Leping

HANKELEPING nr 6-12.1.3/60 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, aadress Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Partneriga ühiselt Pooled) ja AS Põlva Haigla, registrikood 10050157, aadress Uus tn 2, 63308 Põlva, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Koit Jostov (edaspidi nimetatud Partner või Pool või koos Tellijaga ühiselt Pooled), lähtudes Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ ja Tellija direktori 12.02.2018. a käskkirjast nr 1-3/4 „Riigihanke „RFK rakendamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ (viitenumber 193516) otsuste kinnitamine“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Partneri vahel Lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Lepingu alusel osutatava teenuse sisuks on: 1.2.1. RFK klassifikatsioonil põhineva hindamismetoodika piloteerimine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel lähtudes lisas 1 sätestatud sisulisele tööprotsessile. 1.2.2. Tagasiside andmine Tellijale osutatud pilootprojekti tegevuste ja tulemuse kohta. 1.2.3. Pilootprojekti läbiviimise ajal osutatavate tööprotsesside sisu väljatöötamine koostöös Tellijaga ja tagasiside andmine. 1.2.4. Pilootprojektis teenust saanud klientidelt tagasiside kogumine Projekti sisuliste tegevuste, rahulolu ning kasu kohta. 1.2.5. Koostöös Tellijaga piloteerimise tulemuste koondamine ja analüüs. 1.2.6. Hanke ajal Tellijaga koostöös toimuvatel kogemuskohtumistel paremate praktikate jagamine. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja Leping koos võimalike tulevikus sõlmitavate lisadega ning riigihanke alusdokumendid ja Partneri pakkumus. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Leping Lepingu põhiteksti koos kõikide lisadega. Vastuolude korral Lepingu ja Lepingu lisade vahel tuleb lähtuda Lepingust. 1.4. Lepingu tingimused laienevad ka kõigile Poolte vahel Lepingu alusel ja sellega seoses sõlmitavatele täiendavatele lepingutele, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime Lepingu sõlmimiseks ning Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; ja/või 1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle Lepingu sõlmimiseks kooskõlas õigusaktide ja põhikirjade ning muude dokumentidega. 1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga. 1.7. Pooled loevad Lepingu alusel ja selle raames Tasu sihtotstarbeliseks kasutamiseks Tasu säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist Lepingu Objektiga seotud vajalike kulude katmiseks. 1.8. Pooled on kohustatud teostama heas usus kõik vajalikud toimingud, tegema teise Poolega koostööd ja tagama omapoolse Töö teostamiseks vajaliku valmisoleku, mis kindlustavad käesoleva Lepingu nõuetekohase täitmise. 2. Lepingu objekt ja maksumuse alused 2.1. Lepingu objektiks (edaspidi Objekt) on riigihanke alusdokumentides esitatud pilootprojekti Partneri poolne piloteerimine (edaspidi Projekt) ning tagasiside andmine Lepingus kokkulepitud ulatuses. 2.2. Pooled on kokku leppinud, et Tellija rahastab Partneri poolt piloteerimise tegevusi lähtudes konkreetsest hanke osast, millele Tellija lepingu Partneriga sõlmib: hanke osas I funktsioneerimisvõime hindamine ja hindamistulemuste dokumenteerimine) – klientide arv x 606 eurot; hanke osades II ja III funktsioneerimisvõime hindamine ja hindamistulemuste dokumenteerimine ning vajaduspõhiste rehabilitatsiooniteenuste osutamine – maksimaalselt 2300 eurot ühe kliendi kohta.1 2.3. Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamise maksumuse kujunemise aluseks on sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning üle võetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 sätestatud teenuse hinnad korrutades koefitsiendiga 2. 2.4. Juhul kui klient vajab ka majutusteenust peab majutusteenuse maksumus sisalduma maksimaalses piirmääras (2300 eurot kliendi kohta). Teenuste osutamisega seonduvaid sõidukulusid, mis võivad tekkida kliendil või Partneril, Tellija ei kompenseeri. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Partner: 3.1.1. Piloteerimises osalev meeskond on kohustatud osalema piloteerimispartnerite koolitusel ja Partneri esindaja kogemuskohtumistel. 3.1.2. Tagab piloteerimise sisuliste tegevuste elluviimise: 3.1.2.1. meditsiinilises rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel (hanke osas I) neljale (4) kliendile lähtudes Projekti sisukirjeldusest; 3.1.2.2. tööalases rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel (hanke osas III) viiele (5) kliendile lähtudes Projekti sisukirjeldusest; 3.1.2.3. hanke osas III lisanduvad punktis 3.1.2.2 märgitud klientide arvule maksimaalselt kuni 12 klienti, kes võivad liikuda hanke I osast hanke II ja III osasse. 3.1.3. Võtab klientidelt 2-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile, nõusoleku Projektis osalemiseks ning isikuandmete töötlemiseks (Lepingu lisa 2 vormil). 3.1.4. Kogub ja säilitab kliendi projekti sihtrühma kuulumist tõendava dokumentatsiooni (nt puude otsus) ning võimaldab Tellija palvel Tellija esindajale vastavale dokumentatsioonile ligipääsu. 3.1.5. Kogub klientide seireandmeid (Lepingu lisa 7 vormil) ja edastab need Tellija volitatud esindajale (p 5.3) vastavalt temalt saadavatele juhistele (http://www.innove.ee/UserFiles/Struktuuritoetused/ESF%20ANDMEKORJE%20JUH END%2007%202015.pdf). Seirearuanne (Lepingu lisa 7) tuleb esitada kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teiseks kuupäevaks. 1 KMS § 16 lõikes 4 viidatud sotsiaalteenus ei ole käibemaksuga maksustatav. Vastasel juhul peab käibemaksukohustuslase puhul ühe kliendiga seotud kulude kogumaksumus sisaldama ka käibemaksu. 2 3.1.6. Esitab Tellijale Tasu kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni vastavalt Tellija poolt kehtestatavas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormis (Lepingu lisa 4) kvartalile järgneva kuu teiseks kuupäevaks. 3.1.7. Kohustub teatama pakkumuses meeskonnaliikmetena esitatud spetsialistide muudatustest vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne spetsialisti poolt teenuse osutamise alustamist, esitades Tellijale riigihanke alusdokumendi lisa 4a vormil CV ning omapoolse selgituse spetsialistide vahetuse/kaasamise ning spetsialistide tööaja alguse/lõpu kohta. 3.1.8. Vastab Tellija kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta kirjalikult 10 (kümne) kalendripäeva jooksul. 3.1.9. Küsib Projekti piloteerimise lõpus klientidelt erinevat tagasisidet lähtuvalt Tellija poolt etteantud vormidest. 3.1.10. Annab Projekti sisulistest tegevustest aru ja analüüsib piloteerimise protsessi vastavalt Tellija poolt saadud juhistele ja vormile. 3.1.11. Kohustub Projektis osutamise perioodil mitte esitama piloteerimises osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile või Töötukassale. 3.1.12. Kohustub ellu viima kõik vajalikud tegevused Projektis sätestatud tulemuste saavutamiseks tähtaegselt. 3.1.13. Kohustub kasutama Tasu ainult kulude tegemiseks, mis on määratletud pakkumuses ja Projektis, võttes enesele täieliku vastutuse Partneri poolt Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste abikõlblikkuse eest. 3.1.14. Kohustub tutvuma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega ning kohustub nende nõudeid kõrvalekaldumatult täitma, sh kogub seireinfot (lähtudes ESF andmekorje juhendist) ja lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod. 3.1.15. Säilitab ja arhiveerib Lepingu ja Projekti kogu dokumentatsiooni originaale, sh kõik Lepingu raames tehtud kulutusi tõendavad kuludokumendid (maksedokumendid) enda valduses, ja tagab selle säilitamise vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja arvestuse meetodile (vähemalt 31. detsembrini 2024. 3.1.16. Kohustub andma Tellijale infot Projekti käigu ning sisu kohta ja vajadusel esitama ka asjakohaste dokumentide koopiaid. 3.1.17. Teatab Tellijale asjaoludest, mille tõttu Lepingu lisades esitatud andmeid ei ole enam täielikud või õiged või on muutunud. 3.1.18. Kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel Tasu ületavad kulud, mis seonduvad ja on vajalikud Lepingu Projekti realiseerimiseks. 3.1.19. Kohustub tagama ning vastutab, et Partnerile käesoleva Lepingu täitmise käigus teatavaks saanud või juhuslikult teatavaks saanud isikuandmed (teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvad andmed), sh delikaatsed isikuandmed ja/või mistahes muu delikaatne informatsioon säilib konfidentsiaalsena ning et teavet hoitakse ja töödeldakse üksnes kooskõlas kehtiva avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud nõudmistele. 3.1.20. Partner kohustub isikuandmete töötlemisel rangelt järgima seadustes ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõudeid. 3.1.21. Punktis 3.1.19 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist tähtajatult. 3.2. Tellija: 3.2.1. Kannab Tasu Partnerile üle etappide kaupa vastavalt Lepingus kokkulepitule, Tellija poolt kehtestava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lisa 4) alusel. Pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolset digitaalallkirjastamist esitab Partner arve osutatud teenuse eest. Täpsemad kuupäevad tööde üleandmiseks lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel. 3.2.2. Kannab Partneri arvelduskontole Tasu 30 päeva jooksul alates Tellija poolt kehtestatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti (lisa 4) aktsepteerimisest ja selle alusel esitatud arve saamisest Lepingu punktis 5.3 toodud isiku poolt. 3.2.3. Teostab viimase väljamakse pärast kõikide Lepingujärgsete tegevuste lõpetamist Partneri poolt, sh pärast tagasiside esitamist või muude tegevuste teostamist. 3  3.2.4. Tellijal on õigus: 3.2.4.1. jooksvalt kontrollida Lepingu täitmise käiku, sh punktides 3.1.1–3.1.21 sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud õiguse täitmiseks on Partner kohustatud esitama Tellija esindaja nõudel 5 (viie) tööpäeva jooksul kogu Lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni ja/või dokumentatsiooni; 3.2.4.2. anda Lepingu täitmiseks omapoolseid juhiseid. Partner on kohustatud koheselt informeerima Tellijat Lepingu täitmise käigus tekkinud probleemidest ja takistustest; 3.2.4.3. punktis 3.2.4.1 nimetatud kontrolli tulemuste põhjal on Tellijal õigus teha Partnerile ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, mis on Partnerile täitmiseks kohustuslikud; 3.2.4.4. peatada Tasu väljamaksmine kuni ettekirjutuse täieliku täitmiseni; 3.2.4.5. juhul, kui Tellijal tekib põhjendatud kahtlusi Tasu mittesihipärases kasutamises ning need kahtlused leiavad tõendatud faktilist kinnitust, võib Tellija nõuda Tasu tagastamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud summa ulatuses. 4. Vastutus lepingu rikkumise eest 4.1. Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad Pooled Lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Ühtlasi tuleb hinnata kahju ettenähtavuse võimalust. 4.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud varalise kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.3. Partneri poolt Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel on Tellijal õigus nõuda Partnerilt Tasu tagastamist ulatuses, millises Partner ei kasutanud Tasu kooskõlas Lepinguga või Tellijal ei ole võimalik Tasu kasutamise sihipärasust kontrollida. 4.4. Juhul, kui Partner rikub Lepingu punktides 3.1.19 ja 3.1.20 sätestatud kohustust, on Tellijal õigus nõuda Partnerilt leppetrahvi summas 2000 (kaks tuhat) eurot iga rikkumise kohta igakordsel rikkumisel ja kohustuse täitmise rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist täies ulatuses ning nimetatud punktides toodud kohustuste mittetäitmine või nende rikkumine on aluseks ka käesoleva Lepingu koheseks ülesütlemiseks Tellija poolt. 4.5. Lisaks punktis 4.3 toodule on Tellijal õigus juhul, kui Lepingut ei ole kohaselt täidetud, vähendada Tasu võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tasu vähendamise märgib Tellija vahearuandele. 4.6. Kui Lepingu tähtaeg on lõppenud ning pärast seda selgub Lepingu mittenõuetekohane täitmine Partneri poolt, võib Tellija täiendavalt nõuda aastani 2025 leppetrahvi kuni 15% Lepingu alusel makstud Tasu kogusummast. 4.7. Partner tagastab punktis 4.3 nimetatud Tasu osa ja tasub punktides 4.4 ja 4.6 nimetatud leppetrahvi 10 tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku nõude esitamisest. 4.8. Partneri poolt Lepingu punktis 4.7 sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal õigus esitada Partnerile viivisenõue 0,15% protsenti päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% Tasust. 4.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal lisaks Lepingu punktides 4.4, 4.6 ja 4.8 sätestatud leppetrahvi- ja viivisnõuetele õigus teha Partnerile hoiatus ja ettepanek rikkumine Tellija poolt määratud mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Kui Partner mainitud aja jooksul jätab täitmata oma Lepingust tulenevad kohustused või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on Tellijal õigus Lepingust taganeda, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega Partnerile. 4.9. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Tellija õigust nõuda Partnerilt täiendavalt kahju hüvitamist. 4.10. Juhul, kui hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonna kasutamine Partneri poolt on takistatud pikema aja vältel, mis seab ohtu Partneri lepingujärgsete kohustuste õigeaegse täitmise, pikeneb piloteerimise periood viivituse võrra. 4 5. Teated ja Poolte volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poole edastatavad teated olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte Lepingu ülesütlemise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib esitada ka telefoni teel. 5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt teatama teisele Poolele. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kättesaaduks kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 päeva. 5.3. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kairit Viidalepp, telefon 687 7291, e-post [email protected]. 5.4. Partneri volitatud esindajateks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tiina Tammik, telefon 799 9152, e-post [email protected] ja Rita Tubarik, telefon 799 9133, e-post [email protected]. 5.5. Lepingu punktides 5.3 ja 5.4 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi ning edastada teisele Poolele Lepingu täitmisel vajalikku informatsiooni ja materjale, kooskõlastada Poolte tegevust Lepingu täitmisel, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Poolte esindajatel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a juhul, kui Pool on andnud oma esindajale eraldi sellekohase volikirja. 6. Lepingu tähtaeg, lõppemine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub allakirjutamisest Poolte esindajate poolt ja on kehtiv kuni Poolte Lepingus märgitud lepinguliste kohustuste täieliku täitmiseni. 6.2. Tellijal on õigus Leping olenemata põhjusest üles öelda, teatades sellest Partnerile kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. 6.3. Tellijal on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Partner rikub ükskõik millist Lepingujärgset kohustust. Sellisel juhul ei ole Partneril õigust tasu nõuda, samuti peab ta Tellija nõudel hüvitama tekitatud kahju ja maksma Lepinguga ettenähtud leppetrahvi. 6.4. Partneril on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Tellija rikub ükskõik millist lepingujärgset kohustust. 6.5. Lepingu ennetähtaegne lõppemine ei mõjuta Lepingu alusel Pooltele enne lõppemist tekkinud kohustuste täitmist. 7. Lõppsätted 7.1. Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Tasu kasutamise eelarvet võib muuta Poolte esindajate kokkuleppel, v.a Tasu kogumahu muutmine. 7.2. Lepingule allakirjutamisega annab Partner tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu ja Tasu kasutamise aruannete avalikustamiseks Tellija veebilehel või muul viisil, kui viimane seda vajalikuks peab. 7.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida Pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7.4. Juhul, kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 7.5. Leping on sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 8. Lisad 8.1. Lisa 1 – Pilootprojekti kirjeldus ja ajakava. 8.2. Lisa 2 – Kliendi informeeritud nõusoleku vorm isikuandmete töötlemiseks. 5 8.3. Lisa 3 – Koostöökokkuleppe vorm. 8.4. Lisa 4 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 8.5. Lisa 5 – Riigihanke alusdokumendid (eraldi failid, mida juurde ei lisata). 8.6. Lisa 6 – Partneri poolt hankemenetluses esitatud pakkumus (eraldi failid, mida juurde ei lisata). 8.7. Lisa 7 – Seireandmed (eraldi Exceli fail). 9. Poolte allkirjad Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru Koit Jostov Direktor Juhatuse liige 6 Lisa 1 Hankelepingu nr 6-12.1.3/60 juurde RFK pilootprojekti kirjeldus ja ajakava Taustinformatsioon Sotsiaalministeerium viis 2015–2016. aastal läbi rehabilitatsioonisüsteemi kaardistuse (meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis) kaasates teenuse osutajaid ja rahastajaid, puuetega inimeste esindusorganisatsioone, teenusedisainereid jt koostööpartnereid. Peamiste kitsaskohtadena selgusid 1) terviknägemuse puudumine rehabilitatsiooni erinevate valdkondade vahel (taastusravil, sotsiaalsel ja tööalasel rehabilitatsioonil on sarnased eesmärgid, kuid erinevad rahastajad, erinevad taotlemisprotsessid ja erinev teenuse korraldus, mis põhjustab arusaamatusi); 2) finantseerimine (rahastuse ebapiisavus eeskätt sotsiaalses rehabilitatsioonis, spetsialistide tunnihindade erinevus meditsiinilises-, sotsiaalses- ja tööalases rehabilitatsioonis); 3) teenusekeskne lähenemine (mittearvestamine kliendi eripärade ja reaalsete vajadusega, sh personaalse eelarvestamisega seotud küsimused); 4) ühtsete standardite puudumine (süsteemides on kasutusel erinevad standardid, terminid ja keelekasutus, mis ei soodusta süsteemide vahelist infovahetust klientide liikumisel teenuste vahel); 5) eesmärgi puudumine/mittesaavutamine (rehabilitatsiooniteenused ei ole tulemuslikud, kuna ei seata realistlikke eesmärke; kliendid ei saavuta tulemusi ja ei välju teenustelt); 6) andmete mittevahetamine (teenuse osutajatel puudub ülevaade kliendi vajadustest ja senini saadud teenustest, ebapiisav infovahetus meditsiinilise-, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni vahel). Nimetatud kitsaskohad põhjustavad ebaefektiivsust, dubleerimist ja ei toeta inimese võimalikult iseseiseva funktsioneerimisvõime saavutamist ja võimetekohast ühiskonnaelus osalemist. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (edaspidi RFK) võimaldab kirjeldada inimese funktsioneerimisvõime ja selle piirangutega seotud situatsioone ning kujutab endast terviklikku raamistikku selle info süstematiseerimisel. RFK põhieesmärk on ühtse standardkeele pakkumine tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK kasutamisele inimese tegevusvõime hindamisel ja sekkumiste planeerimisel on erialases teaduskirjanduses laialdaselt viidatud. Maailma Terviseorganisatsioon (edaspidi WHO) on viidanud ka vajadusele RFK klassifikatsioon seostada ISO-9999 (Rahvusvaheline abivahendite klassifikatsioon) klassifikatsiooniga, et identifitseerida abivahendeid, mis võiksid hõlbustada inimese toimetulekut. WHO poolt on väljatöötatud terviklik RFK-le tuginev rehabilitatsioonitsükkel, mis võimaldab hinnata inimese funktsioneerimisvõimet, koostada isikliku hindamisprofiili ja tegevuskava ning hinnata läbiviidud sekkumiste tulemuslikkust, struktureerides ja süstematiseerides rehabilitatsioonimeeskonna ja -spetsialistide tööprotsesse (lisainfo https://www.icf- casestudies.org/index.php?lang=en). 7 Programmi sihtrühm 20 pea- ja seljaajutraumaga täisealist inimest (hanke osa I: sisenemine taastusravi kaudu) ning 20 liikumis- või liitpuudega täisealist inimest, v.a psüühikahäire, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue (hanke osad II ja III: sisenemine Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa kaudu). Pilootprojektis osalevad täisealised inimesed, kellel on erivajadus, kuid osalejal ei pea olema tuvastatud puude raskusaste, vähenenud töövõime, töövõime kaotuse protsent ega koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan. Kokku on pilootprojektis osalevate inimeste arv ca 40. Nõusoleku andnud klientidele on pilootprojektis osalemine tasuta (v.a sõidukulud teenustel osalemiseks). Klientide osalemine pilootprojektis on vabatahtlik ning selle kohta allkirjastatakse vastavasisuline nõusolek (hankelepingu lisa 2). Pilootprojektis osalev klient annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Täiendavalt sõlmitakse kliendi ja teenuse osutaja vahel koostöökokkulepe (hankelepingu lisa 3), kus on kirjas osaleja õigused ja kohustused. Pilootprojekti eesmärgid: 1. Piloteerida RFK kasutamist kui standardkeelt ja alust funktsioneerimisvõime hindamiseks Eesti rehabilitatsioonisüsteemis. 2. Piloteerida RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli toimimist (Rehab-Cycle and ICF- based Documentation Tools https://www.icf-casestudies.org/index.php?lang=en), mille alusel on väljatöötatud eestikeelne hindamis- ja dokumenteerimiskeskkond (edaspidi prototüüp), eesmärgiga töötada välja ühtlustatud tööprotsessid funktsioneerimisvõime ja saavutatud tulemuste hindamiseks. 3. Jälgida kliendi teekonda alates taastusravi- või rehabilitatsiooniteenusele suunamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni, kasutades selleks prototüüpi kui töövahendit inimesega seotud rehabilitatsiooniteenuste info dokumenteerimiseks. 4. Muuta meditsiinilise, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seonduv dokumentatsioon ja hindamisprotsessid kliendi jaoks arusaadavamaks ja sujuvamaks ning muuta kliendi funktsioneerimisvõime areng kliendi jaoks jälgitavaks kasutades visuaalset kliendiprofiili. 5. Leida lahendused rehabilitatsiooniteenuste osutamisega seotud dubleerimise vähendamiseks ning teenuste vahelise andmevahetuse parandamiseks. 6. Tõsta rehabilitatsioonispetsialistide teadlikkust ja parandada abivahendi vajaduse välja selgitamise kvaliteeti ja abivahendi määramise süsteemsust. Piloteerimise kestuseks on planeeritud kuni 11 kuud. Pilootprojektis kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime ning rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud info dokumenteerimiseks elektroonset hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonna prototüüpi. Edukaks tunnistatud pakkujatele toimub koolitus RFK metoodika ja elektroonse prototüübi kasutamiseks. Piloteerimise sisuline protsess taastusravis (hanke osa I): 1. Projekti sihtrühmale sobivate klientide kaasamine taastusraviteenusele pöördunud klientide hulgast ning vajaduse korral kliendi edasi suunamine Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa juhtumikorraldaja poole 6 kuu jooksul. 2. Klientide informeerimine pilootprojekti eesmärkidest ja võimalustest, nõusoleku vormi allkirjastamine (2-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile, teine edastatakse Hankijale, pakkuja säilitab enda dokumentides elektroonse koopia). 8 3. Inimese funktsioneerimisvõime ja abivahendi vajaduse hindamine taastusravimeeskonnas, kasutades RFK-d. 4. Hindamistulemuste kooskõlastamine kliendi ja meeskonnaga, dokumenteerimine prototüübis. 5. Taastusravi üld- ja alaeesmärkide seadmine. 6. Eesmärgi täitmiseks vajalike sekkumiste planeerimine ja tegevuskava koostamine prototüübis. 7. Taastusraviteenuste osutamine (kliendi vajadustest lähtuvad tervishoiuteenused, mille rahastamine ei toimu projekti eelarvest). 8. Taastusravi protsessi koordineerimine teenuse osutaja poolt, funktsioneerimisvõime vahe- ja lõpptulemuste hindamine, dokumenteerimine prototüübis. 9. Taastusravi protsessi lõpetamine (vajadusel juhtumi ülemineku ettevalmistamine Sotsiaalkindlustusametile/ Töötukassale üleandmiseks, andes prototüübis juurdepääsuõiguse järgmisele asutusele või protsessi lõpetamine). 10. Piloteerimisprotsessi kohta tagasiside andmine Hankijale. Piloteerimise sisuline protsess sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis (hanke osad II ja III): 1. Sotsiaalkindlustusametist ja/või Töötukassast suunatud klientide vastuvõtmine 10 tööpäeva jooksul (teenuse osutamise kuupäev lepitakse kokku kliendi ja teenuse osutaja vahel). 2. Inimese funktsioneerimisvõime ja abivahendi vajaduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonnas, kasutades RFK-d. 3. Hindamistulemuste kooskõlastamine kliendi ja meeskonnaga, dokumenteerimine prototüübis. 4. Sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni üld- ja alaeesmärkide seadmine. 5. Eesmärgi täitmiseks vajalike sekkumiste planeerimine ja tegevuskava koostamine prototüübis. 6. Personaalse eelarve koostamine vajaduspõhiste sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamiseks (kliendi vajadustest lähtuvate rehabilitatsiooniteenuste planeerimine, mille rahastamine toimub projekti eelarves sätestatud piirmäära alusel tuginedes sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 kehtestatud teenuste tunnihindadele korrutatuna koefitsiendiga 2). 7. Hinnangu, tegevuskava ja eelarve kinnitamine Sotsiaalkindlustusameti/ Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse poolt. 8. Rehabilitatsiooniteenuste osutamine, protsessi koordineerimine teenuseosutaja poolt. 9. Rehabilitatsiooni vahe- ja lõpptulemuste hindamine, dokumenteerimine prototüübis. 10. Rehabilitatsiooniprotsessi lõpetamine (juhtumi ülemineku ettevalmistamine, tööealiste erivajadusega inimeste seostamine Töötukassa teenustega (töötuna arvelevõtmine), protsessi lõpetamine). 11. Piloteerimisprotsessi kohta tagasiside andmine Hankijale. Pilootprojekti koordineerib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus. 9  Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ Tegevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ Lisa 2 Hankelepingu nr 6-12.1.3/60 juurde INFORMEERITUD NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK) viib läbi arendusprojekti „Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime, Vaeguste ja Tervise Klassifikatsiooni (RFK) kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“. Selle raames analüüsitakse RFK kasutuselevõtu võimalusi taastusravi, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamisel ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajate töös. Projektiga soovime leida viise, kuidas vähendada kliendi käest korduvalt küsitavate andmete mahtu ning vahendada informatsiooni nende asutuste vahel, kes rehabilitatsiooni teenuste osutamise käigus kliendiga kokku puutuvad. Te olete valitud arendusprojektis osalema. Selle käigus küsitakse Teilt andmeid Teie elukoha, perekonnaseisu, hariduse, terviseseisundi, kõrvalabi vajaduse ja toimetuleku kohta. Projekti raames viiakse läbi Teie tegevusvõime hindamine, seatakse Teiega koos eesmärgid ja soovitatakse tegevusi Teie tegevusvõime muutmiseks. Teile osutatakse erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid ja mõõdetakse nende mõju Teie terviseseisundile ja tegevusvõimele. Arendusprojekti piloteerimisperiood kestab 11 kuud. Projekti lõppemisel arhiveeritakse Teie kohta kogutud andmed Astangu KRK poolt ja neid kasutatakse vaid anonüümselt arendusprojekti tulemuste analüüsimisel. Teie kohta kogutud andmed hävitatakse viis aastat pärast arendusprojekti lõppemist. Teie kohta kogutud andmeid ei väljastata selles nõusolekus nimetamata osapooltele. Kõik projektis osalevad asutused näevad Teie nime ja isikukoodi. Muid andmeid, mida Teie kohta elektroonsesse andmebaasi sisestatakse, näevad vaid need asutused, kes Teiega töötavad. Uuringus osaleb kokku seitse (7) asutust, kes töötlevad Teie isikuandmeid, sh delikaatseid isikuandmeid: 1.1. Uuringut koordineeriv asutus: 1.1.1. Astangu KRK, aadress: Astangu 27, Tallinn 13519, kontaktisik: Kairit Viidalepp, e- post: [email protected], telefon: 687 7291. 1.2. Uuringu partnerasutused: 1.2.1. Sotsiaalkindlustusamet, aadress Endla 8, Tallinn 15092, kontaktisik: Liina Olgo, e- post: [email protected], telefon: 744 8333; 1.2.2. Töötukassa, aadress Lasnamäe 2, Tallinn 11412 , kontaktisik: Jevgeni Bugakin, e- post: [email protected], telefon: 614 8611. 1.3. Uuringus osalevad teenuse osutajad: 1.3.1. SA Pärnu Haigla, aadress: Ristiku tn 1, 80010 Pärnu, kontaktisik: Olga Sumbajeva, e- post: [email protected], telefon: 534 16543. 10 1.3.2. AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus, aadress: Sõle tn 16, 10611 Tallinn, kontaktisik: Merje Servet, e-post: [email protected], telefon: 639 0409. 1.3.3. AS Põlva Haigla, aadress: Uus tn 2, 63308 Põlva, kontaktisikud: Tiina Tammik, e- post: [email protected], telefon: 799 9152, ja Rita Tubarik, e-post: [email protected], telefon: 799 9133. 1.3.4. OÜ Dorpat Tervis, aadress: Soola tn 6, 51014 Tartu, kontaktisik: Merlin Olveti, e-post: [email protected], telefon: 511 2011. Teie isikuga seostatud teavet hoitakse turvaliselt, rakendades andmete töötlemisele isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Teil on alati õigus loobuda projektis osalemisest või keelduda Teile mitte sobivatele küsimustele vastamisest. Keeldumise korral eemaldatakse Teie andmed andmebaasist ja hävitatakse. Samuti on Teil alati õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist, isikuandmete töötlemise lõpetamist, Teie kohta käivate isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist Teiega töötavatele spetsialistidele, Teie kohta kogutud andmete kustutamist või sulgemist. Soovime rõhutada, et keeldumine või mitte vastamine vähendab võimalust töötada välja Teiega sarnaste inimeste jaoks võimalikult mugavat viisi tegevusvõime hindamiseks ja rehabilitatsiooniteenuste saamiseks. Loodame heale koostööle! Uuringut koordineeriva asutuse kontaktisiku andmed: projektijuht Kairit Viidalepp, e-post: [email protected], telefon: 687 7291. OLEN NÕUS Kinnitan, et olen läbi lugenud ülaltoodud informatsiooni uuringu ja minu õiguste kohta. Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ja selle raames kogutud isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemiseks uuringus osalevatel asutustel. Ees- ja perekonnanimi: .................................................................... Isikukood: ........................................ Kuupäev: .......................................................................................... Allkiri: .............................................. Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ Tegevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ 11 Lisa 3 Hankelepingu nr 6-12.1.3/60 juurde Koostöökokkulepe – kliendi õigused ja kohustused pilootprojektis osalemisel Mul on õigus: 1. olla koheldud võrdselt ja väärikalt; 2. määratleda end ja teha iseseisvaid valikuid; 3. saada infot erinevate teenuste ja tegevusvõimaluste sisu ning korralduse kohta; 4. osaleda oma teenuste kavandamises, elluviimises ja tulemuste hindamises; 5. avaldada arvamust ja teha ettepanekuid; 6. tutvuda enda kohta kogutud andmetega; 7. esitada rahulolematuse või oma õiguste rikkumise korral kaebus probleemide lahendamiseks. Mul on kohustus: 1. osaleda kokkulepitud tegevustes; 2. teavitada oma kontaktisikut .............................. (nimi, e-post, telefoninumber), kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik teenusel osaleda; 3. teavitada oma kontaktisikut teenuse lõpetamise soovist; 4. järgida hea käitumise tavasid; 5. mitte tuua teenuse osutamise asukohta sobimatuid või ohtlikke esemeid; 6. hoida teenuse osutaja vara heaperemehelikult ja hüvitada enda poolt varale või teistele klientidele tekitatud kahju; 7. esitada teenuse osutamiseks tõest ja asjakohast infot; 8. informeerida viivitamatult kõigist andmete ja asjaolude muutustest, võrreldes varasemalt esitatud infoga. ___________________________________ __________ Kliendi nimi ja allkiri kuupäev ___________________________________ __________ Kliendi esindaja nimi ja allkiri kuupäev 12 Lisa 4 Hankelepingu nr 6-12.1.3/60 juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud AS Põlva Haigla (edaspidi Partner) kontaktisiku ……………… poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) kontaktisikule Kairit Viidalepale (Viidalepp), (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled), tõendamaks, et Partner andis üle poolte vahel sõlmitud Lepingu nr 6-12.1.3/60 alusel teostatud tööd alljärgnevalt: Partner osutas ajavahemikus ...–... (pp.kk.aa–pp.kk.aa) järgmisi töid: Tööde nimetus ja maht: Osutatud Teiste osutatud teenuste Kliendi nimi hindamisteenuse maht maht kliendi kohta kliendi kohta Klient 1 ... tundi ... teenus, ... tundi ... teenus, ... tundi ... Klient 2 Klient 3 Klient ... Tunnid kokku: Käesolev akt on aluseks Partneri poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2.1 arve esitamiseks summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu kuna rehabilitatsiooniteenus ei ole käibemaksuga maksustatud. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt ja krüpteeritult mõlemale Poolele. Partner Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Finantseerimisalus: Hanke osa I SFOS kood: 2014-2020.2.02.001.01.15-0002; tegevusala SK02T3; KT6033; OKT60-169026; GR 1T60-hoolek; WBS T60-ESF1221REHMET; fund 40. Hanke osa II ja III SFOS kood: 2014-2020.2.02.001.01.15-0002; tegevusala SK02T3; KT6033; OKT60-169026; GR 1T60-hoolek; WBS T60-ESF1221REHPROG; fund 40. Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru Koit Jostov Direktor Juhatuse liige 13  Projekti number SFOSis ANDMED TAT nimi: PROJEKTI TAT elluviija: Tegevuse nimi Aruandeperiood: Tegevuse järjekorranumber projekti Osalejate aruanne* raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Sünnikuupäev Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh OSALEJATE ÜLDANDMED katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Sugu Vanusevahemik Kõrgeim omandatud haridustase Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel TEGEVUSEGA LIITUMISEL ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL *esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks, 30. juuni lõpu seisuga aruande võib edastada nelja nädala jooksul Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma TÖÖHÕIVE STAATUS alusel või küsitud TEGEVUSEGA LIITUMISEL Tegevuses osaleja – elab koos mittetöötavate leibkonnaliikmetega Tegevuses osaleja – elab koos ülalpeetavate laste ja mittetöötavate leibkonnaliikmetega Tegevuses osaleja – elab ülalpeetavate laste ja ühe täiskasvanuga leibkonnas Tegevuses osaleja – sisserändaja, teise riigi taustaga või rahvusvähemusse kuuluv Tegevuses osaleja – puue määratud Tegevuses osaleja – muu ebasoodne EBASOODSAS OLUKORRAS OLEVAD OSALEJAD olukord Tegevuses osaleja – töötav, sh FIE Tegevuses osaleja – otsib tööd VÄLJUMIST OLUKORD VAHETULT PÄRAST ande võib edastada nelja nädala jooksul Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 nädala jooksul pärast tegevust VÄLJUMIST Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST Tegevuses osaleja – sai kvalifikatsiooni Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Osaleja, kelle alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenes SOMi erandid Osaleja, kelle töövõime hinnati osaliseks, hindamise kuupäev Osaleja, kelle toimetulek ei paranenud või kelle ei välditud ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist HKO erand Hooldatava isikukood „Aruandevormide kinnitamine“ muutmine“ „Aruandevormide kinnitamine“ 11.09.2015 käskkirja nr 133 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.02.2016 käskkirja nr 16 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri lisa 4 (vorm) lisa 2