NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Kaata Kartau, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR KAATA KARTAU
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2367
KINNISTUTE REAALSERVITUUTIDEGA KOORMAMISE LEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kaata Kartau
notaribüroos Tallinnas Rävala pst 5 kuuendal juunil kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (06.06.2019.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik 1, tegutsedes Eesti Vabariigi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, asukoht Suur-Ameerika 1, e-posti aadress
[email protected], kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja
alusel Kaja Roosipuu, isikukood 46501060219, kelle isikusamasus on tuvastatud
Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes kinnitab, et
tema volitused on kehtivad, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning
talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist,
Toomas Saat, isikukood 35403082732, aadress A. H. Tammsaare tn 3-33, Tartu linn,
Tartu linn, Tartu maakond, e-posti aadress
[email protected], kelle isikusamasus on
tuvastatud Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes
kinnitab, et ta on abielus, kuid temale lepingu esemest 2 kuuluva kaasomandiosa suhtes
kehtib abieluvaraleping, mille kohaselt on see tema lahusvara,
asjaolu, et Toomas Saat on abielus, kuid temale lepingu esemest 2 kuuluva
kaasomandiosa suhtes kehtib abieluvaraleping, mille kohaselt on see Toomas Saat’i
lahusvara, on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud rahvastikuregistri elektroonilise
andmebaasi andmete, abieluvararegistri elektroonilise andmebaasi andmete ja
1
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel,
Markus Vetemaa, isikukood 36510050254, aadress Murdlaine, Vilsandi küla, Saaremaa
vald, Saare maakond, e-posti aadress
[email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud
Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes kinnitab, et ta
on abielus ning tema osa lepingu esemest 2 kuulub abikaasade ühisvara hulka,
asjaolu, et Markus Vetemaa on abielus ja tema osa lepingu esemest 2 kuulub abikaasade
ühisvara hulka, on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud rahvastikuregistri elektroonilise
andmebaasi andmete, abieluvararegistri elektroonilise andmebaasi andmete ja
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel,
Airi Vetemaa, isikukood 46905252729, aadress Kesk tn 44-3, Tartu linn, Tartu linn,
Tartu maakond, e-posti aadress
[email protected], kui Markus Vetemaa abikaasa,
keda esindab notariaalaktile lisatud volikirja alusel Markus Vetemaa, isikukood
36510050254, kelle isikusamasus on tuvastatud Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise
andmebaasi andmete alusel, kes kinnitab, et Airi Vetemaa on käesoleva lepingu
sõlmimisega nõus, samuti, et tema volitused Airi Vetemaa esindajana on kehtivad, tal on
kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu,
mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist,
Rein Kärner, isikukood 34709150292, aadress Jaagu, Konuvere küla, Märjamaa vald,
Rapla maakond, e-posti aadress
[email protected], kelle isikusamasus on
tuvastatud Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes
kinnitab, et ta on abielus ning tema osa lepingu esemest 2 kuulub abikaasade ühisvara
hulka,
asjaolu, et Rein Kärner on abielus ja tema osa lepingu esemest 2 kuulub abikaasade
ühisvara hulka, on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud rahvastikuregistri elektroonilise
andmebaasi andmete, abieluvararegistri elektroonilise andmebaasi andmete ja
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel,
Tiiu Kärner, isikukood 44805050265, aadress Jaagu, Konuvere küla, Märjamaa vald,
Rapla maakond, e-posti aadress
[email protected], kui Rein Kärner’i abikaasa, kelle
isikusamasus on tuvastatud Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi
andmete alusel, kes kinnitab, et ta on käesoleva lepingu sõlmimisega nõus,
OÜ INOTEX GRUPP, registrikood 10824280, aadress Kandle tn 6b, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected], mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud
juhatuse liige Monika Salu, isikukood 46809290246, kelle isikusamasus on tuvastatud
Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise andmebaasi andmete alusel, kes kinnitab, et
tema volitused on kehtivad, esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega
on tal kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi
asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist,
Toomas Saat, Markus Vetemaa, Rein Kärner ja OÜ INOTEX GRUPP edaspidi koos
nimetatud Omanik 2 (tähendab nii ainsust kui mitmust),
Omanik 1 ja Omanik 2 edaspidi koos nimetatud ka Omanikud,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
2
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks 1 on Vilsandi tuletorn, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare
maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu eseme 1
kohta on avatud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
3259650 järgmiste andmetega:
1.1.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 30101:003:0999, pindala 899 m²,
aadress Vilsandi tuletorn, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa
sihtotstarve transpordimaa (100%).
1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.1.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel käesoleva lepingu sõlmimise
päeval.
1.2. Lepingu eseme 1 suhtes kehtivad E-notari infosüsteemist tehtud päringute andmete
kohaselt järgmised kitsendused: Katastriüksuse 30101:003:0999 kitsendused:
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi merepäästejaama puidust paadikuur koos kivist
paadislipiga);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist generaatori-tehniline hoone);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni juures asuv uus kivist elamu);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni teenijate elamu ; vahimaja);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni ülevaataja elamu);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni puidust ait);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorn);
Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 898 m²; nähtus: kaitseala (Vilsandi
rahvuspark);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist saun);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist kuur);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi II tuletorni vundament);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist kelder);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 899 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist kütteladu);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 899 m²; nähtus: veekogu
3
meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 899 m²; nähtus: veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ().
1.3. E-notari infosüsteemist tehtud mälestiste otsingutest nähtub, et lepingu esemel 1
asuvad kinnismälestised ning lepingu ese 1 asub järgmiste kinnismälestiste
kaitsevööndis: kinnismälestis Vilsandi merepäästejaama puidust paadikuur koos
kivist paadislipiga, reg nr 27251, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise
kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks
tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a
käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist
generaatori-tehniline hoone, reg nr 27249, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni juures asuv uus kivist elamu, reg nr 27250, mälestiseks tunnistamise
õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni teenijate elamu ; vahimaja, reg nr 27243, mälestiseks tunnistamise õiguslik
alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni ülevaataja elamu, reg nr 27242, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni puidust ait, reg nr 27247, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise
kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks
tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a
käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorn, reg nr
27241, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine"
peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja
kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL
2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist saun, reg nr 27244,
mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori
30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi
kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97,
1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist kuur, reg nr 27248, mälestiseks
tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004
käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine"
Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555);
kinnismälestis Vilsandi II tuletorni vundament, reg nr 27252, mälestiseks
tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004
käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine"
Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555);
kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist kelder, reg nr 27245, mälestiseks tunnistamise
4
õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni kivist kütteladu, reg nr 27246, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555).
1.4. Lepingu esemeks 2 on Murdlaine, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare
maakond asuv kinnistu nimetusega MURDLAINE koos selle oluliste osadega ja
päraldistega. Lepingu eseme 2 kohta on avatud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa nr 3103634 järgmiste andmetega:
1.4.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 30101:003:0363, pindala 15322 m²,
aadress Murdlaine, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa
sihtotstarve elamumaa (100%).
1.4.2. Teise jakku on kantud järgmised omanikud:
Toomas Saat (isikukood 35403082732) 8/40 kaasomandist
Markus Vetemaa (isikukood 36510050254) 3/10 kaasomandist
Rein Kärner (isikukood 34709150292) 3/20 kaasomandist
OÜ INOTEX GRUPP (registrikood 10824280) 14/40 kaasomandist.
1.4.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta
Eesti Vabariik kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse
õigustatud isikuks Kihelkonna vald. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks
aluseks on Kultuuriministri 07.07.2004 käskkiri nr 131. 9.10.2007
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.10.2007.Kohtunikuabi Relika Sarapuu.
2) Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomanike vahel kehtib
kasutuskorra kokkulepe vastavalt 11.09.2009.a lepingu punktile kaks üks (2.1.)
kuni kaks üksteist (2.11.) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile.
11.09.2009 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 21.09.2009. Kohtunikuabi Helle
Roosvalt.
1.4.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki alusel käesoleva lepingu sõlmimise
päeval.
1.5. Lepingu eseme 2 suhtes kehtivad E-notari infosüsteemist tehtud päringute andmete
kohaselt järgmised kitsendused: Katastriüksuse 30101:003:0363 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 86 m²; nähtus: elektriõhuliin
alla 1 kV (F-2);
Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 4992 m²; nähtus:
kaitseala (Vilsandi rahvuspark);
Piiranguvöönd: puurkaevu hooldusala; ulatus: 304 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni teenijate elamu ; vahimaja);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi merepäästejaama puidust paadikuur koos kivist
paadislipiga);
5
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist generaatori-tehniline hoone);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni juures asuv uus kivist elamu);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni ülevaataja elamu);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni puidust ait);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorn);
Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 10331 m²; nähtus: kaitseala
(Vilsandi rahvuspark);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 81 m²; nähtus: elektriõhuliin
alla 1 kV (F-1);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (F-1);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist saun);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist kuur);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi II tuletorni vundament);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist kelder);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15322 m²; nähtus:
kinnismälestis (Vilsandi tuletorni kivist kütteladu);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (F-2);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 14547 m²; nähtus: veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 14547 m²; nähtus: veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ();
Piiranguvöönd: nähtus: ehitistel olevad geodeetilised märgid (500).
1.6. E-notari infosüsteemist tehtud mälestiste otsingutest nähtub, et lepingu esemel 2
asuvad kinnismälestised ning lepingu ese 2 asub järgmiste kinnismälestiste
kaitsevööndis: kinnismälestis Vilsandi merepäästejaama puidust paadikuur koos
kivist paadislipiga, reg nr 27251, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise
kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks
tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a
käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist
generaatori-tehniline hoone, reg nr 27249, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni juures asuv uus kivist elamu, reg nr 27250, mälestiseks tunnistamise
õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
6
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni teenijate elamu ; vahimaja, reg nr 27243, mälestiseks tunnistamise õiguslik
alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni ülevaataja elamu, reg nr 27242, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni puidust ait, reg nr 27247, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise
kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks
tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a
käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorn, reg nr
27241, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine"
peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja
kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL
2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist saun, reg nr 27244,
mälestiseks tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori
30.03.2004 käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi
kehtestamine" Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97,
1555); kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist kuur, reg nr 27248, mälestiseks
tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004
käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine"
Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555);
kinnismälestis Vilsandi II tuletorni vundament, reg nr 27252, mälestiseks
tunnistamise õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004
käskkiri nr. 11, "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine"
Kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555);
kinnismälestis Vilsandi tuletorni kivist kelder, reg nr 27245, mälestiseks tunnistamise
õiguslik alus "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555); kinnismälestis Vilsandi
tuletorni kivist kütteladu, reg nr 27246, mälestiseks tunnistamise õiguslik alus
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.03.2004 käskkiri nr. 11,
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine" Kultuuriministri
07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555).
1.7. Keskkonnaregistri andmetel on käesoleva lepingu punktides 1.2 ja 1.5 nimetatud
kaitseala võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144
„Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ ning
loodusobjekti tüüp on kaitseala-rahvuspark, nimetus Vilsandi rahvuspark ja
loodusobjekti valitseja nimi on Keskkonnaameti Lääne regioon.
Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese (tähendab nii
ainsust kui mitmust),
7
1.8. Omanik kinnitab, et (seejuures iga Omanik temale kuuluva kinnistu osas):
1.8.1. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud,
lepingu eseme suhtes ei ole vaidlusi, sh kohtulikke vaidlusi, lepingu esemel ei
lasu käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud, ning selle suhtes ei ole esitatud
kinnistusosakonnale lahendamata kinnistamisavaldusi.
1.8.2. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikele
teadaolevalt käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
1.8.3. Lepingu esemed ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate
isikute õigustega (üüri-, rendi- või muude kasutuslepingutega).
1.8.4. Servituudi alal ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu
alusel seatava servituudi teostamist.
1.8.5. Nad on lepingu eseme ja servituudi ala põhjalikult üle vaadanud ning on teadlikud
servituudi ala suurusest ja piiridest.
1.9. Omanik 1 kinnitab, et:
1.9.1. Lepingu ese 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi KV6131 all
ning lepingu eseme 1 valitsejana on riigi kinnisvararegistris märgitud Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium.
1.9.2. Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koormatakse kooskõlas majandus- ja taristuministri
23.05.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-080 ja 03.06.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-
084.
2. REAALSERVITUUDI SEADMINE LEPINGU ESEMELE 1
2.1. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud koormata lepingu eseme 1 (kui teeniva
kinnisasja) tähtajatu ja tasuta juurdepääsuservituudiga lepingu eseme 2 (kui valitseva
kinnisasja) igakordse omaniku kasuks.
2.2. Käesoleva lepingu punktis 2.1 nimetatud servituudi sisuks on lepingu eseme 2
igakordse omaniku, samuti lepingu eseme 2 kasutaja õigus kasutada lepingu eset 1
ulatuses, mis on vajalik lepingu eseme 2 teenindamiseks nii jalgsi kui sõidukiga.
Koormatava ala pindala on 155 m2 ning selle paiknemine on tähistatud käesoleva
lepingu lisaks 1 oleval plaanil punase värviga.
2.3. Omanik 1 ja Omanik 2 lepivad kokku, et:
2.3.1. valitseva kinnisasja omanik kohustub reaalservituudist tulenevate õiguste
teostamisel tegutsema heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud
vältimaks teeniva kinnisasja omaniku vara ja õiguste kahjustamist, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
2.3.2. valitseva kinnisasja omanik kohustub hüvitama tema poolt servituudi
teostamisega seotud tegevusest või tegevusetusest tuleneva teeniva kinnisasja
omanikule ja/või mistahes kolmandatele isikutele tekitatud kahju;
2.3.3. teeniva kinnisasja omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis takistab
kokkulepitud juurdepääsu sihipärast kasutamist;
2.3.4. teeniva kinnisasja omanik kohustub võimaldama valitsevale kinnisasjale tasuta
juurdepääsu nii jalgsi kui ka sõidukitega/mehhanismidega kui see on vajalik
kinnistu või sellel asuvate hoonete teenindamiseks või ehitamiseks.
8
2.4. Osalejad avaldavad servituudi tehinguväärtuseks kuussada kolmkümmend üheksa
(639) eurot.
3. REAALSERVITUUDI SEADMINE LEPINGU ESEMELE 2
3.1. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud koormata lepingu eseme 2 (kui teeniva
kinnisasja) tähtajatu ja tasuta juurdepääsuservituudiga lepingu eseme 1 (kui valitseva
kinnisasja) igakordse omaniku kasuks.
3.2. Käesoleva lepingu punktis 3.1 nimetatud servituudi sisuks on lepingu eseme 1
igakordse omaniku, samuti lepingu eseme 1 kasutaja õigus kasutada lepingu eset 2
ulatuses, mis on vajalik lepingu eseme 1 teenindamiseks nii jalgsi kui sõidukiga.
Koormatava ala pindala on 197 m2 ning selle paiknemine on tähistatud käesoleva
lepingu lisaks 2 oleval plaanil punase värviga.
3.3. Omanik 1 ja Omanik 2 lepivad kokku, et:
3.3.1. valitseva kinnisasja omanik kohustub reaalservituudist tulenevate õiguste
teostamisel tegutsema heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud
vältimaks teeniva kinnisasja omaniku vara ja õiguste kahjustamist, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
3.3.2. valitseva kinnisasja omanik kohustub hüvitama tema poolt servituudi
teostamisega seotud tegevusest või tegevusetusest tuleneva teeniva kinnisasja
omanikule ja/või mistahes kolmandatele isikutele tekitatud kahju;
3.3.3. teeniva kinnisasja omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis takistab
kokkulepitud juurdepääsu sihipärast kasutamist;
3.3.4. teeniva kinnisasja omanik kohustub võimaldama valitsevale kinnisasjale tasuta
juurdepääsu nii jalgsi kui ka sõidukitega/mehhanismidega kui see on vajalik
kinnistu või sellel asuvate hoonete teenindamiseks või ehitamiseks.
3.4. Osalejad avaldavad servituudi tehinguväärtuseks kuussada kolmkümmend üheksa
(639) eurot.
4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
4.1. Omanik 1 ja Omanik 2 on lepingu eseme 1 reaalservituudiga koormamises
kokku leppinud ning avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3259650 kolmandasse jakku
esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta reaalservituut Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3103634 igakordse omaniku
kasuks vastavalt 06.06.2019 lepingu punktile 2 ning lepingu lisaks 1 olevale
plaanile. Ühtlasi avaldavad Omanikud soovi teha eeltoodud reaalservituudi
seadmise kohta kanne ka Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosa nr 3103634 esimesse jakku.
4.2. Omanik 1 ja Omanik 2 on lepingu eseme 2 reaalservituudiga koormamises
kokku leppinud ning avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3103634 kolmandasse jakku
esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta reaalservituut Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3259650 igakordse omaniku
kasuks vastavalt 06.06.2019 lepingu punktile 3 ning lepingu lisaks 2 olevale
9
plaanile. Ühtlasi avaldavad Omanikud soovi teha eeltoodud reaalservituudi
seadmise kohta kanne ka Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosa nr 3259650 esimesse jakku.
5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
5.1. Reaalservituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande
kustutamisega kinnistusraamatust.
5.2. Kanne kinnistusraamatusse tehakse pärast riigilõivu tasumist. Kinnistamisavaldusele
tuleb lisaks muudele seadusest tulenevatele kinnistamiseks vajalikele dokumentidele
lisada tõend riigilõivu tasumise kohta. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab
kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad
nõutavale vormile ning kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigusest
või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kui kinnistamisavalduses
esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande
tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
5.3. Asjaõigusseaduse § 172 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva
kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud
teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik
on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas
osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada
mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava
tähendusega.
5.4. Asjaõigusseaduse § 176 kohaselt kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei
saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva
kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab
teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva
kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu
reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest
lõpetamisest kuus kuud ette.
5.5. Asjaõigusseaduse § 177 kohaselt kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva
kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja
omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi
lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi
lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi
reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul
õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks.
Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul
reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja
kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.
5.6. Asjaõigusseaduse § 178 kohaselt annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid
tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud.
Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem
koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival
10
kinnisasjal lasuvat koormatist.
5.7. Asjaõigusseaduse § 179 kohaselt kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja
huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu
kulud vastavuses saadava kasuga. Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus
lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise
sätteid. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike
ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
5.8. Asjaõigusseaduse § 180 kohaselt on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda
kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist
majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui
senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes
tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab
teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
5.9. Asjaõigusseaduse § 181 kohaselt kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva
kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning
reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise
osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti
teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva
kinnisasja omanik ette tasuma.
5.10. Asjaõigusseaduse § 182 kohaselt on reaalservituut jagamatu. Kui valitsev
kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast
valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses,
milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks. Kui reaalservituudi
teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva
kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust
teiste osade suhtes. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide
osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei
koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa
suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.
6. ORIGINAAL NING ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notari büroos.
6.2. Osalejate soovil väljastab tehingu tõestanud notar neile notariaalakti kinnitatud
ärakirjad paberkandjal või digitaalselt. Digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav
ka riigiportaalis www.eesti.ee.
6.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme
(3) tööpäeva jooksul.
11
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasuvad Omanik 1 ja Omanik 2 võrdsetes, ½
suurustes osades, seejuures jaguneb Omaniku 2 osa proportsionaalselt igale
omanikule kuuluva kaasomandiosa suurusega.
7.2. Osalejad tasuvad notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kahe (2)
tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus
notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et
lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib
nende omavahelise kokkuleppena, notariaalakti tõestajal on õigus lepingu tõestamise
eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
7.4. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi
kontole ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks
kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Käesolevas notariaalaktis viidatud ning notariaalaktile lisatud plaanid on esitatud
osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks
kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Käesolevas dokumendis on 15 nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. (9
Notari tasu servituutide seadmisel 39,60 eurot (tehingu väärtus servituutide seadmisel 2 x
639 eurot = 1 278 eurot, notari tasu seaduse § 3, 5, 10, 22 ja 23 p 2).
Käibemaks 7,92 eurot.
Kokku 47,52 eurot.
Riigilõiv reaalservituudi kinnistamisel (lepingu ese 1) 5,00 eurot (tehinguväärtus 639,00
eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1).
Riigilõiv reaalservituudi kinnistamisel (lepingu ese 2) 5,00 eurot (tehinguväärtus 639,00
eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1).
12
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
13