Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu 22.05.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ........................................................................ 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad........................................................ 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.4 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 14 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 15 3.2.6 Natura 2000 alad ................................................................................................ 16 3.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 21 3.3.1 Rahvastik ja asustus ........................................................................................... 21 3.3.2 Sotsiaalne taristu ................................................................................................ 23 3.3.3 Tehniline taristu.................................................................................................. 25 3.3.4 Ettevõtluskeskkond ............................................................................................ 26 3.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ...................................... 26 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 28 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu .................. 31 5.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ......................................................................................................... 31 5.2 KSH sisu .................................................................................................................... 32 5.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus ........................................................................ 34 6. Koostöö ja kaasamine ....................................................................................................... 36 7. Protsessi eeldatav ajakava ................................................................................................ 38 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled .................................................. 40 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ............................................................................. 42 3 4  1. Üldist Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40). 5  2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Lääne- Nigula valla üldplaneering. Lääne-Nigula vald on omavalitsus, mis moodustati 21. oktoobril 2017 Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla (endised Oru, Taebla ja Risti vallad), Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla ning Nissi valla Rehemäe küla ühinemisel. Valla pindala on 1448,8 km2, mis teeb sellest Eesti pindalalt 3. omavalitsusüksuse, pindala poolest on suuremad vaid Saaremaa ja Alutaguse vallad. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Lääne-Nigula vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Lääne-Nigula valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Lääne-Nigula valla KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). 6  3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine Lääne-Nigula vald asub Lääne maakonna põhja osas, olles põhjast piiritletud Soome lahega, ida suunalt Märjamaa valla, Saue valla ning Lääne-Harju vallaga, lääne suunalt osaliselt Väinamere ning osaliselt Haapsalu linnaga, lähipiirkonda kuulub ka Vormsi vald. Lõuna suunalt piirneb Lääne-Nigula vald Lääneranna vallaga. Valla koosseisu kuulub ka Osmussaar ning mitmed väiksemad saared Soome lahes ja Väinameres. Omavalitsuses paikneb 3 alevikku (Taebla, Palivere ja Risti) ning 115 küla. Külad on suuruse poolest väga mitmekesised- alates mitmesaja elanikuga Linnamäe, Kullamaa, Koluvere, Pürksi / Birkase küladest ja lõpetades alla kümne elanikuga väikeküladega. Suurimaks asulaks on Taebla alevik (Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026). Vald jaguneb viieks suuremaks piirkonnaks: Kullamaa osavald, Lääne-Nigula, Martna osavald, Noarootsi osavald, Nõva osavald ning 22 kandiks. Joonis 3.1. Lääne-Nigula valla asendiplaan. Alus: Maa-amet, 2019. 3.2 Looduskeskkond 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Lääne-Nigula vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Lääne-Eesti tasandiku 7 eripäraks on väga pikk rannavöönd, millest suurem osa jääb moodustatud Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile. Pikka rannavööndit iseloomustavad erinevad rannatüübid, mille kujunemine on alguse saanud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõud. Samasihilised on ka Haapsalu lahest ida-kagu suunas voorelaadsed madalad künnised. Üldisele tasasele reljeefile vaheldust pakkuvateks pinnavormideks on Kuijõe barr, Palivere-Risti- Ellamaa vallseljandik ning Kaasiku-Palivere-Keedika rannavall (Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022). Aluspõhjas avanevad peamiselt ordoviitsiumi, siluri lademe karbonaatkivimid. Valdava osa Lääne-Nigula valla paigastike tüüpidest moodustavad madalsootasandikud ehk madalsood, rabatasandikud ehk rabad, karbonaadivaese kattega järveveetasandikud ning karbonaatse kattega uhutud moreentasandikud. Piirkonna muldkatte moodustavad peamiselt glei- ja turvastunud mullad, st märjad mineraalmullad ja soomullad (Arold, 2005). Maavaradest on Lääne-Nigula vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas (vt tabel 3.1). Lääne-Nigula valla maardlate asukohad on esitatud joonisel 3.2. 8 Joonis 3.2. Lääne-Nigula vallas olevate maardlate asukohad (Kollase viirutusega on tähistatud Lääne-Nigula vald, roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid; Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019). Tabel 3.1. Lääne-Nigula vallas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019) Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Tuksi Liiv 185 40 Variku Liiv 453 108,9 Suursoo Turvas 532 11223,68 Saunamäe Liiv 184 16,4 Leidisoo Turvas 582 3968.87 Hindaste Liiv 573 123,02 Sutlepa (Aulepa) Lubjakivi 686 184,95 Nõmmküla Lubjakivi 682 30,83 9  Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha) Niibi Turvas 101 760,59 Keedika Kruus 104 21,13 Küünimäe Liiv 890 9,38 Lakenõmme Liiv 473 78,83 Palivere Turvas 640 707,84 Luigu Liiv 452 4,6 Risti-Muru Liiv 575 86,06 Turvalepa Turvas 103 210,37 Kaopalu Kruus 317 37,64 Jaakna Kruus 316 38,47 Õmma Turvas 188 2613.91 Väike-Lähtru Liiv 183 9,95 Kullamaa Savi 716 7,54 Laiküla Turvas 214 4870.31 Einbi Liiv 559 43,03 Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Lääne-Nigula vallas esindatud madala ja normaalse radooniriskiga alad (vt ka joonis 3.3), mistõttu ei kuulu valla haldusterritoorium ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Eesti Geoloogiakeskus (2017) alusel on Lääne-Nigula vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud alla 30 kBq/m³. Vaid Haapsalu linna lähedasel alal on see üle 30 kBq/m³ (vt joonis 3.3). Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. 10 Joonis 3.3. Radooniriski levik Lääne-Nigula valla piirkonnas (Alus: Maa-Amet, 2019; Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, 2017). 11  3.2.2 Pinnavesi (veekogud) Lääne-Nigula valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Suuremad vooluveekogud on Kasari jõgi (VEE1107000), Vihterpalu jõgi (VEE1101700), Liivi jõgi (VEE1116600), Taebla jõgi (VEE1104700), Allika jõgi (ka Allikujõgi; VEE1115900), Rannamõisa jõgi (VEE1106100), Nõva jõgi (VEE1103700), Piirsalu jõgi (VEE1102100) (vt tabel 3.2). Valla jõed kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda, eelpool esitatutest jõgedest kuuluvad Vihterpalu ja Piirsalu jõed omakorda Harju alamvesikonda ning Taebla ja Rannamõisa (ka Salajõgi) jõed Matsalu alamvesikonda. Tabel 3.2. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad vooluveekogud. Registrikood Veekogu nimi Pikkus lisaharudega, km VEE1107000 Kasari jõgi 134,5 VEE1101700 Vihterpalu jõgi 54,1 VEE1116600 Liivi jõgi 51,1 VEE1104700 Taebla jõgi 33,5 VEE1115900 Allika jõgi (Allikujõgi) 27,8 VEE1106100 Rannamõisa jõgi 26,4 VEE1103700 Nõva jõgi 24,7 VEE1102100 Piirsalu jõgi 21,3 Suuremad seisuveekogud, Sutlepa meri ja Veskijärv, küündivad 185 hektarilise veepeegli pindalani. Suuremad seisuveekogud on esitatud tabelis 3.3. Tabel 3.3. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil paiknevad suuremad seisuveekogud. Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2039710 Sutlepa meri / Sutlepsjön Looduslik järv 185,5 VEE2028400 Veskijärv (Nõva Veskijärv) Looduslik järv 185,2 (Tamra järv, Tamre järv) VEE2038300 Vööla meri / Bysholmsvike Looduslik järv 67,7 (Vööle meri, Võõla meri) VEE2028600 Hindaste järv Looduslik järv 56,6 VEE2038350 Saaremõisa laht Looduslik järv 41,8 VEE2039000 Karjatse meri / Bäckesjoen Looduslik järv 33,2 VEE2019500 Pikane järv Looduslik järv 20,2 VEE2018600 Lepaauk Looduslik järv 19,2 VEE2018500 Inahamne Looduslik järv 13,9 VEE2029000 Valgejärv (Turvaste Valgejärv) Looduslik järv 10,9 Lääne-Nigula vald piirneb Soome lahe ja Väinamerega, millede rannajoon on tugevasti liigendatud, moodustades mitmeid lahesoppe. Lahesopid on aga maakerke tõttu kinnikasvava iseloomuga. 3.2.3 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Lääne maakonnas tervikuna on hästi säilinud nii looduslikult mitmekesise taimestikuga maastikud kui ka traditsioonilised külamaastikud. Läänemaa maakonnaplaneering 2030+ planeeringulahendus peab oluliseks maakasutuse planeerimisel arvestada piirkonna maastikulise eripäraga, mis aitab kaasa mitmekesise ökoloogilise kui kultuurilise keskkonna säilimisele ning suurendab seeläbi elukeskkonna atraktiivsust (2018). 12 Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kahte klassi vastavalt nende väärtuslikkusele:  I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;  II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt 3 I klaasi väärtusliku maastiku maa-ala ning 5 II klassi väärtusliku maastiku maa-ala. Tabelis 3.4 on esitatud Lääne-Nigula vallas paiknevad väärtuslikud maastikud koos kaitsetegevuste- ja kasutustingimustega. Joonisel 3.4 on esitatud väärtusliku maastiku maa-alad Lääne-Nigula vallas. Tabel 3.4. Lääne-Nigula vallas paiknevad väärtuslikud maa-alad koos kaitsetegevuste- ja kasutustingimustega (väljavõte Läänemaa maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringulahendusest). Jrjk nr Klass Väärtuslikud kultuur- Kaitsetegevused- ja kasutustingimused ja loodusmaastikud 1. I Neugrundi madalik  Kaatri võimalike vaatekohtade tähistamine Osmussaare ja Nõva rannikul. 2. I Osmussaar  sadama arendamine;  järjepidev niitmine ja karjatamine, et vältida saare võsastumist;  matkaradade korrastamine ja tähistamine. 3. I Lepajõe-Nõva-Peraküla-  Nõva ja Põõsaspea vahelisele kaunile Dirhami rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine Nõva vallast;  matkaradade ja ilusate vaatekohtade tähistamine. 4. II Ramsi-Einbi  kohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepääsude tagamine läbi avalike teede;  perspektiivse Vormsi-Noarootsi püsiühendusega arvestamine;  uute elamualade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine;  pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine. 5. II Kadarpiku-Saunja-Saare  ehitustegevuse vältimine rannaalal Saunja külast kuni Sutlepa mereni;  järjepidev rannaalade niitmine ja 44karjatamine, et vältida kinnikasvamist;  juurdepääsu parandamine Haapsalu Tagalahe rannaaladele ja sealsetele linnutornidele Oru valla Saunja küla kaudu. 6. II Palivere  tervisespordikeskuse välja arendamine;  ehitustegevuse vältimine Taebla jõe kallastele;  pidev maastikuhooldamine Kuliste aasa ja tervisespordiradade (suusa-, ja orienteerumisrajad) väljaehitamiseks ja korrashoiuks 7. II Kuijõe–Keedika–Uugla–  asustuse kavandamineajalooliste külade piires või Taebla–Kirimäe–Võnnu– nende lähiümbruses; Ridala  hooldusega vaadete avamine teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte võsastumise ära hoidmine. 8. II Koluvere-Kullamaa  äri-ja puhkemajanduse arendamine (Koluvere loss koos lossiaiaga); 13   teenuste kättesaadavuse suurendamine Kullamaal ja Koluveres, eelkõige saarte suunalise liiklustiheduse kasvuga. Joonis 3.4. Väärtusliku maastiku maa-alad Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil (Alus: Maakonnaplaneering; Maa-amet, 2019). 3.2.4 Rohevõrgustikud Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt on üheks rohelise võrgustiku tuumalaks Lääne- Eesti madalik, mis paikneb käesoleva KSH mõjupiirkonnas. Tuumalad koosnevad tugialadest ja neid siduvatest rohekoridoridest, moodustades suure võrgustiku ehk tuumala. Rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega tugialad Lääne-Nigula vallas on Haapsalu laht Noarootsi poolsaarega (ning Vormsi saarega) ja Nõva piirkond. Maakondliku tähtsusega suuremad tugialad moodustuvad Nõva piirkonnast lõunas ja Noarootsi piirkonnast idas (Suursoo, Leidissoo), Paliverest lõuna suunas (Marimetsa raba). Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud joonisel 3.5. 14 Joonis 3.5. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustikud (Alus: Maa- amet, Planeeringute kaardirakendus 2019). 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 3 projekteeritavat looduskaitseala, 4 maastikukaitseala, 10 hoiuala, 1 rahvuspark ja 5 kaitsealust parki (vt tabel 3.5 ja joonis 3.6). Lisaks kaitse- ja hoiualadele jäävad Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile ka mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes. Tabel 3.5. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. (Keskkonnaregister, 2019) Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha Projekteeritav PLO1000685 Aamse looduskaitseala looduskaitseala 117,2 KLO1000263 Leidissoo looduskaitseala looduskaitseala 8221,4 Projekteeritav PLO1001031 Leidissoo metsa looduskaitseala looduskaitseala 18,5 KLO1000215 Marimetsa looduskaitseala looduskaitseala 5082,7 Projekteeritav PLO1000854 Neugrundi looduskaitseala looduskaitseala 2152,3 KLO1000660 Nõva looduskaitseala looduskaitseala 2390,1 KLO1000197 Silma looduskaitseala looduskaitseala 6695,4 KLO1000674 Apollo meremadaliku looduskaitseala looduskaitseala 5216,8 KLO1000124 Läänemaa Suursoo maastikukaitseala maastikukaitseala 10304,3 KLO1000558 Osmussaare maastikukaitseala maastikukaitseala 489,2 KLO1000262 Salajõe maastikukaitseala maastikukaitseala 16,3 15 KLO1000142 Valgejärve maastikukaitseala maastikukaitseala 723,3 KLO1200516 Ants Laikmaa kodupark kaitsealune park 8,4 KLO1200518 Koluvere mõisa park kaitsealune park 13,7 KLO1200519 Liivi mõisa park kaitsealune park 4,2 KLO1200522 Palivere mõisa park kaitsealune park 5,0 KLO1200523 Pürksi mõisa park kaitsealune park 3,0 KLO1000300 Matsalu rahvuspark rahvuspark 48860,3 KLO2000146 Ehmja-Turvalepa hoiuala hoiuala 2126,4 KLO2000256 Karjatsimere hoiuala hoiuala 87,5 KLO2000257 Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) hoiuala 2178,2 KLO2000149 Laiküla hoiuala hoiuala 1091,2 KLO2000150 Luiste hoiuala (Lääne) hoiuala 67,1 KLO2000151 Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa) hoiuala 796,9 KLO2000152 Mustjärve raba hoiuala hoiuala 303,7 KLO2000166 Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) hoiuala 22081,6 KLO2000154 Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa) hoiuala 1085,3 KLO2000241 Väinamere hoiuala (Läänemaa) hoiuala 66311,7 KLO2000272 Österbi hoiuala hoiuala 14,9 3.2.6 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Lääne-Nigula vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Lääne- Nigula valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 5 Natura linnuala ning 11 Natura loodusala (vt tabel 3.6). Tabel 3.6. Natura 2000 alad Lääne-Nigula haldusterritooriumil. (Alus: keskkonnaregister, 2019). Rahvusvaheline Registrikood kood Objekti nimetus Tüüp RAH0000478 EE0040204 Ehmja-Turvalepa loodusala Natura (loodusala) RAH0000667 EE0040215 Einbi loodusala Natura (loodusala) RAH0000529 EE0040209 Käntu-Kastja loodusala Natura (loodusala) RAH0000474 EE0040211 Laiküla loodusala Natura (loodusala) RAH0000357 EE0040210 Luiste loodusala Natura (loodusala) RAH0000589 EE0040203 Marimetsa-Õmma loodusala Natura (loodusala) RAH0000479 EE0040212 Mustjärve raba loodusala Natura (loodusala) RAH0000480 EE0040201 Nõva-Osmussaare loodusala Natura (loodusala) RAH0000578 EE0040202 Suursoo-Leidissoo loodusala Natura (loodusala) RAH0000444 EE0010121 Valgejärve loodusala Natura (loodusala) RAH0000605 EE0040002 Väinamere loodusala Natura (loodusala) RAH0000099 EE0040209 Käntu-Kastja linnuala Natura (linnuala), ühtlasi ka IBA ala RAH0000113 EE0040203 Marimetsa-Õmma linnuala Natura (linnuala), ühtlasi ka IBA ala RAH0000100 EE0040201 Nõva-Osmussaare linnuala Natura (linnuala), ühtlasi ka IBA ala RAH0000124 EE0040202 Suursoo-Leidissoo linnuala Natura (linnuala), ühtlasi ka IBA ala RAH0000133 EE0040001 Väinamere linnuala Natura (linnuala), ühtlasi ka IBA ala 16 Joonis 3.6. Lääne-Nigula valla Natura 2000 alad (Allikas: Eelis, 2019) Alljärgnevalt on esitatud Lääne-Nigula valda jäävate loodusalade ja linnualade nimekiri koos nende kaitse-eesmärkidega (vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatavate Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“):  Ehmja-Turvalepa loodusala (EE0040204) Kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, kelle elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica).  Einbi loodusala (EE0040215) Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).  Käntu-Kastja loodusala (EE0040209) Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille 17 elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).  Laiküla loodusala (EE0040211) Kaitstavad elupaigatüübid on niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).  Luiste loodusala (EE0040210) Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).  Marimetsa-Õmma loodusala (EE0040203) Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);  Mustjärve raba loodusala (EE0040212) Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).  Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201) Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited -*2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad 18 laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammilodumetsad (*91E0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. Arenarius);  Suursoo-Leidissoo loodusala (EE0040202) Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra).  Valgejärve loodusala (EE0010121) Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).  Väinamere loodusala (EE0040002) Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). 19   Käntu-Kastja linnuala (EE0040209) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-konnakotkas (Aquila clanga) ja rohunepp (Gallinago media).  Marimetsa-Õmma linnuala (EE0040203) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).  Suursoo-Leidissoo linnuala (EE0040202) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).  Väinamere linnuala (EE0040001) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna 20 paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 3.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.3.1 Rahvastik ja asustus Lääne-Nigula valla rahvaarv oli 01.jaanuari 2019. aasta seisuga 7195, maakonna elanike arv kokku ligi 21 000 elanikku (Statistikaamet, 2019). Lääne-Nigula arengukava 2018-2026 kohaselt on omavalitsuses viimastel aastatel läbivaks probleemiks ja väljakutseks elanike arvu järjekindel vähenemine ning rahvastiku vananemine, mida ilmestab viimase 8 aasta jätkuv elanike arvu langus. Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond vähenenud perioodil 2010- 2017 viies kohalikus omavalitsuses kokku 822 inimese võrra ehk 10,2% (keskmine vähenemine aastas 1,5%) (Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026). Elanike loomulik iive oli perioodil 2010-2015 kõikides osavaldades negatiivne. Keskmiselt sündis ajaperioodil 2010-2015 viies omavalitsusüksuses (osavallas) kokku igal aastal 61 ja suri 108 inimest. Rände osas on vaadeldaval ajavahemikul viies omavalitsuses väljaränne pidevalt vähenenud (joonis 3.7). 2014. aastal oli omavalitsuste summaarne rändesaldo positiivne: viies omavalitsuses kokku oli sisseränne 222 ja väljaränne 192 inimest (saldo +30). 2015. aastal oli omavalitsuste summaarne rändsaldo siiski taas negatiivne (-33 inimest). Arengukavas analüüsiti ka rahvastiku vähenemise põhjuseid piirkonnas aastatel 2010-2015. Analüüsi tulemusena toodi välja, et loomuliku iibe ja rändesaldo näitajate alusel saab väita, et kui 2010- 2012 oli rahvastiku vähenemise peamiseks põhjuseks väljaränne, siis alates 2013. aastast on rändesaldo vähenenud ja rahvastiku vähenemist on enam mõjutanud negatiivne loomulik iive (Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026). Joonis 3.7. Rändesaldo ja loomulik iive, viie omavalitsuse summeeritud näitajad 2010-2015. Väljavõte Lääne-Nigula valla arengukavast 2018-2026. Kehtestatud teemaplaneeringus Lääne maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015 olid varasemad viis omavalitsust jagatud 22 kandiks (vt tabel 3.6), mida kasutatakse Lääne-Nigula valla arendamisel ka tänasel ajahetkel. 21 Tabel 3.6. Lääne-Nigula valla jagunemine kantideks (Alus: Lääne maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015) Piirkond Kandi nimi Kandi tüüp Kullamaa osavald Koluvere kant Maaline kant Kullamaa kant Maaline keskuskant Liivi kant Ääremaaline kant Üdruma kant Ääremaaline kant Lääne-Nigula Jalukse kant Ääremaaline kant Kuijõe kant Ääremaaline kant Linnamäe kant Linnalähedane keskuskant Palivere kant Maaline keskuskant Piirsalu kant Maaline kant Risti kant Maaline keskuskant Taebla kant Linnalähedane keskuskant Martna osavald Kasari kant Ääremaaline kant Lähtru kant Maaline kant Martna kant Maaline kant Oonga kant Ääremaaline kant Rõude kant Maaline kant Noarootsi osavald Osmussaare kant Ääremaaline kant Pürksi kant Maaline keskuskant Riguldi kant Maaline kant Sutlepa kant Maaline kant Nõva osavald Nõva kant Maaline keskuskant Variku kant Ääremaaline kant Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30,3 in/km2, Läänemaa keskmine rahvastiku tihedus moodustab aga sellest ca kolmandiku – 10,2 in/km2. Sarnaselt Läänemaa madala keskmise rahvastiku tihedusega, on tihedus väike ka Lääne-Nigula valla kantides, kus 50% kantides elab vähem kui 200 inimest. Vaid kolmes piirkonna kandis (Taebla, Palivere, Risti) on rahvastiku tihedus suurem kui Läänemaal keskmiselt (vt joonis 3.8). 22 Joonis 3.8. Lääne-Nigula valla kandid ning rahvastiku jagunemine, 2017 aasta andmetel (Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026). 3.3.2 Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Omavalitsuse haldusüksuses paikneb 9 kooli, neist 7 on võimalik omandada põhiharidust, ühes lisaks gümnaasiumi haridust ning ühes üksuses vaid gümnaasiumiharidust. Lisaks paikneb omavalitsuses 8 lasteaeda, neist 6 on iseseisvad asutused, kahes lasteaias tegutsevad ühendatud lasteaed-põhikool (vt tabel 3.7). Tabel 3.7. Lääne-Nigula vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Lääne-Nigula valla koduleht, 2019) Haridusasutus Tüüp Kullamaa lasteaed Lasteaed Linnamäe lasteaed Lasteaed Martna lasteaed Lasteaed Noarootsi kool Lasteaed-põhikool Nõva kool Lasteaed-põhikool Palivere lasteaed Lasteaed Risti lasteaed Lasteaed Taebla lasteaed Lasteaed 23  Noarootsi Gümnaasium Ainult gümnaasium Oru kool Põhikool Taebla kool Põhikool Risti põhikool Põhikool Palivere põhikool Põhikool Martna põhikool Põhikool Kullamaa keskkool Keskkool Lääne-Nigula vallas paikneb kokku 4 perearsti, kes pakuvad perearsti teenuseid erinevates asustusüksustes. Vallas paikneb 2 hambaarstikeskust ja 2 apteeki. Lähim haigla paikneb Haapsalus. Omavalitsuses paikneb ka 3 hoolekandeasustust – Koluvere hooldekodu, Risti Hooldekodu (Risti alevik) ning Oru hooldekodu (Linnamäe küla). Omavalitsusüksus osutab või korraldab ka mitmeid sotsiaalteenuseid, nt osutab vald koduteenust, mille eesmärgiks on inimeste abistamine igapäevastes kodustes toimingutes, mida terviseseisundist või tegevusvõimest tulenevalt ei suudeta kõrvalise abita teha, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks; isikliku abistaja teenust, tugiisikuteenust, sotsiaaltransporditeenust, eluasemeteenust, üldhooldusteenust. Vajadusel korraldab vald häirenuputeenuse (tegemist on sotsiaalteenusega, mille osutamisel aidatakse kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas, isiku eluruumi paigaldatakse kahepoolset side võimaldav hädaabisüsteem), lapsehoiuteenuse, võlanõustamisteenuse, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse. Omavalitsuses paikneb piirkonniti kokku11 raamatukogu: - Lääne-Nigula valla raamatukogu Taeblas Risti haruraamatukogu - Palivere haruraamatukogu - Oru haruraamatukogu - Nõva haruraamatukogu - Kullamaa raamatukogu; - Liivi raamatukogu; - Martna raamatukogu - Rõude haruraamatukogu - Noarootsi raamatukogu - Sutlepa haruraamatukogu - Lääne-Nigula vallas tegutsevad mitmed muuseumid –Ants Laikmaa muuseum Kadarpiku külas, Liiva talumuuseum Piirsalu külas, Kullamaa kihelkonnamuuseum Kullamaa külas, Põlluotsa talumuuseum Perakülas, Lyckholmi muuseum Saare/Lyckholmi külas. Kultuurimajad töötavad Kullamaal ja Pürksis. Lisaks toimuvad suuremad kultuurisündmused ja huvitegevuslikud harrastused Kullamaa osavallas Koluvere külamajas, Üdruma külamajas, Kullametsa külamajas, Goldenbeckis, Kullamaa käsitöömajas, Liivi seltsimajas, Martna osavallas Rõude külamajas, Risti piirkonnas Piirsalu rahvamajas ja Risti multifunktsionaalses keskuses, Taebla piirkonnas Võntküla külamajas ja Taebla kultuuri- ja spordikompeksis, Oru piirkonnas Linnamäe tegevus-ja teenuskeskuses, Noarootsi osavallas Sutlepa vabaaja keskuses ning Nõva osavallas Variku külamajas ja Nõva koolimajas. Suveperioodil tegeleb professionaalse teatrikunstiga Martna osavallas asuv Saueaugu teatritalu. 24 Spordi- ja liikumisharrastuseks on piirkonniti erinevaid spordi- ja liikumisharrastuse rajatisi, neist kõige mitmekesisemaid võimalusi pakub Palivere turismi- ja tervisespordikeskus. Koolide juures olevad spordihooned on harrastajatele avatud ka koolivälisel ajal. 3.3.3 Tehniline taristu Lääne-Nigula valla arengukavas 2018-2026 on välja toodud haldusreformi järgselt liidetud omavalitsuste ühinemise taristut puudutavad kaks eesmärki, mis on sätestatud ühinemislepingus: - Terviklik ja loogiliselt hästi toimiv, erinevate piirkondlike keskuste tasakaalustatud arengul põhinev, sotsiaalselt, majanduslikult ja territoriaalselt sidus omavalitsusüksus, mis võtab arvesse ajaloolist asustust, inimeste igapäevaliikumisi ja pikaajalisi kultuuritraditsioone; - Kõigile elanikele kvaliteetsete ja mitmekesiste avalike teenuste osutamine lähtuvalt nende õigustatud vajadustest ja võimalikult kodulähedal. Arengukavas on esitatud, et omavalitsust arendatakse 8 keskuse põhiselt, lähtudes seejuures keskuste arengueeldustest. Kaheksaks omavalitsuse keskuseks on: 1) Kullamaa küla – keskuseks Kullamaa, Koluvere, Liivi ja Üdruma kandile; 2) Martna küla – keskuseks Martna, Lähtru, Rõude, Kasari, Oonga kandile; 3) Pürksi küla – keskuseks Pürksi, Riguldi, Osmussaar ja Sutlepa kandile; 4) Nõva küla – keskuseks Nõva ja Variku kandile; 5) Linnamäe küla – keskuseks Oru ja Jalukse kandile; 6) Palivere alevik – keskuseks Palivere kandile; 7) Risti alevik – keskuseks Risti, Piirsalu, Kuijõe kandile; 8) Taebla alevik – keskuseks Taebla kandile. Igal piirkonnal on välja kujunenud põhilised tegevusharud ja identiteet ning väljakutsed, millest arengul lähtuda tuleb. Lääne-Nigula valla arengukava ptk 3 on esitatud iga piirkonna väljakutsed, kuid kõigi ühisnäitajaks on „teede olukord hajaasustusaladel“, lisaks vastavalt piirkondadele – Taebla, Risti, Palivere piirkonnas Riisipere-Haapsalu raudtee väljaehitamine, mis loob elanikele paremad liiklemisvõimalused maakonnakeskustesse; Nõva piirkonnas sadama rekonstrueerimine; Noarootsi piirkonnas Hara, Osmussaare ja Österby sadamate arendamine, ligipääsu tagamine merele. Lisaks eelpool esitatud väljakutsetele on valla sooviks arendada kergliiklusteede võrgustikku ning arendada olemasolevat ühistransporti, kuna teatud piirkondades ühistransport puudub või on halb. Lääne-Nigula vallas osutavad veeteenust kolm ettevõtjat, kes tegutsevad järgmistes piirkondades (Lääne-Nigula valla koduleht, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavad) 2019): 1) Haapsalu Veevärk AS – Taebla, Palivere, Risti, Linnamäe alevik, Piirsalu, Nõva, Variku, Rannaküla, Pürksi / Birkas ja Sutlepa / Sutlep külad; 2) Mellson Grupp OÜ – Dirhami / Derhamni küla; 3) Matsalu Veevärk AS – Kullamaa küla, Liivi küla, Üdruma küla, Koluvere küla, Martna küla, Rõude küla . Omavalitsuses olemasolev vee- ja kanalisatsioonisüsteem vajab uuenduskuuri, kuna: - Veevarustusseadmete ja reoveepuhastite puudumine ja olemasolevate kaevude halb joogivee kvaliteet hajaasustusaladel; 25  - Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi (sh pumplad, reoveepuhastid) puudumine või kehv seisukord mõnes piirkonnas. (Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026) Kaugküttepiirkonnad Lääne-Nigula vallas on Palivere alevik, Taebla alevik, Pälli küla Jõe tänava piirkond, Linnamäe küla, Pürksi küla ja Martna küla. Elektrienergiat tarnib Lääne-Nigula vallas Imatra Elekter AS ja Elektrilevi OÜ. Läbi Lääne- Nigula valla on kavandatud uue Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini rajamine. Mitme Lääne-Nigula vallas asuva tootmisala spetsiifiliseks probleemiks on nõrk andmesideühendus (nt Palivere tootmisala, AS Rannarootsi Lihatööstus jmt). Palivere tootmisalal ja Kirimäe tootmisalal on probleemiks ka elektrivõimsuse nappus, hetkel puudub võrguettevõtjal selle tõstmiseks vajalik investeerimisvõimekus ning lahendus eeldaks riiklikke investeeringuid (Lääne maakonna arengustrateegia 2035+, 2019). Olemasolevad tuulepargid asuvad Aulepa /Dirslätt külas (Eesti Energia AS; 16 tuulikut, 48MW) ja Vanaküla / Gambyni külas (Nelja Energia AS, 3 tuulikut, 9MW). 3.3.4 Ettevõtluskeskkond Mitmekesise looduse, rikkaliku kultuuri- ja ajalooväärtuste valiku tõttu on vald rikas huvi- ja vaatamisväärsuste poolest (kirikud, rabad, muuseumid jne). Turismi ja suvituspiirkonnana on tuntud enam valla põhjaosa, aga ka Martna ja Kullamaa osavallad, viimased on lisaks kujunenud olulisteks põllumajanduspiirkondadeks. Omavalitsuse suuremad ettevõtlus- ja tootmisalad asuvad Risti, Taebla ja Palivere alevikus, ettevõtlus ja tootmisalad on Risti alevikus, Linnamäel, Nigula , Kullamaa, Kirimäe, Niibi, Variku, Dirhami / Derhamnikülade kompaktse hoonestusega aladel. . Lääne-Nigula vald on logistiliselt hea asukohaga, olles ühenduses oluliste riigimaanteedega – Haapsalu-Laiküla (tee nr 31), Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (tee nr 10) maanteede ja Keila- Haapsalu (tee nr 17). Küll on aga arengukavas välja toodud, et ettevõtlusalade infrastruktuur on amortiseerunud või puudulik. Lääne-Nigula valla arengukavas 2018-2026 on esitatud, et peamisteks väljakutseteks ettevõtlusvaldkonnas on elanike arvu vähenemine, vananemine ning väljaränne, millega kaasneb tööjõupuudus. Samuti on oluliseks väljakutseks elanike madal ettevõtlusaktiivsus. Eelnevast lähtudes on oluline, et saavutatakse elanike arvu stabiliseerumine ning positiivse stsenaariumi korral ka elanike arvu kasv ning luuakse soodsad tingimused ettevõtluskeskkonna arenguks. 3.3.5 Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Merelisest asukohast tingituna on oluliseks piirkonnaks Lääne-Nigula vallas rannikuala (sh rannarootsiala ja kultuur). 26 Kultuurimälestiste registri (2019) andmetel paikneb Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil kokku 29 ajaloomälestist, 161 arheoloogiamälestist, 86 ehitismälestist ja 198 kunstimälestist (vt joonis 3.9). Lisaks paiknevad valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. Joonis 3.9. Muinsuskaitseobjektid Lääne-Nigula vallas (Alus: Maa-amet, 2019; EELIS, 2019). 27  4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus- , toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Lääne maakonnaplaneering 2030+ Lääne maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on välja töötatud tuginedes üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+”, mis on maakonna tasandil ruumilise arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning lisaks riiklikele suunistele ja juhenditele. Maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemisel on sisendiks võetud Lääne maakonna arengustrateegia 2020+. Maakonna eripäraga arvestamine võimaldab luua terviklikuma ja erinevaid valdkondi ühendava pikaajalise ruumilise lahenduse. Lääne maakonna ruumilise arengu visioon annab ülevaate olukorrast, mida maakonnaplaneeringuga saavutada soovitakse. Visioon: Lääne maakond on mitmekesise loodusega ning omanäolise kultuuripärandiga meeldiv ja jätkusuutlik elukeskkond, kus hinnatakse inimese ja looduse vahelist tasakaalu. Majandusliku heaolu ja konkurentsivõime aluseks on motiveeritud ja ettevõtlikud inimesed ning majandustegevust toetav innovatiivne kohalikel ressurssidel baseeruv ettevõtluskeskkond. Lääne maakond on kaasaegse jätkusuutliku infrastruktuuriga kiirete maismaa ja mereühendustega maakond. Igale läänemaa elanikule on kättesaadavad tema vajadustest lähtuvad teenused ja eneseteostust pakkuvad töökohad. Väärtustatakse omanäolise kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist, looduslikku mitmekesisust ja avatust merele (Lääne maakonnaplaneering 2020+). 28 Arengu edendamiseks soodustab Lääne maakonnaplaneering järgmist: - määrab maakonna keskustevõrgu ja annab aluse selle tugevdamiseks; - rõhutab vajadust tagada hajaasustuses elamisväärne elukeskkond läbi teenuste paindlike lahenduste ja liikuvusvõimaluste tagamise; - leevendab oluliselt suuniseid detailplaneeringu koostamise kohustuse osas (varasemalt kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tingimuste leevendamise läbi); - koondab kokku varasemad teemaplaneeringud ja ametkondlikud suunised; - võimaldab leida tasakaalu erinevate maakasutuste vahel ja teha põhjendatud täiendus/ muudatusettepanekuid õigusaktidele (seadused, määrused, kaitsekorralduskavad jm); - toob välja maanteede ja kergliiklusteede ühenduste vajadused, millega saab riigitasandil arvestada edasiste elluviimiskavade koostamisel; - pöörab enam tähelepanu kokkuhoidlikumale ja efektiivsemale ressursikasutusele, mis tõstab erinevate piirkondade konkurentsivõimet ning kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust; - toob välja piirkondade arengueeldused ja –võimalused, mis pikaajaliselt aitavad teadlikult tegeleda piirkondade positiivse kuvandi loomisega. Tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilise arengu saavutamisel on olulised varasemalt koostatud teemaplaneeringud. Eraldi köitena on kehtestatud maakonnaplaneeringu juurde integreeritud varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute osad, mis käsitlevad teatud teemavaldkondi detailsemalt. Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026 Lääne-Nigula valla arengukavas esitletud visiooni elluviimiseks on strateegias püstitatud neli valdkonnaülest eesmärki, mida toetavad ja valdkondlikud eesmärgid. Lisaks püstitatud eesmärkidele on arengukavas esitatud tegevussuunad, mis aitavad püstitatud eesmärkide täitmisele kaasa. Eesmärkide täitmise saavutamine eeldab tõhusat koostööd valla kõigi institutsioonide ja elanikega, samuti naaberomavalitsuste ja strateegiliste partneritega, kes on huvitatud Lääne-Nigula valla heast käekäigust. Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed eesmärgid: - Lääne-Nigula vald on atraktiivne elu- ja töökeskkond luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks; - Ettevõtjasõbalik, kõrge tööhõive ja tasuvate töökohtadega omavalitsus; - Hästi toimivad ning vajadustele vastavad taristud; - Avatud, innovaatiline ja kogukonda kaasav juhtimine. Visioon: Lääne-Nigula vald on head elu- ja töökeskkonda pakkuv ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus, kus on ühtehoidvad ja väärtustatud kogukonnad, rikkalik kultuuri- ja looduspärand ning paiknevad kogu Läänemaa elanikele tööhõivet pakkuvad puhke- ja tootmisalad ning ettevõtted. Näeme tulevikus Haapsalu linna, Vormsi valla ja Lääne-Nigula valla ühinemist Läänemaa vallaks (Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026). Moodustunud uue omavalitsusüksuse Lääne-Nigula valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal 5 (Kullamaa, Nõva, Martna, Noarootsi, Taebla, Oru, Risti) valla üldplaneeringud: - Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007 määrusega nr 80; 29  - Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007.a määrusega nr 13; - Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011.a otsusega nr 5; - Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003.a määrusega nr 22;  Noarootsi rannaalade teemaplaneering (2006)  Noarootsi miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (2007)  Aulepa tuulepargi teemaplaneering (2007)  Noarootsi elamualade teemaplaneering (2009) - Lääne-Nigula valla:  Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007.a määrusega nr 12;  Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195;  Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03.1997. a otsusega nr 27;  Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009.a otsusega nr 209. Lisaks Nissi valla üldplaneeringust Rehemäe küla osa. 30  5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu 5.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Lääne-Nigula valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: - maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid); - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; - ÜP-ga määratavad tehnorajatised; - ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Matsalu rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. 31 Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: - Looduskeskkond: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); o väärtuslikud maastikud. - Kultuuriline keskkond: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid. - Sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). - Majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; o maaparandussüsteemid; o metsandus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm). Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Arvestades Lääne-Nigula valla paiknemist, siis ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 5.2 KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate 32 keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Lääne maakonna, Lääne-Nigula valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest 33  lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 5.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised Lähtuvalt peatükist 5.1 tuleb Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele: KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Lääne-Nigula valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või 34 halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Lääne-Nigula valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf). Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017). 35  6. Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Lisaks kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis 6.1. Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaitseministeerium Lääne-Nigula valla üldplaneeringu alale jääb riigikaitseline ehitis ja selle piiranguvöönd (nt Lääne maleva Piirsalu lasketiir); Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja ja üldplaneeringu järelevalve Maaeluministeerium Väärtuslikud põllumajandusmaad Majandus- ja Majandus, ühistransport, taristu kommunikatsiooni- ministeerium Siseministeerium Sisejulgeolek ja riigipiiri kaitse. Keskkonnaministeerium Riiklikul tasandil avalike huvide kaitsja keskkonnapoliitika osas Keskkonnaameti Lääne Üldplaneeringu alal esinevad mitmed kaitstavad regioon loodusobjektid Maanteeameti Lääne Lääne-Nigula valla üldplaneering hõlmab tegevusi riigitee regioon kaitsevööndis Muinsuskaitseamet Lääne-Nigula valla üldplaneeringu alal paiknevad mitmed kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid Kaitseliidu Lääne Malev Üldplaneeringualal paikneb riigikaitselisi objekte (nt kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu lasketiir ) Põllumajandusameti Hiiu- Üldplaneeringu alal asuvad maaparandussüsteemid Lääne Keskus Päästeamet (Lääne Lääne-Nigula üldplaneeringu alal asuvad ohtlikud ettevõtted päästekeskus) Tehnilise Järelevalve Amet Enda vastutusvaldkonnas (elektrooniline side, tööstusohutus) järelevalve teostamine Veeteede Amet Üldplaneeringu alale jäävad avalikud sadamad Terviseameti Lääne talitus Rahva tervis ja tervisekaitse valdkondade järelevalve piirkonnas. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja Politsei- ja Piirivalveamet Turvalise ning ohutu keskkonna loomine. Riigipiiri valve 36 Isik või asutus Mõju ja/või huvi Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste arengu edendamine ja avaliku huvi (Haapsalu linn, Lääneranna kaitsmine vald, Märjamaa vald, Saue vald ja Lääne-Harju vald, Vormsi Vald) Tehnovõrkude ja rajatiste Teenuste pakkumine ning teenusega seotud taristu rajamine valdajad (sh Eesti Energia ja haldamine AS, Imatra Elekter AS, Haapsalu Veevärk AS, Mellson Grupp OÜ, Matsalu Veevärk AS, Elering AS, Telia Eesti AS) Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse tagamine avalikes huvides Koda Riigimetsa Majandamise Kõrgendatud avaliku huviga metsad Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit Tingimused erametsades Eesti Tuuleenergia Üldplaneeringualal asuvad potentsiaalsed tuuleenergia alad Assotsiatsioon Külaseltsid Kohalik areng ja kõrge kvaliteediga keskkond Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali suurendamine. Kaasatakse avalikustamise käigus Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise käigus Planeeringuala MTÜ-d ja Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise SA-d käigus Põllumajandusuuringute Põllumajanduse ja maaelu areng Keskus 37  7. Protsessi eeldatav ajakava Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1. Juhul kui ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt) võib ajakava muutuda. Tabel 7.1. Eeldatav ajakava Tegevus Aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine 20.09.2018 otsuse nr 79 Riigihanke „Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja 11.2018-02.2019 keskkonnamõju strateegiline hindamine“ läbiviimine Üldplaneeringu KSH VTK koostamine 03.2019-05.2019 (keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse 05.2019-07.2019 kohta ettepanekute küsimine PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks min. 30 päeva) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS §81 lg 3 KSH VTK ülevaatamine 06.2019-07.2019 Üldplaneeringu eelnõu ja KSH väljatöötamiskavatsus aruande eelnõu 07.2019-08.2020 koostamine, uuringute koostamine, arutelude läbiviimine jms Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek, 08.2020-01.2021 kooskõlastamine ja arvamuse andmine kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust Üldplaneeringu esitamine vallavolikogule vastuvõtmiseks 01.2021-03.2021 Üldplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; 03.2021-05.2021 avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste menetlemine ja avalik 05.2021-07.2021 arutelu. Avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 38 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust Üldplaneeringu esitamine rahandusministeeriumile riigihalduse 07.2021-08.2021 ministrilt heakskiidu saamiseks. Üldplaneeringu heakskiitmine (riigihalduse minister kiidab üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib minister tähtaega pikendada 90 päevani) Üldplaneeringu kehtestamine vallavolikogu poolt 09.2021 39  8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga veebruar, 2019). ÜP ÜP koostamise ÜP kehtestaja KSH läbiviija koostamise korraldaja konsultant AB Artes Lääne-Nigula Lääne-Nigula OÜ Alkranel Terrae OÜ Vallavalitsus Volikogu Heiki Kalberg, Heikki Salm juhtiv Ehitus- ja Neeme Suur, Alar Noorvee, planeerimis- planeerimisosakon volikogu esimees KSH juhtekspert spetsialist na juhataja Haapsalu mnt 6, Haapsalu mnt 6, Küütri tn 14, Riia 15B, 51010 Taebla alevik, Taebla alevik, 51007 Tartu Tartu Lääne-Nigula vald Lääne-Nigula vald Tel: 742 0218, Tel: 736 6676, Tel: 51910519 Tel: 507 2228 509 1874 554 0579 E-post: E-post: E-post: volikogu@laanenigu [email protected] [email protected] [email protected] la.ee KSH ekspertgrupi koosseis:  Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;  Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert  Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).  On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.  Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. 40 o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf) 41 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus 42 43  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) Lääne-Nigula vald Töö nr: 1912ÜP3 Tartu 2019 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) Tellija: Lääne-Nigula Vallavalitsus Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 Üldplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud ............................................................................ 5 Üldplaneeringus käsitletavad ülesanded ........................................................................................ 6 Üldplaneeringu vormistamine....................................................................................................... 15 Kaasamiskava ................................................................................................................................ 16 Üldplaneeringu eeldatav ajakava .................................................................................................. 18 Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest ..................................... 19 AB Artes Terrae OÜ 3  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 Sissejuhatus Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79 algatati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on uue Lääne-Nigula valla territooriumi ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneeringu koostamine on algatatud ennekõike ühtsete ruumiliste suuniste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Vajalik on suunata uusi elamualasid, äri- ja tootmisalade laienemist koos mõjude hindamisega majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. Lähteseisukohad toovad välja olulisemad käsitletavad teemad üldplaneeringu ülesannete jaotusest lähtuvalt. Käesolevate lähteseisukohtade oluliseks osaks on igas teemaplokis koostöötegijatelt ja kaasatavatelt saadud suunised ja ettepanekud. Üldplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi territooriume moodustatud Lääne-Nigula vallas (vt. Joonis 1) Joonis 1. Planeeringuala skeem Valla territooriumi osas kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Valla territooriumi osas kehtivad järgmised maakonnatasandi planeeringud: - Lääne maakonnaplaneering 2030+; - Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses); AB Artes Terrae OÜ 5 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) - Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine"; - Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Valla territooriumil kehtib kaheksa üldplaneeringut: - Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007. a määrusega nr 80; - Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5; - Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22; (lisaks Aulepa tuulepargi teemaplaneering, elamualade teemaplaneering, miljööväärtuslike alade teemaplaneering, rannaalade teemaplaneering); - Lääne-Nigula valla: ▪ Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007.a määrusega nr 12; ▪ Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195; ▪ Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209; ▪ Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03. 1997. a otsusega nr 27. - Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007.a määrusega nr 13; - Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014 otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas). Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse arengukava(de)ga ning üldplaneering on aluseks arengukava(de) koostamisel. Üldplaneeringus käsitletavad ülesanded Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. 3.1. Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine Maanteetranspordi osas tuleb tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist, asustusstruktuurist, liikluskoormusest, tee-ehituse ja - hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust. Üldplaneeringute koostamise käigus tuleb üle vaadata avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus ja seda vajadusel täpsustada. Üldplaneeringute raames määrata teede ristumiskohtade üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Üldplaneeringu koostamisel täpsustada Lääne-Nigula valla ümbersõiduteede ja ülesõitude vajaduse kaalumine koostöös Maanteeametiga ilma KSH mõjude hindamiseta ÜP koosseisus (trassikoridoride variandid on reserveeritud olemasolevate üldplaneeringutega). Maakonnaplaneering toob välja perspektiivsed ühenduste vajadused: - Haapsalu linnastu ja Pürksi vaheline ühendustee, et tagada Põhja- Läänemaa parem ühendatus maakondliku keskuse, Haapsalu linnastuga (vajalik eelnevalt läbi viia põhjalik keskkonnamõjude hindamine sh hinnata võimalikku mõju merealade ökoloogilisele seisundile 6 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 ja laidude looduskooslustele). Lahenduse leidmine koostöös Haapsalu linnaga ilma KSH mõjude hindamiseta ÜP koosseisus; - võimalus olemasolevate maanteede õgvendamiseks (nt Taebla- Kullamaa mnt); - Vormsi-Noarootsi vaheline ühendustee, mis loob Vormsi saarele paremad võimalused konkurentsivõimelisema elukeskkonna tekkeks sh aastaringsete elamistingimuste loomiseks. Antud ühenduse tasuvust tõstaks Haapsalu linnastu ja Pürksi vahelise ühendustee olemasolu. Maanteede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist tulenevad kitsendused: - Euroopa teedevõrgu maantee; - riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee; - vallatee, mis vastab avalikult kasutatava tee nõuetele (sisaldab ka juhtumeid, kus eratee määratakse avalikuks kasutuseks või metsatee on avalikuks kasutamiseks); - vallatee, mis ei vasta avalikult kasutatava tee nõuetele, kuid võimaldab põllumajandus- või metsamajandustehnikaga tee avalikku kasutust (sisaldab ka juhtumeid, kus eratee määratakse avalikuks kasutuseks või metsatee on avalikuks kasutamiseks); - tee, mis ei ole avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringus tagada pääs jääteele Österby sadamas. Töö käigus käsitleda erateede munitsipaliseerimise vajadust. Parkimispõhimõtted määrata töö käigus. Esitada kihtidena erinevate teede register. Üldplaneeringus esitada bussipeatused. Rööbastranspordi osas arvestada Riisipere- Haapsalu- Rohuküla reserveeritud raudteetrassiga ning juhtfunktsioonide määramisel arvestada raudtee taastamisest tulenevate täiendavate arenguvajadustega (jaamahooned, ülesõidud, parkimine nende läheduses, sh pargi ja reisi parklad, ühendus kergliiklusteede võrgustikuga jne). Suur osa Lääne-Nigula valla elanikest on tööalaselt seotud Haapsalu linna ja Tallinna linnastuga, ning kaasaegse raudteetranspordi olemasolu mõjutab inimeste igapäevaseid liikumisharjumusi ja vajadusi, mida on vaja üldplaneeringu koostamisel hinnata ja arvesse võtta. Üldplaneeringus tuleb antud joonobjekti kavandamisel lähtuda maakonnatasandi teemaplaneeringust. Üldplaneeringu joonistel seadusest tulenevaid teede ja raudteede kaitsevööndeid ei esitata, üldplaneeringu tekstis (ja vajadusel joonisel) välja tuua vaid erisused, kui täpsustatakse seaduses esitatud kaitsevööndit. Üldplaneeringu koostamisel täpsustada linnalise liikluskeskkonna kaitsevöönd. Üldplaneeringu ülesanne on kergliiklusteede ja matkaradade asukoha ja arendamise põhimõtete määramine vajadusel erineva prioriteetsusklassiga teede määramine arvestades ka maakonnaplaneeringus esitatut. Valla sadamate arendamisel on oluline mereturismist tulenev arengupotentsiaal. Üldplaneeringus täpsustatakse väikesadamate ruumilisi vajadusi ja asukohad. Sadamates tagada päästevõimekusele juurdepääs merele. Samuti kaardistatakse lautri ja sildumiskohad ning nende avalikud juurdepääsud. Väikesadamate arendamisel keskendutakse mitmekesisusele, et soodustada seeläbi erinevaid väikeettevõtlusvorme. Sadamaregistrisse on kantud Osmussaare, Nõva, Dirhami, Hara, Österby ja Paslepa-Viigi sadamad. Väikelennuväljana on kasutusel murukattega Lyckholmi lennuväli Saare külas / Lyckholmis. Maanteeamet: olete teada andnud soovist muuta osa teid riigiteedest kohalikeks teedeks – palun anda ülevaade, millal ja mis kujul toimub koostöö üle antavate teedega seonduva osas. Palun esitada AB Artes Terrae OÜ 7 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) oma nägemus maakonnaplaneeringus esitatud kavandtavate ühendusteede ja õgvendatavate teede koridoride käsitluse osas. Lennuamet: palun infot, vallas on olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta. Palun infot, kas on mingeid üldplaneeringuga reguleeritavaid või jälgimist vajavaid piiranguid seoses Martna lennuliiklusradariga. Veeteede Amet: palun infot, mida sooviksite ameti seisukohast lähtuvalt üldplaneeringus käsitleda. MKM: väikesadamate võrgustikku kuulub meie andmetel vallast ainult Dirhami sadam, palun vajadusel täpsustada nii vee-, raud- kui maanteedevõrguga seonduvat. Osavallakogud, kogukonnakogud, ettevõtjad: palun esitage oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad) liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. Samuti palun esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba pääs merele või on vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks. RMK: palun esitada seisukoht, kas RMK teesid peaks käsitlema eraldi teede liigina või kuuluksid need mõne teise esitatud tee liigi (nt kohalik tee või avalikult kasutatav eratee) alla. 3.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Pürksi külas / Birkases asub Pürksi jäätmehoidla, kuhu saab ära anda ohtlike jäätmeid ja tasu eest üle anda suuremõõtmelisi jäätmeid. Ohtlikud jäätmed tuleb viia Läänemaa jäätmejaama Pullapääl. Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse ja komposteerimisväljakute asukohad. Töö käigus analüüsida, mis on mõistlik arv. Keskkonnaamet: palun esitage omapoolne seisukoht, mida soovite seoses jäätmekäitluskohtadega üldplaneeringus reguleerida. Veterinaar- ja Toiduamet: palun seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta. 3.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Peale kanda koostöös võrguvaldajatega tehnovõrguliinide põhivõrk, st peale ei ole vaja kanda majaühendusi, kuid esitada võrgu osa, kuhu saab juurde liituda. Määrata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ala, reoveekogumisala (üldplaneeringu koostamise käigus otsustada, kas alad kehtestada või jätta alade määramine arengukava ülesandeks) ning kaugküttevõrgu ala. Peale kanda tuletõrje veevõtukohad ja hüdrandid. ÜP koostamise käigus töötada välja Lääne-Nigula valla tööstusalade kasutamise tingimused/üldreeglid. Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivsed kõrgepingeliinide koridoride vajadused Lääne- Nigula valla osas: - Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendava kõrgepinge ringliini vajadus, et võimaldada elektrivarustuskindluse tagamine tarbijatele Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ning parem meretuulikuparkide võrguga ühendamine – küsida MKM-i ja RaM-i seisukoht antud teemapüstituse osas ja otsustada edasisel planeerimisel teemakäsitlus; - Harku–Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trass vastavusse viimine 330 kV pingeklassiga õhuliini trassi nõuetele – liini ehitamistegevus on alanud, üldplaneeringus esitada liinikoridor. 8 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 Palivere piirkonna varustuskindluse parandamises on vajalik Haapsalu-Risti kõrgepingeliini rajamine – üldplaneeringus käsitleda koos võrguvaldaja ja Haapsalu linnaga liini rajamiseks vajaliku koridori asukohta ja vajadust. Maakonnaplaneeringus on toodud elektrituulikute arenduspiirkonnad. Kuna alade määramise aluseks olev sobivusanalüüs lähtub teemaplaneeringu koostamise aegsest lähteandmestikust, siis tuleb elektrituulikute rajamiseks kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamisel kontrollida sobivusanalüüsis kajastatud informatsiooni vastavust hetkeolukorrale. ÜP koostamise käigus käsitleda elektrituulikute arenduspiirkondade arendamise tingimusi ja võimalusi. ÜP koostamise käigus käsitleda ka väiketuulikute püstitamise üldiseid tingimusi. Üldplaneeringus käsitleta päikese-elektrijaamade rajamise tingimusi. Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Imatra Elekter/Elektrilevi, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, AS Gaasivõrgud, kohalikud võrguettevõtjad): palun esitage aadressil [email protected] (tel 509 1874) digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole võrguettevõtjaga seotud, nt elektritootja); palun esitage teile teadaolev võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid; kui peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palun esitage see; palun esitage üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad ressursid ja puuduolev vajadus. Elering AS: palun hinnangut, missugused on tehnilised võimalused maakonnaplaneeringus esitatud elektrituulikute arenduspiirkondade väljaarendamiseks, kui suuri täiendavaid investeeringuid ja liinikoridore on selleks vaja, et ühendada võrku täiendavaid tuulikuparkisid. Imatra Elekter/Elektrilevi: - kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise tegemiseks? - kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks võrku? - kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu koostamiseks? Kaugkütteettevõtted: palun ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. Päästeamet: olemas on Maa-ametist saadud tuletõrje veevõtukohtade infokiht, palun vajadusel esitada ameti seisukohast olulist täiendavat infot. Kaitseministeerium: milline on tänane seisukoht teemaplaneeringus määratud elektrituulikute arendusaladele? Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium: palun esitada seisukoht Lääne Eesti saari ja mandrit ühendava kaabli asukoha vajaduse osas ning võimaliku planeerimise osas: kas planeerimine toimub eraldi planeeringuna? kui soovitakse liini määrata valla üldplaneeringuga, missugused on ühinemiskohad naabervaldades? missugune on koridori ruumivajadus jms. Vajadusel teha teemaga seonduv ühisarutelu. 3.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Olulise ruumilise mõjuga ehitiseks on tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Maakonnaplaneeringus on määratud elektrituulikute arendusala L1 Lääne- Nigula valda. Maakonnaplaneering näeb ette, et arendusalal elektrituulikute rajamise aluseks võib olla AB Artes Terrae OÜ 9 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) üldplaneering. Võimaliku mõju täpsemaks hindamiseks on üldplaneeringu käigus vaja välja selgitada, kas see ala kuulub must-toonekurgede reaalselt ja intensiivselt kasutatava pesitsusterritooriumi hulka. Üldplaneeringus tuleb alasid täiendavalt analüüsida maakonnaplaneeringus toodud kriteeriumite alusel. 3.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Üldplaneeringus määrata sadamate, väikesadamate ja lautrikohtade üldised ehituslikud tingimused ja asukohad. 3.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Keskuste arendamiseks on vajalik eelkõige lähtuda tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ja ala-kasutatud maa-alade ning hoonete taaskasutusele võtmist. Hajaasustuses on vajalik väärtustada väljakujunenud külastruktuuri ning luua asustuse laiendamise võimalused. Üldplaneeringus lahendada funktsionaalne tsoneerimine tehes skeemid koos ehitustingimustega keskuste (kokku 8) kohta. Vajalik detailplaneeringu koostamisega alade ja juhtude ülevaatamine, kuna hajaasustuses võib see kohustus oluliselt arengut piirata, kuigi samas saaks kõik vajalikud ehitustingimused anda oluliselt lihtsamini läbi projekteerimistingimuste. Ettevõtjad: kas ja kus on laienemissoov? Osavallakogud, kogukonnakogud: kus on teie arvates (miljöö)väärtuslik külastruktuur ning kus võiks hoonestust tihendada ja laiendada ning kus seda teha ei tohiks. 3.7. Supelranna ala määramine Kehtivates üldplaneeringutes on määratud 14 supluskohta, avalik supelrand on neist üks, Roosta rand. Üldplaneeringus täpsustada ning vajadusel määrata täiendavaid avaliku kasutusega rannaalasid koos võimaluste loomisega kämpingualade ja karavaniplatside määramiseks. 3.8. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Määrata korduva üleujutusalaga piir mererannal. Märkida kõrgveepiir Kasari jõel suudmest kuni Teenuse jõeni (Vigala jõeni). Lisaks hankida teavet lokaalsete üleujutusalade ja -ohtude kohta. Esitada ehitustingimused riskipiirkondades. Põllumajandusamet, Maanteeamet, osavallakogud, kogukonnakogud: palun esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest. 3.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. Palun esitage infot riigimetsades projekteerivate koosluste kohta. 10 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 Jahiseltsid: palun esitage oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas, sh ka loomaga juhtunud liiklusõnnetuste piirkondade osas. 3.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Avalikele supluskohtadele ja supluseks sobilikele liivarandadele tuleb võimaldada avalik juurdepääs ja planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. Sundvõõrandamise vajadus selgitatakse planeerimisprotsessi käigus. Osavallakogud, kogukonnakogud: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks saama. 3.11. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering (15.06.2006 määrus nr 13) täpsustas rannaalade ehituskeeluvööndit looduskaitseseaduses sätestatud korras. Nõva valla üldplaneeringus (25.03 2011 määrus nr 5) on ranna ehituskeeluvööndi piir määratud. Vallapoolse üldplaneeringute ülevaatamise tulemusel ei ole esitatud konkreetseid ettepanekuid ehituskeeluvööndi muutmiseks. Ehituskeeluvööndit ja rannaalal ehitamise tingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt laekunud ettepanekutest. 3.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? 3.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata 33 ja enama boniteedipunktiga mõistliku suurusega ja kompaktsusega põllumajandusmaad vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele olemasolevate ruumiandmete põhjal (PRIA, MEM; PMK ….). Kaaluda, kas määrata ka kuivendussüsteemidega kaetud ja väiksema kui 33 boniteedipunktiga põllumajandusmaad väärtuslikuks. Põllumaade inventuur on tehtud Tambet Kikase poolt, analüüsida millised piirkonnad sisse ja millised välja arvata. Enamik asustusüksusi paikneb väärtuslikul põllumaal, vajalik on sätestada üldised kasutuspõhimõtted väärtuslikele põllumaade. Suuremad põllumajandustootjad: Mis on mõistlik väärtusliku põllumajandusmaa vähim suurus? Mis on seisukoht kuivendussüsteemidega kaetud ja väiksema kui 33 punktiga maade määramise osas väärtuslikuks? 3.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus esitada maardlad tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või kitsendused üksikobjektide kaupa. Üldplaneeringus käsitleda endiste karjääride kujundamist puhkealadeks. Einmby liivamaardlas, Nõmmkivi lubjakivimaardlas on hoonestus maardlate peal – kaaluda koos riigi esindajaga, kas maardla piire korrigeerida lähtuvalt olemasolevast hoonestusest. AB Artes Terrae OÜ 11 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) Kehtivates üldplaneeringutes määratud väärtuslikud maastikud asuvad maardlate peal – kaaluda koos riigi esindajaga, kas maardla piire korrigeerida lähtuvalt väärtusliku maastiku piiridest. Maa-amet: palun esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada maardlate andmekiht. Samuti palun esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada maardlatele rekultiveerimistingimusi. Palun esitada seisukoht maardlate piiride korrigeerimiseks. Keskkonnaamet: palun ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või rekultiveerimiseks omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama. 3.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel ei tehta kultuuripärandi teemalisi uuringuid, sh riikliku kaitse all olevate objektide inventeerimist. Miljööväärtuslike alade seadmisel lähtutakse kehtestatud üldplaneeringutest. Lisaks tutvutakse ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel maaehituspärandi, matmispaikade registri, muististe ja pärimuspaikade ning 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri andmekogudes toodut ja võimalusel/sobivusel määratakse ehitus- ja maakasutustingimused vastavalt. Osavallakogud, kogukonnakogud: palun esitage hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel täiendusettepanekuid. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 3.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud, militaarobjektid, pritsikuurid, sadamamuul jms). Väärtustest lähtuvalt esitada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks. Osavallakogud, kogukonnakogud: palun esitage mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand. Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus. 3.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramisel (maksimaalse ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang ja haljastusnõuded) on oluline lähtuda piirkondlikest iseärasustest ja asustusmustrist. Käsitleda ka põllumajanduslikke rajatisi, mis pole ehitusseaduse järgi ehitusloa kohustuslikud. 12 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 3.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Olemasolevad olulised riigikaitselise otstarbega objektid maakonnaplaneeringust: - Kaitseliidu (KL) Lääne maleva 50 m ohualata Ronja lasketiir Keskvere külas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; - Kaitseväe Piirsalu linnak Piirsalu külas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; - Lääne maleva Piirsalu lasketiir (300 m täisohualaga) Piirsalu külas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; - Kaitseväe riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B (merele orienteeritud harjutusala ja mereharjutusala) Perakülas; - Lääne maakonna territooriumile, Lääne–Nigula valda, ulatub Nissi vallas (Harju maakond) paiknev Kaitseväe Lintsi linnaku piiranguvöönd, mille ulatuses tuleb kõik planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kaitseministeerium, Kaitseliit: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade ning nende piiride ja mõjualade kohta ning võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. Siseministeerium: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud. 3.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Lähtutakse olemasolevatest puhke- ja virgestusaladest ning hinnatakse selles osas puudulikke piirkondi. Puhkealasid vaadelda koosmõjus kergliiklusteede ja matkaradade võrgustikuga ning puhkemetsa funktsiooniga. Osavallakogud, kogukonnakogud: palun esitage oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms). RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus võimalike puhkemetsade kasutustingimuste määramisega seoses. 3.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Sama punkti all käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad. Vajadusel määrata asustust kaitsvatele rannikumetsadele nende säilitamiseks vajalikud piirangud. Osavallakogud, kogukonnakogud: palun esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. AB Artes Terrae OÜ 13 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitada omapoolne nägemus kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks langi suurust ja raievanust. 3.21. Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: • I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; • II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad; • III kategooria – keskuse maa-alad; • IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; • V kategooria – tootmise maa-alad; • VI kategooria – liikluse maa-alad. 3.22. Krundi minimaalsuuruse määramine Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega. 3.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Määrata planeeringu koostamisel. 3.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid täpsustades. 3.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Määrata planeeringu koostamisel ning juhinduda LKS §-st 41. 3.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Olemasolevad maaparandussüsteemid kantakse planeeringujoonistele. Täiendavad kitsendused määrata planeeringu koostamisel. Teostamisel arvestada: looduskaitseliste piirangu- ja sihtkaitsevööndi metsade kuivendussüsteemide korrastamise võimaluste kavandamine; suvilate piirkonna kuivendussüsteemide korrastamine; avaliku huviga taristu täpsustamine. Üldplaneeringus käsitleda võimalikku kavandatavat ühenduskanalit Vööla meri- Sutlepa meri- Tahu laht. Põllumajandusamet: palun esitage digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palun esitage ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 14 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 3.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Määrata planeeringu koostamisel. Kõigile avalikus kasutuses olevate ja rajatavate kohalike teede ja kergliiklusteede alla jäävatele maadele määrata vajadusel sundvaldus. 3.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Esitada planeeringu koostamisel. 3.29. Muud eelpool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud esitada vajadusel, vajadus selgub üldplaneeringu koostamisel. Riikliku muinsuskaitse ja looduskaitse all olevate objektide käsitlus määrata planeeringu koostamisel (PlanS ei näe ette võimalust kaitserežiimi muutmiseks), sh arvestades ka koostatavat planeeringute vormistamise määrust. Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Töö esitatakse gis- ja pdf-formaadis. 4.1. Kaardimaterjali ulatused ja mõõtkavad Planeeringulahenduse edasiandmiseks on kavas koostada järgnev kaardimaterjal (võib koostamise käigus muutuda): - Üldplaneeringu põhikaart mõõtkavas 1:40000 (kahel kaardilehel) Maakasutus Tehniline taristu ja piirangud Väärtused - Tehniline taristu mõõtkavas 1:40000 - Väärtuste kaart mõõtkavas 1:40000 - Keskuste kaardid (põhikaardi infoga) 1: 5000 – 1:10000 - Taebla alevik - Palivere alevik - Risti alevik - Linnamäe küla kompaktse hoonestusega ala - Nõva küla kompaktse hoonestusega ala - Sutlepa küla / Sutlep kompaktse hoonestusega ala - Pürksi küla / Birkas kompaktse hoonestusega ala - Dirhami küla / Derhamn kompaktse hoonestusega ala AB Artes Terrae OÜ 15 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) - Kullamaa küla kompaktse hoonestusega ala - Martna küla kompaktse hoonestusega ala - …vajadusel lisatakse Kaardimaterjali koostamisel arvestatakse 2019. a vastu võetava määrusega planeeringute vormistamise osas. Kaardimaterjal koostatakse lisaks paberkaardile elektrooniliselt temaatiliste kihtide kaupa geoinfosüsteemis kasutamiseks. Kaasamiskava PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Huvigrupp Asutus / isik Naaberomavalitsused Lääne-Harju vald Saue vald Märjamaa vald Lääneranna vald Haapsalu linn Vormsi vald Ministeeriumid Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigi asutused Keskkonnaameti Lääne regioon Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Lääne regioon Muinsuskaitseamet Päästeamet Lääne päästekeskus Politsei-ja piirivalveamet Põllumajandusamet Lääne regioon 16 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 Terviseamet Lääne regionaalosakond Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Kaitseliit Lääne malev Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Imatra Elekter Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Energia AS Elering AS Telia Eesti AS Haapsalu Veevärk AS Matsalu Veevärk AS Noarootsi Soojus OÜ Mellson Grupp OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Raudtee Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Kogukonnad Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad Nõva Osavallakogu- Aivar Oruste [email protected] Kullamaa Osavallakogu- Tenno Laanemets [email protected] Martna Osavallakogu- Hardi Rehkalt [email protected] Noarootsi Osavallakogu- Laine Belovas [email protected] Risti Kogukonnakogu- Neeme Suur [email protected] Palivere Kogukonnakogu- Risto Roomet [email protected] Taebla Kogukonnakogu- Jüri Bachman [email protected] Linnamäe Arenguselts- Elle Ljubomirov [email protected] … lisanduvad töö käigus Soov olla kaasatud Valga Puu OÜ, [email protected] Põllumajandusuuringute Keskus Helve Hunt [email protected] Karo Mets OÜ, Eremka OÜ Runo Ruubel [email protected] … lisanduvad töö käigus AB Artes Terrae OÜ 17 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute / asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi ajal täpsustuda / täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Planeeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd osavallakogudega, kogukonnakogudega ja korraldada ümarlaud ettevõtjatega. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Lääne Elu ja Lääne-Nigula valla ajaleht. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info Lääne-Nigula valla veebilehel www.laanenigula.ee. Iga isik või asutus, kellel on võib olla huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, võib avaldada soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Selleks tuleb endast teada anda e-posti aadressile [email protected], lisades juurde teadete edastamise viisi (kirjaga või e-kirjaga) ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei esita, edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil. Lääne-Nigula Vallavalitsuses on üldplaneeringu koostamise eest vastutav ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, e-post [email protected], telefon 5191 0519. Üldplaneeringu eeldatav ajakava Tegevus Aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine 20.09.2018 otsuse nr 79 Riigihanke „Lääne-Nigula valla üldplaneeringu 11.2018-02.2019 koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“ läbiviimine Üldplaneeringu KSH VTK koostamine 03.2019-05.2019 (keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH 05.2019-07.2019 väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks min. 30 päeva) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS §81 lg 3 KSH VTK ülevaatamine 06.2019-07.2019 18 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (eelnõu avalikustamiseks mai 2019) 1912ÜP3 Üldplaneeringu eelnõu ja KSH väljatöötamiskavatsus 07.2019-08.2020 aruande eelnõu koostamine, uuringute koostamine, arutelude läbiviimine jms Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik 08.2020-01.2021 väljapanek, kooskõlastamine ja arvamuse andmine kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust Üldplaneeringu esitamine vallavolikogule 01.2021-03.2021 vastuvõtmiseks Üldplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 03.2021-05.2021 päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste 05.2021-07.2021 menetlemine ja avalik arutelu. Avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust Üldplaneeringu esitamine rahandusministeeriumile 07.2021-08.2021 riigihalduse ministrilt heakskiidu saamiseks. Üldplaneeringu heakskiitmine (riigihalduse minister kiidab üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib minister tähtaega pikendada 90 päevani) Üldplaneeringu kehtestamine vallavolikogu poolt 09.2021 Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest uuringutest Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks ei ole plaanis teostada eraldi uuringuid. Mõjude hindamise käigus käsitletakse pinnase radooni sisalduse temaatikat ja sellest tulenevaid meetmeid ehitustegevuse kavandamiseks ja piiramiseks. AB Artes Terrae OÜ 19  LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie 24.05.2019 nr 7-1/19-57-1 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79 algatati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esitame Teile planeerimisseaduse § 76 lõike 1 ja lõike 2 alusel üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute tegemiseks. Üldplaneeringu materjalid asuvad valla kodulehel https://www.laanenigula.ee/uldplaneering?p_p_id=56_INSTANCE_FNZPUCVSih0m&p_p_lifecyc le=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Lisad: 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad 19 lk 1 eks; 2. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 43 lg 1 eks. Koopia: Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaameti Lääne regioon Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Lääne regioon Muinsuskaitseamet Päästeamet Lääne päästekeskus Politsei-ja piirivalveamet Põllumajandusamet Lääne regioon ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Terviseamet Lääne regionaalosakond Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Veeteede Amet Kaitseliit Lääne malev Lääne-Harju vald Saue vald Märjamaa vald Lääneranna vald Haapsalu linn Vormsi vald Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Imatra Elekter Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Energia AS Elering AS Telia Eesti AS Haapsalu Veevärk AS Matsalu Veevärk AS Noarootsi Soojus OÜ Mellson Grupp OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Raudtee Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Valga Puu OÜ Põllumajandusuuringute Keskus Karo Mets OÜ, Eremka OÜ ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.05.2019 13:59 Adressaat: Kaitseministeerium <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; Siseministeerium <[email protected]>; Maaeluministeerium <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur <[email protected]>; Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus <[email protected]>; Terviseamet Lääne talitus <[email protected]>; Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus <[email protected]>; VA_hnt <[email protected]>; Kaitseliidu Lääne malev <[email protected]>; Lääne-Harjumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Saue Vallavalitsus <[email protected]>; Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]>; Nõva Osavallakogu <[email protected]>; Kullamaa Osavallakogu <[email protected]>; Martna Osavallakogu <[email protected]>; Noarootsi Osavallakogu <[email protected]>; Risti Kogukonnakogu <[email protected]>; Palivere Kogukonnakogu <[email protected]>; Taebla Kogukonnakogu <[email protected]>; Linnamäe Arenguselts MTÜ <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Imatra Elekter AS <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse SA <[email protected]>; Eesti Energia Aktsiaselts <[email protected]>; Elering AS <[email protected]>; TELIA EESTI AS <[email protected]>; Haapsalu Veevärk AS <[email protected]>; AS Matsalu Veevärk <[email protected]>; Noarootsi Soojus OÜ <[email protected]>; Mellson Grupp OÜ <[email protected]>; MTÜ Eesti Erametsaliit <[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>; Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon <[email protected]>; Valga Puu OÜ <[email protected]>; Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; OÜ Karo Mets <[email protected]>; OÜ Eremka <[email protected]> Teema: [SPAM] Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Manused: 7-119-57-1 24.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc Untitled Document Tere! Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine , mis on registreeritud 24.05.2019, numbriga 7-1/19-57-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/  Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300 e-post: [email protected]