Kiri

L,innava ifsus Korraldus Mustvee l'05.1'.017.a. Lihthanke tqlemuste ki Riigiliangete seaduse $ 1 39lgr $ a1 lg 2 ja5; g 47lg 1; g le 3; $ s4rg2; $ I 17 Ig I,lgl\; $ 121 alusel ning tades riigihanke komisjoni protoko id esitatud faktilisi asjaolusid, pdhjendusi ja uid, kinnitada lihl,hanke nr 1 "Mustvee ldunamuuli {etailplaneeri ja eelprojekti koostamine" tule jfilgmiselt: 1. Kvalifitseerida pakkuj Koda OU ja rihispakkuj Ralcendus Ehitusgeoloqgia Inseneri OU ning OU Corson. kuna pakkuj nimetatud pakkuj ate kvaL imise tinsimustele. 2. Turrnistada hanketeat umentides siitestatud tin itole vastavaks iihispakkuj ate Rakendus eesia ja Ehitusgeoloogia Inseneri OU ning OU Corqon pakkrLmus. 3. Tunnistada hanketeat mentides siitestatud tin Projektbriroo Koda OU 4. Tunnistada lihthanke 5697 "Mustvee sadameL ldunamuuli eelprcrj ekti koostamine" pakkumuseks tihispakkuj ate Rak Ehitusgeoloogia Inseneri OU ning OU Corson pakkumus m eurot, mis vastab eduka Inuse kriteeriumile. s.o madalaima tunnis;tatud p akkumu s. 5. Nirnetada hankelepin tmise eest vastutavaks lsikuks li digustatud allkirj astama elepingu tiiitmisega seotud akte ja kalendriplieva j ooksul hankelepingu tiiitmist esitama hanke vastuvdtmisp akti koopia. 6. Vastavalt RHS $ 5a 1g pakkujatei ., 6igus szLada hankijalt a ko.hta tehtud otsuse kohta selgitusi. 7. Koraldusg peale v6ib vaidlustuse riigihangete seaduses itestatud korras vaidlustuskomisi onile 1 0 va jooksul arvates piievast, mil vaidl use esltaJa sar l;eada vol pidi teada s4ama oma 6ig rikkumisest v6i huvide kahiustami i trruid mitte piir:asd u& i^ hankelepingu sdlmimist. Max l(aur Linnapea   OBJEKTI ASUKOHA SKEEM PL-0043T 06.05.2019 Koostas: Ã. Amor    25400 82550 Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Äriregistri kood 10434933 Tartu osakond Ujula 2 51008 Tartu Telefon 372 733 7140 Faks 372 733 7141 e-post [email protected] TEGEVUSLITSENTSID: 251 MA, 132 MA-k . REGISTREERINGUD: EG-, EH-, EK-, EO-, EP10434933-0001 Jõgeva maakond Mustvee vald , Mustvee linn MUSTVEE SADAMA LÕUNAMUULI D ETAILPLANEERING Töö nr PL-0043T Huvitatud isik: Mustvee Vallavalitsus Planeerija : Kersti Vahtla Projektijuht: Ülo Amor, diplomeeritud teedeinsener T artu 2019 MUSTVEE SADAMA LÕUNAMUULI DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING Tellija: Mustvee Vallavalitsus Tartu 28, Mustvee, 49604 Kontaktisik: Enn Kurg Telefon: 53408942 Planeerija : REIB OÜ Registrikood 10434933 Kontaktisik: Ülo Amor Telefon: 5067268 E-post: [email protected] A) MENETLUSDOKUMENDID Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017. a otsus nr 10, „Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine” Asendiplaan pl aneeringu algatamise otsuse juurde B) SELETUSKIRI Sisukord TOC \z \o "1-3" \u \h Sisukord PAGEREF _Toc8022201 \h 4 1 Üldosa PAGEREF _Toc8022202 \h 6 1.1 Detailplaneeringu koost amise alused ja lähtedokumendid PAGEREF _Toc8022203 \h 6 1.1.1 Detailplaneeringu koostamise aluseks olevad korraldused ja määrused PAGEREF _Toc8022204 \h 6 1.1.2 Arvestamisele kuuluvad seadused ja EVS standardid PAGEREF _Toc8022205 \h 6 1.1.3 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid PAGEREF _Toc8022206 \h 6 1.1.4 Teostatud uuringud, geodeetiline plaan ja ehitusgeoloogilisd uuringud sadamaalal. PAGEREF _Toc8022207 \h 6 1.1.5 Detailplaneeringu koostamise eesmärk PAGEREF _Toc8022208 \h 7 2 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc8022209 \h 8 2.1 Kruntide maakasutuse sihtotstar ve PAGEREF _Toc8022210 \h 8 2.2 Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc8022211 \h 9 2.3 Üldplaneering PAGEREF _Toc8022212 \h 11 2.3.1 Mustvee lin na üldplaneering PAGEREF _Toc8022213 \h 11 3 Planeeringulahendus PAGEREF _Toc8022214 \h 14 3.1 Linnaruum PAGEREF _Toc8022215 \h 14 3.1.1 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc8022216 \h 14 3.1.2 Arhitektuursed nõuded PAGEREF _Toc8022217 \h 14 3 .1.3 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks PAGEREF _Toc8022218 \h 16 3.1.4 Kavandatud kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc8022219 \h 16 3.1.5 Planeeritud tegevuste kirjeldus PAGEREF _Toc8022220 \h 17 3.1.6 Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord PAGEREF _Toc8022221 \h 19 3.1.7 Keskkonnakaitse ja leevendavad meetmed PAGEREF _Toc8022222 \h 20 3.2 Tänavavõrk ja liikluskorraldus PAGEREF _Toc8022223 \h 22 3.3 Tehnovõrgud ja rajatised PAGEREF _Toc8022224 \h 23 3.3.1 Veevarustus PAGEREF _Toc8022225 \h 23 3.3.2 Reoveekanalisatsioon PAGEREF _Toc8022226 \h 24 3.3.3 Tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc8022227 \h 24 3.3.4 Sademeveed PAGEREF _Toc8022228 \h 24 3.3.5 Elektrivarustus PAGEREF _Toc8022229 \h 24 3.3.6 Sidelahendused PAGEREF _Toc8022230 \h 24 3.3.7 Soojavarustus PAGEREF _Toc8022231 \h 25 3.3.8 Alternati ivne energia PAGEREF _Toc8022232 \h 25 3.4 Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc8022233 \h 25 3.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded PAGEREF _Toc8022234 \h 25 3.6 Detailplaneeringu elluviimise kava PAGEREF _Toc8022235 \h 26 C) JOONISED Asukoha skeem Joonis 1. Tugiplaan M 1:1000 Joonis 2. Põhijoonis M 1:500 Joonis 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 B SELETUSKIRI Üldosa Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid Detailplaneeringu koostamise aluseks olevad korraldused ja määrused Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017. a otsus nr 10, „Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine“ Siseministri 30 .03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “Majandus ja taristuministri 02.06.2015 aasta määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Mustvee Linnavolikogu 16.10.2003 aasta määrus nr 10 „Mustvee linna ehitusmäärus“ Mustvee Vallavolikogu 26.04.2018 aasta määrus nr 13 „Mustvee valla jäätmehoolduseeskiri“ Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Jõgeva maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" Arvestamisele kuuluvad seadused ja EVS standardid Planeerimisseadus; Looduskaitseseadus; Veeseadus EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus; EVS 812-7:2008/AC:2011– Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Mustvee linna üldplaneering Teostatud uuringud, geodeetiline plaan ja ehitusgeoloogilisd uuringud sadamaalal. Topo -geodeetiline alusplaan, koostanud REIB OÜ (2017 juuni ja täiendatud märts 2019.a peale Kalma -Mustvee riigitee nr 13114 rekonstrueerimist koos JJT vä lja ehitamisega) töö nr TT-4579T, tegevuslitsentsid 251 MA. Ehitusgeoloogiline uuring, töö nr GE-2283 REIB OÜ 2017a. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017. a otsus nr 10, „Mustvee s adama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine”. Mustvee Linnavolikogu 13.05.2008 otsusega nr 29 kehtestati Mustvee sadama detailplaneering. Mustvee sadama detailplaneering on põhjamuuli osas ellu viidud, kuid Mustvee sadama lõunamuuli osas vajab detailplaneering täiendusi. Kehtestatud detailplaneeringu muutmiseks tuli algatada uus detailplaneering. Algatatud detailplaneeringu põhieesmärkideks on Mustvee sadama lõunamuuli alale kaide ja slipi kavandamine, paadihaagiste hoiuala ning sõiduautode pa rkla rajamine, jõe paremkalda (lõunapoolse) kaitsemuuli korrastamine, s.h veealuse osa taastamine, tuletõrjeveevõtu koha, veesõiduki tankla ning kraana platvormi rajamine. Kaitsemuulile on kavandatud kergliiklejatele analoogselt põhjamuulile kattega tee, vt lisatud põhjamuuli foto. Täpsustatud eesmärgid Olemasoleva lõunapoolse kaitsemuuli taastamine Korrastatud muulile promenaadivalgustuse paigaldamine Korrastatud muulile kattega jalgtee rajamine koos mahakäikudega järvele Autokraana platvormi rajamine muulile Päästeametile tuletõrje veevõtukoha rajamine Olemasoleva slipi korrastamine koos paadihaagiste hoiuplatsiga Randumiskai rajamine Teisaldatav tankla, asukohaga autokraana platvormil või lähedal Pilsivee mahuti ja purgimiskoht Autoparkla, wc, riiet uskabiinid, rannaduššid Pihkva tänava mahasõit olemasolevas kohas (välja ehitatud) Rand ja laste mänguväljak Soov paigutada sadamaala kaldale laev, mis edaspidi oleks vaatamisväärsuseks ja turismiobjektiks (EVA300, planeeringu koostamise ajal on alus veest välja võetud ja asubki käesoleva planeeringuga kavandatud asukohas Mustvee sadama alal, vt lähteolukorra plaani DP-1). Olemasolev olukord Kruntide maakasutuse sihtotstarve Planeeritaval alal asuvate kruntide andmed on toodud tabelis 1 . T abel 1. Andmed planeeringuala kohta Lähiaadress Katastritunnus Registriosa nr Üldpindala Sihtotstarve Pihkva tn 2u 48501:004:0032 2679935 4856 m² 50% tootmismaa, 50% ärimaa 13114 Kalma -Mustvee tee L1 48501:009:0046 5920050 14766 m² Transpordimaa 100% Pihkva tn 2t 48501:004:0031 2679835 10853 m² Veekogude maa 100% Pihkva tn 2s 48501:004:0029 2679735 1843 m² Tootmismaa 50%, Ärimaa 50% Pihkva tn 2q 48501:004:0027 2679535 3783 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2p 48501:004:0026 2679435 4611 m² Veekogude maa 100% Pihkva tn 2n 48501:004:0025 2679335 4533 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2m 48501:004:0024 2679235 5726 m² Üldkasutatav maa 100% Pihkva tn 2e 48501:004:0048 - 4736 m² Transpordimaa 100% Pihkva tn 2h 48501:008:0026 2803935 3581 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2j 48501:004:0038 2804035 5441 m² Veekogude maa 100% Pihkva tn 2g 48501:004:0037 2804135 1876 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2k 48501:004:0039 2813235 2996 m² Üldkasutatav maa 100% Pihkva tn 2f 48501:004:0041 2813135 2485 m² Üldkasutatav maa 100% Pihkva tn 2d 48501:008:0027 2803835 1607 m² Ühiskondlike ehitiste maa 80% , Ärimaa 20% Pihkva tn 2r 48501:004:0028 2679635 884 m² Ühiskondlike ehitiste maa 80% , Ärimaa 20% Pihkva kõnnitee L2 48601:001:0286 - 467 m² Transpordimaa 100% Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ligikaudu 5,9ha suurune maa-ala paikneb Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Mustvee linnas, Mustvee jõe lõunakaldal. Põhjas piirneb planeeringuala Pihkva tn 2u kinnistuga (48501:004:0032, 50%Ä ja 50% T), millel asub sadamakai. Lõunas on planeeringuala piirinaabriteks Pihkva tn 2a (48501:008:0290, 100% E) hoonestatud kinnistu, Pihkva tn 2c (48501:008:0018, 100% R) hoonestatud kinnistu, Mustvee ranna-ala V2 (48501:001:0085, 100% Üm ) hoonesta mata kinnistu ning Peipsi järv. Idas piirneb planeeringuala täielikult Peipsi järvega ning läänes külgneb riigi kõrvalmaanteega nr 13114 Kalma -Mustvee (48501:009:0046, 100% T). Mustvee Sadamas kaijoone pikkust napib, suvehooajal „pargitakse“ vajadusel ja olukorra sunnil veesõidukeid juba mitmes rivis, kõik ei mahu kai kõrvale, vt lisatud foto. Reljeef on tasane, väikese kallakuga Peipsi järve poole, absoluutkõrgused on vahemikus +31.50 – +29.50. Planeeritava maa-ala on valdavalt kaetud kõrkjatega. Tee ä äres kasvavad suuremad puud. Kõrge Peipsi järve veetaseme korral jääb ala osaliselt vee alla. Samuti on viimaste aastate tormised ilmad ja ebasoodsad tuulesuunad uhtunud lõunamuuli lõunakallast, mis vajab kindlustamist ja korrastamist, vt foto 2017.a. nove mber. Planeeringualal Peipsi järves on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi tõugja ( Aspius aspiuskeskkonnaregistri kood KLO9102512) ja III kaitsekategooria liikide vingerjas ( Misgurnus fossiilisKLO9102511), hink ( Cobitis taeniaKLO9102510 ) ja võldas ( Cottus gobioKLO9102513) elupaigad. Planeeringuala jääb osaliselt Loode-Peipsi hoiualale (keskkonnaregistri kood KLO2000060), mis kattub ka rahvusvahelise Natura 2000 võrgustikku kuuluva Loode-Peipsi linnualaga (RAH0000072, rahvusvaheline kood EE0080112), samuti on tegu rahvusvahelise tähtsusega linnualaga (IBA ala, kood EE083). Planeeringualal asub II kaitsekategooria taimeliigi kasvuala. 2017.a. oktoobris koostöös Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistiga täpsustati kasvuala asukoht. Ka svuala ulatub olemasolevatele kruntidele Pihkva tn 2h, Pihkva tn 2j, Pihkva tn 2g, Pihkva tn 2f ja Pihkva tn 2d. Seletuskirja punktis 3.1.7 kirjeldatakse keskkonnakaitse leevendavad meetmeid ja taimekoosluse säilitamise tingimusi. Planeeringualal ning sell e lähiümbruses ei asu olulisi ajaloo-, ehitis- ja kultuurimälestisi. Olemasolevast kõrghaljastusest kasvavad jalgtratta - ja jalgteega külgnevalt männi- ja kasepuud, valdavalt järve poolsel küljel. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud. Tehnovõrkude ja muu de kitsenduste ning kaitsevööndite ulatus on välja toodud tabelis 2. Tabel 2. Planeeringualale ulatuvad piirangud ja kitsendused Kitsendust põhjustav objekt Kitsenduse, kaitsevööndi ulatus Kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd 2m 2+2m Veetrass 2+2m Sadeveekanalisatsioon 2+2m Madalpinge kaabel 1+1m Tänavavalgustuse kaabel 1+1m Kõrvalmaantee nr 13114 Kalma -Mustvee (Pihkva tänav) kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja servast Mustvee jõe ehituskeeluvöönd 50m Peipsi järve ehituskeeluvöönd 50m Mustvee jõe veekaitsevöönd 10m Peipsi järve veekaitsevöönd 20m Peipsi ranna piiranguvöönd 200m Mustvee jõe piirianguvöönd 100m Geodeetiline märk 7932 3m Märkus: ranna ja kalda vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kal dal liikumiseks. Mustvee jõe kallasraja laius on 4m ja laevatataval Peipsi järvel 10m. Sadamas kallasrada puudub. Ehitusgeoloogilised tingimused. Mustvee sadama uute kaide piirkond jääb Peipsi järve nõo veerele. Uuringuala on täitepinnasega tõstetud ning p innakatte ülemine osa koosneb kuni 2,3 m paksuselt täitepinnastest. Ülejäänud pinnakatte moodustavad jääjärvelised liivad ning glatsiaalne moreen. Aluspõhi, milleks on Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi, savika dolomiidi ja domeriidiga jääb uuringuala läh eduses tehtud uuringute põhjal maapinnast 15....20 m sügavusele. Uuringupunktide suudmete absoluutkõrgused jäävad uuringualal 30,7 ja 31,6 m vahele. Pinnasevesi registreeriti välitööde ajal (27.06.2017) 0,25...2,25 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 29,15...30,5 m. Uuringuala veetase on hüdrostaatiliselt seotud veetasemega jões ja järves. Vee liikumine pinnases toimub Mustvee jõe ja Peipsi järve suunas. Vundeerimissoovitused . Moreen on külmakerkeohtlik pinnas. Samuti on moreen tundlik veemõjutustele ning pikalt veega kokkupuutes moreen leondub ning kaotab märgatava osa kandevõimest. Kaevetööde ajal tuleb kaevikud hoida võimalikult kuivana. Leondumise vältimiseks tuleb süvendisse kogunenud sademete-, üla - ja pinnasevesi koheselt eemaldada. Vett võib ee maldada ülepumpamisega otse vundamendikaevikust. Kui madalvundament ei peaks tehnilistel või majanduslikel põhjustel rajatise vundeerimiseks sobima, saab rajada selle vaivundamendile. Vaivundamendi eeliseks on rajatise väiksemad järeldeformatsioonid , lihts am on säilitada olemasolevat veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide rajamisel. Üldplaneering Mustvee linna üldplaneering Mustvee Linnavalitsuse hinnangul on Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering kooskõlas kehtiva linna üldplaneerin guga. Linna üldplaneeringus on sadam üldises pildis kajastatud, kuid detailne lahenduse teostatakse detailplaneeringuga. Kehtestatud Mustvee sadama detailplaneeringu ning linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud Mustvee sadama lõunamuuli alale jahibass ein, mida praegusel hetkel kasutatakse transpordimaana. Nimetatud jahibasseini alale rajatakse parkla. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarveteks liiklusmaa, veeala ja supelranna maa. Veeala on üldplaneeringus märgitud kavandatavana. Kuna e elmises ala kohta tehtud planeeringus oli sadama veeala vajadus üle hinnatud, ei ehitatud ega kavandata üld - ja detailplaneeringus kavandatud veeala välja ehitada. Varem kavandatud jahtide ja väikeveesõidukite akvatooriumi rajamine järele puudub vajadus. V eesõiduk transporditakse paadihaagisel kohale ja vajadus on selle vette ja tagasi hea veeskamise võimaluse järele. Järvel oldud ajal on paadihaagis koos sõidukiga samas läheduses pargitud, valdavalt varem planeeritud veeala maa-alal. Selline järve külast ajate, kalastajate ja veeturistide arvukus on viimastel aastatel stabiliseerunud, maksimaalselt pargib päevas 40 paadihaagist. Sellise võimaluse jätkumine ja kasutustingimuste parandamine on Mustvee linnale ja selle külastajatele oluline. Planeeringuga ko rrastatakse paadihaagiste hoiuplats ja selle katted. Peipsi järv on piirveekogu, hoiuplatsi kasutamise kord koos tõkkepuu süsteemiga on kavas säilitada. Planeeringus on veepiirile, kahe planeeritud kai vahele kavandatud veesõidukite veeskamise koht, kahepo olne slipp , vt foto näitena Räpina väikesadamast. Kohaliku omavalitsuse huvides on arendatav ala pigem sadama-ala kasutavate veesõidukite teenindamiseks vajalike paadihaagiste hoiuala. Samuti vähendavad planeeritud parklad linna ürituste ajal parkimiskoo rmust riigitee ääres, vt lisatud foto Mustvee linnapäevast 8.07.2017.a. Arvestades asjaolu, et veeala juhtotstarbega alale kavandatud paadihaagiste planeeritud hoiukohad on seotud sadama veerajatiste kasutamisega, on omavalitsus seisukohal, et algatatud detailplaneering ei muuda oluliselt linna kehtivat üldplaneeringut. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse korrastada sadama lõunapoolset kaitsemuuli ning anda võimalus eelkõige jalakäijatele aga ka teistele kergliiklejatele ohutult ja mugavalt muuli tippu liikuda. Jalakäijate kaitsemuuli tipule juurdepääsu ohutus ei ole tagatud, mis ei vasta Mustvee kui kuurordi miljöö terviklikkusele, vt lisatud foto. Keskkonnamõju strateegiline hindamise vajadus selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus. D etailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal täiendavate uuringute vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspert iise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Planeeringulahendus Linnaruum Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Mustvee vallas, Mustvee kesklinnas, Mustvee jõe Peipsi järve suublas. Planeeringuala ko ntaktvööndis asuvad suures osas elamumaad, üldkasutatavad maad, mõned tootmis- ja ärimaad . Vahetus läheduses asuvad sadamahoone ja Politsei- ja Piirivalveameti hooned, teisel pool Pihkva tänavat on hoonestatud elamumaad. Kaugemal asuvad ka koolimaja, staad ion ning tootmis- ja ärihooned. Puhke- ja virgestusalad paiknevad planeeringualast lõunas ning põhjas, põhjapool muuli asuvad rannapark ja rand. Planeeritud alale juurdepääs on külgnevalt riigi kõrvalmaanteelt nr 13114 Kalma -Mustvee. Maantee rekonstrueerim ise käigus 2018 aastalt arvestati mahasõidu ehitusel paadihaagistega sõidukite pöördekoridori vajadusega, võrreldes projektlahendusega suurendati pöörderaadiust 8 meetrini. Arhitektuursed nõuded D etailplaneeringuga on muudetud olemasolevate katastriüksuste piire. Olemasolevad 17 on osaliselt liidetud ja on planeeritud 7 uut krunti. Moodustatavate kruntide tabel on esitatud põhijoonisel. Planeeringuga ei muutunud planeeringualaga külgneva riigitee kinnistu suurus ega sihtotstarve (13114 Kalma -Mustvee tee L1, 48501:009:0046, 100% T). Planeeringuga moodustatud kruntide suurused ja sihtotstarbed on planeeringus täpsustatud. Hoonete paigutus krundil Hooned tuleb projekteerida detailplaneeringuga ette antud ehitusalasse. Krundi täisehitus: maksimaa lselt 20% Hoonete korruselisus: põhimaht kuni 2 korrust, Hoonete maksimaalne kõrgus ümbritsevast maapinnast: põhimaht 9m, Katusekalle: lamekatus Hoonete arhitektuur Kavandatavate ehitise minimaalne tulepüsivusklass on TP1. Planeeringualale on kavandatud üks hoone. Positsioonile 1 on ette nähtud varem projekteeritud sadamahoone. Positsioonile 4 on kavandatud vaatetorn, sarnane fotol esitatuga: Piirded Kruntide vahele piiret ei ole kavandatud. Kuid tõkkepuu taguse paadihaa giste hoiuala kasutamise korrastamiseks on planeeritud eraldav piire sõiduautode parkla ja hoiuala vahele. Tõkkepuu taguse ala kasutamise korda ei ole planeeringuga kavas muuta. Haljastus Planeeritavale maa-alale ei ole vajalik rajada täiendavat kõrghalja stust . Prügimajandus Sorteeritud prügi konteinerid on kavandatud planeeringuala positsioonil 3 asuvale slipiesisele platsile. See võimaldab slippi kasutavatelt paatidelt hõlpsasti prügi maha laadimise. Paigaldatavad prügikonteinerid peavad olema ühte tüüpi ja värvi. Prügikonteinerid peavad asuma tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Mahutid tuleb varjata katusealuse või aedikuga. Koht, kus mahutid asuvad peab olema küllaldaselt valgustatud. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa oma ette mahutitesse. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, on soovitatav koguda eraldi klaas-, metall ja plasttaara ning teised jäätmeliigid. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ette nähtud mahutitesse. Piki kailiini ja promenaa di paigutatakse prügikastid. Prügikastid paigutatakse ka kavandatud rannaalale. Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks Projekteeritavate hoonete ja kaide elektrivarustuse jaoks tuleb tellida teenuse pakkujatelt tehnilised tingimused ning proj ektid nendega kooskõlastada. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus Eesti Energia AS-le , sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise esitamist Eesti Energia AS-le . T ööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Planeeritud torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel. Kõik riigiteega ristuvad välisvõrgud tuleb paigaldada kinnisel meetodil maantee katendit kahjustamat a. Kavandatud kruntide ehitusõigus Detailplaneeringuga määratud kruntide moodustamise ja ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel. Positsioon 1 , aadress Pihkva tn 2t, suurus 10870m 2 : Sihtotstarve: Veekogude maa V 100% Ehitusõigust ei seata Positsioon 2 , aadress Pihkva tn 2p, suurus 5456m 2 : Sihtotstarve: Veekogude maa V 10%, Liiklusmaa L90% Hoonete/abihoonete arv krundil: -/- Slippide ehitus, siirdekattega platsi rajamine Ehitistealune pind 360 m 2 Planeeritava krundi täisehituse protsent 20% Positsioon 3 , aadress Pihkva tn 2s, suurus 1814m 2 : Kinnistu pinna tõstmine vertikaalplaneeringuga ei ole lubatud. Sihtotstarve: Tootmismaa T 50%, Ärimaa Ä50% Hoonete/abihoonete arv krundil: 1/- Hoone lubatud kõrgus maapinnast: 17,0 meetrit Ehitistealune pi nd 550 m2 Planeeritava krundi täisehituse protsent 30% Hoone ± 0,00 = +32,80 abs Positsioon 4 , aadress Pihkva tn 2q, suurus 668m 2 : Sihtotstarve: Tootmismaa T 100%, Planeeritava krundi täisehituse protsent 100% Kai ± 0,00 = +32,00 abs Positsioon 5 , aadre ss Pihkva tn 2g, suurus 7590m 2 : Sihtotstarve: Liiklusmaa L 100%, Riigiteel mahasõidu , sadama juurdesõidutee ja avatud parklate maa-ala. Positsioon 6, aadress Pihkva tn 2m, suurus 13809m 2 : Sihtotstarve: Üldkasutatav maa Üh 100%, Rajatiste arv krundil: 1 Rajatiste lubatud kõrgus maapinnast: 15 meetrit Rajatiste ehitusalune pind 30,0 m 2 Planeeritava krundi täisehituse protsent 1% Rajatiste ± 0,00 = +32,00 abs . Positsioonile on kavandatud laste mänguväljak ja vaatetorn. Lõunamuuli korrastatakse ja sellele on kavandatud kattega jalgtee ehitus. Positsioon 7 , aadress Pihkva tn 2j, suurus 15215m2 : Sihtotstarve: Üldkasutatav maa Üh 100%, Ehitusõigust ei seata. Planeeritud tegevuste kirjeldus Planeeringuga lahendatakse planeeringuala rannaala, kergliiklusteede ja promenaadi paiknemine ja sadam koos kaide ja slipiga Mustvee jõe paremkaldal. Lisaks on kavandatud sadamaalale ligipääs ja parkimine ning tehnovõrkude lahendus. Sadam ja promenaad ehit atakse nii, et selle kõrgusmärk on kõrgemal, kui suurvee aegne veeseis. Teed rajatakse asfaltbetoonist ja tänavakividest, paadihaagist hoiuplats on kavandaud siirdekattega. Katendite detailsem lahendus esitatakse projekteerimise staadiumis. Promenaad on p laneeritud valgustatuna. Valgustite kõrgus promenaadil ei tohiks ületada 4,0 meetrit ja neist tulev valgus ei tohi ulatuda kaugemale kui promenaad. Sellisel juhul ei riku nad rannaala miljööd. Valgustuse mastide täpne paigutus ja valgustite valik esitataks e projektlahenduses. Projekteeritav valgustus ei pea tagama normikohast valgustugevust. Sadamaala ja parklad varustatakse normikohase valgustusega. Sadama kailiinid on planeeritud nii, et need asuks võimalikult optimaalsel kaugusel praegusest rannast ja vastaskaldast. Tänu sellele on tagatud ühest küljest silduvatele alustele manööverdusruum ja teisest võimalikult väike süvendusmaht. Positsioon 1 Positsioon on veeala . Pindala 1,0832m 2 . Olemasolevast veealast lahutatakse positsiooni 2 planeeritava slipi vajaduseks 12m 2 . Positsioonilt 4 lisandub veealale 29m 2 . Krunt on kasutusel laevatatava akvatooriumina. Positsioon 2 Positsioonil 2 asub kavandatud sadama slipp veesõidukite veeskamiseks ja paadihaagiste hoiuala. Krunt moodustatakse mitmest olemasolevas t katastriüksusest. Suurem osa mahub Pihkva tn 2p katastriüksusele, ülejäänud Pihkva tn 2q, Pihkva tn 2s, Pihkva tn 2j ja Pihkva tn 2h (Pos 2b). Slipp on planeeritud kahepoolse randumissillaga ja selle rajamiseks süvendatakse Mustvee jõge. Vajalik vee e rikasutusloa taotlemine. Positsioonile 2 on kavandatud paadihaagiste ja nende sõidukite hoiuala sadama külastajatele, kes suunduvad järvele kalastama või muule meelelahutuslikule sõidule. Platsi katteks on siirdekate, slipi konstruktsioon raudbetoonist. Po sitsioonile 2 on planeeringu koostamise ajal paigaldatud Veeteede Ameti endine uurimislaev EVA300. Planeeritud krunti läbib kergliiklejate koridor. Sõidukitega juurdepääs slippidele ja paadihaagiste parkimine hoiualal on tõkkepuuga varustatud ühendustee k audu. Erakorraliste ürituste korral võib sissepääs olla avatud. Enne tõkkepuud on kahepoolselt ühendusteed avatud parklatesse, mida saavad kasutada külastajad oma sõidukite parkimiseks. Parklad on kavandatud riigitee kaitsevööndisse. Parkla vähim kaugus te e servast on 35,1 meetrit. Planeeritud parklad aitavad leevendada Pihkva ja Jõe tänavate teepeenardel stiihilist parkimist Mustvee linna suurürituste ajal (nt. linnapäevad). Positsioon 3 Positsioon 3 on kavandatud sadama uus kai nr 3 ja jahisadama hoone. Krundil on äralõige pos 5 jalgratta-ja jalgtee vajaduseks. Vee sügavuseks kai ees on planeeritud 2,0 meetrit. Kaile on kavandatud lisaks sildumisevõimalusele ka veesõidukite tankimiseks ette nähtud tankla ning tuletõrje veevõtu kaev, millele paigald atakse kuivhüdrant. Tankla tehniline lahendus ja täpne paiknemine antakse projekteerimise käigus. Veesõidukitelt pilsivee vastuvõtuks paigaldatakse kai konstruktsioonide sisse mahuti, kuhu kogutakse laevadelt kogutav pilsivesi, misjärel see käideldakse ett e nähtud korras. Kai rajamiseks hõivatakse Mustvee jõest maad. Positsioonile 3 planeeritud sadamahoone on mõeldud sadama teenindamiseks. Tulenevalt LKS § 38 lg 5 p2 alusel ei laiene ehituskeeld sadamaehitistele. Positsioonile kavandatud hoone projekt on v alminud 2010 aastal, WSP Talone OÜ töö TA09030. Hoone on osaliselt kavandatud riigitee kaitsevööndisse. Hoone kaugus tee servast on 20,76 meetrit. Mõõt on kantud ka põhijoonisele. Vastavalt projektile on hoone väliseinad projekteeritud 400 mm paksusest ra udbetoon sandwichpaneelist , Tehnilise korruse väliseina materjal on plekksandwitchpaneel . Hoone katus on käidav katuslagi, mis on kaetud halli Protan GT 2,4 katusekattega. Räästaparapet on paralleelne katusega. Katuseterass on piiratud metallist piirdega, mille vahel on klaas. Positsioon 4 Positsioonil 4 asub sadama planeeritud uus kai nr 4. Kai laiust on suurendatud autokraana kasutamise eesmärgil slippi mitte kasutatavate veesõidukite teenindamiseks. Kaipealne on planeeritud avatuna, kasutada saavad se da kergliiklejad , kes kulgevad promenaadil lõunamuulile või suplusranda. Positsioon 5 Positsioon on liiklusmaa krunt, millel asub mahasõit 13114 Kalma -Mustvee teelt L1 planeeringualale. Positsioonil asuvad avatud parklad sõiduautodele. Aastaringselt ka sutatavad parklad on planeeritud püsikattega. Parklate ja riigitee vaheline munitsipaliseeritud krunt Pihkva kõnnitee L2 on liidetud teiste järve poole jäävate liiklusmaa kruntidega ja planeeringuga moodustatava pos 5 pindala on 7590m 2 . Planeeritud parklad jäävad riigitee kaitsevööndisse. Parkla vähim kaugus tee servast on 25,0 meetrit. Mõõt on kantud ka põhijoonisele. Positsioon 6 Positsioonile on kavandatud rannaala rajamine. Selleks kaetakse rannaala liivaga, liiva ja muru piirile paigaldatakse riietus kabiinid. Kuna riietuskabiinide näol on tegemist supelranna teenindamiseks vajalike rajatistega, siis LKS § 38 lg 4 p3 alusel ei laiene neile ehituskeeld. Positsioonil 4 asuv jõesuudme kaitseks rajatud muul on kavandatud rekonstrueerida. Rekonstrueeritud m uulile rajatakse promenaad sarnaselt jõe põhjamuulile. Positsioonile on kavandatud vaatetorni rajamine. Kuna kavandatud torn asub ehituskeeluvööndis, on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Vähendamise ettepanek on näidatud põhijoonisel. Positsioonile on kavandatud laste mänguväljaku rajamine. Mänguväljak ehitatakse nii, et selle kõrgusmärk on kõrgemal, kui suurvee aegne veeseis (+32,0 abs ). Mänguväljakule paigaldatav varustus peab vastama kehtivale standardile, mille kohaselt valitakse projekteerimis e käigus hästi kasutatavad ja ohutud lahendused, s.h katted, mänguväljakute seadmed nagu kiiged, karussellid ja liumäed. Pinnakatte valiku eesmärk on vähendada võimalike peatraumade riski. Kuna kavandatud mänguväljak asub ehituskeeluvööndis, on planeeringu s ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vähendamise ettepanek on näidatud põhijoonisel. Positsioon 7 Positsioon on üldkasutatava maa krunt, millele ei seata ehitusõigust. Krundile ei ole kavandatud teid ega kommunikatsioone. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord Peipsi järv on avalik veekogu. Tulenevalt veeseadusest, on veekogu avalik kasutamine veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses § 29. Veekaitsevöönd (1) Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m Kaasaegsete tehnovõrkude rajamisega planeeritud maa-alale tagatakse elanikele kõik olmemugavused ja välistatakse keskkonda saasteainete sattumine välistatakse keskkonda saasteainete sattumine. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, on soovitatav koguda eraldi klaas-, metall ja plasttaara ning teised jäätmeliigid. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ette nähtud mahutitesse. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist püsivat muutust müratas emetes. Planeeringuala läbib riigitee, mis on suhteliselt väikese liikluskoormusega ja millel on piirkiirus 50 km/h. Sellest tulenevalt ei põhjusta maanteemüra ega õhusaaste planeeringualale olulist häiringut. Vajalik ei ole kasutusele võtta täiendavaid mü ra vähendamise meetmeid. NB! Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega on Maanteeamet teavitanud planeeringu koostajat riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tee omanik (Maanteeamet) ei võta kohust usi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Keskkonnakaitse ja leevendavad meetmed Hoone välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Nõuetekohase ja heast tavast lähtuva ehitustegevuse korraldamisel planeeringualal e i teki olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustöödel antud alalt olulist õhu saasteohtu naaberaladele. Mustvee valla ja linna linna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Mustvee Vallavolikogu 26.04.2018 aasta määrus nr 13 „Mustvee valla jäätmehoolduseeskiri“. Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud sorteeritud jäätmete prügikonteinerite asukoht. Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise ka va koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus. Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala. Kinnistu reostamisel või risustamisel on vastutav isik kohustatud reostuse viivitamatult puhastama Teede ja trasside planeerimise peab lahendama, et väärtuslikum kõrghaljastus säilitataks planeeringualal võimalikult suuremate gruppidena koos võimalikult rohke alustaimestikuga. Vastavalt standardile EVS 843:2016, Linnatänavad on puutüve minimaalne nõutav kaugus hoone või rajatise välisseinast 5 m ning sõidutee servast, parkimiskohtadest ja tehnovõrkudest 2 m. Võimalikult suurte puudegruppide säilitamine koos alustaimestikuga sh põõsad on väga oluline meede planeeringualal elavate le ja külastavatele ning toitumiskohana kasutavale linnustikule. Puude raiet ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. Väljaraiumisega hävitataks põõsastes ja alustaimestikus pesitsevate lindude pesad. Ehitustegevus e käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada täiendhaljastuse rajamise juures ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Koorimisel saadud huumuslikku mulda ei või ladustada säilitatavate puude võrade alla. Tahkete ainete uputa miseks ja järve süvendamiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba. Ehitustööde käigus tuleb vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist. Lähemale kui 2m tüvest kaevetöid ei tohi planeerida. Ehitustööde käigus ei tohi säilitatavate puugruppide puude juuri, tüvesid ning võraoksi kahjustada. Erandjuhtudel, ajutiste ehitusaegsete teede rajamisel puude võra all tuleb kasutada kaevevaba meetodit ning tugevdada katendit geotekstiili ja/või geokomposiitmaterjalidega . Olenevalt konkreetsest olukorrast: pinn ase seisundist, kasvavast puuliigist, tallamist põhjustava tehnika-masina suurusest ja raskusest ning erirõhust pinnaühikule, tallamiskorduste arv, tallamise viis (ratas, roomik), aastaajast ja sademetest ning paljust muust on olemas veel ka teisi pinnase le ja mullas kasvate juurtele avalduva tallamismõju vähendamise vahendeid ( näiteks kilbid, plaadid, matid). Planeeringu käigus tekkis vajadus täpsustada kaitsealuse taimeliigi kasvualal selle liigi olemasolu ja säilimise tingimused. Selleks tegi planeerija koostööd Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistiga. Välise vaatluse tulemusena 2017a septembrikuul sel gus, et kasvukoht on muutunud. Andmebaasi asukohaga võrreldes oli kasvukoht nihkunud edelasuunas, käesoleva planeeringuga kavandatud lõunapoolsest parkla järve suunas. Kasvuala pikkus on ca 70m. Parkla planeeritud lahendus arvestab kasvuala ja selle ca 5m kaitsevööndiga. Juurduv kõrkjas ( Scirpus radicans ) Lõikheinaliste Cyperaceae sugukonda kuuluv mitmeaastane taimeliik juurduv kõrkjas on Eestis arvatud LK II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria: NT – ohulähedan e. Juurduva kõrkja lehed on 0,5-1,2 cm laiad, pisut läikivad. Varred kaarjad, tipust juurduvad. Õitseb juunis, juulis. Suurem osa pähikuid üksikult varrele kinnitunud, peale osaõisiku alumise pähiku kõik raolised, 3-9 mm pikad. Õiekattelehed tömbid. Õiekat tekarvad pähklikestest 2-3 korda pikemad. Paljuneb vegetatiivselt mahakaarduvate võrsete ja viljunud varte abil. Kõrgus on umbes 60-120 cm. Kasvab Peipsi ja Võrtsjärve kallaste soistel niitudel paiguti hõredate kogumitena, mujal harva. Kaitsesoovitused: Li igi olemasolevate populatsioonide ja elupaikade säilitamine. Liiki ohustab eelkõige kasvukohtade kuivendamine. Liigi kaitseks on oluline kasvuala loodusliku veerežiimi taastamine ja säilitamine. Detailplaneeringuga on kavandatud rakendada alal kasvava juu rduva kõrkja kaitseks: Säilitatakse juurduva kõrkja kasvuala ja selle veerežiim (kraav ei lõika kasvuala) Karavaniparkla kavandatakse teele lähemale. Suur parkla pööratakse 90° ja nihutatakse piisavalt muuli poole nii, et kasvuala ja parkla vahele jääb 4- 5 m rohumaad. Ehituse ajaks tuleb piirata kasvualapiirist vähemalt 1 m kauguselt, kas kerge aiaga või teisaldava piirdega või mitme silmatorkava eri kõrgustele kinnitavate piirdelindiga, et kasvuala oleks kõigile kinnistul töid tegevatele inimestele kaugel t märgatav. Kasvualale ega sellele lähemale kui 4 m ei tohi ladustada ehitusmaterjale. Kasvuala ja parkla vahelist ala ei tohi ei ehitustegevuse ega hilisema kasutuse ajal oluliselt tallata nii, et tekiksid rööpad rohumaale. Tänavavõrk ja liikluskorraldus Autoga juurdepääs planeeringualale on lahendatud kõrvalmaantee nr 13114 Kalma -Mustvee teelt positsioonile 9 kavandatud mahasõidult . Olemasolev (põhjapoolne) silla kõrval olev mahasõit planeeringualale on massiivsete maakividega takistatud ning olemasoleva liiklusmärgi kohaselt ja jääb autoliiklusele suletuks ka planeeringulahenduse järgselt. Planeeringu kohaselt ei ole seda mahasõitu likvideeritud, sadama funktsiooni arvestades peab jääma võimalus suuregabariidilise veoki või veose korral s elle mahasõidu kasutamiseks. Erakorralise liikluse olukorral kaasatakse liikluskorraldajad liiklusohutuse tagamiseks. Riigiteelt mahasõidu lahendus ja Pihkva tn 2e kergliiklustee lahendus baseerub Maanteeameti tellimusel valminud „ Kõrvalmaantee 13114 Kalm a -Mustvee km 4,96-7,15 põhiprojektil“ ( Roadplan OÜ töö nr 2016-51). Planeeringu koostamise ajal on riigitee rekonstrueerimine valdavalt lõpetatud. Ehituse käigus tehti kooskõlas Maanteeameti Ida regiooniga kasutatava mahasõidu projektlahenduses parandus ja suurendati pöörderaadiusi paadihaagiste vajadust arvestades. Planeeringu aluseks oleval geodeetilisel plaanil on kajastatud tõene väljaehitatud olukord. Liiklusmärkidega liikluskorraldus esitatakse edasises projekteerimise etapis. Kalma - Mustvee kõrvalma anteel on planeeringuala ulatuses kehtestatud piirkiirus 50 km/h. Planeeringualalt väljasõidul on nähtavus vasakule tagatud 130 meetri ulatuses ja paremale 120 meetri ulatuses Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimi se normid” lisale on nähtavus vasakule hea ja paremale rahuldav. Põhijoonisele on kantud vastavad nähtavuskolmnurgad. Jalgsi pääseb planeeringualale Mustvee jõe sillalt ja silla alt kulgevalt jalgratta-ja jalgteelt. Planeeringualale on ette nähtud 86 parki miskohta. Neist 41 asuvad sadama tõkkepuuga piiratud territooriumil ja on mõeldud väikelaeva haagistega sõidukite parkimiseks. Tõkkepuuga piiramata alal on 45 parkimiskohta sõiduautodele. Planeeringulahendus ei suurenda ala liikluskoormust. Vaatamata suhte liselt suurele parkimiskohtade arvule on lahendus pigem olemasoleva olukorra korrigeerimine. Haagistega sõidukite parkla on mõeldus valdavalt piirkonna harrastuskalurite sõidukite hoidmiseks ajal, mil nad järvel kala püüavad. Erinevatel aastatel on loetlet ud kavandatava sadama parkla alal nädalavahetuseti parkimas kuni 45 haagissõidukit. Sõltuvalt tegevuse hooajalisusest ja kalapüügi alguse kellaajast ei kattu haagissõidukite saabumine ja lahkumine sadama territooriumilt teiste oodatavate liiklusvoogudega. Kuna suurim harrastuskalastamine Peipsi järvel toimub sügisel ei kattu see ka suvise rannahooajaga. Käesoleval ajal pargivad suvised rannakülalised riigitee mõlema teepoole teepeenral. Sama toimub ka juulikuus peetavate Mustvee linna päevade ja teiste suu remate sündmuste ajal. Kavandatud parkimislahendus viib parkijad riigitee äärsetelt teepeenardelt selleks ettenähtud parklasse. Talvisel ajal, heade jääolude korral on tõkkepuu eelne ala samuti aktiivselt kasutusel, vt foto Külmunud pinnasel on sõiduki te parkimine võimalik, kuid suviseks perioodiks on planeeringus ette nähtud kattega, liikluskorraldusega parkla. Tehnovõrgud ja rajatised Kõik riigi kõrvalmaantee nr 13114 Kalma -Mustvee ristuvad, maantee alla planeeritud tehnovõrgud on ette nähtud paiga ldada kinnisel meetodil. Veevarustus Veevarustus on lahendatud Pihkva tn 2h asuvast veetorust, millele ehitatakse maakraan dn 63. Veeühendus on tehtud plasttorust PE de63x3,8,, PN10. Veetrass paigaldatakse 1,8 meetri sügavusele. Vastavalt kavandatule rajatakse 90 meetrine veetrass hooneni kaevus V-1. Kaevus hargneb torustik hoonesse ja kaile. Kaile paigaldatavate veevõtukohtade lahendus antakse projekteerimise käigus. Kavandatud hoonete veetarbimiseks on arvestatud maksimaalselt 3,0 l/s. Reoveekanalis atsioon Planeeringuala reoveed juhitakse Jõe tänav L1 ja Pihkva tänava nurgal asuvasse kaevu K24. Kaevu kõrgus ei ole piisav, et vee juhtimine trassi saaks olla isevoolne. Kavandatud hoonest tulevad reoveed juhitakse läbi kaevude K-1 – K-3 reoveepumplasse RP-1. Reovee pumpla planeeritud kaitsevöönd on raadiusega 10m. Kaile kavandatud pilsivee ja reovee vastuvõtu jaamast pumbatakse jahtide reovesi kaevu K-1. Pilsivee vastuvõtuks on kaile kavandatud 5m 3 mahuti. Mahuti täitumisel antakse pilsivesi käitlemise ks vastavat tegevusluba omavale ettevõttele. Reoveepumplast RP-1 pumbatakse reovesi üle riigimaantee kaevu K24. Selleks, et mitte rikkuda teed toimub survetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil. Perspektiivse tankla alale on ette nähtud sadevee kokku ko gumine. Sadevesi juhitakse pärast puhastamist õli- ja mudapüüdurites jõkke. Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustuse planeerimise aluseks on võetud Eesti standard EVS 812-6-2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Lähtudes hoonete kasutus viisist ja piirpindalast on arvestuslik tuletõrjevee vajadus 10 l/s 3h jooksul. Detailplaneeringuga on ette nähtud sadama kaile tuletõrjehüdrandi paigaldamine. Tuletõrjevee võtukoha tegevusraadiuseks on arvestatud 100m. Hüdrant saab veetoite jõest. Toru ot s on ette nähtud paigaldada allapoole jõe külmumispiiri. Veevõtukohale on tagatud ligipääs tuletõrjeautodele. Sademeveed Katustelt tulev vesi tuleb juhtida hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Vältida tuleb sademevete juhtimist naaberkinnistutele. Ala vertikaalplaneering tuleb koostada nii, et sademevesi ei valguks riigitee alusele maaüksusele. Elektrivarustus Objekti elektrivarustuse kindlustamine on võimalik Kaluri 10/0,4 kV alajaama baasil. Objekti peakaitsme 3x63A ja 2-tariifse arvestussüsteemi paigaldab elektrivõrk liitumiskilpi. Välises elektrivõrgus vajalikud tööd koos liitumiskilbiga projekteerib ja ehitab elektrivõrk võrguühenduslepingu alusel. Elektrikaabel ristub riigiteega. Kõnealune lõik tuleb paigaldada kinnisel meetodil. Liitumiskilp on kavandatud Pihkva tn 2s kinnistu piirile. Kavandatava sadamaala peajaotuskilp on kavandatud sadamahoone tehnoruumi . Sealt hargnevad ja samas toimub sadamaala valgustuse juhtimine. Sidelahendused D etailplaneeringu alal puuduvad sideliinirajatised. Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud sideühendus üle õhu 4,5G baasil. Teenusepakkuja valib kinnistu omanik temale sobivatel alustel. Soojavarustus Hoone soojaga varustamiseks on valminud OÜ WSP Talon e töö nr 0903“Mustvee sadama administratiivhoone soojatrass“. Vastavalt projektile ühendatakse hoone Mustvee linna tsentraalvõrku. Mustvee linnavalitsus on andnud välja kaugküttega liitumise tehnilised tingimused 23.12.2009. Vastaval nendele rajatakse sooj ustrass alates hargnemissõlmest kuni hooneni eelisoleeritud soojustorudest Ø 133/225. Alternatiivne energia Hoone energiatõhususe tõstmiseks on soovitatav kasutada päikesepaneele ja/või -kollektoreid. Tuleohutusnõuded Planeeringus lähtutakse Riigikogu sead usest nr 116 „Tuleohutuse seadus“ . Planeeritava ala tuleohutus on kavandatud vastavalt standarditele: EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus EVS 812-7:2008/AC:2011– Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Hoone tulepüsivuse klass on TP1. Lubatud on ehitada ka kõrgema klassiga hooneid, täpne hoonete lahendus antakse ehitusprojektide koostamisel . Uushoonestuse rajamisel juhinduda asjak ohastest standarditest. Tulekustutusvesi saadakse planeeritavast kuivhüdrandist. Planeeritud sadama välistulekustutusvesi 10 l/s 3 tunni jooksul on tagatud sadamahoone esisel kail asuvast tuletõrje kuivüdrandist , mille toide on Mustvee jõest. Kuivhüdrant asub projekteeritud hoonest 25 meetri kaugusel . Kuivhüdrandile on tagatud ligipääs piki projekteeritud juurdepääsuteed kaile. Hüdrandi ühendus jõega on toru läbimõõduga D200 kaudu, mille otsa on paigaldatud sõel. Sõela on vajalik regulaarselt kontrollida ja vajadusel puhastada selleks kindlustada selle toimimine tulekahju korral. Sõela efektiivne pindala peab olema 1,5 suurem kui toru ristlõikepind. Vastavalt hüdraulilisele arvutusele on toru maksimaalne vooluhulk torus 55 l/s. Vooluhulk on tagatud piirama tu aja jooksul. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi planeeritud ja rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud asjakohaste kuritegevuse ennetamise standardiga. Plane ering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu. Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine kujunduses ning murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmise riski. Autode parkimine kinnistul tõstab omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendab autodega seotud kuritegevuse sagedust. Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik ra kendada järgmisi meetmeid: planeeritava ala korrashoid (võsa eemaldamise, niitmise, prügikastide tühjendamise korraldab kohalik omavalitsus); ühistegevusse (nt korrastus- ja koristustööd) kogukonna kaasamine. See aitab kaasa rannaala väärtustamisele ja sel le korrashoiu tagamisele. Valla elanike koostöö omakorda soodustab kogukonna vastavate väärtushinnangute ja -seoste kujunemist ja tugevnemist, vähendab anonüümsust ja sellest tingitud väärkäitumist; maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine (võsast p uhastatud ja niidetud kallasrada ning valgustus kaldaalal ja sadamas); kasutuskonfliktide ennetamine eri kasutusega alade ruumiliselt selge eristamisega (promenaad, sadam, eramaa ); reaalselt toimiv järelevalve tagamine (sadamaala turvalisuse eest vastutab sadamakapten, promenaadi järelvale osas tehakse lepped kohaliku omavalitsuse ja maaomanike vahel); mõlemal alal (promenaadil ja sadamas) viibimise ja alade kasutamise eeskirjade koostamine, nende eeskirjade selge esitlemine ning neist kinnipidamise tagamin e; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (pingid, prügikastid, märgid) ja inventari kindel kinnitamine; kindlate parkimisalade piiritlemine; valgustuse rajamine sadama alale ja kallasrajale Detailplaneeringu elluviimise kava Detailplaneering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi omaniku poolt. Nõuetele vastav juurdepääsutee rajatakse arendaja poolt. Ühendused tehnovõrkudega ehitatakse vastavalt kehtivatel e õigusaktidele ning kokkuleppel tehnovõrkude valdajatega ja koostöös kinnistute omanikega. Planeeringuala tehnovõrkude hooldus toimub vastavalt krundi valdajate ja võrguvaldajate vahelistele kokkulepetele . Sadama ja selle taristu rajamiseks tuleb koostada ehitusprojekt . Täiendavalt on detailplaneeringuala ehitamisel järgmised tingimused: Enne konkreetse hoone kasutuselevõttu peavad kindlasti olemas olema asjassepuutuvad juurdepääsuteed ning tehnovõrgud ja -rajatised. Elektri-, vee- ja kanalisatsioonivar ustuse tagamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise aluseks on asjassepuutuva võrguteenuse osutaja asjakohased teenuse osutamiseks vajalikud nõuded. Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Arendaja ehitab oma v ahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teed ja valgustuse. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgra tta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Äriregistri kood 10434933 Tartu osakond Ujula 2 51008 Tartu Telefon 372 733 7140 Faks 372 733 7141 e-post [email protected] TEGEVUSLITSENTSID: 251 MA, 132 MA-k. REGISTREERINGUD: EG-, EH-, EK-, EO-, EP10434933-0001 Jõgeva maakond Mustvee vald, Mustvee linn MUSTVEE SADAMA LÕUNAMUULI DETAILPLANEERING Töö nr PL-0043T Huvitatud isik: Mustvee Vallavalitsus Planeerija: Kersti Vahtla Projektijuht: Ülo Amor, diplomeeritud teedeinsener Tartu 2019 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering MUSTVEE SADAMA LÕUNAMUULI DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING Tellija: Mustvee Vallavalitsus Tartu 28, Mustvee, 49604 Kontaktisik: Enn Kurg Telefon: 53408942 Planeerija: REIB OÜ Registrikood 10434933 Kontaktisik: Ülo Amor Telefon: 5067268 E-post: [email protected] A) MENETLUSDOKUMENDID 1. Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017. a otsus nr 10, „Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine” 2. Asendiplaan planeeringu algatamise otsuse juurde 2 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering B) SELETUSKIRI Sisukord Sisukord3 1 Üldosa5 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid5 1.1.1 Detailplaneeringu koostamise aluseks olevad korraldused ja määrused5 1.1.2 Arvestamisele kuuluvad seadused ja EVS standardid5 1.1.3 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid5 1.1.4 Teostatud uuringud, geodeetiline plaan ja ehitusgeoloogilisd uuringud sadamaalal.5 1.1.5 Detailplaneeringu koostamise eesmärk6 2 Olemasolev olukord7 2.1 Kruntide maakasutuse sihtotstarve7 2.2 Olemasoleva olukorra iseloomustus8 2.3 Üldplaneering10 2.3.1 Mustvee linna üldplaneering10 3 Planeeringulahendus13 3.1 Linnaruum13 3.1.1 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed13 3.1.2 Arhitektuursed nõuded13 3.1.3 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks15 3.1.4 Kavandatud kruntide ehitusõigus15 3.1.5 Planeeritud tegevuste kirjeldus16 3.1.6 Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord18 3.1.7 Keskkonnakaitse ja leevendavad meetmed19 3.2 Tänavavõrk ja liikluskorraldus21 3.3 Tehnovõrgud ja rajatised22 3.3.1 Veevarustus22 3.3.2 Reoveekanalisatsioon22 3.3.3 Tuletõrjeveevarustus23 3.3.4 Sademeveed23 3.3.5 Elektrivarustus23 3.3.6 Sidelahendused23 3.3.7 Soojavarustus23 3.3.8 Alternatiivne energia24 3.4 Tuleohutusnõuded24 3.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded24 3.6 Detailplaneeringu elluviimise kava25 3 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering C) JOONISED Asukoha skeem Joonis 1. Tugiplaan M 1:1000 Joonis 2. Põhijoonis M 1:500 Joonis 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 4 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering B SELETUSKIRI 1 Üldosa 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid 1.1.1 Detailplaneeringu koostamise aluseks olevad korraldused ja määrused  Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017. a otsus nr 10, „Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine“  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “Majandus ja taristuministri 02.06.2015 aasta määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Mustvee Linnavolikogu 16.10.2003 aasta määrus nr 10 „Mustvee linna ehitusmäärus“  Mustvee Vallavolikogu 26.04.2018 aasta määrus nr 13 „Mustvee valla jäätmehoolduseeskiri“  Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020  Jõgeva maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" 1.1.2 Arvestamisele kuuluvad seadused ja EVS standardid  Planeerimisseadus;  Looduskaitseseadus;  Veeseadus  EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus;  EVS 812-7:2008/AC:2011– Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. 1.1.3 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid  Mustvee linna üldplaneering 1.1.4 Teostatud uuringud, geodeetiline plaan ja ehitusgeoloogilisd uuringud sadamaalal. Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud REIB OÜ (2017 juuni ja täiendatud märts 2019.a peale Kalma-Mustvee riigitee nr 13114 rekonstrueerimist koos JJT välja ehitamisega) töö nr TT-4579T, tegevuslitsentsid 251 MA. Ehitusgeoloogiline uuring, töö nr GE-2283 REIB OÜ 2017a. 5 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering 1.1.5 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017. a otsus nr 10, „Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine”. Mustvee Linnavolikogu 13.05.2008 otsusega nr 29 kehtestati Mustvee sadama detailplaneering. Mustvee sadama detailplaneering on põhjamuuli osas ellu viidud, kuid Mustvee sadama lõunamuuli osas vajab detailplaneering täiendusi. Kehtestatud detailplaneeringu muutmiseks tuli algatada uus detailplaneering. Algatatud detailplaneeringu põhieesmärkideks on Mustvee sadama lõunamuuli alale kaide ja slipi kavandamine, paadihaagiste hoiuala ning sõiduautode parkla rajamine, jõe paremkalda (lõunapoolse) kaitsemuuli korrastamine, s.h veealuse osa taastamine, tuletõrjeveevõtu koha, veesõiduki tankla ning kraana platvormi rajamine. Kaitsemuulile on kavandatud kergliiklejatele analoogselt põhjamuulile kattega tee, vt lisatud põhjamuuli foto. Täpsustatud eesmärgid  Olemasoleva lõunapoolse kaitsemuuli taastamine  Korrastatud muulile promenaadivalgustuse paigaldamine  Korrastatud muulile kattega jalgtee rajamine koos mahakäikudega järvele  Autokraana platvormi rajamine muulile  Päästeametile tuletõrje veevõtukoha rajamine  Olemasoleva slipi korrastamine koos paadihaagiste hoiuplatsiga  Randumiskai rajamine 6 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering  Teisaldatav tankla, asukohaga autokraana platvormil või lähedal  Pilsivee mahuti ja purgimiskoht  Autoparkla, wc, riietuskabiinid, rannaduššid  Pihkva tänava mahasõit olemasolevas kohas (välja ehitatud)  Rand ja laste mänguväljak  Soov paigutada sadamaala kaldale laev, mis edaspidi oleks vaatamisväärsuseks ja turismiobjektiks (EVA300, planeeringu koostamise ajal on alus veest välja võetud ja asubki käesoleva planeeringuga kavandatud asukohas Mustvee sadama alal, vt lähteolukorra plaani DP-1). 2 Olemasolev olukord 2.1 Kruntide maakasutuse sihtotstarve Planeeritaval alal asuvate kruntide andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed planeeringuala kohta Lähiaadress Katastritunnus Registriosa nr Üldpindala Sihtotstarve Pihkva tn 2u 48501:004:0032 2679935 4856 m² 50% tootmismaa, 50% ärimaa 13114 Kalma-Mustvee 48501:009:0046 5920050 14766 m² Transpordimaa 100% tee L1 Pihkva tn 2t 48501:004:0031 2679835 10853 m² Veekogude maa 100% Pihkva tn 2s 48501:004:0029 2679735 1843 m² Tootmismaa 50%, Ärimaa 50% Pihkva tn 2q 48501:004:0027 2679535 3783 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2p 48501:004:0026 2679435 4611 m² Veekogude maa 100% Pihkva tn 2n 48501:004:0025 2679335 4533 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2m 48501:004:0024 2679235 5726 m² Üldkasutatav maa 100% Pihkva tn 2e 48501:004:0048 - 4736 m² Transpordimaa 100% Pihkva tn 2h 48501:008:0026 2803935 3581 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2j 48501:004:0038 2804035 5441 m² Veekogude maa 100% Pihkva tn 2g 48501:004:0037 2804135 1876 m² Tootmismaa 100% Pihkva tn 2k 48501:004:0039 2813235 2996 m² Üldkasutatav maa 100% Pihkva tn 2f 48501:004:0041 2813135 2485 m² Üldkasutatav maa 100% Pihkva tn 2d 48501:008:0027 2803835 1607 m² Ühiskondlike ehitiste maa 80% , Ärimaa 20% Pihkva tn 2r 48501:004:0028 2679635 884 m² Ühiskondlike ehitiste maa 80%, Ärimaa 20% Pihkva kõnnitee L2 48601:001:0286 - 467 m² Transpordimaa 100% 7 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering 2.2 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ligikaudu 5,9ha suurune maa-ala paikneb Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Mustvee linnas, Mustvee jõe lõunakaldal. Põhjas piirneb planeeringuala Pihkva tn 2u kinnistuga (48501:004:0032, 50%Ä ja 50% T), millel asub sadamakai. Lõunas on planeeringuala piirinaabriteks Pihkva tn 2a (48501:008:0290, 100% E) hoonestatud kinnistu, Pihkva tn 2c (48501:008:0018, 100% R) hoonestatud kinnistu, Mustvee ranna-ala V2 (48501:001:0085, 100% Üm) hoonestamata kinnistu ning Peipsi järv. Idas piirneb planeeringuala täielikult Peipsi järvega ning läänes külgneb riigi kõrvalmaanteega nr 13114 Kalma-Mustvee (48501:009:0046, 100% T). Mustvee Sadamas kaijoone pikkust napib, suvehooajal „pargitakse“ vajadusel ja olukorra sunnil veesõidukeid juba mitmes rivis, kõik ei mahu kai kõrvale, vt lisatud foto. Reljeef on tasane, väikese kallakuga Peipsi järve poole, absoluutkõrgused on vahemikus +31.50 – +29.50. Planeeritava maa-ala on valdavalt kaetud kõrkjatega. Tee ääres kasvavad suuremad puud. Kõrge Peipsi järve veetaseme korral jääb ala osaliselt vee alla. Samuti on viimaste aastate tormised ilmad ja ebasoodsad tuulesuunad uhtunud lõunamuuli lõunakallast, mis vajab kindlustamist ja korrastamist, vt foto 2017.a. november. 8 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Planeeringualal Peipsi järves on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi tõugja (Aspius aspiuskeskkonnaregistri kood KLO9102512) ja III kaitsekategooria liikide vingerjas (Misgurnus fossiilisKLO9102511), hink (Cobitis taeniaKLO9102510) ja võldas (Cottus gobioKLO9102513) elupaigad. Planeeringuala jääb osaliselt Loode-Peipsi hoiualale (keskkonnaregistri kood KLO2000060), mis kattub ka rahvusvahelise Natura 2000 võrgustikku kuuluva Loode-Peipsi linnualaga (RAH0000072, rahvusvaheline kood EE0080112), samuti on tegu rahvusvahelise tähtsusega linnualaga (IBA ala, kood EE083). Planeeringualal asub II kaitsekategooria taimeliigi kasvuala. 2017.a. oktoobris koostöös Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistiga täpsustati kasvuala asukoht. Kasvuala ulatub olemasolevatele kruntidele Pihkva tn 2h, Pihkva tn 2j, Pihkva tn 2g, Pihkva tn 2f ja Pihkva tn 2d. Seletuskirja punktis 3.1.7 kirjeldatakse keskkonnakaitse leevendavad meetmeid ja taimekoosluse säilitamise tingimusi. Planeeringualal ning selle lähiümbruses ei asu olulisi ajaloo-, ehitis- ja kultuurimälestisi. Olemasolevast kõrghaljastusest kasvavad jalgtratta- ja jalgteega külgnevalt männi- ja kasepuud, valdavalt järve poolsel küljel. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud. Tehnovõrkude ja muude kitsenduste ning kaitsevööndite ulatus on välja toodud tabelis 2. Tabel 2. Planeeringualale ulatuvad piirangud ja kitsendused Kitsendust põhjustav objekt Kitsenduse, kaitsevööndi ulatus Kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd 2m 2+2m Veetrass 2+2m Sadeveekanalisatsioon 2+2m 9 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Madalpinge kaabel 1+1m Tänavavalgustuse kaabel 1+1m Kõrvalmaantee nr 13114 Kalma- 50 m äärmise sõiduraja servast Mustvee (Pihkva tänav) kaitsevöönd Mustvee jõe ehituskeeluvöönd 50m Peipsi järve ehituskeeluvöönd 50m Mustvee jõe veekaitsevöönd 10m Peipsi järve veekaitsevöönd 20m Peipsi ranna piiranguvöönd 200m Mustvee jõe piirianguvöönd 100m Geodeetiline märk 7932 3m Märkus: ranna ja kalda vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Mustvee jõe kallasraja laius on 4m ja laevatataval Peipsi järvel 10m. Sadamas kallasrada puudub. Ehitusgeoloogilised tingimused. Mustvee sadama uute kaide piirkond jääb Peipsi järve nõo veerele. Uuringuala on täitepinnasega tõstetud ning pinnakatte ülemine osa koosneb kuni 2,3 m paksuselt täitepinnastest. Ülejäänud pinnakatte moodustavad jääjärvelised liivad ning glatsiaalne moreen. Aluspõhi, milleks on Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi, savika dolomiidi ja domeriidiga jääb uuringuala läheduses tehtud uuringute põhjal maapinnast 15....20 m sügavusele. Uuringupunktide suudmete absoluutkõrgused jäävad uuringualal 30,7 ja 31,6 m vahele. Pinnasevesi registreeriti välitööde ajal (27.06.2017) 0,25...2,25 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 29,15...30,5 m. Uuringuala veetase on hüdrostaatiliselt seotud veetasemega jões ja järves. Vee liikumine pinnases toimub Mustvee jõe ja Peipsi järve suunas. Vundeerimissoovitused. Moreen on külmakerkeohtlik pinnas. Samuti on moreen tundlik veemõjutustele ning pikalt veega kokkupuutes moreen leondub ning kaotab märgatava osa kandevõimest. Kaevetööde ajal tuleb kaevikud hoida võimalikult kuivana. Leondumise vältimiseks tuleb süvendisse kogunenud sademete-, üla- ja pinnasevesi koheselt eemaldada. Vett võib eemaldada ülepumpamisega otse vundamendikaevikust. Kui madalvundament ei peaks tehnilistel või majanduslikel põhjustel rajatise vundeerimiseks sobima, saab rajada selle vaivundamendile. Vaivundamendi eeliseks on rajatise väiksemad järeldeformatsioonid, lihtsam on säilitada olemasolevat veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide rajamisel. 2.3 Üldplaneering 2.3.1 Mustvee linna üldplaneering Mustvee Linnavalitsuse hinnangul on Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering kooskõlas kehtiva linna üldplaneeringuga. Linna üldplaneeringus on sadam üldises pildis kajastatud, kuid detailne lahenduse teostatakse detailplaneeringuga. Kehtestatud Mustvee sadama detailplaneeringu ning linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud Mustvee sadama lõunamuuli alale jahibassein, mida praegusel hetkel kasutatakse transpordimaana. Nimetatud jahibasseini alale rajatakse parkla. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarveteks liiklusmaa, veeala ja supelranna maa. Veeala on üldplaneeringus märgitud kavandatavana. Kuna eelmises ala kohta tehtud planeeringus oli sadama veeala vajadus üle hinnatud, ei ehitatud ega kavandata üld- ja detailplaneeringus kavandatud veeala välja ehitada. Varem kavandatud jahtide ja väikeveesõidukite akvatooriumi rajamine järele puudub 10 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering vajadus. Veesõiduk transporditakse paadihaagisel kohale ja vajadus on selle vette ja tagasi hea veeskamise võimaluse järele. Järvel oldud ajal on paadihaagis koos sõidukiga samas läheduses pargitud, valdavalt varem planeeritud veeala maa-alal. Selline järve külastajate, kalastajate ja veeturistide arvukus on viimastel aastatel stabiliseerunud, maksimaalselt pargib päevas 40 paadihaagist. Sellise võimaluse jätkumine ja kasutustingimuste parandamine on Mustvee linnale ja selle külastajatele oluline. Planeeringuga korrastatakse paadihaagiste hoiuplats ja selle katted. Peipsi järv on piirveekogu, hoiuplatsi kasutamise kord koos tõkkepuu süsteemiga on kavas säilitada. Planeeringus on veepiirile, kahe planeeritud kai vahele kavandatud veesõidukite veeskamise koht, kahepoolne slipp, vt foto näitena Räpina väikesadamast. Kohaliku omavalitsuse huvides on arendatav ala pigem sadama-ala kasutavate veesõidukite teenindamiseks vajalike paadihaagiste hoiuala. Samuti vähendavad planeeritud parklad linna ürituste ajal parkimiskoormust riigitee ääres, vt lisatud foto Mustvee linnapäevast 8.07.2017.a. 11 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Arvestades asjaolu, et veeala juhtotstarbega alale kavandatud paadihaagiste planeeritud hoiukohad on seotud sadama veerajatiste kasutamisega, on omavalitsus seisukohal, et algatatud detailplaneering ei muuda oluliselt linna kehtivat üldplaneeringut. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse korrastada sadama lõunapoolset kaitsemuuli ning anda võimalus eelkõige jalakäijatele aga ka teistele kergliiklejatele ohutult ja mugavalt muuli tippu liikuda. Jalakäijate kaitsemuuli tipule juurdepääsu ohutus ei ole tagatud, mis ei vasta Mustvee kui kuurordi miljöö terviklikkusele, vt lisatud foto. 12 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Keskkonnamõju strateegiline hindamise vajadus selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal täiendavate uuringute vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 3 Planeeringulahendus 3.1 Linnaruum 3.1.1 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Mustvee vallas, Mustvee kesklinnas, Mustvee jõe Peipsi järve suublas. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad suures osas elamumaad, üldkasutatavad maad, mõned tootmis- ja ärimaad. Vahetus läheduses asuvad sadamahoone ja Politsei- ja Piirivalveameti hooned, teisel pool Pihkva tänavat on hoonestatud elamumaad. Kaugemal asuvad ka koolimaja, staadion ning tootmis- ja ärihooned. Puhke- ja virgestusalad paiknevad planeeringualast lõunas ning põhjas, põhjapool muuli asuvad rannapark ja rand. Planeeritud alale juurdepääs on külgnevalt riigi kõrvalmaanteelt nr 13114 Kalma-Mustvee. Maantee rekonstrueerimise käigus 2018 aastalt arvestati mahasõidu ehitusel paadihaagistega sõidukite pöördekoridori vajadusega, võrreldes projektlahendusega suurendati pöörderaadiust 8 meetrini. 3.1.2 Arhitektuursed nõuded Detailplaneeringuga on muudetud olemasolevate katastriüksuste piire. Olemasolevad 17 on osaliselt liidetud ja on planeeritud 7 uut krunti. Moodustatavate kruntide tabel on esitatud põhijoonisel. Planeeringuga ei muutunud planeeringualaga külgneva riigitee kinnistu suurus ega sihtotstarve (13114 Kalma-Mustvee tee L1, 48501:009:0046, 100% T). Planeeringuga moodustatud kruntide suurused ja sihtotstarbed on planeeringus täpsustatud. HOONETE PAIGUTUS KRUNDIL Hooned tuleb projekteerida detailplaneeringuga ette antud ehitusalasse. Krundi täisehitus: maksimaalselt 20%  Hoonete korruselisus: põhimaht kuni 2 korrust,  Hoonete maksimaalne kõrgus ümbritsevast maapinnast: põhimaht 9m,  Katusekalle: lamekatus HOONETE ARHITEKTUUR Kavandatavate ehitise minimaalne tulepüsivusklass on TP1. Planeeringualale on kavandatud üks hoone. Positsioonile 1 on ette nähtud varem projekteeritud sadamahoone. Positsioonile 4 on kavandatud vaatetorn, sarnane fotol esitatuga: 13 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering PIIRDED Kruntide vahele piiret ei ole kavandatud. Kuid tõkkepuu taguse paadihaagiste hoiuala kasutamise korrastamiseks on planeeritud eraldav piire sõiduautode parkla ja hoiuala vahele. Tõkkepuu taguse ala kasutamise korda ei ole planeeringuga kavas muuta. HALJASTUS Planeeritavale maa-alale ei ole vajalik rajada täiendavat kõrghaljastust. PRÜGIMAJANDUS Sorteeritud prügi konteinerid on kavandatud planeeringuala positsioonil 3 asuvale slipiesisele platsile. See võimaldab slippi kasutavatelt paatidelt hõlpsasti prügi maha laadimise. Paigaldatavad prügikonteinerid peavad olema ühte tüüpi ja värvi. Prügikonteinerid peavad asuma tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Mahutid tuleb varjata katusealuse või aedikuga. Koht, kus mahutid asuvad peab olema küllaldaselt valgustatud. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, on soovitatav koguda eraldi klaas-, metall ja plasttaara ning teised jäätmeliigid. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ette nähtud mahutitesse. Piki kailiini ja promenaadi paigutatakse prügikastid. Prügikastid paigutatakse ka kavandatud rannaalale. 14 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering 3.1.3 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks  Projekteeritavate hoonete ja kaide elektrivarustuse jaoks tuleb tellida teenuse pakkujatelt tehnilised tingimused ning projektid nendega kooskõlastada.  Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus Eesti Energia AS-le, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise esitamist Eesti Energia AS-le. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Planeeritud torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel.  Kõik riigiteega ristuvad välisvõrgud tuleb paigaldada kinnisel meetodil maantee katendit kahjustamata. 3.1.4 Kavandatud kruntide ehitusõigus Detailplaneeringuga määratud kruntide moodustamise ja ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel. Positsioon 1, aadress Pihkva tn 2t, suurus 10870m2: Sihtotstarve: Veekogude maa V 100% Ehitusõigust ei seata Positsioon 2, aadress Pihkva tn 2p, suurus 5456m2: Sihtotstarve: Veekogude maa V 10%, Liiklusmaa L90% Hoonete/abihoonete arv krundil: -/- Slippide ehitus, siirdekattega platsi rajamine Ehitistealune pind 360 m2 Planeeritava krundi täisehituse protsent 20% Positsioon 3, aadress Pihkva tn 2s, suurus 1814m2: Kinnistu pinna tõstmine vertikaalplaneeringuga ei ole lubatud. Sihtotstarve: Tootmismaa T 50%, Ärimaa Ä50% Hoonete/abihoonete arv krundil: 1/- Hoone lubatud kõrgus maapinnast: 17,0 meetrit Ehitistealune pind 550 m2 Planeeritava krundi täisehituse protsent 30% Hoone ± 0,00 = +32,80 abs Positsioon 4, aadress Pihkva tn 2q, suurus 668m2: Sihtotstarve: Tootmismaa T 100%, Planeeritava krundi täisehituse protsent 100% Kai ± 0,00 = +32,00 abs Positsioon 5, aadress Pihkva tn 2g, suurus 7590m2: Sihtotstarve: Liiklusmaa L 100%, 15 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Riigiteel mahasõidu, sadama juurdesõidutee ja avatud parklate maa-ala. Positsioon 6, aadress Pihkva tn 2m, suurus 13809m2 : Sihtotstarve: Üldkasutatav maa Üh 100%, Rajatiste arv krundil: 1 Rajatiste lubatud kõrgus maapinnast: 15 meetrit Rajatiste ehitusalune pind 30,0 m2 Planeeritava krundi täisehituse protsent 1% Rajatiste ± 0,00 = +32,00 abs. Positsioonile on kavandatud laste mänguväljak ja vaatetorn. Lõunamuuli korrastatakse ja sellele on kavandatud kattega jalgtee ehitus. Positsioon 7, aadress Pihkva tn 2j, suurus 15215m2 : Sihtotstarve: Üldkasutatav maa Üh 100%, Ehitusõigust ei seata. 3.1.5 Planeeritud tegevuste kirjeldus Planeeringuga lahendatakse planeeringuala rannaala, kergliiklusteede ja promenaadi paiknemine ja sadam koos kaide ja slipiga Mustvee jõe paremkaldal. Lisaks on kavandatud sadamaalale ligipääs ja parkimine ning tehnovõrkude lahendus. Sadam ja promenaad ehitatakse nii, et selle kõrgusmärk on kõrgemal, kui suurvee aegne veeseis. Teed rajatakse asfaltbetoonist ja tänavakividest, paadihaagist hoiuplats on kavandaud siirdekattega. Katendite detailsem lahendus esitatakse projekteerimise staadiumis. Promenaad on planeeritud valgustatuna. Valgustite kõrgus promenaadil ei tohiks ületada 4,0 meetrit ja neist tulev valgus ei tohi ulatuda kaugemale kui promenaad. Sellisel juhul ei riku nad rannaala miljööd. Valgustuse mastide täpne paigutus ja valgustite valik esitatakse projektlahenduses. Projekteeritav valgustus ei pea tagama normikohast valgustugevust. Sadamaala ja parklad varustatakse normikohase valgustusega. Sadama kailiinid on planeeritud nii, et need asuks võimalikult optimaalsel kaugusel praegusest rannast ja vastaskaldast. Tänu sellele on tagatud ühest küljest silduvatele alustele manööverdusruum ja teisest võimalikult väike süvendusmaht. Positsioon 1 Positsioon on veeala. Pindala 1,0832m2. Olemasolevast veealast lahutatakse positsiooni 2 planeeritava slipi vajaduseks 12m2. Positsioonilt 4 lisandub veealale 29m2. Krunt on kasutusel laevatatava akvatooriumina. Positsioon 2 Positsioonil 2 asub kavandatud sadama slipp veesõidukite veeskamiseks ja paadihaagiste hoiuala. Krunt moodustatakse mitmest olemasolevast katastriüksusest. Suurem osa mahub Pihkva tn 2p katastriüksusele, ülejäänud Pihkva tn 2q, Pihkva tn 2s, Pihkva tn 2j ja Pihkva tn 16 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering 2h (Pos 2b). Slipp on planeeritud kahepoolse randumissillaga ja selle rajamiseks süvendatakse Mustvee jõge. Vajalik vee erikasutusloa taotlemine. Positsioonile 2 on kavandatud paadihaagiste ja nende sõidukite hoiuala sadama külastajatele, kes suunduvad järvele kalastama või muule meelelahutuslikule sõidule. Platsi katteks on siirdekate, slipi konstruktsioon raudbetoonist. Positsioonile 2 on planeeringu koostamise ajal paigaldatud Veeteede Ameti endine uurimislaev EVA300. Planeeritud krunti läbib kergliiklejate koridor. Sõidukitega juurdepääs slippidele ja paadihaagiste parkimine hoiualal on tõkkepuuga varustatud ühendustee kaudu. Erakorraliste ürituste korral võib sissepääs olla avatud. Enne tõkkepuud on kahepoolselt ühendusteed avatud parklatesse, mida saavad kasutada külastajad oma sõidukite parkimiseks. Parklad on kavandatud riigitee kaitsevööndisse. Parkla vähim kaugus tee servast on 35,1 meetrit. Planeeritud parklad aitavad leevendada Pihkva ja Jõe tänavate teepeenardel stiihilist parkimist Mustvee linna suurürituste ajal (nt. linnapäevad). Positsioon 3 Positsioon 3 on kavandatud sadama uus kai nr 3 ja jahisadama hoone. Krundil on äralõige pos 5 jalgratta-ja jalgtee vajaduseks. Vee sügavuseks kai ees on planeeritud 2,0 meetrit. Kaile on kavandatud lisaks sildumisevõimalusele ka veesõidukite tankimiseks ette nähtud tankla ning tuletõrje veevõtu kaev, millele paigaldatakse kuivhüdrant. Tankla tehniline lahendus ja täpne paiknemine antakse projekteerimise käigus. Veesõidukitelt pilsivee vastuvõtuks paigaldatakse kai konstruktsioonide sisse mahuti, kuhu kogutakse laevadelt kogutav pilsivesi, misjärel see käideldakse ette nähtud korras. Kai rajamiseks hõivatakse Mustvee jõest maad. Positsioonile 3 planeeritud sadamahoone on mõeldud sadama teenindamiseks. Tulenevalt LKS § 38 lg 5 p2 alusel ei laiene ehituskeeld sadamaehitistele. Positsioonile kavandatud hoone projekt on valminud 2010 aastal, WSP Talone OÜ töö TA09030. Hoone on osaliselt kavandatud riigitee kaitsevööndisse. Hoone kaugus tee servast on 20,76 meetrit. Mõõt on kantud ka põhijoonisele. Vastavalt projektile on hoone väliseinad projekteeritud 400 mm paksusest raudbetoon sandwichpaneelist, Tehnilise korruse väliseina materjal on plekksandwitchpaneel. Hoone katus on käidav katuslagi, mis on kaetud halli Protan GT 2,4 katusekattega. Räästaparapet on paralleelne katusega. Katuseterass on piiratud metallist piirdega, mille vahel on klaas. Positsioon 4 Positsioonil 4 asub sadama planeeritud uus kai nr 4. Kai laiust on suurendatud autokraana kasutamise eesmärgil slippi mitte kasutatavate veesõidukite teenindamiseks. Kaipealne on planeeritud avatuna, kasutada saavad seda kergliiklejad, kes kulgevad promenaadil lõunamuulile või suplusranda. Positsioon 5 Positsioon on liiklusmaa krunt, millel asub mahasõit 13114 Kalma-Mustvee teelt L1 planeeringualale. Positsioonil asuvad avatud parklad sõiduautodele. Aastaringselt kasutatavad parklad on planeeritud püsikattega. Parklate ja riigitee vaheline munitsipaliseeritud krunt Pihkva kõnnitee L2 on liidetud teiste järve poole jäävate liiklusmaa kruntidega ja planeeringuga moodustatava pos 5 pindala on 7590m2. Planeeritud parklad jäävad riigitee 17 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering kaitsevööndisse. Parkla vähim kaugus tee servast on 25,0 meetrit. Mõõt on kantud ka põhijoonisele. Positsioon 6 Positsioonile on kavandatud rannaala rajamine. Selleks kaetakse rannaala liivaga, liiva ja muru piirile paigaldatakse riietuskabiinid. Kuna riietuskabiinide näol on tegemist supelranna teenindamiseks vajalike rajatistega, siis LKS § 38 lg 4 p3 alusel ei laiene neile ehituskeeld. Positsioonil 4 asuv jõesuudme kaitseks rajatud muul on kavandatud rekonstrueerida. Rekonstrueeritud muulile rajatakse promenaad sarnaselt jõe põhjamuulile. Positsioonile on kavandatud vaatetorni rajamine. Kuna kavandatud torn asub ehituskeeluvööndis, on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Vähendamise ettepanek on näidatud põhijoonisel. Positsioonile on kavandatud laste mänguväljaku rajamine. Mänguväljak ehitatakse nii, et selle kõrgusmärk on kõrgemal, kui suurvee aegne veeseis (+32,0 abs). Mänguväljakule paigaldatav varustus peab vastama kehtivale standardile, mille kohaselt valitakse projekteerimise käigus hästi kasutatavad ja ohutud lahendused, s.h katted, mänguväljakute seadmed nagu kiiged, karussellid ja liumäed. Pinnakatte valiku eesmärk on vähendada võimalike peatraumade riski. Kuna kavandatud mänguväljak asub ehituskeeluvööndis, on planeeringus ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vähendamise ettepanek on näidatud põhijoonisel. Positsioon 7 Positsioon on üldkasutatava maa krunt, millele ei seata ehitusõigust. Krundile ei ole kavandatud teid ega kommunikatsioone. 3.1.6 Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord Peipsi järv on avalik veekogu. Tulenevalt veeseadusest, on veekogu avalik kasutamine veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses § 29. Veekaitsevöönd (1) Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m Kaasaegsete tehnovõrkude rajamisega planeeritud maa-alale tagatakse elanikele kõik olmemugavused ja välistatakse keskkonda saasteainete sattumine välistatakse keskkonda saasteainete sattumine. 18 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, on soovitatav koguda eraldi klaas-, metall ja plasttaara ning teised jäätmeliigid. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ette nähtud mahutitesse. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist püsivat muutust müratasemetes. Planeeringuala läbib riigitee, mis on suhteliselt väikese liikluskoormusega ja millel on piirkiirus 50 km/h. Sellest tulenevalt ei põhjusta maanteemüra ega õhusaaste planeeringualale olulist häiringut. Vajalik ei ole kasutusele võtta täiendavaid müra vähendamise meetmeid. NB! Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega on Maanteeamet teavitanud planeeringu koostajat riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tee omanik (Maanteeamet) ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 3.1.7 Keskkonnakaitse ja leevendavad meetmed Hoone välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Nõuetekohase ja heast tavast lähtuva ehitustegevuse korraldamisel planeeringualal ei teki olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustöödel antud alalt olulist õhu saasteohtu naaberaladele. Mustvee valla ja linna linna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Mustvee Vallavolikogu 26.04.2018 aasta määrus nr 13 „Mustvee valla jäätmehoolduseeskiri“. Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud sorteeritud jäätmete prügikonteinerite asukoht. Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise kava koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus. Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala. Kinnistu reostamisel või risustamisel on vastutav isik kohustatud reostuse viivitamatult puhastama Teede ja trasside planeerimise peab lahendama, et väärtuslikum kõrghaljastus säilitataks planeeringualal võimalikult suuremate gruppidena koos võimalikult rohke alustaimestikuga. Vastavalt standardile EVS 843:2016, Linnatänavad on puutüve minimaalne nõutav kaugus hoone või rajatise välisseinast 5 m ning sõidutee servast, parkimiskohtadest ja tehnovõrkudest 2 m. Võimalikult suurte puudegruppide säilitamine koos alustaimestikuga sh põõsad on väga oluline meede planeeringualal elavatele ja külastavatele ning toitumiskohana kasutavale linnustikule. 19 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Puude raiet ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. Väljaraiumisega hävitataks põõsastes ja alustaimestikus pesitsevate lindude pesad. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada täiendhaljastuse rajamise juures ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Koorimisel saadud huumuslikku mulda ei või ladustada säilitatavate puude võrade alla. Tahkete ainete uputamiseks ja järve süvendamiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba. Ehitustööde käigus tuleb vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist. Lähemale kui 2m tüvest kaevetöid ei tohi planeerida. Ehitustööde käigus ei tohi säilitatavate puugruppide puude juuri, tüvesid ning võraoksi kahjustada. Erandjuhtudel, ajutiste ehitusaegsete teede rajamisel puude võra all tuleb kasutada kaevevaba meetodit ning tugevdada katendit geotekstiili ja/või geokomposiitmaterjalidega. Olenevalt konkreetsest olukorrast: pinnase seisundist, kasvavast puuliigist, tallamist põhjustava tehnika-masina suurusest ja raskusest ning erirõhust pinnaühikule, tallamiskorduste arv, tallamise viis (ratas, roomik), aastaajast ja sademetest ning paljust muust on olemas veel ka teisi pinnasele ja mullas kasvate juurtele avalduva tallamismõju vähendamise vahendeid ( näiteks kilbid, plaadid, matid). Planeeringu käigus tekkis vajadus täpsustada kaitsealuse taimeliigi kasvualal selle liigi olemasolu ja säilimise tingimused. Selleks tegi planeerija koostööd Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistiga. Välise vaatluse tulemusena 2017a septembrikuul selgus, et kasvukoht on muutunud. Andmebaasi asukohaga võrreldes oli kasvukoht nihkunud edelasuunas, käesoleva planeeringuga kavandatud lõunapoolsest parkla järve suunas. Kasvuala pikkus on ca 70m. Parkla planeeritud lahendus arvestab kasvuala ja selle ca 5m kaitsevööndiga. Juurduv kõrkjas (Scirpus radicans) Lõikheinaliste Cyperaceae sugukonda kuuluv mitmeaastane taimeliik juurduv kõrkjas on Eestis arvatud LK II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria: NT – ohulähedane. Juurduva kõrkja lehed on 0,5-1,2 cm laiad, pisut läikivad. Varred kaarjad, tipust juurduvad. Õitseb juunis, juulis. Suurem osa pähikuid üksikult varrele kinnitunud, peale osaõisiku alumise pähiku kõik raolised, 3-9 mm pikad. Õiekattelehed tömbid. Õiekattekarvad pähklikestest 2-3 korda pikemad. Paljuneb vegetatiivselt mahakaarduvate võrsete ja viljunud varte abil. Kõrgus on umbes 60-120 cm. Kasvab Peipsi ja Võrtsjärve kallaste soistel niitudel paiguti hõredate kogumitena, mujal harva. Kaitsesoovitused: Liigi olemasolevate populatsioonide ja elupaikade säilitamine. Liiki ohustab eelkõige kasvukohtade kuivendamine. Liigi kaitseks on oluline kasvuala loodusliku veerežiimi taastamine ja säilitamine. Detailplaneeringuga on kavandatud rakendada alal kasvava juurduva kõrkja kaitseks: 20 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering 1. Säilitatakse juurduva kõrkja kasvuala ja selle veerežiim (kraav ei lõika kasvuala) 2. Karavaniparkla kavandatakse teele lähemale. 3. Suur parkla pööratakse 90° ja nihutatakse piisavalt muuli poole nii, et kasvuala ja parkla vahele jääb 4-5 m rohumaad. 4. Ehituse ajaks tuleb piirata kasvualapiirist vähemalt 1 m kauguselt, kas kerge aiaga või teisaldava piirdega või mitme silmatorkava eri kõrgustele kinnitavate piirdelindiga, et kasvuala oleks kõigile kinnistul töid tegevatele inimestele kaugelt märgatav. 5. Kasvualale ega sellele lähemale kui 4 m ei tohi ladustada ehitusmaterjale. 6. Kasvuala ja parkla vahelist ala ei tohi ei ehitustegevuse ega hilisema kasutuse ajal oluliselt tallata nii, et tekiksid rööpad rohumaale. 3.2 Tänavavõrk ja liikluskorraldus Autoga juurdepääs planeeringualale on lahendatud kõrvalmaantee nr 13114 Kalma-Mustvee teelt positsioonile 9 kavandatud mahasõidult. Olemasolev (põhjapoolne) silla kõrval olev mahasõit planeeringualale on massiivsete maakividega takistatud ning olemasoleva liiklusmärgi kohaselt ja jääb autoliiklusele suletuks ka planeeringulahenduse järgselt. Planeeringu kohaselt ei ole seda mahasõitu likvideeritud, sadama funktsiooni arvestades peab jääma võimalus suuregabariidilise veoki või veose korral selle mahasõidu kasutamiseks. Erakorralise liikluse olukorral kaasatakse liikluskorraldajad liiklusohutuse tagamiseks. Riigiteelt mahasõidu lahendus ja Pihkva tn 2e kergliiklustee lahendus baseerub Maanteeameti tellimusel valminud „Kõrvalmaantee 13114 Kalma-Mustvee km 4,96-7,15 põhiprojektil“ (Roadplan OÜ töö nr 2016-51). Planeeringu koostamise ajal on riigitee rekonstrueerimine valdavalt lõpetatud. Ehituse käigus tehti kooskõlas Maanteeameti Ida regiooniga kasutatava mahasõidu projektlahenduses parandus ja suurendati pöörderaadiusi paadihaagiste vajadust arvestades. Planeeringu aluseks oleval geodeetilisel plaanil on kajastatud tõene väljaehitatud olukord. Liiklusmärkidega liikluskorraldus esitatakse edasises projekteerimise etapis. Kalma - Mustvee kõrvalmaanteel on planeeringuala ulatuses kehtestatud piirkiirus 50 km/h. Planeeringualalt väljasõidul on nähtavus vasakule tagatud 130 meetri ulatuses ja paremale 120 meetri ulatuses Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisale on nähtavus vasakule hea ja paremale rahuldav. Põhijoonisele on kantud vastavad nähtavuskolmnurgad. Jalgsi pääseb planeeringualale Mustvee jõe sillalt ja silla alt kulgevalt jalgratta-ja jalgteelt. Planeeringualale on ette nähtud 86 parkimiskohta. Neist 41 asuvad sadama tõkkepuuga piiratud territooriumil ja on mõeldud väikelaeva haagistega sõidukite parkimiseks. Tõkkepuuga piiramata alal on 45 parkimiskohta sõiduautodele. Planeeringulahendus ei suurenda ala liikluskoormust. Vaatamata suhteliselt suurele parkimiskohtade arvule on lahendus pigem olemasoleva olukorra korrigeerimine. Haagistega sõidukite parkla on mõeldus valdavalt piirkonna harrastuskalurite sõidukite hoidmiseks ajal, mil nad järvel kala püüavad. Erinevatel aastatel on loetletud kavandatava sadama parkla alal nädalavahetuseti parkimas kuni 45 haagissõidukit. Sõltuvalt tegevuse hooajalisusest ja kalapüügi alguse kellaajast ei kattu haagissõidukite saabumine ja lahkumine sadama territooriumilt teiste oodatavate liiklusvoogudega. Kuna suurim harrastuskalastamine Peipsi järvel toimub sügisel ei kattu see ka suvise rannahooajaga. 21 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Käesoleval ajal pargivad suvised rannakülalised riigitee mõlema teepoole teepeenral. Sama toimub ka juulikuus peetavate Mustvee linna päevade ja teiste suuremate sündmuste ajal. Kavandatud parkimislahendus viib parkijad riigitee äärsetelt teepeenardelt selleks ettenähtud parklasse. Talvisel ajal, heade jääolude korral on tõkkepuu eelne ala samuti aktiivselt kasutusel, vt foto Külmunud pinnasel on sõidukite parkimine võimalik, kuid suviseks perioodiks on planeeringus ette nähtud kattega, liikluskorraldusega parkla. 3.3 Tehnovõrgud ja rajatised Kõik riigi kõrvalmaantee nr 13114 Kalma-Mustvee ristuvad, maantee alla planeeritud tehnovõrgud on ette nähtud paigaldada kinnisel meetodil. 3.3.1 Veevarustus Veevarustus on lahendatud Pihkva tn 2h asuvast veetorust, millele ehitatakse maakraan dn 63. Veeühendus on tehtud plasttorust PE de63x3,8,, PN10. Veetrass paigaldatakse 1,8 meetri sügavusele. Vastavalt kavandatule rajatakse 90 meetrine veetrass hooneni kaevus V-1. Kaevus hargneb torustik hoonesse ja kaile. Kaile paigaldatavate veevõtukohtade lahendus antakse projekteerimise käigus. Kavandatud hoonete veetarbimiseks on arvestatud maksimaalselt 3,0 l/s. 3.3.2 Reoveekanalisatsioon Planeeringuala reoveed juhitakse Jõe tänav L1 ja Pihkva tänava nurgal asuvasse kaevu K24. Kaevu kõrgus ei ole piisav, et vee juhtimine trassi saaks olla isevoolne. 22 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Kavandatud hoonest tulevad reoveed juhitakse läbi kaevude K-1 – K-3 reoveepumplasse RP- 1. Reovee pumpla planeeritud kaitsevöönd on raadiusega 10m. Kaile kavandatud pilsivee ja reovee vastuvõtu jaamast pumbatakse jahtide reovesi kaevu K-1. Pilsivee vastuvõtuks on kaile kavandatud 5m3 mahuti. Mahuti täitumisel antakse pilsivesi käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale ettevõttele. Reoveepumplast RP-1 pumbatakse reovesi üle riigimaantee kaevu K24. Selleks, et mitte rikkuda teed toimub survetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil. Perspektiivse tankla alale on ette nähtud sadevee kokku kogumine. Sadevesi juhitakse pärast puhastamist õli- ja mudapüüdurites jõkke. 3.3.3 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustuse planeerimise aluseks on võetud Eesti standard EVS 812-6-2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Lähtudes hoonete kasutusviisist ja piirpindalast on arvestuslik tuletõrjevee vajadus 10 l/s 3h jooksul. Detailplaneeringuga on ette nähtud sadama kaile tuletõrjehüdrandi paigaldamine. Tuletõrjevee võtukoha tegevusraadiuseks on arvestatud 100m. Hüdrant saab veetoite jõest. Toru ots on ette nähtud paigaldada allapoole jõe külmumispiiri. Veevõtukohale on tagatud ligipääs tuletõrjeautodele. 3.3.4 Sademeveed Katustelt tulev vesi tuleb juhtida hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Vältida tuleb sademevete juhtimist naaberkinnistutele. Ala vertikaalplaneering tuleb koostada nii, et sademevesi ei valguks riigitee alusele maaüksusele. 3.3.5 Elektrivarustus Objekti elektrivarustuse kindlustamine on võimalik Kaluri 10/0,4 kV alajaama baasil. Objekti peakaitsme 3x63A ja 2-tariifse arvestussüsteemi paigaldab elektrivõrk liitumiskilpi. Välises elektrivõrgus vajalikud tööd koos liitumiskilbiga projekteerib ja ehitab elektrivõrk võrguühenduslepingu alusel. Elektrikaabel ristub riigiteega. Kõnealune lõik tuleb paigaldada kinnisel meetodil. Liitumiskilp on kavandatud Pihkva tn 2s kinnistu piirile. Kavandatava sadamaala peajaotuskilp on kavandatud sadamahoone tehnoruumi. Sealt hargnevad ja samas toimub sadamaala valgustuse juhtimine. 3.3.6 Sidelahendused Detailplaneeringu alal puuduvad sideliinirajatised. Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud sideühendus üle õhu 4,5G baasil. Teenusepakkuja valib kinnistu omanik temale sobivatel alustel. 3.3.7 Soojavarustus Hoone soojaga varustamiseks on valminud OÜ WSP Talone töö nr 0903“Mustvee sadama administratiivhoone soojatrass“. Vastavalt projektile ühendatakse hoone Mustvee linna tsentraalvõrku. Mustvee linnavalitsus on andnud välja kaugküttega liitumise tehnilised tingimused 23.12.2009. Vastaval nendele rajatakse soojustrass alates hargnemissõlmest kuni hooneni eelisoleeritud soojustorudest Ø133/225. 23 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering 3.3.8 Alternatiivne energia Hoone energiatõhususe tõstmiseks on soovitatav kasutada päikesepaneele ja/või -kollektoreid. 3.4 Tuleohutusnõuded Planeeringus lähtutakse Riigikogu seadusest nr 116 „Tuleohutuse seadus“. Planeeritava ala tuleohutus on kavandatud vastavalt standarditele:  EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus  EVS 812-7:2008/AC:2011– Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Hoone tulepüsivuse klass on TP1. Lubatud on ehitada ka kõrgema klassiga hooneid, täpne hoonete lahendus antakse ehitusprojektide koostamisel. Uushoonestuse rajamisel juhinduda asjakohastest standarditest. Tulekustutusvesi saadakse planeeritavast kuivhüdrandist. Planeeritud sadama välistulekustutusvesi 10 l/s 3 tunni jooksul on tagatud sadamahoone esisel kail asuvast tuletõrje kuivüdrandist, mille toide on Mustvee jõest. Kuivhüdrant asub projekteeritud hoonest 25 meetri kaugusel. Kuivhüdrandile on tagatud ligipääs piki projekteeritud juurdepääsuteed kaile. Hüdrandi ühendus jõega on toru läbimõõduga D200 kaudu, mille otsa on paigaldatud sõel. Sõela on vajalik regulaarselt kontrollida ja vajadusel puhastada selleks kindlustada selle toimimine tulekahju korral. Sõela efektiivne pindala peab olema 1,5 suurem kui toru ristlõikepind. Vastavalt hüdraulilisele arvutusele on toru maksimaalne vooluhulk torus 55 l/s. Vooluhulk on tagatud piiramatu aja jooksul. 3.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi planeeritud ja rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud asjakohaste kuritegevuse ennetamise standardiga. Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu. Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine kujunduses ning murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmise riski. Autode parkimine kinnistul tõstab omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendab autodega seotud kuritegevuse sagedust. Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:  planeeritava ala korrashoid (võsa eemaldamise, niitmise, prügikastide tühjendamise korraldab kohalik omavalitsus);  ühistegevusse (nt korrastus- ja koristustööd) kogukonna kaasamine. See aitab kaasa rannaala väärtustamisele ja selle korrashoiu tagamisele. Valla elanike koostöö omakorda soodustab kogukonna vastavate väärtushinnangute ja -seoste kujunemist ja tugevnemist, vähendab anonüümsust ja sellest tingitud väärkäitumist; 24 REIB OÜ töö nr PL-0043T Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering  maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine (võsast puhastatud ja niidetud kallasrada ning valgustus kaldaalal ja sadamas);  kasutuskonfliktide ennetamine eri kasutusega alade ruumiliselt selge eristamisega (promenaad, sadam, eramaa);  reaalselt toimiv järelevalve tagamine (sadamaala turvalisuse eest vastutab sadamakapten, promenaadi järelvale osas tehakse lepped kohaliku omavalitsuse ja maaomanike vahel);  mõlemal alal (promenaadil ja sadamas) viibimise ja alade kasutamise eeskirjade koostamine, nende eeskirjade selge esitlemine ning neist kinnipidamise tagamine;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (pingid, prügikastid, märgid) ja inventari kindel kinnitamine;  kindlate parkimisalade piiritlemine;  valgustuse rajamine sadama alale ja kallasrajale 3.6 Detailplaneeringu elluviimise kava Detailplaneering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi omaniku poolt. Nõuetele vastav juurdepääsutee rajatakse arendaja poolt. Ühendused tehnovõrkudega ehitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kokkuleppel tehnovõrkude valdajatega ja koostöös kinnistute omanikega. Planeeringuala tehnovõrkude hooldus toimub vastavalt krundi valdajate ja võrguvaldajate vahelistele kokkulepetele. Sadama ja selle taristu rajamiseks tuleb koostada ehitusprojekt . Täiendavalt on detailplaneeringuala ehitamisel järgmised tingimused:  Enne konkreetse hoone kasutuselevõttu peavad kindlasti olemas olema asjassepuutuvad juurdepääsuteed ning tehnovõrgud ja -rajatised.  Elektri-, vee- ja kanalisatsioonivarustuse tagamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise aluseks on asjassepuutuva võrguteenuse osutaja asjakohased teenuse osutamiseks vajalikud nõuded.  Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.  Arendaja ehitab oma vahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teed ja valgustuse.  Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 25  MUSTVEE VALLAVALITSUS KORRALDUS Mustvee 30.05.2019 nr 317 Detailplaneeringu kehtestamine Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017 a otsusega nr 10 algatati Mustvee vallas Mustvee linnas Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Mustvee vald ning koostajaks REIB OÜ (registrikood PL-0043T). Planeeritav ligikaudu 5,9 ha suurune maa-ala paikneb Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Mustvee linnas, Mustvee jõe lõunakaldal. Põhjas piirneb planeeringuala Pihkva tn 2u kinnistuga (48501:004:0032, 50% ärimaa ja 50% tootmismaa), millel asub sadamakai. Lõunas on planeeringuala piirinaabriteks Pihkva tn 2a (48501:008:0290, 100% elamumaa) hoonestatud kinnistu, Pihkva tn 2c (48501:008:0018, 100% riigikaitsemaa) hoonestatud kinnistu, Mustvee ranna-ala V2 (48501:001:0085, 100% üldkasutatav maa) hoonestamata kinnistu ning Peipsi järv. Idas piirneb planeeringuala täielikult Peipsi järvega ning läänes külgneb riigi kõrvalmaanteega nr 13114 Kalma-Mustvee (48501:009:0046, 100% transpordimaa). Detailplaneering hõlmab Pihkva tn 2d, Pihkva tn 2e, Pihkva tn 2f, Pihkva tn 2g, Pihkva tn 2h, Pihkva tn 2j, Pihkva tn 2k, Pihkva tn 2m, Pihkva tn 2n, Pihkva tn 2p, Pihkva tn 2q, Pihkva tn 2r, Pihkva tn 2s kinnistuid. Detailplaneeringuga on muudetud olemasolevate katastriüksuste piire. Olemasolevad 17 katastriüksust on osaliselt liidetud ja on planeeritud 7 uut krunti. Planeeringuga ei muutunud planeeringualaga külgneva riigitee kinnistu suurus ega sihtotstarve (13114 Kalma- Mustvee tee L1, 48501:009:0046, 100% tootmismaa). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mustvee sadama lõunamuuli alale kaide ja slipi kavandamine, paadihaagiste hoiuala ning sõiduautode parkla rajamine, jõe paremkalda (lõunapoolse) kaitsemuuli korrastamine, s.h veealuse osa taastamine, tuletõrjeveevõtu koha, veesõiduki tankla ning kraana platvormi rajamine. Mustvee Vallavalitsuse hinnangul on Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering kooskõlas kehtiva linna üldplaneeringuga. Linna üldplaneeringus on sadam üldises pildis kajastatud, kuid detailne lahenduse teostatakse detailplaneeringuga. Kehtestatud Mustvee sadama detailplaneeringu ning linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud Mustvee sadama lõunamuuli alale jahibassein, mida praegusel hetkel kasutatakse transpordimaana. Nimetatud jahibasseini alale rajatakse parkla. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarveteks liiklusmaa, veeala ja supelranna maa. Veeala on üldplaneeringus märgitud kavandatavana. Kuna ala kohta tehtud eelmises planeeringus oli sadama veeala vajadus üle hinnatud, ei ehitatud ega kavandata üld- ja detailplaneeringus kavandatud veeala välja ehitada. Varem kavandatud jahtide ja väikeveesõidukite akvatooriumi rajamise järele puudub vajadus. Veesõiduk transporditakse paadihaagisel kohale ja vajadus on selle vette ja tagasi hea veeskamise võimaluse järele. Planeeringuga korrastatakse paadihaagiste hoiuplats ja selle katted. Arvestades planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei avalda olemasolevatele kinnistutele detailplaneeringu kohane maade sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Planeeringu elluviimisel paraneb planeeritava maa-ala ja selle ümbruse välisilme. Samuti ei kahjusta planeeringuga kavandatav tegevus kultuuripärandit, inimese tervist ning heaolu ega vara. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41, planeerimisseaduse § 139, Mustvee Linnavolikogu 02.03.2017 a. otsuse nr 10 „Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneeringu koostamise algatamine“, Mustvee Linnavolikogu 28.02.2012 määrusega nr 1 kehtestatud Mustvee linna üldplaneeringu, Mustvee Vallavolikogu 28.02.2018 määrusele nr 8 „Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine“ Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 23 § 1 ja Mustvee valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsuse nr 11, mille alusel moodustati Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel uus haldusüksus Mustvee vald, annab Mustvee Vallavalitsus korralduse: 1. Kehtestada Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering (REIB OÜ töö nr PL-0043T). 2. Mustvee Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Mustvee Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Märt Kraft Daisy Utsar vallavanem vallasekretär  MUSTVEE VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 10.06.2019 nr 7-1/19/1670-1 Detailplaneeringu kehtestamise teade Mustvee Vallavalitsus teatab, et Mustvee Vallavalitsuse 30.05.2019 otsusega nr 317 kehtestati Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering. Edastame Teile nimetatud korralduse ja kehtestatud detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Kraft vallavanem Lisad: 1. Mustvee Vallavalitsuse 30.05.2019 korraldus nr 317 2. Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering Sama: Keskkonnaamet, Maanteeamet, Veeteede Amet, Päästeamet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Grigori Topkin. Reili Tooming, 51946525, [email protected] Tartu tn 28 / Mustvee linn / Mustvee vald / 49603 Jõgeva maakond / registrikood 77000364 / tel: +372 772 6161 / e-post [email protected] / mustveevald.kovtp.ee Saatja: Jane Oja <[email protected]> Saatmisaeg: teisip�ev, 11. juuni 2019 10:08 Adressaat: [email protected]; [email protected]; MNT Teed; VA_eva; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Teema: Detailplaneeringu kehtestamise teade Tere, Alloleva lingi kaudu saadab Mustvee Vallavalitsus Teile dokumendi �Detailplaneeringu kehtestamise teade�, mis on registreeritud 10.06.2019, numbriga 7-1/19/1670-1. https://mustveeee- my.sharepoint.com/:f:/g/personal/jane_oja_mustvee_ee/EqSTAzgg3RRFihAtWvU6ogEBxpR2C- 8V_Ojm_fJLKRxtVQ?e=FVeeAQ Lugupidamisega, Jane Oja Mustvee Vallavalitsus Dokumendihaldur [email protected] 7726 161