid kui ka suure ringi arutelusid. Kui ettevalmistav materjal on mugava lt omandatavas vormis olemas, kasutatakse tagurpidi klassiruumi meetodit , kus uudne info ja teooria omandatakse iseseisva tööna enne kontaktõpe t ning klassiruumis keskendutakse üksnes arutelule ja probleemide lahendamisele. Vastavalt konkreetse teema eripärale, lisatakse muid aktiivõppe meetodeid (nt j uhtimisrollimängud ja kriisisimulatsioonid ) . Praktilises õppes ja eriti teemades, kus ei ole ainuõigeid vastuseid, on väga oluline reflektsioon erinevate teadmiste ja kogemusega osapooltelt. Lisaks süvendab reflektsioon õppeprotsessi ja t äiskasvanud õppurid õpivad tõhusamalt, kui nad saavad seostada uut infot oma varasemate kogemuste ja teadmistega. Refleksioon aitab luua nei l seoseid ja mõtestada, miks ja kuidas mingi uus teadmine nende jaoks oluline . Nii suureneb õppija teadlikkus iseendast — oma tugevustest, arenguvajadustest ja eelistustest. T äiskasvanud õppijad vajavad sisemist motivatsiooni ja r efleksioon aitab neil ise mõista oma õpieesmärke ja vastutada oma õppimise eest . Kasutame nii välist reflektsiooni kui enesereflektsiooni. K aasame peegeldajatena täiendavalt nii tänaseid kui endisi tippjuhte (nt Ülle Madise*, Janar Holm*, Birgit Lao*, Kätlin Alvela * , Lauri Lugna * või Mart Mägi* ) ning Nurkse instituudi magistriprogrammi ja mikrokraadikavade õppureid, kes ise on samuti avaliku sektori töötajad ja (tipp)juhid. Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammi tunniplaanis on erikursus, mida saame ära kasutada programmi toetamiseks. Lisaks kasutatakse k oolitusprogrammis õpipäevikut , mis on hea meetod individuaalselt kaardistada õppija ootused ja eesmärgid , struktureerida õppimist, kinnistada uusi teadmisi ning teha edasis i arenguplaan e . Programmis osalejatele jagatakse läbi e-õppe keskkonna õppematerjale ja viiteid inspiratsiooniks nii kursuse käigus läbiviidavaks õppetööks, kui ka edasiseks enese arendamise harjumuse juurutamiseks . Mõni näide avalikult kättesaadavatest õppematerjalidest ning inspiratsiooniallikatest: Geert Bouckaert, Annie Hondeghem , Trui Steen, and Steven Van de Walle (eds.), Futures for the Public Sector. Leuven: Leuven University Press, 2025 . OECD Mission-Action Lab & OECD Obse rva tory of Publ ic Sector Innovation (OPSI ) Eating Policy blogi , autor Jennifer Pahlka Mintzberg on Managing Six Traits of an Agile Leader What it takes to be a great leader | Roselinde Torres | TED Unlocking Success: Bill Gates' Top Ten Rules for Achieving Greatness Oodatavad õpiväljundid on toodud ära iga õpimooduli kohta peatükis 4 , kokkuvõtliku ülevaate leiab T abelist 1. Lisaks hankedokumentides nimetatud õpiväljunditele on sõnastatud täiendavalt spetsiifiliselt juhi enese juhtimisest ja - arengust lähtuvad õpiväljundid III mooduli jaoks. Õpiväljundite omandamise hindamine toimub läbi a) praktiliste ülesannete ja simulatsioonide (sobilikud oskuspõhiste õpiväljundite hindamiseks), b) enesehindamise (osa õpipäevikutest) ja refleksiooni (sobilik hoiakute ja arusaamade hindamiseks) ning c) arutelude ja esitluste (sobilikud teadmiste, kriitilise mõtlemise ja eneseväljendusoskuste hindamiseks). Tabel 1. Hankes oodatavad õpiväljundite vastavustabel Oodatav õpiväljund Moodul , milles peamiselt oodatavad õpiväljundid saavutatakse HOIAKUD + lähtub riigist tervikuna ja on suunatud koostööle valdkonnaüleste eesmärkide saavutamiseks; I moodul on avaliku teenistuse tippjuhile kohaste väärtuste kandjana eeskujuks ning pühendunud ka organisatsiooni väärtuste ja traditsioonide kujundamisele ning hoidmisele; I moodul ja III moodul on suunatud töötajate heaolu, arengu ja tulemuste saavutamise toetamisele väljakutsete kujundamise, kaasamise, usaldamise ning innustava tagasiside andmise kaudu; II moodul on sotsiaalselt vastutustundlik; I moodul tunnistab enesearengu tähtsust ning oskab seada isiklikke ja ametialaseid eesmärke ning suunata oma arengut ja tuleviku juhtimist + . III moodul TEADMISED ↑ teab, milliste teemade ja ülesannetega puutuvad Eesti avaliku teenistuse tippjuhid kokku oma igapäevatöös; II moodul teab kriisijuhtimise ja muudatuste juhtimise põhitõdesid; II moodul teab kaasaegseid poliitika kujundamise ja innovatsiooni juhtimise meetodeid; I moodul teab, kuidas teha andme- ja teaduspõhiseid otsuseid; I moodul teab kestlikkuse põhimõtteid; I moodul mõistab tippjuhi rolli eeskujuna ja töökeskkonna looja ning mõistab oma vastutust organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kujundamisel + . III moodul OSKUSED ↑ oskab poliitilise tahtega arvestades seada koos töötajate ja partneritega sihte ning luua strateegiat, kavandada ja ajakohastada tööplaane ning hankida ressursse sihi saavutamiseks; II moodul oskab luua võimeka, mitmekesise ja hästi koos töötava meeskonna ning mõõta ja jälgida tulemuste saavutamist oma meeskonnas; II moodul oskab kujundada uuenduslikkust ja tõhusust soosiva töökorralduse, mis arvestab tehnoloogia arenguga; II moodul oskab proaktiivselt korraldada kommunikatsiooni nii organisatsiooni sees kui ka väljapoole; II moodul oskab võimestada koostöövõrgustikke, kaasata erinevaid sihtrühmi ja pidada partneritega regulaarselt sisulisi arutelusid; II moodul arendab autentsust ja teadlikkust oma juhtimisstiilidest ning oskab luua tugevat ja toetavat keskkonda meeskonnaliikmete arenguks + ; III moodul oskab kasutada eneseanalüüsi tööriistu oma tugevuste ja arenguvõimaluste määratlemiseks + ; III moodul oskab rakendada enesejuhtimise ja enesemotiveerimise meetodeid, sealhulgas enda aja juhtimist, läbipõlemise ennetamist ja tööstressiga toimetulekut + ; III moodul suudab eneseteadlikkuse ja säilenõtkuse abil ennetada petturluse sündroomi, tõsta usaldust ning arendada emotsioonide juhtimise oskust + ; III moodul kasutab teadlikult avaliku esinemise ja veenva kõnelemise oskusi, et saavutada soovitud tulemusi organisatsioonis ja mõju avalikkuses + . III moodul + lisatud õpiväljund ( võrreldes hanke tehnilises kirjelduses nimetatuga ) PROGRAMMI SISULINE ÜLESEHITUS JA TEEMAD Programmi kestus on indikatiivselt 10 kuud ja see koosneb sissejuhatusest, kolmest põhietapist ning kokkuvõttest. Programmi kogumahuks planeeritakse 200 akadeemilist tundi, millest kontaktõppe maht on kuni 120 akadeemilist tundi. Kuni 80 akadeemilist tundi on arvestatud osalejatele ettevalmistavaks iseseisvaks tööks. Kontaktõppe maht jaguneb 15 koolituspäeva vahel , kus üks koolituspäev tähendab keskmiselt 6 astronoomilist tundi ehk 8 akadeemilist tundi . 4.1 SISSEJUHATUS Programmi s issejuhatus toimub 2-päevase õppereisi raames. Juhtivkoolitajateks on Erkki Karo ja Külli Taro. Vastavalt tellija soovile viiakse koolitusreis läbi programmi alguses ning pakume välja, et ühendame selle programmi sissejuhatava osaga , mi lle korraldaksime laeva seminariruumides Soome ja tagasi sõidul. Sellised „koosolek merel“ paketid on hea võimalus osalejad igapäevarutiinist välja tuua ning sotsialiseeruda. Osalejate arenguvajaduste ja -ootuste hindamine. Osalejate pühendumuse ja aktiivse kaasamise kokkulepped. Koolitusgrupi võrgustumiseks ja koostööks eelduste loomine ja toetamine. Õppereis il Soome korraldab kohapealset programmi pikaaegne Nurkse instituudi partner Demos Helsinki. Demos Helsinki on osalenud mitm e tes Soome riigivalitsemise arendamise projektide elluviimisel või analüüsimisel (nt. e ksperimenteeriv a, missiooni-põhise ning alandlik u ( HYPERLINK "https://tietokayttoon.fi/documents/1927382/2158283/Humble%20Government.pdf/efbd7017-8546-7996-e249-c6f2008fe2d4/Humble%20Government.pdf" humble government ) valitsemi s e mudelid) ning pakub erinevaid tippjuhtidele sobivaid arengukoolitusi koos kohtumisega praeguste ja endiste Soome tippametnikega, sh Ettemõtlev ( anticipatory ) juhtimine pikaajalise mõju saavutamiseks. Koolitus õpetab rakendama ettemõtlevat poliitikakujundamist ja viima lühiajalised tegevused kooskõlla pikaajaliste visioonidega, sest valitsusasutused on pidevalt surve all, kus soovitakse saa saavutada koheseid tulemusi, kuid jätkusuutlik valitsemine eeldab mõtlemist kaugemale valimistsüklitest. Süsteemide ümbermõtestamine, mitte ainult poliitikate muutmine. Juhtimiskoolitus, mis seab kahtluse alla aegunud tööstusajastu praktikad ning luua tulevikku suunatud valitsemislahendusi, mis toetavad vajalikku süsteemset muutust. Sektoriteülene koostöö, et kaotada silostumist . Arendab oskusi juhtida sektoritevahelist koostööd, et tagada sidus ja kaasav tegevus erinevate osapoolte vahel killustatud süsteemide ajastul. Täpse Soome väljasõidu teema saab koos tellijaga vastavalt konkreetse koolitusgrupi vajadustele ja huvidele kokku leppida. 4.2 I KOOLITUSMOODUL I koolitusmoodul kannab nime AVALIK SEKTOR JUHTIMISKESKKONNANA , JUHTIMISEESM Ä RGID JA V ÄÄ RTUSED . Mooduli kest us on 4 päeva ja juhtivkoolitajaks on Külli Taro . PÄEV (8 ak / h ) TEEMAD KOOLITAJAD 1. päev Turbulentne ja muutuv juhtimiskeskkond (sh d igimuutuste juhtimine) Strateegiline juhtimine ja innovatsioon avalikus sektoris Kestlik juhtimine , sh kestlik personalijuhtimine Erkki Karo , Siim Sikkut . Keit Kasemets* Erkki Karo või Veiko Lember Erkki Karo , Mailis Neppo 2. päev Poliitikakujundamine ning demokraatlik õigusriik; andme-, teadus- ja väärtuspõhine otsustamine Koostöö ja koordineerimine – süsteemimõtlemine Poliitikakujundamine EL tasandil (2031 eesistumise perspektiiv ) Koostöö rahvusvahelisel tasandil (kuidas edukat koostööd päriselt teha) Külli Taro , Innar Liiv* Külli Sarapuu Klen Jäärats * Kyllike Sillaste -Elling * või Mariin Ratnik * või Viljar Lubi * või Margus Laidre* või Priit Pallum * 3. päev Tulemuste (sh pikaajaliste eesmärkide) saavutamine lühiajalises poliitilises tsüklis, koostöö poliitikutega Väikeriigi kontekst (partikulaarsed suhted jne) Siim Sikkut ja Külli Taro, Arto Aas* või Jaak Aab * Külli Sarapuu või Tiina Randma-Liiv 4. päev Avaliku teenistuse eetika (väärtused) ja korruptsiooniennetus Avatud valitsemise põhimõtted (sh l äbipaistvus , inimeste kaasamine ja osalus , v astutustundlikkus ja aruandekohustus ) Leno Saarniit, Külli Taro Külli Taro *koolitajaga ei ole veel kokkulepet sõlmitud I moodul i edukal läbimisel saavutab osaleja järgmised avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsidega seotud õpiväljund i d: lähtub riigist tervikuna ja on suunatud koostööle valdkonnaüleste eesmärkide saavutamiseks; on avaliku teenistuse tippjuhile kohaste väärtuste kandjana eeskujuks ning pühendunud ka organisatsiooni väärtuste ja traditsioonide kujundamisele ning hoidmisele; on sotsiaalselt vastutustundlik; teab kaasaegseid poliitika kujundamise ja innovatsiooni juhtimise meetodeid; teab, kuidas teha andme- ja teaduspõhiseid otsuseid; teab kestlikkuse põhimõtteid . 4.3 II KOOLITUSMOODUL II koolitusmoodul kannab nime TIPPJUHI VASTUTUSVALDKONNAD AVALIKUS SEKTORIS , PRAKTILINE JUHTIMISOSKUSTE ARENDUS. Mooduli kestus on 5 päeva ja juhtivkoolitajaks on Mailis Neppo . PÄEV (8ak/h) TEEMAD KOOLITAJAD 1. päev Professionaalse organisatsiooni juhtimine Väliskommunikatsiooni ja koostöövõrgustike juhtimine. „Kommunikatsioon võiks parem olla“ – kas, kuidas ja mida saab kommunikatsiooniga parandada või kihva keerata. Mida peab tippjuht teadma kommunikatsioonist? Muudatuste juhtimine ja kriisijuhtimine Töövoogude juhtimine, asjaajamine , andmehaldus (sh tehisintellekti pakutavad võimalused) Tiina Randma-Liiv Helin Vaher* või Kairi Uustulnd * või Annika Arras * Tiina Randma-Liiv Külli Solo * või Kristine Mägi* ; Raivo Ruusalepp * või Veiko Berendsen* 2. päev Organisatsiooni kommunikatsioon , töötajakogemus, autentsus ning kultuur Mailis Neppo 3. päev Inimeste ja meeskondade juhtimine ja arendamine . Meeskondade rollid. Avaliku teenistuse motivatsioon Personali valik ja värbamine Talendijuhtimine ( sh rasked koostööolukorrad ) Cerlin Pesti Cerlin Pesti Cerlin Pesti Cerlin Pesti 4. päev Teenistuslik järelevalve ja distsiplinaarmenetlus Sisekontrollisüsteem Eelarve juhtimine, finantsplaneerimine (vahendite hankimine ) Evelin Lopman * või Liina Lust* Evelin Pungas* või Viljar Alnek * või Apo Oja * Maarika Tuusis * või Tiina Uudeberg * või Kadri Maasik* või Ringa Raudla 5. päev Diskrimineerimine ja töökius Halduskius ja ametnike kaitsmine rünnakute eest Helen Talalaev* Mailis Neppo *koolitajaga ei ole veel kokkulepet sõlmitud II mooduli edukal läbimisel saavutab osaleja järgmised avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsidega seotud õpiväljundid: on suunatud töötajate arengu ja tulemuste saavutamise toetamisele väljakutsete kujundamise, kaasamise, usaldamise ning innustava tagasiside andmise kaudu; teab, milliste teemade ja ülesannetega puutuvad Eesti avaliku teenistuse tippjuhid kokku oma igapäevatöös; teab kriisijuhtimise ja muudatuste juhtimise põhitõdesid; oskab poliitilise tahtega arvestades seada koos töötajate ja partneritega sihte ning luua strateegiat, kavandada ja ajakohastada tööplaane ning hankida ressursse sihi saavutamiseks; oskab luua võimeka, mitmekesise ja hästi koos töötava meeskonna ning mõõta ja jälgida tulemuste saavutamist oma meeskonnas; oskab kujundada uuenduslikkust ja tõhusust soosiva töökorralduse, mis arvestab tehnoloogia arenguga; oskab proaktiivselt korraldada kommunikatsiooni nii organisatsiooni sees kui ka väljapoole; oskab võimestada koostöövõrgustikke, kaasata erinevaid sihtrühmi ja pidada partneritega regulaarselt sisulisi arutelusid ; oskab luua tööheaolu tagavat töökeskkonda. 4.4 III KOOLITUSMOODUL II I koolitusmoodul kannab nime TIPPJUHI ENESEARENG – KUIDAS TIPPJUHILE PANDUD OOTUSTEGA TOIME TULLA . Mooduli kestus on 3 päeva ja juhtivkoolitajaks on Cerlin Pesti . PÄEV (8ak/h) TEEMAD KOOLITAJAD 1. päev Eeskuju ja töökeskkonna looja roll. Tippjuhi ja personalijuhi koostöö Juhi autentsus ja kultuuri ning keskkonna loomine Tippjuht kui väärtuste kandja Juhtimisstiilid Mailis Neppo Mailis Neppo Külli Taro Cerlin Pesti , Ants Vill* 2. päev Enesejuhtimise väljakutsed Enesejuhtimise oskuste ning eneseteadlikkuse olulisus tippjuhi igapäevatöös Läbipõlemise vältimine Siim Sikkut Cerlin Pesti, Liina Randmann* , Kristjan Otsmann* (ajajuhtimine) Katrin Aava*, Margus Lõokene* 3. päev Avalik esinemine (kuidas mõjuda veenvalt ?) Margo Loor* või Raul Rebane* *koolitajaga ei ole veel kokkulepet sõlmitud III mooduli edukal läbimisel saavutab osaleja järgmised avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsidega seotud õpiväljundid: Mõistab tippjuhi rolli eeskujuna ja töökeskkonna looja ning mõistab oma vastutust organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kujundamisel. Arendab autentsust ja teadlikkust oma juhtimisstiilidest ning oskab luua tugevat ja toetavat keskkonda meeskonnaliikmete arenguks. Tunnistab enesearengu tähtsust ning oskab seada isiklikke ja ametialaseid eesmärke ning suunata oma arengut ja tuleviku juhtimist. Oskab kasutada eneseanalüüsi tööriistu oma tugevuste ja arenguvõimaluste määratlemiseks O skab rakendada enesejuhtimise ja enesemo ti veerimise meetodeid, sealhulgas enda aja juhtimist, läbipõlemise ennetamist ja tööstressiga toimetulekut. Suudab eneseteadlikkuse ja säilenõtkuse abil ennetada petturluse sündroomi, tõsta usaldust ning arendada emotsioonide juhtimise oskust. Kasutab teadlikult avaliku esinemise ja veenva kõnelemise oskusi, et saavutada soovitud tulemusi organisatsioonis ja mõju avalikkuses. 4.5 KOKKUVÕTE Programmi mõõdikud ja hindamine , kestus 1 päev , juhtivkoolitajad Erkki Karo ja Külli Taro . Viimasel kokkuvõtlikul päeval on plaanis läbi viia järgmised tegevused: Lõpuettekanne - õpipäeviku kokkuvõte. Osalejate rahulolu ja enesehinnang kompetentside arengule. Programmis osalejate karjääriprognoos. Osalejate ja sidusrühmade tagasiside programmi sisu ja metoodika kohta. PROGRAMMI LÄBIVIIMINE Õppetöö toimub pakkuja ruumides Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn) ja mõnes Tallinna kesklinnas asuvatest hotelli juurde kuuluvatest konverentsikeskustest (näit Tallink Spa & Conference Hotel, Sadama 11a või Nordic Hotel Forum, Viru Väljak 3). Pakkuja on arvestanud, et vähemalt pooled koolituspäevad toimuvad Tallinna Tehnikaülikoolis ja pooled konverentsikeskuses. Kõikides asukohtades on lai valik erinevaid ruume, ligipääsetavus ühistranspordi ja autoga ning alad kohvipausiks ning lõunaks. Toimumiskohad valime vastavalt kuupäevade sobivusele ning kooskõlastame tellijaga. Koolituspäevad toimuvad koolituse läbiviimiseks sobivates õpperuumides, mis on varustatud vajaliku õppetehnikaga ja võimaldavad erinevaid ruumilisi paigutusi. Vajadusel on tagatud ka hübriidkoolituse võimekus. Selleks kasu t a m e kas Zoom või MS Teams abi. Auditoorse tegevuse toetamiseks on õppevahendina kasutusel TalTech e-õppe keskkond Moodle , kuhu koondatakse kõik õppematerjalid ja programmi ajakava ning kus toimub suhtlemine koolitajate ja kaasõppijatega ning iseseisvate tööde esitamine ja tagasisidestamine. Lisaks saavad koolitajad postitada sinna oma teemade kohta programmi toetavat sisu – artikleid, uuringuid, küsimusi, lugemissoovitusi jmt. Toitlustamine on tagatud nõuetekohaselt osalejatele, tellija esindajale ja pakkuja meeskonnaliikmetele: joogivesi koolitusruumis kättesaadav kogu päeva vältel, kolm kohvipausi (kohv, tee, vesi koos vähemalt kahe toekama tervisliku suupistega, sealhulgas puuvili) ning lõunasöök ja ööbimise puhul õhtusöök (soe buffet ja soojad/külmad suupisted, arvestades teatud koguse taimetoiduga ja toiduga gluteeni - või laktoositalumatuse erivajadustega osalejatele ning kohv, tee, vesi). Korraldame programmi keskkonnahoidlikult . Näidetena toodud koolituspaikadesse jõudmiseks ei ole vaja autot ning soovi korral saab kasutada ühistransporti. Õppereisi transpordi korraldame laeva, mitte lennukiga. Menüüs soodustame lihavähest toitlustust ja tellime toitu mõistlikus koguses, et raisku läheks võimalikult vähe. Koolitusmaterjale ei prindita . Kõik koolitusega seotud materjalid on kättesaadavad Moodle keskkonnas. Töökeel on kogu programmis eesti keel, v.a ingliskeelne õppereis. Võimalusi ajakava moodustamiseks on mitmeid ning oleme valmis hankijaga selles läbi rääkima. V õimalik varian t ajakava moodustamiseks ( vt j oonis 4 ). Joonis 4. Programmi ajakava Oleme välistanud koolituste toimumise riigipühadel, sellele vahetult eelnevatel päevade ning koolivaheaegadel. Pakume välja sageduse, kus grupp kohtub iga kahe nädala tagant . See on meie kogemuses piisav intensiivsus, et hoida osalejaid heas õpirütmis, andes osalejatele aega ja võimalust õpitut kohe rakendada ja testida. Samas ei ole see liiga koormav, et segaks igapäevatööd. Programmi läbinutele väljastatakse TalTech täiendusõppe tunnistused . On tavapärane, et tunnistuse saamiseks osaletaks auditoorses õppetöös vähemalt 75% ulatuses. Töömaht kokku on osalejale 200 akadeemilist tundi, millest iseseisvat tööd on 80ak/h ja auditoorset 120 ak /h. Osalemine õppetöös fikseeritakse osavõtulehtedele allkirjade kogumisega, mille korraldus toimub hankijaga kokkuleppel. Oleme valmis osalusprotsenti vajadusel kohandama. Soovi korral kogume osalejatelt anonüümse küsimustiku abil tagasisidet läbitud koolituspäevade kohta.