Vastuskiri

Sotsiaalkaitseministri ………….. 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmine“ Lisa Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ Lisa Kogemusnõustaja täienduskoolituse õppekava (182 tundi) Õppekava maht on 182 akh, mis jaotub järgmiselt: 80 akh – auditoorne töö 30 akh – juhendatud praktika teenuseosutaja juures 26 akh – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 38 akh – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, eneserefleksioon 8 akh – lõputöö Koolituse moodulid Akadeemilist tundi 1. osa: koolitus (auditoorne töö) 1. Sissejuhatus kogemusnõustamisse 2 2. Nõustamise alused, nõustamiseetika 6 3. Nõustaja eneseteadlikkus, eneserefleksiooni alused 8 4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs 8 5. Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad 27 6. Baasteadmised ja -oskused kriisitöös 13 7. Baasteadmised ja -oskused grupitöös 16 Auditoorne töö kokku 80 2. osa: praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid 8. Juhendatud praktika teenuseosutaja juures 30 9. Praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 26 10. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, 38 praktikapäeviku täitmine ja eneserefleksioon 11. Lõputöö 8 Praktika, iseseisev töö ja lõputöö kokku 102 Kokku 182 Moodulite sisu ja väljundite kirjeldus Kogemusnõustamise ja kogemusnõustaja lühend tekstis – KN Koolituse moodulid Mooduli sisu Mooduli õpiväljundid Koolitus (kontakt- tundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: kogemusnõustamisse · anda ülevaade · tunneb kogemusnõustamise kogemusnõustamise kujunemisloost, tausta põhitunnustest, · omab ülevaadet rakendusaladest ja kogemusnõustamise tulemuslikkusest nii Eestis hetkeseisust Eestis kui pikaajalise . teab Eesti hoolekande-, kasutuskogemusega tervishoiu- ja riikides tööhõivesüsteemi vajadusi . tutvustada Eesti hoolekande-, tervishoiu- ja tööhõivesüsteemi vajadusi 2. Nõustamise alused, Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: nõustamiseetika · anda ülevaade · tunneb nõustamise nõustamistöö põhialustest, tööpõhimõtteid ja –eetikat nõustamiseetikast ja · tunneb turvalise kogemusnõustamise eneseavamise piire asukohast · teadvustab nõustamismaastikul kogemusnõustaja · anda teadmised võimalusi ja vastutusala kogemusnõustamise · oskab teha koostööd teiste võimalustest ja piiridest spetsialistidega, oskab teha koostööd aitamisvõrgustikus · tunneb andmekaitsenõudeid · on teadlik infokommunikatsiooni- tehnoloogia vahendusel kogemusnõustamise aspektidest 3. Nõustaja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: eneseteadlikkus, · anda õppijale teadmised ja · on teadlik enda kui eneserefleksiooni võimalused nõustaja ressurssidest, n- alused eneseanalüüsiks ja ö käekirjast, eneserefleksiooniks väärtussüsteemist ja · anda teadmised tööfilosoofiast kogemusnõustaja enese · on teadlik enda kui taastumisprotsessi nõustaja riskikohtadest, säilitamisest probleemidest ja · anda teadmised isiklike ohustavatest mõjutustest arengukohtadega · on valmis tegelema tegelemise võimalustest ja vajaduse korral vajalikkusest riskiteemade ja arenguküsimustega jätkusupervisioonides ja/või eneseteraapias 2 4. Isikliku Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: taastumiskogemuse · anda ülevaade seonduva · tunneb seonduva analüüs valdkonna valdkonna taastumiskäsitustest taastumiskäsitusi ja oskab · õpetada analüüsima neid seostada isikliku taastumisprotsessi kogemusega · anda raamistik ja struktuur · oskab isiklikku isikliku taastumisloo taastumislugu läbitöötada, läbitöötamiseks, kirjapanna ja suuliselt kirjapanekuks ja loo jagada suuliseks jagamiseks 5. Esmased Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: nõustamisoskused ja - · anda ülevaade nõustamise · tunneb esmaseid tehnikad baasoskustest, nõustamisoskusi, - metoodikatest ja metoodikaid ja -tehnikaid lihtsamatest ning oskab neid kasutada nõustamistehnikatest ning kogemusnõustaja töös harjutada neid juhendatud · teab kuidas teha tööd rollitegevustes ja klienti kahjustamata kogemusliku õppe · tunneb ära keerulised protsessides olukorrad · anda ülevaade nõustamissuhtes või probleemsetest nõustamisprotsessis ning olukordadest ja oskab vajaduse korral abi suhtemustritest küsida nõustamissuhtes või · omab enesehoidmise nõustamisprotsessis baasteadmisi 6. Baasteadmised ja - Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: oskused kriisitöös · anda ülevaade · teab oma isikliku kriisiteooriatest kogemusega seonduvaid · õpetada kriisisekkumise kriisiteooriaid põhitehnikaid · oskab valida vajaduse · harjutada kriisitöö korral sobivad sekkumised põhitehnikaid juhendatud kriisitööks, sealhulgas rollitegevustes ja teha koostööd teiste kogemusliku õppe spetsialistidega ja protsessides seostada abivajajat asjakohase kriisiabiga 7. Baasteadmised ja - Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: oskused grupitöös · anda ülevaade grupi · teab aitamistöös komplekteerimisest, kasutatavate gruppide grupidünaamikast, grupi erinevaid liike eestvedamisest · oskab gruppi · arendada grupikohtumise komplekteerida planeerimise ja läbiviimise · tunneb grupidünaamikat ja oskuseid oskab teadlikult valida · anda ülevaade olukorrale vastavad probleemolukordade juhtimistehnikad lahendamise meetoditest · tunneb ära grupis probleemolukorrad grupis · harjutada grupitöö ja oskab kohaselt põhitehnikaid juhendatud tegutseda rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides 3 Praktika, lõputöö ja Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang õppes iseseisva töö protsessid osaleja valmiduse kohta osaleda praktikaprotsessides ja klienditöös. 8. Juhendatud praktika Praktika eesmärk on: Praktika läbinu: teenuseosutaja juures · pakkuda võimalust · omab realistlikku harjutada koolitusel ettekujutust omandatud teadmiste ja kogemusnõustaja tööst oskuste kasutamist · omab praktilist klienditööprotsessides ettevalmistust · kogeda kogemusnõustaja nõustamistööks tööga kaasnevaid · omab kogemust emotsioone (nii protsesside juhendamise negatiivseid kui väärtusest, oskab seda positiivseid) kasutada · kogeda võimalikke keerulisi olukordi, et juhendaja(te) kaasabil neist õppida · anda kogemuste kaudu võimalus analüüsida edukogemusi ning teha vajaduse korral muudatusi või otsida erinevaid lahendusi 9. Praktika juhendamine Praktika juhendamise eesmärk Praktika juhendamise läbinu: koolitaja poolt on: · omab realistlikku (individuaalselt ja/või · pakkuda tuge, abi ja ettekujutust grupis) lisateadmisi reaalsetes kogemusnõustaja tööst klienditööprotsessides · omab praktilist toimetulekuks ettevalmistust · hoida ülal eneseanalüüsi ja nõustamistööks eneserefleksiooni · osaleb tööprotsessides protsesse suurema teadlikkusega · kinnistada koolitusel · omab kogemust omandatud teadmisi ja protsesside juhendamise oskusi väärtusest, oskab seda · pakkuda tuge tööga kasutada kaasnevate emotsioonidega toimetulekuks 10. Iseseisev töö Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: õppekirjandusega, · täiendada auditoorses töös · omab ülevaadet isikliku taastumisloo kirjalik saadavaid teadmisi ja kogemuspõhise läbitöötamine, oskusi töötamiseks valdkonnaga seonduvate praktikapäeviku individuaaltöö klientidega ravi-, rehabilitatsiooni- ja täitmine, ja gruppidega ning teha toetavate teenuste eneserefleksioon koostööd meeskonnas või süsteemist ja olemusest; võrgustikus koos erinevate · oskab selgitada teenuste erialade spetsialistidega vajalikkust · tagada isikliku · on läbinud isikliku taastumisloo kirjalik taastumisloo protsessi ja läbitöötamine vormistanud selle kirjalikult · toetada · oskab kasutada oma praktikaprotsessides taastumislugu suuliselt osalemist selliselt, et see on abistav, mitte kahjustav 4  · tagada järjepidev · osaleb eneserefleksioon (sh nõustamisprotsessides kirjalik) teadlikuna ja analüüsivõimelisena 11. Lõputöö – Lõputöö eesmärk on: Lõputöö läbinu: 1) kirjalik · väljendada õppeprotsessis · on tõendanud piisavate struktureeritud omandatut teadmiste ja oskuste ning eneserefleksioon ja · kirjeldada või väljendada, sobivate klienditöö analüüs milles seisneb psühhosotsiaalsete (praktikast) õppeprotsesside loodud ressursside, hoiakute ja või muutus osalejas, mis lubab isiksuseomaduste 2) vaadeldud või teha vastutustundlikku ja olemasolu salvestatud kvaliteetset nõustajatööd kogemusnõustaja tööks klienditööprotsess · võimalus hinnata osaleja teadmisi ja oskusi ning * Lõputöö esitamise/ psühhosotsiaalsete sooritamise eelduseks on ressursside, hoiakute ja varasemate koolitusmoodulite isiksuseomaduste sobivust (koolituspäevad, praktika, kogemusnõustaja tööks juhendamine) edukas läbimine. 5 KOGEMUSNÕUSTAJA KOOLITUSKAVA MUUTMISE PÕHJENDUSED Alus: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmise eelnõu Sisu: Kogemusnõustaja täienduskoolituse uue õppekava mahuks on plaanitud 182 tundi (varem 117 tundi)  Selgelt välja tuua, kuidas õppekava mahud tundides muutuvad – mis tuleb juurde ja miks? Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses uue, senisest mahukama, kogemusnõustaja õppekava kehtestamisega, mis tagab kogemusnõustajate põhjalikuma ja turu vajadustele paremini vastava ettevalmistuse. Kogemusnõustajad on rehabilitatsioonimeeskonnas kõrgharidusega spetsialistide kõrval väga vajalikud eelkõige tänu oma reaalsele taastumiskogemusele ja sellest tulenevale võimalusele motiveerida kliente teisel viisil. Samas ei saa tähelepanuta jätta ka nende ettevalmistust, mis tagab pakutava teenuse kvaliteedi. Seni ei ole määrusega kehtestatud õppekaval tugineva Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahastatud koolituse saanud nõustajatest väga suur osa tööturule, st rehabilitatsioonimeeskondadesse tööle, jõudnud ja mitmed teenusepakkujad on põhjusena välja toonud nõustajate vähese ettevalmistuse, mis teeb neile muret, kuna uus nõustaja võib teenuse kvaliteedi alla viia. Võrdlusena võib välja tuua, et Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingus (kes on nõustamist pakkunud oluliselt pikemalt, kui riik seda rahastab), töötab kogemusnõustaja teise professionaaliga koos. Lisaks eelneb EPRÜ-s kogemusnõustamise koolitusele aastane taastumiskool (psüühikahäiretega inimestele). Koolituse planeerimisel tuleb arvestada, et kogemusnõustaja kliendiks on inimene, kelle emotsionaalne ja psüühiline seisund ei pruugi olla väga stabiilne ning ebaprofessionaalse abiga võib kasu asemel tekitada kahju. Nii koolituse läbinud nõustajate kui ka praktika juhendajate tagasisidena on selgunud, et lühike koolitus ei anna piisavalt põhjalikku ettevalmistust. Selleks, et parandada kogemusnõustajate ettevalmistuse taset on Kogemusnõustajate Koda ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus teinud ettepaneku tõsta õppekava mahtu nii auditoorse töö kui ka praktika mahu osas. Allpool toodud tabelis on võrreldud senise õppekava ja muudatusega kehtestatava õppekava mahte nii teemade kui moodulite lõikes ning lisatud selgitus, mida täiendava mahuga soovitakse saavutada. Moodulite lõpus on välja toodud mahu võrdlus %-des ning tabeli lõpus mahu ja prognoositava maksumuse muutus %-des. Tabel 1. Uue ja vana õppekava ainete ja mahtude võrdlus Koolituse moodulid Uue õppekava Varasema Muutus võrreldes alusel, õppekava varasema õppekavaga akadeemilist alusel, tundi akadeemilist tundi 1. osa: koolitus (kontakttundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus 2,5 0 Puudus varasemas kogemusnõustamisse koolituskavas. Annab ülevaate kogemusnõustamise ajaloost, tulemuslikkusest ja kasutusviisidest nii Eestis kui pikaajalise kasutuskogemusega riikides ning tutvustab Eesti hoolekande-, tervishoiu- ja tööhõivesüsteemi vajadusi 2. Nõustamise alused, 5,5 0 Puudus varasemas nõustamiseetika koolituskavas sellises mahus. Annab ülevaate nõustamistöö põhialustest ja kogemusnõustamise positsioonist nõustamismaastikul ning teadmised kogemusnõustamise võimalustest ja piiridest 3. Nõustaja 8 0 Puudus varasemas eneseteadlikkus, koolituskavas. enesereflektsiooni Annab õppijale alused teadmised ja võimalused eneseanalüüsiks, annab teadmised isiklike arengukohtadega tegelemise võimalustest ja vajalikkusest 4. Isikliku 8 6,5 Lisaks eneseanalüüsi taastumiskogemuse algteadmiste ja analüüs võimaluste andmisele saab õppija raamistiku ja struktuuri isikliku taastumisloo läbitöötamiseks, kirjapanekuks ja loo suuliseks jagamiseks 5. Esmased 27 13 Lisaks baasteadmistele nõustamisoskused ja nõustamise eetikast ja tehnikad esmastest nõustamisoskustest ning juhendatud rollimängudest, suurendatakse kogemusliku õppe protsessi. Eraldi käsitletakse probleemseid olukordi ja suhtemustreid nõustamisprotsessis. 6. Baasteadmised ja 14,5 6,5 Lisaks kriisiteooriate ja oskused kriisitöös kriisisekkumise põhitehnikate õppimisele harjutatakse kriisitöö põhitehnikaid juhendatud rollimängudes ja kogemusliku õppe protsessides 7. Baasteadmised ja 14,5 6,5 Lisaks varasemale oskused grupitöös rakendatakse kogemusliku õppe protsesse Koolitus kokku 80 32,5 146% 2. osa: praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid 8. Kogemusnõustamise 30 42 Kuna praktika, sh praktika juhendatud praktika mahtu on suurendatud, 9. Praktika 26 saab koolituja juhendamine koolitaja põhjalikuma poolt individuaalselt ettevalmistuse ja/või grupis  nõustamistööks ja kogemuse protsesside juhendamiseks, kogeda võimalikke keerulisi olukordi ning osata hallata erinevaid nõustaja tööga kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid emotsioone. Samuti on võimalik harjutada nõustamist nii individuaalselt kui grupis ja kogeda koostööd erinevates võrgustikes ja meeskondades 10. Iseseisev töö 38 42,5 Oluline rõhuasetus on õppekirjandusega, isikliku taastumisloo taastumisloo kirjalik kirjalikul läbitöötamisel ja läbitöötamine, praktikapäeviku täitmisel praktikapäeviku ning järjepideval täitmine ja enesereflektsioonil enesereflektsioon 11. Lõputöö 8 Varasemast selgemalt on sõnastatud lõputöö, milleks on kas kirjalik struktureeritud enesereflektsioon või salvestatud ja analüüsitud klienditööprotsess Praktika, iseseisev töö 102 84,5 21% ja lõputöö kokku Kokku 182 117 56% Koolituse maksumus 10 665 € 8333 € 28% (ilma km-ta) (5800 € + km) Koolituse maksumus 711 € 555 € (415 €) 28% ühe koolituja kohta  Palju maksab koolitus praegu ja palju uue õppekava järgi hakkaks eelduslikult maksma? Seega rahaline mõju analüüs eelarvele – kuidas finantseerida edasi pärast ESF TATi lõppu? Kas on võimalik TAT  perioodi pikendada ja rahastada pikemalt järgnevatel aastatel? (Terry) Ehk koolitaks neid kogemusnõustajaid siis juba rohkem? Kes on võimalikud koolituse tellijad? Koolituse eest tasujad tulevikus? Senise õppekava alusel maksab ühe kogemusnõustaja koolitus (117 akh) keskmiselt 415 € (555 € oli TAT-s planeeritud, kuid hankes kujunes odavamaks), uue õppekava kohaselt maksab ühe kogemusnõustaja koolitus (182 akh) keskmiselt 711 €. Ühe koolitusgrupi optimaalseks suuruseks on 12-15 inimest, seega ühe koolituse maksumuseks on uue koolituskava puhul 10 665 € (ilma km-ta) varasema 8333 € (ilma km-ta) asemel. AKR andmetel on eelnimetatud koolituse tellijad (Töötukassa, KOV jt) valmis (ei välista) rahastama kogemusnõustajate koolitusi. Töötukassa rakendab koolituskaardi süsteemi ning uue õppekava sisu ja maksumus, st kvaliteedi ja kvantiteedi suhe on neile aktsepteeritav. Lisaks on senine praktika näidanud, et osa kogemusnõustajaks pürgijaid rahastab oma koolitust ise või leiab selleks sponsori(d). Me ei rahasta ega ole ka edaspidi planeerinud rahastada koolitust alaliselt riigieelarvest (analoogselt rehabilitatsioonispetsialiste baaskoolituse ja erihoolekande teg juhendajate koolitusega). Koolituse eest maksab inimene ise, kes soovib koolitust läbida ja rehabilitatsioonimeeskonda tööle asuda. Kui on ettepanekuid, kuidas seda rahastada pärast ESF lõppu või nähakse konkreetseid allikaid ja võimalust hakata seda alaliselt rahastama, siis tuleb teemat arutada. Koolitusmaht sai (minule edastatud info põhjal) 2013.aastal eelnõud ette valmistades pandud väike tänu murele, et inimesed ei ole võimelised selle eest maksma, kui maht ja sellest tulenevalt ka hind suuremaks kujunevad. Õppekava koostamiseks oli toona kokku pandud töögrupp ekspertidega, kes arvasid, et maht peaks olema palju suurem, aga sellel hetkel tehti ministeeriumi poolt teistsugune otsus, kuna muidu ei läheks teenus üldse käima (ei tekiks turule määrusele vastavaid kogemusnõustajaid). Täna, kus oleme rahastanud ja oleme ka järgnevatel aastatel valmis rahastama koolitust ESF-st, ei ole koolituse maksumus nii teravaks probleemiks. Hoolekandeosakond, vaadates pikemat perspektiivi, küsis siiski sama küsimuse Kogemusnõustajate Kojalt enne määrusemuudatuste ettevalmistamist. Nende hinnangul ei kujune koolituse eest maksmine edaspidi probleemiks, kuna nii täna kui ka ilmselt tulevikus korraldatakse koolitust erinevate toetuste (nt HMN) abil, samuti võib selle eest tasuda Töötukassa tööturukoolitusena jne.  Statistika koolituse saanute osas ja võimaliku sihtrühma osas? Mis on koolitusvajadus tulevikus (annab siis vastuse ka selle kohta, et palju võiks ESF alt seda ka järgnevatel aastatel pakkuda).  Milline on kogu koolitusele läinud summa ja koolitatud inimeste arv. Kas oli mõlemas hankes juba arvestatud kindel koolitatava maksumus, mille alusel maksite lepingupartneritele? Kokku koolitati kolme aasta (2015-2017) jooksul 104 kogemusnõustajat. Kogu perioodi keskmine maksumus ühe koolitatava kohta oli 415 eurot (TAT-s planeeritud 555 €, hankes kujunes odavamaks). Tartu Ülikooli puhul muutis maksumuse suuremaks käibemaksu lisandumine, samuti erineva spetsiifikaga õpilaste koolitamine ühes õpperühmas. Väljaspool ESF rahastust on enim kogemusnõustajaid koolitatud MTÜ-s Avitus, kus on koolitatud täiendavalt 106 kogemusnõustajat. Rahastajateks on olnud HTM, KÜSK ja Avituse sotsiaalse ettevõtluse fond kombineerituna Töötukassa ja/või ettevõtte/eraisiku finantseeringuga. Vastavalt Astangu KRK, Töötukassa ja Kogemusnõustajate Koja hinnangule vajatakse pärast ESF perioodi lõppu keskmiselt ühe õpperühma jagu kogemusnõustajaid aastas (keskmiselt 15 nõustajat). ESF perioodiks planeeritud 96 täiendava kogemusnõustaja abil suudetakse katta enamus Eesti piirkondi ja enamus teenuseid. Kogemusnõustajate koolitamist ei ole põhjust forsseerida, kuna kogemusnõustaja kvalifikatsiooni säilitamine eeldab aktiivset nõustamistegevust. Tabel 2. Seni koolituse saanud inimesed puudegruppide kaupa, koolitajad ja kulud Õpilaste Lepingu Lepingupartner arv Valdkond Piirkond Koolitusperiood Praktikaperiood summa km Eesti Liikumispuudega 21.12.2015 - Inimeste Liit 16 liikumispuue Tallinn 31.03.2016 3775 0 07.12.2015- 21.12.2015- MTÜ Avitus 15 psüühikahäire Tallinn 31.01.2016 20.03.2016 4980,5 0 kroonilised Lõuna- 07.12.2015- 21.12.2015- MTÜ Avitus 15 haigused Eesti 31.01.2016 20.03.2016 4980 0 Eesti Pimemassööride 15.04.- 2.05.- Liit 15 nägemispuue Tallinn 29.04.2016 22.06.2016 5400 0 Eesti 7.05.- Vaegkuuljate Liit 15 kuulmislangus Tallinn 7.05.-28.05.2016 26.06.2016 7530 0 erivajadustega Tartu Ülikool 15 laste vanemad Tartu 11.05.-2.06.2016 17.-18.06.2016 5416 1084 Lääne- erinevad Eesti ja 16.03.- Tartu Ülikool 13 puuded saared 16.03.-1.04.2017 15.06.2017 8300 1660 104 40381,5 2744 Tänu ESF-st koolituste hankimisele on saanud nõustamist pakkuda nii Sotsiaalkindlustusamet kui Töötukassa. Järgnevalt on välja toodud mõlema asutuse teenusmahud 2016-2017. Tabel 3. Teenuse kasutamine Töötukassas perioodil 2016-2017 Nõustatud Teenuse alamtüüp Nõustatuid teenuse tüübi järgi isikuid Psüühikahäire 10 82 Kuulmispuue 2 3 Liikumispuue 11 27 Nägemispuue 3 7 Krooniline haigus 3 16 Kokku 29 135 Tundide mahud on järgmised – kogemusnõustamise individuaalne teenus 931,5 tundi, grupiteenus 362 tundi ja pereteenus 5 tundi. Piirkonniti on kaetud Harju maakond (vastavalt 649,5; 330; 0) ja Tartu maakond (233; 32; 5), lisaks Valga maakond (44; 0; 0) ning minimaalselt Põlva (4) ja Pärnu maakonnad (1). SKA andmed …… Kogemusnõustajad on kaasatud 39 rehabilitatsiooniasutuse meeskonda ning kokku kuulub neisse 83 kogemusnõustajat. 2017.a sai individuaalset KN teenust 77 klienti, kokku 857,7 tundi; grupiteenust 79 klienti kokku 2620,8 tundi ja pereteenust 238 klienti kokku 1915,8 tundi.…………………………  Pilt turu olukorrast: kes on koolituse pakkujad ja kuidas süsteem nö käib. Kogemusnõustajate Koja andmetel pakuvad kogemusnõustajate koolitust Arengukeskus Avitus, MTÜ Kogemuse Jõud, Heaolu ja Taastumise Kool. Lisaks pakub kogemusnõustamise alast koolitust ka TAI ja Pärnu Kutsehariduskeskus (sihtgrupp laiem). Koolituste läbiviimisesse on kaasatud mitmed erivajadustega inimeste ühendused (nt Eesti Puuetega Inimeste Koda), kes korraldavad koolitusi vastavalt vajadusele ja võimalustele.  Kes võib koolitust korraldada? Kuidas see süsteem on paika seatud – seda tausta tuleks avada. Määrus 68 § 3 lg 3 ütleb järgmist: Õpet läbi viivatest õppejõududest vähemalt ühel peab olema psühholoogia, sotsiaaltöö või eripedagoogika alane kõrgharidus. Nõudeid kehtestades oli arutelu all, kas võiks olla koolitajate hulgas ka kogemusnõustaja või kogemusnõustamise koolituse varasemat kogemust omav spetsialist ning kas koolitajal peaks olema varasem kogemus. Tollel hetkel leiti, et alustades täiesti uut koolitust Eestis, kus on küll turul mõned üksikud koolitajad olemas, piiraks sellised nõuded väga tugevalt uute koolitajate turule tulekut ja tekitaks olukorra. Edaspidi, kui turul on piisavalt pakkujaid, oleks mõistlik kaaluda nõuete karmistamist, et tõsta koolituse kvaliteeti. (Nagu ikka, peab koolitaja olema ka täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, kes tegutseb täiskasvanute koolituse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete alusel. Täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses on täienduskoolitusasutuse pidajaks isik (eraõiguslik juriidiline isik, avalik- õiguslik juriidiline isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik), kellel on täienduskoolituse läbi viimiseks (seadusega nõutavas valdkonnas) tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate.) Kogemusnõustajate Koda on oma kodulehel avaldanud nõuded, mida nemad peavad õigeks järgida. Need on kõrgemad, kui määrusega kehtestatud. Näiteks nõutakse, et meeskonnas oleks kogemusnõustaja. Koja asutajaliikmed lähtuvad ise kõrgematest nõudmistest, mida antud juhul on võimalik täita, kuna asutajaliikmed tegelevad eelkõige psüühikahäirega klientidega, kelle osas on valdkonnas koolitusi ja nõustamist läbi viidud juba väga pikki aastaid.  Mis on kriteeriumid, mille järgi koolitatavaid uues hankes valitakse ja kuidas tagatakse kriteeriumitest kinnipidamine? Kui eelmistes hangetes oli vaid neli kriteeriumit, sh haridus + motivatsioonikiri, siis nüüd on kriteeriumite hulka on märgatavalt täpsustatud. Uues hankes on koolitusele valituks osutumiseks 10 kriteeriumit. Lisaks on selgelt sõnastatud kandideerinute ja vestluse läbinute koolitusele sobivaiks osutujate eelvaliku kriteeriumid (5) ja lõpetamise eeldused (4 kriteeriumi). Oleme omalt poolt teinud kõik, et välistada KN-deks sobimatute inimeste sattumine koolitusele. - Koolituse sihtgrupiks on isikud, kellel on positiivne taastumiskogemus ühes või mitmes järgnevas valdkonnas – (1) füüsiline puue, haigus või pikaajaline tervisekahjustus; (2) psüühikahäire, psüühikahäirest tingitud puue või pikaajaline tervisekahjustus; (3) akuutsed või pikaajalised psühholoogilise kriisi seisundid. - Koolitusele valituks osutumise kriteeriumid on järgmised: 1) Isikliku taastumisloo olemasolu ja valmidus seda kogemusnõustaja töös kasutada 2) Piisav taastumistase 3) Positiivsed hoiakud taastumisprotsesside suhtes 4) Psühhosotsiaalne küpsus 5) Valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis läbi töötada 6) Valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis õppimise vahendina kasutada 7) Valmidus teha koostööd koolitajate, kaasõppijate ja praktikajuhendajatega 8) Valmidus teha teenusepakkumisel koostööd võrgustikutöös 9) Valmidus pakkuda teenust rehabilitatsioonimeeskondades 10) Vähemalt keskharidus - Selleks, et koolitustele ei satuks kogemusnõustajaks sobimatud inimesed on paika pandud eelvaliku protsess: 1) Iga kandidaat peab esitama motivatsioonikirja, mis sisaldab taastumiskogemuse lühikirjeldust ja põhjendust, miks soovitakse teha kogemusnõustaja tööd 2) Kõigi kandidaatidega toimuvad eelintervjuud, mille eesmärgiks on kaardistada kandidaatide psühhosotsiaalsed oskused, isikuomadused, motivatsioon ja taastumisaste. Intervjuud viivad läbi kogemusnõustajate koolituse koolitajad, kaasates soovi korral praktikajuhendajaid või superviisoreid 3) Motivatsioonikirjade ja eelintervjuude põhjal toimub osalejate väljavalimine 4) Koolitusel osalemise soodustavate asjaoludena võetakse arvesse sotsiaalvaldkonna akadeemilist haridust, varasemat nõustamisoskuste õpet, varasemat nõustamistöö kogemust, varasemat kogemust/kokkupuudet kogemusnõustamise valdkonnas  5) Elimineeritakse puuduva või puuduliku taastumiskogemusega kandidaadid, puudulike psühhosotsiaalsete oskustega kandidaadid (näiteks ründava, lugupidamatu või solvava suhtlusstiiliga isikud), ebasobivate isikuomadustega kandidaadid (nt väga tugeva domineerimis- või silmapaistmisvajadusega isikud), vähe motiveeritud kandidaadid - Lisaks on määratletud selgelt lõpetamise eeldused: 1) Osalemine minimaalselt 80% auditoorses ja kontakttundidega töös (koolituspäevad, praktika, praktika juhendamine) 2) Isikliku taastumisloo praktiline ja kirjalik läbitöötamine 3) Kirjaliku või praktilise lõputöö õigeaegne esitamine ja koolitajate positiivne hinnang tööle 4) Positiivne hinnang koolitajatelt ja praktikajuhendajalt/superviisorilt, mille aluseks on veendumus, et õppe läbinu on omandanud koolituses nõutud õpiväljundid, et tal on kogemusnõustaja tööks vajalikud psühhosotsiaalsed ressursid ja kogemusnõustaja tööd toetavad isikuomadused Kogemusnõustaja koolituse moodulite sisu ja väljundite kirjeldus Koolituse moodulid Mooduli sisu Mooduli õpiväljundid Koolitus (kontakt- tundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus Õppeaine eesmärgiks Õppeaine läbinud õppija: kogemusnõustamisse on: · tunneb · anda ülevaade kogemusnõustamise kogemusnõustamise tausta ajaloost, · omab ülevaadet tulemuslikkusest ja kogemusnõustaja kasutusviisidest nii hetkeseisust Eestis Eestis kui pikaajalise · teab Eesti kasutuskogemusega hoolekande-, riikides tervishoiu- ja · tutvustada Eesti tööhõivesüsteemi hoolekande-, vajadusi tervishoiu- ja tööhõivesüsteemi vajadusi 2. Nõustamise alused, Õppeaine eesmärgiks Õppeaine läbinud õppija: nõustamiseetika on: · tunneb nõustamise · anda ülevaade tööpõhimõtteid ja nõustamistöö eetikat põhialustest · teadvustab · nõustamiseetikast kogemusnõustaja · kogemusnõustamise võimalusi ja piire positsioonist · oskab teha koostööd nõustamismaastikul teiste spetsialistidega, · anda teadmised oskab teha koostööd kogemusnõustamise aitamisvõrgustikus võimalustest ja piiridest 3. Nõustaja Õppeaine eesmärgiks Õppeaine läbinud õppija: eneseteadlikkus, on: · on teadlik enda kui enesereflektsiooni · anda õppijale nõustaja alused teadmised ja ressurssidest, nö võimalused käekirjast, eneseanalüüsiks- väärtussüsteemist enesereflektsiooniks ning tööfilosoofiast · anda teadmised isiklike · on teadlik enda kui arengukohtadega nõustaja tegelemise riskikohtadest, väljakutsetest ja  võimalustest ja ohustavatest vajalikkusest mõjutustest · on valmis tegelema vajadusel riskiteemade ja arenguküsimustega jätkusupervisioonides ja/või eneseteraapias 4. Isikliku Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: taastumiskogemuse · anda ülevaade · tunneb seonduva analüüs seonduva valdkonna valdkonna taastumis- taastumisteooriatest teooriaid ja oskab neid ning seostada see seostada isikliku isikliku kogemusega kogemusega · anda raamistik ja · omab töövahendeid struktuur isikliku isikliku taastumisloo taastumisloo läbi- läbitöötamiseks, kirja töötamiseks, panemiseks ja kirjapanekuks ja loo suuliseks jagamiseks suuliseks jagamiseks 5. Esmased Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: nõustamisoskused ja · anda ülevaade · tunneb esmaseid tehnikad nõustamise nõustamisoskuseid, baasoskustest, metoodikaid ja metoodikatest ja nõustamistehnikaid lihtsamatest ning oskab neid nõustamistehnikatest kasutada ning harjutada neid kogemusnõustaja töös juhendatud · teab, kuidas teha tööd rollimängudes ning klienti kahjustamata kogemusliku õppe · tunneb ära keerulised protsessides olukorrad · anda ülevaade nõustamissuhtes või probleemsetest nõustamisprotsessis olukordadest ja ning oskab vajadusel suhtemustritest abi küsida nõustamissuhtes või · omab enese-hoidmise nõustamisprotsessis baasteadmisi 6. Baasteadmised ja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: oskused kriisitöös · anda ülevaade · teab oma isikliku kriisiteooriatest kogemusega · õpetada seonduvaid kriisisekkumise kriisiteooriaid põhitehnikaid · oskab valida vajaduse korral sobivad  · harjutada kriisitöö sekkumised kriisitööks, põhitehnikaid sealhulgas teha juhendatud koostööd teiste rollimängudes ning spetsialistidega ja kogemusliku õppe seostada abivajajat protsessis asjakohase kriisiabiga 7. Baasteadmised ja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: oskused grupitöös · anda ülevaade · teab aitamistöös grupitöö teooriatest ja kasutatavate gruppide enim esinevatest erinevaid liike probleemidest ning · teab grupi arengufaase nende lahendustest ja oskab teadlikult · harjutada grupitöö valida olukorrale põhitehnikaid vastavad juhendatud juhtimistehnikad rollimängudes ning · tunneb grupi-protsesse kogemusliku õppe ja oskab lihtsamaid protsessis protsesse suunata ning esile tuua · oskab tegutseda keerukamates grupitöö olukordades Praktika, lõputöö ja Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang iseseisva töö õppes osaleja valmiduse kohta osalemaks protsessid praktikaprotsessides ja klienditöös. 8. Kogemusnõustamise Praktika eesmärk on: Praktika läbinu: juhendatud praktika · pakkuda võimalust · Omab realistlikku harjutada koolitusel ettekujutust omandatud teadmiste kogemusnõustaja tööst ning oskuste · Omab praktilist kasutamist ettevalmistust klienditööprotsessides nõustamistööks · kogeda · Omab kogemust kogemusnõustaja protsesside tööga kaasnevaid juhendamise emotsioone (nii väärtusest, oskab seda negatiivseid kui kasutada positiivseid) · kogeda võimalikke keerulisi olukordi, et juhendaja(te) kaasabil neist õppida · anda läbi kogemuste võimalus analüüsida edukogemusi ning  teha vajadusel muudatusi või otsida erinevaid lahendusi 9. Praktika juhendamine Praktika juhendamise Praktika juhendamise individuaalselt ja/või eesmärk on: läbinu: grupis koolitaja poolt · pakkuda tuge, abi ja · omab realistlikku lisateadmisi ettekujutust reaalsetes kogemusnõustaja tööst klienditööprotsessides · omab praktilist toimetulemiseks ettevalmistust · hoida ülal nõustamistööks eneseanalüüsi ja · osaleb tööprotsessides enesereflektsiooni- suurema teadlikkusega protsesse · omab kogemust · kinnistada koolitusel protsesside omandatud teadmisi ja juhendamise oskusi väärtusest, oskab seda · pakkuda tuge tööga kasutada kaasnevate emotsioonidega toimetulemiseks 10. Iseseisev töö Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: õppekirjandusega, · täiendada auditoorses · omab ülevaadet isikliku taastumisloo kirjalik töös saadavaid kogemuspõhise läbitöötamine, teadmisi ja oskusi valdkonnaga praktikapäeviku täitmine, töötamiseks seonduvate ravi-, enesereflektsioon individuaaltöö rehabilitatsiooni- ja klientidega ja toetavate teenuste gruppidega ning teha süsteemist ja koostööd meeskonnas olemusest; või võrgustikus koos · oskab selgitada erinevate erialade teenuste vajalikkust spetsialistidega · on läbinud isikliku · tagada isikliku taastumisloo protsessi taastumisloo kirjalik ja mh vormistanud selle läbitöötamine kirjalikult · toetada · oskab kasutada oma praktikaprotsessides taastumislugu suuliselt osalemist selliselt, et see on · tagada järjepidev abistav, mitte kahjustav enesereflektsioon (sh · osaleb kirjalik) nõustamisprotsessides teadlikuna ja analüüsivõimelisena 11. Lõputöö – Lõputöö eesmärk on: Lõputöö läbinu:  1) kirjalik struktureeritud · väljendada · on tõendanud piisavate enese-reflektsioon õppeprotsessis teadmiste ja oskuste ja klienditöö omandatut ning sobivate analüüs · kirjeldada või psühhosotsiaalsete (praktikast) väljendada, milles ressursside, hoiakute ja või seisneb isiksuseomaduste 2) vaadeldud või õppeprotsesside olemasolu salvestatud loodud muutus kogemusnõustaja tööks klienditööprotsess osalejas, mis lubab teha vastutustundlikku ja kvaliteetset * Lõputöö esitamise/ nõustajatööd sooritamise eelduseks · võimalus hinnata on varasemate osaleja teadmisi ja koolitusmoodulite oskusi ning (koolituspäevad, psühhosotsiaalsete praktika, juhendamine) ressursside, hoiakute edukas läbimine. ja isiksuseomaduste sobivust kogemusnõustaja tööks Ettepanekud kogemusnõustaja täiendkoolituse õppekava määruse lisa täiendamiseks 1. auditoorse töö jaotus märkida moodulite juures akadeemilistes täistundides sissejuhatus kogemusnõustamisse 2 akh nõustamise alused 6 akh baasteadmised ja – oskused kriisitööst 13 akh baasteadmised ja – oskused grupitööst 16 akh 2. Sissejuhatus kogemusnõustamisse Õppeaine eesmärk:  anda ülevaade kogemusnõustamise kujunemisloost, põhitunnustest, rakendusaladest ja tulemuslikkusest nii Eestis kui pikajalise kasutuskogemusega riikides Põhjendus:  Ülevaade kogemusnõustamise kujunemisloost – vajalik on anda ülevaade, mis tingis kogemusnõustamise esiletõusu sotsiaalvaldkonnas, milliste probleemolukordade lahendamiseks hakati rakendama kogemusnõustamist ja millised dünaamikad on olnud olulised kogemusnõustamise kujunemise protsessis; ajaloost ülevaate andmine on mahukas ja antud kontekstis ebavajalik  Põhitunnused – oluline on tutvustada tunnuseid, mis teevad kogemusnõustamise ainulaadseks (nt. ehe empaatia jmt)  Rakendusalad – oluline anda ülevaade, milliste tervise ja vaimse tervise olukordade puhul rakendatakse kogemusnõustamist ning kus sotsiaalvaldkonnas veel rakendatakse kogemusnõustamist (nt. sisserännanud, sh pagulased) 3. Nõustamise alused, nõustamiseetika Õppeaine läbinud õppija:  tunneb turvalise eneseavamise piire  teadvustab kogemusnõustaja võimalusi ja vastutusala  tunneb andmekaitsenõudeid   on teadlik infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendusel kogemusnõustamise aspektidest 4. Nõustaja enseteadlikkus, enesereflektsiooni alused Õppeaine eesmärk on:  anda teadmised kogemusnõustaja enese taastumisprotsessi säilitamisest 4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs Õppeaine eesmärk on:  anda ülevaade seonduva valdkonna taastumiskäsitustest  õpetada analüüsima taastumise protsessi  anda raamistik ja struktuur isikliku taastumisloo läbitöötamiseks, kirjapanekuks ja loo suuliseks jagamiseks Põhjendus: taastumise puhul ei kasutata mõistet “teooriad”, vaid käsitused (teooria on liiga tugev ja ka kindla tähenduse mõiste) Õppeaine läbinud õppija:  tunneb seonduva valdkonna taastumiskäsitusi ja oskab oma isiklikku taastumiskogemust analüüsida  oskab isiklikku taastumislugu läbitöötada, kirjapanna ja suuliselt jagada 5. Esmased nõustamisoskused ja – tehnikad Õppeaine eesmärk on:  anda ülevaade nõustamise baasoskustest, metoodikatest ja lihtsamatest nõustamistehnikatest ning harjutada neid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides Kommentaar: “rollimängud” asemel on soovitav kasutada “rollitegevusi” 6. Baasteadmised ja oskused kriisitöös Õppeaine eesmärk on:  harjutada kriisitöö põhitehnikaid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides 7. Baasteadmised ja –oskused grupitöös Õppeaine eesmärk on:  anda ülevaade grupi komplekteerimisest, grupidünaamikast, grupi eestvedamisest  arendada grupikohtumise planeerimise ja läbiviimise oskuseid  anda ülevaade probleemolukordade lahendamise meetoditest grupis 02.07.2018 koostanud Dagmar Narusson Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut