Kiri

EELNÕU Hoonestusloa andmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ning loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Elering AS (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn) esitas 26.04.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse Väikese väina põhja 110kV merekaabli paigaldamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani üks 110 kV merekaabelliin. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris, https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit 16-7/18-1126). VeeS § 225 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Vastavalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks ei loeta kaldaga ühendatud veekaabelliine, torujuhtmeid ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Eelnevast lähtuvalt on elektrikaabli paigaldamiseks merepõhja vajalik hoonestusluba. Uus 110 kV merekaabel on armeeritud XLPE ehk plast-isolatsiooniga ja kaabelliini minimaalseks läbilaskevõimeks peab olema vähemalt 500 A. Veekaabelliinina on lubatud kasutada kolme ühesoonelist ca 10 cm läbimõõduga armeeritud 110 kV kaablit, mis enne veeskamist seotakse kolmnurkselt kokku ja nende vahele on paigutatud ca 3 cm läbimõõduga armeeritud kiudoptiline sidekaabel või ca 20 cm läbimõõduga ühises armeeritud kaitsekestas kolmesoonelist 110 kV kaablit ja kiudoptilist sidekaablit, konkreetne kaabli tüüp selgub kaabelliini projekteerimisel. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse merekaabel kogu ulatuses pinnasesse. Mõlemast kaldast kuni 100 m kaugusele paigaldatakse kaabel rüsijää poolt tekitada võivate vigastuste vältimiseks 1,5 m sügavusse kaevisesse, ülejäänud osas 1 m sügavusse kaevisesse. Kaevise kaevamisel on laiuseks arvestatud max. 2 m. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Kaabel paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Merepõhja kaeviste kaevamiseks kasutatav süvistustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Veekaabelliini laiuseks on arvestanud 0,2 m, veekogu põhja paigaldatava kaabelliini pikkus on ca 4800 m ja ehitisealune pindala ca 960 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6493040,00 Y: 451134,85 X: 6492941,90 Y: 450447,95 X: 6492751,55 Y: 449723,60 X: 6492569,10 Y: 449200,95 X: 6491804,15 Y: 447934,90 X: 6491422,90 Y: 447566,70 X: 6491119,15 Y: 447411,55 X: 6491099,00 Y: 447401,30 Vastavalt VeeS § 227 lg 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Sellest lähtuvalt edastas 30.04.2018 kirjaga nr 16-7/18-1126-002 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamise osas Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Maanteeametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile, Hiiumaa Vallavalitsusele, Muhu Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitusele ning Kuivastu mnt 51 kinnistu omanikule, kelle kinnistul on kaabli maabumiskoht. TTJA edastas Elering AS-le, asjaomaste asutuste arvamused ja seisukohad arvestamiseks hoonestusloa taotlemisel. Elering AS edastas 03.05.2019 TTJA-le Saaremaa Vallavalitsuse 30.04.2019 korralduse nr 2- 3/610, millega seatakse tähtajatu sundvaldus Saaremaa vallas Orissaare alevikus asuva Kuivastu mnt 51 katastriüksusele (registriosa nr 2732134, katastritunnus 55001:008:0356, pindala 5082 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa) rajatava 110 kV pingega kaabelliini ja sidekaabli kaitsevööndi ulatuses Elering AS (registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42 Tallinn ) kasuks. Elektrikaabli paigaldamine avalikku veekogusse ei ole KeHJS § 6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 6 ja 7 ning § 15 p 8 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindmaise vajalikkuse eelhinnang. TTJA oli seisukohal, kui elektrikaabli paigaldamisel ning ehitustööde käigus tuleb rakendada Maves AS-i koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031) eksperthinnangus välja toodud meetmeid: • tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november); • kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele; • kaabelliini rajamist tuleb vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07); • viies läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel võib kaaluda lähtudes uuringu tulemustest ajaliste piirangute leevendamist; • tööde käigus avastatud kultuuriväärtusega leiust tuleb teavitada Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul; • projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju on välja kaevatavat pinnast ja kus taaskasutatakse; • kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik ning tehniliselt korras. Kaabelliini paigaldamine on kavandatud Väikese väina hoiualal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnuala ja Väikese väina loodusalana. KeHJS § 11 lg 10 alusel, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Sellest tulenevalt kooskõlastas TTJA hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet edastas 16.05.2019 kirjaga nr 6 3/19/7788 2 kooskõlastuse hoonestusloa menetluse algatamise eelnõule keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. Keskkonnaamet andis kooskõlastuse tingimusel, et tööde teostamisel rakendatakse Maves AS- i koostatud eksperthinnangus „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031) välja toodud mida tuleks rakendada elektrikaabli paigaldamisel. TTJA algatas 27.05.2019 otsusega nr 16-7/18-1126-032 Elering AS 18.06.2018 hoonestusloa taotluse ning VeeS § 227 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 18 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 81, § 12 lg 11 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ja 7 ning § 15 p 8 alusel hoonestusloa menetluse ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise. Otsusega täiendavaid uuringuid läbi viia ei olnud vajalik. Õiguslikud järeldused Pädev asutus saab otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Tulenevalt VeeS § 2210 keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Lähtudes asjaolust, et asjaomastel asutustel täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid ei olnud hoonestusloa menetlus algatamise otsusele ning hoonestusloa taotlejal ei olnud vaja läbi viia ühtegi täiendavat lisauuringut, siis ei ole hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. TTJA selgitab, et Elering AS saab taotleda hoonestusloa tingimuste (näiteks: tähtaja) muutmist vastavalt VeeS § 2212 lg 2. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud VeeS § 2214. Ärakuulamine TTJA saatis 30.05.2019 haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa andmise otsuse eelnõu Elering AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks. Sama läks teadmiseks ka Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Maanteeametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile, Hiiumaa Vallavalitsusele, Muhu Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitusele ning Kuivastu mnt 51 kinnistu omanikule. Otsus Elering AS-i 26.04.2018 hoonestusloa taotluse, 27.05.2019 TTJA otsuse nr 16-7/18-1126- 032, veeseaduse § 229 lg 1 ja § 2211 lg 4, 2216, 2217, maakatastriseaduse § 181 lg 3 p 4, maa hindamise seaduse § 61, 02.06.2015 majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ nr 51 lisa, 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 10 p 2 alusel: 1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks elektrikaabliga ning määrata hoonestusloa omajaks Elering AS (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn). 2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid on: X: 6493040,00 Y: 451134,85 X: 6492941,90 Y: 450447,95 X: 6492751,55 Y: 449723,60 X: 6492569,10 Y: 449200,95 X: 6491804,15 Y: 447934,90 X: 6491422,90 Y: 447566,70 X: 6491119,15 Y: 447411,55 X: 6491099,00 Y: 447401,30 3. Rajatise pikkus on 4800 m, läbimõõt 0,2 m, ehitisealune pindala (koormatav ala) 960 m2. 4. Rajatise kasutamise otstarbeks määrata nr 22144 – veekaabelliin. 5. Kaldast kuni 100 m kaugusele paigaldatakse merekaabel 1,5 m sügavusse, ülejäänud osas 1 m sügavusse kaevisesse. Kaevise laius on kuni 2 m. 6. Tuginedes Maves AS-i koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031) eksperthinnangule tuleb rakendada elektrikaabli paigaldamisel ja ehitustööde käigus järgmiseid meetmeid:  • tööde läbiviimise ajal tuleb vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november), • kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele; • kaabelliini rajamist tuleb vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07); • viies läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel võib kaaluda lähtudes uuringu tulemustest ajaliste piirangute leevendamist; • tööde käigus avastatud kultuuriväärtusega leiust tuleb teavitada Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul; • projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju on välja kaevatavat pinnast ja kus taaskasutatakse; • kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik ning tehniliselt korras. 7. Hoonestusluba kehtib kuni 1 aasta peale Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamist. 8. Elering AS-l tuleb maksta iga-aastast hoonestustasu 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Hoonestustasu on 41,85 € (eurot) aastas (tootmismaa keskmine väärtus Eestis on 1,09 €/m2 x 960 m2 x 4%). Hoonestustasu arvestamise aluseks oleva maa keskmine väärtus tuleneb maa hindamise seaduse §-s 61 sätestatud maa korralise hindamise tulemustest. Hoonestustasu suurus arvestatakse ümber, kui maa korralise hindamise tulemusel kehtestatakse uued vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnad. 9. Elering AS-l tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada. 10. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.  EELHINNANG Elering AS (registrikood 11022625) esitas 26.04.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse, Väikese väina põhja 110kV merekaabli paigaldamiseks. Elektrikaabli paigaldamine avalikku veekogusse ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 6 ja 7 ning § 15 p 8 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindmaise vajalikkuse eelhinnang, kui veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist kavandatakse ning kui toimub veekogu süvendamine alates mahust 100 m3. Samuti tuleb eelhinnang anda, kui tegevus, ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Hoonestusloa taotluse dokumentatsioonist lähtuvalt on kaabelliini merepõhja paigaldamiseks vajalik süvendusmaht 9800 m3. TTJA otsustajana (KeHJS § 9) peab andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete alusel, sh Maves AS-i koostatud „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031) ning aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani üks 110 kV merekaabelliin. Kaabelliin paigaldatakse Väikese väina põhja, teostades eelnevalt kaabli paigaldamiseks vajalikke süvendamistöid. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin kogu ulatuses pinnasesse. Veekogu põhja paigaldatava kaabeliini pikkus ca 4,8 km ja kogumaht 100 m3. Kaldast kuni 100 m kaugusele paigaldatakse kaabel rüsijää poolt tekitada võivate vigastuste vältimiseks 1,5 m, ülejäänud osas 1 m sügavusse kaevisesse. Kaevise kaevamisel on laiuseks arvestatud maksimaalselt 2 m. Hinnanguline süvendusmaht on 9800 m3. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Vajadusel kaabli kaitseks kasutatav lisatäitepinnas on paekivi killustik, kogumahuga 400 m3 (täpsustatakse projekteerimise käigus). Kaabelliin paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Teave süvistustehnika ja -tehnoloogia kohta täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Tööde ajaks on planeeritud 6 kuud, so mai-oktoober 2020. aastal. Kavandatav tegevus leiab aset Väikese väina põhjaosas, Väikese väina tammist loodes ning Orissaare sadamast idapool Kaabli paigaldamisel toimuva vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse jäätmeseadusega sätestatud korras. Kavandatav tegevus on seotud strateegiliste dokumentidega. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 üheks alameesmärgiks on varustuskindluse tagamine. Vastavalt arengukavale tuleb jätkuvalt panustada vananevate liinide rekonstrueerimisse. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel põhivõrgu arendamise peamine eesmärk on elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Elektrivarustuskindluse tõstmise esmaseks osaks on 110 kV kaabelliinide ehitamine mandri-Eesti ja Muhu saare vahele. Kahe alternatiivsetel trassidel kulgeva kaabli ehitamine tagab Saaremaa ja Hiiumaa elektrivarustuse ka olukorras, kui üks kaablitest mingil põhjusel tööst välja peaks langema Kavas on rajada dubleeriv/täiendav kaabelliin üle Väikse väina Muhu saarelt otse Orissaare alajaama. Väikese väina 110 kV kaabelliini detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Saaremaa Vallavalitsuse 19.02.2017 korraldusega nr 231, on kavandatava tegevus otseselt seotud. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Muhumaad Saaremaast eraldava Väikese väina laius on 2-4 kilomeetrit (minimaalne laius 1,8 km – Ahenda nuka ja Kanissaare vahel), pikkus umbes 20 kilomeetrit. Väike väin on käesoleval ajal jagatud tammi poolt kaheks suletud, omavahel mitte ühenduses olevaks laheks. Väikse väina rannikuveekogum on tehisveekogum. Vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale on koondseisund aastatel 2013 ja 2014 loetud halvaks, sealjuures ökoloogiline seisund mõlemal aastal on kesine ning keemiline seisund on 2013. aastal hinnatud halvaks. Hea seisundi saavutamise eesmärki on pikendatud aastani 2027. Kaasnevad mõjud vee-elustikule ja vee kvaliteedile on ajutised ja pöörduvad ning esinevad vaid tööperioodil, otseselt kaevealal ja selle vahetus läheduses. Kavandatud tegevus viikase läbi piiratud aja jooksul. Kaablitrassi süvendamise ja trassi täitmisel pinnasega eraldub veesambasse mingi kogus peenefraktsioonilist heljumit ja koos sellega võib ajutiselt tööde teostamise vahetus läheduses langeda vee läbipaistvus. Samuti võib mingis koguses sattuda veesambasse ka setetesse mattunud toitaineid (põhiliselt fosforiühendeid). Arvestades aga tööde piiratud iseloomu ei ole ette näha rannikuveekogumi seisuni muutust. Kavandatud tegevus ei mõjuta Väikese väina avaveekoosluste struktuuri ega liigilist koosseisu. Kavandatud tegevuse puhul hävib kaablipaigaldustrassi sisse jääv põhjataimestik. Potentsiaalselt saab mõjutatud kokku ligi 8800 m2 merepõhja (eeldades kaablitrassi laiuseks 2 m). Trassi paigaldamisega hävitatakse 1760 kg põhjataimestikku, mis on väike kogus ning seetõttu ei teki olulist mõju piirkonna põhjataimestikule. Kuna projekti käigus täidetakse kaablitrass sama pinnasega, siis taastub töödega mõjutatud merepõhja taimestik ühe vegetatsiooni perioodi jooksul. Kui töid tehakse vegetatsiooni perioodi välisel ajal on mõju veelgi väiksem. Kavandatud tegevus hävitab kaablitrassi koridoris ligi 8800 m2 merepõhja. Põhjaloomastiku puhul see ei tähenda kogu põhjaloomastiku hävimist, kuna sama pinnas täidetakse samasse kohta tagasi, siis võib mingi osa settes olevast põhjaloomastikust ka säilida. Mõju põhjaloomastikule on väike. Kooslused taastuvad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Kavandatud tegevus mõjutab kalastikku eelkõige läbi kudesubstraadi muutuste. Need muutused võivad tekkida ka palju suuremal alal kui vahetu kaablitrass ise. Piirkond on oluline kudemisala paljudele rannikumere liikidele. Eksperdid on toonud välja, et tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (tavaliselt analoogsetes tingimustes välditakse heljumi teket ja kudealade kahjustamist enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november). Muul ajal läbiviidud tööd kalastikku oluliselt ei mõjuta. Madalaveeline Väike väin on atraktiivne rändepeatuskoht paljudele veelindudele. Häid toitumiskohti rändel peatuvatele kahlajatele6 pakub olenevalt tuulte suundadest paljanduv merepõhi Kõinastu leede piirkonnas ning väina keskosas Väikse väina tammist kagus. Alad jäävad rajatavast kaabelliinist vastavalt 7 km ja 1 km kaugusele. Kavandatavate tööde piirkonnas on väin sügavam ning merepõhja paljandumist ei toimu. Valdav osa Väikesel väinal peatuvatest ja pesitsevatest linnuliikidest on Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kavandatav tegevus jääb EELIS andmebaasi järgi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale, täpsemalt Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi puhveralale. Kavandatava tegevuse mõju Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale on seotud mõjudega Väikese väina veekvaliteedile, väinaga seotud elustikule ning kultuuriväärtustele. Kavandatava kaabelliini trass jääb lisaks ka Väikese väina hoiualale, mille piirid kattuvad osaliselt Natura 2000 alade, Väikese väina loodusala ja Väinamere linnuala, territooriumitega. Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide - emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind(Sylvia nisoria)japunaselg-õgija (Lanius collurio). Maa-ameti pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste kaardirakenduste andmetel kaabelliini trassile Väiksesse väina kultuuriväärtuseid ei jää. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju jäätmetekkele. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaabli vahetuse käigus ümbruskonnale ei kaasne. Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti. Ehitustöödega kaasnev müra on ajutine ja kaasneb vaid kaabelliini paigaldamise etapis. Kaabli paigaldamine vette käib laevalt. Kaabelliini paigaldamisega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni teket. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele. Tegevusega kaasnevad tervisemõjud ja riskid piirduvad ehitusperioodiga. Mõju tervisele ei ole ette näha. Natura eelhindamine Väinamere linnuala Väinamere linnuala asub (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega10 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kavandatava tegevuse käigus asendatakse kahest mastidel kulgevast elektriliinist merekaabliga neist üks. Mõju linnustikule aga säilib. Seoses süvendustöödega kaasneva heljumiga võib taimekoosluste areng olla pärsitud, mis omakorda kutsub esile veetaimestiku leviku ahenemist. Seega võib prognoositav herbivoorsete linnuliikide arvukuse lühiajalist kahanemist. Kuna süvendustöödega piirnevatel aladel puuduvad suured ujupartide ja luikede peatuskohad, siis otsest mõju süvendamine antud linnuliikidele ei tohiks avaldada. Põhjasettest vabanevad toitained võivad põhjustada piirkonna toitelisuse tõusu ja niitvetikate massarengut, samas mändvetikate, meriheina ja penikeelte (Potamogeton perfoliatus et pectinatus) koosluste taandumist. Mõju avaldub kõikidele kaitseväärtusteks olevatele luigeliikidele. Kõige rohkem ohustatud võivad olla süvendatava ala mõjupiirkonda jäävatel saartel (Abluse- ja Argikarel) pesitsevad veelinnud ja kurvitsalised. Läbiviidavad süvendustööd võivad mõju avaldada juhul, kui need viiakse läbi lindude pesitsusajal (15. aprill – 15. juuli). Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud piirkonnas pesitsevatele ja peatuvatele lindudele on ajutised ja pöörduvad ning esinevad tööperioodil. Juhul kui töid teostatakse väljaspool lindude pesitsusperioodi ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju Väinamere linnuala kaitseväärtustele. Seetõttu puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks. Väikese väina loodusala Väikese väina loodusala asub Saare maakonnas. Loodusalal kaitstakse järgnevaid I lisas nimetatud elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); Samuti kaitstakse järgnevate II lisas nimetatud liikide isendite elupaiku: emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica). Kavandatav tegevus leiab aset meres, mistõttu ei jää tegevuse mõjupiirkonda maismaal kasvavaid taimi ega elupaiku. Rajatava kaabelliini trassil Väikeses väinas levivad teadaolevalt kaks Loodusdirektiivi elupaigatüüpi (Joonis 2 ja lisa 2): liivamadalad (1110) ja liivased ja mudased pagurannad ehk laugmadalikud (1140). Elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ei ole Väikese väina loodusala kaitseväärtusena toodud. Küll aga on tehtud ettepanek16 lisada nimetada see Väikese väina loodusala kaitse-eesmärgiks. Võrreldes Väikses väinas olevate elupaigatüüpide kogupindala on mõjutatud osa tühiselt väike. Samuti on mõju ajutine, kuna kahjustatud elupaigatüübid taastavad oma elustiku struktuuri ja funktsiooni üsna lühikese aja jooksul (maksimaalselt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul). Pöördumatuid kahjustusi kavandatud tegevus kaasa ei too. Töödega on haaratud korraga vaid väga piiratud ala. Mõju on väga piiratud ja pöördumatuid muutusi tegevusega ei kaasne. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju piirneb kaabelliini trassi ja selle kõrval asuvatele aladele. Kaasnev mõju on ajutine ning pöörduv. Kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Väikese väina loodusalale. Natura asjakohane hindamine ei ole vajalik. Eelhinnangu järeldus Hoonestusloa taotlusega planeeritakse Väikese väina põhja 110kV elektrikaabli paigaldamist. Tuginedes Maves AS-i koostatud eksperthinnangus on välja toodud meetmed, mida tuleks rakendada elektrikaabli paigaldamisel: • Tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november). • Kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele. • Kaabelliini rajamist tuleb vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07). • Viies läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel võib kaaluda lähtudes uuringu tulemustest ajaliste piirangute leevendamist. • Tööde käigus avastatud kultuuriväärtusega leiust tuleb teavitada Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul. • Projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju pinnast ja kus taaskasutatakse. • Kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik ning tehniliselt korras. TTJA on arvamusel, kui elektrikaabli paigaldamisel ning ehitustööde käigus rakendatakse eelpoolnimetatud meetmeid, siis keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole.  AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang mai 2018 mai 2018 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Töö nimetus: 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina. Keskkonnamõjude eksperthinnang. Töö number: 18031 Tellija: Elering AS Vastutav täitja: Tuuli Vreimann (keskkonnaspetsialist) Koostanud: Tuuli Vreimann (keskkonnaspetsialist), Leho Luigujõe (Eesti Maaülikool, Põllumajanduse ja Keskkonnainstituut, ornitoloog), Georg Martin (TÜ Eesti Mereinstituut, merebioloog) Kontrollis: Karl Kupits, KMH litsents KMH0105 Tallinn, 2. mai 2018 2 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................4 2 KAVANDATAV TEGEVUS, ASUKOHT .............................................................................................5 3 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................6 4 MÕJUTATAV KESKKOND, KAASNEV MÕJU, SELLE OLULISUS JA LEEVENDAVAD MEETMED .........................................................................................................................................................7 VÄIKE VÄIN.........................................................................................................................................7 4.1.1 Fütoplankton ......................................................................................................................7 4.1.2 Põhjataimestik ...................................................................................................................8 4.1.3 Põhjaloomastik ..................................................................................................................9 4.1.4 Vee kvaliteet .................................................................................................................... 10 4.1.5 Seisundi hinnang............................................................................................................ 10 4.1.6 Kalastik .............................................................................................................................. 11 4.1.7 Mõju vee kvaliteedile ja vee-elustikule ................................................................... 12 LINNUSTIK ....................................................................................................................................... 13 KAITSEVÄÄRTUSED ......................................................................................................................... 13 KULTUURIVÄÄRTUSED.................................................................................................................... 15 JÄÄTMED ......................................................................................................................................... 15 LOODUSVARAD .............................................................................................................................. 15 MÜRA, VIBRATSIOON..................................................................................................................... 16 MÕJU TERVISELE, RISKID................................................................................................................ 16 5 NATURA EELHINDAMINE ............................................................................................................... 17 VÄINAMERE LINNUALA .................................................................................................................. 17 5.1.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad kaitseväärtused ..................... 18 5.1.2 Kavandatava tegevusega kaasnev mõju kaitseväärtustele ............................. 25 5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................... 26 VÄIKESE VÄINA LOODUSALA ......................................................................................................... 26 5.2.1 Mõjupiirkonda jäävad kaitseväärtused................................................................... 27 5.2.2 Kavandatava tegevusega kaasnev mõju kaitseväärtustele ............................. 28 5.2.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................... 28 6 JÄRELDUS ............................................................................................................................................. 29 7 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 30 LISA 1 110 KV MEREKAABLI PAIGALDAMINE VÄIKESE VÄINA PÕHJA. EKSPERTHINNANG. LINNUSTIK............................................................................................................. 31 LISA 2 EKSPERTHINNANG. PROJEKT „UUE 110 KV MEREKAABLI PAIGALDAMINE VÄIKSE VÄINA PÕHJA“ ............................................................................................................................. 42 Tallinn, 2. mai 2018 3 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 1 SISSEJUHATUS Elering AS on esitas 15.11.2017 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks. Keskkonnaministeerium võttis oma 29.11.2017 kirjaga nr 16-4/17/7789-2 vee erikasutuloa taotluse menetlusse. Keskkonnaamet esitas oma 22.12.2018 kirjaga nr 7-9/17/7370-2 seisukoha vee erikasutuloa menetluse kohta. Elering AS täiendas vee erikasutusluba ning edastas täiendatud taotluse 12.01.2018 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris nr 16-4/17/7789-4). Lähtudes täiendatud taotlusest teavitas Keskkonnaministeerium 25.01.2018 oma kirjaga nr 16-4/17/7789-5 kohustusest lisada vee erikasutusloa taotlusele täiendavat teavet vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika, mõjutatava keskkonna, eeldatava keskkonnamõju kohta ja muu asjakohane teave lähtudes KeHJS § 61 lg 5. Lähtudes keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusest nr 18 § 5 punktile 10 tuleb koostada keskkonnamõju hindamise litsentsi omava eksperdi poolt eksperthinnang. Käesolev eksperthinnang on koostatud kirjeldamaks kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnaelemente, eeldatavat olulist keskkonnamõju ning muud teavet vastavalt KeHJS § 61 ning võttes arvesse Keskkonnaameti seisukohti. Käesolev eksperthinnang käsitleb kaabelliini rajamist Väiksesse väina ning sellega kaasnevaid mõjusid keskkonnale. Maismaal toimuvaid tegevusi käsitleb DP Projektbüroo OÜ poolt koostatud Orissaare vald Orissaare alevik, Muhu vald Linnuse küla, Väikese väina 110 kV kaabelliini detailplaneering1. 1 DP Projektbüroo OÜ töö nr 03-16-DP. Kehtestatud Saaremaa Vallavalitsuse 19.12.2017 korraldusega nr 231 Tallinn, 2. mai 2018 4 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 2 KAVANDATAV TEGEVUS, ASUKOHT Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani üks 110 kV merekaabelliin. Kaabelliin paigaldatakse Väikese väina põhja, teostades eelnevalt kaabli paigaldamiseks vajalikke süvendamistöid. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin kogu ulatuses pinnasesse. Veekogu põhja paigaldatava kaabeliini pikkus ca 4,8 km ja kogumaht 100 m3. Kaldast kuni 100 m kaugusele paigaldatakse kaabel rüsijää poolt tekitada võivate vigastuste vältimiseks 1,5 m, ülejäänud osas 1 m sügavusse kaevisesse. Kaevise kaevamisel on laiuseks arvestatud maksimaalselt 2 m. Hinnanguline süvendusmaht on 9800 m3. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Vajadusel kaabli kaitseks kasutatav lisatäitepinnas on paekivi killustik, kogumahuga 400 m3 (täpsustatakse projekteerimise käigus). Kaabelliin paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Teave süvistustehnika ja -tehnoloogia kohta täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Tööde ajaks on planeeritud 6 kuud, so mai-oktoober 2020. aastal. Kavandatav tegevus leiab aset Väikese väina (VEE3328010) põhjaosas, Väikese väina tammist loodes ning Orissaare sadamast idapool (Joonis 1). Joonis 1 Rajatava merekaabli asukoht (Aluskaart: Maa-amet) Tallinn, 2. mai 2018 5 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 3 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Energiamajanduse arengukava aastani 20302 Kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse, mille üheks alameesmärgiks on varustuskindluse tagamine. Vastavalt arengukavale tuleb jätkuvalt panustada vananevate liinide rekonstrueerimisse. Koostatav Saare maakonnaplaneering 2030+3 Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava üldplaneeringuga, mis näeb ette dubleeriva/täiendava kaabelliini rajamist üle Väikse väina Muhu saarelt otse Orissaare alajaama elektrivarustuskindluse tõstmiseks Saaremaal ja Hiiumaal. Kaabelliini rajamisega maandatakse Muhu ja Saaremaa vahelise kaheahelalise 110 kV elektriülekandeliini võimalikust purunemisest tingitud elektrikatkestuse riski. Orissaare vald Orissaare alevik, Muhu vald Linnuse küla, Väikese väina 110 kV kaabelliini detailplaneering4 Kavandatav tegevus on otseselt seotud nimetatud detailplaneeringuga, mis käsitleb rajatava kaabelliini maismaaosa. 2 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 Kättesaadav http://www.maavalitsus.ee/saare-maakonnaplaneering-2030- 4 DP Projektbüroo OÜ töö nr 03-16-DP. Kehtestatud Saaremaa Vallavalitsuse 19.12.2017 korraldusega nr 231 Tallinn, 2. mai 2018 6 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 4 MÕJUTATAV KESKKOND, KAASNEV MÕJU, SELLE OLULISUS JA LEEVENDAVAD MEETMED Käsitletakse mõjusid liini rajamisel Väiksesse väina. Mõjuala piirneb vahetult rajatava merekaabli trassiga. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. Väike väin Muhumaad Saaremaast eraldava Väikese väina laius on 2-4 kilomeetrit (minimaalne laius 1,8 km – Ahenda nuka ja Kanissaare vahel), pikkus umbes 20 kilomeetrit. Väike väin on käesoleval ajal jagatud tammi poolt kaheks suletud, omavahel mitte ühenduses olevaks laheks. Alates tammi valmimisest kuni tänaseni, on väina loodeosa olnud mõjutatud Väinamerest ning kaguosa Liivi lahest. Loode pool väinatammi on väina sügavus valdavalt alla 3 meetri, sügavamaks muutub meri siin alles väina suus, pärast Kõinastu saare ja Pulli panga vahelist joont. Kagu suunas suureneb Väikese väina sügavus kuni 10 meetrini. Vee soolsus on tammist põhja pool 6-7 ning lõuna pool 5,5-6,5 psu. Inimtegevuse otsest mõju veekeskkonnale võib täheldada vaid Orissaare linna vahetus läheduses väga piiratud merealal (1). Väike väin oli tõepoolest väin 1896. aastani, mil ta suleti Muhumaalt Saaremaale viiva teetammiga. Ettevalmistused tammi rajamiseks algasid 1892. aastal, töödega alustati 1894 ning tammi pidulik avamine toimus 27. juulil 1896. Sellest ajast pole rangelt võttes enam tegu mitte väina, vaid kahe eraldiseisva lahega (1). Andmed Väikese väina elustiku ja vee kvaliteedi kohta on toodud alljärgnevates peatükkides lähtudes 2013. aastal läbi viidud mere ülevaateseire5 andmetest. 4.1.1 Fütoplankton Toitainete tihenenud kontsentratsioonid võrreldes 2006. aastaga, mil Väikse väina seiret eelmisel korral tehti, lõid eelduse ka merevee klorofülli a sisalduse ja fütoplanktoni biomassi kasvuks. Erinevus oli silmatorkavam väina põhjaosa jaamades, kus klorofülli a keskendused ja biomassi väärtused kujunesid suveperioodi keskmisena vastavalt 2,6 ja 2,9 korda suuremaks kui 2006. aastal. Väikse väina lõunaosas mõõdeti 1,6 korda suurem klorofüllisisaldus, ent fütoplanktoni keskmine biomass hoopis kahanes 30 % võrra aastaga 2006 võrreldes. Klorofülli maksimumid (4–6 mg m-3) mõõdeti väina põhjaosas 5 Rannikumere ülevaateseire 2013 aruanne. TÜ Eesti Merinstituut, 2014. Tallinn, 2. mai 2018 7 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 17. juunil, lõunaosas aga 25. juulil ja 11. augustil. Väikse väina lõunaosas määrati juuli lõpus ja augusti esimesel poolel ka suurimad fütoplanktoni biomassi väärtused – 1 kuni 2 mg l-1. Väina põhjaosa kohta erakordselt suur biomass (2 mg l-1) mõõdeti juuli lõpus jaamades VV2 ja VV3. Tõenäoliselt oli vetikamass eelnevalt puhunud põhja- ja loodetuule mõjul Kassari lahest Väiksesse väina surutud (1). Fütoplanktoni liikide osas juunis selge dominant puudus, vaid tammist põhja pool asuvates jaamades oli nakkevetikate (Prymnesiales) arvukus suhteliselt suur. Juulis moodustasid väina põhjaosas valdava osa biomassist tüüpilised riimveeõitsengute liigid, niitjad sinivetikad Nodularia spumigena, Aphanizomenon flos-aquae ja Dolichospermum spp. Väina lõunapoolsetes jaamades domineerisid nii juulis kui augustis pantseriga dinoflagellaadid, peamiselt liik Kryptoperidinium foliaceum. Märkimisväärne oli pikoplanktiliste koloonialiste sinivetikate (Aphanocapsa spp., Merismopedia spp.) kohati ülisuur arvukus jaamades VV3–VV6, mis asuvad väina lõunaosas ja tammist vahetult põhja pool. Augustis olid nimetatud perekondade liigid Väikse väina põhjaosa jaamade lõikes lausa dominantsed ning lõunaosas biomassilt järgmised liigi K. foliaceum järel (1). 4.1.2 Põhjataimestik Viimased põhjataimestiku vaatlused Väikese väina loodeosas tehti 2013. aasta juulis kokku kolmel transektil. Transekt Väike väin 1 Vaatlused teostati sügavusvahemikus 0-5,1 m. Kokku teostati katvushinnanguid 7-s sügavusvahemikus, koguti 15 põhjataimestiku kvantitatiivset proovi. Transektil esines kokku 19 liiki, neist 3 rohe-, 4 mänd-, 4 pruun- ja 4 liiki punavetikaid ning 4 liiki kõrgemaid taimi. Kuni 5 m sügavuseni oli valitsevaks põhjasubstraadiks kivid. Seetõttu domineerisid kividele kinnitunud vetikad (Cladophora glomerata, Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis). Põhjataimestiku üldkatvus transektil Väike väin 1 jäi valdavalt vahemikku 60-90%. Maksimaalsel sügavusel (5,1 m) esinesid vaid niitjad vetikad (Polysiphonia fucoides ja Pilayella littoralis) üldkatvusega 5%. Põhjataimestiku biomassist moodustas suurema osa põisadru. Sügavustel kus põisadru ei esinenud oli põhjataimestiku biomass suhteliselt madal. Mitmeaastaste liikide osakaal oli 88% Transekt Väike väin 2 Vaatlused teostati sügavusvahemikus 0-4 m. Kokku teostati katvushinnanguid 7-s sügavusvahemikus, koguti 15 põhjataimestiku kvantitatiivset proovi. Transektil esines kokku 25 liiki, neist 4 rohe-, 4 mänd-, 7 pruun- ja 4 liiki punavetikaid ning 6 liiki kõrgemaid taimi. Tallinn, 2. mai 2018 8 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Põhjasubstraadiks olid kivid ja liiv, mis tingis varjatud väinas mändvetikate esinemise. Põisadru (Fucus vesiculosus) esines kogu transekti ulatuses. Kuni 2 m sügavuseni esines põisadru kividele kinnitunult, sügavamal lahtise vormina. Põisadru (lahtine vorm) biomass oli suurim (482 g/m2) 3,3 m sügavusel. Mitmeaastaste liikide osakaal oli 90%. Transekt Väike väin 3 Vaatlused teostati sügavusvahemikus 0-2,6 m. Kokku teostati katvushinnanguid 7-s sügavusvahemikus, koguti 21 põhjataimestiku kvantitatiivset proovi. Transektil esines kokku 24 liiki, neist 3 rohe-, 5 mänd-, 6 pruun- ja 3 liiki punavetikaid ning 4 liiki kõrgemaid taimi. Kogu transekti ulatuses oli põhjataimestiku üldkatvus 100%. Kuni 1 m sügavuseni domineerisid niitjas rohevetikas Cladophora glomerata ja mändvetikad (peamiselt kare mändvetikas), sügavamal kamm-penikeel (Stuckenia pectinata). Mändvetikate perekonna Chara kuuest liigist esines transektil viis. 2,6 m sügavusel esinesid kõrgekasvuliste mändvetikate laigud (Chara tomentosa, Chara baltica, Chara horrida), mis vaheldusid põisadru lahtise vormi ja kõrgemate taimedega. Põisadru esines transektil 30% katvusega vaid 2,6 m sügvusel. Mitmeaastaste liikide osakaal oli veekogumi madalaim - 30%. 4.1.3 Põhjaloomastik 2013. aastal Väikse väina veekogumi statsionaarsetest proovipunktidest kogutud materjali põhjal oli põhjaloomastik piirkonnas väga liigirikas – kokku 20 taksonit. Sagedamini levisid uurimisalal surusääsklaste vastsed (Chironomidae l.), võõrliik vööt- kirpvähk (Gammarus tigrinus), noored kirpvähid (Gammarus juv.) ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Ülejäänud loomaliigid esinesid uurimisalal palju harvem. Põhjaloomastiku keskmine üldarvukus oli veekogumis 2013. aastal väga kõrge – 3636 is. m-2, üldbiomass väga väike - 10,4 g m-2. Põhjaloomastiku ülekaalukaks arvukuse dominantliigiks olid surusääsklaste vastsed (Chironomidae l.). Teiste liikide keskmine arvukus oli kordades madalam. Mereala ülekaalukad biomassi dominandid olid söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) ja balti lamekarp (Macoma balthica). Seega iseloomustab Väikset väina 2013. aastal liigirikkus, väga kõrge põhjaloomastiku üldarvukus ja väga madal üldbiomass ning mõne liigi ülivõimas domineerimine arvukuses ja biomassis. Piirkonnas esines 5 reostuse suhtes kõrge ja 13 keskmise tundlikkusega liiki. Madala reostustundikkusega taksoneid oli vaid üks (1). Põhjaloomastik põhjataimestiku uuringute transektidel Väikse väina veekogumi põhjataimestiku transektidelt 2013. aastal kogutud proovides määrati kokku 31 põhjaloomastiku taksonit (sisaldab ka liigist kõrgemaid süstemaatilisi üksuseid ja noorjärke) (tabel 3.2.). Taksonite arv proovis jäi vahemikku 5 kuni 15, keskmine oli 10. Põhjaloomastiku biomass oli proovides 0,26 kuni 59,2 g m-2, keskmine oli 10,4 g m-2. Sagedamini esinevateks taksoniteks olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed, söödav südakarp (Cerastoderma glaucum), roheline lehtsarv (Idotea chelipes), Tallinn, 2. mai 2018 9 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES vesiking (Theodoxus fluviatilis) ja lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae), mida kõiki esines rohkem kui 75 % proovidest (tabel 3.2.). Suurima keskmise biomassiga liigid olid limused vesiking (Theodoxus fluviatilis), söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) ja söödav rannakarp (Mytilus trossulus). Eesti mereala hiljuti asustanud võõrliikidest leiti kirpvähki Gammarus tigrinus (1). 4.1.4 Vee kvaliteet Väikse väina rannikuveekogum (EE_15) on tehisveekogum. Vastavalt veemajanduskavale on koondseisund aastatel 2013 ja 2014 loetud halvaks, sealjuures ökoloogiline seisund mõlemal aastal on kesine ning keemiline seisund on 2013. aastal hinnatud halvaks. Hea seisundi saavutamise eesmärki on pikendatud aastani 2027 (2). Väikse väina veekogum kuulub tüüpi V: Väinameri (1). Lähtudes 2013. aasta seire tulemustest oli merevee temperatuur Väikses väinas üllatuslikult kõige kõrgem juuni alguses. Tammist vahetult lõunasse jäävas jaamas VV4 mõõdeti siis veetemperatuuriks 27 °C, põhja pool aga 20–23 °C. Järgnevatel mõõtmistel oli merevee temperatuur kogu väina ulatuses ühtlustunud ning varieerus 17–21 °C vahel. Merevee keskmine soolsus erines väina põhja- ja lõunaosa vahel ligikaudu ühe ühiku võrra. Kui Väikse väina põhjaosa jaamades oli see suveperioodil 6,04 PSU, siis lõunaosas 5,06. Kahel pool tammi asuvates jaamades VV3 ja VV4 arvutati vastavateks väärtusteks 5,97 ja 4,80 PSU, mis näitab veevahetuse puudumist Väikse väina põhja- ja lõunaosa vahel. Merevee soolsus oli väikseim juunis ning kasvas oluliselt juuli teisel poolel ja augustis. 2013. aastal koguti veeproove toitainete määramiseks kaks korda kuus. Üldlämmastiku keskmiseks sisalduseks veekogumis mõõdeti 35,4 μmol l-1, üldfosfori keskmiseks kontsentratsiooniks 1,28 μmol l-1. Lõuna pool Väikse väina tammi asuvates seirejaamades (VV4–VV6) mõõdeti oluliselt tihedamad üldainete kontsentratsioonid, mis mõjutavad oluliselt ka terve veekogumi keskmist. Madalas väinas (kuni 3,5 m) oli merevesi enamikul mõõtmistest põhjani läbipaistev ega sobi seetõttu keskkonnaseisundi hinnangu füüsikalis-keemiliste parameetrite hulka. 4.1.5 Seisundi hinnang 2013. aasta andmete põhjal klassifitseerus veekogum rannikuvee ökoloogilise seisundi klassi „kesine“. Kesine seisundiklass oli tingitud planktoni kvaliteedielemendil põhinevast hinnangust. Põhjataimestiku ja -loomastiku kvaliteedielementide põhjal oli seisundiklass „hea“ . Tallinn, 2. mai 2018 10 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Tabel 1 Väikese väina ökoloogilise seisundi hinnang (TÜ Eesti Mereinstituudi tabel) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hinnang Veekogum: Väike väin Tüüp V: Väinameri Plankton Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Seisundi klass Klorofüll a 1,6 μg/l + 2,7 0,629 Fütoplanktoni biomass 0,10 mg/l + 0,36 0,291 0,460 Kesine Põhjataimestik Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Põhjataimestiku sügavuslevik Põisadru sügavuslevik 7,00 m - 3,0 0,433 Mitmeaastaste liikide proportsioon 70,00 % - 69 0,992 0,713 Hea Põhjaloomastik Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS ZKI1 1,00 - 0,593 0,593 FDI 1,00 - 0,749 0,749 KPI 1,00 - 0,638 0,638 0,660 Hea Ökoloogilise seisundi klass: KESINE Füüsikalis-keemilised parameetrid Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Üldlämmastik (aasta keskmine) 14,1 μmol/l + 35,4 0,444 Kesine Üldfosfor (aasta keskmine) 0,20 μmol/l + 1,28 0,208 Väga halb Secchi ketta nähtavus 6,5 m - 4.1.6 Kalastik Väikese väina kalastiku kirjeldus pärineb 2008. aastal teostatud uuringutest seoses väinatammi avade võimaliku mõju uuringutega. Seirevõrkudega tabati 2008. aasta kevadel (aprillis) Väikesest väinast 11 ja suvel (juulis) 8 liiki kalu. Selgus, et kevadel domineerisid Väikeses väinas kaaluliselt roosärg, haug, säinas ja särg ning sügisel hõbekoger, roosärg, säinas ning nurg (1). Väikese väina kalastiku liigiline mitmekesisus on väiksem kui võrdluseks kasutatud aladel. Karplaste arvukus (näiteks roosärg, nurg, hõbekoger) on aga samas Väikeses väinas suhteliselt kõrge. Esile tasuks tuua mereliste liikide täielikku puudumist. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Väikese väina tammilähedaste alade kalastik on iseloomulik pigem kõrge troofsusega mageveekogule kui merele (1). Eesti puhul leiab analoogiat vaid Matsalu lahe kõige idapoolsemate (madalamate) osadega ja Saunja lahega. Nende kahe lahe puhul aga mängib rolli jõgede olemasolu, mis kalastikku oluliselt rikastab. Matsalu lahe siseossa voolab ju Kasari jõgi, mistõttu läbi lahe siseosa toimub paljude kalade rohkearvuline ränne. Väikese Väina uuritud osas on tegelikult küll olemas Nenu jõgi, ent see on tänapäeval kahjuks väga kinni kasvanud. Seetõttu on jõe kalanduslik tähtsus kahjuks küllalt väike. Jõesuudme parema avamise ja jõesängi roost vabastamise korral oleks sellel aga ilmselt küllalt hea potentsiaal mõne karplase, eeskätt särje jaoks (1). Tallinn, 2. mai 2018 11 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 4.1.7 Mõju vee kvaliteedile ja vee-elustikule Kaasnevad mõjud vee-elustikule ja vee kvaliteedile on ajutised ja pöörduvad ning esinevad vaid tööperioodil, otseselt kaevealal ja selle vahetus läheduses. Vee kvaliteet Kavandatud tegevus viikase läbi piiratud aja jooksul. Kaablitrassi süvendamise ja trassi täitmisel pinnasega eraldub veesambasse mingi kogus peenefraktsioonilist heljumit ja koos sellega võib ajutiselt tööde teostamise vahetus läheduses langeda vee läbipaistvus. Samuti võib mingis koguses sattuda veesambasse ka setetesse mattunud toitaineid (põhiliselt fosforiühendeid). Arvestades aga tööde piiratud iseloomu ei põhjusta see tegevus rannikuveekogumi seisundi muutust (1). Pelaagilised kooslused Kavandatud tegevus ei mõjuta Väikese väina pelaagiliste koosluste struktuuri ega liigilist koosseisu. Põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit (1). Põhjataimestik Kavandatud tegevuse puhul hävib kaablipaigaldustrassi sisse jääv põhjataimestik. Kogu kaablitrass jääb footilisse tsooni, seega on kogu kaablitrassi ulatuses võimalik põhjataimestiku liikide areng. Potentsiaalselt saab mõjutatud kokku ligi 8800 m2 merepõhja (eeldades kaablitrassi laiuseks 2 m). Väikese väina piirkonnas on põhjataimestiku keskmine biomass 120-200 gm2, seega trassi paigaldamisega hävitatakse 1760 kg põhjataimestikku. See on äärmiselt väike kogus (võrreldav mõnesaja meetri rannaheidise valliga). Seega kavandatud tegevus ei tekita olulist mõju piirkonna põhjataimestikule. Kuna projekti käigus täidetakse kaablitrass sama pinnasega, siis taastub töödega mõjutatud merepõhja taimestik ühe vegetatsiooni perioodi jooksul. Kui töid tehakse vegetatsiooni perioodi välisel ajal on mõju veelgi väiksem (1). Põhjaloomastik Kavandatud tegevus hävitab kaablitrassi koridoris ligi 8800 m2 merepõhja. Põhjaloomastiku puhul see ei tähenda kogu põhjaloomastiku hävimist, vaid kuna sama pinnas täidetakse samasse kohta tagasi, võib mingi osa settes olevast põhjaloomastikust ka säilida. Mõju põhjaloomastikule on väike. Kooslused taastuvad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul (1). Kalastik Kavandatud tegevus mõjutab kalastikku eelkõige läbi kudesubstraadi muutuste. Need muutused võivad tekkida ka palju suuremal alal kui vahetu kaablitrass ise. Piirkond on oluline kudemisala paljudele rannikumere liikidele. Tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (tavaliselt analoogsetes tingimustes välditakse heljumi Tallinn, 2. mai 2018 12 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES teket ja kudealade kahjustamist enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober- november). Muul ajal läbiviidud tööd kalastikku oluliselt ei mõjuta. Kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele (1). Linnustik Madalaveeline Väike väin on atraktiivne rändepeatuskoht paljudele veelindudele. Häid toitumiskohti rändel peatuvatele kahlajatele6 pakub olenevalt tuulte suundadest paljanduv merepõhi Kõinastu leede piirkonnas ning väina keskosas Väikse väina tammist kagus. Alad jäävad rajatavast kaabelliinist vastavalt 7 km ja 1 km kaugusele. Kavandatavate tööde piirkonnas on väin sügavam ning merepõhja paljandumist ei toimu. Seetõttu pole see ala veelindudele nii atraktiivne toitumiskoht kui eelnimetatud piirkonnad (3). Mere- ning rannikulindude pesitsuspaikadeks on väinas paiknevad ca 15 suuremat saart ja laidu, millest planeeringualale jääb kaks linnustikule olulist saart: Argikare ja Ablusekare. Üsna suurt osakaalu omab Väike väina rannikuvöös roostik, mis on sobilikuks elu- ja peatuspaigaks mitmetele linnuliikidele (3). Rannaniitudel ja laidudel pesitsevad linnuliigid, kes kasutavad madalat rannikumerd toitumiskohtadena (4). Valdav osa Väikesel väinal peatuvatest ja pesitsevatest linnuliikidest on Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks, mistõttu kirjeldatakse ala linnustikku ja neile avalduvat mõju pikemalt peatükis 5.1.2 „Kavandatava tegevusega kaasnev mõju kaitseväärtustele“. Kaitseväärtused Kavandatav tegevus jääb EELIS andmebaasi järgi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale, täpsemalt Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi puhveralale (5). Biosfääri kaitseala looduskaitsefunktsioon selle asutamisel (1990) oli järgnev: „säilitada palearktilise biogeograafilise regiooni boreonemoraalse (okas- ja laialehiste metsade vöönd) provintsi saarte tüüpilised ja unikaalsed liigirohked looduskompleksid avatud süsteemina” (5). Säästva arengu seaduse7 § 13 järgi on biosfääri programmiala on UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks. 6 Kahlajateks nimetatakse kõiki kurvitsaliste seltsi kuuluvaid ranniku- ja soolinde peale merelisema eluviisiga ännide, kajakate, tiirude ja alkide. Eesti kahlajad on seega tülllaste, kurvitslaste, merisklaste ja naaskelnoklaste sugukonda kuuluvad liigid. Eesti kahlajad on seega tüllaste, kurvitslaste, merisklaste ja naaskelnoklaste sugukonda kuuluvad linnuliigid. 7 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461?leiaKehtiv Tallinn, 2. mai 2018 13 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Vastavalt Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala säästliku arengu programmile8 on MAB programmi algne põhieesmärk elurikkuse säilitamine (5). Kavandatava tegevuse mõju Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale on seotud mõjudega Väikese väina veekvaliteedile, väinaga seotud elustikule ning kultuuriväärtustele. Neid mõjusid on käsitletud peatükkides 4.1, 4.4 ja 5. Kavandatava kaabelliini trass jääb lisaks ka Väikese väina hoiualale, mille piirid kattuvad osaliselt Natura 2000 alade, Väikese väina loodusala ja Väinamere linnuala, territooriumitega. Mõju Natura aladele ja nende kaitseväärtustele hinnatakse peatükis 5 „Natura eelhindamine“. Väikese väina hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 27.07.2006 määrusega9 nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“. Hoiuala kaitse-eesmärkideks on: nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide – emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir 8 Kättesaadav https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/laane- eesti_saarte_biosfaari_programmiala_saastliku_arengu_programm.pdf 9 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/12837550?leiaKehtiv Tallinn, 2. mai 2018 14 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad valdavalt Väinamere linnuala ja Väikese väina loodusala kaitse-eesmärkidega. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad kaitseväärtused ja neile avalduvat mõju kirjeldatakse peatükis 5 „Natura eelhindamine“. Kultuuriväärtused Lähim kultuuriväärtus kavandatava kaabelliinile on Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel Orissaares alevikus asuv, liini merre suubumisest 80 m kaugusel asuv endine Liiva talule kuulunud lautrikoht (pärandkultuuriobjekt koodiga 550:VLG:002). Kaabelliini rajamise käigus ei ole ette nähtud tööde teostamine lautrikohal, mistõttu ei ole põhjust eeldada ka tegevusega kaasnevat mõju kultuuriväärtusele. Maa-ameti pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste kaardirakenduste andmetel kaabelliini trassile Väiksesse väina kultuuriväärtuseid ei jää. Tööde teostamisel tuleb lähtuda Muinsuskaitseseadusest (§30-33) – teavitada kultuuriväärtusega leiust Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju kultuuriväärtustele. Jäätmed Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket. Vähesel määral võib tekkida ehitusjäätmeid. Välja kaevatavat pinnast kasutatakse maksimaalselt rajatava kaabelliini katmiseks. Pinnas, mis ei ole kaabli katmiseks sobilik, tuleb taaskasutada mujal. Projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju pinnast ja kus taaskasutatakse. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju jäätmetekkele. Loodusvarad Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti. Kavandatava tegevusega ei kaasne suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kaabelliini trassilt välja kaevatud materjal kasutatakse maksimaalselt ehituse käigus. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju loodusvaradele. Tallinn, 2. mai 2018 15 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Müra, vibratsioon Ehitustöödega kaasnev müra on ajutine ja kaasneb vaid kaabelliini paigaldamise etapis. Kaabli paigaldamine vette käib laevalt. Pole põhjust eeldada, et kavandatava kaabelliini paigaldamisega kaasnev müratase põhjustaks olulisemat häiringut kui tekitavad teised Väikeses väinas liiklevad alused. Kaabelliini paigaldamisega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni teket. Mõju tervisele, riskid Tegevusega kaasnevad tervisemõjud ja riskid piirduvad ehitusperioodiga. Võimalikud tervisemõjud on seotud eelkõige tööohutusega tingitud töötamisest veekeskkonnas. Riskid seisnevad kütuse sattumises pinnavette. Kaabelliin paigutatakse merre kasutades laeva, mistõttu võib eeldada, et merereostuse risk pigem väike ja samaväärsel tasemel võrreldes teiste Väikeses väinas liiklevate alustega. Muu kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik. Laevad ja kasutatav tehnika peavad olema tehniliselt korras. Tallinn, 2. mai 2018 16 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 5 NATURA EELHINDAMINE Natura eelhindamine on koostatud vastavalt MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhendile „Juhiseid Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (6). Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis 2 „Kavandatav tegevus, asukoht“. Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole kaitsekorralduseks otseselt vajalik. Käesolev peatükk on koostatud tuginedes eksperthinnangutele toodud lisades 1 ja 2. Väinamere linnuala Väinamere linnuala asub (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega10 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus 10 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv Tallinn, 2. mai 2018 17 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 5.1.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad kaitseväärtused Merel peatuvaid ja/või toituvaid linnuliike on Väike-väinal kohatud 83 liiki (Tabel 2). Tabel 2 Väikese väinaga seotud vee- ja rannikulindude arvukus, staatus ja kaitseväärtus. Paksult märgitud liigid – liigid mis ületavad 1% kriteeriumi, FW %* - protsent läbirändavast populatsioonist, LD** – linnudirektiiv (Directive 2009/147/EC), KK*** – kaitsekategooria (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195), staatus****: P-pesitseja, R-läbirandaja, T-talvituja. (Leho Luigujõe tabel) Hoiuala Rände FW* LD*** I Liik Staatus**** KK*** kaitse- max % Lisa eesmärk Kühmnokk-luik P,R,T 2000 0,8 (Cygnus olor) Väikeluik (C. col. R 3000 14,0 I II X bewickii ) Laululuik (Cygnus P,R 3000 5,1 I II X cygnus) Hallhani (Anser P,R 3500 6,3 X anser) Rabahani (Anser R 1400 0,3 fabalis) Suur-laukhani (Anser R 3400 0,3 albifrons) Valgepõsk-lagle(B. P,R 25000 3,2 I III X leucopsis) Kanada lagle (B. R 3 canadiensis) Mustlagle (Branta R 30 bernicla) Punakael-lagle (Branta P,R 1 I III ruficollis) Tallinn, 2. mai 2018 18 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Hoiuala Rände FW* LD*** I Liik Staatus**** KK*** kaitse- max % Lisa eesmärk Ristpart (Tadorna P,R 330 0,1 III tadorna) Viupart (Anas R 13600 0,9 penelope) Rääkspart (Anas P,R 70 0,1 strepera) Piilpart (Anas crecca) R 5520 1,1 X Sinikael-part (Anas P,R,T 2300 0,1 platyrhynchos) Soopart (Anas acuta) P,R 2600 3,4 II X Rägapart (Anas P,R 15 querquedula) Luitsnokk-part (Anas P,R 150 0,1 clypeata) Punanokk-vart (Netta R 1 rufina) Punapea-vart P,R 4420 1,5 X (Aythya ferina) Tuttvart (Aythya P,R 12500 1,0 X fuligula) Merivart (Aythya P,R 2460 0,8 II marila) Hahk (Somateria P,R 400 0,1 mollissima) Aul (Clangula R,T 50000 3,1 hyemalis) Mustvaeras (Melanitta R,T 550 0,1 nigra) Tõmmuvaeras R,T 70 III (Melanitta fusca) Sõtkas (Bucephala R,T 4800 0,4 clangula) Väikekoskel (Mergus R 500 1,3 I II albellus) Tallinn, 2. mai 2018 19 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Hoiuala Rände FW* LD*** I Liik Staatus**** KK*** kaitse- max % Lisa eesmärk Rohukoskel (Mergus P,R 800 0,5 serrator) Jääkoskel (Mergus P,R 370 0,1 merganser) Punakurk-kaur (Gavia R 1 I III stellata) Järvekaur (Gavia R 7 I II arctica) Tuttpütt (Podiceps P,R 250 0,1 cristatus) Hallpõsk-pütt (P. R 4 III grisegena) Sarvikpütt (Podiceps P,R 2 I II auritus) Kormoran (P. carbo) R 1000 2,6 Hüüp (Botaurus P,R,T + I II X stellaris) Hõbehaigur (Egretta R + alba) Hallhaigur (Ardea R,T 33 cinerea) Rooruik (Rallus P,R + aquaticus) Lauk (Fulica atra) P,R 4600 0,3 Sookurg (Grus grus) P,R 3080 3,4 I III X Merisk (Haematopus P,R 90 X ostralegus) Naaskelnokk (R. P,R 35 I II X avocetta) Väiketüll (Charadrius R + III X dubius) Liivatüll (Charadrius P,R 1000 III X hiaticula) Tallinn, 2. mai 2018 20 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Hoiuala Rände FW* LD*** I Liik Staatus**** KK*** kaitse- max % Lisa eesmärk Mornel (Charadrius R 1 I X morinellus) Rüüt (Pluvialis R 410 0,2 I III X apricaria) Plüü (Pluvialis R 200 0,1 X squatarola) Kiivitaja (Vanellus P,R 1120 X vanellus) Suurrüdi (Calidris R 2000 0,5 X canutus) Leeterüdi (Calidris R 2 X alba) Väikerüdi (Calidris R 20 X minuta) Värbrüdi (Calidris R 10 X temminckii) Kõvernokk-rüdi (C. R 90 X ferruginea) Soorüdi (Calidris R 1190 0,8 X alpina) Plütt (Limicola R 19 X falcinellus) Tutkas (Philomachus P,R 40 I I X pugnax) Mudanepp (L. R 4 II X minimus) Tikutaja (Gallinago P,R 60 X gallinago) Vöötsaba-vigla R 10 I III X (Limosa laponica) Mustsaba-vigla P,R 21 II X (Limosa limosa) Väike-koovitaja (N. R 20 III X phaeopus) Tallinn, 2. mai 2018 21 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Hoiuala Rände FW* LD*** I Liik Staatus**** KK*** kaitse- max % Lisa eesmärk Suur-koovitaja (N. R 100 III X arquata) Tumetilder (Tringa R 33 X erythropus) Punajalg-tilder (Tringa P,R 114 III X totanus) Heletilder (Tringa R 60 III X nebularia) Mudatilder (Tringa R 50 I III X glareola) Metstilder (Tringa R 2 X ochropus) Vihitaja (Actitis R 40 X hypoleucos) Kivirullija (Arenaria P,R 5 II X interpres) Veetallaja R 30 I III X (Phalaropüus lobatus) Väikekajakas (Larus P,R + I II minutus) Naerukajakas (Larus P,R,T + ridibundus) Kalakajakas (Larus P,R,T + canus) Tõmmukajakas (Larus P,R + II fuscus) Hõbekajakas (Larus P,R,T + argentatus) Merikajakas (Larus P,R,T + marinus) Räusktiir (Sterna R + I II X caspia) Tutt-tiir (Sterna P,R + I II X sandvicensis) Tallinn, 2. mai 2018 22 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Hoiuala Rände FW* LD*** I Liik Staatus**** KK*** kaitse- max % Lisa eesmärk Jõgitiir (Sterna P,R + I III X hirundo) Randtiir (Sterna P,R + I III X paradisaea) Väiketiir (Sterna P,R + I III X albifrons) Esmatähtsaid11 Väike väinal peatuvaid linnuliike on 11 (Tabel 2). Isendid, keda peatub Väikesel väinal kuni 1% on: väikeluik (14%), hallahni12 (12%), valgepõsk-lagle13 (3,2%), sookurg14 (3,4%), laululuik (5,1%), soopart (3,4%, piilpart (1,1%). Pesitsevate vee- ja rannikulindude loendusi Väike-Väina saartel on tehtud kahel korral – 1995. ja Eesti Ornitoloogiaühingu projekti „Life meri“ raames 2007. ja 2008. aastal. Väike- väina laidudel pesitseb 37 linnuliiki, kellest 11 liiki kuulub LD I lisa nimekirja (lisa 1). Planeeringuala vahetus läheduses paikneb kaks linnusaart Ablusekare ja Argikare, millel pesitseb 13 veelinnuliiki. Linnurikkam nendest on Ablusekare 10 liigiga, kellest naaskelnokk ja väikekajakas on Linnudirektiivi I lisa liigid. Argikare ning Ablusekare vahel olevatel väikestel karedel pole loendust läbi viidud. Loendust pole läbi viidud ka Orisaare poolses otsas, Lambakarel ning Poistekarel. Inventeerimata on Lambakarest põhjas asuvad väikesed kared. Rajatava kaabelliini vahetusse lähedusse jääb kaks linnusaart – Ablusekare ja Argikare, millel pesitsevad järgnevas tabelis (Tabel 3) toodud 14 linnuliiki, kes (va väikekajakas) ühtlasi on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. 11 Esmatähtsateks tuleb pidada liike, kes peatuvad alal regulaarselt arvul, mis ületab 1% rändetee populatsioonist või 20 000 isendit. Peatuvate veelindude puhul on 1% rändetee populatsioonist üheks peamiseks rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriumiks 12 Olulisimad sulgimisalad paiknesid 1995. aasta loenduse ajal põhiliselt Pühadekarel ning Võilaiul. 13 Peatub väina ümbritsevatel rannaniitudel, mis jäävad väljapoole hoiuala. 14 Toitub ning ööbib väljaspool hoiuala, kuid kasutab väina madalaveelist väina idapoolset keskosa häirimise korral nn „turvaalana“. Tallinn, 2. mai 2018 23 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Tabel 3 Pesitsevate lindude arvukus paarides 2007. aastal (tabel Leho Luigujõe) Hoiuala Linnudirektiivi Kaitse- Liik Ablusekare Argikare kaitse- I Lisa kategooria eesmärk Kühmnokk-luik 12 1 (Cygnus olor) Hallhani (Anser 1 X anser) Rääkspart (Anas 9 1 strepera) Sinikael-part (Anas 6 3 platyrhynchos) Tuttvart (Aythya 23 6 X fuligula) Lauk (Fulica 1 atra) Naaskelnokk (R. 13 1 I II X avocetta) Kiivitaja (Vanellus 1 X vanellus) Punajalg-tilder 3 1 III X (Tringa totanus) Väikekajakas 3 I II X (Larus minutus) Naerukajakas (Larus 80 ridibundus) Kalakajakas 2 1 (Larus canus) Jõgitiir (Sterna 1 I II X hirundo) Tallinn, 2. mai 2018 24 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Hoiuala Linnudirektiivi Kaitse- Liik Ablusekare Argikare kaitse- I Lisa kategooria eesmärk Randtiir (Sterna 12 I II X paradisaea) 5.1.2 Kavandatava tegevusega kaasnev mõju kaitseväärtustele Kaitsekorralduskava ja eksperthinnangu järgi peetakse suurimaks ohuks väinas peatuvatele ja pesitsevatele lindudele väina poolitavat kõrgepinge õhuliini. Ohu leevendamise parimaks lahenduseks on liinide demonteerimine ja viimine mere- või maakaablisse ning alternatiivi sellele ei ole. Kavandatava tegevuse käigus asendatakse kahest mastidel kulgevast elektriliinist merekaabliga neist üks. Mõju linnustikule aga säilib. Seetõttu tuleb kaaluda ka säiliva õhuliini paigaldamist kaablisse või selle likvideerimist. Seoses süvendustöödega kaasneva heljumiga võib taimekoosluste areng olla pärsitud, mis omakorda kutsub esile veetaimestiku leviku ahenemist. Seega võib prognoositav herbivoorsete linnuliikide arvukuse lühiajalist kahanemist. Mõju objektid on kõik rändel peatuvad ujupardid: viupart, soopart, piilpart, sinikael-part ning 3 luigeliiki. Kuna süvendustöödega piirnevatel aladel puuduvad suured ujupartide ja luikede peatuskohad, siis otsest mõju süvendamine antud linnuliikidele ei tohiks avaldada. Põhjasettest vabanevad toitained võivad põhjustada piirkonna toitelisuse tõusu ja niitvetikate massarengut, samas mändvetikate, meriheina ja penikeelte (Potamogeton perfoliatus et pectinatus) koosluste taandumist. Mõju avaldub kõikidele kaitseväärtusteks olevatele luigeliikidele. Ohustatud väikeluige arvukuse languse (perioodil 2000-2008) peamiseks põhjuseks peetakse just kamm-penikeele P. pectinatuse taandumist Põhja- Euroopas. Kuna veelindude peatuskohad asuvad suures osas tammist ida pool, siis mõju nende toitumistingimustele on tõenäoliselt väike. Kuna süvendustööde käigus suureneb settest toituvate loomarühmade (limused) biomass, võib prognoosida sukelpartide arvukuse lühiajalist kasvu. Mõju avaldub merivardile ja tuttvardile. Samas peab olema ettevaatlik esialgse hinnanguga (positiivne mõju), sest paralleelselt toimuv protsess - põhjakoosluste mattumine settesse võib hoopis viia põhjaloomastiku taandumiseni. Planeeringualal pole mõju vartidele tõenäoliselt eriti märkimisväärne, kuna nende toitumisalad asuvad alast eemal, Kõinastu laiu ja Kuriku panga vahelisel akvatooriumil. Kõige rohkem ohustatud võivad olla süvendatava ala mõjupiirkonda jäävatel saartel (Abluse- ja Argikarel) pesitsevad veelinnud ja kurvitsalised. Läbiviidavad süvendustööd võivad mõju avaldada juhul, kui need viiakse läbi lindude pesitsusajal (15. aprill – 15. juuli). Paljude saartel pesitsevate lindude toitumisalad võivad asuda kodusaarte Tallinn, 2. mai 2018 25 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES läheduses ja seetõttu on süvendustööde läbiviimine haudeperioodil selles piikonnas taunitav. Üks vähestest ohtudest selles tegevuses võib olla mõningane mõju meresaartel pesitsevatele lindudele ning seda ka juhul kui töid viiakse läbi lindude pesitsusajal, ajavahemikul 15. aprillist 15. juulini. Kindlasti tuleks enne süvendustööde algust läbi viia ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel. See võimaldaks saada kavandatava tööpiirkonna kohta uusi värskeid andmeid (viimane loendus tehti 10 aastat tagasi), mis omakorda annaks võimaluse anda täpsemaid ajalisi juhiseid süvendustööde teostamiseks. Näiteks, juhul kui saartel enam linde ei pesitse, pole süvendustöödele ajalisi piiranguid vaja ka kehtestada. Loenduseks kulub kolm päeva ning see tuleks läbi viia 2018 või 2019 aastal. Kalatoidulisi linde (kaure, kormorani, pütte, kosklad) ohustab eelkõige heljum (vee hägustumine), mistõttu saak on raskemini tabatav. Võimalik on ka bentostoiduliste kalade arvukuse langus. Kuna tegemist on väga madalaveelise alaga, siis see ei ole sobilik kalatoidulistele lindudele, kes eelistavad pigem sügavamaid naaberalasid. 5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud piirkonnas pesitsevatele ja peatuvatele lindudele on ajutised ja pöörduvad ning esinevad tööperioodil. Juhul kui töid teostatakse väljaspool lindude pesitsusperioodi ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju Väinamere linnuala kaitseväärtustele. Seetõttu puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks. Küll aga on võimalik viia läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel. Lähtudes uuringu tulemustest on võimalik täpsustada ajalisi piiranguid – juhul kui saartel linde ei pesitse, puudub vajadus tööde teostamise piiramiseks lindude pesitsusajal 15. aprillist 15. juulini. Lisaks tuleb kaaluda säiliva õhuliini paigaldamist kaablisse või selle likvideerimist. Väikese väina loodusala Väikese väina loodusala (EE0040486) asub Saare maakonnas. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega15 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. 15 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv Tallinn, 2. mai 2018 26 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Loodusalal kaitstakse järgnevaid I lisas nimetatud elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); Samuti kaitstakse järgnevate II lisas nimetatud liikide isendite elupaiku: emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica). 5.2.1 Mõjupiirkonda jäävad kaitseväärtused Kavandatav tegevus leiab aset meres, mistõttu ei jää tegevuse mõjupiirkonda maismaal kasvavaid taimi ega elupaiku. Rajatava kaabelliini trassil Väikeses väinas levivad teadaolevalt kaks Loodusdirektiivi elupaigatüüpi (Joonis 2 ja lisa 2): liivamadalad (1110) ja liivased ja mudased pagurannad ehk laugmadalikud (1140). Elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ei ole Väikese väina loodusala kaitseväärtusena toodud. Küll aga on tehtud ettepanek16 lisada nimetada see Väikese väina loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaiga veealused liivamadalate all käsitletakse Eestis eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5-15 m sügavusele. Liiva liikumise tõttu tugeva lainetuse toimel, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja mändvetikatega. Ulatuslikud liivamadalad on iseloomulikud Lääne-Eesti rannikumerele (7). Elupaiga liivased ja mudased pagurannad all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke liiva- ja mudarandu. Läänemeres põhjustavad aju- ja paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumistel kuivale jäävatel aladel on taimestik enamasti üsna rikkalik. Põhjaloomastiku liigiline koosseis ja arvukus sõltuvad hapinikutingimustest ja taimede olemasolust. Elupaigatüüp levib Lääne-Eesti saarestiku piirkonnas, eriti Väinameres (7). 16 Keskkonnaministeeriumi kiri 25.01.2018 nr 16-4/17/7789-5 Tallinn, 2. mai 2018 27 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES Joonis 2 Väikese väina ja kavandatava kaablitrassi piirkonnas levivad Loodusd irektiivi lisa I elupaigatüübid (Joonis: Georg Martin) 5.2.2 Kavandatava tegevusega kaasnev mõju kaitseväärtustele Kavandatud tegevus puudutab mõlemat elupaigatüüpi (1110 liivamadalad, 1140 laugmadalikud). Modelleerimistulemuste järgi jäävad trassi teele umbes 10% ulatuses laugmadaliku elupaigatüüp ja 30% ulatuses liivamadala elupaigatüüp. See teeb vastavalt 880 m2 laugmadaliku elupaigatüüpi ja 3000 m2 liivamadala elupaigatüüpi. Lisaks avaldub mõju ka trassi kõrval olevatele aladele eriti tööde teostamise käigus läbi heljumi leviku. Võrreldes Väikses väinas olevate elupaigatüüpide kogupindala on mõjutatud osa tühiselt väike. Samuti on mõju ajutine, kuna kahjustatud elupaigatüübid taastavad oma elustiku struktuuri ja funktsiooni üsna lühikese aja jooksul (maksimaalselt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul). Pöördumatuid kahjustusi kavandatud tegevus kaasa ei too. Töödega on haaratud korraga vaid väga piiratud ala. Mõju on väga piiratud ja pöördumatuid muutusi tegevusega ei kaasne. 5.2.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Kavandatava tegevusega kaasnev mõju piirneb kaabelliini trassi ja selle kõrval asuvatele aladele. Kaasnev mõju on ajutine ning pöörduv. Kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Väikese väina loodusalale. Natura asjakohane hindamine ei ole vajalik. Tallinn, 2. mai 2018 28 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 6 JÄRELDUS Vastavalt KeHJS § 6 peetakse olulise mõjuga tegevuseks mere süvendamist ja/või tahkete ainete uputamist alates pinnase mahust 10 000 m3. Kavandatava tegevuse käigus on hinnanguline süvendusmaht 9800 m3, mis jääb alla nimetatud künnise. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks, kui rakendatakse järgnevaid meetmeid: • Tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal (oktoober-november). • Kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimaks kaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele. • Kaabelliini rajamist tuleb vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07). • Viies läbi täiendav ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel võib kaaluda lähtudes uuringu tulemustest ajaliste piirangute leevendamist. • Tööde käigus avastatud kultuuriväärtusega leiust tuleb teavitada Muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust ning säilitada leiukoht muutumatul kujul. • Projekti koostamise käigus tuleb selgitada, kui palju pinnast ja kus taaskasutatakse. • Kasutatav tehnika peab olema vesiehituseks sobilik ning tehniliselt korras. Tallinn, 2. mai 2018 29 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Martin, Georg. Eksperthinnang. projekt „Uue 110 kv merekaabli paigaldamine väikse väina põhja“. 2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2015. 3. Luigujõe, Leho. 110 kV merekaabli paigaldamine väikese väina põhja. eksperthinnang. Linnustik. 2018. 4. Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023. 5. MTÜ Jätkusuutlik Saaremaa. Lääne-Eesti saarte biossfääri programmiala säästliku arengu programm 2014-2020. 6. MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. 2013. 7. Paal, Jaanus. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 2004. Tallinn, 2. mai 2018 30 LISA 1 110 kV merekaabli paigaldamine Väikese väina põhja. Eksperthinnang. Linnustik  110 kV merekaabli paigaldamine Väikese väina põhja Eksperthinnang Linnustik Koostaja: Leho Luigujõe (Eesti Maaülikool, Põllumajanduse ja Keskkonnainstituut) Taust Vastavalt Elering AS vee erikasutusloa taotlusele on planeeritud 110 kV merekaabli paigaldamine Väikese väina põhja, tammist läände (joonis 1). Sellele eelnevalt tuleb kaabli paigaldamiseks teha süvendustöid. Kaabel paigaldatakse 1,5 m sügavusele pinnasesse ning kaevise maksimaalseks laiuseks on planeeritud 3 m. Kaablikraavi täiteks kasutatakse süvendustööde käigus tekkinud pinnast. Kogu kaabliliini pikkuseks on ca 4,8 km. Kaabli paigaldamine on kavandatud Väikese väina hoiualale (Vabariigi Valitsuse 27.juuli 2006.a. määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ muutmine), mis omakorda kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka, rahvusvahelise koodiga EE040486. Ala on ka defineeritud kui Väinamere linnuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka, rahvusvahelise koodiga EE0040001 (alus: Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alapunkt 515 ja p 1 alapunkt 66). Hoiuala asub ka rahvusvahelise tähtsusega linnualal (Important Bird Areas - IBA) Väinameri, koodiga 067. Joonis 1. 110 kV merekaabli paigaldamise asukoha plaan, vastavalt detailplaneeringule. Väikese väina kui linnuala üldiseloomustus Rändlindude peatuspaigana kuulsust kogunud madalaveeline Väike väin on atraktiivne rändepeatuskoht paljudele veelindudele (Skov et al, 2000; Kalamees, 2000; Lõhmus et al, 2001). Tulenevalt tuulte suundadest paljandub väina põhi Kõinastu leede piirkonnas ja väina keskosas – tammist idas, mis pakub häid toitumiskohti rändel peatuvatele kahlajatele. Tammist läänes on väin sügavam ning taolist merepõhja paljandumist ei toimu. Seetõttu pole see ala veelindudele nii atraktiivne toitumiskoht kui tammist idapoole jääv. Väinas paikneb ca 15 suuremat saart ning laidu, mis pakuvad häid pesitsuspaiku mere- ning rannikulindudele. Nendest jääb planeeringualale kaks saart Argikare ja Ablusekare. Üsna suurt osakaalu omab väike väina rannikuvöös – roostik. Väina poolitab Väikese väina tamm, mida mööda kulgeb Saaremaad varustav elektriliin, mis on üliohtlik väinal peatuvatele ja pesitsevatele veelindudele. 8 9 Väikese väina hoiualal rändel peatuvate vee- ja rannikulinnustiku üldiseloomustus ning kaitseväärtused LISA 2 LISA 3 Esimesed suuremad välitööd Väike-väinal toimusid 1994 ja 1995 aastal. Edaspidi on seoses riikliku seireprogrammiga regulaarselt läbi viidud hanede, kurgede ja luikede seiret. Suur osa vaatlusi on tehtud rannikult ning väga suur osa on juhuvaatlustel mis on sisestatud online andmebaasi nimega „Elurikkus“. Osa andmetest on kogutud lennuloendustega, mis toimusid aprillis 1990, mais 1993, mais 1996, aprillis 1998, mais 1999, juulis 1999, novembris 1999, mais 2002, mais 2005, augustis 2007 ja mais 2008, veebruaris 2016 ja mais 2017. Merel peatuvaid ja/või toituvaid linnuliike on Väike-väinal kohatud 83 liiki (tabel 1), s.h. hanelisi 30, kaurilisi 2, pütilisi 3, pelikanilisi 1, toonekurelisi 3, kurelisi 3 ja kurvitsalisi 41 liiki. Nendest liikidest on 23 liiki on EL Linnudirektiivi I lisa liigid ning 1 liiki I kaitsekategoorias, 16 liiki II kaitsekategoorias ja 20 liiki III kaitsekategoorias. Väike-väina hoiuala kaitse- eesmärkidena on ära märgitud 45 linnuliiki (Tabel 1). Esmatähtsateks tuleb pidada liike, kes peatuvad alal regulaarselt arvul, mis ületab 1% rändetee populatsioonist (peatuvate veelindude puhul on 1% rändetee populatsioonist üheks peamiseks rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriumiks) või 20 000 isendit. Seetõttu peetakse suure kaitseväärtusega liikideks linnuliike keda peatub konkreetsel alal rohkem kui 1 % rändetee asurkonnast (Wetlands International, 2018). Taolisi liike on Väike-Väinal 11 (tabel 1). 1990-te aastate keskpaigas oli Väike-väinas üks olulisemaid läbirändajaid väikeluik, keda peatus siin kuni 14 % asurkonnast (Luigujõe et al, 1996). Viimasel kümnendil on väikeluikede arvukus Väike-Väinal oluliselt kahanenud, kuid see on tõenäoliselt seotud väikeluige asurkonna üldise langusega. Teiseks tähtsaimaks liigiks on hallhani, kelle arv küündis 1994.a. septembris 2000 isendini, mis moodustas 12 % Kesk-Euroopa hallhane populatsioonist, kuhu kuuluvad ka meie hallhaned. Hetkel on populatsioonihinnangut korrigeeritud ning väinal peatub 6,3% hallhane populatsioonist. Väike-Väin on olnud ka väga oluline hallhane sulgimisala – 1995 aasta juulis loendati alal kokku ca 1700 hane. Sulgimisalad paiknesid põhiliselt Pühadekarel ning Võilaiul. Oluline liik Väike-väinal on valgepõsk-lagle (3,2%), kes peatub väina ümbritsevatel rannaniitudel. Eriti tuntud on lagle peatuskohtadena Kõinastu leed, Võilaid (mõlemad eraldi hoiualad), Orissaare niit, Ula-Talila ja Kõrkvere rannik. Tuleb märkida, et kõik need alad asuvad väljaspool hoiuala, kuid hoiualas asuv veepeegel on lagledele tähtis puhkepaigana. Sama võib väita ka sookure (3,4%) puhul, kes küll toitub ning ööbib väljaspool hoiuala, kuid kasutab väina madalaveelist väina idapoolset keskosa häirimise korral nn “turvaalana”. Olulist rolli laululuige rändepeatuskohana on väin mänginud 1990te aastate algul, kui väinal peatuvate laululuikede arv kevadrändel ulatus kuni 3000 isendini (5,1%) (Luigujõe et al, 2002). Olulise rändepeatuskohana tuleb mainida Kõinastu leede ümbruse madalaveelist rannikuala, kus võib kohata suurel arvul 1% kriteeriumi täitnud ujuparte, nagu soopart (3,4%) ja piilpart (1,1). Lisaks neile peatub alal ka palju teisi veelinnuliike kelle arv ei ületa küll 1% läve, kuid kelle maksimumarvud on siiski väga suured (n. viupart – 13600 is., sinikael-part >2100 is.). Kokku võib peatuda Kõinastu leedel ja nende ümbruses üle 20.000 veelindude, mistõttu täidab see ala rahvusvahelise linnuala kriteeriumid. Sukelpartide rändepeatuskohad jäävad Võilaiust lõunasse - pisut sügavamasse akvatooriumi. Arvukaimad peatujad sellel alal on tuttvart (1%), merivart (0,8%), sõtkas 0,4%, aul –50000 is. 2,5% jne.). Mittevähemtähtsad veelindude peatuskohad on Muhu tammi lõunaossa jäävad roostikuga palistatud lombid. Need on heaks peatuspaigaks punapea-vardile (1,5%). Kormorani (2,6%) toitumisalad jäävad hoiuala kagupiirile. Nagu eelpool mainitud on Väike-väin oma osaliselt paljanduva merepõhjaga üheks vaieldamatult parimaks kurvitsaliste rändepeatuspaigaks siinpool Läänemerd, kus läbirändavate kurvitsaliste arv võib jääda 10000-15000 isendi vahele. Seda silmas pidades on see kindlasti üheks omanäolisemaks ning ka üheks olulisemaks väärtuseks hoiualal, eriti kui arvestada üleüldist kurvitsaliste rändepeatuskohtade nappust Läänemere piirkonnas. Tuulte mõjul paljanduv merepõhi on kõige ulatuslikum Kõinastu leede ümbruses ning tammist ida poole jääval väina keskosal. Kuna kurvitsaliste asurkondade arvud on väga suured, siis 1% täitjaid Väike-väinal ei leidu, küll aga on üldarvud ning liigiline koostis muljetavaldavad (tabel 1). Silmas tuleb pidada, et tabelis on antud rändel peatuvate liikide maksimumarvud, kuid pole arvestatud rändekäivet ehk läbirändavate isendite hulka, nn “turnoverit” Viimased uuringud on näidanud, et kurvitsaliste käsi ei käi just kõige paremini. Seda rõhutab ka välja antud kurvitsaliste rändeatlas (Delaney et al., 2009) ning seda arvestades on kaitse-eesmärkidena ära märgitud kõik kurvitsaliigid kes alal peatuvad. Tabel 1. Väikese väinaga seotud vee- ja rannikulindude arvukus, staatus ning kaitseväärtus. Hoiuala Liik Staatus**** Rände max FW* % LD*** I Lisa KK*** kaitse- eesmärk Kühmnokk-luik (Cygnus olor) P,R,T 2000 0,8 Väikeluik (C. col. bewickii ) R 3000 14,0 I II X Laululuik (Cygnus cygnus) P,R 3000 5,1 I II X Hallhani (Anser anser) P,R 3500 6,3 X Rabahani (Anser fabalis) R 1400 0,3 Suur-laukhani (Anser albifrons) R 3400 0,3 Valgepõsk-lagle(B. leucopsis) P,R 25000 3,2 I III X Kanada lagle (B. canadiensis) R 3 Mustlagle (Branta bernicla) R 30 Punakael-lagle (Branta ruficollis) P,R 1 I III Ristpart (Tadorna tadorna) P,R 330 0,1 III Viupart (Anas penelope) R 13600 0,9 Rääkspart (Anas strepera) P,R 70 0,1 Piilpart (Anas crecca) R 5520 1,1 X Sinikael-part (Anas platyrhynchos) P,R,T 2300 0,1 Soopart (Anas acuta) P,R 2600 3,4 II X Rägapart (Anas querquedula) P,R 15 Luitsnokk-part (Anas clypeata) P,R 150 0,1 Punanokk-vart (Netta rufina) R 1 Punapea-vart (Aythya ferina) P,R 4420 1,5 X Tuttvart (Aythya fuligula) P,R 12500 1,0 X Merivart (Aythya marila) P,R 2460 0,8 II Hahk (Somateria mollissima) P,R 400 0,1 Aul (Clangula hyemalis) R,T 50000 3,1 Mustvaeras (Melanitta nigra) R,T 550 0,1 Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) R,T 70 III Sõtkas (Bucephala clangula) R,T 4800 0,4 Väikekoskel (Mergus albellus) R 500 1,3 I II Rohukoskel (Mergus serrator) P,R 800 0,5 Jääkoskel (Mergus merganser) P,R 370 0,1 Punakurk-kaur (Gavia stellata) R 1 I III Järvekaur (Gavia arctica) R 7 I II Tuttpütt (Podiceps cristatus) P,R 250 0,1 Hallpõsk-pütt (P. grisegena) R 4 III Sarvikpütt (Podiceps auritus) P,R 2 I II Kormoran (P. carbo) R 1000 2,6 Hüüp (Botaurus stellaris) P,R,T + I II X Hõbehaigur (Egretta alba) R + Hallhaigur (Ardea cinerea) R,T 33 Rooruik (Rallus aquaticus) P,R + Lauk (Fulica atra) P,R 4600 0,3 Sookurg (Grus grus) P,R 3080 3,4 I III X Merisk (Haematopus ostralegus) P,R 90 X Naaskelnokk (R. avocetta) P,R 35 I II X Väiketüll (Charadrius dubius) R + III X Liivatüll (Charadrius hiaticula) P,R 1000 III X Mornel (Charadrius morinellus) R 1 I X Rüüt (Pluvialis apricaria) R 410 0,2 I III X Plüü (Pluvialis squatarola) R 200 0,1 X Kiivitaja (Vanellus vanellus) P,R 1120 X Suurrüdi (Calidris canutus) R 2000 0,5 X Leeterüdi (Calidris alba) R 2 X Väikerüdi (Calidris minuta) R 20 X Värbrüdi (Calidris temminckii) R 10 X Kõvernokk-rüdi (C. ferruginea) R 90 X  Soorüdi (Calidris alpina) R 1190 0,8 X Plütt (Limicola falcinellus) R 19 X Tutkas (Philomachus pugnax) P,R 40 I I X Mudanepp (L. minimus) R 4 II X Tikutaja (Gallinago gallinago) P,R 60 X Vöötsaba-vigla (Limosa laponica) R 10 I III X Mustsaba-vigla (Limosa limosa) P,R 21 II X Väike-koovitaja (N. phaeopus) R 20 III X Suur-koovitaja (N. arquata) R 100 III X Tumetilder (Tringa erythropus) R 33 X Punajalg-tilder (Tringa totanus) P,R 114 III X Heletilder (Tringa nebularia) R 60 III X Mudatilder (Tringa glareola) R 50 I III X Metstilder (Tringa ochropus) R 2 X Vihitaja (Actitis hypoleucos) R 40 X Kivirullija (Arenaria interpres) P,R 5 II X Veetallaja (Phalaropüus lobatus) R 30 I III X Väikekajakas (Larus minutus) P,R + I II Naerukajakas (Larus ridibundus) P,R,T + Kalakajakas (Larus canus) P,R,T + Tõmmukajakas (Larus fuscus) P,R + II Hõbekajakas (Larus argentatus) P,R,T + Merikajakas (Larus marinus) P,R,T + Räusktiir (Sterna caspia) R + I II X Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) P,R + I II X Jõgitiir (Sterna hirundo) P,R + I III X Randtiir (Sterna paradisaea) P,R + I III X Väiketiir (Sterna albifrons) P,R + I III X Paksult märgitud liigid – liigid mis ületavad 1% kriteeriumi, FW %* - protsent läbirändavast populatsioonist, LD** – linnudirektiiv (Directive 2009/147/EC), KK*** – kaitsekategooria (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195), staatus****: P-pesitseja, R-läbirandaja, T- talvituja. 10 Väikese väina hoiualal pesitsevate lindude üldiseloomustus ja kaitseväärtused Pesitsevate vee- ja rannikulindude loendusi Väike-Väina saartel on tehtud kahel korral – juunis 1995 (Kuresoo et al., 1995). Kordusloendus tehti Eesti Ornitoloogiaühingu projekti “Life meri” raames 2007 ja 2008 aastal. Mõlemal perioodil kaeti loendustega 12 “linnusaart” – Päälu kare, Saapakare, Abluse kare, Argikare, Otsalaid, Sepakare, Juudikse saar, Laasikse saar, Neolaid, Pühadekare, Pitskele, Silm kare. Metoodikana kasutati kaardistusmeetodit, mille käigus kaardistati kõik pesitsevad paarid. LISA 4 Väike-väina laidudel pesitseb 37 linnuliiki, kellest 11 liiki kuulub LD I lisa nimekirja. Kui võrrelda kahte loendusperioodi, siis nendest kahel liigil (sarvikpütt ja naaskelnokk) on pesitsevate paaride arv tõusnud ning kuuel liigil (valgepõsk-lagle, väikekajakas, räusktiir, tutttiir, jõgitiir ja randtiir) langenud (Tabel 2). Kõige suurema languse on läbi teinud kajakalised, tiirlased ning hanelistest - hahk. Selle põhjuseks võib pidada eelkõige laidude kinnikasvamist ning suurt röövluse taset. Roostiku levikuga on samas oluliselt tõusnud kühmnokk-luikede arvukus. LISA 5 Tabel 2. Väike-väina laidudel pesitsevad linnud 1995 a. ja 2007 a. Pesitsevate paaride arv trend Hoiuala kaitse- LD* I eesmärk Liik 1995 2007 Lisa KK ** Kühmnokk-luik (Cygnus olor) 27 86 +++ Laululuik (Cygnus cygnus) 1 I II X Hallhani (Anser anser) 18 14 0 X Valgepõsk-lagle(Branta leucopsis) 2 I III X Punakael-lagle (Branta ruficollis) 1 I III Ristpart (Tadorna tadorna) 9 3 --- III Rääkspart (Anas strepera) 28 34 0 Sinikael-part (Anas platyrhynchos) 70 43 -- Soopart (Anas acuta) 1 II X Rägapart (Anas querquedula) 1 3 Luitsnokk-part (Anas clypeata) 11 15 0 Punapea-vart (Aythya ferina) 5 3 0 X Tuttvart (Aythya fuligula) 110 113 0 X Hahk (Somateria mollissima) 188 14 --- Rohukoskel (Mergus serrator) 1 2 Jääkoskel (Mergus merganser) 2 1 Tuttpütt (Podiceps cristatus) 10 7 - Sarvikpütt (Podiceps auritus) 6 +++ I II Lauk (Fulica atra) 6 6 0 Merisk (Haematopus ostralegus) 22 21 0 X Naaskelnokk (R. avocetta) 1 14 +++ I II X Liivatüll (Charadrius hiaticula) 12 7 --- III X Kiivitaja (Vanellus vanellus) 4 5 0 X Tutkas (Philomachus pugnax) 1 I I X Tikutaja (Gallinago gallinago) 1 1 X Mustsaba-vigla (Limosa limosa) 3 1 II X Punajalg-tilder (Tringa totanus) 16 33 ++ III X Kivirullija (Arenaria interpres) 2 1 II X  Väikekajakas (Larus minutus) 76 15 --- I II X Naerukajakas (Larus ridibundus) 845 261 --- Kalakajakas (Larus canus) 595 153 --- Tõmmukajakas (Larus fuscus) 6 --- II Hõbekajakas (Larus argentatus) 341 11 --- Merikajakas (Larus marinus) 41 7 --- Räusktiir (Sterna caspia) 3 --- I II X Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) 200 1 --- I II X (Sterna hirundo et. paradisaea) 380 177 --- I II X Väiketiir (Sterna albifrons) 3 4 0 I III X LD** – linnudirektiiv (Directive 2009/147/EC), KK*** – kaitsekategooria (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195) Planeeringuala kaitseväärtus Planeeringuala on üks osa Väikese väina hoiualast ning moodustab ülejäänud väinaga terviku. Võrreldes väina idapoolse osaga, sellega mis jääb tammist itta, on planeeringuala pisut sügavama veega ning sellest tulenevalt ka mitte nii oluline toitumisala ujupartidele ning luikedele, kui seda on väin teiselpool tammi. Kõik suuremad veelinnukogumid paiknevad tammist ida pool ning vaid suurema küünitamissügavusega kühmnokk-luiged saavad toidu kätte ka väina läänepoolsest osast. Planeeringuala vahetus läheduses paikneb kaks linnusaart Ablusekare ja Argikare (joonis 1), millel pesitseb 13 veelinnuliiki. Linnurikkam nendest on Ablusekare 10 liigiga, kellest naaskelnokk ja väikekajakas on Linnudirektiivi I lisa liigid (Tabel 3). Argikare ning Ablusekare vahel olevatel väikestel karedel pole loendust läbi viidud. Loendust pole läbi viidud ka Orisaare poolses otsas, Lambakarel ning Poistekarel. Inventeerimata on Lambakarest põhjas asuvad väikesed kared (joonis 1). Tabel 3. Pesitsevate lindude arvukus paarides Abluse- ja Argikarel, 06.06.2007.a. Ablusekare Argikare Linnudirektiivi I Kaitse Hoiuala kaitse- Liik Lisa kategooria eesmärk Kühmnokk-luik (Cygnus olor) 12 1 Hallhani (Anser anser) 1 X Rääkspart (Anas strepera) 9 1 Sinikael-part (Anas platyrhynchos) 6 3 Tuttvart (Aythya fuligula) 23 6 X Lauk (Fulica atra) 1 Naaskelnokk (R. avocetta) 13 1 I II X Kiivitaja (Vanellus vanellus) 1 X  Punajalg-tilder (Tringa totanus) 3 1 III X Väikekajakas (Larus minutus) 3 I II X Naerukajakas (Larus ridibundus) 80 Kalakajakas (Larus canus) 2 1 Jõgitiir (Sterna hirundo) 1 I II X Randtiir (Sterna paradisaea) 12 I II X Süvendustöödega kaasnevad võimalikud mõjud valitud linnuliikidele • Seoses süvendustöödega kaasneva heljumiga võib taimekoosluste areng olla pärsitud, mis omakorda kutsub esile veetaimestiku leviku ahenemist. Seega võib prognoositav herbivoorsete linnuliikide arvukuse lühiajalist kahanemist. Mõju objektid on kõik rändel peatuvad ujupardid: viupart, soopart, piilpart, sinikael-part ning 3 luigeliiki. Kuna süvendustöödega piirnevatel aladel puuduvad suured ujupartide ja luikede peatuskohad, siis otsest mõju süvendamine antud linnuliikidele ei tohiks avaldada. • Põhjasettest vabanevad toitained võivad põhjustada piirkonna toitelisuse tõusu ja niitvetikate massarengut, samas mändvetikate, meriheina ja penikeelte (Potamogeton perfoliatus et pectinatus) koosluste taandumist. Mõju objektid (liigid) on kõik luigeliigid. Ohustatud väikeluige arvukuse languse (perioodil 2000-2008) peamiseks põhjuseks peetakse just kamm-penikeele P. pectinatuse taandumist Põhja-Euroopas. Kuna veelindude peatuskohad asuvad suures osas tammist ida pool, siis mõju nende toitumistingimustele on tõenäoliselt väike. • Kuna süvendustööde käigus suureneb settest toituvate loomarühmade (limused) biomass, võib prognoosida sukelpartide arvukuse lühiajalist kasvu. Mõju objektid (liigid) on järgnevad: merivart ja tuttvart. Samas peab olema ettevaatlik esialgse hinnanguga (positiivne mõju), sest paralleelselt toimuv protsess - põhjakoosluste mattumine settesse võib hoopis viia põhjaloomastiku taandumiseni. Planeeringualal pole mõju vartidele tõenäoliselt eriti märkimisväärne, kuna nende toitumisalad asuvad alast eemal, Kõinastu laiu ja Kuriku panga vahelisel akvatooriumil. • Kõige rohkem ohustatud võivad olla süvendatava ala mõjupiirkonda jäävatel saartel (Abluse- ja Argikarel) pesitsevad veelinnud ja kurvitsalised. Läbiviidavad süvendustööd võivad mõju avaldada juhul, kui need viiakse läbi lindude pesitsusajal (15. aprill – 15. juuli). Paljude saartel pesitsevate lindude toitumisalad võivad asuda kodusaarte läheduses ja seetõttu on süvendustööde läbiviimine haudeperioodil selles piikonnas taunitav. • Kalatoidulisi linde (kaure, kormorani, pütte, kosklad) ohustab eelkõige heljum (vee hägustumine), mistõttu saak on raskemini tabatav. Võimalik on ka bentostoiduliste kalade arvukuse langus. Kuna tegemist on väga madalaveelise alaga, siis see ei ole sobilik kalatoidulistele lindudele, kes eelistavad pigem sügavamaid naaberalasid. Kokkuvõte ja järeldused LISA 6 Mitmed maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et tehiskonstruktsioonidega kokkupõrgete osas on tundlikumad ennekõike suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud. USA-s läbiviidud uuringu tulemusena on näiteks trompetluikede puhul tõestatud, et 26,7% kõigist hukkumispõhjustest on tingitud kokkupõrgetest elektriliinidega (Erickson 2005). Mitmete sarnaste liikide osas on tõestatud, et elektriliinidega kokkupõrked võivad olla põhjuseks kuni 46% kõigist hukkumistest (Manville 2005). Elektriliinidest kujutab Eestis lindudele suurimat ohtu Väikese väina elektriliin, mis poolitab väina ning on üliohtlik väinal peatuvatele veelindudele, sh luikedele. 2017. aasta jaanuarist oktoobrini leiti väina tammilt 48 luigelaipa ja seda mitte süstemaatiliste otsingute tulemusena, vaid juhuslikult. Sinna lisanduvad ka linnud, kes kukuvad tammiga piirnevasse roostikku ja keda pole näha. Ohu leevendamise parimaks lahenduseks on liinide demonteerimine ja viimine mere- või maakaablisse ning alternatiivi sellele ei ole. Mõnevõrra võib leevendada liinide negatiivset mõju liinidele paigaldatud linnupeletid, kuid senini pole need Väikesel väinal olulist efekti andnud. Eksisteerivate rajatiste mõjude leevendamine toimub järkjärguliselt koostöös liine haldavate asutustega. Kuna tammil kulgeb samadel mastidel kaks elektriliini ning AS Elering kavandab aastal 2020 asendada vaid ühe neist merekaabliga, siis pole see probleemi lahendamisel väljapääs. Kaablisse tuleb panna mõlemad elektriliinid, eriti kui arvestada, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega linnualaga kus peatub sügisrändel kuni 20000 veelindu. Kulude kokkuhoidmiseks tuleks kaaluda liini paigaldamist tammi maa-alale, mis merekaabliga võrreldes on rahaliselt odavam. Sellest tulenevalt tuleb igati soodustada AS Elering’i ettevõtmist alustada elektrikaablite demonteerimist ning asendamist merekaabliga. Üks vähestest ohtudest selles tegevuses võib olla mõningane mõju meresaartel pesitsevatele lindudele ning seda ka juhul kui töid viiakse läbi lindude pesitsusajal, ajavahemikul 15.aprill – 15.juuli. Kindlasti tuleks enne süvendustööde algust läbi viia ühekordne pesitsevate veelindude loendus planeeringuala vahetus läheduses – Ablusekarel, Argikarel, Poistekarel ning Lambakarel. See võimaldaks saada planeeringuala kohta uusi värskeid andmeid (viimane loendus tehti 10 aastat tagasi), mis omakorda annaks võimaluse anda täpsemaid ajalisi juhiseid süvendustööde teostamiseks. Näiteks, juhul kui saartel enam linde ei pesitse, pole süvendustöödele ajalisi piiranguid vaja ka kehtestada. Loenduseks kulub kolm päeva ning see tuleks läbi viia 2018 või 2019 aastal. Kirjandus Erickson, W.P., Johnson, G.D., Young, D.P.jr, 2005, A Summary and Comparison of Bird Mortality from Anthropogenic Causes with an Emphasis on Collisions, USDA Forest Service Gen. Tech. Rep. PSW-GTR-191: 1029-1042. Kalamees, A. (koostaja) – 2000. Tähtsad linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu. Lk 66. Kuresoo, A., Ader, A., Luigujõe, L. – 1995. Study and conservation of biological values of the Väike Väin Strait. Report of the Estonian Fund for Nature, Tartu, December 1995 (käsikiri asub Põllumajandus- ja keskkonnainstituudis). Luigujõe, L., Kuresoo, A., Keskpaik, J., Ader, A., Leito, L. – 1996. Migration and staging of the Bewick’s Swan (Cygnus columbianus bewickii) in Estonia. In: Proceedings of the Anatidae 2000 Conference, Strasbourg, France, 5-9 December 1994, M.Birkan, J.van Vessem, P.Havet, J.Madsen, B.Trolliet & M.Moser eds. Gibier Faune Sauvage, Game Wildl., 13: 451-461. Manville, A.M., 2005, Bird Strikes and Electrocutions at Power Lines, Communication Towers, and Wind Turbines: State of the Art and State of the Science –Next Steps Toward Mitigation, USDA Forest Service Gen. Tech. Rep. PSW-GTR-191: 1051-1064. Skov, H., Vaitkus, G., Flensted, K.N., Grishanov, G., Kalamees, A., Kondratyev, A., Leivo, M., Luigujõe, L., Mayr, C., Rasmussen, J.F., Raudonikis, L., Scheller, W., Sidlo, P.O., Stipniece, A., Struwe-Juhl, B., Welander, B. – 2000. Inventory of coastal and marine Important Bird Areas in the Baltic Sea. BirdLife International, Cambridge: 287 pp. Wetlands International - 2018. "Waterbird Population Estimates" . Retrieved from wpe.wetlands.org on Tuesday 13 Mar 2018 110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang MAVES LISA 2 EKSPERTHINNANG. PROJEKT „UUE 110 KV MEREKAABLI PAIGALDAMINE VÄIKSE VÄINA PÕHJA“ Tallinn, 2. mai 2018 42 Eksperthinnang. Projekt: “Uue 110 kV merekaabli paigaldamine Väikese väina põhja” Koostas: Georg Martin Tallinn, märts 2018 Sisukord Kavandatava projekti kirjeldus.............................................................................................................. 45 Projektiala kirjeldus............................................................................................................................... 45 Kavandatava projektiala ökosüsteemi komponentide kirjeldus. .......................................................... 46 1. Fütoplankton ....................................................................................................................................... 7 2. Põhjataimestik .................................................................................................................................... 8 3. Põhjaloomastik.................................................................................................................................... 9 4. Füüsikalis-keemilised näitajad .......................................................................................................... 55 5. Seiremõõtmiste põhjal koostatud veekogumi ökoloogilise seisundi hindamise tulemus. ............... 57 6. Väikese väina kalastik. ...................................................................................................................... 58 6.1. Väikese väina kalastiku võrdlus mõnede teiste aladega ................................................................ 61 6.3. Merisiig Väinameres ...................................................................................................................... 66 7. Väikese väina merepõhja elupaigad ................................................................................................. 66 Kavandatava tegevuse mõju Väikese väina keskkonnale. .................................................................... 67 Veekvaliteet .......................................................................................................................................... 67 Pelaagilised kooslused .......................................................................................................................... 67 Põhjataimestik ...................................................................................................................................... 68 Põhjaloomastik ..................................................................................................................................... 68 Kalastik .................................................................................................................................................. 68 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitseala kaitseeesmärkidele ............................................... 68 Kasutatud kirjandus .............................................................................................................................. 70 Kavandatava projekti kirjeldus. Uue 110 kV merekaabli paigaldamine Väikese väina põhja, teostades eelnevalt kaabli paigaldamiseks vajalikke süvendustöid. Mehhaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse uus kaabel kogu Väikese väina ulatuses 1,5 m sügavusele pinnasesse. Kaevise kaevamisel on laiuseks arvestatud maksimaalselt 3 m. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Veekogu põhja paigaldatava kaabelliini pikkus on ca 4,8 km (esitatud eskiisprojekti järgi on kaablitrassi pikkus Väikeses väinas 4369 m). Kaabli paigaldamine on kavandatud Väikese väina hoiualal (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine). Väikese väina hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnuala ja Väikese väina loodusalana (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”). Projektiala kirjeldus. Muhumaad Saaremaast eraldava Väikese väina laius on 2-4 kilomeetrit (minimaalne laius 1,8 km – Ahenda nuka ja Kanissaare vahel), pikkus umbes 20 kilomeetrit. Väike väin on käesoleval ajal jagatud tammi poolt kaheks suletud, omavahel mitte ühenduses olevaks laheks. Alates tammi valmimisest kuni tänaseni, on väina loodeosa olnud mõjutatud Väinamerest ning kaguosa Liivi lahest. Loode pool väinatammi on väina sügavus valdavalt alla 3 meetri, sügavamaks muutub meri siin alles väina suus, pärast Kõinastu saare ja Pulli panga vahelist joont. Kagu suunas suureneb Väikese väina sügavus kuni 10 meetrini. Vee soolsus on tammist põhja pool 6-7 ning lõuna pool 5,5-6,5 psu. Inimtegevuse otsest mõju veekeskkonnale võib täheldada vaid Orissaare linna vahetus läheduses väga piiratud merealal. Väike väin oli tõepoolest väin 1896.aastani, mil ta suleti Muhumaalt Saaremaale viiva teetammiga. Ettevalmistused tammi rajamiseks algasid 1892. aastal, töödega alustati 1894 ning tammi pidulik avamine toimus 27. juulil 1896. Sellest ajast pole rangelt võttes enam tegu mitte väina, vaid kahe eraldiseisva lahega. Kuigi esialgne tamm oli suhteliselt “hõredast” materjalist (kadaka-kubud, kruus jms) ning lubas teatud määral vee filtreerumist mõlemas suunas, oli veevahetus siiski praktiliselt katkenud. 1990-96 toimus tammi seni ulatuslikem rekonstrueerimine. Tamm tehti kõrgemaks, topelt laiaks ning palju tihedamaks. Varasemate, 1993-1999 a tehtud erinevate episoodiliste uuringute (Ökoloogilised…, 1994) käigus leiti, et Väina hüdrofüüsikaline ja -keemiline rezhiim ei erine oluliselt naaberalade omast. Et Väinamere (Kassari lahe) keskmine soolsus on pisut kõrgem kui Liivi lahes (tavaliselt 0.2-0.5 PSU võrra), siis ka loodelahes on soolsus natuke kõrgem kui kagulahes. Vastupidine erinevus vee biogeenidesisalduses on veelgi ilmsem, sest Liivi lahe troofsustase on oluliselt kõrgem kui Kassari lahe vee oma. Hüdrokeemilises mõttes on tegu kahe erineva veemassiga, mida Suure väina piirkonnas eraldab front ja Väikeses väinas tamm. 1993. a. suvel läbi viidud uuringute järgi oli vee üldfosfori sisaldus loodes keskmiselt 31 g/l ja kagus 23 g/l ning üldlämmastiku sisaldus vastavalt 608 ja 462 g/l (Ökoloogilised…, 1994). Seda statistilist erinevust võivad maskeerida ka lokaalsed mõjurid, näiteks tugeva tuule ning lainetuse poolt sogaseks keeratud vesi, mis haarab põhjasetetest üles hõljuvainet ning biogeensetest ühenditest eelkõige üldfosforit (Astok et. al., 1999). Üldiselt on leitud, et Väikese väina pelagiaal ei kannata märkimisväärse saastatuse all. Saastumine on lokaalne ja seotud kalasadamatega. Samuti on täheldatud orgaanilise aine laguprotsessidest tingitud kahanenud vee hapnikusisaldust teetammist loodes, mis on arvatavasti osaliselt põhjustatud ka Orissaare heitveekoormusest. Ka põhjataimestiku uuringust on leitud, et eutrofeerunud on vaid tammi vahetu lähedus ning Orissaare piirkond. Põhjaloomastiku uuringud (Ökoloogilised…, 1994) aga viitavad halvematele tingimustele väga madalaveelises tammiga külgnevas kagulahe-sopis. Kuigi kalaliikide arv oli Väikeses väinas nende aastate jooksul kasvanud 22-lt 35-le, olid kalade kudemistingimused halvenenud ning ka kalasaagid langenud.Väikese väina piirkonnas on teostatud merekeskkonna ja - elustiku uuringuid korduvalt. Suuremad uuringud on varasemalt läbi viidud seoses Väikese väina tammi avade võimalku rajamisega ja sellega seotud mõjude tuvastamisega (TÜ Eesti Mereinstituut 2009). Väike väin kuulub ka tugevalt muundatud veekoguna Eesti riiklku rannikumere seire ja hindamise programmi. Viimati on riiklku rannikumere seire programmi raames Väikses väinas uuringiud teostatud 2013 aastal. (TÜ Eesti Mereinstituut 2014). Kavandatava projektiala ökosüsteemi komponentide kirjeldus. Järgnev erinevate veekeskkonna parameetrite kirjeldus on toodud just kõige värskemate, 2013 aasta seiretulemuste põhjal. Tabel. 2013 aastal läbiviidud seiretööde jaamade asukohad. Vee- ja põhjaloomastiku seire Põhjaelustiku seire Veekogum Jaam Laius N Pikkus E Külastusi Transekt Laius N Pikkus E Väikse väina VV1 58,6265 22,9908 6 Väike väin 1 58,6082 22,9707 rannikuvesi VV2 58,6060 23,0333 6 Väike väin 2 58,5933 23,0154 VV3 58,5873 23,0570 6 Väike väin 3 58,5774 23,0455 VV4 58,5612 23,1548 6 VV5 58,5403 23,1717 6 VV6 58,5237 23,2000 6 1. Fütoplankton Toitainete tihenenud kontsentratsioonid võrreldes 2006. aastaga, mil Väikse väina seiret eelmisel korral tehti, lõid eelduse ka merevee klorofülli a sisalduse ja fütoplanktoni biomassi kasvuks. Erinevus oli silmatorkavam väina põhjaosa jaamades, kus klorofülli a keskendused ja biomassi väärtused kujunesid suveperioodi keskmisena vastavalt 2,6 ja 2,9 korda suuremaks kui 2006. aastal. Väikse väina lõunaosas mõõdeti 1,6 korda suurem klorofüllisisaldus, ent fütoplanktoni keskmine biomass hoopis kahanes 30 % võrra aastaga 2006 võrreldes. Klorofülli maksimumid (4–6 mg m-3) mõõdeti väina põhjaosas 17. juunil, lõunaosas aga 25. juulil ja 11. augustil (joon. 1.1. ja 1.2.). Väikse väina lõunaosas määrati juuli lõpus ja augusti esimesel poolel ka suurimad fütoplanktoni biomassi väärtused – 1 kuni 2 mg l-1. Väina põhjaosa kohta erakordselt suur biomass (2 mg l-1) mõõdeti juuli lõpus jaamades VV2 ja VV3. Tõenäoliselt oli vetikamass eelnevalt puhunud põhja- ja loodetuule mõjul Kassari lahest Väiksesse väina surutud. 6,0 4,5 Klorofüll a, mg m-3 3,0 1,5 0,0 VV1 VV2 VV3 mediaan 2006 mediaan 2013 "hea"-"kesine" 2,5 2,0 Biomass, mg l-1 1,5 1,0 0,5 0,0 20-08 30-08 01-06 11-06 21-06 01-07 11-07 21-07 31-07 10-08 Joonis 1.1. Merevee klorofülli a sisalduse (mg m-3) ja fütoplanktoni biomassi (mg l-1) varieeruvus Väikse väina rannikuveekogumi põhjaosa jaamades aastal 2013 koos mõõtmiste mediaanväärtustega 2006. ja 2013. aasta suveperioodil ning tüübispetsiifiline „hea“ ja „kesise“ veekvaliteediklassi piir. Fütoplanktoni liikide osas juunis selge dominant puudus, vaid tammist põhja pool asuvates jaamades oli nakkevetikate (Prymnesiales) arvukus suhteliselt suur. Juulis moodustasid väina põhjaosas valdava osa biomassist tüüpilised riimveeõitsengute liigid, niitjad sinivetikad Nodularia spumigena, Aphanizomenon flos-aquae ja Dolichospermum spp. Väina lõunapoolsetes jaamades domineerisid nii juulis kui augustis pantseriga dinoflagellaadid, peamiselt liik Kryptoperidinium foliaceum. Märkimisväärne oli pikoplanktiliste koloonialiste sinivetikate (Aphanocapsa spp., Merismopedia spp.) kohati ülisuur arvukus jaamades VV3–VV6, mis asuvad väina lõunaosas ja tammist vahetult põhja pool. Augustis olid nimetatud perekondade liigid Väikse väina põhjaosa jaamade lõikes lausa dominantsed ning lõunaosas biomassilt järgmised liigi K. foliaceum järel.  7,0 5,5 Klorofüll a, mg m-3 4,0 2,5 1,0 VV4 VV5 VV6 mediaan 2006 mediaan 2013 "hea"-"kesine" 2,0 1,5 Biomass, mg l-1 1,0 0,5 0,0 01-06 11-06 21-06 01-07 11-07 21-07 31-07 10-08 20-08 30-08 Joonis 1.2. Merevee klorofülli a sisalduse (mg m-3) ja fütoplanktoni biomassi (mg l-1) varieeruvus Väikse väina rannikuveekogumi lõunaosa jaamades aastal 2013 koos mõõtmiste mediaanväärtustega 2006. ja 2013. aasta suveperioodil ning tüübispetsiifiline „hea“ ja „kesise“ veekvaliteediklassi piir. 2. Põhjataimestik Transekt Väike väin 1 Vaatlused teostati 25.07.2013 sügavusvahemikus 0-5,1 m. Kokku teostati katvushinnanguid 7-s sügavusvahemikus, koguti 15 põhjataimestiku kvantitatiivset proovi. Transektil esines kokku 19 liiki, neist 3 rohe-, 4 mänd-, 4 pruun- ja 4 liiki punavetikaid ning 4 liiki kõrgemaid taimi. Kuni 5 m sügavuseni oli valitsevaks põhjasubstraadiks kivid. Seetõttu domineerisid kividele kinnitunud vetikad (Cladophora glomerata, Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis). Põhjataimestiku üldkatvus transektil Väike väin 1 jäi valdavalt vahemikku 60-90%. Maksimaalsel sügavusel (5,1 m) esinesid vaid niitjad vetikad (Polysiphonia fucoides ja Pilayella littoralis) üldkatvusega 5% (joon. 2.1.). Põhjataimestiku biomassist moodustas suurema osa põisadru. Sügavustel kus põisadru ei esinenud oli põhjataimestiku biomass suhteliselt madal (joon. 2.2.). Mitmeaastaste liikide osakaal oli 88% (joon. 2.3.) Transekt Väike väin 2 Vaatlused teostati 25.07.2013 sügavusvahemikus 0-4 m. Kokku teostati katvushinnanguid 7-s sügavusvahemikus, koguti 15 põhjataimestiku kvantitatiivset proovi. Transektil esines kokku 25 liiki, neist 4 rohe-, 4 mänd-, 7 pruun- ja 4 liiki punavetikaid ning 6 liiki kõrgemaid taimi. Põhjasubstraadiks olid kivid ja liiv, mis tingis varjatud väinas mändvetikate esinemise. Põisadru (Fucus vesiculosus) esines kogu transekti ulatuses (joon 2.1., 2.2.). Kuni 2 m sügavuseni esines põisadru kividele kinnitunult, sügavamal lahtise vormina. Põisadru (lahtine vorm) biomass oli suurim (482 g/m2) 3,3 m sügavusel. Mitmeaastaste liikide osakaal oli 90% (joon. 2.3.) Transekt Väike väin 3 Vaatlused teostati 17.07.2013 sügavusvahemikus 0-2,6 m. Kokku teostati katvushinnanguid 7-s sügavusvahemikus, koguti 21 põhjataimestiku kvantitatiivset proovi. Transektil esines kokku 24 liiki, neist 3 rohe-, 5 mänd-, 6 pruun- ja 3 liiki punavetikaid ning 4 liiki kõrgemaid taimi. Kogu transekti ulatuses oli põhjataimestiku üldkatvus 100%. Kuni 1 m sügavuseni domineerisid niitjas rohevetikas Cladophora glomerata ja mändvetikad (peamiselt kare mändvetikas), sügavamal kamm- penikeel (Stuckenia pectinata) (joon. 2.1.). Mändvetikate perekonna Chara kuuest liigist (Torn et al., 2014) esines transektil viis. 2,6 m sügavusel esinesid kõrgekasvuliste mändvetikate laigud (Chara tomentosa, Chara baltica, Chara horrida), mis vaheldusid põisadru lahtise vormi ja kõrgemate taimedega. Põisadru esines transektil 30% katvusega vaid 2,6 m sügvusel (joon Mitmeaastaste liikide osakaal oli veekogumi madalaim - 30% (joon. 2.3.).  Väike väin 1 100% S. pectinata M. spicatum 75% F. lumbricalis C. truncatus Katvus, % 50% P. fucoides F. vesiculosus P. littoralis 25% Chara sp. C. glomerata 0% Üldkatvus 0,2 0,5 1 2,5 3,8 4,7 5,1 Sügavus, m Väike väin 2 S. pectinata 100% P. perfoliatus M. spicatum 75% F. lumbricalis Katvus, % P. fucoides 50% F. vesiculosus P. littoralis 25% Chara sp. T. nidifica C. glomerata 0% Üldkatvus 0,2 0,5 1 1,7 2,2 3,3 4 Sügavus, m Väike väin 3 100% S. pectinata 75% M. spicatum F. vesiculosus Katvus, % 50% Chara sp. M. balticum C. glomerata 25% C. linum Üldkatvus 0% 0,2 0,5 0,7 1 1,5 2 2,6 Sügavus, m Joonis 2.1. Põhjataimestiku katvus ja sügavuslevik Väikse väina veekogumi transektidel 2013. aastal.  Väike väin 1 0,2 0,5 Fucus Sügavus, m vesiculosus 1 Niitjad 2,5 rohevetikad 4,7 0 150 300 450 600 Kuivkaal, g/m2 Väike väin 2 0,2 0,5 Fucus Sügavus, m vesiculosus 1,7 Niitjad 3,3 rohevetikad 4 0 150 300 450 600 Kuivkaal, g/m2 Väike väin 3 0,2 0,5 0,7 Fucus Sügavus, m vesiculosus 1 Niitjad 1,5 rohevetikad 2 2,6 0 150 300 450 600 Kuivkaal, g/m2 Joonis 2.2. Põhjataimestiku biomassi sügavusjaotus Väikse väina veekogumi transektidel 2013. aastal.  Väikse väina veekogum 100% 75% Üheaastased Kuivkaal, % 50% Mitmeaastased 25% 0% Väike väin 1 Väike väin 2 Väike väin 3 Joonis 2.3. Ühe- ja mitmeaastaste liikide osakaal Väikse väina veekogumi transektidel 2013. aastal. 3. Põhjaloomastik Põhjaloomastiku proovipunktid 2013. aastal Väikse väina veekogumi statsionaarsetest proovipunktidest (vv1, vv2, vv3, vv4, vv5 ja vv6) kogutud materjali põhjal oli põhjaloomastik piirkonnas väga liigirikas – kokku 20 taksonit. Sagedamini levisid uurimisalal surusääsklaste vastsed (Chironomidae l.), võõrliik vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus), noored kirpvähid (Gammarus juv.) ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Ülejäänud loomaliigid esinesid uurimisalal palju harvem. Põhjaloomastiku keskmine üldarvukus oli veekogumis 2013. aastal väga kõrge – 3636 is. m-2, üldbiomass väga väike - 10,4 g m-2. Põhjaloomastiku ülekaalukaks arvukuse dominantliigiks olid surusääsklaste vastsed (Chironomidae l.). Teiste liikide keskmine arvukus oli kordades madalam. Mereala ülekaalukad biomassi dominandid olid söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) ja balti lamekarp (Macoma balthica). Seega iseloomustab Väikset väina 2013. aastal liigirikkus, väga kõrge põhjaloomastiku üldarvukus ja väga madal üldbiomass ning mõne liigi ülivõimas domineerimine arvukuses ja biomassis. Piirkonnas esines 5 reostuse suhtes kõrge ja 13 keskmise tundlikkusega liiki. Madala reostustundikkusega taksoneid oli vaid üks (tabel 3.1.). Tabel 3.1. Põhjaloomastiku liigiline koosseis, liikide reostustundlikkus, esinemissagedus (%), keskmine ja maksimaalne biomass (g m-2) ning keskmine ja maksimaalne arvukus (is. m-2) Väikse väina veekogumi põhjaloomastiku proovides 2013. aastal. Reostus- Esinemis- Keskmine Maks. Keskmine Maks. Takson tundlikkus sagedus biomass biomass arvukus arvukus Asellus aquaticus keskmine 16.7 0.020 0.172 14.33 172 Bithynia tentaculata kõrge 11.1 0.220 2.111 9.56 129 Cerastoderma glaucum keskmine 50.0 6.400 25.366 563.78 2494 Chironomidae madal 83.3 0.981 5.414 2541.78 11610 Coleoptera kõrge 5.6 0.003 0.056 2.39 43 Ecrobia ventrosa keskmine 5.6 0.005 0.099 7.17 129 Gammarus juv 50.0 0.044 0.224 124.22 731 Gammarus tigrinus keskmine 55.6 0.275 1.045 150.50 731 Hediste diversicolor keskmine 5.6 0.002 0.043 4.78 86 Idotea balthica keskmine 5.6 0.011 0.202 2.39 43 Idotea chelipes kõrge 5.6 0.002 0.039 2.39 43 Lymnaea stagnalis keskmine 5.6 0.013 0.232 2.39 43 Macoma balthica keskmine 33.3 1.312 12.057 90.78 387 Mya arenaria keskmine 16.7 0.414 3.900 16.72 129 Mytilus trossulus keskmine 11.1 0.106 1.604 9.56 129 Odonata kõrge 11.1 0.075 1.264 4.78 43 Peringia ulvae keskmine 27.8 0.147 1.208 59.72 430 Radix balthica keskmine 22.2 0.104 0.619 14.33 86 Theodoxus fluviatilis keskmine 22.2 0.285 3.212 14.33 129 Trichoptera kõrge 22.2 0.027 0.138 14.33 129 Põhjaloomastik põhjataimestiku uuringute transektidel Väikse väina veekogumi põhjataimestiku transektidelt 2013. aastal kogutud proovides määrati kokku 31 põhjaloomastiku taksonit (sisaldab ka liigist kõrgemaid süstemaatilisi üksuseid ja noorjärke) (tabel 3.2.). Taksonite arv proovis jäi vahemikku 5 kuni 15, keskmine oli 10. Põhjaloomastiku biomass oli proovides 0,26 kuni 59,2 g m-2, keskmine oli 10,4 g m-2. Sagedamini esinevateks taksoniteks olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed, söödav südakarp (Cerastoderma glaucum), roheline lehtsarv (Idotea chelipes), vesiking (Theodoxus fluviatilis) ja lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae), mida kõiki esines rohkem kui 75 % proovidest (tabel 3.2.). Suurima keskmise biomassiga liigid olid limused vesiking (Theodoxus fluviatilis), söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) ja söödav rannakarp (Mytilus trossulus). Eesti mereala hiljuti asustanud võõrliikidest leiti kirpvähki Gammarus tigrinus. Tabel 3.2. Põhjaloomastiku liigiline koosseis, liikide reostustundlikkus, esinemissagedus (%), keskmine ja maksimaalne biomass (g m-2) ning keskmine ja maksimaalne arvukus (is. m-2) Väikse väina veekogumi põhjataimestiku proovides 2013. aastal. Reostus- Esinemis- Keskmine Maks. Keskmine Maks. Takson tundlikkus sagedus biomass biomass arvukus arvukus Alderia modesta kõrge 7.8 0.001 0.030 3.43 75 Asellus aquaticus keskmine 27.5 0.121 1.145 321.08 4725 Bithynia tentaculata kõrge 3.9 0.193 6.790 2.94 100 Cerastoderma glaucum keskmine 92.2 1.581 11.743 1438.24 10050 Chironomidae madal 96.1 0.054 0.325 674.02 3675 Coleoptera kõrge 21.6 0.008 0.080 15.20 150 Cordylophora caspia keskmine 5.9 0.001 0.018 Cyanophthalma obscura kõrge 27.5 0.004 0.045 30.88 275 Donacia sp 11.8 0.025 0.510 7.35 150 Ecrobia ventrosa keskmine 2.0 0.000 0.020 0.98 50 Gammarus juv 70.6 0.090 1.138 863.73 8825 Gammarus salinus kõrge 70.6 0.145 1.270 100.49 700 Gammarus zaddachi kõrge 13.7 0.110 2.528 29.41 700 Gammarus tigrinus keskmine 35.3 0.222 2.403 151.47 1500 Hediste diversicolor keskmine 7.8 0.005 0.080 4.90 100 Idotea balthica keskmine 2.0 0.004 0.210 1.96 100 Idotea chelipes kõrge 82.4 0.238 1.725 186.76 1325 Idotea sp 27.5 0.040 1.730 32.84 750 Jaera albifrons kõrge 43.1 0.013 0.095 275.00 2575 Lepidoptera kõrge 19.6 0.021 0.765 15.20 225 Leptocheirus pilosus keskmine 3.9 0.001 0.020 0.98 25 Macoma balthica keskmine 7.8 0.125 5.393 21.57 600 Mya arenaria keskmine 15.7 0.375 16.605 9.31 250  Mytilus trossulus keskmine 27.5 1.438 15.870 260.29 3025 Odonata kõrge 25.5 0.168 2.740 11.76 100 Oligochaeta madal 2.0 0.000 0.000 0.98 50 Peringia ulvae keskmine 76.5 0.319 3.298 306.86 1650 Radix balthica keskmine 49.0 0.328 5.983 109.31 1200 Stagnicola palustris kõrge 2.0 0.010 0.488 1.47 75 Theodoxus fluviatilis keskmine 80.4 4.579 23.743 708.33 3375 Trichoptera kõrge 43.1 0.194 2.055 36.76 400 4. Füüsikalis-keemilised näitajad Mõnevõrra üllatuslikult oli merevee temperatuur Väikses väinas kõige kõrgem juuni alguses (joon. 4.1.). Tammist vahetult lõunasse jäävas jaamas VV4 mõõdeti siis veetemperatuuriks 27 °C, põhja pool aga 20–23 °C. Järgnevatel mõõtmistel oli merevee temperatuur kogu väina ulatuses ühtlustunud ning varieerus 17–21 °C vahel. Merevee keskmine soolsus erines väina põhja- ja lõunaosa vahel ligikaudu ühe ühiku võrra. Kui Väikse väina põhjaosa jaamades oli see suveperioodil 6,04 PSU, siis lõunaosas 5,06. Kahel pool tammi asuvates jaamades VV3 ja VV4 arvutati vastavateks väärtusteks 5,97 ja 4,80 PSU, mis näitab veevahetuse puudumist Väikse väina põhja- ja lõunaosa vahel. Merevee soolsus oli väikseim juunis ning kasvas oluliselt juuli teisel poolel ja augustis. Temparatuur, ⁰C 30 27 24 21 18 15 põhjaosa lõunaosa 7,0 6,5 Soolsus, PSU 6,0 5,5 5,0 4,5 4,0 3,5 01-06-13 15-06-13 29-06-13 13-07-13 27-07-13 10-08-13 24-08-13 Joonis 4.1. Merevee temperatuur (°C) ja soolsus (PSU) Väikse väina rannikuveekogumi jaamades aastal 2013. Toitainete keskmised kontsentratsioonid Väikse väina seirejaamades suvisel perioodil (juuni-august) jaamades VV1, VV2, VV3, VV4, VV5 ja VV6 ning veekogumi keskmised kontsentratsioonid on esitatud joonisel 5.1.1.4.2. 2013. aastal koguti veeproove toitainete määramiseks kaks korda kuus. Üldlämmastiku keskmiseks sisalduseks veekogumis mõõdeti 35,4 μmol l-1, üldfosfori keskmiseks kontsentratsiooniks 1,28 μmol l-1. Nagu jooniselt näha, on lõuna pool Väikse väina tammi asuvates seirejaamades (VV4–VV6) mõõdetud oluliselt tihedamad üldainete kontsentratsioonid, mis mõjutavad oluliselt ka terve veekogumi keskmist.  1,8 50,00 1,6 1,4 40,00 1,2 TN ΜMOL L¯¹ TP ΜMOL L¯¹ 1 30,00 0,8 20,00 0,6 0,4 10,00 0,2 0 0,00 VV1 VV2 VV3 VV4 VV5 VV6 Veekogumi keskmine TP TN Joonis 4.2. Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l-1) Väikse väina seirejaamades ning jaamade suveperioodi keskmine 2013. aastal. Madalas väinas (kuni 3,5 m) oli merevesi enamikul mõõtmistest põhjani läbipaistev ega sobi seetõttu keskkonnaseisundi hinnangu füüsikalis-keemiliste parameetrite hulka. 5. Seiremõõtmiste põhjal koostatud veekogumi ökoloogilise seisundi hindamise tulemus. Väikse väina veekogum kuulub tüüpi V: Väinameri. 2013. aasta andmete põhjal klassifitseerus veekogum rannikuvee ökoloogilise seisundi klassi "kesine" (tabel 5.2.1.1.). Seisundiklass "kesine" oli tingitud planktoni kvaliteedielemendil põhinevast hinnangust. Põhjataimestiku ja -loomastiku kvaliteedielementide põhjal oli seisundiklass "hea". Tabel 5.1. Väikse väina rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hinnang 2013. aasta seiretulemuste põhjal. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hinnang Veekogum: Väike väin Tüüp V: Väinameri Plankton Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Seisundi klass Klorofüll a 1,6 μg/l + 2,7 0,629 Fütoplanktoni biomass 0,10 mg/l + 0,36 0,291 0,460 Kesine Põhjataimestik Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Põhjataimestiku sügavuslevik Põisadru sügavuslevik 7,00 m - 3,0 0,433 Mitmeaastaste liikide proportsioon 70,00 % - 69 0,992 0,713 Hea Põhjaloomastik Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS ZKI1 1,00 - 0,593 0,593 FDI 1,00 - 0,749 0,749 KPI 1,00 - 0,638 0,638 0,660 Hea Ökoloogilise seisundi klass: KESINE Füüsikalis-keemilised parameetrid Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Üldlämmastik (aasta keskmine) 14,1 μmol/l + 35,4 0,444 Kesine Üldfosfor (aasta keskmine) 0,20 μmol/l + 1,28 0,208 Väga halb Secchi ketta nähtavus 6,5 m - 6. Väikese väina kalastik. Väikese väina kalastiku kirjeldus pärineb 2008 aastal teostatud uuringutest seoses väinatammi avade võimalku mõju uuringutega (TÜ Eesti Mereinstituut, 2009). Seirevõrkudega tabati 2008 aasta kevadel (aprillis) Väikesest väinast 11 ja suvel (juulis) 8 liiki kalu (tabel 6. 1). Tabel 6. 1. Katsepüükide käigus tabatud kalad. Isendite keskmine arv (CPUE, saak püügiühiku kohta) 14-60 mm võrgujadas aprillis ja juulis (mõlemal korral 3 jada). APRILL LIIK/JAAM jaam 1 jaam 2 jaam 3 kokku roosärg 141 27 22 190 viidikas 15 25 65 105 kiisk 27 11 29 67 särg 29 5 2 36 haug 8 6 2 16  nurg 4 5 2 11 ahven 2 4 2 8 meritint 2 4 2 8 hõbekoger 1 1 2 säinas 1 3 4 rünt 1 1 Kokku 230 89 129 448 JUULI LIIK/JAAM jaam 1 jaam 2 jaam 3 kokku Roosärg 23 56 74 153 hõbekoger 14 12 26 viidikas 5 15 1 21 nurg 1 12 3 16 ahven 2 4 1 7 säinas 3 3 koger 2 2 särg 1 1 kokku 32 104 93 229 Erinevate liikide kaaluline jaotumine kogusaagis on esitatud joonistel 6.1. – 6.2. Selgus, et kevadel domineerisid Väikeses väinas kaaluliselt roosärg, haug, säinas ja särg ning sügisel hõbekoger, roosärg, säinas ning nurg. Joonis 6. 1. Kalaliikide kaaluline jagunemine (protsentides kogusaagist) katsepüükides aprillis 2008. Joonis 6.2. Kalaliikide kaaluline jagunemine (protsentides kogusaagist) katsepüükides juulis 2008. Kahtlemata ei ole vaid ühes piirkonnas ning piiratud arvu jaamadega võimalik tabada kõiki Väikeses Väinas esinevaid kalaliike. Ka kalurite saagid (Tabel 6.5.; 6.6; 6.7.) näitavad, et väikeruudus 245 on püütud rohkem liike. Lisaks katsepüükides saadud liikidele on kutselised kalurid saanud veel näiteks räime, tuulehaugi, lesta, lutsu, merisiiga, angerjat jne. Samas on selge, et nimetatud liigid on iseloomulikud ikkagi vaid Väikese Väina merelisele osale ning tammilähedaste alade kalastikku ning dominantliike peegeldavad läbiviidud püügid hästi. 6.1. Väikese väina kalastiku võrdlus mõnede teiste aladega Käesolevas peatükis esitatakse ihtüoloogiliste katsepüükide andmed, mis võrdlevad Väikese väina kalastikku mõne teise lähikonnas asuva alaga: Suure väinaga ja Kõiguste sise- ning välislahega Saaremaal, Matsalu sise- kesk- ja välislahega Läänemaal ning Saarnaki saare ümbruse ning Soonlepa lahega Hiiumaal. Kuna püügid on läbi viidud erinevatel ajaperioodidel ja erinevaid silmasuurusi kasutades, siis on otstarbekas esitada andmed mitme erineva tabelina. Andmed pärinevad TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbiviidud uuringutest seoses väinatammi avade mõju hindamisega (TÜ Eesti Mereinstituut 2009). Tabel 6.2. Kalade võrdlev arvukus (CPUE, saak püügiühiku kohta) Suures ja Väikeses väinas kevadel 2008 (võrgud 14, 17, 22, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60). võrgud 14-60 Suur väin, aprill Väike väin, aprill ahven 5.90 2.67 emakala 6.50 haug 0.30 5.33 hõbekoger 0.10 0.67 kiisk 0.80 23.00 koha 0.20 lest 2.80 meriforell 0.10 merihärg 0.10 merivarblane 0.40 must mudil 0.10 nurg 0.40 3.67 roosärg 0.50 63.33 räim 359.10 rünt 1.90 0.33 siig 0.60 säinas 1.33 särg 0.50 12.00 tint 13.50 3.67 tursk 0.10 viidikas 221.00 44.00 vimb 0.30 Tabel 6.3. Kalade võrdlev arvukus (CPUE, saak püügiühiku kohta) Suures ja Väikeses väinas ning Kõiguste lahes suvel 2008 (võrgud 14, 17, 22, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60). Väike väin Suur väin Kõiguste siselaht võrgud 14-60 juuli juuli juuli Kõiguste välislaht juuli ahven 2.33 20.40 19.75 12.08 emakala 0.10 1.42 haug 1.50 hõbekoger 8.67 8.88 0.42 kammeljas 0.42 koger 0.67 kiisk 0.60 0.38 0.42 koha 0.10 latikas 0.25 lest 3.80 0.25 5.25 lõhe 0.08 must mudil 0.10 0.17 nurg 5.33 1.70 roosärg 47.33 0.10 2.88 räim 8.80 0.38 8.83 rünt 0.30 siig 0.10 0.08 säinas 1.00 0.10 särg 0.33 1.00 64.38 9.08 tint 0.30 0.92 viidikas 10.67 83.80 3.13 0.33 vimb 0.08 Esitatud tabelite alusel võib öelda, et Väikese väina kalastiku liigiline mitmekesisus on väiksem kui võrdluseks kasutatud aladel. Karplaste arvukus (näiteks roosärg, nurg, hõbekoger) on aga samas Väikeses väinas suhteliselt kõrge. Esile tasuks tuua mereliste liikide täielikku puudumist. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Väikese väina tammilähedaste alade kalastik on iseloomulik pigem kõrge troofsusega mageveekogule kui merele. Eesti puhul leiab analoogiat vaid Matsalu lahe kõige idapoolsemate (madalamate) osadega ja Saunja lahega. Nende kahe lahe puhul aga mängib rolli jõgede olemasolu, mis kalastikku oluliselt rikastab. Matsalu lahe siseossa voolab ju Kasari jõgi, mistõttu läbi lahe siseosa toimub paljude kalade rohkearvuline ränne. Väikese Väina uuritud osas on tegelikult küll olemas Nenu jõgi, ent see on tänapäeval kahjuks väga kinni kasvanud. Seetõttu on jõe kalanduslik tähtsus kahjuks küllalt väike. Jõesuudme parema avamise ja jõesängi roost vabastamise korral oleks sellel aga ilmselt küllalt hea potentsiaal mõne karplase, eeskätt särje jaoks. Tabel 6.4. Kalade võrdlev arvukus (CPUE, saak püügiühiku kohta) Suures ja Väikeses väinas, Saarnaki saare ümber, Soonlepa lahes ja Matsalu lahe eri osadel suvel 2008 (võrgud 14, 17, 22, 25, 30, 33, 38). Saarnaki saare Soonlepa Matsalu Matsalu Matsalu võrgud 14-38 ümbrus laht välislaht kesklaht siselaht Väike väin ahven 6.50 7.33 28.62 12.93 13.46 2.00 haug 0.08 0.03 1.54 0.07 0.92 hõbekoger 0.14 0.14 0.14 2.46 kiisk 1.97 0.97 0.14 0.23 koger 0.33 koha 0.06 4.15 0.14 latikas 0.08 0.08 lest 1.19 0.17 0.54 must mudil 0.14 0.06 nurg 95.54 2.07 1.77 2.67 roosärg 0.11 2.97 0.57 13.46 45.00 räim 0.11 0.46 rünt 0.03 0.08 siig 0.03 säinas 0.54 0.07 särg 0.25 0.58 140.77 84.00 57.08 0.33 teib 0.07 viidikas 4.89 12.22 0.85 3.14 7.31 10.67 vimb 0.03 0.03 12.92 0.29 Tabel 6.5. Kutselise kalanduse registreeritud püügid aastal 2006 (kg): väikeruut 245, Saaremaa (TÜ Eesti Mereinstituut 2009) Koger / Hõbekoger Tuulehaug Meriforell Angerjas Merisiig Viidikas Meritint Ahven Säinas Kokku Linask Haug Koha Vimb Räim Kiisk Särg Nurg Lest Luts püügivahend avaveemõrd suu kõrgusega 3 m ja üle selle 1416 51 42 8 7 1 5 18 4 1 1 1554 kastmõrd 1370 50 1420 nakkevõrk 119 60 31 7 23 2 241 nakkevõrk silmasuurusega 48-72 mm 1 120 58 174 57 96 20 38 564 nakkevõrk silmasuurusega 73-120 mm 26 142 311 146 343 100 2 41 43 83 4 18 12 8 1278 nakkevõrk silmasuurusega alla 48 mm 53 267 270 70 361 232 267 23 41 39 18 1640 rivimõrd 25 7 4 2 14 5 57 õngejada (100 konksu) 6 1 7 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 17 473 599 181 147 93 2 106 46 6 23 5 1 1698 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1042 316 408 13 118 1 18 97 2 13 38 3 17 1 7 7 2100 Kokku 2883 2119 1721 1051 967 647 327 248 230 170 51 43 25 22 18 12 11 7 7 10558 Tabel 6.6. Kutselise kalanduse registreeritud püügid aastal 2007 (kg): väikeruut 245, Saaremaa (TÜ Eesti Mereinstituut 2009) Hõbekoger/Koger Harilik viidikas Tuulehaug Meriforell Angerjas Merisiig Meritint Säinas Ahven Linask Kokku Haug Koha Vimb Räim Kiisk Särg Nurg Lest Luts pyygivahend avaveemõrd suu kõrgusega 3 m ja üle selle 5338 17 45 290 12 11 5713 nakkevõrk 14 57 157 45 80 21 374 nakkevõrk silmasuurusega 48-72 mm 339 153 88 71 83 227 6 1 3 971 nakkevõrk silmasuurusega 73-120 mm 34 2207 660 411 9 476 147 349 237 13 11 6 2 3 4563 nakkevõrk silmasuurusega alla 48 mm 44 1198 238 64 540 43 17 67 22 3 2 3 2240 nakkevõrk silmasuurusega üle 120 mm 5 160 127 3 295 rivimõrd 4 20 11 5 2 10 1 14 4 69 õngejada (100 konksu) 10 3 1 14 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 946 169 551 133 503 264 41 4 129 38 24 3 32 9 3 2845 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 51 1471 739 5 415 214 1 73 176 47 66 3 11 12 3282 Kokku 6362 4012 3197 1762 1347 1331 709 669 479 237 85 69 38 35 16 9 5 3 3 20365 Tabel 6.7. Kutselise kalanduse registreeritud püügid aastal 2008 (kg): väikeruut 245, Saaremaa (TÜ Eesti Mereinstituut 2009) Hõbekoger Tuulehaug Meriforell Angerjas Merisiig Viidikas Latikas Säinas Linask Ahven Kokku Tursk Haug Koha Räim Vimb Kiisk Särg Lest Luts Püügivahend avaveemõrd suu kõrgusega 3 m ja üle selle 3 83 23 133 3788 6 1 64 5 1214 1 5321 kastmõrd 2143 3 11 2157 nakkevõrk 6 149 43 48 11 4 6 102 12 7 2 390 nakkevõrk silmasuurusega 48-72 mm 78 23 3 91 10 30 66 39 340 nakkevõrk silmasuurusega 73-120 mm 835 401 2 753 39 675 3 101 2 7 456 92 142 44 3550 nakkevõrk silmasuurusega alla 48 mm 7 2 2 852 863 nakkevõrk silmasuurusega üle 120 mm 1 3 170 187 360 rivimõrd 25 8 16 61 29 1 1 141 õngejada (100 konksu) 2 6 1 2 2 13 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 34 154 279 698 250 184 13 187 3 6 3 1769 99 2 3681 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 15 26 356 1104 25 690 71 5 18 1 40 1 2 354 2705 Kokku 79 1204 1249 5 2890 6220 25 1811 87 6 414 4 53 19 627 3951 830 2 46 19521 6.3. Merisiig Väinameres Merisiig Coregonus lavaretus on Loodusdirektiivi lisa V liik, mistõttu temal tasub pikemalt peatuda. Nagu aruande alguses esitatud ajaloolises ülevaates välja toodud, oli siig Väikesele väinale kunagi iseloomulik ja kalanduslikult tähtis liik. Eestis on põhimõtteliselt olemas kahte tüüpi merisiiga: jõeskudevat ja mereskudevat. Esimene neist on tänapäeval tavalisem. Kõige arvukam on see vorm Soome lahes. Mereskudev siig on kõige arvukamana säilinud Liivi lahes, kus kõige tähtsam koelmu asub Ruhnu saare ja Gretagrundi madaliku piirkonnas. Väinamere mereskudev siig oli tavaline veel 1950 – 1970. Sellest perioodist on teada koelmud mitmel pool Eestis. Pärast seda on toimunud arvukuse oluline langus. TÜ Eesti Mereinstituudi uuringutele tuginedes (Aare Verliin, avaldamata andmed) võib väita, et tänapäeval on mereskudeva siia koelmud Väinameres tõenäoliselt veel vaid Hiiumaa lähedal Salinõmme lahes ja Saarnaki-Kaevatsi laidude piirkonnas, kust on sügiseste katsepüükide käigus saadud mõned kudevad isendid. Samuti on noodapüükidega tabatud juveniile Saarnaki saare rannavetes. 7. Väikese väina merepõhja elupaigad Viimased andmed Väikese väina merepõhja elupaikade leviku kohta pärinevad 2018 aastal teostatud tööst: „Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine“. Selle töö käigus koondati kõik seni eesti merealal läbi viidud merepõhja elupaikade kaardistustööd ja moodustati ühtsed kaardikihid ning hinnati elupaikade ja elupaigatüüpide leviku andmete usaldusväärsust. Selle töö raames modelleeriti uuesti kogu Eesti merealal Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpide levik. Väikese väina kohta tehtud modeleerimistöö tulemus on näha juurde lisatud joonisel. Väikese väina piirkonnas levivad kaks Loodusdirektiivi elupaigatüüpi: 1110 liivamadalad ja 1140 laugmadalikud. Joonis Väikese väina ja kavandatatava kaablitrassi piirkonnas levivad Looduisderiktiivi lisa I elupaigatüübid. Kavandatava tegevuse mõju Väikese väina keskkonnale. Veekvaliteet Arendaja poolt 12.01.2018 täiendatud vee erikasutusloa taotluse kohaselt paigaldatakse kaabel 100 m kaugusel kaldast rüsijää poolt tekitavate võivate vigastuste vältimiseks 1,5 m sügavusse kaevisesse, ülejäänud osas 1 m sügavusse kaevisesse. Kaevise kaevamisel on laiuseks arvestatud maksimaalselt 2 m. Täiendatud taotluse kohaselt on hinnanguline süvendusmaht 9800 m3. Kavandatud tegevus viikase läbi piiratud aja jooksul. Kaablitrassi süvendamise ja trassi täitmisel pinnasega eraldub veesambasse mingi kogus peenefraktsioonilist heljumit ja koos sellega võib ajutiselt tööde teostamise vahetus läheduses langeda vee läbipaistvus. Samuti võib mingis koguses sattuda veesambasse ka setetesse mattunud toitaineid (põhiliselt fosforiühendeid). Arvestades aga tööde piiratud iseloomu ei põhjusta see tegevus rannikuveekogumi seisundi muutust. Pelaagilised kooslused Kavandatud tegevus ei mõjuta Väikese väina pelaagiliste koosluste styruktuuri ega liigilist koosseisu. Põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit. Põhjataimestik Kavandatud tegevuse puhul hävib kaablipaigalduistrassi sisse jääv põhjataimestik. Kogu kaablitrass jääb footilisse tsooni, seega on kogu kaablitrassi ulatuses võimalik põhjataimestiku liikide areng. Potentsiaalselt saab mõjutatud kokku ligi 8800 m2 merepõhja (eeldades kaablitrassi laiuseks 2 m). Väikese väina piirkonnas on põhjataimestiku keskmine biomass 120-200 gm2, seega trassi paigaldamisega hävitatakse 1760 kg põhjataimestikku. See on äärmiselt väike kogus (võrreldav mõnesaja meetri rannaheidise valliga). Seega kavandatud tegevus ei tekita olulist mõju piirkonna põhjataimestikule. Kuna projekti käigus täidetakse kaablitrass sama pinnasega, siis taastub töödega mõjutatud merepõhja taimestik ühe vegetatsiooni perioodi jooksul. Kui töid tehakse vegetatsiooni perioodi välisel ajal on mõju veelgi väiksem. Põhjaloomastik Kavandatud tegevus hävitab kaablitrassi koridoris ligi 8800 m2 merepõhja. Põhjaloomastiku puhul see ei tähenda kogu põhjaloomastiku hävimist, vaid kuna sama pinnas täidekse samasse kohta tagasi, võib mingi osa settes olevast põhjaloomastikust ka säilida. Mõju põhjaloomastikule on väike. Koolsused taastuvad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Kalastik Kavandatud tegevus mõjutab kalastikku eelkõige läbi kudesubstraadi muutuste. Need muutused võivad tekkida ka palju suuremal alal kui vahetu kaablitrass ise. Piirkond on oluline kudemisala paljudele rannikumere liikidele. Tööde läbiviimise ajal tuleks vältida tegevust nii kevadisel kudemisajal (tavaliselt analoogsetes tingimustes välditakse heljumi teket ja kudealade kahjustamist enne 01.06) kui talvisel merisiia kudemisajal. Muul ajal läbiviidud tööd kalastikku oluliselt ei mõjuta. Kui on kavas töid läbi viia oktoobris-novembris on vajalik läbi viia sügisesed kalade kudemisalade uuringud vältimakskaablitrassi võimalikku sattumist olulistele merisiia koelmualadele. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitseala kaitseeesmärkidele Keskkonnaamet leidis 22.12.2017. a kirjas nr 7-9/17/7370-2, et kavandatud tööde piirkonnas on registreeritud elupaigatüüpide veealused liivamadalad (Natura kood 1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140) esinemine, mis ei ole seatud Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärgiks. Nimetatud mereelupaikadest veealused liivamadalad on seatud Väikese väina loodusala kaitse-eesmärgiks. Menetluses on määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine (Keskkonnaministeeriumi kiri 25.01.2018 nr 16-4/17/7789-5), kus on tehtud ettepanek määrata nimetatud elupaigatüübid Väikese väina hoiuala kaitseeesmärgiks ning ühtlasi ka mudaste pagurandade nimetamine Väikese väina loodusala kaitseeesmärgiks. Lisaks on tööde piirkonnas hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidest registreeritud väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) toitumisala ning jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) elupaigad. Liikidest on piirkonnas registreeritud veel naaskelnoka (Recurvirostra avosetta) elupaik. Nimetatud linnuliigid on seatud Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks. Lisaks on Väike väin oluline kudeala kõikidele rannikumere kalaliikidele. Kavandatud tegevus puudutab mõlemat elupaigatüüpi (1110 liivamadalad, 1140 laugmadalikud). Modeleerimistulemuste järgi jäävad trassi teele umbes 10% ulatuses laugmadaliku elupaigatüüp ja 30% ulatuses liivamadala elupaigatüüp. See teeb vastavalt 880 m2 laugmadaliku elupaigatüüpi ja 3000 m2 liivamadala elupaigatüüpi. Lisaks avaldub mõju ka trassi kõrval olevatele aladele eriti tööde teostamise käigus läbi heljumi leviku. Võrreldes Väikses väinas olevate elupaigatüüpide kogupindala on mõjutatud osa tühiselt väike. Samuti on mõju ajutine, kuna kahjustatud elupaigatüübid taastavad oma elustiku struktuuri ja funktsiooni üsna lühikese aja jooksul (maksimaalselt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul). Pöördumatuid kahjustusi kavandatud tegevus kaasa ei too. Sama kehtib ka mõju kohta eespool loetletud linnuliikide kohta. Sõltuvalt tööde teostamise ajast võib olla häiritud vähesel määral lindude toitumine (väikeluik) või pesitsemine. Samas on töödega haaratud korraga vaid väga piiratud ala. Mõju on väga piiratud ja pöördumatuid muutusi tegevusega ei kaasne. Kasutatud kirjandus Astok, V.; Otsmann, M.; Suursaar, U. (1999). Water exchange as the main physical process in semi- enclosed marine systems: the Gulf of Riga case. Hydrobiologia, 393, 11−18. TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. RANNIKUMERE ÜLEVAATESEIRE 2013. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut, 2009. Väikese väina seisundi parandamise võimaluste uuring. Aruanne Ökoloogilised uuringud Väikesese väinas (Lääne-Eesti). 1994. Eesti - Soome ühisprojekt suvel 1993.a. 72 lk.  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A 10614 Tallinn 26.04.2018 nr 9-10/2018/378-4 Avaldus hoonestusloa taotlemiseks Väikese väina 110kV merekaabli paigaldamiseks 1. Ehitise kasutamise otstarve Lääne-Eesti saarte Muhu, Saare- ja Hiiumaa elektrivarustus. 2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Uus 110 kV merekaabel on armeeritud XLPE ehk plast-isolatsiooniga ja kaabelliini minimaalseks läbilaskevõimeks peab olema vähemalt 500 A. Veekaabelliinina on lubatud kasutada kolme ühesoonelist ca 10 cm läbimõõduga armeeritud 110 kV kaablit, mis enne veeskamist seotakse kolmnurkselt kokku ja nende vahele on paigutatud ca 3 cm läbimõõduga armeeritud kiudoptiline sidekaabel või ca 20 cm läbimõõduga ühises armeeritud kaitsekestas kolmesoonelist 110 kV kaablit ja kiudoptilist sidekaablit, konkreetne kaabli tüüp selgub kaabelliini projekteerimisel. Veekaabelliini laiuseks oleme meres arvestanud 0,2 m ja pikkuseks 4800 m. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse merekaabel kogu ulatuses pinnasesse. Mõlemast kaldast kuni 100 meetri kaugusele paigaldatakse kaabel rüsijää poolt tekitada võivate vigastuste vältimiseks 1,5 meetri sügavusse kaevisesse, ülejäänud osas 1 meetri sügavusse kaevisesse. Kaevise kaevamisel oleme laiuseks arvestatud max. 2 meetrit. Kaablikraavi tagasitäiteks kasutatakse kaablikraavist väljakaevatud pinnast, milles ei esine suuri kive ja mida on lubatud asetada otse kaablile. Kaabel paigaldatakse merepõhja spetsiaalselt kaablipaigalduslaevalt. Merepõhja kaeviste kaevamiseks kasutatav süvistustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimistööde käigus. 3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Veekogu põhja paigaldatava kaabelliini pikkus on ca 4800 m ja ehitisealune pindala ca 960 m2. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Taotlusele on lisatud kaabelliini koordinaatide tabel. Koormatava ala suuruseks oleme arvestanud ca 4800 m merekaabli korral 960 m2. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  5. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha - 6. Hoonestusloa taotletav kestus. Hoonestusluba kehtib üks aasta peale Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse liige Lisa(d): 1.Väikese väina 110kV kaabelliini eskiisplaanid ja koordinaatide tabel Hillar Tiidu +372 71 50402 +372 50 33487 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Elering AS planeeritav 110kV kaabelliin + sidekaabel Alajaama nimi/liini nr. 110 kV KAABELLIINI RAJAMINE Nimi Allkiri Dokumendi nimetus Kinnitas ASENDIPLAAN M1:2500 Koostas L.Niidumaa 24.04.2018 Meretrass Leht/Lehti CAD fail: 1/1  Elering AS Kadaka tee 42 30.05.2019 nr 16-7/18-1126-036 12915 Tallinn Harju maakond Hoonestusloa otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Elering AS (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn) esitas 26.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevavle Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse Väikese väina põhja 110kV merekaabli paigaldamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani üks 110 kV merekaabelliin. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris, https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit 16-7/18-1126). Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sellest tulenevalt edastame hoonestusloa otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Oma arvamus, ettepanekud ja olemasolul vastuväited palume edastada võimalusel hiljemalt 05.06.2019 e-post aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks ei ole võimalik vastuskirja edastada, siis palume TTJA-le anda teada tähtaja pikendamise soovist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna peaspetsialist Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Hoonestusla otsuse eelnõu 2. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. Elering AS 26.08.2018 hoonestusloa taotlus 4. Maves AS „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“, töö nr 18031 Elering AS Kadaka tee 42 30.05.2019 nr 16-7/18-1126-036 12915 Tallinn Harju maakond Hoonestusloa otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Elering AS (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn) esitas 26.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevavle Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse Väikese väina põhja 110kV merekaabli paigaldamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse töökindluse tagamiseks rajada Muhu saarel olevast õhuliini mastist kuni Orissaare alajaamani üks 110 kV merekaabelliin. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris, https://adr.mkm.ee/?a=tja (dokumendi viit 16-7/18-1126). Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sellest tulenevalt edastame hoonestusloa otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Oma arvamus, ettepanekud ja olemasolul vastuväited palume edastada võimalusel hiljemalt 05.06.2019 e-post aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks ei ole võimalik vastuskirja edastada, siis palume TTJA-le anda teada tähtaja pikendamise soovist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna peaspetsialist Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Hoonestusla otsuse eelnõu 2. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. Elering AS 26.08.2018 hoonestusloa taotlus 4. Maves AS „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina Keskkonnamõjude eksperthinnang“, töö nr 18031 Saatja: "Liina Roosim�gi" <[email protected]> Saatmisaeg: neljap�ev, 30. mai 2019 17:17 Adressaat: [email protected] Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Maanteeameti info; [email protected] Teema: Hoonestusloa otsuse eeln�u edastamine arvamuse avaldamiseks Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_18-1126-036.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_18- 1126-036.bdoc Tere Tarbijakaitse ja Tehnilise J�relevalve Amet (TTJA) edastab hoonestusloa otsuse eeln�u tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Juhime t�helepanu, et vastamise t�htaeg on 05.06.2019. Juhul, kui soovite vastamise t�htaega pikendada, siis palume selles teada anda TTJA-le enne 05.06.2019. Kiri on teadmiseks j�rgmistele adressaatidele: Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Maanteeametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile, Hiiumaa Vallavalitsusele, Muhu Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitusele ning Kuivastu mnt 51 kinnistu omanikule. Liina Roosim�gi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise J�relevalve Amet www.ttja.ee | S�le 23A, 10614 Tallinn