Kiri

Keskkonnaministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium 21.06.2019 nr 2-4/19-0255/4856 Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Välisministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Rahandusministeerium Eesti merenduspoliitika 2021-2030 Austatud koostööpartner Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös partnerite ning huvigruppidega asunud koostama transpordi taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030. Arengukava alaprogrammina on kavas koostada „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021-2030“, et välja töötada Eesti merenduse sektoreid integreeritult käsitlevad suunised eesmärgiga realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaali mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Transpordi taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 alaprogramm „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021-2030“ tagab merenduse pikaajalise planeerimise ja on arengukavale „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ järjeks. Kutsume huvigruppe üles esitama sisendit Eesti merenduspoliitika 2021-2030 dokumendi koostamiseks. Kirja lisana on esitatud faktileht, milles sisalduvad prioriteedid palume ettepanekute esitamisel aluseks võtta. Palume välja tuua probleemi, mille lahendamisse on riigil võimalik panustada, esitada selle kirjeldus, oodatavad võimalikud riigi tegevused selle lahendamiseks ning samuti riigi eelarvepoliitika raames või muul toel leitav reaalne rahastusallikas. Kehtiv arengukava „Eesti merenduspoliitika aastateks 2012-2020“ ja selle rakendusplaan aastateks 2017-2020 on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/transport/merendus. Palume asjassepuutuvatelt asutustelt tagasisidet ka rakendusplaanis sisalduvate tegevuste täitmise ja jätkutegevuste kohta, kuna rakendusplaani täitmise kohta on vajalik esitada aruanne Vabariigi Valitsusele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Palume ettepanekud ja täiendused esitada hiljemalt 31.08.2019. Kutsume üles ka infokirja oma valitsemisalas levitama ja huvirühmi kaasama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisad: Faktileht Eesti merenduspoliitika 2021-2030 Lisaadressaadid: Veeteede Amet Merendusnõukoda Politsei- ja Piirivalveamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Tartu Ülikool TTÜ Eesti Mereakadeemia AS Eesti Loots AS Kihnu Veeteed AS Saarte Liinid AS Tallinna Sadam OÜ TS Laevad OÜ TS Shipping Eesti Ajalooliste Laevade Selts Eesti Jahtklubide Liit Eesti Kaptenite Klubi Eesti Kaugpüüdjate Liit Eesti Laevajuhtide Liit Eesti Laevamehaanikute Liit Eesti Laevaomanike Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Merekool Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Eesti Saarte Kogu Eesti Sadamate Liit Eesti Väikesadamate Arenduskeskus Eesti Väikesadamate Liit Väikelaevade Kompetentsikeskus Väikesaarte Liit Reet Laos 6256334 [email protected] 2 (2)  Eesti merenduspoliitika 2021-2030 FAKTILEHT Teema: Taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 alaprogramm „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021- 2030“ Kellele: Taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 koostamise juhtkomisjoni liikmed, töörühmade esindajad, töörühmade eksperdid, sektori esindajad. Koostaja: MKMi merendustalitus Kuupäev: juuni 2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös partnerite ja huvigruppidega asunud koostama transpordi taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030. Arengukava alaprogrammina on kavas koostada „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021-2030“, et välja töötada Eesti merenduse sektoreid integreeritult käsitlevad suunised eesmärgiga realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Transpordi taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 alaprogramm „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021- 2030“ tagab merenduse pikaajalise planeerimise ja on arengukavale „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ dokumendi järjeks. „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021-2030“ koostamisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti mereala on Eesti Vabariigi territooriumi lahutamatu osa, kus viiakse ellu majanduslikke, kultuurilisi, keskkonna-alaseid ja julgeoleku huvisid. Samas teadvustame, et merendusega seotud küsimused on sageli laia rahvusvahelise mõjuga ning merenduse areng saab toimuda ainult konstruktiivses rahvusvahelises koostöös. Tulenevalt oma geograafilisest asendist soovib Eesti olla strateegiline partner ülemaailmses tarneahelas ja tagada Eestis pakutava transporditeenuse kõrgeima kvaliteedi. Välja töötatud meetmed ja tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu vastavasisuliste poliitikate ja juhistega. Leiame, et Läänemere keskkonnaseisundit on võimalik parandada ja säilitada ainult rahvusvahelises koostöös. Eesti seisab rahvusvahelises suhtluses väärtuste eest, mis aitavad säilitada ja parandada Läänemere keskkonda.  Eesti merenduspoliitika 2021-2030 Programmi koostamisel lähtume sarnaselt arengukavale „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ viiest prioriteetsest suunast ja 10 eesmärgist: PRIORITEET 1 – Merenduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesmärk 1 – Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesmärk 2 – Kaubavood Eesti sadamate kaudu on suurenenud. Eesmärk 3 – Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel on suurenenud. Eesmärk 4 – Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. PRIORITEET 2 – Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud. Eesmärk 5 – Ohutus ja turvalisus veeliikluses ning sadamates on paranenud. Eesmärk 6 – Merekeskkonna seisund on paranenud. PRIORITEET 3 – Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut. Eesmärk 7 – Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad. PRIORITEET 4 – Eesti merendusharidus ning teadus- ja arendustegevus on kaasaegsel tasemel. Eesmärk 8 – Eestis antav merendusharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus. Eesmärk 9 – Eestis loodud merenduse teadustöö maht ja kvaliteet on tõusnud. PRIORITEET 5 – Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut, merekultuuripärandit kantakse edasi. Eesmärk 10 – Mereturism ja merenduse ning randlusega seotud ettevõtlus on arenenud. Eestit mõjutavad globaalsed megatrendid1 on kaardistatud riikliku strateegia „Eesti 2035“ koostamise raames: - Tehnoloogia muutub järjest kiiremini (digitaliseerimine, automatiseerimine, tehisintellekt jne). - Kliimamuutused jätkuvad ning keskkonnaseisund halveneb. - Loodusvarasid napib järjest enam. - Ärimudelid ja töö olemus muutub. - Maailma rahvastik vananeb ja kasvab. Peamine rahvastiku kasv leiab aset Aasias ja Aafrikas, Euroopa elanikkond aga kahaneb. - Riikidevahelised jõujooned muutuvad. Aasiast saab üha enam maailma majanduslik, aga ka poliitiline keskpunkt. - Riikide ning piirkondade vaheline ebavõrdsus suureneb, rahvusvaheliste institutsioonide roll nõrgeneb. - Linnastumine suureneb, rahvastiku ränne kasvab ja selle mustrid muutuvad. - Säästva arengu ja kliimaeesmärgid seavad piiranguid ning annavad arengusuunad edasiseks. Lisaks meid globaalselt mõjutavatele suundumustele peame jälgima ja järgime ka regionaalset poliitikat. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitika ülesanne on pakkuda ühtlustatumat lähenemisviisi merendusküsimustele. Sellega kaasneb koordineerimine erinevate poliitikavaldkondade vahel. Riiklik integreeritud merenduspoliitika peaks põhinema tõdemusel, et kõik merega seotud küsimused on omavahel seotud ja neid peaks käsitlema tervikuna. Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles koostama integreeritud riiklikud merenduspoliitilised tegevuspõhimõtted tihedas koostöös sidusrühmadega. Tulenevalt merenduse rahvusvahelisest mõõtmest on Eesti merenduspoliitika tugevalt mõjutatud ELi poliitikadokumentidest ja käsitleb teemasid, mis ELi tasemel on merenduses prioriteetseteks seatud. Eesti 1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/Maailm%20aastal%202035%20%E2%80 %93%20globaalsete%20trendide%20kaardistus.pdf  Eesti merenduspoliitika 2021-2030 eesmärgid ühtivad põhilistes aspektides ELi seatud eesmärkidega, eelkõige „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikas“2 tooduga. Eelkõige hõlmab see järgmisi valdkondade poliitikasuundi: - Sinine majanduskasv - Merendusalased andmed ja teadmised - Mereruumi planeerimine - Integreeritud mereseire - Vesistute strateegiad Taristu ja liikuvuse arengukava 2021‒2030 koostamise käigus toimunud rahvusvahelise lennunduse ja merenduse töörühmas on praeguseks tuvastatud järgmised valdkondlikud probleemid: 1. Rahvusvaheline ühenduvus 2. Otseühendused puudulikud 3. Väikesadamate võrgustike fokusseerimine (30 meremiili) 4. Konkurentsivõimeline maksukeskkond merenduses 5. Oskustööjõud / välistööjõud 6. Keskkonnanõuete täitmine 7. Olemasoleva sadamataristu efektiivsem kasutus Palume huvigruppidelt sisendit Eesti merenduspoliitika dokumendi koostamiseks eelpool esitatud prioriteetide lõikes. Palume välja tuua probleemi, mille lahendamisse on riigil võimalik panustada, esitada selle kirjeldus, oodatavad võimalikud riigi tegevused selle lahendamiseks ning samuti rahastusallikas, millest toetatavat tegevust oleks võimalik rahastada. Rahastusallika viitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et teisele asutusele tekkiva kulu planeerimine peab olema kokku lepitud, kavandatud riigi eelarvestrateegias või peab olema lisatud valitsemisala juhtivministeeriumi või asutuse juhtkonna täiendav kinnitus kulude katmiseks planeeritud eelarvevahendite või muude avalike programmide toel. Ettepanekud palume esitada hiljemalt 31.08.2019. 2 https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy_et