Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 18.03.2025 nr 1.1-2/25/51 Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Muudan käskkirja lisa 2 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 3. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2023. a. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid “ tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi ka TAT). 1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osakaal“. Lisaks toetab tegevus „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamist. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks”, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik”, „Ligipääsetavuse näitaja” ning „Keskkonnatrendide indeks”. 1.3. Mõisted Doktorikool – ülikoolide poolt loodav ühendus doktoriõppe arendamisel ühiste eesmärkide täitmiseks, sh Eesti ülikoolide doktorantidele interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning täiendavate õpivõimaluste pakkumiseks, doktoritööde kvaliteedi tõstmiseks ning doktorantide juhendajatele enesetäiendamisvõimaluste pakkumiseks. Doktorikooli üritus – doktorikooli raames korraldatav, interdistsiplinaarsele koostööle ja 1  kogemuste vahetamisele suunatud tegevus või eesmärgistatud grupiõpe, mis ei ole õppekavapõhine, kuid toetab doktoriõppe õpiväljundite saavutamist (nt temaatiline seminar, konverents, suve- või talvekool, intensiivkursus vms õpisündmus) või doktorantide juhendajate juhendamispädevuste tõstmist. Doktorant – doktoriõppes õppiv üliõpilane. 1.4. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide koostöös, sh toetades teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning kogemuse vahetamise kaudu. 2. Toetatav tegevus – doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks luuakse ülikoolidevaheline ühine doktorikool, mille alla moodustatakse kuus valdkondlikku haru. Doktorikooli tegevuste planeerimisel lähtutakse ülikoolide vahel sõlmitud doktoriõppe kvaliteedileppest 1 . Ühise doktorikooli kaudu korraldatakse üritusi, mis võiksid potentsiaalselt huvi pakkuda kõikidele doktorantidele või nende juhendajatele. Valdkondlike harude kaudu korraldatakse üritusi, mille temaatiline fookus on seotud vastava haru teadusvaldkonnaga. Punktis 1.4. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks doktorikooli, sh valdkondlike harude, üritusi, doktoriõppe rahvusvahelistumise ja interdistsiplinaarsuse toetamiseks välisekspertide ja -juhendajate kaasamist, doktorantide juhendajate juhendamispädevuste tõstmiseks koolitusi ja seminare, Eesti ülikoolidest ja evalveeritud TA-asutustest teadmuse kaasamist doktoritööde kaasjuhendamisel, oponeerimisel ja konsulteerimisel ning doktorantide lühiajalist (kuni 30 päeva) rahvusvahelist õpirännet, sh ürituse osavõtutasu. Doktorikooli üritused peavad olema suunatud vähemalt kahe ülikooli doktorantidele või juhendajatele ning olema osalemiseks avatud kõikide ülikoolide doktoriõppe üliõpilastele ja/või nende juhendajatele. Doktorikooli üritustele võib kaasata magistrante. Doktorikooli tegevused koos eelarvega lepitakse kokku iga-aastases tegevuskavas. 10% tegevuse eelarvest planeeritakse ülikoolide ülesteks ühistegevusteks. Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Tegevuse elluviimisel järgitakse läbivalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat. 1 Doktoriõppe kvaliteedilepe. 15.01.2020. Rektorite Nõukogu. 2 Tegevuse elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse 2 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid3 . Ürituste läbiviimisel järgitakse nii füüsiliselt kui digitaalselt ligipääsetavuse nõudeid 4 ja keskkonnahoidlike sündmuste juhendit 5 . Teavitustegevuste korraldamisel jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 AA taseme nõuetele6 . 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimise tulemuseks on doktorantide kõrge rahulolu doktorikooli üritustega. Lisaks on suurenenud doktorikooli tegevustes osalenud välisekspertide ja –juhendajate arv ning ülikoolide üleste ühistegevuste arv. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja liik Näitaja nimetus ja Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2023) tase (2029) Meetmete Õppe kvaliteedi arendamise 0 7 (2024) 7 Tegevuses osalevate nimekirja projektides osalenud unikaalsete kõrgkoolide kõrgharidusasutuste arv kumulatiivne arv. väljundnäitaja Allikas: elluviija aruanne Meetmete Õppe kvaliteedi arendamise 0 Ei kohaldu 7 Unikaalsete kõrgkoolide nimekirja projektid lõpetanud kumulatiivne arv, kes on kõrgharidusasutuste arv alustanud kvaliteedi tulemusnäitaja arendamise projektiga ja selle edukalt lõpetanud. Allikas: elluviija aruanne TAT Doktorantide rahulolu - 75% (2026) 90% Doktorantide keskmine spetsiifilised doktorikooli üritustega (%) hinnang 4-pallisel skaalal, siht 90% nõus ja pigem näitajad nõus. Kogutakse doktorantide hinnanguid doktorikooli ürituste järel. Allikas: elluviija aruanne Doktorikooli tegevustes 0 70 (2026) 150 Loendatakse osalenud välisekspertide ja väliskõrgkoolidest või - -juhendajate arv TA-asutustest kaasatud isikute doktoritööde kaasjuhendamisi ja doktorikooli üritustel esinejatena või läbiviijatena osalemise kordi kumulatiivselt Allikas: elluviija aruanne Ülikoolide üleste 0 10 (2026) 20 Loendatakse doktorikooli ühistegevuste arv üritusi, mille hulka ei arvata doktorikooli valdkondlike harude üritusi. Näitajat arvestatakse kumulatiivselt Allikas: elluviija aruanne 2 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend 6 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 3 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid Tegevuse elluviijaks on Tartu Ülikool. Tegevuse elluviimisse on kaasatud partneritena kõik Eesti ülikoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Doktorikooli valdkondlikel harudel on oma juhtpartner, kes vastutab vastava valdkondliku haru tegevuskava ja eelarve koostamise ning tegevuste elluviimise eest. Juhtpartneri rolli täidavad Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna Ülikool (TLÜ) järgmiselt: Doktorikooli valdkondlikud harud Juhtpartner Matemaatika, arvutiteadus ja informaatika TTÜ Loodusteadused ja põllumajandusteadused TÜ Tehnika ja tehnoloogia TTÜ Arsti- ja terviseteadused, veterinaaria TÜ Sotsiaalteadused TÜ Humanitaarteadused ja kunstid TLÜ 6. Juhtimine 6.1. Tegevust juhib doktorikooli juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kõigi ülikoolide teadusprorektorid. 6.2. Juhtnõukogu ülesanded: 6.2.1. Ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskava koostamine; 6.2.2. TATi iga-aastase tegevuskava ja eelarve kooskõlastamine; 6.2.3. Eelarve jaotuse põhimõtete määramine valdkondlike harude vahel; 6.2.4. Tegevuse vahe- ja lõpparuande kooskõlastamine; 6.2.5. Elluviija nõustamine ja ettepanekute tegemine TATi muutmiseks lähtuvalt tegevuse eesmärkidest. 6.3. Doktorikooli juhtnõukogu moodustab valdkondade vahelise koostöö soodustamiseks doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu, kuhu kuuluvad kõikide doktorikooli valdkondlike harude ja kõikide ülikoolide esindajad. 6.4. Doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu ülesanded: 6.4.1. Ettepanekute tegemine ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskavasse; 6.4.2. Doktorikooli valdkondlike harude iga-aastase tegevuskava ja eelarve üle vaatamine ja 4  juhtnõukogule kooskõlastamiseks esitamine. 7. Sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on kõigi Eesti ülikoolide doktorandid , magistrandid ning doktorantide juhendajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. september 2023 kuni 31. august 2029. 9. Tegevuse eelarve Tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ kogueelarve aastateks 2023-2029 on 7 000 000 eurot, millest ESF toetus on 4 900 000 eurot (70% kogumaksumusest) ning riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (30% kogumaksumusest). 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 10.2.1. otsesed personalikulud, sh elluviija projekti juhtimise personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 10.2.2. koolituskulud; 10.2.3. ürituste osalemise ja/või korraldamise kulud, sh ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas, gruppidele tellitud transpordi, majutuse, toitlustuse jms ürituse korraldamisega seotud vajalikud kulud; 10.2.4. osavõtutasud (doktorandi osalemine konverentsil/üritusel rahvusvahelise õpirände raames); 10.2.5. välisekspertide ja -juhendajate sõidu- ja majutuskulud; 10.2.6. teavitamiskulud; 10.2.7. doktorantide rahvusvahelise õpirände kulud lisas 2 esitatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3; 10.2.8. kaudsed kulud 7% abikõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6. 10.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.3.2. ühikuhinnas sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 10.3.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või 5  käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud individuaalsed sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 11.3. Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulude ühikuhinna alusel hüvitamiseks esitatakse vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri, kus on ürituse toimumise aeg kuupäevaliselt välja toodud. 11.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 11.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Elluviija ja partnerite kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused, sh tegevuste planeerimise, aruandluse, juhtnõukogu töö korraldamise; 12.1.2. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TAT kinnitamist, ning rakendusasutuse nõudmisel esitama TAT eelarve jagunemise aastate kaupa; 12.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada kolme kuu jooksul TAT kinnitamisest; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 12.1.5. tagama projektiga seotud tegevustes ligipääsetavuse kõikidele sihtrühmas olevatele inimestele hoolimata erivajadusest. 12.2. Partnerid täidavad tegevuste elluviimisel ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15, §-s 11 ning käesoleva käskkirja punktis 12.1.5. nimetatud kohustusi. 12.3. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 6 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande, mis on juhtnõukoguga kooskõlastatud, hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande, mis on juhtnõukoguga kooskõlastatud, 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3 ning ühendmääruse § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustus rakendub 32 akadeemilist tundi ületavatele doktorantide juhendajatele korraldatavatele juhendamispädevuste tõstmisele suunatud koolitustele. 14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist 7  esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 8  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ Õpirände ühikuhindade kasutamine tegevuses „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ 1. Ühikuhindade kasutamine Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulude katmisel rakendatakse ühikuhindu, mida kasutatakse Kristjan Jaagu nimelise õpirände stipendiumi määramisel1 . Sõidukulude osa kaetakse sõidutoetusega (p. 2.1). Majutus- ja elamiskulude osa kaetakse elamistoetusega (p. 2.2). 2. Ühikuhindade tüübid ja määrad 2.1. Sõidutoetus Õpirände sõidutoetuse ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestist kui välisriigist algavaid reise. Õpirände sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 7 astet: Toetus edasi-tagasi reisi kohta Distants linnast linna 1 70 eurot kuni 99,9 km 2 180 eurot 100 – 499 km 3 275 eurot 500 – 1999 km 4 360 eurot 2000 – 2999 km 5 530 eurot 3000 – 3999 km 6 820 eurot 4000 – 7999 km 7 1500 eurot 8000 või enam km Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm 2.2. Elamistoetus Elamistoetust makstakse välismaal toimuva ürituse toimumise päevade eest. Õpirände elamistoetuse standardiseeritud ühikuhinnal kasutatakse kahte astet: Toetus ühe päeva kohta Õpirände kestus 1 120 eurot 1-14 päeva 2 80 eurot 15-30 päeva 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105042024009