Kiri

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine väljatöötamise kavatsus Tallinn 2019 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn 10120 Tel +372 5059914, +372 6732244 E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Nabala tee 2a, 75401 Kiili Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 16.05.2019 2 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ...................................................................................... 5 1.1 Üldplaneering ja selle ülesanded .....................................................................................................5 1.2 Kiili valla iseloomustus .....................................................................................................................5 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, põhimõtted ja metoodika ........................................... 9 3 Üldplaneeringu elluviimisel eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ........................................................ 12 3.1 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................................ 14 3.2 Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele............................................................................ 14 4 Osapooled ja kaasamine ........................................................................................................................ 15 5 Ajakava ................................................................................................................................................... 18 6 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ................................................................................. 20 Lisad ............................................................................................................................................................... 21 Lisa 1 – Kiili üldplaneeringu maakasutuse joonis seisuga 10.05.2019 ...................................................... 21 Lisa 2 – Kiili üldplaneeringu tehnilise taristu joonis seisuga 10.05.2019 .................................................. 21 Lisa 3 – Kiili üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonis seisuga 10.05.2019....................................... 21 Lisa 4 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud ......................................... 21 3 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Kiili valla üldplaneering. Kiili valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10 ,,Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile. Planeeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Uue üldplaneeringuga soovitakse uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Kiili valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 ja ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks (lähteülesandeks) edasiseks KSH läbiviimiseks ja KSH aruande koostamiseks. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Väljatöötamise kavatsuse alusel valmiv KSH on planeeringu lisa. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste (kui neid on planeerimismenetluses välja pakutud) väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte, kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. KSH aruanne koostatakse lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevatest nõuetest. 4 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt 1.1 Üldplaneering ja selle ülesanded Kiili valla üldplaneeringu koostamise põhiline eesmärk on uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Senist maakasutuslahendust koondav koostatava üldplaneeringu joonis on kättesaadav siit. Üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja maakasutuse tingimused, mida detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel aluseks võetakse. Kiili valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseadusega sätestatud ülesandeid. Kuna detailplaneeringud ja projekteerimistingimused on peamised vahendid üldplaneeringu elluviimiseks, siis on vajalik üldplaneeringus piisavalt hästi kajastada neid üldiseid väärtusi ja huve, mis tagavad Kiili valla parima võimaliku arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast. Neid väärtusi ja huvisid arvestades tuleb omakorda seada maakasutuse ja ehitustegevuse tingimused. Mida selgemad, arusaadavamad ja paremini põhjendatud on reeglid üldplaneeringus, seda lihtsam on hiljem tagada areng läbi detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Kiili valla uue üldplaneeringu koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest ja planeerimisseaduse kohastest ülesannetest lähtuvalt järgmised: • tingimuste seadmine atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna kujundamiseks, mis loob eeldused püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; • maakasutusliikide tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu suunamine. Areng peab võimaldama uute elamu-, ettevõtlus-, sotsiaal- ja avalike teenuste jm piirkondade väljaehitamist, kuid arvestama ning tagama olemasoleva elukeskkonna väärtuste säilimise; • suuniste andmine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks piirkondlikest eripäradest lähtuvalt; • infrastruktuuriobjektide ja –rajatiste rajamise põhimõtete määramine. Üldplaneeringu peamised strateegilised eesmärgid tulenevad Kiili valla arengukavadest (http://www.kiilivald.ee/arengukavad). Kiili valla missiooniks on inimsõbraliku, rahuliku, jätkusuutlikult areneva, koostööle avatud elu- ja töökeskkonna tagamine. Kiili valla visiooniks 2030. aastaks: Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin puhas ja turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele. Üldplaneeringu käigus on vajalik täpsustada kui pikas perspektiivis üldplaneering arenguid käsitleb ning kui kauaks see eeldatavalt kehtima jääb. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneering seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid järgmiseks 10-15 aastaks. 1.2 Kiili valla iseloomustus Kiili valla tehnilise taristu esialgne joonis on kättesaadav siit ning väärtuste ja piirangute esialgne joonis siit. 5 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Kiili vald on Tallinnast lõunas asuv väike (pindala 100,4 km2) kompaktne omavalitsus, piirnedes põhjas Tallinna linnaga, lõunas Kose, läänes Saku ning idas Rae vallaga. Logistiliselt paikneb Kiili vald Tallinn- Rapla-Türi ja Tallinn-Tartu maantee vahelisel alal. Valda läbib põhimaanteedest Tallinna Ringtee ning olulisemaks kõrvalmaanteeks on valda poolitav Kurna-Tuhala tee. Kiili vallas puuduvad raudteeühendused. Tiheasustus on üldjoontes kujunenud välja piki Tallinn-Rapla-Türi maanteed (Kangru ja Luige alevikud) ning piki Kurna-Tuhala teed (Vaela küla, Kiili alev, Lähtse küla ja Nabala küla). Valla asustusüksusteks on Kiili alev, Kangru ja Luige alevikud ning 13 küla. 01.01.2018. aasta seisuga on vallas registreeritud 5252 elanikku. Valla asustustihedus on 52.2 inimest km2 kohta. Suurim asula on Kiili alev 1522 elanikuga. Järgneb Luige alevik 1198 ja Kangru alevik 666 elanikuga. Suurimad külad on Vaela 482 ja Lähtse 458 elanikuga. Eesti üldises taustsüsteemis on vald kasvava elanikkonna tõttu erandlik, kuid sarnane naaberomavalitsustega (nn Tallinna linnapiirkond). Teenused on enamjaolt koondunud vallakeskusesse Kiili alevisse, üksikuid objekte on veel teistes tihedamalt asustatud piirkondades. Vallaelanike jaoks oluliseks tõmbekeskuseks on Tallinn, sest Kiili valla tööealiste elanike enamus liigub igapäevaselt Tallinna ja tagasi. Joonis 1. Kiili valla territoorium. 6 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Valda on võimalik asustuse iseloomu ja Tallinna ringteest tuleneva barjääri tõttu jagada neljaks eriilmeliseks piirkonnaks – linnaline metsaaladega põhjaosa (Kangru ja Luige), linnaline põldudega keskosa (Kiili, Vaela ja Lähtse), maaline põllumajanduslik keskosa (Sausti ja Mõisaküla) ning maaline põldude, rabade ja metsadega lõunaosa (ülejäänud külad). Maastikuliselt paikneb Kiili vald Põhja-Eesti lavamaal. Pinnamoelt on tegemist tasandikulise alaga, kus absoluutsed kõrgused muutuvad 10-15 meetri piires, kõikudes 36 meetrist valla kesk- ja lääneosas kuni 54 meetrini valla lõunaosas. Valla territooriumile jääb ainsa looduskaitsealana Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634). Tegevusi nimetatud looduskaitsealal reguleerib Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määrus nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kaitseala eesmärk on kaitsta: allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi; soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike; elupaigatüüpe karstijärved ja -järvikud (3180*), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); taime- ja loomaliike nagu püst-linalehik (Thesium ebracteatum), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja saarmas (Lutra lutra), kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning nende elupaiku; linnuliike nagu must- toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), rohunepp (Gallinago media), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja öösorr (Caprimulgus europaeus). Vallas paikneb üks püsielupaik - Saustisoo väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001396). Ainsaks looduskaitsealuseks üksikobjektiks on Paekna külas ühel erakinnistul asuv ja oma elukaare lõpul olev pärnapuu "Mäe Niin" (KLO4000675). Valla territooriumil on registreeritud 54 kaitsealuse liigi leiukohta, sh neli I kaitsekategooria liigi leiukohta ja kaksteist II kaitsekategooria liigi leiukohta. Vallas paikneb ka 7 ürglooduse raamatu objekti (Kiili kivi, Luigekivi, Magistraali kivi, Nabala karstiala, Nõmmeküla paljand, Paekna paemurd, Reeperikivi) (EELIS 18.04.2019). Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid valla territooriumile ei jää. Kiili valda jääb 31 registreeritud veekogu. Olulisemateks veekogudeks võib pidada Pirita (VEE1089200) ja Vääna (VEE1094500) jõgesid ning Angerja oja (VEE1091700). Suurem osa Kiili vallast jääb Vääna jõe valgalale. Ainukeseks allesolevaks paisuks vallas on Vääna jõel paiknev Paekna pais (PAIS018350), mis moodustab Paekna järve (VEE2030410). Pirita jõgi ja Angerja oja on Tallinna joogiveehaarde süsteemi kuuluvad pinnaveekogud. Peamisteks veekogude seisundit halvendavaks teguriks on asulates ja põllumajanduslikus tootmises tekkiv orgaaniline reostus. Põhja-Eesti lubjakivist aluspõhjaga alale omaselt on põhjavesi paljudes valla piirkondades nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Valla lõunaosas esineb karstunud alasid. Aluspõhjaveekompleksidest maapinnalt arvates esimene kogu Kiili valla territooriumil on ordoviitsiumi veekompleks, mis lasub 14-80 meetri sügavusel. Kiili valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) andmetel on Kiili vallas 55 selle veekihi puurkaevu. Ordoviitsiumi veekompleksi all 60-126 meetri sügavusel lasub Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks. ÜVK andmetel on Kiili vallas 164 selle veekihi puurkaevu. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi vesi on reostuse eest hästi kaitstud. 100-150 meetri sügavusel lasuva Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavett kasutatakse ühes Kiili alevi ja ühes Luige 7 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 aleviku puurkaevus. Veekompleks on reostuse eest hästi kaitstud, mistõttu reoainete jõudmine põhjavette on välistatud. Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga (06.04.2006 nr 396) on kinnitatud Kiili vallale põhjaveevarud 2030 aastani Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihile 800 m3/d ja Kambriumi-Vendi veekihile 500 m3/d. Valla territooriumile jääb neli suuremat sood: Sausti soo, Vaela soo, Saare raba ja Männi raba. Metsa osakaal on umbes viiendik valla üldpindalast ja metsade all olev ala on aktiivse elamuehituse tõttu vähenenud. Vallas on registreeritud seitse metsa vääriselupaika. Maavaradest leidub Kiili valla territooriumil turvast ja lubjakivi. Üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardla põhjaplokk ulatub Arusta ja Sookaera külla, kus see kattub osaliselt Nabala-Tuhala looduskaitsealaga. Kiili valla territooriumil paikneb ka väike, kohaliku tähtsusega Sookaera lubjakivimaardla, kus kaevandamist ei toimu. Kaevanduslubasid lubjakivi kaevandamiseks valda väljastatud ei ole. Kiili valla territooriumil paikneb 4 turbamaardlat: Vaela, Kurna, Sausti ja Männi. Valda on väljastatud Sausti turbamaardlale 3 turba kaevandamise luba Sausti turbatootmisalale HARM-062 (L.MK.HA-35919) kaevandajaks AS Jiffy Products Estonia, Paekna tootmisalale HARM-049 (L.MK.HA-12780) kaevandajaks AS Tootsi Turvas ja Aasu turbatootmisalale HARM-43 kaevandajaks AS Jiffy Products Estonia. Olulisteks Kiili valla loodusvaradeks võib veel pidada metsa- ja põllumaad. Metsamaa osakaal Kiili vallas on u 44 %. Keskmine haritava maa boniteet Kiili vallas on 46, mis on veidi üle Eesti ja Harjumaa keskmise. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid valla territooriumil ei paikne, kuid valla territooriumile ulatub Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohuala. Käitis ise paikneb Kurna külas Rae vallas, kuid 1700 m ulatuslik ohuala ulatub Kiili valla territooriumile. Ohtu põhjustab ammoniaagi ja diiselkütuse hoiustamine logistikakeskuses. Keskkonnaregistri andmetel on valla territooriumil üks keskkonnaohtlik objekt, milleks on N.R. Energy OÜ kütusemahuti Kiili alevis. Õhusaastelube on valla territooriumile väljastatud neli. Käitajateks on AKTSIASELTS EFEKT (L.ÕV/330087 ja L.ÕV.HA-135537), N.R. Energy Osaühing (L.ÕV/325506) ja Tapvei Estonia OÜ (L.ÕV.HA-45242). Registreeritud jääkreostusobjekte valla territooriumil ei ole. Töötavaid jäätmekäitluskohti on kaks - Kiili alevi katlamaja, mille käitaja on N.R. Energy Osaühing ja Vaela puitpakendite taaskasutuskoht, mille käitaja on Metrosystem OÜ. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi (seisuga 18.04.2019) paikneb vallas 72 mälestist (10 kunstimälestist ja 62 arheoloogiamälestist). Samuti paikneb vallas 80 pärandkultuuri objekti. Käimas on ühe täiendava kultuurimälestise kaitse alla võtmise menetlus (Ämmardsu kalmistu). Harju maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei jää valla territooriumile väärtuslikke maastikke maakonnaplaneeringu mõistes. Miljööaladena on seni valla territooriumil käsitletud järgmisi alasid: Sausti mõisa ansambel ja mõisa ümbrus, Nabala mõis, Lähte küla ja Mõisaküla. Riigikaitselistest objektidest ulatub Kiili valla territooriumile Männiku harjutusväli ning sellega seotud piiranguvöönd. Ülemuslikest planeeringudokumentidest tulevana on olulisema objektina Kiili valla territooriumit läbivana kavandatud Rail Balticu teemaplaneeringuga määratud raudtee trassikoridor. 8 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, põhimõtted ja metoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Kiili valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest. Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Üldplaneeringuga tuleb tagada Kiili valla tasakaalustatud areng nii looduskeskkonnale kui ka inimese elukeskkonnale (sh tootmis-ja äritegevusele). Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab aitama seda eesmärki saavutada. KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus) ja tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus: • koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes keskkonnaandmete andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt). DP KSH koostamise mahus on kavandatud teostada rohevõrgustiku sidususe analüüs. Juhul kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad keskkonnauuringud kaalutakse nende läbiviimist KSH raames. KSH aruande koostamisel lähtutakse üldplaneeringu koostamise käigus kavandatud analüüsidest, mis on esitatud järgnevalt: o Olemasoleva ja perspektiivse maakasutuse analüüs; o Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs; o Majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüs; o Rahvastiku analüüs ja prognoos - lähiminevikus toimunud muutused elanike arvulises koosseisus ja rändes. Tulevikutrendide prognoos; o Ettevõtluse ja tööhõive analüüs. KSH aruande koostamisel viiakse täiendava analüüsina läbi: o Rohevõrgustiku sidususe analüüs. • kirjeldatakse kavandatavaid tegevust, selle eesmärki ja vajadust; • üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse vajadusel alternatiivsed planeeringulahendused. Nende seast valitakse kõigile osapooltele võimalikult sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad, integreeritud protsessid, alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. • hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. 9 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Mõjude hindamisel lähtutakse nii üldplaneeringu mõjust keskkonnale kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on planeeringulahenduse puhul olulised. Tiheasustusaladel (sh perspektiivsel) vaadatakse mõjusid detailsemalt. • esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda eksperthinnangu vormis; • hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile; • konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude allikate materjale. Tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel. • analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust ülemuslikele planeeringutele ja valdkondlikutele arengukavadele; • hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; • lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; • hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; • esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta; • käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; • esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta; • käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll; • käsitletakse KSH väljatöötamise kavatsust, mis lisatakse aruandele; • käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH väljatöötamise kavatsusega on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud; • käsitletakse vajaduse korral muid lisasid; • esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte. Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ehk valla territoorium. Hindamisel tuleb arvestada väljastpoolt planeeringuala (naaberomavalitsuste territooriumilt) lähtuvate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega (näit. rohevõrgustiku toimimine, transport, 10 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 rekreatsioonalad, taristud jm). Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. 11 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 3 Üldplaneeringu elluviimisel eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Kiili valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskendutakse järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele: 1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule. Hinnatakse planeeringulahenduse survet taimestiku ja loomastiku jaoks väärtuslike alade hõivamisele. Eeskätt pööratakse tähelepanu rohevõrgustiku toimimise tagamisele. Viiakse läbi rohevõrgustiku sidususe analüüs, mille tulemusena täpsustatakse selle toimimist tagavad tingimused ning määratakse võrgustiku toimimiseks vajalikud (sh tekkivad) kitsendused. Rohevõrgustiku üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega võrgustiku elementide (tugialad, koridorid) piisav olemasolu ning toimivus. Väärtuslike rohealade ja maastike osas tuuakse välja tähelepanu väärivad looduslikus seisundis metsad, niidualad jt kooslused. Vajalik on näidata ära metsloomade liikumiseks vajalikud koridorid ja nendes lubatavad ja/või keelatud tegevused. Rohevõrgustiku analüüsi läbiviimisel lähtutakse 2018 a Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“. 2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitstavate liikide elupaikadele. Hinnatakse planeeringulahenduse mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealale ning kaitsealuste liikide elupaikadele. Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse eesmärkide tagamisel lähtutakse ala kaitse-eeskirjas sätestatust. 3. Mõju ressursikasutusele. Pööratakse tähelepanu väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi kaitsemeetmetele (ehitamise, metsastamise ja sihtotstarbe muutmise piiramine). Riikliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaana käsitletakse vähemalt kahe hektari suuruseid põllumaa massiive, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Käsitletakse ka kohaliku tähtsusega väärtuslikke põllumajandusmaa massiivide vajadust ja nende määramisel kasutustingimusi. Käsitletakse asumilähedasi metsa-alasid ja nende majandamise tingimusi. Sealjuures arvestatakse, et üldplaneeringuga metsaomanikule tema vara kasutamisel kitsendavate tingimuste seadmine eeldab kokkulepet kitsendusi taluva maaomanikuga ja selle saavutamiseks vajalike kompensatsiooni-mehhanismide olemasolu. Käsitletakse maardlate paiknemist ning võimalikku kasutuselevõttu. Sealjuures käsitletakse ka võimalike perspektiivseid maavarade leiukohti, lähtudes geoloogiliste uuringute lubade taotlustest piirkonda. Pööratakse tähelepanu taastuvenergialahendustele (maasoojusenergia, kodumajapidamise vajadustest suurema võimsusega ning ruumilise mõjuga päikesepargid, tuulepargid jms) ja nendega kaasnevatele mõjudele. 4. Mõju pinna- ja põhjaveele. Käsitletakse põhjavee kasutuse ja kaitse küsimusi, sh arvestades elamu-ja tootmisalade planeerimisel põhjavee kaitstust, veetarvet ning piirkonnale kinnitatud põhjaveevarusid ja reoveekogumisalade paiknemist. Planeerimisel arvestatakse veeseadusest § 28 lg 1 kohastest 12 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 veehaarete sanitaarkaitsealadest tulenevate kitsendustega. Samuti arvestatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammist toodud teabega. Käsitletakse veekogude kalda kaitsevööndite säilimist. Juhul kui üldplaneeringu menetluses kerkib vajadus veekogude ehituskeeluvööndi vähendamiseks või suurendamiseks, siis käsitletakse sellega kaasnevaid mõjusid. Samuti käsitletakse üleujutusalade temaatikat. Pööratakse tähelepanu olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramisele üldplaneeringus (süsteemide terviklikkuse säilitamine). Samuti käsitletakse liigniisketele aladele ehitamise küsimusi. 5. Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad olemasolevad ja perspektiivsed transporditrassid (nii autotransport kui ka kavandatav raudteetransport). Samuti võivad välisõhu kvaliteeti mõjutada tootmisalad. Üldplaneeringu lahendusi hinnatakse õhusaaste ja müra tekke seisukohalt. Samuti käsitletakse valgusreostuse teemat. Pööratakse tähelepanu maakasutuse võimalike konfliktolukordade tekkele ja nende esinemisel soovitatakse leevendusmeetmeid, sh puhveralade kavandamist. Analüüsitakse Kiili valla mürasituatsiooni ja sobilikke rakendatavaid mürakategooriaid. Välisõhus levivat müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017. Planeeringus arvestatakse olemasolevate ja planeeritavate maanteede ning raudtee trassi koridoriga (Rail Baltic), tagamaks KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Samuti tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada ka Männiku harjutusväljakult lähtuvate võimalike negatiivsete mõjudega. Hinnatakse uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) piirkondade kavandamisel, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Hindamisel arvestatakse, et elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Käsitletakse ka põllumajandusloomade pidamise piirkondi (farmid) ja nende lähedusse ehitamise tingimusi tulenevalt võimalikest mõjudest õhukvaliteedile, sh lõhn. Püütakse leida neile piirkondadele nn kaitsetsoon, kuhu elamute vm tundlike objektide (ühiskondlikud hooned) rajamine ei ole lubatud. 6. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Inimese tervist mõjutavana käsitletakse liiklusest ja tootmistegevusest tulenevat müra ja õhusaastet. Pööratakse tähelepanu võimalikele maakasutuse planeerimisest tulenevate konfliktalade tekkele, sh maardlate täiendavast kasutuselevõtu soovist tuleneda võivad konfliktalad. Tervist mõjutavana käsitletakse ka pinnase potentsiaalset radooniriski ning selle leevendusmeetmete rakendamise asjakohasust planeeringualal. Käsitletakse ka tootmisettevõtete suurõnnetuste ohtu tervisemõju ja varalise mõju kontekstis. Hinnatakse, kas planeeringulahendus loob eeldused inimeste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse (sh kergliiklusteed) tagamiseks. 7. Mõju kultuuripärandile ja maastikupildile. 13 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Käsitletakse kaitsealuseid kultuurimälestisi, miljööalasid, väärtuslikke loodusilmelisi maastikke ja laiemalt kultuuripärandit. Lisaks kaitsealustele mälestistele käsitletakse perspektiivseid mälestisi, mille suhtes on kaitse alla võtmise menetlus käimas. Hinnatakse üldplaneeringus seatavate kultuurikeskkonna säilimist tagavate tingimuste piisavust ning vajadusel tehakse täiendavaid ettepanekuid kultuuriväärtuste kaitseks. Võetakse arvesse erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistusi ja nende väärtusi. Samuti arvestatakse võimalikke arheoloogiliselt väärtuslike objektide või alade esinemisega. Samuti käsitletakse Kiili valla miljööväärtuslike alade temaatikat. 3.1 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. 3.2 Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Kiili valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse-eesmärkidega. Kiili vallas ei paikne ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade väärtustele. Valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele läbi eelhindamise protsessi. Kui hindamisel ilmneb, et üldplaneeringuga võidakse avaldada Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. 14 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 4 Osapooled ja kaasamine Üldplaneeringu koostamisse ja KSH protsessi kaasatakse: • isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada; • isikud, kes on avaldanud soovi olla üldplaneeringu koostamisse kaasatud; • asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste osas. Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH kavatsuse koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 1. Kaasatavad osapooled. Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu. Maaeluministeerium Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, Eesti maaelu arengukava koordineerimine ja elluviimine, põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumaad. Majandus- ja Valda läbi kavandatud Rail Balticu trass. Kommunikatsioonimi nisteerium Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse; Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas. Maa-amet Planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, reformimata riigimaad ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad maaüksused, mille volitatud asutuseks on Maa- amet. Maanteeamet Planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Põllumajandusamet Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet (Põhja Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid ning alasse jääb ohtliku päästekeskus) ettevõtte ohuala. Tehnilise Järelevalve Planeeringualale kavandatakse Rail Balticut, planeeringuga kavandatakse 15 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Amet avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Terviseamet (Põhja Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja talitus) vibratsiooni teemasid. Saku Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Rae Vallavalitsus ―l― Kose Vallavalitsus ―l― Tallinna Linnavalitsus ―l― / Linnaplaneerimise Amet Rahandusministeerium ÜP järelevalve teostaja Riigimetsa Majandamise Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid. Keskus Taristu valdajad Kiili KVH VK teenuse osutaja Elering AS Elektri- ja gaasipaigaldised Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Tele2 Eesti Sidepaigaldised planeeringualal Aktsiaselts Eesti Lairiba Sidepaigaldised planeeringualal Arenduse AS AS Connecto Eesti Elektri-, side- ja gaasitrassid planeeringualal Vabaühendused Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon Keskkonnaühenduste Koda (EKO) MTÜ Kodukant Harjumaa Harjumaa külaliikumine Külaseltsid: Kangru, Kohalikud külaliikumised Nabala, Vaela, Sõmeru, Luige Kiili Ettevõtjate Liit Kohalik ettevõtlus Kiili spordiklubi Kohalik sporditegevus Metsatervenduse OÜ Erametsaomanikud Eesti Erametsaliit Valga Puu OÜ Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt Üldplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikutele seisukohavõtuks. Kaasatavate isikute ja asutuste teavitamine toimub 16 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud jne). Üldplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: • Kiili valla üldplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning üldplaneeringu kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Harjumaa); • Kiili valla üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus (aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Harjumaa; e-post: [email protected]); • Üldplaneeringu koostamise konsultant on Skepast&Puhkim OÜ aadress: (Laki 34, Tallinn; tel: +372 664 5808; e-post: [email protected]); • KSH koostaja on Adepte Ekspert OÜ (aadress: Tuukri 54, Tallinn; e-post: [email protected]; tel: +372 5059914). KSH töögruppi kuuluvad: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust; − Mihkel Vaarik - keskkonnaspetsialist – mõju pinnasele ja veekeskkonnale ning jäätmekäitluse mõjud; − Andrus Veskioja – välisõhu spetsialist – mõjud õhukvaliteedile; − Kerli Rästa – keskkonnaspetsialist – müra. KSH läbiviimise käigus võidakse kaasata KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Töös kasutatakse ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks huvitatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. Üldplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. 17 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 5 Ajakava Üldplaneeringu koostamise ning KSH läbiviimise protsess on integreeritud ning kulgeb paralleelselt. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole KSH ja üldplaneeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on koostatud ajakava esialgne ning see võib protsessi käigus muutuda. KSH eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 2. Kiili valla ÜP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava. Tegevus Periood ÜP koostamise ja KSH algatamine 19.04.2018 Algatamise teavitused Hiljemalt 19.05.2018 ÜP lähteseisukohtade koostamine 07-09.2018 Ametite seisukohtade küsimine ÜP LS-le 10.2018 Lähteseisukohtade täpsustamine ning avalikustamine 12.2018 ÜP ja KSH koostaja hanke läbi viimine 01.2019 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine 03-04.2019 KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks koostöö 05.2019 tegijatele ja kaasatavatele Kaasatavad asutused ja isikud esitavad ettepanekud ÜP 05.2019 lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta Täpsustused KSH VTK-le 06.2019 KSH VTK avalikustamine 06.2019 Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP ja KSH lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, 03.2019 –06.2019 ideede kogumine Alusuuringute ja analüüside koostamine 04.2019 –10.2019 ÜP töörühmade korraldamine 09.2019-02.2020 ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu koostamine 10.2019-04.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja 04.2020 (hiljemalt 14 päeva enne avalikust arutelust teavitamine avaliku väljapaneku algust*) ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 04-05.2020 (vähemalt 30 päeva*) Eskiisi kohta avaldatud arvamuste analüüs ja täienduste 05.2020 sisseviimine Kirjavahetuse korraldamine ja avaliku arutelu teavitused 05.2020 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Eelnev koostöö ametkondadega 04-11.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku 06.2020 tulemuste avalikud arutelud (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Info avaldamine avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste 06.2020 kohta (vt täpsemalt PlanS § 84 lg 1) (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates*) Täpsustused ÜP eskiisis ja KSH aruande eelnõus 06-09.2020 Vajadusel toimuvad täiendavad töörühmad/koosolekud 06-09.2020 ning täiendatakse ÜP ja KSH eelnõusid ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu esitamine 10.2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks 18 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Kooskõlastuste ja arvamuste andmine2 ning vajadusel täiendav 11-12.2020 koostöö erinevate osapooltega (30 päeva jooksul ÜP ja KSH aruande saamisest*) ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine 12.2020 Teavitused ÜP vastu võtmisest ja KSH aruande nõuetele 12.2020 vastavaks tunnistamisest (teavitamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest*) ÜP avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamine 12.2020 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) ÜP avalik väljapanek 01-02.2021 (vähemalt 30 päeva*) Esitatud arvamuste analüüs ning vajadusel täiendused ÜP 03.2021 jaoks Koostöö ja vastuskirjad kirjalikult arvamusi esitanud 03.2021 isikutega (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 03.2021 (vajadusel) (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Tulemustest teavitamine avalikes kanalites - 03.2021 (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates*) ÜP esitamine valdkonna ministrile3 heakskiitmiseks 03.2021 ÜP heakskiitmine 05.2021 (60 päeva jooksul esitamisest arvates*) ÜP kehtestamine 06.2021 ÜP kehtestamisest teavitamine 06.2021 (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile ja Maa- 06.2021 ametile (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) * PlanS-s sätestatud tähtajad. 19 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 6 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel Täidetakse ettepanekute laekumisel. Ettepanek või märkus Ettepaneku või märkuse arvestamine 20 www.adepte.ee Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus 16.05.2019 Lisad Lisa 1 – Kiili üldplaneeringu maakasutuse joonis seisuga 10.05.2019 Eraldi fail Lisa 2 – Kiili üldplaneeringu tehnilise taristu joonis seisuga 10.05.2019 Eraldi fail Lisa 3 – Kiili üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonis seisuga 10.05.2019 Eraldi fail Lisa 4 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud Lisatakse laekumisel. 21 www.adepte.ee  KIILI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Meie 23.05.2019 nr 8-1/703-23 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10 „Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” algatati Kiili valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kiili valla üldplaneeringu koostamise põhiline eesmärk on uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja maakasutuse tingimused, mida piirkonna edasisel arendamisel (sh detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel) aluseks võetakse. Kiili valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitame Teile ettepanekute tegemiseks Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse projekti. Palume esitada ettepanekud üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Kiili vallavalitsusele kirjalikult hiljemalt 24.06.2019 e-posti teel aadressil [email protected] või posti teel aadressil Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 Harjumaa. Juhul, kui Te ei ole ettepanekuid määratud tähtajaks esitanud, loetakse, et Te ei soovi keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada (PlanS § 81 lg 4). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisad: 1. Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohad Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006 Siiri Treimann, 6790278 [email protected]  Töö number 2018-0050 Tellija Kiili Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 20.09.2018 KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Joonis: © OpenStreetMapi kaastöölised KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Algatamine 19.04.2018 Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsus nr 10 ,,Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝ 3 / 22 KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 4 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD SISUKORD 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK...........................................................................6 2. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED.....................................................................9 3. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD..................................................................10 4. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID...........................................................................14 5. JOONISED JA FORMAAT.................................................................................15 6. AJAKAVA.......................................................................................................16 7. KAASAMISKAVA.............................................................................................18 7.1. INFOKANALID...................................................................................................18 7.2. KAASATAVAD OSAPOOLED.................................................................................18 8. LÄHTEMATERJALID........................................................................................21 5 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad koostati koostöös Kiili Vallavalitsuse ja Skepast&Puhkim OÜ konsultantidega: Kiili Vallavalitsus Eduard Ventman Vallaarhitekt Skepast&Puhkim OÜ Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija 6 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK Üldplaneeringu lähteseisukohad täpsustavad üldplaneeringu ülesandeid ja on suunisteks üldplaneeringu edasisel koostamisel. Kiili valla üldplaneeringu koostamise põhiline eesmärk on uuendada ja kaasajastada Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringut. Üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja maakasutuse tingimused, mida detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel aluseks võetakse. Kiili valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Kuna detailplaneeringud ja projekteerimistingimused on peamised vahendid üldplaneeringu elluviimiseks, siis on vajalik üldplaneeringus piisavalt hästi kajastada neid üldiseid väärtusi ja huve, mis tagavad Kiili valla parima võimaliku arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast. Neid väärtusi ja huvisid arvestades tuleb omakorda seada maakasutuse ja ehitustegevuse tingimused. Mida selgemad, arusaadavamad ja paremini põhjendatud on reeglid üldplaneeringus, seda lihtsam on hiljem tagada areng läbi detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Kiili valla uue üldplaneeringu koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest ja planeerimisseaduse kohastest ülesannetest lähtuvalt järgmised:  tingimuste seadmine atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna kujundamiseks, mis loob eeldused püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  maakasutusliikide tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu suunamine. Areng peab võimaldama uute elamu-, ettevõtlus-, sotsiaal- ja avalike teenuste jm piirkondade väljaehitamist, kuid arvestama ning tagama olemasoleva elukeskkonna väärtuste säilimise;  suuniste andmine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks piirkondlikest eripäradest lähtuvalt;  infrastuktuuriobjektide ja –rajatiste rajamise põhimõtete määramine. Üldplaneeringu peamised strateegilised eesmärgid tulenevad valla arengukavast1: MISSIOON Kiili valla missiooniks on inimsõbraliku, rahuliku, jätkusuutlikult areneva, koostööle avatud elu-ja töökeskkonna tagamine. VISIOON 2030 Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin puhas ja turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele. Üldplaneeringu käigus on vajalik täpsustada kui pikas perspektiivis üldplaneering arenguid käsitleb ning kui kauaks see eeldatavalt kehtima jääb. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneering seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid järgmiseks 10-15 aastaks. 1 Kiili valla arengukava eelnõu 2030. 7 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi mh keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. Üldplaneering koostatakse kogu Kiili valla territooriumile (joonis 1). Joonis 1. Üldplaneeringuga hõlmatav ala – Kiili valla asustusüksused. Ruumilise planeerimise laiem eesmärk on võimaldada erinevate huvide, vajaduste ning avalike hüvede kaalumise ja arvestamise kaudu tagada terviklik ruumiline areng. Jätkusuutlik ja stabiilne areng võtab arvesse keskkonna- ja kultuuripärandi säilitamise põhimõtteid, loodusvarade säästlikku kasutust, elukeskkonnale esitatud nõudmisi ning käsitleb protsesse pikas perspektiivis. Jätkusuutlikkuse põhimõtte osas on võimalik eristada majanduslikku, ühiskondlikku, kultuurilist ning ökoloogilist jätkusuutlikkust. Majanduslikult tasakaalustatud suutlikkus tähendab, et kõik protsessid ja projektid peavad andma parima võimaliku tulemuse ning need on kasulikud mitmele generatsioonile. Kultuuriliselt kestlik areng tähendab, et tuleb säilitada eri aegade ja kultuurirühmade mitmekesisus ning osatakse hinnata nende pärandi ja traditsioonide väärtust. Ökoloogiliselt säästev areng tugineb eluslooduse terviklikule lähenemisele, tagades bioloogilise mitmekesisuse ning kõigi liikide heaolu ja selleks vajalikud looduslikud protsessid. 8 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Kiili valla üldplaneeringu väljakutseks on erinevate arenguaspektide koosmõjul kujundatud tasakaalustatud arengu saavutamine. Valla ehitustegevus toimub suuresti erainitsiatiivil, kuid omavalitsusel on arendustegevustes suunav roll, mis saab kohalikust kontekstist ja avalikust huvist lähtuvaid vajadusi esile tõsta ning endapoolseid tingimusi seada. Arengute kavandamisel tuleb leida tasakaal huvitatud isikute, elanike, kohaliku omavalitsuse jt võimalike osapoolte soovide ning finants-majanduslike võimekuse vahel. Omavalitsuse ülesandeks on üldplaneeringu koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim visioon oma valla kontekstis. Näitena võib tuua rulapargi asukoha kavandamise – Kiili vallas on palju huvilisi, kes seda kasutaks, kuid sellele ei leita sobivat asukohta, sest elanikud peavad sellist rajatist oma elukoha lähedal liialt mürarikkaks. Paljud detailplaneeringud on tänaseni realiseerumata, sest kavandatava infrastruktuuri väljaehitamise maksumus ületab kruntide turuväärtuse, kuid samas on nõudlus kvaliteetse elamuarenduse järgi Kiili vallas jätkuvalt aktuaalne. Seega tuleb leida võimalusi kuidas väärtuslikku elukeskkonda era- ja avaliku sektori koostöös juurde luua. 9 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused. Järgnevalt on toodud üldised printsiibid ja lähenemised, mis Kiili valla üldplaneeringu koostamisel aluseks võetakse:  Üldplaneeringuga tuleb soodustada kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada olemasoleva keskkonna väärtused (nt kaitsealused loodusväärtused, väärtustatud ehitatud objektid, väljakujunenud arhitektuurne ilme, väärtuslikud põllumaad, looduslikud sood ja metsa alad jm).  Transpordi valdkonnas on ruumilise planeerimise eesmärgiks säästva liikuvuse eelistamine ning liiklusohutuse tõstmine. Silmas tuleb pidada eri transpordiliikide koos toimimist ja ühenduvust.  Elukeskkonda tuleb vaadata terviklikult ning suuremate elamupiikondade detailplaneeringute koostamise protsessis tuleb tõsiselt kaaluda mh valla võimalusi tagada haridus- ja sotsiaalteenused ning ühiskondliku transpordiga varustatus. Samuti ei tohi tähelepanuta jätta ka kõik muu vajalik nagu olemasolev ja loodav tänavavõrk, tehniline infrastruktuur ja puhkealad. Seetõttu peab uute elamualade arendamise eelduseks olema arendaja panus üldkasutatava taristu ja vallakeskkonna loomisesse.  Üldplaneeringu käigus tuleb arvestada tervikruumi vajadustega ning saavutada tulemus, kus erinevad eesmärgid ja ülesanded on omavahelistes seostes ning tehtud otsused on selle põhjal läbi kaalutud. Planeeringu koostamise tulemusena peab olema arusaadav, kuidas on jõutud valitud lahenduseni ning milliseid aspekte on kaalutud. Ruumilise planeerimise huvikeskmes on inimene ja tema heaolu läbipõimituna suhetest ümbritseva keskkonnaga.  Ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Kestlik areng lähtub tänase põlvkonna vajadustest ja püüdlustest, kuid ei sea ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve. 10 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 3. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD MAAKASUTUS Elamumaad - Elamuehitus suures osas (detailplaneerimine, projekteerimine ja ehitamine) on toimunud vastavuses valla üldplaneeringuga, kuid uue üldplaneeringuga tuleb üle vaadata varasemad ebamõistlikud otsused. Uue üldplaneeringuga tuleb kavandada tänase valla tasakaalustatud arengust lähtuv elamumaade osakaal, mis võtab arvesse mõistlikus mahus elanike lisandumist. Suuremad ja tihedamad elamuarendused tuleb kavandada eelkõige olemasolevatesse tiheasutusaladesse, sinna kus infrastuktuur on olemas või seda on lihtne laiendada. Vältida ebamõistlikke tihedama asustusega piirkondi hajaasustuses ja pigem säilitada seal tüüpiline hajus elanike tihedus. Nii linnalises kui maalises asustuses on vajalik tähelepanu pöörata piirkondlikele eripäradele, mis võivad väljenduda krundistruktuuris, hoonete paigutuses ja suuruses, ruumistruktuuri elementides, seega on vajadus töötada välja piirkondlikud ehitustingimused. Üldplaneeringu raames tuleb läbi vaadata kehtivad ja koostamisel olevad detailplaneeringud ning analüüsida ja kaalutleda, millised neist on mõistlik uue üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta ning millised mõistlik lõpetada. Vaja on lisada nende kasutatavate mõistete definitsioonid, mida riiklike õigusaktidega pole lahti seletatud (nt tiheasustusala, kompaktse hoonestusega ala jne). Sotsiaalne infrastruktuur – ühiskondlikud hooned ja sotsiaalsed teenused peavad arenema käsikäes elamualade kavandamisega, et võimaldada terviklikku elukeskkonda. Kiili vallas peavad olema tagatud vajalikud sotsiaalse infrastuktuuri objektid õigel ajahetkel vastavalt elanikkonna vajadustele: lasteaiad, koolid, kultuuri-, spordi- jm vaba-aja veetmise asutused, puhkealad, raamatukogud jm. Tööstus- ja ärimaad - Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses üldplaneeringuga. Probleemiks on osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval. Eelkõige korterelamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, majutus, söögikoht vms). Piisavalt paindlik maakasutus toetab väikeettevõtlust eelkõige just kortermajade piirkonnas. Samas tuleb eelistada funktsioonide mitmekesisust, kus eluhoonete kõrgemad korrused on ette nähtud elamiseks. Tööstus- ja ettevõtlusalade kavandamisel on otstarbekas eelnevalt analüüsida majandussektori ruumilisi vajadusi ja arenguperspektiive, sh ka tööjõu paiknemist. Asukohtade määramisel on võtmeteguriks mugava ligipääsu ja tehnovõrkude olemasolu või nende lihtne väljaarendamise võimalus. Arvestada tuleb ka töötajate liikumisvajadustega. Eelistada tuleks juba kasutuses olnud alade uuesti kasutuselevõttu (karjalaudad, vanad tööstusehitised jne). Samuti tuleb läbi vaadata seniste tööstusettevõtete maakasutus ja määrata, kus tootmine pikas perspektiivis säilib, kus selleks vajalikku ala vähendatakse või likvideeritakse. Kaubandus ja teenindus - Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Seega on tegemist avalikkusele suunatud aladega. Maalises piirkonnas on oluline näha ette võimalikud asukohad kaubandus- ja teenindusettevõtetele kohalikes ja lähikeskustes. Kaubanduse ja teeninduse juhtotstarbega alade määramisel peab arvestama nii välja kujunenud kasutusega kui ka uute trendidega. Soovitav on määrata sellised alad multifunktsionaalsetena, et mitte piirata ettevõtlust ning muuta piirkond külastajatele võimalikult atraktiivseks. Konkreetsemad ülesanded:  Linnalise asustusega (tiheasutus) alade täpsustamine vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ning tänastest Kiili valla arengusuundadest lähtuvalt. Uusi tiheasutusalasid ei soovita kavandada, pigem on suund mõistliku ja 11 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD tasakaalustatud arengu poole. Eelmise üldplaneeringuga määratud tiheasutusalad tuleb üle vaadata ning neid täpsustada;  Määrata maakasutuse otstarvete rakendamise põhimõtted, nende täpsusastme käsitlused ning paindlikkust võimaldavad reeglid. Kuhu ja kuidas lubada mitut juhtotstarvet? Millistes piirides kehtib üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ning kuidas seda detailplaneeringutes rakendada?  Määratakse detailplaneeringute koostamise alad ja juhud arvestades eelmise üldplaneeringu järgselt toimunud muutusi ruumilise planeerimise põhimõtetes, seaduses, elanike arvu prognoosi, eluasemenõudlust, äripindade vajadust jm.  Täpsustada detailplaneeringu kohustuseta alad ja juhud.  Määrata ehitustingimused piirkondade kaupa ning tuua selgelt välja alad, kus rakendatakse üldisest erinevaid nõudeid (nt Luige alevik). Määrata ühtselt arusaadavad põhimõtted ehitustingimuste osas ning luua seletuskirjast ja joonistest toimiv terviklik planeeringulahendus.  Täpsustada üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimusi. Vaja käsitleda alla 20m 2 ehitiste ehitustingimusi. Määrata krundi miinimumsuurused ja krundi max täisehituseprotsent piirkondade kaupa. Max hoonete arv ja ehitisealuse pinna suurus ei ole nii oluline, kuid võib teatud aladel olla vajalik määrata. Eraldi tuleb käsitleda juba olemasolevaid suuremaid (10 000-20 000 m2) krunte (täisehitusprotsent 5% tähendaks 500 m 2 kuni 1000 m2 eh.al.pinda).  Määrata võimalusel põllumajandusloomade pidamise piirkonnad (farmid) ja nende lähedusse ehitamise tingimused. Võimalusel määrata neile piirkondadele nn kaitsetsoon, kuhu elamute vm tundlike objektide (ühiskondlikud hooned) rajamine ei ole lubatud.  Määrata piirkonnad või juhud, kuhu elamuehitus või igasugune ehitustegevus ei sobi (liigniisked alad, sood-rabad jm) või kuhu seda ei soovita. Võimaldada kaalutlusotsuse alusel keelduda detailplaneeringu algatamisest või projekteerimistingimuste väljastamisest liigniisketel, elamuehituseks sobimatutel aladel. Esitada nõuded detailplaneeringute koosseisus vajadusel maa-ala kuivendusprojekti ja hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks.  Lisada põhimõtted avalikult kasutatava ühiskondliku otstarbega alade suuruse/osakaalu jm vajalike põhimõtete määramiseks kaalutlusotsuse alusel ning põhjendatud vajaduse korral lähtuvalt konkreetsest olukorrast.  Täiendada hoonete kasutusotstarvete muutmise tingimusi (näit heinaküüni kavandamine tootmishooneks).  Täpsustada äri- ja tootmisalade ehitustingimusi ning käsitleda põhimõtteid, mis väldivad konfliktide tekkimist ettevõtlus- ja elamualade kõrvutipaiknemisel.  Määrata tingimused või juhud haljastuse kavandamiseks erineva otstarbega aladel (sh teed, kraavid jm).  Täpsustada piirkonnad ja juhud, kuhu saab tulevikus rajada terviseradasid või puhkealasid ning määrata vajalikud tingimused. VÄÄRTUSLIKUD PIIRKONNAD  Määrata rohevõrgustiku, kaitsealade, väärtuslike veealade ja maastike vm olulise looduskeskkonnana käsitletud piirkondades ehitustegevuse ning maakasutuse tingimused.  Täpsustada veekogude (sh maaparandussüsteemide eesvoolude) äärsete alade ehitustingimusi ning vajadusel näha ette ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine. 12 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Vajadusel avalikult kasutatavate veekogude määramine.  Täpsustada Kiili valla miljööväärtuslike alade piire ning ehitustingimusi tänasest olukorrast lähtuvalt. Tänased miljööalade üksikud osad või alad tervikuna ei kanna kehtivas üldplaneeringus esitatud ehitustingimuste tunnuseid, seega ei saa neist igas olukorras lähtuda. Miljööalad on vaja kriitiliselt üle vaadata ning lõdvendada tingimusi aladel, mis täna enam pole väärtuslikena käsitletavad ning täpsustada ehitamise põhimõtteid edaspidi väärtuslikena käsitletavatel aladel. Analüüsida, kas vallas on miljööväärtuste seisukohast täiendavaid piirkondi, mida väärtustada ja millele anda täpsemad ehitustingimused. Kaaluda miljööaladel projekteerimistingimuste andmise võimalust. Miljööaladena on seni käsitletud: Sausti mõisa ansambel ja mõisa ümbrus, Nabala mõis, Lähte küla ja Mõisaküla.  Arvestada uue looduskaitseala (Nabala-Tuhala) tingimuste jm looduskeskkonna väärtustega, mida kehtivas ÜPs pole käsitletud.  Määrata väärtuslikud põllumaad ning vastavad tingimused.  Määrata piirkonnad ning seada tingimused, kus lageraie on keelatud (näiteks lubada metsaraiet häilude kaupa või harvendusraiena).  Määrata tingimused maardla aladele. Samuti on probleemiks ehitussurve turba-aladele, mistõttu peaks üldplaneering andma tingimused, et neile aladele ei saa ehitusõigust kavandada ning võimalusel kaaluda ka puhvervööndi määramist, et turba-alade lähiümbrus säilitada looduslikuna. TEED  Täpsustada avalikult kasutatavate olemasolevate ja perspektiivsete maanteede, teede, tänavate, kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed), matkaradade, terviseradade, maastikusõidukite radade (alad, millel on lubatud liigelda ATV jt maastikusõidukitega) jm radade ja juurdepääsude (sh juurdepääsud kallasradadele) asukohad ning tingimused maakasutusele.  Arvestada Tallinn-Rapla-Türi mnt T15 ümbersõiduga Luige alevikus ja Kangru külas.  Täpsustada teede kaitsevööndite ulatused ning maanteede või tihedama liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused.  Suurte maanteede ääres asuvatele rohekoridoridele määrata põhimõtted loomadele läbipääsude tagamiseks (näiteks tunnelid tee alt läbi, sillad, ohutusaiad jms).  Arvestada Rail Balticu teemaplaneeringuga määratud trassikoridori, raudteeinfra- struktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (nt teed, mitmetasandilised ristumised) vajaduste ja nende põhimõtteliste asukohtadega. Vajadusel täpsustada maakasutustingimusi. TEHNILINE TARISTU  Kaasajastada ja täpsustada tehnovõrkude kavandamise põhimõtted üldplaneeringus. Uus üldplaneering peab arvestama Kiili valla tehnovõrke puudutavate uuemate arengukavadega (neist olulisem on ÜVK 2016-2027).  Sätestada senisest täpsemad nõuded välisvalgustusele ja sellega seonduvatele teemadele (valgusreostus, rajamise kohustus jms).  Määrata ehitustingimused päikeseparkide rajamiseks.  Seada senisest täpsemad tingimused olemasolevate kuivendussüsteemide säilitamiseks või ümberehitamiseks uute alade ehitustegevuse käigus. Samuti põhimõtted erinevate 13 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD mehhanismidega ligipääsuks veekogude ja maaparandussüsteemide eesvooludele, et võimaldada nende hooldust.  Võimalusel määrata uute ühisveevarustuse puurkaevude põhimõttelised asukohad (sh kaasnevad vajalikud sanitaarkaitsevööndid) või juhud, kuidas ning kuhu neid ette näha tuleb. Lisada põhimõtted ja tingimused, millistes piirkondades ja juhtudel saab rajada autonoomseid veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusi.  Määrata põhimõtted liigvee (nii kuivendus- kui ka sademevesi) ärajuhtimiseks.  Määrata tingimused uute, järjest levinumate kütteviiside rajamiseks: maakütte, päikese- ja tuuleenergia kasutamise võimaldamiseks. Kaasajastada kaugkütte rajamise tingimusi, liitumise kohustust ja võimalusi.  Täpsustada jäätmemajanduse valdkonna põhimõtteid kaasaja nõuetest ning tänasest olukorrast lähtuvalt.  Uuendada keskkonnaohtlikke objektide teema valdkonda tänaste teadmiste valguses. LISATEEMAD  Asustusüksuste piiride muutmise ettepanekute tegemine: Kiili ja Saku valla vaheline piir – Kurevere küla, Sausti küla ja Luige alevik; Rae valla lähialad – Uuesalu tee, Aaviku, Kurna jm kohtades, kus see vajadus tekib. Lisaks vaja üle vaadata vallasisesed asutusüksused, nt Vaela-Kangru, kuna ringtee poolitab Vaela piirkonna.  Ühtlustada ja täpsustada üldplaneeringus kasutatud terminite tähendust, et vajalikke tingimusi kõigile arusaadavalt mõistetavaks teha.  Täpsustada millises piirkonnas või millistel tingimustel lubatakse rajada müratõkkeid.  Arvestada Männiku harjutusvälja arendusprogrammiga, mille kohaselt on kavas välja ehitada harjutusvälja lõuna- ja keskosa ehitised, mille tulemusena võib suureneda Kiili vallas leviv müratase. Seada vajalikud leevendusmeetmed ning nõuded detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamiseks selle mõjualas.  Üldplaneeringu elluviimise põhimõtete määramine, üksteisele loogiliselt ja funktsionaalselt järgnevate arenguetappide põhimõtete andmine (nt milliste rajatiste olemasolu on eelduseks elamualade rajamiseks jmt). Lõplik valdkondade ja teemade ring täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus. 14 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 4. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse alljärgnevad analüüsid:  Olemasoleva ja perspektiivse maakasutuse analüüs;  Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs;  Majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüs;  Rahvastiku analüüs ja prognoos - lähiminevikus toimunud muutused elanike arvulises koosseisus ja rändes. Tulevikutrendide prognoos;  Ettevõtluse ja tööhõive analüüs;  Keskkonnamõjude strateegiline hindamine; Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate analüüside koostamise vajadus. 15 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 5. JOONISED JA FORMAAT Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised:  Maakasutus;  Väärtused ja piirangud;  Teed ja liiklus;  Tehniline taristu. Täpsemad väljavõtted antakse Kiili, Kangru, Luige alevike ning Vaela piirkonna kohta. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. Üldplaneeringu formaadi osas on eesmärk saada digitaalselt kaasaegne lahendus, et üldplaneeringu valmides oleks see ka kaasagselt vormistatud ning rakendatav. 16 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 6. AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest ÜP koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ajakavast. Täpsem ajakava on toodud tabelis 1, kuid esitatud ajakava on esialgne ja selles võib jooksvalt tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomaste asutustega ning kaasatavate isikutega seotud koostöö mahtu. Tabel 1. Kiili valla ÜP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava. Tegevus Periood ÜP koostamise ja KSH algatamine 19.04.2018 Algatamise teavitused Hiljemalt 19.05.2018 ÜP lähteseisukohtade koostamine 07-09.2018 Ametite seisukohtade küsimine ÜP LS-le 10.2018 Lähteseisukohtade täpsustamine ning avalikustamine 12.2018 ÜP ja KSH koostaja hanke läbi viimine 01.2019 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine 03-04.2019 KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks koostöö 04.2019 tegijatele ja kaasatavatele Kaasatavad asutused ja isikud esitavad ettepanekud ÜP 05.2019 lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta Täpsustused KSH VTK-le 06.2019 KSH VTK avalikustamine 06.2019 Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP ja KSH lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, 03.2019 –06.2019 ideede kogumine Alusuuringute ja analüüside koostamine 04.2019 –10.2019 ÜP töörühmade korraldamine 09.2019-02.2020 ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu koostamine 10.2019-04.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja 04.2020 (hiljemalt 14 päeva enne avalikust arutelust teavitamine avaliku väljapaneku algust*) ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 04-05.2020 (vähemalt 30 päeva*) Eskiisi kohta avaldatud arvamuste analüüs ja täienduste 05.2020 sisseviimine Kirjavahetuse korraldamine ja avaliku arutelu teavitused 05.2020 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Eelnev koostöö ametkondadega 04-11.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku 06.2020 tulemuste avalikud arutelud (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Info avaldamine avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste 06.2020 kohta (vt täpsemalt PlanS § 84 lg 1) (30 päeva jooksul avaliku arutelu 17 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tegevus Periood toimumise päevast arvates*) Täpsustused ÜP eskiisis ja KSH aruande eelnõus 06-09.2020 Vajadusel toimuvad täiendavad töörühmad/koosolekud ning 06-09.2020 täiendatakse ÜP ja KSH eelnõusid ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu esitamine 10.2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuste andmine2 ning vajadusel 11-12.2020 täiendav koostöö erinevate osapooltega (30 päeva jooksul ÜP ja KSH aruande saamisest*) ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine 12.2020 Teavitused ÜP vastu võtmisest ja KSH aruande nõuetele 12.2020 vastavaks tunnistamisest (teavitamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest*) ÜP avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamine 12.2020 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) ÜP avalik väljapanek 01-02.2021 (vähemalt 30 päeva*) Esitatud arvamuste analüüs ning vajadusel täiendused ÜP 03.2021 jaoks Koostöö ja vastuskirjad kirjalikult arvamusi esitanud 03.2021 isikutega (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 03.2021 (vajadusel) (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Tulemustest teavitamine avalikes kanalites - 03.2021 (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates*) ÜP esitamine valdkonna ministrile3 heakskiitmiseks 03.2021 ÜP heakskiitmine 05.2021 (60 päeva jooksul esitamisest arvates*) ÜP kehtestamine 06.2021 ÜP kehtestamisest teavitamine 06.2021 (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile ja Maa- 06.2021 ametile (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) * PlanS-s sätestatud tähtajad Vt lisaks: ÜP ja KSH protsessi kirjeldav ühine skeem4 koos viidetega planeerimisseadusele. 2 PlanS § 85 lg 2: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lg 3: Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. 3 4 http://planeerimine.ee/static/sites/2/yp-menetluse-skeem.pdf 18 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 7. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe ning selle saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kiili vallavalitsus. Kuid kuna üldplaneering mõjutab paljusid Kiili vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Suurem eesmärk on üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 7.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.  Valla koduleht: http://www.kiilivald.ee/  Valla või kohalike elanike Facebook-i leht: https://et- ee.facebook.com/groups/278866582233350/  Kohalik leht: https://www.kiilivald.ee/et/kiili-leht-2018, toimetaja Marko Tooming, tel: 646 2215, e-mail: [email protected]  Ametlikud teadaanded: www.ametlikudteadaanded.ee  Avalikud väljapanekud ja arutelud toimuvad vallamajas, koolimajas või rahvamajas (täpsustub jooksvalt). Täpsem info edastatakse jooksvalt vastavates teadetes.  Paberil kuulutused avaldatakse valla olulisemates asutustes: rahvamaja, raamatukogu, alevike stendidele, vallamaja.  Teemaartiklid kohalikus lehes (olulisemate etappide käigus) koostöös ajakirjanikuga.  Huvitatud isikute list, elektrooniliste teadete jaoks (vt tabel 2). Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 7.2. KAASATAVAD OSAPOOLED Tabelis 2 on kaardistatud planeeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi ÜP vastu. Osapoolte nimekiri võib planeeringu käigus täpsustuda. Tabel 2. Kaasatavad osapooled. Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub 19 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu. Maaeluministeerium Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, Eesti maaelu arengukava koordineerimine ja elluviimine, põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumaad. Majandus- ja Valda läbi kavandatud Rail Balticu trass. Kommunikatsioonimini steerium Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse; Maa-amet Planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa ning reformimata riigimaad. Maanteeamet Planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Põllumajandusamet Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning kavandatav tegevusvõib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet (Põhja Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) Tehnilise Järelevalve Planeeringualale kavandatakse Rail Balticut, Amet planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Terviseamet (Põhja Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete talitus) rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. Saku Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Rae Vallavalitsus ―l― Kose Vallavalitsus ―l― Tallinna Linnavalitsus / ―l― Linnaplaneerimise Amet Rahandusministeerium ÜP järelevalve teostaja 20 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad Riigimetsa Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid. Majandamise Keskus Taristu valdajad Kiili KVH VK teenuse osutaja Elering AS Elektri- ja gaasipaigaldised Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Tele2 Eesti Aktsiaselts Sidepaigaldised planeeringualal Eesti Lairiba Arenduse Sidepaigaldised planeeringualal AS AS Connecto Eesti Elektri-, side- ja gaasitrassid planeeringualal Vabaühendused Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühenduste organisatsioon Koda (EKO) MTÜ Kodukant Harjumaa külaliikumine Harjumaa Külaseltsid: Kangru, Kohalik elu-olu Nabala, Vaela, Sõmeru, Luige Kiili Ettevõtjate Liit Kohalik ettevõtlus Kiili spordiklubi Kohalik sporditegevus Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud piirkonna elanikud, isikud vallas tegutsevad ettevõtted jt 21 / 22  KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 8. LÄHTEMATERJALID Kiili valla strateegilised dokumendid:  Kiili valla arengukava (hetkel koostamisel);  Hallatavate asutuste arengukavad;  Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027;  Kiili alevi kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030  Kiili valla terviseprofiil 2012-2014;  Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020  Kehtiv Kiili valla üldplaneering, 2013; Üldisemad arengut käsitlevad dokumendid:  Üleriigiline planeering Eesti 2030+;  Harju maakonnaplaneering 2030+;  Rail Baltic Harju maakonnaplaneering, 2017;  Kiili valda ümbritsevate omavalitsuste (Kose, Rae, Saku vallad ja Tallinna linn) planeeringud ja arengukavad. 22 / 22 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 28. mai 2019. a. 11:07 Adressaat: Lennuamet; MNT Teed; TTJA; VA_eva Teema: Kiili valla �ldplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse kohta ettepanekute k�simine Manused: 8-1_703-23_Kiili_valla_uldplaneeringu_KSH_....bdoc Teile on saadetud dokumendihalduss�steemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kiili valla �ldplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse kohta ettepanekute k�simine Registreerimise kuup�ev: 23.05.2019 Registreerimise number: 1.10-17/2019/3973. Tere, edastan Kiili Vallavalitsuse 23.05.2019. a kirja nr 8-1/703-23, millega soovitakse ettepanekuid Kiili valla �ldplaneeringule ja keskkonnam�ju strateegilisele hindamisele. Kui te vastate otse Kiili Vallavalitsusele, siis saatke kiri teadmiseks ka MKM-le. Ootan teie ettepanekuid hiljemalt 19. juuliks 2019. Lugupidamisega Eda Paju Rahandusministeerium �hisosakond [email protected]; 639 7610 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee