Kiri

Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2018 SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 3 1.1. Organisatsiooni andmed 3 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed 3 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed 3 2. KOKKUVÕTE 4 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 5 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik: 5 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond: 5 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus: 5 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond: 5 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond: 5 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel: 5 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp 5 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta 6 3.9. Rehabilitatsiooniprogrammis osalejate arv 6 3.10. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info 6 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 7 4.1 Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid 7 4.2 Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid 8 4.3 Peamised programmis kasutatavad meetodid 11 4.4 Peamised programmis kasutatavad metoodikad 12 4.5 Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel 13 4.6 Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine 14 4.7 Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. 14 4.8 Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine 18 5 KIRJANDUS 19 2  1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. Organisatsiooni andmed TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise alus Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse algus 25.02.2005 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 3519 Linn Tallinn Riik Eesti 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi JUURIK Eesnimi Alice Ametinimetus Arendusspetsialist; füsioterapeut Telefon 56829105 E-post [email protected] 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, Roll programmi koostamisel. ametinimetus Hene Binsol Ekspert, eripedagoog Saima Salomon Ekspert, logopeed Kadri Pohlak Ekspert, psühholoog Ewe Alliksoo Astangu KRK arendusspetsialist, füsioterapeut /sotsiaaltöötaja Alice Juurik Astangu KRK arendusspetsialist, füsioterapeut 3  2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud 6-8 aastastele lastele, kes on saanud Rajaleidja keskuses Innove spetsialistidest koosneva koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovituse koolikohustuse edasilükkamiseks keele- ja kõneprobleemide ja/või psüühiliste probleemide tõttu. Programmi optimaalseks osalejate arvuks on 4-8 last ning nende pered. Programmi peamine eesmärk: - Programmi läbimise järgselt on laps saavutanud koolivalmiduse ja on valmis alustama õpinguid talle sobivas õpikeskkonnas. Programmi alaeesmärgid: - Laps tuleb toime igapäevaste sotsiaalsete olukordadega (sh suuline kõne ja suhtlemine) - Laps keskendub, tegutseb sihipäraselt ja viib alustatu lõpule täiskasvanu juhendamisel - Koostöös täiskasvanuga oskab laps vastavalt olukorrale käituda ja sobival viisil oma emotsioone väljendada - Laps on omandanud koolivalmiduse alla kuuluvad põhioskused (sh lugemise, kirjutamise, arvutamise eeloskused) - Laps on omandanud või kinnistanud eakohased kehalised oskused (sh peen- ja jämemotoorika, koordinatsioon, tasakaal) Programmi jooksul pööratakse tähelepanu toimetulekule igapäevastes sotsiaalsetes olukordades, sh suhtlemine nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega; igapäevatoimingute tegemine; stressi ja muude psüühiliste koormuste ning emotsioonidega toimetulek. Oluline osa rehabilitatsiooniprogrammist on lapse keskendumisvõime parandamine, et laps suudaks keskenduda ühele või mitmele tegevusele eakohasel viisil; et laps suudaks viia alustatu lõpule ning vajadusel küsida täiskasvanu abi. Koostöös lasteaiaga pakutakse lisatuge koolivalmiduse alla kuuluvate põhioskuste arendamisel (sh lugemine, kirjutamine ning arvutamine). Läbi eakohaste kehaliste oskuste arendamise ja kinnistamise toetatakse lapse kognitiivsete võimete arengut. Programm kestab 30 nädalat ning tegevused on planeeritud intensiivsusega 2-3 korda nädalas, kokku on planeeritud 114 tundi tegevusi, mis sisaldavad nii individuaalseid sekkumisi, grupitegevusi lastele ja lastevanematele kui ka pereteenuseid. Soovitatavaks algusajaks on august-oktoober, kuhu on planeeritud gruppide komplekteerimine ning alghindamise läbi viimine (programmi tegevuste sissejuhatav etapp). Alates 5ndast nädalast on planeeritud aktiivse rehabilitatsiooni etapp, mis kestab 25 nädalat. Programmi viimane nädal on planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi lõpetavad tegevused, sh lapsele ja tema perele edasiste soovituste andmine ning vajadusel edasiste teenustega seostamine. Tegevuste läbiviimine toimub rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumides või vastavalt vajadusele mujal. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemusel on laps saavutanud koolivalmiduse ning omandanud eakohased kehalise, sotsiaalse suhtluse ning iseseisva toimetuleku oskused. Programmi lõppedes on lapse pere jõustatud ning oskab toetada last õppeprotsessis. Peamisteks koostööpartneriteks on maakondlikud Rajaleidjakeskused, kes annavad sihtgruppi kuuluvatele lastele ja nende vanematele informatsiooni programmi kohta, mille järgselt saab lapsevanem otsustada programmis osalemise kohta. Programmis osalemine on vabatahtlik, Rajaleidja keskuse poolt antav informatsioon on erapooletu ning ei ole lapsevanema jaoks siduv. Koostööpartnerid on lapse lasteaiaõpetaja või algkooli õpetaja (kui on teada, millisesse kooli laps läheb). 4  3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik: - Sotsiaalne rehabilitatsioon 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond: - Elamine - Õppimine - Suhtlemine ja vaba aeg 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus: - Majutuseta - 30 nädalat - 2-3 korda nädalas, 1-3 sekkumist ühel päeval 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond: - Üle Eesti 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond: - Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht - vajadusel lasteaed 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel: - Perekond (vanemad) - Tugiisik (vajadusel) - Lasteaed (rühmaõpetaja, meditsiinitöötaja, logopeed, psühholoog, eripedagoog) - Maakondlik Rajaleidja keskus - Vajadusel kohalik omavalitsus 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps (vajadusel Tööealine Eakas Kommentaar täpsusta vanus) (vajadusel täpsusta vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta) ● psüühikahäire (v.a 6–8a. intellektipuue) ● intellektipuue 6–8a. ● keele- ja kõnepuue 6–8a. ● kuulmispuue 6–8a. ● nägemispuue ● liikumispuue ● liitpuue  muu puue 6–8a. MUU (täpsusta) 5 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. on 6–8 aastane ja kes on saanud Rajaleidja keskuses Innove spetsialistidest koosneva koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovituse koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu. 2. on keele ja kõnepuudega, kuulmispuudega ja/või psüühikahäirega ja kes suhtleb eesti keeles 3. võib vajada tugiisiku abi ning kes saab osaleda programmis koos tugiisikuga. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. on intellektipuudega (v.a kerge intellektipuue) või meelepuudega (v.a kuulmisabivahendeid kasutavad lapsed); 2. on sügava puude astmega ning kellel on äärmuslik ja püsiv normikohasest erinev käitumismuster, mis ohustab lapse enda ja teiste laste arendamist ning turvalisust grupitöö tingimustes ja nõuab pidevat täiskasvanute järelevalvet 3. ei ole valmis osalema grupitöödes 3.9. Rehabilitatsiooniprogrammis osalejate arv (minimaalne – maksimaalne inimeste arv) Grupi suurus on 4–8 last. 3.10. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info (sh seos riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega, viitega konkreetsele dokumendile) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Koolikohustuslik isik, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem (https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410?leiaKehtiv). Koolivalmidusel on psühho-füsioloogiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Uuringud on näidanud, et 20,8% lasteaiakasvandikest ei ole saavutanud täielikku koolivalmidust (V. Neare, Haridus 1996-3). See tähendab, et laps (norm intellektiga) vajab lisaaega ehk koolikohustuse edasilükkamist ühe aasta võrra ning süstemaatilist arendustegevust (sh lapse individuaalsust arvestades erinevate spetsialistide sekkumist), et saavutada valmisolek ja omandada vajalikud oskused, mis on vajalikud õppetöös osalemiseks. Tuginedes Rajaleidja andmetele väljastati koolikohustuse edasilükkamise ostus ühe õppeaasta võrra 2015. aastal 409-le koolikohustuslikule lapsele ning 2016. aastal 543-le lapsele. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötamas integreeritud teenuste mudelit, et lapsi ja peresid tervikuna toetada ja teha enam koostööd haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel (www.hm.ee). 6 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1 Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK- GA Üldeesmärk: Programmi läbimise järgselt on laps saavutanud koolivalmiduse ja on valmis alustama õpinguid talle sobivas õpikeskkonnas Alaeesmärk 1: Pere on jõustatud ning laps tuleb toime igapäevaste sotsiaalsete olukordadega (sh suuline kõne ja suhtlemine) Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d710 Elementaarne inimestevaheline lävimine d710.2-d710.1 d710.1-d710.0 d350 Vestlus d350.2-d350.1 d350.1-d350.0 d230 Igapäevatoimingute tegemine d230.2-d230.1 d230.1-d230.0 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240 d240.2-d240.1 d240.1-d240.0 toimetulek d750 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted d750.2-d750.1 d750.1- d750.0 d760 Perekondlikud suhted d760.2-d760.1 d760.1-d760.0 Alaeesmärk 2: Laps keskendub, tegutseb sihipäraselt ja viib alustatu lõpule täiskasvanu juhendamisel Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) b140 Tähelepanufunktsioonid b140.2-b140.1 b140.1-b140.0 b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid b164.2-b164.1 b164.1-b164.0 b160 Mõtlemisfunktsioonid b160.2-b160.1 b69.1-b160.0 d220 Paljude ülesannete täitmine d220.2-d220.1 d220.1-d220.0 Alaeesmärk 3: Laps käitub olukorrale vastavalt ja väljendab oma emotsioone sobival viisil Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d720 Komplitseeritud inimestevaheline lävimine d720.2-d720.1 d720.1-d720.0 b152 Emotsioonide funktsioonid b152.2-b152.1 b152.1-b152.0 Alaeesmärk 4: Laps on omandanud koolivalmiduse alla kuuluvad põhioskused (sh lugemise, kirjutamise arvutamise eeloskused) Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d140 Lugemaõppimine d140.2-d140.1 d140.1-d140.0 d145 Kirjutamaõppimine d145.2-d145.1 d145.1-d145.0 d150 Arvutamaõppimine d150.2-d150.1 d150.1-d150.0 d155 Oskuste omandamine d155.2-d155.1 d155.1-d155.0 d815 Koolieelne õppimine d815.3-d815.2 d815.0 d820 Kooliharidus d820.4-d820.3 d820.1-d820.0 e5850 Haridus- ja õpetamisteenused e5850.2-e5850.1 e5850.0 Alaeesmärk 5: Laps on omandanud või kinnistanud eakohased kehalised oskused (sh peen- ja jämemotoorika, koordinatsioon ja tasakaal) Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d440 Käte täpisliigutused d440.2-d440.0 d440.1-d440.0 d445 Käte ja käsivarte kasutamine d445.2-d445.0 d445.1-d445.0 d460 Liikumine mitmesugustes kohtades d460.2-d460.0 d460.1-d460.0 d455 Muul viisil liikumine d455.2-d455.0 d455.1-d455.0 b760 Tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid b760.2-b760.0 b760.1-b760.0 7 4.2 Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, Hindamisvahendi Hindamisvahendi kasutamise nimetus koos viitega kes seda sisu lühikirjeldus põhjendus (sh asja- ja autorile kasutab eakohasus), hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. Hilve Kivipõld- logopeed või Vaimse koolivalmiduse Hindamisvahendis esitatud Verbitskas vaimse eripedagoog uurimiseks - iga ülesannete sooritamise tulemuste koolivalmiduse test ülesandeploki vastused analüüs annab võimaluse „Materjal 6–7-aastaste andsid teatud arvu sihtgruppi kuuluvate laste kõne ja laste koolivalmiduse punkte: kokku on keele sihipäraseks arendamiseks. tasemega tutvumiseks”. võimalik saavutada 76 Hindamisvahend on seotud Materjalid saadaval siit: punkti. eelkõige programmi 4. http://www.vaikelasteko Hinnatakse lapse optilist alaeesmärgi (on omandanud ol.ee/otildeppevara- taju, numbrite ja tähtede koolivalmiduse alla kuuluvad tellimine.html tundmist, foneemitaju ja põhioskused (sh lugemise, K. Kerde magistritöös häälikanalüüsioskust, kirjutamise arvutamise “Lapse areng ja grammatiliste suhete eeloskused) saavutamisega ja koolivalmidus mõistmist, lugemis- ja toetab 2. alaeesmärgi (laps vanuseliselt mõtlemisoskust ning keskendub, tegutseb sihipäraselt ja homogeenses ja töömälu mahtu. viib alustatu lõpule täiskasvanu liitrühmas: vanemate ja juhendamisel) saavutamist. õpetajate arvamused ning laste arengunäitajad” lisas http://dspace.ut.ee/bitstr eam/handle/10062/158 82/kerde.pdf;jsessionid =5D5ED07773D68DAC 5C19459A6BF9620E?s equence=1 J. A. Strebeleva lapse psühholoog Ülesannete kogu Strebeleva metoodika eesmärgid vaimse arengu või koosneb kümnest on kooskõlas Eesti Koolieelse hindamise metoodika eripedagoogülesandest, mille abil lasteasutuse riikliku õppekavaga (vastavalt hinnatakse: lapse ning esitatud tulemuste analüüs J.A. Strebeleva ettevalmistus koostöövalmidust ja annab seetõttu hea võimaluse metoodika laste ele) ülesannete hinnata sihtgruppi kuuluvate laste tunnetusoskuste vastuvõtmist; mil viisil koolivalmiduse taset ning hindamiseks Hindaja on laps ülesande lahendab arenguvaldkondi. Metoodika järgi (kohandatud Eesti läbinud TÜ-s (iseseisvalt, ülesande saab hinnata ka lapse oludele 2016 Tartu täiendõppe – täitmine täiskasvanu potentsiaalset arenguvalda Ülikool, Kaili Palts programmi abiga, iseseisev (õpetatavust) ning lapse „Koolieeliku ülesande täitmine peale üldoskuste taset. Näiteks vaadata, vaimse õpetamist); õpetatavust kuidas laps tegutseb uudses 6–7-aastaste laste arengu uurimise käigus ja lapse olukorras täiskasvanu juhiste järgi, arengu hindamise osa hindamine J. enda suhtumist oma kuidas selgitab oma seisukohti ning on esitatud Airis Variku Strebeleva tulemusse. Kümne kui pikalt on suuteline keskenduma (2016) magistritöös „J. järgi“ ülesande alusel kogutud eesmärgipärasele tegevusele. A. Strebeleva https://www.is punktisummast ilmneb metoodika sobivus 6- .ut.ee/pls/ois/! oluline lapse vaimse Hindamisvahend on seotud aastaste eesti laste tere.tulemast arengu näitaja. eelkõige programmi 2. alaeesmärgi arengu psühholoogilis- ?leht=OK.AY. Maksimaalne (laps keskendub, tegutseb 8 pedagoogiliseks VP&id_ay_pr punktiskoor on 40 sihipäraselt ja viib alustatud hindamiseks” ogramm=109 punkti. tegevuse lõpule täiskasvanu https://dspace.ut.ee/bits 74&id_ay_toi juhendamisel) saavutamisega ja tream/handle/10062/52 mumine=6111 toetab 3. alaeesmärgi (koostöös 985/varik_airis_ma.pdf? 9&systeemi_s täiskasvanuga oskab vastavalt sequence=1&isAllowed eaded=10,1,1 olukorrale käituda ja sobival viisil =y 2,1 oma emotsioone väljendada) ja 4. alaeesmärgi (on omandanud koolivalmiduse alla kuuluvad põhioskused (sh lugemise, kirjutamise arvutamise eeloskused)) saavutamist. 5 – 15 (FTF) Psühholoog Küsimustik on jaotatud Hindamisvahend on seotud kõigi lapsearengu hindamise kaheksaks osaks (mis alaeesmärkide saavutamisega. küsimustik((Korkman omakorda jaotuvad Vastavalt eagrupile valitakse jt.). allskaaladeks): uuringusse kaasatavad küsimused motoorsed oskused (17 väidet), tegevuse planeerimise ja täideviimisega seotud funktsioonid (25 väidet), taju (18 väidet), mälu (11 väidet), keelekasutus (21 väidet), õppimine (29 väidet), sotsiaalsed oskused (27 väidet) ja emotsionaalsed ning käitumuslikud probleemid (33 väidet).Antud küsimustiku 5-15 kasutamiseks tuleb ettevõttel teha küsimustiku levitajatele avaldus ja kui ettevõte vastab levitaja poolt esitatud tingimustele on võimalik seda kasutada. Logopeediline Logopeed Test koosneb 26 Hindamine annab vastuse hindamine ülesandest, millega on küsimustele: Padrik, M. võimalik saada ülevaade Millised on lapse olemasolevad ja „Logopeediline lapse sõnavara, puuduvad kõne-, keele- ja hindamine” õpikus grammatika ja kommunikatsioonioskused? „Kommunikatsioonipuu hääldamise arengust. Mida suudab laps ise ja mida ded lastel, Testis on välja toodud abiga? täiskasvanutel: ülesanded, mis omavad Millised on lähimad eesmärgid märkamine, hindamine, suuremat eristusjõudu kõne arendamisel? teraapia”, TÜ 2016. ning mida võib kasutada lühi- ehk Testiga antakse ülevaade Padrik, M., Hallap, M., ekspresstestina. Need konkreetse lapse kõnearengu Aid, M., Mäll, R., “5–6- on: profiilist kõigi kõnevaldkondade aastaste laste kõne hääldusvigade (hääldamine, sõnavara, test”, 2013. äratundmine ja grammatilised vormid, lause) korrigeerimine; kaupa. välteridade Probleemi olemus täpsustub 9  Hindaja on järelekordamine; terviku teraapia/kõnearendustöö käigus läbinud Eesti osade nimetamine; (eriti selle algetapil). Logopeedide liitsõnade Põhjaliku hindamise käigus Ühingu poolt moodustamine põhisõna varieerib logopeed ülesannete korraldatud tuletades; omastava ja raskusastet, st tegeleb katselise koolituse osastava käände õpetamisega, et välja selgitada vormide moodustamine kliendi potentsiaalsed oskused. „Standardisee ainsuses ja mitmuses; Logopeediline töö on protsess, kus ritud kõnetesti umbisikulise tegumoe hindamine ja sekkumine/teraapia kasutamine 5- moodustamine; sihiliste on tihedalt seotud. 6-aastaste ja sihitute tegusõnade laste kõne nimetamine; tüve- ja Hindamisvahend on seotud uurimisel” liitkasutusvigade eelkõige programmi 4. http://www.elu leidmine ja alaeesmärgi saavutamisega ja .ee/event/stan korrigeerimine; toetab 1. ja 3. alaeesmärgi dardiseeritud- põimlauste loome; saavutamist. konetesti- lausete järelekordamine. kasutamine- 5-6-aastaste- Test fikseerib kõnes laste-kone- vead ja kõnearengu uurimisel-3/ mahajäämuse võrreldes normiga. The füsioterapeut DCDQ küsimustikuga Antud küsimustik on kasutamiseks Developmental hindavad 15-le 5-15 Coordination küsimusele vastates aastaste laste hindamiseks, andes Disorder vanemad subjektiivselt infot Questionnaire lapse koordinatsiooni lapsevanemate jälgimistulemustest 2007© võrreldes oma (DCDQ’07) eakaaslastega. lapse koordinatsiooni kohta. (Wilson et al., Igal küsimusel on 5 2009). varianti, mille seast lapsevanem peab valima kõige rohkem tema Movement lapse ABC tegevust iseloomustava (Henderson, numbri. Antud mõõdik on valideeeritud Sugden, Barnett Movement ABC kasutamiseks kolmele 2007). võimaldab hinnata lapse vanuseastmele: 3-6 motoorseid funktsioone. aastastele; 7-10 aastastele ja 11- Test on jaotatud kolme 16 alaosasse (A) Käeline aastastele. osavus, mis koosneb kolmest ülesandest (B) sihtimine ja püüdmine, mis koosneb kahest ülesandest ja (C) tasakaal (staatiline ja dünaamiline), mis koosneb kolmest ülesandest. 10 4.3 Peamised programmis kasutatavad meetodid TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus seda kasutab Individuaalne logopeed Individuaalne lähenemine võimaldab läbi viia süsteemset töö kõnearendustööd ning keskenduda valdkondadele milles on lapse kõne arenguline mahajäämus kõige märgatavam või kliendikesksuse printsiibist lähtudes arendada kõnetegevuse kõiki komponente ning toetada (koolieaks) vajalike keelevahendite omandamist. Meetoditest on kasutusel kuulamine, vaatlemine, arutlus, õppimine mängu teel. Kõik meetodid toetavad keelelist arengut lapse eripärast lähtudes. eripedagoog Meetod võimaldab läbi viia korrektsioonitegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste jm arendamiseks lähtuvalt lapse lähimast arenguvallast arvestades lapse eripära ja muuta ülesannete raskusastet, kasutada toimivaid eripedagoogilisi õpetamise ja abistamise võtteid (nt algoritmiline õpetus, materialiseeritud tegevus, näitlikustamine, nende kombineerimine ja kasutamine), muuta neid paindlikult ning kasutada kõnet toetavaid vahendeid. Teenuseid tehakse nii, et korvata kõrgema närvitegevuse puudujääke ning korrigeerida psüühiliste protsesside arengut Grupitöö logopeed Grupitöös osalemine on võimalus ühistegevuseks. Grupiliikmed osalevad koordineeritud tegevuses, areneb võime ja oskus koostegutsemiseks, arenevad pragmaatilised suhtlmisoskused. Nimetatud oskused on aluseks edukaks õppeprotsessis osalemiseks koolis. eripedagoog Grupitöös osalemine võimaldab harjutada individuaaltöös õpitud oskusi reaalsetes olukordades koos teiste eakaaslastega. psühholoog Grupitöö aitab kaasa klientide psüühiliste protsesside, motivatsiooni, koostöö ja isiksusliku arengu korrigeerimisele. füsioterapeut Grupitöös osalemine arendab ja kinnistab lisaks eakohastele kehalistele oskustele ka koostöö tegemise oskusi, tegevustes koordineeritult osalemist kui ka sotsiaalse suhtlemise oskusi. Perenõustamine Logopeed Perenõustamised aitavad lastevanematel mõista, et lapse (osana saavutatud tulemused on püsivamad, kui lapse lähivõrgustik on individuaaltööst) toetav ja järjekindel (lastevanemate nõustamine lapse võimetekohast arengut toetavate abistamisvõtete ning koduprogrammi täitmise osas) Psühholoog Perenõustamine lapse vajaduste ja käitumise küsimustes aitab saavutada püsivama muutuse lapse enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengus (vanem peab suutma toetada lapse teraapias omandatud oskusi ka kodus). Eripedagoog Perenõustamine aitab arenguprintsiipe silmas pidades muuta arengu- või õpikeskkonda, toetada psüühiliste protsesside arengut, korraldada suhtluskeskkonda ja tegevusi. 11  Füsioterapeut Perenõustamine aitab lapsevanematel mõista, et lapse füüsiline aktiivsus toetab lapse igakülgset arengut. Perenõustamine annab lapsevanemale suunised, mida silmas pidada lapse eakohase kehalise arengu juures. Sotsiaaltöötaja Perenõustamine toetab peret nii sotsiaalmajanduslike kui ka erinevate igapäeva elu organiseerimist puudutavate küsimuste juures. Toetuse oluliseks osaks on pere jõustamine. Võrgustikutöö Logopeed Võrgustiku kaasamine, teenuste kättesaadavus (haridusasutuses), lapse eripäradest lähtuvalt sekkumiste planeerimine koostöös võrgustikuga Koostöös teiste spetsialistidega lapse toetamine ja suunamine eesmärgiga soodustada igakülgselt tema arengut eakohasuse suunas, esmase mahajäämuse ületamine/ vähendamine ja teisese mahajäämuse ennetamine/leevendamine eripedagoogiliste Eripedagoog vahenditega, tema lähimale arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. Sotsiaaltöötaja Koostöös võrgustikupartneritega ettetulevate probleemide lahendamine ning lapsega seonduvalt info jagamine. Psühholoog Koostöös võrgustikupartneritega lapse psühhosotsiaalse arengu toetamine, lapsega seonduva info jagamine ning vajadusel võrgustikupartnerite nõustamine 4.4 Peamised programmis kasutatavad metoodikad TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus nimetus seda kasutab Oskuste õpe psühholoog, Oskuste õpe on lastele mõeldud probleemide lahendamise (Furman, Ahola, eripedagoog meetod, mille aluseks on lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtted. Birni & Teräväga, Oskuste õppe abil omandavad lapsed oskusi, et toime tulla ja 2004). lahendada mitmesuguseid psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme, Oskuste õppe olles toetatud pere, sõprade ja teiste lähedaste poolt. Metoodika käsiraamat on sobilik lastele vanuses 3–12 aastat ning tegutsetakse grupis. (Furman, tõlge eesti keelde, Tegemist on mängulise ja last motiveeriva, samas vanemaid 2016). kaasava metoodikaga, mis on vabalt kättesaadav ning ei eelda eelnevat ettevalmistust (metoodika koolitust). Metoodika on tõlgitud eesti keelde ning eesti lastega töös edukalt rakendatud. Vaikuseminutid Psühholoog Vaikuseminutite nime alla koondatud harjutused kuuluvad (mindfulness) positiivse psühholoogia valdkonda, mille sihiks on häirete ravimise harjutused Vaikuseminutite asemel hoopis muuta tavalist elu rohkem rahulolu pakkuvaks. läbiviimiseks on Vaikuseminutite lihtsad tähelepanu ja meelerahu harjutused soovitav eelnev õpetavad lastele enesekohaseid oskusi - emotsioonide juhtimist, koolitus. eneseregulatsiooni, tähelepanu suunamise ja hoidmise võimet. Alternatiivina võib kasutada ka „Meelerahu muinasjutud“ lugudega, autor Marneta Viegas Raamatus on lastele ettelugemiseks tuntud muinasjuttude vormis meelerahu harjutused, mis võimaldavad lapsel lõõgastuda ja minna rändama 12  fantaasiamaalima. Haarav raamat ergutab kujutlusvõimet ja köidab lapsi õpetades neile samal ajal eluks vajalikke lõdvestumise ja stressimaandamise tehnikaid. Mängu logopeed, Koolieelses eas on lapse põhitegevuseks mäng. Mäng on elementidele eripedagoog tegevus, mis ühendab erineva taustaga (sh kõne arengu tuginev tasemega lapsi) lapsi. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps metoodika uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema. Mängu abil õpib laps (I. Lindquits; tõlk. peegeldama oma tundeid, väljendama soove, omandama M. Leino) kogemusi ja käitumisreegleid. Metoodika on kooskõlas koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtetega (https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917). ning toetab 6–7-aastase lapse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste saavutamist. L. Võgotski eripedagoog Õpe toimub potentsiaalses arenguvallas - ülesannete täitmine on sotsiaalse jõukohane suurema või väiksema abiga. Lähima arengu tsoon, arengu teooria see on esimene ülesanne, mida laps ei ole veel suuteline ilma lähima arengu abita lahendama. On vaja katsetada erisuguse abi kasutamist tsoon, koostegevuses. Ülesannete täitmine abiga ehk matkimine näitab, potentsiaalne mis ulatuses lapse vaimne tegevus on kujunemas. Matkimise all arenguvald mõistab Võgotski abi erisuguste viiside kasutamist. Abi esitamise viisid on mitmekesised ning suunavad lapse tegevust erineval määral: ülesannete täitmine koos (mõne operatsiooni sooritab pedagoog, mõne laps), matkimine kitsamas tähenduses ehk tegutsemine ettenäitamise järgi, näidis, suunavad küsimused, väliste abivahendite kasutamise õpetamine. Arendav on selline õpetamine, mis suunab kõrgemate psüühiliste funktsioonide, st uute funktsionaalsüsteemide kujunemist. Potentsiaalne arenguvald ehk lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub juhendamisel. Asju, mis on lähima arengu tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab neid teha kõrvalise abiga. Algul sooritab laps uut tegevust õpetaja või kaaslase abiga, aga peagi suudab ta seda ka iseseisvalt teha. Kui pakkuda lapsele õpetust sammukese võrra ees tema juba saavutatud arengutasemest, toetame tema arengut. Õigesti korraldatud õpetamine “veab” lapse vaimset arengut. 4.5 Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel (või rahvusvahelise kogemuse analüüs) ja saavutatud tulemused, millele tuginete: Lapse juhttegevuseks koolieelses eas on mäng ja mänguline õppimine - õpetamine on vajalik lapse sujuvaks üleminekuks koolis õppimisele. Käesolevas rehabilitatsiooniprogrammis mängu elementidele põhineva metoodika aluseks on Ivonny Lindquist`i mänguteraapia, mis aastast 1980 leidis teadusliku tunnustuse. Mänge oskuslikult valides ning last nendeni suunates on tulemuseks olukord, kus laps harjutabki just temale vajalikku. Mängu kaudu õpivad lapsed vaatlema ja võrdlema, eristama (ka tähti ja numbreid), mängu kaudu täpsustuvad mõisted ja kujutlused. Koolieelses eas sobivad lastele edukalt suumotoorika mängud, häälemängud, matkimismängud, kus laps omandab erinevaid kõnemudeleid ning häälikanalüüsi oskuse arendamiseks sobivad erinevad häälikumängud. 13 Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel kolme koostööpartneriga erinevates Eesti piirkondades (Lääne - Virumaal, Tartus ja Põlvas). Programmi eesmärgiks on koolikohtuse alguse edasilükkamise otsuse saanud 6-8 aastaste keele ja kõnepuudega, kuulmispuudega ja/või psüühikahäirega lastele ja nende peredele täiendava toe pakkumine kooli eelsel aastal, et programmi läbimise järgselt laps oleks valmis alustama põhihariduse omandamist. Kliendid ja nende pered kasutasid programmi vältel sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja füsioterapeudi individuaal-, grupi- ja pereteenuseid. Teenustest kasu saamist hinnati programmi lõpus 98,6%. Programmi eesmärkide täitmise kohta andsid tagasisidet nii lapsevanemad kui teenuseosutajad. Piloteerimise käigus saavutati programmi eesmärgid nii teenuseosutaja arvamuse kui klientide tagasiside põhjal. Programmi peaeesmärk, et lapsele on leitud sobiv õpikeskkond ja ta alustab õppimist 2018/2019. õppeaastal sai täidetud 100%. Lapsevanemate hinnangul paranesid nende oskused, kuidas abistada last õppimisel ja toetada lapse arengut (100%). Lapse koolivalmiduseks vajalike põhioskusete saavutamist programmi lõpus hindasid teenuseosutajad 96,3% ja lapsevanemad 90%. Programmi piloteerimise perioodil ja piloteerimise järgselt toimusid kogemuskohtumised koostööpartneritega, kus arutati läbi esinenud kitsaskohad ja tehti ettepanekuid täiendusteks ja parandusteks käesolevasse programmi. 4.6 Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine Lapsevanemal on võimalik taotleda koolikohustuse edasilükkamise soovitust Rajaleidja keskuse kooliväliselt nõustamismeeskonnalt. Positiivse otsuse korral on lapsevanemal võimalik saada Programmi kohta teavet Rajaleida keskuselt. Teenuseosutaja on eelnevalt koostanud ning edastanud Rajaleidja keskustele programmi kohta kirjaliku informatiivse ülevaate, mida Rajaleidja keskuse töötajad saavad paberkandjal lapsevanemale kaasa anda. Gruppide komplekteerimine toimub augustis ja septembris. Gruppide komplekteerimisel tehakse koostööd lasteaiaga, et selgitada välja lasteaiapoolt pakutav tugi. Lapse arengu toetamiseks teeb rehabilitatsioonimeeskond koostööd lasteaiaga ja pakub täiendavat tuge lasteaiaspetsialistidele. 4.7 Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE Hindamine ja planeerimine. Kestus: kuni 4 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad Orienteeruv nimetus, kood spetsialistid maht Füsioterapeudi Elluviija: füsioterapeut kuni 2 tundi individuaalteenus, 2001 täiendav hindamine Sotsiaaltöötaja Elluviija: sotsiaaltöötaja kuni 2 tundi individuaalteenus, 2004 - täiendav hindamine Eripedagoogi Elluviija: eripedagoog kuni 2 tundi individuaalteenus, 2007 - täiendav hindamine Psühholoogi Elluviija: psühholoog kuni 2 tundi individuaalteenus, 2010 - täiendav hindamine 14 Logopeedi Elluviija: logopeed kuni 2 tundi individuaalteenus, 2013 - täiendav hindamine Rehabilitatsioonivajaduse Elluviijad: meeskonna töö (sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, 3 tundi hindamine, 1001 eripedagoog, logopeed, psühholoog) - valmib kliendile personaalne tegevuskava Orienteeruv maht kokku: 13 tundi Programmi elluviimine. Kestus: 25 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood maht vastavalt tegevuskavale Elluviija: kokku kuni 5 (vajadusele): sotsiaaltöötaja/eripedagoog/logopeed/psühholoog tundi a) sotsiaaltöötaja  grupiteenus lapsevanematele; grupiteenus, 2006  täpne teenuste maht sõltub programmis osalejate b) eripedagoogi vajadustest. grupiteenus, 2009 c) logopeedi Grupiteenuste teemad pannakse paika meeskonnatöös grupiteenus, 2015 peale klientidega esmakohtumist ja nende vajaduste d) psühholoogi väljaselgitamist. grupiteenus, 2012 Võimalikud teemad:  vanematega usaldusliku kontakti loomine;  teenuse sisu avamine;  tähelepanu suunamine ja hoidmine;  tugevate tunnetega toimetulek;  probleemide lahendamine;  eakaaslaste ja täiskasvanutega toimetulek. Vastavalt tegevuskavale Elluviija: kokku kuni 5 (vajadusele): sotsiaaltöötaja/eripedagoog/logopeed/psühholoog tundi a) sotsiaaltöötaja  täpne teenuste maht sõltub personaalsest individuaalteenus, tegevuskavast; 2004  Teenust viiakse läbi lapse ja tema perega (lähivõrgustikuga). b) eripedagoogi individuaalteenus, Sotsiaaltöötaja: 2007  pereliikmete jõustamine. c) logopeedi Eripedagoog: individuaalteenus,  pereliikmete juhendamine lapse erivajadustega 2013 seotud pedagoogilistes küsimustes;  pereliikmete kaasamine ja juhendamine koostatud d) psühholoogi plaani (psüühiliste protsesside arendamine, individuaalteenus, õpioskuste kujundamine jt) elluviimisel, et laps 2010 saavutaks koolivalmiduse. Logopeed:  pereliikmete kaasamine lapse keelelise koolivalmiduse saavutamise eesmärgil. Psühholoog:  positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine; piiride seadmine;  lapse päevakava ja rutiinid;  lapsele probleemide lahendamise ja emotsioonide juhtimise õpetamine. 15 füsioterapeudi grupiteenus, Elluviija: füsioterapeut 25 tundi 2002 - sagedus: 1x nädalas Eakohaste kehaliste oskuste arendamine ja kinnistamine läbi mängulise tegevuse. Valitakse tegevused, kus laps on kehaliselt aktiivne, valitseb oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis, maastikul kui ka tänaval. Eakohastest oskustest on omandanud palli löömise ja püüdmiseoskuse, hüppenööriga hüppamise oskuse. Kaudselt käsitletakse emotsioone, tegevustes püsivust ning sotsiaalseid suhteid. eripedagoogi grupiteenus, Elluviija eripedagoog Kokku kuni 24 2009/logopeedi grupiteenus, - sagedus 1x nädalas tundi 2015 Kaasates lapsi võimalikult aktiivselt osalema ja arvestades õppe korraldamisel laste sotsiaalsete erivajadustega läbitakse individuaalses töö teemad grupis ühises koostöös  psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arendamine;  õpioskuste (jäljendamine, tegevuste lõpuleviimine, probleemi lahendamine jt) kujundamine;  üldteadmised, teabe mõtestamine ja kasutamine;  motivatsioon ja iseseisvus;  suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine;  eesti keele ja matemaatika õpet toetavad tegevused;  Pragmaatiliste suhtlemisokuste kujundamine;  jutu koostamine tegevus -ja olupildi järgi ning kaaslase kuulamisoskuse arendamine;  kuuldud teksti analüüs põhjus- tagajärg seoste osas;  tegelaste iseloomustamine. psühholoogi grupiteenus, Elluviija: psühholoog 12 tundi 2012  Psühholoogi grupiteenustest esimesed 3 kohtumist peaksid toimuma enne logopeedi ja eripedagoogi lastele suunatud grupiteenuseid. Teemad:  tähelepanu suunamine ja hoidmine;  Tähelapanu hoidmine ja keskendumine;  Õpimotivatsiooni tekkimine;  Negatiivsete emotsioonidega toimetulek;  Koostöö- ja suhtlemisoskuste arendamine;  tugevate tunnetega toimetulek;  probleemide lahendamine;  eakaaslaste ja täiskasvanutega toimetulek. vastavalt vajadusele: Elluviija: eripedagoog/logopeed Kokku kuni 23 a) eripedagoogi  Täpne teenuste maht selgub personaalsest tundi individuaalteenus, tegevuskavast. 2007 Eripedagoogi teemad: b) logopeedi  psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine, individuaalteenus, tähelepanu) arendamine; 2013  õpioskuste (jäljendamine, tegevuste lõpuleviimine, probleemi lahendamine jt) kujundamine; 16   üldteadmised, teabe mõtestamine ja kasutamine;  motivatsioon ja iseseisvus;  suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine;  eesti keele ja matemaatika õpet toetavad tegevused. Logopeedi teemad (kõnearendus valdkonnad):  suhtlemine;  hääldamine;  sõnavara;  grammatika;  ettevalmistus lugemiseks ja kirjutamiseks. psühholoogi Elluviija: psühholoog 2 tundi individuaalteenus, 2010 teenusel osaleb laps koos perega; 1. kohtumine toimub peale esimest psühholoogi grupiteenuste tsüklit; 2. kohtumine toimub peale teist psühholoogi grupiteenuste tsüklit. Teemad:  positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine;  piiride seadmine;  lapse päevakava ja rutiinid;  lapsele probleemide lahendamise ja emotsioonide juhtimise õpetamine. Orienteeruv maht kokku: 96 Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 1 nädal Teenus, kood Teemad Orienteeruv maht sotsiaaltöötaja Elluviija: sotsiaaltöötaja 1 individuaalteenus, 2005 Laps osaleb teenusel koos perega  Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. eripedagoogi Elluviija: eripedagoog 1 individuaalteenus, 2008 Laps osaleb teenusel koos perega.  Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas.  Pereliikmete nõustamine psüühiliste protsesside arendamise ja õpioskuste kujundamise osas. logopeedi individuaalteenus, Elluviija: logopeed 1 2014 Laps osaleb teenusel koos perega  Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. 17   Pereliikmete nõustamine lapse kõne ja keele arengu toetamises võimalustest igapäevases suhtlemissituatsioonis ja kodukeskkonnas, efektiivsete mänguliste võtete soovitamine lapse lugemis-ja kirjutamisoskuse arengu soodustamiseks. psühholoogi Elluviija: psühholoog 1 individuaalteenus, 2011 Laps osaleb teenusel koos perega.  Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas.  Pereliikmete nõustamine lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamiseks. füsioterapeudi Elluviija: füsioterapeut 1 individuaalteenus, 2017 Laps osaleb teenusel koos perega.  Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas ning edasise füüsilise aktiivsuse osas. Orienteeruv maht kokku: 5 4.8 Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav Tulemuste saavutamise tulemuse hindamiseks kasutatav saavutamise hindamisvahend/meetod indikaator (% klientide arv kogugrupist) Laps on saavutanud koolivalmiduse ning 100% Lapsevanema tagasiside, mis alustab õpinguid talle sobivas õpikeskkonnas tugineb Rajaleidja keskuse või lasteaia soovitusel) Laps on omandanud eakohased sotsiaalse 90% RFK põhine hindamine suhtlemise oskused ning kontrollib eakohaselt oma emotsioone Laps suudab keskenduda õppetööks vajalikul 70% RFK põhine hindamine tasemel Laps tuleb iseseisvalt toime eakohaste 70% Lapsevanema tagasiside igapäevatoimingutega küsimustik ning RFK põhine hindamine Pere on jõustatud ning toetab last 100% Tagasiside küsimustik perele õppeprotsessis Laps on kehaliselt eakohaselt arenenud 80% RFK põhine hindamine Palun kirjeldage kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Kliendile vajalike teenustega seostamine toimub iga spetsialisti viimase teenuse raames vastavalt kliendi vajadustele 18 5 KIRJANDUS Furman, B. /2012) Põngerjaõpetus. Lahendused laste probleemidele. Kirjastus Tänapäev. Haridus kõigile 2003 konverentsimaterjalid 219-243 https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine Henderson, S. E., Sugden, D. A., Barnett, A. L. (2007). Movement Assessment Battery for Children-2. Furman, B. (2016). Oskuste õppe käsiraamat. Kirjastus Angela Jakobson. Karlep, K. (1998). Psühholongvistika ja emakeele õpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 50- 53 Lindquits, I. (2000); Mänguteraapia. tõlk. M. Leino. http://raulpage.org/koolitus/manguteraapia.html Karlep, K. (1999). Emakeele abiõpe I Üldküsimused (264). Tartu. Karlep, K. (1999). Emakeele abiõpe I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2012). Lihtsustatud õppekava rakendamise põhimõtted ja põhjused. Eripedagoogika, nr 38, aprill. Karlep, K. (2005). Lev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval. Haridus nr 8. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/082005/30-35mustv.pdf Neare, V. (1996). Laps on varsti koolilaps. Haridus, nr 3. Padrik, M., Hallap, M., Aid, M., Mäll, R., (2013). 5-6-aastaste laste kõne test. Tartu Ülikool, Eesti Logopeedide Ühing. Padrik, M. (2016) „Logopeediline hindamine” õpikus „Kommunikatsioonipuuded lastel, täiskasvanutel: märkamine, hindamine, teraapia”. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pastarus, K. (2017). Õpilaste juhendamine eesti keele tundides. Eripedagoogika kogumik, nr 52, lk 32-50. Vaikuseminutid.ee Varik. A. (2016). J. A. Strebeleva metoodika sobivus 6- aastaste eesti laste arengu psühholoogilis- pedagoogiliseks hindamiseks. Magistritöö. Võgostski, L. (2016). Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus. Tõlkinud E. Siimer. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 19 Lisa 1 RFK põhine hindamisleht RFK põhine isiklik hindamisprofiil: Hindamine Üldine eesmärk: Alaeesmärgid: 1. 2. RFK kategooriad RFK määraja Eesmärk Inimese eelistus eesmärkide osas Keha funktsioonid, kommentaar Praegu, probleem struktuurid, tegutsemine 0 1 2 3 4 ja osalus d110 d350 Keskkondlikud tegurid Hõlbustav tegur Takistav tegur +4 +3 +2 +1 0 1 2 3 4 Personaalsed tegurid Personaalsete tegurite olukord: Positiivne Neutraalne Negatiivne 20  Lisa 2 Tulemuste hindamine RFK alusel Tulemuste hindamine Saavutus- Alghindamine Lõpphindamine eesmärk RFK funktsioonid, Olukord alghindamisel: Olukord lõpphindamisel: struktuurid, tegevused ja 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 0 = EI OLE probleemi (0- Eesmärgi keskkonnategurid 1 = KERGE probleem (5- 4%); 1 = KERGE probleem saavutamine 24%); 2 = MÕÕDUKAS (5-24%); 2 = MÕÕDUKAS täielikult +, probleem (25-49%); 3 = probleem (25-49%); 3 = osaliselt +/-, RASKE probleem (50-95%); RASKE probleem (50-95%); ei ole 4 = TÄIELIK probleem (96- 4 = TÄIELIK probleem (96- saavutatud - 100%) 100%) Kood Selgitus 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 d110 d350 Programmis osalemist takistanud tegurid Programmis osalemist soodustavad tegurid Alus RFK, ICF core sets and case studies (kohandatud Astangu KRK poolt) 21 Lisa 3 Tagasiside leht NÄIDIS Kliendi hooldaja/lapsevanema tagasiside ankeet programmi lõppemisel "Koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm“ Täidab lapsevanem/hooldaja A. Lapsevanema/hooldaja andmed 1) Teie ees- ja perekonnanimi: ____________________________________________ 2) Teie isikukood: _______________________________________________________ 3) Lapse isikukood: _______________________________________________________ 4) Kes Te olete programmis osalenud lapsele? 1 ☐ vanem või kasuvanem 2 ☐ muu pereliige või sugulane 3 ☐ muu 5) Kas pärast programmis osalemise algust on Teil toimunud töö või õppimisega seotud muutusi? 1 ☐ jah 2 ☐ ei →KÜSIMUS 7 6) Milline muutus on Teil toimunud? Märkige kõik sobivad vastused! 1 ☐ alustasin õpinguid või jätkan poolelijäänud õpinguid 2 ☐ hakkasin osalema huviringis, tööpraktikal, koolitustel, kursustel, seminaridel, konverentsidel või käin eratundides 3 ☐ jäin töötuks 4 ☐ otsin tööd 5 ☐ läksin täisajaga palgatööle või asusin tegutsema FIE-na 6 ☐ läksin osaajaga palgatööle või asusin tegutsema FIE-na 7 ☐ hakkasin tegema vabatahtlikku tööd 8 ☐ jäin vanaduspensionile 9 ☐ muu, mis? Palun kirjutage! ___________________________________ 22 7) Kas Te kasutate käesoleval ajal mingeid Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid? Näiteks abi erivajadusega inimese töölevõtmiseks, abi pereliikme hooldajale või lapsevanemale, avalik töö, ettevõtluse alustamise toetus, koolitused, esimese töökoha teenus, mobiilsustoetus, nõustamisteenused, proovitöö, talgutöö, tööharjutus, tööpraktika, vabatahtlik töö, välismaal töötamise ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES) vms. 1 ☐ jah 2 ☐ ei B. Arvamus programmi kohta 8) Palun hinnake, kas lapsel või Teil oli kasu järgmistest teenustest! Märkige sobivasse kohta X ei pigem pigem jah, ei olnud ei olnud oli oli kasutanud 1 2 3 4 9 lapse ja eripedagoogi kohtumised 1) ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ (eripedagoogi individuaalteenus) lapse kohtumised teiste laste ja 2) eripedagoogiga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ (eripedagoogi grupiteenus) Teie kohtumised eripedagoogiga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ 3) (eripedagoogi pereteenus) lapse ja logopeedi kohtumised 4) ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ (logopeedi individuaalteenus) lapse kohtumised teiste laste ja logopeediga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ 5) (logopeedi grupiteenus) Teie kohtumised logopeediga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ 6) (logopeedi pereteenus) lapse kohtumised teiste laste ja 7) psühholoogiga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ (psühholoogi grupiteenus) Teie kohtumised psühholoogiga 8) ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ (psühholoogi pereteenus) Teie kohtumised sotsiaaltöötajaga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ 9) (sotsiaaltöötaja pereteenus) lapse kohtumised teiste laste ja 10) füsioterapeudiga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ (füsioterapeudi grupiteenus) Teie kohtumised füsioterapeudiga ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ 11) (füsioterapeudi pereteenus) 23 9) Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalenud LAPSE kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti nõus ole nõus nõus nõus 1 2 3 4 saadud teenused on parandanud lapse 1) ☐ ☐ ☐ ☐ enesetunnet saadud teenused on parandanud lapse võimet tulla 2) iseseisvalt toime eakohaste igapäevategevustega ☐ ☐ ☐ ☐ kodus saadud teenused on parandanud lapse võimet tulla 3) iseseisvalt toime eakohaste igapäevategevustega ☐ ☐ ☐ ☐ väljaspool kodu saadud teenused on aidanud kaasa lapse 4) ☐ ☐ ☐ ☐ tegelemisele huvialadega, hobidega lapse suhtlemisoskused on paremad kui enne 5) ☐ ☐ ☐ ☐ programmis osalemist 6) laps oskab toime tulla oma tunnetega ☐ ☐ ☐ ☐ lapse keskendumisvõime on parem kui enne 7) ☐ ☐ ☐ ☐ programmis osalemist laps suudab alustatud tegevuse lõpuni viia 8) ☐ ☐ ☐ ☐ täiskasvanu juhendamisel 9) laps tunneb tähti ☐ ☐ ☐ ☐ 10) laps oskab lugeda ☐ ☐ ☐ ☐ 11) laps oskab kirjutada ☐ ☐ ☐ ☐ 12) laps tunneb numbreid ☐ ☐ ☐ ☐ laps oskab viie piires liita ja lahutada kasutades 13) ☐ ☐ ☐ ☐ abivahendeid (arvutuspulgad, sõrmed jne) 14) laps on valmis kooli minema ☐ ☐ ☐ ☐ lapsele on leitud sobiv õpikeskkond ja ta alustab 15) ☐ ☐ ☐ ☐ õppimist 2018/2019. õppeaastal saadud teenused on toetanud lapse kehalist 16) ☐ ☐ ☐ ☐ arengut programmis osalemine aitas kaasa sellele, et laps 17) ☐ ☐ ☐ ☐ on valmis kooli minemiseks 24 10) Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti nõus ole nõus nõus nõus 1 2 3 4 1) vähenenud on lapsega seotud hoolduskoormus ☐ ☐ ☐ ☐ lapse osalemine programmis on võimaldanud 2) ☐ ☐ ☐ ☐ minul säilitada oma töökoht või asuda tööle 3) tean, kuidas abistada last õppimisel ☐ ☐ ☐ ☐ 4) tean, kuidas toetada lapse arengut ☐ ☐ ☐ ☐ lapsele seatud eesmärgid programmis 5) ☐ ☐ ☐ ☐ osalemisel said täidetud meie perele seatud eesmärgid programmis 6) ☐ ☐ ☐ ☐ osalemisel said täidetud 11) Kas soovitaksite programmi teistele koolipikenduse saanud laste peredele? Hinnake 10-palli süsteemis, kus 5 on skaala keskpunkt! 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ Kindlasti mitte Kindlasti soovitan C. Ettepanekud 12) Mida soovite lisada programmi ja saadud teenuste kohta? Siia saate kirja panna oma ettepanekuid, tähelepanekuid, tunnustust ja kriitikat. Suur tänu Teile tagasiside eest! (teenust osutanud asutuse nimi) ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Täidab teenuseosutaja 13) Klient läbis programmi ... 1 ☐ täies mahus 2 ☐ osaliselt 14) Klient väljus programmist: __________________________ (kuupäev) 25  PROGRAMMI MAKSUMUS REHABILITATSIOONIPROGRAMMI NIMI: Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühik PROGRAMMI ESITAVA ASUTUSE NIMI: Astangu KRK PROGRAMMI KESTVUS/PERIOOD 9 kuud Teenuse nimetus/maksumus Teenuse kood Sissejuhatav osa: Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine 1001 Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 Eripedagoogi individuaalteenus 2007 Logopeedi individuaalteenus 2013 Psühholoogi individuaalteenus 2010 Põhisekkumine: Sotsiaaltöötaja/eriedagoogi/logopeedi/psühholoogi grupiteenus 2006/2009/2015/2012* sotsiaatöötaja/eripedagoogi/logopeedi/psühholoogi individuaalteenus 2004/2007/2013/2010* füsioterapeudi grupiteenus 2002 eripedagoogi/logopeedi grupiteenus 2009/2015* psühholoogi grupiteenus 2012 eripedagoogi/logopeedi individuaalteenus 2007/2013* Psühholoogi individuaalteenus 2010 Lõpetav osa: Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 Eripedagoogi individuaalteenus 2007 Logopeedi individuaalteenus 2013 Psühholoogi individuaalteenus 2010 Kokku: *teenuse hinda arvestatakse kalleima teenuse järgi. Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud re Ühiku hind Maht Summa 52,82 3 158,46 21,98 2 43,96 20,14 2 40,28 21,34 2 42,68 22,34 2 44,68 21,88 2 43,76 7,18/7,58/7,94/7,8 kuni 5 39,7 20,14/21,34/22,34/21,88 kuni 5 111,7 7,8 25 195 7,58/7,94 kuni 24 190,56 7,8 12 93,6 21,34/22,34 kuni 23 513,82 21,88 2 43,76 21,98 1 21,98 20,14 1 20,14 21,34 1 21,34 22,34 1 22,34 21,88 1 21,88 kuni 114 tundi 1669,64 nud 6–8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm  REHABILITATSIOONI PROGRAMM “TÄHETARGAD” ___________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus 2018 Käesolev rehabilitatsiooniprogrammi vorm on väljatöötatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Programmi vormi algne struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists, Lisainfo http://www.euro- prm.org/) rehabilitatsiooniprogrammi vormile. Vormi väljatöötamine on toimunud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014-2020“ ja ESF meetme „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames. 2  SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED .............................................................................................................................. 4 1.1. Organisatsiooni andmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed .......................................................................................................... 4 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed........................................................................................ 4 2. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................................. 5 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA ................................................................................................................ 7 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik ..................................................................................................................................... 7 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond................................................................................................................................ 7 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus ..................................................................................................... 7 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond ............................................................................................ 7 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond ........................................................................................... 7 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel .............................................................. 7 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihgrupp .............................................................................................................. 7 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta .................................................................................................................... 8 3.9. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info .................................................................................. 8 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED............................................................................. 9 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid ........................................................................................................... 9 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid ................................................................................. 10 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid ............................................................................................... 13 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad ........................................................................................... 13 4.5. Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel ....................................................................................... 15 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine ............................................................................ 15 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid................................. 16 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine................................................ 19 4.9. Programmi tugevad küljed .............................................................................................................................. 20 4.10. Programmi riskid ja arendamist vajavad küljed ning riskide maandamine ................................................... 20 4.11. Pika-ajalise tagasiside kogumine ja programmi tegevuste täiendamine........................................................ 20 5. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................................ 21 6. LISAD (hindamisvahendid) ..................................................................................................................................... 23 3  1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. ORGANISATSIOONI ANDMED TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise alus Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse algus 25.02.2005 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 13519 Linn Tallinn Riik Eesti Programmi piloteerimine on rahastatud ESF Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014 – 2020. raames. Programmi on piloteerinud koostööpartner AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus 1.2. PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi JUURIK Eesnimi Alice Ametinimetus arendusspetsialist Telefon 687 7254 E-post [email protected] 1.3. PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, ametinimetus Roll programmi koostamisel Saima Salomon, logopeed programmi piloteerimise eest vastutav isik Karin Terav, füsioterapeut Programmi piloteerinud meeskonnaliige Kätlin Juurik, psühholoog Programmi piloteerinud meeskonnaliige Jaanus Kaasik, Programmi piloteerinud meeskonnaliige kogemusnõustaja Rita Tubarik, eripedagoog Programmi piloteerinud meeskonnaliige Kaire Limbak, Programmi piloteerinud meeskonnaliige tegevusterapeudi assistent Mari Reilson, sotsiaaltöötaja Programmi piloteerinud meeskonnaliige 4  2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm ”TÄHETARGAD “ sihtgrupiks on 2.-3 klassi psüühikahäirega (F80-89, F90-F98) ja hariduslike erivajadustega õpilased ja nende pered. Programmi “TÄHETARGAD” kontekstis võib haridusliku erivajadusega õpilast käsitleda õppurina, kellel on olulisi raskusi klassikaaslastega koos samas ruumis, samas rütmis ja samal tasemel õppimisel (tähelepanu- ja keskendumisraskused ja/või käitumis-või sotsialiseerumisprobleemid, kaasuvaks probleemiks õpiraskused - raskused lugemisel ja õigekirjas). Sihtgruppi kuuluvatel lastel avalduvad raskused suulises ja kirjalikus kõnes, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas, mis omakorda mõjutavad laste sotsiaalset toimetulekut. Programm sobib kliendile Programm ei sobi kliendile  Kellele on määratud puue  kes kuulub HEV 2 sihtgruppi: spetsiifilist  kes õpib põhikooli 2.- 3. klassis; õppekorraldust ja ressursimahukaid  tähelepanu- ja keskendumisraskused ja/või tugimeetmeid vajavad õpilased - õpilased, kes käitumis-või sotsialiseerumisprobleemid tulenevalt nende puudest või muust häirest  kellel on väljakujunenud õpiraskused lugemise vajavad spetsiifilist eriõppe korraldust ja ja/või kirjutamise valdkonnas ressursimahukate tugimeetmete rakendamist  kelle perekond on motiveeritud kliendi (raske nägemispuue, kõnepuue või kuulmispuue, osalemisest programmis toimetuleku- ja hooldusõpe, lihtsustatud õpe kaasuva puudega, liikumispuue kaasuva puudega, raske psüühikahäire, kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased).  kelle emakeel on eesti keelest erinev keel Programmis osaleb 4-8 haridusliku erivajadusega last, kellel on kehtiv puude raksusaste. Programmi eesmärk: Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise tulemusel saavutab laps parema tegevusvõime ja tuleb edukalt toime koolikohustuse täitmise ja eakohaste tegevustega. Alaeesmärgid:  kliendile rakendatakse sobivaid tugimeetmeid vastavalt hinnatud vajadustele;  kliendi perel on tugivõrgustik, kelle abile ja nõule vajadusel toetuda;  klient täidab igapäevaselt koolikohustust;  Kliendi kognitiivne areng on toetatud ja võimaldab omandada akadeemilisi oskusi.  Kliendi kehaline areng on saavutanud eakohase taseme.  Kliendi pere toetab kliendi osalemist vähemalt ühes meelepärases huvitegevuses programmiperioodil ja peale programmi lõppu. Arvestades sellega, et õpiraskuste-puhused tegurid on omavahel seotud ja mõjutavad ning võimendavad üksteist, lähtutakse programmis terviklikkuse printsiibist: lapse toetamine on tagatud interdistsiplinaarse rehabilitatsioonimeeskonna sekkumisena. Meeskonda kuuluvad logopeed, eripedagoog, psühholoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja. Programmi tegevused on mitmekesised, erinevate tegevusvaldkondade vahel lõimitud. Teenusel kombineeritakse vaimset pingutust nõudvaid sekkumisi kehalist aktiivsust nõudvate tegevustega ning omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse eakohastes ühistegevustes. Programmi tegevuste läbiviimisel arvestatakse tavapärast õppeaasta rütmi. Programmis kavandatud sekkumised toimuvad 9 kalendrikuu jooksul: september - mai. Klient osaleb individuaal,- pere- ja grupiteenustel, planeeritud 5 programmi teenuste kogumaht kliendile programmiperioodil on orienteeruvalt 96 tundi. Programmi sihtgrupist lähtuvalt ja füsioterapeudi teenuseid Grupiteenuste puhul on planeeritud grupi suuruseks 5 osalejat. Kui osalejaid on liiga vähe, ei toimi grupitöö spetsiifilised abitegurid. Suuremate gruppide puhul on raske rühmatööd juhtida, suhtlemine on formaalne ja probleemide käsitlus võib jääda pinnapealseks. Grupitöödes arendatakse kuulamisoskust, aidatakse grupiliikmetel üksteiselt õppida, arendatakse rühmatöö oskusi ja vastastikku toetavaid suhteid. Oluliseks edasiviivaks teguriks läbiviidavates grupitöödes on rõõm ühisest tegevusest, vastastikune jõustamine ja motiveerimine. Programmimeeskond lähtub põhimõttest, et lapse muudavad efektiivselt kaasatavaks positiivne tagasiside, edukogemused ja kaaslaste ning täiskasvanute (lapsevanem, õpetaja) tunnustus. Kogu programmi vältel on oluliseks dialoogi hoidmine lapsevanemaga: lapsevanemaid kaasatakse tegevustesse ning neil on (kaas)vastutus lapse arengus ja eduelamuse tagamisel. Kõik spetsialistid osutavad teenust kliendi pereliikmetele. Pereliikmed saavad spetsialistidelt professionaalset tuge vanemlikkuse arendamisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Perenõustamised aitavad lastevanematel mõista, et lapse saavutatud tulemused on püsivamad sel juhul, kui lapse lähivõrgustik on toetav ja järjekindel. Rehabilitatsiooniprogrammis on oluliseks aspektiks haridusliku erivajadusega õpilase toetamiseks üleminek killustatud teenuste pakkumiselt sidustatud sekkumistele lõimides haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Võrgustikupartneritena kaasatakse kohaliku omavalitsuse haridus- ja /või sotsiaalosakonna esindaja, Rajaleidja keskuse spetsialistid, laste ja noorte vaimse tervise keskuse spetsialistid, koolide esindajad (HEVKO, tugispetsialistid, õppealajuhataja, direktor). 6  3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. REHABILITATSIOONI ALALIIK Sotsiaalne rehabilitatsioon 3.2. REHABILITATSIOONI VALDKOND Õppimine Suhtlemine ja vaba aeg 3.3. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS Grupiprogramm (osalejate arv grupis 5-10) Majutuseta 14 kuud (koos ettevalmistavate, sisu- ja jätkutegevustega) kuni 10 tundi kuus 3.4. REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND Üle Eesti 3.5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht 3.6. PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL Perekond Klassiõpetaja, tugipersonal Kohalik omavalitsus – haridus- ja sotsiaalosakond Laste ja noorte vaimse tervise keskus Rajaleidja keskus 3.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHGRUPP TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps Tööealine Eakas Kommentaar (vajadusel (vajadusel (vajadusel täpsusta täpsusta täpsusta vanus) vanus) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire X õpib F80-F89, F90-F98 (v.a.intellektipuue) põhikoolis 2- 3 klassis  intellektipuue  keele- ja kõnepuue x  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue MUU (täpsusta) 7 3.8. LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. kellel on tähelepanu- ja keskendumisraskused, käitumisraskused või käitumslikud eripärad, millele kaasuvad väljakujunenud õpiraskused lugemise ja/või kirjutamise valdkonnas, HEV 1 sihtrühm 2. kes õpib põhikooli 2.-3. klassis 3. kelle perekond on motiveeritud programmis osalema ning valmis klienti eesmärkide saavutamisel toetama. 4. kellel lisaksvõivad ilmneda sotsialiseerumisprobleemid Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kes kuulub HEV2 sihtgruppi: spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid vajavad õpilased - õpilased, kes tulenevalt nende puudest või muust häirest vajavad spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukate tugimeetmete rakendamist (raske nägemispuue, kõnepuue või kuulmispuue, toimetuleku- ja hooldusõpe, lihtsustatud õpe kaasuva puudega,liikumispuue kaasuva puudega, raske psüühikahäire, kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased). 2. kelle emakeel on eesti keelest erinev keel 3.9. MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO (sh seos riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega, viitega konkreetsele dokumendile) Rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel on järgitud „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ strateegilisi eesmärke ja rakenduskava, sh. inimeste vajadustest lähtuvate efektiivsete sekkumiste pakkumist ja arendamist. Samuti Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2009-2020 strateegilisi eesmärke: laste vaimse ja füüsilise tegevusega seotud eesmärke. Käesolev rehabilitatsiooniprogramm on koostatud lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmist - HEV õpilaste õppe korraldamisel lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt üldjuhul õpib HEV õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Õpilase hariduslik erivajadus ei tohi olla põhjuseks õpilase kodust eemaldamiseks ning ka HEV õpilane peaks üldjuhul koolis käima igapäevaselt kodust. HEV õpilaste õppimine HEV koolis on õigustatud juhtumitel, kui lapse toetamine eeldab väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid, mida tavakoolis ei ole võimalik tagada. “Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus” uuringu lõppraportile tuginedes on kõige suurema levikuga hariduslikest erivajadustest HEV 1 alla kuuluvad lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskus ning ajutine õpiraskus. Nimetatud õpilased moodustavad 67% kõikidest HEV õpilastest Suurim on HEV määratlusega õpilaste osakaal 2.-4. klassini, kus on enam kui veerandile õpilastele määratud HEV. Maakonniti on HEV õpilaste osakaal kõikidest maakonna põhikoolis õppivatest õpilastest väga erinev kõikudes 17- 18%-st (Ida- Virumaa ja Harjumaa) kuni 34, 5 %-ni (Jõgevamaa). E. Kallaste teemaraportile tuginedes ja silmas pidades, et kõige levinum HEV on kirjutamis-, arvutamis-või lugemisraskus ja ajutine õpiraskus, siis on ka kõige levinumad tugimeetmed õpiabirühmad. Umbes pooled HEV õpilased osalevad logopeedilises ja kolmandik õpivilumustega tegelevas õpiabirühmas. Tugimeetmete kombinatsioone vaadates ilmneb, et kergemate HEV-idega õpilastele rakendatakse vähem tugimeetmeid kui keerulisemate HEV-idega õpilastele. Ilmneb, et kõikide HEV üldiste kategooriate lõikes on küllaltki palju õpilasi, kellele ei ole rakendatud ühtegi tugimeedet ega eriklassis õppimist. (M. L.Räis ; E. Kallaste, S.-L.Sandre 2016) 8  4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise tulemusel saavutab laps parema tegevusvõime ja tuleb edukalt toime koolikohustuse täitmise ja eakohaste tegevustega Alaeesmärk 1: Kliendi kognitiivne areng on toetatud ja võimaldab omandada akadeemilisi oskusi RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) b140 Tähelepanufunktsioonid b140.3-b140.1 b140.2-b140.0 b144 Mälufunktsioonid b144.3-b144.2 b144.2-b144.1 b160 mõtlemisfunktsioonid b160.3-b160.2 b160.2-b160.1 d140 lugemaõppimine d140.3-d140.2 d140.2-4130.1 d145 kirjutamaõppimine d145.3-d145.2 d145.2-d145.1 d440 käte täppisliigutused d440.3-d440.1 d440.2-d440.0 e5850 Haridus-ja õpetamisteenused e5850.2- e5850.1 e5850.0- e5850.+4 Alaeesmärk 2: Klient täidab igapäevaselt koolikohustust RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) b152 Emotsioonifunktsioonid b152.3-b152.1 b152.2-b152.0 d175 probleemide lahendamine d175.3-d175.1 d175.2-d175.0 d820 Kooliharidus d820.3-d820.1 d820.2-d820.0 Alaeesmärk 3: Kliendi pere toetab kliendi osalemist vähemalt ühes meelepärases huvitegevuses programmiperioodil ja peale programmi lõppu ( koolis, noortekeskuses, huvikoolis) RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d155 oskuste omandamine d155.3-d155.1 d1552.-d155.0 d177 otsuste tegemine d177.3-d177.2 d177.2-d177.1 d355 arutelu d355.3-d355.2 d355.2-d355.1 d920 puhkus ja vaba aeg d920.3-d920.1 d920.2-d929.0 e310 Kitsas perekonnaring e310.3- e310.1 e310.0- e310.+4 Alaeesmärk 4: Kliendile on leitud sobiv tugimeede (koolis, Rajaleidja keskuses, vaimse tervise keskuses), mida rakendatakse RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) e130 õppevahendid- ja tehnoloogiad e130.3-e130.1 e130.0-e130.+2 e355 Tervishoiutöötajad e355.3- e355.0 e355.0- e355+4 e360 Muude erialade inimesed e360.2- e360.0 e360.0- e360.+3 Alaeesmärk 5: Kliendi perel on tugivõrgustik, kelle abile ja nõule vajadusel toetuda RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) e325 tuttavad, omasugused, kolleegid,naabrid ja teised e325.3-e325.1 e325.0-e325.+2 kaaslased Alaeesmärk 6: kliendi kehaline areng on saavutanud eakohase taseme RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d415 kehaasendi säilitamine d415.3-d415.2 d 415.2-d415.1 d440 käte täppisliigutused d440.3-d440.1 d440.2-d440.0 b7602 tahtlike liigutuste koordineerimine b7602.1-b7602.2 b7602.0-b7602.1 9 4.2. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID TABEL REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, Hindamisvahendi sisu Hindamisvahendi kasutamise põhjendus (sh nimetus koos viitega kes seda lühikirjeldus asja- ja eakohasus), hindamisvahendi autorile kasutab kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. 1.Funktsionaalse logopeed 1. hinnatakse lapse teksti 1.Test: seotud 1.alaeesmärgiga-d140 lugemisoskuse testid mõistmisoskust (lugemaõppimine) ja 3.alaeesmärgiga d355 2.- 4.klass( K.Sunts) (arutelu) 2.hinnatakse lapse 2. Etteütlused õigekirjaoskust 2.Etteütlus: seotud 1.alaeesmärgiga- d145 (T.Puik+kogumik (kirjutamaõppimine) ja 2.alaeesmärgiga d820 Eripedagoogika. (kooliharidus) Logopeedia ja makeel K.Plado; K.Sunts) 1. Montreali eripedagoog 1.Hinnatakse lapse Hindamisvahendite valikul on lähtutud kognitiivsete kognitiivseid funktsioone: vajadusest selgitada välja kliendi kognitiivsete funktsioonide tähelepanu, funktsioonide tase programmi alguses ja hindamise test keskendumisvõime, lõpus. Õpiraskuste teke on seotud (MoCA-Montreal täidesaatvad funktsioonid, kognitiivsete funktsioonidega. Õpiraskustega Cognitive mälu, keel, nägemis- koos ilmnevad sageli tähelepanu- ja Assesment) ruumitajuga seotud keskendumisraskused, hüperaktiivsus, Nasreddine, Z. S., oskused, abstraktne käitumis- ja sotsialiseerimisraskused. Phillips, N. mõtlemine, arvutusoskus ja orientatsioon. 1.Montreali kognitiivsete funktsioonide A., Bédirian, V., hindamise test on seotud 1. alaeesmärgiga Charbonneau, S., (b140- tähelepanufunktsioonid; b144- Whitehead, V., mälufunktsioonid; b160- Collin, I., ... & mõtlemisfunktsioonid) Chertkow, H. (2005, adapteerinud eesti keelde Kaera, A 1. Tugevuste ja psühholoog 1. skriiningumeetod, mis 1. küsimustiku täidetakse nii programmi raskuste küsimustik koosneb viiest alaskaalast: algses kui ka programmi lõpus, tulemused on (TRK) (ingl k the emotsionaalsed võrreldavad ja seega kasutatakse sekkumise Strengths and sümptomid, efektiivsuse hindamiseks antud valdkondades. Difficulties käitumisprobleemid, Seotud 1.alaeesmärgi b140( tähelepanu)ja Questionnaire e probleemid 2.alaeesmärgi saavutamisega b152 SDQ) Goodman'i eakaaslastega, proaktiivne (emotsioonifunktsioonid) d175 (probleemide (1997), Kastepõld- käitumine. lahendamine) Tõrs, K.,Aus, K., Männamaa, M.,Kolsar, A.,Laanes, E.,Montonen,R. (2006) 2.Tallina Ülikooli 2.hinnatakse lapse teadlaste poolt 2. Skriiningtest võimaldab hinnata lapse psüühilisi osaprotsesse psüühilisi osaprotsesse, mille tulemusel on skriinimis eesmärgil (mõtlemine, mälu, 10 koostatud testi tähelepanu), rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidel (Koolipsühholoogi motivatsiooni ja võimalik lapse nõrkadele külgedele hindamisvahendite emotsionaalset iseärasust. personaalselt läheneda. komplekt) Seotud alaeesmärkidega: b140 (tähelepanu) Jõgi A-L., Kikas E., b144 (mälu), b160 (mõtlemine) Männamaa, M., Palu A. , Soodla P., Toomela A., (2016) 1.Nine Hole Peg Test tegevus- 1.hinnatakse lapse käelist Tegevusterapeudi hindamisvahendid on terapeut osavust seotud ja toetavad programmi 1. alaeesmärgi b760( tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid; d440( käte täppisliigutused) ja 3. alaeesmärgi d155( oskuste omandamine ) d177( otsuste tegemine) saavutamist 2. Test on valiidne ja 2.DOTCA-Ch usaldusväärne. Testil on 5 1.Kui õpilasel on raskusi peenmotoorsete alaosa: orienteerumine, oskustega, siis võib tal olla raskusi korraliku ja ruumitaju, tegevuste kena käekirjaga kirjutamisel ning materjalide planeerimine ja ja vahendite käsitlemise ja kasutamisega. teostamine, 2.Hindmisvahend aitab välja selgitada lapse visuaalmotoorsed oskused tugevused ja puudused erinevates ja mõtlemine (kokku 22 kognitiivsetes valdkondades ning hinnata tegevust). Koostatud õpipotentsiaali, samuti tuvastada lapse rohkem kui 2000 lapse mõtlemisstrateegiaid. andmete põhjal. 1. Rühi hindamisleht füsioterapeut Hindamisleht, mida täidab Füsioterapeudi hindamisvahendid on seotud füsioterapeut vaadeldes ja toetavad programmi 6.alaeesmärgi ( d7602; (K.Hermlin) kliendi keha kui tervikut ja d415) ja 3. alaeesmärgi( d155) saavutamist. võrreldes seda eakohase Kliendi ja lapsevanema nõusolekul normiga vaadeldakse kliendi keha privaatses ruumis. Vajadusel probleemseid piirkondi palpeeritakse ja viiakse läbi põhjalikumaid skeleti-lihassüsteemi teste, et leida rühivea põhjus. Hea rüht ( kehahoiak) toetab kirjatehniliste vilumuste omandmist ja käekirja kujunemist ( sh kirjakallak, tähekujud, tähtede omavaheline sidumine). 2. Antud küsimustik on kasutamiseks 5-15 2. DCDQ küsimustikuga aastaste laste hindamiseks, andes infot 2. The hindavad 15-le küsimusele lapsevanemate jälgimistulemustest oma lapse Developmental vastates vanemad koordinatsiooni kohta. Kuna Coordination subjektiivselt lapse koordinatsiooniline täpsus on tugevalt seotud Disorder koordinatsiooni võrreldes kirjutusoskuse kujunemisega, võimaldab testi Questionnaire eakaaslastega. Igal tulemus planeerida lapsele koolikeskkonnas 2007© (DCDQ’07) küsimusel on 5 varianti, hakkamasaamise soodustamiseks vajalikku (Wilson et al., 2009). mille seast lapsevanem füsioterapeutilist sekkumist. peab valima kõige rohkem tema lapse tegevust iseloomustava numbri. 3. Movement ABC 3. Movement ABC 3. Antud mõõdik on valideeritud kasutamiseks (Henderson, Sugden, võimaldab hinnata lapse kolmele vanuseastmele: 3-6 aastastele, 7-10 Barnett 2007). motoorseid funktsioone. aastastele ja 11-16 aastastele. Antud 11  Test on jaotatud kolme programmis annavad mõõdiku tulemused alaosasse (A) käeline infot lapse õppeedukuse jaoks sh., kirjutamis- osavus, mis koosneb ja lugemisoskuse jaoks vajalike füüsiliste kolmest ülesandest (B) eelduste kohta ning võimaluse vajaliku sihtimine ja püüdmine, füsioterapeutilise sekkumise planeerimiseks. mis koosneb kahest Toetab programmi 6.-nda alaeesmärgi ülesandest ja (C) tasakaal saavutamist. (staatiline ja dünaamiline), mis koosneb kolmest ülesandest (Henderson, Sugden, Barnett 2007). FAMILY OUTCOMES sotsiaal- Hinnatakse Hinnatakse vanemate vajadusi, teadmisi SURVEY - Revised lapsevanemaid programmi sisenemisel ja sealt väljudes. Version (2010. töötaja alljärgnevates Toetab programmi 3. alaeesmärki saavutamist Version: 2-5-10.) valdkondades: lapse Kliendi pere toetab kliendi osalemist vähemalt tugevuste, vajaduste ja ühes meelepärases huvitegevuses Developed by the võimete mõistmine; programmiperioodil ja peale programmi Early Childhood teadlikkus vanemate ja lõppu ( koolis, noortekeskuses, huvikoolis). Outcomes Center lapse õigustest; lapse with support arengule ja õppimisele from the Office of kaasaaitamine; Special Education toetussüsteemide Programs, U.S. olemasolu; ligipääsetavus. Department of Programmi lõpus Education. hinnatakse sekkumise kasulikkust erinevates valdkondades; teadlikkust oma lapse vajadustest; lapse arendamisele ja õppimisele kaasaaitamisest FAMILY OUTCOMES kogemus- Pere- ja grupiteenuse Hindamisvahend hindab perekonna SURVEY - Revised hindamisvahend toetussüsteemide olemasolu ja suutlikust luua Version (2010. nõustaja kontakte toetussüsteemide loomiseks. Toetab Version: 2-5-10.) programmi 5. alaeesmärgi saavutamist - kliendi perel on tugivõrgustik, kelle abile ja Developed by the nõule vajadusel toetuda. Early Childhood Outcomes Center with support from the Office of Special Education Programs, U.S. Department of Education. 12 4.3. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes seda Meetodi valiku põhjendus kasutab Toestava logopeed; Meetodi rakendamine on seostatud lapse lähima arengu vallaga ja suunamise eripedagoog; võimaldab lapsel täita ülesandeid, mis ületab lapse individuaalse meetod psühholoog suutlikkuse. Meetodi rakendamine on ajas vähenev (omandatavate oskuste piirides). Individuaalse töö logopeed; Meetod võimaldab töötada kliendiga lähtuvalt kliendi vajadustest ja meetod eripedagoog; eripäradest. Individuaalne lähenemine aitab välja selgitada iga lapse psühholoog arendamist vajavad nõrgad küljed. Individuaalnõustamisel astub nõustaja kliendi taustsüsteemi ja lähtub kliendi vajadustest. Grupitöö meetod logopeed; Grupitöö võimaldab sotsiaalsete oskuste arendamist (sotsiaalne eripedagoog; mõistmine, suhted eakaaslastega, prosotsiaalne käitumine). Lapse psühholoog; eakohase arengu ja toimetuleku toetamine toimib grupis füsioterapeut; innustavalt ja annab võimaluse grupitöö oskuste ja vastasikku tegevusterapeut; toetavate suhete arendamiseks. Grupinõustamisel saavad kliendid kogemus-nõustaja; võrrelda (seostada) oma eesmärke teiste grupiliikmete sotsiaaltöötaja eesmärkidega ja jõuda üheskoos kõigile kasulike tulemusteni. Selline koostöö arendab grupi liikmete suhtlemis-, koostöö- ja eneseväljendusoskust. Perenõustamine logopeed; Perenõustamist kasutatakse seetõttu, et perekond on ümbritseva eripedagoog; maailma tajumise põhimõjutaja. Pereliikmete kaasamine annab psühholoog; võimaluse aktiivselt osaleda hinnangu protsessis ja saada teadmisi füsioterapeut; last abistavatest võtetest. Perenõustamine annab võimaluse tegevusterapeut; tutvuda perekonna maailmavaatega ja läbi selle leida paremaid kogemus-nõustaja; vahendid nende toetamiseks. sotsiaaltöötaja Võrgustikutöö logopeed; Lapsevanemate kaasamine rehabilitatsiooniprotsessi eesmärgiga meetod eripedagoog toetada positiivset vanemlikkust, luua sarnase haridusliku psühholoog erivajadusega laste vanemate tugivõrgustik. Võrgustikupartnerite kaasamine ( võrgustikukohtumine, telefonikontakt) kliendile teenuse mõjususe hindamiseks ja lõimitud teenuste kavandamiseks. 4.4. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika nimetus Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus seda kasutab Eesti keele õpetamise logopeed Sihtgruppi kuuluvatel lastel on kõnelise kogemuse piiratus, erimetoodika (K.Karlep, sõnavara nappus, vähene lugemisoskus, puudulik K.Plado) jutustamisoskuse tase ja raskused õigekirja omandamisel. Seetõttu vajalikud operatsioonid lugemiseks - ja kirjutamiseks omandatakse konkreetsete töövõtete kaudu. Õigekirjaoskuse omandamiseks ja/ või spetsiifiliste õigekirjavigade ennetamiseks / vähendamiseks on vajalik üksikute osaoskuste kaupa õppimine, spetsiifiliste õpetamisvõtete rakendamine ja tavapärasest mahukam harjutamine. 1.Mitmekesine eripedagoog Mitmekesine metoodika võimaldab õpilastel aktiivselt õppemetoodika. õppetegevuses osaleda, arendada oma õpioskusi, teha järeldusi, 2.VTS-metoodika kujundada ja väljendada oma arvamust läbi erinevate tegevuste. 13 3. Sotsiaalsete Alustades lihtsast vestlusest ja lõpetades aktiivõppemeetoditega probleemide lahendamise (arutelud, juhtumianalüüsid, rollimängud, ühistegevused). metoodika. VTS-metoodika julgustab avatud küsimuste ja suunatud diskussiooniga lapsi töid „lugema“, kirjeldama ja avastusi tegema. Ükski seisukoht ei ole vale, peaasi on oma mõtteid selgitada ning ka teiste erinevad arvamused ära kuulata. Sotsiaalsete probleemide lahendamise metoodika abil õpetada lastele mõtlemisoskusi, mis aitaksid neil suhtlemisprobleeme ennetada ja lahendada. Kogitiivkäitumisteraapia psühholoog Emotsioonide regulatsiooni ja sotsiaalsete oskuste toetamisel põhimõttel koostatud kasutatakse kognitiivkäitumisteraapia põhimõtteid, mis on sekkumine. kohandatud vastavalt laste kognitiivsetele võimetele (erinevad Oskuste õpe. (Ben töölehed ja ettevalmistatud rollimängud). Furman, eestindanud A. Lastega viiakse läbi erinevaid kognitiivkäitumuslikke tegevusi nii Jakobson) individuaalselt kui ka grupis. Individuaalne lähenemine aitab välja selgitada iga lapse nõrgad küljed, nõustada ja juhendada last selles osas ning grupitöös kinnitatakse uusi käitumismustreid ja õpitakse koos sotsiaalsete situatsioonide toimetulekut. Lisaks kognitiiv-käitumuslikule lähenemisele kasutatakse Psüühiliste protsesside lahenduskeskset lähenemist läbi lastele väljatöötatud oskuste arengut toetavad õppe metoodika. tegevused Psüühiliste protsesside arengu toetamiseks kasutatakse erinevaid kirjalike ja suulisi ülesandeid. Pereteraapia Vanemate nõustamine ja toetamine, eesmärgiga, et vanem omandaks oskusi, kuidas toetada oma last. Nõustamise käigus juhitakse vanemate tähelepanu lapse nõrkadele külgedele ja ressurssidele, et vanem oskaks last toetada ja juhendada ka peale programmi lõppu. Samuti on pere nõustamine oluline, et toetada peresisest head toimimist. 1.Taktikalised lauamängud tegevus- 1.Paremate õpitulemuste saavutamiseks on oluline arendada terapeut keskendumisvõimet ja eristamisvõimet, oluline on oskus täiskasvanu poolset professionaalset abi vastu võtta ja õpitud oskus igapäevaselt rakendada. Mängu kaudu saadavad emotsioonid avardavad omavahelist suhtlust, annavad julgust. 2.Loovad käelised Mängu kaudu laps õpib ja areneb. tegevused 2.Voolimine, maalimine, erinevatest materjalidest kollaažide valmistamine arendab fantaasiat ja samal ajal ka ealisi käelisi oskusi Teenuse käigus viiakse läbi erinevaid tegevusi/harjutusi käeliste liigutuste täpsuse ja koordinatsiooni arendamiseks. Mustrite kopeerimine ja rütm on eeloskused, et laps oskaks tähelepanu pöörata tähekujudele, et vältida optilselt sarnaste tähtede segistamist nii lugemisel kui kirjutamisel. Liigutuste suund vasakult paremale toetab laste lugemis- ja kirjutamisokust. Joonistamisel (kirjutamisel) jälgib tegevusterapeut lapse randme liikumist, sõrmede osavust, kogu keha valitsemisemist, kaasliigutusi. 1.Rühiharjutused füsio- 1. Füsioteraapia saalis, kus on ka peeglid visuaalse tagasiside 2.Tasakaalu-ja terapeut jaoks, teostatakse grupis füsioterapeutilisi harjutusi, et koordinatsiooni- treening aktiveerida klientide korseti- ja hingamislihaskonda ning treenida tasakaalu. Harjutusi teostatakse grupis ja kasutatakse erinevaid abivahendeid (füsioteraapia pall, tasakaalupadi, Bosu pall, tasakaaluköis jne). Programmi lõppedes on osalejate kehahoid aktiivsem ja esineb vähem seljavalu ja lihaspingeid, mis on tingitud valest istumisasendist või ebaõigest rühist. 14  2.Tasakaalu ja koordinatsioonitreening võimaldab lastel saavutada parem kehaasendi kontroll ning koordinatsioon, lihtsustades igapäevategevustes osalemist, sealhulgas toetades kirjaoskuse arengut. Süsteemne pereteraapia sotsiaaltöötaja Süsteemne pereteraapia keskendub perekonnale kui süsteemile, kus igal pereliikmel on oma roll ja võimalus väljakujunenud olukorras parimate lahenduste leidmisel. Teraapia eesmärgiks on leida kõigile pereliikmetele sobivam toimimisviis või omavaheline suhtlemismuster, mis tõstaks tervikuna kogu pere heaolu. Isikukeskne nõustamine kogemus- Laste edukaks arenguks on vajalik ka lapsevanemate jõustamine (Carl Rogers) nõustaja ja toetamine selles protsessis. Isikukeskne nõustamine eeldab nõustajalt 1. läbipaistvat ja vahetut suhtlemist 2. tingimusteta positiivset suhtumist 3. empaatiat. Metoodika kasutamine laseb mõista teise inimese mõttemaailma ja maailmapilti ning annab võimaluse ühiselt leida lahendused tekkivatele raskustele. 4.5. ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL (või rahvusvahelise kogemuse analüüs) ja saavutatud tulemused, millele tuginete: Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Põlva haigla rehabilitatsioonimeeskonna poolt perioodil september 2017 - mai 2018. AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on pikaajaline kogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel laste sihtgrupile ja korduv programmipõhise rehabilitatsiooniteenuse osutamise kogemus. Programmi raames osutati logopeedi, eripedagoogi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, tegevusterapeudi, füsioterapeudi ja kogemusnõustaja individuaal-, pere- ja grupiteenuseid. Toimusid individuaal- ja pereteenused, mille raames toetati klienti ja tema peret vastavalt seatud eesmärkidele. Grupitööde käigus arendati kehalist võimekust, kinnistati individuaalteenuste raames omandatud oskusi. Lisaks toimusid kohtumised kogemusnõustajaga, kes pakkus omapoolset tuge lastevanematele. Planeeritud teenustel osaleti 98% ulatuses. 89%-i vanemate hinnangul oli programm lastele osutunud mõjusaks. Programmis lastevanematele seatud eesmärgid täideti 100%-lt, lapsevanemad omandasid oskused oma last toetada ja vajadusel teavad, kelle käest nõu küsida. Paranesid laste õpitulemused, suhtlemisoskused, keskendumisvõime, kehaline võimekus. Kokkuvõttes said programmi eesmärgid täidetud 89%-i ulatuses. Piloteerimise käigus saavutati programmi eesmärgid nii teenuseosutaja arvamuse kui klientide tagasiside põhjal. 4.6. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE Programmi ettevalmistamine algab kohaliku omavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti teavitamisega ja infomaterjalide jagamisega, mis edastatakse spetsialisti poolt koolidele. Samuti edastatakse programmi strateegiline info: programmi sisu, sihtgrupi karakteristikuid, programmi ajaraam ja kavandatavad sekkumised, Rajaleidja Keskusele ja Laste ja Noorukite Vaimse Tervise Kabineti spetsialistidele. Meediakanalites on info kättesaadav asutuse kodulehel ja maakonna lehes. Programmi planeerimise etapis toimub esimene võrgustikukohtumine programmimeeskonna liikmete ja võrgustikupartnerite vahel. Meeskond annab lühiülevaate programmi tegevustest, iga spetsialist selgitab oma rolli meeskonnaliikmena. Ühiselt kaardistatakse osapoolte nägemus ja edasine koostöö, selgitatakse vastastikused ootused ning lepitakse kokku info vahetamise kord. Planeerimise etapis toimub telefonikontakt potentsiaalse programmi kliendi esindaja vahel, kelleks võib olla lapsevanem, HEVKO (hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaator koolis), kooli tugispetsialist või klassiõpetaja. Telefonikontakti käigus selgitatakse käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi põhimõtteid, eesmärke ja loodetud tulemusi, toimub vastastikune arutelu lapse sobivuse osas programmi. Lapse teadmised ja oskused, nendes vajakajäämised ja käitumuslikud eripärad on esmalt välja selgitanud kooli tugispetsialistid, klassiõpetaja või lapsevanem, kelle hinnangul lapse võimetekohase hariduse omandamiseks rakendatavad tugimeetmed on ebapiisavad. Telefonikontakt dokumenteeritakse. 15 4.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. TABEL 9 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE Hindamine ja planeerimine. Kestus: 4-6 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad spetsial istid Orienteeruv nimetus, kood maht* Rehabilitatsioonivajaduse Elluviijad: LOGOPEED, PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, 5 tundi hindamine ja TEGEVUSTERAPEUT, FÜSIOTERAPEUT, SOTSIAALTÖÖTAJA rehabilitatsiooni kliendiinfo kogumine, saadud info analüüs planeerimine, 1001  klientide sidustamine programmiga  kliendi funktsioneerimisvõime algtaseme hindamine (RFK põhine)  kliendi (ja tema esindajaga) konkreetsete eesmärkide püstitamine Elluviijad: LOGOPEED, PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, TEGEVUSTERAPEUT, FÜSIOTERAPEUT, SOTSIAALTÖÖTAJA/ KOGEMUSNÕUSTAJA Eeltöö kohtumiseks võrgustikupartneritega, võrgustikukohtumine (lühiülevaade programmitegevustest, kokkulepete sõlmimine) Orienteeruv maht kokku: 5 tundi Programmi elluviimine. Kestus: 40 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood maht* Eripedagoogi Elluviija: ERIPEDAGOOG Kokku individuaalteenus (2007) 10 tundi (8 Õpivalmiduse, õpivõime ja õpitempo analüüsimine, kuni leitakse tundi ind. sobiv õpetamisviisi ja tasand, kus õppija abiga toime tuleb. teenus+ 2 Arenguks ja õppimiseks vajalike keskkondade, õppekavade ja tundi õppemeetodite sobivuse hindamine. Lähtuvalt õpiraskuste pereteenus) eripärast, ainealaste teadmiste omandamiseks vajalike baasoskuste (kognitiivsed-, sotsiaalsed-, igapäevased- ja suhtlemisoskused) arendamine läbi erinevate harjutuste ja tegevuste. Võrgustikutöö lähivõrgustiku liikmete ja formaalse võrgustikuga (vestlus, eripedagoogiline nõustamine), et saavutada rehabilitatsiooni programmi eesmärke ja luua toetav keskkond. Võ rgustikuliikmete eripedagoogiline nõ ustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (kool, kodu) Eripedagoogi pereteenus Pereliikmete kaasamine kliendi arenduseesmärkide püstitamisse ja arendamiseks sobivate meetodite, vahendite ja keskkondade valikusse Eripedagoogi grupiteenus Elluviija: ERIPEDAGOOG 6 tundi (2009) Sotsiaalsete oskuste komponentide arendamine grupis vestluse, diskussiooni, rollimängu, eneseanalü üsi ja eakaaslaste õ petamise kaudu Õpiharjumuse kujundamine ja motivatsiooni tõstmine grupis. Logopeedi Elluviija: LOGOPEED Kokku 15 tundi individuaalteenus(2013) (12 tundi ind.teenus + 3 16  Võrgustikutöö. Kliendi võrgustikuliikmete nõustamine (e-kirja tundi teel, telefonitsi, vajadusel kohtumine võrgustikuliikmetega pereteenus) rehabilitatsioonikeskuses) kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine (sõnavaraline töö: sõnavara laiendamine, sõnatähenduse täpsustamine; töö sõnaühenditega; töö lausega: lause osade sobitamine, lausete lõpetamine, sõnajärje taastamine deformeeritud lauses; erinevate lausekonstruktstioonide mõistmine ja kasutamine; Õigekirjaoskuse osaoskuste arendamine ja õpetamine: (häälimisoskus, häälikupikkuste tajumine, häälikurühmade tundmine, hääliku ja tähe, sh häälikupikkuse ja tähevariandi seose tundmine, üksikhääliku ja häälikuühendi eristamise oskus, Logopeedi pereteenus grammatikareeglite tundmine ja nende rakendamise oskus) Pereliikmete kaasamine Pereliikmete nõustamine lapse lugemisvilumuse ja õigekirjaoskuse õppimise efektiivsetest abistamisvõtetest Logopeedi grupiteenus Elluviija: LOGOPEED 6 tundi (2015) Laste lugemishuvi tõstmine (nuputamisülesanded, ristsõnad, peidetud sõnad). Lugemistehnika ja funktsionaalse lugemisoskuse parandamine (loetava teksti jälgimine, kaaslase lugemisvea märkamine, näidendite lugemine ositi; arutlemine rühmas, oma suhtumise väljendamine, nõustmine või mittenõustumine; ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; järelduste tegemine, põhjendamine, kokkuvõtte tegemine). Õigekirjaoskuste kinnistamine (korrektuurharjutused) Psühholoogi Elluviija: PSÜHHOLOOG Kokku 9 tundi individuaalteenus (2010) (7 tundi ind. Lapse psüühiliste osaprotsesside, emotsionaalse ja sotsiaalse teenus +2 toimetuleku hindamine. tundi Suhtlemisoskus ja -tavad, selle olulisus ja mõju suhetele teistega. pereteenus) Õpitakse ära tundma erinevaid emotsioone ja hindama negatiivseid emotsioone esilekutsuvaid mõtteid ja situatsioone. Eneseregulatsiooni oskuste arendamine läbi oskuste õppe metoodika. Võrgustikutöö formaalse võrgustikuga ja lähivõrgustikuga nõustamise ja motiveerimise eesmärgil, et toetada klienti rehabilitatsiooni programmi eesmärkide saavutamisel. Psühholoogi pereteenus Perekonna toimetuleku hindamine ja strateegiate analüüsimine, vanemate nõustamine lapse arengu eripärade ja sekkumisviiside osas. Programmi lõppedes teab vanem, millistes valdkondades vajab laps toetust, vanem on teadlik lahenduskeskse lähenemisviisi (oskusteõppe) põhimõtetest ja jätkab lapse toetamist vastavalt uutele teadmistele peale programmi lõppu. Psühholoogi grupiteenus Elluviija: PSÜHHOLOOG 6 tundi (2012) Emotsioonide regulatsiooni arengu toetamine: õpitakse ära tundma erinevaid emotsioone ja nende tekkepõhjuseid. Võimalikud käitumisviisid erinevate tunnete korral. 17  Sotsiaalsete oskuste toetamine ja arendamine lastel grupitöös läbi oskusteõppe metoodika. Tegevusterapeudi Elluviija: TEGEVUSTERAPEUT 2 tundi individuaalteenus (pereteenus) (2003) Lapsevanema nõustamine lapse eakohaste käeliste oskuste arendamise osas. Pereliikmete kaasamine (intervjuu lapsevanemaga lapse ealiste oskuste ja tegevuste väljaselgitamiseks, Käeliste oskuste hindamiseks kasutatakse standardiseeritud teste, lapsevanematelt saadud informatsiooni ja arvamuse kaardistamine) Tegevusterapeudi Elluviija: TEGEVUSTERAPEUT 12 tundi grupiteenus (2016) Käeliste oskuste kinnistamiseks erinevad loovad ja käelised tegevused. Füsioterapeudi Elluviija: FÜSIOTERAPEUT 2 tundi individuaalteenus (pereteenus)(2001) Lapsevanema nõustamine kliendi eakohase motoorse füüsilise võimekuse arendamiseks, ergonoomilise istumisasendi (õppimiseks, kirjutamiseks, lugemiseks) ja koduse õpikeskkonna parandamiseks. Füsioterapeutiline hindamine koos lapsevanemaga. Hindamistulemuste analüüs kliendi, lapsevanema ja füsioterapeudi koostöös, eesmärkide seadmine. Füsioterapeudi Elluviija: FÜSIOTERAPEUT 11 tundi grupiteenus(2002) Füsioterapeutilised harjutused grupis rühi korrektsiooniks, koordinatsiooni ja tasakaalu parandamiseks ning hingamis- ja korsettlihaste tugevdamiseks. Teraapiavahendina kasutatakse suurt ja väikest teraapiapalli, tasakaalupatja, tasakaaluköit, Bosu palli jne. Kehalised harjutused grupis, et stimuleerida aktiivset osalust ja sotsiaalset suhtlust. Sotsiaaltöötja Elluviija: SOTSIAALTÖÖTAJA 1 tund individuaalteenus (pereteenus) (2004) Erivajadusega lapse vanemlikkuse arendamine. Sotsiaaltöötaja Elluviija: SOTSIAALTÖÖTAJA 1 tund grupiteenus(2006) Erivajadusega lapse vanemate vajaduste, teadmiste ja oskuste kaardistamine. Erivajadusega laste vanemate mitteformaalse võrgustiku moodustamine. Kogemusnõustaja Elluviija: KOGEMUSNÕUSTAJA 1 tund individuaalteenus (pereteenus) (2022) Pereliikmete nõustamine aitamaks leida lahendusi tekkivatele raskustele Kogemusnõustaja Elluviija: KOGEMUSNÕUSTAJA 1 tund grupiteenus (2024) Erivajadusega laste vanemate mitteformaalse tugigrupi moodustamine Orienteeruv maht kokku: 83 tundi 18  Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 4-6 nädalat Teenus, kood Teemad Orienteeruv maht Logopeedi (2013), Elluviijad: LOGOPEED, PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, 6 tundi eripedagoogi (2007), FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, SOTSIAALTÖÖTAJA psühholoogi(2010) Rehablitatsiooniprogrammi eesmärkide täimise hindamine Füsioterapeudi (2001) , kliendi tegutsemise ja osalemise hindamine samade tegevusterapeudi (2003), hindamisvahenditega, mis programmi sisenemisel, sotsiaaltöötaja (2004) hindamistulemuste analüüs, andmestiku täitmine. individuaalteenus Elluviijad: LOGOPEED, PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG 3 tundi (sisaldub Eeltöö kohtumiseks võrgustikupartneritega individuaaltee võrgustikukohtumine- tagasiside sekkumiste tulemuslikkusele ja nuse hinnas) sisendid planeeritavateks jätkutegevusteks Sotsiaaltöötaja grupiteenus Elluviijad: SOTSIAALTÖÖTAJA, KOGEMUSNÕUSTAJA 1 tund X 2 (2006); Pere- ja grupiteenuse eesmärkide täitmise hindamine Kogemusnõustaja Vanemate tegutsemise ja osalemise hindamine samade grupiteenus (2024) hindamisvahenditega, mis programmi sisenemisel Orienteeruv maht kokku: 11 tundi REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LÕPETAMINE JA TULEMUSED 4.8. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE TABEL 10 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi Prognoositav tulemuse Tulemuste saavutamise hindamiseks tulemused saavutamise indikaator kasutatav hindamisvahend/meetod (%, klientide arv kogugrupist) Kliendi õpitulemused on positiivsed 80% koostöö kooli tugispetsialistidega /õpetajaga, tagasiside lapsevanematelt Klient täidab igapäevaselt 90% tagasiside klassiõpetajalt ja vanematelt koolikohustust Kliendi pere on teadlik lapse 90% tagasiside lapsevanematelt toetamise võimalustest huvitegevustes osalemiseks Kliendile on leitud sobiv tugimeede 70% tagasiside lapsevanematelt ja võrgustikupartneritelt Kliendi perel on tugivõrgustik kelle 90% tagasiside lapsevanematelt abile ja nõule vajadusel toetuda Kliendil on parem rüht ning 70% DCDQ küsimustik. koordinatsioon. Rühi hindamisleht. 19  Palun kirjeldage, kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Võrgustikutöös on erinevates valdkondades tegutsevate spetsialistide koostöö tulemusena leitud strateegiad/lahendused lapse seostamiseks jätkuteenustega. Lapsevanemaid informeeritakse ja nõustatakse vajaduspõhistes pöördumistes järgnevate sekkumiste osas. Laste osas, kes vajavad erisusi õppekorralduses (õppe sisus või õpitulemustes) saavad lapsevanemad pöörduda Rajaleidja spetsialistide poole, et algatada lapsele individuaalse õppekava koostamine. Neil juhtudel, kui laps vajab enam psühhoemotsionaalset tuge, saab lapsevanem pöörduda laste ja noorukite vaimse tervise kabinetti vastuvõtule. 4.9. PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on pikaajaline kogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel laste sihtgrupile ja korduv programmipõhise rehabilitatsiooniteenuse osutamise kogemus. AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus on alates 2000 a. osutatud laste sihtgrupile rehabilitatsiooniteenust ning rehabilitatsioonimeeskonnal on programmipõhise teenuse osutamise kogemus aastast 2010.a. AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on motiveeritud ja koostöövalmis rehabilitatsioonimeeskond, tõenduspõhisus klientide seisundi hindamisel ja sekkumisel. Kõigil meeskonnaliikmetel on programmi sihtgrupile teenuse osutamise ja eesmärgipärase meeskonnatöö kogemus. 4.10. PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE Hariduslike erivajadustega õpilastega tegelevad erinevate valdkondade spetsialistid: haridus-, tervishoiu,- rehabilitatsiooni- ja sotsiaalvaldkonnast, samas koostöövormid erinevate valdkondade vahel ja olemasoleva süsteemi tõhus toimimine ning vastavus sihtgrupi vajadustele vajab üleriigiliselt edendamist (mitte ainult konkreetse programmi raames). Üheks riskiteguriks on programmis osaleva lapse pere elukoha vahetus rehabilitatsiooniprogrammi vältel (vahemaa uue elukoha ja rehabilitatsioonikeskuse vahel ületab mõistliku aja- ja sõidukulu), mistõttu võib osalemine programmis katkeda. Traumaatilised elusündmused ja teised ebastabiilset terviseolukorda põhjustavad faktorid on samuti programmi riskiks, et laps ei jätka osalemist (näit. kriisiolukorras laps vajab professionaalset abi (psühhiaatriline abi, leinanõustamine)). Järjepidevat tegelemist nõuab töötamine kliendi/pere motivatsiooniga. Pikemaajalise perioodi vältel võib pereliikmete esialgne entusiasm, valmisolek, osalus ja panustamine vähenda. Programmis osalevale lapsele on aga väga oluline tema pere toetus (nii logistika, transpordi kui jõustamise/innustamise osas) kuna vanematepoolne aktiivsus toetab lapse enesekindlust ja õpimotivatsiooni. Selleks, et programmis osalevate spetsialistide poolne kliendi lähivõrgustiku liikmete motiveerimine ja jõustamine oleks tõhus, peavad spetsialistid ise olema jõustatud. Üheks võimaluseks on personali koolituskava planeerimisel sisse tuua koolitused valdkondades, kus meeskonna liikmed tajusid vajakajäämisi (näiteks jõustamisalane koolitus rehabilitatsioonispestialistidele). 4.11. PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE Programmi osutaja kogub tagasisidet rahulolu küsimustike kaudu, sagedusega 1 kord aastas, programmis osalenud lastelt ja lapse lähivõrgustiku liikmetelt (lapsevanemad), programmimeeskonna liikmetelt ning formaalse võrgustiku liikmetelt (klassiõpetajad). Programmis osalenud lastelt ja lastevanematelt kogutakse tagasisidet kliendi teenustega rahulolu kohta rahulolu küsimustiku kaudu. Programmis osalenud laste klassiõpetajatele edastatakse “Tugevuste raskuste hindamise küsimustik“(TRK), mis annab hinnangu õpilase toimetuleku kohta koolikeskkonnas (emotsionaalsed probleemid, käitumisprobleemid, hüperaktiivsusega seotud probleemid, probleemid eakaaslastega ning prosotsiaalse käitumise probleemid). Lisaks võib õpetaja anda tagasisidet kirjeldavas vormis programmi mõjususe kohta. Rehabilitatsioonimeeskond hindab dünaamikas programmipõhise klienditöö tulemuslikkust (aluseks rahuolu ja tagasiside küsimustikud), analüüsib rehabilitatsiooniprogrammi kulutõhusust. Meeskonnasiseselt tehakse põhjalik analüüs meeskonnatööd toetavate ja taksitavate tegurite 20  osas programmiperioodil. Selgunud tulemuste põhjal toimub edasise programmipõhise arendustöö planeerimine. 5. KASUTATUD KIRJANDUS 1. AS Põlva Haigla kvaliteedi käsiraamat. (2017). AS Põlva Haigla. 2. Brown, C. (2014). Understanding Person-Centred Counselling: A Personal Journey. Lewisham Counselling and Counsellor Training Associates. SAGE Publications Ltd. 3. Campbell, S.K. (1994). Physical Therapy for Children. W. B. Saunders Company 4. Deutsch, M. (1949). A theory of cooperation and competition. Human Relations 2: pp 129-152 5. Eesti elukestva õppe strateegia. https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 6. Eesti Hariduse Infosüsteem https://www.hm.ee/ehis/statistika.html 7. Ehala, M. (2010). Uus emakeeleõpetus. Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. http://video.ut.ee/producer/2010/Martin_Ehala/10.03.2010_pressio [2011.04.02] 8. Family Outcomes Survey. Versioon 2-5-10. Külastatud aadressil 30.02.2017: http://ectacenter.org/~pdfs/eco/FOS-Revised.pdf 9. Franjoine, M.R., Gunther, J.S., Taylor, M.A. (2003). Pediatric balance scale: a modified version of the berg balance scale for the school-age child with mild to moderate motor impairment. Pediatric Physical Therapy, 15(2): 114-128. 10. Haljaste, A. (2007). Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Eripedagoogika. 11. Hannel, G. (2017). Erivajaduste määratlemine. 12. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon. Külastatud aadressil: https://www.htm.ee/sites/default/files/hev_kotseptsioon.pdf 13. Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/125072014013 14. Haridusliku erivajaduste õpilaste õppevara arendamine. Külastatud aadressil: http://www.hev.edu.ee/ 15. Henderson, S.E., Sugden, D.A., Barnett, A.L. (2007). Movement Assessment Battery for Children-2.Examiner`s 21  Manual. London: Pearson. 134-136, 143-144. Manual. London: Pearson. 134-136, 143-144. 16. Hermlin, K. (2001) Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli Kirjastus. 17. Jõgi A-L., Kikas E., Männamaa, M., Palu A., Soodla P., Toomela, A. (2016). Koolipsühholoogi hindamisvahendite komplekt. Eesti Ülikoolide Kirjastus. 18. Kastepõld- Tõrs, K., Aus, K., Männamaa, M., Kolsar, A., Laanes, E., Montonen,R. (2006). SDQ Translation into Estonian (UK). http://www.sdqinfo.com/py/doc/b3.py?language=Estonian Külastatud 30.01.2017. 19. Kivirand, T. (2014). Hariduslikest erivajadustest: mõistetest, statistikast ja tulevikusuundumustest. Õpetajate Leht. 31.jaan 20. Kõiv, K. (2001). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Artiklite kogumik, (13-22). Tartu: OÜ Vali Press. 21. Kõrgesaar, J. (2016). Tõenduspõhisest eripedagoogikast. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Nr 4 (2), 249-254. 22. Minuchin, S., Fishman, C.H. (2002). Family Therapy Techniques. 23. Oren, D. (2011). Psychodynamic Parenthood Therapy: A model for therapeutic work with parents and parenthood. Clinical Chid Psychology and Psychiatry. 17 (4), 553-570 24. Plado, K., Sunts,K. (2004). Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel. 4. 25. Puik, T. (2005). Eesti keele etteütlused 2. ja 3.klassile. Koolibri. 26. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020. Külastatud aadressil: http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise- arengukava-2009-2020 27. Rahvusvaheline funktsioneermisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, RFK ( 2005) 28. Reed-Jones, RJ., Dorgo, S., Hitchings, MK., Bader, JO. (2012). WiiFitTM Plus balance test scores for the assessment of balance and mobility in older adults. Gait Posture. Jul;36(3):430-3. National Institutes of Health 29. Räis, M.L., Kallaste, E., Sandre, S-L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. 30. Rääk, R. (2014). Ettepanek: Mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega ning raske ja a. sügava psüühikahäirega arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastele osutatavate haridus-, b. sotsiaalteenuste sidustatud mudel. Külastatud aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Puudega_laps/teenuste_sidustatud_mudeli_ettepanek.pdf 31. Tervishoiuteenuste loetelu. Külastatud aadressil: https://www.haigekassa.ee/et/partnerile/raviasutusele/tervishoiuteenuste-loetelu 32. Wilson, B.N., Crawford, S.G., Green, D., Roberts, G., Aylott, A., & Kaplan, B. (2009). Psychometric Properties of the Revised Developmental Coordination Disorder Questionnaire. Physical & Occupational Therapy in Pediatrics, 29(2):182-202. 33. Ylvisaker, M., Feeney, T. (2002). Executive functions, self-regulation, and learned optimism in paediatric rehabilitation: a review and implications for intervention. Pediatric Rehabilitation, vol. 5, no. 2, 51-70.7 22  6. LISAD (HINDAMISVAHENDID) Lisa 1 RFK põhine hindamisleht Hindamine Üldine eesmärk: Alaeesmärgid: 1. 2. RFK kategooriad RFK määraja Eesmärk Inimese eelistus eesmärkide osas Keha funktsioonid, kommentaar Praegu, probleem struktuurid, tegutsemine 0 1 2 3 4 ja osalus Keskkondlikud tegurid Hõlbustav tegur Takistav tegur +4 +3 +2 +1 0 1 2 3 4 Personaalsed tegurid Personaalsete tegurite olukord: Positiivne Neutraalne Negatiivne 23  Lisa 2 Tulemuste hindamine RFK alusel Tulemuste hindamine Saavutus- Alghindamine Lõpphindamine eesmärk RFK funktsioonid, Olukord alghindamisel: Olukord lõpphindamisel: struktuurid, tegevused ja 0 = EI OLE probleemi (0-4%); Eesmärgi 0 = EI OLE probleemi (0-4%); keskkonnategurid 1 = KERGE probleem (5- saavutamine 1 = KERGE probleem (5-24%); 24%); 2 = MÕÕDUKAS täielikult +, 2 = MÕÕDUKAS probleem probleem (25-49%); 3 = osaliselt +/-, (25-49%); 3 = RASKE RASKE probleem (50-95%); ei ole probleem (50-95%); 4 = 4 = TÄIELIK probleem (96- saavutatud - TÄIELIK probleem (96-100%) 100%) Kood Selgitus 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 Programmis osalemist takistanud tegurid Programmis osalemist soodustavad tegurid Alus RFK, ICF core sets and case studies (kohandatud Astangu KRK poolt) 24  Lisa 6- rehabilitatsiooniprogrammi maksumus PROGRAMMI MAKSUMUS REHABILITATSIOONIPROGRAMMI NIMI: Tähetargad PROGRAMMI ESITAVA ASUTUSE NIMI: Astangu KRK PROGRAMMI KESTVUS/PERIOOD (ajaline mõõde) Ühiku Teenuse nimetus/maksumus Teenuse kood hind Rehabilitatsiooni hindamine 1001 52,82 Füsioterapeudi individuaalteenus 2001 21,98 Füsioterapeudi grupiteenus 2002 7,8 Tegevusterapeudi individuaalteenus 2003 22,08 Tegevusterapeudi grupiteenus 2016 8,26 Sotsiaaltöötaja individuaalteenus 2004 20,14 Sotsiaaltöötaja grupiteenus 2006 7,18 Psühholoogi individuaalteenus 2010 21,88 Psühholoogi grupiteenus 2012 7,8 Eripedagoogi teenus 2007 21,34 Eripedagoogi grupitöö 2009 7,58 Logopeedi individuaalteenus 2013 22,34 Logopeedi grupitöö 2015 7,94 Kogemusnõustaja individuaalteenus 2022 15,38 Kogemusnõustaja grupiteenus 2024 5,66 Kliendihind Klientide arv programmis 4,00 Programmi kogu maksumus 6453,76 Maht Summa 5 264,10 3 65,94 11 85,80 3 66,24 12 99,12 2 40,28 2 14,36 10 218,80 6 46,80 11 234,74 6 45,48 16 357,44 6 47,64 1 15,38 2 11,32 1 613,44  Rehabilitatsiooniprogramm HEV (hariduslike erivajadustega) põhikooli lõpetajate ülemineku toetamiseks kutseõppesse siirdumisel ___________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon 2018  SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED .......................................................................................................... 3 1.1. Organisatsiooni andmed ............................................................................................................... 3 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed ...................................................................................... 3 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed.................................................................... 3 2. KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................... 4 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA ............................................................................................ 6 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik ................................................................................................................. 6 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond............................................................................................................ 6 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus ................................................................................. 6 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond ........................................................................ 6 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond ....................................................................... 6 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel .......................................... 6 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihgrupp .......................................................................................... 6 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta ................................................................................................ 7 3.9. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info .............................................................. 7 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED......................................................... 8 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid ....................................................................................... 8 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid ............................................................... 9 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid ........................................................................... 10 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad ....................................................................... 12 4.5. Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel ................................................................... 13 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine ........................................................ 13 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. ............ 14 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine............................ 16 4.9. Programmi tugevad küljed .......................................................................................................... 17 4.10. Programmi riskid ja arendamist vajavad küljed ning riskide maandamine ............................... 17 4.11. Pika-ajalise tagasiside kogumine ja programmi tegevuste täiendamine .................................... 17 5. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................... 18 6. LISAD (hindamisvahendid) ................................................................................................................. 19 2  1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. ORGANISATSIOONI ANDMED TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse algus 25.02.2005 alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 13519 Linn Tallinn Riik Eesti 1.2. PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi ALLIKSOO / KOOLME Eesnimi Ewe / Margus Ametinimetus Arendusspetsialist / projektijuht Telefon 6877254/58149132 E-post [email protected]; [email protected] 1.3. PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, ametinimetus Roll programmi koostamisel MTÜ Papaver (psühholoogid, sotsiaaltöötajad) Osalenud programmi piloteerimisel ja väljatöötamisel Pärnu Sotsiaalkeskus (tegevusterapeut, Osalenud programmi piloteerimisel ja psühholoog, sotsiaaltöötaja) väljatöötamisel Dorpat Tervis OÜ (sotsiaaltöötaja, psühholoog, Osalenud programmi piloteerimisel ja koordinaator/kogemusnõustaja) väljatöötamisel Astangu KRK (sotsiaaltöötajad, eripedagoog, Osalenud programmi piloteerimisel ja psühholoog, tegevusterapeut) väljatöötamisel 3  2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud põhikooli viimases klassis õppivatele osalise töövõimega erivajadusega noortele ning nende peredele. Rehabilitatsiooniprogrammi optimaalseks osalejate arvuks on 4-6 noort ning nende pered. Programmi peaeesmärk: - Põhikooli lõpetamise ajaks on klient teadlik oma kutsealastest eelistustest, võimetest ning edasistest eneseteostusvõimalustest. Ta on teadlik võimalikest karjäärivalikutest Ta on leidnud sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks ja ettevalmistatud edasiseks tööeluks. Programmi alaeesmärgid: - Klient teab oma kutsealaseid eelistusi ja võimeid ning on teadlik võimalikest karjäärivalikutest - Sobiv kutseõpeasutus on väljaselgitatud ja ettevalmistatud õppija vastuvõtmiseks - Klient tuleb iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega - Klient tuleb toime õpingute raames ette tulevate psühhosotsiaalsete (inimeste vahelise lävimisega seotud) olukordadega - Pere ja lähivõrgustik on jõustatud ning toetab klienti õpingute alustamisel ja iseseisvumisel. Erinevad uuringud toovad välja (Praxis, 2015; Praxis 2016), et oluliseks probleemiks on erivajadusega noorte lühike haridustee – õpingute mittejätkamine põhikooli järgselt, õpingute katkestamine või omandatud erialal mitterakendumine. Olulisemaks põhjuseks on siinjuures ebaõnnestunud erialavalik. Sobiva eriala omandamine ja karjääri planeerimine annab eeldused hilisemaseks tööhõives osalemiseks ning aitab ennetada olukorda, kus omandatud oskused kaovad ja noor inimene jääb passiivselt koju. Põhikooli lõpus toetatakse õpetajate poolt kõikide õppijate erialavalikut, kuid erivajadusega õppijate puhul, kes on põhihariduse omandanud lihtsustatud- või individuaalse õppekava alusel, jääb haridustöötajate ettevalmistusest vajaka, et leida noorele võimalus võimetekohaseks rakendumiseks. Programmi eesmärk on koostöös kliendi, tema pere, karjäärinõustaja ning haridus- ja rehabilitatsioonispetsialistidega välja selgitada, millised on sobivaimad võimalused kliendi edasiseks rakendumiseks: millist eriala klient omandada soovib ning milleks on olemas eeldused. Programmi raames kasutatakse Hamet töövõimekuse hindamise metoodikat (Hamet 2 testmetoodika moodulid 1 ja 3), mille eesmärk on välja selgitada kliendi käelisele tööle suunatud oskused, välistavad tegurid ja arenguvaldkonnad. Samuti uuritakse kliendi käitumist erinevates töö- ja vabaaja situatsioonides ning kriitikataluvust. Testi tulemusel selguvad kliendi sotsiaalsed oskused erinevate osapooltega suhtlemisel ja oskuste arendamise vajadus. Hamet metoodika annab kliendi sotsiaalsetest ja tööoskustest adekvaatse pildi ja on oluliseks sisendiks kliendi tegevuskava loomisel ja sekkumist planeerimisel. Erinevad uuringud kinnitavad, et Hamet metoodika sobib erivajadustega õpilaste testimiseks. Hindamine aitab anda õpilastele adekvaatset tagasisidet nende oskustest ja võimetest ning on oluliseks faktoriks tulevase eriala valimisel või mittesobivuse korral vahetamisel. Samuti aitab metoodika hinnata, kas õpilase oskused on üldse õppeks vajalikul tasemel. Positiivsena tuuakse välja metoodika kiirust, võrreldes infohulgaga, mis saadakse. Metoodika on läbimõeldud ning põhjalik, hindamine üheselt mõistetav ja inimliku faktori osa testi tulemustes seetõttu väike. Testide läbiviimisel pakub tuge Astangu KRK. Täiendavalt omandatakse programmi jooksul oskuseid iseseisvaks igapäevasvaks toimetulekuks. Klient õpib, kuidas tulla toime uutes suhtlemissituatsioonides, toimetulekut stressi ja emotsioonidega. Programmis kaasatakse kliendi perekond, pakkudes teavet, kuidas saab pere klienti toetada nii iseseisvumisel, aga ka stressi, psüühiliste koormuste kui ka emotsioonidega toimetulekul. Koostöös põhikooli ja kutseõppeasutusega pakutakse võimalust tutvuda kliendile võimalike sobivate erialade ja õppimisvõimalustega. Karjäärinõustaja abistab ja toetab karjääriplaneerimisel ja -arendamisel, elukutse- , haridustee ja töövalikuga seotud otsuste tegemisel. Programm kestab 10 kuud ning tegevused on planeeritud intensiivsusega 1-3 korda nädalas, kokku on planeeritud kuni 110,5 tundi tegevusi, mis sisaldavad nii individuaalseid kui ka grupiteenuseid. 4 Soovitatavaks algusajaks on september-oktoober, kuhu on planeeritud grupi komplekteerimine ning Hamet testide läbiviimine (programmi tegevuste sissejuhatav etapp). Alates 3.ndast nädalast on planeeritud aktiivse rehabilitatsiooni etapp, kus keskendutakse vajalike oskuste õppele, omandatud oskuste kinnistamisele (praktiliste tegevuste harjutamine) ning pere jõustamisele. Töötukassas toimub karjäärinõustamine. Karjäärinõustamise järgselt toimuvad kliendile võimalike sobivate erialade tutvustamised ja kutseõppeasutuste külastused. Programmi viimases etapis on planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi lõpetavad tegevused, sh tulemuste hindamine ning edasiste soovituste andmine ning vajadusel edasiste teenustega seostamine. Programmi raames viiakse tegevusi läbi nii rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumides, Töötukassas, haridusasutuses kui ka kutseõppeasutuses. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemusel on kliendi edasine karjäär planeeritud, ta on leidnud endale sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks ning on teadlik enda erialastest eelistustest ning võimetest. Klient on omandanud teadmised ja oskused võimalikult iseseisvaks hakkamasaamiseks nii igapäevaelu toimingutes kui psühhosotsiaalsetes olukordades ning pere omab teadmisi, kuidas klienti iseseisvumisel toetada. Programmi lõppedes on kliendi pere jõustatud ning oskab toetada klienti õpingute jätkamisel. Peamisteks koostööpartneriteks on rehabilitatsioonimeeskonnale põhikool (eelkõige kliendi klassijuhataja, vajadusel kooli esindaja ning kooli tugipersonal), Töötukassa ning kutsekooli esindajad, kelledega tehakse tihedat koostööd, et üleminek põhikoolist kutsekooli oleks võimalikult sujuv. Oluliseks koostööpartneriks on ka KOV, kes vajadusel pakub täiendavaid tugiteenuseid (nt toetab transpordikulude hüvitamisega). Vajadusel kaasatakse programmi tegevustesse ka tugiisik. Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel nelja koostööpartneriga erinevates Eesti piirkondades (Tallinnas, Tartus ja Pärnus). Koostööpartneriteks olid Tallinna Tondi Põhikool, Tartu Kroonuaia Kool ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. 5  3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. REHABILITATSIOONI ALALIIK - Tööalane rehabilitatsioon 3.2. REHABILITATSIOONI VALDKOND - Õppimine - Tööeluks ettevalmistamine 3.3. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS - Grupiprogramm, grupi optimaalne suurus 4-6 noort - Majutuseta - 10 kuud, intensiivsusega 1-3x nädalas (vastavalt kliendi tegevuskavale) 3.4. REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND - Üle Eesti 3.5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND - Põhikool - Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht - Kutseõppeasutus - Töötukassa 3.6. PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL - Perekond (eestkostja) - Klassijuhataja, kooli esindaja (õppealajuhataja) ja tugipersonal - Tugiisik - Kohalik omavalitsus - Kutsekoolide esindajad - Töötukassa juhtumikorraldaja - Töötukassa karjäärinõustaja 3.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHGRUPP TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps Tööealine Eakas Kommentaar (vajadusel (vajadusel (vajadusel täpsusta täpsusta täpsusta vanus) vanus) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire x v.a. raske ja sügav puue (v.a.intellektipuue)  intellektipuue x Sobib kerge intellekti puudega kliendile  keele- ja kõnepuue x  kuulmispuue x  nägemispuue x  liikumispuue x  liitpuue  MUU (täpsusta) x 6 3.8. LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. Osalise töövõimega, normintellekti või kerge intellektipuudega, puude liigist olenemata 2. Soovib planeerida oma edasist karjääri ja jätkata õpinguid kutseõppeasutuses 3. Õpib põhikoolis Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ( lihtsustatud õpe) alusel või individuaalõppes Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. Õpib põhikoolis Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (toimetuleku- ja hooldusõpe) alusel 2.Keskmisest suurema kõrvalabi vajadusega igapäevaelutoimingutes 3.On sõltuvusainete tarvitaja 3.9. MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 punkt 10.5 näeb ette ülesande luua paremad tingimused erivajadusega noorte sujuvaks siirdumiseks üldharidussüsteemist kutseõppesse ja haridustee lõppemise järel tööturule. Valdkonna arendamine on oluline, et toetada erivajadusega noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist ja tööhõives osalemist ning ennetada mitteaktiivsust ja tõrjutust. Noortesse praegu tehtavad investeeringud annavad pikaajalist kasu – aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud loob hüvesid ning väldib suuri kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööhõivest, haridusest ja koolitusest. Erivajadusega noorte konkurentsivõime tööturul on madal, sest võrreldes tavaõppijatega on nende haridustase madal. Pikematel mitteõppimise ja -töötamise perioodidel on selgelt negatiivne mõju inimese hilisemale sissetulekule. Ligikaudu veerand erivajadusega noortest ei õpi edasi põhikooli lõpetamisele järgneval õppeaastal (Praxis 2016). Üks erivajadusega õppijate kutseõppest tööturule sisenemise takistus ja ka õppe katkestamise põhjus on ebaõnnestunud erialavalik. Selle vältimiseks kavandatud meetmed ei ole piisavad ega toimi tõhusalt. Erivajadusega noore ettevalmistamiseks kutseõppesse astumisel on üldhariduskoolil võimalus lihtsustatud või toimetulekuõppes õppinud õppijatele lisaõpet läbi viia. Seda tehakse osaliselt koostöös kutsekoolidega. Lisaõpet on pakutud erikoolides, kuid see pole rakendust leidnud tavakoolides. Lisaks on põhikooli lõpetanu jaoks lisaõppesse edasi jäämise otsus vabatahtlik ning seda võimalust kasutavad vähesed õpilased. Kutsekoolidel pole ühtset hindamismetoodikat, mille alusel tuvastada erivajadusega noorte võimekust eriala omandamiseks. Seetõttu võib õpilaskandidaatide valmisoleku hindamine jääda puudulikuks. Ebasobiva eriala valiku vältimiseks on mõne erivajadusega õppija jaoks sobilik eelnev kohanemisprotsess või kooli õppeprotsessi selline korralduse viis, mis ei sunni teda esimese poolaasta või õppeaasta jooksul valima konkreetset eriala (Praxis 2016). 7  4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Põhikooli lõpetamise ajaks on klient teadlik oma kutsealastest eelistustest, võimetest ning edasistest eneseteostusvõimalustest. Ta on teadlik võimalikest karjäärivalikutest. Ta on leidnud sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks ja ettevalmistatud edasiseks tööeluks. Alaeesmärk 1: Klient teab oma kutsealaseid eelistusi ja võimeid ning ta on teadlik võimalikest karjäärivalikutest RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d155 Oskuste omandamine d155.2- d155.1 d155.1- d155.0 d177 Otsuste tegemine d177.3- d177.2 d177.1- d177.0 d820 Kooliharidus d820.3- d820.2 d820.1- d820.0 b126 Temperamendi ja isiksuse funktsioonid (b1261 b126.2- b126.1 b126.1- b126.0 koostöövõimelisus) b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b1641 b164.2- b164.1 b164.1- b164.0 organiseerimine ja elluviimine) b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid b130.2- b130.1 b130.1- b130.0 e585 Haridus- ja õpetamisteenused, süsteemid ja e585.2- e585.1 e585.+2- e585.+3 strateegiad Alaeesmärk 2: Sobiv kutseõpeasutus on väljaselgitatud ja ettevalmistatud õppija vastuvõtmiseks RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) e585 Haridus- ja õpetamisteenused, süsteemid ja e585.2- e585.1 e585.+2- e585.+3 stateegiad Alaeesmärk 3: Klient tuleb iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d220 Paljude ülesannete täitmine d220.3- d220.1 d220.2- d220.0 d230 Igapäevatoimingute tegemine d230.3- d230.1 d230.1- d230.0 b1301 Motivatsioon b1301.2- b1301.1- b1301.0 b1301.1 Alaeesmärk 4: Klient tuleb toime õpingute raames ette tulevate psühhosotsiaalsete (inimeste vahelise lävimisega seotud) olukordadega RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d720 Komplitseeritud inimeste vaheline lävimine d720.2- d720.1 d720.1- d720.0 d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240.3 – d240.1 d240.2 – d240.0 toimetulek b147 Psühhomotoorsed funktsioonid b147.2- b147.1 b147.1- b147.0 b152 Emotsioonide funktsioonid b152.2- b152.1 b152.1- b152.0 b1301 Motivatsioon b1301.2- b1301.1-b1301.0 b1301.1 Alaeesmärk 5: Pere ja lähivõrgustik on jõustatud ning toetab klienti õpingute alustamisel ja iseseisvumisel RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d760 Perekondlikud suhted d760.2 – d760.0 d760.1 – d760.0 d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240.3 – d240.1 d240.2 – d240.0 toimetulek e310 Kitsas perering e310.2 – e310.0 e310.+3 - e310.+4 e410 Lähedaste pereliikmete isikupärased hoiakud e410.2 – e410.0 e410.+2 - e410.+4 8 4.2. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, Hindamisvahendi sisu Hindamisvahendi kasutamise nimetus koos kes seda lühikirjeldus põhjendus (sh asja- ja eakohasus), viitega autorile kasutab hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. Hamet test Hamet Hamet 2 on käeline Programmi raames viiakse läbi Hamet koolituse motoorne 2 testi moodulid 1 ja 3. Hamet 2 läbinud hindamismetoodika kerge moodul 1 eesmärk on välja selgitada spetsialist intellektipuude, kliendi käelisele tööle suunatud õppimisraskuste, füüsilise oskused, välistavad tegurid ja puude ning neuroloogiliste, arenguvaldkonnad. Moodul 3 on psüühikahäiretega inimeste sotsiaalsete päevuste moodul, kus ja kutseõpet alustavate uuritakse kliendi käitumist noorte töövõime ja oskuste kolleegidega tööalases ja hindamiseks. vabaajasituatsioonis, käitumist Moodul 1 testid klientide ja ülemustega ning moodustuvad 6 faktorist kriitikataluvust. Hamet metoodika 1. Rutiin ja tempo kasutamine võimaldab kiiresti ja 2. Tööriista juhtimine ja kompaktselt väljaselgitada kliendi rakendamine (lihtne) sotsiaalsed oskused töömaailmas 3. Tajumine ja erinevate osapooltega suhtlemisel ja sümmeetria oskuste arendamise vajadus, millele 4. Juhistest aru käesolevas programmis saamine ja nende keskendutakse. rakendamine HAMET hindamismetoodika 5. Tööriista juhtimine ja suurimaks plussiks mitmekülgsus, rakendamine (raske) andes põhjaliku ülevaate kliendi 6. Mõõtetäpsus ja oskustest ja võimetest, tugevustest ja korralikkus nõrkustest, töökäitumisest ning Moodul 3 moodustub 4 ametialastest eelistustest. Väga faktorist: tähtis on asjaolu, et HAMET 1. suhtlus kolleegidega, hindamismetoodika võimaldab anda 2. Suhtlus tööandjaga hinnangu tööealise erivajadusega (ülemusega), kliendi valmisolekule suunduda 3. Suhtlus klientidega, avatud tööturule. 4. kriitikataluvus. WORQ – Work Rehab. Tööalase rehabilitatsiooni WORQ hindamisvahendi/küsimustiku Rehabilitation meeskond küsimustik on väljatöötatud abil saab meeskond välja selgitada Questionnaire – ICF Research Branchi poolt programmis osalejale raskusi Tööalase Šveitsis 2013. aastal. põhjustavad valdkonnad ja sellest rehabilitatsiooni Küsimustik on tõlgitud tulenevalt planeerida vajalikke küsimustik Astangu KRK poolt eesti sekkumisi. Küsimustik keskendub (piloteerimise keelde ning seda on igapäevaelu ja töötamise järgselt piloteerimise järgselt piirangutega seotud valdkondadele, kohandatud keeleliselt kohandatud millega hakatakse programmis sihtgrupile) vastavalt sihtgrupi tegelema. probleemidele. Küsimustik viiakse läbi esmakohtumisel kliendi ja tema esindajaga. 9  Küsimustikku täidetakse ainult programmi sisenemisel. I osa täidetakse ühise vestluse käigus esmasel kohtumisel (klient, lapsevanem ning varem kindlaks määratud kaks spetsialisti); II osa täidavad klient ning lapsevanem eraldi. Küsimustiku ja vestluse tulemusi analüüsitakse meeskonnatöös, selle tulemused kajastatakse RFK põhises hindamisvahendis RFK põhine Rehab. RFK on Rahvusvahelise Programmi alguses toimub kliendi hindamine meeskond Terviseorganisatsiooni funktsioneerimisvõime hindamine (WHO) poolt arendatud kasutades Rahvusvahelisele klassifikatsioon inimese Funktsioneerimisvõime funktsioneerimisvõimega Klassifikatsioonile (RFK) tuginevat seotud info hindamismetoodikat, et selgitada dokumenteerimiseks. , välja kliendi ressursid ja piirangud Tuginedes RFK-le on funktsioneerimise, tegutsemise ja pilootprojekti järgselt osalemisega ning rehabilitatsioonispetsialistide keskkonnateguritega seotud poolt koostatud valdkondades. Hinnatakse piiranguid hindamisküsimustik, mille skaalal 0 - 4 , kus 0 tähistab valdkonnad (koodid) on probleemide puudumist ja 4 täielikku valitud lähtudes programmi probleemi. Skaalal hindamine eesmärkidest; vastamine võimaldab kirjeldada protsessi toimub RFK skaala alusel. muutumist aja jooksul. Sama küsimustik täidetakse RFK-le tuginev hindamisvahend programmi alguses ja lõpus, sisaldab konkreetselt programmi et selgitada välja seatud alaeesmärkidega seotud eesmärkide saavutamine valdkondade hindamist. See muudab ning muutused programmi hindamise ühtlustatuks programmi lõpus erinevate klientide vahel ning võimaldab fikseerida kliendi olukorda programmi sisenemisel ja väljumisel. 4.3. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus seda kasutab Võrgustikutöö Rehab. meeskond, Võrgustikutöö meetodit kasutatakse selleks, et on toetada sotsiaaltöötaja klienti mitmedimensiooniliselt tagamaks võimalikult sujuv (programmi põhikoolist kutsekooli siirdumine. Võrgustikutöö on vajalik, koordinaator) et meeskond saaks kliendiga varasemalt tegelenud spetsialistidelt (põhikooli õpetaja ning tugimeeskond) lisainformatsiooni kliendi hetkeolukorrast ning samas pakkuda õpetajatele võimalust rehabilitatsiooonimeeskonnalt nõu küsida, et klienti 10  paremini toetada. Kutsekooliga tehakse tihedat koostööd programmi lõpuosas, et anda kutsekooli personalile võimalikult palju informatsiooni kliendi vajadustest ja eripäradest, et tagada kutsekooli valmisolek kliendiga edasisel koostööl. Juhtumikorraldus Sotsiaaltöötaja või Juhtumikorralduse meetodit kasutatakse selleks, et klient spetsilist, kes seostada tema vajadustele vastavate teenuste ja toetuste tegeleb kliendi ning muude ressurssidega. See võimaldab pakkuda paremini juhtumiga suunatud individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi, mis (eripedagoog, kokkuvõtteks tagaks ressursside efektiivsema kasutuse. tegevusterapeut, Samuti toetavad juhtumikorralduslikud tegevused õppija psühholoog) ühest õppeasutusest teise liikumise sujuvust. Grupitöö Sotsiaaltöötaja, Grupinõustamine on vajalik, et programmis osalevad eripedagoog, kliendid saaksid võrrelda (seostada) oma eesmärke teiste psühholoog, grupiliikmete eesmärkidega ja jõuda üheskoos kõigile tegevusterapeut kasulike tulemusteni. Selline koostöö arendab grupiliikmete suhtlemis-, koostöö- ja eneseväljendusoskust. Grupitöös osalemine võimaldab harjutada individuaaltöös õpitud oskusi reaalsetes olukordades koos teiste eakaaslastega. Õppekäik Sotsiaaltöötaja, Õppekäik on õppija jaoks kokkupuude erinevate eripedagoog, kutseõppeasutuste, nendes õpetatavate erialade, reaalse psühholoog, tööeluga ja huvipakkuvate ametitega. See aitab kujundada tegevusterapeut edasist erialavalikut kutseõppeasutuses ja annab realistlikuma ettekujutuse haridustee jätkamisest teatud erialal. Individuaalne töö Psühholoog Individuaalne lähenemine võimaldab läbi viia süsteemset psühhosotsiaalsete oskuste arendamist, sh võimaldab õpetada vajalikke oskusi stressi ja muude psühholoogiliste koormustega toimetulekuks. Oluline osa individuaaltöös on ka motiveerimine individuaalsel tasandil, et klient sooviks sooritada oma igapäevatoiminguid võimalikult iseseisvalt. Tegevusterapeut Individuaaltöö võimaldab keskenduda konkreetse kliendi igapäevatoiminguid puudutavate oskuste (nt enese eest hoolitsemine, õppimine ja vaba aeg) ja sensomotoorse, kognitiivse ja psühhosotsiaalse tegevusvalmiduse arendamisele. Eripedagoog Meetod võimaldab läbi viia korrektsioonitegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste jm arendamiseks. Nimetatud oskused kinnistatakse grupitegevustes. Sotsiaaltöötaja Sotsiaaltöötaja individuaalteenuse põhieesmärgiks on tagada kliendi võimalikult sujuv programmis osalemine, anda informatsiooni vajalikest toetavates teenustest , mis puudutab kliendi vajadusi ning olla siduv lüli võrgustikupartnerite vahel. Karjäärinõustaja Karjäärinõustamine toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks Jõustamine Psühholoog Jõustamine on töö inimese sisemaailmaga – tööd tehakse Tegevusterapeut tema minapildi, arusaamade, tõekspidamiste ja Eripedagoog väärtustega, mille tulemusena inimene on enesekindlam 11  Sotsiaaltöötaja ning omab positiivsemat ning optimistlikumat pilti endast. Programmis osalev klient vajab jõustamist, et leida endale sobiv eriala ja muutuda iseseisvamaks. Ta peab tajuma end olulisena ja võimekana, et viia läbi muutust. Erinevad jõustamistehnikad võimaldavad sellele anda panuse. Aktiivõpe Psühholoog Aktiivõppe puhul ärgitatakse õppijat ise mõtlema ja otsima, Tegevusterapeut endale olulisi pidepunkte ja vaatenurki leidma. Aktiivõppe Eripedagoog meetodi kasutamine on oluline aitamaks kinnistada Sotsiaaltöötaja individuaalsetes ja grupisekkumistes õpitavaid oskusi (nt arutelu, rollimäng, rühma- ja paaristegevus jms). Peretöö Psühholoog Pereteenuse osutamine on vajalik, et anda perele vajalikud Tegevusterapeut oskused toetamaks klienti iseseisvumisel, aga ka uutes Eripedagoog sotsiaalsetes olukordades hakkamasaamisel, toimetulekul Sotsiaaltöötaja stressi ja teiste psüühiliste koormustega. 4.4. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus nimetus seda kasutab Motiveeriv Psühholoog Motiveeriva intervjueerimise meetodit on puuetega noorte intervjueerimine puhul edukalt rakendatud, eeskätt rühmaintervjueerimisel (individuaal- ja põhinevat karjääriootuste ja –plaanide juhtimise meetme ja grupiteenustel) disaini rakendamist (Sheftel 2014). Pilootprojekti (2017) analüüs näitab, et motiveeriv intervjueerimine parandab erivajadustega noorte enesekehtestamise oskusi, enesetõhusust ja karjääriootusi, mis on olulised tööelus osalemist ja kutse alal edenemist mõjutavad sisemised oskused Hamet Hamet koolituse Hamet 2 moodul 1 eesmärk on välja selgitada kliendi käelisele läbinud tööle suunatud oskused, välistavad tegurid ja spetsialist arenguvaldkonnad. Moodul 3 on loodud erivajadustega inimeste tööalase sotsiaalse pädevuse hindamiseks. Metoodika sisaldab endas erinevaid ülesandeid, kus klient või klientide rühm pannakse kindlatesse reaalsust matkivatesse olukordadesse, mis nõuavad ülesande lahendamiseks omavahelist suhtlemist. Ülesanded võimaldada jälgida kliendi käitumist erinevate kriteeriumite alusel - suhtlemisel kolleegidega tööalases ja vabaajasituatsioonis, suhtlemist ülemuse ja klientidega ning kriitikataluvust. Enne igat ülesannet selgitatakse klientidele, milline on aktsepteeritav käitumine ning testi käigus jälgitakse, kas kliendid sellest kinni peavad. Jälgimisel esmalt antakse olukorra, kliendi käitumise või suhtlemise kirjeldus, mis testi lõppedes liigitatakse kriteeriumite alusel. Sotsiaalset käitumist hinnatakse eraldi iga kriteeriumi kohta eraldi, sinna kogunenud märkmete põhjal. Oma hinnangu annavad 2 vaatlejat, et tagada subjektiivsete arvamuste kokkulangevus. Ülesanded on erinevad, nõudes nii üksteise aitamist aga ka kompromisside leidmist. 12 4.5. ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel nelja koostööpartneriga erinevates Eesti piirkondades (Tallinnas, Tartus ja Pärnus). Programmi eesmärgiks oli koostöös (pere, põhikool, rehabilitatsioonimeeskond ja Rajaleidja karjäärinõustaja) toetada õppijat kutsekooli eriala valikul. Programmi tegevused sisaldasid hindamist Hamet metoodika alusel, karjäärinõustamist Rajaleidja keskuses ning lisaks rehabilitatsiooni individuaalseid, pere – ja grupiteenuseid. Toimusid individuaal- ja pereteenused, mille raames toetati õppijat ja tema peret vastavalt seatud eesmärkidele. Grupitööde käigus õpetati sisseastumisdokumentide täitmist, arendati suhtlemis- ja probleemilahendamiseoskuseid, toimus mina-pildi analüüs. Lisaks toimusid vestlusringid tulevikuplaanide ja ootuste osas. Rajaleidja keskuses toimus karjäärinõustamine. Jagati nõuandeid stressiga toimetulekuks. Kolmepoolses koostöös toimus väljasõit Vana – Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, kus oli võimalik tutvuda õpetatavate erialadega, pakutavate õppe- ja elamistingimustega. Lisaks tutvuti õppimisvõimalustega Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis Programmi piloteerimise perioodil ja piloteerimise järgselt toimusid kogemuskohtumised koostööpartneritega, kus arutati läbi esinenud kitsaskohad ja tehti ettepanekuid täiendusteks ja parandusteks käesolevasse programmi. Programmi läbiviimise perioodi pikendati, teenuste intensiivsust vähendati ja korrigeeriti hindamisvahendeid. Programmis osalemisejärgselt siirdus 7 õpilast õppima Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, 4 õppijat Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse, 4 õppijat Tartu Kutsehariduskeskusesse, 2 õppijat Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse, 1 õppija Pärnu Kutsehariduskeskusesse, 1 õppija jätkas käsitöö kursustel (sobib tema hetkeseisundit arvestades) ja 1 õppija jätkas põhikoolis lisa-aastal. Programmi on korrigeeritud tööalase rehabilitatsiooni põhimõtetest lähtuvalt. 4.6. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE Programmi osutamise meeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, eripedagoog, tegevusterapeut, psühholoog ning spetsialist, kellel on Hamet hindamise läbiviimise õigus. Spetsialisti puudumisel on võimalik testimine tellida töötukassa juhtumikorraldaja poolt läbi individuaalsete lahenduste komisjoni (koostöös juhtumikorraldajaga) Programmi ettevalmistusperioodis sõlmitakse omavahelised kokkulepped (nt spetsialisti osas, kes hakkab koordineerima suhtlust erinevate osapooltega). Ettevalmisperioodil tehakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt koostööd piirkonnas tegutsevate põhikoolidega. Eesmärk on koostöös õppeasutustega leida need põhikooli lõpetavad erivajadusega õppijad, kelle haridustee jätkamine kutseõppes on problemaatiline, kellele ei piisa tavapäraselt läbiviidavast karjäärinõustamisest ja hariduse tugiteenustest ning kes vajavad täiendavaid rehabilitatsiooniteenuseid sotsiaalsete oskuste arendamiseks, hariduse ühest etapist teise liikumiseks ja edasise karjääriplaneerimiseks. Rehabilitatsioonimeeskond tutvustab programmi tegevusi piirkonnas tegutsevatele põhikoolidele (nt infoseminaril või individuaalselt), et koostöös leida programmi vajavad kliendid, kes vastavad sealhulgas ka tööalase rehabilitatsiooni teenuse sihtgrupile (on 16. aastased ja tuvastatud osaline töövõime). Kaasatakse töötukassa juhtumikorraldaja. Lapsevanematele viiakse läbi infoseminar programmi tegevuste tutvustamiseks. Eesmärgiks on komplekteerida 4-6 liikmeline grupp. 4.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE. 13  5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LÕPETAMINE JA TULEMUSED Programmi ettevalmistamine. Hindamine ja planeerimine. Kestus: 2 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv maht* nimetus Osalevad 2 spetsialisti. Elluviijad: SOTSIAALTÖÖTAJA, PSÜHHOLOOG, 3 tundi (1,5hx2) Psühholoogi, TEGEVUSTERAPEUT VÕI ERIPEDAGOOG sotsiaaltöötaja, Esmakohtumine kliendiga eripedagoogi või • Kliendi orienteerimine, kokkulepete sõlmimine, lepingu tegevusterapeudi allkirjastamine. individuaalteenus. Elluviijad: SOTSIAALTÖÖTAJA, PSÜHHOLOOG, TEGEVUSTERAPEUT VÕI ERIPEDAGOOG• WORQ küsimustiku Moodul 1- 10h (Hamet test) Spetsialist täitmine, (õppija ja pere); funktsioneerimisvõime algtaseme (5+5), moodul 3 - 1h (TT, ST, PH, EP vms) hindamine RFK alusel, nõustamine Hamet testi läbi viimine (Moodul 1 - ühel hindajal korraga kaks testitavat, moodul 3 läbi viimisel kaks hindajat 4- liikmelise grupi kohta) • Sotsiaalsete- ja tööoskuste hindamine läbi praktiliste tööülesannete sooritamise ning töökäitumise jälgimise. • Inimese kiiruse ja rutiini talumine tööülesannete täitmisel, käelised võimed (peen- ja jämemotoorika), taju ja sümmeetria, mõõtmisoskus, tööjuhistest arusaamine ja nende ellurakendamine. • Kokkuvõtte koostamine hindamistest Hindamistulemuste läbiarutamine meeskonnatöös) Meeskonnatöö Hamet testimisõiguse puudumisel on võimalik testimine 0,5h kliendi kohta tellida töötukassa juhtumikorraldaja poolt läbi individuaalsete lahenduste komisjoni (koostöös juhtumikorraldajaga) Osalevad 2 spetsialisti. Kohtumine õppija ja tema perega – juhtumipõhine 1,5h Psühholoogi, lähenemine (hindamine ja nõustamine) (koordinaator+ üks sotsiaaltöötaja, Kohtumisel osalevad kaks spetsialisti, kellest üks jääb kliendile spetsialist) eripedagoogi või toetajaks ja kontaktisikuks kogu peogrammi vältel. Sellist tegevusterapeudi lähenemist on kasutatud pilootprogrammis ja see on saanud individuaalteenus. positiivse tagasiside nii klientidelt kui spetsialistidelt. • Hindamistulemuste läbiarutamine, isiklike alaeesmärkide seadmine, • Meetmete valimine tegevuskavasse, võrgustikutöö, kooskõlastamine meeskonnaga. Orienteeruv maht kokku: 15,5 h Programmi elluviimine. Kestus: 9 kuud Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv maht* nimetus, kood Psühholoogi, Elluviijad: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA Grupiteenused 1x sotsiaaltöötaja, VÕI TEGEVUSTERAPEUT nädalas 2 eripedagoogi või Grupitööd järgmistel teemadel: spetsialisti korraga tegevusterapeudi  Hirmud seoses õppeasutuse vahetamisega ja uude kooli (3hx20) grupiteenus õppima asumisega, kuidas neid ületada. (2 spetsialisti x 1,5  Suhtlemisoskuste arendamine. Konfliktilahendus ja h x 20 korda = 60 h) enesekehtestamine. 14   Sotsiaalsete oskuste arendamine: mina, minu soovid ja Koostöös kooliga vajadused; enesehinnang, tugevused ja nõrkused. grupiteenuse  Motivatsioon ja väärtused. raames Kutsekooli  Tööd ja ametid, kutseõppeasutused ja külastus 1-2 päeval edasiõppimisvõimalused. väikeste  Kutsekooli(de) külastus(ed). gruppidena (vastavalt klientide eelistustele) Psühholoogi, Elluviija: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA Individuaal- sotsiaaltöötaja, VÕI TEGEVUSTERAPEUT teenuseid kuni 30h eripedagoogi või  Õppija eelistuste väljaselgitamine ja karjääriplaani (lähtudes tegevusterapeudi koostamine koostöös karjäärinõustajaga hindamisel individuaalteenus (karjäärinõustamine Töötukassa karjäärinõustaja tuvastatud juures). Nõustamise tulemusena leitakse igale vajadustest). kliendile personaalsed lahendused ja vastavalt sellele planeeritakse edasiõppimisvõimalused, koolide külastamised, erialadega tutvumised.  Spetsialistide kaasamisel ja Individuaalteenuste osutamisel lähtutakse iga kliendi vajadustest, mis on hindamise etapis väljaselgitatud. Igale kliendile koostatakse individuaalne tegevuskava, kus jälgitakse teenuse maksumuse limiite.  Individuaalteenuse raames tehakse võrgustikutööd kliendile oluliste võrgustikupartneritega (sh kutseõppeasutuste esindajatega, et selgitada välja eriala sobivus ja edasiõppimise võimalused). Võimalikud psühholoogi teemad:  Suhted eakaaslastega  Suhted pereliikmetega  Toimetulek stressiga, motivatsiooni arendamine Võimalikud eripedagoogi teemad:  Psüühiliste protsesside (mõtlemine, tähelepanu jm.) arendamine  Motivatsioon ja iseseisvus  Teabe mõtestamine ja kasutamine  Kognitiivsete, kommunikatsiooni, sotsiaalsete, õpi- ja muude oskuste arendamine Võimalikud sotsiaaltöötaja teemad:  Jõustamine (nii klient kui pere)  Õppija ja pere valmisoleku arendamine muutuse läbiviimiseks elus.  Nõustamine, juhendamine, teenuste koordineerimine Võimalikud tegevusterapeudi teemad:  Igapäevaeluks vajalike oskuste õpetamine Teabe jagamine erivajadusega noorte õppimis- ja edasistest töötamisvõimalustest Orienteeruv maht kokku: 90 h Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 2 nädalat Teenus Teemad Orienteeruv maht* 15  Psühholoogi, Elluviijad: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA 4 sotsiaaltöötaja, VÕI TEGEVUSTERAPEUT eripedagoogi või Kliendi funktsioneerimisvõime kordushindamine RFK alusel tegevusterapeudi (tulemuste saavutamine, kokkuvõtte koostamine) individuaalteenus Sotsiaaltöötaja teenus Elluviija: SOTSIAALTÖÖTAJA (koordinaator) 2,5 Kohtumine kliendiga, kokkuvõte ja soovitused. Kirjalik kokkuvõte programmi tegevustest ja saavutatud tulemustest tagasisideankeetide täitmine. Võrgustikutöö kutsekooliga, teabe edastamine. Kliendile (vajadusel) abi sisseastumisdokumentatsiooni täitmisel ja esitamisel Orienteeruv maht kokku: 6,5h 5.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi Prognoositav Tulemuste saavutamise hindamiseks tulemused tulemuse kasutatav hindamisvahend/meetod saavutamise indikaator (%, klientide arv kogugrupist) Klient oskab kavandada oma tööalast 100% Kliendile on koostatud karjääriplaan karjääri pikemas perspektiivis Klient teab oma kutsealaseid eelistusi 100% Programmi sisenedes vestlus kliendi ja tema võrgustikuga; töötukassa karjäärinõustaja kokkuvõte ja soovitused Klient on teadlik oma võimetest 100% HAMET tulemused, meeskonnatöö kokkuvõte Programmi läbimise järgselt on klient 80% Kutseõppeasutusse õppima asumise kinnitus. leidnud endale sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks. Pere ja lähivõrgustik on jõustatud 90% Tagasiside küsimustik ning oskab toetada klienti stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekul ja õpingute jätkamisel Klient tuleb iseseisvalt toime oma 75-80% RFK hindamine programmi alguses ja lõpus igapäevaelu korraldamisega Klient on omandanud sotsiaalse 80% RFK hindamine programmi alguses ja lõpus suhtlemise oskused ning oskab kontrollida oma emotsioone Palun kirjeldage, kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Programmi viimase kohtumise raames jagatakse kliendile ja tema perele informatsiooni võimalikest jätkuteenustest. Kliendile antakse kaasa kirjalik kokkuvõte programmi tulemustest ja soovitused. Jätkutegevuste vajadusel on kirjalike materjalide hulgas ka teenuse osutajate kontaktandmed. Perega täpsustatakse, kas nad vajavad tuge jätkuteenuste taotlemisel ja vajaduse korral toetab rehabilitatsioonimeeskonna koordinaator perekonda taotlusprotsessis. - 16 5.2. PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED Programmi üheks tugevuseks on kliendikesksus ning pere/võrgustiku kaasamine igas sekkumise etapis. Kliendikesksus on tagatud isikliku tegevuskava koostamise ning personaalse koordinaatori toe näol. Pere kaasamise eesmärgiks on tõhustada võrgustikutööd, jagada vastutust ning kaasata peret kogu kliendi kutseõppesse siirdumise protsessis, et kliendil oleks tugi ka pärast programmi lõppemist. Samuti on programmi tugevusteks tegevuste elluviimine väljaspool kliendikeskkonda – rehabilitatsiooniasutuses (klient saab nõustatud ja vajaliku toe) ja kutseõppeasutuses (personal saab nõustatud). Programmi tegevuste elluviimise eesmärgiks väljaspool kliendikeskkonda on arendada ja harjutada muutustega kohanemist. Rehabilitatsiooniprogrammi uuenduslikuks meetodiks on struktureeritud hindamine Hamet metoodika alusel ning õppekäigud erinevatesse kutseõppeasutustesse, et kliendil tekkiks reaalne ettekujutus edaspidistest õppimisvõimalustest. Koostöös loome võimaluse, et põhikooli lõpetanud noored ei jää tegevusetult koju, vaid on seostatud ja toetatud neile sobilike meetmetega. Samuti on oluline, et riik on võtnud üheks eesmärgiks parendada erivajadustega noorte efektiivset üleminekut koolist kutsekooli ning rakendab või on rakendamas eesmärgi saavutamiseks mitmeid erinevaid meetmeid, sh on meie programm antud eesmärgi üheks väljundiks. 5.3. PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE Programmis kasutatakse grupitööd ja seetõttu võib riskifaktorina välja tuua mittehomogeense grupi moodustumise. Grupidünaamika seisukohast on oluline kõigi grupiliikmete pühendumus ja huvi, et saavutada grupitöödes osalevate klientide individuaalsed eesmärgid. Kui grupis on erineva kognitiivse võimekusega kliendid, siis võib riskiks osutuda, et kõik ei mõista teemat ühte moodi ning spetsialistil on keeruline kohandada teemat kõigile sobivaks. On oluline, et enne grupisekkumiste läbiviimisel võetakse arvesse kliendi kognitiivne võimekus ning arvestatakse grupidünaamika erinevate aspektidega, et moodustuks võimalikult homogeenne grupp. Riskiks võib programmi puhul olla tugivõrgustiku puudulik valmisolek muutusteks, reaalsete võimete aktsepteerimiseks. 5.4. PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE Programmi tulemuste analüüsimine iga kliendi puhul toimub tegevuskava, RFK hindamise ja tagasiside küsimustiku alusel. Andmed koondatakse kõikide programmis osalenud klientide kohta. 1 aasta peale programmi lõpetamist võetakse klientidega ühendust, et hinnata programmi pika-ajalisi tulemusi. Tagasiside küsimine on arvestatud lõpphindamise sisse ja selle eest täiendavaid arveid ei esitada. Kogutud informatsiooni arvestatakse programmi edasisel rakendamisel. 17  6. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Haaristo, H.S., Masso, M., Veldre, V. (2016) „Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/tood/erivajadustega-noorte-siirdumine-koolist-toole/ [vaadatud 28.08.2017] 2. Rahvusvaheline funktsioneeerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, RFK. (2005) EV Sotsiaalministeerium. 3. Sheftel, A., Lindstöm, L. and McWhirter, B. (2014) “Motivational Enhancement Career Intervention for Youth with Disabilities.“ Advances in School mental health promotion 7 (4): 208-24. 4. Veldre, V., Masso, M., Osila, L. (2015) „Vaimse tervise häirega inimesed tööturul“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 18  7. LISAD (HINDAMISVAHENDID) Lisa 1 WORQ Tööalase rehabilitatsiooni küsimustik (korrigeeritud arvestades sihtgruppi) Kuupäev....................................... Enese hindamine Nimi ............................................. Tööalase rehabilitatsiooni küsimustik (Work rehabilitation questionnaire WORQ) on välja töötatud selleks, et paremini mõista terviseolukorrast tingitud toimetuleku raskusi inimestel, kes osalevad rehabilitatsiooni protsessis. Küsitluse esimene osa puudutab Teie üldandmeid, teine osa esitab küsimusi tegevusvõime kohta. Teise osa küsimustele vastates pidage silmas eelnenud nädalat, võtke arvesse häid ja halbu päevi ning seda, kui tõsised raskused Teil olid. Vajadusel selgitab ja aitab küsimustikku täita spetsialist OSA 1: ÜLDANDMED 1. Vanus (aastates) _____ aastat 2. Sugu □naine □mees 3. Kas teile on määratud puue? □Jah □ keskmine □ raske □ sügav □ Ei 4. Kas teile osutatakse hetkel tervishoiu- või rehabilitatsiooniteenuseid? □Jah □ Ei Kui jah, palun täpsustage: 5. Millist abi te hetkel saate seoses õppimisega ? Nimetage kõik, mida saate Abi: 6. Kas saate vajalikku tuge koolilt/õpetajalt/klassijuhatajalt? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? 7. Kas saate vajalikul määral tuge oma perekonnalt? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? 8. Millised on teie huvid, hobid? Mida meeldib teha vabal ajal? 19 OSA 2: PÕHIOSA Hinnake iga väite puhul oma probleemi suurust viimase nädala jooksul vastavalt alljärgnevale skaalale: 0 = raskusi ei esine, 4 = väga suured raskused. Mida suurem on number, seda tõsisem on teie jaoks mainitud probleem. Kui arvate, et see küsimus teid ei puuduta, tehke märge kõige parempoolsemasse tulpa „Mitte kohaldatav“. Palun vastake kõigile küsimustele nii täpselt kui võimalik. Veenduge, et teie vastus puudutab teie võimet sooritada tegevust ilma abivahendi või teise inimese abita. Raskuste hindamisel kasutage järgmist skaalat 0 – ei olnud raskuseid 1 – vähesed raskused 2 – mõõdukad raskused 3 – tõsised raskused 4 – väga suured raskused või ei suutnud üldse teha Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi sa kogesid/teie 0 1 2 3 4 Täpsustus laps/eestkostetav koges? 1 enda tundmisel väljapuhanuna ja värskena 2 uneprobleemidega, nt magama jäämise, sagedase öise või liiga varajase ärkamisega hommikul 3 tähtsate tegevuste meelespidamisega 4 igapäevatoimingutes, sest olite kurb või masendunud 5 igapäevatoimingutes, sest olite mures või ärevil 6 seoses ärrituvusega 7 seoses halva tujuga 8 enesekindlusega 9 selgesti mõtlemisega 10 suutmatusega analüüsida ja leida igapäevaprobleemidele lahendusi 11 kuulmisprobleemidega 12 tasakaaluprobleemidega seismisel või liikumisel 13 valudega kehas 14 vastupidavusega füüsiliste jõupingutuste korral 15 lihasjõuga 16 nahaprobleemidega, nt haavad, haavandid, lamatised või naha õhenemine 17 millegi uue õppimisega (nt uue mängu, arvuti, tööriista kasutamise õppimine jm) 18 kindlale tegevusele keskendumisega või segavate faktorite, nt müra eiramisega 19 lugemisega 20 otsuste langetamisega 21 kindla tegevuse alustamise ja lõpuleviimisega, nt voodi tegemine või laua/töökoha koristamine 22 igapäevaste tegevustega 23 stressi, kriisi või konflikti taluvusega 24 žestide, sümbolite ja jooniste mõistmisega 25 vestluse alustamise ja hoidmisega 26 sidevahendite (nt telefoni, arvuti) kasutamisega 27 kuni 5 kg kaaluvate esemete tõstmise ja kandmisega 28 üle 5 kg kaaluvate esemete tõstmise ja kandmisega 29 Käte ja sõrmede kasutamisega esemete käsitsemisel 30 lühikese vahemaa kõndimisega (alla 1 km) 31 Pika vahemaa kõndimisega (üle 1 km) 32 liikumisega (k.a roomamise, ronimise ja jooksmisega) 20  Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi sa kogesid/teie 0 1 2 3 4 Täpsustus laps koges/eestkostetav koges? 33 ühiskondliku transpordi kasutamisega 34 riietumisega 35 enese eest hoolitsemisega, nt tervislik toitumine, piisav liikumine, vajadusel arsti külastamine 36 teiste inimestega suhtlemisega 37 rahalise olukorraga igapäevaseks toimetulekuks (näiteks sularahaga iseseisev arveldamine, pangakaardi kasutamine, panga automaadi kasutamine) Kas te kannate prille või kontaktläätsi? □ Jah □ Ei Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi sa kogesid/teie laps 0 1 2 3 4 Täpsustus koges/eestkostetav koges? 38 eseme nägemise ja äratundmisega käeulatuse kaugusel 39 tuttava inimese nägemise ja äratundmisega teisel pool tänavat (u 20 m) Mõeldes viimasele nädalale, kui palju aega kulus sul/teie lapsel/ teie Tunnid Täpsustus eestkostetaval järgmistele tegevustele: 40 hommikul ärkamine ja ettevalmistumine (pesemine, riietumine, hommikusöök) kodust lahkumiseks 41 nädala jooksul tervise jaoks vajalikele tegevustele (nt teenustel ja/või teraapias käimine, arsti konsultatsioonid, harjutused) Tänan osalemise eest! 21 Lisa 2 RFK põhine hindamisleht Hindamine Üldine eesmärk: Alaeesmärgid: 1. 2. RFK kategooriad RFK määraja Eesmärk Inimese eelistus eesmärkide osas Keha funktsioonid, struktuurid, kommentaar Praegu, probleem tegutsemine ja osalus 0 1 2 3 4 b126 Temperamendi ja isiksuse funktsioonid b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid b1301 Motivatsioon b147 Psühhomotoorsed funktsioonid b152 Emotsioonide funktsioonid b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid d177 Otsuste tegemine d220 Paljude ülesannete täitmine d230 Igapäevatoimingute tegemine d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek d720 Komplitseeritud inimeste vaheline lävimine d760 Perekondlikud suhted d820 Kooliharidus Keskkondlikud tegurid Hõlbustav tegur Takistav tegur +4 +3 +2 +1 0 1 2 3 4 e310 Kitsas perering e410 Lähedaste pereliikmete isikupärased hoiakud e570 Sotsiaalkindlustusteenused, - süsteemid ja strateegiad 22 e585 Haridus- ja õpetamisteenused, süsteemid ja stateegiad Personaalsed tegurid Personaalsete tegurite olukord: Positiiv Neutraalne Negatiivne ne Lisa 3A Tulemuste hindamine RFK alusel Tulemuste hindamine Saavutus- Alghindamine Lõpphindamine eesmärk Olukord alghindamisel: RFK funktsioonid, Olukord lõpphindamisel: Eesmärgi 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 1 struktuurid, tegevused 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 1 = saavutamine = KERGE probleem (5-24%); 2 = ja keskkonnategurid KERGE probleem (5-24%); 2 = täielikult +, MÕÕDUKAS probleem (25- MÕÕDUKAS probleem (25-49%); osaliselt +/-, 49%); 3 = RASKE probleem (50- 3 = RASKE probleem (50-95%); 4 ei ole 95%); 4 = TÄIELIK probleem = TÄIELIK probleem (96-100%) saavutatud - (96-100%) Kood Selgitus 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 Programmis osalemist takistanud tegurid Programmis osalemist soodustavad tegurid Alus RFK, ICF core sets and case studies (kohandatud Astangu KRK poolt) 23  LISA 3 TEGEVUSKAVA näidis Tegevuskava Nimi Kuupäev Peamine eesmärk programmis Eesmärk Teenused Tegevused eesmärgi Ajakava (kestus, Teostaja Märkused saavutamiseks sagedus) 24 Lisa 4 Tagasiside leht NÄIDIS „Rehabilitatsiooniprogramm HEV (hariduslike erivajadustega) põhikooli lõpetajate ülemineku toetamiseks kutseõppesse siirdumisel (tagasiside leht) Kuupäev: Nimi: Palun andke oma hinnang programmile lähtudes järgnevast skaalast: 1 = ei ole nõus 2 = pigem ei ole nõus 3 = pigem olen nõus 4 = olen nõus Väited kliendi kohta 1. Saadud teenused on parandanud minu enesetunnet (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 2. Saadud teenused on parandanud minu võimet tulla iseseisvalt toime koduse igapäevaeluga või asjaajamistega väljaspool kodu (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 3. Ma tean, millised on minule võimete kohased ametid ja edasiõppimise võimalused (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 4. Ma on valmis muutusteks oma elus (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 5. Ma oskan toime tulla muutustega kaasnevate pingetega (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 6. Minu suhtlemisoskused on paranenud (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 7. Ma jätkan .../.... õppeaastal õpinguid kutseõppeasutuses või mõnes muus õppeasutuses (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 8. Programmi läbiviimise asukoht oli mulle sobiv (ligipääsetav) (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 9. Programmi teenuste pakkumisel arvestati minu vajadustega (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. Väited lapsevanema/hooldaja kohta 10. Olen valmis muutusteks, mis kaasnevad minu õppima asumisega .../.... õppeaastal (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 11. Pere toetab minu õppima asumist .../.... õppeaastal kutseõppeasutuses või mõnes muus õppeasutuses (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 25 12. Seatud eesmärgid programmis osalemisel said täidetud (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 13. Kas soovitate seda programmi teistele huvitatutele? 0- 1- 2- 3- 4- 5- 6- 7- 8- 9- 10 - Kindlasti mitte Kindlasti soovitaksin 14. Mida soovite veel lisada programmi kohta? .................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................ Täname koostöö eest! 26  PROGRAMMI MAKSUMUS REHABILITATSIOONIPROGRAMMI NIMI Tööalase rehabilitatsiooniprogramm HEV (hariduslike erivajadu PROGRAMMI KESTVUS/PERIOOD (ajaline mõõde) 10 kuud Programmis kajastatud võrgustiku- ja meeskonnatöö on arvestatud teenuse hinna sisse Eelarve koostamisel on võetus aluseks tööalase rehabilitatsiooni hinnakiri Eelarve, kui Hamet testi teeb meeskond Teenuse nimetus/maksumus Ühiku hind Maht Summa Individuaalteenus (sotsiaaltöötaja, eripedagoog, 35,00 41 1435,00 psühholoog, tegevusterapeut)* Grupiteenus (sotsiaaltöötaja, eripedagoog, 10,00 71 710,00 psühholoog, tegevusterapeut) Kliendihind 2145,00 * täpne teenuste maht kajastatakse individuaalses tegevuskavas, välja toodud maksimaalne maht Klientide arv 4 6 Kogu maksumus 8580 12870 Eelarve, kui Hamet test tehakse TK kaudu Teenuse nimetus/maksumus Ühiku hind Maht Summa Individuaalteenus ( sotsiaaltöötaja, eripedagoog, 35,00 41 1435,00 psühholoog, tegevusterapeut)* Grupiteenus (sotsiaaltöötaja, eripedagoog, 10,00 60 600,00 psühholoog, tegevusterapeut) Kliendihind 2035,00 * täpne teenuste maht kajastatakse individuaalses tegevuskavas, välja toodud maksimaalne maht Klientide arv 4 6 Kogu maksumus 8140 12210 rogramm HEV (hariduslike erivajadusega õppijate) põhikoolist kutsekooli siirdumise toetamiseks.  Annika Priilinn Sotsiaalkindlustusamet Meie 13.07.2018 nr 6-12.6/169 [email protected] Rehabilitatsiooniprogrammide esitamine SKA nõuandvale komisjonile Austatud Annika Priilinn Edastame Sotsiaalkindlustusametile 08.08.2018 toimuvale rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni kohtumisele kolm rehabilitatsiooniprogrammi koos eelarvetega: 1) Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm. 2) Rehabilitatsiooniprogramm „Tähetargad“. 3) Rehabilitatsiooniprogramm HEV (hariduslike erivajadustega) põhikooli lõpetajate ülemineku toetamiseks kutseõppesse siirdumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veronika Kaska personali- ja haldusosakonna juhataja direktori ülesannetes Alice Juurik [email protected]