Kiri

TÜRI VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24. mai 2019 nr 7-1.3/2447 [email protected] Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks Türi Vallavolikogu algatas 27.09.2018 otsusega nr 56 Türi valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Otsusega on võimalik tutvuda Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis ja majandusosakonnas (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2) nende tööajal ning elektrooniliselt ametiasutuse dokumendiregistri kaudu, millele on tagatud juurdepääs Türi valla veebilehelt www.tyri.ee või lingi kaudu: https://bit.ly/2HAJjbB. Türi Vallavalitsusele laekunud ettepanekute kohaselt tuleb koostatavas Türi valla üldplaneeringus käsitlemisele küsimusi, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning sellest tulenevalt esitab Türi Vallavalitsus Teile planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel koostöös aktsiaseltsiga Kobras valminud Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks. Palun tutvuge lisatud dokumentidega (Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse dokumentide juurde kuulub ka maakasutusplaan, mis on kättesaadav järgmiselt lingilt: https://bit.ly/2VPcNGy) ning esitage nende kohta oma ettepanekud vastavalt Teie pädevusvaldkonnale, samuti palun Teie hinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasusele ja piisavusele (alus PlanS § 81 lg 2). Türi Vallavalitsus ootab Teie tagasisidet ja ettepanekuid hiljemalt 26. juuniks 2019 e-postile [email protected] või paberkandjal postiaadressile Kohtu tn 2, Türi linn 72213, Türi vald, Järva maakond. Juhul, kui Teie ettepanekuid ei ole eelnimetatud tähtpäevaks laekunud, loeb Türi Vallavalitsus, et Te ei soovi ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje Pärn varahaldusspetsialist [email protected], 384 8250, 5333 0476 Kohtu tänav 2 Telefon 384 8201 Registrikood 75033460 72213 Türi linn, Türi vald E-post [email protected] Arvelduskonto JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE731010702003740008 AS SEB Pank  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019–060 Asukoht (L–Est’97) X 6520084 Y 581155 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Objekti aadress: JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA planeerija: Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Aprill 2019 TARTU Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus OBJEKTI ASUKOHT: Järva maakond, Türi vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Järva maakonna Türi valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Türi Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kohtu tn 2, Türi linn 72213 Türi vald KOOSTAMISE Järva maakond KORRALDAJA: Kontaktisik: Marje Pärn Varahaldusspetsialist Tel 384 8250, 5333 0476 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm – KSH juhteksperdi abi/keskkonnaekspert Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus Piia Kirsimäe – kartograafia Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 2 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 3 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK ................ 5 2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE .......................................... 6 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL ............................... 7 4. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .................................................................................... 8 4.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING “EESTI 2030+” ...................................................................................... 8 4.2 KEHTIVAD MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 9 4.3 TÜRI VALLA ARENGUKAVA .............................................................................................................. 9 4.4 KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD ....................................................................................................... 9 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................................. 10 5.1 PLANEERINGUALA ÜLDKIRJELDUS JA PAIKNEMINE............................................................................ 10 5.2 LOODUSLIK KESKKOND .................................................................................................................. 11 5.2.1 MAAVARAD JA KAEVANDUSTEGEVUS .......................................................................................... 11 5.2.2 PÕHJA- JA PINNAVESI ................................................................................................................ 12 5.2.3 ROHEVÕRGUSTIK ...................................................................................................................... 14 5.2.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................. 15 5.2.5 NATURA 2000 ALAD .................................................................................................................. 16 5.3 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ................................................................................................ 17 5.3.1 RAHVASTIK ............................................................................................................................... 17 5.3.2 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ........................................................................................................ 18 5.3.3 TURISM .................................................................................................................................... 18 5.4 KULTUURI- JA HARIDUSASUTUSED .................................................................................................. 19 5.5 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ......................................................................................................... 19 5.6 RIIGIKAITSELISED OBJKTID ............................................................................................................. 22 5.6.1 SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED .................................................................... 23 5.7 AJALOOLIS–KULTUURILINE KESKKOND............................................................................................ 23 6. TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ............................................................................................................................................. 23 7. KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ........................................................................................................... 25 8. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................. 27 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 4 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Türi valla üldplaneering. Türi vald moodustati 22.10.2017 haldusreformi käigus Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemise teel (joonis 1). Enne ühinemist asus Käru vald Rapla maakonnas ning Väätsa ja Türi vald Järva maakonnas. Ühinemise tulemusel muutusid Järva ja Rapla maakonna piirid ning moodustunud Türi vald asub Järva maakonnas. Joonis 1. Endised vallad enne ühinemist. Punasega on tähistatud Türi valla tänane piir (Maa-amet, 2019). Üldplaneeringu eesmärgiks on uue valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Türi vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi KSH, mille eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. KSH-s hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 5 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus tegevustega kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid ja pakutakse välja vajalikke leevendavaid meetmeid. Oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames, et integreerida üldplaneeringu lahendustesse kõrgetasemelisi keskkonnakaitse ning säästva arengu edendamise põhimõtteid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:  looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);  sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);  ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad). Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral töö käigus hinnatakse. Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju piirdub eelkõige valla territooriumiga, mistõttu on KSH ulatuse alaks Türi valla haldusterritoorium. Vajadusel (olenevalt mõju olulisusest, iseloomust ja ulatusest) hinnatakse keskkonnamõju ka väljaspool planeeringuala. KSH aruande tulemused lisatakse üldplaneeringusse ning KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lõige 4, § 86 lg 1). 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 2 ja PlanS § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 03.10.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 04.10.2018 ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja ning Türi valla kodulehel. Kirjalikult teavitati PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Türi valla üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Türi Vallavalitsuse) veebilehel (www.tyri.ee) ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 6 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel Türi valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Türi Vallavolikogu ning koostaja ja koostamise korraldaja on Türi Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostamiseks on vallas moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja KSH koostajatega läbi arutada olulised teemad ning anda vajalikku teavet valla eripärast lähtuvalt. Isikud ja (valitsus)asutused, keda üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu, on esitatud tabelis 1. Tabeli koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” ning PlanS § 76 lõikest 1 ja 2. Tabel 1. Türi valla üldplaneeringu KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Naaberomavalitsused Rapla vald Kehtna vald Kose vald Paide linn Järva vald Põhja-Sakala vald Põhja-Pärnumaa vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Ministeeriumid Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused Keskkonnaameti Põhja regioon Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Põllumajandusamet Terviseamet Tehnilise Järelevalve amet Veterinaar- ja Toiduamet Ühingud ja ettevõtted Balti Keskkonnafoorum (EKO esindaja) Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Lairiba Arenduse SA Elektrilevi OÜ Elering AS Elisa Eesti AS Käru kogukonnakogu Metsatervenduse Osaühing MTÜ Eesti Erametsaliit Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 7 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus MTÜ Kabala Kultuuri ja Spordi Selts MTÜ Kirna MTÜ Kädva Külaselts MTÜ Lõõla Selts MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts MTÜ Villevere Koolimaja OÜ Türi Linnavara OÜ Türi Vesi Riigimetsa Majandamise Keskus SA Järvamaa Arenduskeskus Telia Eesti AS Türi kogukonnaselts Väätsa kogukonnakogu Laiem avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused sealhulgas füüsilised isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 4. Seosed strateegiliste dokumentidega 4.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (vastu võetud 30.08.2012) on koostatud, et anda suuniseid otstarbekamaks ruumi kasutamiseks Eesti riigi, kui terviku mõistes. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning varustatust oluliste võrkudega (Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012). Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on olla sidusa ruumistruktuuriga riik, kus toimivad hästi nii maapiirkonnad kui ka linnad. Eesmärgiks on tekitada hajalinnastunud ruum, kus on kombineeritud linnas pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Hajalinnastunud ruumi toimimise eelduseks on head liikumisvõimalused (Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 8 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üleriigilises planeeringus sõnastatud eesmärkidega tuleb planeerimisprotsessis arvestada. Üldplaneeringuga kavandatavad tegevused ning seatud tingimused peavad aitama kaasa üleriigilises planeeringus kajastatud eesmärkide saavutamisele. 4.2 Kehtivad maakonnaplaneeringud Maakonnaplaneeringute koostamine algatati enne haldusreformi, seetõttu kehtib Türi vallas kaks maakonnaplaneeringut: Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtib endise Väätsa ja Türi valla territooriumil) ja Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtib endise Käru valla territooriumil). Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) eesmärk on olla mitmekesise elu- ja majanduskeskkonnaga maakond, kus majandus on elav ning inimestele on tagatud kvaliteetne elukoht. Visioon näeb ette, et Järva maakonnas on head ja kiired ühendused nii maakonnasiseselt kui ka teiste maakondadega koondamaks üleriigiliselt äri- ja tootmistegevust ennekõike logistikasõlmedes asuvatesse maakondlikult olulistesse ettevõtluspiirkondadesse. Töökohad, teenused ja rahvastik on tänasest enam koondunud suurematesse asulatesse ning inimeste elukvaliteet ja põhivajadused paremini ja ruumiliselt ühtlasemalt tagatud. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 13.04.2018) visioon on olla atraktiivne keskkond elanikele, külastajatele, investoritele ja oskustöölistele, kus majandustegevus on orienteeritud säästlikkusele ja innovatsioonile. Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringutes sõnastatud tingimused, soovitused, põhimõtted ja eesmärgid on vaja üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta ning vajadusel täpsustada. 4.3 Türi valla arengukava Türi valla arengukava 2018-2022 kehtestati Türi Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 40. Arengukava visiooniks on luua Türi vallast turvaline, inimese arengut toetav ja kogukondi võimestav, kaasaegse elukeskkonnaga ning kõrge avalike teenuste tasemega omavalitsus. Üksikasjalikult on eesmärgid ja tegevussuunad välja toodud järgmistes teemades: elukeskkond, ettevõtluskeskkond, haridus, noorsootöö, kultuur, seltsitegevus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus ja juhtimine. Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavas seatud eesmärkidega ning näitama eesmärkide saavutamise ruumilised eeldused ja võimalused. 4.4 Kehtivad üldplaneeringud Kuni moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste valdade üldplaneeringud edasi nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtib Türi valla territooriumil eri osades kolm üldplaneeringut: 1) Türi valla üldplaneering (kehtestatud Türi Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 55) 2) Väätsa valla üldplaneering (kehtestatud Väätsa Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 3) 3) Käru valla üldplaneering (kehtestatud Käru Vallavolikogu 27.11.2008 määrusega nr 8) Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 9 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringud vaadati üle Türi Vallavolikogu poolt 28.06.2018. Ülevaatamisel jõuti järeldusele, et Türi valla kui ruumilise terviku arengu kavandamise seisukohalt ei ole valla eri piirkondades kehtivad erinevad üldplaneeringud enam aja- ja asjakohased. Ülevaates on toodud välja seniste üldplaneeringute puudused ja tugevused (Türi Vallavolikogu 28.06.2018 otsus nr 39). Senistes üldplaneeringutes kehtestatud ruumilised lahendused ning maakasutus ja ehitustingimused tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning ajakohastada uue üldplaneeringu koostamisel. 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine Türi vald asub Järva maakonna edelaosas. Valla naabriteks on Kehtna ja Rapla vald (Rapla maakond), Põhja-Pärnumaa vald (Pärnu maakond), Põhja-Sakala vald (Viljandi maakond), Järva vald ja Paide linn (Järva maakond) (joonis 2). Valla keskuseks on Türi linn. Lisaks asub vallas 4 alevikku (Käru, Väätsa, Särevere ja Oisu) ja 53 küla (Türi valla koduleht, 2019). Statistikaameti 01.01.2018 andmetel elab vallas 10 918 inimest. Türi valla pindala on 1008,46 km2 (Maa-amet, 2019). Maakonnaplaneeringutes on Türi linn märgitud piirkondlikuks keskuseks, Käru kohalikuks keskuseks ning Oisu, Kabala ja Väätsa lähikeskusteks. Joonis 2. Türi valla naaberomavalitsused (Maa-amet, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 10 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.2 Looduslik keskkond 5.2.1 Maavarad ja kaevandustegevus Türi vallas on registris arvel 24 maardlat. Enamus vallas olevatest maardlatest on turbamaardlad, kuid leidub ka savi-, kruusa-, liiva- ja dolokivi maardlaid (tabel 2). Suurim valla territooriumil asuv maardla on Epu-Kakerdi turbamaardla, mis asub valla põhjaosas. Tabel 2. Türi vallas asuvad maardlad (Maa-amet, 08.04.2019). Maavara Maardla nimi Turvas Retla, Epa-Vassaare, Kallissaare-Lubjaahju, Lokuta, Epu-Kakerdi, Epu-Kakerdi, Epu-Kakerdi (jaguneb komeks osaks: Lõõla, Epu ja Prääma), Kastna, Loosalu, Tori-Rikassaare, Kärevere (Kuusiku) ja Matussaare Savi Türi ja Väätsa Kruus Kihli, Lintsi, Sonni, Määro ja Kõltsi Dolokivi Tännassilma Liiv Änari, Aasuvälja, Liivamäe ja Vissuvere Valla terrirooriumil olemasolevad mäeeraldised on esitletud tabelis 3. Seisuga 08.04.2019 taotletakse Türi vallas kahte uut kaevandamisluba: AS Tariston taotleb täite- ja ehitusliiva kaevandamise luba Aasuvälja maardla alal (registrikaardi nr: 967) ning Maanteeamet taotleb ehituskruusa kaevandamise luba (Selgise III liivakarjäär) Kõltsi maardla alal (registrikaardi nr: 503). Valla territooriumil olemasolevad maardlad ja mäeeraldised on ära märgitud joonisel 3. Tabel 3. Türi valla territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 08.04.2019). Mäeeraldise nimi Kaevandamisloa omaja Kaevandamis Loa kehtivus loa nr Epu-Kotku AS Prelvex KMIN-069 15.07.2005 - 18.11.2049 turbatootmisala Kallissaare AS Ramsi Turvas 1/2004 25.06.2004 - 14.05.2029 Kõltsi kruusakarjäär Maanteeamet 3/2005 24.05.2005 - 23.05.2020 Liivamäe II AS Tariston JARM-024 27.01.2012 - 27.01.2022 liivakarjäär Lintsi kruusakarjäär Homeline OÜ L.MK.JÄ-150378 23.05.2007 - 28.06.2022 Lokuta AS Prelvex JARM-1/2003 29.07.2003 - 20.12.2049 turbatootmisala Määro kruusakarjäär Riigimetsa Majandamise JARM-025 27.01.2012 - 27.01.2027 Keskus Retla turbatootmisala AS Prelvex Jarm-050 29.07.2003 - 20.12.2049 Sonni kruusakarjäär HOMELINE OÜ Rapm-078 21.11.2013 - 21.11.2023 Vissuvere karjäär AS Väätsa Agro Jarm-040 23.11.2016 - 22.11.2031 Väljaotsa Aktsiaselts PRELVEX 6/2005 20.06.2005 - 30.12.2019 turbatootmisala Väätsa savikarjäär AS Väätsa Prügila JARM-027 26.07.2012 - 26.07.2027 Änari liivakarjäär Mateko OÜ JARM-026 02.02.2012 - 02.02.2027 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 11 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Türi valla territooriumil olevad maardlad ja mäeeraldised (Maa-amet, 08.04.2019) 5.2.2 Põhja- ja pinnavesi Türi vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Türi valla maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud (joonis 4). Esineb ka kaitsmata ja keskmiselt kaitstud alasid (Veeveeb, 2019). Türi valla territooriumil ei ole nitraaditundlike alasid (Maa- amet, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 12 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 4. Türi valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Veeveeb, https://veeveeb.envir.ee/, 2019). Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) 01.04.2019 andmete kohaselt saadakse vallas vajaminev tarbe- ja joogivesi peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Põhjaveekogumi seisund on hea ning selle looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust. Türi põhjaveemaardla Siluri-Ordoviitsiumi veekihi varuks on hinnatud 1880 m 3 ööpäevas, varu on kinnitatud kuni aastani 2023 (Olesk, 2018). Looduslikud komponendid, mis võivad tekitada probleeme joogiveeallikana kasutamisel on kloriidid, fluor, ammoonium, raud, mangaan, naatrium ja boor (Ulm, 2016). 2017. aastal tarbiti Türi vallas kokku 768,32 tuhat m3 põhjavett, sellest 370,57 tuhat m3 vett kulus põllumajandusele, 371,51 tuhat m3 kodumajapidamistele ja 9,67 tuhat m3 tööstustele (Keskkonnaagentuur, 2017). Türi vallas on keskkonnaregistri andmetel (seisuga 01.04.2019) 2 loodusliku järve (Iidva raba laugas (VEE2054760) ja Vissuvere järv (VEE2049700), 13 tehisjärve (millest kuus on karjääri järved) ning 9 paisjärve (ei kuulu tehisjärvede hulka). Paljud neist on kasutuses vallas supluskohtadena. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 13 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Terviseameti avalike supluskohtade 2018 kaardirakenduse kohaselt asub Türi vallas ametlikult vaid üks avalikult kasutav supluskoht– Türi paisjärv (VEE2083710). Valla territooriumile jääb osaliselt või terviklikult kokku 14 jõge: Aruküla jõgi, Arussaare jõgi , Käru jõgi, Lintsi jõgi, Lokuta jõgi, Mädara jõgi, Navesti jõgi, Pikkmetsa jõgi, Prandi jõgi, Pärnu jõgi, Reopalu jõgi, Räpu jõgi, Saarjõgi ja Vändra jõgi (Keskkonnaregister, 2019). 5.2.3 Rohevõrgustik Türi valla roheline võrgustik ja selle säilimist tagavad meetmed on määratud Järva ja Rapla maakonnaplaneeringutega. Türi valla rohevõrgustik on esitatud joonisel 5. Joonis 5. Türi valla rohevõrgustik (Rapla maakonnaplaneering 2030+, 2018 ja Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 14 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Valla äärealadel on rohevõrgustiku toimivus väga hea. Valla keskosas on rohevõrgustiku sidusus rahuldav, tulenevalt peamiselt koridoride väikese laiuse ning mitme konfliktiala olemasolu tõttu. Valla rohevõrgustik ristub mitmes kohas Tallinn – Lelle – Viljandi raudteega, põhimaanteega Pärnu– Rakvere–Sõmeru ja tugimaanteedega Tallinn–Rapla–Türi ning Türi–Arkma. Enamik väärtuslikest maastikest ning kaitsealadest on kaetud rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku pindala on 544,6 km2 ehk 54% Türi valla territooriumist on kaetud rohevõrgustikuga. 5.2.4 Kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 30.03.2019) jääb osaliselt või täielikult valla territooriumile 23 kaitseala (joonis 6), millest kümme on kaitsealused pargid, kuus looduskaitsealad, kolm kaitsealused puistud ning neli maastikukaitsealad. Joonis 6. Türi valla territooriumil paiknevad kaitsealad (EELIS, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 15 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Suurimad kaitsealad on: Türi maastikukaitseala (KLO1000614), Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254), Iidva looduskaitseala (KLO1000240), Käru looduskaitseala (KLO1000708) ja Piiumetsa maastikukaitseala (KLO1000327) (EELIS, 2019). Kaitsealad paiknevad hajutatult üle kogu valla ning on omavahel seotud rohevõrgustiku kaudu. Kaitsealad moodustavad vaid 7,9% (80 km2) kogu valla territooriumist. Vallas asub kolmteist projekteeritavat püsielupaika ning kolm projekteeritavat hoiuala: Määru hoiuala, Türi-Karjaküla hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala (EELIS, 2019). Vallas on 34 kaitsealuse liigi püsielupaika, millest suurim on Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (KLO3000104). Püsielupaigad on loodud I kaitsekategooria liikide: väike-konnakotka (20), must- toonekure (2) ja kaljukotka (1) kaitseks ning II kaitsekategooria liikide: metsise (10) ja kanakulli (1) kaitseks. Üksikobjektidena kaitstakse Türi vallas 22 erinevat objekti. 5.2.5 Natura 2000 alad Türi vallas asub osaliselt või täielikult 16 Natura 2000 loodusala ning üks Kõnnumaa-Väätsa linnuala (RAH0000086) (joonis 7). Joonis 7. Türi vallas paiknevad Natura 2000 loodus ja linnualad (EELIS, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 16 / 28  Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond 5.3.1 Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel (01.03.2019) elab Türi vallas 10 831 inimest. Elanikkonna arvukus on viimase 15 aasta jooksul pidevalt langenud (joonis 8). Rahvastiku vähenemise põhjuseks on sündimuste langus ja väljaränne. Surmade arv ületab vallas oluliselt sündide arvu (joonis 9). Türi valla rahvastik on vananev. Türi valla soolist ja vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 10. Valla sooline struktuur on tasakaalus. Alates vanuse grupist 65+ on naiste osakaal silmmärgatavalt suurem Joonis 8. Elanike arv endistes valdades enne haldusreformi perioodil 2001-2017 ning elanike arv kokku Türi vallas 2018 aastal, pärast valdade ühinemist (rohelisega) (Eesti Statistikaamet, 2019). 250 200 150 Surmad 100 Sünnid 50 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Vaatlusperiood Joonis 9. Elussünnid ja surmad Türi vallas vaatlusperioodil 2006-2016 (Eesti Statistikaamet, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 17 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Türi valla soollis-vanuseline koossesis seisuga 01.01.2018 (Eesti Statistikaamet, 2019). 5.3.2 Ettevõtlus ja tööhõive 2018. aasta andmete põhjal on Türi valla tööturu indeks 0,63, mis tähendab, et vallas on ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta 0,63 tööturule sisenejat. Ülalpeetavate määr on 60,8%, mis tähendab, et 100 tööealise elaniku kohta on 60,8 ülalpeetavat. Registreeritud töötute arv on püsinud vallas stabiilsena (ca 300 töötut) (Eesti Statistikaamet, 2018). Türi vallas on ettevõtete arv aastate jooksul stabiilselt kasvanud. Eesti Statistikaameti andmete kohaselt oli Türi vallas (Türi linna pole siia hulka arvestatud, selle kohta andmed puuduvad) 2017. aastal kokku 815 ettevõtet. Suurema osa ettevõtetest moodustavad väiksed ettevõted ehk ettevõtted, kus töötajate arv on väiksem kui kümme inimest. Äriregistris oli 01.04.2018 seisuga Türi valda registreeritud kokku 16 aksiaseltsi, 783 osaühingut, 379 füüsilisest isikust ettevõtjat, 5 sihtasutust ning 15 tulundusühingut (Türi valla arengukava 2018–2022, 2018). Igal aastal toimub Türi vallas üle Eesti tuntud Türi lillelaat ja Türi sügislaat, mida korraldab MTÜ Türi Aianduse ja Mesinduse Selts (Türi valla arengukava 2018–2022, 2018). 5.3.3 Turism Türi vallas omavad turismiväärtust endised mõisa(hoone)d ja –pargid, kirikud, mitmed mälestusmärgid ja –kivid, vanad koolihooned Türil ja Retlas, looduslikud kivid, rändrahnud, veekogud, kivikalmed ja loodusmaastikud Arkmal, Kabalas, Oisus, Tõrvaaugus, Villeveres, Rikassaares, Türi väikevoorestik, Kurla karstiala ja Rõugu dendropark Villeveres. Vallas on olemas jalgsi- ja rattamatkarajad, kanuumatkarajad, telkimisplatsid ning seikluspark. Vallas asub mitu muuseumit: Eesti Ringhäälingumuuseum, Käru Muuseum, Türi Muuseum ja Eesti Jalgrattamuuseum. Lisaks korraldatakse igal aastal Türi vallas mitmeid üritusi ja laatue, mlle külastajaid on üle Eesti. Näiteks on Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 18 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Türi vald tuntud oma kevadise lillelaada poolest – Türi lillelaat (Türi valla arengukava 2018–2022, 2018 ja Türi valla koduleht, 2019). Türi Püha Martini kirik, Türi Püha Kolmainu Jumala kirik ja Käru kirik on kaasatud programmi „Teeliste kirikud“, mis võimaldab suvekuudel külastada kirikuid (Türi valla koduleht, 2019). Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro – Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam) ning Greenway turismitee (Türi valla arengukava 2018-2022, 2018). 5.4 Kultuuri- ja haridusasutused Vallas on olemas viis põhikooli (Laupa Põhikool, Türi Põhikool, Käru Põhikool, Väätsa Põhikool ja Retla-Kabala Kool) ja üks gümnaasium (Türi Ühisgümnaasium). Retla-Kabala kool on kool-lastaaed, mis moodustati Retla Kooli, Oisu lasteaia "Kelluke" ja Kabala Kool-lasteaia liitmisel üheks õppeasutuseks, mis tegutseb kolmes tegutsemiskohas. Lasteaedadena on vallas veel olemas Väätsa Lasteaed Paikäpp ning Türi Lasteaed, mis tegutseb kolmes õppekohas. Huvikoolina tegutseb vallas Türi muusikakool. Vallas on olemas üldhariduskool intellektipuudusega õpilastele (Türi Toimetulekukool) (Türi valla arengukava 2018–2022, 2018 ja Türi valla koduleht, 2019). Vallals on olemas kolm raamatukogu: Käru raamatukogu, Väätsa Raamatukogu ja Türi Raamatukogu, mille keskus asub Türi linnas ning mille struktuuriüksused tegutsevad Laupa, Kabala, Kahala külades ning Oisu alevikus. Türi linnas asub Türi kultuurikeskus. Kultuurikeskuse majandada on Türi laululava. Türi vallas on olemas rahvamajad, mis on piirkonna elanikele olulised kooskäimiskohad (Türi valla arengukava 2018–2022, 2018 ja Türi valla koduleht, 2019). 5.5 Tehniline infrastruktuur Elektrivõrk Türi vallas olemasolev elektrivõrk maakonnatasandil on märgitud joonisel 10. Endise Väätsa valla territooriumil asub 330 kv ja 110 kv elektriliin. Endise Türi valla territooriumil asub mitu 110 kv elektriliini ning perspektiivselt demonteeritav 35 kv taandliin. Endise Käru valla territooriumil asub 35 kV elektriliin (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 19 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 10. Türi valla tehniline taristu (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) kohaselt ei ole aastani 2030 ette nähtud uute piirkonnaalajaamade või 110 kV nimipingega elektriliinide rajamist ega olemasolevate 35 kV nimipingega elektriliinide nimipinge tõstmist 110 kV-le. Alates 2030. aastast on Järva maakonnas kavandamisel mitmed pikema perspektiivi lisaprojektid. Paides ja Türi-Allikul on võimalik osaline 35 kV nimipingega elektrivõrgu taandareng Paide I piirkonnaalajaama asendamisel 10 kV nimipingega jaotusalajaamaga ning Alliku 35/0,4 kV nimipingega alajaama asendamisel 10/0,4 kV nimipingega alajaamaga. Maakonnaplaneeringu järgi on uute 110 kV nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus: Türi ja Käru alajaamade vahel Türi linna osas, asendades Türi linnasisese trassi linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega elektriliinilt L134A. Türi-Käru 35 kV nimipingega elektriõhuliinil on ette nähtud pinge tõstmine 110 kV nimipingele. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Türi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas on Türi vallas vee-ettevõtjaks OÜ Türi Vesi (Türi valla koduleht, seisuga 29.03.2019). Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Türi linnas, Oisu alevikus, Säravere alevikus, Kahala külas, Kabala külas, Kirna külas, Poaka külas, Laupa külas, Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 20 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Metsakülas, Taikse külas, Türi-Alliku külas, Lõõla külas, Reopalu külas ja Käru alevikus. Ainult ühisveevärk on olemas Piiumetsa, Röa, Kolu, Änari, Ollepa ja Pala külade osades. Endise Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (kinnitatud 2015) kohaselt on Türi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud väga heas seisukorras. Türi linna reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2008-2009. Särevere alevikus reoveepuhasti puudub. Alevik asub Türi reoveekogumisalal ning piirkonnas tekkiv reovesi kogutakse kokku ning suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel see puhastatakse koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis (OÜ Europolis, 2015). Endise Väätsa valla Reopalu küla reoveepuhastid ei taga vee erikasutuslubadega nõutud efektiivsust, mistõttu tuleb neid rekonstrueerida või asendada. Väätsa aleviku kanalisatsioonitorustikud on suures osas renoveeritud. Lõõla ja Reopalu külas on vajalik rekonstrueerida vee- ja kanalisatsioonitorustik (Projektiekspert OÜ, 2016). 2017. aastal lõppesid Käru alevikus renoveerimistööd, millega seoses ehitati vana reoveepuhasti asemele uus annuspuhasti-tüüpi puhasti, puhastati biotiigid, ehitati kaasaegseks olemasolevad pumbamajad ning rajati 7,2 km uut vee- ning 9,3 km uut kanalisatsioonitorustikku (SA Keskkonnainvesteeringute keskus, 2019). Kaugküttevõrk Türi vallas on neli kaugküttepiirkonda– Türi linn, Türi-Alliku, Oisu ja Väätsa. Toimiv kaugküttevõrk asub veel Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuse hoonete piirkonnas (OÜ Turbatööstus) (Türi valla arengukava 2018-2022, 2018). Türi linnas vastutab kaugkütte toimimise eest OÜ Türi Linnavara. Katlamajade operaatorina töötab SW Energia OÜ, kellega on sõlmitud rendileping. Türi linnas asub kaks eraldi kaugküttevõrku. Katlamajades on peamiselt kasutusel hakkepuidu katlad, põlevkiviõlil töötavaid katlaid kasutatakse enamasti hakkpuidukatelde avariide või remondi korral lühiajaliselt. Kaugküttevõrgu kogupikkus on 10 km ning selle üldine tehniline seisukord on hea. Küttevõrgust on 2,5 km veel renoveerimata (Nomine Consult OÜ, 2018). Türi-Alliku katlamajde operaator on N.R.Energy OÜ. Küla kaugküttevõrguga on ühendatud 4 korterelamut. Kütusena kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsiooni. Türi-Alliku küla kaugkütte torustik vajab renoveerimist (OÜ Pilvero, 2015b). Oisu aleviku kaugküttevõrguga on ühendatud 8 tarbijat, millest 4 on valla objektid. Alates 2013. aastast ostetakse katlamajas osa soojust sisse Oisu biogaasijaamast. Täiendava osa soojuse saamiseks kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsioonil töötavaid katlaid. Kaugküttevõrk on väga halvas seisukorras ja on üledimensioneeritud. Enamus torustikku on maapealne, mille soojusisolatsioon on rikutud. Katlamajade opereerimist teostab N.R.Energy OÜ (OÜ Pilvero, 2015a). Väätsal opereerib soojamajandusega SW Energia OÜ. Väätsa aleviku kaugküttevõrku on ühendatud 17 hoonet. Katlamajas paiknevad üks hakkpuidul töötav katel ja kaks põlevkiviõlil töötavat katelt. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 21 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kokkuvõtvalt võib öelda, et Väätsa aleviku katlamaja ja selle katlad on töökorras, kuid madal kasutegur viib soojuse hinna tarbijatele üles. 67% kaugküttetrassi moodustavad vanad terastorud, mis vajaksid väljavahetmist (Energex Energy Experts OÜ, 2017). Väätsa aleviku soojustorustiku rekonstrueerimine on kavandatud läbi viia 2019. aastal. Teedevõrk Türi vallas on head liikumisvõimalused. Türi valda läbib üks põhimaantee Pärnu – Rakvere – Sõmeru (tee nr 5) ja kolm tugimaanteed: Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia (tee nr 49), Türi – Arkma (tee nr 26) ning Tallinn – Rapla – Türi (tee nr 15). Türi valda läbib Tallinn – Lelle – Viljandi raudtee, rongipeatused asuvad Türil, Taikses, Käreveres, Ollepal ja Kärus. Lisaks läbib valda rahvusvahelise tähistusega Euro – Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam) ning Greenway turismitee (Türi valla arengukava 2018-2022, 2018). Suuremateks probleemideks on kohalike teede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine (Türi valla arengukava 2018- 2022, 2018). Rekonstrueerimist vajavad mitmed Türi valla teed ja tänavad, samuti on vajalik välja arendada asustusüksuste sisene kui ka neid ühendav kergliiklusteede võrgustik. Jäätmekäitluskohad Türi vallas Roovere külas asub Väätsa Prügila AS, mis avati 2000. aastal. Prügila kogupindala on ca 29 ha, millel on välja ehitatud neli ladestusala kogupindalaga 4,5 ha. Kasutusel on kõik 4 ladestusala. Samuti on territooriumil kaks kompostimisväljakut kogupindlaga 1,5 ha ning 2 ha ulatuses ajutisi laoplatse segaolmejäätmete ruloonide ladustamiseks. Väätsa prügila AS peamised tegevusalad on: jäätmete ladestamine, taaskasutamine või selle ettevalmistamine (sh segapakendijäätmete kogumine ja sortimine, segaolmejäätmete pallimine, jäätmekütuse tootmine, ehitus- lammutusjäätmete vastu võtmine ja käitlemine, elektri- ja elektroonikajäätmete vastu võtmine ja käitlemine, vanarehvide vastu võtmine ja käitlemine), biolagunevate jäätemete vastu võtmine, käitlemine ja komposti tootmine ning ohtlike jäätmete ja reostunud pinnaste vastu võtmine ja käitlemine (Väätsa Prügila AS keskkonnaluba nr 24491, välja antud 23.07.2018). Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 24.04.2019) asub Türi vallas 20 töötavat jäätmekäitluskohta. Vallas on olemas viis ohtlike jäätmete käitluskohta, kuus elektroonikaromude käitluskohta, seitse vanarehvide käitluskohta, kolmteist tavajäätmete käitluskohta, üks metallijäätmete käitluskoht ja üks kompostimisplats. Lisaks asub vallas kaks koospõletustehast. 5.6 Riigikaitselised objktid Türi vallas Käru alevikus asub kaitseliidu Rapla maleva Hiie üksikkompanii (Rapla maakonnaplaneering 2030+, 2018). Türi linnas asub Kaitseliidu Järva Maleva staap, mille piiranguvöönd on 300 m. Samuti asub seal Järva maleva laohoone ja Järva maleva Türi malevkond. Lõõla külas asub Järva maleva õppekompleks (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 22 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Riigikaitselise otstarbega maa-alade ja ehitiste (riigikaitseobjekt) vajaduse planeerimine selgub üldplaneeringu koostamise käigus koostöös Kaitseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga. 5.6.1 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Päästeameti andmetel (e-kiri, seisuga 23.04.2019) ning Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel (seisuga23.04.2019) asub Türi vallas kaks ohtlikku ettevõtet: 1) Alexela Energia AS, mille käitis on HTM Grupp OÜ viljakuivati (ohuala raadius: 387 m); 2) Vedelgaas OÜ, mille käitis on Estonia OÜ viljakuivati (ohuala raadius: 392 m). Õigusaktidega ei ole sätestatud selgeid nõudeid ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmete avaldamiseks, mistõttu ei pruugi eelnev loetelu olla lõplik. KSH käigus täpsustatakse koostöös pädevate asutuste ja isikutega ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete arv, asukohad ja ohualad Türi valla territooriumil. 5.7 Ajaloolis–kultuuriline keskkond Türi vallas asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 10.04.2019) 13 ajaloomälestist, 42 ehitismälestist, 34 arheoloogiamälestist ja 8 kunstimälestist. Lisaks asub valla territooriumil 23 registreeritud 20. sajandi kultuuriväärtuslikku objekti. Senise Türi valla üldplaneeringuga on Türi vallas määratud miljööväärtuslikud alad Kabalas, Kirnas, Kolus, Laupal, Säreveres, Türil, ja Villeveres. Lisaks on endise Käru valla üldplaneeringus nimetatud miljööväärtuslikud maastikud (Kastna raba, Käru jõgi ja paisjärv, Lungu paisjärv, Käru jõe kaldad, Pidapa seljandikud) ja miljööväärtuslikud hoonestusalad (Käru raudteekompleks ja Käru mõisakompleks). Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti raames on koostatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtust omavad alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse kaitset. Rapla ja Järva maakondade ülevaate dokumentatsioonides on nimetatud 6 valla territooriumil asuvat objekti (või ala), millele on tehtud ettepanek teha ekspertiis kaalumaks võimalust võtta objekt (või ala) kaitse alla riikliku kultuurimälestisena ning 5 objekti, millele on tehtud ettepanek määratleda ala miljööväärtusliku alana (Välja, 2009 ja Karu, 2008). 6. Türi valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Üldplaneeringu eesmärgid on kirjeldatud lähteseisukohtades, mis on aluseks tervikliku ja toimiva planeeringu lahenduse väljatöötamiseks Türi valla territooriumil. Üldplaneeringu lahenduse alternatiivid töötatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Türi valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 23 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne). KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud üldisemad tingimused (visioon), millega peab üldplaneeringu koostamisel arvestama ja millest lähtutakse ka KSH aruande koostamisel. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse:  mõju õhukvaliteedile sealhulgas müra tasemele lähtuvalt tootmismaade ja tehnilise taristu arendamisest;  kas ja kuivõrd üldplaneeringuga kavandatu mõjutab Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärke pinna- ja põhjavee kaitsmise osas;  kallasrajale avaliku juurdepääsu piisavust ning kalda ehituskeeluvööndi suurendamise ja vähendamise vajadust ning vastavust kalda kaitse eesmärkidele tulenevalt looduskaitseseadusest ja veeseadusest;  üldplaneeringus täpsustatud väärtuslike maastike alal ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja selle tingimuste mõju väärtuslike maastike säilimisele;  üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku jätkusuutliku toimimise tagamist ja kaitset, arvestades üldplaneeringuga määratletavat maakasutust ning maakasutustingimusi ning rohevõrgustiku korrigeerimise aluseid (kas on arvestatud looduskaitselist tähelepanu omavate kooslustega, nt vääriselupaikadega, poollooduslike kooslustega, märgaladega, puhkealadega);  üldplaneeringuga kavandatavat võimalikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele. KSH raames teostatakse Natura 2000 aladele mõju hindamise I etapp ehk selgitatakse, kas üldplaneeringuga kavandatud suundumused ja põhimõtted ning seatavad tingimused võivad tõenäoliselt põhjustada olulist keskkonnamõju. Kui ebasoodne mõju ei ole välistatud ja kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad ebasoodsat mõju omavad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks, siis liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi; Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 24 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  mõju inimese tervisele ja heaolule, sh elukeskkonna turvalisusele ja sotsiaalsetele vajaduste rahuldamisele;  kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektide säilimist tagavaid meetmeid;  üldplaneeringuga kavandatud miljööväärtuslike alade ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja selle tingimuste mõju miljööväärtuslike alade säilimisele ja väärtustamisele;  kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid ja nendega kohanemise vajadusi ja võimalusi. Juhul, kui Türi vallas kavandatakse taudistunud põllumajandusloomade matmispaik (või matmispaigad), siis hinnatakse KSH aruandes matmispaikade rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ja inimese heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale 2011–2020 koostatud KSH raames. Kaevandamistegevuse mõjud on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi kaevandamislubade taotluste KMH-de või eelhinnangute raames. Türi valla üldplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha piiriülest keskkonnamõju. KSH aruandes tuuakse välja negatiivsete mõjude leevendamise meetmed, mille eesmärk on vältida või minimeerida üldplaneeringu või selle alusel koostatavate madalama taseme planeeringute ja projektide elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju. Türi valla üldplaneeringu ja KSH koostamine toimub samaaegselt, mistõttu püüeldakse kõiki keskkonnakomponente arvestava planeeringulahenduse koostamise poole. Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimaid hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 7. KSH avalikustamise ajakava Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 25 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 4 on kajastatud Türi valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Tabel 4. Türi valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine Türi Vallavolikogu otsusega nr 56 27.09.2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse aprill 2019 koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja mai- juuni 2019 täiendamine lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli 2019 – veebruar 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek märts 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu aprill 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH mai - november 2020 aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Türi detsember 2020 – jaanuar Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) 2021 ÜP avalik väljapanek veebruar – märts 2021 ÜP avalik arutelu aprill 2021 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav mai – juuli 2021 heakskiit) Kehtestamine Türi Vallavolikogu poolt august-september 2021 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 26 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 8. Kasutatud allikad Õigusaktid: 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005 2. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 3. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. Muud allikad: 1. Aarens Projekt OÜ, 2008. Väätsa valla üldplaneering. Kehtestatud Väätsa Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 3. 2. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS), 2019. 3. Eesti Statistikaamet, 2019. 4. Energex Energy Experts OÜ, 2017. Väätsa valla Väätsa aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030. 5. Järva Maavalitsus ja Skepast&Puhkim OÜ, 2017. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329. 6. Karu, M., 2008. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm: Rapla maakond. 7. Keskkonnaagentuur, 2017. Veekasutuse aruanne 2017. 8. Keskkonnaregister, 2019. 9. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019. 10. Maa-ameti geoportaal, 2019. 11. Miracon Grupp OÜ ja A&L Management Eesti AS, 2008. Käru valla üldplaneering. Kehtestatud Käru Vallavolikogu 27.11.2008 määrusega nr 8. 12. Nomine Consult OÜ, 2018. Türi valla Türi linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2018–2025. 13. Olesk, K., 2018. 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur. 14. OÜ Arhitektuuribüroo Novel, 2009. Türi valla üldplaneering. Kehtestatud Türi Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 55. 15. OÜ Europolis, 2015. Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2026. Vastu võetud 26.02.2015 endise Türi Vallavolikogu määrusega nr 3. 16. OÜ Pilvero, 2015a. Türi valla Oisu aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2015–2025. 17. OÜ Pilvero, 2015b. Türi valla Türi-Alliku küla soojamajanduse arengukava aastateks 2015– 2025. 18. Projektiekspert OÜ, 2016. Väätsa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016–2030. Endise Väätsa Vallavolikogu 21.04.2016 määrus nr 16. 19. Rahvastikuregister, 2019. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 27 / 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 20. Rapla Maavalitsus ja Hendrikson & Ko, 2018. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80. 21. SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Käru aleviku uus ühisveevärk tõi kvaliteetse joogivee. https://kik.ee/et/edulugu/karu-aleviku-uus-uhisveevark-toi-kvaliteetse-joogivee (viimati vaadatud 24.04.2019) 22. Terviseameti avalikud supluskohad 2018 kaardirakendus. 23. Türi valla arengukava 2018–2022. Kehtestatud Türi Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 40. 24. Türi valla koduleht, 2019. https://www.tyri.ee/et/ (viimati vaadatud 02.04.2019) 25. Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla üldplaneeringute ülevaatamine ja elluviimise jätkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Türi Vallavolikogu 28.06.2018 otsus nr 39 . 26. Ulm, R., 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 27. Veeveeb, 2019. https://veeveeb.envir.ee/vesi/ (viimati vaadatud 28.03.2019) 28. Välja, L., 2009. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm: Järvamaa. 29. Väätsa Prügila AS Keskkonnakompleksluba nr 24491. Välja antud: 23.07.2018. 30. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 28 / 28  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-066 Asukoht (L-Est’97) X 6520084 Y 581155 Türi valla üldplaneering lähteseisukohad Objekti aadress: JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Aprill 2019 TARTU Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Türi valla üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Järva maakond, Türi vald TÖÖ EESMÄRK: Türi valla üldplaneeringu koostamine TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Türi Vallavalitsus Kohtu tänav 2, Türi linn 72213 Türi vald Järva maakond Kontaktisik: Marje Pärn Varahaldusspetsialist Tel 384 8250, 533 30476 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 3 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 4 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad SISUKORD 1. TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ............. 6 2. TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED .................................................................................... 8 3. TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD/ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED..................................................................................................... 18 4. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL ........... 19 5. TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA .............................................. 21 Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 5 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 1. Türi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid Türi Vallavolikogu algatas 27.09.2018 otsusega nr 56 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine. Arvestades, et Türi vald on moodustunud 2017. aastal kolme valla (Türi vald, Käru vald, Väätsa vald) ühinemisel, on õige, et kogu uue Türi valla ruumilise arengu kontseptsiooni (visioon ja eesmärgid) väljatöötamisel saaksid osaleda kõik ühinenud valdade elanikud, ettevõtjad ja muud huvitatud isikud, esitades selleks oma ootusi, ettepanekuid ja ideid. Sobivaim võimalus selleks ongi osalemine üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Türi valla territoorium (skeem 1). Moodustunud Türi valla pindala on 1 008 km² ja valla haldusterritoorium koosneb 53 külast, 4 alevikust ning 1 linnast. Skeem 1. Türi valla territooriumi asukohaskeem (parempoolsel joonisel on toodud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet). Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 6 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Türi vald moodustati 22. oktoobril 2017 Käru, Türi ja Väätsa valla ühinemisel. Hetkel kehtib Türi valla territooriumil kolm üldplaneeringut:  Türi Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 55 “Türi valla üldplaneeringu kehtestamine” kehtestatud Türi valla üldplaneering (tutvumiseks elektrooniliselt kättesaadav http://www.tyri.ee/uldplaneering);  Väätsa Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 3 „Väätsa valla üldplaneeringu aastani 2018 kehtestamine“ kehtestatud Väätsa valla üldplaneering (tutvumiseks elektrooniliselt kättesaadav http://www.tyri.ee/vaatsa);  Käru Vallavolikogu 27.11. 2008 määrusega nr 8 „Käru valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Käru valla üldplaneering (tutvumiseks elektrooniliselt kättesaadav http://www.tyri.ee/karu). Lisas kehtivatele üldplaneeringutele on Türi valla üldplaneeringu alusdokumentideks:  Türi Vallavolikogu 28.06.2018 otsusega nr 39 „Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla üldplaneeringute ülevaatamine ja elluviimise jätkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni“ kinnitatud Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla üldplaneeringute ülevaade;  seni Türi valla haldusterritooriumil kehtivad detailplaneeringud (ülevaade geoportaalis https://gis.tyri.ee/portal/home/, detailplaneeringud tutvumiseks kättesaadavad https://www.tyri.ee/kehtestatud);  üldplaneeringu koostamise ajal kehtivad (sh üldplaneeringu koostamise ajal kehtestatavad) Türi valla arengudokumendid:  Türi valla arengukava;  Türi valla eelarvestrateegia;  valdkondlikud arengukavad (ÜVK, soojamajandus, haridusasutused jms);  Järva maakonna arengudokumendid: Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, Rapla maakonnaplaneering 2030+ (endise Käru valla territooriumi osas), Järvamaa arengustrateegia 2035+;  üldplaneeringu koostamise ajal kehtivad Eesti riiklikud arengudokumendid (valdkondlikud arengustrateegiad ja planeeringud);  Türi valla haldusterritooriumi hõlmavate uuringute avalikult kättesaadavad tulemused;  riiklikud õigusaktid (seadused, nende rakendamise määrused), milles on sätestatud nõudeid üldplaneeringu koostamisele ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele;  ruumilist planeerimist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitlevad juhendid ja soovitused. Üldplaneeringu koostamiseks on vallas moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu valla eripärast lähtuvalt. Töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 04.04.2019. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 7 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad põhjendatud seisukohtadest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Türi valla lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele on lisatud maakasutusplaan, mis kajastab Türi valla hetkeolukorda. Plaan põhineb Maa-ameti, EELIS ja maakonnaplaneeringute andmetel. Plaanil ei ole kajastatud kehtivate üldplaneeringute andmeid. 2. Türi valla üldplaneeringu ülesanded Türi valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel  Vastavalt rahvastikuprognoosile on Türi vald kahaneva elanike arvuga ja vananeva elanikkonnaga maavald, mistõttu tuleb üldplaneeringu koostamisel keskenduda pigem elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele ja kohalike väärtuste säilitamisele ning taastamisele (efektiivne avalike teede võrk, jalakäijate- ja jalgrattateed, hea ühistranspordiühendus suuremate keskustega, asukoht Eesti keskel, konkurentsivõimeline ettevõtlus, teadvustatud identiteet, ajalooline hoonestus, loodusväärtused, traditsioonid, puhkealad jms), mitte niivõrd elanike arvu kasvule orienteeruda.  Türi valla keskuseks on Türi linn asustusüksusena, mis vajab üldplaneeringus eraldi käsitlemist (eelkõige funktsionaalne tsoneerimine, hoonestuslaad ja arhitektuurinõuded erinevates tsoonides jms). Sealhulgas on oluline välja töötada Türi linna keskosa kui kvaliteetse ja kaasaegseid linnaplaneerimise põhimõtteid järgiva elukeskkonna ruumilise arengu kontseptsioon, mis oleks aluseks edasistele ruumi kasutamise otsustele. Türi linna keskosale on ajalooliselt iseloomulik, et kesklinnas asub kahe riigitee ristmik. Samad riigiteed on Türi linna peatänavateks. Ristmiku vahetu ümbruse moodustavad praegu parklad, haljasala, park ja üks hoone, mis on ainuke viimase paarikümne aasta jooksul kesklinna ehitatud hoone. Linna keskosas asuvad valdavalt 1970-1980ndatel ehitatud korterelamud, ärihooned ja kultuurikeskus. Viimase 13 aasta jooksul on Türi linna keskuseala kujundatud valdavalt Türi linna keskosa detailplaneeringu alusel (AS Eesti Projekt töö LV-226-01, kehtestatud 26.06.2003, kättesaadav http://www.tyri.ee/kehtestatud/- /asset_publisher/E7kU9t5PaOqR/content/turi-linna-keskosa-detailplaneering-ja-seonduvad- detailplaneeringud). Detailplaneeringus kavandatud uut hoonestust ei ole seni välja ehitatud, mistõttu vajab uuesti läbi kaalumist, kas senise kontseptsiooniga jätkata või anda linna keskosale suurem avaliku ruumi kasutusfunktsioon (nt linna peaväljaku ja vaba aja veetmise võimaluste kavandamine, avalike teenuste kättesaadavus kesklinnas). Oluline on, et linnaruumi planeerimisega ei soodustataks autoliikluse suurenemist või koondumist kesklinna ning inimeste eemale juhtimist kesklinnast. Vältida tuleb mootorsõidukite teenindamise ettevõtete, suurte parkimisalade ja muude mootorsõidukeid koondavate objektide kavandamist. Prioriteediks seada Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 8 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad elanikele turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamine (eri tüüpi ettevõtlus ja eluasemed, avalikud- ja muud teenused, rohealad, jalgratta- ja jalgteed jms).  Türi valla territooriumil on välja kujunenud väiksemad (tõmbe)keskused (Kabala küla keskus, Särevere alevik, Türi-Alliku küla keskus, Oisu alevik, Väätsa alevik, Käru alevik), kuhu on koondunud rohkem elanikke, ettevõtjaid ning avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi (koolid, lasteaiad, kauplus, spordi- ja vabaaja veetmise kohad jms), ning mis seetõttu vajavad detailsemat käsitlemist kui hajaasustusega alad, kuid ei nõua nii täpset funktsionaalset tsoneerimist kui Türi linn. Särevere aleviku ja Türi-Alliku küla kompaktse hoonestusega ala ja Türi linna vahetu naabrus võimaldavad käsitleda seda ala koos ühe linnalise asustusega alana.  Aladel väljaspool Türi linna ja väiksemaid keskusi tuleb luua võimalusi mitmekülgseks maakasutuseks. Tegevust piiravaid ehitus- ja maakasutustingimusi või detailplaneeringu koostamise nõuet on otstarbekas seada ainult väärtuste kaitseks konkreetsete tunnustega ja piiritletud maa-aladele või konkreetsete tunnustega tegevuste välistamiseks.  Oluline on luua soodsaid tingimusi kasutusest väljalangenud hoonete uuesti kasutusele võtmiseks või vajadusel olemasolevate ehitiste kasutusotstarvete muutmiseks.  Türi vald on mitme haldusreformi (aastatel 2005 ja 2017) tulemusel jätkuvalt jagunenud mõttelisteks piirkondadeks, mistõttu on oluline jälgida, et nende piirkondade elanikud (kogukonnad) oleks võrdselt ja tasakaalustatult kaasatud üldplaneeringu koostamisse alates ideekorjest ja seniste väärtuste väljaselgitamisest kuni planeeringulahenduste aruteludeni.  Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel kaaluda põhjalikult seni kehtivates üldplaneeringutes kavandatud lahenduste integreerimist koostatavasse üldplaneeringusse, arvestades, et kõigis seni kehtivates üldplaneeringutes esineb elamu-, äri- ja tootmismaade „üleplaneerimist“ maa- aladel, kus ilmselt puuduvad eeldused planeeringu realiseerumiseks. Üldplaneeringus käsitletavad teemad Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. 1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede ja raudteede asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Türi valda läbib üks põhimaantee Pärnu – Rakvere – Sõmeru (tee nr 5) ja kolm tugimaanteed Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia (tee nr 49), Türi – Arkma (tee nr 26) ning Tallinn – Rapla – Türi (tee nr 15). Lisaks läbib valda Tallinn – Lelle – Viljandi raudtee ja valla territooriumile jäävad Türi, Taikse, Kärevere, Ollepa ja Käru raudteepeatused. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 9 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringuga planeeritakse kogu valla territooriumi hõlmav optimaalse tihedusega avalikult kasutatavate teede (sõiduteed) võrgustik riigiteedest, Türi vallale kuuluvatest teedest ja erateedest, sealhulgas:  sõnastatakse optimaalse tihedusega avalikult kasutatavate teede võrgustiku kriteeriumid (ehk milliste asjaolude esinemisel tuleb kaaluda mingi tee avalikuks kasutamiseks määramist);  selgitatakse välja ja tähistatakse joonisel avalikuks kasutamiseks vältimatult vajalikud erateede lõigud, mille osas võib osutuda vajalikuks kohaldada sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist eratee avalikuks kasutamiseks määramisel;  arvestatakse ühistranspordivõrgustiku vajadustega. Kaalutakse senises Türi valla üldplaneeringus ja Järva maakonnaplaneeringus kavandatud Türi linna ümbersõidutee (erinevad lõigud) edasist kavandamise vajalikkust uues üldplaneeringus. Selleks analüüsitakse liiklustiheduste prognoose eelkõige riigiteede Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja Tallinn- Rapla-Türi Türi linna läbivatel lõikudel ning ümbersõidutee võimalikku positiivset ja negatiivset mõju Türi linna arengule ja elukeskkonnale ning Maanteeameti esitatavaid seisukohti. Vallas puudub terviklik jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mis võimaldaks inimeste ohutut liiklemist maanteede ääres. Maakonnaplaneeringus on ära toodud perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed:  Türi ja Käru vahelisel lõigul;  Türi, Oisu ja Kabala vahelisel lõigul;  Kabala ja Kurla vahelisel lõigul;  Särevere ja Laupa vahelisel lõigul;  Väätsa alevikus. Üldplaneeringuga analüüsitakse jalgratta- ja jalgteede võrgustikke kahel tasandil: 1) asustusüksuste siseste jalgratta- ja jalgteede võrgustik (eelkõige Türi linn, Särevere alevik, Oisu alevik, Väätsa alevik, Käru alevik ja vajaduse selgumisel muude asustusüksuste keskused); 2) asustusüksusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede võrgustik (näiteks Kahala – Võhma, Oisu – Taikse, Türi – Kolu – Käru). Selgitatakse välja tänavate ja maanteede kaitsevööndite ulatuse muutmise vajadus, sätestatakse kaitsevööndite ulatus üldplaneeringu tekstiosas ning vajadusel markeeritakse muudetud kaitsevööndite ulatus üldplaneeringu kitsenduste teemajoonisel. Sätestatakse avalikult kasutatavatest teedest ja nende kaitsevöönditest tulenevad kitsendused, mida ei ole sätestatud seadustes. 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 30.03.2019) asub Türi vallas 20 töötavat jäätmekäitluskohta. Vallas on olemas ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaromude käitluskoht, vanarehvide käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht ja kompostimisplats. Üldplaneeringuga määratakse valla territooriumil avalikult kasutatavate jäätmekäitluskohtade (eelkõige jäätmejaamad, jäätmepunktid ja muud sorteeritud jäätmete kogumise kohad) asukohad. Eraldi käsitletakse Väätsa prügila asukohta ning sellest tulenevaid mõjusid ja kitsendusi. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 10 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul (registreeritud Türi Vallavalitsuse dokumendiregistris 16.07.2018 nr 7-1.12/2803) kavandatakse võimalusel Türi valla territooriumile taudistunud põllumajandusloomade matmispaik (või matmispaigad). 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Selgitatakse välja avaliku teenuse (elektriga varustamine, elektrooniline side, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, sademevee ärajuhtimine, tuletõrje veevarustus, tänavavalgustus, kaugküte) osutamiseks vajalike tehnovõrkudega varustamise vajadus ning määratakse üldplaneeringus perspektiivsete tehnovõrkude asukohad tehnovõrkude omanikelt ja valdajatelt kogutud teabe ning olemasoleva ja kavandatava asustuse põhjal. Selgitatakse välja ja määratakse perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega on soovitatav alustada Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist, kuna siis selguvad täpsemad käsitlust vajavad teemad. Üldplaneeringuga kaalutakse (olemasolevate) kaugküttepiirkondade vajalikkust ning määratakse perspektiivselt vajalikud kaugküttepiirkonnad. Tehnovõrkude joonisel märgitakse olemasolevad ja perspektiivsed avaliku teenuse osutamiseks vajalikud tehnovõrkude asukohad. Seletuskirjas sätestatakse avaliku teenuse osutamiseks vajalikest tehnovõrkudest ja nende kaitsevöönditest tulenevad kitsendused, mida ei ole sätestatud seaduses (vastavad kitsendustega hõlmatud alad markeeritakse tehnovõrkude joonisel). Selgitatakse välja ja sõnastatakse tuuleenergia ja päikeseenergia tootmiseks sobivate maa-alade kriteeriumid ning tuulikute ja päikesepaneelide (tuuliku- ja päikeseparkide) püstitamise üldised tingimused. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole ühegi olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimise vajadust ette teada. Vajadus selgitatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus. 5. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Türi vallas asub üks linn (Türi), neli alevikku (Käru, Väätsa, Särevere ja Oisu) ja 53 küla. Maakonnaplaneeringutes on Türi linn märgitud piirkondlikuks keskuseks, Käru kohalikuks keskuseks ning Oisu, Kabala ja Väätsa lähikeskusteks. Üldplaneeringuga määratakse maalise (hajus) ja linnalise (kompaktne) asustusega alad (sh perspektiivsed) ning kogu valla territooriumi ulatuses tähistatakse need maakasutuse joonisel selgesti eristatuna. Määratakse maalise ja linnalise piirkonna tunnused ning defineeritakse linnaline ja maaline asustus üldplaneeringu tähenduses. Linnalise asustusega piirkondade määratlemisel arvestatakse, et samad piirkonnad tuleb lugeda tiheasustusaladeks nende seaduste ja muude õigusaktide tähenduses (nt ehitusseadustik, jahiseadus), kus on sätestatud nõuded tiheasustusalade kohta, kuid kus tiheasustusalad on jäetud defineerimata (v.a maareformiseadus ja looduskaitseseadus, mille tähenduses tiheasustusega alad määratakse eraldi). Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 11 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Linnalise asustusega aladel:  seatakse maakasutustingimused, mis võimaldavad asustuse kompaktsuse säilimist ja tihendamist ning kasutusest välja langenud alade taas kasutusse võtmist;  seatakse ehitustingimused, mis võimaldavad kvaliteetse arhitektuuriga ning kergliiklust soosiva mitmekülgsete võimalustega elu- ja ettevõtluskeskkonna loomist;  keskendutakse eelkõige piirkonna elanikele turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamisele (eri tüüpi töökohad, eri tüüpi eluasemed, avalikud- ja muud teenused, puhkealad, spordirajatised, rohealad jms);  maakasutustingimustega soodustatakse jalgsi ja jalgrattaga liikujatele turvaliste tingimuste loomist ning üritatakse vältida mootorsõidukite liikluse koondumist keskuste aladele (eriti tundlikud need asustusüksused, mida läbivad riigiteed (transiitliiklus));  lahendatakse muud üldplaneeringu koostamise käigus ilmnevad ja üldplaneeringu koostamise menetlusega lahendamist võimaldavad ruumikasutuse küsimused. Maalise asustusega aladel:  välditakse uute linnalise asustusega piirkondade loomist aladel, kus neid ei ole ajalooliselt olnud;  soodustatakse olemasolevate hoonestatud alade taas kasutusse võtmist ning vajadusel kasutamise otstarbe muutmist;  määratletakse konkreetsed piirkonnad, kuhu ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine;  määratletakse konkreetsed tunnused, milliste ehitiste (või ehitiste komplekside) ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine;  võimaldatakse hajusalt paiknevate uute elamute ja nende juurde kuuluvate majandushoonete või väikeetevõtete hoonete ehitamist, määratletakse hajusalt paiknemise tunnused;  välditakse põhjendamatute maakasutus- ja ehituspiirangute seadmist;  lahendatakse muud üldplaneeringu koostamise käigus ilmnevad ja üldplaneeringu koostamise menetlusega lahendamist võimaldavad ruumikasutuse küsimused;  Türi linna territooriumi äärealadel on suhteliselt palju metsamaad, looduslikku rohumaad ja haritavat maad. Arvestades, et asustus on neil aladel pigem maalise iseloomuga (hajaasustus), tuleb üldplaneeringu koostamisel kaaluda Türi linna piiri asukoha muutmise vajalikkust ja võimalust nii, et linna territooriumi moodustaks pigem linnalise asustusega (kompaktne asustus, tiheasustus) ala ning maalise asustusega alad jääksid piirnevate külade (maalise asustusega alad) koosseisu. 6. Supelranna ala määramine Türi valla territooriumil asub mitmeid looduslikke ja tehisveekogusid, millest paljud on kasutuses ka supluskohtadena. Üldplaneeringus määratletakse alad, mis on mõeldud puhkeotstarbeks (supluskohad ja supelrannad), mille osas rakendatakse vastavaid keskkonnanõudeid ja neist tulenevaid piiranguid (nt Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 12 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad suplusvee ohutus, rannaala hooldamine ja supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise võimaldamine). Määratakse supelranna ala ulatus ning üldised kasutamise ja ehitamise tingimused Türi tehisjärve, Väätsa paisjärve ja Käru paisjärve ääres. 7. Tänava kaitsevööndi laiendamine (avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatuse määramine) Lähteseisukohtade koostamise ajal kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõike 1 kohaselt on ainult avalikult kasutataval teel kaitsevöönd. EhS § 71 lõike 2 kohaselt on maantee kaitsevöönd vastavalt maantee liigile kuni 30 meetrit või kuni 50 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. EhS § 71 lg 3 kohaselt on tänava kaitsevöönd kuni 10 meetrit. Üldplaneeringuga võib tänava kaitsevööndit laiendada 50 meetrini. Vallavalitsus on seisukohal, et seaduses ja üheski teises õigusaktis ei ole täpselt sätestatud ühegi avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatust. Seadusest ei tulene, millise õigusaktiga avalikult kasutatav tee kaitsevöönd määratakse. Türi vald soovib koostavas üldplaneeringus selgesti määratleda vähemalt kohalike teede (vallale kuuluvad või avalikuks kasutamiseks määratud maanteed ja tänavad) kaitsevööndite täpse ulatuse. Riigiteede kaitsevööndi ulatus täpsustatakse vajadusel koostöös Maanteeametiga. 8. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Täpsustatakse maakonnaplaneeringutega (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja Rapla maakonnaplaneering 2030+) kavandatud rohevõrgustiku alade ulatus ja toimimist tagavad tingimused ning vajadusel tehakse ettepanek maakonnaplaneeringutes määratud rohevõrgustiku alade täpsustamiseks. Arvestades, et maakonnaplaneeringutes ei ole piisaval määral käsitletud rohevõrgustiku loomist ja toimimist linnalise asustusega aladel, käsitletakse seda põhjalikumalt üldplaneeringus ning planeeritakse rohealade võrgustik (looduslikud ja tehislikud vabas õhus asuvad puhkealad, sh pargid, linnametsad, tervisespordirajad ja -rajatised, veekogude äärsed alad jms) ja selle toimimine linnalise asustusega aladel. Rohevõrgustiku käsitlemisel üldplaneeringus lähtutakse 2018. aastal valminud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“. 9. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. Üldplaneeringuga määratakse avaliku juurdepääsu asukohad ja tingimused kõigile Türi valla haldusterritooriumil asuvate avalikult kasutatavate veekogude kallasradadele pääsemiseks. Juurdepääsude planeerimisel: Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 13 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad  selgitatakse iga veekogu puhul välja optimaalne vajalik juurdepääsude arv ja nende paiknemise mõistlikud vahemaad;  juurdepääsud kavandatakse nii, et nende kaudu on võimalik kallasrajale pääseda avalikult kasutatavalt teelt (näiteks kui avalikult kasutatava tee ja kallasraja vahelisele alale jääb mitu eraomandis olevat kinnisasja, siis kavandatakse juurdepääs avalikult kasutatavast teest kuni kallasrajani üle mitme kinnisasja). 10. Kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Selgitatakse välja vajadus suurendada või vähendada veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatust. Vajaduse selgumisel esitatakse seletuskirjas vastava muutmise vajaduse täpne põhjendus, arvestades looduskaitseseaduses sätestatud kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Eeldada tuleb, et seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine on erand ja võimalik vaid põhjendatud vajaduse korral. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole teada ühegi veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatuse muutmise vajadust. Vastav vajadus võib ilmneda üldplaneeringu koostamise käigus. 11. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Praegu ei ole Türi valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud ühtegi loodusobjekti. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja kas Türi vallas on loodusobjekte, mis vajaksid kaitse alla võtmist kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil, arvestades looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 ja § 7 lõikes 1 sätestatud kriteeriume. Kui üldplaneeringu koostamise käigus selgub, et mõne Türi vallas asuva loodusobjekti kaitse alla võtmine kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil on vajalik, sätestatakse üldplaneeringus vajalikud tingimused, mis võimaldavad vastava menetluse korraldamist üldplaneeringu alusel. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole teada ühegi loodusobjekti kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitse alla võtmise vajadust. 12. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringus vaadatakse üle Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+ ja Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ määratud väärtuslikud põllumajandusmaad. Lisaks kasutatakse Põllumajandusuuringute keskuse poolt mulla boniteedi ja suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Maakonnaplaneeringute põhjal asub Türi vallas kaks maakondliku ja kaks kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku. Üldplaneeringus kaalutakse vajadust määrata väärtuslikud põllumajandusmaad lisaks riikliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaa massiividele, mille riik kavatseb teha nähtavaks (loodavas) põllumajandusmassiivide registris. Sätestatakse kohaliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste kriteeriumid (omadused), selgitatakse välja nendele kriteeriumitele Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 14 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad vastavad objektid, määratakse üldplaneeringu looduskaitse joonisel, kirjeldatakse seletuskirjas iga objekti omadusi ning sätestatakse nende üldised kaitse- ja kasutustingimused (sh nende võimalik kasutus muul otstarbel või nendele ehitamine). 13. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Kitsenduste vajadus, sisu ja ulatus selgitatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole kitsenduste määramise vajadus teada. 14. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Selgitatakse välja alad ja üksikobjektid, mida ei ole õigusaktidega võetud riikliku kaitse alla, kuid mis vastava piirkonna ajaloolis-kultuurilist eripära arvestades vajavad kaitset võimaliku hävimise või olulise muutmise eest. Eelkõige kaalutakse eri ajastutest pärinevate arhitektuurselt silmapaistvate hoonete ja vastavale piirkonnale iseloomuliku krundi- ja hoonestusstruktuuriga alade ning iseloomulike haljastuselementide miljööväärtuslikuks määramist. Seatakse vastavate alade ja üksikobjektide kaitse ja kasutustingimused. 15. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Kohaliku tähtsusega kultuuripärandina käsitletakse üldplaneeringus objekte ja maa-alasid, mis on seotud Türi valla territooriumil eelnevate põlvkondade poolt loodud väärtustega, mis on mõjutanud Türi valla erinevate piirkondade ruumilist ja kogukondliku elu kujunemist või mis on mõjutanud Eesti kultuuriloo kujunemist üldisemalt. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja ruumilised objektid või maa-alad, mis kannavad Türi vallas kohaliku tähtsusega kultuuripärandi identiteeti ning mis vajavad seetõttu tingimata säilitamist ja kaitsmist ning mis ei ole kaitstud muinsuskaitseseaduse või looduskaitseseaduse alusel või millele ei ole seatud kaitse- ja kasutustingimusi muudel alustel. Niisugused objektid ja maa-alad tähistatakse üldplaneeringu kitsenduste joonisel ning seatakse nende alade ja objektide kasutamiseks (sh erinevate ruumiliste muudatuste tegemiseks) tingimused, mis võimaldavad nende tähistamist ja säilimist. Eelkõige kaalutakse tingimuste seadmist Maa-ameti geoportaalis pärandkultuuri kaardrakendusel tähistatud objektide maa-aladele ning Türi valla eri piirkondade kogukondade hinnangul olulistele aladele. 16. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Üldplaneeringus sõnastatakse eraldi tingimused maalise ja linnalise asustusega aladele. Linnalise asustusega aladel määratavate tingimuste sätestamisel arvestatakse konkreetse piirkonna eripäradega ning määratakse need niisuguse detailsusega, mis võimaldavad anda projekteerimistingimusi Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 15 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad detailplaneeringu asemel või detailplaneeringu täpsustamiseks. Määratakse kriteeriumid, mille alusel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega alal lubada ehitamist detailplaneeringut koostamata. Maalise asustusega aladel määratavad tingimused on üldisemad ning peavad võimaldama paindlikku maakasutust ja ehitamist, samas tagades maalise asustuse iseloomulike tunnuste säilimise. 17. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Türi valla territooriumil asub riigikaitseobjekte (ehitisi ja maa-alasid). Olemasolevate riigikaitseobjektide ja edaspidi riigikaitseobjektiks määratavate maa-alade ja ehitiste tähistamine üldplaneeringus toimub riigikaitseobjektide valdajate ja asjaomaste valitsusasutuste ettepanekul. 18. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Määratakse üldised puhke- ja virgestusalade kriteeriumid ja erinevused (looduslikud või vabas õhus asuvad tehisalad vaba aja veetmiseks, kas on avalikult kasutatav ja juurdepääsetav, puhkerajatiste olemasolu, ala täpsem funktsioon jms) ning nende asukohad maalise ja linnalise asustusega piirkondades eraldi (väärtuslik looduskeskkond ja elamualade lähistel asuvad virgestusalad). Alade määramisel lähtutakse eelkõige eri piirkondade (elanike) kogukondade vajadusest. Puhke- ja virgestusaladena käsitletakse ka olemasolevaid ja edaspidi vajalikke eriotstarbelisi puhke- ja virgestusalasid (nt motospordirajatised, laskepaik, ratsamaneež, golfiväljak, seikluspark, koerte jalutusväljak vms), mis on kavandatud mõne huvi- või spordialaga tegelemiseks või mida on võimalik kasutada teenusena (ei ole tagatud avaliku kasutamise kriteerium). Määratakse puhke- ja virgestusalade üldised kasutustingimused, nende mõju ümbritsevatele aladele, süsteemse hooldamise vajadus ning muul otstarbel kasutusele võtmise piirangud ning tähistatakse need alad joonistel. 19. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Selgitatakse välja maa-alad, kus on vajalik seada piiranguid lageraie langi suurusele või raievanusele, sätestatakse vajalikud piirangud ning vajadusel tähistatakse piirangutega maa-ala kitsenduste joonisel. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole vastavate piirangute seadmise vajadust teada. 20. Müra normtasemete kategooriate määramine Selgitatakse välja vajadus ja määratakse maa-alade müra normtaseme kategooriad lähtudes ala juhtfunktsioonist või alal asuva objekti kasutamise otstarbest (nt motospordirajatis, laskepaik, tööstusobjekt, suure liiklussagedusega riigitee, meelelahutuspaik vms). 21. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 16 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Liikluskorralduse põhimõtete määramine toimub koos transpordivõrgustiku (sh ühistransport) ja kohalike teede asukoha kavandamisega, arvestades järgmist:  Türi linna keskusealal seatakse prioriteediks kergliikluse (jalakäijad, ratturid jt) ja mootorsõidukite liikluse tsoonide eraldamine ning kergliiklejate mugavus ja turvalisus;  linnalise asustusega aladel välditakse täiendavate liikluskoormust suurendavate objektide (nt mootorsõidukite teenindamise ettevõtted, tanklad, sõidukeid koondavad suured parkimisalad vms) kavandamist asulate keskusealadele;  määratakse Türi linnas ja teistes linnalise asutusega aladel need sõiduteed (tänavad) või nende lõigud, mille ääres on ohutuse tagamiseks vajalik jalakäijate tee;  kavandatakse optimaalne kergliiklusteede võrgustik kogu valla territooriumil, arvestades peamiste jalgsi ja jalgrattaga liikujate marsruutidega. 22. Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringu koostamise käigus kaalutakse krundi minimaalsuuruse määramise vajalikkust eraldi linnalise asutusega aladel (sh eraldi igas asulas) ja maalise asustusega aladel. Piirangud seatakse vaid konkreetselt piiritletud aladele olulise ja põhjendatud vajaduse korral. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole vastava piirangu seadmise vajadust teada. 23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Selgitatakse välja ja kaalutakse vajadust määrata alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Vastav nõue kehtestatakse ainult olulise ja põhjendatud vajaduse korral. Vastavad alad markeeritakse joonisel ning juhud kirjeldatakse seletuskirjas. 24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Selgitatakse välja planeerimisseaduses sätestamata alad ja juhud, kus ehitamiseks või maa-ala kruntideks jagamiseks on vajalik koostada detailplaneering. Vastav nõue kehtestatakse ainult olulise ja põhjendatud vajaduse korral. Vastavad alad markeeritakse üldplaneeringu maakasutuse joonisel ning juhud kirjeldatakse seletuskirjas. 25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Vastavad alad määratakse nimetatud seaduste rakendamiseks, arvestades nendest seadusetest tulenevate eesmärkidega. Alad tähistatakse üldplaneeringu maakasutuse joonisel. Muudes seadustes nimetatud tiheasustusaladena (või tiheasustusega alad) käsitletakse üldplaneeringuga määratavaid linnalise asustusega alasid, kui vastavas seaduses ei ole antud tiheasustusalale muud tähendust. 26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Olemasolevate ja perspektiivsete maaparandussüsteemide asukoht ja kitsendused määratakse koostöös Põllumajandusametiga ning arvestades maaparandusseaduses sätestatud maaparandushoiu norme. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 17 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 27. Üldplaneeringu ülesannete täitmiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Ülesande realiseerimise vajadus selgub üldplaneeringu koostamise käigus. Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole vajadus teada. 28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Selgitatakse välja ja tähistatakse üldplaneeringu kitsenduste joonisel olemasolevad ja perspektiivselt vajalikud veehaarded ja nende sanitaarkaitseala ulatus (sh vajadusel vähendamise kavatsus), vajadusel määratakse nendest tulenevad kitsendused, mis ei ole sätestatud muude õigusaktidega. 29. Muud käesoleva üldplaneeringu ülesannetega seonduvad ülesanded  vajadusel tehakse põhjendatud ettepanek Järvamaa ja Rapla (endise Käru valla ulatuses) maakonnaplaneeringute muutmiseks, kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb põhjendatud vajadus kavandada Türi valla territooriumil tegevusi, mis ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringutega;  selgitatakse välja vajadus täpsemate teemaplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse selleks ettepanek üldplaneeringus, andes olulisemad suunad vastava teema käsitlemiseks;  muud täiendavad ülesanded, mis selguvad üldplaneeringu koostamise käigus. 3. Türi valla üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid ning koostatavad teemajoonised Lähteseisukohtade koostamise ajal ei ole täiendavate uuringute (sh topo-geodeetilised uuringud) vajadust teada. Täiendavate uuringute vajadus selgitatakse välja ja uuringud teostatakse üldplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud:  keskkonnamõjude strateegiline hindamine;  olemasoleva maakasutuse analüüs;  transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust;  tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs;  rohevõrgustiku analüüs;  miljööväärtuslike alade analüüs;  väärtuslike põllumajandusmaade analüüs. Üldplaneeringu väljatöötamise käigus võib analüüside loetelu ja käsitlus täpsustuda. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:  maakasutus;  looduskaitse ja roheline võrgustik;  kitsendused ja tehnovõrgud;  tiheasustus/kompaktsed alad. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 18 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniseid. 4. Kaasamine ja koostöö Türi valla üldplaneeringu ja KSH koostamisel Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning digitaalselt Türi valla veebilehel www.tyri.ee. Personaalselt kaasatud isikuid ja huvigruppe teavitatakse kirjalikult (e-posti aadressi olemasolul e-kirja teel). Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Türi valla üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Türi valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Rapla vald Kehtna vald Kose vald Naaberomavalitsused Paide linn Järva vald Põhja-Sakala vald Põhja-Pärnumaa vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Kaitseministeerium Ministeeriumid Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaameti Põhja regioon Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Ametid ja riigiasutused Päästeamet Põllumajandusamet Terviseamet Tehnilise Järelevalve amet Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 19 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Veterinaar- ja Toiduamet Balti Keskkonnafoorum (EKO esindaja) Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Lairiba Arenduse SA Elektrilevi OÜ Elering AS Elisa Eesti AS Käru kogukonnakogu Metsatervenduse Osaühing MTÜ Eesti Erametsaliit MTÜ Kabala Kultuuri ja Spordi Selts Äriühingud, ettevõtted MTÜ Kirna MTÜ Kädva Külaselts MTÜ Lõõla Selts MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts MTÜ Villevere Koolimaja OÜ Türi Linnavara OÜ Türi Vesi Riigimetsa Majandamise Keskus SA Järvamaa Arenduskeskus Telia Eesti AS Türi kogukonnaselts Väätsa kogukonnakogu Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused sealhulgas füüsilised isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud Laiem avalikkus Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik võib määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata (PlanS § 81 lg 3). Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 20 / 21 Türi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 5. Türi valla üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltub üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestusest ning erinevate osapoolte koostöövalmidusest. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse koostamisel arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja seada vajadusel vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine Türi Vallavolikogu otsusega nr 56 27.09.2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse aprill 2019 koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja mai- juuni 2019 täiendamine lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli 2019 – veebruar 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek märts 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu aprill 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH mai - november 2020 aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Türi detsember 2020 – jaanuar 2021 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek veebruar – märts 2021 ÜP avalik arutelu aprill 2021 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav mai – juuli 2021 heakskiit) Kehtestamine Türi Vallavolikogu poolt august-september 2021 Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 21 / 21 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 28. mai 2019. a. 9:53 Adressaat: MNT Teed; Lennuamet; TTJA; VA_eva Teema: T�ri valla �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks Manused: Kiri_MKM.bdoc Teile on saadetud dokumendihalduss�steemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: T�ri valla �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks Registreerimise kuup�ev: 24.05.2019 Registreerimise number: 1.10-17/2019/4033. Tere, edastan T�ri Vallavalitsuse 24. mai 2019. a kirja nr 7-1.3/2447, millega soovitakse saada ettepanekuid T�ri valla �lplaneeringu l�hteseisukohtadele ja keskkonnam�ju strateegilisele hindamisele. Kui te saadate oma ettepanekud otse T�ri Vallavalitsusele, siis saatke see kiri teadmiseks ka MKMi. Ootan teie ettepanekuid hiljemalt 20. juuniks 2019. Lugupidamisega Eda Paju Rahandusministeerium �hisosakond 639 7610; [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee