Kiri

Katri-Liis Ennok Teie 08.04.2019 nr 15-1/2442-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 28.05.2019 nr 6-3-1/845 Eesti mereala planeeringu eskiislahendus Lugupeetud Katri-Liis Ennok Oleme läbi vaadanud Eesti mereala planeeringu eelnõu (eskiis) ja järgnevalt toome välja meie tähelepanekud ja ettepanekud: 1. Lk 21 kalakasvatuste all tingimustes on loetletud, millistele aladele ei kavandata vesiviljelusala (peaks olema kalakasvatust?). Loetelust puuduvad nt kaadamisalad, ankrualad jms; 2. Lk 24 Meretranspordi infokastis täpsustada, kas juttu on Eesti või maailma vedude mahtude protsentidest; 3. Lk 25 Tallinn-Helsingi liinil on korrektsem rääkida parvlaevaliiklusest, sest need laevad veavad ka autosid, mitte ainult reisijaid; 4. Lk 25 joonis oma ulatusega on liiga üldine ja kehva kvaliteediga ning ei anna head pilti veeliiklusest Eesti vetes. Joonis võiks piirduda oluliselt väiksema alaga; 5. Lk 27 täpsustada, et Veeteede Amet peatab jääteede korraldaja Maanteeameti taotlusel laevaliikluse vastavas piirkonnas; 6. Lk 29 „Veeliiklusalad võivad kattuda nt tuule-energeetika alade, vesiviljelusalade jm merekasutustega“. Täpsustada sõnastust, et veeliiklusalad võivad käesolevas planeeringus kattuda nt tuule-energeetika alade vesiviljelusalade jm merekasutustega. Leiame, et laevaliikluse ning tuule-energeetika ka vesiviljelusalade puhul ei saa kasutada sõna „koostoime“, sest pigem need alad välistavad üksteist. Mõte on siin selles, et planeeringus võivad alad kattuda, aga hoonestusloa menetlus käigus selgitatakse välja, kas tuule-energeetika alasid või vesiviljelusalasid saab rajada selliselt, et veeliiklusalasid ei ole vaja muuta või kui see ei ole võimalik, siis menetluse käigus tuleb välja selgitada veeliiklusalade muutmise võimalikkus. Koos toimida nad paraku ei saa, sest laevadel ei ole lubatud (ja ei ole ka mõistlik) tuule-energeetika aladest läbi sõita. Seega peavad lõpuks olema kindlalt määratud alad, mis on mõeldud laevadele liiklemiseks ja kuhu saab rajada tuule-energeetika tuulikud; 7. Lk 30 sadamate funktsionaalset liigitust saab kasutada arengukavades ja muudes sadamaid kirjeldavates dokumentides, aga esialgu ei ole plaanis sadamaseadust selles osas muuta; 8. Lk 30 täpsustada üheperesadama selgitust, sest kõik sellised sadamad ei ole lootsiraamatusse kantud. Selgituseks võib ka lisada, et sadamaseadus ei kohaldu üheperesadamatele, kuna tegemist võib olla lautrikoha või füüsilisele isikule kuuluva sadamaga, kus sadamateenuseid osutatakse iseendale; Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  9. Lk 31 „kaldaerosioon“ asemel on õigem kasutada „ranna erosioon“. 10. Lk 32 Ship-to-ship alad (STS-alad) vajaksid selgitamist, mis aladega on tegemist. 11. Lk 41 leiame, et loamenetluse tasandil tuulikute asukohtade ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel tuleb: hinnata mõju laevaliiklusele; 12. Lk 42 „Planeeringuga tekivad mitmekülgsed koostoimivad merealad (energiatootmine ja vesiviljelus), mis uute funktsioonide koondumise tõttu toetavad meresõidu ohutust“. Palume selgitada, kuidas see meresõiduohust toetab? 13. Lk 43 „Tuuleparkide alad meres ei too üldjuhul kaasa piiranguid muude majandusvaldkondade tegevustele, va traalpüük“. See vajab täiendamist, sest kui tuulepark rajatakse olemasolevatele veeliiklusaladele, siis peavad laevad oma teekonda muutma, mis võib teed pikendada ning kulusid suurendada. Ettepanek: planeeringus paremini selgitada ja sõnastada, et olemasolevate väljakujunenud veeliiklusaladega tuleb arvestada ning nende muutmine võib mõjutada nii ohutust kui kulusid; 14. Lk 46 „Veeteede Ameti andmetel oli 2017. aastal kõige enam välisriikidest saabunud reisilaevade külastusi Harjumaal (850), Saaremaal (143) ja Hiiumaal (50)“. Palume lisada viide, kust andmed pärinevad; 15. Lk 47 „Merekeskkonna head seisundit toetavad kohalikul tasandil seatavad tingimused veemotospordialade määramiseks …“ Planeeringu järgmises etapis tuleks seda täpsemalt selgitada, kuidas kohalik omavalitsuse üksus saab seada tingimusi merel toimuvatele tegevustele? 16. Lk 66 kaadamisalade kaart ei ole korrektne, sest sisaldab muid objekte nagu uputatud miinide alad jms. Kaadamisalade puhul võiks selgitada, et mõeldud on pinnasepuiste alasid; 17. Mõisted: a) Meremiil on rahvusvaheliselt kokkulepitud täpne pikkusühik 1 M = 1852 m, mistõttu täpsustus "käesolevas planeeringus" on liigne. b) Sinine majanduskasv – tekstis sellist pole, räägitakse ainult sinimajandusest. c) Täpsustada territoriaalmere mõiste selgitust, sest selle laius ei ole alati 12 meremiili, vaid „kuni 12 meremiili“. d) Lisada navigatsiooniteabe mõiste. Kuna see ei ole üldsusele teada, siis võiks selle selgitus olla lisatud mõistete alla. Meresõiduohutuse seaduses on navigatsiooniteave selgitatud selliselt: „Veeteede Ameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded“; 18. Eskiisis puudub info, kes mereplaneeringu andmeid ja selle teostamisega kogunevaid andmeid haldama hakkab; 19. Planeeringu joonistel on erinev territoriaalmere piir, osadel joonistel on Sõrve säärest lõunas territoriaalmere ja majandusvööndi vahel väike vahe sees, osadel on seal üks piir; 20. Veebikaart: veeliiklusalad Hiiumaast kirdes on üheks suureks alaks muutunud. Kui loetletud tähelepanekud ja ettepanekud vajavad selgitamist, siis olema valmis seda tegema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Kert Süsmalainen 6205683, [email protected] 2