Kiri

Keskkonnaameti Lõuna regioon [email protected] Lõuna-Eesti Päästekeskus [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja piirivalveamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Terviseameti Lõuna talitus [email protected] Maa-amet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Meie 18.06.2019 nr 7-2/899 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse paragrahvile 81 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute esitamiseks. Planeeringu lähteseisukohad on dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 23. juuli 2019.a. Ettepanekud tuleb esitada kirjalikult elektronpostiga aadressile [email protected] või postiga aadressile Luunja vallavalitsus, Puiestee 14, Luunja alevik, Tartumaa 62222. Kõik ettepaneku esitajad peavad olema tuvastatavad ning lisanud ettepanekule oma nime, kontaktandmed ja allkirja. Luunja vallavalitsus vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel detailplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. Seejärel planeeringu lõplikud lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos esitatud ettepanekutega avalikustatakse Luunja valla veebilehel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus Planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Lisad: 1. Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad; 2. Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Dokumentidega saab tutvuda ka Luunja valla kodulehel http://www.luunja.ee/planeeringud ja tööpäevadel Luunja vallavalitsuses kell 9-17 (Puiestee 14, Luunja alevik).  EELNÕU redaktsioon 17.06.2019 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud. Planeeringust huvitatud isik on Valestori Turg OÜ. 1. Detailplaneeringu koostamine Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Kuna planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks on planeeringu tellijaks Luunja vallavalitsus. 2. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale üksik- ja kaksikelamute, sadama ja puhkeala rajamiseks. 3. Andmed planeeringuala kohta Planeeringuala suurus on 7,7 ha. Planeeringuala kinnitud: Karu (43201:003:0064): 6.17 ha, 100 % maatulundusmaa; Ilvese (43201:003:0260): 7557 m², 100 % maatulundusmaa; Karu tee 8 (43201:003:0257), 9466 m², tootmismaa 100%; Karu tee (43201:003:0063), 764 m², transpordimaa 100 %; Karu tee L1 (43201:003:0433), 312 m², transpordimaa 100 %; Karu tee L2 (43201:003:0448), 499 m², transpordimaa 100%. Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused: Emajõe kalda kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd; planeeringualal asuvad looduskaitsealused liigid, Natura elupaik (ei ole arvatud Natura alade koosseisu). Planeeringualal võib asuda kiviaja asulakoha kultuurikiht. 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+; Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Soosaare kinnistu detailplaneering; Kuuse maaüksuse detailplaneering; Emajõe maaüksuse detailplaneering; Tilia maaüksuse lõunaosa detailplaneering; Koostamisel olev Edu tee 2, 4, 6, 8 ja Edu tee kruntide detailplaneering; 5. Uuringute vajadus 5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Teostada tuleb ka planeeringuga määratava sadama akvatooriumi ulatuses vee-aluse maa geodeetiline mõõdistus. Detailplaneering koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja poolt ja registreeritud Tartu geoarhiivis. Rahastab planeeringust huvitatud isik. 5.2. Muinsuskaitseameti välitööde aruanne kiviala asulakoha reg-nr 27195 kultuurikihi olemasolu kohta planeeringualal (2019 märtsi kuu seisuga Muinsuskaitseametil koostamisel). 5.3. Sadama tehniliste tingimuste täpsustamine nt eksperthinnangu tasandil. Määrata eeldatavad sadamaehitiste põhimõtted, sh süvendamise mahumäärangute vahemik ning ehitustööde üldkirjeldus. Valmib tehnilise lahenduse kavand / kuvand, mis on sisendiks DP ja selle KSH protsessile. Rahastab Huvitatud isik. 5.4. DP ala katvad ehitusgeoloogilised uuringud, mille abil määrata täpsemalt ära ka DP ala aluspinnase parameetrid ning nendega arvestamise viisid tulevaste täitmistegevuste ajal. Kui vastav uuring EELNÕU redaktsioon 17.06.2019 tuvastab pinnased, mis tuleb eelnevalt eemaldada ja mida ei saa kasutada tagasitäiteks konkreetsel alal, siis tuleb eraldi esile tuua, et oleks võimalik vajadusel järgida ka Maapõueseaduses ja Jäätmeseaduses esitatud sätteid. Uuringute tegemisel - kultuurikihi ilmsikstulekul tööd peatada ja leidudest teavitada Muinsuskaitseametit. Rahastab Huvitatud isik. 5.5. Täitematerjali mahu üldprognoosid (DP ala vertikaalplaneerimise põhimõtete määramisega paralleelselt või selle järgselt), mis arvestavad ka juba koondatud ehitusgeoloogilist teavet. Valmib prognoos, mis on sisendiks DP ja selle KSH protsessile. Rahastab planeeringust huvitatud isik. 5.6. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda DP ja KSH protsessi käigus. 6. Planeeringuga esitada: 6.1. Planeeringuala asukoht 6.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed vähemalt 40 m ulatuses väljapool planeeringuala; õiguslikul alusel püstitatud hooned; seadusjärgsed kitsendused ja ulatus, senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. Esitada olemasoleva looduskeskkonna kirjeldus, sh taimestiku ja linnustiku iseloomustus. 6.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs Määrata planeeringuala mõjuala ulatus. Esitada mõjuala olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade, looduskeskkonna kirjeldus, sh taimestiku ja linnustiku iseloomustus. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega, 6.4. Planeeringulahenduse põhjendused Võttes arvesse olemasolevat situatsiooni, esitada kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs. Analüüsist tulenevalt anda põhjendus detailplaneeringu alal olevate kruntide ehitusõigusele (kruntide suurus, täisehitus, hoonestuse tüüp, ehitusjooned) ja arhitektuurinõuetele. 6.5. Planeeringuala kruntideks jaotamine Krundistruktuur, sh krundi suurused, määrata kontaktvööndi krundistruktuuri analüüsi põhjal. Kruntimisel tuleb tagada moodustatavate maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. Emajõe kalda-alale planeerida avalikult kasutatav üldmaa min 50 m ulatuses veekogu piirist. Üldkasutatava otstarbega maa-ala peab moodustama min. 5000 m² planeeringualast. Transpordimaa krundi minimaalne laius on 10 m. Sadamale näha ette eraldi krunt. Sadama kavandamisel tuleb tagada, et roheline võrgustik jääks toimima. Üldplaneeringuga moodustatud rohekoridori alas peab olema prioriteediks loodusliku ala säilitamine. 6.6. Krundi hoonestusala määramine Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Vajadusel määrata kohustuslik ehitusjoon. 6.7. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigus esitada põhijoonisel tabeli kujul: 6.7.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksik- ja kaksikelamu maa, tee maa ja muu tehnorajatise maa, üldmaa, sadama maa, haljasala maa, looduslik maa. 6.7.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: elamu kruntidel 1 põhihoone ja 1 abihoone, sadama krundil määrata planeeringuga; 6.7.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: määrata planeeringuga tingimusel, et krundi täisehitus ei tohi olla kõrgem kui 20% krundi pindalast; 6.7.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus põhihoonel 8,5 m maapinnast, abihoonel 5 m. 6.8. Liikluskorralduse põhimõtted EELNÕU redaktsioon 17.06.2019 6.8.1. Karu tee maa ala on planeeritud kehtivate Emajõe ja Kuuse maaüksuste detailplaneeringutega. Karu tee maa ala ei ole eelnimetatud detailplaneeringute kohasel välja ehitatud. Käesoleva planeeringuga kavandada kompleksselt ära Karu tee maa-ala kuni Veibri teeni, tagada tuleb Karu tee väljaehitamine ja avalikku kasutusse andmine kuni Veibri teeni. 6.8.2. Teekoridori min. laius on 10 m. 6.8.3. Planeeringus esitada tee maa ala ja selle elementide (sõidutee, kõnnitee, jalgrattatee, haljasalad) kirjeldus, teekatte tüüp ja laiused arvestades min. sõidutee lausega 5,5 m ja kõnnitee laiusega min 2 m. 6.8.4. Esitada tee maa ristprofiilid; 6.8.5. Esitada teede kõrgusarvud; 6.8.6. Tupikteede kavandamisel teha koostööd Päästekeskusega, et tagada nõuetekohased hädaabi ligipääsud planeeringualale. 6.8.7. Parkimine lahendada oma kinnistul, tee maal parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. 6.8.8. Määrata krundile pääsu asukohad avalikult teelt; 6.8.9. Kavandatavad teed määrata avalikuks teeks ja peale väljaehitamist võõrandatavaks vallale; 6.8.10. Planeerida vajadusel liikluse rahustamise meetodite rakendamine; 6.8.11. Lahendada kallasrajale avalik juurdepääs ja seal vaba liikumine. 6.9. Kujad Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 6.10. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused 6.10.1. planeeringuga määrata piirkonna ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav; 6.10.2. planeeritavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. 6.10.3. vajadusel määrata kohustuslik ehitusjoon, millel peab asuma põhihoone põhimaht; 6.10.4. lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud; 6.10.5. määrata katusekalle, harja suund ja materjal; 6.10.6. määrata hoone ±0.00 sidumine, ±0.00 ei tohi olla madalam kui abs 34,3 m. 6.11. Haljastus ja heakord 6.11.1. määrata kohustuslik rajatav kõrghaljastus vähemalt 10 % elamukrundi territooriumist; 6.11.2. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrvalkinnistutele; 6.11.3. määrata lume vallitamise alad; 6.11.4. Analüüsida maapinna kõrguste muutmist, maapinna täitmise ja tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. 6.11.5. Anda leevendavad meetmed liigvee-aegse üleujutusohu minimeerimiseks. 6.11.6. anda Suur-Emajõe kalda-ala üldised kasutus- ja kujundusprintsiibid; 6.11.7. lahendada ajutise kallasraja kulgemine maksimaalse veeseisu ajal; 6.11.8. Näha ette meetmed rohekoridori toimimiseks; 6.11.9. Planeeringualal tagada kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine. 6.11.10. Juhul, kui planeeringualale kavandatakse ujumiskoht, tuleb määrata selle akvatoorium ning teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus. 6.12. Nõuded sadama planeerimiseks 6.12.1. määrata paadisadamaa krunt ja akvatoorium; 6.12.2. vajadusel laiendada planeeringuala sadama akvatooriumi osas; 6.12.3. teostada planeeringuga määratava akvatooriumi ulatuses vee-aluse maa geodeetiline mõõdistus; 6.12.4. planeeringuga tuleb määrata sadamat teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus; 6.12.5. sadama alal tuleb tagada valgustus. 6.13. Tehnovõrgud Tehnovõrkudele- ja rajatistele reserveeritavad maa-alad. Planeeringuga anda planeeritud tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus: EELNÕU redaktsioon 17.06.2019 6.13.1. elektrivarustus; 6.13.2. ühisveevärk ja –kanalisatsioon; 6.13.3. sademeveekanalisatsioon; 6.13.4. tuletõrje veevarustus; 6.13.5. sidevarustus; 6.13.6. planeeritud teede äärde tuleb kavandada tänavavalgustus; 6.13.7. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise kohta hoonele või krundile. 6.14. Keskkonnatingimused 6.14.1. Planeeringuga tuleb lahendada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 6.14.2. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine; 6.14.3. Arvestada KSH tulemustega ja siduda need planeeringulahendusse. 6.14.4. Arvestada uuringute (LS p.5) tulemustega ja siduda need planeeringu lahendusse. 6.14.5. Kaevetöödel arheoloogilise kultuurikihiga alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega planeeringualal. 6.14.6. Näha ette meetmed rohekoridori toimimiseks; 6.14.7. Planeeringualal tagada kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine. 6.14.8. Tagada kallasrajale ja ajutisele kallasrajale juurdepääs ja seal vaba liikumine. 6.15. Servituutide, sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus Vajadus määrata planeeringuga. 6.16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002. 6.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 6.18. Planeeringu rakendamise võimalused: 6.18.1. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajaliku krundivälise avaliku taristu (avalikud teed ja sellega seonduvad rajatised ning tehnovõrgud) rajamise kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. 6.18.2. Huvitatud isik on kohustatud peale avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade väljastamist võõrandama vallale tasuta detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised ja avalikult kasutatavad kinnistud (transpordimaad, üldkasutatavad maad). Planeeringu kehtestamise eelduseks on vastavasisulise halduslepingu sõlmimine. 6.18.3. Planeeringualale ei väljastata hoonete ehituslubasid enne avaliku taristu väljaehitamist, neile kasutuslubade saamist ja avaliku taristu ja avalike kinniste vallale võõrandamist. 6.18.4. Huvitatud isik tagab teehoiu kuni tee üleandmiseni valla omandisse. 6.19. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised 6.19.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000; 6.19.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 6.2, M 1:500; 6.19.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt p. 6.3, M 1: 2000; 6.19.4. Põhijoonis vastavalt p. 6.4- 6.12, M 1: 500; 6.19.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 6.5, 6.12 -6.15., M 1: 500; 6.19.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 6.13., M 1: 500. Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad. 7. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Veeteede Amet, Kaitseministeerium, Tarbijakaitse ja EELNÕU redaktsioon 17.06.2019 Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet. Lisaks kaasatakse planeeringu koostamisse Tartu Linnavalitsus, Kastre Vallavalitsus, Kambja Vallavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Lisaks tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata Rahandusministeeriumi poolt täiendavalt määratud isikud ja asutused. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. 8. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine Detailplaneering vormistada Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid- 2013/.) Detailplaneeringu vallale esitamine: 8.1. DP eelnõu esitatakse detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamiseks paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 8.2. DP eelnõu planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse Vallavalitsusele digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 8.3. DP eelnõu esitatakse peale KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). 8.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). 8.5. DP eelnõu esitatakse selle heakskiitmismenetluse korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). 8.6. DP eelnõu esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (neli (4) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). *koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000. 9. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: KSH läbiviimise ja DP menetlemise orienteeruv ajakava kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini - seisuga juuni 2019 KSH ja DP etapp Orienteeruv(¹) etapi lõppaeg KSH väljatöötamise kavatsuse ja DP september 2019 või oktoober 2019 lähteseisukohtade koostamine, dokumentidele seisukohtade küsimine ning vajadusel täiendamine ja avalikustamine (PlanS § 80-81) KSH aruande ja DP koostamine aprill 2020 KSH aruande ja DP avalik väljapanek ja oktoober 2020 kooskõlastamine (PlanS § 82-85) DP vastuvõtmine ja avalik väljapanek (PlanS § 86-89) aprill 2021 (¹) - võib muutuda, juhul kui nt ilmnevad vastavasisulised asjaolud (nt varem fikseeritud uuringute spetsiifika tõttu lisanduv aeg või täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt). EELNÕU redaktsioon 17.06.2019  Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) Planeerimisprotsessi korraldaja: Luunja Vallavalitsus Huvitatud isik: Valestori Turg OÜ KSH VTK koostaja: Alkranel OÜ KSH VTK juhtekspert: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) 2019 Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud - 04.06.2019. a.  Tööga seotud põhimeeskond; o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157) sh KSH VTK juhtekspert. o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098). o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist. o Kersti Õun (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 1. Üldist .................................................................................................................................. 4 2. KSH protsessis käsitletav objekt ja selle ümbrus .............................................................. 4 3. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused................................... 14 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu .................................................................................................................... 17 5. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................ 18 6. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled ......................................... 20 7. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH VTK osapooled ................................................................................................................................. 22 8. Väljatöötamise kavatsusele laekunud seisukohad ........................................................... 22 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad. ........................................................................... 23 KSH VTK lisa 1. DP koostamise ja KSH algatamise otsuse väljavõte. .............................. 23 KSH VTK lisa 2. DP ja KSH algatamise otsuse vastukaja (Muinsuskaitseamet (27.03.2019))........................................................................................................................ 27 3 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  1. Üldist Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) on dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailplaneeringu (DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele silmas pidades. KSH väljatöötamise kavatsus on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7 sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kui DP on ÜP-d muutev, siis tuleb samuti rakendada ÜP menetlemisele ettenähtud nõudeid (§ 142 lg 2), kuid koostööle ja kaasamisele rakendatakse DP nõudeid (§ 127). Samas kui toimub ka KSH menetlus, siis tuleb arvestada ka ÜP kaasamisnõudeid (§ 81…85 ning § 76). Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. DP ja KSH käesolev menetlus algatati Luunja vallavolikogu 31.01.2019. a otsusega nr 2 (vt KSH VTK lisa 1). Samale maa-alale on varasemalt Luunja Vallavolikogu 20.04.2006. a otsusega nr 7-2.3 algatatud DP koostamine Veibri külas Ilvese, Karu, Rebase ja Karu tee maaüksustele. Planeering algatati toona peaeesmärgiga ehitusõiguste määramiseks ridaelamute, üksikelamute rajamiseks ning Emajõe äärsele puhkealale/paadisadamale ruumilise ja funktsionaalse lahenduse leidmine. 12.07.2017. a esitas Velestori Turg OÜ Luunja Vallavalitsusele avalduse vastava DP menetluse lõpetamiseks, kuna soovis algatada maa-ala uutel lähtetingimustel põhineva DP. Seega lõpetas Luunja vallavolikogu 31.01.2019. a otsusega nr 2 aastal 2006 algatatud DP haldusmenetlusseaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 alusel, algatades samas uue DP (vt KSH VTK lisa 1). 2006. a algatatud ja nüüdseks lõpetatud protsessi raames koostati planeeritava ala kohta ekspertarvamus. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ koostatud ekspertarvamuse eesmärgiks oli selgitada, hinnata ja kirjeldada toonase planeeringuga eeldatavalt kaasnevaid muutusi ning neist tingitud otseseid ja kaudseid mõjusid Emajõele ja selle lähiala keskkonnale. 2019. a algatatud DP protsessis saab vastavaid andmeid kasutada käimasolevat protsessi toetava infokogumina. 2. KSH protsessis käsitletav objekt ja selle ümbrus KSH protsessi objektiks on Tartumaal Luunja vallas Veibri külas asuvate Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 detailplaneering (DP; vt KSH VTK lisa 1). DP ala hõlmab (tabel 1.1 ja joonis 1.1) Luunja vallas Veibri külas asuvaid maaüksuseid ca 8 ha ulatuses. DP ja selle KSH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud teadaanded“ (06.02.2019. a), ajalehes „Postimees“ ja valla infolehes „Kodu uudised“ ning avaldati Luunja Vallavalitsuse Internetilehel (www.luunja.ee). Samuti teavitas Luunja Vallavalitsus vastavast algatusotsusest 06.02.2019. a ringkirjaga nr 7-2/166 Keskkonnaametit, Päästeametit ja Veeteede Ametit. Samal kuupäeval teavitati algatusotsusest kirjaga nr 7-2/167 veel ka Muinsuskaitseametit ning kirjaga nr 7-2/168 Tartu linna, Kambja valda ja Kastre valda. Lisaks teavitati posti ning e-posti teel planeeringuala naabreid. 4 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Tabel 1.1. DP alaga hõlmatavad kinnistud (alus: mh Maa-amet, 2019). Jrk Aadress Katastriüksus Sihtotstarve Pindala Lühiiseloomustus nr (hetkel) (m2) 1 Karu tee 43201:003:0063 Transport 100% 764 pinnastee 2 Ilvese 43201:003:0260 Maatulundus 7557 hooneteta, enamuses rohtunud, 100% alal ka puid. Jõe äärses soisem 3 Karu tee 43201:003:0257 Tootmismaa 9466 hoonestatud, enamus rohtunud 8 100% ning alal mõned põõsad 4 Karu tee 43201:003:0433 Transport 100% 312 pinnastee L1 5 Karu tee 43201:003:0448 Transport 100% 499 hetkel haljasala L2 6 Karu 43201:003:0064 Maatulundus 61700 hooneteta, enamuses rohtunud, 100% alal ka puid. Ala keskosas vall. Jõe äärses soisem. Joonis 1.1. Planeeringuala asukoht – üleval üldvaade, DP ala tähistab punane ruut; all detailvaade kinnistutest (kinnistute nr vastavalt tabeli 1.1 esimesele veerule). Alus: Maa-amet, 2019. 5 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. DP koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused tabelis 1.1 toodud kinnistutele ühe- ja/või kahepereelamute, teede, sadama ja puhkeala rajamiseks. Emajõe äärse väikesadama ja puhkeala alameesmärgiks oleks pakkuda kasutajatele puhke- ja rekreatsiooniteenuseid (sh ujumiskoht ja harrastuskalapüük). Täpsemalt kavandatakse DP-ga nt maaüksuste detailsemat kruntimist (mh sihtotstarbe täpsustamine) ning ehitusõiguse ja servituutide määramist. Sadama puhul on tegemist veekogu süvendamisega (eeldatav pinnase maht > 500 m3), kuivõrd sadam on ühendatud Emajõega. Planeeritav maa-ala (vt joonist 1.1) on valdavalt looduslik, kuid Karu tee 8 kinnistul asub üks põllumajandushoone (Ehitisregistri (2019) alusel kasutatav laudana, kuid hoone pole kasutusel juba aastaid). Suurem osa alast katab rohumaa (heinamaa), Emajõe äärne osa on üleujutatav lamminiit. Karu tee L1 ja Karu tee L2 alla on paigaldatud elektrimaakaabelliin, kaitsevööndi ulatusega 1 m. Teistel DP alaga hõlmatud kinnistutel puudub elektri-, side- ja veevarustus. Vastavalt Maa-ameti (2019) kaardirakendusele planeeringu alal maaparandussüsteeme ei asu. Eesti radooniriski kaardi (Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, koostaja: Eesti Geoloogiakeskus OÜ ja Keskkonnaministeerium, 2017) alusel on detailplaneeringuala näol tegemist normaalse radooniriskiga alaga. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (2011) kohaselt on põhjavesi detailplaneeringualal ja selle läheduses kaitstud. Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (2018) kohaselt on Veibri küla varustatud Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemidega. Enamikke vee- ja kanalisatsioonitorustikke haldab AS Tartu veevärk. Erandiks on Kaare tee piirkond (jääb DP alast 30 m põhjapoole), mida haldab Luunja Varahalduse SA. Planeeringualast lääne poole jääb arheoloogiamälestisena arvele võetud asulakoht reg nr 27195 (joonis 1.2). Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Asulakoht reg nr 27195 asub Emajõe põhjakaldal orulammil ning on ümbritsevast alast ca 50-60 cm kõrgem. Tegemist on loodusliku rohumaaga, kus kõrgem osa on maastikust visuaalselt eraldatav vaid kevadel ja sügisel, suurveeperioodidel. Nimetatud asulakohta on käsitletud ka Muinsuskaitseameti 27.03.2019. a kirjas (vt KSH VTK lisa 2). Vastavast kirjast nähtub, et kiviaja asulakoha kultuurkiht jätkub kaitse all olevast asulakohast ida pool. Samuti on arheoloogilise leide jõe poole kuhjatud vallis. Seega peab DP ala täiendavate leidude (arheoloogilise kultuurkihi ilmnemine) võimalusega arvestama ning Muinsuskaitseamet näeb vajadust arheoloogilise uuringu läbiviimiseks (kaevetöödel). Samuti rõhutati 27.03.19. a kirjas, et kultuurikihi ilmsikstulekul, väljapool mälestisalasid (sh vööndeid), tuleb ka kaevetööd peatada ja leidudest teavitada Muinsuskaitseametit. KSH VTK koostamise raames (Martti Veldi (Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik) e-kiri 07.05.19. a) selgusid ka alad, kus võib olla säilinud kiviaegset kultuurkihti (toodud joonisel 1.2). Lisaks toodi välja 27.03.2019. a kirjas, et välitööde, mida ümbruskonnas teostas Muinsuskaitseamet, aruanne on koostamisel. Vastav aruanne ei olnud valminud veel 08.05.19. a. 6 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Joonis 1.2. Arheoloogimälestise (nr 27195) asukoht ja planeeringuala (alus: Maa-amet, 2019) ning Muinsuskaitseameti poolt edastatud taustinfo võimalike potentsiaalsete leiukohtade osas (Martti Veldi (Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik) e-kiri 07.05.19. a) DP alal. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur 04.04.2019; joonis 1.3) andmetel asub planeeringuala lääne-edelapoolses nurgas II kategooriasse kuuluva emaputke (Angelica palustris) ning III kategooriasse kuuluva ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) kasvukohad. Emajõgi on II kaitsekategooriasse kuuluva tõugja (Aspius aspius) ning III kaitsekategooriasse kuuluvate vingerja (Misgurnus fossilis), hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja laiujuri (Dytiscus latissimus) elupaigaks. DP alast Emajõest ülesvoolu ca 150 m kaugusele jääb II kategooriasse kuuluvate kaitsealuste liikide kääbus- nahkhiire (Pipistrellus-pipistrellus), suurvidevlase (Nyctalus noctula), tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), veelendlase (Myotis daubentonii) ja pargi- nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ja suurkõrva (Plecotus auritus) leiukoht (Emajõe kaldapiirkond on Tartu piirkonnas nende toitumisalaks). Lisaks asub DP ala lõunapoolses osas Natura elupaik (6450 ehk põhjamaised lamminiidud (inventeerimine 2000. a); toodud joonisel 1.3), mis on viimati riiklikult inventeeritud 2000. aastal ning mis ei ole arvatud Natura alade koosseisu. Antud elupaik (6450) on märgitud EELISes lisaks ka poollooduslikuks koosluseks. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringualal ei paikne. Planeeringuala vahetus läheduses ehk Emajõe vastaskaldal asub Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633; joonisel 1.3). Kaitseala piiride aluseks on Ropka-Ihaste rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 kaitsealade võrgustiku linnu- (EE0080313; RAH0000070) ja loodusala (EE0080313; RAH0000504) piirid. Natura 2000 alad jäävad teisele poole Emajõge. 2006. a, kui oli algatatud toonane DP (lõppes käesoleva DP algatamisega) andis Tartumaa Keskkonnateenistus (nüüdne Keskkonnaamet) teada, et ala ja selle ümbrusega seonduvalt tuleb läbi viia ekspertiis, seonduvalt ka naabruskonna Natura 2000 aladega. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ ekspertarvamuse (2008) kohaselt üheseid mõjueelduseid ei tuvastatud (va suunis laiema puhverala jätmiseks jõekaldale, kaudsete häiringute eelduste vähendamiseks). Keskkonnaameti 30.03.2011. a kirja nr JT 6-8/9552-2 järgselt ei juhitud samuti eraldi tähelepanu Natura 2000 alade mõjutamise teemale. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et 2019. a algatatud DP menetluse järgi on ka arendusala põhiline fookusala viidud jõe äärest kaugemale, võrreldes varasemate kavadega. Toetudes ka lähikonnas ehk Tartu linnas (Ihastes) Ranna pst 36 maaüksuse DP-le ning selle KSH-le (Ranna pst 36 krundi DP KSH (Alkranel OÜ, 2013)), siis Natura 2000 aladele mõjusid eeldada ei ole reaalne (kavandati samuti mh sadamat). 7 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ ekspertarvamuse (2008) kohaselt esinevad alal avatud niisked ja märjad lamminiidud (elupaigatüüp 6450). Kuivõrd antud kooslusi pole niidetud ega karjatatud ning ala kattub ka puittaimestikuga, siis ei oma DP alale jääv lamminiidufragment kõrget taimestikulist väärtust. Samuti leiti, et ala ornitoloogiline väärtus on väike, kuna lamminiidu ja lammisoostiku fragment on muutumas mätastunud põõsasluhaks. Alal toituvate lindude hulgas oli ka kaitsekorralduslikult olulise liike, kuid suuremaid lindude toitumiskogumeid ei kohatud, mh ka seetõttu, et enamusele liikidest leidub paremaid toitumispaiku ümbruskonnas piisavalt. Võrreldes 2008. a on ala 2019. a endiselt vähehooldatud, niidukoosluste kontekstist lähtuvalt, st niidukoosluste degradeerumisprotsess on pigem jätkunud. Joonis 1.3. Planeeringualal ning selle läheduses asuvad looduskaitselised objektid (va II kategooria liigid, vastavalt LKS § 53 lg 1) - Ropka-Ihaste looduskaitseala kattub Natura 2000 Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalaga (alus: Maa-amet, 2019 ning EELIS, 04.04.2019. a). DP ala kuulub Ugandi lavamaa maastikurajooni. Looduslik reljeef on suhteliselt ühtlane, kuid nt Emajõe kalda ääres siiski lainjas (kaldavall). Maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 30,50–35,50 m (EH2000). Planeeringuala keskosas asub inimtekkeline kuhjatis, mille kõrgus küünib 35,50 m (EH2000). Vastavalt Maa-ameti rakendusele (mh ortofotod) on nimetatud kuhjatis tekkinud aastatel 2011-2012 (joonis 1.4). Kuhjatise iseloomu saab mh avama ka DP raames teostav geodeetiline mõõdistus. Joonis 1.4. Ajaloolised ortofotod (alus: Maa-amet, 2019), vasakul 2010. a ning paremal 2012. a. 8 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. DP ala puhul on tegemist üldjuhul madala alaga, kus esineb üleujutuste oht (vt joonis 1.5). Koostatud on eksperthinnang „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ jt 2018). Planeeringuala antud töö küll ei käsitle, kuid ala jääb eksperthinnangus käsitletud piirkonnast ca 240 m kaugusele (joonis 1.5). Seega saab teha mõningaid järeldusi ka DP ala kohta, kuivõrd ka planeeringualal esineb üleujutuste oht. DP ala paikkonnas on üleujutuspiirkond nr VII (1% Emajõe veetase 33,5 m abs (EH2000)). Emajõe üleujutusriskidega seotud põhimeetmed Tartus - ehitiste rajamiskõrgused üleujutustsoonis (lühendatud/ajakohastatud loetelu, vastavalt käesoleva töö objektile):  Sademevee juhtimine Tartu piires Emajõkke saab toimuda kas kinnise sademeveesüsteemiga (restkaevud, torustikud), lahtise sajuveesüsteemiga (lahtised kraavid, restidega kaetud rennid, vertikaalplaneerimisega tagatud pindmine äravool) või pumpamise teel. Siinkohal tuleb rõhutada, et kinnine drenaaž ei ole sajuveesüsteem.  Kinnise sajuveesüsteemiga (suubub Emajõkke) uusarenduste kavandamisel tuleb arvestada minimaalse maapinna kõrgusega, mis on „1% tõenäosus + 0,5 m” ehk siinkohal 34 m. Hoonete null-tasandi minimaalne kõrgus - „1% tõenäosus + 0,8 m” ehk siinkohal 34,3 m. Seega tuleb vähemalt kinnise sajuveesüsteemiga uusarenduste planeerimisel arvestada 1% veetaseme tõenäosusele (33,5 m) juurde vähemalt 0,5 m (sh maapealsed rajatised) ning hoonete null-tasandile vähemalt 0,8 m ehk 0,5 m, millele lisatakse veel 0,3 m (sokli kõrgus), mis teeb kokku 0,8 m. Lisaks - kui sajuveesüsteemi projekteerimise/planeerimise kontrollarvutused näitavad, et nimetatud kõrgustega ei ole võimalik toimivat sajuveesüsteemi rajada (nt suur sajuvee vooluhulk), siis tuleb maapinna kõrgust suurendada maapinna täitmise teel või muuta tegevuse lahendust / asetust. Samuti tuleb suurendada hoonete sokli kõrgust kui see on vajalik arhitektuursetel või konstruktiivsetel kaalutlustel.  Eelnevas punktis kirjeldatust väiksemate maapinna kõrguste korral, kinniste sajuveesüsteemide kasutamisel ja suubumisel Emajõkke, tuleb arvestada pindade üleujutusvõimalustega. Sellistes oludes on soovitav pigem kasutada lahtiseid sajuvee ärajuhtimise lahendusi. Täiendavad erisused; o Madalamate rajamiskõrguste korral, üleujutuspiirkondades, kui selline valik on vältimatu (nt olemasolev olukord), saab alternatiiviks olla üleujutusvastaste kaitsetammide rajamine, sajuveesüsteemide sulgurid ja sajuvete ülepumpamine. Konkreetsed lahenduse sõltuvad alast ehk anda vastavates projektides / kavades. o Madalamad rajamiskõrgused on lubatud ka erandjuhtudel, kui üleujutuste võimalusi on teadvustatud ja aktsepteeritud. Võimalikud näidisobjektid;  Emajõe äärde viivad tupikteed, mis ei ole juurdepääsuks elamutele, ühiskondlikele- või tootmishoonetele ning laoplatsidele.  Looduslähedase kattega kergliiklusteed. Spordi- ja loodusrajad, loodusliku katendiga puhkealad ja neid teenindavad ning vett läbilaskva katendiga parklad.  Ujuvvahendeid teenindavad rajatised: kaid, slipid, teenindusplatsid (mitte laoplatsid).  Uusarenduste kavandamisel arvestada olemasolevate, eelkõige kõrgematelt aladelt lähtuvate vooluteedega ja hoiduda nende kinni ehitamisest. 9 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Joonis 1.5. Planeeringuala ümbrus ja 1% üleujutustõenäosus (punane joon) Tartu linna piires (alus: Maa-amet (2019) ning Alkranel OÜ jt 2018). Maa-ameti kaardirakenduse (2019) alusel levib planeeringualal kahkjas leetunud muld (LP), leostunud gleimuld (Go), lammi-gleimuld (AG), sügav lammi-madalsoomuld (AM’’’; alluviaalne soomuld) ja gleistunud leetjas muld (Klg; joonis 1.6). Kavandatav hoonestusala jääb gleistunud leetja mulla leviku alale. Lammi-madalsoomullale hooneid ei planeerita. Maapinda planeeritakse tõsta (nt hoonestusala, planeeritava parkla ning slipi ulatuses). Lisaks tuleks juhinduda DP protsessis ka eelnevalt esitatud suunistest, sh ka teede vertikaalplaneerimise osas. Kokkuvõtvalt tähendaks see nii pinnasetöid kui ka vastavaid ehitustehnilisi võtteid hoonete ja juurdepääsu teede rajamisel. Joonis 1.6. DP alal (punane joon) levivad mullad (alus: Maa-amet, 2019). 10 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Emajõgi kuulub täies ulatuses keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded1“ regulatsiooni alla. Emajõel on kallasrada (10 m). Emajõgi kuulub looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 3 alusel Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ (edaspidi määrus nr 58) nimistusse. Määrus nr 58 § 1 sätestab, et Emajõel on kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade (AM) leviala piir. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogu kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutusega alast ja LKS § 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Planeeringualal on eelnevast tulenevaid kitsendusi arvesse võetud järgmiselt:  Veekaitsevöönd - kõrgveepiir (põhikaardi veekogu piir ja AM muld) + 10 m.  Piiranguvöönd - kõrgveepiir (põhikaardi veekogu piir ja AM muld) + 100 m.  Ehituskeeluvöönd - kõrgveepiir (põhikaardi veekogu piir ja AM muld) + 50 m. Ida-Eesti veemajanduskava (2016) alusel ei olnud Emajõel (pikaajaline keskmine vooluhulk 56 m3/s) saavutatud 2015. a eesmärk ehk hea seisund. Põhjuseks nt spetsiifilised saasteained (Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri (Keskkonnaministri 30.12.2015. a määrus nr 77)). 2021. a seisunditase peab olema vähemalt kesine ning hea seisund tuleb saavutada hiljemalt 2027. a. Veemajanduskava alusel võidakse suuremate asumite ja keskkonnakompleksloa omanike heitvee puhastusastme puhul nõuda edaspidi kuni 30% rangemaid piirmäärasid (Veeseadus § 24 alusel), veemajanduskava eesmärkide täitmiseks. Koormustena on nimetatud ka mh süvendamistöid. Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) – näeb DP põhjaosa (alale planeeritud elamud) kui tiheasumi ala (tiheasumi laienemisala). DP lõunaosa määratletakse (alale planeeritud paadisadam, ujumiskoht, parkla) kui puhke-eeldustega piirkond ning ala, mis on vajalik rohelisevõrgustiku toime tagamiseks, sarnaselt 2006. a maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga („Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“), mille kohaselt jääb planeeringuala kohaliku tähtsusega rohelise võrgustiku koridori (K22). Rohevõrgustikule planeeritav tegevus peab olema kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud tingimustega (arvestada juba 2006. a teemaplaneeringu tingimusi). Eelnevalt juba mainitud ajaloolise dokumendi - Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006) kohaselt on võrgustiku koridorid siduselementideks tugialade vahel. Koridorid on liikide rände- ja liikumisteedeks ühes tuumalast teise, kui ka puhvertsooniks intensiivse inimtegevusega aladel. Nimetatud rohevõrgustiku koridor (K22) kulgeb mööda Emajõe kallast ning ulatub Tartu linnast (Anne kanali ümbrus) kuni Luunja alevikuni. Tegemist on koridoriga, mis on pigem puhveralaks intensiivse inimtegevusega aladele. Seega pole otseselt liikumis- ja rändeteeks ühes tuumalast teise. Maakonnaplaneeringu kohaselt ehitussurve Tartu linnas ja lähialal ning veekogude kallastel, sh Emajõe kallastel on looduslikke koridore vähendanud või ka katkestanud. Siiski on takistused ökosüsteemi üldiseks toimimiseks ja liikide levikuks vähese mõjuga - läheduses on piisavalt loodusliku maakattega kompensatsioonialasid. Samas rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maaalade omavaheline barjäärideta ühendatus. Eritähelepanu vajab võrgustiku ala Tartu linna lähialal, kus rohelise 11 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. võrgustiku säilitamise ja puhkeala funktsioonid ühilduvad ning toimub üleminek linnaruumi rohelisele mikrovõrgustikule. Maakonnaplaneeringus on toodud järgmised rohevõrgustiku säilimist tagavad meetmed (lühendatult, asjakohased):  uued asumid ja kompaktse hoonestusega alad planeerida üldjuhul väljapoole võrgustiku ala;  Tartu linna lähialal tuleb rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad. Vältida niigi väheste linnalähedaste metsaga kaetud alade muutumist ehituskruntideks;  kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, sh paadikanalid ja tarad ei tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata. Kuna arendusega planeeritakse puhkeala, siis on asjakohased ka maakonnaplaneeringus sätestatud puhkealade üldised kasutustingimused ja tasakaalustatud arengut tagavad meetmed, mis on selle töö fookust arvestades järgnevad (lühendatult, asjakohased):  avaliku kasutatavuse tagamine;  puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest hoidumine;  maastikuhoolduse korraldamine;  puhkealade üldkasutatavate tugirajatistega (parkimiskohad, liikumisrajad, purded, lõkkekohad, varjualused, juhised, viidad jm) varustamine sobivais kohtades. Luunja valla üldplaneering (ÜP; 2008) on kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala põhjaosa (planeeritud elamud) tiheasustusala. Planeeringuala lõunaosa (hooneid ei planeerita, kuid alale jääb paadisadam, ujumiskoht, parkla, slipp ning jalgteed) on üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ning detailplaneeringu kohustusega ala (joonis 1.7). Rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust (2006). Rohevõrgustiku säilimise kohta on toodud tingimusena, et tuleks säilitada rohelise võrgustiku aladel looduslike alade osatähtsusest 90%. DP kohustusega alad - ei säilitata senist hajaasutust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. ÜP-s näidatud metsamaa - KSH VTK lisas 1 on kirjas, et metsamaad tegelikkuses maa-alal ei esine ega esinenud ka Luunja valla ÜP koostamise ajal, tegemist on üleujutatava lamminiiduga. ÜP-s seati eesmärgiks mh ka suvisel ajal regulaarse laevaliikluse korraldamine Luunja ja Tartu vahel. Seega võib DP-ga kavandatav antud eesmärgi täitmist soodustada. Lisaks tooks VTK koostaja välja veel, et tuginedes viimaste aastate praktikale, siis selliseid sadama alasid, mida DP-ga soovitakse, võib järjest enam vaja olla ka seetõttu, et jõe äärseid kanaleid jms rajatisi püütakse võimalikult vähe jõe äärde lubada (nt Keskkonnaameti poolt mh rohevõrgustiku parema toimivuse tagamiseks) ning seega tekib järjest suurem vajadus paatide hoiustamiskohtade osas, kuivõrd veeliiklusvahendite omamine on aastatega üha valdavam. Üldplaneeringus on planeeringualale märgitud ka puurkaev, kuid EELISe andmete kohaselt ning Maa-ameti alusel antud puurkaevu alal ei ole. Samuti puudub nimetatud puurkaev 2006. aastal DP alale koostatud (Gepa maa- ja ehituskorraldus OÜ) geodeetiliselt plaanilt. Vastavalt DP (vt KSH VTK lisa 1) lähteseisukohtadele (seisuga märts 2019) tuleb DP raames teostada ka ajakohane geodeetiline mõõdistus, mis peab hõlmama ka eeldatava sadama akvatooriumi ulatuses vee-alust maa-ala. 12 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Joonis 1.7. Väljavõte Luunja valla ÜP-st (2008), millele on lisatud DP visioon (vt ka ptk 3). Vastavalt DP (vt KSH VTK lisa 1) lähteseisukohtadele (seisuga märts 2019) tuleb lisaks arvestada järgmisi detailplaneeringuid (joonisel 1.8; DP-d olid ÜP kohased ning KSH- de vajadus puudus):  Kuuse maaüksuse DP – eesmärgiks oli üksik- ja ridaelamu kruntide moodustamine. Kehtestati Luunja Vallavolikogu 20.11.2008. a otsusega nr 13-7.1.  Soosaare kinnistu DP – eesmärgiks oli ühe kaksikelamu krundi ning üksikelamu kruntide moodustamine (väljaspool käesolevas dokumendis hinnatavat piirkonda). Kehtestati Luunja Vallavolikogu 19.02.2009. a otsusega nr 11.  Emajõe maaüksuse DP – eesmärgiks oli üksikelamu- ja ridaelamukruntide ning väiksema kaubandus-teenindusettevõtte krundi (sh sadam koos toitlustus- ja majutusteenindusega) planeerimine. Kehtestati Luunja Vallavolikogu 26.03.2009. a otsusega nr 16.  Tilia maaüksuse lõunaosa DP – eesmärgiks oli üksik- ja kaksikelamu maade kavandamine (sh puhkeotstarbelise üldmaaga) ning lahendati ka Veibri tee ümberehitamine kuni Tartu linna piirini. Kehtestati Luunja Vallavolikogu 15.06.2017. a otsusega nr 40.  Edu tee 2, 4, 6, 8 ja Edu tee kruntide DP. Kattub suures osas Kuuse maaüksuse DP alaga. Edu tee DP eesmärgiks on üksikelamu kruntide moodustamine. Koostamisel. 13 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Joonis 1.8 Käesoleva KSH VTK objekt ning sellega seonduvad (DP lähteseisukohtade järgi) DP-d (aluskaart: Maa amet, 2019). Luunja valla arengukavast (2019-2027) võib planeeringuga seonduvalt mh välja tuua järgnevad strateegilised eesmärgid:  valla elanikkond kasvab ehk vald on hea ja soovitud elupaik;  Luunja valla sadamad, puhke- ja aktiivse tegutsemise kohad, pakutavad teenused ja turismiettevõtted on tuntud ja vajalikud Emajõel kui piirkondlikult olulise laevatataval veeteel (Võrtsjärv-Emajõgi-Peipsi-Pihkva). 3. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused KSH VTK koostaja näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alternatiivi (alternatiiv I ja null-alternatiiv), mida on kirjeldatud allpool. Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null- alternatiiv). Teiste alternatiivide võrdlemine on otstarbekas siis, kui näiteks DP ala omanikul (Valestori Turg OÜ) endal on mitu nägemust, mida ellu viia. Antud juhul selliseid alternatiive teada ei ole. Erinevate tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste variante, mis võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse (nt mõjude vähendamiseks) eelkõige leevendavate meetmetena. Alternatiiv I – DP-ga alale ehitusõiguse andmine (vt ka joonis 3.1). DP eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale üksik- ja kaksikelamute ning sadama ja puhkeala rajamiseks. Sadama ja puhkeala kasutajatele on planeeritud parkla (40 parkimiskohta). Jõega ühenduses oleva sadama puhul on planeeritud veekogu (Emajõe) süvendamine (pinnasemaht > 500 m3). Sadama juurde kuuluksid asjakohased ehitised, sh sildumiskoht (ujuvkai - 20 kohta paatidele) ning slipp (saab alguse parklast). Parklat ja ujuvkaid ühendavad veel kaks treppi/kaldteed. Sadamat hallatakse sadamaseaduse alusel. Vastav seadus sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja sadamaoperaatorile veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning 14 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. keskkonnakaitse nõuded. Samuti vastutuse nende nõuete rikkumise eest ja reguleerib riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamates. Sadamale ettenähtud ärimaafunktsioon tuleneb sadama liigist. Ilma vastava funktsioonita ei ole võimalik teenindada sadama külastajaid ehk võimalikke reisijaid (maakatastriseadus § 181 p 2). Emajõe (avalikult kasutatav veekogu) äärde on planeeritud üldkasutatav maa (joonis 3.1, POS 25). Emajõgi on ka populaarne ujumispaik. Seega on lisaks DP raames planeeritud ujumiskoha rajamine. Tegemist ei ole supluskoha või -rannaga nt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008. a määruse nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale mõistes. Ujumiskohaga seotud aspektid täpsustuvad DP protsessi raames. Kui ujumiskoha osas ilmneb nt, et seda ei saa hallata joonisel 3.1 esitatud kujul ning koos sadamaga, siis ujumiskoha paigutus võib muutuda või sellest loobutakse. DP raames planeeritakse peamiselt ala kesk- ja põhjaosasse üksik- ja kaksikelamute maad (vastavalt kokku 11 ja 13 krunti) ning kinnistud teedele. POS 18 - 24 osas on leitud, et elamumaade krundipiirid (mitte hoonestusalad) võivad ulatuda ka väljapoole üldplaneeringus märgitud tiheasustusala piiri. Juhul kui see siiski ei ole kooskõlas üldlevinud praktikatega ja Looduskaitseseadusega, siis on võimalik, seniste teadmiste alusel, krundipiire korrigeerida, muutmata kinnistute arvu ning tekitamata vastuolu ka üldplaneeringuga. Seega vastavad krundipiiridega seotud aspektid täpsustuvad DP protsessi raames. Planeeritud elamud on kavas ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kasutades mh Maa-ameti kaardirakendusi, siis hoonestusalade minimaalseks abs kõrguseks on hetkel 31,5 m, kuid enamjaolt on abs kõrgused vähemalt 32 ja 33,5 m abs vahel. Tulevase vertikaalplaneerimise ehk vajalike abs kõrguste määramisel arvestatakse tööd „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ jt 2018; vt ka ptk 2), mis võimaldab vajadusel rakendada ka erisusi (nt sadamaalade maapinna vertikaalplaneerimisel). Vastavaid erisusi, kui protsessi raames selgub nende vajadus, põhjendatakse ja hinnatakse. 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja maa-ala kasutusotstarvet sellisel moel ei muudeta ning planeeritavaid hooneid ja rajatisi välja ei ehitata. Välistada ei saa ÜP kohaseid (vt ptk 2, joonis 1.7) arenguid tiheasustusalal. 15 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. Joonis 3.1. Alternatiiv 1 detailplaneeringu eskiisi väljavõte peamisest arendusalast (seisuga juuni 2019; Terav Kera OÜ)  4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust ja kumuleeruvust. Seega eeldatav mõjuala on piiritletav DP ala ümbritseva alaga. Planeerimisseaduse § 80 lg 2 on nimetatud inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 alade mõjutamist. Käesoleva töö ptk 1 - 3 kohaselt ei saa eeldada neist mitte ühegi mõjutamist. Pigem võib eeldada mõju inimeste heaolule kui sellisele. Natura 2000 alade teemalise järelduse puhul toetutakse ptk 2 kirjeldatule ehk lühidalt - juba 2006. a andis Tartumaa Keskkonnateenistus (nüüdne Keskkonnaamet) teada, et tuleb läbi viia ekspertiis, seonduvalt ka naabruskonna Natura 2000 aladega. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö (2008) kohaselt üheseid mõjueelduseid ei tuvastatud (va suunis laiema puhverala jätmiseks jõekaldale, kaudsete häiringute eelduste vähendamiseks). Keskkonnaameti 2011. a kirja järgselt ei juhitud samuti eraldi tähelepanu Natura 2000 alade mõjutamise teemale. Lisaks - 2019. a algatatud DP menetluse põhjal on ka arendusala põhiline fookusala viidud jõe äärest kaugemale, võrreldes varasemate kavadega. Toetudes ka lähikonnas (Ihastes) teostatud DP- de KSH-dele (Ranna pst 36 krundi DP KSH (Alkranel OÜ, 2013)), siis Natura 2000 aladele mõjusid eeldada ei ole reaalne (kavandati samuti mh sadamat). KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande eelnõus antakse täpne ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et nt edasiste võimalike tegevusetappide menetlejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest (jälgides ka keskkonnaministri 01.09.2017 määrust nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“), mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1. Üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva informatsiooni piisavus); 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta); 3. Detailplaneeringu ja selle alternatiivi(de) kirjeldus; 4. Keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed – vähemalt järgnevate teemade osas ning käsitledes avariiohte ehk -olukordi (vt tabel 4.1); 5. Alternatiivide võrdlus; 6. Seiremeetmed; 7. Ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest; 8. Hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Tabel 4.1. Keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed – vähemalt tabelis esitatud teemade osas, käsitledes sh avariiohte ehk -olukordi. Jaotus Teema Alamteema A Vee- Jõeveekvaliteet (sh veekogu süvendamine ja vee-elustik) keskkond Põhjavesi (sh joogiveevarustus ja reovee- ning sadeveekäitlus) Pinnavesi (sh heitvesi ja sademevesi (mh suublad ja nende asupaigad)) Veekogude kalda kaitse eesmärkide täitmine (sh kaldaga seotud vööndite asetus) B Maismaa- Kaevetööd sh pinnase eemaldamine, täitmine ja pinnase ladustamine keskkond Liigid ja elupaigad (sh lamminiit), mida ei ole käsitletud veekeskkonna all (sh pinnas) Rohevõrgustik C Sotsiaal- Transport (liikluskorraldus) ning müra ja vibratsioon majanduslik Jäätmeteke (sh sadamaga seonduvad mõjud ja riskid - jäätmete (sh heaolu) hoidmisrajatised, käitlemine jms) keskkond Küttelahendused (mh maakütte võimalused ja asetus) Maakasutus (sh vertikaalplaneerimine ja naabruskond) ning veekogude kallaste kasutus (sh ujumiskoht ning vaba liikumise aspektid) Kultuuriväärtused Eelpool nimetatud valdkondi käsitletakse KSH aruande eelnõu koostamise ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnanguid olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seejuures hinnatakse mõjusid nii kvalitatiivselt (kirjeldavalt) kui ka kvantitatiivselt (sh KSH VTK ptk 5 tabelis 5.1 toodud skaala alusel). KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus. 5. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud intervallskaala alusel, va juhul kui KSH läbiviimisel (KSH aruande teostaja tuvastatakse hankega peale KSH VTK-d) ei lepita kokku (kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga) muu samaväärse hindamismetoodika kasutamises. Seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt). Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi 18 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne (käesoleva töö tabel 5.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondtulemite ehk kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes). KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti Geoloogiakeskus OÜ (peale 2018. a likvideeritud) ja Eesti Geoloogiateenistus kaarte, Keskkonnaregistri andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja õigusakte ning muud saadaval olevat temaatilist informatsiooni (sh keskkonnalubadega seonduv dokumentatsioon (vajadusel)). Samuti konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobivaid metoodikaid. Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (positiivne ehk soodne; negatiivne ehk ebasoodne). 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav mõju; potentsiaalne soodne mõju - 1 vähene negatiivne e ebasoodne mõju + 1 vähene positiivne e soodne mõju - 2 nõrk negatiivne e ebasoodne mõju + 2 nõrk positiivne e soodne mõju - 3 mõõdukas negatiivne e ebasoodne mõju + 3 mõõdukas positiivne e soodne mõju - 4 oluline negatiivne e ebasoodne mõju + 4 oluline positiivne e soodne mõju KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi ja muud asjakohast teavet, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd. DP ja KSH protsessi raames juba teostatavad tegevused (lühiülevaade peamisest):  Vastavalt DP (vt KSH VTK lisa 1) lähteseisukohtadele (seisuga märts 2019) tuleb teostada ajakohane geodeetiline mõõdistus, mis peab hõlmama ka eeldatava sadama akvatooriumi ulatuses vee-alust maa-ala.  KSH VTK lisas 2 on välja toodud, et välitööde, mida DP alaga seostatavas ümbruskonnas teostas Muinsuskaitseamet, aruanne on koostamisel. Vastav aruanne ei olnud valminud veel 08.05.19. a. DP ja KSH protsessi raames on seni kogutud teabe alusel vaja teostada: 1. Sadama tehniliste tingimuste täpsustamine nt eksperthinnangu tasandil. Määrata eeldatavad sadamaehitiste põhimõtted, sh süvendamise mahumäärangute vahemik ning ehitustööde üldkirjeldus. Valmib tehnilise lahenduse kavand / kuvand, mis on sisendiks DP ja selle KSH protsessile. 2. DP ala katvad ehitusgeoloogilised uuringud, mille abil määrata täpsemalt ära ka DP ala aluspinnase parameetrid ning nendega arvestamise viisid tulevaste täitmistegevuste ajal. Kui vastav uuring tuvastab pinnased, mis tuleb eelnevalt 19 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  eemaldada ja mida ei saa kasutada tagasitäiteks konkreetsel alal, siis tuleb eraldi esile tuua, et oleks võimalik vajadusel järgida ka Maapõueseaduses ja Jäätmeseaduses esitatud sätteid. Uuringute tegemisel - kultuurikihi ilmsikstulekul tööd peatada ja leidudest teavitada Muinsuskaitseametit. 3. Täitematerjali mahu üldprognoosid (DP ala vertikaalplaneerimise põhimõtete määramisega paralleelselt või selle järgselt), mis arvestavad ka juba koondatud ehitusgeoloogilist teavet. Valmib prognoos, mis on sisendiks DP ja selle KSH protsessile. Kui olemasolevat kirjandust ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused (sh koostöö erinevate spetsialistidega ning osapooltega). KSH VTK väljatöötamise raames täiendavat, lisaks eelnevale, uurimisvajadust (eksperthinnangud vms tegevused DP ja selle KSH protsessi sees) üheselt ei tuvastatud. Teadaolev uuring, mille tegemine on senise alusel vajalik peale DP ja selle KSH protsessi - Muinsuskaitseamet näeb vajadust arheoloogilise uuringu läbiviimiseks (kaevetöödel, vt täpsemalt KSH VTK lisa 2). 6. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud tabelis 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV) saadab kirjad tabelis 6.1 nimetatud isikutele ja asutustele ning teatab KSH väljatöötamise kavatsusest või ka nt KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõikes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada, vastasel juhul tuleb teavitused saata tavapostiga asjakohastes registrites märgitud aadressidele. DP ja KSH dokumentatsioon peab olema leitav ka kohaliku omavalitsuse (KOV) veebilehel ning kuulutused tööetappide kohta tuleb avaldada ka ajalehtedes. Samuti avaldatakse info võimalusel KSH läbiviija veebilehel. Tulenevalt protsessi seostest tegevuslubadega on soovituslik järgida ka KeHJS sätteid, mis kohanduvad avalikustamiste teavituste esitamisele internetikanalis Ametlikud Teadaanded ja arendusalaga seotud avalikes kohtades (nt bussipeatused, raamatukogud vms rahvarohkete kohtade teadetetahvlid). Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused (nimekiri 2019. a mai seisuga, protsessi raames võib täieneda). DP koostamist korraldab KOV. Seos DP-ga Isik / asutus / muu info(1) KÜ(2) aadress KÜ tunnus Kehtestaja Luunja Vallavolikogu - - DP visiooni koostaja Terav Kera OÜ - - (VTK etapis) KSH VTK koostaja Alkranel OÜ - - DP koostaja Selgitataks välja hangete korras - - KSH aruande koostaja (eelduslikult peale KSH VTK protsessi) - DP alal tegutsev isik Valestori Turg OÜ vt käesoleva töö ptk 1 - 2 Asjakohane ametkond Keskkonnaameti Lõuna regioon - - 20 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  Seos DP-ga Isik / asutus / muu info(1) KÜ(2) aadress KÜ tunnus Asjakohane ametkond Lõuna-Eesti Päästekeskus ehk Päästeamet - - Asjakohane ametkond Kaitseministeerium - - Asjakohane ametkond Muinsuskaitseamet - - Asjakohane ametkond Politsei- ja piirivalveamet Asjakohane ametkond Rahandusministeerium - - Asjakohane ametkond Keskkonnainspektsioon - - Asjakohane ametkond Terviseameti Lõuna talitus - - Asjakohane ametkond Maa-amet - - Asjakohane ametkond Veeteede Amet - - Asjakohane ametkond Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - - Asjakohane Valitsusvälised org ja keskkonnaühendused - - organisatsioon (http://www.eko.org.ee) Tehnovõrkude valdaja Elektrilevi OÜ - - Tehnovõrkude valdaja Tartu veevärk AS - - Tehnovõrkude valdaja Luunja Varahalduse SA - - Vallaga piirnev KOV Tartu linn - - Vallaga piirnev KOV Tartu vald Vallaga piirnev KOV Kastre vald - - Vallaga piirnev KOV Kambja vald - - Vallaga piirnev KOV Peipsiääre vald - - Maaüksus Omanik Karu 43201:003:0064 Maaüksus Omanik Karu tee 8 43201:003:0257 Maaüksus Omanik Ilvese 43201:003:0260 Maaüksus Omanik Karu tee 43201:003:0063 Maaüksus Omanik Karu tee L1 43201:003:0433 Maaüksus Omanik Karu tee L2 43201:003:0448 Maaüksus Omanik Karu tee 6 43201:003:0427 Maaüksus Omanik Edu tee 6 43201:003:0430 Maaüksus Omanik Edu tee 8 43201:003:0431 Maaüksus Omanik Edu tee 43201:003:0432 Maaüksus Omanik Jõekalda 43201:003:0089 Maaüksus Omanik Kaare tee 35 43201:003:0075 Maaüksus Omanik Kaare tee 37 43201:003:0076 Maaüksus Omanik Kaare tee 39 43201:003:0106 Maaüksus Omanik Kaare tee 41 43201:003:0107 Maaüksus Omanik Kaare tee 43 43201:003:0083 Maaüksus Omanik Kaare tee 45 43201:003:0077 Maaüksus Omanik Kaare tee 47 43201:003:0084 Maaüksus Omanik Kaare tee 49 43201:003:0085 Maaüksus Omanik Kaare tee 51 43201:003:0078 Maaüksus Omanik Kaare tee 53 43201:003:0086 Maaüksus Omanik Kaare tee 55 43201:003:0087 Maaüksus Omanik Kaare tee 57 43201:003:0058 Maaüksus Omanik Kaare tee 59 43201:003:0059 Maaüksus Omanik Kaare tee 61 43201:003:0060 Maaüksus Omanik Kaare tee 63 43201:003:0061 Maaüksus Omanik Kaare tee 65 43201:003:0062 Maaüksus Omanik Edu tee 2 43201:003:0428 Maaüksus Omanik Edu tee 4 43201:003:0429 (1) – maaüksuste omanike puhul kasutatud ka üldist nimetust „Omanik“ (omanikud võivad kattuda teiste loetelus olevate isikutega); (2) – KÜ – katastriüksus (esitatud kui asjakohane). 21 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  7. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH VTK osapooled Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1 (prognoositud kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini). Vastavatele etappidele järgnevad veel DP heakskiitmise ja kehtestamismenetlused (PlanS § 90 ja 91). Lisame, et KeHJS § 43 alusel peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja KSH lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Samuti toonitame, et tabelis 7.1 pole arvestatud nt hankeprotsessile kuluvat aega, et leida KSH aruande koostaja ja/või lisauuringute teostajad (vt ka ptk 5). Teave DP protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 7.2. KSH VTK teostamisega seotud põhimeeskond:  Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157) sh KSH VTK juhtekspert.  Alar Noorvee (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098).  Elar Põldvere (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist.  Kersti Õun (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist. KSH aruande teostaja (sh meeskond) selgub peale VTK KSH valmimist, kui korraldatakse vastav hange. KSH-d koostatakse Planeerimisseaduse alusel, seega otseselt ei kohandu siinkohal KeHJS § 36 lg 2 p 8 nõue KSH aruande teostaja meeskonnale. Tabel 7.1. KSH läbiviimise ja DP menetlemise orienteeruv ajakava kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini - seisuga juuni 2019 (pole arvestatud nt hankeprotsessile kuluvat aega, et leida KSH aruande koostaja ja/või lisauuringute teostajad (vt ka ptk 5)). KSH ja DP etapp Orienteeruv(1) etapi lõppaeg KSH väljatöötamise kavatsuse ja DP lähteseisukohtade koostamine, september 2019 või dokumentidele seisukohtade küsimine ning vajadusel täiendamine ja oktoober 2019 avalikustamine (PlanS § 80-81) KSH aruande ja DP koostamine aprill 2020 KSH aruande ja DP avalik väljapanek ja kooskõlastamine (PlanS § 82-85) oktoober 2020 DP vastuvõtmine ja avalik väljapanek (PlanS § 86-89) aprill 2021 (1) - võib muutuda, juhul kui nt ilmnevad vastavasisulised asjaolud (nt varem fikseeritud uuringute spetsiifika tõttu lisanduv aeg või täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt). Tabel 7.2. DP protsessi osapooled (seisuga juuni, 2019). DP visioon VTK-sse DP koostamise korraldaja DP kehtestaja Huvitatud isik Terav Kera OÜ Luunja Vallavalitsus Luunja Vallavolikogu Valestori Turg OÜ Jane Asper, Evelin Karjus, planeeringute Radž Sauk, volikogu Valeri Meltser, projektijuht nõunik esimees juhatuse liige Sarapuu 2, 50705 Uus 65-31, 50606 Puiestee 14, 62222 Luunja alevik Tartu Tartu Tel: 555 481 55 Tel: 741 7217 Tel: 741 7319 Tel: 7407455 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] www.teravkera.ee www.luunja.ee www.valestori.ee 8. Väljatöötamise kavatsusele laekunud seisukohad Vastav ptk sisustatakse peale seisukohtade laekumist. 22 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad. KSH VTK lisa 1. DP koostamise ja KSH algatamise otsuse väljavõte. 23 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  24 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  25 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.  26 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019. KSH VTK lisa 2. DP ja KSH algatamise otsuse vastukaja (Muinsuskaitseamet (27.03.2019)). 27 Veibri külas Karu, Ilvese, Karu tee 8, Karu tee, Karu tee L1 ja Karu tee L2 maaüksuste DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2019.