Otsus

EELHINNANG Saaremere Kala AS (registrikood 11310040, aadress Kärsa, Suure-Rootsi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 94129) esitas 20.07.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 226 alusel hoonestusloa taotluse ning 28.01.2019 parandatud taotluse avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 227 lg 1 alusel otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3 alusel otsustaja annab eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 p 2 ja § 9 lg 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Planeeritavas kalakasvatuses on sööda tarbimine umbes 2357,5 tonni aastas. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete alusel ning aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatava tegevuse kirjeldus Hoonestusloa taotluse alusel kavandab Saaremere Kala AS (edaspidi arendaja) Saaremaa lähistel Tagalahe suudme lähistele, umbes 8 km kaugusel Veere sadamast, avamere kalakasvatust, peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) kasvatust. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt 38,2 m ja perimeeter 120 m, täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist- detsembrini. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale sügavusele ja avatusele avamerele parem kui madalamas rannikumeres või lahtedes. Lisaks plaanitakse alal rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega. Kalade söötmine toimub vastava söödapraamiga, mille mahutavus on ca 240 tonni. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, sh Saaremaal juba olemasolevates kalatöötlemisettevõtetes, millega luuakse kohalikul tasemel rohkem töökohti ja tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kalakasvatuse rajamine Eestisse tootmismahuga 2000 tonni roogitud kala aastas eeldab 12 täistööajaga töötaja palkamist, lisaks administratiivpersonal ning hooaja töölised. Tegevus on seotud planeerimisdokumentidega, sh EL sinimajanduse strateegiaga, mis näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutusele võtmisest inimese tooraine ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegiaga aastateks 2014-2020, kalanduse, kui majandusharu jätkusuutliku arendamisega ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmisega sise-ja välisturgudel. Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ aidates suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Arendaja on kavandab kalkasvatust rajada Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda. Kavandatava kalakasvatuse tegevusala lähistel paikneb Tagamõisa ja Koorunõmme looduskaitseala ja hoiuala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), püsi-taimestuga kivirandade (1220), rannaniitude (1630*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), oosidel ja moreeenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), sookurg (Grus grus), krüüsel (Cepphus grylle) ja musträhn (Dryocopus martius). Koorunõmme looduskaitseala eesmärk on märgalade, järvede, loo- ja laialeheliste metsade, pankade, rannavallide ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide - soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), piilpart(Anas crecca), sinikael-part(Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull(Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter gentilis), raudkull(Accipiter nisus), hiireviu(Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind(Sylvia nisoria) japunaselg-õgija(Lanius collurio). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi ja hästi säilinud liigirikkaid puisniite ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on lood (alvarid, 6280*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); kaitsealust taimeliiki odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis) ja selle elupaiku. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2015-2021) alusel on Soela väina rannikuveekogum halvas seisundis ning 2027. aastaks on seatud eesmärgiks vähemalt kesise seisundi saavutamine. Veemajanduskava meetmeprogrammi alusel põhiliseks rannikuvee reostuse põhjuseks mererajatised, laevatehased, sadamad, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Hoonestusloa taotlusest lähtuvalt planeeritud ala suurus on 3 000 000 m2, ehitiste ehitisealune pind on kokku 18 336 m2. Kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks on kalade sööt. Prognoositavaks sööda määraks on 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2357,5 tonni aastas. Keskmine söödaindeks kalakasvatustes on 1,15. Planeeritakse kasutada ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Plaanitava söödamahu juures vette jõudev arvutuslik lämmastiku kogus on 74,0 tonni ja fosfori kogus 18,1 tonni. Söötmine toimub praamilt, kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu, mida kavatsetakse paigaldada. Planeeritakse valida sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Kalakasvatuse paigutamisel jälgitakse, et rajatised ja muu seonduv tegevus ei takistaks kalapüügilaevade liikumist. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse võimalust ja vajadust piirkonnast võõrliikide nagu nt ümarmudil väljapüüdmiseks. Täiendav väljapüük on üks keskkonnamõju leevendusmeetmeid. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda tootmisel on ettevõte seadnud eesmärgiks edendada põhimõtet, kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid, mis avaldavad positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda veekogumi seisundinäitajate halvenemisele, liigiline koosseisule ja arvukusele, merekalade ja vee- ja rannikulindudele, maastike taimkatte ja välisilme muutustele, visuaalsele häiringule, konkurentsi ressurssidele. Positiivsete mõjudena on arendaja välja toonud teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektist ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas. Arendaja on taotluses välja toonud keskkonnamõju leevendusmeetmed. Peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik ja optimaalsed söödakogused. Lisaks on välja toodud pilliroo ja teiste kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu, karbikasvatuse ja vetikakasvatuse rajamine kalakasvatuse kõrvaltegevusena, Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine. Lisaks kavandatakse kattevõrkude paigaldamine sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi, kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks, vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud. Eelhinnangu järeldus Hoonestusloa taotlusega planeeritakse kalakasvatus rajamist Saaremaa lähistele merealale Tagalahe suudme piirkonda. Planeeritava kalakasvatuse lähistele jääb Tagamõisa ja Koorunõmme looduskaitse- ja hoiuala, mis kuuluvad Natura 2000 alade hulka. Seoses sellega, et kalade sööt on suure keskkonnamõjuga, siis käesoleva menetluse etapis ei ole teada, kas ja kuidas kalakasvatus mõjutab ümbritsevat keskkonda. Arvestades, et Soela väina rannikumere seisund on halb ning veemajanduskava meetmeprogrammi järgi tuleb veeseisundit piirkonnas parendada, siis ei ole teada kas kalakasvatuse rajamine antud piirkonda on võimalik. Selleks, et hinnata kalakasvatuse keskkonnamõjusid on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevuse rajamiseks on eelnevalt vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole.  Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve amet [email protected] Vastused saadud tagasisidele Käesolevaga edastame Teile vastused Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlusele Tagalahe suudme piirkonda avamere kalakasvatuse rajamiseks esitatud seisukohtadele. Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar Keskkonnaministeeriumi ettepanekud kirjast TJAle 29.10.2018 nr 16-3/18/6232- Keskkonnaministeerium nõustub Arvestatud hoonestusloa taotluste menetluste algatamisega. Samas juhime Teie tähelepanu asjaolule, Arvestatud. Otsuse KMH läbiviimise et Saaremere Kala AS poolt kavandatud vajalikkuse osas langetab tegevusloa tegevusega ei tohi kahjustada või muuta andja ehk otsustaja. Käesoleval juhul halvemaks Eesti mereala merekeskkonna taotleb arendaja hoonestusluba TTJA seisundit. Selleks, et kavandatud poolt ning vee erikasutusluba tegevusega ei halvendataks või Keskkonnaameti (KeA) poolt, kellel kahjustataks mereala seisundit on otsustajana on volitused KMH Keskkonnaministeeriumi hinnangul algatamiseks. Hoonestusloa juurde on otstarbekas läbi viia esitatud keskkonnaeksperdi esialgne keskkonnamõjuhindamine võimalikult hinnang KMH vajalikkuse kohta, kuid varases arendusetapis. tegevusloa andjal võib olla teisi otsustusaluseid ja täiendavat infot. Keskkonnamõjuhindamise raames tuleb Eesti merestrateegia aruandeid ning arvestada Eesti merestrateegia erinevates veemajanduskavasid võetakse aruannetes edasiste uuringute ja/või KMH käigus (http://www.envir.ee/et/merestrateegia) arvesse toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavades tooduga. Lisaks tuleb keskkonnamõjude hindamise Edasiste uuringute ja/või KMH käigus raames välja selgitada võimalikud hinnatakse koosmõjusid teiste kumulatiivsed mõjud teistest Tagalahe kalakasvatustega, niipalju kui nende piirkonda kavandatavatest kohta on teave kättesaadav. kalakasvatustest. Sumbakasvatuse rajamisel tuleb eelistada Edasiste uuringute ja/või KMH käigus lahendusi (suletud sumpasid), mille kaudu võrreldakse võimalikke tehnoloogilisi jõuab keskkonda võimalikult vähe alternatiive ning saasteaineid. leevendusmeetmeid. Keskkonnaameti ettepanekud kirjast TJAle 24.10.2018 nr 6-2/18/15718-2 Edastatud KMH eelhindamine on koostatud Arvestatud. planeeritava tegevuse kohta, mis kavandatava tegevusena kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 nimetatu alla (aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamine). Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 Edasiste uuringute ja/või KMH käigus protokollilise otsusega kinnitatud Lääne- hinnatakse planeeritava Eesti vesikonna veemajanduskava kalakasvatuse mõju Soela väina meetmeprogrammis on Soela väina rannikuvee veekogumi seisundile, rannikuvee veekogum märgitud võttes arvesse veekogumi praegust veekogumiks, millele koormust seisukorda veemajanduskava järgi. saasteainetest tuleb piirata ja vältida. Leevendavaid meetmeid vette Vältida tähendab, et uute koormuste söödajääkidest lisanduva toitainete lisandumine peaks üldjuhul olema koguse ning kalade väljaheidetest keelatud. Erandina saab kõne alla tulla tuleneva reostuskoormuse juhused, kui veekasutus ei too kaasa vähendamiseks ja vältimiseks negatiivselt mõju veekogumile või on analüüsitakse edasiste uuringute tühine. Kõige olulisemaks teemaks on ja/või KMH protsessi käigus. kalakasvanduse poolt kesises seisundis olevasse veekogumisse (Soela väina rannikuvesi) lisanduva söödajääkidest ning väljaheidetest reostuskoormuse mõju leevendamiseks meetmete leidmine. Arvestada tuleb asjaoluga, et Soela Edasiste uuringute ja/või KMH käigus veekogumis on olemas hinnatakse koosmõjusid sumbakalakasvandus ning kavandatud on Kesknõmmele rajatava ning Soela sumbakasvandus Hiiumaa ranniku väinas asuva kalakasvatusega ning lähedale, samuti on mereveebaasil teiste võimalikku koosmõju kalakasvandus Kesknõmmele (vesi põhjustavate tegevustega piirkonnas, võetakse merest ning basseinidest niivõrd kuivõrd andmed nende juhitakse kasutusel olnud vesi merre tegevuste kohta on eksperdile tagasi), siis tuleb arvestada kõigi piirkonda kättesaadavad. kavandatud või olemasolevaid (lisaks Kesknõmmele ka Redstorm) kalakasvanduste kumuleeruvat mõju Soela veekogumile. Lähtudes esitatud andmetest, sellest, et Arvestatud. Soela väina ja Kihelkonna lahe rannikuveekogumite koondseisund on halb ning arvestades umbes 2357,5 tonni sööta aastas kasutava intensiivkalakasvanduse rajamise soovi Soela väina rannikuvee veekogumisse, nõustume täiemahulise KMH läbiviimise algatamise olulisusega alternatiivsete keskkonda vähem ohustavate tegevusstsenaariumite leidmiseks Täiendavalt juhime tähelepanu, et Täname tähelepanu pööramast, see hoonestusloa taotluses lk 2 on ekslikult väide taotluses on tõepoolest ekslik. kirjas, et vee erikasutusloa saasteainete Viime paranduse sisse. Samuti vette juhtimiseks annab parandame vigased lingid Keskkonnaministeerium. Lähtuvalt VeeS § veebilehtedele. 9 lg 5 on vee erikasutusloa andjaks Keskkonnaamet, kui kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn. Taotluses viidatud linkide hulgas on linke, mis ei tööta. Keskkonnaametil ei ole põhistatud Arvestatud. vastuväiteid VeeS § 227 lg 2 alusel hoonestusloa andmise menetluse algatamata jätmiseks, kuid me ei saa olemasolevate andmete põhjal anda hetkel seisukohta, kas planeeritavates asukohtades on sellises mastaabis kavandatavat kalakasvatust võimalik ellu viia. Maaeluministeeriumi ettepanekud kirjast TJAle 22.10.2018 nr 6.2-15/4816-1 Maaeluministeeriumile on oluline, et Arvestatud. kalakasvanduste planeerimisel ja rajamisel Juhul, kui tegevusloa väljastaja säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt algatab KMH, siis KMH protsessis praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu kaasatakse seaduse kohaselt tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid avalikkust, et huvigruppidel oleks kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste võimalik sõna sekka öelda. Sotsiaal- vahel ning arvestada tehniliste lahenduste majanduslike mõjude hindamisel väljatöötamisel loodusliku kalavaru arvestatakse muuhulgas kalurkonna mittekahjustamise vajadusega. huvisid ning vajadusel sõlmitakse nendega kokkulepe. Ka juhul, kui KMH-d ei algatata, kaasab arendaja erinevaid huvipooli ning kooskõlastab oma tegevuse nendega.  Kasutatavad tehnilised lahendused vastavad parima võimaliku tehnika nõuetele ning loodusliku kalavaru ning muude looduslike toiduahelate kahjustamise vältimiseks võetakse kasutusele meetmed, mida täpsustab KMH ja/või edasised uuringud. Maaeluministeerium on seisukohal, et Arvestatud. Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Arvestades hoonestusloa taotluses esitatud informatsiooni toetab Maaeluministeerium Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda hoonestusloa menetlemise algatamist avamere kalakasvatuse rajamiseks ning ei sea selle osas täiendavaid tingimusi. Maaeluministeerium on seisukohal, et Arvestatud. keskkonnamõju hindamine tuleb teha lähtuvalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud kirjast TJAle 26.10.2018 nr 1.10-13/18-0095/9025 Veeteede Amet on esitanud arvamuse Arvestatud. 24.10.2018. a kirjaga nr 6-3-1/2258. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele ja palub arvestada Veeteede Ameti kirjas tooduga. Veeteede ameti ettepanekud kirjast TJAle 24.10.2018 nr 6-3-1/2258 Planeeritavat ala läbivad praegu Veere Arvestatud. Kinnitame, et tegevusega sadamasse sisenevad ja väljuvad laevad. alustamisele eelnevalt Laevaliikluse seisukohast oleks sobivam, kooskõlastatakse sumpade täpne kui ala asuks mõned kilomeetrid ida pool. asukoht teiste mõjutatud Samas, kui sumpade täpse asukoha ja osapooltega. paigutuse määramisel arvestatakse piirkonna laevaliiklusega, siis on võimalik leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss ka hoonestusloa taotluses esitatud alas. Sellest tulenevalt teatame, et Veeteede Ametil ei ole vastuväiteid hoonestuslao menetluse algatamisele. Juhime tähelepanu, et sumpade lõplik Sumpade lõplik asukoht ja asukoht ja paigaldamine tuleb paigaldamine kooskõlastatakse ning kooskõlastada Veeteede Ametiga (MSOS § ala tähistatakse nõuetekohaselt. 48 lg 2). Samuti peab laevliikluse ohutuse tagamiseks kalakasvatuse kompleksi ala olema navigatsioonimärgistusega tähistatud, selleks tuleb koostada vastav projekt ja see Veeteede Ametiga kooskõlastada. Lennuameti ettepanekud kirjast TJAle 29.10.2018 nr 4.6-8/18/5094-2 Vastavalt VeeS § 227 teatab Lennuamet, et Arvestatud. meil puuduvad ettepanekud ja kommentaarid Saaremere kala AS Tagalahe hoonestusloa taotluse osas. Kõnealune piirkond asub väljaspool lennuvälja lähiümbrust ega mõjuta lennuohutust olulisel määral. Kaitseministeeriumi ettepanekud kirjast TJAle 22.10.2018 nr 12-3/18/4111 Hoonestusloa taotleja esitatud andmete Arvestatud. alusel on koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Kaitseministeerium nõustub antud eelhinnangu järelmitega ning ei esita täiendavaid märkuseid ja tingimusi keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Muinsuskaitseameti ettepanekud kirjast TJAle 22.10.2018 nr 1.1-7/2221-1 Hoonestusloa taotluses esitatud Edasiste uuringute ja/või KMH käigus dokumentide kohaselt ei jää esialgsele hinnatakse planeeritava tegevuse asukohale ega selle vahetusse lähedusse mõju kultuuriväärtusega objektidele. ühtki veealust mälestist. Küll aga asub Undva küla ranniku lähedal 2 ajaloolist laevavrakki (koordinaadid Veeteede Ameti kaardirakendusel) ca 3,5 km kavandatavast vesiviljelusalast lõunaedelas, mille kultuuriväärtus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus (allveearheoloogiliste uuringute osana, vt allpool). Kui tegu on kultuuriväärtusega vrakkidega, tuleb keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida vee keemilise koostise, samuti lainetuse ja põhjasetete liikumise muutuse mõju nendele vrakkidele. Vastavalt MuKS § 40 lg 5 tuleb Võimalike kultuuriväärtusega vesiviljelusalade kavandamisel selgitada objektide olemasolu planeeritava välja seni teadmata kultuuriväärtusega tegevuse alal tehakse kindlaks asjade olemasolu projekteeritaval alal edasiste uuringute ja/või KMH käigus allveearheoloogiliste uuringute käigus. läbiviidavate allveearheoloogiliste Vesiviljeluse ala määramisel on uuringute käigus. kultuuripärandi olemasolu väljaselgitamine olulise tähendusega asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas, tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Arvestades asjaolu, et taotluse kohaselt Allveearheoloogilise uuringu nõue kavandatakse töid, mis võivad veealust lisatakse hoonestusloa taotlusse ja kultuuripärandit füüsiliselt rikkuda, tuleb keskkonnamõju hindamise hoonestusloa menetluse algatamisel programmi. Allveearheoloogilise määrata keskkonnamõju hindamise uuringu tegevuskava algatamine ja allveearheoloogilise uuringu kooskõlastatakse nõue (VeeS § 227 lg 7). Allveearheoloogilise Muinsuskaitseametiga ning uuringu nõue tuleb lisada keskkonnamõju taotletakse luba uuringuteks. hindamise programmi ning teostada keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus (KeHJS § 20 lg 6). Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab Muinsuskaitseamet. Mõjude hindamisel tuleb analüüsida ka vee Edasiste uuringute ja/või KMH käigus keemilise koostise muutuste mõju ulatust hinnatakse ka tegevusest tuleneva praegu teada olevate või võimaliku vee keemilise koostise allveearheoloogiliste uuringute käigus muutuse mõju kultuuriväärtusega avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast. vrakkide säilivuse seisukohast. Rahandusministeeriumi (Riigihaldusministri) ettepanekud kirjast TJAle 04.11.2018 nr 14-13/7361-2 Tuginedes koostatud keskkonnamõju Edasiste uuringute ja/või KMH käigus eelhinnangule vesiviljeluse (avamere viiakse läbi Natura hindamine. kalakasvatuse) arendamiseks Saaremaa Arvestame KMH juures väljatoodud lähistel Tagalahe suudme piirkonnas, mille mõjuaspekte. vahetus läheduses paikneb Natura 2000 ala ja kuivõrd pole teada - kas ja kuidas võib kalakasvatus Natura ala mõjutada ning samas võib kavandatud tegevus halvendada ka veekogumi üldist seisundit – kinnitame KMH koostamise vajadust, kus määratakse mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus, arvestatakse piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi, kaalutletakse kasutatavat tehnoloogiat ja liigi kasvatamiseks vajalikke muid tingimusi. Kavandatav kalakasvatus tuleb rajada Arvestatud. Kirjeldatud viisil selliselt, et veekvaliteedi muutus oleks tegutsemiseks viiakse läbi täiendavad väike või puuduks täiesti ning ei tooks uuringud ja/või KMH ja järgitakse kaasa muutusi mereelustikule ning nende tulemusel sõnastatud eelistada tuleks nn kombineeritud keskkonnameetmeid, sh seirenõuded. vesiviljelust st lisaks kalakasvatusele arendada karbi- ja/või vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Käesolevaga informeerime, et taotletavas Arvestatud. Kalakasvatuse rajamiseks piirkonnas on Vabariigi Valitsus algatanud esitatud hoonestusloa taotlusesse 25.05.2017 üleriigilise merealaplaneeringu viiakse sisse vajalik täpsustus. koostamise, kus muuhulgas käsitletakse ka kalandust ja vesiviljelust. Planeeringu eesmärk on Eesti mereala kasutuspõhimõtete määramine pikas perspektiivis. Kuna antud piirkonnas on koostamisel Eesti mereala planeering, siis on Rahandusministeerium nõus hoonestusloa menetluse algatamisega, kui taotleja nõustub VeeS § 2211 lg 4 sätestatud tähtajaga. Palume silmas pidada, et hoonestusloa Arvestatud. Hoonestusloa taotluse menetluse algatamine paralleelselt esitaja on valmis igakülgseks mereala planeeringu koostamisega ei anna koostööks TTJA ja taotlejale nendel merealadel Rahandusministeeriumiga. kalakasvatuse rajamiseks eesõigust. Planeeringu koostamise käigus võib ilmneda, et need alad on sobivamad teiste merekasutuste seisukohast. Seetõttu sisaldubki VeeS peale mereala planeeringu algatamist algatatud hoonestuslubadele lühem tähtaeg ja taotluse esitaja nõusoleku nõue. Mereala planeeringu koostamisel saame taotletavat kalakasvatust käsitleda, kui üht kindlat huvi nendel merealadel, mille sobivust planeeringu koostamise käigus ja hoonestusloa menetluse käigus analüüsitakse. See eeldab ka TJA ja Rahandusministeeriumi aktiivset koostööd mõlema menetluse läbiviimisel. Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga Kavandatava kalakasvatuse asukoha tuleb koostöös Veeteede Ametiga täpsustamiseks on hoonestusloa otsustada võimaliku veeliiklust takistava esitaja valmis igakülgseks koostööks objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu teiste mõjutatud osapooltega ja aeg; vesiviljelusala kattumisel kalapüügi Veeteede Ametiga. Vajadusel huviga tuleb koostöös huvigruppidega sõlmitakse vastavad kokkulepped. otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljelusala kavandamisel tuleb teha Arvestatud. Allveearheoloogilised koostööd Muinsuskaitseametiga, et uuringud viiakse läbi edasiste selgitada välja võimalik kattumine uuringute ja/või KMH raames. avastatud mälestistega ning hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Koostöö Kaitseministeeriumiga on oluline Võimaliku meremiiniohu võimaliku meremiiniohu väljaselgitamiseks väljaselgitamine lisatakse planeeritud vesiviljeluse alal. allveeuuringute kavasse ja need viiakse läbi KMH ja/või edasiste uuringute raames. Saaremaa Vallavalitsuse ettepanekud kirjast TJAle 29.10.2018 nr 8-5/6306-2 Saaremaa Vallavalitsus ei oma otseseid Arvestatud. vastuväiteid kavandatavale tegevusele ning on seisukohal, et hoonestusloa väljastamise võimalikkus, maht ning täpsemad tingimused peavad selguma keskkonnamõjude hindamise protsessi käigus. Olles tutvunud esitatud materjalidega Eesmärk on kalatöötlemiseks palume keskkonnamõju eelhinnangus kasutada Redstorm OÜ täpsustada sotsiaalsete mõjude kaalutlust. tootmishooneid. Antud projekti Keskkonnamõju eelhinnang nimetab küll teostumisel tuleb kindlasti laiendada positiivset mõju piirkonna tööhõivele, kuid Redstorm OÜ tootmishooneid ja jääb selgusetuks, millisest piirkonnast vastavalt vajadusele ka sadamaala. täpsemalt on jutt? Esitatud andmetest ei Söödapraam tuuakse talveks Veere ole võimalik üheselt välja lugeda, milline sadamasse või rajatakse hoiustuskoht saab olema söödapraami tugisadam kõrval olevate muulide/kaide juurde (Veere?) ning kas ja millises mahus vajab (Kala kinnistul). kavandatav tegevus laopindu või Edasiste uuringute ja/või KMH käigus tugirajatisi Saaremaa valla täpsustatakse planeeritava tegevuse haldusterritooriumil, kas ja mis mahus on mõju sotsiaalmajanduslikule maismaal kavas kasutada olemasolevaid keskkonnale, võttes arvesse hooneid ja rajatisi või rajada uusi. Saaremaa vallavalitsuse poolt antud tagasisides esitatud aspekte. Hoonestusluba on võimalik väljastada 50 Edasiste uuringute ja/või KMH käigus aastaks. Mõjude eelhinnang näeb ette tehakse kindlaks ka mõju ulatus. võimaluse sumpade ümbertõstmiseks Silmas tuleb pidada, et kalakasvatus keskkonnaseisundi olulisel halvenemisel, on antud piirkonnas hooajaline  samas ei selgu esitatud materjalidest, kas tegevus ehk kala viiakse sumpadesse keskkonnataluvuse olulisel ületamisel kevadel (aprilli teine pool või mai tuleb kõne alla ka tegevuse peatamine ja algus) ning tuuakse merelt ära sumpade likvideerimine. Võimalike oktoobris, Veere sadama juurde ebasoodne mõju keskkonnale antud realiseerimiseks. Sellest johtuvalt on tegevuse puhul ei saa olla lokaalne, mida novembrist kuni aprilli teise pooleni aitaks oluliselt vähendada rajatiste ümber kasvatuskoht ilma koormuseta ning tõstmine ette antud koormatava ala piires. selle aja jooksul toimub mere põhja Tekib küsimus, millised on meetmed, mida puhastumine. Soome mere rakendatakse juhul, kui arendaja ei vii ellu vesiviljeluse juhised toovad kõige esialgselt ette nähtud leevendusmeetmeid olulisema tegurina kalakasvatuse või kui nende kasutusele võtmine ei anna asukoha valikuks (sh soovitud tulemust? Keskkonnamõjude keskkonnamõjude vähendamiseks) eelhinnangus on loetletud terve rida asukohavaliku - eelkõige peab olema leevendusmeetmeid (karbikasvatus, tagatud hea vee liikumine, mis pilliroo niitmine, kohalikust toorainest lahjendab koormuse, ning piisav valmisatud söötade kasutamine jne.), kuid sügavus.1 Samalaadsed suunised on hetkel ei leia ühest vastust, kas ja kuidas koostatud ka Eestis (Jaanuska 2016) 2. teostatakse nende elluviimise üle pikemas Käesoleva tegevusala valik on perspektiivis järelevalvet ning kus toimunud, mh viidatud materjalide täpsemalt planeeritakse neid tegevusi infot kasutades. Võimalike reaalselt ellu viia ning kuivõrd teostatavad negatiivsete keskkonnamõjude need on. vältimiseks ja vähendamiseks on olemas arvukalt nii maismaal kui merekeskkonnas rakendatavaid meetmeid (arendaja on tuttav mh Soome ja Rootsi praktikatega), mille täpsem hindamine ja valik viiakse läbi vee erikasutusloa taotluse menetluse ja /või KMH käigus. Tegevuse lõpetamise võimalikkus olulise negatiivse keskkonnamõju korral tuleneb Eesti keskkonnaseadustikust. Kavandatud tegevuse elluviimiseks on vajalik ka vee erikasutusluba. Tegevuse üle toimub pidev järelvalve vee erikasutusloas esitatud seirekava alusel – pidevalt toimub keskkonnaseire andmete esitamine loa andjale. Keskkonnaseisundi halvenemisel on loa andjal (Keskkonnaamet) võimalik teha 1 Maa- ja Metsätalousministeriö, Ympäristöministeriö 2014 (vlk 12-13), https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma /55a022d6-054b-4136-b8b3-bcae09e53379 2 Jaanuska 2016. Kalade vesiviljeluseks sobivate alade väljaselgitamine Eesti merealal., https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/kalakasvatus_juhis_2 016_loplik.pdf  täiendavad ettekirjutused seisundi parandamiseks, ja eesmärgi mittesaavutamisel loa kehtivus ka lõpetada, millega seoses tuleb lõpetada ka tegevus. Edasiste uuringute käigus täpsustub nii tegevuse asukoht kui kalakasvatuse lubatav maht, millest sõltub kompenseerivate meetmete valik ja meetmete rakendamise asukoht. Juhul, kui otsustaja (tegevusloa andja ehk TTJA või KeA) algatav KMH, siis protsess on avalik protsess, millesse kaasatakse kõik huvitatud osapooled, kes saavad omalt poolt esitada ettepanekuid. Samas on täpsustatud, et keskkonnamõju Käesoleval juhul ei väljastata Eesti hindamise käigus on kavas hinnata kehtiva veeseaduse alusel meetmete kulutõhusust. Pidades silmas hoonestusõigust pikemaks ajaks kui hoonestusõiguse pikka kestvust (50a.) võib kuni 1 aasta peale käimasoleva riigi kavandatavate meetmete kulutõhusus ajas mereala planeeringu vastuvõtmist. ka oluliselt muutuda. Keskkonnamõju Erinevate leevendusmeetmete hindamise käigus tuleks seega ette näha alternatiive hinnatakse edasiste erinevate leevendusmeetmete loataotluste (vee erikasutusloa alternatiivsed paketid koos taotlus) uuringute ja/või KMH käigus. kontrollmeetmetega juhuks, kui esialgselt kavandatu ei osutu pikemas perspektiivis Lisaks hoonestusõigusele on kulutõhusaks, tehniliselt teostatavaks või planeeritava tegevuse jaoks vaja ka ei anna kavandatud tulemust. kehtivat vee erikasutusluba, mille väljastamisel määratakse muuhulgas nõuded leevendusmeetmete ning seiremeetmete kohta. Vee erikasutusluba antakse tähtajatult, kuid Veeseaduses on ette nähtud võimalus loa muutmiseks näiteks juhtudel, kui kehtestatud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud või kui kasutatav tehnoloogia, seade või kemikaal on oluliselt muutunud. Samuti juhul, kui tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi. Loa andja ja tegevuse arendaja on pidevas kontaktis läbi arendaja seire- ja aruandluskohustuse. Arendaja saab leevendusmeetmeid kohandada ja muuta juhul, kui loa andja seda asjakohaseks peab ja sellega nõustub. Loas kehtestatud meetmete muutmiseks algatatakse loa andja poolt loa muutmise menetlus. Arendajal on varasemad pikaajalised kogemused kalakasvatusega ja väga hea ülevaade valdkonnas toimuvatest arengutest. Kuna kalakasvatusest lähtuv keskkonnakoormus tuleneb kalasöödas leiduvatest toitainetest, siis kõige suuremat otsest mõju keskkonnamõju vähendamisele tulevikus omab arendaja hinnangul kalasöötade arendamine. Kalasöödas leiduva omastatava energia osakaalu suurendamine, mis parandab söödakoefitsienti (omastatava energia kasv 1 MJ võrra vähendab söödakoefitsienti ca 0.046 ühikut). Fosfori omastatavuse parandamine uute toorainete abil võimaldab teoreetiliselt vähendada söödas leiduva fosfori osatähtsust 0,5%-ni, millega fosfori netokoormus väheneks 56-66% võrra. Seega võib tulevikus vajadus erinevate kompensatsioonimeetmete osas väheneda.  Saaremere Kala AS Registrikood: 11310040 Kärsa, Suure-Rootsi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, Eesti Vabariik, 94129 Telefon: (+372) 5059513 E-post: [email protected] Kellele: Tehnilise Järelevalve Amet Aadress: Sõle 23A, Tallinn, HARJUMAA, Telefon: (+372) 6672000 E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Käesolevaga esitab Saaremere Kala AS (edaspidi nimetatud ka – arendaja, taotleja) hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes Saaremaa lähistel Tagalahe suudme piirkonnas avamere kalakasvatuse arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. Hoonestusloa taotleja on teadlik, et järgnevalt on vajalik ehitusloa, vee erikasutusloa ja ehitise kasutusloa taotluste esitamine ja saamine. Kui kaitsemeetmena rakendatakse kalavõrkude paigaldamist (testvõrgud kasvatatava kala põgenemiste detekteerimiseks), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. Tegevusloa saamise eelduseks on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatava tegevuse realistlike tegevusalternatiivide tõenäoliste keskkonnamõjude hindamiseks ja keskkonnameetmete sõnastamiseks. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust on hinnanud ja hoonestusloa taotluses esitatud keskkonna- ja strateegilised aspektid on sõnastanud keskkonnaekspert, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 1. Üldinformatsioon arendaja ja ehitistega seotud tegevuste kohta Arendaja info ja vajalikud load Saaremere Kala AS kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Saaremere Kala AS kuulub AS PRFoods kontserni, AS PRFoods on noteeritud Balti NASDAQ väärtpaberibörsil. Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale vajalikud järgmised tegevusload ja nende juurde kuuluvad dokumendid: − Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Loa andja hindab keskkonnamõju hindamise vajalikkuse. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse puhul viiakse läbi nõuetele vastav keskkonnamõju hindamine ja esitatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. − Ehitusluba ehitise ehitamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada projekt. 1  − Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (tahkete ainete merre uputamiseks ja saasteainete vette juhtimiseks). Loa andjaks on Keskkonnaamet. − Kasutusluba. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. − Kui vikerforelli kui võõrliigi väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (nö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba (eripüügiõigus, vt kalapüügiseadus, § 19 ja 20 – eripüügiõiguse annab Keskkonnaministeerium) . Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava kalakasvatuse asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend keskkonnamõju hindamisest ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid, samuti ehitiste täpset asukohta. Pärast keskkonnamõju hindamist ja pädevate asutuste poolt nõutud ja nendega kooskõlastatud uuringute tegemist esitab taotleja keskkonnamõju hindamise aruande koos uuringute tulemustega. Keskkonnamõju hindamise raames selgub lõplikult projekti teostatavus ja lubatud tegevuse maht kavandatud tegevuskohtades. Taotluse esitaja on teadlik, et KMH järeldus võib olla negatiivne ja aktsepteerib seda asjaolu kui äririski. Taotleja esitab peale keskkonnamõju hindamise ja sellega seotud uuringute läbiviimist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused on positiivsed ja dokumentides sisalduvad andmed on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Hinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkusele KeHJS § 3 sedastab, et keskkonnamõju hinnatakse juhul, kui − taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; − kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul KMH on kohustuslik - tegevused, mille puhul on oluline keskkonnamõju tõenäoline. Vesiviljelust, sh kalakasvatust, samuti avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamist siin ei nimetata. § 6 lg 1 p 34 nimetab KMH kohustuslikkuse olukorras, kus käsitlemisel on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Käsitletavale merealale ei ole mereala planeeringut koostatud ja Saare maakonnaplaneering ning selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne merealade kasutust kalakasvatuseks ja selle võimalikku mõju ei käsitle.1 Sama § 6 lg 2 nimetab tegevuste hulgas, mille puhul on vaja otsustajal anda eelhinnang võimalikele keskkonnamõjudele, järgmised: põllu-, metsa- ja kalamajandus; maaparandus (p 1); vee erikasutus (p 18). Vabariigi Valitsuse määrus nr 2242 eelhinnangu vajadusega tegevusvaldkondadest täpsustab § 9 p 10 all, et eelhindamine on vajalik, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Sama määruse § 11 p 7 kohaselt on eelhindamine vajalik, kui veekogusse 1 Saare maakonnaplaneeringu KSH, http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/19466369/Lisa+10.+Saare-mkp- KSH_heakskiidetud.pdf/86252148-0e0c-4f39-8824-5d471461220a 2 Riigiteataja, Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv 2 kaadatakse tahket ainet 100 kuupmeetrit või enam. Keskkonnamõju eelhindamine on KeHJS kohaselt otsustaja ehk loa andja ülesanne (§ 6 lg 2 ja lg 2 1). Seega ei saa arendajalt nõuda keskkonnamõju eelhindamise teostamist ja aruande esitamist koos taotlusega, kuid arendajalt saab eeldada piisavalt põhjalike andmete esitamist oma planeeritava tegevuse ja sellega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta Vastavalt keskkonnamõju eelhindamise juhendile3 (Keskkonnaministeerium 2015) on keskkonnamõju eelhindamine vajalik selleks, et välistada põhjendamatud KMH ja KSH algatamised või algatamata jätmised. Põhjendamata KMH mittealgatamine võib kaasa tuua olulise keskkonnakahju ja kahjunõuded. Samas ka KMH algatamine olukorras, kus olulisi keskkonnamõjusid pole alust eeldada, võib kaasa tuua kahjunõudeid ja põhjendamata viivitusi ja töökoormust arendajale jt osapooltele. Koosmõjus teiste mereala mõjutavate tegevustega ei saa olemasolevatel andmetel tuginedes keskkonnaeksperdi hinnangul välistada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkidele. Seejuures tuleb võtta arvesse looduskaitse, sh keskkonnakaitse olulisi rakendusprintsiipe, milleks on ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses4 (KeUS) kirjeldatud vältimispõhimõte ja ettevaatuspõhimõte. Vältimispõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaohu tekkimist vältida ning selle talumine eeldab olulise ja ülekaaluka huvi olemasolu, alternatiivide puudumist ja meetmete rakendamist. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste meetmetega võimalikult suurel määral vähendada. KeUS eeldab olulise keskkonnahäiringu tekkimist mh nii olulise keskkonnamõju põhjustamisel KeHJS mõistes kui olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale. Nende alade kohta on seatud nõuded direktiiviga 92/43/EMÜ5, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala (Natura 2000 võrgustiku ala) kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. KeHJS § 26 ütleb, et arendaja võib soovi korral hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju ka ehitusprojekti koostamise käigus. Sellisel juhul on otsustajaks sellise tegevusloa andja, mille taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt. Arendaja peab teavitama otsustajat oma soovist, mille peale otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise. Tegevuse keskkonnamõju hindamine erinevate tegevuslubade lõikes on ühendatav. Kui viiakse läbi KMH hoonestusloa taotlemise menetluse raames, on pädeval asutusel (TJA) võimalik sama aruannet ka ehitusloa ja kasutusloa kohta otsuse langetamisel kasutada (KeHJS § 11 lg 7: „Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.“ ). Ka vee erikasutusloa väljaandja (antud juhul KeM) saab teha otsuse tegevusloa andmise kohta sama KMH ja selle tulemuste alusel. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt: „Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.“ Seda, kas kavandatava tegevuse puhul tekkiva täiendava saastekoormuse puhul on konkreetsel tegevusel, antud juhul avamere kalakasvatusel otsene või kaudne oluline negatiivne mõju veekogumite seisundile ja tegevusalaga piirnevatele Natura aladele, ei ole keskkonnaeksperdi hinnangul eelpooltoodut ja 3 Keskkonnamõju eelhindamise juhend, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 4 Riigiteataja, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017017?leiaKehtiv 5 Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 3 keskkonnaaspekte arvestades võimalik sisukalt hinnata eelhindamise käigus, vaid selleks on vaja läbi viia spetsiifilised uuringud ja põhjalik analüüs, milleks on vaja algatada erinevaid huvitatud osapooli ja asjakohaseid asutusi kaasav KMH. Kavandatava tegevusega ja tegevusalaga kaasnevate ja KMH vajalikkuse hindamise juures arvesse võetud keskkonnaaspektide kirjeldus on esitatud allpool. Keskkonnaaspektide kokkuvõte Käesoleva hoonestusloa taotluse koostamisel on tuginetud keskkonnaeksperdi hinnangule, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatavale tegevusele on vajalik ja arendaja on sellega arvestanud. Hinnangu aluseks on: − keskkonnaaspektide kaalumine merestrateegia raamdirektiivist ja vee raamdirektiivist lähtuvate avamere ja rannikumere seisundihinnangute põhjal ning kalakasvatuse keskkonnamõju valdkonnas tehtud uuringud; − asjakohased õigusaktid (veeseadus, looduskaitse seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus); − strateegilised planeerimisdokumendid (Saare maakonnaplaneering 2030, Saaremaa valla üldplaneering, üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020, riigi mereala planeeringu algatamise ja koostamise juurde kuuluvad dokumendid ja alusuuringud, EL sinimajanduse strateegia „Blue Growth“). Lisaks on keskkonnaekspert tuginenud Nordic Trout AB kalakasvatuse hoonestusloa taotlusele lisatud keskkonnamõju eelhinnangule ja viidatud hoonestusloa taotlusele menetluse algatamise protsessi käigus esitatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tagasisidele6, Ösel Offshore OÜ kalakasvatuse hoonestusloa taotluse raames erinevatelt osapooltelt laekunud tagasisidele, sh Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Veeteede Ameti seisukohtadele7. Keskkonnaekspert on arvesse võtnud asjakohaseid, käesolevas hoonestusloa taotluses kajastatud kavandatavale tegevusele ja tegevusalale ülekantavaid aspekte ja järeldusi Saaremere Kala AS poolt Hiiu maakonnaga piirneval merealal paiknevatele potentsiaalsetele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 esitatud hoonestusloa taotluse tarbeks koostatud eksperthinnangust (ELLE OÜ 2018. „Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega.“8). Üheks peamiseks keskkonnamõjudega seotud argumendiks KMH teostamise vajalikkuse suhtes on Saare maakonnaga piirnevate merealade eutrofeerumise koondhinnang 2018. aastal TTÜ meresüsteemide instituudi poolt teostatud analüüsi „EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused“9 tulemuste alusel. Nimetatud analüüsi kohaselt on tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel väga halb (avamere ala NBP), halb (rannikuveekogum 10, Soela väina rannikuveekogum) või kesine (rannikuveekogum 11, Kihelkonna lahe rannikuveekogum) (vt joonis 1). 6 TJA dokumendiregister, otsing https://adr.mkm.ee/?a=tja&pealkiri=Nordic+Trout&op=otsi 7 TJA dokumendiregister, otsing https://adr.mkm.ee/?a=tja&pealkiri=%C3%96sel+offshore&op=otsi 8 Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlus, https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-11670 9 EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7), https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 4 Joonis 1. Tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel. Allikas: TTÜ meresüsteemide instituut, 2018. Joonisel 2 on toodud rannikumere veekogumite seisundi vee raamdirektiivi kohane koondhinnang, st hinnang nii ökoloogilise kui keemilise seisundi põhjal (Keskkonnaagentuur 201510). Jooniselt on näha, et nii Kihelkonna lahe kui Soela väina seisundi koondhinnang on 2015. aastal olnud Keskkonnaagentuuri kinnitatud andmetel põhinevalt halb. Sama aasta andmed ökoloogilise seisundi kohta näitavad aga paremaid tulemusi – mõlemas veekogumis kesine11. 2016. aasta kinnitatud andmed ökoloogilise seisundi kohta näitavad Kihelkonna lahele lausa head seisundit, kuigi koondseisund on jätkuvalt halb. Koondseisundi halva seisundihinnangu põhjuseks Kihelkonna lahe veekogumis on elavhõbeda kõrged sisaldused rannikumere kalades. Soela väina rannikuvee kogumi koondseisund on 2016. aastal olnud Keskkonnaagentuuri kinnitatud andmetel halb, ökoloogiline seisund samal ajal kesine. Ökoloogilise seisundi mitte-hea seisundihinnangu põhjuseks on kõrged toitainesisaldused vees, mis koos keemilise seisundi halva seisundihinnanguga (põhjuseks kõrge elavhõbedasisaldus kalades) annavadki kokku selle veekogumi jätkuvalt halva koondhinnangu (Keskkonnaagentuur12). 10 Veekogumite koondseisundi kaart, https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 11 Veekogumite ökoloogilise seisundi kaart, https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_ose_2015.pdf 12 Veekogumite koondseisund (dokumendi avamiseks kopeerida lingi aadress veebilehitseja aadressiribale), https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/12_12_2018_pinnaveekogumite_seisund_2018_kaur_kinnitat ud.xlsx 5 Vastavalt kinnitatud veemajanduskavadele aastateks 2015-202113, ja veemajanduskava 14 meetmeprogrammile on Kihelkonna rannikuvee kogumi puhul eesmärgiks hea seisundi saavutamine aastaks 2015 (saavutamata, pikendatud aastani 2027), ja kesise seisundi saavutamine aastaks 2021 (seni saavutamata). Silmas tuleb pidada, et antud veekogumi puhul on halva seisundi põhjuseks kõrged elavhõbedasisaldused kalades, mida kalakasvatusest lähtuv koormus ei mõjuta. Soela väina rannikuvee kogumi keskkonnaeesmärk on kesise seisundi saavutamine aastaks 2015 (saavutamata, pikendatud aastani 2021), ja halva seisundi taseme hoidmine aastani 2021 (seni saavutatud). Peamiste saasteallikatena toob meetmeprogramm nende rannikuvee kogumite puhul välja hajukoormuse ning meetmetena reovee kohtkäitluse korrastamise (reovee kogumine või väikepuhastite rajamine toitainete koormuse vähendamiseks), uuringute läbiviimise mitte-hea seisundi põhjuste täpsustamiseks ja vooluveekogumitel meetmete rakendamise saastekoormuse ohjamiseks. Joonis 2. Pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite koondseisund 2015. aastal. Allikas: Keskkonnaagentuur 2015. Eelpooltoodud infole tuginevalt võib eeldada, et Soela väina rannikuveekogum on oluliselt enam mõjutatud täiendavast toitainete sissekandest kui Kihelkonna lahe rannikuvee veekogum. Kalakasvatuse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvatusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere 13 Lääne-Eesti veemajanduskava, https://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 14 Veemajanduskavade 2015-2021 meetmeprogramm (dokumendi avamiseks kopeerida lingi aadress veebilehitseja aadressiribale), http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 6 veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolev reostuskoormus ja reostusallikad. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta, on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2357,5 tonni aastas. Keskmine söödaindeks Saaremere Kala AS kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus – ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Väiksem söödaindeks tähendab ühtlasi väiksemat keskkonnamõju veekogusse juurdeviidavate toitainete (lämmastik, N ja fosfor, P) kaudu. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Kasutada planeeritavas söödas (kasutatakse erinevaid söötasid, mida valitakse nende koostise ja konsistentsi ning reaalsete, praktikas testitud kala juurdekasvu tulemuste järgi) sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merreviidavat lämmastikku 156,5 tonni ning fosforit 18,86 tonni. Toitainetest on söödas leiduv P vees vähelahustuv, samas N kergestilahustuv ja seetõttu N kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on seejuures, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%15. Seega oleks plaanitava söödamahu juures vette jõudev arvutuslik N kogus 74,0 t ja P kogus 18,1 t. Sellest osa võidakse tarbida sumpadest väljalevinud kalasööda näol ära looduslike kalapopulatsioonide poolt. Saaremere Kala AS kogemused kalakasvatuses näitavad, et tänapäevaste sumpade ja toitmisviiside juures on sumpadest väljaleviva sööda kogus väga väike. Söötmine toimub praamilt ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Kavandatavas kalakasvatuses paigaldatakse sumpadele kindlasti pinnakaamerad. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Kavandatava tegevuse ala jääb ICES Läänemere alarajooni 29, ICES statistilisse ruutu H2-46, ja kattub või piirneb väikeste kalapüügiruutudega 325 ja 31316. Saaremaa põhjarannikuga piirnevad merealad on kutselise kalapüügi andmete järgi olulised tursa- ja kilupüügi alad17. Kalakasvatuse paigutamisel tuleb jälgida, et rajatised ja muu seonduv tegevus ei takistaks kalapüügilaevade liikumist. Eraldi täiendava väljapüügi korraldamise vajadust keskkonnamõju leevendusmeetmena tõenäoliselt rakendada vaja ei ole. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse võimalus ja vajadus piirkonnast võõrliikide nagu nt ümarmudil väljapüüdmiseks. Täiendav väljapüük on üks toitainete ringluse põhimõttest lähtuv keskkonnamõju leevendusmeetmeid.. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda tootmisel on ettevõte seadnud eesmärgiks edendada põhimõtet, kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid 15 Kalanviljelyn vesistökuormituksen vähentäminen verkkokässilaitoksella – kenttätutkimus meriolosuhteissa https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 16 Riigiteataja, kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/122112017013 17 Eesti kalamajandus 2016, http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf 7 (vt nt vikerforelli kasvatuse keskkonnamõjude analüüs 2001. aastast18) näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt koostatud kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika (201219) järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures tähendaks 68,5 t N ja 7,2 t P aastas. Samas aruandes on välja toodud, et Taani eksperimentaalsel mõõtmistel põhineva mudeli kohaselt tekib traditsioonilises kasvatuses 1 tonni vikerforelli tootmisel N koormust 31,2 kg ja P koormust 2,9 kg ehk kavandatavate mahtude juures 64 tonni N ja 5,9 tonni P aastas. Seega saadakse erinevate metoodikatega arvutades erinevad reostuskoormuste hinnangud ning vahe on märgatav, kuigi suurusjärgud on võrreldavad. Aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette- eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on eespoolviidatud metoodilise dokumendi järgi võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga, mis omakorda on võrdväärne ligi 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereoveest pärineva P (890 ie) ja N (1386 ie) reostuskoormusega. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid metoodikaid kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus inimekvivalentides. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Teoreetiliselt on võimalik ka negatiivse bilansi ehk negatiivse heite saavutamine, mille puhul tegevus aitab eemaldada Läänemere ökosüsteemist toitaineid ja aitab seeläbi kaasa mere hea keskkonnaseisundi saavutamisele. Saaremere Kala AS jälgib pidevalt kalakasvatuse tehnoloogia arengut ning uute, keskkonnasõbralike kasvatusmeetodite või -vahendite väljatöötamise ja turuletuleku puhul hindab nende kasutuselevõtu võimalikkust. See puudutab mh poolsuletud sumpade kasutamist avamerel, mis võimaldaks tekkivate setete kogumist. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada toodangu eluringi- põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes linnu, sea- ja veiselihaga. Ärakasutatavuse all mõistetakse seda osa kasvatatavast loomast, mis on inimtoiduks (või ka toorainena muuks otstarbeks) reaalselt kasutatav. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures näiteks Soomes ning selleks on arendatud ja kasutusel erinevaid metoodikaid20, 21. Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kala on kokkuvõttes üks väiksema ökoloogilise jalajäljega ja suurema ärakasutatavuse protsendiga loomseid toiduaineid, kui võrrelda omavahel linnu-, sea- ja veisekasvatust ja kalakasvatust. 18 Kirjolohen tuotanto ja ympäristö, https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 19 Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine, https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 20 Indicators of sustainability to assess aquaculture systems, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 21 A discussion of the use of the sustainability index: ‘ecological footprint’ for aquaculture production, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 8 Kavandatavast tegevusalast lääne ja lõuna suunas paikneb Taganõmme puisniit ja hoiuala (mis on ühtlasi linnuala ja loodusala, (vt kehtiv kaitsekorralduskava 2012-202122), mis kuulub Natura2000 võrgustikku (vt joonis 6). Tegevusala paigutamisel võetakse arvesse, et jätta piisavalt suur vahemaa kaitseala ja kalakasvatuse ala vahele. Ida ja kagu suunas tegevusalast jääb Koorunõmme looduskaitseala ja hoiuala (mis on ühtlasi linnuala ja loodusala,vt kehtiv kaitsekorralduskava aastateks 2015-202523), mille puhul on samuti tegu Natura2000 alaga, kuid mis jääb kavandatavast kalakasvatusest märgatavalt kaugemale. Natura2000 alade puhul on oluline vältida kõikide selliste tegevuste, mis ei ole seotud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisega, negatiivse mõju tekkimist kaitse eesmärgiks olevatele väärtustele, sh liikidele ja elupaigatüüpidele. Tagamõisa hoiualal on kaitstavateks väärtusteks, mille mitmekesisus tuleb tagada, näiteks rannikuelupaigad (esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, eelluited ja valged luited, rannaniidud), lisaks kaitstakse alal mitmete veelindude ja merel toituvate lindude elupaiku (hallpõsk-pütt, kühmnokk-luik, kirjuhahk, aul, merikotkas jpt). Koorunõmme looduskaitsealal ja hoiualal on kaitstavateks väärtusteks samuti rannikuelupaigad, sh üheaastase taimestuga esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, rannaniidud, metsastunud luited, ja veelindude ning merel toituvate lindude nagu kirjuhaha, merikotka, mustvaera elupaigad. Kokkuvõte strateegilistest aspektidest EL sinimajanduse strateegia24 näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimese tooraine ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-202025 seab eesmärgiks Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Kavandatav tegevus seostub positiivselt Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“26 ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“27 läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, sh Saaremaal juba olemasolevates kalatöötlemisettevõtetes, millega luuakse kohalikul tasemel rohkem töökohti ja tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Saaremere Kala AS tegevus seostub ka Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2014-202028 . Nimetatud strateegia toob välja mh 22 Keskkonnaamet, Tagamõisa puisniidu kaistekorralduskava, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tagamoisa_puisniit_ha_kkk_2012-2021.pdf 23 Keskkonaamet, Koorunõmme kaitsekorralduskava, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/koorunomme_lka_koorunomme_ha_kkk_20 16-2025.pdf 24 Sinimajandus, https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_et 25 Eesti vesiviljeluse arengustrateegia, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus- arengustrateegia-2014-2020.pdf 26 Üleriigiline planeering Eesti 2030, https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 27 Säästev Eesti 21, https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 28 Saare maakonna kalandusstrateegia 2014-2020, http://www.saartekalandus.ee/wp- content/uploads/2015/12/Saare-maakonna-kalanduspiirkonna-arengustrateegia-2014-2020.pdf 9 eesmärgi, tagada uute kohalike kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kalakasvatusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. Kavandatava kalakasvatuse jaoks on probleemiks kalakasvatuseks forelli noorjärkude saamine ja kohalevedu. Igal aastal vajab kalakasvatus planeeritud mahtude juures 400-500 tonni 0,5 kg ettekasvatatud kala maksumusega 2,1 miljonit eurot, millest vähemalt osa või kõik oleks võimalik tulevikus toota Eestis. AS PRFoods vajab kontserni tasemel aastas 4000 – 5000 tonni vikerforelli. Soome ja Rootsi kasvatustest saadakse keskmiselt 2500 tonni roogitud kala ja 75 tonni kalamarja. Puuduoleva osa aitab katta loodav kalakasvatus, mis tagab grupi kalatöötlemisettevõtete toormega varustatuse. 2200 tonni roogitud vikerforelli maksumus 2017.a. kaalutud keskmise hinna alusel on 11,34 miljonit eurot. Kalakasvatuse rajamisel Eestisse tootmismahuga 2 200 tonni roogitud kala aastas väheneks Eesti väliskaubanduse puudujääk 6,14 miljonit eurot ning vajaliku eluskala ettekasvatuse mahu tekkimisel väheneks väliskaubanduse puudujääk veel täiendavalt 0,7 miljonit aastas. Saaremere Kala AS on suuteline koheselt taastama kala- ja kalamarja ekspordi Jaapanisse. 2017. aastal moodustas eksport AS PRFoods kontserni kuuluva, Saaremaal paikneva kalatöötleja Osaühing Vettel käibest 94,2%. Kalakasvatus tootmismahuga 2200 tonni roogitud kala aastas vajab kalasööta orienteeruvalt 2400 tonni, maksumusega 3,1 miljonit eurot. Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööda soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt rajatakse 2018. aastal Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse kalajahutehast , mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Rajatav kalakasvatus on seotud nimetatud kalajahutehasega kahel moel – ühest küljest aitab selle poolt Läänemerest väljapüütud madalakvaliteedilise kala väärindamine kalajahuks otseselt viia välja merest täiendavalt toitaineid, teisest küljest on loodav kalakasvatus tulevikus potentsiaalne toodangu tarbija, kui toode on konkurentsivõimeline teiste turul pakutavate kalasöötadega. Modernse kalakasvatuse rajamine tootmismahuga 2 200 tonni roogitud kala aastas tähendab investeeringut suurusjärgus 6,2 miljonit eurot avamere kalakasvatuse tehnoloogiasse. Lisandub investeering suurusjärgus 3 miljonit eurot kala töötlemise tehnoloogiasse, lisaks tuleb teha investeering suurusjärgus 3-4 miljonit eurot noorkala maismaa kalakasvatuse rajamiseks tootmismahuga 400-450 tonni eluskala aastas. Kalakasvatus on erineva kalakasvatuseks vajaliku tehnika jm vahendite tarbija – näiteks valmistab Eesti kohalik tootja, BLRT Grupp AS-i kuuluv Osaühing Marketex Marine nii kalakasvatuspargaseid kui söödapraame, mida praegu müüakse teistesse riikidesse, sh Norrasse . Kahe söötmispraami ehitus tähendaks kaudselt 500-800 tuhande euro suurust tellimust. Samuti on võimalik tellida kasvatuste töölaevad teistelt Eesti laevaehituse ettevõtetelt. Kalakasvatuse rajamine Eestisse tootmismahuga 2000 tonni roogitud kala aastas eeldab 12 täistööajaga töötaja palkamist, lisaks administratiivpersonal (kasvatuse juht, bioloog, tehnikajuht, raamatupidamine jne.). Kalakasvatuse spetsialistide palgatase on üldjuhul turu keskmisest kõrgem. Lisaks vajab sisemaa kalakasvatus 435 tonni eluskala ettekasvatamiseks täiendavalt 4-5 töötajat ning lisaks hooajalisi töölisi suveperioodiks. Täiendava kalatöötlemisüksuse (rookimine, kalamarja töötlemine) rajamine Eestisse kavandatud kalakasvatuse tootmismahu jaoks eeldab aasta viimases kvartalis hooajaliselt 40 – 45 töötaja palkamist. Lisaks võimaldab kalatööstuse jääkide kasutamise tootearendus koostöös ettevõtjatega tuua turule uudseid tooteid, sh nišitooteid nagu nt toidulisandid (kollageen, kalaõli jmt). Kokkuvõte Käesolevat taotlust esitav arendaja peab keskkonnaeksperdi hinnangutele tuginedes tõenäoliseks, et alternatiivsete tegevusstsenaariumite keskkonnamõju hindamise tulemusel on võimalik leida tegevusalternatiiv, mis ei kahjusta tegevuspiirkonna merealade (Soela väina rannikumere veekogum ja 10 Kihelkonna lahe rannikumere veekogum, avamere mereala NBP) seisundit ega pane ohtu pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis on välja toodud Soela väina ja Kihelkonna lahe rannikuveekogumite halb koondseisund. Merestrateegia loetleb eesmärgid, mis on vaja saavutada mere hea seisundi hoidmiseks. Soome pikaajaliste kalakasvatuskogemuste ja läbiviidud seisundihindamiste jt analüüside alusel võib üldistada, et asukoha õige valiku ja tõhusate keskkonnameetmete rakendamise puhul on võimalik vältida olulise negatiivse mõju tekkimist mereelustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele29. Kalakasvatuse loomine Saare maakonnaga piirnevale merealale logistiliselt, keskkonnamõjude seisukohast ning kalakasvatuslikest aspektidest lähtuvalt sobivasse asukohta Tagalahe suudmepiirkonda, Veere sadama lähedusse aitab kaasa Eesti ja Saare maakonna strateegiliste arengueesmärkide saavutamisele, sh kohaliku ettevõtluse edendamisele. Kavandatava tegevuse üldine kirjeldus Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Saare maakonna Saaremaa valla põhjarannikuga piirneval merealal Tagalahe suudme lähistele, ca 8 km Veere sadamast loode suunas paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks. Sumpade ja kalakasvatuse välisilmet illustreerib joonis 3. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Joonis 3. Avamere kasvatuse üldvaade (allikas: HvalpsundNet30) 29 https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma/55a022d6- 054b-4136-b8b3-bcae09e53379 30 http://hvalpsund.com/hvalpsund-net-value-safety-and-common-sense/ 11 Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini. Tegevusala paikneb Saaremaa põhjarannikul Tagalahe suudme lähistel merealal (vt joonis 6), kus sügavused on üle 30 meetri ja kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse üle vikerforelli jaoks maksimaalse sobiva veetemperatuuri. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale sügavusele ja avatusele avamerele parem kui madalamas rannikumeres või lahtedes. Lisaks plaanitakse alal rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Kalade söötmine toimub vastava söödapraamiga, mille mahutavus on ca 240 tonni (vt joonis 4). Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Joonis 4. Kalakasvatuse söödapraam mahtuvusega 240 tonni. Allikas: allikas: AkvaGroup Kavandatava tegevuse asukohavalikul lähtuti EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna poolt 2015. aastal läbiviidud uuringust, mille raames viidi läbi vesiviljeluse laiendamiseks sobivate alade kaardistamine.31 Nimetatud töö on üks riigi mereala planeeringu alusuuringutest. Viidatud uuringus on valitud ala välja toodud ühena kahest Saaremaa põhjarannikul piiritletud sobivast avamere kalakasvatuse alast (vt joonised 5 ja 6). 31 Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring- 2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 12 Joonis 5. Potentsiaalsed kalakasvatuse alad Tagalahel ja selle lähipiirkonnas. Allikas: EMÜ 2015 13 Arendaja kavandab tegevusega paralleelselt keskkonnaseire läbiviimist, negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks kalakasvatusest. Määratavate näitajate loetelu täpsustatakse pädeva asutuse (vee erikasutusloa andja) ettepanekute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel. Tõenäoliste tegevusega kaasnevate keskkonnamõjudena on esialgse analüüsi käigus identifitseeritud järgmised: Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2050 tonni, mille saavutamiseks vajatakse sööta 2357,5 tonni. Arvutuslik eeldatav vette jõudev N kogus on selliste mahtude ja koguste juures 74 tonni, P kogus 18,1 tonni. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigiline koosseis ja arvukus; 3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise, sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas (millega kaasnevad täiendavad töökohad ja maksulaekumine kohalikule omavalitsusele ning riigieelarvesse). Potentsiaalsete leevendusmeetmetena on esialgse analüüsi käigus välja toodud järgmised meetmed: Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige: 1. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu; 2. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena; 3. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine; Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud. Hinnata tuleb meetmete kulutõhusus. Seetõttu vajavad tehnilised keskkonnameetmed nagu nt settekogujate paigaldamine eraldi kulutõhususe hindamist KMH käigus. 14 Joonis 6. Kavandatud kalakasvatuste asukoha kaart. Allikas: Veeteede Amet (Maa-Ameti Geoportaal), EELIS 15 Lisaks kavandatakse järgmiste meetmete rakendamist: − kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi; − kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud. Saaremere Kala AS kavandab kasvatusalal keskkonnanäitajate pidevat seiret automaatmõõteseadmetega, samuti perioodilist proovivõttu sügavamatest veekihtidest, ja pinnakaamerate paigaldamist kalade seisundi ja aktiivsuse jälgimiseks. Arendaja jälgib ühtlasi pidevalt tehnoloogia arengut ja rakendab võimalusel uusi keskkonnasõbralikumaid meetodeid ja tehnoloogiaid. Eesmärgiks on vähemalt nullheite saavutamine, mida arvestatakse kalakasvatuse ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks rakendatavate keskkonnameetmete sisend- ja väljundvoogude bilansina. Kalakasvatuste puhul tuleb kasutada ka ravimeid, sh antibiootikume. Tänu vaktsineerimisele on kaasaegsetes kalakasvatustes antibiootikumide kasutamise kogused väga tugevalt vähenenud, antibiootikume kasutatakse vaid erandkorras. Saaremere Kala AS kasvatustes on kõik kalad vaktsineeritud. Antibiootikumide kasutamise vähenemist seoses vaktsineerimise kasutuselevõtuga iseloomustab joonis 7 Norra kalakasvatuse kohta. Joonis 7. Antibiootikumide kasutus Norra kalakasvatustes aastatel 1979-2016. Allikas: Salmon Farming Industry Handbook 201732 32 Salmon Farming Industry Handbook, http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf 16 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olevad ehitised on kalakasvatuse kompleksid ja nende otstarve on kalade kasvatamine avameres. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning olulised muud tehnilised andmed Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kokku on ühe rajatise kõrgus 8 meetrit. Juhul, kui sumpadele paigaldatakse alla ka koonused surnud kalade kogumiseks, kasvab sumpade sügavus 12-15 meetrini. Seega on rajatiste maksimaalne kogu kõrgus koos kogumiskoonustega 17 meetrit. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust, vt joonised 8 ja 9), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam (vt joonis 4), millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Sumba võrgusilma suurus sõltub kasvatatava kala keskmisest suurusest. Kalade puhul, kes on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 18-25 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailonkiududest, mida töödeldakse UV-kiirguse eest kaitsva vahendiga, mis moodustab katte päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumba keskel on plastikust linnuvõrgu tugiraam kõrgusega 1,5-2 meetrit - sumbad on kaetud linnuvõrguga, et hoida linde kalakasvatussumpadest eemal ja vältida röövlindude põhjustatud kahjusid kalakasvatusele, samuti muutusi looduslike linnuliikide toitumiskäitumises. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. 17 Joonis 8. HD450 sumbaraami konstruktsioon Joonis 9. HD315 sumbaraami konstruktsioon Sumpade paigutamisel alale kasutatakse ruutpaigutust (vt joonis 10). Sumbad paigutatakse 2 X 8 ruudustikuna. Sumpade vahele jäetakse piisav vahemaa söödapraami liikumiseks (100-200 m). 18 Joonis 10. HD315 sumbaraamide ankurdusskeem alal PV1 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Alale paigutatakse 16 sumpa 2 X 8 ruudustikus. Sumpade vahele jäetakse sööda- ja hoolduspraami liikumiseks piisavalt ruumi (100-200 meetrit). Ehitiste ehitisealune pind on kokku 16 X 1 146 m2 = 18 336 m2 Juurde arvestatakse kinnitussüsteemide ja kalavõrkude (testvõrgud kasvatuse kalade põgenemiste kindlakstegemiseks) ja/või hülgevõrkude, karbikasvatuse liinide või võrkude jaoks vajalik ala. Juurde arvestatakse ka piisav ala sumpade ümberpaigutamise võimaldamiseks juhul, kui tegevuse keskkonnamõju jälgimise tulemused näitavad merepõhja seisund halvenemist kogunevate setete tõttu. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka sumpade koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. 19 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Avaliku veekogu koormatava ala suurus ruutmeetrites hõlmab ehitiste ehitisealuse pinna; ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna; sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Kokku on koormatava ala suurus ruutmeetrites 3 000 000 m2. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed. Ka sumpade koguarv ja seega taotletava koormatava ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Arendaja riskiks on asjaolu, et teatud tootmismahust allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik ning tegevuse kavandamisest tuleb majanduslikel kaalutlustel loobuda. Ala nurgakoordinaadid 1 2 3 4 X: 6491196,7 X: 6491196,7 X: 6489696,8 X: 6489696,8 Y: 384221,2 Y: 386221,1 Y: 386221,1 Y: 384221,2 6. Uuringu kirjeldus Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi viia ei soovi. Enne tegevusloa väljastamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt assjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Keskkonnaeksperdi poolt on välja toodud (keskkonnaaspektide kokkuvõttes väljatoodud materjalidele tuginedes) vähemalt järgmiste uuringute tegemise vajadus keskkonnamõju hindamise teostamise käigus: − Olemasoleva seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest. Vajadusel täiendavad uuringud. − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hinnata hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul. − Põhja uuringud, sh allveearheoloogilised uuringud ja miiniuuringud lõhkemata sõjamoona avastamiseks – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata olukord ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. Viia läbi olemasolevaid andmeid täiendavad allveeuuringud. − Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana. 20 Kogu tegevuse ajal peab toimuma kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis-keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl- a, toitained). Täpsed seirevajadused näitajate ja seiresageduse osas selguvad keskkonnamõju hindamise käigus, kui täpsustuvad ka leevendusmeetmed (nt kas alustatakse karbikasvatusega) 7. Hoonestusloa taotletav kestus Saaremere Kala AS taotleb hoonestusluba kooskõlas veeseaduse § 2211 lg 4 toodud tingimustega. Indrek Kasela Juhatuse liige Saaremere Kala AS /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas 21  OTSUS Tallinn 03.05.2019 nr 16-7/18-2008-022 Hoonestusloa menetluse algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev 6 16 valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Saaremere Kala AS (registrikood 11310040, aadress Kärsa, Suure-Rootsi küla Saaremaa vald Saare maakond 94129) esitas 20.07.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 28.01.2019 parandatud taotluse, millega soovitakse Eesti rannikuvetesse Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda avamere kalakasvatuse rajamist. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit: 16-7/18-2008). 5 VeeS § 22 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Saaremere Kala AS (edaspidi arendaja) planeerib alale paigaldada 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Sumpade raami läbimõõt on 2 eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Iga sumba kogupindala on 1146 m ja maht 3 2 6880 m . Kokku on koormatava ala suurus on ligikaudu 3 000 000 m . Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6491196,7 Y: 384221,2 X: 6491196,7 Y: 386221,1 X: 6489696,8 Y: 386221,1 X: 6489696,8 Y: 384221,2 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 1 algatab hoonestusloa menetluse TTJA. 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edastas TTJA 26.09.2018 kirjaga nr 16-7/18-2008-003 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Veeteede Ametile, Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Lennuametile, Saaremaa Vallavalitsusele. Keskkonnaamet edastas 24.10.2018 vastuskirja nr 6-2/18/15718-2, millega juhiti tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on Soela väina rannikuvee veekogum märgitud veekogumiks, millele koormust saasteainetest tuleb piirata ja vältida. Vältida tähendab, et uute koormuste lisandumine peaks üldjuhul olema keelatud. Erandina saab kõne alla tulla juhused, kui veekasutus ei too kaasa negatiivselt mõju veekogumile või on tühine. Kõige olulisemaks teemaks on kalakasvanduse poolt kesises seisundis olevasse veekogumisse (Soela väina rannikuvesi) lisanduva söödajääkidest ning väljaheidetest reostuskoormuse mõju leevendamiseks meetmete leidmine. Lisati, et arvestada tuleb asjaoluga, et Soela veekogumis on olemas sumbakalakasvandus ning kavandatud on sumbakasvandus Hiiumaa ranniku lähedale, samuti on mereveebaasil kalakasvandus Kesknõmmele (vesi võetakse merest ning basseinidest juhitakse kasutusel olnud vesi merre tagas), siis tuleb arvestada kõigi piirkonda kavandatud või olemasolevaid (lisaks Kesknõmmele ka Redstorm) kalakasvanduste kumuleeruvat mõju Soela veekogumile. Nõustuti täiemahulise KMH läbiviimise algatamise olulisusega alternatiivsete keskkonda vähem ohustavate tegevusstsenaariumite leidmiseks. Lisaks paluti hoonestusloa taotlust parandada teksti osas ning viidatud linkide osas. Põhistatud vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamata jätmiseks ei olnud. Keskkonnaministeerium edastas 29.10.2018 vastuskirja nr 16-3/18/6232-2, millega teavitati, et nõustub hoonestusloa taotluste menetluste algatamisega. Samas juhiti tähelepanu asjaolule, et Saaremere Kala AS poolt kavandatud tegevusega ei tohi kahjustada või muuta halvemaks Eesti mereala merekeskkonna seisundit. Selleks, et kavandatud tegevusega ei halvendataks või kahjustataks mereala seisundit on Keskkonnaministeeriumi hinnangul otstarbekas läbi viia keskkonnamõju hindamine võimalikult varases arendusetapis. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavades tooduga. Lisaks tuleb keskkonnamõjude hindamise raames välja selgitada võimalikud kumulatiivsed mõjud teistest Tagalahe piirkonda kavandatavatest kalakasvatustest Sumbakasvatuse rajamisel tuleb eelistada lahendusi (suletud sumpasid), mille kaudu jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid. 2 Muinsuskaitseamet edastas 22.10.2018 vastuskirja nr 1.1-7/2221-1, millega teavitati, et planeeritavale alale ei jää esialgsele asukohale ega selle vahetusse lähedusse ühtki veealust mälestist. Küll aga asub Undva küla ranniku lähedal 2 ajaloolist laevavrakki (koordinaadid Veeteede Ameti kaardirakendusel) ca 3,5 km kavandatavast vesiviljelusalast lõunaedelas, mille kultuuriväärtus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus (allveearheoloogiliste uuringute osana). Kui tegu on kultuuriväärtusega vrakkidega, tuleb keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida vee keemilise koostise, samuti lainetuse ja põhjasetete liikumise muutuse mõju nendele vrakkidele. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5 tuleb vesiviljelusalade kavandamisel selgitada välja seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu projekteeritaval alal allveearheoloogiliste uuringute käigus. Vesiviljeluse ala määramisel on kultuuripärandi olemasolu väljaselgitamine olulise tähendusega asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas, tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Arvestades asjaolu, et taotluse kohaselt kavandatakse töid, mis võivad veealust kultuuripärandit füüsiliselt rikkuda, tuleb hoonestusloa menetluse algatamisel määrata 7 keskkonnamõju hindamise algatamine ja allveearheoloogilise uuringu nõue (VeeS § 22 lg 7). Allveearheoloogilise uuringu nõue tuleb lisada keskkonnamõju hindamise programmi ning teostada keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 20 lg 6). Mõjude hindamisel tuleb analüüsida ka vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust praegu teada olevate või allveearheoloogiliste uuringute käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast. Rahandusministeerium edastas 04.11.2018 vastuskirja nr 14-13/7361-2, millega selgitati, et keskkonnamõju hindamine läbiviimine on vajalik, kuna ei ole teada, kas ja kuidas võib kalakasvatus Natura ala mõjutada ning kavandatud tegevus võib halvendada ka veekogumi üldist seisundit. Juhiti tähelepanu, et kavandatav kalakasvatus tuleb rajada selliselt, et veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule ning eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust st lisaks kalakasvatusele arendada karbi- ja/või vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Rahandusministeerium nõus hoonestusloa menetluse algatamisega, kui 11 taotleja nõustub VeeS § 22 lg 4 sätestatud tähtajaga. Kaitseministeerium edastas 22.10.2018 vastuskirja nr 12-3/18/4111, millega selgitati, et nõustuvad eelhinnangu tulemustega ning ei esita täiendavaid märkuseid ja tingimusi keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Veeteede Amet edastas 24.10.2018 vastuskirja nr 6-3-1/2258, millega selgitati, et Planeeritavat ala läbivad praegu Veere sadamasse sisenevad ja väljuvad laevad. Laevaliikluse seisukohast oleks sobivam, kui ala asuks mõned kilomeetrid ida pool. Kui sumpade täpse asukoha ja paigutuse määramisel arvestatakse piirkonna laevaliiklusega, siis on võimalik leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss ka hoonestusloa taotluses esitatud alas. Veeteede Ametil ei ole vastuväiteid hoonestuslao menetluse algatamisele. Juhiti tähelepanu asjaolule, et sumpade lõplik asukoht ja paigaldamine tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 2). Samuti peab laevliikluse ohutuse tagamiseks kalakasvatuse kompleksi ala olema navigatsioonimärgistusega tähistatud, selleks 3 tuleb koostada vastav projekt ja see Veeteede Ametiga kooskõlastada. Maaeluministeerium edastas 22.10.2018 vastuskirja nr 6.2-15/4816-1, millega selgitati, et oluline on, et kalakasvanduste planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Maaeluministeerium on seisukohal, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Arvestades hoonestusloa taotluses esitatud informatsiooni toetab Maaeluministeerium Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda hoonestusloa menetlemise algatamist avamere kalakasvatuse rajamiseks ning ei sea selle osas täiendavaid tingimusi. Maaeluministeerium on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb teha lähtuvalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 26.10.2018 vastuskirja nr 1.10-13/18-0095/9025, millega selgitati, et ei ole vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele ja palub arvestada Veeteede Ameti kirjas tooduga. Lennuamet edastas 29.10.2018 vastuskirja nr 4.6-8/18/5094-2, millega selgitati, et kõnealune piirkond asub väljaspool lennuvälja lähiümbrust ega mõjuta lennuohutust olulisel määral. Saaremaa Vallavalitsus edastas 29.10.2018 vastuskirja nr 8-5/6306-2, millega selgitati, et otseseid vastuväiteid kavandatavale tegevusele ei ole ning ollakse seisukohal, et hoonestusloa väljastamise võimalikkus, maht ning täpsemad tingimused peavad selguma keskkonnamõjude hindamise protsessi käigus. Paluti täpsustada eelhinnangut positiivse mõju osas tööhõivele. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleks seega ette näha erinevate leevendusmeetmete alternatiivsed paketid koos kontrollmeetmetega juhuks, kui esialgselt kavandatu ei osutu pikemas perspektiivis kulutõhusaks, tehniliselt teostatavaks või ei anna kavandatud tulemust. TTJA edastas arendajale asjaomastelt asutustelt saadud arvamused ja seisukohad ning palus vastavalt nendele hoonestusloa taotlust täiendada. Arendaja edastas 24.01.2019 TTJA-le tabeli kommentaaridega asjaomaste asutuste arvamustele ja seisukohtadele (TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-7/18-2008-017). Parandatud hoonestusloa taotlus edastati TTJA-le 28.01.2019 (TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-7/18-2008-018). 7 VeeS § 22 lg 3 alusel kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. 7 Tuginedes eeltoodule ning VeeS § 22 lg 3 avalikustas TTJA 07.02.2019 Ametlikes Teadaannetes teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses arendaja hoonestusloa taotlusega rajada Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda kalakasvatus. Sama info avalikustati TTJA kodulehel ning 07.02.2019 Eesti Päevalehes. 4  7 Vastavalt VeeS § 22 lg 4 oli teistel huvitatud isikutel õigus esitada kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Avalikustamise käigus ei esitatud TTJA-le ühtegi hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osale. Õiguslikud järeldused 6 7 VeeS § 22 lg 1 ja § 22 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab TTJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa 7 menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS § 22 . KeHJS § 11 sätestab keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 8 VeeS § 22 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. 11 VeeS § 22 lg 4 kohaselt, kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Taotletaval alal on hoonestusloa menetluse algatamise hetkel pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise 11 hindamine“. Arendaja on hoonestusloa taotluses täpsustanud, et nõustub VeeS § 22 lg 4 8 sätestatud hoonestusloa kehtivusajaga, seetõttu jätab TTJA VeeS § 22 lg 2 p 2 hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluse kohaldamata. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 2357,5 tonni aastas. TTJA koostas arendaja poolt edastatud andmete alusel ning vastavalt keskkonnaministri 5 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ eelhinnangu. Arendaja on kavandanud planeeritavale alale paigaldada 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala. Kavandatava kalakasvatuse tegevusala lähistel paikneb Tagamõisa ja Koorunõmme looduskaitseala ja hoiuala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Arvestades asjaomaste asutuste seisukohti ning keskkonnamõju eelhinnangut võib kavandatav kalakasvatuse rajamine piirkonda halvendada Soela väina veekvaliteedi seisundit, samuti ei ole teada kas ja kuidas mõjutab kalakasvatus Tagamõisa ja Koorunõmme looduskaitseala ja hoiuala. Samuti võivad planeeritava tegevusega kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud, mida käesolevas etapis pole teada. Lähtudes eeloodust on TTJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisega tuleb algatada ka keskkonnamõju hindamine. Kalakasvatuse rajamisega seotud uuringute täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Lähtudes arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotlusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Hoonestusloa andmise võimalikkus selgub keskkonnamõju hindamise aruande ja uuringute tulemuste alusel. Ärakuulamine TTJA saatis 05.04.2019 kirjaga nr 16-7/18-2008-019 haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Saaremere Kala AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Kirjale oli lisatud info, kui Saaremere Kala AS tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TTJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loetakse, et arvamused ja vastuväited hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad. Sama kiri läks teadmiseks ka Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Veeteede Ametile, Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Lennuametile, Saaremaa Vallavalitsusele. Lennuamet esitas 16.04.2019 vastuskirja nr 4.6-8/19/1420-2, millega selgitasid, et Lennuametil puudub eelnõu osas kommentaarid ning kuna planeeringuala asub väljaspool lennuväljade lähiümbruse piirangupindu ega mõjuta seetõttu lennuohutust. Samal põhjusel paluti Lennuameti edasisest menetlusprotsessist välja arvata. Saaremere Kala AS ei esitanud omapoolseid vastuväiteid ega arvamust hoonestusloa menetluse algatamise eelnõule, seetõttu loeb TTJA, et need puudusid. 6 Otsus 7 Lähtudes veeseaduse § 22 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Saaremere Kala AS-i 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse alusel. 2. Algatada keskkonnamõju hindamine Saaremere Kala AS-i 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse menetluse raames. 3. Muinsuskaitseameti ettepanekul viia läbi keskkonnamõju hindamise käigus allveearheloogiline uuring veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimise ja tuvastamise, lokaliseerimise, dokumenteerimise ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamiseks (sh seni teadmata ajalooliste vrakkide leidmiseks). Uurida vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust praegu teada olevate või allveearheoloogiliste uuringute käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringu läbiviimiseks väljastab Muinsuskaitseamet. 4. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 5. Saaremere Kala AS-il esitada keskkonnamõju hindamise programm TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab TTJA 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Saaremere Kala AS-le. 6. Saaremere Kala AS-i 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg 7-s sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 7. Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Saaremere Kala AS. Hooestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul 7 arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Koostaja: Liina Roosimägi 8 OTSUS Tallinn 03.05.2019 nr 16-7/18-2008-022 Hoonestusloa menetluse algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev 6 16 valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Saaremere Kala AS (registrikood 11310040, aadress Kärsa, Suure-Rootsi küla Saaremaa vald Saare maakond 94129) esitas 20.07.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 28.01.2019 parandatud taotluse, millega soovitakse Eesti rannikuvetesse Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda avamere kalakasvatuse rajamist. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit: 16-7/18-2008). 5 VeeS § 22 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Saaremere Kala AS (edaspidi arendaja) planeerib alale paigaldada 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Sumpade raami läbimõõt on 2 eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Iga sumba kogupindala on 1146 m ja maht 3 2 6880 m . Kokku on koormatava ala suurus on ligikaudu 3 000 000 m . Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6491196,7 Y: 384221,2 X: 6491196,7 Y: 386221,1 X: 6489696,8 Y: 386221,1 X: 6489696,8 Y: 384221,2 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 1 algatab hoonestusloa menetluse TTJA. 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edastas TTJA 26.09.2018 kirjaga nr 16-7/18-2008-003 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Veeteede Ametile, Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Lennuametile, Saaremaa Vallavalitsusele. Keskkonnaamet edastas 24.10.2018 vastuskirja nr 6-2/18/15718-2, millega juhiti tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on Soela väina rannikuvee veekogum märgitud veekogumiks, millele koormust saasteainetest tuleb piirata ja vältida. Vältida tähendab, et uute koormuste lisandumine peaks üldjuhul olema keelatud. Erandina saab kõne alla tulla juhused, kui veekasutus ei too kaasa negatiivselt mõju veekogumile või on tühine. Kõige olulisemaks teemaks on kalakasvanduse poolt kesises seisundis olevasse veekogumisse (Soela väina rannikuvesi) lisanduva söödajääkidest ning väljaheidetest reostuskoormuse mõju leevendamiseks meetmete leidmine. Lisati, et arvestada tuleb asjaoluga, et Soela veekogumis on olemas sumbakalakasvandus ning kavandatud on sumbakasvandus Hiiumaa ranniku lähedale, samuti on mereveebaasil kalakasvandus Kesknõmmele (vesi võetakse merest ning basseinidest juhitakse kasutusel olnud vesi merre tagas), siis tuleb arvestada kõigi piirkonda kavandatud või olemasolevaid (lisaks Kesknõmmele ka Redstorm) kalakasvanduste kumuleeruvat mõju Soela veekogumile. Nõustuti täiemahulise KMH läbiviimise algatamise olulisusega alternatiivsete keskkonda vähem ohustavate tegevusstsenaariumite leidmiseks. Lisaks paluti hoonestusloa taotlust parandada teksti osas ning viidatud linkide osas. Põhistatud vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamata jätmiseks ei olnud. Keskkonnaministeerium edastas 29.10.2018 vastuskirja nr 16-3/18/6232-2, millega teavitati, et nõustub hoonestusloa taotluste menetluste algatamisega. Samas juhiti tähelepanu asjaolule, et Saaremere Kala AS poolt kavandatud tegevusega ei tohi kahjustada või muuta halvemaks Eesti mereala merekeskkonna seisundit. Selleks, et kavandatud tegevusega ei halvendataks või kahjustataks mereala seisundit on Keskkonnaministeeriumi hinnangul otstarbekas läbi viia keskkonnamõju hindamine võimalikult varases arendusetapis. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavades tooduga. Lisaks tuleb keskkonnamõjude hindamise raames välja selgitada võimalikud kumulatiivsed mõjud teistest Tagalahe piirkonda kavandatavatest kalakasvatustest Sumbakasvatuse rajamisel tuleb eelistada lahendusi (suletud sumpasid), mille kaudu jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid. 2 Muinsuskaitseamet edastas 22.10.2018 vastuskirja nr 1.1-7/2221-1, millega teavitati, et planeeritavale alale ei jää esialgsele asukohale ega selle vahetusse lähedusse ühtki veealust mälestist. Küll aga asub Undva küla ranniku lähedal 2 ajaloolist laevavrakki (koordinaadid Veeteede Ameti kaardirakendusel) ca 3,5 km kavandatavast vesiviljelusalast lõunaedelas, mille kultuuriväärtus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus (allveearheoloogiliste uuringute osana). Kui tegu on kultuuriväärtusega vrakkidega, tuleb keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida vee keemilise koostise, samuti lainetuse ja põhjasetete liikumise muutuse mõju nendele vrakkidele. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5 tuleb vesiviljelusalade kavandamisel selgitada välja seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu projekteeritaval alal allveearheoloogiliste uuringute käigus. Vesiviljeluse ala määramisel on kultuuripärandi olemasolu väljaselgitamine olulise tähendusega asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas, tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Arvestades asjaolu, et taotluse kohaselt kavandatakse töid, mis võivad veealust kultuuripärandit füüsiliselt rikkuda, tuleb hoonestusloa menetluse algatamisel määrata 7 keskkonnamõju hindamise algatamine ja allveearheoloogilise uuringu nõue (VeeS § 22 lg 7). Allveearheoloogilise uuringu nõue tuleb lisada keskkonnamõju hindamise programmi ning teostada keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 20 lg 6). Mõjude hindamisel tuleb analüüsida ka vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust praegu teada olevate või allveearheoloogiliste uuringute käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast. Rahandusministeerium edastas 04.11.2018 vastuskirja nr 14-13/7361-2, millega selgitati, et keskkonnamõju hindamine läbiviimine on vajalik, kuna ei ole teada, kas ja kuidas võib kalakasvatus Natura ala mõjutada ning kavandatud tegevus võib halvendada ka veekogumi üldist seisundit. Juhiti tähelepanu, et kavandatav kalakasvatus tuleb rajada selliselt, et veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule ning eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust st lisaks kalakasvatusele arendada karbi- ja/või vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Rahandusministeerium nõus hoonestusloa menetluse algatamisega, kui 11 taotleja nõustub VeeS § 22 lg 4 sätestatud tähtajaga. Kaitseministeerium edastas 22.10.2018 vastuskirja nr 12-3/18/4111, millega selgitati, et nõustuvad eelhinnangu tulemustega ning ei esita täiendavaid märkuseid ja tingimusi keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Veeteede Amet edastas 24.10.2018 vastuskirja nr 6-3-1/2258, millega selgitati, et Planeeritavat ala läbivad praegu Veere sadamasse sisenevad ja väljuvad laevad. Laevaliikluse seisukohast oleks sobivam, kui ala asuks mõned kilomeetrid ida pool. Kui sumpade täpse asukoha ja paigutuse määramisel arvestatakse piirkonna laevaliiklusega, siis on võimalik leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss ka hoonestusloa taotluses esitatud alas. Veeteede Ametil ei ole vastuväiteid hoonestuslao menetluse algatamisele. Juhiti tähelepanu asjaolule, et sumpade lõplik asukoht ja paigaldamine tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 2). Samuti peab laevliikluse ohutuse tagamiseks kalakasvatuse kompleksi ala olema navigatsioonimärgistusega tähistatud, selleks 3 tuleb koostada vastav projekt ja see Veeteede Ametiga kooskõlastada. Maaeluministeerium edastas 22.10.2018 vastuskirja nr 6.2-15/4816-1, millega selgitati, et oluline on, et kalakasvanduste planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Maaeluministeerium on seisukohal, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Arvestades hoonestusloa taotluses esitatud informatsiooni toetab Maaeluministeerium Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda hoonestusloa menetlemise algatamist avamere kalakasvatuse rajamiseks ning ei sea selle osas täiendavaid tingimusi. Maaeluministeerium on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb teha lähtuvalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 26.10.2018 vastuskirja nr 1.10-13/18-0095/9025, millega selgitati, et ei ole vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele ja palub arvestada Veeteede Ameti kirjas tooduga. Lennuamet edastas 29.10.2018 vastuskirja nr 4.6-8/18/5094-2, millega selgitati, et kõnealune piirkond asub väljaspool lennuvälja lähiümbrust ega mõjuta lennuohutust olulisel määral. Saaremaa Vallavalitsus edastas 29.10.2018 vastuskirja nr 8-5/6306-2, millega selgitati, et otseseid vastuväiteid kavandatavale tegevusele ei ole ning ollakse seisukohal, et hoonestusloa väljastamise võimalikkus, maht ning täpsemad tingimused peavad selguma keskkonnamõjude hindamise protsessi käigus. Paluti täpsustada eelhinnangut positiivse mõju osas tööhõivele. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleks seega ette näha erinevate leevendusmeetmete alternatiivsed paketid koos kontrollmeetmetega juhuks, kui esialgselt kavandatu ei osutu pikemas perspektiivis kulutõhusaks, tehniliselt teostatavaks või ei anna kavandatud tulemust. TTJA edastas arendajale asjaomastelt asutustelt saadud arvamused ja seisukohad ning palus vastavalt nendele hoonestusloa taotlust täiendada. Arendaja edastas 24.01.2019 TTJA-le tabeli kommentaaridega asjaomaste asutuste arvamustele ja seisukohtadele (TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-7/18-2008-017). Parandatud hoonestusloa taotlus edastati TTJA-le 28.01.2019 (TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-7/18-2008-018). 7 VeeS § 22 lg 3 alusel kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. 7 Tuginedes eeltoodule ning VeeS § 22 lg 3 avalikustas TTJA 07.02.2019 Ametlikes Teadaannetes teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses arendaja hoonestusloa taotlusega rajada Saaremaa lähistele Tagalahe suudme piirkonda kalakasvatus. Sama info avalikustati TTJA kodulehel ning 07.02.2019 Eesti Päevalehes. 4  7 Vastavalt VeeS § 22 lg 4 oli teistel huvitatud isikutel õigus esitada kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Avalikustamise käigus ei esitatud TTJA-le ühtegi hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osale. Õiguslikud järeldused 6 7 VeeS § 22 lg 1 ja § 22 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab TTJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa 7 menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS § 22 . KeHJS § 11 sätestab keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 8 VeeS § 22 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. 11 VeeS § 22 lg 4 kohaselt, kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Taotletaval alal on hoonestusloa menetluse algatamise hetkel pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise 11 hindamine“. Arendaja on hoonestusloa taotluses täpsustanud, et nõustub VeeS § 22 lg 4 8 sätestatud hoonestusloa kehtivusajaga, seetõttu jätab TTJA VeeS § 22 lg 2 p 2 hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluse kohaldamata. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 2357,5 tonni aastas. TTJA koostas arendaja poolt edastatud andmete alusel ning vastavalt keskkonnaministri 5 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ eelhinnangu. Arendaja on kavandanud planeeritavale alale paigaldada 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala. Kavandatava kalakasvatuse tegevusala lähistel paikneb Tagamõisa ja Koorunõmme looduskaitseala ja hoiuala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Arvestades asjaomaste asutuste seisukohti ning keskkonnamõju eelhinnangut võib kavandatav kalakasvatuse rajamine piirkonda halvendada Soela väina veekvaliteedi seisundit, samuti ei ole teada kas ja kuidas mõjutab kalakasvatus Tagamõisa ja Koorunõmme looduskaitseala ja hoiuala. Samuti võivad planeeritava tegevusega kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud, mida käesolevas etapis pole teada. Lähtudes eeloodust on TTJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisega tuleb algatada ka keskkonnamõju hindamine. Kalakasvatuse rajamisega seotud uuringute täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Lähtudes arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotlusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Hoonestusloa andmise võimalikkus selgub keskkonnamõju hindamise aruande ja uuringute tulemuste alusel. Ärakuulamine TTJA saatis 05.04.2019 kirjaga nr 16-7/18-2008-019 haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Saaremere Kala AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Kirjale oli lisatud info, kui Saaremere Kala AS tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TTJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loetakse, et arvamused ja vastuväited hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad. Sama kiri läks teadmiseks ka Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Veeteede Ametile, Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Lennuametile, Saaremaa Vallavalitsusele. Lennuamet esitas 16.04.2019 vastuskirja nr 4.6-8/19/1420-2, millega selgitasid, et Lennuametil puudub eelnõu osas kommentaarid ning kuna planeeringuala asub väljaspool lennuväljade lähiümbruse piirangupindu ega mõjuta seetõttu lennuohutust. Samal põhjusel paluti Lennuameti edasisest menetlusprotsessist välja arvata. Saaremere Kala AS ei esitanud omapoolseid vastuväiteid ega arvamust hoonestusloa menetluse algatamise eelnõule, seetõttu loeb TTJA, et need puudusid. 6 Otsus 7 Lähtudes veeseaduse § 22 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Saaremere Kala AS-i 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse alusel. 2. Algatada keskkonnamõju hindamine Saaremere Kala AS-i 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse menetluse raames. 3. Muinsuskaitseameti ettepanekul viia läbi keskkonnamõju hindamise käigus allveearheloogiline uuring veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimise ja tuvastamise, lokaliseerimise, dokumenteerimise ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamiseks (sh seni teadmata ajalooliste vrakkide leidmiseks). Uurida vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust praegu teada olevate või allveearheoloogiliste uuringute käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringu läbiviimiseks väljastab Muinsuskaitseamet. 4. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 5. Saaremere Kala AS-il esitada keskkonnamõju hindamise programm TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab TTJA 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Saaremere Kala AS-le. 6. Saaremere Kala AS-i 28.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg 7-s sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 7. Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Saaremere Kala AS. Hooestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul 7 arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Koostaja: Liina Roosimägi 8 Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 03.05.2019 10:22 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: FW: Hoonestusloa menetluse algatamise otsus Manused: muu_otsus_16-7_18-2008-022.pdf; muu_otsus_16-7_18-2008-022.bdoc From: "Liina Roosimägi" [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 03, 2019 10:21 AM To: [email protected]; [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Hoonestusloa menetluse algatamise otsus Tere Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab hoonestusloa menetluse algatamise otsuse. Teadmiseks: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Rahandusministeerium Kaitseministeerium Veeteede Amet Maaeluministeerium Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Saaremaa Vallavalitsus Lugupidamisega Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet www.ttja.ee | Sõle 23A, 10614 Tallinn