Käskkiri

KÄSKKIRI Tallinn 27.03.2018 nr 1-3/10 Riigihanke „ Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestele piloteerimine“ alusdokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punktide 1 ja 7 alusel ning kooskõlas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktori 23.04.2015 käskkirjaga nr 1-3/12 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hangete ja lepingute kord“ kinnitatud hangete ja lepingute korra punkti 6.2 ja 6.3 alusel: 1. Kinnitan riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendid (lisad). 2. Algatan hankemenetluse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 125 (lihthankemenetlus) riigihangete registris. 3. Kinnitan hankekomisjoni liikmetena Ewe Alliksoo, Alice Juurik, Elin-Külliki Kruusmaa. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru Direktor Lisa: Lisa 1 - Hankemenetluses osalemise avalduse vorm; Lisa 2 - Volikirja vorm esindusõiguste kohta; Lisa 3 – Rehabilitatsiooniprogrammi lühikirjeldus ja ajakava; Lisa 4 – CV vorm; Lisa 5 – Hankelepingu vorm koos selle lisadega (Hankelepingu lisa 2 - nõusoleku vorm; Hankelepingu lisa 3- tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; Hankelepingu lisa 4 - seiretabel; Hankelepingu lisa 5 - andmestik); Lisa 6 - Ühispakkujate volikirja vorm; Lisa 7 – Rehabilitatsiooniprogramm koos lisadega ( HD 7a, HD 7b, HD 7c); Lisa 8 – Maksumuse vorm; Lisa 9 - Vastavustabel Hankedokument. 2  RFK põhine hindamisleht RFK põhine isiklik hindamisprofiil: Hindamine Üldine eesmärk: Alaeesmärgid: 1. 2. RFK kategooriad RFK määraja Eesmärk Inimese eelistus eesmärkide osas Keha funktsioonid, kommentaar Praegu, probleem struktuurid, tegutsemine ja 0 1 2 3 4 osalus Keskkondlikud tegurid Hõlbustav tegur Takistav tegur +4 +3 +2 +1 0 1 2 3 4 Personaalsed tegurid Personaalsete tegurite olukord: Positiivne Neutraalne Negatiivne  Tulemuste hindamine RFK alusel Tulemuste hindamine Saavutus- Alghindamine Lõpphindamine eesmärk Olukord alghindamisel: RFK funktsioonid, Olukord lõpphindamisel: Eesmärgi 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 1 struktuurid, tegevused ja 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 1 = saavutamine = KERGE probleem (5-24%); 2 = keskkonnategurid KERGE probleem (5-24%); 2 = täielikult +, MÕÕDUKAS probleem (25- MÕÕDUKAS probleem (25-49%); osaliselt +/-, 49%); 3 = RASKE probleem (50- 3 = RASKE probleem (50-95%); 4 ei ole 95%); 4 = TÄIELIK probleem = TÄIELIK probleem (96-100%) saavutatud - (96-100%) Kood Selgitus 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 Programmis osalemist takistanud tegurid Programmis osalemist soodustavad tegurid Alus RFK, ICF core sets and case studies (kohandatud Astangu KRK poolt)  Lisa 5 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendi juurde HANKELEPING nr ..... Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, aadress Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Partneriga ühiselt Pooled) ja __________, registrikood _______, aadress_________, keda esindab ___________ alusel __________________________ (edaspidi nimetatud Partner või Pool või koos Tellijaga ühiselt Pooled), lähtudes Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ ja Tellija direktori ................2018. a käskkirjast nr 1-3/... „....“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Partneri vahel Lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Lepingu alusel osutatava teenuse sisuks on: (a) Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimine, mis on suunatud osalise töövõimega töötavatele inimestele. (b) Rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimise tulemusel toetatakse avalike rehabilitatsiooniprogrammide arengut ja levikut Eestis. (c) Rehabilitatsiooniprogrammi alusel teiste rehabilitatsiooniteenuse osutajate meeskonnaliikmete koolitamine. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja Leping koos võimalike tulevikus sõlmitavate lisadega ning riigihanke alusdokumendid ja Partneri pakkumus. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Leping Lepingu põhiteksti koos kõikide lisadega. Vastuolude korral Lepingu ja Lepingu lisade vahel tuleb lähtuda Lepingust. 1.4. Lepingu tingimused laienevad ka kõigile Poolte vahel Lepingu alusel ja sellega seoses sõlmitavatele täiendavatele lepingutele, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 1.5. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja, põhimääruse või muu õigusakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime Lepingu sõlmimiseks ning Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; ja/või 1.6.2. nende poolt Lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle Lepingu sõlmimiseks kooskõlas õigusaktide ja põhikirjade ning muude dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga. 1.8. Pooled loevad Lepingu alusel ja selle raames Tasu sihtotstarbeliseks kasutamiseks Tasu säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist Lepingu objektiga seotud vajalike kulude katmiseks. 1.9. Pooled on kohustatud teostama heas usus kõik vajalikud toimingud, tegema teise Poolega koostööd ja tagama omapoolse töö teostamiseks vajaliku valmisoleku, mis kindlustavad käesoleva Lepingu nõuetekohase täitmise. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on Tellija poolt väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammi (Hankelepingu lisa 6) (edaspidi Programm) piloteerimine kokkulepitud ulatuses (edaspidi Objekt) ning hilisem koolituskohustus. 2.2. Pooled on kokku leppinud, et Tellija rahastab Partneri programmi piloteerimise kulud vastavalt Pakkumuses tehtud maksumusele ühe kliendi kohta, kuid mitte rohkem kui 2250,00 euro ulatuses ühe kliendi kohta. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Partner: 3.1.1. Tagab x (klientide täpne arv selgub hankemenetluse käigus) kliendile Programmis kirjeldatud teenuste osutamise pidades silmas Programmides lubatud eesmärke. Pakkuja kohustub tagama reaalselt rehabilitatsiooniteenust vajavate vabatahtlike klientide olemasolu ja valmisoleku piloteerida pakkumuses esitatavat Programmi perioodil aprill 2018 – jaanuar 2019. 3.1.2. Võtab nõusoleku programmis osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks ja edastamiseks kliendilt 3-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile (Lisa 2 vormil), kogub klientide seireandmeid (Lisa 4 vormil) vastavalt Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendile perioodil 2014–2020 struktuuritoetuse rakendavatele asutustele (kättesaadav: http://www.innove.ee/UserFiles/Struktuuritoetused/ESF%20ANDMEKORJE%20JUHE ND%2007%202015.pdf) ja edastab need Tellija volitatud esindajale (p 5.4). Seirearuanne (Lisa 4) esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. 3.1.3. Esitab Tellijale Tasu kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni Tellija poolt kehtestavas tööde üleandmise–vastuvõtmise aktis (Lisa 3) vähemalt üks (1) kord kvartalis, mis esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Üleandmise–vastuvõtmise aktile lisab Partner kliendi andmestikud (üleandmise–vastuvõtmise akti lisa eraldi Excel failina) ja projekti seireandmed Lisa 4 vormi kohaselt. 3.1.4. Korraldab Programmi jooksul regulaarseid meeskonnatöö koosolekuid, mille tulemusel on klienditöö tegevused üle vaadatud, täiendatud ja dokumenteeritud. Nimetatud tegevuse põhjal koostab Partner Programmi lõpus Programmi tulemuslikkuse analüüsi iga kliendi kohta eraldi ning kogu Programmi kohta. 3.1.5. Annab jooksvalt tagasisidet piloteeritud Programmi kohta vastavalt Programmi osutamise kogemusele ja Programmi tulemuslikkuse analüüsile ning Tellija volitatud esindajalt (p 5.4) saadavatele juhistele ning annab sisendi Programmi täiendamiseks. 3.1.6. Programmi osutajad on kohustatud osalema Programmi piloteerimise avaseminaril, kus tutvustatakse programmi väljatöötajate poolt programmiga seonduvaid aspekte ning antakse soovitusi Programmi tegevuste läbiviimiseks. 2 3.1.7. Programmi osutajad on kohustatud osalema piloteerimisperioodi kogemuskohtumistel, kus vahetatakse programmi osutamise kogemusi ja arutatakse programmi arendamisega seotud küsimusi. 3.1.8. Programmi osutajad on kohustatud läbi viima koolitusi teiste rehabilitatsiooniasutuste meeskonnaliikmetele programmipõhiseks teenuse osutamiseks. 3.1.9. Edastab hiljemalt _____ 2018 (täpne kuupäev lepitakse kokku lepingu sõlmimisel) Programmi tutvustamiseks võrgustikupartneritele Programmi lühitutvustuse (kirjalikult). Vajaduse korral on Partner valmis tutvustama oma Programmi tegevusi ning piloteerimise käigus saadud kogemusi Tellija koostööpartneritele vastavalt Tellija volitatud esindajalt (p 5.4) saadavatele juhistele ja etteantud tähtajale. 3.1.10. Annab oma panuse rehabilitatsiooniprogrammi valmimisele osaledes kogemuskoosolekutel ning andes Tellijale tagasisidet vastavalt Tellija volitatud esindaja (p 5.4) poolt antavatele juhistele. 3.1.11. Kohustub teatama Pakkumuses meeskonnaliikmetena esitatud spetsialistide muudatustest vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne spetsialisti poolt teenuse osutamise alustamist Programmis, esitades Tellijale hankedokumentide lisa 5 vormikohase CV ning omapoolse selgituse spetsialistide vahetuse/kaasamise ning spetsialistide tööaja alguse/lõpu kohta. 3.1.12. Tagab Lepingu punktis 3.2.3.1 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse. 3.1.13. Vastab Tellija kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta kirjalikult hiljemalt 10 (kümne) kalendripäeva jooksul. 3.1.14. Kohustub Programmi piloteerimise perioodil mitte esitama Programmis osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid osutatud teenuste kohta Töötukassale ega teistele rahastajatele. 3.1.15. Kohustub ellu viima kõik vajalikud tegevused Programmis sätestatud tulemuste saavutamiseks tähtaegselt. 3.1.16. Kohustub kasutama Tasu ainult kulude tegemiseks, mis on määratletud pakkumuses ja Programmis, võttes enesele täieliku vastutuse Partneri poolt Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste abikõlblikkuse eest. Partner kinnitab, et ta on tutvunud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega ning kohustub nende nõudeid kõrvalekaldumatult täitma. 3.1.17. Säilitab ja arhiveerib Lepingu ja Programmi kogu dokumentatsiooni originaalidega, sh kõik Lepingu raames tehtud kulutusi tõendavad kuludokumendid (maksedokumendid) enda valduses, ja tagab selle säilitamise vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja arvestuse meetodile (tähtaeg 31.12.2023). 3.1.18. Kohustub andma Tellijale infot Programmi käigu ning sisu kohta ja vajadusel esitama ka asjakohaste dokumentide koopiaid. 3.1.19. Teatab Tellijale asjaoludest, mille tõttu Lepingu lisades esitatud andmeid ei ole enam täielikud või õiged või on muutunud. 3.1.20. Kohustub kasutama Tasu sihtotstarbeliselt, ainult Programmi elluviimiseks. 3.1.21. Kannab omal riisikol ja oma vahendite arvelt Tasu ületavad kulud, mis seonduvad ja on vajalikud Lepingu Objekti realiseerimiseks. 3.1.22. Järgib Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 3.1.23. Lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod vastavalt punktis 3.1.20 viidatud määrusele. Logod kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/9201/4001/VV_146m_lisa.pdf#. 3.1.24. Partneri juht (organi liige) vastutab, et neile töö tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvad andmed, sh delikaatsed isikuandmed ja muu delikaatne informatsioon säilib konfidentsiaalsena ning et teavet hoitakse kooskõlas kehtiva avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud nõudmistele. 3.1.25. Omab õigust saada tasu (Tasu). Tellija kannab Tasu Partnerile üle etapiviisiliselt üks (1) kord kvartalis, Tellija poolt kehtestava tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3  3) alusel, millele on lisatud andmestikud. Tasu kantakse Partneri kontole 30 päeva jooksul alates Tellija poolt kehtestatavas tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) aktsepteerimist Lepingu punktis 5.4 toodud isiku poolt. Viimase väljamakse teostab Tellija pärast viimase üleandmise–vastuvõtmise akti aktsepteerimist ja Partneri kõikide tegevuste lõpetamist vastavalt Lisas 1 toodule. 3.1.26. Kohustub koheselt informeerima Tellijat Lepingu täitmise käigus tekkinud probleemidest ja takistustest. 3.2. Tellija: 3.2.1. Kannab Partneri arvelduskontole (________) Tasu 30 päeva jooksul alates Tellija poolt tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) aktsepteerimisest Lepingu punktis 5.4 toodud isiku poolt. 3.2.2. Kohustub teostama Lepingust tuleneva viimase makse pärast Partneri poolt esitatud viimase tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) aktsepteerimist ja Partneri muude tegevuste teostamist vastavalt Lisas 1 toodule, sh kogu Programmi tulemuste kokkuvõtte ja Programmi täiendamiseks vajaliku sisendi ning tagasiside esitamist. 3.2.3. Kohustub informeerima Partnerit dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse §-le 35. 3.2.4. Tellijal on õigus: 3.2.4.1. jooksvalt kontrollida Lepingu täitmise käiku, sh punktides 3.1.1–3.1.22 sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud õiguse täitmiseks on Partner kohustatud esitama Tellija esindaja nõudel 5 (viie) tööpäeva jooksul kogu Lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni. Antud kontrolli õigus laieneb ka kontrollile, mida Tellija esindaja või muud selleks õigustatud isikud teostavad Partneri ruumides; 3.2.4.2. punktis 3.2.3.1 nimetatud kontrolli tulemuste põhjal on Tellijal õigus teha Partnerile ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, mis on Partnerile täitmiseks kohustuslikud; 3.2.4.3. peatada Tasu väljamaksmine kuni punktis 3.2.4.2 nimetatud ettekirjutuse täieliku täitmiseni; 3.2.4.4. anda Lepingu täitmiseks omapoolseid juhiseid, mis on Partnerile kohustuslikud täitmiseks; 3.2.4.5. põhjendatud kahtluse korral Tasu mittesihipärases kasutamises ning juhul, kui need kahtlused leiavad tõendatud faktilist kinnitust, nõuda Tasu tagastamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud summa ulatuses. 4. Vastutus lepingu rikkumise eest 4.1. Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad Pooled Lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Ühtlasi tuleb hinnata kahju ettenähtavuse võimalust. 4.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud varalise kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.3. Partneri poolt Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel on Tellijal õigus nõuda Partnerilt Tasu tagastamist ulatuses, millises Partner ei kasutanud Tasu kooskõlas Lepinguga või Tellijal ei ole võimalik Tasu kasutamise sihipärasust kontrollida. 4.4. Lisaks punktis 4.3 toodule on Tellijal õigus juhul, kui Lepingut ei ole kohaselt täidetud, vähendada Tasu võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tasu vähendamise märgib Tellija tööde üleandmise–vastuvõtu aktile. 4.5. Kui Lepingu tähtaeg on lõppenud ning pärast seda selgub Lepingu mittenõuetekohane täitmine Partneri poolt, võib Tellija täiendavalt nõuda aastani 2041 leppetrahvi kuni 15% Lepingu alusel makstud Tasu kogusummast. 4 4.6. Partner tagastab punktis 4.3 nimetatud Tasu osa ja tasub punktis 4.5 nimetatud leppetrahvi 10 tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku nõude esitamisest. 4.7. Partneri poolt Lepingu punktis 4.5 sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal õigus esitada Partnerile viivisenõue 0,15% protsenti päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% Tasust. 4.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal lisaks Lepingu punktides 4.5 ja 4.7 sätestatud leppetrahvi- ja viivisnõuetele õigus teha Partnerile hoiatus ja ettepanek rikkumine Tellija poolt määratud mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Kui Partner mainitud aja jooksul jätab täitmata oma Lepingust tulenevad kohustused või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on Tellijal õigus Lepingust taganeda, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega Partnerile. 4.9. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Tellija õigust nõuda Partnerilt täiendavalt kahju hüvitamist. 5. Teated ja Poolte volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poole edastatavad teated olema vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud ning edastatud teisele Poolele posti või e-posti teel. Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte Lepingu ülesütlemise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib esitada ka telefoni teel. 5.2. Postiga saadetud Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt teatama teisele Poolele. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) päeva. 5.3. E-postiga saadetud Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud kontaktisiku e-posti aadressile. Kontaktisiku muutusest on Pool kohustatud koheselt teatama teisele Poolele. 5.4. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Alice Juurik, telefon +372 6877254, mob: +372 56829105, e-post: [email protected]. 5.5. Partneri volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: ______, telefon ______, e-post: _______________. 5.6. Lepingu punktides 5.4 ja 5.5 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi ning edastada teisele Poolele Lepingu täitmisel vajalikku informatsiooni ja materjale, kooskõlastada Poolte tegevust Lepingu täitmisel, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Poolte esindajatel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a juhul, kui Pool on andnud oma esindajale eraldi sellekohase volikirja. 6. Lepingu tähtaeg, lõppemine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub allakirjutamisest Poolte esindajate poolt ja kehtib kuni kolmteist (13) kuud, arvestades, et programmide piloteerimise perioodi tähtaeg on jaanuar (k.a) 2019. 6.2. Tellijal on õigus Leping olenemata põhjusest üles öelda, teatades sellest Partnerile kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. 6.3. Tellijal on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Partner rikub ükskõik millist Lepingujärgset kohustust. Sellisel juhul ei ole Partneril õigust tasu nõuda, samuti peab ta Tellija nõudel hüvitama tekitatud kahju ja maksma Lepinguga ettenähtud leppetrahvi. 6.4. Partneril on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Tellija rikub ükskõik millist lepingujärgset kohustust. 6.5. Lepingu ennetähtaegne lõppemine ei mõjuta Lepingu alusel Pooltele enne lõppemist tekkinud kohustuste täitmist. 5 7. Lõppsätted 7.1. Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Tasu kasutamise eelarvet võib muuta Poolte esindajate kokkuleppel, v.a Tasu kogumahu muutmine. 7.2. Lepingule allakirjutamisega annab Partner tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu ja Tasu kasutamise aruannetes sisalduva informatsiooni avalikustamiseks Tellija veebilehel või muul viisil, kui viimane seda vajalikuks peab. 7.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida Pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7.4. Juhul, kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 7.6. Leping on sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 8. Lisad 8.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 8.2. Lisa 2 – Kliendi informeeritud nõusoleku vorm isikuandmete töötlemiseks (eraldi fail). 8.3. Lisa 3 – Tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (eraldi fail) ja selle lisa (andmestik) vorm (andmestiku vorm on eraldi Exceli fail). 8.4. Lisa 4 – Seireandmed (eraldi Exceli fail). 8.5. Lisa 5 – Riigihanke alusdokumendid (eraldi failid, mida juurde ei lisata). 8.6. Lisa 6 – Pakkuja pakkumus (eraldi fail, mida juurde ei lisata). 8.7. Lisa 7 – Rehabilitatsiooniprogramm. 9. Poolte andmed ja rekvisiidid Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6  Lisa 1 Hankelepingu nr .................. juurde Tehniline kirjeldus Eesmärk: 1. Programmi eesmärgiks läbi töökohapõhiste sekkumiste säilitada kehalise ja vaimse töövõime ning tagada klientide töötamise. 2. Hanke eesmärk on toetada rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamist ja piloteerimist osalise töövõimega inimestele, toetades seeläbi avalike rehabilitatsiooniprogrammide arengut ja levikut Eestis. 3. Programmi tegevused on suunatud osalise töövõimega tööealistele inimestele, kellel on töökoht olemas, kuid vajavad tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust või muust terviseolukorrast töökeskkonna ja -ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist, et olemasoleval töökohal töötamist jätkata ja täita tööülesandeid töövõimet säilitaval moel. Käesolev programm on individuaalprogramm, oluline osa tegevustest viiakse läbi kliendi töökohas. Ajaraam: Programmi piloteerimine toimub aprill 2018 – jaanuar 2019. Programmi sihtgrupp: osalise töövõimega inimesed Osalise töövõimega töötav inimene, kellel on liikumis- või liigutamispiirang ning kes vajab töövõime säilitamiseks nõustamist ning juhendamist töökeskkonnas. Kavandatavad tegevused: - Piloteerimine koosneb järgmistest etappidest: o Ettevalmistavad tegevused:  Oluliste partnerite teavitamine klientide leidmiseks  Grupi komplekteerimine  Eelvestlused klientidega o Sisutegevused:  Esmahindamine  Tegevuste täpsustamine/planeerimine  Tegevuste elluviimine o Vahe- ja lõpphindamine:  Lõpphindamise läbiviimine, programmi tulemuslikkuse hindamine  Programmi lõppedes kliendi seostamine vajalike teenustega  Programmi tegevuste lõpetamine o Järeltegevused  Aruandlus  Koostöös Tellijaga rehabilitatsiooniteenuse osutajate edasikoolitamine - Piloteerimise käigus koostab Partner rehabilitatsiooniprogrammis kasutatavad töölehed meeskonnaliikmetele ja kliendile ning lisab need programmile. - Partner dokumenteerib programmis tehtavad tegevused ning esitab need Tellijale Lisa 3 andmestiku vormil. 7 - Partner korraldab rehabilitatsiooniprogrammi jooksul regulaarseid meeskonnatöö koosolekuid, mille tulemusel on klienditöö tegevused üle vaadatud, täiendatud ja dokumenteeritud ning edastatud Tellijale (Lisa 3 vormil). Nimetatud tegevuse põhjal koostab Partner rehabilitatsiooniprogrammi lõpus rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste kokkuvõtte (võttes aluseks hankelepingu Lisa 5 – andmestikud) iga kliendi kohta eraldi (hankelepingu lisa 5 – andmestikud) ning kogu programmi kohta. - Partner annab sisendi piloteerimise tulemusel rehabilitatsiooniprogrammi täiendamiseks. - Programmi osutajad osalevad piloteerimisperioodi jooksul kogemuskohtumistel ca 1 x kvartalis (vähemalt 2 spetsialisti korraga), kus tutvustatakse piloteeritavaid rehabilitatsiooniprogramme, vahetatakse programmipõhise teenuse osutamise kogemusi ja arutatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamisega seotud küsimusi. Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8  WORQ Töörehabilitatsiooni küsimustik Kuupäev....................................... Enese hindamine Nimi ............................................. Töörehabilitatsiooni küsimustik (Work rehabilitation questionnaire WORQ) on välja töötatud selleks, et paremini mõista terviseolukorrast tingitud toimetuleku raskusi inimestel, kes osalevad rehabilitatsiooni protsesis. Küsitluse esimene osa puudutab Teie üldandmeid ,teine osa esitab küsimusi tegevusvõime kohta. Teise osa küsimustele vastates pidage silmas eelnenud nädalat, võtke arvesse häid ja halbu päevi ning seda, kui tõsised raskused teil olid OSA 1: ÜLDANDMED 1. Vanus (aastates) _____ aastat 2. Sugu □naine □mees 3. Perekonnaseis □ vallaline □ abielus □ lahus elav □ lahutatud □ lesk □ vabaabielu/kooselu 4. Milline on teie sotsiaalne staatus? □ teen tasustatud tööd □ olen ise ettevõtja □ teen tasustamata tööd, nt heategevus või vabatahtlik töö □ õpin □ olen kodune □ olen pensionil □ muu 5. Millised järgnevatest väidetest kirjeldavad kõige paremini teie praegust tööalast staatust? A. Kui te praegu töötate, siis kas... □ täiskohaga □ osakoormusega □ kohandatud või väikese koormusega Kui te praegu ei tööta, siis kas ... □ ei tööta tervislikel põhjustel □ ei tööta kutserehabilitatsioonis osalemise tõttu □ ei tööta muudel põhjustel: ..................................... B. Kui te praegu ei tööta, siis mis ajast olete olnud töötu?...................................................... 6. Millised järgnevatest väidetest kirjeldavad teie olukorda kõige paremini... (valige kõik, mis sobivad) □ osalete kutseõppes (sh. praktikal) □ osalete tööalasel väljaõppel (sh. töökohas) □ osalete töötamist toetavatel teenustel □ tegelete sellega, et säilitada oma praegust töökohta? □ otsite (uut) töökohta või tööd? 7. Mis on teie kõrgeim saavutatud haridustase? □ algharidus □ põhiharidus □ kutseharidus põhihariduse baasil □ keskharidus □ kutseharidus keskhariduse baasil □ kõrgharidus □ muu.......................... 8. Mis on teie praegune eriala või töökoht või kui te praegu ei tööta, siis mis oli teie viimane töökoht? 9. Millises sektoris te töötate (töötasite) (näit. ettevõtlus-, tööstus- või teenindussfääris vm.)? 10. Millist tööd te teete (tegite)? 11. Kui plaanite töökoha muutust, siis millist tööd soovite teha? (töötingimused, tööaeg, sees või väljas, suur või väike kollektiiv 12. Kas teile osutatakse hetkel tervishoiu- või rehabilitatsiooniteenuseid? □Jah □ Ei Kui jah, palun täpsustage: 13. Kas teile on praegu arsti või muu spetsialisti poolt seatud tööalaseid piiranguid? (nt ei saa tõsta üle 5 kg raskusi) □ Jah □ Ei Kui jah, palun täpsustage: 14. Millist abi te hetkel saate seoses töötamisega (või tööle suundumisega)? Nimetage kõik, mida saate (nt füsioteraapia, juhtumikorraldamine, kutseõpe, töökohaga kohanemine, töö hindamine jne) Abi: 15. Kas saate vajalikul määral tuge oma perekonnalt? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? 16. Kui te töötate, kas saate vajalikku tuge oma otseselt juhilt või juhendajalt ? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? 17. Kas olete saanud/saate sobiliku töökoha leidmiseks vajalikku tuge Eesti Töötukassast? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? OSA 2: PÕHIOSA Hinnake iga väite puhul oma probleemi taset viimase nädala jooksul vastavalt alljärgnevale skaalale: 0 = raskusi ei esine, 4 = väga suured raskused. Mida suurem on number, seda tõsisem on teie jaoks mainitud probleem. Kui arvate, et see küsimus teid ei puuduta, tehke märge kõige parempoolsemasse tulpa „Mitte kohaldatav“. Palun vastake kõigile küsimustele nii täpselt kui võimalik. Veenduge, et teie vastus puudutab teie võimet sooritada tegevust ilma abivahendi või teise inimese abita. Raskuste hindamisel kasutage järgmist skaalat 0 – ei olnud raskuseid 1 – vähesed raskused 2 – mõõdukad raskused 3 – tõsised raskused 4 – väga suured raskused või ei suutnud üldse teha Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi te kogesite? Mitte 0.............4 kohaldatav 1 enda tundmisel väljapuhanuna ja värskena 2 uneprobleemidega, nt magama jäämise, sagedase öise või liiga varajase ärkamisega hommikul 3 tähtsate tegevuste meelespidamisega 4 igapäevatoimingutes, sest olite kurb või masendunud 5 igapäevatoimingutes, sest olite mures või ärevil 6 seoses ärrituvusega 7 seoses halva tujuga 8 enesekindlusega 9 selgesti mõtlemisega 10 suutmatusega analüüsida ja leida igapäevaprobleemidele lahendusi 11 kuulmisprobleemidega 12 tasakaaluprobleemidega seismisel või liikumisel 13 valudega kehas 14 vastupidavusega füüsiliste jõupingutuste korral 15 lihasjõuga 16 nahaprobleemidega, nt haavad, haavandid, lamatised või naha õhenemine 17 millegi uue õppimisega (nt uue mängu, arvuti, tööriista kasutamise õppimine jm) 18 kindlale tegevusele keskendumisega või segavate faktorite, nt müra eiramisega 19 lugemisprobleemidega 20 otsuste langetamisega 21 kindla tegevuse alustamise ja lõpuleviimisega, nt voodi tegemine või laua/töökoha koristamine 22 igapäevaste tegevustega 23 stressi, kriisi või konflikti taluvusega 24 žestide, sümbolite ja jooniste mõistmisega 25 vestluse alustamise ja hoidmisega 26 sidevahendite (nt telefoni, arvuti) kasutamisega 27 kuni 5 kg kaaluvate esemete tõstmise ja kandmisega 28 üle 5 kg kaaluvate esemete tõstmise ja kandmisega 29 Käte ja sõrmede kasutamisega esemete käsitsemisel 30 lühikese vahemaa kõndimisega (alla 1 km) 31 Pika vahemaa kõndimisega (üle 1 km) 32 liikumisega (k.a roomamise, ronimise ja jooksmisega)  Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi te kogesite? Mitte 0.............4 kohaldatav 33 ühiskondliku transpordi kasutamisega 34 auto või muu transpordivahendi juhtimisega 35 riietumisega 36 enese eest hoolitsemisega, nt tervislik toitumine, piisav liikumine, vajadusel arsti külastamine 37 teiste inimestega suhtlemisega 38 rahalise olukorraga igapäevaseks toimetulekuks Kas te kannate prille või kontaktläätsi? □ Jah □ Ei Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi te kogesite? Mitte 0.............4 kohaldatav 39 eseme nägemise ja äratundmisega käeulatuse kaugusel 40 tuttava inimese nägemise ja äratundmisega teisel pool tänavat (u 20 m) Mõeldes viimasele nädalale, kui palju aega kulus teil järgmistele Tunnid Mitte tegevustele: kohaldatav 41 hommikul ärkamine ja ettevalmistumine (pesemine, riietumine, hommikusöök) kodust lahkumiseks 42 nädala jooksul tervise jaoks vajalikele tegevustele (nt teenustel ja/või teraapias käimine, arsti konsultatsioonid, harjutused) Tänan osalemise eest!  Ligipääsetava töökoha meetod (Accessible Workplace Method, AWM) Hindamisvorm Taustateave Nimi Vanus aastat Tegevusala Töökoht Töökoha aadress Telefon E-post Peamised tööülesanded Kuupäev ja / 20 hindaja Puuded Jah Ei Kahjustunud ülajäseme talitlus □ □ Kahjustunud alajäseme talitlus / liikumisvõime □ □ Kahjustunud keha kontrollimise võime / □ □ tasakaaluvõime Vähenenud kardiorespiratoorne □ □ vastupidavus Nägemiskahjustus □ □ Kuulmiskahjustus □ □ Kõne-/suhtlemispuue □ □ Muu, täpsustada Liikumisabivahendid Tööl Töölemi Tööl Tööle nekul sõitmisel Erijalats(id) □ □ Jalatugi □ □ Alajäseme protees Vöötugi □ □ (lühike) □ □ Alajäseme protees (pikk) □ □ Ülajäseme protees □ □ Jalutuskepp □ □ Kargud □ □ Kõndimistool □ □ Ratastool □ □ Elektriline ratastool □ □ Valge kepp □ □ Juhtkoer □ □ Erivarustusega sõiduk □ □ Muu, täpsustada □ □ Muu, täpsustada □ □ Järgmisi tegureid hinnatakse selle põhjal, kas need on n-ö korras või ei ole korras: korras: ligipääsetav – inimene saab ise või koos abiga hakkama ei ole korras: ei ole ligipääsetav – inimesel on raske hakkama saada või hakkamasaamine ei ole võimalik Tööle sõitmine Valige, kuidas te tavaliselt tööle saate Isikliku autoga □ Ühistranspordiga □ Taksoga □ Muu, täpsustada □ 1 Tööle sõitmine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööle sõitmisega on kõik korras, kui: • inimene saab tööle ja sealt koju sõita Hoonele ligipääsetavus 2 Parkimine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Parkimisega on kõik korras, kui: • inimesel on töö juures või parkimismajas märgistatud parkimiskoht • ukse lähedal on parkimiskohade puuetega inimestele • ukse lähedal on koht takso või muu transpordivahendi ootamiseks • puudega isiku parkimiskoht on 3,6 m lai ja 5 m pikk • inimesel on sõidukis nähtaval kohal puudega isiku parkimisluba • inimene ei vaja parkimiskohta 3 Töökohta ümbritsev ala Korras □ Ei ole korras □ Märkused Töökoha ümbritseva alaga on kõik korras, kui: • pinnad on piisavalt ühetasased ja kõvad, et neil saaks ratastooli kasutada • ala on valgustatud • kõnnitee servad on vajaduse korral kaldu • ala on piisavalt viitadega varustatud 4 Sissepääs Korras □ Ei ole korras □ Märkused Sissepääsuga on kõik korras, kui: • trepiastmeid ei ole või kui sissepääsuni viib kaldtee • astmetel ja rambil on kogu ulatuses kahel tasandil rööpad (70 ja 90 cm kõrgusel) • ukseesine sissepääsuala on piisavalt suur • ukseläved ei ole kõrgemad kui 2 cm • ust on võimalik avada nupuga, uks avaneb automaatselt või kui ukse juures väljas on telefon • sissepääsu juures on viidad ja sissepääs on hästi valgustatud • ust on lihtne avada • sissepääs on ratastoolikasutaja jaoks piisavalt lai Töökohas ringiliikumine 5 Vahekäikudes liikumine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Vahekäikudes liikumisega on kõik korras, kui: • põrandad ei ole libedad • vahekäigud on takistustevabad ja piisavald laiad (ratastooli pööramiseks on vaja 150 cm vaba ruumi) • vahekäigud on valgustatud • eri tasandite vahel ja uksekünniste kohal on kaldteed 6 Lifti kasutamine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Lifti kasutamisega on kõik korras, kui: • nupud asuvad kõrgusel 90–110 cm ja on selgelt näha • uks avaneb ja sulgub piisavalt aeglaselt • uks on piisavalt lai ja lift on piisavalt suur • vajadusel on olemas erilift (nt trepitõstuk) 7 Treppide kasutamine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Treppide kasutamisega on kõik korras, kui: • trepid on kasutatavad ja ei ole libedad • mõlemal pool treppe on kogu ulatuses käsipuud • trepid on hästi valgustatud ning treppide algus ja lõpp ning treppide servad on selgelt tuvastatavad 8 Päästevahendid Korras □ Ei ole korras □ Märkused Päästevahenditega on kõik korras, kui: • inimene näeb töökohas hädaolukorrasilti • päästeteed on selgelt märgistatud • inimene saab hoonest tulekahju või muu hädaolukorra ajal ohutult lahkuda, kui lifti ega muid seadmeid ei saa kasutada • hoonest lahkumise kohta on läbi viidud piisav koolitus • otsus puudega töötajate hoonest lahkumisel abistamiseks on tehtud ja vajalikud koolitused läbi viidud • ohutuskava hõlmab ka puudega töötajaid ja nende töökohti Üldkasutatavad ruumid töökohas 9 Köök ja puhkeruum Korras □ Ei ole korras □ Märkused Köögi ja puhkeruumiga on kõik korras, kui: • inimesel on tööpäeva jooksul võimalik einestada • puhkeruum ja köök on nõuetekohaselt varustatud 10 Tualetid Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tualettidega on kõik korras, kui: • hoones on ligipääsetav tualett • ligipääsetav tualett on hästi varustatud 11 Koosoleku- ja koolitusruumid Korras □ Ei ole korras □ Märkused Koosoleku- ja koolitusruumidega on kõik korras, kui: • inimene saab oma liikumisabivahendiga koosoleku- ja koolitusruumidesse siseneda • inimene saab ruumides liikuda ja toimetada • inimene saab ettekandeid pidada ja audiovisuaalseadmeid kasutada 12 Tööruum Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööruumiga on kõik korras, kui: • inimesel on oma liikumisabivahendiga ringi liikumiseks piisavalt ruumi • olemas on vaba ruum läbimõõduga 150 cm, nii et vajaduse korral saab ratastooli pöörata Isiklik töökoht 13 Töökoha mõõtmed ja funktsionaalsus Korras □ Ei ole korras □ Märkused Töökoha mõõtmete ja funktsionaalsusega on kõik korras, kui: • töökoht on korraldatud ja varustatud selliselt, et inimene saab seal võimalikult hästi tööd teha • ratastooli kasutajal on töökoha ümber 150 cm vaba ruumi • tööd saab teha istuvas asendis • kapid ja muu mööbel on sobiva kõrgusega ja üksteisest sobival kaugusel • mööbli jms paigutust on lihtne muuta • laua all on piisavalt jalaruumi ja inimene saab hoida jalad põrandal või jalatoel 14 Arvutikasutus Korras □ Ei ole korras □ Märkused Arvutikasutusega on kõik korras, kui: • inimene ulatub pingutamata arvuti ja printeri eri osadeni • arvuti ekraan on kvaliteetne ja värelust ei esine ● ekraan on inimese vastas ja õigel kaugusel allpool silmade kõrgust • inimene saab kasutada hiirt, klaviatuuri, CD-draivi ja USBd • inimene saab käed toetada kas lauale või käetugedele • saadaval on nõuetekohased arvutiga töötamise abivahendid • kasutuselolevaid programme saab vastavalt inimene puudele kohandada 15 Tööriistade ja seadmete kasutamine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööriistade ja seadmete kasutamisega on kõik korras, kui: • inimene saab kõiki vajalikke tööriistu ja seadmeid kasutada • töövahendeid on vastavalt vajadusele kohandatud • seadmete kasutusjuhendid on ligipääsetavad ja loetavad • inimesel on olemas töö tegemiseks vajalikud abivahendid 16 Valgustus Korras □ Ei ole korras □ Märkused Valgustusega on kõik korras, kui: • üldvalgustus jaotub ühtlaselt ja on piisavalt hele • töökohas on vajaduse korral kohalik valgustus • töökoha valgustus ei pimesta, peegeldu ega värele 17 Akustika Korras □ Ei ole korras □ Märkused Akustikaga on kõik korras, kui: • puudub müra ja ootamatud valjud helid, mis takistavad süvenemist, suhtlemist või toimimist • inimene saab kasutada kõrvakaitseid • koosoleku- ja koolitusruumides on induktsioonipool 18 Kliimatingimused Korras □ Ei ole korras □ Märkused Kliimatingimustega on kõik korras, kui: • temperatuur on inimese haigust ja puuet arvesse võttes nõuetekohane • töökohas ei esine tõmbetuult Tööl 19 Tööohutus Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööohutusega on kõik korras, kui: • õnnetuste riskid on tuvastatud ja kõrvaldatud 20 Rõivaste ja kaitsevahendite kasutamine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Rõivaste ja kaitsevahendite kasutamisega on kõik korras, kui: • inimene saab kasutada normaalseid töörõivaid ja isikukaitsevahendeid 21 Tööasend Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööasendiga on kõik korras, kui: • inimene saab töötamise ajal istuda • inimene saab oma tööasendi toetamiseks kasutada tuge ja abivahendeid 22 Peenmotoorika Korras □ Ei ole korras □ Märkused Peenmotoorikaga on kõik korras, kui: • inimene saab töötamise ajal oma käsi kuhugi toetada • vajalikud abi- ja tugivahendid on saadaval 23 Ulatumine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Ulatumisega on kõik korras, kui: • inimene ulatub töö juures kõigi vajaminevate asjadeni 24 Materjalide käsitsemine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Materjalide käsitsemisega on kõik korras, kui: • inimesel on materjalide (kaasa arvatud kergete materjalide) käsitsemiseks vajalikud vahendid Töötamise korraldamine 25 Tööülesannete sobivus Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööülesannete sobivusega on kõik korras, kui: • inimene saab kõik oma ülesanded töökohas täita • inimene saab täita kõik ülesanded väljaspool töökohta (nt osaleda kliendikohtumistel ja koolitustel, lähetustes käia) 26 Tööaeg ja -tempo Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööaja ja -tempoga on kõik korras, kui: • tööaeg ei ole rohkem kui 40 tundi nädalas • töö ajal on võimalik teha puhkepause • töö hästi tegemiseks on piisavalt aega • töötaja saab tööaega ja -tempot reguleerida 27 Tööaeg ja kaugtöö Korras □ Ei ole korras □ Märkused Tööaja ja kaugtööga on kõik korras, kui: • tööaega saab vastavalt vajadusele muuta • inimene saab vajaduse korral kodus töötada Töökorraldus 28 Võrdne kohtlemine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Võrdse kohtlemisega on kõik korras, kui: • puudega isikut on tööl võrdse kohtlemise kavas mainitud • töö juures koheldakse kõiki võrdselt ning kõigil töötajatel on samad võimalused ning neile kehtivad samad võimalused • kõigil on võimalik teavet saada ning koosolekutel ja koolitustel osaleda • kõigil on võimalik töökohas peetavatest ühisüritustest osa võtta 29 Abi saamine Korras □ Ei ole korras □ Märkused Abi saamisega on kõik korras, kui: • puudega isik saab vajaduse korral abi seoses tööülesannete täitmise, ringi liikumise või hakkamasaamisega • või puudega isikul on töö juures isiklik abistaja vastavalt puuetega seotud teenuseid käsitlevatele õigusaktidele (korraldamisega tegeleb puudega isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus) • tööandja on võtnud kohustuse töökohas abi osutada Töötervishoid 30 Töötervishoiu kättesaadavus Korras □ Ei ole korras □ Märkused Töötervishoiu kättesaadavusega on kõik korras, kui: • töötervishoiurajatised on ligipääsetavad (sissepääs, uksetelefon, liftid, ligipääsetav tualett, liiklemisteed, vastuvõtu- ja protseduuriruumid) • hoone juures on puuetega inimestele ettenähtud parkimiskohad • inimesel on võimalik eelnevalt tutvuda töötervishoiuüksuse pakutavate teenuste ja vahenditega • töötervishoiuüksus arvestab pakutavate teenuste valikul inimese puuet Täiendavad märkused ja soovitused töökoha kohandamise kohta Märkige vastava teguri number ja lisage märkused.  Töökohapõhine rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega töötavatele inimestele ___________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon 2018 Käesolev rehabilitatsiooniprogrammi vorm on väljatöötatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Programmi vormi algne struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists, Lisainfo http://www.euro-prm.org/) rehabilitatsiooniprogrammi vormile. Vormi väljatöötamine on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“. Sisukord 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED............................................................................................ 4 1.1 ORGANISATSIOONI ANDMED ................................................................................................... 4 1.2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED ...................................................................... 4 1.3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED ................................................... 4 2. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 5 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA ............................................................................ 6 3.1 REHABILITATSIOONI ALALIIK: .................................................................................................. 6  Tööalane rehabilitatsioon ........................................................................................................ 6 3.2 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS: ............................................................. 6  Individuaalprogramm, kestus 6 kuud. .................................................................................... 6 3.3 REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND: ..................................................... 6  Üle Eesti ..................................................................................................................................... 6 3.4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND: .................................................. 6  Kliendi töökoht ........................................................................................................................... 6  Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht ............................................................................ 6  Töötukassa ................................................................................................................................ 6 3.5 PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL: ............. 6 3.6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP........................................................................ 6 3.7 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA ............................................................................... 7 3.8 MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO ......................................... 7 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED ............................... 9 4.1 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID ....................................................................... 9 4.2 PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID ........................................... 10 4.3 PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID ........................................................... 12 4.4 PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD ...................................................... 14 4.6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE .................................... 17 4.7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. .................................................................................................................................. 17 4.8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE .. 20 4.9 PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED ............................................................................................ 21 4.10 PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE ....... 21 4.11 PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE............ 22 5. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................... 23 6. LISAD (HINDAMISVAHENDID) ...................................................................................................... 25 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1 ORGANISATSIOONI ANDMED TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse olemasolu ja kehtivus) algus 25.02.2005 E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 13519 Linn Tallinn Riik Eesti 1.2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi JUURIK Eesnimi ALICE Ametinimetus arendusspetsialist Telefon 6877254 E-post [email protected] 1.3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi koostamisele kaasatud spetsialistide loetelu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses § 69 lõige 3. Spetsialisti nimi, ametinimetus Roll programmi koostamisel Liina Pääbo, füsioterapeut Programmi väljatöötamine Terje Bachmann, tegevusterapeut Programmi väljatöötamine Evelin Prees, psühholoog Programmi väljatöötamine Ulvi Mölder, sotsiaaltöötaja Programmi väljatöötamine  2. KOKKUVÕTE Programmi tegevused on suunatud osalise töövõimega tööealistele inimestele, kellel on töökoht olemas, kuid vajavad tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust või muust terviseolukorrast töökeskkonna ja -ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist, et olemasoleval töökohal töötamist jätkata ja täita tööülesandeid töövõimet säilitaval moel. Käesolev programm on individuaalprogramm, oluline osa tegevustest viiakse läbi kliendi töökohas. Programmi üldeesmärk: Programmi kliendid on töökohapõhiste sekkumiste abil säilitanud kehalise ja vaimse töövõime ning töötavad. Alaeesmärgid: 1. Klient on teadlik oma terviseolukorrast ja rakendab sobivaid meetmeid raskendatud tööalaste tegevuste puhul. 2. Tööandja on teadlik töötaja terviseolukorra mõjust töövõimele ja rakendab sobivaid meetmeid töötaja tööülesannete kohandamiseks ja töövõime säilitamiseks. 3. Klient töötab avatud tööturul, kasutades töökeskkonnakohandusi ja töövõimele vastavaid töövõtteid. CentAR-i 2015. aasta raportis “Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel” tuuakse välja oluline aspekt: umbes pooled töötavatest töövõimekaoga inimestest vajavad töökeskkonna kohandamist, kuid tööandjad saavad inimese töötingimusi kohandada üksnes juhul, kui nad on teadlikud töötaja tervisest tulenevatest erivajadustest. Käesoleva programmi raames adresseeritakse seda olulist vajadust, et toetada tööandjaid, kes soovivad oma vähenenud töövõimega töötajaid töötamas hoida. Programm kestab kliendi jaoks kuni 6 kuud, mille käigus füsioterapeut, tegevusterapeut ja psühholoog viivad läbi töökeskkonna füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamise, kehalise ja vaimse töövõime ning tegevusvõime analüüsi. Analüüsi tulemusena pannakse koos töötaja ja tööandjaga paika töötaja terviseriski vähendamise, kehalise ja vaimse töövõime parandamise tegevuskava (eesmärgid ja meetmed). Vastavalt tegevuskavale juhendab ja toetab rehabilitatsioonimeeskond klienti ergonoomiliste tööasendite ja -võtete õppimisel, nõustab sobivate abivahendite leidmisel ning toetab psühholoogiliste toimetulekuoskuste omandamisel. Tegevustest ja soovitustest koostatakse meeskonna poolt kirjalik kokkuvõte (“Minu töötervis”), mida tutvustatakse nii kliendile kui ka tööandjale, et tagada kõigi osapoolte kaasatus. Vastavalt kliendi vajadustele võidakse programmi tegevustesse kaasata Töötukassa juhtumikorraldaja ja/ või abivahendispetsialist. Programmi tegevuste lõpus külastab meeskond uuesti töökeskkonda, et välja selgitada, millisel määral on omandatud oskused ja nõuanded kliendi ja tööandja poolt rakendust leidnud ning vajadusel toimub täiendav nõustamine. Programmi tegevuste tulemusel on klient säilitanud olemasoleva töövõime ja suudab tööturul aktiivselt osaleda kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja vajalikke abivahendeid.  3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1 REHABILITATSIOONI ALALIIK:  Tööalane rehabilitatsioon 3.2 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS:  Individuaalprogramm, kestus 6 kuud. 3.3 REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND:  Üle Eesti 3.4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND:  Kliendi töökoht  Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht  Töötukassa 3.5 PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL:  Tööandja  Kolleegid  Töötukassa juhtumikorraldaja  Abivahendispetsialist 3.6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps Tööealine Eakas Kommentaar (vajadusel (vajadusel (vajadusel täpsusta täpsusta täpsusta vanus) vanus) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a.intellektipuue)  intellektipuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue x  liitpuue MUU (täpsusta) X Osalise töövõimega töötav inimene, kellel on liikumis- või liigutamispiirang ning  kes vajab töövõime säilitamiseks nõustamist ning juhendamist töökeskkonnas. 3.7 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programmi tegevused on suunatud osalise töövõimega tööealistele inimestele, kellel on töökoht olemas, kuid vajavad tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust või muust terviseolukorrast töökeskkonna ja – ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist, et olemasoleval töökohal töötamist jätkata ja täita tööülesandeid töövõimet säilitaval moel. TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile: 1. Kes vajab tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust töökeskkonna ja –ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist. 2. Kellel esineb psühholoogilisi takistusi tööl käimisel, tööülesannete täitmisel või tööl suhtlemisel ning vajavad seetõttu töökohal nõustamist ja psühhosotsiaalse töökeskkonna kohandamist. 3. Kellel kehalise haiguse või terviseprobleemiga kaasuvad psühholoogilised probleemid nagu näiteks liigne stress, ärevus, depressioon. 4. Kellel on kehtiv tööleping, on ettevõtja või tegutseb FIE-na. 5. Kelle tööandja on nõus, et suurem osa programmi tegevustest viiakse läbi töökohas ja tööandja on valmis programmi tegevustes osalema ning programmi käigus tehtud ettepanekuid praktikas ellu rakendama. 6. Kellel ei ole teistes valdkondades (elamine, õppimine, sotsiaalsed suhted jne.) esmaseid probleeme, mis otseselt takistavad töötamist. 7. Kes on motiveeritud programmi tegevustes osalema. 8. Kes vajab lähtuvalt oma terviseolukorrast sekkumisi tööl püsimiseks või tööle naasmiseks (töökoht on olemas, kuid töötaja olnud pikalt või korduvalt haiguslehel vmt). Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. Kes ei ole valmis avaldama piisavat informatsiooni oma tervisliku seisundi kohta, mis aitab tagada programmi meeskonnal ja tööandjal piisava turvalisuse töökohal. 2. Kelle osalemist programmi tegevustes takistavad sõltuvusprobleemid (alkoholist, narkootilistest ainetest, hasartmängudest vm). 3. Kellel tööelus osalemine on raskendatud eeskätt psüühiliste probleemide tõttu. 3.8 MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO (sh seos riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega, viitega konkreetsele dokumendile) Dokumendis “Heaolu arengukava 2016-2023” on välja toodud, et Eesti tööjõu vähenemise kontekstis tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata teguritele, mis aitavad olemasolevat tööjõudu tööturul hoida, sealhulgas töötingimuste mõju tervisele ja töövõimele. Pikka aega ajutiselt töövõimetud inimesed jäävad suurema tõenäosusega püsivalt töövõimetuks, mistõttu on oluline varajane sekkumine ajutise töövõimetuse ajal tõsisema tervisekahju ärahoidmiseks ja töövõime säilimise tagamiseks. Teiste riikide kogemus näitab, et kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, siis sobivatel töötingimustel töötamine soodustab varajast täiskoormusega tööle naasmist. Käesolev programm lähtub samuti töövõime säilitamise põhimõttest. CentAR-i 2015. aasta raportis “Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel” tuuakse välja oluline aspekt: umbes pooled töötavatest töövõimekaoga inimestest vajavad töökeskkonna kohandamist, kuid tööandjad saavad inimese töötingimusi kohandada üksnes juhul, kui nad on teadlikud töötaja tervisest tulenevatest erivajadustest. Käesoleva programmi raames adresseeritakse seda olulist vajadust, et toetada tööandjaid, kes soovivad oma vähenenud töövõimega töötajaid töötamas hoida. Tööandjate manifestis (Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekud riigile, tööandjatele ja tööinimestele, 2014) on välja toodud järgnevad prioriteedid:  Eesti ühiskonna lähikümnendi olulisim eesmärk on tagada, et iga ühiskonnaliige, kes soovib ja suudab kas või osaliseltki tööturul panustada, saaks seda teha.  Paindlikud töösuhted ja töövormid lubavad töötajail enda potentsiaali paremini kasutada, teha väiksemaid kompromisse töö ja isikliku elu vahel ning tuua tööturule need, kes praegu eelistavad sealt eemal olla.  Osalise töövõimega inimeste tööturule tagasi aitamine pole odav, kuid on oluline nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Iga maksutarbijate seast heaolu loojate sekka aidatud inimene tähendab kokku hoitud sotsiaalkulu, lisandunud maksutulu ning üht ühiskonnaellu tagasi aidatud inimest. Lisaks toetavad tööandjad töövõimereformi eesmärki aidata nende inimeste tööle saamist, kes vajavad töötamiseks eritingimusi.  4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Klient töötab avatud tööturul, kasutades töökeskkonnakohandusi, abivahendeid ja töövõimele vastavaid töövõtteid. Alaeesmärk 1: Klient on teadlik oma terviseolukorrast ja rakendab sobivaid meetmeid raskendatud tööalaste tegevuste puhul. RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud Kood keskkonnategur) lõpptase b1301 Motivatsioon b1301.0-2 b1301.0-1 d5702 Oma tervise hoidmine d5702.2-3 d5702.1-2 e135 Töövahendid ja -tehnoloogiad e135.0 e135.0+4 d410 Keha põhiasendi muutmine d410.2-3 d410.1-2 d4154 Püstiasendi säilitamine d4154.2-3 d4154.1-2 d4153 Isteasendi säilitamine d4153.2-3 d4153.1-2 d440 Käte täppisliigutused d440.0-3 d440.0-2 b4550 Üldine füüsiline vastupidavus b4550.2-3 b4550.1-2 d160 Tähelepanu koondamine d160.0-2 d160.0-1 b152 Emotsioonide funktsioonid b152.0-2 b152.0-1 d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240.2-3 d240.1-2 toimetulek Alaeesmärk 2: Tööandja on teadlik töötaja terviseolukorra mõjust töövõimele ja rakendab sobivaid meetmeid töötaja tööülesannete kohandamiseks ja töövõime säilitamiseks. RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud Kood keskkonnategur) lõpptase e430 Juhtpositsiooniga inimeste isikupärased e430.0-2 e430.0-1 hoiakud e135 Töövahendid ja -tehnoloogiad e135.0 e135.0+4 d740 Ametlikud suhted d740.0-3 d740.0-2 Alaeesmärk 3: Kliendi töökeskond on kohandatud, tal on olemas sobivad töövahendid ja/või töötamise abivahendid ning ta oskab kasutada ergonoomilisi töövõtteid. RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud Kood keskkonnategur) lõpptase d8451 Töötamine: tööga seotud ülesannete täitmine d8451.1-3 d8451.0-2 töökoha säilitamiseks. e135 Töövahendid ja -tehnoloogiad e135.0 e135.0+4 d850 Tasustatav töö d850.1 d850.0 4.2 PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, kes Hindamisvahendi Hindamisvahendi kasutamise nimetus koos seda kasutab sisu lühikirjeldus põhjendus (sh asja- ja viitega autorile eakohasus), hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkideg a. RFK-põhine Füsioterapeut, RFK Tegevusvõime hindamine hindamisleht tegevusterapeut klassifikatsiooni (füsioloogilised, sotsiaalsed ja , psühholoog põhieesmärk on psühholoogilised omadused, anda ühtne sh motivatsioon ja stress) standardkeel ja - rahvusvahelise raamistik tervise funktsioneerimisvõime, ning tervisega vaeguste ja tervise seotud seisundite klassifikatsiooni (RFK) peatüki kirjeldamiseks „Funktsioon/struktuur, tegutsemine/osalus, keskkonnategurid” alusel. Töötukassa rehabilitatsiooni vajaduse hindamisvahendid põhinevad RFK klassifikatsioonil. Töörehabilitatsioo Füsioterapeut, Töörehabilitatsiooni Küsimustik on välja töötatud ni küsimustik tegevusterapeut küsimustik (Work selleks, et paremini mõista WORQ (Finger, , psühholoog Rehabilitation terviseolukorrast tingitud Escorpizo, Bostan, Questionnaire toimetuleku raskusi inimestel, & Bie, 2014), WORQ) mõõdab ja kes osalevad olemas nii eesti hindab klienti rehabilitatsiooniprotsessis. kui vene keeles töörehabilitatsiooni Küsimustik aitab mõista keskkonnas, kliendi olukorda kasutades RFK interdistsiplinaarselt ja seeläbi kutserehabilitatsioo on võimalik terviklikult ni kontroll-loendit. planeerida kliendi tööle naasmist või töötamist. Funktsionaalse Füsioterapeut, Funktsionaalse Funktsionaalse võimekuse võimekuse tegevusterapeut võimekuse hindamine on puudega töötaja hindamine (Stucki hindamine lähtuvalt hindamise üks olulisemaid et al., 2015; kliendi elemente: hinnatakse töötaja Bieniek & Bethge, tööülesannetest. võimet sooritada erinevaid 2014; Marnetoft, Esmalt töökontekstist lähtudes olulisi 2015) analüüsitakse tööl tegevusi. Arvesse võetakse esitatavaid nõudmisi tema tugevusi ja töökoha ja seejärel kliendi ressursse. Tööalase sooritust (valitakse rehabilitatsiooni alguses sobiv testide soovitatakse läbi viia kogum, sellele tööspetsiifiline lühiajaline eelnevalt tutvutakse funktsionaalse võimekuse anamneesiga ning hindamine (functional capacity veendutakse kliendi evaluation FCE), et hinnata valmisolekus ja objektiivselt kliendi võimet ohutuses). erinevaid töötegevusi  sooritada. Tulemuste põhjal saab teha soovitusi töökoormuse, -ülesannete modifitseerimiseks. Töökeskkonna Füsioterapeut, Kliendi Füsioloogiliste ohutegurite ohutegurite tegevusterapeut töökeskkonnas hindamine, vastavalt töö hindamine , psühholoog esinevate iseloomule kasutatakse Töötervishoiu ja füsioloogiliste ja erinevaid tööohutuse psühhosotsiaalsete hindamisinstrumente: seadusest ohutegurite  Ergonoomika RULA & lähtuvalt (Riigi hindamine (sh REBA (McAtamney & Teataja, 1999) olemasoleva Corlett, 1993) riskianalüüsi  Dünaamiline jõud hindamine). (ACPOHE, 2014)  Asenditaluvus (ACPOHE, 2014)  Mobiilsus (ACPOHE, 2014)  Käeline funktsioon (eestikeelne QuickDASH koos töömooduliga; Institute for Work & Health, 2006)  Mõni muu asjakohane hindamisinstrument Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine:  Psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustik COPSOQ II (Kristensen, 2005)  Tööstressi kaardistaja (Health and Safety Executive HSE) Emotsionaalse Psühholoog Emotsionaalse Emotsionaalne seisund enesetunde enesetunde mõjutab oluliselt töötaja küsimustik EEK-2, küsimustik on motivatsiooni, Aluoja et al., 1999) subjektiivse jõudlust, suutlikkust enesehinnangu keskenduda tööülesannete skaala depressiooni täitmisele, tööalast suhtlemist. ja ärevuse Uuringud näitavad, et sümptomite ärevushäired ja depressioon hindamiseks. omavad selgelt negatiivset Küsimustikku mõju tööga toimetulekule - kasutatakse töösooritus, töölt puudumine sõeltestina ärevus- (Plaisier et al., 2010). või Kehalise haiguse ja meeleoluhäiretega psühholoogiliste probleemide isikute välja (nt ärevus, depressioon) selgitamiseks ning koosesinemine mõjub ärevus- ja töövõimele veelgi halvemini depressiivsete (töölt puudumine, töösoorituse häiretega vähenemine) võrreldes  patsientide seisundi üksnes kehalise haiguse iseloomustamiseks olemasoluga (Bokma et al., ja dünaamiliseks 2017). Antud küsimustik jälgimiseks. EEK võimaldab täpsustada töötaja sisaldab väiteid emotsionaalset seisundit ja depressiooni ja oluliste sümptomite ärevuse sümptomite selgumisel on võimalik esinemise kohta. ennetada tõsisemate probleemide väljakujunemist. Programmis võib kasutada ka mõnd muud sõeltesti, mis sobib depressiooni ja ärevuse sümptomaatika hindamiseks. 4.3 PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus seda kasutab Võrgustikutöö (tööandja, Füsioterapeut, Töökoha ja rehabilitatsiooniasutuse kolleegid) tegevusterapeut, vaheline koostöö ja tegevuste psühholoog koordineerimine on tõenduspõhine tööalase rehabilitatsiooni edutegur, mis võimaldab töötaja/kliendi individuaalset rehabilitatsiooniplaani ellu viia ja toetada töökoha kohandamist tema vajadustele vastavalt. (EU-OSHA, 2016) SOOVITUSLIK: Motiveeriv Füsioterapeut, Nõustamismeetod, mis on suunatud intervjueerimine (Miller & tegevusterapeut, inimeste käitumises positiivsete muutuste Rollnick, (2002) psühholoog esilekutsumisele. Kuna programmis on oluline motiveerida nii klienti kui tööandjat võtma kasutusele uusi käitumisviise jm, on oluline kasutada tõenduspõhist metoodikat, mille abil seda teha. Motiveerivat intervjueerimist kasutatakse ka tööalases rehabilitatsioonis (Lloyd et al., 2008). Tööülesannete ja Füsioterapeut, Kuna kliendil on vähenenud töövõime, on töökeskkonna tegevusterapeut, vaja tööülesanded ja töökeskkond kohandamine Accessible psühholoog kujundada selliselt, et töötaja Workplace Method AWM tegevuspiirangud oleksid võimalikult (Nevala et al., 2010) väikesed. AWM meetod on välja töötatud liikumispuudega töötajate jaoks. Meetodiga kaardistatakse töötaja liikumispiirangud, kasutatavad (liikumise) abivahendid, tööle jõudmine ja töökoha ligipääsetavus, töökeskkonnas liikumine, trepid/lift, evakuatsioon, üldkasutatavad ruumid (köök, tualett, koosolekuruum), töökoha ergonoomika, töövahendid,  tööohutus, tööhulk ja -tempo. Tööks vajalik treening Füsioterapeut, Kehalise töövõime treeningu (work (work conditioning, work tegevusterapeut conditioning) puhul valmistatakse töötaja hardening) (ACPOHE, üldfüüsiliselt tööks ette ja nn töökarastuse 2014) (work hardening), puhul on eesmärgiks treenida konkreetseks tööks vajalikke oskusi. See on oluline osa tööalasest rehabilitatsioonist. Terapeutiline harjutus, sh Füsioterapeut Töötaja kehalise töövõime parandamiseks järk-järgulise kasutatakse lähtuvalt kliendi vajadustest raskusastmega treening ja terapeutilist harjutust. jõutreening; vajadusel Järk-järgulise raskusastmega treening liigesliikuvuse, tasakaalu (graded-activity exercises) on oluline vm treenimine komponent kehalise töövõime parandamisel, et vastavalt töötaja kehalisele võimekusele tema koormusi tõsta ja teda tööks ette valmistada (Cullen et al., 2017). Jõutreening on tõenduspõhine meetod erineva töö iseloomuga (nii istuva kui füüsilise töö puhul) töötajate kehalise töövõime parandamiseks ja valu vähendamisks (Lidegaard et al., 2013). SOOVITUSLIK: Füsioterapeut Liikumisretsept on kliendikeskne meetod, liikumisretsept (Swedish selle eesmärk on saada inimene liikuma National Institute of Public väljaspool tervishoiu- ja Health, 2010) rehabilitatsioonisüsteemi ning laiemalt saavutada kehaline aktiivsus kogu eluks. Liikumisretsept on ühtlasi meetod, mis aitab säilitada ja parandada töötaja töövõimet, sest sobiv treening valitakse lähtuvalt kliendi eelistustest, töö iseloomust ja terviseolukorrast. Liikumisretsept aitab toetada kliendi liikumisharrastust. Raskuste käsitsi Füsioterapeut Füüsilise töö raskus ja sh raskuste käsitsi teisaldamise tehnika teisaldamine on üks füsioloogilisi analüüs ja kohandamine ohutegureid, mida tuleb hinnata kõigi (juhend terviseriski sellist tüüpi tööd tegevate töötajate puhul, hindamiseks raskuste kuid iseäranis oluline on see vähenenud käsitsi teisaldamisel, töövõime ja liikumisprobleemiga töötajate WISHA LIfting calculator, puhul. Vastavalt analüüsile on võimalik MAC vm) tööülesandeid kohandada, töötaja kehalist töövõimet tõsta, võtta kasutusele töötamise abivahendeid jmt. Kasutatakse juhul, kui tööülesannete hulka kuulub raskuste käsitsi teisaldamine. Psühholoogiliste Psühholoog Töötaja harjutab iseseisvalt toimetulekuoskuste psühholoogilisel nõustamisel omandatud iseseisev harjutamine oskusi - lõdvestusharjutused, suhtlemisoskused, enesekehtestamine,  teadveloleku harjutused jne. Igasuguseid uusi oskusi, nagu ka toimetulekuoskusi, on vajalik harjutada, et need muutuksid harjumuspäraseks ja neist oleks kasu (Crouch et al., 2014). Stressi vähendamise e- Psühholoog E-juhend on välja töötatud Euroopa juhend (EU-OSHA, Institute Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri for Work & Health) (EU-OSHA) kampaania “Vähem stressi” raames. Juhend on suunatud eelkõige väikeettevõtete juhtidele ja töötajatele, kes alustavad töökoha psühhosotsiaalsete riskide vähendamist ja vajavad teavet muu hulgas järgmistel teemadel: tööstress ja töökoha psühhosotsiaalsed riskid ja nende mõju; praktilised näited, kuidas saab psühhosotsiaalseid riske ennetada ja kõrvaldada; seadusandlus. Juhend võimaldab vahendada tööandjale esmast teavet tööstressi käsitlemiseks ja ennetamiseks. 4.4 PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika nimetus Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus seda kasutab Tõenduspõhine tööle Füsioterapeut, Tööle naasmine/ tööl püsimine (NB! tööle naasmise (return to tegevusterapeut, naasmise termini hulka on arvestatud ka tööl work) ja tööl püsimise psühholoog püsimine) on protsess, mis rakendab põhimõtet, (staying at work) et eesmärgipärane ja ohutu töötamine on sekkumine (EU- taastumis- ja/ või rehabilitatsiooniprotsessi osa. OSHA, Institute for Ühtlasi peaks tööle naasmine/ tööl püsimine Work & Health) olema üks peamisi tööalase rehabilitatsiooni tulemusi. Tööle naasmise programm on põhimõtteliselt tööalase rehabilitatsiooni üks protsess, mis on suunatud neile, kes on töötanud või soovivad tööle minna (Stucki et al., 2015). Et töötaja saaks pärast terviseprobleemi ägenemist vm olukorda (mida programmi sihtgrupil esineb) tööle naasta ja/ või tööl püsida, on vaja töökohal või töötingimustes teha vajalikke kohandusi, nt füüsilise või psühhosotsiaalse töökeskkonna kohandamine, töötamise abivahendid, järk-järguline tööle naasmine, liikumis- või taastumispausid, tööülesannete ümberjaotamine või modifitseerimine.  Tööle naasmise/ tööl püsimise programmides peavad olema sekkumised vähemalt kahest järgnevast kolmest valdkonnast (Cullen et al., 2017): 1. tööfookusega terviseteenused: füsioteraapia, tegevusteraapia, psühhoteraapia (näiteks tööfookusega kognitiiv-käitumuslik teraapia); 2. teenuste koordineerimine: juhtumikorraldus, tööle naasmise planeerimine; 3. töökohandused: tööülesannete kohandamine, ergonoomilised vm töökeskkonnakohandused, juhendajate koolitamine. Käesolevas programmis tegeletakse kõigi kolme mainitud valdkonnaga. Aluseks on lähenemine, et rakendades asjakohaseid ja tõenduspõhiseid tööle naasmise ja tööl püsimise põhimõtteid ja tööriistu, on võimalik vähenenud töövõimega töötajate töövõimet säilitada ja parandada. Kognitiiv- Psühholoog Psühholoogiliste probleemide korral on tööle käitumisteraapial naasmise programmides seni kõige enam põhinevad efektiivsust näidanud tööfookusega kognitiiv- psühholoogilise käitumisteraapia (Lagerveld et al., 2012;, Reme toimetuleku et al., 2015). Antud programmi sihtgrupi ja mahu tehnikad puhul ei ole vajalik teraapia läbiviimine, vaid rõhk on töötaja toetamisel/jõustamisel, et töö säiliks ja töötaja suudaks oma tööülesandeid võimalikult tulemuslikult täita. Psühholoog kasutab nõustamisprotsessis erinevaid tehnikaid töösituatsioonide analüüsiks ja uute toimetulekumeetodite õpetamiseks vastavalt töötaja vajadustele. Nõustamisel peetakse silmas ka eraeluliste probleemidega toimetulekut, kui neil probleemidel on mõju töötaja töövõimele. Psühholoog ei vii läbi kognitiiv-käitumisteraapiat. Ravivajaduse korral suunatakse töötaja psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatsioonile. Nõustamisel võib kasutada jooniseid, töölehti, rollimänge, harjutusi jms. järgnevatel teemadel:  Mõtete, tunnete ja käitumise seoste teadvustamine (skeem, negatiivsete automaatmõtete päevik probleemolukordade analüüsiks)  Probleemilahendusoskus  Eesmärkide seadmine  Suhtlemisoskused ja konfliktide lahendamine  Enesekehtestamine  Lõdvestusoskused  Teadvelolekul põhinevad harjutused  stressiga toimetulekuks 4.5 ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL (või rahvusvahelise kogemuse analüüs) ja saavutatud tulemused, millele tuginete: Nii Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hollandis kui ka teistes riikides on tööandjal riiklikult reguleeritud oluline roll tööalases rehabilitatsioonis ja tööle naasmise protsessis (Marnetoft, 2015). Tööle naasmine on osa tööalasest rehabilitatsioonist: see hõlmab kõiki tegevusi, mis hõlbustavad vähenenud töövõimega (kas ajutise või kroonilise terviseprobleemi, puude vm tõttu) töötajate reintegreerimist töökohaga (Stucki et al., 2015). Käesoleva programmi klientidel on töökoht olemas ning programmi tegevuste eesmärk on tööl püsimine ja/või tööle naasmine pärast ajutist eemalolekut. Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri raportis (EU-OSHA, 2016) analüüsiti Euroopa Liidu riikide praktikaid, ühe võtmetähtsusega edutegurina toodi välja töökoha ja rehabilitatsiooniasutuse vaheline koostöö ja tegevuste koordineerimine, mis võimaldab töötaja/kliendi individuaalset rehabilitatsiooniplaani ellu viia ja toetada töökoha kohandamist tema vajadustele vastavalt. Teiseks eduteguriks on interdistsiplinaarse lähenemise käigus ja töötaja aktiivsel osalusel loodud individuaalne sekkumiskava. Mõlemad edutegurid on käesolevas programmis olemas. Käesoleva programmi uudsus seisneb selles, et lisaks väga tihedale koostööle tööandja ja töötajaga ning tegevustele töökeskkonnas, rakendatakse esmakordselt tööl püsimise ja tööle naasmise põhimõtteid. Eesti kuulub riikide gruppi, kus pole koordineeritud lähenemisi ega riiklikku tuge tööle naasmiseks pärast haiguslehel olemist (mida tuleb ette nii puudega kui ajutise terviseprobleemiga töötajatel). Vaid 11,79% ettevõtetel on paigas mõni tööle naasmise protseduur, Euroopa Liidus keskmiselt on see 68,42% (EU-OSHA, 2016). Ka tööalase rehabilitatsiooni käigus on tegevuste läbiviimine töökeskkonnas pigem harv ja juhuslik kui kohustuslik element. Samas on osalise töövõimega töötajate puhul väga sage, et neil tuleb ette terviseolukorra muutusi, haiguslehtede võtmist jne, mistõttu vajavad nad üha rohkem tööle naasmise sekkumisi, et töökoormus oleks optimaalne ning aitaks paranemisprotsessile kaasa, mitte ei teeks olukorda halvemaks. Tõenduspõhised ja efektiivsed on need sekkumised, kus rakendatakse töö kohandamist töötajale sobivaks ning kus töötaja, rehabilitatsioonispetsialistid ja tööandjad teevad tihedalt koostööd (Marnetoft, 2015). Raportis "Töökeskkonna ja töötingimuste mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel" tuuakse välja, et oleks vaja: "Haiguslehe pikkuse järgi kavandada sekkumismeetmed, mis võimaldaksid siduda tööalase rehabilitatsiooni raviga ning võimalusel naasta ka osalise ajaga tööle pikemate haiguslehtede korral, et säilitada side töökoha ja töötamisega. Kaaluda võiks kaheastmelise süsteemi loomist, kus 6-7 nädalase haiguslehe pikkuse juures kaalutakse osalise töötamise võimalust vajadusel kohandatud töötingimustega olemasoleva tööandja juures. Pikema haiguslehe korral nt 4 kuud või 6 kuud, kaaluda struktuurset sekkumist koos juhtumikorralduse vajadusega, et aidata kohandada pikaajaliseks kujunenud haigusega inimesele töökohta või vajadusel kaaluda ka uue sobiva töökoha leidmist” (CentAR, 2015). Sarnane süsteem toimib näiteks Soomes ja Suurbritannias, kus üldine põhimõte on, et tegevusi tuleks alustada võimalikult vara, hiljemalt 1 kuu pärast haiguslehele jäämist. Soovitatakse kasutada 6-osalist protsessi (Durand, Corbière, Coutu, Reinharz, & Albert, 2014): (1) töölt eemalolek ja paranemine; (2) esmane kontakt töötajaga; (3) töötaja ja tema tööülesannete hindamine; (4) tööle naasmise kava koostamine koos vajalike kohandustega; (5) töö jätkamine; (6) jätkukohtumine ja tööle naasmise protsessi hindamine. Hea koostöö eelduseks on töötaja ja tööandja aktiivsus ning juhtumikorraldaja või koordinaatori olemasolu, mis tagab kommunikatsiooni toimimise ja protsessi sujuvuse, näiteks Austraalias ja Kanadas on suuremates töökohtades eraldi määratud tööle naasmise koordinaatorid. 4.6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE Rehabilitatsioonimeeskond paneb paika rehabilitatsiooniprogrammi osutamise perioodi ja teavitab sellest Eesti Töötukassat sh tutvustab programmi teenuseosutamise piirkonnas olevates Töötukassa osakondades. Kuna programmi elluviimisel ja õnnestumisel on oluline roll tööandjatel, siis informeerib programmi rakendav rehabilitatsiooniasutus programmi toimumisest tööandjaid läbi Tööandjate Keskliidu, Tööandjate Ühisuse või pöördudes otse tööandjate poole. Potentsiaalsete klientide leidmiseks jagatakse programmi kohta infot töötervishoiu- ja perearstide, erivajadustega inimeste liitude ja ametiühingute kaudu. Programmi elluviimiseks ei ole vajalik grupi komplekteerimine, programmi tegevusi viiakse ellu individuaalselt. 4.7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE (Hindamine ja planeerimine) Planeerimine Kestus: 1 kuu Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust Orienteeruv nimetus, kood osutavad spetsialistid maht* Planeerimine Elluviija: FÜSIOTERAPEUT või 1 tund TEGEVUSTERAPEUT või PSÜHHOLOOG (vastavalt meeskonna kokkuleppele)  Esmane kontakt kliendiga Planeerimine Elluviija: FÜSIOTERAPEUT või 1 tund TEGEVUSTERAPEUT või PSÜHHOLOOG (vastavalt meeskonna kokkuleppele)  Esmane kontakt tööandjaga, tema nõusoleku saamine Orienteeruv maht kokku: 2 Programmi elluviimine. Kestus: 4 kuud Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad Orienteeruv nimetus, kood spetsialistid maht* Füsioterapeudi Elluviijad: TEGEVUSTERAPEUT, 6 h (2 tundi x individuaalteenus + PSÜHHOLOOG, FÜSIOTERAPEUT 3) tegevusterapeudi  Kliendi poolt eeltäidetud individuaalteenus + töörehabilitatsiooni küsimustiku WORQ psühholoogi individuaalteenus analüüs koos kliendiga  funktsioneerimisvõime algtaseme hindamine RFK alusel  võrgustiku teadlikkuse kaardistamine  alaeesmärkide seadmine ja tegevuskava täpsustamine   Töörehabilitatsiooni küsimustiku täitmine  Töökoha külastuse kokku leppimine kliendi ja tööandjaga  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 4,5 h (1,5 individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG tundi x 3) tegevusterapeudi  Töökeskkonna füsioloogiliste ja individuaalteenus + psühhosotsiaalsete ohutegurite psühholoogi individuaalteenus kaardistamine, kehalise ja vaimse töövõime ning tegevusvõime analüüs.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 4,5 h (1,5 individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG tundi x 3) tegevusterapeudi  Füsioloogiliste ja individuaalteenus + psühhosotsiaalsete ohutegurite psühholoogi individuaalteenus analüüsist lähtuvalt pannakse koos töötaja ja tööandjaga paika töötaja terviseriski vähendamise, kehalise ja vaimse töövõime parandamise tegevuskava (eesmärgid ja meetmed).  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1 tundi x individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG 3) tegevusterapeudi  Töötaja, tööandja ja kaastöötajate individuaalteenus + teadlikkuse tõstmine füsioloogilistest psühholoogi individuaalteenus ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest, nende motiveerimine muudatuste elluviimiseks (võimalusel kasutades motiveeriva intervjueerimise tehnikaid) kehalise ja vaimse töövõime parandamiseks.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1,5 individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT tundi x 2) tegevusterapeudi  Töökoha sobivuse analüüs: individuaalteenus töökeskkonna kohandamise ja/või töötamise abivahendite vajaduse väljaselgitamine töökohas, abivahendi soovitamine ja kasutamaõpetamine.  Tegevus toimub töökeskkonnas.  Vajadusel (nt keerulisemate töötamise abivahendite puhul) seostamine Töötukassa teenustega ja abivahendifirmadega, kes saavad nõustada sobivate toodete osas ja tulevad vajadusel töökeskkonda nõustamiseks kohale. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 4 h (2 tundi x individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT 2) tegevusterapeudi  Meetmete rakendamine individuaalteenus füsioloogiliste ohutegurite vähendamiseks, sh töötajale ergonoomiliste tööasendite ja - võtete selgeksõpetamine.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Psühholoogi individuaalteenus Elluviija: PSÜHHOLOOG 5 tundi  Esmane vestlus töötajaga töö iseloomu kaardistamiseks, töötaja emotsionaalse seisundi ja stressitaseme ning toimetulekuoskuste hindamiseks.  Töötaja nõustamine psühholoogiliste toimetulekuoskuste õpetamiseks.  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Füsioterapeudi Elluviija: FÜSIOTERAPEUT 5 tundi individuaalteenus  Terapeutiline harjutus (tööspetsiifikaks ettevalmistav treening) kehalise töövõime parandamiseks. 3 tundi  Tööl püsimise / tööle naasmise kava koostamine (viimane juhul, kui töötaja on terviseprobleemi tõttu töölt pikemaajaliselt eemal olnud) lähtuvalt tööl esitatavatest nõudmistest. 2 tundi  Töötaja liikumisnõustamine ja tervislike eluviiside alane nõustamine, et tagada optimaalne töövõime. 1 tundi  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Tegevusterapeudi Elluviija: TEGEVUSTERAPEUT 5 tundi individuaalteenus  Tegevused tegevusvõime parandmiseks (sotsiaalsete oskuste, stressijuhtimise, enesekindluse tõstmine, juhendab sooritusoskuste harjutamist)  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Meeskonnatöö Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 6 h (2 tundi x TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG 3)  Tegevuste ja soovituste dokumentatsioon töötajale ja tööandjale, et tagada kõigi osapoolte kaasatus; kirjalikus vormis soovitused töötajale (“Minu  töötervis”).  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1 tundi x individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG 3) tegevusterapeudi  Kirjalike soovituste (“Minu töötervis”) individuaalteenus + arutelu töötaja ja tööandjaga, psühholoogi individuaalteenus iseseisvate jätkutegevuste paikapanek.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1 tundi x individuaalteenus + TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG 3) tegevusterapeudi  Programmi tulemuslikkuse individuaalteenus + hindamine koos kliendi ja psühholoogi individuaalteenus tööandjaga. Täiendavate soovituste andmine ja juhendamine.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi Elluviijad: TEGEVUSTERAPEUT, 3 h (1 tundi x individuaalteenus + PSÜHHOLOOG, FÜSIOTERAPEUT 3) tegevusterapeudi  Kliendi funktsioneerimisvõime individuaalteenus + kordushindamine RFK alusel psühholoogi individuaalteenus (tulemuste saavutamine)  Tulemuste analüüsimine ja programmi lõpetamine.  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Orienteeruv maht kokku: 55 *juhul, kui tööalase rehabilitatsiooni programmi maksumus ületab kalendriaastaks planeeritud maksimaalset maksumust palun lisage selgitus, miks on vajalik teenust pakkuda suuremas mahus ning kuidas see aitab kaasa tulemuste saavutamisele. 4.8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi Prognoositav Tulemuste saavutamise hindamiseks tulemused tulemuse kasutatav hindamisvahend/meetod saavutamise indikaator (%, klientide arv kogugrupist) Klient on teadlik oma terviseolukorrast 25% rakendab WORQ küsimustik, RFK-le tuginev ja rakendab sobivaid meetmeid osaliselt / 75% hindamisleht enne ja pärast raskendatud tööalaste tegevuste rakendab täielikult sekkumiste elluviimist, hindamine puhul. töökeskkonnas, dokumendi “Minu töötervis” soovituste rakendamine Tööandja on teadlik töötaja 25% rakendab RFK-le tuginev hindamisleht enne ja terviseolukorra mõjust töövõimele ja osaliselt / 75% pärast sekkumiste elluviimist, rakendab sobivaid meetmeid töötaja rakendab täielikult hindamine töökeskkonnas, tööülesannete kohandamiseks ja dokumendi “Minu töötervis” töövõime säilitamiseks. soovituste rakendamine, tööandja küsitlus Kliendi töökeskond on kohandatud, tal 25% rakendab Accessible Workplace Method, on olemas sobivad töövahendid ja/või osaliselt / 75% hindamine töökeskkonnas, töötamise abivahendid ning ta oskab rakendab täielikult dokumendi “Minu töötervis” kasutada ergonoomilisi töövõtteid. soovituste rakendamine Klient töötab avatud tööturul, 100% Säilinud töösuhe, RFK-le tuginev kasutades töökeskkonna kohandusi ja hindamisleht enne ja pärast töövõimele vastavaid töövõtteid. sekkumiste elluviimist, hindamine töökeskkonnas Palun kirjeldage, kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Kliendile koostatakse programmi raames dokument “Minu töötervis” kus kajastatakse ka vajalikud teenused, mida klient vajab lisaks programmi tegevustele ja/ või peale programmi tegevuste lõppu. Vajadusel aitab rehabilitatsioonimeeskond luua esmase kontakti teenuseosutajaga täiendavate teenuste saamiseks. 4.9 PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED Programmi kõige tugevam külg on teenuste osutamine kliendi töökeskkonnas, mistõttu võetakse hindamisel arvesse nii objektiivseid kui subjektiivseid kliendi töövõimet mõjutavaid tegureid (kui programmi osutatakse ainult rehabilitatsiooniasutuses, ei ole võimalik kliendi töötingimusi adekvaatselt hinnata). Sekkumised planeeritakse ja viiakse ellu lähtuvalt töökeskkonnas olevatest ressurssidest ja vajadustest ning soovitused on tänu sellele realistlikud ja töökeskkonna kohandused paremini elluviidavad. Kuna töökeskkonna üks peamisi mõjutajaid on tööandja, siis tema kaasamine ja teadlikkuse tõstmine on äärmiselt oluline programmi eesmärkide saavutamisel ja käesoleva programmi teine väga tugev külg. Tööandjate üha suurenev infovajadus vähenenud töövõimega töötajate palkamise ja töölhoidmise kohta on välja tulnud erinevatest analüüsidest (nt Centar 2015), paljud tööandjad soovivad saada praktilisi juhiseid enda töökeskkonnast lähtuvalt, mis on käesoleva programmi üks oluline osa. Kolmas tugevus on tõenduspõhiste tööalase rehabilitatsiooni hindamisvahendite ja meetodite kasutamine, mille puhul on konsulteeritud näiteks Soome Töötervishoiu Instituudi, tööfüsioteraapia ja ergonoomika rahvusvahelise võrgustiku (WCPT Network for Occupational Health and Ergonomics) jt osapooltega. 4.10 PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE  RISK: ei leita kliente ja tööandjaid, kes oleksid nõus programmis osalema. o RISKI MAANDAMINE: programmi ettevalmistamisse kaasati Tööandjate ühisust (koondab muuhulgas Eesti Personalijuhtimise Ühingu ja Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid) ja tervist edendavate  töökohtade võrgustikku, mistõttu on programmi koostamisel arvestatud tööandjate vajadustega. Lisaks on sihtgrupi määratlus piisavalt lai, et programmi oleks võimalik leida kliente.  RISK: töötajate ja tööandjate motivatsioon muutuste elluviimiseks on vähene. o RISKI MAANDAMINE: programmi meeskonnal on soovituslik kasutada klienti ja tööandjat jõustavat ja motiveerivat lähenemist (nt motiveeriv intervjueerimine), programmi raames toimub nii spetsialistide, töötaja kui tööandja vahel regulaarne kommunikatsioon, enamik soovitusi antakse ka kirjalikus formaadis, et vähendada valesti tõlgendamise võimalust.  RISK: rehabilitatsioonispetsialistidel on logistiliselt keeruline osutada teenust töökeskkonnas ja/või pole töökeskkonnas sobivaid ruume privaatsust vajavate vestluste läbiviimiseks. o RISKI MAANDAMINE: kokkuleppel töötaja ja tööandjaga on võimalik spetsialistidel teha hindamisi koos ning minna töökeskkonda nt terveks päevaks. Võimalik on viia osad tegevused (mitte võtmetegevused, nt töökeskkonna hindamine) läbi rehabilitatsiooniasutuses vastavalt kõigi osapoolte vajadustele.  RISK: rehabilitatsioonispetsialistid ei suuda tagada töökeskkonnas enda turvalisust. o RISKI MAANDAMINE: rehabilitatsiooniasutus on läbi viinud riskianalüüsi ning hindab riske ka teistes töökeskkondades kui enda oma; rehabilitatsioonispetsialistid on saanud piisava ettevalmistuse enda ohutuse tagamiseks. 4.11 PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE Programmis osalenud klientide ja tööandjate seas viiakse läbi tagasisideküsitlus rahulolu ja tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Programmi pikaajalist mõju hinnatakse 1 aasta pärast programmi tegevuste lõppu, mõju hindamiseks viiakse läbi küsitlus telefoni või interneti teel. Lähtuvalt hindamise tulemustest viiakse sisse muudatused.  5. KASUTATUD KIRJANDUS Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and psychometric properties of the Emotional State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53(6), 443-449. Bieniek, S., & Bethge, M. (2014). The reliability of WorkWell Systems Functional Capacity Evaluation: a systematic review. BMC Musculoskeletal Disorders, 15, 106. https://doi.org/10.1186/1471-2474-15-106 Brief ICF Core Set for Vocational Rehabilitation https://www.icf-research- branch.org/images/ICF%20Core%20Sets%20Download/Brief_ICF_Core_Set_for_Vocational _Rehabilitation.pdf Bokma, W. A., Batelaan, N. M., van Balkom, A.J.L.M., Penninx, B.W.J.H. (2017). Impact of anxiety and/or depressive disorders and chronic somatic diseases on disability and work impairment. Journal of Psychosomatic Research, 94, 10–16. CentAR. Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015. Comprehensive ICF Core Set for Vocational Rehabilitation https://www.icf-research- branch.org/images/ICF%20Core%20Sets%20Download/Comprehensive_ICF_Core_Set_for _Vocational_Rehabilitation.pdf Crouch, R. & Alers, V. (2014) Occupational therapy in psychiatry and mental health. Wiley- Blackwell. Cullen, K. L., Irvin, E., Collie, A., Clay, F., Gensby, U., Jennings, P. A., … Amick, B. C. (2017). Effectiveness of Workplace Interventions in Return-to-Work for Musculoskeletal, Pain-Related and Mental Health Conditions: An Update of the Evidence and Messages for Practitioners. Journal of Occupational Rehabilitation, 1–15. https://doi.org/10.1007/s10926- 016-9690-x Durand, M.-J., Corbière, M., Coutu, M.-F., Reinharz, D., & Albert, V. (2014). A review of best work-absence management and return-to-work practices for workers with musculoskeletal or common mental disorders. Work, 48(4), 579–589. https://doi.org/10.3233/WOR-141914 European Agency for Safety and Health at Work (EU-OSHA). (2016). Rehabilitation and return to work: Analysis report on EU and Member States policies, strategies and programmes. Luxembourg: Publications Office of the European Union Finger, M., Escorpizo, R., Bostan, C., De Bie, R. (2014). Work Rehabilitation Questionnaire (WORQ): Development and Preliminary Psychometric Evidence of an ICF-Based Questionnaire for Vocational Rehabilitation. Journal of Occupational Rehabilitation, 24(3), 498-510. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24281830 Health and Safety Executive HSE (2004). http://www.hse.gov.uk/stress/standards/pdfs/indicatortool.pdf Eestindatud versioon: Tööstressi kaardistaja. http://www.stressivastu.ee/index.php?id=57 Heaolu arengukava 2016-2023. (2016). Sotsiaalministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016- 2023.pdf Kristensen, T. S. (2005). The Copenhagen Psychosocial Questionnaire - a tool for the assessment and improvement of the psychosocial work environment. Scandinavian Journal of Work Environment Health , 31(6), 438-449. Eestindatud versioon: Töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustik COPSOQ II. https://www.stressivastu.ee/fileadmin/user_upload/copsoq2.pdf Lagerveld, S.E., Blonk, R.W, Brenninkmeijer, V.,Meij, L.W., Schaufeli, W.B. (2012).Work- focused treatment of common mental disorders and return to work: a comparative outcome study. Journal of Occupational Health Psychology, 17(2), 220-234. Lidegaard, M., Jensen, R. B., Andersen, C. H., Zebis, M. K., Colado, J. C., Wang, Y., … Andersen, L. L. (2013). Effect of brief daily resistance training on occupational neck/shoulder muscle activity in office workers with chronic pain: randomized controlled trial. BioMed Research International, 262386. https://doi.org/10.1155/2013/262386 Lloyd, C., Tse, S., Waghorn, G. & Hennessy, N. (2008). Motivational interviewing in vocational rehabilitation for people living with mental ill health. International Journal of Therapy and Rehabilitation, 15(12), 572–579. Marnetoft, S.-U. (2015). Vocational Rehabilitation. Raamatus R. Escorpizo, S. Brage, D. Homa, G. Stucki (toim). Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation, Handbooks in Health, Work, and Disability (lk 73–103). Šveits: Springer International Publishing. McAtamney, L., & Nigel Corlett, E. (1993). RULA: a survey method for the investigation of work-related upper limb disorders. Applied Ergonomics, 24(2), 91–99. Miller, W.R. & Rollnick, S. (2002). Motivational Interviewing: Preparing People for Change, 2nd edition. New York: Guilford Press. Nevala, N., Juhola, T., Alaranta, H. Accessible Workplace Method (AWM) for workplace adaptation among employees with physical disabilities. Proceedings. VIII International Conference on Occupational Risk Prevention. Valencia, Spain 5-7 May 2010. Plaisier, I., Beekman, A.T., de Graaf, R., Smit, J.H., van Dyck, R., Penninx, B.W. (2010). Work functioning in persons with depressive and anxiety disorders: the role of specific psychopathological characteristics. Journal of Affective Disorders, 125(1-3), 198-206. Reme, S.E., Grasdal, A. L., Løvvik, C., Lie, S.A., Øverland, S (2015). Work-focused cognitive–behavioural therapy and individual job support to increase work participation in common mental disorders: a randomised controlled multicentre trial. Occupational & Environmental Medicine, 72(10), 745-752. Stucki, G., Brage, S., Homa, D., Escorpizo, R. (2015). Conceptual Framework: Disability Evaluation and Vocational Rehabilitation. Raamatus R. Escorpizo, S. Brage, D. Homa, G. Stucki (toim). Handbook of Vocational Rehabilitation and Disability Evaluation, Handbooks in Health, Work, and Disability (lk 3–10). Šveits: Springer International Publishing. Swedish National Institute of Public Health. (2010). Physical Activity in the Prevention and Treatment of Disease. Tööandjate manifest Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekud riigile, tööandjatele ja tööinimestele. (2014). Eesti Tööandjate Keskliit. https://www.employers.ee/wp- content/uploads/images_pdf_Tandjate_Manifest_2015.pdf. 6. LISAD (HINDAMISVAHENDID) Lisa 1 - Accessible workplace method AWM Lisa 2 – WORQ Töörehabilitatsiooni küsimustik Lisa 3 - RFK põhine hindamisleht  Lisa 6 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendi juurde Ühispakkujate volikirja vorm Hankija nimi: Riigihanke nimetus ja viitenumber: Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine, 196063 Käesolevaga volitame (ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt  Lisa 4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendi juurde Meeskonnaliikme elulookirjelduse vorm Pakkuja nimi: CURRICULUM VITAE Isikuandmed NIMI ISIKUKOOD AADRESS KONTAKTANDMED (telefon ja e- post) Hariduskäik Haridusasutus Lõpetamise aasta Eriala Lisainfo hariduse kohta Töökäik Töökoht Amet Aeg Lisainfo töökogemuse ja töö olemuse kohta: Täienduskoolitused ja konverentsid Koolituse Koolituse Koolituse Koolituse /konverentsi nimi /konverentsi toimumise maht korraldaja aeg  Lisa 3 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendi juurde Rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldus ja ajakava Taustinformatsioon Dokumendis „Heaolu arengukava 2016-2023“ on välja toodud, et Eesti tööjõu vähenemise kontekstis tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata teguritele, mis aitavad olemasolevat tööjõudu tööturul hoida, sealhulgas töötingimuste mõju tervisele ja töövõimele. Pikka aega ajutiselt töövõimetud inimesed jäävad suurema tõenäosusega püsivalt töövõimetuks, mistõttu on oluline varajane sekkumine ajutise töövõimetuse ajal tõsisema tervisekahju ärahoidmiseks ja töövõime säilimise tagamiseks. Teiste riikide kogemus näitab, et kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, siis sobivatel töötingimustel töötamine soodustab varajast täiskoormusega tööle naasmist. Käesolev programm lähtub samuti töövõime säilitamise põhimõttest. CentAR-i 2015. aasta raportis „Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel“ tuuakse välja oluline aspekt: umbes pooled töötavatest töövõimekaoga inimestest vajavad töökeskkonna kohandamist, kuid tööandjad saavad inimese töötingimusi kohandada üksnes juhul, kui nad on teadlikud töötaja tervisest tulenevatest erivajadustest. Käesoleva programmi raames adresseeritakse seda olulist vajadust, et toetada tööandjaid, kes soovivad oma vähenenud töövõimega töötajaid töötamas hoida. Tööandjate manifestis (Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekud riigile, tööandjatele ja tööinimestele, 2014) on välja toodud järgnevad prioriteedid:  Eesti ühiskonna lähikümnendi olulisim eesmärk on tagada, et iga ühiskonnaliige, kes soovib ja suudab kas või osaliseltki tööturul panustada, saaks seda teha.  Paindlikud töösuhted ja töövormid lubavad töötajail enda potentsiaali paremini kasutada, teha väiksemaid kompromisse töö ja isikliku elu vahel ning tuua tööturule need, kes praegu eelistavad sealt eemal olla.  Osalise töövõimega inimeste tööturule tagasi aitamine pole odav, kuid on oluline nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Iga maksutarbijate seast heaolu loojate sekka aidatud inimene tähendab kokku hoitud sotsiaalkulu, lisandunud maksutulu ning üht ühiskonnaellu tagasi aidatud inimest. Lisaks toetavad tööandjad töövõimereformi eesmärki aidata nende inimeste tööle saamist, kes vajavad töötamiseks eritingimusi. Programmi sihtrühm: osalise töövõimega tööealised inimesed, kellel on töökoht olemas, kuid vajavad tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust või muust terviseolukorrast töökeskkonna ja - ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist, et olemasoleval töökohal töötamist jätkata ja täita tööülesandeid töövõimet säilitaval moel. Eesmärk: Programmi kliendid on töökohapõhiste sekkumiste abil säilitanud kehalise ja vaimse töövõime ning töötavad. Programmi tegevused on suunatud osalise töövõimega tööealistele inimestele, kellel on töökoht olemas, kuid vajavad tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust või muust terviseolukorrast töökeskkonna ja -ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist, et olemasoleval töökohal töötamist jätkata ja täita tööülesandeid töövõimet säilitaval moel. Käesolev programm on individuaalprogramm, oluline osa tegevustest viiakse läbi kliendi töökohas. Programmi kestus: Programm kestab kliendi jaoks kuni 6 kuud, mille käigus füsioterapeut, tegevusterapeut ja psühholoog viivad läbi töökeskkonna füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamise, kehalise ja vaimse töövõime ning tegevusvõime analüüsi. Analüüsi tulemusena pannakse koos töötaja ja tööandjaga paika töötaja terviseriski vähendamise, kehalise ja vaimse töövõime parandamise tegevuskava (eesmärgid ja meetmed). Vastavalt tegevuskavale juhendab ja toetab rehabilitatsioonimeeskond klienti ergonoomiliste tööasendite ja -võtete õppimisel, nõustab sobivate abivahendite leidmisel ning toetab psühholoogiliste toimetulekuoskuste omandamisel. Tegevustest ja soovitustest koostatakse meeskonna poolt kirjalik kokkuvõte (“Minu töötervis”), mida tutvustatakse nii kliendile kui ka tööandjale, et tagada kõigi osapoolte kaasatus. Vastavalt kliendi vajadustele võidakse programmi tegevustesse kaasata Töötukassa juhtumikorraldaja ja/ või abivahendispetsialist. Programmi tegevuste lõpus külastab meeskond uuesti töökeskkonda, et välja selgitada, millisel määral on omandatud oskused ja nõuanded kliendi ja tööandja poolt rakendust leidnud ning vajadusel toimub täiendav nõustamine. Programmi tegevuste tulemusel on klient säilitanud olemasoleva töövõime ja suudab tööturul aktiivselt osaleda kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja vajalikke abivahendeid. Programmi piloteerimist koordineerib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus. Kliendile on programmis osalemine tasuta. Programmis osalev klient annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Täiendavalt sõlmitakse koostöökokkulepe teenuseosutaja ja programmis osaleva kliendi vahel, kus on kirjas osaleja õigused ja kohustused. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2014-2020 SEKKUMISKAVA (Hindamine ja planeerimine) Planeerimine Kestus: 1 kuu Rehabilitatsiooniteenuse nimetus, Tegevused, teemad; teenust Orienteeruv kood osutavad spetsialistid maht* Planeerimine Elluviija: FÜSIOTERAPEUT või 1 tund TEGEVUSTERAPEUT või PSÜHHOLOOG (vastavalt meeskonna kokkuleppele)  Esmane kontakt kliendiga. Planeerimine Elluviija: FÜSIOTERAPEUT või 1 tund TEGEVUSTERAPEUT või PSÜHHOLOOG (vastavalt meeskonna kokkuleppele)  Esmane kontakt tööandjaga, tema nõusoleku saamine. Orienteeruv maht kokku: 2 Programmi elluviimine.  Kestus: 4 kuud Rehabilitatsiooniteenuse nimetus, Teemad, teenust osutavad Orienteeruv kood spetsialistid maht* Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: TEGEVUSTERAPEUT, 6 h (2 tundi x 3) tegevusterapeudi individuaalteenus PSÜHHOLOOG, FÜSIOTERAPEUT + psühholoogi individuaalteenus  Kliendi poolt eeltäidetud töörehabilitatsiooni küsimustiku WORQ analüüs koos kliendiga.  Funktsioneerimisvõime algtaseme hindamine RFK alusel.  Võrgustiku teadlikkuse kaardistamine.  Alaeesmärkide seadmine ja tegevuskava täpsustamine.  Töörehabilitatsiooni küsimustiku täitmine.  Töökoha külastuse kokku leppimine kliendi ja tööandjaga.  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 4,5 h (1,5 tundi x tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT, 3) + psühholoogi individuaalteenus PSÜHHOLOOG  Töökeskkonna füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamine, kehalise ja vaimse töövõime ning tegevusvõime analüüs.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 4,5 h (1,5 tundi x tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT, 3) + psühholoogi individuaalteenus PSÜHHOLOOG  Füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite analüüsist lähtuvalt pannakse koos töötaja ja tööandjaga paika töötaja terviseriski vähendamise, kehalise ja vaimse töövõime parandamise tegevuskava (eesmärgid ja meetmed).  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1 tundi x 3) tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT, + psühholoogi individuaalteenus PSÜHHOLOOG  Töötaja, tööandja ja kaastöötajate teadlikkuse tõstmine füsioloogilistest ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest, nende motiveerimine muudatuste elluviimiseks (võimalusel kasutades motiveeriva intervjueerimise tehnikaid) kehalise ja vaimse töövõime parandamiseks.   Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1,5 tundi x 2) tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT  Töökoha sobivuse analüüs: töökeskkonna kohandamise ja/või töötamise abivahendite vajaduse väljaselgitamine töökohas, abivahendi soovitamine ja kasutamaõpetamine.  Tegevus toimub töökeskkonnas.  Vajadusel (nt keerulisemate töötamise abivahendite puhul) seostamine Töötukassa teenustega ja abivahendifirmadega, kes saavad nõustada sobivate toodete osas ja tulevad vajadusel töökeskkonda nõustamiseks kohale. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 4 h (2 tundi x 2) tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT  Meetmete rakendamine füsioloogiliste ohutegurite vähendamiseks, sh töötajale ergonoomiliste tööasendite ja -võtete selgeksõpetamine.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Psühholoogi individuaalteenus Elluviija: PSÜHHOLOOG 5 tundi  Esmane vestlus töötajaga töö iseloomu kaardistamiseks, töötaja emotsionaalse seisundi ja stressitaseme ning toimetulekuoskuste hindamiseks.  Töötaja nõustamine psühholoogiliste toimetulekuoskuste õpetamiseks.  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Füsioterapeudi individuaalteenus Elluviija: FÜSIOTERAPEUT 5 tundi  Terapeutiline harjutus (tööspetsiifikaks ettevalmistav treening) kehalise töövõime parandamiseks. 3 tundi  Tööl püsimise / tööle naasmise kava koostamine (viimane juhul, kui töötaja on terviseprobleemi tõttu töölt pikemaajaliselt eemal olnud) lähtuvalt tööl esitatavatest nõudmistest. 2 tundi  Töötaja liikumisnõustamine ja  tervislike eluviiside alane nõustamine, et tagada optimaalne töövõime. 1 tundi  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Tegevusterapeudi individuaalteenus Elluviija: TEGEVUSTERAPEUT 5 tundi  Tegevused tegevusvõime parandmiseks (sotsiaalsete oskuste, stressijuhtimise, enesekindluse tõstmine, juhendab sooritusoskuste harjutamist)  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Meeskonnatöö Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 6 h (2 tundi x 3) TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG  Tegevuste ja soovituste dokumentatsioon töötajale ja tööandjale, et tagada kõigi osapoolte kaasatus; kirjalikus vormis soovitused töötajale (“Minu töötervis”).  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1 tundi x 3) tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT, + psühholoogi individuaalteenus PSÜHHOLOOG  Kirjalike soovituste (“Minu töötervis”) arutelu töötaja ja tööandjaga, iseseisvate jätkutegevuste paikapanek.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, 3 h (1 tundi x 3) tegevusterapeudi individuaalteenus TEGEVUSTERAPEUT, + psühholoogi individuaalteenus PSÜHHOLOOG  Programmi tulemuslikkuse hindamine koos kliendi ja tööandjaga. Täiendavate soovituste andmine ja juhendamine.  Tegevus toimub töökeskkonnas. Füsioterapeudi individuaalteenus + Elluviijad: TEGEVUSTERAPEUT, 3 h (1 tundi x 3) tegevusterapeudi individuaalteenus PSÜHHOLOOG, FÜSIOTERAPEUT + psühholoogi individuaalteenus  Kliendi funktsioneerimisvõime kordushindamine RFK alusel (tulemuste saavutamine)  Tulemuste analüüsimine ja programmi lõpetamine.  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Orienteeruv maht kokku: 55  Lisa 2 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendi juurde Volikiri ___________________ (Pakkuja(te) nimi) (registrikood ___________) ______________(isiku nimi) (isikukood ____________________, ametikoht ______________________) isikus volitab _________________ (isiku nimi) (isikukood________________) olema hanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ (viitenumber 196063) toimingutel ja küsimustes Pakkuja ametlik esindaja ning allkirjastama hanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Volitaja allkiri: _________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: _________________  Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ alusdokumendi juurde Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 13519 Tallinn Hankemenetlusel osalemise avaldus Käesolevaga kinnitan, et _________________ (Pakkuja nimi) (registrikood _____________ ) avaldab soovi osaleda Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hankel „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ (viitenumber 196063) ning esitan omapoolse pakkumuse. Pakkuja üldandmed Pakkuja nimetus: Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: Kontaktisiku andmed (nimi, telefon, e-post): Kinnitan, et ________________ (Pakkuja nimi): 1. Pakkuja suhtes ei esine ühtegi riigihangete seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alust. 2. Pakkuja on tutvunud riigihanke alusdokumentides esitatud riigihanke tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud pakkumus on riigihanke tingimustega kooskõlas. 3. Pakkuja ei esita piloteerimisperioodi jooksul rehabilitatsiooniprogrammis osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või teistele rahastajatele (topeltrahastuse keeld). 4. Pakkuja omab hankelepingu täitmiseks vajalikke võimalusi ja rahalisi vahendeid ning et tema majanduslik seisund võimaldab tal nõuetekohaselt täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi. 5. Pakkuja kohustub käesolevas hankemenetluses osalema kompetentse meeskonnaga, kes on valmis ja võimeline läbi viima rehabilitatsiooniprogrammi ning osalema rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel, kaasates meeskonnaliikmetena füsioterapeudi, tegevusterapeudi ja psühholoogi.  6. Pakkuja leiab rehabilitatsiooniprogrammis osalevad kliendid koostöös Töötukassa, Tööandjate Keskliidu, Tööandjate Ühisuse või erinevate tööandjatega (jagades infot programmi kohta) ja osutab Lisas 7 toodud rehabilitatsiooniprogrammi kokkulepitud perioodil. 7. Pakkuja kohustub järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Pakkuja lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod, mis on kehtestatud eelnimetatud määruse lisaga ja kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/4201/7019/VV_146m_lisa.pdf#. 8. Pakkuja on teadlik Hankija õigusest hankemenetluse käigus teha päringuid avalikult kättesaadavatesse registritesse, küsida Pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et täpsustada vajadusel kogemust jm. 9. Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise päevast. Kuupäev: __________________ Pakkuja esindaja nimi: ______________________ Pakkuja esindaja allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/  Tööalase rehabilitatsiooniteen AND Töötukassa kliendi nr Teenusesaaja nimi Tegevuskava lõppkuupäev Kaasatavad spetsialistid Teenuse osutamise Teenuse kood Teenuse nimetus kuupäev Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Vali teenus Tööalase rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste ANDMESTIK Osutatud teenuste Teenuse sisu kirjeldus Teenuse osutaja nimi maht (tundides) Õigused ja kohustused allkirjastatud  Märkused/ soovitused Teenuse osutaja eriala kokkulepped kliendiga  Teenuse Arvele kood 2001 2002 2017 2003 2018 2016 2019 2020 2021 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2022 2023 2024 2028  Teenuse nimetus Füsioterapeudi individuaalteenus Füsioterapeudi grupiteenus Füsioterapeudi pereteenus Tegevusterapeudi individuaalteenus Tegevusterapeudi pereteenus Tegevusterapeudi grupiteenus Loovterapeudi individuaalteenus Loovterapeudi pereteenus Loovterapeudi grupiteenus Sotsiaaltöötaja individuaalteenus Sotsiaaltöötaja pereteenus Sotsiaaltöötaja grupiteenus Eripedagoogi individuaalteenus Eripedagoogi pereteenus Eripedagoogi grupiteenus Psühholoogi individuaalteenus Psühholoogi pereteenus Psühholoogi grupiteenus Logopeedi individuaalteenus Logopeedi pereteenus Logopeedi grupiteenus Kogemusnõustaja individuaalteenus Kogemusnõustaja pereteenus Kogemusnõustaja grupiteenus Arsti individuaalteenus Tegevuskavas Osutatud Jääk märgitud teenuste tundides teenuste maht maht 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00  Lisa 3 Hankelepingu nr ....... juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise–vastuvõtmise akt (edaspidi Akt) on koostatud ............................ (edaspidi Partner) volitatud esindaja ............................... poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) volitatud esindajale Alice Juurikule, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Partner andis üle Poolte vahel ...................2018. a sõlmitud Lepingu nr ....................... alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (üleantavad tööd, st kliendi nimi viitega andmestikule, näiteks klient Jüri, teenuse maht/maksumus). 2. .............................................................................(kõikide esitatud andmestike ja programmi osutamise üldised tähelepanekud (nt täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vm, panna kirja võimalikult detailselt ja põhjalikult). 3. ............................................................................ (loetleda üles lisadokumendid, sh kliendi andmestikud, kliendi nõusolekud programmis osalemiseks, täiendatud rehabilitatsiooniprogramm jm, kui neid esitatakse). Akt on aluseks Partneri poolt Tellijale kooskõlas Lepinguga parve esitamiseks summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna rehabilitatsiooniteenus ei ole käibemaksuga maksustatud. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Partner Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru ................................. Direktor ....................................  Lisa 2 Hankelepingu nr ...... juurde INFORMEERITUD NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS Lisa 2 on koostatud .....................2018 sõlmitud hankelepingu nr .................. (edaspidi Leping) lahutamatu osana ning Partner esitab kliendi nõusoleku ühekordselt esimese vahearuandega. Käesolev informeeritud nõusolek isikuandmete töötlemiseks on antud rehabilitatsiooniprogrammi „Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine“ osutamiseks ....................................... poolt. Rehabilitatsiooniprogramm on Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktis 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine” osa. Olen teadlik, et käesoleva nõusolekuga luban töödelda täidetavas ankeedis sisalduvaid isikuandmeid minule osutatava teenuse eesmärgil ning statistiliste uuringute jaoks isikuandmete töötlejatel:  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Astangu 27, Tallinn;  Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn;  Statistikaamet, Tatari 51, 10134 Tallinn;  ..... (Partneri andmed). Nõustun, et minu andmeid võidakse edastada kolmandatele isikutele vaid seaduses sätestatud juhtudel ja ainult minule osutatava teenuse saamise eesmärgil ning statistiliste uuringute jaoks. Kolmandatele isikutele andmete edastamisel arvestatakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Samuti olen teadlik, et võin oma andmete edastamisest ja edasisest töötlemisest keelduda andes sellest isikuandmete töötlejale kirjalikult teada e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Astangu 27, 13519 Tallinn, kontaktisik Alice Juurik. Annan oma nõusoleku: - programmis osalemiseks; - isikuandmete töötlemiseks, sh delikaatsete isikuandmete töötlemiseks; - isikuandmete töötlemise, sh delikaatsete isikuandmete töötlemise edasiandmiseks e- posti teel krüpteeritult ja/või paberkandjal volitatud isikule, kes on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad nõudeid, kui see on vajalik minule osutatava teenuse osutamiseks ja hilisemate statistiliste uuringute, hinnangute läbiviimiseks, järgmistele kolmandatele isikutele: ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ 1 Kinnitan, et nõusolek on antud vabatahtlikult. Kuupäev ………………… Isiku nimi ……………… Allkiri …………................ Piiratud teovõimega isiku puhul seadusliku esindaja nimi ......…………………… Allkiri …………................ Nõusoleku võtmisel selgitada kliendile antud dokumendi sisu talle arusaadavas keeles. Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru .................................... Direktor ..................................... 2  Lisa 8 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke "Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega tööta (Hindamine ja planeerimine) Planeerim Kestus: 1 kuu Rehabilitatsiooniteenuse nimetus, kood Planeerimine Planeerimine Programmi elluviimine Kestus: 4 kuud Rehabilitatsiooniteenuse nimetus, kood Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus Psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus Tegevusterapeudi individuaalteenus Meeskonnatöö Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Füsioterapeudi individuaalteenus + tegevusterapeudi individuaalteenus + psühholoogi individuaalteenus Kogu programmi orienteeruv maht kokku: gihanke "Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine" alusdokumendi juurde PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM (Hindamine ja planeerimine) Planeerimine Kestus: 1 kuu Tegevused, teemad; teenust osutavad spetsialistid Elluviija: FÜSIOTERAPEUT või TEGEVUSTERAPEUT või PSÜHHOLOOG (vastavalt meeskonna kokkuleppele) Esmane kontakt kliendiga Elluviija: FÜSIOTERAPEUT või TEGEVUSTERAPEUT või PSÜHHOLOOG (vastavalt meeskonna kokkuleppele) Esmane kontakt tööandjaga, tema nõusoleku saamine Orienteeruv maht kokku: Programmi elluviimine Kestus: 4 kuud Teemad, teenust osutavad spetsialistid Elluviijad: TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG, FÜSIOTERAPEUT  Kliendi poolt eeltäidetud töörehabilitatsiooni küsimustiku WORQ analüüs koos kliendiga  funktsioneerimisvõime algtaseme hindamine RFK alusel  võrgustiku teadlikkuse kaardistamine  alaeesmärkide seadmine ja tegevuskava täpsustamine  Töörehabilitatsiooni küsimustiku täitmine  Töökoha külastuse kokku leppimine kliendi ja tööandjaga  Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG Töökeskkonna füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamine, kehalise ja vaimse töövõime ning tegevusvõime analüüs. Tegevus toimub töökeskkonnas. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG Füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite analüüsist lähtuvalt pannakse koos töötaja ja tööandjaga paika töötaja terviseriski vähendamise, kehalise ja vaimse töövõime parandamise tegevuskava (eesmärgid ja meetmed).  Tegevus toimub töökeskkonnas. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG Töötaja, tööandja ja kaastöötajate teadlikkuse tõstmine füsioloogilistest ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest, nende motiveerimine muudatuste elluviimiseks (võimalusel kasutades motiveeriva intervjueerimise tehnikaid) kehalise ja vaimse töövõime parandamiseks. Tegevus toimub töökeskkonnas. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT Töökoha sobivuse analüüs: töökeskkonna kohandamise ja/või töötamise abivahendite vajaduse väljaselgitamine töökohas, abivahendi soovitamine ja kasutamaõpetamine. Tegevus toimub töökeskkonnas. Vajadusel (nt keerulisemate töötamise abivahendite puhul) seostamine Töötukassa teenustega ja abivahendifirmadega, kes saavad nõustada sobivate toodete osas ja tulevad vajadusel töökeskkonda nõustamiseks kohale. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT Meetmete rakendamine füsioloogiliste ohutegurite vähendamiseks, sh töötajale ergonoomiliste tööasendite ja -võtete selgeksõpetamine. Tegevus toimub töökeskkonnas. Elluviija: PSÜHHOLOOG Esmane vestlus töötajaga töö iseloomu kaardistamiseks, töötaja emotsionaalse seisundi ja stressitaseme ning toimetulekuoskuste hindamiseks. Töötaja nõustamine psühholoogiliste toimetulekuoskuste õpetamiseks. Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Elluviija: FÜSIOTERAPEUT Terapeutiline harjutus (tööspetsiifikaks ettevalmistav treening) kehalise töövõime parandamiseks. 3 tundi Tööl püsimise / tööle naasmise kava koostamine (viimane juhul, kui töötaja on terviseprobleemi tõttu töölt pikemaajaliselt eemal olnud) lähtuvalt tööl esitatavatest nõudmistest. 2 tundi Töötaja liikumisnõustamine ja tervislike eluviiside alane nõustamine, et tagada optimaalne töövõime. 1 tundi Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Elluviija: TEGEVUSTERAPEUT Tegevused tegevusvõime parandmiseks (sotsiaalsete oskuste, stressijuhtimise, enesekindluse tõstmine, juhendab sooritusoskuste harjutamist) Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG Tegevuste ja soovituste dokumentatsioon töötajale ja tööandjale, et tagada kõigi osapoolte kaasatus; kirjalikus vormis soovitused töötajale (“Minu töötervis”). Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG  Kirjalike soovituste (“Minu töötervis”) arutelu töötaja ja tööandjaga, iseseisvate jätkutegevuste paikapanek. Tegevus toimub töökeskkonnas. Elluviijad: FÜSIOTERAPEUT, TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG Programmi tulemuslikkuse hindamine koos kliendi ja tööandjaga. Täiendavate soovituste andmine ja juhendamine. Tegevus toimub töökeskkonnas. Elluviijad: TEGEVUSTERAPEUT, PSÜHHOLOOG, FÜSIOTERAPEUT Kliendi funktsioneerimisvõime kordushindamine RFK alusel (tulemuste saavutamine) Tulemuste analüüsimine ja programmi lõpetamine. Tegevus toimub rehabilitatsiooniasutuses. Kogu programmi orienteeruv maht kokku: mine" alusdokumendi juurde Teenuse hind Pakkuja hinnakirja alusel Orienteeruv maht* Teenuse nimetus 1 tund 1 tund 2 Teenuse hind Pakkuja hinnakirja alusel Teenuse nimetus Orienteeruv maht* 6 h (2 tundi x 3) FT - ind teenus TT - ind teenus PS - ind teenus 4,5 h (1,5 tundi x 3) FT - ind teenus TT - ind teenus PS - ind teenus 4,5 h (1,5 tundi x 3) FT - ind teenus TT - ind teenus  PS - ind teenus 3 h (1 tundi x 3) FT - ind teenus TT - ind teenus PS - ind teenus 3 h (1,5 tundi x 2) FT - ind teenus TT - ind teenus 4 h (2 tundi x 2) FT - ind teenus TT - ind teenus 5 tundi PS - ind teenus 5 tundi FT - ind teenus 5 tundi TT - ind teenus 6 h (2 tundi x 3) Ei tasustata 3 h (1 tundi x 3) FT - ind teenus  TT - ind teenus PS - ind teenus 3 h (1 tundi x 3) FT - ind teenus TT - ind teenus PS - ind teenus 3 h (1 tundi x 3) FT - ind teenus TT - ind teenus PS - ind teenus MAKSUMUS KOKKU ÜHE KLIENDI KOHTA (EURODES, ILMA KM-TA) Teenuse maksumus kokku (teenuse hind Pakkuja hinnakirja alusel x 1,25 x tundide arv) 0 Teenuse maksumus kokku (teenuse hind Pakkuja hinnakirja alusel x 1,25 x tundide arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0  Lisa 9 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke "Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inim Nr 1. 2. 3. 4. 5. * ** Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke "Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel pi VASTAVUSTABEL Teenuse kirjeldus Asutuse varasem kogemus tööealistele klientidele teenuse osutamisel aastates Meeskonda kaasatud füsioterapeudi kliendi töökohal teenuse osutamise kogemus aastates ning teenuse osutamise sisu lühikirjeldus Meeskonda kaasatud tegevusterapeudi kliendi töökohal teenuse osutamise kogemus aastates ning teenuse osutamise sisu lühikirjeldus Meeskonda kaasatud psühholoogi töökogemus tööealiste klientidega aastates Pakkuja varasem kogemus rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimises ja/või rehabilitatsiooni programmipõhise teenuse osutamise kogemus Nr 5 puhul märkida, kas on kogemus või mitte. Nr 5 puhul loetleda konkreetsed programmid mi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine" alusdokumendi juurde Teenuse osutamise pikkus Teenuse sisu lühikirjeldus** aastates (märkida numbriga)*  HANKIJA NIMI: ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS HANKE NIMETUS: Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestele piloteerimine RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT HANKELEPINGU LIIK: TEENUSE TELLIMINE 1 Üldtingimused 1.1. Hankija nimi: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 1.2. Hankija aadress: Astangu 27 Tallinn, 13519 Eesti Vabariik. 1.3. Hankija interneti aadress (URL): http://www.astangu.ee. 1.4. Hanke eest vastutavad isikud: 1.4.1. Alice Juurik, arendusspetsialist, telefon: +372 6877254 e-post: [email protected]; 1.4.2. Veronika Kaska, personali- ja haldusosakonna juhataja, telefon +372 687 7233, e- post: [email protected]. 1.5. Hanke objekti lühikirjeldus: Töökohapõhise rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestel piloteerimine. 1.6. Hanke eesmärgiks on leida kuni kolm partnerit üle Eesti, kes on valmis osutama ja arendama rehabilitatsiooniprogrammi kuni 24-le osalise töövõimega tööealisele kliendile, kellel on töökoht olemas, kuid vajavad tulenevalt liikumis- või liigutamispiirangust või muust terviseolukorrast töökeskkonna ja -ülesannete kohandamist ning töökohapõhist nõustamist, et olemasoleval töökohal töötamist jätkata ja täita tööülesandeid töövõimet säilitaval moel. 1.7. Sõlmitava hankelepingu maksumus kujuneb järgmiselt: klientide arv x asutuse hinnakirja järgi osutatavate teenuste maksumus vastavalt programmis kirjeldatud sekkumiskavale (Lisa 7) x koefitsient 1,25, kuid ei ületa 2250,00 eurot ühe kliendi kohta (käibemaksu kohustuslase puhul peab summa sisaldama käibemaksu). 1.8. Hankija sõlmib hankelepingud nii mitme Pakkujaga, kui see on vajalik punktis 1.6 sätestatud hanke eesmärgi täitmiseks, kuid mitte rohkem kui nelja (4) Pakkujaga. 1.9. Hankija jagab kliendid Pakkujate vahel võrdselt vastavalt edukaks tunnistatud Pakkujate arvule hindamisel saanud punktide alusel tekkinud järjestusele. 1.10. Hankelepingu täitmise tulemusel on arendatud rehabilitatsiooniprogramm, mis tehakse Sotsiaalkindlustusameti kinnitamise järgselt avalikuks kasutamiseks ka teistele rehabilitatsiooniasutustele. Pakkuja arvestab, et kohustub pärast programmi kinnitamist Sotsiaalkindlustusametis viima läbi koolitusi rehabilitatsiooniteenuse osutajatele koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Nimetatud koolituskohustuse kulu sisaldub juba hankelepingu kogumaksumuses. Koolituse läbiviimise kohustus kehtib kuni kolme (3) koolituse läbiviimiseks kuni kaheksa (8) akadeemilise tunni ulatuses ühe koolituse kohta. 1.11. Hanke CPV kood: 85312500-4 (rehabilitatsiooniteenused). 1.12. Hange on seotud Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ rahastatava tegevusega. 2. Pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused 2.1. Hankija kontrollib Pakkuja kvalifikatsiooni vastavust kõigi riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 2.2. Hankija jätab Pakkuja kvalifitseerimata, kui Pakkuja suhtes esineb üks või mitu kõrvaldamise alust, Pakkuja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.3. Hankijal on õigus teha otsus Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta mis tahes ajal hankemenetluse vältel. 2 2.4. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja on registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana ning kõik Pakkumuses kajastatud spetsialistid peavad olema pakkumuste esitamise tähtaja seisuga kantud majandustegevuse registris Pakkuja rehabilitatsioonimeeskonna liikmetena. Hankija kontrollib Eestis asuva Pakkuja registreeringu olemasolu ning Pakkumuses kajastatud spetsialistide loetelu majandustegevuse registrist ise. Esitatud teade peab olema kehtiv pakkumuste esitamise tähtaja seisuga, pakkumuste jõusoleku tähtaja jooksul ja kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul. 2.5. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja on Töötukassa koostööpartner tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajana. Hankija kontrollib Eestis asuva Pakkuja koostööstaatust Töötukassa kodulehelt ise. 2.6. Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja ning kinnitama ühispakkujate solidaarvastutust. Ühispakkujate aadressiks ning kontaktandmeteks hankemenetluses on volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed. Nõutav dokument, kui kohaldub: Pakkujad esitavad volikirja ja kinnituse ühispakkujate solidaarvastutuse kohta Lisa 6 vormil. 3. Pakkumuse vastavustingimused 3.1. Pakkuja esitab hankes osalemise avalduse, milles kinnitab, et: 3.1.1. Pakkuja suhtes ei esine ühtegi riigihangete seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alust. 3.1.2. Pakkuja on tutvunud riigihanke alusdokumentides esitatud riigihanke tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud pakkumus on riigihanke tingimustega kooskõlas. 3.1.3. Pakkuja ei esita piloteerimisperioodi jooksul rehabilitatsiooniprogrammis osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või teistele rahastajatele (topeltrahastuse keeld). 3.1.4. Pakkuja omab hankelepingu täitmiseks vajalikke võimalusi ja rahalisi vahendeid ning et tema majanduslik seisund võimaldab tal nõuetekohaselt täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi. 3.1.5. Pakkuja kohustub käesolevas hankemenetluses osalema kompetentse meeskonnaga, kes on valmis ja võimeline läbi viima rehabilitatsiooniprogrammi ning osalema rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel, kaasates meeskonnaliikmetena füsioterapeudi, tegevusterapeudi ja psühholoogi. 3.1.6. Pakkuja leiab rehabilitatsiooniprogrammis osalevad kliendid koostöös Töötukassa, Tööandjate Keskliidu, Tööandjate Ühisuse või erinevate tööandjatega (jagades infot programmi kohta) ja osutab Lisas 7 toodud rehabilitatsiooniprogrammi kokkulepitud perioodil. 3.1.7. Pakkuja kohustub järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Pakkuja lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod, mis on kehtestatud eelnimetatud määruse lisaga ja kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/4201/7019/VV_146m_lisa.pdf#. 3.1.8. Pakkuja on teadlik Hankija õigusest hankemenetluse käigus teha päringuid avalikult kättesaadavatesse registritesse, küsida Pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et täpsustada vajadusel kogemust jm. 3  3.1.9. Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise päevast. Nõutav dokument: Pakkuja esitab vastavasisulise kinnituse Lisa 1 vormil. 3.2. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja esitab omapoolse maksumuse rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks vastavalt programmi sekkumiskavas etteantud teenustele (Lisa 7) ühe kliendi kohta arvestusega, et maksumus ei ületa ühe kliendi kohta 2250,00 eurot. Maksumus kujuneb järgnevalt – sekkumiskavas etteantud teenused x teenuste maksumus asutuse hinnakirja alusel x koefitsient 1,25. Nõutav dokument: Pakkuja esitab hinnapakkumuse Hankija etteantud maksumuse vormil (Lisa 8). 3.3. Pakkumus on vastav kui Pakkuja on esitanud vastavustingimusi kajastavas tabelis (Lisa 9) alljärgneva info: 3.3.1. Pakkuja teenuseosutamise kogemus tööealistele klientidele aastates. 3.3.2. Meeskonda kaasatud füsioterapeudi teenuse osutamise kirjeldus ning töökogemus kliendi töökohal teenuse osutamise kohta. 3.3.3. Meeskonda kaasatud tegevusterapeudi teenuse osutamise kirjeldus ning töökogemus kliendi töökohal teenuse osutamise kohta. 3.3.4. Meeskonda kaasatud psühholoogi töökogemus tööealiste klientidega. 3.3.5. Pakkuja varasem töökogemus rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimises ja/või programmipõhise teenuse osutamise kogemus (koos vastava programmi väljatoomisega). 3.4. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja poolt rehabilitatsiooniprogrammi osutamisse kaasatud: 3.4.1. meeskonnaliikmete CV-d on koostatud vastavalt Hankija poolt ette antud vormile (Lisa 4) muutmata kujul, 3.4.2. meeskonnaliikmetena on füsioterapeut, tegevusterapeut ja psühholoog, 3.4.3. meeskonnaliikmete kvalifikatsioon vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele ning 3.4.4. meeskonnaliikmed on kantud majandustegevuse registris Pakkuja rehabilitatsioonimeeskonna liikmetena. 3.5. Pakkumus on vastav, kui juriidilisest isikust Pakkuja esitab volikirja Lisa 2 vormil tema esindamiseks juhul, kui Pakkuja pakkumusele alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistris registrikaardi väljatrükile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust. 3.6. Pakkumus on vastav, kui see sisaldab kõiki riigihanke alusdokumentides märgitud kohustuslikke dokumente ja need on esitatud Hankija poolt ette antud vormidel muutmata kujul. 3.7. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise päevast ja vastavasisuline kinnitus peab olema Pakkuja poolt antud pakkumuses esitatud Lisa 1 vormil. 3.8. Pakkumus peab olema esitatud eesti keeles. Lisamaterjalid ja kõik muud pakkumusega esitatavad dokumendid, mis ei ole originaalis eesti keeles tuleb tõlkida eesti keelde. 3.9. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumendis toodud tingimustele. Kui pakkumus ei vasta ühele või mitmele eelpool nõutud tingimusele, siis pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ning Hankija jätab Pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamata. Pakkumus kõrvaldatakse hankemenetlusest. 4. Pakkumuse esitamine 4.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna (edaspidi eRHR) kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee hanketeates toodud tähtajaks. 4 4.2. Pakkumus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. eRHR võimaldab digitaalset allkirjastamist. 4.3. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad eRHRis Hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu vääramatu jõud, elektrikatkestused, häired Pakkuja või Hankija telefoni- või internetiühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta eRHRi kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. 4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud. 5. Lisainfo ja selgitused 5.1. Riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab Pakkuja Hankijalt selgitusi küsida eRHR teabevahetuse töölehe kaudu. Muul viisil esitatud küsimusi arvesse ei võeta ega menetleta. 5.2. Hankija vastab esitatud küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest arvates, lisades vastused eRHR teabevahetuse lehele. eRHR saadab automaatse teavituse vastuste lisamise kohta kõigile eRHRis hanke juurde registreerunud isikutele. Küsimused-vastused on hanke eRHR teabevahetuse lehel kättesaadavad kõigile sisseloginud isikutele. 6. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui: 6.1.1. pakutud hind on kõrgem Hankija poolt eeldatud hankelepingu maksumusest; 6.1.2. ettenägematutel ja Hankijast mitteolenevatel põhjustel on hanke toimumise ajal Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpule viimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel (sh muudatused õigusaktides). 6.2. Hanke tühistamisega seotud kulud ei kuulu kompenseerimisele. 7. Pakkumuste hindamine 7.1. Hankija sõlmib hankelepingud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Hankija võrdleb ja hindab hanke osade lõikes kõiki kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult riigihanke alusdokumendi punktis 7.3 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. 7.2. Hankija hindab ja võrdleb pakkumusi väärtuspunktide meetodil. Pakkumusele kõigi kriteeriumite eest antud punktid liidetakse ning tunnistatakse edukaks liitmise tulemusel neli enim punkte saanud Pakkujat. Maksimaalne punktisumma on 100. 7.3. Pakkumuse hindamise kriteeriumid on järgmised: 7.3.1. Pakkuja töökogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel tööealiste klientidega – kuni 30 punkti. Hankija kontrollib töökogemuse olemasolu võttes aluseks Pakkuja poolt esitatud vastavustabelis esitatud info alljärgnevalt: 7.3.1.1. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 10 ja rohkem aastat – 30 punkti; 7.3.1.2. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 5–9 aastat – 20 punkti; 7.3.1.3. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 2–4 aastat – 10 punkti; 7.3.1.4. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 0–1 aastat – 0 punkti. 7.3.2. Piloteerimisse kaasatud spetsialistide töökogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel aastates – kolme spetsialisti peale kokku kuni 30 punkti (1 spetsialist kuni 10 punkti). Hankija kontrollib töökogemuse olemasolu võttes 5  aluseks Pakkuja poolt esitatud spetsialistide CV-d (Lisa 4) ning vastavustabelit (Lisa 9) jagades punkte alljärgnevalt: 7.3.2.1. Juhul, kui füsioterapeudil on varasem kogemus töökohal teenuse osutamisel, antakse 10 punkti (eeldusel, et info on vastavustabelis ja CV-s selgelt kirjeldatud). Kui koostöökogemus ei tule selgelt välja, siis saab Pakkuja 0 punkti. 7.3.2.2. Juhul, kui tegevusterapeudil on varasem kogemus töökohal teenuse osutamisel, antakse 10 punkti (eeldusel, et info on vastavustabelis ja CV-s selgelt kirjeldatud). Kui koostöökogemus ei tule selgelt välja, siis saab Pakkuja 0 punkti. 7.3.2.3. Juhul, kui psühholoogil on varasem kogemus tööealistele klientidele teenuse osutamisel vähemalt 1 aasta, antakse 10 punkti (eeldusel, et info on vastavustabelis ja CV-s selgelt kirjeldatud). Kui koostöökogemus ei tule selgelt välja, siis saab Pakkuja 0 punkti. 7.3.3. Pakkujal on varasem rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimise kogemus ja/või programmipõhise teenuse osutamise kogemus (ei pea olema käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupile) – 10 punkti. Juhul, kui Pakkujal on varasem kogemus rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimises ja/või programmipõhise teenuse osutamises, antakse 10 punkti (kogemuse olemasolul tuleb vastavustabelis vastavad programmid välja tuua). Kui koostöökogemus ei tule selgelt vastavustabelist, siis saab Pakkuja 0 punkti. 7.4. Pakkuja esitab omapoolse maksumuse rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimisel ühe kliendi kohta – kuni 30 punkti. Maksumusi hinnatakse järgnevalt: 7.4.1. Soodsaima hinnaga pakkumus rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimisel ühe kliendi kohta saab 30 punkti. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem, kasutades järgmist valemit – madalaim tunnihind / konkreetse pakkumuse tunnihind x 30. Saadud tulemus ümardatakse kuni kahe komakohani. 7.5. Hankijal on õigus hankemenetluse käigus küsida Pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et täpsustada vajadusel kogemust. 7.6. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse punktisummaga, tunnistatakse edukaks Pakkuja, kelle maksumus ühe kliendi kohta rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks on odavaim. 7.7. Kui eelnevate punktide alusel ei ole võimalik edukat Pakkujat välja selgitada, tunnistatakse edukaks punkti 8.5 mõistes võrdsed pakkumused ning lepingupartner selgitatakse välja liisku heites. 8. Pakkuja teavitamine Hankija otsustest 8.1. Hankija esitab Pakkuja(te)le viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult teate hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, kvalifitseerimise otsusest, kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. 8.2. Teated edastatakse elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna. 9. Hankelepingu sõlmimine 9.1. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja(te)ga sõlmib Hankija hankelepingu riigihanke alusdokumendi Lisas 5 toodud tingimustel. 9.2. Hankeleping sõlmitakse tähtajaga 13 kuud alates hankelepingu jõustumisest või kuni Poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni. 6 10. Lisad 10.1. Lisa 1 – Hankemenetluses osalemise avalduse vorm. 10.2. Lisa 2 – Volikirja vorm esindusõiguste kohta. 10.3. Lisa 3 – Rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldus ja ajakava. 10.4. Lisa 4 – Meeskonnaliikme elulookirjelduse vorm. 10.5. Lisa 5 – Hankelepingu vorm koos selle lisadega. 10.6. Lisa 6 – Ühispakkujate volikirja vorm. 10.7. Lisa 7 – Rehabilitatsiooniprogramm. 10.8. Lisa 8 – Pakkumuse maksumuse vorm. 10.9. Lisa 9 – Vastavustabel. 7