Kiri

Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu Planeerimisprotsessi korraldaja: Haljala Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2018  2 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 3 1. Üldist ....................................................................................................................................... 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 5 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 6 3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................ 6 3.2. Looduskeskkond ............................................................................................................... 7 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 7 3.2.2. Pinnavesi (veekogud) .............................................................................................. 11 3.2.3. Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 11 3.2.4. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 11 3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused .............................................. 12 3.2.6. Natura 2000 alad ..................................................................................................... 14 3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...................................................................................... 16 3.3.1. Rahvastik ja asustus ................................................................................................ 16 3.3.2. Sotsiaalne taristu ..................................................................................................... 16 3.3.3. Tehniline taristu ...................................................................................................... 17 3.3.4. Ettevõtluskeskkond ................................................................................................. 17 3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ........................................... 18 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............ 19 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu ............................ 21 5.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ............................................................................................................................... 21 5.2. KSH sisu ......................................................................................................................... 23 5.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus ................................................................................. 25 6. Koostöö ja kaasamine ........................................................................................................... 26 7. Protsessi eeldatav ajakava ..................................................................................................... 29 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled ....................................................... 30 Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 32 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ................................................................................. 33 KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus ...................................................... 33 3 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  4 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  1. Üldist Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40). 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Haljala valla üldplaneering. Haljala vald on omavalitsusüksus Lääne-Viru maakonnas, mis moodustati 25. oktoobril 2017. aastal Vihula ja Haljala valdade ühinemise tulemusena. Valla pindala on 550,14 km², rannajoone pikkus u 100 km. Haljala valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Haljala valla haldusterritoorium ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Haljala valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Haljala valla KSH põhieesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused (nn objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsed lahendused), määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. 5 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus- , kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga 3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas paiknedes Soome lahe rannikul Eru lahest kuni Kunda laheni (joonis 3.1). Valla merepiiri pikkus on veidi üle 100 kilomeetri. Haljala vald piirneb läänest Kuusalu, lõunast Kadrina ja Rakvere ning idast Viru-Nigula vallaga. Valla koosseisus on mitmeid asustamata saari, millest Vaindloo on Eesti põhjapoolseim saar ja asub mandrist 26 km kaugusel (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Suuremad asustusüksused on Haljala alevik ja Võsu alevik, kus elab vastavalt 1045 ja 419 elanikku (01.01.2018 seisuga). Valla keskuseks on Võsu alevik. Lisaks kahele alevikule paikneb valla haldusterritooriumil veel 72 küla. Valla territoorium jaguneb kümneks suuremaks piirkonnaks ehk kandiks (joonis 3.2): Haljala, Aaspere, Essu, Varangu, Võsu, Vergi-Sagadi, Käsmu, Võhma-Palmse, Annikvere-Vihula ja Karepa kant (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Piirkonna suurimad tõmbekeskused on Haljala ja Võsu alevikud ning Kunda, Loksa ja Rakvere linnad. Joonis 3.1. Haljala valla paiknemine. Alus: Maa-amet, 2018. 6 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.2. Haljala valla kandid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). 3.2. Looduskeskkond 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Maastikuliselt paikneb valla põhjaosas kitsa lääne-idasuunalise ribana Põhja-Eesti rannikumadalik, mis lõuna poolt piirneb Kirde-Eesti lavamaa Põhja-Eesti lubjakiviplatooga. Seejuures kulgeb piki valda Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Kirde-Eesti lavamaa vahelise piirina Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Põhja-Eesti paekallas ei ole pidev, vaid esineb üksteisest lahutatud lõikudena (Entec Eesti OÜ, 2015). Valla lõunaosa jääb lisaks Kirde-Eesti lavamaale osaliselt ka Pandivere kõrgustiku jalamile (Pöyry Entec AS, 2008). Pinnakatte paksus on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni. Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid. Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud (Entec Eesti OÜ, 2015). Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas, põlevkivi ja fosforiit (tabel 3.1). Haljala valla maardlate asukohad on esitatud joonis 3.3. 7 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.3. Maardlad (roosaka piirjoonega) Haljala vallas (kollaka viirutusega ala). Alus: Maa- amet, 2018. Tabel 3.1. Maardlad Haljala vallas. Alus: Maa-amet, 04.12.2018. Maardla Maardla osa Maavara Registrikaardi nimetus nimetus nimetus nr Pindala (ha) Aaspere turvas 363 194 Altja-Rutja liiv 368 85 Haljala Eesti uuringuväli põlevkivi 33 16572 Hulja turvas 367 571 Kaasiku liiv 321 29 Kunda lubjakivi 18 2427 Kõldu liiv 963 25 Laukasoo turvas 404 572 Letipea liiv 928 133 Paasi lubjakivi 683 60 Pedassaare kruus 294 1 Selja turvas 355 201 Toolse fosforiit 193 10110 8 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Haljala vallas esindatud nii madala, normaalse kui ka kõrge radooniriskiga alad (joonis 3.4). Haljala valla territoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Valla territooriumi põhjavesi on suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, vaid rannikupiirkondes ja mattunud ürgorgudes on põhjavesi kaitstud (Maa-amet, 2018). 9 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.4. Radooniriski levik Haljala valla piirkonnas. Alus: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004. 10 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  3.2.2. Pinnavesi (veekogud) Haljala valla territooriumile jääb mitmeid vooluveekogusid ja väiksemaid seisuveekogusid. Suurema vooluveekogud on Loobu jõgi (VEE1077900), Võsu jõgi (VEE1077100), Vainupea jõgi (VEE1075800), Selja jõgi (VEE1074600) ja Toolse jõgi (VEE1074100). Haljala vald piirneb Soome lahega, mille rannajoon on tugevasti liigendatud. Liigendatusest tingituna paiknevad piirkonnas mitmed lahed, nt Käsmu, Pedassaare, Vergi, Rutja jt lahed. 3.2.3. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikul maastikul on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Väärtuslike maastike seas tuleks Lääne-Virumaal esile tõsta rannamaastikke (Lääne- Viru maakonnaplaneeringu 2030+; avalikustamisele suunatud versioon, november 2018). Koostamisel oleva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, november 2018), mis arvestab ka hetkel kehtivat Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006), alusel jäävad Haljala valla territooriumile järgmised väärtuslikud maastikud: 1. I klassi alad – kõige väärtuslikumad ja võimalikud riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud: Lahemaa, Selja jõe alamjooks, Uhtju saared ja Vainupea - Rutja - Karepa - Toolse - Kunda rannik; 2. II klassi alad – väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad: Aaspere - Haljala, Annikvere ja Kandle - Karulõpe (Varangu). Teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, kuid maakonnaplaneeringu 2030+ (hetkel veel kehtestamata) koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi määratakse need üldplaneeringutega. Vaatamata eelnevale esitatakse alljärgnevalt ka teemaplaneeringus määratletud kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Haljala vallas. Nendeks on: Kavastu ja Veltsi (Veltsi kattub osaliselt Aaspere-Haljala väärtusliku maastikuga). 3.2.4. Rohevõrgustik Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Rohevõrgustiku määratlemine Lääne-Virumaal lähtub Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006). Samas on üldplaneeringuga rohevõrgustiku piire korrigeeritud Haljala valla kehtivas üldplaneeringus (2010), Vihula valla üldplaneeringus (2015) esitatud rohevõrgustik lähtub teemaplaneeringust (muudatusi ei tehtud). Teemaplaneeringust lähtub ka 2011. a kehtestatud Lääne-Viru 11 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonna rannikuala (vastavas maakonnaplaneeringus tehti rohevõrgustiku piiride korrektsioone ainult Kunda linnas ja Viru-Nigula vallas ehk väljaspool praegust Haljala valda). Koostamisel oleva Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, november 2018) on rohevõrgustiku aluseks võetud samuti Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) esitatud rohevõrgustik (joonis 3.5). Seejuures toob maakonnaplaneering 2030+ välja, et teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringute koostamisel saab kohaliku tasandi rohekoridoride määramisel ja täpsustamisel aluseks võtta varasemalt koostatud teemaplaneeringu joonise, lähtudes käesolevas maakonnaplaneeringus määratletud kasutustingimustest. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (november 2018 seisuga kehtestamata) alusel jääb suur osa Haljala valla kesk- ja põhjaosast rohevõrgustiku koosseisu. Seejuures hõlmab rohevõrgustik suuri tuumalasid ja ka neid ühendavaid koridore. Joonis 3.5. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (november 2018 seisuga kehtestamata) väärtuste kaardist. Rohevõrgustik on tähistatud helerohelise alana (T1, T2, K2 jne). 3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Haljala valla haldusterritooriumile jääb 2 looduskaitseala, 1 maastikukaitseala, 1 rahvuspark, 3 hoiuala ning 8 kaitsealust parki või puistut (tabel 3.2 ja joonis 3.6). Lisaks eelnevale jäävad Haljala valla haldusterritooriumile mitmed kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Samuti jäävad planeeringualale mitmed projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad (joonis 3.6). Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes. 12 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Tabel 3.2. Kaitse- ja hoiualad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018. Registrikood Nimetus Täpsem tüüp KLO2000062 Järveoja hoiuala Hoiuala KLO2000345 Noonu hoiuala Hoiuala KLO2000037 Vaindloo hoiuala Hoiuala Kaitseala - kaitsealune KLO1200292 Aaspere mõisa park park Kaitseala - kaitsealune KLO1200288 Essu mõisa park park Kaitseala - kaitsealune KLO1200325 Vanamõisa mõisa park park KLO1200341 Kaasik; Kaasiku kaasik Kaitseala - puistu Kandle pargi põlised puud ja KLO1200008 allee Kaitseala - puistu KLO1000448 Vanamõisa männik Kaitseala - puistu Kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200294 Kavastu park arboreetum Kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200319 Toolse park arboreetum KLO1000180 Toolse looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000017 Uhtju looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000179 Selja jõe maastikukaitseala Maastikukaitseala KLO1000511 Lahemaa rahvuspark Rahvuspark 13 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Joonis 3.6. Kaitse- ja hoiualad Haljala valla haldusterritooriumil. Joonisel on esitatud ka projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad. Alus: EELIS, 01.12.2018. Oluline osa Haljala valla põhjarannikust asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Osaliselt on ala olnud looduskaitse all juba aastast 1959 (Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. Keskkonnaamet, 2016). Täpsemalt kirjeldatakse Lahemaa rahvusparki ning seal kehtivat kaitsekorda ning muid tingimusi KSH aruande koostamise käigus. 3.2.6. Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest. Eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Haljala vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Haljala valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 3 Natura linnuala, 6 Natura loodusala ja 1 HELCOMi ala (tabel 3.3, joonis 3.7). Nimetatud linnuala on arvatud ka IBA-alade ehk globaalse tähtsusega linnualade koosseisu. Planeeringualale jääb ka HELCOMi ala Lahemaa – tegemist on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse eesmärgil määratud alaga. 14 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Tabel 3.3. Natura 2000 ja HELCOMi alad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018. Registrikood Nimetus Täpsem tüüp Natura (linnuala), RAH0000089 Lahemaa linnuala ühtlasi IBA ala Natura (linnuala), RAH0000087 Toolse linnuala ühtlasi IBA ala Natura (linnuala), RAH0000090 Vaindloo linnuala ühtlasi IBA ala RAH0000032 Järveoja loodusala Natura (loodusala) RAH0000601 Lahemaa loodusala Natura (loodusala) RAH0000680 Noonu loodusala Natura (loodusala) RAH0000372 Selja jõe loodusala Natura (loodusala) RAH0000622 Toolse loodusala Natura (loodusala) RAH0000361 Uhtju loodusala Natura (loodusala) RAH0000065 Lahemaa HELCOM Joonis 3.7. Natura 2000 alad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018. 15 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.3.1. Rahvastik ja asustus Haljala vallas elas 01.01.2018 seisuga 4316 elanikku, kuid elanike arv on olnud langustrendis. Sarnane tendents on ka Lääne-Viru maakonnas tervikuna. Lääne-Viru maakonna elanike arv on olnud viimase 15 aasta jooksul pidevas languses, välja arvatud 2016 ja 2017. aasta, kui langus mõne võrra pidurdus. Valla elanike arv on tihedalt seotud iibe ja rändesaldoga, viimaste aastate jooksul on mõlemad protsessid jäänud miinuspoolele. Seetõttu on oodata Haljala valla elanike vananemist. Antud protsessidest tulenevalt on viimase kümne aasta jooksul enamike külade ja alevike rahvaarv vähenenud. Haljala valla rahvastiku koosseisus on märgata tööealiste suurt osakaalu, sarnaselt on märgata ka märkimisväärselt väiksemat laste osakaalu (tabel 3.4). Seega kehtib ka siin sarnaselt paljudele teistele Eesti piirkondadele üldine suundumus tööealise elanikkonna vähenemise ehk rahvastiku vananemise suunas (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Tabel 3.4. Haljala valla demograafilise struktuuri muutus lähiaastatel (Alus: Statistikaameti andmete alusel Haljala valla arengukava 2018-2030). Elanike vanuseline Elanike arv Elanike arv Muutus struktuur seisuga seisuga seisuga 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2018 Lapsed 0-6 aastat 261 257 -4 Lapsed 7-18 aastat 427 423 -4 Tööealised 19-64 2688 2661 -27 aastat Vanurid 65+ aastat 942 975 33 Kokku 4 318 4 316 -2 Administratiivselt jaotub Haljala vald 72 külaks ja Haljala ning Võsu alevikuks. Üldiselt saab valla territooriumi jagada 10 piirkonnaks ehk kandiks (vt joonis 3.2 ptk 3.1). Elanike arvu poolest on suurim Haljala (1438 elanikku), millele järgnevad Aaspere (444 elanikku) ja Võsu (457 elanikku) kandid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). 3.3.2. Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Haljala vallas pakutakse alus- ja põhiharidust kolmes haridusasutuses: alusharidust Haljala Lasteaias Pesapuu ja Võsu Koolis ning põhiharidust Haljala Koolis ja Võsu Koolis. Keskharidust (gümnaasium) ja kutseharidust omandatakse väljaspool valda, nt Rakveres. Koolide, lasteaedade, spordiorganisatsioonide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste juures tegutsevad huviringid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Haljala vallas on kaks keskset kultuuri, spordi ja noorsootöö keskust: Haljala ja Võsu. Lisaks neile paiknevad seltsi- ja rahvamajad ning raamatukogud ka valla mitmetes külades. 16 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Tervishoiuteenustest on vallas esindatud perearstid nii Haljalas kui Võsul. Samuti on rakendunud sotsiaalsüsteem (toetused, teenused jms; Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Valla territooriumil on tagatud püsiv mobiilside, mille leviga on probleeme rannapiirkondades ja Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Võsu alevikus on postkontor ja Haljala alevikus postipunkt (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). 3.3.3. Tehniline taristu Haljala valla arengukava 2018-2030 (2018) kohaselt on Haljala valla taristu seisukord viimaste aastate jooksul jõudsalt paranenud. Renoveeritud on olulisel määral kaugküttetrasse, ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, tänavavalgustust ning valla teid. Toetatakse erateede remonti. Suurt tähelepanu pööratakse heakorrale. Vallas on Haljalas ja Võsul toimivad jäätmejaamad. Järjepidevalt rekonstrueeritakse valla omandis olevaid hooneid. Valla piires vallasisest ühistransporti ei ole. Kooliõpilasi ja lasteaialapsi teenindavad koolibussiliinid, mida vajadusel saavad kasutada ka teised valla kodanikud. Maakonnaliinidega on valla suuremad keskused kaetud. Valdkonna probleemidena võib esile tuua (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018):  Lahendamist vajab parkimine Võsu alevikus. Suveperioodil on Võsul palju puhkajaid. Lisaks erinevate ürituste külastajatele on palju rannalisi, kes püüavad leida autodele parkimiskohti;  Rannaalade ja Võsu aleviku ebapiisav jäätmemajanduse korraldus;  Ühistranspordi vähene liikumine väiksemates külades. Inimene, kes elab väiksemas külas, peab arvestama väiksema bussiliiklusega, mis omakorda pärsib tööle saamise võimalusi. Lisaks kitsendab see oluliselt ka eriarstile pääsemist, apteeki, poodi jne saamist. Leevendust toovad siinkohal sotsiaaltöötajate kasutuses olevad elektriautod, kuid kogu vajadust ei ole nendega võimalik katta (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). 3.3.4. Ettevõtluskeskkond Mitmekesise looduse, rikkaliku kultuuri- ja ajalooväärtuste valiku tõttu on vald rikas huvi- ja vaatamisväärsuste poolest (mõisad, kalurikülad, Lahemaa Rahvuspark jne), mistõttu on piirkonnas arenenud turismi- ja puhketeenuste pakkumine (sh muuseumid (Palmse, Sagadi, Vihula mõisad, Kalame talumuuseum jt), Oandu ja Lahemaa rahvuspargi looduskeskused, Ojaäärse loodusmaja jt). Vallas on üle 33 majutusettevõtte, lisaks RMK poolt ettevalmistatud telkimis- ja lõkkeplatsid ning autokaravanide parkimiskohad. Merelt saabuvate turistide teenindamiseks on Vergi jahisadam. Sadamad paiknevad ka Eismal, Võsul, Karepal jm. Paraku on suurem osa turismiga seonduvast rajatud lühikesele suveperioodile ja aastaringne turismiettevõtlus baseerub suuresti vaid mõisaturismil (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Enamus Haljala valla suuremaid ettevõtteid paikneb Haljala alevikus. Maapiirkondade peamisteks tegevusaladeks on põllumajandus, kus omakorda domineerib teraviljakasvatus. Suurimaks valla territooriumil asuvaks tööandjaks on Haljala Vallavalitsus kui ametiasutus. Valla territooriumil paiknevatest tööandjatest on suurimad veel AS VIRU ÕLU, Trendsetter Europe OÜ, OÜ Bellus Furniture, OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng ning OÜ Idavere Mõis. RMK Sagadi Koolituskeskus, OÜ Palmse Mehaanikakoda, Palmse Metall OÜ, Eswire OÜ, Sagadi (RMK), Palmse (SA Virumaa Muuseumid) ja Vihula (Vihula Manor Hospitality OÜ) mõisad jt. Lisaks pakuvad elanikele tööd ka valla territooriumilt väljaspool asuvad tööandjad (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). 17 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Merelisest asukohast tingituna on oluliseks piirkonnaks Haljala vallas rannikuala. Töös Rannikuala integreeritud korralduskavas Lääne-Viru testalal (2018) tuuakse välja, et rannikualal on säilinud suures osas traditsiooniline asustusmuster koos rannaküladega. Samas on majanduskeskkond muutunud ja traditsiooniline kalandus ning põllumajandus ei ole sageli konkurentsivõimelised, ka mitte toetuste kaasabil. Väärtuslik ajalooline maakasutusmuster on kadumas, kuna piirkonnas ei tegeleta enam sedavõrd põllumajandusega – haritav maa ja rohumaad on võsastunud või krunditud elamualadeks. Kultuurimälestiste registri (2018) andmetel paikneb Haljala valla haldusterritooriumil 285 ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestist (joonis 3.8). Lisaks paiknevad valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte (joonis 3.8; EELIS, 01.12.2018). Joonis 3.8. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid Haljala vallas. Alus: EELIS, 01.12.2018. 18 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2012) Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, seisuga november 2018) Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb on: asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad ning tehniline taristu. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on:  maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine – Maakasutuses ja loodusressursside kasutamisel lähtutakse maakonna arengus tasakaalustatuse põhimõttest. Oluliste loodusressurssidena Lääne-Viru maakonnas käsitletakse põhjavett, erinevate maavarade esinemist maakonnas, mis on oluline ettevõtluse arenguks, väärtuslikke põllumajandusmaid ning maastikke, rohelist võrgustikku;  parem integreeritus Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalsesse toimepiirkonda ja parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga – Lääne-Virumaa majanduslik konkurentsivõime sõltub kahe (Põhja- ja Lõunakoridor) arengukoridori potentsiaali suunamisest ja kasutamisest. Arengukoridor suunal Tapa – Rakvere – Kunda – Kotka – 19 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  Helsingi – Turu – Stockholm moodustab Põhjakoridori, kus oluline roll on reisijate ja kaupade veol üle Soome lahe Kunda sadama baasil. Arengukoridor suunal Sankt-Peterburg – Narva – Rakvere – Tapa – Tallinn – Paldiski – Stockholm, moodustab Lõunakoridori, kus aegruumilise vahemaa kahanemiseks loob eeldused raudteeliikluse areng, eriti reisirongiliikluse parendamine;  toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik – Asustuse arengu suunamise oluline lähtekoht on inimeste igapäevane ruumiline käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud nii elukoha, töökohtade kui ka teenuste paiknemisega. Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste võrgustik, mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille määramisel on lähtutud rahvastiku kahanemisest, töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik keskus – piirkondlik keskus – kohalik keskus – lähikeskus. Metoodika väliselt on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus lisaks määratletud kaksikkeskus. Teenuskeskused on eelkõige vajalikud igapäevaste teenuste kättesaadavuse tagamisel ja transpordi sõlmpunktidena ligipääsu tagamisel teiste keskuste töökohtadele, haridusasutustele ja teenustele sh on üheks olulisemaks teenuseks tervishoiuteenuse kättesaadavus. Hetkel kehtivates Lääne-Viru maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala ja teemaplaneeringutes Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku osad ning Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed ja Maakonna sotsiaalne infrastruktuur käsitletud osad on, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, suuremalt jaolt kantud üle Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse 2030+. Haljala valla arengukava 2018-2030 (2018) Haljala valla arengukava koostamise eesmärk on määratleda valla arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid, vajalikud tegevused ning ressursid eesmärkide saavutamiseks lähtudes Haljala valla sotsiaalmajanduslikust hetkeolukorrast, prognoosidest, seadustega nõutud ning muudest kehtestatud arengudokumentidest ja valla rahalistest võimalustest. Visioon Aastal 2030 on Haljala vald omavalitsus, mida iseloomustab:  jätkusuutlik elukeskkond, haritud ja tervislikke eluviise harrastavad elanikud, kes peavad oluliseks kogukonnatunnet, rikkalikku kultuuripärandit ja avatust ettevõtlusele;  toimiv ja elanikele turvalist elukeskkonda pakkuv hoolekandesüsteem;  korrastatud ja kaasaegne säästva arengu põhimõtteid järgiv taristu;  aktiivsed kodanikuühendused, kõrge tööhõive, soodne ettevõtluskeskkond, väljakujunenud ning atraktiivne elu- ja puhkekeskkond. Haljala valla strateegilise eesmärgid 2030 on: 1) kaasaegne, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond: kaasaegne ja jätkusuutlik taristu, tasakaalustatud arendus-ja planeerimistegevus, korrastatud ühistranspordivõrk ja jäätmemajandus, looduskeskkonna säästev kasutamine; 2) kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused: elanike vajadusi rahuldav haridusvõrk, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav noorsootöö, kultuuri-ja sporditegevus, kõigile elanikele tagatud tervishoiuteenused ja sotsiaalne kaitse; 20 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  3) tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond: toimetulevad vabaühendused, toimivad kogukonnakogud ja aktiivsed külavanemad; 4) atraktiivne ja turvaline turismi- ja puhkepiirkond: arenenud ja mitmekesiseid teenuseid pakkuvad väikesadamad, rannakülade traditsioonilist elukeskkonda ja rannakalandust säilitav ning arendav korrastatud ranniku-ja rannapiirkond; 5) valla kõrge haldussuutlikkus: osalusdemokraatia, motiveeritud ja koolitatud ametnikud, heal tasemel avalikud teenused. Moodustunud uue omavalitsusüksuse Haljala valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal kahe valla: Haljala ja Vihula valla üldplaneeringud:  Haljala valla üldplaneering, kehtestatud Haljala Vallavolikogu 18. mai 2010 määrusega nr 10;  Vihula valla üldplaneering, kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13. augusti 2003 määrusega nr 19 (üldplaneering on ülevaadatud ja ajakohastatud 2014). 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 5.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Haljala valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. 21 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad:  maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid);  maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine;  ÜP-ga määratavad tehnorajatised;  ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajadusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Lahemaa rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;  riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: Looduskeskkond:  loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms;  kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad;  roheline võrgustik;  muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt);  väärtuslikud maastikud. Kultuuriline keskkond:  piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand;  miljööväärtuslikud alad;  kultuurimälestised;  pärandkultuuriobjektid. Sotsiaalne keskkond:  inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast);  tööhõive ja töökohtade kättesaadavus;  teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). Majanduslik keskkond:  põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad;  maaparandussüsteemid;  metsandus;  tööstuslik tootmine ja väiketootmine;  turism (sh kultuuripärandiga seotud);  teenindussektor;  taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm). 22 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Arvestades Haljala valla paiknemist, siis ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 5.2. KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Lääne-Viru maakonna, Haljala valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse arengustsenaariumitega kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. 23 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 24 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  5.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Lähtuvalt peatükist 5.1 tuleb Haljala valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele:  Mõju looduskeskkonnale, sh mõju: o pinna- ja põhjaveele, rannikualale; o väärtuslikele maastikele; o rohelisele võrgustikule; o metsamaadele; o maavaradele;  Mõju looduslikult väärtuslike alade terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, sh Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuuluvale alale);  Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, sh hinnang, kas planeeringulahendus tagab eeldused inimsõbraliku, vananeva elanikkonna vajadustega arvestava ruumiliste lahenduste väljaarendamiseks ning kas planeeringulahendusega on inimestele loodud eeldused vajalike teenuste osutamiseks (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms);  Mõju inimese heaolule ja tervisele lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast, samuti liikluskorraldusest;  Mõju ettevõtluskeskkonnale, (sh põllumajanduslik tootmine, metsandus, tööstuslik tootmine, turism jt) ning taristu ja töökohtade kättesaadavusele;  Mõju kultuuripärandile, pärandkultuurile;  Mõju tehiskeskkonnale ja taristule (sh teed, elektri- ja sidevõrgud, soojamajandus, veevarustus- ja kanalisatsioon, riigikaitselised vajadused jmt). KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Haljala valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. 25 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Haljala valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf). Haljala valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017). 6. Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Lisaks kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis 6.1. 26 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaitseministeerium Haljala valla üldplaneeringu alale jääb riigikaitseline ehitis ja selle piiranguvöönd (Rutja); Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja ja üldplaneeringu järelevalve Maaeluministeerium Väärtuslikud põllumajandusmaad Majandus- ja Majandus, ühistransport, taristu kommunikatsiooni- ministeerium Siseministeerium Sisejulgeolek ja riigipiiri kaitse. Keskkonnaministeerium Riiklikul tasandil avalike huvide kaitsja keskkonnapoliitika osas Keskkonnaameti Põhja Üldplaneeringu alal esinevad mitmed kaitstavad regioon loodusobjektid, sh Lahemaa rahvuspark Maanteeameti Põhja regioon Haljala valla üldplaneering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis Muinsuskaitseamet Haljala valla üldplaneeringu alal paiknevad mitmed kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid Põllumajandusameti Viru Üldplaneeringu alal asuvad maaparandussüsteemid Keskus Päästeamet Haljala valla üldplaneeringu alal asuvad ohtlikud ettevõtted Tehnilise Järelevalve Amet Enda vastutusvaldkonnas (elektrooniline side, tööstusohutus) järelevalve teostamine Veeteede Amet Üldplaneeringu alale jäävad avalikud sadamad Terviseameti Põhja talitus Rahva tervis ja tervisekaitse valdkondade järelevalve piirkonnas. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja Politsei- ja Piirivalveamet Turvalise ning ohutu keskkonna loomine. Riigipiiri valve Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste arengu edendamine ja avaliku huvi (Kuusalu vald, Kadrina kaitsmine vald, Rakvere vald ja Viru Nigula vald) Tehnovõrkude ja rajatiste Teenuste pakkumine ning teenusega seotud taristu rajamine valdajad ja haldamine Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse tagamine avalikes huvides Koda Riigimetsa Majandamise Kõrgendatud avaliku huviga metsad Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit Tingimused erametsades. Külaseltsid Kohalik areng ja kõrge kvaliteediga keskkond Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali suurendamine. Kaasatakse avalikustamise käigus Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise käigus 27 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Planeeringuala MTÜ-d ja Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise SA-d käigus 28 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  7. Protsessi eeldatav ajakava Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1. Juhul kui ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt) võib ajakava muutuda. Tabel 7.1. Eeldatav ajakava 2019 aprill - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine; 2019 mai - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine ja ettepanekute sisseviimine; 2019 juuni - ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse korrigeeritud versioon ja esitatud ettepanekud avaldada valla veebilehel; 2019 september - vajalikute analüüsi ja eksperthinnangute koostamine, ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine; 2019 oktoober - ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja avalik arutelu; 2019 november - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine; 2019 detsember - ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks; 2020 veebruar - kooskõlastamise tulemuste analüüs ja vajadusel ettepanekute sisseviimine ning uuesti kooskõlastamiseks esitamine; 2020 aprill - ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine, teavitamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest; 2020 mai - ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu; 2020 juuni - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine; 2020 august - ÜP esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks; 2020 oktoober - ÜP kehtestamiseks esitamine. 29 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga detsember, 2018). ÜP ÜP koostamise ÜP kehtestaja KSH läbiviija koostamise korraldaja konsultant AB Artes Haljala Haljala OÜ Alkranel Terrae OÜ Vallavalitsus Vallavolikogu Heiki Kalberg, Peep Linno, juhtiv Vello Väinsalu, Alar Noorvee, planeerimis- planeerimis- volikogu esimees KSH juhtekspert spetsialist spetsialist Mere tn 6, Võsu Mere tn 6, Võsu Küütri tn 14, alevik alevik Riia 15B, 51010 51007 Tartu 45501 Lääne- 45501 Lääne- Tartu Virumaa Virumaa Tel: 742 0218, Tel: 736 6676, Tel: 325 8630 - 509 1874 554 0579 E-post: E-post: E-post: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] KSH ekspertgrupi koosseis:  Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;  Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert  Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Kaari Susi (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist; KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.  Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. 30 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf) 31 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Kasutatud allikad  Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaart;  EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaas, 01.12.2018;  Entec Eesti OÜ, 2015. Vihula valla üldplaneering;  Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018;  Kultuurimälestiste register, 2018;  Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S. ja Sepp, K., 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend;  Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, seisuga november 2018);  Lääne-Viru maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonna rannikuala, 2011;  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, 2006;  Maa-ameti kaardirakendus, 2018;  Pöyry Entec AS, 2008. Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;  Rannikuala integreeritud korralduskavas Lääne-Viru testalal, 2018;  Üleriigiline planeering Eesti 2030+, 2012. 32 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus 33 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.  34 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Haljala vald Töö nr: 18101ÜP3 Tartu 2016 18101ÜP Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Tellija: Haljala Vallavalitsus Projekti juht: Heiki Kalberg Koostaja: Heiki Kalberg, Jürgen Vahtra AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid ..................................................................................... 5 Üldplaneeringus käsitletavad ülesanded ........................................................................................ 6 Üldplaneeringu vormistamine....................................................................................................... 15 Kaasamiskava ................................................................................................................................ 17 Üldplaneeringu eeldatav ajakava .............................................................................................. 2121 Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest ................................. 2121 AB Artes Terrae OÜ 3  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 Sissejuhatus Haljala valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati Haljala Vallavolikogu 19. detsember 2017 otsusega nr 24. Üldplaneeringu koostamine on algatatud ennekõike ühtsete ruumiliste suuniste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Vajalik on suunata uute elamualade tekkimist, äri- ja tootmisalade laienemist koos mõjude hindamisega majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Lähteseisukohtade sisendiks on koostöötegijatelt ja kaasatavatelt saadud ettepanekud. Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Haljala ja Vihula valla territooriume uues moodustunud Haljala vallas (vt Joonis 1). Joonis 1. Planeeringuala skeem AB Artes Terrae OÜ 5 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Valla territooriumil kehtib kaks üldplaneeringut. Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestati Vihula valla üldplaneering. Vihula Vallavolikogu 16.04.2014 otsusega nr 44 kinnitati Vihula valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused. Otsusega viidi üldplaneeringusse sisse muudatused, mis tulenesid kõik üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest ning maakonna rannikuala maakonnaplaneeringust. Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestati Haljala valla üldplaneering. Haljala Vallavolikogu 15.04.2014 otsusega nr 31 otsustati jätta kehtima Haljala valla üldplaneering. Täiendavalt üldplaneeringu kehtima jätmisele loetleti nimekiri kehtestatud detailplaneeringutest, mille elluviimist jätkatakse. 2019. a veebruaris kehtestati Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ mis on Haljala valla üldplaneeringu koostamise aluseks. Üldplaneeringus käsitletavad ülesanded Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. 3.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine Oluliseim maakonnaplaneeringust tulenev ülesanne on keskuste sidumine nende tagamaadega arvestades inimeste kasvavat mobiilsust. Väljapoole suunatud transpordivõrgustike seisukohalt on vajalik erinevate transpordiliikide integreerimine. Lääne -Viru Maakonnaplaneering peab optimaalseks siduda maakonna põhjaosa Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja Kunda ühendamiseks (ehk ümberistumisvõimalustega ühilduvatele kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele). Maakonnaplaneering näeb ette kergteede rajamise Võsult Palmse ja Vergi suunal ning Kunda linnast Letipea, Viru-Nigula, Karepa ja Lammasmäe suunal. Samuti on esimese eelistusena kavandatud Haljala – Rakvere jalg- ja jalgrattatee. Arvestav hulk Rannikuala integreeritud korralduskava raames läbi viidud küsitlusele vastajaid osutas rannaäärsete teede turvalisusele, probleemina tuuakse peamiselt välja autode sõidukiirused, mis seavad ohtu jalgratturid (võivad olla eakad turistid). Vajalik on täiendavate parkimiskohtade rajamine Võsul ja Käsmus. Haljala-Rakvere tugimaanteele nr 23 on kavandatud perspektiivne trass trassikoridoriga 150 m (trassi asukoht on osaliselt kajastatud Haljala valla üldplaneeringus). Maakonnaplaneering näeb ette väikesadamate arendamise Vergis, Käsmus, Mahu, Eismal. Probleemina tuuakse välja asjaolu, et Eisma-Narva lõigul on see väikesadamatega katmata ning nimetatud lõigul tuleb luua võimalused sadamate arendamiseks. Rannikuala integreeritud korralduskava näeb ette Vainupea sadamakoha potentsiaali välja selgitamise. Käimas on Käsmu sadama laiendamise kavandamine. Maakonnaplaneeringusse on kantud kavandatav lennuväli Sakussaare külas. 6 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 Lennuamet: palun infot, kas Haljala vallas on olemasolevaid ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljasid ja nendega seonduvaid kõrguspiiranguid. Maanteede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist tulenevad kitsendused: o Euroopa teedevõrgu maantee; o riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee; o kohalik tee (võimalik, et toimub täiendav alamjaotus töö käigus); o avalikult kasutatav eratee; o avaliku kasutuseta eratee; o RMK metsateed kui avaliku kasutusega teed; Esitada kihtidena erinevate teede register. Maanteeamet: olete teada andnud soovist muuta osa teid riigiteedest kohalikeks teedeks – palun anda ülevaade, millal ja mis kujul toimub koostöö üle antavate teedega seonduva osas. Üldplaneeringu joonistel seadusest tulenevaid teede ja raudteede kaitsevööndeid ei esitata, üldplaneeringu tekstis (ja vajadusel joonisel) välja tuua vaid erisused, kui täpsustatakse seaduses esitatud kaitsevööndit. Üldplaneeringu koostamisel täpsustada linnalise liikluskeskkonna kaitsevöönd. Kergliiklusteede asukoha ja arendamise põhimõtete määramine (arvestades arengukavas esitatut), vajadusel erineva prioriteetsusklassiga teede määramine arvestades ka maakonnaplaneeringus esitatut. Valla transpordivõrgustiku arendamise põhimõtete ja liikluskorralduse (sh parkimiskorralduse) üldiste põhimõtete määramine. Üldplaneeringus esitada bussipeatused. Lennuamet: palun infot, vallas on olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta. Veeteede Amet: palun infot, mida sooviksite ameti seisukohast lähtuvalt üldplaneeringus käsitleda. MKM: palun vajadusel täpsustada väikesadamate võrgustikuga ja nii vee- kui maanteedevõrguga seonduvat. Kogukond, ettevõtjad: palun esitage oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad) liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. Samuti palun esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba pääs merele või on vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks. RMK: palun esitada seisukoht, kas RMK teesid peaks käsitlema eraldi teede liigina või kuuluksid need mõne teise esitatud tee liigi (nt kohalik tee või avalikult kasutatav eratee) alla. 3.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale on vallas üks jäätmejaam Haljala jäätmejaam asukohaga Rakvere mnt 19A. Jäätmeid kogutakse ka Vinni valla territooriumil paiknevasse MTÜ Lääne- Viru Jäätmekeskuse territooriumil. Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse jäätmejäämade ja komposteerimisväljakute asukohad. Töö käigus analüüsida, mis on mõistlik arv. Keskkonnaamet: palun esitage omapoolne seisukoht, mida soovite seoses jäätmekäitluskohtadega üldplaneeringus reguleerida. AB Artes Terrae OÜ 7 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Veterinaar- ja Toiduamet: palun mai kuu kirja valguses [NB! ilmselt sai ka Haljala vald kirja, et ÜP-ga tuleks määrata matmiskohad] seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta. 3.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Peale kanda koostöös võrguvaldajatega tehnovõrguliinide põhivõrk, st peale ei ole vaja kanda majaühendusi, kuid esitada võrgu osa, kuhu saab juurde liituda. Peale kanda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ala, reoveekogumisala (üldplaneeringu koostamise käigus otsustada, kas alad kehtestada või jätta alade määramine arengukava ülesandeks) ning kaugküttevõrgu ala. Peale kanda tuletõrje veevõtu kohad. Maakonnaplaneering toob välja, et pikemas perspektiivis on kavas rekonstrueerida Haljala ja Uhtna alajaamad, nendega seotud haruliinid aga ehitatakse kaheahelalisteks, tagamaks suuremat töökindlust. Tuulegeneraatorite püstitamise (üle 30 meetri) aluseks on peamiselt üldplaneering. Üldplaneeringus tuleb selle võimaluse jätmiseks alad määrata. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö kaitseministeeriumiga selleks ,et tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks. Planeeringus esitada põhimõtted päikese-elektrijaamade arendamiseks. Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, AS Gaasivõrgud, kohalikud võrguettevõtjad): palun esitage aadressil [email protected] (tel 509 1874) digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole võrguettevõtjaga seotud, nt elektritootja); palun esitage teile teadaolev võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid; kui peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palun esitage see; palun esitage üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad ressursid ja puuduolev vajadus. Elektrilevi: - kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise tegemiseks? - kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks võrku? - kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu koostamiseks? Kaugkütteettevõtted: palun ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. Päästeamet: palun esitage tuletõrje veevõtukohtade (sh hüdrandid) infokiht. 3.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Olulise ruumilise mõjuga ehitisi ei planeerita. 3.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Määrata üldised põhimõtted ja võimalusel näidata asukohad. 3.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb täita kahte peamist põhimõtet: 8 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3  olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine;  linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Haljala vald jääb maakonna tähtsaima keskuse Rakvere toimepiirkonda. Valla lõunapoolne ala asub Rakvere linna toimepiirkonna siirdevööndis. Vallas asub kaks teenuspiirkonnakeskust Haljala ja Võsu, kus on olemas enamik põhiteenuseid. Maakonnaplaneering seab siirdevööndi arendamiseks järgmised suunised:  keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel parendada nende kvaliteeti;  olemasolevate ettevõtlusvõimaluste säilitamine ja arendamine;  korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega tööpäevadel piisava sagedusega;  ühistranspordiliinide ja -graafikute kujundamisel arvestada peamiste tööalaste ja koolirände suundadega;  piirkondades, mida läbib raudtee, korraldada head juurdepääsud peatustele ning välja ehitada turvalised parklad;  siirdevööndi teenuskeskuste sidumiseks tagamaaga rajada täiendavaid jalg- ja jalgrattateid. Suur osa vallast jääb Rakvere toimepiirkonna äärelisele alale nn maalise piirkonna maa-alale, mille arendamisel seab Maakonnaplaneering järgmised põhimõtted:  keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel korraldada teenuste toomine ääreala piirkondadesse kohapeale;  kombineeritud transporditeenuste rakendamine;  kaugtöövõimaluste ja e-teenuste rakendamiseks tagada kvaliteetne andmeside levi;  korraldada koolitransporti.  uue hoonestuse kavandamisel järgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi;  üldplaneeringutes tuleb määrata kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridorid ning määrata kasutustingimused, arvestades maalise piirkonna asustusstruktuuri ja vältides nende vahelisi konflikte;  maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;  üldplaneeringute koostamisel tuleb maalistes piirkondades üldiselt vältida uute kompaktsete asutusalade kavandamist;  üldplaneeringute koostamisel tuleb maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel arvestada ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga ning võimalusel säilitada maastikule omased väärtuslikud elemendid, sh ajaloolised vaated.  piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Elamu- ja töökohtade planeerimisel arvestada kahanevat rahvaarvu ja seni kehtivates üldplaneeringutes esitatut. Luua võimalus, et ettevõtlusest tulenevaid töökohtasid oleks võimalik luua kõigis keskustes. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine planeerida kohtadesse, kus see ei mõjutaks välja kujunenud ja planeeritud elukeskkonda. Ehitustegevuse kavandamisel eelistada olemasolevate keskuste tihendamist ja laiendamist mitte hajali ehitamist. Sotsiaalse taristu arendamisel lähtutakse arengukavast. Ettevõtjad: kas ja kus on laienemissoov? AB Artes Terrae OÜ 9 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Kogukond: kus on teie arvates (miljöö)väärtuslik külastruktuur ning kus võiks hoonestust tihendada ja laiendada ning kus seda teha ei tohiks. 3.7. Supelranna ala määramine Rannikuala integreeritud korralduskava jaotab olemasolevad suplusrannad järgmiselt: - avalikud supelrannad: Võsu ja Karepa; - multifunktsionaalsed supluskohad: Käsmu, Altja, Vainupea ja Toolse; - piirkondlikud/kohalikud supluskohad: Lobi, Pedassaare, Vergi, Eisma ja Rutja; - kogukondlikud/naabruskondlikud supluskohad: Natturi, Pihlaspea jne. Maakonnaplaneering näeb ette Võsu supelranna infrastruktuuri ja supelrannaga seotud rajatiste ja hoonete väljaarendamise. Vajadusel tuleb koostada rannaala tsoneering, et leida erinevatele tegevustele sobiv piirkond. Samuti on Võsul vajadus täiendavate parkimiskohtade rajamiseks. Rannikuala integreeritud korralduskava kohaselt on Karepa supluskoha taristu kesine sest tehniline infrastruktuur (eelkõige parkimine, tualetid) on praktiliselt välja arendamata. Sportimise võimalused (palliplatsid vms) puuduvad või on nende kasutamine raskendatud. Valla supluskohtade suur potentsiaal on hetkel alakasutatud. Positiivseks tuleb lugeda, et alad ja juurdepääsud on peamiselt avalikus kasutuses (suur osa riigimaad) ning selle suundumuse jätkumine on piirkonna rekreatsioonipotentsiaali arvestades väga oluline. 3.8. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Kõrgveepiiri määramisel võtta aluseks maakonnaplaneeringus esitatu, alluviaalsete muldade levik ja olemasolev kõrguslik info. Rannapiirkonda on enam mõjutanud 1967. aasta sügistorm, kus merevesi ulatus Käsmus ka hoonestuseni, kuid põhjarannikul on kokkuvõttes üleujutused avaldanud asustusele väiksemat mõju kui Eesti läänerannikul (Rannikuala integreeritud korralduskava). Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada, kas on kohalikke üleujutusalasid ja käsitleda kohalike võimalike üleujutuste temaatikat. Üleujutusohu käsitlemisel arvestada võimalusel ka kliimamuutustest tulenevaga. Põllumajandusamet, Maanteeamet, kogukond: palun esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. 3.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi. Maakonnaplaneering toob välja kaks rohevõrgustiku konfliktkohta Tallinn-Narva maanteel. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. Palun esitage infot riigimetsades projekteerivate koosluste kohta. Jahiseltsid: palun esitage oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas ja ka loomaga juhtunud liiklusõnnetuste piirkondade osas. 10 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 3.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Üheks olulisemaks probleemiks on merele juurdepääsude tagamine, eriti eramaade osas tiheasutusaladel, vaatamata asjaolule, et rannale on õigusaktidest tulenevalt formaalselt tagatud igaüheõigusest tulenev juurdepääs. Konflikte võivad tekitada suurüritused, eelkõige välja arendamata või ebapiisava, kasutusintensiivsusele mittevastava tehnilise taristu (nt parklad, koormus teedele) tõttu. Vahetult mererannaga külgnevad aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade randade, puhke- ja virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade kallasrajale hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, kompaktse hoonestusega aladel vähemalt iga 200 m järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega. Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks saama. 3.11. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Ehituskeeluvööndit ja rannaalal ehitamise tingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt laekunud ettepanekutest. Vältimaks võimalikke vaidlusi ehituskeeluvööndi asukoha üle kompaktse hoonestusega alal (kas metsasel alal ühtib ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piiriga) käsitleda temaatikat üldplaneeringus ja vajadusel määrata üldplaneeringukohane ehitukeeluvööndi piir, mis ei sõltu kompaktse hoonestusega alal metsa tunnuste olemasolust. Lähtuda Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja lisas olevast ehituskeeluvööndist, analüüsida selle olemust ja analüüsist lähtuvalt teha ettepanekud, vajadusel kaitse-eeskirja muutmiseks. 3.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? 3.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata 40 ja enama boniteedipunktiga mõistliku suurusega (min 2 ha, minimaalse laiusega 20 m, teiste põllumassiividega ühendatud) põllumajandusmaad. Maakonnaplaneering annab üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku alade ja kasutamistingimuste täpsustamisel lähtuda maakonnaplaneeringust ja rohevõrgustiku planeerimisjuhendist ning kohalikest vajadustest (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning riigi- ja kohalike teede koridoridest ja muudelt aladelt, kus olemasolev või varem planeeritud maakasutus otstarbe poolest maatulundusalaga ei sobitu). AB Artes Terrae OÜ 11 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus esitada maardlad tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või kitsendused üksikobjektide kaupa. Maakonnaplaneering toob välja, et Maavarade laialdasest esinemisest tingitud piirangud on muutnud keeruliseks Lääne-Viru asulate arengu ja majandustegevuse. Arendamisotsuste tegemist raskendab asjaolu, et Lääne-Viru maavarade varude/ressursside valdava enamiku kasutus lükkub kaugemasse tulevikku. Maa-amet: palun esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada maardlate andmekiht. Samuti palun esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada maardlatele rekultiveerimistingimusi. Keskkonnaamet: palun ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või rekultiveerimiseks omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama. 3.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel ei tehta kultuuripärandi teemalisi uuringuid, sh riikliku kaitse all olevate objektide inventeerimist. Ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel tutvutakse maaehituspärandi, matmispaikade registri, muististe ja pärimuspaikade ning 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri andmekogudes toodut ja võimalusel/sobivusel määratakse ehitus- ja maakasutustingimused vastavalt. Üldplaneeringus vajab olulist tähelepanu rannapiirkonna külad (Käsmu, Lahepõhja, Vergi, Vainupea, Karepa, Toolse, Eisma ja Mahu), kus maakonnaplaneering annab suunised olemasolevate hoonete, asustustiheduse ja ehitustraditsioonide säilitamiseks. Rannikuala integreeritud korralduskava Lääne- Viru testalal toob välja, et mõõdukas ehitussurve avaldub eelkõige rannikuvööndi keskuskülades (nt Käsmu, Võsu, Vainupea, Vergi, Eisma ja Karepa). Läbiviidud küsitluses väljendati seisukohta, et mo- dernsemad uusehitised pole sageli kooskõlas traditsioonilise maastikuga ning selline suundumus vähendab miljööväärtust. Lisaks käsitletakse üle kehtivates üldplaneeringutes miljööväärtuslike aladena välja toodud alad. Kogukond: palun esitage hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel täiendusettepanekuid. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 3.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud jms). Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist koos ressursside leidmisega kavandatu elluviimiseks. Endise Vihula valla territooriumil on 20. sajandi arhitektuuriväärtusteks määratud Võsul rannaklubi Mere 6a, puhkekodud Metsa 3 ja Laane 13, Kalda 12 suvila. Aastal 2012 hinnati maakoolimajade 1920– 1940 inventuuri raames väärtuslikuks muuhulgas ka Võsu ja Vihula koolimajad. Puupaatide tegemise traditsioon on Nõukogude okupatsiooni ajal katkestatud ning selle taaselavdamine on üks piirkonna võimalustest. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite kogupüük 12 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 tagasihoidlik ning viimastel aastatel on püügimahud vähenenud. Rannakalurid kasutavad peamiselt lautrikohtasid ning seetõttu on vajalik lautrikohtade täpne kaardistamine. Kogukond: palun esitage mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 3.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel. Rannikuala integreeritud korralduskava Lääne-Viru testalal toob välja, et jäigad piirangud – eelkõige ehitustegevusele – võivad hakata maakohtade arengule kaitsealadel tugevasti vastu töötama. Selle tulemuseks on kas võsastumine või suvituskohad; viimased pole aga kultuurmaastike säilimiseks sobivad. Seetõttu võiks edaspidi planeeringute ja kaitsekorralduskavade koostamisel kaaluda maastikukaitsealade ja rahvusparkide piiranguvööndite diferentseerimist kahjustamata samas kaits- tavaid väärtusi. 3.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Olemasolevad olulised rajatised: Rutja lasketiir Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist. Kaitseministeerium, Kaitseliit: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade ning nende piiride ja mõjualade kohta ning võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. Siseministeerium: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. 3.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Maakonnaplaneering rõhutab, et Võsu eristub teistest kohalikest keskustest, kuna omab puhkepiirkonna arengueeldusi turismi valdkonnas (mere-, konverentsi- ja spaa-turism). Seetõttu tuleb teenuste arendamisel arvestada sesoonsusega nt teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga suveperioodil. Töö käigus analüüsida olemasolevate ning täiendavate puhkealade ruumilisi vajadusi. Rannikuala integreeritud korralduskava toob välja eelkõige vajaduse supluskohtade infrastruktuuri arendamise ja mitmekesistamise vajaduse. Puhke- ja virgestusalal puhketegevust toetavad ettevõtlusalad on maakonnaplaneeringus määratud Võsule. Kogukond: palun esitage oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms). RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus võimalike puhkemetsade kasutustingimuste määramisega seoses. AB Artes Terrae OÜ 13 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Kogukond, RMK: kas ja kuhu võiks teha täiendavaid nn RMK telkimis-/puhkealasid – avalikud omavalitusväliste külastajate jaoks mõeldud telkimis-/puhkealad. Keskkonnaamet: palun seisukohta võimalike uute kavandatavate telkimis-/puhkealade kohta. 3.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Sama punkti all käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad. Rannikumetsade puhul on oluline arvestada, et neil on oluline kaitsefunktsioon nii asustuse kui maas- tikulisest aspektist. Ka metsamajanduse seisukohalt on oluline säilitada rannaäärseid metsasid, kuna nad on paremini kohanenud tuultega, kaitstes seega sisemaa metsi. Rannikuala integreeritud korralduskava küsitluses joonistus välja, et lageraiet ei peaks rannikumetsades tegema, pigem piirduma hooldusraietega ja seda ka väljaspool Lahemaa rahvusparki. Metsade säilitamine on vajalik Toolse ja Karepa küla elamualade kaitseks. Kogukond: palun esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitada omapoolne nägemus kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks langi suurust ja raievanust. 3.21. Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;  II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad;  III kategooria – keskuse maa-alad;  IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;  V kategooria – tootmise maa-alad;  VI kategooria – liikluse maa-alad. 3.22. Krundi minimaalsuuruse määramine Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega. 3.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Määrata planeeringu koostamisel. 3.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid täpsustades. 14 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 3.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Määrata planeeringu koostamisel, võimalusel eristada olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad ning juhinduda LKS §-st 41. 3.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Määrata planeeringu koostamisel. Põllumajandusamet: palun esitage digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palun esitage ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 3.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Määrata planeeringu koostamisel. Kõigile avalikus kasutuses olevate ja rajatavate kohalike teede ja kergliiklusteede alla jäävatele maadele määrata vajadusel sundvaldus. 3.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Esitada planeeringu koostamisel. 3.29. Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Määratleda ülekaaluka avaliku huviga paisudeks (alates 01.10.2019 kehtiva veeseaduse kontekstis) Haljala vallas Vihula III pais ja Oandu pais. Kehtivate üldplaneeringutega määratud kujad vaadata üle koostatava üldplaneeringuga. Kaaluda Võsu ja Haljala alevike piiride muutmist – mõlema aleviku piires asuvad praegu põllu- ja metsamajandusmaad, mis ei ole olemasolev ja perspektiivne tiheasustus. Muuta Palmse mõisa pargi, kultuurimälestis nr 15894 ja sellega seonduvate looduskaitsealuste piirangute piire. 2018. a kehitama hakanud piir on endistel talumaadel, mis ei olnud ajaloolise mõisapargi osaks. Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Töö esitada gis-formaadis. AB Artes Terrae OÜ 15 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 4.1. Üldplaneeringu joonised Töö käigus määrata (koosseisud võivad muutuda): 1. Maakasutusplaan, teed ja liikluskorraldus (sh tehniline taristu); a. Maakasutuse määramine b. Maakasutuse piirangud c. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine d. Vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine e. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine f. Vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine g. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks 2. Rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad; a. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine b. Puhke- ja virgestusalade määramine 3. Suuremate asulate maakasutus- ja ehitustingimuste plaan a. Ehitustingimuste määramine b. Tiheasustusega alade määramine maareformi seaduse tähenduses c. Vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks d. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike maastike määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine e. Piirangud ja kitsenduse maakasutusele 4.2. Kaardimaterjali ulatused ja mõõtkavad Haljala vald M 1:25 000 – 1:32 000 Haljala alevik M1:5000 Võsu alevik M 1: 5000 Käsmu küla M 1:5000 Altja küla M 1:5000 Mustoja küla M 1:5000 Vergi küla M 1:5000 Eisma küla M 1:5000 Karepa küla M 1: 5000 Karula küla M 1:5000 Lahe ja Lobi küla M 1:5000 Natturi küla M 1:5000 Palmse küla M 1:5000 Pihlaspea küla M 1:5000 Vainupea küla M 1:5000 Vatku ja Ilumäe küla M 1:5000 16 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 Vihula M 1:5000 Kaardimaterjal koostatakse väljaprintimiseks koos üldplaneeringu tingmärkidega. Tingmärkide ja maakasutuse juhtfunktsioonide määramisel lähtutakse Rahandusministeeriumi poolt aastal 2013 välja antud üldplaneeringu leppemärkidest (http://195.80.113.140/doc.php?112385). Kaardimaterjal koostatakse lisaks paberkaardile elektrooniliselt temaatiliste kihtide kaupa geoinfosüsteemis kasutamiseks. Kaardistatavate paikade loetelu võib planeeringu koostamise käigus täieneda. Kaasamiskava PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Huvigrupp Asutus / isik Naaberomavalitsused Kuusalu vald Kadrina vald Rakvere vald Viru-Nigula vald Ministeeriumid Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigi asutused Keskkonnaameti põhja regioon Lennuamet Maa-amet Maanteeamet põhja regioon Muinsuskaitseamet Päästeamet põhja päästekeskus Politsei-ja piirivalveamet Põllumajandusamet Viru keskus Terviseamet põhja talitus AB Artes Terrae OÜ 17 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Tehnilise järelevalve amet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elering AS OÜ Eleks Telia Eesti AS Haljala Soojus AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Gaas Kogukonnad AASPERE kant Alo Merilo - kandi vanem MTÜ Aaspere Külakoda MTÜ Kavastu Külaelu MTÜ Mustoja Maaparandus ESSU kant Essu külavanem Põdruse külavanem Aasu külaselts HALJALA kant Auküla külavanem Haljala alevikuvanem Idavere külavanem Haljala Kultuuriselts Haljala Noortekeskus Haljala rahvamaja MTÜ Haljala Päevakeskus Rukkilill MTÜ Õpetaja Autähis MTÜ Tamburiin Segapidi Selts Spordiklubi Haljala Spordiklubi Tahmaküla United Haljala Kogudus MTÜ Aruküla MTÜ Iseteen KAREPA kant Andi külavanem Toolse külavanem Vainupea külavanem Olavi Kasemaa - kandi vanem Helli Urmet MTÜ Karepa Selts MTÜ Vainupea Küla Selts 18 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 MTÜ Arma Hipoteraapia- ja Ratsakeskus MTÜ Eisma Sadam MTÜ Karepa Kalasadam MTÜ Hariduslik Tugiteenus MTÜ Toolse Tuuled MTÜ Toolse Okkad Orgus Motorsport (Eisma) MTÜ Rannarahva selts (Eisma) KÄSMU kant Eduard Vainu – kandi vanem MTÜ Käsmu Külaselts MTÜ Käsmu Majaka Sadam MTÜ Käsmu Lahe Merepääste SA Käsmu Meremuuseum seltsing Käsmu Minu Kodu seltsing Käsmu Liisud MTÜ Käsmu Lahe Kalur EELK Käsmu Kogudus Käsmu külaselts MTÜ Neli Tuult SAGADI - VERGI kant Altja külavanem Lahe külavanem Lobi külavanem Mustoja külavanem Pihlaspea külavanem Vergi külavanem MTÜ Vergiranna Selts SA Esku Kabel Toomarahva MTÜ Lahemaa Rannakultuuri Selts RMK Natturi küla VARANGU kant Varangu Külaselts Varangu Jahimeeste Selts Varangu Maaparandusühistu Paderisti Selts VIHULA kant Annikvere külavanem Haili külavanem Metsiku külavanem Noonu külavanem Paasi külavanem Salatse külavanem Vihula külavanem MTÜ Vihula Selts Haljala Jahisport MTÜ Salatse selts VÕHMA- PALMSE kant Aasumetsa külavanem Joandu külavanem AB Artes Terrae OÜ 19 18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Korjuse külavanem Metsanurga külavanem Muike külavanem Palmse külavanem Uusküla külavanem Vatku külavanem Võsupere külavanem MTÜ Sakussaare Külaselts MTÜ Sakussaare Metodisti Kogudus MTÜ Võhma Seltsimaja MTÜ Eru Surf Team MTÜ Ilumäe Kogudus Koduküla Kaevu MTÜ Lahemaa Infopunkt VÕSU kant Võsu alevikuvanem MTÜ Võsu Eakate Selts Meelespea MTÜ Pailaps MTÜ Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ Vihula valla noorteklubi MTÜ VK Wadokan MTÜ Võsu Lauatenniseklubi MTÜ Lahemaa Rakenduslik Loovuskool MTÜ Võsu Sadam MTÜ Võsu Jazz MTÜ Võsu Spordiklubi Virumaa Rannakalurite Ühing Võsu Vabade Kunstide Ühing Kunda Jahindusklubi Varangu Jahimeeste Selts MTÜ Haljala Jahisport MTÜ Hundisilma Jahindus JÜ Ranna Soov olla kaasatud Raho Langsepp Kaitseliit, Andres Järve Karo Mets OÜ OÜ Metsagrupp Metsatervenduse OÜ, Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute / asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi ajal täpsustuda / täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Planeeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd kogukonnaga ja korraldada ümarlaud ettevõtjatega. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks 20 AB Artes Terrae OÜ  Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3 võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Virumaa Teataja ja Haljala Sõnumid. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info valla veebilehel http://www.haljala.ee/. Üldplaneeringu eeldatav ajakava 2019 aprill - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine; 2019 mai - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine ja ettepanekute sisseviimine; 2019 juuni - ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse korrigeeritud versioon ja esitatud ettepanekud avaldada valla veebilehel; 2019 september - vajalikute analüüsi ja eksperthinnangute koostamine, ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine; 2019 oktoober - ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja avalik arutelu; 2019 november - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine; 2019 detsember - ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks; 2020 veebruar - kooskõlastamise tulemuste analüüs ja vajadusel ettepanekute sisseviimine ning uuesti kooskõlastamiseks esitamine; 2020 aprill - ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine, teavitamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest; 2020 mai - ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu; 2020 juuni - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine; 2020 august - ÜP esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks; 2020 oktoober - ÜP kehtestamiseks esitamine. Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks teostatakse töösisese protsessina (eraldi aruannet ei esitata) alljärgnevad analüüsid:  olemasoleva maakasutuse analüüs;  transpordiühenduste/kättesaadavuse analüüs;  analüüs maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku täpsustamiseks;  maakasutuse konfliktkohtade analüüs;  kehtivate detailplaneeringute analüüs. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks ei ole plaanis teostada eraldi uuringuid. AB Artes Terrae OÜ 21 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju stratee gilise hindamise väljatöötamise kavatsuse täiendus - ja muudatus ettepanekud Ettepaneku esitaja Ettepanek Otsus Põhjendus Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 31. mai 2019. a. 14:01 Adressaat: VA_eva Teema: Haljala valla �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse osas ettepanekute k�simine Manused: Haljala YP ja KSH ettepanekute kysimine.asice; Haljala YP l�hteseisukohad.pdf; Haljala_valla_�ldplaneeringu_KSH_VTK.pdf; YP ja KSH ettepanekud.docx Tere! Teile on saadetud Haljala vallavalitsuse dokumendihalduss�steemi Amphora kaudu dokument: Reg. nr.: 7-1/18-16 Pealkiri: Haljala valla �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse osas ettepanekute k�simine Haljala Vallavalitsus Mere tn 6, V�su alevik 45501 L��ne-Virumaa Tel 3258630 [email protected] www.haljala.ee Lugupidamisega, Peep Linno planeerimisspetsialist Haljala Vallavalitsus 325 8642; 5621 7200 HALJALA VALLAVALITSUS Vastavalt adressaatide nimekirjale Teie Meie 30.05.2019 nr 7-1/18-16 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine Haljala Vallavolikogu algatas 19.12.2017 otsusega nr 24 Haljala valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete, määramine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Haljala valla territoorium. Valla üldplaneeringu koostamine on algetapis: toimunud on lähteseisukohtade kujundamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kavatsuse väljatöötamine. Käesolevaga esitame vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on Teil õigus esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnang KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendid ning ettepanekute vorm on toodud käesoleva kirja lisades. _____________________________________________________________________________________________ Mere tn 6, Võsu alevik Telefon:+372 325 8630 Arvelduskonto EE291010502009480009 45501 Lääne-Virumaa +372 5106244 SEB Pank Registrikood 75013144 E-post: [email protected] Arvelduskonto EE492200221011363010 Internet: www.haljala.ee Swedbank Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. juuli 2019. Ettepanekud palun esitada kirjalikult Haljala vallavalitsuse üld e-posti aadressile: [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivar Lilleberg Vallavanem Peep Linno 325 8642, 5621 7200 _____________________________________________________________________________ _________________ Rakvere mnt 3, Haljala alevik Telefon:+372 327 8220 Arvelduskonto 45301 Lääne-Virumaa Fax: +372 327 8221 EE291010502009480009 Registrikood 75013144 E-post: [email protected] SEB Pank Internet: www.haljala.ee Arvelduskonto EE492200221011363010 Swedbank