Raam- ja hankeleping (PKT)

RAAMLEPING nr 1.8-2/275 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 90001975, asukoht Endla 8, Tallinn 15092 (edaspidi tellija), mida peadirektori 10.05.2017 antud käskkirjaga nr 12, antud volituse alusel esindab erihoolekande valdkonna juht Helen Tähtvere ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, Tallinn 13519 (edaspidi täitja), mida seaduse ja põhikirja alusel esindab direktor Kert Valdaru, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid alljärgneva raamlepingu (edaspidi raamleping): 1. RAAMLEPINGU ESE 1.1. Raamleping on sõlmitud sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber 192679, edaspidi riigihange) tulemusena. Riigihange on jaotatud 15 osaks vastavalt Eesti maakondadele. 1.2. Raamlepingu esemeks on pikaajalise kaitstud töötamise teenuse osutamine (edaspidi teenus või PKT) alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse eesmärk on pakkuda kliendile töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas, tuge suundumisel tööturuteenustele ja abi tööle saamiseks avatud tööturul. 1.3. Teenust pakutakse kolmes etapis. Teenuse sihtgruppide kirjeldus, teenuse etappide kirjeldus ja teenuse etappide kestus on esitatud raamlepingu Lisas 2 (Tehniline kirjeldus) ja Lisas 6 (Täitja pakkumus). 1.4. Raamlepingut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmised tingimused (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, 01.01.2015-31.12.2020, toetuse andmise tingimused kinnitatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015.a. käskkirjaga nr 115 (muudetud 06.06.2016.a käskkirjaga nr 69, 19.01.2017 käskkirjaga nr 5 ja 13.06.2017 käskkirjaga nr 70) https://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat. 1.5. Raamlepingu lahutamatuteks osadeks on: 1.5.1. riigihanke alusdokumendid koos kõikide lisadega (sh riigihanke tehniline kirjeldus, mis on allkirjastamisel lisatud käesolevale lepingule); 1.5.2. raamlepingu lisad (loetelu esitatud lepingu peatükis 13); 1.5.3. täitja pakkumus; 1.5.4. poolte vahelised kirjalikud teated; 1.5.5. raamlepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast raamlepingu sõlmimist. 1.6. Raamlepingu tingimuste täpsustamiseks sõlmivad pooled samaaegselt raamlepinguga hankelepingu (Lisa 1), milles lepivad kokku muuhulgas järgmised tingimused: 1.6.1. hankelepingu periood; 1.6.2. hanke osad (maakonnad), milles täitja teenuseid osutab; 1.6.3. hanke osa teenuste maksimaalne rahaline maht, mis hõlmab kõiki vastavas hanke osas sõlmitud raamlepinguid ja nende alusel sõlmitavaid hankelepinguid; 1.6.4. kliendikohtade arv maakonnas; 1.6.5. täitjale eraldatud kliendikohtade arv maakonnas; 1.6.6. teenuse osutamise asukoht/ asukohad; 1.6.7. klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekiri;  1.6.8. teenuse maksumus täiskalendrikuus ühe kliendi kohta teenuse I etapis, igas maakonnas, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.9. teenuse maksumus täiskalendrikuus ühe kliendi kohta teenuse II etapis, igas maakonnas, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.10. teenuse tunnitasu teenuse III etapis, igas maakonnas, milles täitja teenuseid osutab; 1.6.11. poolte kontaktisikud ja kontaktandmed. 1.7. Raamlepingu tingimused loetakse üldtingimusteks, mis kohalduvad kõikidele hanke- lepingutele, mis täitjaga raamlepingu alusel sõlmitakse. Hankelepingud loetakse eritingimusteks, millega täpsustatakse raamlepinguid kui üldtingimusi. 1.8. Pooled on teadlikud, et sõltuvalt riigihanke tulemustest sõlmitakse hanke igas osas (maakonnas) üks või enam raamlepingut. Ühe raamlepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine ei mõjuta teiste isikutega sõlmitud raamlepingute tingimusi ega kehtivust. 1.9. Pooled on teadlikud, et tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel on teenusele suunatud kliente nii teenuse I, II kui ka III etappi ning need kliendid võivad saada teenust ka käesoleva raamlepingu alusel, raamlepingus sätestatud tingimustel ja korras. 1.10. Raamlepingu täitmisel on poolte vaheliseks suhtlus- ja töökeeleks, sealhulgas kirjavahetuses ja dokumentide koostamise keeleks eesti keel. 2. RAAMLEPINGU TÄHTAEG JA MAKSIMAALNE RAHALINE MAHT 2.1. Raamleping kehtib alates selle sõlmimisest. Täitjal peab olema valmidus osutada teenuseid alates kuupäevast, mil poolte vahel on sõlmitud raamleping ja punktis 1.6 kirjeldatud hankeleping. 2.2. Raamleping kehtib niikaua, kuni täitub mistahes alljärgnevatest tingimustest, sõltuvalt sellest, milline tingimus saabub (täitub) kõige varem: 2.2.1. saabub raamlepingu täitmise tähtaeg 31.12.2018.a; 2.2.2. täitub raamlepingu punktis 2.4.1. sätestatud teenuste maksimaalne rahaline maht (kõikide raamlepingute ja hankelepingute osas kokku); 2.2.3. esineb muu raamlepingus sätestatud raamlepingu lõppemise alus. 2.3. Juhul, kui täitub raamlepingu punktis 2.5. sätestatud hanke osa (maakonna) maksimaalne rahaline maht, lõpeb raamleping üksnes juhul, kui täitjaga sõlmitud hankeleping sisaldas teenuste osutamist üksnes selles maakonnas või nendes maakondades, mille osas maksimaalne rahaline maht täitus. Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping sisaldas teenuste osutamist samaaegselt mitmes maakonnas, lõpeb hankeleping teenuste osutamisel selles maakonnas, mille osas täitus maksimaalne rahaline maht, kuid raamleping jätkub kuni raamlepingu punktis 2.2. kirjeldatud asjaolude esinemiseni. 2.4. Kõikide riigihanke tulemusena sõlmitavate raamlepingute alusel tellija tehtavate väljamaksete eeldatav kogumaksumus on 3 954 000 (kolm miljonit üheksasada viiskümmend neli tuhat) eurot, mis hõlmab järgnevat: 2.4.1. teenuste eest makstav eeldatav ja ühtlasi maksimaalne rahaline maht, hõlmates teenuse kõiki etappe ning kõiki maakondi, summas kuni 3 504 000 (kolm miljonit viissada neli tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt õigusaktidele; 2.4.2. teenuse I etapis välja makstavad stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused, mida ei loeta tasuks osutatud teenuste eest, eeldatav summa kokku kuni 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) eurot (käibemaksuta). Stipendiume ning sõidu- ja majutustoetusi makstakse raamlepingu peatükis 5 sätestatud korras. 2.5. Teenuste maksimaalne rahaline maht summas 3 504 000 eurot jaguneb hanke osade (maakondade) lõikes järgmiselt (summad esitatud ilma käibemaksuta): 2.5.1. Osa 1 (Harjumaa) – 864 000 eurot; 2.5.2. Osa 2 (Hiiumaa) – 24 000 eurot; 2.5.3. Osa 3 (Ida-Virumaa) – 144 000 eurot;  2.5.4. Osa 4 (Jõgevamaa) – 336 000 eurot; 2.5.5. Osa 5 (Järvamaa) – 96 000 eurot; 2.5.6. Osa 6 (Läänemaa) – 72 000 eurot; 2.5.7. Osa 7 (Lääne-Virumaa) – 240 000 eurot; 2.5.8. Osa 8 (Põlvamaa) – 288 000 eurot; 2.5.9. Osa 9 (Pärnumaa) – 288 000 eurot; 2.5.10. Osa 10 (Raplamaa) – 144 000 eurot; 2.5.11. Osa 11 (Saaremaa) – 144 000 eurot; 2.5.12. Osa 12 (Tartumaa) – 336 000 eurot; 2.5.13. Osa 13 (Valgamaa) – 192 000 eurot; 2.5.14. Osa 14 (Viljandimaa) – 168 000 eurot; 2.5.15. Osa 15 (Võrumaa) – 168 000 eurot. 2.6. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid maksimaalses rahalises mahus (kokku ega hanke osade lõikes). Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas maakonnas sõltub reaalselt teenust saanud klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib maakondade suhtes sõlmitavate raamlepingute teenuste maht kui ka osutatud teenuste tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui raamlepingu punktides 2.4.1 ja 2.5 märgitud teenuste maksimaalne rahaline maht. 3. TEENUSEGA SEOTUD AJAMÄÄRANGUD Teenusele suunamine ja teenuse kestus 3.1. Teenuse I etapi kestus on kuni 6 (kuus) kuud. Klient on kohustatud ilmuma teenusele 7 (seitsme) päeva jooksul alates teenusele suunamise perioodi algusest. Klientide teenusele suunamine I etappi toimub järgmiselt: 3.1.1. kliendid, kes olid 31.12.2017.a. seisuga teenuse I etapis teenusel riigihangete 178990 ja 184505 alusel (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse tellija poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 6 (kuus) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset kestust nii riigihangete 178990 ja 184505 kui ka käesoleva raamlepingu alusel. Erandina ei suunata teenuse I etappi neid kliente, kes 31.12.2017.a. seisuga olid olnud teenuse I etapis 5 (viis) kuud või rohkem. Sellised kliendid suunatakse tellija poolt koheselt teenuse II etappi kooskõlas raamlepingu punktiga 3.2.3 ja teenusele kohaldatakse käesolevat raamlepingut ja selle rahastustingimusi; 3.1.2. raamlepingu sõlmimise kuust alates suunatakse uued kliendid teenusele esimesel võimalusel. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 6 (kuus) kalendrikuud. Uueks kliendiks ei loeta klienti, kes oli teenusel 31.12.2017.a. seisuga riigihangete 178990 ja 184505 alusel sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis; 3.1.3. alates raamlepingu sõlmimisele järgnevast kuust suunatakse uued kliendid teenusele alates järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast ning teenuse kestus on 6 (kuus) kuud; 3.1.4. juhul, kui klient on jõudnud teenuse II etappi, on kliendil õigus põhjendatud vajadusel, kliendi avalduse alusel pöörduda II etapist tagasi I etappi, üks kord teenusel viibimise perioodil tingimusel, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 6 (kuus) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset kestust nii riigihangete 178990 ja 184505 kui ka käesoleva raamlepingu alusel. Juhul, kui I etappi tagasipöördumise korral oleks I etapi summaarne kestus  pikem eelmärgitust, puudub kliendil õigus I etappi tagasi pöörduda ning klient jääb II etappi. 3.2. Teenuse II etapi kestus on tähtajatu. Klientide teenusele suunamine II etappi toimub järgmiselt: 3.2.1. kui klient on valmis suunduma teenuse II etappi (sh juhul, kui klient on selleks valmis enne I etapi lõpptähtaega), suunab tellija kliendi teenuse II etappi alates kalendrikuu 1. kuupäevast tingimusel, et täitja on esitanud tellijale sellekohase ettepaneku koos hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks; 3.2.2. klient, kes oli 31.12.2017.a. seisuga teenuse II etapis teenusel riigihangete 178990 ja 184505 alusel (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse tellija poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama; 3.2.3. klient, kes oli 31.12.2017.a. seisuga I etapis riigihangete 178990 ja 184505 alusel ja kes ühtlasi oli 31.12.2017.a. seisuga I etapis olnud teenusel 5 (viis) kuud või rohkem, loetakse I etapist väljunuks 31.12.2017.a. seisuga ja suunatakse koheselt teenuse II etappi ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama; 3.2.4. juhul, kui klient on jõudnud teenuse III etappi, on kliendil õigus põhjendatud vajaduse korral avalduse alusel pöörduda III etapist tagasi II etappi ja seda üks kord teenusel viibimise perioodil. 3.3. Teenuse III etapi kestus on kuni 1 (üks) aasta. Kliendi teenusele suunamine III etappi toimub järgmiselt: 3.3.1. Klient, kes on suundunud avatud tööturule (sõlminud tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku lepingu avatud tööturul töötamiseks), suundub teenuse II etapist teenuse III etappi kliendi kirjaliku teate alusel, mille klient esitab täitjale või suunab täitja kliendi ise III etappi, kui täitjale saab teatavaks info, et klient on suundunud avatud tööturule (sõlminud tööandjaga vastava lepingu). Kliendi teenusel olek II etapis lõpeb kliendi teate esitamise kuupäeva seisuga (teatel kuupäeva puudumisel teate esitamise seisuga) või selle kuupäeva seisuga, mil täitja sai teada kliendi suundumisest avatud tööturule. 3.4. Sõltumata raamlepingu punktides 3.1 - 3.3. teenuse etappide kestuse osas sätestatust, ei ületa teenuse etappide kestus käesoleva raamlepingu alusel ühelgi juhul raamlepingu tähtaega (31.12.2018.a). Kliendid, kes olid raamlepingu alusel teenusel 31.12.2018.a. seisuga, suunatakse teenusele vastavalt 2019. aastaks korraldatava riigihanke tingimustele. Kliendiga sõlmitavad lepingud ja teenusel viibimise tõendamine 3.5. Teenusel oleku ajaks töötab täitja ise välja, ja sõlmib klientidega esimesel võimalusel pärast kliendi asumist teenuse vastavasse etappi, järgmised lepingud ning lähtub järgmistest nõuetest: 3.5.1. teenuse I etapis – täitja ja kliendi vahel sõlmitakse vabatahtliku töö leping, mis peab muuhulgas sisaldama järgmist informatsiooni: vabatahtliku töö tegemise asukoht, töö sisu ja kirjeldus, minimaalne töömaht kalendrikuus, teenuselt eemalviibimise tingimused, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuste maksmise tingimused ja kord ning info raamlepingu punktis 3.9. kirjeldatud piirangute kohta, samuti muu informatsioon, mida täitja peab vajalikuks reguleerida. Täitja järgib töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte; 3.5.2. teenuse II etapis – täitja ja kliendi vahel sõlmitakse tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust, arvestades raamlepingu punktis 3.9. piiranguid. Töölepingu sõlmimisel tagab täitja töölepingut ja töösuhet  reguleerivate õigusaktide täitmise, sh maksma töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse sätestatud töötasu alammäära alusel ja võimaldama kliendile puhkust vähemalt 35 (kolmkümmend viis) kalendripäeva kooskõlas õigusaktidega. Teenuse osutamise lepingu sõlmimise korral lepitakse teenuse osutamise täpsemad tingimused kokku täitja ja kliendi vahel; 3.5.3. teenuse III etapis – klient suundub avatud tööturule ja sõlmib tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltuvalt töö iseloomust ja mahust. Täitja osutab kliendile III etapis teenuseid raamlepingus ja selle lisades sätestatud korras. 3.6. Vajadusel peab täitja tegema kande töötamise registrisse, õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. 3.7. Juhul, kui kliendile on määratud kohtu poolt eestkostja (st kliendi teovõimet on piiratud), peab seaduses sätestatud juhtudel olema lepingu sõlmimiseks eestkostja nõusolek või heakskiit. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Piiratud teovõimega isikutega lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb vajadusel arvestada TsÜS § 11 sätestatuga. 3.8. Täitja tõendab kliendi teenusel viibimist kliendi ja klienditööd vahetult tegeva spetsialisti allkirjaga osavõtulehel, eemaloleku põhjuste (nt haigus vm) kohta täiendavate dokumentide esitamine tellijale ei ole nõutav, kuid vajadusel küsib selle täitja. Teenuse III etapis märgitakse osavõtulehele osutatud teenuse maht tundides. Osavõtulehed peavad vastama raamlepingu Lisas 3 ja raamlepingu punktis 7.4. sätestatule. 3.9. Kliendiga sõlmitava lepingu tingimuste määratlemisel peab täitja arvestama asjaoluga, et: 3.9.1. klient ei või teenuse I etapis ega II etapis töötada töölepingu alusel ega osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel (välja arvatud I etapis täitjaga punkti 3.5.1. alusel sõlmitav vabatahtliku töö leping ja II etapis täitjaga punkti 3.5.2. alusel sõlmitav leping); 3.9.2. sõlmitava lepingu tähtaeg ei tohi ületada raamlepingu tähtaega (31.12.2018.a.), v.a juhul, kui täitja jätkab klientidega sõlmitud lepinguid pärast raamlepingu lõppemist ja täidab lepingutest tulenevad tingimused tellija poolse rahastuseta. Teenuse minimaalne ajamaht. Lubatud eemalolekud 3.10. Teenuse minimaalne ajamaht on järgmine: 3.10.1. teenuse I etapis – 20 (kakskümmend) tundi kuus, seejuures peab klient osalema teenusel vähemalt 10 päeval (alla ühe tunni ehk 60 minuti töötamine ühes päevas ei lähe tööpäevana arvesse). Minimaalne ajamaht I etapis loetakse täidetuks üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud nii minimaalne tundide kui kalendripäevade arv; 3.10.2. teenuse II etapis – 40 (nelikümmend) tundi kalendrikuus; 3.10.3. teenuse III etapis – minimaalne ajaline maht puudub, kuid III etapis on kokku maksimaalselt 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ühe kliendi kohta. 3.11. Juhul, kui klient viibib ühe kalendrikuu jooksul teenuselt eemal ning eemalolekud summaarselt ei ületa raamlepingu punktis 3.12. nimetatud kalendripäevade arvu vastava etapi osas, on teenuse minimaalseks ajaliseks mahuks vastaval kalendrikuul proportsionaalne ajamaht, mis ümardatakse ülespoole täisarvuni (I etapi korral peab proportsionaalne ajamaht olema täidetud nii tundide kui kalendripäevade osas samaaegselt). Näiteks, kui klient viibib teenuselt eemal 1-10.kuupäeval (st 10 päeva), siis proportsionaalne ajamaht 31-päevase kalendrikuu korral leitakse järgmiselt: I etapis - „20 tundi x (21/31 kp)“ = 14 tundi ja samaaegselt „10 kp x (21/31 kp)“ = 7 kalendripäeva. II etapis - „40 tundi x (21/31 kp)“ = 28 tundi. 3.12. Kliendil on õigus teenuselt eemal viibida teenuse etappide lõikes järgmiselt (järgnevalt nimetatud kalendripäevade hulka ei arvestata riiklikke ega rahvuspühasid): 3.12.1. 60 (kuuskümmend) kalendripäeva teenuse I etapis kokku. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele raamlepingu punktis 3.1. nimetatud klientidele, sealhulgas 31.12.2017.a. seisuga teenuse I etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2017. aasta jooksul; 3.12.2. 125 (ükssada kakskümmend viis) kalendripäeva (milles sisaldub mh ka 35 kalendripäeva puhkust), iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele raamlepingu punktis 3.2. nimetatud klientidele, sealhulgas 31.12.2017.a. seisuga teenuse II etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2017. aasta jooksul. Teenuselt lahkumine ja teenuse osutamise piirangud 3.13. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis, esitades täitjale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks kliendi avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse esitamise kuupäeva seisuga. 3.14. Täitja teavitab tellijat, kui esinevad järgmised asjaolud: 3.14.1. klient ei ole ilmunud teenusele raamlepingu punktis 3.1. sätestatud tähtaja jooksul; 3.14.2. klient lahkub teenuselt omal soovil; 3.14.3. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse I etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest; 3.14.4. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse II etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest; 3.14.5. teenuse I etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine raamlepingu punktis 3.12.1 nimetatud kalendripäevade arvu; 3.14.6. teenuse II etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine raamlepingu punktis 3.12.2 nimetatud kalendripäevade arvu; 3.14.7. raamlepingu punkti 7.1. või 7.2. alusel täitja poolt antud hinnangu kohaselt ei võimalda kliendi töösuutlikkus või töövõime osaleda kaitstud töö teenusel või liikuda teenuse järgmisse etappi. 3.15. Raamlepingu punktis 3.14 sätestatud asjaolude esinemisel arvab tellija kliendi teenuselt välja ja kohaldab kliendile üheaastast teenuse piirangut. Tellija võib nimetatud üheaastast piirangut kliendi suhtes mitte kohaldada, kui kliendi teenuselt lahkumiseks oli mõjuv põhjus. 3.16. Kui riigihanke 166113 alusel oli kliendile määratud kaheaastane teenuse piirang, loetakse, et vastavatele klientidele kohaldub üheaastane teenuse piirang alates piirangu jõustumise kuupäevast. 3.17. Pärast teenuse piirangu lõppemist on kliendil õigus asuda uuesti teenusele I etappi ning teenusel oleku arvestamine ja muud ajalised määrangud algavad algusest peale, sõltumata sellest, kas teenuse piirangut kohaldati riigihangete 166113, 178990, 184505 või käesoleva raamlepingu alusel ja sõltumata sellest, kas piirangu kehtestamise ajal oli klient teenuse I või II etapis. Uuesti teenusele asumine käesolevas punktis kirjeldatud tingimustel on võimalik üks kord ühe kliendi kohta. 4. TEENUSTE EEST TASU ARVESTAMISE TINGIMUSED 4.1. Teenuse I ja II etapis tasutakse teenuste eest pearaha põhimõttel. Pearahaks loetakse teenuse osutamise tasu ühes täiskalendrikuus teenusel oleva ühe kliendi eest (pearaha täismäär). Pearaha arvestusperioodiks on kalendrikuu. 4.2. Teenuse III etapis tasutakse teenuse eest tunnitasuna vastavalt tegelikule ajakulule, kuid maksimaalselt 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni eest III etapis oleva ühe kliendi kohta. 4.3. Pearaha täismäär I ja II etapis ning tunnitasu III etapis lepitakse kokku poolte vahel sõlmitavas hankelepingus, vastavalt täitja pakkumuses esitatud maksumusele. Teenuse maksumusele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras. 4.4. Pearaha ja teenuse tunnitasu teenuse III etapis sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud käibemaks, mis lisandub vastavalt õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, sisustus, ruumide kohandamine, teenuseid osutavate spetsialistide tasu koos maksudega, teenuse osutamisega seotud muud maksud, raamlepingu täitmisega seotud mistahes personali kulu, klientidele töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavad tasud, tööriistad ja -seadmed, töö tegemiseks kasutatavad materjalid ja tooraine, teenuse osutamisega seotud transport, pangaülekannete tasud jm. Selguse mõttes, käesolevas punktis on tegemist näitliku (st mitteammendava) kulude loeteluga. 4.5. Pearaha arvestus teenuse I ja II etapis on järgmine: 4.5.1. Pearaha makstakse täismääras juhul, kui: a) teenuse I etapis klient täidab raamlepingu punktis 3.10.1 kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu; b) teenuse II etapis klient täidab raamlepingu punktis 3.10.2. kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu. 4.5.2. Pearaha makstakse 95% täismäärast juhul, kui: a) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.1. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud proportsionaalse ajamahu; b) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.1. nimetatud kalendripäevade arvu; c) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.2. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud proportsionaalse ajamahu; d) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa raamlepingu punktis 3.12.2. nimetatud kalendripäevade arvu. 4.5.3. muudel juhtudel (sh juhul, kui klient ei ole ilmunud teenusele raamlepingu punktis 3.1. sätestatud tähtaja jooksul) I ja II etapis täitjale pearaha ei maksta. 4.6. Pearaha arvestus klientidele, kes olid 31.12.2017.a. seisuga teenusel I või II etapis riigihangete 178990 ja 184505 alusel ning jätkavad teenuse samas etapis käesoleva raamlepingu alusel, on järgmine: 4.6.1. kui klient täidab raamlepingu sõlmimise kuul vähemalt raamlepingu punktis 3.11 kirjeldatud vastava etapi proportsionaalse ajamahu, makstakse raamlepingu sõlmimise kalendrikuu eest pearaha täismääras; 4.6.2. alates raamlepingu sõlmimisele järgnevast kuust kohaldatakse raamlepingu punktis 4.5. sätestatut. 4.7. Raamlepingu punktis 4.5. sätestatud pearaha arvestust kohaldatakse ka juhul, kui klient lahkub teenuselt omal soovil (sh kui klient lahkub teenuselt muul kuupäeval, kui kalendri- kuu viimasel kuupäeval). 4.8. Teenuse III etapi eest tasutakse vastavalt tegelikult osutatud teenuste ajalisele mahule, kuid siiski mitte rohkem, kui 720 (seitsesada kakskümmend) tundi ühe kliendi eest teenuse III etapis. 4.9. Tellija ei taga teenuse osutamise perioodil kõikide täitjale eraldatud kliendikohtade täitumist, kuid teeb teavitustööd kohalikes omavalitsustes ja teiste partnerite hulgas kaitstud töö teenuse potentsiaalsete klientide leidmiseks. 5. STIPENDIUM. SÕIDU- JA MAJUTUSTOETUS Stipendiumi arvestamine ja maksmine 5.1. Teenuse I etapis arvestab tellija klientidele stipendiumi 2018.a. riigieelarve seaduses sätestatud päevamääras. Juhul, kui riigieelarve seadusega suurendatakse stipendiumi päevamäära, arvestatakse stipendiumi vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud päevamäärale ning selle kohta raamlepingu muudatust ei sõlmita. 5.2. Teenuse II ja III etapis stipendiume ei arvestata ega maksta. Teenuse I etapis on stipendiumi maksmise tingimuseks, et klient I etapis ei tööta töölepingu alusel ega osuta teenust mistahes võlaõigusliku lepingu alusel (v.a täitjaga sõlmitud vabatahtliku töö leping) mistahes isikute juures. 5.3. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 5 ei maksustata tulumaksuga stipendiume, mille maksmine on sätestatud seaduses või mida makstakse riigieelarvest. 5.4. Stipendiumi arvestus algab teenusele saabumise esimesest päevast, st päevast, mil klient kokku lepitult täitjaga ilmub teenuse osutamise asukohta ja viibib teenusel vähemalt ühe tunni päevas. Stipendiumi makstakse kogu I etapis viibimise aja jooksul. 5.5. Stipendiumi arvestatakse teenusel osaletud iga päeva eest stipendiumi päevamäära alusel, tingimusel, et klient on viibinud teenusel vähemalt ühe tunni päevas. 5.6. Stipendiumi ei arvestata ega maksta nende päevade eest, mil klient teenusel ei viibi, sõltumata teenusel mitteviibimise põhjusest. 5.7. Stipendiumi maksmise aluseks on osavõtuleht (raamlepingu Lisa 3), mis peab vastama raamlepingu punktis 7.4 nõutule. 5.8. Klientidele arvestatud stipendiumid kannab tellija täitjale üle samaaegselt vastava kalendrikuu eest teenuste eest makstava tasuga, kooskõlas raamlepingus sätestatuga. Täitja kohustub stipendiumid klientidele edasi maksma 7 (seitsme) tööpäeva jooksul stipendiumide laekumisest arvates. Täitjal ei ole õigust stipendiume suurendada ega vähendada ega lisada nendele mistahes vahendustasusid, sh kannab täitja stipendiumi väljamaksmisega kaasnevad pangaülekannete kulud. Sõidu- ja majutustoetuse arvestamine ja maksmine 5.9. Teenuse I etapis arvestab tellija klientidele vajadusel sõidu- ja majutustoetust 2018.a. riigieelarve seaduses sätestatud päevamääras. Juhul, kui riigieelarve seadusega suurendatakse sõidu- ja majutustoetuse määra, arvestatakse sõidu- ja majutustoetus vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud määrale. 5.10. Teenuse II ja III etapis sõidu- ja majutustoetust ei arvestata ega maksta. Teenuse I etapis on sõidu- ja majutustoetuse maksmise tingimuseks, et klient I etapis ei tööta töölepingu alusel ega osuta teenust mistahes võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a täitjaga sõlmitud vabatahtliku töö leping). 5.11. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3¹ ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses. 5.12. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse teenusel osaletud iga päeva eest, tingimusel, et klient on viibinud teenusel vähemalt 1 tunni päevas. Toetuse arvestamise aluseks on teenuse toimumise koha ja kliendi elukoha vahemaa ning toetuse kilomeetri määr, kuid mitte rohkem, kui toetuse ülemäär päevas. Toetus arvestatakse teenuse toimumise koha ja isiku  elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel, seejuures vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. 5.13. Sõidu- ja majutustoetuse maksmise aluseks on osavõtuleht (raamlepingu Lisa 3), mis peab vastama raamlepingu punktis 7.4 nõutule. 5.14. Klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused kannab tellija täitjale üle samaaegselt vastava kalendrikuu eest teenuste eest makstava tasuga, kooskõlas raamlepingus sätestatuga. Täitja kohustub sõidu- ja majutustoetused klientidele edasi maksma 7 (seitsme) tööpäeva jooksul toetuste laekumisest arvates. Täitjal ei ole õigust sõidu- ja majutustoetusi suurendada ega vähendada ega lisada nendele mistahes vahendustasusid, sh kannab täitja toetuste väljamaksmisega kaasnevad pangaülekannete kulud. 6. NÕUDED TEENUSTE OSUTAMISELE 6.1. Täitja kohustub: 6.1.1. esitama tellijale 3 kuu jooksul pärast raamlepingu sõlmimist lepingupartnerite nimed, kes pakuvad erinevates töövaldkondades täitjale kaitstud töö kohti. 6.1.2. osutama teenust vastavalt raamlepingus ja selle lisades ning hankelepingus kokku lepitud tingimustel; 6.1.3. tagama raamlepingu ja hankelepingu täitmisel teatavaks saanud delikaatsete isikuandmete töötlemise kooskõlas õigusaktidega. Juhul, kui täitjal pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga puudus delikaatsete isikuandmete töötlemise õigus või ei olnud määratud isikuandmete kaitse eest vastutavat isikut, korraldab täitja sellise registreeringu või vastutava isiku olemasolu ning teostab vajalikud toimingud Andmekaitse Inspektsioonis hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul pärast raamlepingu sõlmimist; 6.1.4. tagama, et täitjal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks; 6.1.5. kasutama teenuste osutamisel üksnes neid spetsialiste, kes on nimeliselt kokku lepitud raamlepingu alusel sõlmitavas hankelepingus. Täitja on kohustatud teavitama tellijat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui lõpeb õigussuhe (tööleping, võlaõiguslik leping vm) täitja ja nimetatud spetsialisti vahel. Juhul, kui pärast spetsialistiga õigussuhte lõppemist ei vasta spetsialistide arv tehnilise kirjelduse punktis 8.3 nõutule, on täitja kohustatud tagama nõuetekohase arvu spetsialistide olemasolu 60 (kuuekümne) päeva jooksul. Nimetatud nõude mittetäitmisel on tellijal õigus ühepoolselt vähendada täitja kliendikohtade arvu maakonnas ning suunata klient/ kliendid teenusele teise täitja juurde, teatades sellest täitjale 10 (kümme) kalendripäeva ette; 6.1.6. mitte asendama täitja pakkumuses esitatud ja hankelepingus nimeliselt kokku lepitud spetsialiste (sätestatakse nimeliselt hankelepingus), välja arvatud üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et nimetatud isik(ud) asendatakse vähemalt samaväärse kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikuga, keda oli kirjeldatud riigihanke alusdokumentides ning keda täitja pakkus vahetult teenust osutama. Täitja tõendab asendatud isiku vastavust tellijale riigihanke alusdokumentides sätestatud viisil; 6.1.7. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad orienteeruma eesti keelses inforuumis ning suhtlema klientidega teenuse osutamise keeles (eesti ja/või vene keeles) vaba suhtluspädevuse tasemel, ladusalt ja arusaadaval viisil, sh grammatiliselt õigesti ning osalejate jaoks arusaadavalt; 6.1.8. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad oskama kõiki tema poolt läbi viidavaid tegevusi ellu viia ja käsitleda vaba suhtluspädevuse tasemel, st korrektses (sh grammatiliselt õiges) teenuse läbiviimise kõne- ja kirjakeeles nii, et see on osalejatele arusaadav;  6.1.9. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Teavituse ja tähistamise tingimuste mittetäitmisel on teenuse osutamise kulud abikõlbmatud ja tellijal on õigus teenuse eest tasutud vahendid täitjalt tagasi nõuda ulatuses, mis vastab finantskorrektsiooni otsuses esitatud tagasinõude summale; 6.1.10. tagama, et teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht vastavad töökeskkonnale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele ning olema kaitstud töö teenuse sihtgrupile ligipääsetavad. Täpsemad nõuded teenuse osutamise kohale ja ruumidele on sätestatud raamlepingu Lisas 2 (Tehniline kirjeldus); 6.1.11. maksma klientidele välja stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused kooskõlas raamlepinguga; 6.1.12. esitama tellijale nõuetekohaselt ja tähtaegselt raamlepingus ja hankelepingus kokku lepitud aruanded, arved ja muud dokumendid; 6.1.13. käsitlema konfidentsiaalsena lepingute täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingute täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tuleks võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalse teabe müümist, pakkumist või levitamist täitja, tema töötajate või mõne muu isiku täitjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist, mis annab tellijale õiguse lepingu erakorraliselt ja ette teatamata üles öelda. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6.2. Täitjal on õigus: 6.2.1. osaleda tellija poolt korraldatud teenusega seotud seminaridel ja infopäevadel; 6.2.2. saada tasu osutatud teenuste eest; 6.2.3. pöörduda tellija poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks; 6.2.4. teha täitjale ettepanekuid raamlepingu ja/või hankelepingu muutmiseks, muuhulgas selleks, et: a) muuta teenuse osutamise asukohta või lisada täiendavaid asukohti. Sellisel juhul peab teenuse osutamise uus asukoht vastama kõikidele hankedokumentides, raamlepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele; b) asendada või lisada teenust osutavaid spetsialiste. Sellisel juhul rakendatakse raamlepingu punktides 6.1.5 ja 6.1.6. sätestatut; c) pakkuda klientidele töid ja tegevusi, mida ei olnud täitja pakkumuses algselt nimetatud; d) võtta teenusele kliente ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses algselt nimetatud. Käesolevas alapunktis nimetatud muudatuste teostamiseks esitab täitja tellijale vastavasisulise põhjendatud taotluse koos kõikide vajalike dokumentidega. Tellija vaatab esitatud dokumendid läbi 7 (seitsme) tööpäeva jooksul ja annab nõusoleku lepingu muutmiseks või keeldub sellest. Tellijal on õigus keelduda hankelepingu muutmisest, kui teenuse osutamise asukoht või klienditööd vahetult tegev spetsialist ei vasta esitatud nõuetele. Tellija nõustumise korral sõlmivad pooled kokkuleppe hankelepingu muutmiseks. 6.3. Tellija kohustub: 6.3.1. maksma teenuse eest kokku lepitud tasu; 6.3.2. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni vastavust raamlepingus sätestatud tähtaja jooksul. 6.4. Tellijal on õigus: 6.4.1. suunata teenusele kliente kõikidest sihtgruppidest (psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue ja/või klient, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse), keda pakkuja on nimetanud pakkumuses, sõltumata sellest, millise arvu kliendikohti on pakkuja enda pakkumuses vastava sihtgrupi osas välja toonud. Selguse mõttes, kui täitja on pakkumuses esitanud taotletava kliendikohtade arvu sihtgruppide lõikes, käsitleb tellija sihtgruppide lõikes esitatud kliendikohtade soovi informatiivsena ning ei ole sellega seotud. Täitja ei eralda täitjale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel raamlepingu täitmise käigus, kooskõlas raamlepingu peatükiga 9. 6.4.2. kontrollida klienditööd vahetult tegevate spetsialistide kvalifikatsiooni kogu raamlepingu perioodil ning nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist; nõuetele mittevastavuse korral spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt ning asendamist nõuetele vastava spetsialistiga; 6.4.3. kaasata teenuse osutamise hindamiseks eksperte; 6.4.4. teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt, regulaarselt ja sellest ette teatamata, et hinnata kas teenus vastab oma sisus ja kvaliteedis klientide vajadustele, tehnilisele kirjeldusele (sh. teenuse osutamise ruumide sisutus, seadmed ja vahendid), tellija antud juhistele, struktuuritoetuste andmise reeglitele, pakkumusele ja lepingule; 6.4.5. teha täitja üle järelevalvet (sh järelevalve käigus taotleda lepingu täitmisega seotud originaaldokumentide esitamist) ja vajadusel ettepanekuid raamlepingu ja hankelepingu täitmise kohta; 6.4.6. nõuda teenuse osutamisel puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 6.4.7. algatada raamlepingu ja/või hankelepingu muutmine, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka elluviimise tagamiseks; 6.4.8. leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda juhul, kui täitja ei saa Andmekaitse Inspektsioonilt delikaatsete isikuandmete töötlemise luba või selle eest vastutava isiku registreeringut. 7. TEENUSTE DOKUMENTEERIMINE. MAKSETINGIMUSED 7.1. Täitja koostab ja esitab tellijale hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kliendi teenusele asumisest iga kliendi kohta teenusele sisenemise hinnangu koos tegevusplaaniga (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5), milles kirjeldab kliendi töösuutlikkust, teenuse osutamise eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ning nende tegevuste ajalist mahtu I etapi jooksul. Tegevusplaani alusel toimub igapäevane kliendile teenuse osutamine. 7.2. Täitja koostab ja esitab tellijale iga kliendi kohta tema teenuse I etapi lõppemise kuu 20. kuupäevaks hinnangu (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5), milles kirjeldab, kuidas klient on täitnud tegevusplaanis ette nähtud teenuse osutamise eesmärgi ning annab hinnangu selle kohta, kas kliendi töösuutlikkus ja töövõime on piisavad kliendi liikumiseks teenuse II etappi. Kliendi liikumisel II etappi koostab täitja kliendile tegevuskava esimeseks poolaastaks. 7.3. II ja III etapi klientide kohta koostab ja esitab täitja tellijale hinnangu kliendi töösuutlikkuse, töövõime, arengu ja teenusevajaduse kohta vähemalt üks kord poolaastas. Samuti esitab täitja tellijale teenuse II ja III etapist lahkunud klientide kohta lõpphinnangu  ja esitab selle täitjale teenuselt lahkumisele järgneva kuu jooksul (hinnangu näidis on raamlepingu Lisas 5). 7.4. Täitja koostab ja esitab tellijale igakuiselt osavõtulehed (raamlepingu Lisa 3), mis peavad sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 7.4.1. kliendi nimi ja elukoht, 7.4.2. teenuse etapp, milles klient arvestusperioodi jooksul viibis, 7.4.3. teenuse osutamise asukoht, 7.4.4. teenusel osaletud tundide arv ja töövaldkond iga teenusel osaletud päeva kohta, 7.4.5. klienti juhendanud spetsialisti nimi, 7.4.6. raamlepingu punkti 3.12 alusel teenusel eemal viibitud perioodid, 7.4.7. kliendi ja klienti juhendanud spetsialisti allkiri iga teenusel viibitud päeva kohta ja raamlepingu punkti 3.12 alusel teenuselt eemal viibitud perioodide kohta; 7.4.8. kliendi kinnitus selle kohta, kas ta on/ ei ole arvestusperioodi jooksul töötanud mistahes õiguslikus vormis või on/ ole suundunud avatud tööturule; 7.4.9. kliendi kinnitus selle kohta, kas arvestusperioodil on/ ei ole kliendi töövõimet ümber hinnatud või on/ ei ole ümber hindamise tulemusena hinnatud töövõime ümber osaliseks töövõimeks. 7.5. Tasu maksmise eelduseks teenuse erinevates etappides on: 7.5.1. I etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne vabatahtliku töötamise kohta; 7.5.2. II etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud, kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid; 7.5.3. III etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja tunnipõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid. 7.6. Tasu maksmise aluseks on arve(d) koos arve lisaks oleva aruandega ja nõuetekohased osavõtulehed, mis tuleb esitada igale kalendrikuule järgneva kalendrikuu 5. (viiendaks) tööpäevaks digitaalselt allkirjastatuna ja krüpteerituna raamlepingu punktis 11.1 näidatud e-posti aadressile. Arvel peab olema eraldi välja toodud tasu osutatud teenuste eest, klientidele arvestatud stipendiumid ning klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused. 7.7. Tellija kontrollib esitatud dokumentide vastavust 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul. Juhul, kui tellija tuvastab andmete kontrollimisel ja võrdlemisel erinevusi või puudusi, taotleb tellija täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 7.8. Tellijal tekib täitjale tasu maksmise kohustus alles pärast seda, kui tellija on kätte saanud kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed, mida tellija on täitjalt nõudnud ja/või mis vastavalt raamlepingule ja hankelepingule peavad olema täitjale esitatud. 7.9. Tasu osutatud teenuste eest, klientidele makstavad stipendiumid ning sõidu- ja majutustoetused maksab tellija täitjale täitja poolt esitatud arvete alusel (näidisarve on raamlepingu Lisas 4). Arvel peavad eraldi olema näidatud tasu osutatud teenuste eest, klientidele arvestatud stipendiumid ning klientidele arvestatud sõidu- ja majutustoetused. 7.10. Tellija tasub esitatud arved 20 (kahekümne) päeva jooksul pärast seda, kui tellija on saanud arve (koos arve lisaga) ja tellijale on nõuetekohaselt esitatud kõik raamlepingus nõutud dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud erinevused ja puudused. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad tellijale olema esitatud kõik raamlepingus ja hankelepingus nõutud dokumendid. Tellija tasub täitjale ainult nendele klientidele osutatud teenuste eest, kelle on teenusele suunanud Sotsiaalkindlustusamet. 7.11. Täitja kohustub säilitama raamlepingu ja hankelepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2028.a. 8. LEPINGU RIKKUMINE JA VASTUTUS 8.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. 8.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 8.3. Pool, kelle tegevus lepingus sätestatud kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 8.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. 8.5. Kui raamleping ja hankeleping on sõlmitud riigihankes esitatud ühispakkumuse alusel, vastutavad raamlepingu ja hankelepingu täitjad lepingute täitmise eest solidaarselt. 8.6. Juhul, kui tellija viivitab rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist iga viivitatud kalendripäeva eest kuni 0,5 (null koma viis) % tasumata arvel toodud summalt. 8.7. Raamlepingus või hankelepingus toodud tähtaegade mittejärgmisel täitja poolt on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi iga kohustuse osalise või täieliku täitmisega viivitatud kalendripäeva eest kuni 0,5 (null koma viis) % raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest. 8.8. Raamlepingus või hankelepingus toodud muude nõuete rikkumisel (sh mittevastavused, mida täitja peab teenuse osutamisel järgima tulenevalt tehnilisest kirjeldusest või pakkumusest) on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise eest kuni 10 (kümme) % leppetrahvi raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest. 8.9. Konfidentsiaalsuskohustuse või delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest on tellijal tähtajatult õigus nõuda igakordse rikkumise eest kuni 30 (kolmkümmend) % leppetrahvi raamlepingu punktis 2.5 vastava hanke osa maksimaalsest maksumusest. 8.10. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel ühepoolselt vähendada tasutavat summat leppetrahvi summa võrra. 8.11. Tellijal õigus mitte suunata täitja juurde teenusele uusi kliente kuni rikkumise kõrvaldamiseni. 8.12. Lepingus sätestatud leppetrahvid ja viivised on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda täitjalt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja/või kahju hüvitamist. Kui raamlepingu või hankelepingu rikkumine täitja poolt toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, on täitjal kohustus tekkinud kulud kogu finantskorrektsiooni ulatuses tellijale hüvitada vastava nõude saamisel. 8.13. Leppetrahvi määramisel juhindub tellija rikkumise proportsionaalsusest ning mitteabikõlblike kulude tekkimisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-st 21 ja muudest sätetest. 8.14. Leppetrahv tuleb tasuda 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 9. RAAMLEPINGU MUUTMINE JA ÜLESÜTLEMINE 9.1. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule. 9.2. Lepingu muutmise osas lähtutakse riigihangete seaduse § 123. 9.3. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, kui raamlepingus ei ole sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 9.4. Juhul, kui raamlepingu täitmise ajal muudetakse raamlepingu punktis 1.4. viidatud toetuse andmise tingimusi selliselt, et teenuse I etapi kestus on pikem, kui 6 (kuus) kuud, on pooltel õigus kokku leppida raamlepingu tingimuste muutmises selliselt, et on lubatud pikendada teenuse I etapi kestust kooskõlas toetuse andmise tingimustega. Sellisel juhul lepitakse täpsemad tingimused kokku raamlepingu muudatusena arvestades muuhulgas, et teenuse I etapi kestuse pikenemisega ei suurene raamlepingu alusel hankelepingus kokku lepitud teenuse etappide maksumused. 9.5. Tellijal on õigus raamleping ja/või hankeleping üles öelda sõltumata põhjustest, teatades sellest ette vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva. Koos raamlepingu lõppemisega loetakse lõppenuks ka selle alusel täitjaga sõlmitud hankeleping(ud), kui tellija ülesütlemisteates ei ole sätestatud teisiti. 9.6. Tellijal on õigus raamleping ja hankeleping(ud) üles öelda, kui täitja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud leppetrahvi või riigihangete seaduse §-s 124 sätestatud juhul. 10. RAAMLEPINGU ALUSEL VABADE KLIENDIKOHTADE JAOTAMINE 10.1. Juhul, kui hanke osas (maakonnas) taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada maakonnas ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu), siis on võimalik maakonnas jaotamata jäänud kliendikohad raamlepingu täitmise ajal ära jaotada sama maakonna piires, seejuures on tellijal õigus suunata kliente teenusele ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses (Lisa 6) algselt näidatud, kui täitja nõustub teenusele võtma kliente ka nendest sihtgruppidest. 10.2. Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub tellija esmalt selle täitja poole, kelle pakkumus vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate kliendikohtade saamiseks. 10.3. Täitja peab vastama tellija pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul spetsialistide vastavust tõendavad dokumendid juhul, kui täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem, kui nõutud tehnilise kirjelduse punktis 8.3 10.4. Tellija kontrollib pakkuja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ning dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekirja. 10.5. Tellija esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse esitanud täitjale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud täitja: 10.5.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada; 10.5.2. ei vasta tellija taotlusele raamlepingu punktis 10.3. sätestatud tähtaja jooksul või ei esita sama tähtaja jooksul dokumente; 10.5.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta tehnilise kirjelduse punktis 8.3 nõutule ja/või nende kvalifikatsioon ei vasta või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel raamlepingu punktides 10.3 kuni 10.5 sätestatut. 10.6. Selguse mõttes, raamlepingu peatükis 10 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et täitjale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud täitja pakkumuses, st raamlepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud täitja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtetega. Peatükis 10 kirjeldatud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas maakonnas, arvestades kõiki vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti. 11. TEADETE ESITAMINE 11.1. Kui raamlepingus on ette nähtud täitja kohustus esitada tellijale teated, andmed või mistahes dokumendid, tuleb kõik sellised teated, andmed ja dokumendid edastada e-posti teel, aadressil [email protected]. Juhul, kui tellija taotleb täitjalt originaal- dokumentide esitamist, tuleb need esitada posti teel aadressil Lai 14, Pärnu (Sotsiaal- kindlustusameti Pärnu büroo). 11.2. Tellija kontaktisikud on: 11.2.1. lepinguga seotud küsimustes: projektijuht Tiia Orlovski, e-post: [email protected], telefon: 744 8315, mobiil 5300 1509; 11.2.2. korralduslikes küsimustes või tema asendaja: koordinaator Kerli Kaljur, e-post [email protected], telefon: 447 7619; koordinaator Katrin Tiideberg, e-post [email protected], telefon 744 7 417 või tema asendaja. 11.3. Täitja kontaktisikud on: 11.3.1. lepinguga seotud küsimustes: Margus Koolme, telefon 687 7282, e- post [email protected] 11.3.2. korralduslikes küsimustes: Margus Koolme, telefon 687 7282, e- post [email protected] 11.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud raamlepingu peatükis 11 märgitud kontaktandmetel. 11.5. Teated, millel on õiguslikud tagajärjed (ennekõike lepingut muutva või lõpetava iseloomuga teated) peavad olema esitatud kirjalikus vormis ning adresseeritud raamlepingu peatükis 14 märgitud kontaktandmetel. 11.6. Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktandmete muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest. Nimetatud teade lisatakse raamlepingu juurde ning seda ei käsitleta raamlepingu muutmisena. 12. LÕPPSÄTTED 12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 12.2. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest, samuti headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus lepingu muude tingimustega. 12.3. Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte- saavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras. 12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 13. RAAMLEPINGU LISAD 13.1. Lisa 1 – Hankeleping 13.2. Lisa 2- Riigihanke tehniline kirjeldus 13.3. Lisa 3 – Osavõtuleht 13.4. Lisa 4 – Arve näidis koos aruandega teenuse osutamise kohta 13.5. Lisa 5 – Hinnanguvorm (hinnang koos tegevusplaaniga) 13.6. Lisa 6 – Täitja 04.12.2017. a esitatud pakkumus. Raamlepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid, tellijal on õigus ühepoolselt nõuda vormide täiendamist ja muutmist raamlepingu täitmise käigus. Näidisvormide muutmiseks raamlepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. 14. POOLTE REKVISIIDID Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Endla 8, 15092 Tallinn Astangu 27, 13519 Tallinn Registrikood: 70001975 Registrikood: 70003566 (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Helen Tähtvere Kert Valdaru erihoolekande valdkonna juht direktor  HANKELEPING nr 1.8-2/275 Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukoht Endla 8, Tallinn 15092 (edaspidi tellija), mida peadirektori 10.05.2017 antud käskkirjaga nr 12, antud volituse alusel esindab erihoolekande valdkonna juht Helen Tähtvere ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, Tallinn 13519 (edaspidi täitja), mida seaduse ja põhikirja alusel esindab direktor Kert Valdaru edaspidi eraldi nimetatud pool ning koos nimetatud pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi hankeleping) alljärgnevas: 1.1. Hankeleping sõlmitakse sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber 192679) tulemusena täitjaga sõlmitud raamlepingu alusel. Hankeleping on sõlmitud raamlepingus kokku lepitud tingimuste täpsustamiseks. Hankelepinguga reguleerimata osas kohaldatakse raamlepingus ja selle lisades sätestatut. 1.2. Täitja pakkumus on tunnistatud edukaks ning täitja osutab raamlepingus kokku lepitud teenuseid järgmistes maakondades, mille suhtes sõlmitud raamlepingute ja nende alusel kõikide täitjatega sõlmitud või sõlmitavate hankelepingute maksimaalsed rahalised mahud osutatavatele teenustele (hõlmamata I etapis makstavaid stipendiume ning sõidu- ja majutustoetusi) kokku on järgmised: 1.2.1. Harjumaa – maksimaalselt 864 000 eurot Tellija ei võta endale kohustust tellida teenuseid käesolevas punktis märgitud summade ulatuses täitjalt ega teistelt täitjatelt samas maakonnas. Hankeleping on sõlmitud juhuks, kui täitjalt tellitavate teenuste maksumus osutub punktis 1.2. nimetatud summaga võrdseks või sellest suuremaks. 1.3. Hankelepingu esemeks on täitja poolt osutatav kaitstud töö teenus, mille eest täitjale teenuse I ja II etapis makstava pearaha täismäärad on toodud hankelepingu lisas 1. Teenuste maksumusele lisandub käibemaks. Pearaha teenuse I ja II etapis makstakse vastavalt raamlepingus kokku lepitud tingimustele. 1.4. Teenuse III etapis makstakse täitjale teenuse eest tunnitasu, mille suurus on toodud hankelepingu lisas 1. Teenuse maksumusele lisandub käibemaks. Tunnitasu teenuse III etapis makstakse vastavalt raamlepingus kokku lepitud tingimustele. 1.5. Hankelepingus kokku lepitud teenuse maksumused on lõplikud ning raamlepingu ja hankelepingu täitmise käigus ei ole lubatud neid suurendada. 1.6. Teenuse osutamiseks täitjale eraldatud kliendikohtade arv on toodud hankelepingu lisas 1. 1.7. Riigihankes vastavaks tunnistatud ja ühtlasi täitja poolt hankelepingu täitmisel vahetult klienditööd tegevate spetsialistide nimekiri on sätestatud hankelepingu Lisas 1. 1.8. Hankelepingu täitmisel lähtuvad pooled raamlepingus ja hankelepingus sätestatud tingimustest (kaasa arvatud raamlepingu lisaks olevast tehnilisest kirjeldusest). Hanke- lepingu tingimused on eritingimusteks ning raamlepingu tingimused üldtingimusteks. Raamlepingu ja hankelepingu vastuolude korral kohaldatakse hankelepingu tingimusi. 1.9. Tellija volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on  projektijuht Tiia Orlovski, e-post: [email protected]; [email protected], telefon: 744 8315, mobiil 5300 1509. 1.10. Täitja volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on: kaitstud töö talituse juht Margus Koolme, telefon 687 7282, e- post [email protected] . Hankeleping jõustub allakirjutamisest poolte esindajate poolt ja kehtib kuni hankelepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseni või kuni raamlepingu lõppemiseni. 1.11. Hankeleping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. 1.12. Hankelepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad: Lisa 1 – Andmed teenuse kohta Tellija: Täitja: Sotsiaalkindlustusamet Astangu Endla 8, 15092 Tallinn Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27, 13519 Tallinn Registrikood: 70001975 Registrikood: 70003566 (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Helen Tähtvere Kert Valdaru erihoolekande valdkonna juht direktor  Lisa 2. Osavõtulehe vorm PKT OSAVÕTULEHT Teenuseosutaja (asutus): ____________________________________________________________________ Kliendi ees- ja perekonnanimi: _______________________________________________________________ Kliendi elukoha aadress: ____________________________________________________________________ Klienti juhendava spetsialisti nimi: ____________________________________________________________ Teenuse osutamise koha aadress: _____________________________________________________________ Etapp, kus klient viibib: _____________________________________________________________________ III etapis kliendi tööandja nimi: _______________________________________________________________ TUNDIDE KUUPÄEV KELLAAEG TÖÖ KIRJELDUS ARV JUHENDAJA ALLKIRI KLIENDI ALLKIRI E T K N R KOKKU TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  E T K N R KOKKU KUUS KOKKU TUNDE KINNITUSED KLIENDI ALLKIRI Kinnitan, et ma PKT teenuse I ja II etapis viibides ei käi mujal tööl. Kinnitan, et minu töövõime ei ole ümber hinnatud osaliseks töövõimeks. Märkused: __________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________________ Abiks osavõtulehe täitmisel:  Kliendi elukohana tuleb märkida kliendi tegeliku elukoha aadress korteri, maja või talu täpsusega.  PKT teenuse osutamise koha aadressi andmed tuleb märkida maja täpsusega.  Töötatud aeg märkida 15 minuti täpsusega.  Kliendi tööpäevana arvestatakse päeva, mil klient on töötanud vähemalt ühe tunni (1 h=60 minutit). TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  Lisa 4. Koondarve vorm Arve esitaja: Nimi Aadress Registrikood Telefon Makse saaja: Arvelduskonto Viitenumber Nimi Arve saaja: Sotsiaalkindlustusamet ARVE nr. .......................... Endla 8 Arve kuupäev: päev/kuu/aasta 15092 Tallinn Teenuse osutamise periood: ....... kuu/aasta ....... Teenuse nimetus Ühik Kogus Ühiku hind Summa (KM-ta) (KM-ta) Pearaha: I etapp Pearaha: II etapp Teenuse tasu III etapis Stipendiumid Sõidu- ja majutustoetused KOKKU: Käibemaks: KOKKU (käibemaksuga) Summa sõnadega: ........................................................................................................................................ Lisa: aruanne teenuse osutamise kohta Arve koostaja: Nimi Telefon TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ Lisa 3.1. Aruanne teenuse osutamise kohta TEENUSEOSUTAJA ARUANNE Teenusepakkuja (asutuse) nimi: ____________________________________________________________ Arve nr, mille juurde aruanne kuulub: Kuu, mille eest arve ja aruanne esitatakse: I etapi II etapi III etapi pearaha pearaha tunnihind Etappide maksumused (KM-ta): 250 350 5 TEENUSE OSUTAMINE 1 2 ... N KOKKU Kliendi ees- ja perekonnanimi Klient 1 Klient 2 Klient N Kliendi isikukood 12312312312 23423423423 45645645645 Etapp, kus klient on I II III Suunamisperiood antud etapis Mitmel päeval klient tööl käis 15 20 Mitu tundi kuus töötas/oli teenusel 25 38 45 puudutud päevi (kalendripäevad) 0 5 I etapp vahemaa kliendi elukoha ja töökoha vahel (km) 5 pearaha 250 250 stipendium 57,6 57,6 sõidutoetus 15 15 II etapp pearaha 332,5 332,5 III etapp tunnitasu kokku 225 225 KOKKU (km-ta) 322,6 332,5 225 880,1 TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  Lisa 5. PKT hinnangu vorm PKT HINNANGU VORM Juhised hinnanguvormi täitmiseks:  Juhul kui koostate kliendi kohta sisenemishinnangut (st esmakordset hinnangut 30 päeva möödumisel kliendi sisenemisest PKT teenusele), täitke osa A: kliendi sisenemine PKT teenusele.  Muudel juhtudel (kui koostate korduvhinnangut) täitke osa B: PKT teenuse korduvhinnang.  Juhul kui klient jätkab PKT teenusel, täitke lisaks ka osa C: tegevusplaan järgmise perioodi jaoks.  Juhul kui klient ei jätka PKT teenusel, täitke lisaks ka osa D: andmed kliendi lahkumisel teenuselt. 1.ÜLDANDMED Kliendi ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Elukoht Kliendi haridus Kliendi töökogemus, varasemad tegevused Teenuseosutaja (asutus) Etapp Suunamisperiood Hinnangu koostamise Järgmise hinnangu aeg (kuupäev) koostamise aeg: Sisenemishinnang Korduvhinnang 2. OSA A: PKT teenusele sisenemise hinnang Liikumine: (Liikumise iseärasused, takistused liikumisel, abivahendid, füüsiline vastupidavus, kas segab füüsilist tööd, kas väsib kiirelt, vajab asendimuudatusi vms) Käeline tegevus: (peenmotoorika, jämemotoorika, käte üldliikuvus, vastupidavus, jõud, käelisus (vasak või parem), kiirus, osavus, kas vajab abivahendeid mingi konkreetse ülesande sooritamisel jmt) Suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine: (nägemishäired, kas on korrigeeritud abivahendiga, kas TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ kuuleb, mõistab kuuldut, kasutab kuulmist korrigeerivaid abivahendeid, kõne olemasolu, kohasus, kvaliteet, alternatiivse kommunikatsiooni vajadus, tehnikad, abivahendid jne) Enesehooldus/toimetulek: (kas vajab kõrvalabi igapäeva- ja tööelus, mis osas ja mahus. Liiklemine(iseseisev, abiga, tuttav marsruut, võõras keskkond), lugemine, kirjutamine, arvutamine, rahaga arveldamine, kella tundmine jmt tööelus vajalikud oskused) Õppimine ja tegevuste elluviimine: (Kas on võimeline õppima, kui pikk on õpiprotsess, kas ja kui palju vajab kontrolli, kõrvalabi tuttavat tööd sooritades, tähelepanu suunamine, millised tegevused eriti sobivad ja meeldivad) Kohanemisvõime, õpivõime (millist juhendamist vajab- sõnalist, kirjalikku, manuaalset, püsivus, töötahe, töökiirus ja kvaliteet). Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: (Kuidas kohaneb muutustega, uue situatsiooniga, uue keskkonnaga, uue situatsiooniga tuttavas keskkonnas, tuttava situatsiooniga uues keskkonnas, juhendaja olemasolul või ilma, kuidas mõjutab teda uuest situatsioonist lähtuv ärevus (agressioon, autoagressioon, võimetus toimida) Inimestevaheline lävimine ja suhted: (sõbralikkus, abivalmidus, avatus, kohasus, sh tööalase suhtlemise adekvaatsus, hoiak, emotsionaalne stabiilsus, reageerimine tagasisidele, motiveerimisele, kriitikale) OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures ☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm) ☐ Muu 3. OSA B: PKT teenuse korduvhinnang (vahehinnang, lõpphinnag) Kirjeldada, kui on muutusi sisenemishinnangus märgitud kategooriates (peenmotoorika, liikumine vmt) Inimestevaheline lävimine ja suhted: (lähtudes töökeskkonnas, kollektiivis suhtlemisel) Õppimine ja tegevuste elluviimine: (Kuidas õpib, allub juhendamisele, mõistab eksimusi, parandab neid, kas ja kui palju vajab kontrolli, kõrvalabi tuttavat tööd sooritades, tähelepanu suunamine, millised tegevused eriti TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ sobivad ja meeldivad, kohanemisvõime, õpivõime, millist juhendamist vajab: sõnalist, kirjalikku, manuaalset, püsivus, töötahe, töökiirus ja kvaliteet) Töökäitumine: (Kokkulepetest kinnipidamine, töö- ja puhkeaegadest kinnipidamine, motivatsioon, ülesannete täitmine, hoolsus) Konkreetseid tööülesandeid puudutav: (kui inimene on osalenud mitmes erinevas töötoas/erinevates valdkondades, siis need lahti kirjutada, nt puidutöö, savitöö jne)  konkreetsed täidetud tööülesanded, nendega toimetulek,  milliseid kohandusi on tehtud ja kuidas see on muutunud tööga toimetulekut, kvaliteeti, töökiirust,  tähelepanekud, mis sorti ülesanded sobivad, mis meeldivad, või mis ei sobi.  Mida peaks vältima töökeskkonnas, kollektiivis vms, mis võib pärssida tööviljakust Kas klient teenib iseseisvalt välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)? OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures ☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm) ☐ Muu 3. OSA C: Tegevusplaan ESIMESES ETAPIS Eesmärgid: 1. Võttes osa teenuseosutaja poolt pakutavatest tegevustest, selgitada välja (30 päeva) jooksul:  sobivad tööd  tugevad ja arendamist vajavad küljed  oskused. 2. Tööoskuste kujundamine ja töövõtete harjutamine 3. Vajadusel töökeskkonna kohandamine Tegevused TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ TEISES ETAPIS Eesmärgid: Võttes osa teenuseosutaja juures valitud tegevustest:  Säilitada ja arendada tööoskusi  taastada/arendada töövõimet, et siirduda TK teenustele või jõuda avatud tööturule. Tegevused KOLMANDAS ETAPIS Eesmärgid: Säilitada teenuseosutaja toel kliendi võimekus avatud tööturul töötamiseks Tegevused 4. OSA D: Kliendi teenuselt lahkumise ankeet Isik otsib tööd __ jah __ ei Osaleja, kes on asunud õppima, õpib tasemeõppes, osaleb huvihariduses, kursustel, osaleb tööpraktikal, seminaridel, konverentsidel, võtab eratunde __ jah __ ei väljaspool tavapärast haridussüsteemi algusega kuni 4 nädala jooksul Isik sai kvalifikatsiooni __ jah __ ei Kuupäev Teenuseosutaja _______________________ (digitaalselt allkirjastatud) TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, projekt „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“  Tehniline kirjeldus „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber 192679) Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Tellija: Sotsiaalkindlustusamet 1. Taustainfo Eestis käivitunud töövõimereformi raames arendatakse mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) pakub võimalust tööelus osalemiseks neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. PKT teenust pakutakse erivajadusega inimesele selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenuseosutaja 1 juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral psühhosotsiaalne tugi ja tööjuhendamine. Erinevalt Töötukassa poolt pakutavast lühiajalisest kaitstud töötamise teenusest ei ole pikaajalise kaitstud töötamise teenuse esmaseks eesmärgiks erivajadusega inimese jõudmine avatud tööturule, vaid tema arendamine stabiilses ja toetavas keskkonnas ning jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Kaitstud töö teenus võimaldab inimesel olla aktiivne hoolimata tema erivajadusest, aitab kaasa paremale ühiskonda integreerumisele ning suurendab sotsiaalset kaasatust. Aastatel 2015-2020 arendatakse PKT teenust Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames, mis on toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ üheks alategevuseks (prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“). PKT teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Teenuse arendamisel on eesmärgiks käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti, kõigis maakondades. 2015. aasta lõpus viis Sotsiaalkindlustusamet läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse ostmine“ (viitenumber 166113) PKT teenuseosutajate leidmiseks, teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenuseosutajate leidmiseks 2017. aastaks viis Sotsiaalkindlustusamet 2016. aasta sügisel läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber 178990), mille tulemusel jagati üle Eesti maakondades pakkujate vahel 549 kliendikohta ning 2017. aasta kevadel täiendavalt riigihanke „Kaitstud töö teenuse tellimine (2017)“, millega jagati pakkujate vahel veel 95 kliendikohta. Käesolev riigihange viiakse läbi PKT teenuseosutajate leidmiseks 2018. aastaks. Sotsiaalkindlustusamet soovib leida teenuseosutajaid igasse maakonda. Maakondade lõikes on maksimaalne PKT kliendikohtade arv ette antud, kuid iga teenuseosutaja näitab oma pakkumuses ära maakonna või maakonnad, kus ta teenust osutada soovib ja enda poolt soovitud kliendikohtade arvu igas maakonnas. Sotsiaalkindlustusamet ei taga teenuse osutamise perioodil kõigi teenusekohtade täitumist, kuid teeb omapoolselt teavitustööd kohalikes omavalitsustes jt partnerite hulgas potentsiaalsete PKT teenuse klientide leidmiseks. 2. Teenuse eesmärk 1 „Teenuseosutaja“ käesoleva dokumendi tähenduses on sama, mis „pakkuja“ hankedokumentide ja „täitja“ raamlepingu tähenduses. 1  PKT teenuse eesmärgiks on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. 3. Teenuse sihtgrupp 3.1. PKT teenuse sihtgrupiks on vähenenud töövõimega tööealised isikud, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 3.1.1. isik on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani); 3.1.2. isikul on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 3.1.3. isikul on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire2, liitpuue, nägemis- puue või on ta läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3.1.4. isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi lõpuks. 3.2. Pakkuja peab Vormil 1 ära näitama, mis sihtgruppidele pakkuja kaitstud töö teenust on suuteline pakkuma. Teenuse sihtgrupiks loetakse: 1) psüühikahäirega isikud 2) nägemispuudega isikud 3) liitpuudega isikud 4) isikud, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse. 3.3. PKT teenusel olev isik ei tohi samaaegselt saada: 3.2.1. töötamise toetamise teenust (Sotsiaalkindlustusametist); 3.2.2. lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassast). 3.4. PKT teenuse I ja II etapis olevad kliendid ei tohi samaaegselt töötada töölepingu alusel või osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a teenuseosutajaga sõlmitud vabatahtliku töö leping I etapis ning teenuseosutajaga sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping II etapis). 4. Teenuse sisu lühikirjeldus 4.1. PKT teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 4.1.1. Teenuse I etapp – isiku töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. PKT I etapis hindab teenuseosutaja kliendi töösuutlikkust ning selgitab välja kliendile sobivad tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saaks, toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine; 4.1.2. Teenuse II etapp – isik töötab kaitstud tingimustes, seejuures on talle teenuse- osutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus; 4.1.3. Teenuse III etapp – isik töötab avatud tööturul, teenuseosutaja toetab kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud isikut nii tööle asumisel kui kuni 1 aasta jooksul ka edaspidi, et säilitada isiku töövõimekus ning toetada tema töötamist avatud tööturu tingimustes. Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk- järgult. 2 Kui hankega seotud muudes dokumentides on nimetatud „psüühikahäire“, „psüühikahäirega kliendid“ vm, siis on kõikidel juhtudel silmas peetud neid isikuid, kellel on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire. 2  4.2. PKT teenuse etappide kestused: 4.2.1. Teenuse I etapi kestus on kuni 6 kuud. Klient võib liikuda I etapist II etappi ka varem, kuid mitte enne 30 päeva möödumist I etapi algusest. Kliendi suunamine II etappi toimub teenuseosutaja hinnangu alusel, millest nähtub kliendi piisav töösuutlikkus ja valmisolek II etapis töötamiseks; 4.2.2. Teenuse II etapi kestus ei ole ajaliselt piiratud – see tähendab, et klient võib PKT teenuse II etapis olla tähtajatult seni, kuni tal PKT teenuse vajadus mingil põhjusel ära langeb (nt klient soovib liikuda edasi III etappi või soovib teenuselt lahkuda, et liikuda muudele teenustele või on sunnitud teenuselt lahkuma tervislikel vm põhjustel või tema töövõime hinnatakse ümber osaliseks töövõimeks ning ta siirdub Töötukassa teenustele vms); 4.2.3. Teenuse III etapi kestus on kuni 12 kuud. Klient suundub II etapist III etappi, kui tal on piisav valmisolek avatud tööturul töötamiseks. Klienti toetava teenuse maht III etapis on maksimaalselt 720 tundi. Klient saab PKT III etapis olla teenuse mahu täitumiseni, aga mitte kauem kui 12 kuud, seejärel kliendi osalemine PKT teenusel lõpetatakse. NB! Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt siiski piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2018.a.). See siiski ei piira sisuliselt klientide PKT teenusel viibimist, eeldusel et PKT teenus mingil kujul ja rahastamisel jätkub ka alates 2019. aastast ning kliendi jaoks leidub sobiv PKT teenuseosutaja ja teenuse asukoht. 5. PKT teenuse I etapp 5.1. PKT teenuse I etapi eesmärgiks on kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine ning tööoskuste jm oskuste tugevdamine ja kliendi suunamine nii, et hiljemalt I etapi lõpuks oleks klient suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus (keskmiselt 10 tundi nädalas). 5.2. I etapi tegevused hõlmavad: - kliendi töösuutlikkuse hindamist, - kliendile sobivate tööde väljaselgitamist (sh erinevate tööde proovimine), - kliendile sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja sobitamist; - kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist, - kliendi tööharjumuse kujundamist; - tööoskuste ja –võtete õpetamist ja tööde harjutamist; - kliendi juhendamist, nõustamist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel; - kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist; - vajadusel muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamist, sh teenuse jätkumise taotlemist, tööturuteenustele suundumise korraldamist vmt). 5.3. PKT teenuse I etapis sõlmitakse teenuseosutaja ja kliendi vahel vabatahtliku töö leping, mis peab vastama vähemalt raamlepingus toodud tingimustele. 5.4. Kliendile makstakse I etapis stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Sotsiaalkindlustusamet maksab stipendiumi ja sõidutoetuse kliendile teenuseosutaja kaudu, kes on kohustatud need kliendile välja maksma. Täpsemalt on stipendiumide ning sõidu- ja majutustoetuste suurus ja maksmise tingimused kirjeldatud raamlepingus. 3  Nimetatud summadeks on prognoositud 450 000 eurot. Pakkuja seda summat teenuse eest makstava tasu hulka ei saa arvestada. 5.5. Klientide teenusele võtmine toimub I etapis kalendrikuu põhiselt, st alates 1. kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid I etapis teenusel 31.12.2017.a. seisuga, kuid keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide teenusele võtmine toimub raamlepingus sätestatud korras. 5.6. Hiljemalt PKT teenuse I etapi lõpuks peaks klient olema suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus (ehk keskmiselt 10 tundi nädalas), hinnangu kliendi töösuutlikkusele annab teenuseosutaja. Isik ei pea kohe teenuse I etappi asudes suutma selles mahus tööd teha, vaid tema suutlikkus tööd teha võib areneda I etapi jooksul järk-järgult. Samas peab klient I etapis siiski täitma minimaalse teenuse ajamahu 20 tundi kuus, seejuures osaledes teenusel vähemalt 10 päeval. Täpsemad nõuded I etapi korralduse kohta (sh minimaalne ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja arvamine) on reguleeritud raamlepingus. / 5.7. Teenuseosutajale makstakse iga kliendi teenusel viibimise eest I etapis pearaha. Pearaha makstakse kuupõhiselt, st täiskuu eest. Juhul kui klient ei täida minimaalset töömahtu (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu, kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse teenuseosutajale pearahast 95%. Täpsed pearaha maksmise tingimused on kirjeldatud raamlepingus. 6. PKT teenuse II etapp 6.1. PKT teenuse II etapi eesmärgiks on isiku töötamine kaitstud tingimustes vähemalt 40 tundi kuus (keskmiselt 10 tundi nädalas), seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. 6.2. PKT teenuse II etapis peab teenuseosutaja tagama kliendile kaitstud tingimustes töö igaks kliendi tööpäevaks. II etapi tegevused hõlmavad teenuseosutaja poolt: - kliendiga töö tegemiseks lepingu sõlmimist; - kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist; - sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja vajadusel töökeskkonna kohandamist, kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist; - kliendi pidevat toetamist ja juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga säilitada ja parandada tööoskusi, arendada töövõimet; - kliendi juhendamist, nõustamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel, kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist; - kliendi tööotsingute nõustamist ja juhendamist, juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule, kliendi toetamine kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Sobiva töökoha leidmiseks avatud tööturul nõustab klienti ja toetab töö otsimisel, kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri vm), töövestluseks ettevalmistumisel vm; - muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel. 6.3. PKT teenuse II etapis on teenuseosutajal kliendiga sõlmitud töö tegemiseks leping, mille liik sõltub tehtava töö iseloomust (tööleping, käsundusleping, töövõtuleping) ning õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tehakse töötamise registrisse vastav kanne. Teenuseosutaja ei või Vabariigi Valitsuse 4  kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Sõlmitavad lepingud peavad vastama raamlepingus sätestatud nõuetele. 6.4. PKT teenuse II etapis ei maksta klientidele stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetust. 6.5. Klientide teenusele võtmine toimub II etapis kalendrikuu põhiselt, st alates 1. kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid II etapis teenusel 31.12.2017.a. seisuga , kuid keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide teenusele võtmine toimub raamlepingus sätestatud korras. 6.6. PKT teenuse II etapis peab klient tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus (ehk keskmiselt 10 tundi nädalas). Täpsemad nõuded II etapi korralduse kohta (sh nõutav ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja arvamine) on reguleeritud raamlepingus. 6.7. Teenuseosutajale makstakse iga kliendi teenusel viibimise eest II etapis pearaha. Juhul kui klient ei täida minimaalset töömahtu (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu, kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse teenuseosutajale pearahast 95%. Täpsed pearaha maksmise tingimused on kirjeldatud raamlepingus. 7. PKT teenuse III etapp 7.1. PKT III etappi suunduvad kliendid, kes on PKT teenuse kaks esimest etappi edukalt läbinud ning kes on võimelised ja soovivad siirduda avatud tööturule. 7.2. III etapi eesmärgiks on kaitstud töökohast avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine teenuseosutaja poolt, nii tööle asumisel kui kuni 1 aasta jooksul aja vältel ka edaspidi, et säilitada isiku töövõimekus ning toetada tema töötamist avatud tööturu tingimustes. Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk-järgult. 7.3. PKT teenuse III etapi tegevused hõlmavad järgmist: - kliendi toetamine ja juhendamine tööandja tööjuhistest lähtuvalt ning kliendi nõustamine töötamise ajal; - tööandjate nõustamine tema juures töötava kliendi erivajadustest lähtuvalt tööülesannete ja/või töökeskkonna kohandamisel; - kliendi ja tööandjaga regulaarselt ühenduse hoidmine, et ennetada töökohal raskuste tekkimist. Tekkinud probleemidele lahenduste leidmine; - kliendi juhendamine, nõustamine, motiveerimine ja toetamine sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel, kliendi sotsiaalse võrgustiku jõustamine ja tugevdamine; - kliendi tööotsingute nõustamine ja juhendamine, juhul kui klient kaotab III etapis töökoha. Teenuseosutaja toetab klienti uue töö otsingul, kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Sobiva töökoha leidmiseks avatud tööturul nõustab klienti ja toetab töö otsimisel, kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, motivatsioonikiri, avaldus), tööintervjuuks ettevalmistumisel ja tööle kandideerimisel; - muud tegevused, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt vajadusel kliendi edaspidise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamine – teenuse jätkumise taotlemine, tööturuteenustele suundumise korraldamine jm). 5  7.4. Klient töötab avatud tööturul ja tal on tööandjaga sõlmitud töö tegemiseks leping, mille liik sõltub töö iseloomust (tööleping, käsundusleping, töövõtuleping) ning õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tehakse töötamise registrisse vastav kanne. 7.5. PKT teenuse III etapi klientidele ei maksta stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetust. 7.6. III etapis töötab klient avatud tööturul, teenuseosutaja toetab teda ja aitab seeläbi kliendil avatud tööturul püsida. Teenuseosutaja tugi kliendile väheneb ajas järk-järgult. Teenuse maht III etapis on maksimaalselt 720 tundi. Klient saab PKT III etapis olla teenuse mahu täitumiseni, aga mitte kauem kui 12 kuud – seejärel kliendi osalemine PKT teenusel lõpetatakse. Täpsemad nõuded III etapi korralduse kohta on reguleeritud raamlepingus. 7.7. III etapis tasutakse teenuseosutajale teenuse eest tunnitasu kliendi kohta vastavalt tegelikult osutatud teenuste ajalisele mahule, kuid mitte rohkem kui 720 tundi ühe kliendi eest (1 tund = 60 min). Teenuseosutajale III etapi tunnitasu maksmise täpsed tingimused on kirjeldatud raamlepingus. 8. PKT teenuse üldine korraldus 8.1. PKT teenuse korraldamisel on oluline klientide eripäraga arvestamine ja teenuse kasutajamugavus ning töö (sh tööaja) paindlikkus klientide jaoks. 8.2. Klientidele pakutavate tööde nimekiri peab olema mitmekesine. Teenuseosutaja peab tagama I etapis tööproovimise ja tööharjutamise ning II etapis kaitstud tingimustes tööd vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas ehk sisult erinevates töölõikudes. Teenuseosutaja kirjeldab pakkumuses, millistes valdkondades ta klientidele I etapis tööproovimist ja tööharjutamist pakub ja millistes valdkondades ta klientidele II etapis tööd pakub. Teenuseosutaja esitab pakkumuses ka I ja II etapi teenuse osutamise ruumide sisustuse, seadmete ja vahendite kirjelduse. Teenuseosutaja on kohustatud PKT klientidele kõiki neid töövaldkondi ka reaalselt pakkuma, mida ta on pakkumuses loetlenud. Poolte kokkuleppel võib töövaldkondade nimekirja vastavalt klientide vajadustele teenuse osutamise perioodil muuta või täiendada. 8.3. Kliente juhendavaid spetsialiste peab olema piisaval hulgal, minimaalselt üks juhendaja 5 (viie) teenuse saaja kohta. Klientide ja juhendajate suhtarv võib erandjuhul töötaja lahkumise, haigestumise või puhkuse korral ajutiselt muutuda Sotsiaalkindlustusametiga eelneva kokkuleppe alusel, kuid mitte kauem kui 60 kalendripäeva. Kliente juhendavad spetsialistid peavad vastama hankedokumentides esitatud vastavusnõuetele. Kliendile peab olema teenusel viibimisel tagatud juhendaja pidev kättesaadavus. 8.4. Teenuseosutaja peab regulaarselt hindama iga PKT teenusel viibiva kliendi käekäiku ja arengut ning koostama kirjaliku hinnangu kliendi kohta koos edasise tegevusplaaniga. Teenuseosutaja poolt koostatud hinnang kliendi kohta sisaldab ülevaadet kliendi toimetulekust, tema tugevustest ja nõrkustest ning suutlikkusest jätkata teenusel. Juhul kui kliendile on jõukohane liikumine PKT teenuselt mõnele muule teenusele, märgib teenuseosutaja selle hinnangusse. Tegevusplaan kirjeldab kliendile teenuse osutamise eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ning nende tegevuste ajalist mahtu. Tegevusplaani alusel toimub igapäevane teenuse osutamine kliendile. Hinnanguvormi näidis on esitatud hankedokumendi lisana. Hinnangud klientide kohta tuleb esitada: 6  - hiljemalt 30 päeva möödumisel I etapi algusest koos edasise tegevusplaaniga; - I etapi või II etapi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi koos edasise tegevusplaaniga; - II etapi jooksul iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas), arvates II etapi algusest koos edasise tegevusplaaniga; - III etapis kuus kuud pärast III etapi algust (st üks kord poolaastas) koos edasise tegevusplaaniga; - kliendi lahkumisel teenuselt (sh juhul, kui klient on käinud Töötukassas töövõime hindamisel ning tema töövõime on hinnatud osaliseks, mistõttu ei kuulu ta enam PKT teenuse sihtgruppi). Kui klient lahkub teenuselt, esitatakse ainult hinnang koos teenuse lõpetamise kuupäevaga, muudel juhtudel esitatakse hinnang koos edasise tegevusplaaniga (teenuse osutamise tegevuste kohta järgmisel kuuel kuul). 8.5. PKT teenusele asumine, teenuselt lahkumine, etappides liikumine. Klientide asumine teenusele, teenuselt lahkumine ja teenuse etappides liikumine on kirjeldatud raamlepingus. Üldjoontes on korraldus järgmine: 8.5.1. PKT teenusele asumiseks esitab isik või tema eestkostja Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse. See vaadatakse Sotsiaalkindlustusametis läbi ja kui isik sobib teenusele, vormistatakse PKT teenusele suunamise otsus. Kui isiku poolt soovitud piirkonnas või sobiva teenuseosutaja juures pole hetkel vabu teenusekohti, pannakse isik PKT teenuse järjekorda. 8.5.2. Kliendi lahkumine PKT teenuselt toimub kas kliendi avalduse alusel või teatud juhtudel teenuseosutaja hinnangust lähtuvalt või Sotsiaalkindlustusameti algatusel. PKT teenuselt lahkunud kliendi suhtes rakendatakse 1-aastast teenusele naasmise piirangut. Pärast ühe aasta möödumist võib klient soovi korral uuesti PKT teenusele tulla. Kliendi tagasitulemisel teenusele algab PKT teenuse arvestus otsast peale. Selliselt saab klient PKT teenusele tagasi tulla ainult ühel korral. Sotsiaalkindlustusamet võib teenusele naasmine 1-aastast piirangut kliendi suhtes mitte kohaldada, kui kliendi lahkumiseks teenuselt oli mõjuv põhjus. 8.5.3. Põhjendatud vajaduse korral võib PKT klient liikuda II etapist tagasi I etappi, samuti III etapist tagasi II etappi, ühel korral mõlema etapi kohta. III etapist ei saa tagasi liikuda I etappi. 8.6. Teenuseosutaja poolt tehtav klienditöö peab olema korrektselt dokumenteeritud, dokumendid Sotsiaalkindlustusametile õigeaegselt esitatud. Samuti peab olema tagatud dokumentide säilitamine nõutud viisil. Täpne aruandlus ja vormid ning dokumentide säilitamine nõuded on raamlepingu lisas. 8.7. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis, esitades Tellijale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks kliendi avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse esitamise kuupäeva seisuga. Täpsemad tingimused toodud raamlepingus lisas 1. 9. Nõuded ruumidele, PKT teenuse osutamise kohale 7  9.1 Üldised nõuded. Tööruumides peab olema tagatud piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik valgustus, kanalisatsioon ja võimalus tualeti kasutamiseks. Teenuse osutamise ruumid tuleb hoida puhtad. PKT teenust ei tohi osutada kodustes tingimustes. 9.2 Töökeskkonnale esitatavad nõuded. Teenuseosutaja peab teenuse osutamisel täitma töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid ja tagama klientide ohutuse. Teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht peavad vastama töökeskkonnale esitatavatele nõuetele. Kui PKT teenuseosutaja, kellel on II etapis kliendiga sõlmitud kaitstud tingimustes töö tegemiseks leping, suunab kliendi tööle koostööpartneri ruumidesse, tagab PKT teenuseosutaja, et koostööpartneri ruumid vastavad töökeskkonnale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. 9.3 Ligipääsetavus. PKT teenuse osutamise asukoht peab olema PKT teenuse sihtrühmale ligipääsetav. Kui teenuse osutamise koht ei asu ühistranspordiga ligipääsetavas kohas, siis korraldab klientidele transpordi teenuse osutamise kohta ja tagasi teenuseosutaja ja vastavad kulud peavad sisalduma teenuse maksumuses. Kui kliendi kaitstud töökoht II etapis ei asu teenuse osutamise kohana nimetatud aadressil ning töökohale puudub ühistranspordiga ligipääs, siis korraldab transpordi töökohta ja tagasi teenuseosutaja ning vastavad kulud peavad sisalduma teenuse maksumuses. Teenuseosutaja peab vajadusel olema valmis tagama liikumispuudega isikutele juurdepääsu teenuse osutamise ruumi (sh tualett jm ruumid). Teenuseosutaja peab nimetatud kulu arvestama pakkumuse maksumuse sisse. 9.4 ESF teavitusnõuded. PKT teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad olema ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavate teavitusnõuete kohaselt tähistatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 10. Kliendikohtade arv maakondade lõikes ja vabade kliendikohtade jaotamine 10.1. Planeeritav PKT kliendikohtade arv 2018. aastaks on 730 inimest, mis hõlmab nii uusi kliente kui neid, kes olid teenusel eelmistel aastatel ning jätkavad teenusel ka 2018. aastal. PKT teenuse kliendikohtade arv teenuse kõikide etappide (I, II ja III) peale kokku on 2018. aastal maakondade lõikes järgmine: Hanke osa Maakond Maksimaalne kliendikohtade arv 1. Harjumaa 180 2. Hiiumaa 5 3. Ida-Virumaa 30 4. Jõgevamaa 70 5. Järvamaa 20 6. Läänemaa 15 7. Lääne-Virumaa 50 8  8. Põlvamaa 60 9. Pärnumaa 60 10. Raplamaa 30 11. Saaremaa 30 12. Tartumaa 70 13. Valgamaa 40 14. Viljandimaa 35 15. Võrumaa 35 Kokku 730 10.2 Tellija sõlmib hanke iga osas (maakonnas) ühe või mitu raamlepingut. 10.3 Pakkuja peab igas hanke osas (maakonnas) taotlema vähemalt 5 (viit) kliendikohta. Väiksemas arvus kliendikohtade taotlemisel loetakse pakkumus mittevastavaks ja lükatakse tagasi. 10.4 Raamlepingu sõlmimisega samaaegselt sõlmitakse poolte vahel hankeleping AD Lisa 3 projekti alusel. Hankelepingu lisaks on andmed, mille täitja esitas pakkumuse koosseisus Vormil 1. 10.5 Pärast raamlepingu ja hankelepingu sõlmimist on Tellijal õigus teenusele suunata kliente kõikidest sihtgruppidest (psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue ja/või klient, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse), keda pakkuja on nimetanud Vormil 1, sõltumata nende klientide arvust ja sõltumata sellest, millise arvu kliendikohti on pakkuja välja toonud Vormil 1 vastava sihtgrupi osas. Selguse mõttes, Tellija käsitleb sihtgruppide lõikes esitatud kliendikohtade arvu informatiivsena ning ei ole sellega seotud, kuid ei eralda täitjale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel raamlepingu täitmise käigus. 11. Vabade kliendikohtade jaotamine 11.1 Juhul, kui hanke osas (maakonnas) taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada maakonnas ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu), siis on võimalik maakonnas jaotamata jäänud kliendikohad raamlepingu täitmise ajal ära jaotada sama maakonna piires, seejuures on Tellijal õigus suunata kliente teenusele ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud täitja pakkumuses (Vormil 1) algselt näidatud, kui täitja nõustub teenusele võtma kliente ka muudest sihtgruppidest. 11.2 Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub Tellija esmalt selle pakkuja poole, kelle pakkumus vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate kliendikohtade saamiseks. 11.3 Pakkuja peab vastama Tellija pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem, kui nõutud punktis 8.3. 11.4 Tellija kontrollib pakkuja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ning dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega 9  muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekirja. 11.5 Tellija esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse esitanud pakkujale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud pakkuja: 11.5.1 teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada; 11.5.2 ei vasta Tellija taotlusele punktis 11.3 sätestatud tähtaja jooksul või ei esita sama tähtaja jooksul dokumente; 11.5.3 vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta punktis 8.3 nõutule ja/või nende kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel punktides 11.3 kuni 11.5 sätestatut. 11.6 Selguse mõttes, punktis 11 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et konkreetsele pakkujale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud pakkuja pakkumuses, st raamlepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud pakkuja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud punktides kirjeldatud põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas maakonnas, arvestades kõiki vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti. 12. Teenuse maksimaalne rahaline maht maakondade lõikes 12.1. Teenuse maksimaalne rahaline maht summas kuni 3 504 000 eurot (ilma km) jaguneb hanke osade lõikes järgmiselt (summad ilma km): Hanke osa Maakond Maksimaalne kliendikohtade arv 1. Harjumaa 864 000 eurot 2. Hiiumaa 24 000 eurot 3. Ida-Virumaa 144 000 eurot 4. Jõgevamaa 336 000 eurot 5. Järvamaa 96 000 eurot 6. Läänemaa 72 000 eurot 7. Lääne-Virumaa 240 000 eurot 8. Põlvamaa 288 000 eurot 9. Pärnumaa 288 000 eurot 10. Raplamaa 144 000 eurot 11. Saaremaa 144 000 eurot 12. Tartumaa 336 000 eurot 13. Valgamaa 192 000 eurot 14. Viljandimaa 168 000 eurot 15. Võrumaa 168 000 eurot Hankijal ei ole kohustust tellida teenuseid raamlepingu maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas maakonnas sõltub klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke osade 10  suhtes sõlmitavate lepingute kui ka lepingute täitmise tegelik maht kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud maksimaalne rahaline maht. 12.2. Teenuse eest I ja II etapis tasutakse nn pearaha põhimõttel (pearaha = ühe täiskalendrikuu teenustasu teenusel osaleva ühe kliendi eest). Pearaha täismäär ja ühtlasi maksimaalne määr (ilma km) on kõikides maakondades järgmine: 1) teenuse I etapis – maksimaalselt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus; 2) teenuse II etapis – maksimaalselt 400 (nelisada) eurot kalendrikuus. Teenuse eest teenuse III etapis tasutakse tunnitasu alusel, maksimaalselt 6,50 (kuus koma viiskümmend) eurot tunnis (tund = 60 min). Teenuste tegelikud maksumused (nii pearaha kui tunnitasu), mis ei või olla kõrgemad eelmärgitud maksimaalsetest määradest, esitatakse pakkumuses. Teenuste eest tasutakse vastavalt pakkumuses esitatud maksumustele. 11  Riigi Tugiteenuste Keskus Riigihange: Kaitstud töö teenuse tellimine Riigihanke viitenumber: 192679 Vorm 1 – Andmed teenuste kohta 1. ÜLDANDMED: Pakkuja (kõik ühispakkujad) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrikood 70003566 2. ANDMED TEENUSE KOHTA: Hanke osa (maakonna) nimetus Harjumaa Pakkuja on valmis osutama teenust järgmistele 1. Psüühikahäire - jah sihtgruppidele 2. Nägemispuue - ei 3. Liitpuue - jah 4. Peaajutrauma või ahjukahjustust tekitav haigus - jah Taotletav kliendikohtade arv maakonnas (kõik 25 sihtgrupid kokku; minimaalselt 5 kliendikohta) Märkus: lepingu sõlmimisel märgitakse siia pakkumusele tegelikult eraldatud kliendikohtade arv Teenuse I etapi maksumus (pearaha suurus 295 eurot/ kuus kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) Teenuse II etapi maksumus (pearaha suurus 390 eurot/ kuus kalendrikuus ühe kliendi kohta, ilma km) Teenuse III etapi maksumus (teenuse tunnitasu, 6,00 eurot/ tunnis ilma km) Klienditööd vahetult osutavad spetsialistid, loetleda 1. Birgit Ulrich nimeliselt 2. Mari Kalbin 3. Koidu Moor 4. Urmas Elmik 5. Margus Koolme 3. TEENUSE I ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise Astangu 27, Tallinn, Harjumaa. 13519 Aadress Aadress asukoha aadress PKT klientidele 1. Lihttöö – pakkimine, liimimine, voltimine, siltide 1. 1. pakutavate tööde loetelu kleepimine. 2. 2. koos nende 2.Käsitöö – õmblemine, tikkimine, viltimine, 3. 3. lühikirjeldusega heegeldamine. 4. 4. 3.Keraamika – savist keraamiliste nõude ja muude Jne jne toodete valmistamine. 4. Puutöö – puutööpinkidel puidust esemete (köögitarbed, lastemööbel jne) valmistamine. 5. Pagaritöö – kondiitritoodete (saiad, pirukad, kringlid jm) valmistamine. 6. Koristamine – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse siseruumide koristamine, tööriiete pesemine. 7. Köögitöö – lihtsamate abikoka ja köögi abitöölise  ülesanded, nt hakkimine, toiduainete ettevalmistamine, laudade katmine ja hiljem koristamine. Ruumide sisustus, 1. Toolid, lauad, transpordivahendid, abivahendid töövahendid, seadmed jm toodete loendamiseks, voltimiseks, pakendamiseks. ressursid 2. Õmblusmasinad, tikkimisraamid, viltimisnõelad, lauad, toolid, juurdelõikuslaud. 3. Keraamika ahi, glasuurimiskabiin, lauad, toolid, voolimisabivahendid. Riiulid toodete kuivatamiseks. 4. Enamlevinud puutööpingid – saagpink, puurpink, höövel ja paksushöövelpink, CNC frees, lasergraveerija, viimistluskabiin. Samuti tisleripingid, lauad ja toolid. 5. Lauad, toolid, tööstuslik tainamikser, küpsetusahi, tainarullimisseade, kergituskapp, muud abivahendid küpsetamiseks. 6. Koristuskärud, harjad, kühvel, põrandamopp, tolmuimeja, pesumasin, kuivatuskapp, vajalikud kemikaalid. 7. Õppeköök, pliit ahjuga, mikser, potid, pannid, muud abivahendid, nõud, serveerimiskärud, kohviaparaat, termosed jne. Kui pakkujal on vastavas maakonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge 4. TEENUSE II ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise Astangu 27, Tallinn, Harjumaa. 13519 Aadress Aadress asukoha aadress PKT klientidele 1. Lihttöö – pakkimine, liimimine, voltimine, siltide 1. 1. pakutavate tööde loetelu kleepimine, 2. 2. koos nende 2.Käsitöö – õmblemine, tikkimine, viltimine, 3. 3. lühikirjeldusega heegeldamine 4. 4. 3.Keraamika – savist keraamiliste nõude ja muude Jne jne toodete valmistamine 4. Puutöö – puutööpinkidel puidust esemete (köögitarbed, lastemööbel jne) valmistamine. 5. Pagaritöö – kondiitritoodete valmistamine – saiad, pirukad, kringlid. 6. Koristamine – Astangu keskuse siseruumide koristamine, tööriiete pesemine 7. Köögitöö – Lihtsamate abikoka ja köögi abitöölise ülesanded – hakkimine, toiduainete ettevalmistamine, laudade katmine ja hiljem koristamine Ruumide sisustus, 1. Toolid, lauad, transpordivahendid, abivahendid töövahendid, seadmed jm toodete loendamiseks, voltimiseks, pakendamiseks. ressursid 2. Õmblusmasinad, tikkimisraamid, viltimisnõelad, lauad, toolid, juurdelõikuslaud. 3. Keraamika ahi, glasuurimiskabiin, lauad, toolid, voolimisabivahendid. Riiulid toodete kuivatamiseks. 4. Enamlevinud puutööpingid – saagpink, puurpink, höövel ja paksushöövelpink, CNC frees, lasergraveerija, viimistluskabiin. Samuti tisleripingid, lauad ja toolid. 5. Lauad, toolid, tööstuslik tainamikser, küpsetusahi, tainarullimisseade, kergituskapp, muud abivahendid küpsetamiseks.  6. Koristuskärud, harjad, kühvel, põrandamopp, tolmuimeja, pesumasin, kuivatuskapp, vajalikud kemikaalid. 7. Õppeköök, pliit ahjuga, mikser, potid, pannid, muud abivahendid, nõud, serveerimiskärud, kohviaparaat, termosed jne. Kui pakkujal on vastavas maakonnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge Kinnitame, et: 1. tagame raamlepingu ja hankelepingu täitmisel teatavaks saanud delikaatsete isikuandmete töötlemise kooskõlas õigusaktidega (sh tagama delikaatsete isikuandmete töötlemise õiguse registreeringu olemasolu või määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku ning teostama vajalikud toimingud Andmekaitse Inspektsioonis hiljemalt 10 päeva jooksul pärast raamlepingu sõlmimist); 2. meil on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks; (allkirjastatud digitaalselt) Allkirjastaja ametinimetus: Direktor Allkirjastaja nimi: Kert Valdaru