dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Muu lepingAvalik

Leping

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 8. juuni 2018
Viit
6-7.12/154
Registreeritud
8. juuni 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
6 Arendustegevus
Sari
6-7.12 Erasmus+ 2018
Toimik
6-7.12/2018
Vastutaja
Marit Okas (AKK, Personali- ja haldusosakond)

Failid

  • 📎2018-KA102-15_Leping_Astangu_KRK.bdoc3029 KB

Sisu (failidest)

2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 TOETUSE KASUTAMISE LEPING ERASMUS+ programm1 LEPING NUMBER 2018-KA102-15 WD reg nr: 36.3-2/634 KK reg nr: 1-5/142/2018 Käesolev leping (edaspidi "leping") on sõlmitud järgmiste osapoolte vahel: ühelt poolt Täielik juriidiline nimetus: Sihtasutus Archimedes Registrikood: 80011561 Õiguslik vorm: sihtasutus Aadress: L. Koidula 13a, Tallinn 10125 Käibemaksukohustuslase number: EE100544411 Erasmus+ programmi riiklik agentuur Eestis (edaspidi lepingus „SA Archimedes“), kes tegutseb Euroopa Komisjonilt (edaspidi lepingus „komisjon“) saadud volituse alusel ja keda esindab juhatuse liige Rait Toompere, ja teiselt poolt „toetusesaaja“ Täielik juriidiline nimetus: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrikood: 70003566 Õiguslik vorm: Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus Aadress: Astangu 27, Tallinn 13519, Harjumaa Käibemaksukohustuslase number (kui on olemas): EE101530589 PIC kood: 946416003 keda allkirjastamisel esindab Personali- ja haldusosakonna juhataja direktori ülesannetes Veronika Kaska 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ 1 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 Eelpool nimetatud osapooled leppisid kokku lepingu eritingimustes (edaspidi tekstis „eritingimused“) ja lepingu lisades: Lisa I - Üldtingimused (avaldatud elektrooniliselt http://haridus.archimedes.ee/toetusesaajale) Lisa II - Projekti tegevuste kirjeldus, Projekti eelarve Lisa III - Projekti rahastamise ja muud lepingutingimused Lisa IV - Ühikuhinnad Lisa V - Lepingute näidisvormid toetusesaaja ja osalejate vahelisteks kokkulepeteks (avaldatud elektrooniliselt http://haridus.archimedes.ee/toetusesaajale) SA Archimedes ja toetusesaaja vahelise lepingu osad ja lisad moodustavad ühtse terviku, mida pooled nimetavad kokkuvõtlikult toetuse kasutamise lepinguks. Lepingu eritingimused on ülimuslikud lepingu lisades kokku lepitud tingimuste suhtes. Lepingu lisa I - üldtingimused on ülimuslikud muudes lepingu lisades kokku lepitud tingimuste suhtes. Lepingu lisas III kokku lepitud tingimused on ülimuslikud muudes lepingu lisades, välja arvatud lisas I kokku lepitud tingimuste suhtes. Lepingu lisas II kokku lepitud projekti eelarve on ülimuslik projekti tegevuste kirjelduse tingimuste suhtes. 2 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 ERITINGIMUSED SISUKORD ERITINGIMUSED ........................................................................................................................... 3 SISUKORD .................................................................................................................................... 3 ARTIKKEL I.1 LEPINGU SISU ...................................................................................................... 5 ARTIKKEL I.2 LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS .................................................................... 5 ARTIKKEL I.3 TOETUSE MAKSIMAALNE SUMMA JA SELLE MÄÄRAMINE ...................................... 5 ARTIKKEL I.4 MAKSED JA ARUANDLUS ...................................................................................... 5 I.4.1 Toetuse maksed ..................................................................................................................... 6 I.4.2 Esimene ettemakse ................................................................................................................ 6 I.4.3 Vahearuanded ja järgnevad ettemaksed ............................................................................... 6 I.4.4 Lõpparuanne ja toetuse jääkmakse ....................................................................................... 6 I.4.5 Jääkmakse tasumine .............................................................................................................. 6 I.4.6 Tasumisele kuuluvatest summadest teavitamine .................................................................. 7 I.4.7 Maksed toetusesaajale .......................................................................................................... 7 I.4.8 Aruannete ja maksetaotluste keel ......................................................................................... 7 I.4.9 Maksetaotluste valuuta ja konverteerimine eurodesse ........................................................ 7 I.4.10 Maksete valuuta ................................................................................................................... 8 I.4.11 Makse kuupäev .................................................................................................................... 8 I.4.12 Makse ülekandekulud .......................................................................................................... 8 I.4.13 Viivis ..................................................................................................................................... 8 ARTIKKEL I.5 TOETUSESAAJA ARVELDUSKONTO ........................................................................ 8 ARTIKKEL I.6 VASTUTAV ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA JA POOLTE TEABEVAHETUSE ÜKSIKASJAD .. 8 ARTIKKEL I.7 OHUTUS- JA TURVANÕUDED ............................................................................... 9 ARTIKKEL I.8 PROJEKTI TULEMUSTE KASUTAMINE (INTELLEKTUAALNE JA TÖÖSTUSOMAND) .... 9 ARTIKKEL I.9 VEEBIKESKKONDADE KASUTAMINE ...................................................................... 9 ARTIKKEL I.10 ALLHANKED ..................................................................................................... 10 ARTIKKEL I.11 EUROOPA LIIDU RAHASTAMISE NÄHTAVUSE ERITINGIMUSED .......................... 10 ARTIKKEL I.12 OSALEJATE TOETUSE ERITINGIMUSED .............................................................. 10 ARTIKKEL I.13 SEADUSLIKE ESINDAJATE NÕUSOLEK ................................................................ 10 3 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 ARTIKKEL I.14 SEIRE JA HINDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED ................................................. 11 ARTIKKEL I.15 VEEBIPÕHINE KEELETASEME HINDAMINE JA KURSUSED ................................... 11 ARTIKKEL I.16 LISALE I - ÜLDTINGIMUSED KOHALDUVAD ERANDID ........................................ 11 4 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 ARTIKKEL I.1 LEPINGU SISU I.1.1 SA Archimedes eraldab Erasmus+ programmi Põhimeede 1, õpiränne kutsehariduses raames toetusesaajale lepingu eritingimustes, üldtingimustes ja lisades kokku lepitud tingimustel rahalise toetuse lepingu lisas II kirjeldatud projekti „Kompetentside ja tööoskuste tõstmine läbi Euroopa õpirände“, projekti number 2018-1-EE01-KA102-046921 elluviimiseks. I.1.2 Käesoleva lepingu allkirjastamisega võtab toetusesaaja endale kohustuse viia omal vastutusel täielikult ellu lisas II kirjeldatud projekt. ARTIKKEL I.2 LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS I.2.1 Leping jõustub hilisema allkirja või digiallkirja andmise kuupäevast. I.2.2 Projekt kestab 24 kuud ja elluviimine toimub perioodil 01.06.2018 kuni 31.05.2020. ARTIKKEL I.3 TOETUSE MAKSIMAALNE SUMMA JA SELLE MÄÄRAMINE I.3.1 SA Archimedes eraldatud toetuse maksimaalne summa on 83 370,00 eurot. I.3.2 Toetuse summa koosneb ühikuhindadest ja tegelike abikõlblike kulude hüvitisest, mis määratakse alljärgnevates sätetes toodud tingimustel: a) lisas III määratud abikõlblikud kulud; b) lisas II määratud eelarve; c) lisas III kehtestatud rahastamistingimused. I.3.3 Eelarve muutmine ilma lepingut muutmata Toetusesaajal on lubatud muuta lisas II esitatud hinnangulist eelarvet ja seal kokkulepitud seotud tegevusi, tehes ümberpaigutusi erinevate eelarvekategooriate vahel ilma, et sellist muutmist loetakse lepingu muutmiseks artikli II.13 tähenduses tingimusel, et projekt viiakse ellu vastavalt aktsepteeritud taotlusele ja lisas II kirjeldatud üldistele eesmärkidele ja järgides alljärgnevaid reegleid: a) korraldustoetuseks eraldatud toetust suurendada ei tohi; b) algselt ErasmusPro tegevusteks (korraldustoetus ning reisi- ja elamiskulude toetus koos ettevalmistavateks kohtumisteks eraldatud toetusega) eraldatud kogu toetusest võib kuni 20% tõsta teistesse eelarvekategooriatesse ümber; c) algselt ErasmusPro ettevalmistavateks kohtumisteks eraldatud kogu toetust (reisi- ja elamiskulude toetus) võib suurendada kuni 20%; d) algselt haridustöötajate õpirändeks (reisi- ja elamiskulude toetus) eraldatud kogu toetust võib suurendada kuni 20%; e) algselt erivajaduste toetuseks ja vähemate võimalustega õppijate osalemisega seotud erikulude toetusteks eraldatud toetust ei tohi teistesse eelarvekategooriatesse ümber tõsta. ARTIKKEL I.4 MAKSED JA ARUANDLUS Lepingu täitmise käigus kehtivad alljärgnevad maksete ja aruandluse tingimused: 5 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 I.4.1 Toetuse maksed SA Archimedes teeb toetusesaajale järgmised toetuse maksed: • esimene ettemakse; • jääkmakse vastavalt artiklis I.4.4 sätestatud tingimustele. I.4.2 Esimene ettemakse Ettemaksete tegemise eesmärgiks on anda toetusesaajale esialgsed rahalised vahendid projekti elluviimise alustamiseks. Esimese ettemakse raha jääb SA Archimedes omandiks jääkmakse tasumiseni. Lepingu jõustumisest alates 30 kalendripäeva jooksul teeb SA Archimedes ettemakse summas 66 696,00 eurot, mis on 80% artiklis I.3.1 kokku lepitud toetuse maksimaalsest summast. I.4.3 Vahearuanded ja järgnevad ettemaksed Ei rakendu. I.4.4 Lõpparuanne ja toetuse jääkmakse Toetusesaaja peab esitama 60 kalendripäeva jooksul pärast artiklis I.2.2 toodud projekti lõppu projekti elluviimise kohta lõpparuande. Lõpparuanne peab kooskõlas lepingu lisaga III sisaldama andmeid, millega toetusesaaja põhjendab oma jääkmakse taotlust nii ühikuhindade kui tegelike kulude hüvitamise alusel eraldatud toetuse osas. Lõpparuanne on ühtlasi ka toetusesaaja taotlus SA-le Archimedes toetuse jääkmakse tegemiseks. Toetusesaaja kinnitab, et lõpparuandes esitatavad andmed on täielikud, usaldusväärsed ja tõesed. Samuti kinnitab toetusesaaja, et tehtud kulud on vastavalt lepingu tingimustele abikõlblikud ning jääkmakse teostamise taotlus on tõendatav asjakohaste dokumentidega, mida saab esitada kontrollimiseks artiklis II.27 kirjeldatud kontrolltoimingute ja auditite korral. I.4.5 Jääkmakse tasumine Toetuse lõppmaksega kaetakse toetusesaajale ülejäänud projekti elluviimisega seotud abikõlblikud kulud või algatatakse sissenõudmismenetlus. SA Archimedes määrab toetuse jääkmakse summa põhimõttel, et artikli II.25 kohaselt määratud toetuse lõplikust summast lahutatakse juba välja makstud (esimese) ettemakse(te) kogusumma. Kui eelnevalt väljamakstud ettemakseid on tehtud artikli II.25 alusel määratud toetuse lõplikust summast rohkem, muutub jääkmakse ja selle menetlus toetuse sissenõudmismenetluseks artikli II.26 mõistes. Kui eelnevalt väljamakstud ettemakseid on tehtud artikli II.25 alusel määratud toetuse lõplikust summast vähem, teeb SA Archimedes toetuse jääkmakse 60 kalendripäeva jooksul pärast artiklis I.4.4 kokkulepitud dokumentide kättesaamist, välja arvatud juhul kui artiklid II.24.1 või II.24.2 kohalduvad. 6 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 Jääkmakse tegemise eelduseks on makse taotluse ja sinna juurde kuuluvate dokumentide heakskiitmine. Makse taotluse ja sinna juurdekuuluvate dokumentide heakskiitmine ei tähenda, et SA Archimedes tunnistab dokumentides sisalduvate andmete vastavust, õiguspärasust, täielikkust või esitatud andmete ja väidete õigsust. Väljamaksmisele kuuluvast summast on SA-l Archimedes õigus ilma toetusesaaja eelneva nõusolekuta tasaarveldada toetusesaaja ükskõik milline muu võlgnevus, talle eraldatud maksimaalse toetuse summa ulatuses. I.4.6 Tasumisele kuuluvatest summadest teavitamine SA Archimedes saadab toetusesaajale ametliku teavituse: a) tasumisele kuuluvatest summadest, ja b) täpsustab, kas see puudutab järgnevat ettemakset või jääkmakset. Jääkmakse korral täpsustab SA Archimedes artikli II.25 kohaselt ka kindlaks määratud toetuse lõpliku summa. I.4.7 Maksed toetusesaajale SA Archimedes teeb toetuse väljamaksed toetusesaajale. Toetuse makse teostamine toetusesaajale vabastab SA Archimedes nimetatud maksete tegemisega seotud kohustustest ja vastutusest toetusesaaja ees. I.4.8 Aruannete ja taotluste keel Kõik maksetaotlused ja aruanded esitatakse eesti või inglise keeles. I.4.9 Maksetaotluste valuuta ja konverteerimine eurodesse Maksetaotlused peavad olema koostatud eurodes. Kui toetusesaaja raamatupidamisarvestus toimub muus valuutas kui euro, konverteeritakse muus valuutas aruandeperioodi jooksul tehtud kulud eurodeks kuludokumendi kuupäeval kehtiva kursiga, mis vastab Euroopa Liidu Teataja C osas (C series of Official Journal of the European Union) vastava valuuta kohta avaldatud päevasele vahetuskursile http://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html. Kui Euroopa Liidu Teatajas vastavat vahetuskurssi avaldatud ei ole, konverteeritakse muus valuutas aruandeperioodi jooksul tehtud kulud eurodeks kuludokumendi kuul kehtiva kuu kursiga, mille kehtestab Euroopa Komisjon igakuiselt ja mis avaldatakse Euroopa Komisjoni kodulehel http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm. Kui toetusesaaja arveldused toimuvad eurodes, konverteeritakse muudes valuutades tehtud kulude summad eurodeks vastavalt toetusesaaja raamatupidamistavadele. I.4.10 Maksete valuuta SA Archimedes teeb kõik maksed eurodes. 7 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 I.4.11 Makse kuupäev SA Archimedes maksed loetakse tehtuks SA Archimedes konto debiteerimise kuupäeval. I.4.12 Makse ülekandekulud Maksete ülekandekulud kantakse järgmiselt: a) SA Archimedes panga teenustasudest tulenevad ülekandekulud kannab SA Archimedes; b) toetusesaaja panga teenustasudest tulenevad ülekandekulud kannab toetusesaaja; c) kõik lepingu poole põhjustatud kordusülekannetest teisele poolele tulenevad ülekandekulud kannab see pool, kelle tõttu kordusülekanne tehti. I.4.13 Viivis Kui SA Archimedes ei teosta makseid määratud tähtaegadel, on toetusesaajal maksetähtaja möödumisel õigus saada hilinenud makse eest viivist. Viivise intress määratakse lähtudes alljärgnevatest põhimõtetest: a) hilinenud makse viivise määr on määr, mille on kohaldanud Euroopa Keskpank oma eurodes tehtavatele põhilistele refinantseerimistoimingutele („kontrollmäär“), pluss kolm ja pool protsenti. Kontrollmäär on määr, mis jõustub makse tähtaja möödumise kuupäeva kuu esimesel päeval, vastav info avaldatakse Euroopa Liidu Teataja (Official Journal of the European Union) C osas; b) maksetähtaegade peatamist lepingu artikli II.24.2 alusel või maksete peatamist lepingu artikli II.24.1 alusel ei loeta maksetähtaja möödalaskmiseks ja selle eest viivist ei arvestata; c) intressi arvestatakse päevast, mis järgneb viimasele makse teostamise päevale kuni artikli I.4.11 kohaselt makse teostamise päevani (kaasa arvatud). SA Archimedes ei arvesta väljamaksmisele kuuluvat intressi lõppsumma määramisel lepingu artikli II.25 mõistes. Kui arvestatud viivise intressid on summas alla 200 euro, makstakse intress erandina välja vaid toetusesaaja esitatud vastavasisulise avalduse alusel tingimusel, et see on esitatud kahe kuu jooksul hilinenud makse laekumisest arvates. ARTIKKEL I.5 TOETUSESAAJA ARVELDUSKONTO SA Archimedes teostab kõik toetusesaajale tehtavad toetuse maksed toetusesaaja alljärgnevale pangakontole: Panga nimi: SEB Pank AS Arvelduskonto omaniku nimi: Rahandusministeerium IBAN kontonumber: EE891010220034796011 Viitenumber (kui on): 2800048574 ARTIKKEL I.6 VASTUTAV ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA JA POOLTE TEABEVAHETUSE ÜKSIKASJAD I.6.1 Vastutav isikuandmete töötleja Artikli II.7 kohaselt vastutavad isikuandmete töötlejad on SA Archimedes töötajad, kes on seotud Erasmus+ programmi menetlemisega. 8 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 I.6.2 SA Archimedes teabevahetuse üksikasjad Kõik SA-le Archimedes saadetavad teated tuleb saata: Sihtasutus Archimedes Erasmus+ programm L. Koidula 13a, 10125 Tallinn, Eesti Vabariik Kontaktisik: Merike Sanglepp E-posti aadress: [email protected] I.6.3 Toetusesaaja teabevahetuse üksikasjad Kõik SA Archimedes poolt toetusesaajale saadetavad teated saadetakse alljärgnevatel kontaktandmetel: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27, Tallinn 13519, Harjumaa Kontaktisik: Marit Okas, välissuhete ja projektide koordinaator E-posti aadress, telefoni number: [email protected] , 6877225 ARTIKKEL I.7 OHUTUS- JA TURVANÕUDED Toetusesaaja peab rakendama projekti elluviimise käigus kõiki vajalikke abinõusid ja meetmeid, et tagada projektis osalejate ohutus ja turvalisus. Toetusesaaja peab tagama välisriikides toimuvates projektides osalejatele kindlustuskaitse. ARTIKKEL I.8 PROJEKTI TULEMUSTE KASUTAMINE (INTELLEKTUAALNE- JA TÖÖSTUSOMAND) Lisaks artiklis II.9.3 kokkulepitule peab toetusesaaja projekti käigus loodud õppeotstarbelised materjalid tegema internetis avalikult ja elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks lähtudes vabavarale kehtivatest põhimõtetest2. ARTIKKEL I.9 VEEBIKESKKONDADE KASUTAMINE I.9.1 Mobility Tool+ Toetusesaaja kohustub registreerima projekti tegevuste andmed veebikeskkonnas Mobility Tool+, sealhulgas ka sellistes projektides, kus Euroopa Liidu eelarvest saadud toetus kogu õpirändetegevuste toimumise jooksul on 0 eurot. Lisaks eeltoodule kasutab toetusesaaja veebikeskkonda Mobility Tool+ vahearuannete, tegevusaruannete (ja artiklis I.4.3 toodud teistel juhtudel ning kui selleks on Mobility Tool+ võimalus loodud) ja lõpparuande koostamiseks ja esitamiseks. Toetusesaaja on kohustatud vähemalt kord kuus õpirändeprojekti jooksul lisama ja täiendama osalejaid ja tegevusi puudutavat uut infot (kui on). 2 Vabavara/avatud litsents- omanik annab kõigile õiguse lepingu tulemusi kasutada, kuid tegemist ei ole autori õiguste üleandmisega. 9 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 I.9.2 Levitamiskeskkond Erasmus+ Project Results Platform Toetusesaaja võib kasutada Erasmus+ projekti tulemuste levitamiseks levitamiskeskkonda Erasmus+ Project Results Platform, mis asub internetis aadressil http://ec.europa.eu/erasmus-plus/projects/ kooskõlas veebikeskkonna kodulehel toodud juhenditega. ARTIKKEL I.10 ALLHANKED Erandina üldtingimuste artikli II.11.1 punktides c) ja d) toodud tingimused ei kehti. ARTIKKEL I.11 EUROOPA LIIDU RAHASTAMISE NÄHTAVUSE ERITINGIMUSED Ilma, et see piiraks artikli II.8 kohaldamist, peab toetusesaaja viitama Erasmus+ programmi alt saadud toetusele kõigis kommunikatsiooni- ja reklaammaterjalides, kaasa arvatud veebilehekülgedel ja sotsiaalmeedias. Visuaalse identiteedi kasutamise juhend toetusesaajale ja kolmandatele osapooltele on avaldatud internetis alljärgneval aadressil: http://eacea.ec.europa.eu/about- eacea/visual-identity_en. ARTIKKEL I.12 OSALEJATE TOETUSE ERITINGIMUSED Kui projekti elluviimisel peab toetusesaaja maksma osalejatele toetust, teostab toetusesaaja selle kooskõlas lisas II ja lisas V (kui on kohaldatav) toodud tingimustega, mis peavad abikõlblikkuse tingimustele vastamiseks sisaldama vähemalt alljärgnevat: a) iga osaleja maksimaalne toetus, mis ei tohi ületada 60 000.- eurot; b) toetuse summa arvutamise reeglid; c) kindel loetelu tegevustest, mille jaoks osalejad toetust võivad saada; d) isikute kirjeldus või kategooriad, kellel on õigus toetust saada; e) toetuse eraldamise tingimused. Kooskõlas lisa V dokumentidega (kui on kohaldatav), on toetusesaajal lubatud:  kas kanda reisitoetus ja elamiskulude toetus täielikult õpirändes osalejatele lisas IV nimetatud ühikuhindade ulatuses;  või kanda ise osalejate reisi- ja elamiskulud. Sellisel juhul peab toetusesaaja tagama reisi korraldamise ja elamiskulude katmise teenuste vastavuse vajalikele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Toetusesaaja võib eelmises punktis toodud variante kombineerida tingimusel, et kõiki osalejaid koheldakse võrdselt ja ausalt. Sellisel juhul rakendatakse mõlema variandi kohta käivaid tingimusi nendele eelarvekategooriatele, mille kohta vastav variant rakendub. 10 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 ARTIKKEL I.13 SEADUSLIKE ESINDAJATE NÕUSOLEK Toetusesaaja peab hankima alaealiste isikute seaduslikelt esindajatelt (vanematelt või eestkostjatelt) nõusolekud enne alaealiste osalemist õpirändes. ARTIKKEL I.14 SEIRE JA HINDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED SA Archimedes jälgib, et toetusesaaja tegevus oleks kooskõlas Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta tingimustega. Kui vaatluse tulemusena selgub, et toetusesaaja ei täida akrediteeringu andmise aluseks olnud tingimusi, peab toetusesaaja koostama SA Archimedes poolt määratud ajakava kohaselt puuduste kõrvaldamiseks rakendusplaani ning viib selles planeeritud tegevused ellu. Erasmus+ kutseharidus õpirände harta rakendusplaani kohase piisava ja õigeaegse tegevuse puudumise korral on SA-l Archimedes õigus toetusesaaja akrediteering tühistada vastavalt hartale ja selle väljaandmise aluseks olnud taotlusvooru dokumentatsioonile. ARTIKKEL I.15 VEEBIPÕHINE KEELETASEME HINDAMINE JA KURSUSED (OLS - Online Linguistic Support) OLS veebipõhised keeletaseme hindamise litsentsid eraldatakse kõigile vähemalt 19 päeva kestvates õpirännetes osalevatele õpilastele, kes kasutavad õpirände ajal vähemalt ühte OLS keeletoes saadaolevatest keeltest oma põhilise juhendamis- või töökeelena (välja arvatud need, kes räägivad vastavat keelt emakeelena). Veebipõhise keeletaseme hindamise testi tegemine on kohustuslik ja see tuleb teostada nii enne õpirände algust kui ka pärast õpirände lõppu. Projektile eraldatakse 0 OLS veebipõhist keeletaseme hindamise testi litsentsi. Projektile eraldatakse 0 OLS veebipõhise keelekursuse litsentsi. Toetusesaaja peab kasutama eraldatud keeletoe litsentse kooskõlas lisas III toodud tingimustega. OLS veebipõhise keeletaseme hindamise või kursuste litsentsi arvu muutmiseks esitab toetusesaaja taotluse SA-le Archimedes. Litsentside arvu muutmise taotlusega nõustumine ei too kaasa lepingu muudatust artikli II.13 tähenduses. ARTIKKEL I.16 LISALE I ÜLDTINGIMUSED KOHALDUVAD ERANDID 1. Käesoleva lepingu mõistes tuleb lugeda lisa I üldtingimused sõnastust „ komisjon“ kui „SA Archimedes“, sõnastust „meede“ tuleb lugeda kui „projekt“, kui ei ole märgitud teisiti. Käesoleva lepingu mõistes tuleb lugeda lisa I üldtingimused sõnastust „finantsaruanne“ kui „aruande eelarve osa“, kui ei ole märgitud teisiti. Artiklites II.4.1, II.8.2, II.20.3, II.27.1, II.27.3, artikli II.27.4 esimeses lõigus, artikli II.27.8 esimeses lõigus ja artiklis II.27.9 tuleb lepingu mõistes lugeda viidet „komisjon“ viitena „SA Archimedes ja komisjon“. 11 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 Artiklis II.12 tuleb lugeda sõnastust „rahaline toetus“ kui „toetus“ ja sõnastust „kolmas(ndad) isik(ud)“ kui „osaleja(d)“. 2. Käesoleva lepingu mõistes lisas I üldtingimused järgmistes punktides kokkulepitud tingimused ei kohaldu: artiklile II.2.d (ii), artiklile II.12.2, artiklile II.13.4, artiklile II.17.2.1 (h), artiklile II.18.3, artiklile II.19.2, artiklile II.19.3, artiklile II.20.3, artiklile II.21, artikli II.25.3 kuuenda lõigu punktile c) ja artiklile II.27.7. Üldtingimustes toodud sõnastused „seotud üksused“, „vahemakse“, „ühekord(sed)ne makse(d)“ ja „kindlamääraline“ käesoleva lepingu mõistes ei kohaldu. 3. Artiklit II.7.1 ja selle pealkirja tuleb lugeda järgmiselt: „II.7.1 Isikuandmete töötlemine SA Archimedes ja Euroopa Komisjoni poolt Kõiki lepingus välja toodud isikuandmeid peab SA Archimedes töötlema Eesti Vabariigi seaduste alusel. Toetuse kasutamise lepingus sisalduvaid või Euroopa Komisjoni poolt sätestatud veebikeskkondades säilitatavad isikuandmeid peab SA Archimedes töötlema vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 ning peale selle jõustumist mais 2018 määrusele (EL) nr 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Isikuandmeid töötleb artiklis I.6.1 kindlaks määratud vastutav isikuandmete töötleja üksnes lepingu täitmise, haldamise, raamatupidamise ja järelevalve eesmärgil või Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmiseks, sealhulgas artikli II.27 kohased kontrollid, auditid ning juurdlused, ilma et see piiraks nende võimalikku edastamist asutustele, kes vastutavad Ühenduse või Eesti Vabariigi õiguse kohaselt SA Archimedes ja toetusesaaja üle teostatava järelevalve ja kontrolli eest. Toetusesaajal on õigus oma isikuandmetele juurde pääseda ja neid parandada. Selleks peab toetusesaaja saatma päringu oma isikuandmete töötlemise kohta artiklis I.6.1 kindlaks määratud vastutavale isikuandmete töötlejale. Toetusesaajal on alati õigus pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole.“ 4. Artikli II.9.3 pealkirja ja esimese lõigu punkti (a) tuleb lugeda järgmiselt: „II.9.3 Tulemuste ja olemasolevate tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste kasutamine Toetusesaaja annab SA-le Archimedes ja/või Euroopa Liidule õiguse kasutada projekti tulemusi: a) oma vajadusteks ja eelkõige kättesaadavaks tegemine SA Archimedes, teiste Euroopa Liidu institutsioonide, ametite ja organite ning liikmesriikide asutuste 12 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 heaks töötavatele isikutele, samuti piiramatus koguses täielikult või osaliselt kopeerimine ja paljundamine; Ülejäänud artiklis tuleb lugeda sõnastus „Euroopa Liit“ sõnastusena „SA Archimedes ja/või Euroopa Liit“.“ 5. Artikli II.10.1 teist lõiku tuleb lugeda järgmiselt: „Toetusesaaja peab tagama, et SA Archimedes, Euroopa Komisjon, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) saavad kasutada oma artiklis II.27 sätestatud õigusi ka toetusesaaja töövõtjate suhtes.“ 6. Artiklit II.18 tuleb lugeda: „ II.18.1 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. II.18.2 Kui lepingu pooled ei suuda lepingust tõusetuvaid vaidlusi lahendada läbirääkimistega, määratakse SA Archimedes ja toetusesaaja vahelise vaidluse lahendamise kohus Eesti Vabariigi seaduste alusel.“ 7. Artiklit II.19.1 tuleb lugeda järgmiselt: „Kulude abikõlblikkuse tingimused on määratud lepingu lisa III artiklites I.1 ja II.1“ 8. Artiklit II.20.1 tuleb lugeda järgmiselt: „Kulude ja ühikuhindade alusel antava rahalise toetuse deklareerimise tingimused on määratud lepingu lisa III artiklites I.2 ja II.2.“ 9. Artiklit II.20.2 tuleb lugeda järgmiselt: „Deklareeritud kulude ja ühikuhindade alusel antava rahalise toetuse tõendusdokumentide tingimused on määratud lepingu lisa III artiklites I.2 ja II.2.“ 10. Artikli II.22 esimest lõiku tuleb lugeda järgmiselt: „Toetusesaajal on lubatud lisas II esitatud hinnangulist eelarvet muuta omavaheliste ümberpaigutustega eri eelarvekategooriate vahel juhul, kui projekt viiakse ellu vastavalt lisas II kokku lepitule. Kui artiklis I.3.3 kokku lepitud tingimused on täidetud, ei nõua selline korrigeerimine lepingu muutmist, nagu on sätestatud artiklis II.13.“ 11. Artikli II.23 punkti (b) tuleb lugeda järgmiselt: „(b) kui aruannet ei esitata ka järgneva 30 kalendripäeva jooksul pärast SA Archimedes kirjaliku meeldetuletuse saatmist.“ 13 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 12. Artikli II.24.1.3 esimest lõiku tuleb lugeda järgmiselt: „Maksete peatamise ajal ei ole toetusesaajal õigust esitada lepingu artiklites I.4.2 ja I.4.3 nimetatud maksetaotlusi (aruandeid) ja tõendavaid dokumente.“ 13. Artiklit II.25.1 ja selle pealkirja tuleb lugeda järgmiselt: „II.25.1 1. etapp - Hüvitismäära kohaldamine abikõlblikele kuludele ja ühikuhindade alusel antava toetuse kokkuarvutamine Käesolevat etappi kohaldatakse järgmiselt: (a) kui vastavalt artikli I.3.2 punktile (a) eraldatakse toetust abikõlblike kulude hüvitamise vormis, kohaldub lepingu lisa III artiklis II.2 sätestatud hüvitamise määr projekti abikõlblike kulude suhtes, mille SA Archimedes on asjaomaste kululiikide puhul toetusesaaja ja temaga seotud isikute suhtes vahe- või lõpparuannete alusel heaks kiitnud; (b) kui vastavalt artikli I.3.2 punktile (b) eraldatakse toetust ühikuhindade alusel antava rahalise toetuse vormis, siis korrutatakse lepingu lisas IV sätestatud ühikuhindade alusel antav rahaline toetus ühikute tegeliku arvuga, mille SA Archimedes on toetusesaaja vahe- või lõpparuannete alusel heaks kiitnud. Kui artiklis I.3.2 on ette nähtud erinevate toetusvormide kombineerimine, siis saadud summad liidetakse.“ 14. Artikli II.25.4 teist lõiku tuleb lugeda järgmiselt: „ Vähendatava summa suurus on proportsionaalne sellega, mil määral on projekt valesti elluviidud, või rikkumise tõsidusega ja nagu on ette nähtud lisa III osas IV.“ 15. Artikli II.26.2 kolmandat lõiku tuleb lugeda järgmiselt: „Kui makse ei ole võlateates täpsustatud tähtajaks tehtud, nõuab SA Archimedes tasumisele kuuluva summa sisse: (a) tasaarveldades selle ilma toetusesaaja eelneva nõusolekuta mis tahes muu summaga, mille SA Archimedes on toetusesaajale võlgu (edaspidi „tasaarveldamine“); Erandlike asjaolude korral, et õigustada Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise vajadust, võib SA Archimedes summa tasaarveldamise teel sisse nõuda enne maksetähtaega. Artiklis II.18.2 sätestatud tingimustel võib sellise tasaarvelduse vastu esitada hagi. (b) finantsgarantii arvelt, kui see on ette nähtud artikliga I.4.2 (edaspidi „finantsgarantii realiseerimine”); (c) algatades toetusesaaja vastu kohtumenetluse kooskõlas artikliga II.18.2 või lepingu eritingimustega.“ 14 2018 Erasmus+ Grant agreement mono-beneficiary – Special conditions Lepingu number: 2018-KA102-15 Leping toetusesaajaga 2018 16. Artikli II.27.2 kolmandat lõiku tuleb lugeda järgmiselt: „Toetusega seonduvate pooleliolevate auditite või lahendamata edasikaebuste, kohtuvaidluste või nõuete korral, sealhulgas artiklis II.27.7 osutatud juhtudel või kui on ettenähtud Eesti Vabariigi seadusega, on esimeses ja teises lõigus ettenähtud ajavahemikud pikemad. Sellisel juhul säilitab toetusesaaja dokumente kuni selliste auditite lõpetamiseni või edasikaebuste, kohtuvaidluste või nõuete lahendamiseni.“ 17. Artiklit II.27.3 tuleb lugeda järgmiselt: „Toetusesaaja esitab mis tahes teabe, kaasa arvatud elektroonilises vormis teabe, mida nõuab SA Archimedes või komisjon või kes tahes asutus või isik, keda nad on volitanud seda nende nimel tegema. Kui toetusesaaja ei täida esimeses ja teises lõigus sätestatud kohustusi, võib SA Archimedes lugeda: a) abikõlbmatuks mis tahes kulud, mis on toetusesaaja esitatud teabega ebapiisavalt põhjendatud; b) tasumisele mittekuuluvaks ja abikõlbmatuks mis tahes ühikuhindade alusel antavad, ühekordse(te) makse(te)na või kindlaks määratud rahalised toetused, mis on toetusesaaja esitatud teabega ebapiisavalt põhjendatud. Allkirjad Toetusesaaja SA Archimedes Veronika Kaska Rait Toompere /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 15 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 I LISA – ÜLDTINGIMUSED SISUKORD I LISA – ÜLDTINGIMUSED .......................................................................................... 1 SISUKORD ........................................................................................................................ 1 A OSA – ÕIGUSLIKUD JA HALDUSSÄTTED ........................................................... 3 Artikkel II.1 – Mõisted ................................................................................................ 3 Artikkel II.2 – Toetusesaaja üldised kohustused ......................................................... 4 Artikkel II.3 – Pooltevaheline teabevahetus ............................................................... 4 II.3.1 Teabevahetuse vorm ja vahendid ........................................................ 4 II.3.2 Teabevahetuse kuupäev ....................................................................... 5 Artikkel II.4 – Vastutus kahjude eest .......................................................................... 5 Artikkel II.5 – Huvide konflikt ................................................................................... 5 Artikkel II.6 − Konfidentsiaalsus ................................................................................ 5 Artikkel II.7 – Isikuandmete töötlemine ..................................................................... 6 II.7.1 Isikuandmete töötlemine komisjoni poolt ........................................... 6 II.7.2 Toetusesaaja poolne isikuandmete töötlemine .................................... 6 Artikkel II.8 – Liidupoolse rahastamise nähtavus ....................................................... 7 II.8.1 Teave liidupoolse rahastamise kohta ja Euroopa Liidu embleemi kasutamine ........................................................................................... 7 II.8.2 Komisjoni vastutusest vabastamine..................................................... 7 Artikkel II.9 – Olemasolevad õigused ja omandiõigus ning tulemuste kasutamine (sealhulgas intellektuaal- ja tööstusomandi õigused) ........................................ 7 II.9.1 Tulemuste omandiõiguse kuulumine toetusesaajale ........................... 7 II.9.2 Olemasolevad õigused ......................................................................... 7 II.9.3 Tulemuste ja olemasolevate õiguste kasutamise õiguse kuulumine liidule ................................................................................................... 8 ARTIKKEL II.10 – Meetme rakendamiseks vajalike lepingute sõlmimine ............... 9 Artikkel II.11 – Meetme osaks olevate ülesannete allhange ..................................... 10 ARTIKKEL II.12 – Kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmine ..................... 10 Artikkel II.13 – Lepingu muutmine .......................................................................... 11 ARTIKKEL II.14 – Maksenõuete loovutamine kolmandatele isikutele ................... 11 Artikkel II.15 — Vääramatu jõud ............................................................................. 12 Artikkel II.16 – Meetme rakendamise peatamine ..................................................... 12 II.16.1 Rakendamise peatamine toetusesaaja poolt ...................................... 12 II.16.2 Rakendamise peatamine komisjoni poolt .......................................... 12 II.16.3 Peatamise tagajärjed .......................................................................... 13 Artikkel II.17 – Lepingu lõpetamine ......................................................................... 14 II.17.1 Lepingu lõpetamine toetusesaaja poolt ............................................. 14 II.17.2 Lepingu lõpetamine komisjoni poolt................................................. 14 II.17.3 Lõpetamise tagajärjed........................................................................ 17 Artikkel II.18 – Kohaldatav õigus, vaidluste lahendamine ja täitmisele pööratavad otsused .......................................................................................... 17 B OSA – FINANTSSÄTTED ......................................................................................... 18 Artikkel II.19 – Rahastamiskõlblikud kulud ............................................................. 18 II.19.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse tingimused ........................................ 18 II.19.2 Rahastamiskõlblikud otsesed kulud .................................................. 18 II.19.3 Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud ................................................. 20 II.19.4 Rahastamiskõlbmatud kulud ............................................................. 20 Artikkel II.20 – Deklareeritud summade tuvastatus ja kontrollitavus ...................... 20 II.20.1 Kulude ja rahaliste toetuste deklareerimine ......................................... 20 1 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.20.2 Deklareeritud kulusid ja rahalisi toetusi toetavad andmed ja muud dokumendid ....................................................................................... 21 II.20.3 Tingimused, millega määratleda kuluarvestustavade vastavus ........... 22 Artikkel II.21 – Toetusesaajaga seotud üksuste kulude rahastamiskõlblikkus ......... 22 Artikkel II.22 – Ümberpaigutused eelarves .............................................................. 23 Artikkel II.23 – Aruandluskohustuste täitmata jätmine ............................................ 23 Artikkel II.24 – Maksete peatamine ja maksetähtaeg ............................................... 23 II.24.1 Maksete peatamine .............................................................................. 23 II.24.2 Maksetähtaegade peatamine ................................................................ 25 Artikkel II.25 – Toetuse lõpliku summa arvutamine ................................................ 25 II.25.1 1. etapp – Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele ja ühikuhindade alusel või kindlamääralise või ühekordse maksena antava rahalise toetuse arvutamine ..................................... 25 II.25.2 2. etapp – Toetuse maksimaalse summa piirväärtus ......................... 26 II.25.3 3. etapp – Mahaarvamiste tegemine kasumi taotlemise keelu tõttu . 26 II.25.4 4. etapp – mahaarvamiste tegemine puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu. .......................................... 27 Artikkel II.26 – Sissenõudmine................................................................................. 27 II.26.1 Sissenõudmine ................................................................................... 28 II.26.2 Sissenõudmismenetlus....................................................................... 28 II.26.3 Viivised ........................................................................................... 28 II.26.4 Panga teenustasud.............................................................................. 29 Artikkel II.27 – Kontrollid, auditid ja hindamised .................................................... 29 II.27.1 Tehnilised ja finantskontrollid, auditid ning vahe- ja lõpphindamised ................................................................................. 29 II.27.2 Dokumentide säilitamise kohustus ...................................................... 29 II.27.3 Teabe andmise kohustus ...................................................................... 30 II.27.4 Kohapealsed kontrollkäigud .............................................................. 30 II.27.5 Auditi raames toimuv ärakuulamismenetlus ..................................... 30 II.27.6 Auditi leidude tagajärjed ..................................................................... 30 II.27.7 Süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuste või kohustuste täitmata jätmise parandamine .................................... 31 II.27.8 OLAFi kontrollid ja inspekteerimised ............................................... 33 II.27.9 Euroopa Kontrollikoja kontrollid ja auditid ...................................... 33 2 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 A OSA – ÕIGUSLIKUD JA HALDUSSÄTTED ARTIKKEL II.1 – MÕISTED Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid. „Meede” – tegevuste kogum või projekt, milleks toetus eraldatakse ning mida toetusesaaja rakendab vastavalt II lisale; „Konfidentsiaalne teave või dokument” – lepingu täitmisega seotud mis tahes teave või dokument (mis tahes kujul), mille üks pool saab teiselt või millele üks või teine pool saab juurdepääsu ning mille üks või teine pool on kirjalikult tunnistanud konfidentsiaalseks. See ei sisaldada avalikult kättesaadavat teavet; „Huvide konflikt” – olukord, kus toetusesaaja erapooletut ja objektiivset lepingu täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest komisjoni või lepingu esemega seotud kolmanda isikuga; „Otsesed kulud” – sellised erikulud, mis on otseselt seotud asjaomase meetme rakendamisega ja mida seetõttu saab otseselt panna selle meetme arvele. Otsesed kulud ei tohi sisaldada kaudseid kulusid; „Vääramatu jõud” – igasugune ettenägematu ja erakorraline olukord või sündmus, mis ei sõltu poolte tahtest, mis takistab ükskõik kummal neist lepinguga võetud kohustuste täitmist, mis ei tulene nende ega alltöövõtjate, seotud üksuste või rahalise toetuse saamisega seotud kolmandate isikute veast või hooletusest ja mida vaatamata kogu nõuetekohase hoolsuse rakendamisele ei olnud võimalik vältida. Järgmisi asjaolusid ei loeta vääramatuks jõuks: töövaidlused, streigid, rahalised raskused või mis tahes teenuse viga, vahendite või materjali defekt või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel, v.a juhul, kui need tulenevad otseselt vastavast vääramatu jõu juhtumist; „Ametlik teatis” – kirjaliku teabevahetuse vorm poolte vahel posti või e-posti teel, mis jätab saatjale määratud adressaadile sõnumi edastamise kohta ümberlükkamatu tõendi; „Pettus” – liidu finantshuve kahjustav mis tahes tahtlik tegu või tegevusetus, mis on seotud valede, ebaõigete või mittetäielike avalduste või dokumentide kasutamise või esitamisega või teabe avalikustamata jätmisega, rikkudes konkreetset kohustust; „Rakendamisperiood” – meetme osaks oleva tegevuse rakendamisperiood, nagu on määratletud artiklis I.2.2; „Kaudsed kulud” – need kulud, mis ei ole meetme rakendamisega otseselt seotud erikulud ja mida ei saa seepärast otseselt asjaomase meetme arvele panna. Kaudsed kulud ei või sisaldada kulusid, mida saab tuvastada või deklareerida rahastamiskõlblike otseste kuludena. „Eeskirjade eiramine” – igasugune Euroopa Liidu õiguse rikkumine, mis tuleneb toetusesaaja teost või tegevusetusest, millel on või võiks olla liidu eelarvet kahjustav mõju; „Toetuse maksimaalne summa” – meetmele antava ELi toetuse maksimaalne summa, nagu on määratletud artiklis I.3.1; 3 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 „Olemasolev materjal” – mis tahes materjal, dokument, tehnoloogia või oskusteave, mis on olemas enne, kui toetusesaaja seda meetme täitmisel tulemuse saamiseks kasutab; „Olemasolev õigus” – mis tahes tööstus- ja intellektuaalomandi õigus olemasolevale materjalile; see võib hõlmata omandiõigust, õiguse litsentsi ja/või toetusesaajale või mis tahes muudele kolmandatele isikutele kuuluvat kasutusõigust; „Seotud isik” – mis tahes isik, kellel on volitus toetusesaajat esindada või teha tema nimel otsuseid; „Alguskuupäev” – artikli I.2.2 kohane meetme rakendamise alguskuupäev; „Alltöövõtja” – artikli II.10 tähenduses hankeleping, mis hõlmab II lisas kirjeldatud meetme osaks olevate ülesannete täitmist kolmanda isiku poolt; „Oluline viga” – mis tahes lepingutingimuse rikkumine, mida põhjustab tegu või tegemata jätmine, mis tekitab või võib tekitada liidu eelarvele kahju. ARTIKKEL II.2 – TOETUSESAAJA ÜLDISED KOHUSTUSED Toetusesaaja: (a) vastutab meetme rakendamise eest vastavalt lepingule; (b) vastutab kõikide juriidiliste kohustuste täitmise eest, mis on pandud talle kooskõlas kohaldatava ELi, rahvusvahelise või riigi õigusega; (c) teavitab komisjoni viivitamata kõikidest talle teatavaks saanud sündmustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada meetme rakendamist või põhjustada selles viivitusi; (d) peab teavitama komisjoni viivitamata: (i) mis tahes muutustest oma õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras ja oma nime, aadressi või seadusliku esindaja mis tahes muutustest; (ii) mis tahes muutustest endaga seotud üksuste õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras ning nende nime, aadressi või seadusliku esindaja mis tahes muutustest. ARTIKKEL II.3 – POOLTEVAHELINE TEABEVAHETUS II.3.1 Teabevahetuse vorm ja vahendid Lepingu või selle rakendamisega seotud teabevahetus peab: (a) olema kirjalik (paberil või elektroonilises vormis); (b) kandma lepingu numbrit ning (c) olema vormistatud artiklis I.6 esitatud teabevahetuse üksikasju kasutades. Kui üks pool nõuab mõistliku aja jooksul kirjalikku kinnitust elektroonilise teabevahetuse kohta, peab saatja esitama võimalikult kiiresti paberkandjal allkirjastatud originaalteabe. 4 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.3.2 Teabevahetuse kuupäev Mis tahes teave loetakse saadetuks, kui saaja pool selle kätte saab, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud, et teabevahetus loetakse toimunuks kuupäeval, mil teave saadeti. E-kirja puhul loetakse, et saaja pool on selle kätte saanud e-kirja saatmise kuupäeval, tingimusel et see on saadetud artiklis I.6 osutatud e-posti aadressil. Saatja pool peab suutma saatmise kuupäeva tõendada. Kui saatja pool saab teate, et saadetud teave ei ole kohale jõudnud, peab ta tegema kõik endast oleneva tagamaks, et teine pool saaks teabe e-posti või posti teel tegelikult kätte. Sellisel juhul ei peeta saatjat poolt vastutavaks, kui ta rikub ettenähtud tähtaja jooksul teabe saatmise kohustust. Komisjonile posti- või kulleriteenuse teel saadetud post loetakse komisjoni poolt kättesaaduks kuupäeval, mil artiklis I.6.2 kindlaks määratud talitus selle registreerib. Ametlike teatiste puhul loetakse, et saaja pool on selle kätte saanud kuupäeval, mis on märgitud kinnitusel, mille saatja pool saab selle kohta, et sõnum on määratud saajale edastatud. ARTIKKEL II.4 – VASTUTUS KAHJUDE EEST II.4.1 Komisjoni ei või pidada vastutavaks toetusesaaja põhjustatud või talle tekkinud mis tahes kahjude eest, sealhulgas mis tahes kahjude eest, mis on meetme rakendamise tagajärjel või rakendamise kestel põhjustatud kolmandatele isikutele. II.4.2 Välja arvatud vääramatu jõu korral, peab toetusesaaja hüvitama komisjonile kõik kahjud, mis on talle tekitatud meetme rakendamise tagajärjel või seetõttu, et meedet ei rakendatud täielikus vastavuses lepinguga. ARTIKKEL II.5 – HUVIDE KONFLIKT II.5.1 Toetusesaaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti olukorda. II.5.2 Toetusesaaja peab teavitama komisjoni viivitamata, kui tekib olukord, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada huvide konflikti. Toetusesaaja peab viivitamata võtma kõik vajalikud meetmed sellele olukorrale lahenduse leidmiseks. Komisjon võib kontrollida võetud meetmete asjakohasust ja nõuda täiendavate meetmete võtmist kindlaksmääratud tähtajaks. ARTIKKEL II.6 − KONFIDENTSIAALSUS II.6.1 Meetme rakendamise ajal ja viis aastat pärast lõppmakse tegemist tuleb pooltel mis tahes konfidentsiaalseid dokumente ja teavet käsitleda konfidentsiaalselt. II.6.2 Pooled võivad konfidentsiaalseid dokumente ja teavet kasutada mis tahes muul eesmärgil kui oma lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks üksnes siis, kui nad on eelnevalt saanud teise poole kirjaliku nõusoleku. II.6.3 Konfidentsiaalsuskohustust ei kohaldata juhul, kui: 5 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (a) teavet avalikustav pool nõustub teist poolt nendest kohustustest vabastama; (b) konfidentsiaalsed dokumendid või teave muutuvad avalikuks muul viisil kui konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tõttu; (c) konfidentsiaalsete dokumentide või teabe avalikustamine on seadusega nõutav. ARTIKKEL II.7 – ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE II.7.1 Isikuandmete töötlemine komisjoni poolt Komisjon peab töötlema kõiki lepinguga hõlmatud isikuandmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ja määrusele (EL) 2016/679 alates selle jõustumisest mais 20181. Selliseid andmeid peab töötlema artiklis I.6.1 määratletud vastutav andmetöötleja üksnes lepingu rakendamise, haldamise ja järelevalve eesmärgil või ELi finantshuvide kaitsmiseks, sealhulgas artikli II.27 kohased kontrollid, auditid ja juurdlused. Toetusesaajal on õigus oma isikuandmetele juurde pääseda ja neid parandada. Selleks peab ta saatma päringu oma isikuandmete töötlemise kohta artiklis I.6.1 määratletud vastutavale andmetöötlejale. Toetusesaajal on alati õigus pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole. II.7.2 Toetusesaaja poolne isikuandmete töötlemine Toetusesaaja peab lepingust tuleneva isikuandmete töötlemise käigus järgima andmekaitset (sh lubade andmine või teavitamisnõuded) käsitlevaid kohaldatavaid ELi ja riigi õigusnorme. Toetusesaaja võib anda oma töötajatele juurdepääsu ainult andmetele, mis on lepingu rakendamiseks, haldamiseks ja järelevalveks rangelt vajalikud. Arvestades asjaomaste isikuandmete töötlemisest ja selliste andmete laadist tulenevaid riske, peab toetusesaaja võtma asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid. See on vajalik selleks, et: (a) takistada volitamata isikute juurdepääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele arvutisüsteemidele, eelkõige takistada: (i) andmekandjate loata lugemist, kopeerimist, muutmist või kõrvaldamist; (ii) andmete loata sisestamist ning säilitatavate isikuandmete loata avalikustamist, muutmist või kustutamist; (iii) takistada andmetöötlussüsteemide loata kasutamist andmeedastusvahendite kaudu; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 6 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (b) tagada, et andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel oleks juurdepääs üksnes neile isikuandmetele, millele neil on juurdepääsuõigus; (c) talletada andmed selle kohta, milliseid isikuandmeid, millal ja kellele on edastatud; (d) tagada, et kolmandate isikute nimel töödeldavaid isikuandmeid saaks töödelda üksnes komisjoni poolt ettenähtud viisil; (e) tagada, et isikuandmete edastamise ja andmekandjate veo käigus ei oleks võimalik andmeid loata lugeda, kopeerida ega kustutada; (f) kujundada oma organisatsiooni struktuur nii, et see vastaks andmekaitse nõuetele. ARTIKKEL II.8 – LIIDUPOOLSE RAHASTAMISE NÄHTAVUS II.8.1 Teave liidupoolse rahastamise kohta ja Euroopa Liidu embleemi kasutamine Kõigis meetmega seotud teadetes või väljaannetes, mille toetusesaaja on koostanud ja mida kasutatakse muu hulgas konverentsidel, seminaridel või mis tahes teabe- või reklaammaterjalides (näiteks brošüürid, lendlehed, plakatid, ettekanded, elektroonilises vormis jne), tuleb: (a) osutada, et meede on saanud liidult rahastust; ning (b) esitada ELi embleem. Kui Euroopa Liidu embleem on esitatud koos mõne muu logoga, peab embleem olema piisavalt esile tõstetud. Kohustus Euroopa Liidu embleemi kuvada ei anna toetusesaajale selle kasutamise ainuõigust. Toetusesaaja ei või omastada Euroopa Liidu embleemi või mis tahes sarnast kaubamärki või logo registreerimise kaudu ega muul viisil. Esimese, teise ja kolmanda lõigu kohaldamisel ja vastavalt seal esitatud tingimustele võib toetusesaaja kasutada Euroopa Liidu embleemi ilma komisjonilt eelneva loa hankimiseta. II.8.2 Komisjoni vastutusest vabastamine Kõigis meetmega seotud teadetes või väljaannetes, mille toetusesaaja on koostanud mis tahes vormis ja mis tahes vahendeid kasutades, tuleb osutada sellele, et: (a) sellega kajastatakse üksnes autori seisukohta ning (b) komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe kasutamise eest. ARTIKKEL II.9 – OLEMASOLEVAD ÕIGUSED JA OMANDIÕIGUS NING TULEMUSTE KASUTAMINE (SEALHULGAS INTELLEKTUAAL- JA TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED) II.9.1 Tulemuste omandiõiguse kuulumine toetusesaajale Toetusesaaja säilitab meetmega seotud tulemuste omandiõiguse, sealhulgas tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, ning aruannete ja muude meetmega seotud dokumentide omandiõigus kuulub toetusesaajale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisti. II.9.2 Olemasolevad õigused 7 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Kui komisjon saadab toetusesaajale kirjaliku taotluse, täpsustades milliseid tulemusi ta kavatseb kasutada, tuleb toetusesaajal: (a) koostada nimekiri nende tulemustega hõlmatud kõikide olemasolevate õiguste kohta ning (b) esitada komisjonile nimetatud loetelu hiljemalt koos lõppmaksetaotlusega. Toetusesaaja peab tagama, et tal või temaga seotud üksustel on õigus kasutada mis tahes olemasolevaid õigusi lepingu täitmise kestel. II.9.3 Tulemuste ja olemasolevate õiguste kasutamise õiguse kuulumine liidule Toetusesaaja annab liidule järgmised õigused selleks, et kasutada meetme tulemusi: (a) oma vajadusteks ja eelkõige kättesaadavaks tegemine komisjoni, teiste liidu institutsioonide, ametite ja organite ning liikmesriikide asutuste heaks töötavatele isikutele, samuti kopeerimine ja paljundamine täielikult või osaliselt, ilma et koopiate arv oleks piiratud; (b) reprodutseerimine: õigus lubada tulemuste otsene või kaudne, ajutine või püsiv reprodutseerimine mis tahes viisil (mehhaaniliselt, digitaalselt või muul viisil) ja mis tahes vormis, tervikuna või osaliselt; (c) edastamine üldsusele õigus lubada mis tahes esitlus, esinemine või edastamine üldsusele kaabliga või kaablita sidevahendite kaudu, sealhulgas tulemuste sellisel viisil üldsusele kättesaadavaks tegemine, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal; nimetatud õigus hõlmab ka kaabli või satelliidi kaudu edastamise ja ülekandmise õigust; (d) levitamine õigus lubada tulemuste või tulemuste koopiate mis tahes vormis üldsusele levitamist; (e) kohandamine õigus muuta tulemusi; (f) tõlkimine; (g) õigus säilitada ja arhiveerida tulemusi vastavalt komisjonile kohaldatavatele dokumendihaldust käsitlevatele eeskirjadele; see õigus hõlmab digiteerimist või vormingu teisendamist säilitamise või uue kasutusviisi huvides; (h) kui tulemused on dokumendid, siis õigus lubada dokumentide taaskasutamist kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusega 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta, kui see otsus on kohaldatav ja dokumendid kuuluvad selle kohaldamisalasse ning ükski otsuse säte ei välista neid. Käesoleva sätte kohaldamisel tuleb mõisteid „taaskasutamine” ja „dokument” käsitada otsuses 2011/833/EL ette nähtud tähenduses. Eritingimustes võidakse täiendavalt täpsustada eespool nimetatud kasutusõigusi. Eritingimustes võidakse ette näha täiendavad liidule antavad kasutusõigused. 8 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Toetusesaaja peab tagama, et liidul on õigus kasutada meetme tulemustes sisalduvaid mis tahes olemasolevaid õigusi. Olemasolevaid õigusi tuleb kasutada samadel eesmärkidel ja tingimustel kui meetme tulemuste kasutamise õigusi, välja arvatud juhul, kui eritingimustes on ette nähtud teisiti. Kui liit teeb tulemused teatavaks, lisatakse teave autoriõiguste omaniku kohta. Teave autoriõiguste kohta esitatakse järgmises sõnastuses: „© – aasta – autoriõiguste omaniku nimi. Kõik õigused kaitstud. Euroopa Liidule on antud teatavate tingimuste alusel kasutamise luba.”. Juhul kui toetusesaaja annab kasutamisõigused komisjonile, ei mõjuta see tema artikli II.6 kohaseid konfidentsiaalsusega seotud kohustusi ega artikli II.2 kohast toetusesaaja kohustust. ARTIKKEL II.10 – MEETME RAKENDAMISEKS VAJALIKE LEPINGUTE SÕLMIMINE II.10.1 Kui meetme rakendamiseks on toetusesaajal vaja sõlmida asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping, sõlmib ta lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Seda tehes peab ta vältima huvide konflikti tekkimist. Toetusesaaja peab tagama, et komisjon, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) saavad kasutada oma artiklis II.27 sätestatud õigusi ka toetusesaaja töövõtjate suhtes. II.10.2 Kui toetusesaaja on „avaliku sektori hankija” direktiivi 2014/24/EL2 tähenduses või „võrgustiku sektori hankija” direktiivi 2014/25/EL3 tähenduses, peab ta järgima kohaldatavaid riiklikke riigihanke eeskirju. Toetusesaaja peab tagama, et lepingu artiklite II.4, II.5, II.6 ja II.9 alusel tema suhtes kehtivad tingimused on kohaldatavad ka töövõtjate suhtes. II.10.3 Toetusesaaja vastutab ainuisikuliselt meetme rakendamise ja lepingu täitmise eest. II.10.4. Kui toetusesaaja ei täida artiklist II.10.1 tulenevaid kohustusi, loetakse asjaomase lepinguga seotud kulud rahastamiskõlbmatuks vastavalt artikli II.19.2 punktidele c, d ja e. Kui toetusesaaja ei täida artiklist II.10.2 tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada vastavalt artiklile II.25.4. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika- , transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ 9 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 ARTIKKEL II.11 – MEETME OSAKS OLEVATE ÜLESANNETE ALLHANGE II.11.1 Toetusesaaja võib korraldada meetme osaks olevate ülesannete täitmise allhanke korras. Kui ta seda teeb, peab ta tagama, et lisaks artiklis II.10 sätestatud tingimustele on täidetud järgmised tingimused: (a) alltöövõtt ei hõlma meetme põhiülesandeid; (b) allhanke kasutamine on meetme laadi ja selle rakendamise vajadusi silmas pidades põhjendatud; (c) allhanke hinnangulised kulud on II lisas esitatud hinnangulises eelarves selgelt tuvastatavad; (d) mis tahes allhanke kasutamisest, mida ei ole II lisas ette nähtud, on toetusesaaja teatanud ja komisjon on selle heaks kiitnud. Komisjon võib anda heakskiidu: i) enne allhanke kasutamist juhul, kui toetusesaaja taotleb muudatust, nagu on sätestatud artiklis II.13 või ii) pärast allhanke kasutamist juhul, kui allhange: - on nõuetekohaselt põhjendatud tehnilises vahearuandes või tehnilises lõpparuandes, millele on osutatud artiklites I.4.3 ja I.4.4; ning - ei too kaasa selliste muudatuste tegemist, mis seaksid kahtluse alla toetuse andmise otsuse või oleksid vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega; (e) toetusesaaja tagab, et artikli II.8 kohaselt tema suhtes kehtivad tingimused on kohaldatavad ka alltöövõtjate suhtes. II.11.2 Kui toetusesaaja ei täida artikli II.11.1 punktidest a, b, c või d tulenevaid kohustusi, loetakse asjaomase lepinguga seotud kulud rahastamiskõlbmatuks vastavalt artikli II.19.2 punktile f. Kui toetusesaaja ei täida artikli II.11.1 punktist e tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada vastavalt artiklile II.25.4. ARTIKKEL II.12 – KOLMANDATELE ISIKUTELE RAHALISE TOETUSE ANDMINE II.12.1 Juhul, kui meetme rakendamine eeldab rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele, annab toetusesaajad sellist rahalist toetust vastavalt II lisas sätestatud tingimustele. Need tingimused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet: (a) rahalise toetuse maksimaalne summa. See summa ei tohi ületada 60 000 eurot iga kolmanda isiku kohta, välja arvatud juhul, kui rahalise toetuse andmine on II lisas täpsustatud meetme peamine eesmärk; (b) rahalise toetuse täpse summa määramise kriteeriumid; (c) fikseeritud nimekirja alusel erinevad tegevuse liigid, millele võib rahalist toetust anda; (d) isikud või isikute kategooriad, kellele võib rahalist toetust anda; (e) rahalise toetuse andmise kriteeriumid. 10 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.12.2 Erandina artiklist II.12.1, kui rahalist toetust antakse auhinna vormis, annab toetusesaaja sellist rahalist toetust vastavalt II lisas sätestatud tingimustele. Need tingimused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet: (a) osalemistingimused; (b) hindamiskriteeriumid; (c) auhinna suurus; (d) maksmise kord. II.12.3 Toetusesaaja peab tagama, et lepingu artiklite II.4, II.5, II.6, II.8, II.9 ja II.27 kohaselt tema suhtes kehtivad tingimused on kohaldatavad ka rahalist toetust saavate kolmandate isikute suhtes. ARTIKKEL II.13 – LEPINGU MUUTMINE II.13.1 Lepingu mis tahes muudatused tuleb teha kirjalikult. II.13.2 Muutmise eesmärk ega tagajärg ei tohi olla lepingus selliste muudatuste tegemine, mis seaksid kahtluse alla toetuse andmise otsuse või oleksid vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega. II.13.3 Muudatuse taotlus peab: (a) olema nõuetekohaselt põhjendatud; (b) sisaldama asjakohaseid tõendavaid dokumente ning (c) need tuleb teisele poolele saata aegsasti enne muudatuse kavandatavat jõustumist ning igal juhul üks kuu enne rakendamisperioodi lõppu. Punkti c ei kohaldata juhul, kui muudatust taotlev pool seda nõuetekohaselt põhjendab ja teine pool sellega nõustub. II.13.4 Juhul, kui tegemist on tegevustoetusega, ei ole võimalik Artiklis I.2.2 määratud perioodi lepingu muudatustega pikendada. II.13.5 Muudatused jõustuvad kuupäeval, mil viimane pool neile alla kirjutab, või muutmistaotluse heakskiitmise kuupäeval. Muudatusi kohaldatakse alates kuupäevast, milles pooled on kokku leppinud, või sellise kokkulepitud kuupäeva puudumisel alates muudatuse jõustumise kuupäevast. ARTIKKEL II.14 – MAKSENÕUETE LOOVUTAMINE KOLMANDATELE ISIKUTELE II.14.1 Toetusesaaja ei tohi loovutada oma maksenõudeid komisjoni vastu kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja esitab selleks kirjaliku põhjendatud taotluse ja komisjon kiidab selle heaks. Kui komisjon ei kiida loovutamist heaks või kui tema tingimusi ei järgita, ei ole loovutamisel talle mingisugust mõju. II.14.2 Loovutamine ei vabasta ühelgi juhul toetusesaajat tema kohustustest komisjoni ees. 11 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 ARTIKKEL II.15 — VÄÄRAMATU JÕUD II.15.1 Vääramatu jõuga kokku puutuv pool peab teisele poolele viivitamata saatma ametliku teatise, nimetades olukorra või sündmuse laadi, tõenäolise kestuse ja prognoositava mõju. II.15.2 Pooled peavad võtma vajalikud meetmed vääramatust jõust tulenevate mis tahes kahjude piiramiseks. Nad peavad tegema kõik endast oleneva, et jätkata meetme rakendamist niipea kui võimalik. II.15.3 Vääramatu jõuga kokku puutuvat poolt ei või lugeda lepinguliste kohustuste rikkujaks, kui kohustuste täitmist on takistanud vääramatu jõud. ARTIKKEL II.16 – MEETME RAKENDAMISE PEATAMINE II.16.1 Rakendamise peatamine toetusesaaja poolt Toetusesaaja võib peatada meetme või selle mis tahes osa rakendamise, kui erakorralised asjaolud, eelkõige vääramatu jõud, muudavad selle rakendamise võimatuks või ülemäära raskeks. Toetusesaaja peab komisjonile viivitamata teatama järgmisest: (a) peatamise põhjused, sealhulgas täpsem teave kuupäeva või perioodi kohta, mil erandlikud asjaolud ilmnesid; ning (b) eeldatava meetme jätkamise kuupäeva. Kui asjaolud võimaldavad toetusesaajal meetme rakendamist jätkata, teavitab toetusesaaja sellest komisjoni viivitamata ja esitab lepingu muutmistaotluse vastavalt artiklile II.16.3. Käesolevat kohustust ei kohaldata juhul, kui leping lõpetatakse vastavalt artiklile II.17.1 või artikli II.17.2.1 punktidele b või c. II.16.2 Rakendamise peatamine komisjoni poolt II.16.2.1 Peatamise põhjused Komisjon võib peatada meetme või selle mis tahes osa rakendamise: (a) kui komisjonil on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja on toetuse andmise menetluses või lepingu täitmisel teinud olulisi vigu või pannud toime eeskirjade eiramisi või pettusi, või kui toetusesaaja ei täida lepingulisi kohustusi; (b) kui komisjonil on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja on muude sarnastel tingimustel antud liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „Euratom”) toetuste korral teinud süsteemseid või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettusi või jätnud oma kohustused täitmata ning et need vead, eeskirjade eiramised, pettused või kohustuste täitmata jätmised mõjutavad oluliselt käesolevat toetust; või (c) kui komisjon kahtlustab, et toetusesaaja on toetuse andmise menetluses või lepingu täitmisel teinud olulisi vigu, pannud toime eeskirjade eiramisi või pettusi või jätnud kohustused täitmata, ning tal on vaja kontrollida, kas see vastab tõele. II.16.2.2 Peatamise kord 12 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 1. etapp – Enne meetme rakendamise peatamist peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise: (a) milles teavitatakse: (i) kavatsusest meetme rakendamine peatada; (ii) peatamise põhjustest; (iii) artikli II.16.2.1 punktides a ja b osutatud juhtudel vajalikest tingimustest rakendamise jätkamiseks ning (b) kutsutakse teda üles 30 kalendripäeva jooksul alates ametliku teatise saamisest esitama omapoolseid märkusi. 2. etapp – Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta otsustab menetlust esitatud märkustele vaatamata jätkata, peab ta saatma ametliku teatise, teavitades toetusesaajat: (a) rakendamise peatamisest; (b) peatamise põhjustest; ning (c) artikli II.16.2.1 punktides a ja b osutatud juhtudel lõplikest tingimustest rakendamise jätkamiseks; või (d) vajaliku kontrolli lõpetamise esialgsest kuupäevast artikli II.16.2.1 punktis c osutatud juhul. Peatamine jõustub päeval, mil toetusesaaja on ametliku teatise kätte saanud, või ametlikus teatises osutatud hilisemal kuupäeval. Muul juhul peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise, teavitades teda, et ta ei jätka peatamist. II.16.2.3 Rakendamise jätkamine Meetme rakendamise jätkamiseks peab toetusesaaja püüdma täita teatatud tingimused niipea kui võimalik ja teavitama komisjoni mis tahes tehtud edusammudest. Juhul kui tingimused rakendamise jätkamiseks on täidetud või vajalikud kontrollid sooritatud, peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise: (a) teavitades teda, et tingimused peatamise tühistamiseks on täidetud ning (b) et tal tuleb esitada artikli II.16.3 kohane lepingu muudatuse taotlus. Käesolevat kohustust ei kohaldata juhul, kui leping lõpetatakse vastavalt artiklile II.17.1 või artikli II.17.2.1 punktidele b, f ja g. II.16.3 Peatamise tagajärjed Kui meetme rakendamist saab jätkata ja lepingut ei lõpetata, muudetakse lepingut vastavalt artiklile II.13, et: (a) määrata kindlaks meetme rakendamise jätkamise kuupäev; (b) pikendada meetme kestust; ning (c) teha muud vajalikud muudatused, et kohandada meedet uue olukorraga. 13 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Peatamise lõpetamine jõustub muudatuses sätestatud kuupäeval. See kuupäev võib olla varasem muudetud lepingu jõustumise kuupäevast. Kulusid, mis on tekkinud seoses peatatud meetme või meetme peatatud osa rakendamisega peatamise ajavahemiku kestel, ei või hüvitada ja need ei ole toetuse arvelt kaetavad. Meetme rakendamise peatamine ei mõjuta komisjoni õigust lõpetada leping vastavalt artiklile II.17.2 ega tema õigust vähendada toetust või nõuda sisse alusetult makstud summad vastavalt artiklitele II.25.4 ja II.26. Kumbki pool ei või teiselt poolelt peatamise tõttu kahjutasu nõuda. ARTIKKEL II.17 – LEPINGU LÕPETAMINE II.17.1 Lepingu lõpetamine toetusesaaja poolt Toetusesaaja võib lepingu lõpetada. Toetusesaaja peab komisjonile lõpetamise kohta saatma ametliku teatise, mille sisu on järgmine: (a) lõpetamise põhjused; ning (b) kuupäev, mil lõpetamine jõustub. See kuupäev peab olema ametliku teatise kuupäevast hilisem. Kui toetusesaaja ei esita lõpetamise põhjusi või kui komisjon leiab, et esitatud põhjused lõpetamist ei õigusta, loetakse leping ebakorrektselt lõpetatuks. Lõpetamine jõustub ametlikus teatises osutatud kuupäeval. II.17.2 Lepingu lõpetamine komisjoni poolt II.17.2.1 Lõpetamise põhjused Komisjon võib otsustada leping lõpetada järgmistel juhtudel: (a) toetusesaaja õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras leiavad aset muutused, mis võivad tõenäoliselt lepingu täitmist oluliselt mõjutada või seavad kahtluse alla toetuse andmise otsuse; (b) kui toetusesaaja ei rakenda meedet I lisas sätestatud viisil või kui toetusesaaja ei täida mõnda muud olulist lepingust tulenevat kohustust; (c) meetme rakendamine on takistatud või peatatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu ning: (i) meetme taaskäivitamine on võimatu või (ii) vajalike muudatuste tegemine lepingus seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või oleks vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega; 14 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (d) toetusesaaja või mis tahes isik, kes võtab piiramatu vastutuse toetusesaaja võlgade eest, on mõnes finantsmääruse4 artikli 106 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud olukorras; (e) toetusesaaja või mis tahes seotud isik on mõnes finantsmääruse artikli 106 lõike 1 punktides c, d, e või f või artikli 106 lõikes 2 kirjeldatud olukorras; (f) komisjonil on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja või mis tahes seotud isik on toetuse andmise menetluses või lepingu täitmisel teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettusi, sealhulgas olukord, kus toetusesaaja või seotud isik on esitanud valeandmeid või jätnud nõutava teabe esitamata; (g) komisjonil on tõendeid, et toetusesaaja on muude sarnastel tingimustel antud ELi või Euratomi toetuste korral teinud süsteemseid või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või jätnud oma kohustused täitmata ning et need vead, eeskirjade eiramised, pettused või kohustuste täitmata jätmised mõjutavad oluliselt käesolevat toetust; või (h) komisjon on saatnud toetusesaajale ametliku teatise, paludes tal lõpetada toetusesaajaga seotud üksuse osalemine, sest see üksus on punktides e, f või g kirjeldatud olukorras ning toetusesaajal ei ole õnnestunud taotleda muudatust, millega lõpetada üksuse osalemine ja ümber jagada selle ülesanded. II.17.2.2 Lõpetamise menetlus 1. etapp – Enne lepingu lõpetamist peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise: (a) milles teavitatakse: (i) kavatsusest leping lõpetada; (ii) lõpetamise põhjustest; ning (b) nõutakse, et ta 45 kalendripäeva jooksul alates ametliku teatise saamisest: (i) esitab omapoolsed märkused ning (ii) artikli II.17.2.1 punktis b kirjeldatud juhul teavitab komisjoni meetmetest, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmine. 2. etapp – Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta otsustab menetlust esitatud märkustele vaatamata jätkata, peab ta saatma toetusesaajale ametliku teatise, teavitades teda lõpetamisest ning lõpetamise jõustumise kuupäevast. Muul juhul peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise, teavitades teda, et lõpetamise menetlusega ei jätkata. Lõpetamine jõustub: (a) artikli II.17.2.1 punktides a, b ja d osutatud lõpetamise kohta: kuupäeval, mis on määratletud teises lõigus (st eespool esitatud 2. etapis) osutatud lõpetamise ametlikus teatises; 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. 15 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (b) artikli II.17.2.1 punktides c, e, f, g ja h osutatud lõpetamise kohta: kuupäeval pärast seda, kui toetusesaajale laekub teises lõigus (st eespool esitatud 2. etapis) osutatud lõpetamise ametlik teatis. 16 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.17.3 Lõpetamise tagajärjed II.17.3.1 Lepingu lõpetamise tagajärjed Toetusesaajal tuleb esitada artikli I.4.4 kohane lõppmakse taotlus 60 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil lõpetamine jõustub. Juhul kui komisjonile ei laeku lõppmakse taotlust eespool nimetatud tähtajaks, hüvitatakse või kaetakse toetusega üksnes kulud, mis on kajastatud heakskiidetud tehnilises aruandes või, kui see on asjakohane, siis heakskiidetud finantsaruandes. Juhul kui komisjon lõpetab lepingu seepärast, et toetusesaaja on rikkunud kohustust esitada maksetaotlus, ei tohi toetusesaaja pärast lõpetamist esitada ühtegi maksetaotlust. Sellisel juhul kohaldatakse teist lõiku. Komisjon arvutab artiklis II.25 osutatud lõpliku toetussumma ja artiklis I.5.4 osutatud lõppmakse esitatud aruannete põhjal. Toetusega hüvitatakse või kaetakse üksnes need kulud, mis tekkisid enne lõpetamise jõustumist. Nende lepingutega seotud kulusid, mis täidetakse üksnes pärast lõpetamist, ei võeta arvesse ning neid ei hüvitata ega kaeta toetuse abil. Komisjon võib toetust vähendada vastavalt artiklile II.25.4, kui: (a) toetusesaaja lõpetab lepingu artikli II.17.1 tähenduses ebakorrektselt või (b) komisjon lõpetab lepingu artikli II.17.2.1 punktides b, e, f, g ja h sätestatud põhjustel. Kumbki pool ei või nõuda kahjutasu sel põhjusel, et teine pool lepingu lõpetas. Toetusesaaja kohustusi kohaldatakse ka pärast lepingu lõpetamist, eelkõige neid, mis on kehtestatud artiklites I.4, II.6, II.8, II.9, II.14, II.27, ning samuti täiendavaid sätteid tulemuste kasutamise kohta, nagu on kehtestatud eritingimustes. ARTIKKEL II.18 – KOHALDATAV ÕIGUS, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA TÄITMISELE PÖÖRATAVAD OTSUSED II.18.1 Lepingu suhtes kohaldatakse liidu õigust, mida vajaduse korral täiendab Belgia õigus. II.18.2 Liidu ja mis tahes toetusesaaja vahelise vaidluse lahendamine seoses lepingu tõlgendamise, kohaldamise või kehtivusega, mida ei saa lahendada kokkuleppe teel, kuulub ELi toimimise lepingu artikli 272 kohaselt Üldkohtu või edasikaebuse korral Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse. II.18.3 Artiklis II.26 osutatud sissenõudmiste kohaldamiseks võib komisjon ELi toimimise lepingu artikli 299 kohaselt võtta vastu täitmisele pööratava otsuse rahaliste kohustuste panemiseks muudele isikutele kui riigid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 kohaselt võib sellise otsuse vastu esitada hagi Euroopa Liidu Üldkohtusse. 17 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 B OSA – FINANTSSÄTTED ARTIKKEL II.19 – RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD II.19.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse tingimused Meetme rahastamiskõlblikud kulud on meetme raames tegelikult kantud kulud, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: (a) need tekivad rakendamisperioodi jooksul, erandiks on kulud, mis seonduvad lõppmakse taotluse ja asjaomaste tõendavate dokumentidega, millele on osutatud artiklis I.4.4; (b) need on näidatud meetme hinnangulises eelarves. Hinnanguline eelarve on esitatud II lisas; (c) need on tekkinud seoses II lisas kirjeldatud meetmega ja on vajalikud selle rakendamiseks; (d) need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud abisaaja raamatupidamisarvestuses ning kindlaks määratud kooskõlas abisaaja asutamise riigis kohaldatavate kulude raamatupidamisstandarditega ning abisaaja tavapäraste raamatupidamistavade kohaselt; (e) Need on kooskõlas maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate kohaldatavate õigusaktidega. ning (f) need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest. II.19.2 Rahastamiskõlblikud otsesed kulud Meetme otsesed kulud loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need on kooskõlas artiklis II.19.1 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustega. Eelkõige loetakse rahastamiskõlblikeks otsesteks kuludeks järgmised kulukategooriad, eeldusel, et need vastavad nii artiklis II.19.1 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele kui ka järgmistele tingimustele: (a) toetusesaaja juures töölepingu või samaväärse ametisse nimetamise akti alusel töötavate meetme rakendamisega tegelevate töötajate personalikulud, tingimusel et need kulud on kooskõlas toetusesaaja tavapärase töötasupoliitikaga. Need kulud sisaldavad personali tegelikku töötasu koos sotsiaalkindlustusmaksude ja muude seadusega määratud maksudega, mis arvatakse töötasu hulka. Need võivad sisaldada ka lisatasusid, kaasa arvatud täiendavate lepingute alusel tehtud maksed, olenemata nende lepingute laadist, tingimusel et neid makstakse järjepideval viisil alati, kui tekib vajadus samalaadse töö või erialase pädevuse järele, olenemata kasutatavast rahastamisallikast. Toetusesaaja juures muu lepingu kui töölepingu alusel töötavate või kolmanda isiku poolt makse alusel toetusesaajale lähetatud füüsiliste isikutega seoses kantud kulud võib samuti arvata selliste personalikulude alla, kui täidetud on järgmised tingimused: i) isik töötab tingimustes, mis sarnanevad töötaja omadega (eelkõige 18 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 töökorralduse, täidetavate ülesannete ja nende täitmise koha osas); ii) töötulemus kuulub toetusesaajale (välja arvatud juhul, kui erandkorras onkokku lepitud teisiti); ning iii) kulud ei erine oluliselt toetusesaaja juures töölepingu alusel sarnaseid ülesandeid täitvate töötajatega seoses kantavatest kuludest; (b) reisikulud ja nendega seonduvad päevarahad, tingimusel et need vastavad toetusesaaja tavapärasele lähetuskulude maksmise tavale; (c) (uute või kasutatud) seadmete või muu vara amortisatsioonikulud, nagu need on kajastatud toetusesaaja raamatupidamisaruannetes, tingimusel et asjaomane vara: i) kantakse maha vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja tavapärastele raamatupidamistavadele ning ii) on ostetud kooskõlas artikliga II.10.1 juhul, kui ost toimus rakendamisperioodil; Seadmete või muu vara rentimise või liisimise kulud on samuti rahastamiskõlblikud tingimusel, et need kulud ei ületa sarnaste seadmete või vara amortisatsioonikulu ega sisalda finantseerimistasusid; Rahastamiskõlblike kulude määratlemisel võib arvesse võtta üksnes seda osa seadmete amortisatsiooni-, rendi- või liisingukuludest, mis vastab rakendamisperioodile ja tegelikule meetme jaoks kasutamise määrale. Erandina võib eritingimustes ette näha, et seadme soetamiskulud on kogusumma ulatuses rahastamiskõlblikud, juhul kui meetme laad ja seadme või vara kasutamise kontekst seda õigustab; (d) tarbekaupade ja tarnetega seotud kulud, tingimusel et: i) need on ostetud kooskõlas artikliga II.10.1; ning ii) neid kasutatakse otseselt meetme jaoks; (e) otseselt käesoleva lepingu nõuetest (teabe levitamine, meetme spetsiifiline hindamine, auditeerimine, tõlked, paljundamine) tulenevad kulud, sealhulgas nõutud finantstagatiste kulud, tingimusel et asjaomased teenused on ostetud kooskõlas artikliga II.10.1; (f) kulud, mis tulenevad allhankelepingutest artikli II.11 tähenduses, tingimusel et artikli II.11.1 punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud; (g) kolmandatele isikutele antud rahalise toetuse kulud artikli II.12 tähenduses, tingimusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud; (h) toetusesaaja makstud tollimaksud, maksud ja tasud, eelkõige käibemaks, tingimusel et need kuuluvad rahastamiskõlblike otseste kulude hulka, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 19 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.19.3 Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud Meetme kaudsed kulud loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need esindavad õiglast osa toetusesaaja üldkulude kogusummast ja on kooskõlas artiklis II.19.1 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustega. Kui artiklis I.3.2 ei ole sätestatud teisiti, tuleb rahastamiskõlblikud kaudsed kulud deklareerida kindla määra alusel, milleks on 7 % rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast. II.19.4 Rahastamiskõlbmatud kulud Lisaks muudele kuludele, mis ei vasta artiklis II.19.1 sätestatud tingimustele, ei tohi lugeda rahastamiskõlblikuks järgmisi kulusid: (a) toetusesaaja makstava kapitali ja dividendide tasuvus; (b) võlad ja võlgade teenindamise kulud; (c) eraldised kahjumi või võlgade katmiseks; (d) tasumisele kuuluvad intressid; (e) ebatõenäoliselt laekuvad võlad; (f) kahjum vahetuskursierinevustest; (g) toetusesaaja panga teenustasud komisjoni rahaülekannete eest; (h) kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud mõne teise meetme raames, mis saab liidu eelarvest rahastatavat toetust. Selliste toetuste hulka kuuluvad toetused, mille on andnud liikmesriik ja mida rahastatakse liidu eelarvest, ja toetused, mille on andnud muud asutused kui komisjon liidu eelarve täitmise eesmärgil. Eelkõige kui toetusesaaja saab ELi või Euratomi eelarvest rahastatavat tegevustoetust, ei või ta deklareerida tegevustoetusega hõlmatud ajavahemike kaudseid kulusid, välja arvatud juhul, kui ta saab tõendada, et tegevustoetus ei kata mingeid asjaomase meetme kulusid; (i) kolmandatelt isikutelt saadud mitterahaline osalus; (j) ülemäärased või põhjendamatud kulud; (k) mahaarvamisele kuuluv käibemaks. ARTIKKEL II.20 – DEKLAREERITUD SUMMADE TUVASTATUS JA KONTROLLITAVUS II.20.1 Kulude ja rahaliste toetuste deklareerimine Toetusesaaja peab deklareerima järgmise kas rahastamiskõlblike kulude või taotletava rahalise toetusena: (a) tegelike kulude puhul: meetme rakendamiseks tegelikult kantud kulud; (b) ühikukulude või ühikuhindade puhul: summa, mis on saadud IV lisa osutatud ühikuhinna korrutamisel tegelikult kasutatud või toodetud ühikute arvuga; (c) ühekordsete kulude või ühekordse maksena antavate rahaliste toetuste puhul: artiklis I.3.2 määratletud üldsumma, kui meetme II lisas kirjeldatud asjaomaseid ülesandeid või osasid on rakendatud nõuetekohaselt; (d) kindlamääraliste kulude või kindlamääralise maksena antavate rahaliste toetuste puhul: summa, mis on saadud artiklis I.3.2 määratletud kindla määra kohaldamise tulemusel; 20 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (e) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt deklareeritud ühikukulude puhul: summa, mis on saadud toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhinna korrutamisel tegelikult kasutatud või toodetud ühikute arvuga; (f) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt deklareeritud ühekordsete maksete kulude puhul: vastavalt tavapärastele kuluarvestustavadele arvutatud üldsumma, kui meetme asjaomaseid ülesandeid või osasid on rakendatud nõuetekohaselt; (g) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt deklareeritud kindlamääraliste kulude puhul: summa, mis on saadud toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud kindla määra kohaldamise tulemusel. II.20.2 Deklareeritud kulusid ja rahalisi toetusi toetavad andmed ja muud dokumendid Toetusesaaja peab esitama järgmised dokumendid, kui seda nõutakse toetusesaajalt artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide või auditite raames: (a) tegelike kulude puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, nagu lepingud, arved ja raamatupidamisdokumendid. Lisaks peab toetusesaaja tavapärane raamatupidamis- ja sisekontrollikord võimaldama otseselt võrrelda deklareeritud summasid tema raamatupidamisaruannetes kajastatud summade ja tõendavates dokumentides esitatud summadega. (b) ühikukulude või ühikuhindade puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, millega tõendada deklareeritud üksuste arvu. Toetusesaajalt ei nõuta tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude kindlakstegemist ega tõendavate dokumentide, nagu raamatupidamisaruannete esitamist, et tõendada ühiku kohta deklareeritud summat; (c) ühekordsete maksete kulude või ühekordse maksena antavate rahaliste toetuste puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, millega tõendada, et meedet on nõuetekohaselt rakendatud. Toetusesaajalt ei nõuta tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude kindlakstegemist ega tõendavate dokumentide, nagu raamatupidamisaruannete esitamist, et tõendada ühekordse maksena deklareeritud summat; (d) kindlamääraliste kulude või kindlamääralise maksena antavate rahaliste toetuste puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, millega tõendada rahastamiskõlblikke kulusid või taotletud rahalist toetust, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra. Toetusesaajalt ei nõuta tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude kindlakstegemist ega tõendavate dokumentide, nagu raamatupidamisaruannete esitamist, kohaldatud kindla määra kohta; (e) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt deklareeritud ühikukulude puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, millega tõendada deklareeritud üksuste arvu; 21 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (f) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt deklareeritud ühekordsete maksete kulude puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, millega tõendada, et meedet on nõuetekohaselt rakendatud; (g) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt deklareeritud kindlamääraliste kulude puhul: asjakohased tõendavad dokumendid, millega tõendada rahastamiskõlblikke kulusid, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra. II.20.3 Tingimused, millega määratleda kuluarvestustavade vastavus II.20.3.1 Artikli II.20.2 punktides e, f ja g esitatud juhul ei pea toetusesaaja tegelikult kantud rahastamiskõlblikke kulusid kindlaks tegema, kuid ta peab tagama, et rahastamiskõlblike kulude deklareerimiseks kasutatavad kuluarvestustavad vastavad järgmistele tingimustele: (a) kasutatavate kuluarvestustavade näol on tegemist tema tavapäraste kuluarvestustavadega, mida kohaldatakse järjepidevalt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele, mis ei sõltu rahastamisallikast; (b) deklareeritud kulusid on võimalik otseselt võrrelda tema üldises raamatupidamisarvestuses kirjendatud summadega; ning (c) deklareeritavate kulude kindlaksmääramiseks kasutatavate kulukategooriate seast on välja arvatud kõik rahastamiskõlbmatud kulud või kulud, mis kaetakse artiklis I.3.2 osutatud muus vormis toetuste arvelt. II.20.3.2 Kui see on sätestatud eritingimustes, siis võib toetusesaaja esitada komisjonile taotluse, millega palutakse komisjonil hinnata toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade vastavust. Kui see on nõutud eritingimustes, siis tuleb taotlusele lisada kuluarvestustavade nõuetele vastavuse tõend (edaspidi „kuluarvestustavade nõuetele vastavuse tõend”). Kuluarvestustavade nõuetele vastavuse tõendi: (a) peab välja andma tunnustatud audiitor või, kui toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus, pädev ja sõltumatu ametiisik ning (b) see tuleb koostada kooskõlas VII lisaga. Kõnealuse tõendiga kinnitatakse, et rahastamiskõlblike kulude deklareerimiseks kasutatavad toetusesaaja kuluarvestustavad vastavad artiklis II.20.3.1 sätestatud tingimustele ja täiendavatele tingimustele, mis võivad olla sätestatud eritingimustes. II.20.3.3 Kui komisjon on kinnitanud, et toetusesaaja tavapärased kuluarvestustavad vastavad nõuetele, ei vaidlustata nende tavade alusel deklareeritud kulusid tagantjärele, tingimusel et: (a) tegelikkuses kasutatavad tavad on kooskõlas komisjoni heakskiidetud tavadega ning (b) toetusesaaja ei varjanud oma kuluarvestustavade heakskiidu saamise eesmärgil mitte mingisugust teavet. ARTIKKEL II.21 – TOETUSESAAJAGA SEOTUD ÜKSUSTE KULUDE RAHASTAMISKÕLBLIKKUS 22 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Kui eritingimused sisaldavad sätet toetusesaajaga seotud üksuste kohta, on sellise üksuse kantud kulud rahastamiskõlblikud, tingimusel et: (a) need vastavad samadele artiklites II.19 ja II.20 sätestatud tingimustele, mida kohaldatakse ka toetusesaaja suhtes ning (b) toetusesaaja tagab, et artiklite II.4, II.5, II.6, II.8, II.10, II.11 ja II.27 kohaselt toetusesaaja suhtes kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka kõnealuse üksuse suhtes. ARTIKKEL II.22 – ÜMBERPAIGUTUSED EELARVES Toetusesaajal on lubatud II lisas esitatud hinnangulist eelarvet korrigeerida ümberpaigutustega eri eelarvekategooriate vahel juhul, kui meedet rakendatakse vastavalt II lisas kirjeldatule. Selline korrigeerimine ei nõua lepingu muutmist, nagu on sätestatud artiklis II.13. Toetusesaaja ei või siiski lisada II lisas nimetamata allhankelepingutega seotud kulusid, kui komisjon ei ole selliseid täiendavaid allhankelepinguid vastavalt artikli II.11.1 punktile d heaks kiitnud. Kaht esimest lõiku ei kohaldata summade suhtes, mis vastavalt artiklile I.3.2 antakse ühekordse makse vormis. ARTIKKEL II.23 – ARUANDLUSKOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Komisjon võib lõpetada lepingu vastavalt artikli II.17.2.1 punktile b või vähendada toetust vastavalt artiklile II.25.4, kui toetusesaaja: (a) ei ole 60 kalendripäeva jooksul pärast asjaomase aruandeperioodi lõppu esitanud vahemakse või lõppmakse taotlust, millele on lisatud artiklites I.4.3 või I.4.4 osutatud dokumendid, ning (b) ei ole sellist taotlust esitanud ka 60 kalendripäeva jooksul pärast komisjonilt kirjaliku meeldetuletuse saamist. ARTIKKEL II.24 – MAKSETE PEATAMINE JA MAKSETÄHTAEG II.24.1 Maksete peatamine II.24.1.1 Peatamise põhjused Komisjon võib igal ajal kas täielikult või osaliselt peatada toetusesaaja eelmakse ja vahemaksed või lõppmakse: (a) kui komisjonil on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja on toetuse andmise menetluses või lepingu täitmisel teinud olulisi vigu või pannud toime eeskirjade eiramisi või pettusi, või kui toetusesaaja ei täida lepingulisi kohustusi; (b) kui komisjonil on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja muude sarnastel tingimustel antud liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „Euratom”) toetuste korral teinud süstemaatiliselt või korduvalt vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettusi või jätnud oma kohustused täitmata ning et need vead, eeskirjade eiramised, pettused või kohustuste täitmata jätmised mõjutavad oluliselt käesolevat toetust; või 23 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (c) kui komisjon kahtlustab, et toetusesaaja on toetuse andmise menetluses või lepingu täitmisel teinud olulisi vigu, pannud toime eeskirjade eiramisi või pettusi või jätnud kohustused täitmata, ning tal on vaja kontrollida, kas see vastab tõele. II.24.1.2 Peatamise kord 1. etapp – Enne maksete peatamist peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise: (a) milles teavitatakse: (i) kavatsusest maksed peatada; (ii) peatamise põhjustest; (iii) artikli II.24.1.1 punktides a ja b osutatud juhtudel tingimustest, mis tuleb maksete jätkamiseks täita; ning (b) kutsutakse teda üles 30 kalendripäeva jooksul alates ametliku teatise saamisest esitama omapoolseid märkusi. 2. etapp – Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta otsustab menetlust esitatud märkustele vaatamata jätkata, peab ta saatma ametliku teatise, teavitades toetusesaajat: (a) maksete peatamisest; (b) peatamise põhjustest; (c) artikli II.24.1.1 punktides a ja b osutatud juhtudel lõplikest tingimustest, mille alusel võib makseid jätkata; (d) vajaliku kontrolli lõpetamise esialgsest kuupäevast artikli II.24.1.1 punktis c osutatud juhul. Peatamine jõustub päeval, mil komisjon saadab ametliku teatise peatamise kohta (2. etapp). Muul juhul peab komisjon saatma toetusesaajale ametliku teatise, teavitades teda, et ta ei jätka peatamist. II.24.1.3 Peatamise tagajärjed Maksete peatamise perioodil ei ole toetusesaajal õigust esitada järgmist mis tahes maksetega seotud taotlust või tõendavaid dokumente, millele on osutatud artiklites I.4.3 ja I.4.4. Asjaomased maksetaotlused ja tõendavad dokumendid võib esitada niipea kui võimalik pärast maksete jätkamist või lisada need esimesele maksetaotlusele, mis tuleb artiklis I.4.1 sätestatud ajakava kohaselt esitada pärast maksete jätkamist. Maksete peatamine ei mõjuta toetusesaaja õigust peatada meetme rakendamine, nagu on osutatud artiklis II.16.1, või lõpetada leping, nagu on sätestatud artiklis II.17.1. II.24.1.4 Maksete jätkamine Selleks et komisjon makseid jätkaks, peab toetusesaaja püüdma täita teatatud tingimused niipea kui võimalik ja teavitama komisjoni mis tahes tehtud edusammudest. 24 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Kui maksete jätkamise tingimused on täidetud, siis peatamine lõpetatakse. Komisjon saadab toetusesaajale ametliku teatise, teavitades teda sellest. II.24.2 Maksetähtaegade peatamine II.24.2.1 Komisjon võib igal ajal artiklites I.4.2, I.4.3 ja I.4.5 määratletud maksetähtaja peatada, kui maksetaotlust ei saa heaks kiita, sest: (a) see ei ole lepinguga kooskõlas; (b) ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente; või (c) on kahtlus, et finantsaruannetes deklareeritud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, ning on vaja korraldada täiendavad kontrollid, läbivaatused, auditeerimised või uurimised. II.24.2.2 Komisjon peab toetusesaajale saatma ametliku teatise, teavitades teda: (a) peatamisest; ning (b) peatamise põhjustest. Peatamine jõustub päeval, mil komisjon saadab ametliku teatise. II.24.2.3 Kui makse tähtaja peatamise tingimused ei ole enam täidetud, siis peatamine lõpetatakse ja tähtaja kulgemine jätkub. Kui peatamine kestab üle kahe kuu, võib toetusesaaja teha komisjonile peatamise jätkumise kohta järelepärimise. Kui makse tähtaeg peatatakse seepärast, et tehnilised aruanded või finantsaruanded ei vasta lepingule ning muudetud aruannet ei ole esitatud või see esitati, kuid lükati samuti tagasi, võib komisjon lõpetada lepingu vastavalt artikli II.17.2.1 punktile b või vähendada toetust vastavalt artiklile II.25.4. ARTIKKEL II.25 – TOETUSE LÕPLIKU SUMMA ARVUTAMINE Toetuse lõplik summa sõltub meetme rakendamise ulatusest vastavalt lepingu tingimustele. Toetuse lõpliku summa arvutab komisjon lõppmakse tegemise ajal. Arvutamine hõlmab järgmisi etappe: 1. etapp – Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele ja ühikuhindade alusel või kindlamääralise või ühekordse maksena antava rahalise toetuse arvutamine 2. etapp – Toetuse maksimaalse summa piirväärtus 3. etapp – Mahaarvamiste tegemine kasumi taotlemise keelu tõttu 4. etapp – Mahaarvamiste tegemine puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu. II.25.1 1. etapp – Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele ja ühikuhindade alusel või kindlamääralise või ühekordse maksena antava rahalise toetuse arvutamine 25 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Käesolevat etappi kohaldatakse järgmiselt: (a) Kui toetust antakse artikli I.3.2 kohaselt rahastamiskõlblike kulude hüvitamise vormis, siis kohaldatakse selles III lisa määratletud hüvitamise määra meetme rahastamiskõlblike kulude suhtes, mille komisjon on asjaomaste kulukategooriate, toetusesaaja ja temaga seotud üksuste puhul heaks kiitnud; (b) Kui toetust antakse artikli I.3.2 kohaselt ühikuhindade alusel antava rahalise toetuse vormis, siis korrutatakse selles IV lisa osutatud ühikuhindade alusel antav rahaline toetus ühikute tegeliku arvuga, mille komisjon on toetusesaaja ja temaga seotud üksuste puhul heaks kiitnud; (c) Kui toetust antakse artikli I.3.2 kohaselt ühekordse maksena antava rahalise toetuse vormis, siis kohaldab komisjon selles artiklis sätestatud ühekordse makse summat toetusesaaja ja temaga seotud üksuste puhul, kui ta leiab, et asjaomased ülesanded või meetme osad on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas II lisaga; (d) Kui toetust antakse artikli I.3.2 kohaselt kindlamääralise maksena antava rahalise toetuse vormis, siis kohaldatakse selles artiklis osutatud kindla määra rahastamiskõlblike kulude või rahalise toetuse suhtes, mille komisjon on toetusesaaja ja temaga seotud üksuste puhul heaks kiitnud. Kui artiklis I.3.2 on ette nähtud erinevate toetusevormide kombineerimine, siis saadud summad liidetakse. II.25.2 2. etapp – Toetuse maksimaalse summa piirväärtus Komisjoni poolt toetusesaajale makstava toetuse kogusumma ei tohi ühelgi juhul ületada toetuse maksimaalset summat. Kui 1. etapis saadud summa on kõnealusest maksimaalsest toetussummast suurem, rakendatakse viimatinimetatud toetuse summat. II.25.3 3. etapp – Mahaarvamiste tegemine kasumi taotlemise keelu tõttu Toetus ei tohi toetusesaajale kasumit toota, välja arvatud juhul, kui eritingimustes on sätestatud teisiti. „Kasum” on 1. ja 2. etapi järel saadud summat (millele on liidetud meetme kogutulud) ületav osa, mis on meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummast suurem. Meetme rahastamiskõlblikud kulud kokku on konsolideeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mille komisjon on artikli I.3.2 kohaselt hüvitatavate kulude kategooriate puhul heaks kiitnud. Meetme kogutulud on konsolideeritud kogutulud, mis on kehtestatud, loodud või kinnitatud kuupäeval, mil lõppmakse taotlus koostatakse toetusesaaja poolt. Järgmisi summasid käsitatakse tuludena: (a) meetmega loodud tulu; (b) kolmandate isikute poolt toetusesaajale või seotud üksusele antavad rahalised toetused, kui kolmandad isikud on need ette näinud konkreetselt selleks, et katta 26 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 meetme rahastamiskõlblikke kulusid, mille komisjon hüvitab artikli I.3.2 alapunkti i kohaselt. Siinkohal ei võeta arvesse järgmist: (a) kolmandate isikute antavad rahalised toetused, kui neid võib kasutada muude kulude kui lepingujärgsete rahastamiskõlblike kulude katmiseks; (b) kolmandate isikute antavad rahalised toetused ilma kohustuseta maksta tagasi kasutamata jäänud summat rakendamisperioodi lõpus; (c) tegevustoetuse puhul reservide suurendamiseks määratud summad. Kui esineb kasum, arvatakse see maha proportsionaalselt komisjoni poolt artikli I.3.2 osutatud kulukategooriate jaoks heaks kiidetud meetme tegelike rahastamiskõlblike kulude lõpliku hüvitamise määraga. Mahaarvamine tehakse 1. ja 2. etapi kohaselt arvutatud summast. II.25.4 4. etapp – mahaarvamiste tegemine puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu. Komisjon võib toetuse maksimaalset summat vähendada, kui meedet ei ole nõuetekohaselt rakendatud, nagu on kirjeldatud I lisas (st kui seda ei ole üldse rakendatud või on rakendatud halvasti, osaliselt või hilinemisega) või kui on rikutud muud lepingust tulenevat kohustust. Vähendatava summa suurus on proportsionaalne sellega, mil määral on meedet valesti rakendatud, või rikkumise tõsidusega. Enne kui komisjon toetust vähendab, tuleb tal toetusesaajale saata ametlik teatis: (a) milles teavitatakse: (i) kavatsusest vähendada toetuse maksimaalset summat; (ii) summa, mille võrra ta kavatseb toetust vähendada; (iii) vähendamise põhjustest; ning (b) kutsutakse teda üles 30 kalendripäeva jooksul alates ametliku teatise saamisest esitama omapoolseid märkusi. Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta otsustab toetust esitatud märkustele vaatamata vähendada, saadab ta toetuse vähendamise kohta ametliku teatise, teavitades toetusesaajat oma otsusest. Kui toetust vähendatakse, peab komisjon arvutama vähendatud toetussumma, lahutades toetuse maksimaalsest summast mahaarvatava summa (mis arvutatakse proportsionaalselt meetme nõuetevastase rakendamise või kohustuste täitmata jätmise tõsidusega). Lõplik toetussumma on järgmisest kahest summast väiksem: (a) 1.–3. etapi järel saadud summa; või (b) 4. etapi järel saadud vähendatud toetussumma. ARTIKKEL II.26 – SISSENÕUDMINE 27 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.26.1 Sissenõudmine Kui vastavalt lepingu tingimustele kuulub teatud summa tagastamisele, tuleb toetusesaajal maksta asjaomane summa komisjonile tagasi. II.26.2 Sissenõudmismenetlus Enne sissenõudmist peab komisjon toetusesaajale saatma ametliku teatise: (a) teavitades teda oma kavatsusest alusetult makstud summa sisse nõuda; (b) täpsustades sissenõudmise põhjuseid ja tasumisele kuuluvat summat; ning (c) paludes toetusesaajal esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul oma võimalikud seisukohad. Kui seisukohti ei ole esitatud või kui vaatamata toetusesaaja esitatud seisukohtadele otsustab komisjon sissenõudmismenetlust jätkata, võib komisjon sissenõudmise kinnitamiseks saata toetusesaajale ametliku teatise, mis hõlmab võlateadet, milles täpsustatakse makse tingimused ja tähtaeg. Kui makse ei ole võlateates täpsustatud tähtajaks tehtud, nõuab komisjon tasumisele kuuluva summa sisse: (a) tasaarvestades selle ilma toetusesaaja eelneva nõusolekuta mis tahes summaga, mille komisjoni või rakendusamet on toetusesaajale võlgu (liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) eelarvest) (edaspidi „tasaarvestamine”); Erandlike asjaolude korral, et õigustada liidu finantshuvide kaitsmise vajadust, võib komisjon summa tasaarvestuse teel sisse nõuda enne maksetähtaega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 kohaselt võib sellise tasaarvelduse vastu esitada hagi Euroopa Liidu Üldkohtusse; (b) finantstagatise arvelt, kui see on ette nähtud artikliga I.4.2 (edaspidi „finantstagatise realiseerimine”); (c) algatades kohtumenetluse kooskõlas artikliga II.18.2 või eritingimustega või võttes vastu täitmisele pööratava otsuse kooskõlas artikliga II.18.3. II.26.3 Viivised Kui makset ei ole võlateates osutatud tähtajaks tehtud, suureneb sissenõutav summa artikli I.4.13 sätestatud viivisintressi võrra, mis hõlmab ajavahemikku makse täheajale järgnevast päevast kuni selle kuupäevani (k.a), kui kogu summa on komisjonile tasutud. Kui makse tasutakse osade kaupa, kaetakse kõigepealt kulud ja viivisintress ning alles seejärel põhisumma. 28 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.26.4 Panga teenustasud Sissenõudmisprotsessi käigus tasutavad pangakulud katab toetusesaaja, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ5. ARTIKKEL II.27 – KONTROLLID, AUDITID JA HINDAMISED II.27.1 Tehnilised ja finantskontrollid, auditid ning vahe- ja lõpphindamised Komisjon võib meetme rakendamise ajal või pärast seda teostada tehnilisi või finantskontrolle ja auditeid, et kindlaks määrata, et toetusesaaja rakendab meedet nõuetekohaselt ning täidab lepingust tulenevaid kohustusi. Samuti võib ta kontrollida toetusesaaja kohustuslikke dokumente, et regulaarselt hinnata ühekordsel maksel, ühikuhindadel või kindlal määral põhinevaid summasid. Kontrollide ja auditite käigus esitatud teavet ja dokumente tuleb käsitleda konfidentsiaalselt. Lisaks sellele võib komisjon läbi viia meetme mõju vahe- või lõpphindamise liidu asjaomase programmi eesmärgi suhtes. Komisjoni tehtavaid kontrolle, auditeid või hindamisi võivad teostada kas otse komisjoni töötajad või mis tahes muu välisasutus, keda on volitatud seda tema nimel tegema. Kõnealuseid kontrolle, auditeid või hindamisi võib algatada lepingu täitmise ajal ning viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates. See ajavahemik piirdub kolme aastaga, kui toetuse maksimaalne summa ei ületa 60 000 eurot. Kontrolli-, auditeerimis- või hindamismenetlus loetakse algatatuks sellest teada andva komisjoni kirja kättesaamise kuupäeval. Kui auditeeritakse seotud üksust, tuleb toetusesaajal seda seotud üksust teavitada. II.27.2 Dokumentide säilitamise kohustus Toetusesaaja peab säilitama kõiki originaaldokumente, eelkõige raamatupidamis- ja maksualaseid dokumente, mida hoitakse mis tahes asjakohasel andmekandjal, sealhulgas digitaliseeritud originaalidena, kui need on vastava riigi õiguse kohaselt ja selles sätestatud tingimustel lubatud, viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates. Kohustuslik dokumentide säilitamise periood piirdub kolme aastaga, kui toetuse maksimaalne summa ei ületa 60 000 eurot. Toetusega seonduvate pooleliolevate auditite või lahendamata edasikaebuste, kohtuvaidluste või nõuete korral, sealhulgas artiklis II.27.7 osutatud juhtudel, on esimeses ja teises lõigus 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ 5 makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 29 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 ettenähtud ajavahemikud pikemad. Sellisel juhul säilitab toetusesaaja dokumente kuni selliste auditite lõpetamiseni või edasikaebuste, kohtuvaidluste või nõuete lahendamiseni. II.27.3 Teabe andmise kohustus Toetusesaaja esitab mis tahes teabe, kaasa arvatud elektroonilises vormis teabe, mida nõuab komisjon või mis tahes muu välisasutus, keda on komisjon volitanud seda tema nimel tegema. Kui toetusesaaja ei täida esimeses lõigus sätestatud kohustusi, võib komisjon lugeda: (a) rahastamiskõlbmatuks mis tahes kulud, mis on toetusesaaja esitatud teabega ebapiisavalt põhjendatud; (b) tasumisele mittekuuluvaks mis tahes ühikuhindade alusel, ühekordse maksena või kindlamääralise maksena antavad rahalised toetused, mis on toetusesaaja esitatud teabega ebapiisavalt põhjendatud. II.27.4 Kohapealsed kontrollkäigud Kohapealse kontrollkäigu ajal peab toetusesaaja andma komisjoni töötajatele ja komisjoni poolt volitatud välisasutuse töötajatele juurdepääsu kohtadesse ja ruumidesse, kus meedet rakendatakse või on rakendatud, ning kogu vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilises vormis teabele. Toetusesaaja peab tagama, et teave on kohapealse kontrollkäigu ajal kohe kättesaadav ning nõutud teave antakse üle asjakohases vormis. Kui asjaomane toetusesaaja keeldub andmast esimese ja teise lõigu kohaselt juurdepääsu kohtadesse, ruumidesse ja teabele, võib komisjon lugeda: (a) rahastamiskõlbmatuks mis tahes kulud, mis on toetusesaaja esitatud teabega ebapiisavalt põhjendatud; (b) tasumisele mittekuuluvaks mis tahes ühikuhindade alusel, ühekordse maksena või kindlamääralise maksena antavad rahalised toetused, mis on toetusesaaja esitatud teabega ebapiisavalt põhjendatud. II.27.5 Auditi raames toimuv ärakuulamismenetlus Auditi leidude alusel tuleb koostada esialgne aruanne (edaspidi „auditiaruande projekt”). Komisjon või tema volitatud esindaja saadab selle toetusesaajale, kellel on selle kättesaamisest arvates aega 30 kalendripäeva oma seisukohtade esitamiseks. Lõpparuanne (edaspidi „lõplik auditiaruanne”) saadetakse toetusesaajale 60 kalendripäeva jooksul pärast seisukohtade esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppu. II.27.6 Auditi leidude tagajärjed Komisjon võib lõpliku auditi leidude alusel võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas nõuda enda tehtud maksed kooskõlas artikliga II.26 täielikult või osaliselt sisse. Kui auditi lõplikud leiud tehakse pärast lõppmakset, vastab sissenõutava summa suurus artikli II.25 kohaselt kindlaksmääratud toetuse muudetud lõpliku summa ja toetusesaajale lepingu kohaselt meetme rakendamise eest makstud kogusumma vahele. 30 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 II.27.7 Süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuste või kohustuste täitmata jätmise parandamine II.27.7.1 Komisjon võib käesolevale toetusele laiendada muude toetustega seotud auditi tulemusi, kui: (a) leitakse, et toetusesaaja on muude sarnastel tingimustel antud ELi või Euratomi toetuste korral teinud süsteemseid või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või jätnud oma kohustused täitmata ning et need vead, eeskirjade eiramised, pettused või kohustuste täitmata jätmised mõjutavad oluliselt käesolevat toetust ning (b) lõplikud auditi tulemused saadetakse toetusesaajale ametliku teatise kaudu koos neist tulemustest mõjutatud toetuste loeteluga ajavahemikus, millele on osutatud artiklis II.27.1. Tulemuste laiendamine võib viia järgmiseni: (a) kulude tagasilükkamine rahastamiskõlbmatutena; (b) artikli II.25.4 kohane toetuse vähendamine; (c) artikli II.26 kohane alusetult makstud summade sissenõudmine; (d) artikli II.24.1 kohane toetuse peatamine; (e) artikli II.16.2 kohane meetme rakendamise peatamine; (f) artikli II.17.2 kohane lõpetamine. II.27.7.2 Komisjon saadab toetusesaajale ametliku teatise süsteemsetest või korduvatest vigadest ja oma kavatsusest laiendada saadud audititulemuste põhjal tehtud järeldusi ning esitab talle nendest tulemustest mõjutatud toetuste loetelu. (a) Kui tulemused on seotud kulude rahastamiskõlblikkusega, on kord järgmine: 1. etapp — Ametlik teatis peab hõlmama: (i) üleskutset esitada märkused tulemustest mõjutatud toetuste loetelu kohta; (ii) nõuet esitada kõigi mõjutatud toetuste kohta muudetud finantsaruanded; (iii) juhul kui see on võimalik, siis ekstrapoleerimiseks kasutatavat korrigeerimismäära, mille komisjon määrab kindlaks süsteemsete või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuste või kohustuste täitmata jätmise alusel selliste summade arvutamiseks, mis tuleb tagasi lükata, kui toetusesaaja: - leiab, et muudetud finantsaruannete esitamine ei ole võimalik või teostatav; või - ei esita muudetud finantsaruandeid. 2. etapp – Toetusesaajal on märkuste ja muudetud finantsaruannete esitamiseks või nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivse parandusmeetodi väljapakkumiseks aega 60 kalendripäeva pärast ametliku teatise kättesaamist. Komisjon võib seda perioodi põhjendatud juhtudel pikendada. 3. etapp – Juhul, kui toetusesaaja esitab muudetud finantsaruanded, milles võetakse arvesse nimetatud audititulemusi, määrab komisjon kindlaks summa, mida tuleb korrigeerida vastavalt nendele läbivaadatud aruannetele. 31 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 Juhul, kui toetusesaaja esitab alternatiivse parandusmeetodi ja komisjon aktsepteerib seda, peab komisjon toetusesaajale saatma ametliku teatise, teavitades teda: (i) alternatiivse meetodi aktsepteerimisest; (ii) selle meetodi kohaldamisega kindlaksmääratud muudetud rahastamiskõlblikest kuludest. Muul juhul peab komisjon toetusesaajale saatma ametliku teatise, teavitades teda: (i) esitatud märkuste või alternatiivse meetodi tagasilükkamisest; (ii) toetusesaajale algselt teatatud ekstrapoleerimismeetodi kohaldamisega kindlaksmääratud muudetud rahastamiskõlblikud kuludest. Pärast lõppmakse tegemist leitud süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuste või kohustuste täitmata jätmise korral vastab sissenõutava summa suurus erinevusele: (i) toetusesaaja deklareeritud ja komisjoni poolt heakskiidetud muudetud rahastamiskõlblike kulude või pärast ekstrapoleerimist muudetud rahastamiskõlblike kulude alusel artikli II.25 kohaselt kindlaksmääratud toetuse muudetud lõpliku summa ning (ii) toetusesaajale lepingu kohaselt meetme rakendamiseks makstud kogusumma vahel; (b) Kui tulemused on seotud puuduliku rakendamise või muu kohustuse täitamata jätmisega, siis toimitakse järgmiselt: 1. etapp — Ametlik teatis peab hõlmama: (i) toetusesaajale suunatud üleskutset esitada märkused tulemustest mõjutatud toetuste loetelu kohta ja (ii) kindlat korrigeerimismäära, mida komisjon kavatseb kohaldada toetuse maksimaalse summa või selle osa suhtes vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. 2. etapp –Toetusesaajal on märkuste esitamiseks või nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivse kindla määra väljapakkumiseks aega 60 kalendripäeva pärast ametliku teatise kättesaamist. 3. etapp – Juhul kui komisjon aktsepteerib toetusesaaja poolt esitatud alternatiivset kindlat määra, peab ta toetusesaajale saatma ametliku teatise, teavitades teda: (i) alternatiivse kindla määra aktsepteerimisest; (ii) selle kindla määra kohaldamisega kindlaksmääratud korrigeeritud toetusesummast. Muul juhul peab komisjon asjaomasele toetusesaajale saatma ametliku teatise, teavitades teda: (i) esitatud märkuste või alternatiivse kindla määra tagasilükkamisest; (ii) toetusesaajale algselt teatatud kindla määra kohaldamisega kindlaksmääratud korrigeeritud toetusesummast. Pärast lõppmakse tegemist leitud süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuste või kohustuste täitmata jätmise korral vastab sissenõutava summa suurus erinevusele: (i) kindlamääralise korrektsiooni järgse toetuse muudetud lõpliku summa ning 32 Ühe toetusesaajaga toetuslepingu üldtingimused 2018 (ii) toetusesaajale lepingu kohaselt meetme rakendamiseks makstud kogusumma vahel. II.27.8 OLAFi kontrollid ja inspekteerimised Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on kontrollide ja auditite tegemiseks samad õigused kui komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus. Kooskõlas nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/966 ja määrusega (EL, Euratom) nr 883/20137 võib liidu finantshuvide kaitsmiseks pettuste ja muude eeskirjade eiramiste vastu teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist kooskõlas liidu õiguses sätestatud menetlustega ka OLAF. Kui see on asjakohane, võivad OLAFi leiud kaasa tuua komisjonipoolse sissenõudmise toetusesaajalt. Lisaks võib OLAFi juurdluse käigus saadud tulemustele järgneda kriminaalvastutusele võtmine riigi õigusnormide alusel. II.27.9 Euroopa Kontrollikoja kontrollid ja auditid Euroopa Kontrollikojal on kontrollide ja auditite tegemiseks samad õigused kui komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus. 6 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi. 33 Lisa II - KA1 - Projekt number: 2018-1-EE01-KA102-046921 Kuupäev: 05.06.2018 Projekt 2018-1-EE01-KA102-046921 Projekt Projekti number 2018-1-EE01-KA102-046921 Lepingu number 2018-KA102-15 / wd reg 36.3-2/634 Taotluse esitamise ID (submission ID) 1457267 Toetusesaaja viib projekti ellu vastavalt eelpool nimetatud esitamis ID-ga (submission ID) taotlusele. Eelarve kokkuvõte: Kinnitatud eelarve/ eraldatud toetus Eelarve kategooria Osalejate koguarv Eraldatud kogutoetus EUR Reisitoetus 44 11 530,00 Elamiskulude toetus 44 59 640,00 Korraldustoetus 32 11 200,00 Erivajaduste toetus 24 1 000,00 Eraldatud toetus kokku 83 370,00 Eelarve detailid Reisitoetus Osalejate koguarv Tegevuse liik Eraldatud kogutoetus EUR (k.a saatvad isikud) A1 - VET-SHORT - Short term mobility of VET learners 36 9 330,00 A2 - VET-STA - Haridustöötajad õppimas 8 2 200,00 Kokku 44 11 530,00 Elamiskulude toetus Saatvate Osalejate arv Toetatud päevade arv kokku (iga isikute Saatvate Eraldatud Tegevuse liik (v.a saatvad õpirände kestus x osalejate arv) toetatud isikute arv kogutoetus EUR isikud) päevade arv A1 - VET-SHORT - Short term mobility of VET 336 24 168 12 51 576,00 learners A2 - VET-STA - Haridustöötajad õppimas 56 8 0 0 8 064,00 Kokku 392 32 168 12 59 640,00 2018-1-EE01-KA102-046921 - Budget approved/grant awarded by NA 1/3 Lisa II - KA1 - Projekt number: 2018-1-EE01-KA102-046921 Kuupäev: 05.06.2018 Erivajaduste toetus Tegevuse liik Erivajadusetega osalejate arv Eraldatud kogutoetus EUR A1 - VET-SHORT - Short term mobility of VET 24 1 000,00 learners Kokku 24 1 000,00 Projekti tegevuste kirjeldus Tegevuse liik Osalejate koguarv Toetatud päevade arv kokku (iga õpirände kestus x osalejate arv) VET-SHORT - Short term mobility of VET learners 36 504 VET-STA - Haridustöötajad õppimas 8 56 Kokku 44 Osalev(ad) ja/või partnerorganisatsioon(id) ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Asutuse ametlik nimi ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Asutuse roll Coodinator Registrikood 70003566 Juriidiline vorm UNKNOWN Aadress ASTANGU 27 - 13519, TALLINN - Eesti Riik Eesti Käibemaksukohustuslase number (kui on) EE101530589 PIC kood 946416003 Erasmus+ vabatahtliku tegevuse akrediteeringu 2016-1-EE01-KA110-034589 number (kui on) 2018-1-EE01-KA102-046921 - Budget approved/grant awarded by NA 2/3 Lisa II - KA1 - Projekt number: 2018-1-EE01-KA102-046921 Kuupäev: 05.06.2018 Full legal Name Kiipulasäätiö Full legal Name (Latin characters) Kiipulasäätiö National ID 0147520-0 Kiipulantie 507 13 Aadress - 14201, Turenki - Soome PIC kood 946626202 Full legal Name Mariaberg e.V. Full legal Name (Latin characters) Mariaberg e.V. National ID VR270 Aadress Klosterhof 1 - 72501, Mariaberg - Saksamaa PIC kood 947905244 2018-1-EE01-KA102-046921 - Budget approved/grant awarded by NA 3/3 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA LISA III – PROJEKTI RAHASTAMISE JA MUUD LEPINGUTINGIMUSED I. ÜHIKUHINDADEL PÕHINEVA TOETUSE KASUTAMISE REEGLID I.1 Ühikuhindadel põhineva toetuse abikõlblikkuse tingimused Kui toetus määratakse ühikuhindades, peab selle aluseks olevate ühikute arv olema kooskõlas alljärgnevate tingimustega:  ühikute aluseks olevad asjaolud peavad olema toimunud või loodud eritingimuste artiklis I.2.2 toodud perioodi jooksul;  ühikute aluseks olevad asjaolud peavad olema vajalikud projekti elluviimiseks või tekkima seoses projekti elluviimisega;  ühikute arvu peab olema võimalik kindlaks määrata ja kontrollida, eeskätt käesolevas lisas kirjeldatud dokumentide alusel. I.2 Ühikuhindadel põhineva toetuse määramine ja tõendusdokumendid A. Reisitoetus Vaikimisi loetakse lähtekohaks saatva organisatsiooni asukoht ja sihtkohaks vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui lähte- või sihtkohana nimetatakse mõni muu koht, peab toetusesaaja selgitama vastava erisuse põhjused. Juhul, kui reisi ei toimunud või seda rahastati muudest Euroopa Liidu allikatest, kui Erasmus+ programm (näiteks on õpirändes osaleja juba sihtpunktis seoses mõne muu tegevusega, mida käesoleva lepingu raames ei rahastata), peab toetusesaaja iga konkreetse õpirände puhul märkima muudatuse veebikeskkonnas Mobility Tool+. Kirjeldatud juhul reisikulusid ei hüvitata. a) Reisitoetuse arvutamine: toetuse summa arvutatakse vahemaad läbivate osalejate ning neid saatvate isikute arvu korrutamisel läbitava vahemaa kohta lisas IV välja toodud toetuse ühikuhinnaga. Reisitoetuse ühikuhind on reisi lähtekoha ja sihtkoha vahelise vahemaa kohta kehtiv ühikuhind. Reisitoetuse ühikuhind katab edasi-tagasi sõidu kulu. Läbitava vahemaa kindlaksmääramiseks kasutab toetusesaaja veebipõhist vahemaakalkulaatorit, näidates ära ühe suuna vahemaa. Veebipõhine vahemaakalkulaator on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm. Toetusesaaja arvutab veebikeskkonnas Mobility Tool+ välja reisitoetuse summad vastavalt kohalduvatele ühikuhindade määradele. 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA b) Toetuse abikõlblikkuse tingimus: toetus on abikõlblik juhul, kui osaleja on õpirände tegelikult kokkulepitud mahus ellu viinud. c) Tõendusdokumendid: saatva organisatsiooni ja vastuvõtva organisatsiooni asukoha vahel toimunud reisi kulude tõendamiseks: vastuvõtva organisatsiooni poolt allkirjastatud välismaal toimunud tegevusest osavõtmise tõend, mis sisaldab osaleja nime, toimunud tegevuse eesmärki ning välismaal toimunud tegevuse alguse ja lõpu kuupäeva. d) Aruandlus: Juhul, kui vastuvõtva partneri juurde korraldati ettevalmistav kohtumine, kuid sellele ErasmusPro tegevusi ei järgnenud, esitab toetusesaaja SA-le Archimedes põhjendused selgitamaks, miks selle vastuvõtva partneriga ErasmusPro tegevusi ellu ei viidud. Erandina käesoleva lisa artiklile III võib SA Archimedes esitatud põhjendustele tuginedes vastava ettevalmistava kohtumise abikõlblikuks lugeda. B. Elamiskulude toetus a) Toetuse arvutamine: toetuse summa arvutatakse õpilaste ja neid saatvate isikute õpirände kestuse päevade ja/või kuude arvu korrutamisel vastuvõtvale riigile lisas IV määratud päeva/kuu elamiskulude toetusemäära ühikuhinnaga. Elamiskulude toetuse summa arvutamisel võib reisimiseks juurde lisada ühe päeva enne ja ühe päeva pärast õpirännet, kui see on asjakohane.  Kui õpirände perioodil rändes osaleja kohalviibimine katkeb, siis katkestuse perioodi elamiskulude toetuse arvutamisel arvesse ei võeta.  Kui osaleja lõpetab lepingu seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega, peab osalejal olema õigus saada toetust vähemalt õpirändes tegelikult osaletud aja eest. Kui osaleja ja toetusesaaja ei ole kokku leppinud teisiti, peab osaleja ülejäänud toetuse toetusesaajale tagasi maksma.  Kui osaleja peatab lepingu elluviimise seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega, peab osalejal peale katkestust olema õigus jätkata lepingu elluviimisega tagades, et õpirände lõppkuupäev ei ületa projekti lõppkuupäeva. Katkestusega õpiränne registreeritakse veebikeskkonda Mobility Tool+ ühe õpirändena, näidates ära katkestuse perioodi. b) Toetuse abikõlblikkuse tingimus: toetus on abikõlblik, kui osaleja on välismaal toimunud õpirände kokku lepitud mahus ellu viinud. c) Tõendusdokumendid: vastuvõtva organisatsiooni poolt allkirjastatud välismaal toimunud tegevusest osavõtmise tõend, mis sisaldab osaleja nime, välismaal toimunud tegevuse eesmärki ning tegevuse alguse ja lõpu kuupäeva. 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA d) Aruandlus:  õpirändes osalejate aruandlus peab toimuma veebipõhise tagasiside-küsimustiku vahendusel, kus osalejad kirjeldavad õpirände perioodi ettevalmistust ja järeltegevusi ning annavad oma hinnangu välismaalt toimunud õpirändele. Juhul, kui vastuvõtva partneri juurde korraldati ettevalmistav kohtumine, kuid sellele ErasmusPro tegevusi ei järgnenud, esitab toetusesaaja SA-le Archimedes põhjendused selgitamaks, miks selle vastuvõtva partneriga ErasmusPro tegevusi ellu ei viidud. Erandina käesoleva lisa artiklile III võib SA Archimedes esitatud põhjendustele tuginedes vastava ettevalmistava kohtumise abikõlblikuks lugeda. C. Korraldustoetus a) Toetuse arvutamine: toetuse summa arvutatakse toimunud õpirännete arvu korrutamisel korraldustoetuse ühikuhinnaga, mis on kokku lepitud lepingu lisas IV. Osalejaid saatvaid isikuid ja ettevalmistavatel kohtumistel osalenud isikuid ei loeta õpirändes osalejateks ja ei arvestata korraldustoetuse arvutamisel. b) Toetuse abikõlblikkuse tingimus: toetus on abikõlblik, kui osaleja on välismaal toimunud õpirände tegelikult ellu viinud. c) Tõendusdokumendid:  välismaal toimunud tegevusest osavõtmise tõend, nagu on välja toodud „elamiskulude toetuse“ all. D. Veebipõhine keeletugi (Online Linguistic Support - OLS) Veebipõhine keeletugi OLS – õpirändes osalejatele, kes kasutavad õpirände ajal oma põhilise juhendamis- või töökeelena (välja arvatud need, kes räägivad keelt emakeelena) kas bulgaaria, horvaatia, tšehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari itaalia, läti, leedu, poola, portugali, rumeenia, slovakkia, sloveenia, hispaania või rootsi keeli (või OLS-i lisanduvaid teisi keeli). OLS veebipõhine keeletaseme hindamine  Osalejatele, kelle õpirändeperiood välismaal kestab vähemalt 19 päeva (v.a. reisipäevad), eraldatakse veebipõhise keeletaseme hindamise litsentsid.  Keeletaseme hindamise litsentsid peab jagama osalejatele saatev organisatsioon. Toetusesaaja peab tagama litsentside kasutuselevõtu ja võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki eraldatud litsentse kasutavad väljavalitud õpirändes osalejad.  Toetusesaaja peab jagama keeletaseme hindamise testi litsentsid osalejatele välja peale nende õpirändesse väljavalimist.  Toetusesaaja peab tagama, et õpirändes osalejad läbivad esimese OLS veebipõhise keeletaseme hindamise testi enne õpirände algust, ja pärast selle lõppu teise.  Hindamise teenusepakkuja teavitab toetusesaajat hindamistulemustest. 3 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA OLS veebipõhised keelekursused  Enne litsentsi eraldamist OLS keelekursusel osalemiseks, peavad osalejad läbima OLS keeletaseme hindamise. Litsentsid OLS keelekursusel osalemiseks peab eraldama kõigile seda soovivatele osalejatele vastavalt nende keeleõppe vajadustele.  Litsentsid peab jagama osalejatele saatev organisatsioon vastavalt osaleja vajadustele. Kõigil keeletaseme hindamisel osalenutel on võimalus osaleda keelekursusel, välja arvatud juhul, kui kõnealune keel on iiri või malta.  Põhilise juhendamis- või töökeele taseme hindamisel B2 või kõrgema taseme saavutanud osalejatel on võimalik osaleda OLS keelekursustel kas samas keeles või sihtriigi keeles, kui see on OLS-is saadaval. Vastava valiku peab OLS-is ära märkima kas saatev organisatsioon või toetusesaaja.  OLS veebipõhiste keelekursuste litsentse tuleb kasutada esimese ja teise OLS keeletaseme hindamise vahelisel ajal, enne õpirände algust ja asjaomaste osalejate õpirände kestel.  Toetusesaaja peab teenusepakkujalt saadud info põhjal jälgima litsentside kasutamist.  Toetusesaaja peab võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et väljavalitud õpirändes osalejad kasutavad aktiivselt neile eraldatud litsentse . Kõik litsentsid  Osalejad võtavad õpirände toetuse kasutamise lepingule allakirjutamisega kohustuse läbida mõlemad OLS keeletaseme hindamised (enne õpirände algust ja peale selle lõppu) ja osaleda OLS keelekursusel juhul, kui neile on litsents eraldatud.  Toetusesaaja peab lähtuma OLS veebipõhise keeletoe kasutamisel teenusepakkuja vastavatest suunistest.  Toetusesaaja peab teatama kasutatud keeletaseme hindamise ja keelekursuste litsentside arvu projekti lõpparuandes .  Kui toetusesaajal on lõpparuande esitamise ajaks alles jäänud kasutamata või eraldamata litsentse, võib SA Archimedes võtta seda asjaolu arvesse litsentside eraldamisel toetusesaajale järgnevatel taotlusaastatel. E. Keelelise ettevalmistuse toetus (ainult keeltele, millele puudub veebipõhine keeletugi OLS) a) Toetuse arvutamine: toetuse summa arvutatakse keelelise ettevalmistuse toetust saavate osalejate arvu korrutamisel lisas IV määratud ühikuhinnaga. b) Toetuse abikõlblikkuse tingimus: abikõlblik on osaleja välismaal toimuva õpirände tegelik juhendamis- või töökeele ettevalmistus. c) Tõendusdokumendid:  kursuse korraldaja poolt väljastatud osavõtu tõendid, kus on ära toodud osaleja nimi, õpetatud keel, keeleõppe korraldamise kirjeldus ja kestus, ja/või  õppematerjalide soetamise kuludokumendid, kus on ära märgitud õpitav keel, arve väljastaja nimi ja asukoha aadress, hind koos valuutaga ning arve kuupäev, ja/või  olukorras, kus keeleõppe korraldab toetusesaaja, osaleja kinnituskiri, kus on ära toodud osaleja nimi, õpetatud keel ning saadud keelelise ettevalmistuse kirjeldus ja kestus. 4 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA II. TEGELIKEL KULUDEL PÕHINEVA TOETUSE KASUTAMISE REEGLID II.1 Tegelikel kuludel põhineva toetuse abikõlblikkuse tingimused Tegelike kulude hüvitamise korral peavad kehtima toetusele alljärgnevad tingimused: a) tegemist on toetusesaaja poolt tehtud kulutustega; b) kulu on tehtud artiklis I.2.2 toodud perioodi jooksul; c) kulud on kirjeldatud lisas II toodud eelarves või abikõlblikud artiklis I.3.3 kirjeldatud eelarve muutmise kohaselt; d) kulud on tehtud seoses lisas II kirjeldatud projektiga ja vajalikud selle elluviimiseks; e) kulud on selgelt eristatavad ja kontrollitavad, arvele võetud ja kirjeldatud toetusesaaja raamatupidamise arvestuses vastavalt kehtivatele raamatupidamise nõuetele ja vastavalt toetusesaaja raamatupidamise sise-eeskirjadele; f) kulud on kantud kooskõlas kõigi kehtivate maksuseadustega; g) kulud on mõistlikud, õigustatud, kooskõlas heade majandamistavadega ning eeskätt säästlikud ning hea hinna ja kvaliteedi suhtega; h) kulud ei ole kaetud käesoleva lisa osas I toodud ühikuhindadel põhinevate kululiikidega. II.2 Tegelikel kuludel põhineva toetuse summa arvutamine A. Erivajaduste toetus a) Toetuse arvutamine: toetusega hüvitatakse 100% tegelikult tehtud abikõlblikest kuludest. b) Abikõlblikud kulud: kõik kulud, mis on otseselt seotud erivajadustega isikute ning neid saatvate isikute osalemisega projektis (kaasa arvatud õigustatud reisi- ja elamiskulud, mis ei sisaldu reisitoetuse ja elamiskulude toetuse eelarves) ja mida ei kaeta käesoleva lisa osas I toodud ühikuhindade alusel. c) Tõendusdokumendid:  tegelikult tehtud kulusid tõendavad kuludokumendid, kus on toodud väljastaja nimi ja aadress, arve summa koos valuutaga ja kuupäev. 5 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA d) Aruandlus:  Toetusesaaja peab märkima veebikeskkonnas Mobility Tool+, kas mõne erivajadusega osaleja ja/või teda saatva isiku toetuseks kasutati täiendavalt erivajadustega seotud lisa toetust.  Sellisel juhul, peab toetusesaaja tooma veebikeskkonnas Mobility Tool+ ära nii täiendavate kulude liigi, kui ka nende raames tehtud tegelike lisandunud kulude summa. B. Erikulude toetus a) Toetuse arvutamine: toetusega hüvitatakse 75% tegelikest abikõlblikest kuludest finantsgarantii puhul, 80% abikõlblikest kuludest abikõlblike osalejate suurte reisikulude korral või 100% tegelikest abikõlblikest täiendavatest kuludest, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega õppijate osalemisega. b) Abikõlblikud kulud:  kulud, mis on vältimatud vähemate võimalustega õppijate osalemiseks projekti tegevustes (välja arvatud reisi- ja elamiskulud osalejatele ja neid saatvatele isikutele) ja mis lisanduvad käesoleva lisa osas I toodud ühikuhindade alusel eraldatud kuludele;  kulud seoses SA Archimedes poolt artiklis I.4.2 nõutud finantsgarantii esitamisega;  abikõlblike osalejate suurte reisikulude korral kõige soodsamalt, kuid samas ka kõige otstarbekamalt kantud reisikulud, mille puhul tavapärane reisitoetus ei kata vähemalt 70% abikõlblikest kuludest. Suuri reisikulusid kattev erikulude toetus asendab tavapärast reisitoetust. c) Tõendusdokumendid:  vähemate võimalustega õppijatega seotud kulude puhul tuleb esitada kuludokumendid tegelikult tehtud kulude kohta, kus on näidatud kuludokumendi kuupäev, väljastaja nimi ja aadress ja arve summa koos valuutaga;  finantsgarantii nõudmise korral tuleb esitada finantsgarantii andnud isiku poolt kuupäevaliselt allkirjastatud tõend finantsgarantii andmise maksumuse kohta, kus on ära toodud finantsgarantii andja nimi ja aadress, finantsgarantii väljastamise hind koos valuutaga;  reisikulude puhul tuleb esitada vastavate kulude tasumise kuludokumendid, kus on toodud väljastaja nimi ja aadress, makstud summa koos valuutaga, kuludokumendi kuupäev ning reisi marsruut. 6 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA d) Aruandlus:  toetusesaaja peab sisestama veebikeskkonda Mobility Tool+ tekkinud erikulud;  erikulude tekkides peab toetusesaaja sisestama veebikeskkonda Mobility Tool+ kulude liigi ja erikuludena tehtud tegelike kulude summa. III. PROJEKTI TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE TINGIMUSED a) Toetusesaaja peab tagama, et toetuse saanud projekti tegevused on abikõlblikud vastavalt Erasmus+ programmijuhendiga igale valdkonnale ja igale põhitegevusele kehtestatud reeglitele. b) Tegevused, mis ei ole kooskõlas Erasmus+ programmijuhendi ja käesolevas lisas toodud täiendavate reeglitega, peab SA Archimedes lugema abikõlbmatuks ja vastavate tegevustega seotud abikõlbmatud toetuse summad kuuluvad tagasimaksmisele täies ulatuses. Tagasimakse hõlmab kõiki abikõlbmatuks tunnistatud tegevustega seotud eelarvekategooriaid. c) Programmijuhendis sätestatud õpirände/rahvusvahelise õppimis- ja õpetamistegevuse minimaalne abikõlblik kestus ei sisalda reisimisele kulunud aega. IV. REEGLID JA TINGIMUSED TOETUSE VÄHENDAMISEKS PROJEKTI ELLUVIIMISE KOHUSTUSE RIKKUMISE, SH MITTERAHULDAVA, OSALISE VÕI HILINENUD ELLUVIIMISE KORRAL  Projekti elluviimise kohustuse rikkumise, sh puuduliku, mitterahuldava, osalise või hilinenud elluviimise võib SA Archimedes tuvastada toetusesaaja lõpparuande põhjal (kaasaarvatud õpirändes osalejate tagasisideküsimustike põhjal).  SA Archimedes võib arvesse võtta ka teistest olulistest allikatest pärinevat teavet, mis tõendab, et projekti ei ole lepingu kohaselt ellu viidud. Muud teabeallikad võivad hõlmata SA Archimedes poolt läbiviidavaid seirekülastusi ning kontrolltoiminguid nii SA Archimedes asukohas kui toetusesaaja juures.  Lõpparuandele antakse kvaliteedikriteeriumide alusel hinnang 100 punkti süsteemis. Kui lõpparuanne saab hindamise tulemuseks alla 50 punkti, võib SA Archimedes toetuse lõplikku summat vähendada korraldustoetuse arvelt projekti elluviimise kohustuse rikkumise, sh mitterahuldava, osalise või hilinenud elluviimise tõttu isegi juhul, kui kõik aruandes kajastatud tegevused tegelikult toimusid ja olid abikõlblikud.  Lõpparuannet hinnatakse koos õpirändes osalejate tagasisideküsimustikega ühtsete kvaliteedikriteeriumide alusel, mis keskenduvad: o ulatusele, mil määral taotluses kirjeldatud tegevused on ellu viidud ja tulemused saavutatud; o õpiväljundite kvaliteedile ja mõjule, mida õpiränne on osalejatele avaldanud; o mõjule, mida õpiränne on avaldanud osalevatele organisatsioonidele; o õpirännet toetavate praktiliste meetmete kvaliteedile, mis hõlmavad ettevalmistust, seiret ja tuge õpirändes osalejatele; o osalejate õpiväljundite tunnustamise/valideerimise korraldamise kvaliteedile; 7 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA  Projekti elluviimise kohustuse rikkumise, sh mitterahuldava, osalise või hilinenud elluviimise korral, võib toimuda eraldatava korraldustoetuse vähendamine järgmistes ulatustes: o 25% võrra, kui lõpparuandele antud hinnang on vähemalt 40 punkti, aga jääb alla 50 punkti; o 50% võrra, kui lõpparuandele antud hinnang on vähemalt 25 punkti, aga jääb alla 40 punkti; o 75% võrra, kui lõpparuandele antud hinnang on alla 25 punkti. V. TOETUSE MUUDATUSED a) Toetuse summa muutmine täiendavate rahaliste vahendite tekkimise korral  Kui SA-l Archimedes tekivad toetusesaajatele eraldamiseks/ümberjaotamiseks täiendavad rahalised vahendid, võib tõsta lepingu punktis I.3.1 kokku lepitud maksimaalset toetuse summat alljärgnevatel tingimustel: o kui toetusesaajale ei määratud toetust tema poolt taotletud kogusummas põhjusel, et toetuse taotlusi oli palju ja piiratud eelarve ei võimaldanud taotlust täielikult rahuldada ning toetuse summa osaline määramine ei olnud seotud puudustega toetusesaaja varasemas tegevuses; o erakorralises vahearuandes ja veebikeskkonnas Mobility Tool+ esitatud andmed näitavad, et algselt toetatud õpirännete elluviimise tase on kooskõlas toetuse kasutamise lepinguga.  Täiendava toetuse eraldamise korral ei tohi lepingus kokku lepitud toetuse maksimaalne kogusumma ületada toetusesaaja poolt algselt taotletud summat. b) Lepingu muutmine  Kõik eelnevas punktis a) kirjeldatud toetuse summa muutmised vormistatakse lepingu muudatusena vastavalt lepingu lisa I artiklile II.13. VI. TOETUSESAAJA KONTROLL JA TÕENDUSDOKUMENTIDE TINGIMUSED Kooskõlas lepingu lisa I artikliga II.27 võib toetusesaajat projekti elluviimise ja lepingu täitmisega seoses auditeerida ja kontrollida. Auditite ja kontrollide eesmärgiks on teha kindlaks, et toetusesaaja on toetust kasutanud lepingu tingimuste kohaselt ja vajadusel määrata kindlaks toetuse lõplik summa. Lõpparuande kontroll viiakse alati läbi kõigil projektidel. Kui leping on välja valitud SA Archimedes poolt läbiviidavate Euroopa Komisjoni poolt nõutud täiendavate kontrollide või kohapealsete kontrollide valimisse või kui SA Archimedes lisas lepingu nimekirja oma riskianalüüsi alusel, võib SA Archimedes lisaks läbi viia lõpparuande täiendava kontrolli või kontrollida toetusesaajat kohapealse kontrolli käigus. 8 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA Lõpparuande kontrolliks või lõpparuande täiendavaks kontrolliks, peab toetusesaaja esitama käesoleva lisa osas I.2 toodud tõendusdokumentide koopiad, kui SA Archimedes ei ole nõudnud originaalide esitamist. SA Archimedes peab tagastama tõendusdokumentide originaalid toetusesaajale pärast kontrolltoimingute lõpetamist. Kui toetusesaajal on seadusega keelatud originaalide esitamine, võib toetusesaaja esitada SA-le Archimedes lõpparuande kontrolliks või lõpparuande täiendavaks kontrolliks tõendusdokumentide koopiad. Vastavalt üldtingimuste artiklis II.27 toodule võib SA Archimedes küsida iga kontrolltoimingu korral toetusesaajalt täiendavaid dokumente, mis on reeglina nõutavad ja kohustuslikud mõne teise kontrolltoimingu liigi juures. Erinevad kontrollid peavad hõlmama järgmist: a) Lõpparuande kontroll Lõpparuannet kontrollib SA Archimedes iseseisvalt peale lõpparuande esitamist eesmärgiga teha kindlaks toetusesaaja toetuse lõplik summa. Toetusesaaja peab esitama lõpparuande veebikeskkonnas Mobility Tool+ ja see peab sisaldama järgmist toetuse kulude teavet:  Ühikuhindadel põhinevad eelarvekategooriad: o reisitoetus o elamiskulude toetus o korraldustoetus o keelelise ettevalmistuse toetus  Tegelikel kuludel ja/või käesoleva lisa osas II märgitud tõendusdokumentidel põhinevad eelarvekategooriad: o erivajaduste toetus o erikulude toetus b) Lõpparuande täiendav kontroll Lõpparuande täiendav kontroll on põhjalik tõendusdokumentide kontroll SA Archimedes poolt, mis toimub kas lõpparuande kontrolli käigus või hiljem. SA Archimedes nõudmisel peab toetusesaaja esitama tõendusdokumendid kõigi eelarvekategooriate kohta. c) Kohapealne kontroll Kohapealse kontrolli viib SA Archimedes läbi toetusesaaja asukohas või muus asjakohases projekti elluviimisega seotud asukohas. Kohapealse kontrolli käigus peab toetusesaaja esitama SA-le Archimedes läbivaatamiseks kõikide eelarvekategooriate tõendusdokumentide originaalid. 9 TOETUSE KASUTAMISE LEPING 2018 – ÜKS TOETUSESAAJA Kohapealset kontrolli võib läbi viia kolmel viisil: Kohapealne kontroll tegevuste toimumise ajal: kontrolli viib SA Archimedes läbi projekti elluviimise perioodi jooksul, eesmärgiga teha kindlaks kõigi projekti osalejate ja tegevuste abikõlblikkus ja tegelikkus. Kohapealne kontroll tegevuste toimumise järel: kontrolli viib SA Archimedes läbi pärast projekti elluviimise lõppu ja tavaliselt peale lõpparuande kontrollimist. Lisaks tõendusdokumentide esitamisele peab toetusesaaja võimaldama SA Archimedes juurdepääsu projekti kuludokumentidele raamatupidamises. Süsteemiaudit: Süsteemiaudit viiakse läbi eesmärgiga tagada toetusesaaja tegevuse vastavus Erasmus+ programmi raames kehtivate projekti elluviimisstandarditega, sealhulgas Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta. Toetusesaaja peab võimaldama SA-l Archimedes kontrollida projekti kõigi osalejate ja tegevuste abikõlblikkus ja tegelikkus. 10 TOETUSE KASUTAMISE LEPING – ÜKS TOETUSESAAJA LISA IV- ÜHIKUHINNAD 1. Reisitoetus - Reisitoetuse ühikuhinnad Lähtekoha ja sihtkoha vahemaa Ühikuhind Vahemaa 10 kuni 99 KM: 20 eurot osaleja kohta Vahemaa 100 kuni 499 KM: 180 eurot osaleja kohta Vahemaa 500 kuni 1999 KM: 275 eurot osaleja kohta Vahemaa 2000 kuni 2999 KM: 360 eurot osaleja kohta Vahemaa 3000 kuni 3999 KM: 530 eurot osaleja kohta Vahemaa 4000 kuni 7999 KM: 820 eurot osaleja kohta 8000 KM ja rohkem: 1 500 eurot osaleja kohta Nota bene: „lähtekoha ja sihtkoha vahemaa“ on nende asukohtade vahemaa, kuid ühikuhind katab reisi edasi ja tagasi sõidu kulud. Vahemaa kalkulaator: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm 2. Elamiskulude toetus Toodud õppejõudude/töötajate ühikuhinnad kehtivad ka kõikidele saatvatele isikutele ja õppejõududele/töötajatele ettevalmistavatel kohtumistel Töötajad/õppejõud programmiriikidest Vastuvõttev riik Ühe päeva ühikuhind eurodes Norra, Taani, Luksemburg, Ühendkuningriik, Island, Rootsi, 162 Iirimaa, Soome, Liechtenstein Holland, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, 144 Hispaania, Küpros, Kreeka, Malta, Portugal Sloveenia, Eesti, Läti, Horvaatia, Slovakkia, Tšehhi, Leedu, 126 Türgi, Ungari, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Makedoonia Nota bene: ühe päeva ühikuhind arvestatakse alljärgnevalt: kuni 14 päeva eest arvestatakse ühikuhinda ülaltoodud tabelis esitatud päevamäära järgi ühe osaleja kohta + alates 15ndast päevast kuni 60nda päevani on ühikuhind 70% ülaltoodud tabelis esitatud päevamäärast ühe osaleja kohta 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPING – ÜKS TOETUSESAAJA Kutsehariduse valdkonna õpilaste õpiränne Vastuvõttev riik Ühe päeva ühikuhind eurodes Norra, Taani, Luksemburg, Ühendkuningriik, Island, Rootsi, 90 Iirimaa, Soome, Liechtenstein Holland, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, 78 Hispaania, Küpros, Kreeka, Malta, Portugal Sloveenia, Eesti, Läti, Horvaatia, Slovakkia, Tšehhi, Leedu, Türgi, 66 Ungari, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Makedoonia Nota bene: ühe päeva ühikuhind arvestatakse alljärgnevalt: kuni 14 päeva eest arvestatakse ühikuhinda ülaltoodud tabelis esitatud päevamäära järgi + alates 15ndast päevast kuni 60nda päevani on ühikuhind 70% ülaltoodud tabelis esitatud päevamäärast 3. Korralduskulude toetus Kuni 100nda osalejani: 350 eurot ühe osaleja kohta + alates 101sest osalejast: 200 eurot iga täiendava osaleja kohta. Nota bene: osalejaid saatvaid isikuid ja ettevalmistavatel kohtumistel osalenud isikuid ei loeta õpirändes osalejateks ja ei arvestata korraldustoetuse arvutamisel. 4. Keelelise ettevalmistuse toetus Kutsehariduse õppijatele, kelle õpirändeperiood välismaal kestab vähemalt 19 päeva (v.a. reisipäevad) ja ainult keeltele, millele puudub veebipõhine keeletugi OLS: 150 eurot osaleja kohta. 2
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel