Kiri

VANEMMOTORISTI ÕPPEKAVA Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978 “(International convention on standards of training , certification and watchkeeping for seafarers , 1978“ (STCW 1978) koos muudatustega PÄRNU MERENDUSKESKUS SISUKORD Alusdokumendid Laevapereliikmete koolitus-ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuse vorm Nõuded kutsetunnistuse saamiseks Vanemmotoristi õpe Vanemmotoristi õppeainete loetelu ja tundide maht Vanemmotoristi õppekava lõpetajale esitatavad nõuded Hindamine Lektorid 1.ALUSDOKUMENDID Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978 “(International convention on standards of training , certification and watchkeeping for seafarers , 1978“ (STCW 1978) koos muudatustega ; M eresõiduohutuse seadus (MSOS) ; Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõ uded ning diplomeerimise kord”; M ajandus- ja kommunikatsiooniministri 21.05.2013 määrus nr 34 „Vahiteenistuse kord“ ; M eretööseadus ; STCW Koodeks A-IIl /4 ja A-IIl /5 ning B-IIl/4 ja B-IIl/5 . 2. LAEVAPERELIIKMETE KOOLITUS-JA KVALIFIKATSIOONI NÕUDED, DIPLOMEERIMISE KORD NING DIPLOMITE JA KUTSETUNNISTUSE VORM lühend Tunnistuse nimetus MST Laevamotorist MVT Vanemmotorist 3. NÕUDED TUNNISTUSE SAAMISEKS Laevamotoristi tunnistus: Laevamotoristi tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat masinaruumis laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 200 kW või enam . Vanemmotoristi tunnistus: Vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laevamotoristina mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 750 kW või enam . 4. VANEMMOTORISTI ÕPE Vanemmotoristi tunnistuse saamiseks peab teadma ja oskama kirjeldada: laevade ehitust ja laevaosade nimetusi sisepõlemismootorite, laevamehhanismide, elektriseadmete töö põhimõtet, ehitust ja tehnilise ekspluatatsiooni nõudeid laeva seadmete rikete ja defektide avastamise ning kõrvaldamise meetodeid ekspluatatsioonimaterjalide nagu varudetailide, remondivahendite, õlide, kütuste kvaliteeti ja ökonoomse kasutamise eripära laeva ja laevaseadmete remondiga seonduvaid protseduure laevadelt reostuse vältimise ja reostuse likvideerimise võtteid töö- ja tuleohutuse nõudeid laeva häirekavas ettenähtud isiklikke kohustusi ja oskama tegutseda avariiolukorras mõistma vahiteenistusega seotud käsklusi ja olema võimeline suhtlema vahimehaanikuga vahiteenistusega seotud teemadel tavapäraseid laevamotoristile vajalikke vahi üleandmise/ vastuvõtmise protseduure 5. ÕPPEAINETE LOETELU JA TUNDIDE MAHT Õppeaine ja teema Õppetunde Aud.töö Ises.töö Kokku 1. Merepraktika Laevaehitus Laevade klassifitseerimine, põhimõõtmed, tasapinnad, kerekuju, teoreetiline joonis, ehitus materjalid, talastiku süsteemid, plaadistus, vaheseinad, täävid, avad laevakeres, täidlustegurid . 20 6 26 Erinevad laevatüübid Konteinerlaevad, külmutuslaevad, üldkaubalaevad , erilaevad (reisilaevad, ro-ro laevad, raskekauba laevad ); tankerid ( naftatankerid, kemikaalitankerid ja veeldatud gaasi tankerid ) . 3 2 5 Laeva tonnaaž ja süvis Veeväljasurve ja dedveit , süvis ja vabaparras. 2 - 2 Erialane inglise keel 30 10 40 Laeva püstuvus VCG ( vertical center of gravity ), tankide vabapinna mõju raskuskeskmele, GM, GZ, nendevaheline suhe, püstuvust mõjutavad tegurid – kauba paigutus, raskuste tõstmine laeva vahenditega; ballastis laev, stabiilne ja ebastabiilne laev . 3 2 5 Hooldus Hooldustööd laevas, erinevate varuosade, remondivahendite, tööriistade, tõste- ja abivahendite omadused, kasutamine. 13 2 15 Kokku 71 22 93 SOLAS Üldine SOLAS ülesehitus, erinevatele laevadele esitatavad ohutusalased nõuded. Päästevarustus ja ohutusvarustus. 2 1 3 Päästevahendid Individuaalsed (päästevest, päästerõngas) ja kollektiivsed (päästepaat, päästeparv, valvepaat, MOR) pääste-vahendid, nende ehitus, kinnitamine, hoidmine pardal, veeskamise ja kasutamise eripärad, hooldus, VHF side laevas . 5 2 7 Ohutus- ja päästevarustuse hooldus SOLAS nõuded hooldusele, tavapärased tööd pääste ja ohutusvarustuse hoolduseks . 2 1 3 Enesepääste võtted Enesepäästevõtted erinevates olukordades – avariilises laevas, päästevahendis (paat, parv, helikopter), vees (hüpotermia) jne. 4 - 4 Avariiolukorrad Erinevad avariiolukorrad (tulekahjud, korpuse vigastused, tehnika vigastused / tõrked, ähvardused laeva ja pardal olevate inimeste vastu, inimene üle parda, jne.), tavapäraselt laevas kasutatavad häired ja häire-signaalid, häirenimistu, õppehäired (tüübid ja sagedus), kohustused häirete korral, munsterroll, häirekavad, häirenimistu. 5 3 8 Kokku 18 7 25 Õppeaine ja teema Õppetunde Aud.töö Ises.töö Kokku 2. Laeva seadmed Diiseljõuseadmed Teab erinevaid laeva jõuseadmeid, oskab kirjeldada diiselmootori ehitust, detaile. Kirjeldab sisepõlemismootori töö põhimõtet. Oskab ette valmistada laeva pea- ja abimasinaid. Loetleb kütuste ja õlide peamisi keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Kirjeldab kütuse-, määrde-, jahutussüsteeme ja seadmeid. Teab heitegaaside väljalaske süsteemidele esitatavaid erinõudeid. Loetleb sisepõlemismootori tööparameetreid. Oskab hinnata masinate tehnilist seisukorda. 70 40 110 Abimehhanismid Teab erinevaid laeva abimehhanisme, nende ehitust ja otstarvet. Oskab ette valmistada, käivitada ja seisata abimehhanisme. Kirjeldab laeva roolimasinat, propulsiivseadmeid ja neid teenindavaid süsteeme. 50 20 70 Laeva katlad, abikatlad Teab erinevaid laeva katlaid (abi- ja utiilkatlaid), nende tüüpe. Kirjeldab katelde tööd ja katlaid teenindavaid süsteeme. 15 10 25 Kauba/varuosade kinnitus Kaubakinnitusvahendid, nende tugevus ja seisukord; erinevate kaupade/varuosade kinnitamine, inventuur . 15 5 20 Kokku 150 75 225 3. Õppeaine ja teema Õppetunde Aud.töö Ises.töö Kokku Laeva seadmed ja süsteemid Laeva seadmed ja süsteemid Laeva seadmed ja nende klassifikatsioon, käiturid , rooliseadmed, haalamisseadmed, ankruseadmed, kaubaseadmed, laeva veesüsteemid, ballastisüsteem, elektriseadmed, kuivendussüsteem, ventilatsioonisüsteemid, reoveesüsteem, hüdraulika süsteemid. Teab nende otstarvet ja ehitust . 26 12 38 Kokku 26 12 38 4. Tuletõrje alused Tuleohutus Tuleohutuse järelvalveorganid ; tulekolmnurk, tulekahjude klassifikatsioon ja kustutamisvahendid / kustutamisvõtted, põlevate materjalide iseloomustus, tuleohutusvahendid – tuletõrjuja varustus, hingamisaparaadid, nende korrashoid ja hooldus, tuleavastamissüsteemid , õppehäired. 16 6 22 Kaitse- ja tulekustutusvahendid, tegutsemine tulekahjul Hingamisaparaadi ettevalmistus, selle kasutamine suitsus ja kinnistes ruumides, portatiivsete kustutusvahendite kasutamine erinevate ainete (s.h. õlid ja gaas) kustutamiseks kinnistes ja avatud ruumides, statsionaarsete tulekustutusvahendite kasutamine, kannatanute evakueerimine, töö tuletõrjerühma koosseisus. 16 7 23 Kokku 32 13 45 5. Õppeaine ja teema Õppetunnid Aud.töö Ises.töö Kokku Töökeskkond Tööõigus Tööleping, puhkus, puhkeaeg, töövaidlused, töötülid . 5 1 6 Tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, laeva vahiteenistuse kord, Code of Safe Working Practice , tööohutusjuhendid, ametijuhendid . 5 3 8 Kokku 10 4 14 6. Praktika sisu Õppetunnid Aud.töö Praktika Kokku Meresõidupraktika Täidab vanemmotoristi praktikaülesandeid . 480 480 7. BAASKOOLITUS Enesepääste võtted. Tuletõrje alused. STCW1978, koos muudatustega ja sätetega. A-VI/1 § 1 v.a. § 1.7; A-VI/1 § 2; A-VI/1-1; A-VI/1-2 Õppetunnid Aud.töö Praktika Kokku Ohutusalase baasõppe regulaarne teadmiste ja oskuste hindamine on vajalik kõikidele laevapere liikmetele kes omavad laevas ohutuse või keskkonnakaitse alaseid kohustusi . 40 V ähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laevamotoristina mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 750 kW või enam . 6. VANEMMOTORISTI ÕPPEKAVA LÕPETAJALE ESITATAVAD NÕUDED Lõpetanul peab olema: lõpetatud vanemmotoristi õppe täies mahus sooritatud koolieksam täies mahus läbinud meresõidupraktika ettenähtud mahus põhiharidust tõendav dokument 7. HINDAMINE Hindamine õppeprotsessi käigus Hindamise aluseks on motoristi õppe eesmärkides esitatud nõuded teadmiste ja oskuste suhtes. Hindamist teostatakse aine eksamina või arvestusena. Hinnatakse viiepallisüsteemis või koolis kasutusel olevas muus hindamissüsteemis, kus hindamise alla tulevad õpilase õpitulemus, praktika aruanded, käitumine ja hoolsus. Hinnatakse õpilase kirjalikke ja praktilisi töid, suulisi vastuseid (esitusi) ning praktilisi tegevusi. Õpitulemusi hindab lektor. Numbriline õpitulemuste hindamine viiepallisüsteemis : Viis „5“ väga hea Neli „4“ hea Kolm „3“ rahuldav Kaks „2“ puudulik Üks “1“ nõrk LEKTORID Jaanus Rohulaid Rein Laanepõld Tauri Tiitso Karel Pajanin Karl Kuuse VANEMMADRUSE ÕPPEKAVA Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978 “(International convention on standards of training, certification and watchkeeping for seafarers , 1978 “ (STCW 1978) koos muudatustega PÄRNU MERENDUSKESKUS SISUKORD Alusdokumendid Laevapereliikmete koolitus-ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuse vorm . Nõuded kutsetunnistuse saamiseks Vanemmadruse õpe Vanemmadruse õppe ainete loetelu ja tundide maht Vanemmadruse õppekava lõpetajale esitatavad nõuded H indamine Lektorid 1. ALUSDOKUMENDID Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978 “(International convention on standards of training, certification and watchkeeping for seafarers, 1978 “ (STCW 1978) koos muudatustega Meresõiduohutuse seadus (MSOS) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.05.2013 määrus nr 34 „Vahiteenistuse kord“ Meretööseadus STCW Koodeks A-II/4 ja A-II/5 ning B-II/4 ja B-II/5 2. LAEVAPERELIIKMETE KOOLITUS-JA KVALIFIKATSIOONI NÕUDED, DIPLOMEERIMISE KORD NING DIPLOMITE JA KUTSETUNNISTUSE VORM Tunnistuse / Diplomi lühend Tunnistuse nimetus MMS madruse tunnistus WMS vahimadruse tunnistus VMS vanemmadruse tunnistus 3. NÕUDED TUNNISTUSE SAAMISEKS Madruse tunnistus: Tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus.Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule. Vahimadruse tunnistus: Tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus. Vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam. Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule. Vanemmadruse tunnistus: Tunn istuse saamiseks peab olema vahimadruse tunnistus ja v ähemalt 12 kuud meresõidupraktikat madru sena laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt kuus kuud vahimadrusena navigatsioonivahis. Peab olema läbinud päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse. Tunnistus väljastatakse vähemalt 18- aastasele isikule. 4. VANEMMADRUSE ÕPE Vanemmadruse tunnistuse saamiseks peab teadma ja oskama kirjeldada: laevade ehitust ja laevaosade nimetusi töökaitsejuhendi ja ohutustehnika nõudeid tuleohutuse ja – tõrje nõudeid merereostuse vältimise nõudeid ( MARPOL 73/78 ) laevajuhtimise ja lootsia aluseid rahvusvahelisi laevade kokkupõrke vältimise reegleid (COLREG)-1972 osade A, C, D ja lisade I-IV sätteid päästevahendite kasutamise ja ekspluateerimise nõudeid meretööle vormistamise, navigatsiooni vahti asumise ja vahi üleandmise korda vahimadruse ja vaatleja kohustusi ja ettekandeid mereteenistuse seadust ja meretöölepinguga seonduvat eesti ja inglise keelseid roolikäsklusi ja standardväljendeid (IMO SMCP) käsitleda ja hooldada temale kinnistatud laevaseadmeid ja süsteeme teostada värvimise, rooste - ja jäätõrje töid teostada laadimis – ja lossimistöid laevas ja järgima ohutustehnika nõudeid tööde teostamisel haalamistööde läbiviimist sildumisel, ankrusse jäämisel ja pukseerimisel kasutada ja hooldada päästevahendeid tegutseda laeva lekke, tuleohu ja merereostuse korral (SOPEP) osutada esmaabi laevapereliikmetele täita laevahäirete nõuded vastavalt häireplaanile täita sanitaarnõudeid ning pidada puhtust ja korda oma puhke – ja töökohal 5. ÕPPEAINETE LOETELU JA TUNDIDE MAHT 1. Õppeaine ja teema Õppetunde Aud.töö Ises.töö Kokku Navigatsioon Suund ja asukoht Maa pinnal Maakera kuju ja mõõtmed, geograafilised koordinaadid, horisondi jagamise süsteemid (r umbi süsteem) , laeva liikumise suund, suund vaadeldavale objektile , kirjeldab navigatsioonivahi pidamise põhimõtteid, oskab selgitada vaatleja kohustusi . Roolis seismise käsklused inglise- ja eesti keeles. Peab teadma laeva alarmsüsteeme ja sidevahendeid. Algteadmised kaarditööst. 12 5 17 Magnetkompass Maa magnetväli (variatsioon), laeva magnetväli (deviatsioon). Deviatsiooni tabeli lugemine, magnetkompassi parandus, magnetkompassi ehitus , asukoht. 1 1 2 Gürokompass Tööpõhimõte, gürokompassi ehitus, gürokompassi parandus . 1 - 1 Lootsindus Tuletornid ja tuled , ujuvnavigatsioonimärgistus (kardinaal - ja lateraal süsteem ) , nende iseloom, udusignaalid, liitsiht, ohupeiling, ohuliin, udus sõitmise, ankurdamise, sildumise eripärad . 5 2 7 Navigeerimise vahendid Peilingaator, logi, kajalood, kronomeeter, kellade sünk roniseerimine laevas , GPS , kaarditö öriistad(mall, sirkel, paralleel joonlaud) . 2 - 2 Kokku 21 8 29 2. Vahiteenistus ja meeskonnatöö Rahvusvahelised kokkupõrke vältimise reeglid (COLREG) Käigu- ja signaaltuled ja helisignaalid, kokkupõrke oht, selle vältimine (kiiresti ja aeglaselt muutuvad peilingud ja arusaam) . Kirjeldab Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) poolt lubatud ühtsete meremärkide Süsteemi A ja B osa . 10 4 14 Laeva organisatsioon Alluvussuhted laevas, silla meeskond, masina meeskond, teki meeskond . 2 - 2 Silla protseduurid (SMS, ISM, ISPS) Vahiteenistus merel, sadamas, ankrus . 3 1 4 Kokku 15 5 20 Õppeaine ja teema Õppetunde Aud.töö Ises.töö Kokku 3. Merepraktika Laevaehitus Laevade klassifitseerimine, põhimõõtmed, tasapinnad, kerekuju, teoreetiline joonis, ehitus materjalid, talastiku süsteemid, plaadistus, vaheseinad, täävid, avad laevakeres, täidlustegurid . 2 0 1 0 3 0 Erinevad laevatüübid Konteinerlaevad, külmutuslaevad, üldkaubalaevad, erilaevad (reisilaevad, ro-ro laevad, raskekauba laevad ); tankerid ( naftatankerid, kemikaalitankerid ja veeldatud gaasi tankerid ) . 2 - 2 Laeva tonnaaž ja süvis Kogumahutavus, v eeväljasurve ja dedveit, süvis ja vabaparras, (Tv , Ta , trimm, kreen ) , s üviste lugemine, arusaam . 2 2 4 Laeva püstuvus P üstuvust mõjutavad tegurid – kauba paigutus, raskus te t õstmine laeva vahenditega (kraan a d , poomid, tõsteseadmed) ballastis laev, stabiilne ja ebastabiilne laev . 5 5 10 Otsad ja sõlmed Trossid, otsad, vaierid, sõlmede tege mine, pleissimine (töö vahendid) markeerimine, taglase tööd . 12 6 18 Hooldus Hooldustööd laevas, värvid – omadused, kasutamine. Tööriistad, kasutamine, ohutus, isikukaitsevahendid . 15 5 2 0 Kokku 56 28 84 4. Meresõiduohutus SOLAS Üldine SOLAS ülesehitus, erinevatele laevadele esitatavad ohutusal ased nõuded. Päästevarustus ja o hutusvarustus. 4 1 5 Päästevahendid Individuaalsed (päästevest, päästerõngas ,hüdro-ja termokostüümid ) ja kollektiivsed (päästepaat, pää steparv, valvepaat, MOR , MES) pääste vahendid, nende ehitus, kinnitamine, hoidmine pardal, ve eskamise ja kasutamise eripärad, hooldus . 3 1 4 Veeskamisvahendid (k raana d , taavetid) Kollektiivsete päästevahendite ve eskamise vahendid ja seaded, nende kasutamine ja eripära . 2 - 2 EPIRB ja SART tööpõhimõte, kasutamine , aegumine. 1 - 1 Ohutus- ja päästevarustuse hooldus SOLAS nõuded hooldusele, tavapärased tööd pääste ja ohutusvarustuse hoolduseks . 2 - 2 Enesepääste võtted Enesepäästevõtted erinevates olukordades – avariilises laevas, päästevahendis (paat, parv, helikopter), vees (hüpotermia) jne. 2 1 3 Avariiolukorrad Erinevad avariiolukorrad (tulekahjud, korpuse vigastused, tehnika vigastused / tõrked, ähvardused laeva ja pardal olevate inimeste vastu, inimene üle parda, jne.), tavapäraselt laevas kasutatavad häired ja häire-signaalid, häirenimistu, õppehäired (tüübid ja sagedus), kohustused häirete korral , munsterroll, häirenumbrid , häirekavad. 3 3 6 Kokku 17 6 23 5. Lastikäsitlus Laeva süvis Laeva süvise sõltuvus vee tihedusest, süvise märgid (Tv, Ta, t rimm , kreen ) . 2 - 2 Lastiseadmed Trossid, otsad, ketid, plokid, noolte süsteemid, erilaevade lastikäsitlusseadmed (tõstukid, konteinerite käsitlusseadmed, trümmiseaded, raskekaupade käsitlusseadmed, ro -ro kaupade käsitlusseadmed ), sadamate nõudmised. 4 2 6 Erinevad kaubad Üldkaup (general cargo), k onteinerid (ISO konteinerid), ro-ro kaubad, ohtlikud kaubad (IMDG CODE ), külmutuskaubad, õlikaubad (õli, kütus, keemia, vedelgaas – LNG, LPG, jne.) . 1 1 2 Kaubaruumide ventilatsioon Ventileerimise vajadus ja ventileerimise süsteemid, kastepunkt, kaubaruumide pesemine ja kuivatamine. 1 - 1 Kauba kinnitus Kaubakinnitusvahendid, nende tugevus; erinevate kaupade kinnitamine (puit, üldkaubad, rasked kaubad; ISO konteinerid mitte konteinerveo laevadel; ISO konteinerid konteinerveolaevadel, ro-ro kaubad) . 3 1 4 Kaubaoperatsioonid Kaubaruumide ja kauba ettevalmistus laadimiseks; kauba seisukorra kontroll, kaub a lugemine ; kauba laadimine, kinnitamine; kauba säilivuse tagamine (luukide veepidavus); tegevused reisis kauba seisukorra kontrolliks; kaubaruumide ja kauba ettevalmistus lossimiseks, lossimine. 2 1 3 Kokku 13 5 18 6. Õppeaine ja teema Õppetunde Aud.töö Ises.töö Kokku Laeva seadmed ja tuleohutus Laeva seadmed ja süsteemid Laeva jõuseadmed ja nende klassifikatsioon, käiturid, rooliseadmed, haalamisseade, ankruseade, kaubaseade (rambid, tiltrambid , trümmiluugid) laeva veesüsteem, ballastisüsteem , heelingsüsteem . 20 6 26 Kokku 20 6 26 7. Tuletõrje alused Tuleohutus Tuleohutuse järelvalveorganid; tulekolmnurk, tulekahjude klassifikatsioon ja kustutamisvahendid / kustutamisvõtted, põlevate materjalide iseloomustus, tuleohutusvahendid – tuletõrjuja varustus, hingamisaparaadid, nende korrashoid ja hooldus, tuleavastamissüsteemid, õppehäired. 7 1 8 Kaitse- ja tulekustutusvahendid, tegutsemine tulekahjul Hingamisaparaadi ettevalmistus, selle kasutamine suitsus ja kinnistes ruumides, portatiivsete kustutusvahendite kasutamine erinevate ainete (s.h. õlid ja gaas) kustutamiseks kinnistes ja avatud ruumides, statsionaarsete tulekustutusvahendite kasutamine, kannatanute evakueerimine, töö tuletõrjerühma koosseisus. 6 2 8 Kokku 1 3 3 16 8. Õppeaine ja teema Õppetunnid Aud.töö Ises.töö Kokku S eadusandlus Tööõigus Tööleping, MLC, puhkus, puhkeaeg, töövaidlused, töötülid . 5 - 5 Tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, laeva vahiteenistuse kord, ohtliku kauba merevedu (IMO) , Code of Safe Working Practice, tööohutusjuhendid, ametijuhendid . 5 - 5 Kokku 10 - 10 9. Signaliseerimine Signaalseadmed ja pürotehnika Signaalseadmed; pürotehnika. 2 - 2 Morse kood Ülevaade morse koodist, tähtsamate koodide / tähtede teadmine. „International code of signals“ . 2 - 2 Signaallipud Ülevaade signaallippudest, nende kasutamine, tähendus, kasutamise oskus . 2 2 4 Hädasignaalid Erinevate hädasignaalide edastamise ja äratundmise oskus. 2 - 2 Raadioseadmed Statsionaarsed raadiojaamad; kantavad raadiojaamad; raadiopoid (automaatsed). 2 - 2 Kokku 10 2 12 10. Praktika sisu Õppetunnid Aud.töö Praktika Kokku Meresõidupraktika Täidab vahimadruse ja vanemmadruse praktikaülesandeid . 480 480 11. B aaskoolitus Enesepääste võtted. Tuletõrje alused. STCW1978, koos muudatustega ja sätetega. A-VI/1 § 1 v.a. § 1.7; A-VI/1 § 2; A-VI/1-1; A-VI/1-2 . Õppetunnid Enesepääste võtted. Tuletõrje alused. STCW1978, koos muudatustega ja sätetega. A-VI/1 § 1 v.a. § 1.7; A-VI/1 § 2; A-VI/1-1; A-VI/1-2. Aud.töö Praktika Kokku Ohutusalase baasõppe regulaarne teadmiste ja oskuste hindamine on vajalik kõikidele laevapere liikmetele kes omavad laevas ohutuse või keskkonnakaitse alaseid kohustusi . 40 Meresõidupraktika toimub vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam. 6. VANEMMADRUSE ÕPPEKAVA LÕPETAJALE ESITATAVAD NÕUDED Lõpetanul peab olema: lõpetatud vanemmadruse õppe täies tundide mahus soo ritatud koolieksam täies mahus läbinud meresõidupraktika ettenähtud mahus põhiharidust tõendav dokument Läbinud koolituse „Ohutusalane baasõpe“ Lähtuvalt STCW koodeksist STCW A-VI/A, A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3, A-VI/1-4 nõuded 7. HINDAMINE Hindamine õppeprotsessi käigus Hindamise aluseks on vanem madruse õppe eesmärkides esitatud nõuded teadmiste ja oskuste suhtes. Hindamist teostatakse aine eksamina või arvestusena. Hinnatakse viiepallisüsteemis või koolis kasutusel olevas muus hindamissüsteemis, kus hindamise alla tulevad õpilase õpitulemus, praktika aruanded, käitumine ja hoolsus. Hinnatakse õpilase kirjalikke ja praktilisi töid, suulisi vastuseid (esi tusi) ning praktilisi tegevusi. Õpitulemusi hindab lektor. Numbriline õpitulemus te hindamine viiepallisüsteemis : Viis „5“ väga hea Neli „4“ hea Kolm „3“ rahuldav Kaks „2“ puudulik Üks “1“ nõrk 8. LEKTORID Tauri Tiitso Karel Pajanin Karl Kuuse