Parandused 15.12.2017 komisjoni hinnatud programmile - Activitas

Sotsiaalkindlustusamet Endla 8 15092 Tallinn 21.12.2017 nr 6-12.6/740 Selgitused OÜ Activitas programmi „ Liikumisvabadus“ kohta. Pr. Kristel Ojala Suur tänu esitatud kommentaaride eest! Oleme komisjoni seisukohtadest lähtuvalt täiendanud programmi. Lisame enda poolsed teostatud parandused ning edastame korrigeeritud programmi teksti. Muudatused programmi teksti on sisseviidud kollasel taustal. Tehtud on järgmised muudatused Lk. 4 on lisatud kaasrahastuse summa (86,84€) ja põhjendus Lk. 5 ja 19 on lisatud tegevusterapeudi kodukülastus Lugupidamisega Ewe Alliksoo Rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse juhataja kt Karolin Arula 687 7217  Liikumisvabadus Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus OÜ Activitas Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Kristi Rembel- Tõnisson Kontakttelefon : 50 13 410 Programmi osutamise periood : 17 nädalat SISUKORD I. Programmi esitaja andmed ................................................................................................. 3 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 4 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 7 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ............................................................ 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud ......................................................................................... 7 C. Keskkonnategurid .............................................................................................................. 8 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid .......................................................................................... 8 E. Programmi peamised põhimõtted ...................................................................................... 9 F*. Epidemioloogilised andmed ........................................................................................... 13 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis .............. 13 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ...................................................................................... 13 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 14 A. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 14 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 14 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 14 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: ............................................................................... 15 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 15 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ................................................................. 15 4. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 15 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 17 A. Programmi keskkond ja intensiivsus ............................................................................... 17 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 17 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 17 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................... 18 A. Programmi ettevalmistamine ........................................................................................... 18 B. Hindamine ja planeerimine .............................................................................................. 18 C. Sekkumine ....................................................................................................................... 18 D. Tulemuste hindamine ...................................................................................................... 29 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ........................................... 29 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................. 30 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? .......................................................... 30 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ........................................ 30 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?....... 30 VII. Viited .............................................................................................................................. 31 A. Kasutatud materjalide loetelu .......................................................................................... 31 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU .......................................................................................................... 33 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID ................................ 38 Lisa 3_ REHABILITATSIOONIPROGRAMMI TULEMUSED (RFK) ............................... 46 Lisa 4_KLIENDI TAGASISIDE ANKEET PROGRAMMI LÕPPEMISEL ........................ 48 2  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi OÜ Activitas Organisatsiooni tegutsemise alus Tegevusluba nr SRT000068, kehtivuse algus 07.12.2006 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht [email protected]; www.activitas.ee Aadress Vaksali 17A Postiindeks 50410 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi REMBEL-TÕNISSON Eesnimi Kristi Amet Rehabilitatsioonimeeskonna juht Telefon 50 13 410 E-post [email protected] 3  II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): X Elamise valdkond 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X Üle Eesti 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X Rehabilitatsiooniasutus X Kliendi keskkond X Muu kliendi keskkond (kliendi poolt kasutatavad toidupoed) X Muu (abivahendite edasimüüjad) Programm „Liikumisvabadus“ on suunatud puudega pensioniealistele klientidele, kellel on põlve- ja puusavaludest tingituna raskused liikumisel, emotsionaalse tasakaalu saavutamisel ja ühiskonnaelus osalemisel. Klientide osalemispiiranguid raskendavad lisaks valule madal tahteaktiivsus, sobivate abivahendite puudumine, vähene teadlikkus liikuvusega* seotud ergonoomikast, oskuste puudumine kuidas liikuda liigeseid säästvalt ja ülekaalulisus. Tegemist on eaka ja tema pere toimetulekut komplekselt mõjutava probleemiga, mille lahendamata jätmine võib tekitada või suurendada pereliikmete hoolduskoormust. Programmi raames õpetatakse ja jõustatakse puudega eakat toime tulema igapäevast toimetulekut piirava kroonilise valuga. Tegemist on kodukesksust, mitteaktiivsust ja kõrvalabi vajaduse tekkimist ennetava sotsiaalse rehabilitatsiooni programmiga. Programmi eesmärgiks on, et eakas tuleb iseseisvalt toime liikumisega kodukeskkonnas ja väljaspool kodu; ta rakendab igapäevaselt programmis omandatud teadmiseid ja oskuseid valuga toimetulekuks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks, liigeseid säästvaks liikumiseks, tervislikuks toitumiseks ja füüsiliseks aktiivsuseks. Alaeesmärgid (planeeritavad tulemused): 1. Klient kasutab programmis omandatud oskuseid valuga toimetulekuks 2. Klient liigub 1-2 korda nädalas väljaspool kodu temale olulistes asukohtades jala või transporti kasutades, vajadusel abivahenditega 3. Klient on saavutanud emotsionaalse stabiilsuse, ta on motiveeritud olema sotsiaalselt ja füüsiliselt aktiivne (nt osaleb huvitegevuses, käib regulaarselt kõndimas vm, 1-2 korda nädalas) 4. Klient rakendab ergonoomika alaseid teadmiseid, kuidas liikuda liigeseid säästvalt 5. Klient rakendab tervisliku toitumise baaspõhimõtteid 6. Kliendi kehakaal on langenud 3 kg ja rohkem Kliendi olukorra ja programmi raames saavutatud tulemuste hindamiseks fikseeritakse kliendi funktsioneerimisvõime algseisund ning lõppseisund, kasutades selleks erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid (füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, õde/toitumisnõustaja), vaatlust ja kliendi küsitlust. Kliendid suunatakse programmi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivajaduse tuvastamise järgselt, kui nad vastavad programmis osaleja kriteeriumitele ja eesmärkidele. Programmi osutamiseks on vajalik kaasrahastus kohaliku omavalitsuse, kliendi enda vm rahastaja poolt. Programmi kaasrahastusega (86,84€) kaetakse füsioterapeudi grupiteenuste limiiti ületav osa. 4 * käesolevas programmis lähtutakse mõiste „Liikuvus“ defineerimisel RFK käsitlusest, mille kohaselt liikuvus hõlmab keha-asendi muutmist, säilitamist, esemete kandmist ja liigutamist, käimist ja liikumist ja liikumisvahendi abil liikumist. Programmis osalejal peaks olema soov käia 1-2 korda nädalas jalgsi õues kas abivahendiga või ilma minimaalselt 50 meetrit ja soov alandada kehakaalu. Programmis osalejal võiks olla lähedane isik (nt pereliige, sõber, tugiisik), kes on nõus osalema programmi tegevustes ja aitab järgida spetsialistide poolt antud soovitusi ning on toeks kaalu langetamise protsessis, kuid lähedase osalemine ei ole kohustuslik. Programmis osalejal ei tohiks esineda veekartust. Programmi „Liikumisvabadus” kestus on 17 nädalat. Tegemist on grupiprogrammiga, mis algab vähemalt 4-liikmelise grupi täitumisel (grupp 4-6 osalejat) järjekorra alusel. Rehabilitatsioonispetsialistidest on programmi elluviimisesse kaasatud füsioterapeut, psühholoog ja tegevusterapeut; toitumisnõustamist viib läbi vastava ettevalmistusega rehabilitatsioonimeeskonna õde või kaasatakse toitumisnõustaja täiendava teenusena. Programmi esimese 2 nädala jooksul toimub füsioterapeudi ja tegevusterapeudi poolt kliendi poes käimise hindamine (hinnatakse kõnnimustrit, kõndimise ohutust, kiirust, abivahendi kasutamise vajadust; poes hinnatakse inimese võimet tõsta toidukaupasid riiulilt korvi, kükitamist, tasakaalu, väsimist jm). Sellele järgnevad erialaspetsiifilised hindamised. Individuaalselt viivad hindamised läbi ka toitumisnõustaja ja psühholoog. Enne sekkumiste algust kolmandast nädalast toimub kliendi ja spetsialistide arutelu, kus pannakse paika kliendi eesmärgid ja tegevuskava. Psühholoogiga kohtutakse grupis eesmärgiga toetada kliente paremaks toimetulekuks programmis soovitud muutustega; õpitakse oskuseid, kuidas paremini toime tulema kroonilise valuga (lõõgastustehnikad), negatiivsete emotsioonidega ja enesekehtestamise jm sotsiaalsete oskustega. Tegevusterapeudiga kohtumiste eesmärgiks on kliendi abivahendi vajaduse tuvastamine, sobilike abivahendite saamine ja nende kasutama õppimine, et lihtsustada liikumist. Selleks külastatakse koos terapeudiga ka abivahendite firmat vajalike abivahendite ostmiseks või rentimiseks. Lisaks külastab tegevusterapeut 1x programmi jooksul programmis osaleja kodu ja annab praktilisi soovitusi. Toitumisnõustajaga/ õega kohtudes saab klient ja soovi korral tema pere või lähedane isik täpsed soovitused ja juhised menüü ja liikumisharjumuste muutmiseks ning muutuste elluviimiseks kaalu langetamise eesmärgil. Alates kolmandast nädalast algab füsioteraapia grupiteenus basseinis eakate liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastsuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. Lisandub saalivõimlemine ja harjutuskava õppimine, et klient oleks võimeline harjutusvaraga koduses keskkonnas jätkama. Samuti toimub füsioterapeudi juhendamisel kepikõnd rühmas, eesmärgiga õppida selgeks õige kõnnimuster, parandada eakate aeroobset võimekust ja kujundada regulaarne liikumisharjumus. Programmi alguses on kohtumised füsioterapeudiga sagedasemad, programmi teisel poolel suureneb kliendil iseseisev harjutamine. Programmi lõpus toimub uuesti poeskäimise vaatlus, mille tulemusena saab hinnata toimunud muutust. Erialaspetsiifiliste eesmärkide hindamiseks toimuvad hindamised sama metoodikaga mida kasutati programmi alguses. Eesmärkide saavutamist ja säilitamist hinnatakse programmi lõppedes telefoni tagasisidega 1 aasta möödudes. Rehabilitatsiooniprogramm “Liikumisvabadus” on välja töötatud Activitas OÜ poolt ning piloteeritud perioodil veebruar 2017-juuni 2017 ESF vahenditest projekti Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014-2020 alapunktist 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate 5 arendamine ning koolituste pakkumise raames. Programmi teksti on täiendatud lähtudes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjoni ning ekspertide soovitustele. 6  III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Naiste ja vanemate inimeste seas on kroonilise valu seisundite levimus suur. Kroonilist valu on seotud depressiooni-ärevuse spektri häiretega arenenud ja arengumaades (Tsang, A et al, 2008). Valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne aisting, mis tekib seoses olemasoleva või võimaliku koekahjustusega või on sellega selgitatav. Psühholoogid peavad valu eelkõige tugevaks negatiivseks tundeseisundiks, mis valitseb inimese teadvust (Koorits, U. 2005). Valusündroomi ja depressiooni koosesinemist on käsitletud meditsiinikirjanduses aastakümneid. Selle üheks põhjuseks on valusündroomi ja depressiooni sage koosesinemine ning osadel juhtudel valu allumine samale ravile. Mõlema haigusseisundi korral esineb palju kattuvaid füüsilisi ja emotsionaalseid häireid ning seisundid võivad üksteist ägestada (Linnamägi, Ü. 2006). Jõupingutused, et mõista kroonilist valu, viitavad stressi olulisele positsioonile, mis mõjutab kohanemist. Kroonilise valuga toimetulek, mis on laiaulatuslik, ette ennustamatu ja halvasti mõistetud, võib olla eriti raske lisastressi näol (Davis, C. M. et al 2001). Kroonilise valu haigetel on sageli järgmised füüsilised ja psühhoemotsionaalsed häired (Kalso, E., et al 2002):  unetus, korduv öine ärkamine;  väsimus, keskendumishäired;  masendus, halb meeleolu, lagunenud eneseusaldus ja -enesehinnang;  ärevus, murelikkus, paanikahood;  harrastuste vähenemine, vähene liikumine;  füüsilise vormi nõrgenemine, valu suurenemine väikseimagi koormuse korral;  pettumustunne;  eraldatus teistest inimestest;  suguelu raskused, huvipuudus, kooseluraskused;  muutunud söögiisu (kõhnumine või rasvumine). Põlve- ja puusavalu võib olla tingitud erinevatest liigeshaigustest (nt osteoartroos, reumatoidartriit), mille puhul kliendil võimalus kasutada taastusraviteenuseid. Kroonilise valu puhul saavad kliendid abi ka valuravi kabinettidest. Käesolev rehabilitatsiooniprogramm on kliendile vajalik siis, kui varasemad võimalused taastus- ja valuravi osas ei ole olnud piisavalt tulemuslikud, et mõjutada kliendi igapäevaelu. Seetõttu on programm keskendunud kliendi sotsiaalsete ja igapäevaeluga seotud oskuste arendamisele, kuidas elada enda elu, kui saatjaks on valu. B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed on enim häiritud tegevustest jalgsi liikumine ja trepist laskumine, mida piirab valu. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel (Birkenfeldt, R 2008.a). Linnamägi uuringus (Linnamägi, Ü., 2006) selgus, et üheks kroonilise valu haigete käitumist juhtivaks jooneks on hirm liigutada, kuna liigutusel võib tekkida valu. Seetõttu püütakse vältida kõiki liigutusi ning tegevusi, mis võiksid põhjustada valu. Inaktiivsuse tõttu väheneb valuliku liigese liikuvus, kuna valu tõttu kardab klient liigest normulatuses kõverdada/sirutada ja valuliku jäseme osalise koormamise tõttu väheneb lihasjõud ja vastupidavus. Sellest tingitult on vajalik sekkumistena kliendi valuliku liigese liikuvuse 7 parandamine, lihasjõu ja vastupidavuse ning lihaselastuse parandamine ja kõnnimustri ning kehahoiu korrigeerimine, et inimene saaks vähema valuga liikuda väljaspool kodu. Linnamägi artikli põhjal võib järeldada, et kui inimene kardab liigutamisest põhjustatud valu ning seetõttu ei julge ennast liigutada, võib halveneda inimese iseseisev funktsioneerimine. Võib juhtuda, et inimene ei suuda enam iseseisvalt liikuda ja minna soovitud sihtmärkideni (pood, päevakeskus, välja jalutama, kuna kardab liikuda nt treppidel, jne). Kroonilise valu korral võib esineda reageerimine valule kui katastroofile ning sellega kaasnev ülemäärane ärevus. Klient ei kohane valuga, kogeb valu tegelikust tugevamana, ta toimetulek on raskem ja puue suurem. (Linnamägi, Ü. 2006). Eelnevast kogemusest sõltub, kui hirmutav ja ähvardav tähendus on valul (Koorits, U. 2005). Peaaegu kõikidel valuhaigetel tekib paratamatult depressioon. Samuti on levinud unehäired. Paljude valuhaigete uni on katkendlik, öösiti ärkavad nad valu tõttu korduvalt üles. Väljapuhkamata inimene on päeval ärritunud. Valu mõjutab ka sotsiaalset läbikäimist(Koorits, U. 2005). C. Keskkonnategurid Füüsilistest keskkonnateguritest võivad seada piirangud trepid, mida võib tulla ette kliendil nii elukohast väljudes, sinna sisenedes, ühistransporti kasutades kui ka toidupoodi külastades. Ka uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed on üheks piiratud tegevuseks trepist laskumine (Birkenfeldt, R 2008.a). Lisaks raskeneb treppidel liikumine, kui ei ole käsipuud, kuna põlve- ja/ või puusaliigeste kulumise või põletikulise faasi korral suureneb just trepist laskudes koormus alajäsemete liigestele, mille valulikkust suurendab keharaskus ja ülekaal. Vaatamata abivahendi kasutusele võtmisel mõjutab kliendi liikumisaktiivsust nii päevavalgus kui libedus. Pimedas ja/või libedaga ei lähe sageli liikumisraskustega vaneamealised õue, kuna esineb suurenenud kukkumisoht. Suhtumuslikust keskkonnast võib seada piirangud klient endale ise ja/või teda ümbritsevad inimesed, kui peab liikumise lihtsustamiseks kautusele võtma abivahendi. Teiseks suhtumuslikuks keskkonnateguriks on valu tajumine nii inimese enda poolt kui tema valu ja piirangute mõistmine lähivõrgustiku poolt, kes sageli ei oska valuga toimetulekul aidata. Oluline on ühiskonna suhtumine valusse ja kannatajasse, sotsiaalne, perekondlik, religioosne ja kultuuriline taust. Lapsepõlves ja varasemas elus toimunud sündmused on sageli kroonilise valu ravi võtmeks, mis aitavad paremini mõista valu psühhosotsiaalset külge (Koorits, U. 2005, Kalso, E. jt, 2002). Raske on otsustada, kui palju tohib oma valust rääkida, kartmata teisi oma jutuga tüüdata. Valu muudab inimese teistest erinevaks ning see suurendab valu veelgi (Koorits, U. 2005). Valuhaige ei suuda sageli teha oma endist tööd. Haige püüab vältida füüsilist pingutust ja vähendada aktiivsust, immobiliseerida haiget kohta. Tekivad majanduslikud mured. Kroonilise valu tõttu kannatab ka pere. Raske on kõrvalt vaadata kaaslase kannatu si, oskamata millegagi aidata (Koorits, U. 2005). On tõestatud, et pärast nõustamist hakkavad kliendid enam liigeseid kaitsma ja kasutama abivahendeid (Egan M jt. 2003). D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Kui liigesprobleemidest tuleneva valu tõttu väheneb inimese liikumine sedavõrd, et ta ei ole suuteline enam kodust väljuma, ise toidupoes käima, suureneb lähedaste hoolduskoormus 8 või kui inimene on üksik, toob see kaasa lisakulud kohalikule omavalitsusele hooldusteenuse näol, kes toob inimesele regulaarselt toidupoest produkte või peab inimene asuma elama hoolekandeasutusse, sest hirm valu ees toob kaasa inaktiivsuse, mis omakorda viib lõpuks kaasa kõrvalabile ka eneseteenindusel (Linnamägi, Ü., 2006). E. Programmi peamised põhimõtted Selleks, et tagada vähema valulikkusega liikumine on vajalik kompleksne sekkumine, kaasates erinevad rehabilitatsioonispetsialistid: psühholoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, õde/toitumisnõustaja. Olulise tähtsusega on vähendada kehakaalust tingitud ülekoormust. Programmis osalejat nõustatakse ja jõustatakse läbi toitumisnõustamise ja regulaarse kehalise aktiivsuse langetama kehakaalu. Stabiilseks ja tervislikuks kehakaalu langetamiseks ja hilisemaks tulemuste hoidmiseks on vajalik programmis osalejal aru saada ja omandada tervisliku toitumise baasteadmised ning rakendada neid järk-järgult kuni tervislik toitumine on kujunenud elustiiliks. Toitumisalase sekkumisega on võimalik sama-aegselt leevendada selliseid sümptomeid nagu valu, liigeste tursed ja jäikus ning ennetada liikumisvõimetust ja haiguste progresseerumist. Kliendi toitumisalane nõustamine on andnud märgatavaid tulemusi valu vähendamisel ja luulihaskonna probleemide leevendamisel. Tulemusi on andnud selliste toiduainete eemaldamine menüüst, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone või toidutalumatust, samuti põletikuvastaste toidus sisalduvate ühendite kasutuselevõtmine, menüü korrigeerimine, ravimitest põhjustatud seedetrakti häirete (mikrofloora tasakaalutus ja soolte läbilaskvus mürkidele) parandamine (Vitetta L, Coulson S jt. 2012). Toitumisalane nõustamine rehabilitatsiooniprogrammi osana tõstab programmi efektiivsust (Maly MR, Robbins SM 2014) ja (Musumeci G, jt. 2014). Käesolevas programmis põhinetakse toitumisalaste soovituste andmisel Põhjamaade toidusoovituste, Eesti riiklike toitumis- ja toidusoovitustele ning toitumisnõustajate ühenduse (ETNÜ) toitumisnõustajate ja Eesti toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumisterapeutide poolt koostatud juhistele. OÜ Activitas varasemaks kogemuseks rehabilitatsiooniteenuse raames alajäsemete liigesvaludega klientidel oleme täheldanud, et valuaistingu tõttu ei ole kliendid võimelised oma kehaasendit ja kõnnimustrit kontrollima. Nad ei kanna valu tõttu raskust valulikule jäsemele, millest omakorda tingitult on häirunud liikumisel kõnnimuster ja kehahoid. Seetõttu viiakse füsioterapeudi sekkumised osaliselt läbi veekeskkonnas. Vesi on soodsaks keskkonnaks, pakkudes harjutuste sooritamisel pehmet vastupanu ilma liigeseid koormamata. Vesivõimlemine võimaldab teha liigutusi neil, kes muul viisil ei suuda. Vesivõimlemine vähendab liigesevalu, aitab säilitada liigesefunktsiooni ja parandab funktsionaalset võimekust. Vesivõimlemist pakkuvates asutustes on liigesehaigetel saadud tavaharjutustega võrreldes positiivsemaid tulemusi mitmete näitajate puhul (valu, liigeste liikuvus jm), kusjuures saavutatud tulemus püsis 40 nädalat (Fransen M.2004). Kuna paljudel liigesehaigetel esineb emotsionaalne ja füüsiline stress, siis ei saa välistada, et enesetunne paranes stressitegurite vähenemise ja veele omase lõõgastava toime tõttu. Liigesehaigete vesivõimlemisel on vee sobiv temperatuur 30–34 C (Alaranta H.2003). Vees on kergem liigutusi sooritada. Seda saab ära kasutada vastupanu ületamist nõudvate harjutuste sooritamiseks (Fransen M.2004; Alaranta H.2003). Põlve ja puusa osteoartroos puhul on vesivõimlemisega saadud valu alandav, funktsiooni ja iseseisvat toimetulekut parandav toime, mis on osutunud ka kulutulusaks (Lyn Sy et al 2004; Foley A et al 2003). Uuringud on näidanud, et aeroobset võimekust ehk vastupidavust arendavad harjutused ei põhjusta osteoartroosi patsientidel valu suurenemist, vaid võivad olla niisama efektiivsed kui lihaste jõudu arendavad harjutused (Pendleton A jt. 2000; Stitik TP 2005; Isomäki H jt.2002; Brosseau L jt. 2004; Ettinger WH Jr jt.1997; Lyn Sy jt. 2004). Aeroobse võimekuse arendamiseks on soovitatud osteoartroosi patsientidel liikuda päevas 20–30 min mõõduka koormusega (50–75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest) 9 vähemalt 3–4 korda nädalas. Liikumisel võib tempo valikul kasutada nn walk and talk (jalutuskäik vestlusega) taset, reguleerides kiirust liikumisel enesetunde järgi (Stitik TP 2005; Minor M jt. 2003). Aeroobset võimekust treenivatest harrastustest on liigeseid mõõdukalt koormavad alad vesivõimlemine, rahulik kõnd, vähese koormusega aeroobika. Osteoartroosiga patsientidele ei saa soovitada pallimänge ning teisi spordialasid, mille harrastamisel tuleb hüpata ja võib saada põrutada. Samuti ei soovitata suure ülekaaluga inimestele kõndimist ainsaks harrastuseks, kui neil esinevad arvestatavad põlvevaevused (Stitik TP 2005; Minor M jt. 2003). Liigeskaitse printsiipide rakendamisel ja abivahendite kasutamisel on võimalik vähendada valu, parandada liigeste funktsiooni, vähendada deformatsioone. Sellest tulenevalt kasutatakse sekkumisteks kliendi nõustamist liigesekaitse printsiipide ja jõuvarude säästmise tehnikate osas. Abivahendite kasutamine on suunatud kõrvalise abi vajaduse ja valu vähendamisele, toefunktsiooni soodustamisele, lihasnõrkuse kompenseerimisele ja toimingute turvalisuse suurendamisele. Ortoosid piiravad deformatsioonide teket ning süvenemist. Uuringud on näidanud, et lahaste rakendamine randme- ja põlveliigetele vähendab valu nendes liigestes (Braddom RL, 2000). Lisaks väärasendite korrigeerimisele leevendavad staatilised ortoosid (nn öölahased) valu. Abivahendi efektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse mõõdikut, mis hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist abivahendi abil. Hinnatakse kliendi jaoks olulisi tegevushäireid ja osaluspiiranguid. Saab kasutada ükskõik millise abivahendi efektiivsuse hindamiseks (Wessels jt. 2004). Programmi “Liikumisvabadus” piloteerimisel nähtus et osalejatel oli vaja kergemaid abivahendeid ostude kandmiseks, enamasti kas ratastega kotti või seljakotti. Hangiti ka ortopeedilisi taldu ja jalanõusid ning muid väikeabivahendeid. Grupinõustamist rakendatakse, kui abi vajab mitu sarnase probleemiga abivajajat või probleemi lahendamisel on grupis tegutsemine tõhusam (Haamer, N jt. 2010). Grupinõustamine võimaldab tõhusalt ära kasutada sotsiaalse toetuse mehhanisme, kuid esitab väljakutse nõustajale grupiprotsesside jälgimise ja juhtimise osas (Ehly & Dustin, 1989, Tropp, K., 2010). Grupinõustamise formaadi suurim eelis on võimalus kuulata teiste kogemusi ja saada grupilt tagasisidet ning toetust oma mõtetele. Programmi “Liikumisvabadus” piloteerimisel nähtus, et grupitegevused sobivad käesolevale sihtgrupile paremini kui individuaalsed tegevused. Kuigi on keeruline osalejaid üheagselt grupitegevustesse saada. Grupisekkumiste sobivusest tulenevalt tõsteti programmi piloteerimise tulemusel grupitegevuste osakaalu. 2012/2013 aastal OÜ Activitas poolt pilotiseeritud programmis “Pööra selg seljavalule” selgus, et psühholoogilise grupinõustamise tulemusena sama terviseprobleemidega klientidel tõusis programmis osalejate teadlikus kuidas seljavaluga paremini toime tulla. Liigesvaludega kliendid saavad üksteisega jagada oma kogemusi, kuulata, kuidas teised sarnases olukorras toime on tulnud ja vahetada omavahel kasulikke nippe, mis igapäevast toimetulekut lihtsustab. Lisaks sellele toob grupinõustamine kokku sarnase murega inimesed, mistõttu nad ei tunne ennast nii üksikuna või eraldatuna ning saavad üksteisele toeks olla. Sarnase kogemusega inimestel on omavahel parem vestelda, nad mõsitavad üksteist paremini ja teise soovitusi või arvamust võetakse parema meelega kuulda, sest nähakse, et teisel inimese on sama probleem. Käesolev rehabilitatsiooniprogramm „Liikumisvabadus“ on välja töötatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt korraldatud riigihanke raames, mille eesmärgiks oli välja töötada avalik rehabilitatsiooniprogramm eakatele isikutele. Activitas OÜ piloteeris käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi 6 eaka kliendi hulgas perioodil 1. september 2016 – 30. juuni 2017.a. Piloteerimise tulemusel saadud kogemuste põhjal on käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi täiendatud. 10 Järgnevas tabelis on toodud esialgselt planeeritud teenuste mahud Esialgselt Korrigeeritud planeeritud teenuste teenuste mahud Teenuse nimetus/maksumus maht Füsioterapeudi individuaalteenus 5 5 Füsioterapeudi grupiteenus 14 17,5 Tegevusterapeudi individuaalteenus 6,5 5,5 Psühholoogi individuaalteenus 3 1,5 Psühholoogi pereteenus 2 0 Psühholoogi grupiteenus 3 8 Toitumisnõustamine perele (võimalusel õe teenusena) 7 7 Toitumisnõustamine individuaalselt (võimalusel õe 14,5/13 või 6 4 teenusena) Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja 14 0 rehabilitatsiooniplaneerimine Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja 0 21 võrgustikutöö Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 16,5 4,5 Piloteeritud programmi tulemused juuni 20171 seisuga olid järgmised:  Klient käib 2-3 korda nädalas jala ja/või transporti kasutades poes. 6-st kliendist 4 käivad poes rohkem kui 2 korda, üks klient kuni 4 korda nädalas. Liikumisaktiivsuse suurendamist läbi poes käimise on käesolevas programmis kasutatud seetõttu, et Activitas OÜ kogemus töös eakate isikutega on näidanud, et toidupoe külastus on tegevus, mis enim motiveerib eakat inimest kodunt välja tulema ning aktiivne olema. Päevakeskustes osalemine jm tulevad klientide päevategevustesse lisaks kui ta saab iseseisvalt toidupoe külastustega hakkama.  Klient kasutab vajadusel abivahendeid. Abivahenditena kasutatakse enamasti ratastega kotti, aga ka nt sisetaldu. 5 klienti kasutavad poes käimisel mingit endale sobivat abivahendit, ühel abivahendit mitte kasutaval kliendil on abikaasa poes käimisel abiks.  Kliendi kehakaal on langenud 5 kg ja rohkem. Klientide kehakaal langes vahemikus 700 g – 6,4 kg. Üle 5 kg langes kehakaal 2-l kliendil. Edaspidi on mõistlik kehakaalu oodatavaks languseks peale programmi lõppu seada eesmärk 3-le kg-le.  Baasteadmised tervisliku toitumise kohta on omandatud ning kujunenud on oskused neid ka rakendada oma toitumises. Baasteadmised toitumise osas omandas 5 klienti 6-st. Lisaks saab välja tuua järgmised muutused klientides: Muutused oskustes:  Omandanud ergonoomika alased teadmised, kuidas enda liigeseid säästa;  Oskab rakendada liigeskaitse põhimõtteid igapäevasel tegutsemisel;  Tunneb, et jõudu on rohkem. Poekotti jõuab paremini kanda. Võhma on rohkem, enesetunne on parem, sest jõuab rohkem. Muutused teadmistes: 1 Programmis esialgselt seatud eesmärgid planeeritud saavutada 6 kuud peale programmi lõppemist. Käesolevalt hinnatud tulemusi peale programmi lõppemist. 6-kuu ja 1 aasta hindamised tulevad hiljem. Programmi piloteerimise kogemusel lisatud programmi tulemuste hindamise indikaatorid ka peale programmi lõppu. 11   Klient on teadlik ratastega poekoti kasutamise vajalikkusest ning plaanib selle endale soetada või on juba soetanud (2 klienti);  Sai palju harjutusi, mida teeb kodus. Vabal ajal võimleb rohkem, kaasab muudesse igapäeva tegevustesse harjutusi;  Teab, milline liikumine on hea ning harrastab seda tihedamini;  Uusi teadmisi harjutuste osas ja liikumisaktiivsuse osas, näiteks täheldas, et põlve valu kadus ära, kui käis järjepidevalt füsioteraapias. Teab, et igasugune liikumine on kasulik;  Teadlik individuaalsete ortopeediliste sisetaldade soetamise ja kasutamise vajalikkusest;  Teadlik, milliseid libisemisvastaseid taldu on võimalik soetada talvisel perioodil ohutuks liikumiseks sise-ja välisruumides. Põhilised asjaolud, mis takistasid programmi elluviimist: Programmis planeeritud pereteenused ei täitnud oma eesmärki, kaasatud olid pereliikme puudumisel näiteks sõbranna, tütar, minia, kuid kuna antud isikud ei ole igapäevaselt kliendi kõrval, siis ei andnud see soovitud tulemust. Põhilised asjaolud mis soodustasid programmi elluviimist:  Kliendi motivatsioon ja soov kaasa teha;  Grupitegevustes olnud toetus, motivatsiooni suurenemine, koostöö;  Sotsiaalne kaasatus, pidi kodust välja tulema, sai teistega rohkem suhelda. Piloteerimise tulemusel viidi programmi sisse järgmised muudatused: Pereteenuste rakendamine programmis ei olnud võimalik, kuna kliendid elavad enamasti üksi, lapsed on kaugel ning pereliikmetel ei ole võimalik programmi tegevustes osaleda. Oluline on, et pereteenusel osaleks kliendiga koos elav pereliige, mujal elavate pereliikmete osalus ei anna soovitud eesmärki (nt toitumise jälgimine). Edaspidi ei saa pereliikmete osalus programmis olla kohustuslik vaid soovituslik. Samas klientide puhul (meesterahvas) kellel oli kaastatud programmi ka abikaasa, olid tulemused head. Programmi täiendamise tulemusena on kohustuslikud pereteenused välja jäetud, küll aga on soovituslik õe või toitumisnõustaja teenusel osaleda ka pereliikmetel või muul lähedasel inimesel. Klientidele sobisid paremini grupitegevused, mis motiveerisid paremini tegevustes osalema ning andsid sotsiaalset tuge. Sellest tulenevalt on psühholoogi individuaalteenused muudetud grupiteenusteks. Füsioterapeudi individuaalteenused basseinis ei ole esmatähtsad. Kuna sihtgrupile sobisid paremini grupiteenused on individuaalsed basseini tegevused viidud grupitegevusteks. Piloteeritud programmis vajasid kliendid ainult kergemaid abivahendeid (ostude kandmiseks enamasti kas ratastega kotti või seljakotti, hangiti ka ortopeedilisi taldu ja jalanõusid ning muid väikeabivahendeid), mis ei vaja suuremat kasutamise juhendamist. Sellest tulenevalt eraldi sekkumisi abivahendi kasutama õpetamiseks ning kasutamise korrigeerimiseks ei ole vajalikud ning need sekkumised on programmist välja jäetud. Tagasiside küsimine kliendilt 1 aasta pärast peale programmi lõppu on viidud telefoni teel vestluseks varasemalt planeeritud kohtumise asemel. Selline oli klientidelt tagasisidena saadud ettepanek. Kliendid ei näinud, et tuleksid 1 a. pärast uuesti asutusse, et rääkida programmi tulemustest vaid eelistasid seda teha teefoni teel. 1 aasta peale programmi lõppu on programmi eesmärk et kliendi tulemused on säilinud (ehk vastaksid 0,5 a eesmärkidele). 12 F*. Epidemioloogilised andmed Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on ühtlasi üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. (Arden N, Nevitt MC 2006; Lawrence RC, Helmick CG, Arnett FC jt, 1998 ja Pendleton A, Arden N, Dougados M jt. 2000). Eestis on ligi 200 000 osteoartroosihaiget (Birkenfeldt, R 2008.a). Reumatoidartriidi levimus on umbes 1% täiskasvanud elanikkonnast; Eestis on umbes 14 000 reumatoidartriidihaiget. Naised haigestuvad kolm korda sagedamini kui mehed; vanuse suurenedes see erinevus väheneb. Haigestutakse sagedamini vanuses 20–60 eluaastat (http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf). G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid 13  IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööeali Eakas Kommentaar (vajadus ne isik el (16-65 täpsusta aastase vanus) d) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a. vaimupuue)  vaimupuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue X esinevad põlve- ja puusa-valud, on ülekaaluline  liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1. Kes on vanaduspensioniealine 2. Kellele on määratud puue 3. Kellel on valud puusa- ja/või põlveliigestes, mis raskendavad liikumist 4. Kes on kasutanud taatus- ja valuravi teenuseid, kuid need ei ole olnud piisavad igapäevase toimetuleku parandamiseks 5. Kellel on rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel selgunud vähemalt kahes järgnevas valdkonnas mõõdukad piirangud - liikumine, ühiskonnaelus osalemine ja koduste toimingute valdkond 6. Kes kõnnib jalgsi kas abivahendiga või ilma õues minimaalselt 1-2 korda nädalas, min 50 meetrit 7. 5. Kes on motiveeritud iseseisvalt poes käima) 8. Kelle kehamassi indeks (edaspidi KM) on alates 30 ning kes on huvitatud kaalu langetamisest. Kehamassi indeksit saab mõõta: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=24 9. Kellel ei esine veekartust 10. Kes on valmis iseseisvaks tegutsemiseks etteantud juhiste järgi, olema nõus aktiivseteks tegevusteks 11. Kes oskab ja suudab ise süüa teha 12. Kes saab hakkama ise või lähedase abiga toitumispäeviku täitmisega Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 14  1.Kes on neuroloogilise kahjustuse ja haigusega 2. Kes on psüühikahärega isik 3. Kes on intellektipuudega isik 4. Kes on dementne 5. Kes on nägemis- või kuulmispuudega 6. Kes on liigese endoproteesimisest möödas vähem kui 6 kuud B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk b134 Unefunktsioonid 2-1 1-0 b 260 Asenditundlikkuse funktsioon (kõnnimuster) 2-1 1-0 b 280 Valuaisting 3-2 2 -1 b 710 Liigeste liikuvuse funktsioonid 2-1 1-0 b 715 Liigeste stabiilsuse funktsioonid 2-1 1-0 b 730 Lihasjõu funktsioonid 3-2 2-1 b 735 Lihastoonuse funktsioonid 2-1 1-0 b 740 Lihaste vastupidavuse funktsioonid 3-2 2-1 b 770 Kõnnaku funktsioonid 2-1 1-0 d 430 Esemete tõstmine ja kandmine 2-1 1-0 d 450 Käimine 2-1 1-0 d 465 Abivahenditega liikumine 2-1 1-0 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e 120 Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning e120.2- e120+1- transpordiks siseruumides ja väljas (bussi või muu e120.1 e120+0 liiklusvahendi kasutamine) e 115 Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks kasutamiseks e115.3- e115+2- (abivahendid) e115.2 e115+1 e 498 TT hoiakud (kliendi enda hoiakud valu, abivahendite, e498.2- e498+1- toitumise ja liikumise suhtes) e498.1 e498+0 3.Organismi funktsioone puudutavad tegurid RFK kood Organismi funkts Algtase Eesmärk b280 Valuaisting 3 1 4. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Peale programmi lõppemist2: 80%  Klient kasutab programmis omandatud oskuseid valuga 2 Piloteerimise tulemusel lisatud tulemuste mõõtmise indikaatorid ka peale programmi lõppu 15  toimetulekuks  Klient liigub 1-2 korda nädalas väljaspool kodu temale olulistes asukohtades jala või transporti kasutades, vajadusel abivahenditega  Klient on saavutanud emotsionaalse stabiilsuse, ta on motiveeritud olema sotsiaalselt ja füüsiliselt aktiivne (nt osaleb huvitegevuses, käib regulaarselt kõndimas vm, 1-2 korda nädalas)  Klient rakendab ergonoomika alaseid teadmiseid, kuidas liikuda liigeseid säästvalt  Klient rakendab tervisliku toitumise baaspõhimõtteid  Kliendi kehakaal on langenud 3 kg ja rohkem 16  V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. X rehabilitatsiooni(programmi)asutus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas X Koos kliendiga (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või trajektoori läbimine muus sobivas kogukonna paigas, näiteks koduuksest poodi ja spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) tagasi a) Kodu b) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) X Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite X Abivahendi firma (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) Toidupood 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Rehabilitatsiooniprogramm viiakse läbi rehabilitatsiooniasutuses. Grupitegevuste läbi viimiseks on vajalik kuni 6-liikmelist gruppi mahutav ruum. Juhul kui asutuses basseini ei ole, siis tehakse koostööd veekeskusega, kus on võimalik läbi viia basseinis planeeritud tegevused. Sobiliku abivahendi proovimiseks ja ostmiseks kasutatakse abivahendifirmasid. Valik firma osas tehakse koostöös kliendiga vastavalt abivahendi vajadusele, ostu või rendi vajadusele ja hinnale. Lisaks on programmi üheks keskkonnaks kliendi tavapärane liikumistrajektoor poodi minemiseks, mis saab alguse kliendi korteri või eramu ukse tagant kuni tema sobilikuma poeni ja tagasi. Vastavalt distantsile kasutatakse/ õpitakse kasutama ka vajadusel ühistransporti. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient X on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on X kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) Madala intensiivsusega X rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi X Klient osaleb programmis tegevused programmis on hajutatud pikemale 17 nädalat. perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. Muu intensiivsus, täpsusta! 17  VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Kliendid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamise järgselt. Kuna tegemist on grupiprogrammiga, siis saab alustada tegevustega 4 liikmelise grupi (grupis 4-6 osalejat) täitumisel järjekorra alusel. Programmi algusaja annab iga programmi osutav asutus individuaalselt. Eelistatud on need kalendrikuud, mil õues ei ole libe. Programmi ettevalmistamise oluline osa on osalise rahastuse leidmine programmi kulude katmiseks. Toitumisnõustaja spetsiifikaga õe olemasolul osutatakse toitumisnõustamist õe teenusena. Vastava võimaluse puudumisel on vajalik toitumisnõustamise rahastamiseks rehabilitatsiooniprogrammi pakkuja poolt leida muu võimalus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse piirmäärasid ületavad meeskonnatööd on rehabilitatsiooniasutuse omafinantseering. Programmi raames pakutavate rehabiliteerivate tegevuste, toitumisnõustamise ja tervishoiuteenuste paremaks integreerimiseks tehakse kliendi vajadustest lähtuvalt rehabilitatsioonispetsialistide poolt koostööd kliendi perearstiga. Kliente informeeritakse pöörduma perearsti poole, juhul kui meeskond näeb vajadust funktsioone toetava taastusravi järele. Kliendile peaks rehabilitatsiooni ja taastusravi raames teenust osutama üks ja sama füsioterapeut (st täiendava füsioteraapia teenuse korral peab rehabilitatsiooniasutus olema ka Haigekassa lepingupartner). Samuti tehakse kliendi vajadustest lähtuvalt koostööd abivahendi ettevõttega, kohaliku omavalitsuse või muu osapoolega. Füsioteraapia (ja toitumisnõustamise) teenuste kaasfinantseerimiseks teeb teenuseosutaja koostööd järgmiste osapooltega:  programmi suunatud kliendi perearstiga  kliendi elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötajaga  kliendi omaosalus (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vahenditest, mis on eelduslikult suunatud puudest tingitud lisakulude vähendamiseks ning teenuste kasutamiseks). B. Hindamine ja planeerimine Kliendi hindamine toimub programmi alguses, hindamised viiakse läbi 1-2 nädalal. Tegevused on täpsemalt kirjeldatud tabelis 1 (tegevused 1-2 nädalal). Hindamisel kasutatavad hindamisvahendid on toodud Programmi Lisa 2-s. Samu hindamisvahendeid kasutatakse nii programmi alguses kui programmi lõpus, tulemusi analüüsitakse ja tehakse kokkuvõte. C. Sekkumine Sekkumised algavad 3.nädalal (vt Tabel 1). Enne sekkumisi ja peale esmaseid hindamisi toimub koos kliendi ja spetsialistidega ümarlaud, kus sõnastatakse kliendi üldeesmärk ja erialaspetsiifilistest testidest saadud info põhjal koos kliendiga alaeesmärgid (kestus 1 tund 4 spetsialisti ja meeskonna juht=4 töötundi). 18 19 Tabel 1. Programmi tegevused Tegevuse kirjeldus Spetsialist Teenuse Teenuse Teenuse kood kestus maht 1-2. nädal Esmased hindamised Esmane kohtumine kliendiga, mille raames: Meeskonna juht/ 1001 1,5h 1 kord  Tutvustatakse programmi ja rehabilitatsiooniasutust, programmis koordinaator osalemise tingimusi; (rehabilitatsiooni  Kliendi (ja tema lähedase3) programmis osalemise motivatsiooni ja meeskonna liige) valmisoleku täpsustamine;  Toimub kliendiga koos rehabilitatsiooniprogrammi raames oodatava muutuse sõnastamine;  Sõlmitakse kliendileping;  Toitumispäeviku andmine (Lisa 1) ning täitmise juhendamine selle täitmise osas (Klient peab täitma toitumispäeviku minimaalselt 1 nädal enne toitumisnõustajaga kohtumist. Oma toitumise peab ta panema kirja 1 tavapärase nädala kohta (7 päeva). Kohtumine kliendiga 1 tund, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min Tegevusterapeudi ja füsioterapeudi hindamine. Spetsialistide poolt Füsioterapeut 1001 4 h (2hx 2 1 kord kliendi liikumisoskuse vaatlus (nt poes käimise vaatlus), mis algab ja lõpeb tegevusterapeut spetsilaisti tema koduukse ees. Vaadeltakse kõnnimustrit, kehahoidu, kõnni tempot, (2 spetsialisti mõõdetakse poes käimise aega ja distantsi pikkust, abivahendite kasutamist, samaaegselt) liikumist ja toidupoes käimist lihtsustavate abivahendite vajaduse kindlaks tegemine, palju produkte jõuab klient kanda. Sama kohtumise raames tegevusterapeudi kodu külastus. Dokumenteeritakse tulemused (liikumisvaatluse kestuseks arvestatud kuni 1,5 tundi, kokku 3h tööaega 2 spetsialisti poolt. Kestus võib lüheneda olenevalt toidupoe kaugusest kliendi kodunt. Tegevuse jälgimisele lisandub dokumenteerimine 30 minutit mõlemal spetsialistil). (Vt Lisa 2) Füsioterapeudi individuaalne hindamine. Individuaalne hindamine Füsioterapeut 1001 1,5 h 1 kord kliendiga, kasutades järgnevaid teste (testid on toodud Lisa 2-s):  LFESSQ küsimustik valu ja väsimuse hindamiseks; 3 Juhul kui kliendil on lähedane olemas ja programmi kaasatud   valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal;  Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil;  Trendelenburgi test, reie abduktorlihaste jõu hindamiseks;  Manuaalsed lihastestid jõu hindamiseks;  6-min käimistest, millega hinnatakse aeroobset võimekust;  Põlve painutajalihaste elastuse hindamine;  Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 15 min, individuaalse harjutuskava koostamine 15 min) Tegevusterapeudi individuaalne hindamine. Tegevusterapeut viib läbi Tegevusterapeut 1001 1h 1 kord individuaalse hindamise, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2-s):  Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine - liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusulatuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest.  IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. (Testimise kestus 45 min – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 15 min) Õe või toitumisnõustaja individuaalne hindamine ja nõustamine. Õde või 2025 või 4 tundi 1 kord Selgitatakse välja kliendi olemasolevad toitumis- ja liikumisharjumused, toitumisnõustaja integreeritud mõõdetakse pikkus, kaal, arvutatakse KMI. Elustiili korrigeerimise rahastus soovitused. Eesmärkide seadmine koos kliendiga. Eesmärkide saavutamiseks (klient ise, vajaminevate tegevuste selgitamine ning tegevuskava koostamine. Kliendi KOV vm) küsimustele vastamine. Toitumisnõustajaga individuaalselt kohtudes annab klient talle ka 7-päeva kohta täidetud toitumispäeviku, mida analüüsides on näha, milline on kliendi igapäevane energiakulu ja tarbimine. (Anamneesi võtmine 1 tund. Kliendi poolt täidetud toitumispäeviku analüüs ja kirjaliku nõustamiskokkuvõte koostamine ilma kliendita 3 tundi). Psühholoogi individuaalhindamine. Psühholoog viib läbi individuaalse Psühholoog 1001 1,5h 1 hindamise, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2- 21 s):  Klient täidab EEK küsimustiku, millega hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia).  Motivatsiooni hindamine MI skaalal (0-10).  Individuaalne nõustamine, EEK tulemuste analüüs ja arutelu kliendiga. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) 3 nädal MEESKONNATÖÖ koos kliendiga. Peale individuaalseid hindamisi toimub Kõik spetsialistid 1001 1h 1 kord iga kliendiga arutelu terve meeskonna poolt, kus pannakse paika koos (füsioterapeut, *4 spetsialisti kliendiga tema programmis osalemise alaeesmärgid ja täpsem ajakava. RFK tegevusterapeut, põhise hindamisvahendi täitmine (Lisa 3). psühholoog, õde) (Kohtumine kliendiga 30 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 2 korda (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus. Toitumisalane Õde või 2025 või 1 tund 1 kord nõustamine (koos pereliikmega, kui on kaasatud pereliige) - menüü analüüsi toitumisnõustaja 2026 või tulemuste tutvustamine ning esmased soovitused. integreeritud (Kohtumine kliendiga 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 rahastus min) (klient ise, KOV vm) 4 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 2 korda (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalteenus saalis koduse Füsioterapeut 2001 30 min 1 kord harjutuskava andmiseks ja läbi tegemiseks. Tegevusterapeudi grupiteenus. Tutvustatakse abivahendeid ja võimalusi Tegevusterapeut 2016 1h 1 kord nende hankimiseks. Nõustatakse ja antakse materjalid liigeskaitse printiipide osas. (kohtumine klientidega 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min) 5 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 2 korda 22 (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Tegevusterapeudi individuaalteenus. Tutvustatakse hindamise Tegevusterapeut 2003 2,5h 1 kord tulemusena vajalikku abivahendit. Kliendiga abivahendi firmas käimine soovitatud abivahendite proovimiseks/tellimiseks/rentimiseks. (arvestusega 1h abivahendikeskuses, sõit edasi tagasi 1,5h) 6 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi grupiteenus. Kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse Füsioterapeut 2002 1h 1 kord võimekuse suurendamiseks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige) Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) 7 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 korda (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi grupiteenus. Koduse harjutuskava läbi tegemine ja Füsioterapeut 2002 30 min 1 kord kinnistamine. (Teraapia 30 min) Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine Emotsionaalse heaolu toetamine. Emotsioonide ja valu seoste mõistmine. Emotsioonide ja toitumishäirete seoste mõistmine (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). 8 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). 23 Füsioterapeudi grupiteenus. Kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse Füsioterapeut 2002 1h 1 kord võimekuse suurendamiseks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). 9 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi individuaalteenus. Kirjaliku harjutusvara koostamine ja Füsioterapeut 2001 1h 1 kord kaasa andmine, millega klient jätkab iseseisvalt kodus (Harjutusvara koostamine 30 min, kliendile tutvustamine ja harjutuste läbi tegemine 30 min). Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige). Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) 10 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine. Toimetulek valuga. Valu tekkemehhanismid ja lõõgastumis- ja hingamistehnikad. (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). 11 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga MEESKONNATÖÖ ilma kliendita eesmärgiga jälgida programmi tegevusi, Kõik spetsialistid 1003 30 min x 4 1 kord hoida programm raamistikus ja arutada klientide kaupa juhtumeid ja (füsioterapeut, spetsialisti probleeme, koosoleku dokumenteerimine (tööaeg arvestusega 30 min kliendi tegevusterapeut, 24 kohta). psühholoog, õde) 12 nädal Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige). Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine. Elukvaliteet. Une kvaliteet ja unehäirete erinevad põhjused. (Valu, muretsemine jms). (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). Füsioterapeudi grupiteenus. Kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse Füsioterapeut 2002 1h 1 kord võimekuse suurendamiseks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). 13 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga 14 nädal Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord saavutamine, oma kogemuse jagamine. Sotsiaalsete oskuste toetamine. Enesekehtestamine- enda vajaduste teavitamine ja "ei " ütlemine. Soovituste andmine, aktiivse eluviisiga jätkamiseks (eakatele suunatud huviringid, liikumisvõimalused, päevakeskused jm). 25 (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). 15 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige). Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) 16 nädal Tulemuste hindamine Tegevusterapeudi ja füsioterapeudi individuaalne hindamine. Füsioterapeut 2001 ja 2003 4 h (2 h x 2 1 kord Spetsialistide poolt koos kliendiga liikumisoskuse vaatlus (näiteks poodi), tegevusterapeut spetsialisti) mis algab ja lõpeb tema koduukse ees. Vaadeltakse kõnnimustrit, kehahoidu, (2 spetsialisti kõnni tempot, mõõdetakse poes käimise aega ja distantsi pikkust, samaaegselt) abivahendite kasutamist, liikumist ja toidupoes käimist lihtsustavate abivahendite vajaduse kindlaks tegemine, palju produkte jõuab klient kanda. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. Liikumisoskuse vaatluse kestuseks arvestatud kuni 1,5 tundi, kokku 3h tööaega 2 spetsialisti poolt. Kestus võib lüheneda olenevalt toidupoe kaugusest kliendi kodunt. Tegevuse jälgimisele lisandub dokumenteerimine 30 minutit mõlemal spetsialistil). (Vt Lisa 2) Füsioterapeudi individuaalne hindamine. Individuaalne hindamine Füsioterapeut 2001 1,5h 1 kord kliendiga, kasutades järgnevaid teste (testid on toodud Lisa 2-s):  LFESSQ küsimustik valu ja väsimuse hindamiseks;  valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal;  Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil;  Trendelenburgi test, reie abduktorlihaste jõu hindamiseks;  Manuaalsed lihastestid jõu hindamiseks; 26   6-min käimistest, millega hinnatakse aeroobset võimekust;  Põlve painutajalihaste elastuse hindamine;  Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) Tegevusterapeudi individuaalne hindamine. Tegevusterapeut viib läbi Tegevusterapeut 2003 1h 1 kord individuaalse hindamised, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2-s)  Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine - liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusulatuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest.  IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. (Testimise kestus 30 min – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) Õe või toitumisnõustaja individuaalteenus. Selgitatakse välja kliendi Õde või 2025 või 2h 1 kord olemasolevad toitumis- ja liikumisharjumused, mõõdetakse pikkus, kaal, toitumisnõustaja integreeritud arvutatakse KMI. Programmi eelviimasel nädalal täidab klient uuesti 7-päeva rahastus kohta täidetud toitumispäeviku (Lisa 1). Mõõdetakse uuesti (klient ise, antropomeetrilised näitajad ning võrreldakse neid juhtumi alguses saadud KOV vm) parameetritega. (Anamneesi võtmine 1 tund, tulemuste analüüsimine võrreldes esmase hindamisega 1 tund). Psühholoogi individuaalne hindamine. Psühholoog viib läbi individuaalse Psühholoog 2010 1,5h 1 hindamised, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2-s):  Klient täidab EEK küsimustiku, millega hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia).  Motivatsiooni hindamine MI skaalal (0-10). 27   individuaalne nõustamine, EEK tulemuste analüüs ja arutelu kliendiga. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) 17 nädal Tulemuste hindamine MEESKONNATÖÖ koos kliendiga. Kohtumine kliendiga ühtse meeskonnana Kõik spetsialistid 1003 30 min x 4 1 kord ümarlaual - tagasiside kliendilt programmis osalemise kohta (Lisa 4), (füsioterapeut, spetsialisti kokkuvõte eesmärkide saavutamisest (üldeesmärk ja alaeesmärgid). Edasiste tegevusterapeut, soovituste andmine suuliselt ja kirjalikult toitumise, liikumise, kehaliste psühholoog, õde) harjutuste, abivahendite ja valuga toimetuleku osas. RFK põhise hindamisvahendi täitmine (Lisa 3). (Kohtumine kliendiga 20 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 10 min) 28 D. Tulemuste hindamine Programmi 16.nädal toimuvad kliendi hindamised (vt tabel 1) samade hindamisvahendite alusel mis esmasel hindamisel, mis annab võimaluse tulemusi hinnata ja analüüsida. Hindamistulemused analüüsitakse spetsialistide poolt ja sellest tulenevalt kliendile edasisite soovituste koostamine. Esmased tulemused saadakse 16.nädala lõpphindamise tulemusena, kus selgub programmi käigus, millised uued oskused ja teadmised on klient programmi käigus omandanud (liikumisharjumus, toitumine, psühholoogiline valuga toimetulek, abivahendite kasutamine). 17.nädal Kohtumine kliendiga ühtse meeskonnana arutelul - tagasiside kliendilt programmis osalemise kohta, kokkuvõte eesmärkide saavutamisest (üldeesmärk ja alaeesmärgid). Edasiste soovituste andmine suuliselt ja kirjalikult toitumise, liikumise, kehaliste harjutuste, abivahendite ja valuga toimetuleku osas. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Programmi ajaliseks piiriks on 17 nädalat, selle täitumisel saab programm läbi. Programmi lõplikku tulemust hinnatakse 1 aasta möödudes, küsides kliendilt telefoni teel tagasisidet, kuidas tuleb klient toime poes käimisega, mitu korda nädalas ta suudab seda teha ja millised muutused on toimunud antud tegevuse sooritamise osas (ajaline kestvus 0,5 tundi). Eeldame, et programmi lõppedes on kliendil piisavad teadmised iseseisvaks kehalise aktiivsuse ja toitumise jätkamiseks ning abivahendite kasutamiseks. Programmi lõppemisest 1 aasta möödudes toimuval hindamisel hinnatakse lisaks klientide kaupa programmi üldeesmärgi säilitamist. Hinnatakse saavutatud tulemuse takistavaid tegureid ja kui suurel määral need mõjutavad ja võivad tekitada tagasilanguse ning hinnatakse soodustavaid tegureid ja nende osakaalu. Kui ilmneb, et klient ei ole suutnud eesmärki säilitada, suunatakse ta uuesti sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamisele, et täpselt välja selgitada olemasolevad piirangud ja takistused ning sealt edasi suunamise kas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele või programmi, mis aitaks eesmärki saavutada ja säilitada.  VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Tugevatakse külgedeks peame eelnevalt programmi osutamise kogemust, varasemat töökogemust antud sihtgrupiga töötamisel ning käesoleva programmi piloteerimisest tulnud kogemust. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Programmi tegevused peavad jääma sellel ajale, kui libedust ei ole, sest tihti on talvisel perioodil liikumisraskustega kliendid tubased ja ei liigu nii aktiivselt kui kevadest-sügiseni. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Oma programmi saame tõhusamaks muuta klientidelt ja spetsialistidelt saadud tagasiside põhjal vahetult programmi lõppedes, 0,5 aasta möödudes ja 1 aasta möödudes. Saadud info ja tulemuste põhjal saame esmalt analüüsida nõrku kohti ja peale seda antud tegevus täiustada ja muuta. Programmi on täiendatud piloteerimise tulemustest ja analüüsist tulenevalt. 30  VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu 1. Alaranta H. Fysiatria. Duodecim 2003. 2. Ann Rheum Dis 2003;62:1162–6. 3. Arden N, Nevitt MC. Osteoarthritis: Epidemiology. Best Practice and Research. Clin Rheum 2006;20:3–25. 4. Birkenfeldt, Reinhold. Osteoartroosi ravijuhend Eestis 2008.a 5. Boersma, K., Linton, J. How does persistent pain develop? An analysis of the relationship between psychological variables, pain and function across stages of chronicity. Behav Res Ther 2005;43:1495–1507. 6. Braddom RL. Physical medicine and rehabilitation. W.B. Saunders, 2000. 7. Brosseau L, Pelland L, Wells G, et al. Efficacy of aerobic exercises for osteoarthritis (part a. II): a meta-analysis. Physical Therapy Reviews 2004;9:125–145. 8. Ciechanowski, P., Sullivan, M., Jensen, M., et al. The relationship of attachment style to depression, catastrophizing and health care utilisation in patients with chronic pain. Pain 2003;104:627–637. 9. Davis, C. M., Zautra, J. A., Reich, W. J. Arizona State University Vulnerability to Stress Among Women in Chronic Pain From Fibromyalgia and Osteoarthritis. Annals of Behavioral Medicine 2001, 23, 3: 215-226 10. Dawson J, Linsell L, Zondervan K, Rose P, Randall T, Carr A and Fitzpatric R. Epidemiology of hip and knee pain and its impact on overall health status in older adults 11. Rheumatology. Vol. 43 No. 4 (c) British Society for Rheumatology 2004 12. Dieppe P. Osteoarthritis: risk factors, process and outcome. Rheumatology in Europe 1995;24, 2:66–8. 13. Egan M et al. Splints/orthoses in the treatment of rheumatoidarthritis (Cochrane review). The Cochrane Library 2003;1. 14. Ehly, S. & Dustin, R. (1989). Individual and group counseling in schools. New York; London: Guilford press. 15. Ettinger WH Jr, Burns R, Messier SP, et al. Arandomized trial comparing aerobic exercise and resistance exercise with a health education program in older adults with knee osteoarthritis: the Fitness Arthritis and Seniors Trial (FAST). JAMA1997;277:25–31. 16. Foley A, Halbert J, Hewitt T, Crotty M. Does hydrotherapy improve strength and physical function in patients with osteoarthritis – a randomized controlled trial comparing a gym based and a hydrotherapy based sterngthening programme. 17. Fransen M. When fysiotherapy appropriate? Best Practice and Research Clinical Rheumatology 2004;18:477–89. 18. Haamer, N. Nõustamine ja eetika. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu, 2010: 47-51. 19. Haamer, N., Jakobson, A., Karton, I., Kadajas, Tropp, K. Tartu 2010. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu 2010. 20. Hammond A. What is the role of occupational therapist? Best Practice and Research Clinical Rheumatology 2004;18(4):491–505. 21. Harris ED, Rudd RC, Genovere MC et al. Kelley´s Textbook of Rheumatology, 7th ed. St Louis, MO; WB Saunders, 2005. 22. Isomäki H, Leirisalo-Repo M, Hämäläinen M (toim). Reumataudit. Helsingi: Duodecim; 2002 23. Kalso, E., Vainio, A. (2002). Helsinki: Kustannus OY Duodecim. 31 24. Korda J et al. When consult the podiatrist. Best Practise and Resarch Clinical Rheumatology 2004;18(4):587–611. 25. Koorits, U. Krooniline valu ja valukliinik. Eesti Arst 2005; 84 (6):426-432. 26. Lawrence RC, Helmick CG, Arnett FC et al. Estimates of the prevalence of arthritis and musculoskeletal disorders in the United States. Arthritis Rheum 1998;41:778–99. 27. Linnamägi, Ü. Valu depressioonis, depressioon valus. Eesti Arst 2006; 85 (11): 758-764. 28. Lyn Sy, Davey RC, Cochrane T. Community rehabilitation for older adults with osteoarthritis of the lower limb: a controlled clinical trial. Clin Rehabil 2004;18:92–101. 29. Maly MR, Robbins SM. Osteoarthritis year in review 2014: rehabilitation and outcomes. Osteoarthritis and Carilage. 2014 (12):1958-88. 30. Minor M, Stenstrom CH, Klepper SE, et al. Work group recommendations: 2002 Exercise and physical activity conference. Arthritis & Rheumatism 2003;49:453–4. 31. Musumeci G, Mobasheri A, Szychlinska MA jt.. Post-operative rehabilitation in osteoarthritis [version 1; referees: awaiting peer review]. F1000Research 2014(3):116 32. Pendleton A, Arden N, Dougados M et al. EULAR Recommendations for the Management of knee osteoarthritis: report of a task force of the Standing Committee for International Clinical Studies Including Therapeutic Trials (ESCISIT). Ann Rheum Dis 2000;59:936–44. 33. Petersson IE. Epidemiological risk factors for osteoarthritis of peripherial joints. Rheumatology in Europe 1998;27/2:45–6. 34. Sema, L., Gross-Paju, K. Kognitiiv-käitumisteraapia krooniilise valu ravis. Eesti Arst 2005; 84 (6): 433-435. 35. Silman AJ,Hochberg MC. Epidemiology of the Rheumatic Diseases. Oxford University Press, 1994. 36. Stitik TP. Rehabilitation of orthopaedic and rheumatologic disorders. Osteoarthritis assessment, 37. treatment and rehabilitation. Arch Phys Med Rehab 2005;86;(Suppl 1):48–55. 38. Tropp, K. Nõustamise liigid – individuaalne ja grupinõustamine. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu, 2010: 11-12. 39. Tsang, A., Von Korff, M., Lee, S., Alonso, J., Karam, E., et al. Common Chronic Pain Conditions in Developed and Developing Countries: Gender and Age Differences and Comorbidity With Depression-Anxiety Disorders. The Journal of Pain, 9, no 10, 2008: 883-891. 40. Vitetta L, Coulson S jt. Dietary recommendations for patients with rheumatoid arthritis: a review. Nutrition and Dietary Supplements. 2012(4):1-15 41. Wessels, Roelof, et al. "IPPA: Individually prioritised problem assessment." Technology and Disability 14.3 (2002): 141-145. 42. Wessels, R. D., et al. "Effectiveness of provision of outdoor mobility services and devices in The Netherlands." Clinical rehabilitation 18.4 (2004): 371-378. 43. http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf 32 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU Liikumisvabadus __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2017 Koostamise koht Activitas OÜ 33  Toitumispäevik Nimi:……………………………………………………  Palun täida toitumispäevikut 7 järjestikust päeva, märgi üles kõik toidukorrad ning tarbitud söögid/joogid.  Kirjelda toite ja nende koguseid võimalikult täpselt (mõõtühikutes või hinnanguliselt). Nt aedviljahautis (kapsas, porgand, kartul, sealiha, sool, pipar, oliiviõli liha praadimiseks – sõin 300g või suure kausitäie).  Kirjelda, kas on isetehtud toit, ostetud või käisid väljas söömas. (Nt ostsin sooja toidu letist)  Kuidas toit on valmistatud (aurutatud, hautatud, keedetud, praetud, ahjus küpsetatud jne).  Ära unusta märkimast ka rasvainet, maitseaineid jm mida toidu valmistamisel kasutati.  Pane kirja kõik joogid – vesi, mahlad, kohvi (suhkruga, koorega), tee, alkohol.  Pane kirja kõik suupisted, vahepalad, maiustused jm kasvõi väikestes kogustes. Märgi kellaajad.  Täida päevikut kohe peale söömist või joomist, siis ei jää midagi märkimata.  Enesetunne peale söömist. Kas toidust piisas või oli liiga vähe või palju? Kas tekkisid gaasid, puhitused, ebamugavustunne, raskustunne, iiveldus väsimus, peavalu jne. Millal peale söömist sellised sümptomid tekkisid. 1. päev (kuupäev .....................................................) Kell Mida sõin/jõin Enesetunne peale söömist 2. päev (kuupäev …………………………….) kell Mida sõin/jõin enesetunne 34 3. päev (kuupäev …………………………….) kell Mida sõin/jõin enesetunne 4. päev (kuupäev ………………….......) kell Mida sõin/jõin enesetunne 35 5. päev (kuupäev ......................................) kell Mida sõin/jõin enesetunne 6. päev (kuupäev ......................................) kell Mida sõin/jõin enesetunne 36 7. päev (kuupäev ……………………………) kell Mida sõin/jõin enesetunne 37 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 1. Kliendi liikumisoskuse vaatlus (nt poes käimise vaatlus). Hindamise läbiviijad: tegevusterapeut ja füsioterapeut. Hinnatavad punktid: Kõnnimuster (kirjeldus) Kehahoid (kirjeldus) Kõnni tempo (kirjeldus+ aeg 1 minutis mitu sammu teeb) Poes käimisele kulunud aeg (mõõdetakse aeg koduuksest koduukseni) Distantsi pikkus (mõõdetakse pikkus) Toidupoest ostetava kauba kogus, kaal (kirjeldatakse) Abivahendi olemasolu (kirjeldada: kas kasutab, kuidas kasutab ja mida vajaks liikumise ja todipuoes käimise lihtsustamiseks). 2. LFESSQ küsimustik. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. LFESSQ valu ja väsimuse kriteeriumid A. Valu kriteerium 1. Kas Teil on viimase 3 kuu jooksul esinenud vähemalt nädal aega kestnud valu lihastes, luudes ja liigestes? 2. Kas olete tundnud valu õlgades, käsivartes ja kätes? Kummal pool? Paremal, vasakul või mõlemal pool? 3. Kas olete tundnud valu puusades ja jalgades? Kummal pool? Paremal, vasakul või mõlemal pool? 4. Kas olete tundnud valu kaelas, rindkeres ja seljas? Valu kriteerium on täidetud, kui uuritav vastab „jah“ kõigile 4 küsimusele ning valu on esinenud kas (1) nii paremal kui vasakul pool või (2) mõlemal pool. B. Väsimuse kriteerium 5. Kas Teil on viimase 3 kuu vältel esinenud ebatavalist väsimust või jõuetust? 6. Kas väsimus häiris oluliselt Teie tavapärast elu? Väsimuse kriteerium on täidetud, kui uuritav vastab „jah“ mõlemale küsimusele. 3. VAS skaala. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal, mis on 10-palli süsteemis, kus 0 on valu puudumine ja 10 näitab raskeimat võimalikku valu. 4. Liigesliikuvuse hindamine. Hindamise läbiviija: füsioterapeut ja tegevusterapeut. Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil, kus numbriline näitaja kasvab selles suunas, kuhu liiges 0 asendist liigub. Aktiivse liikuvuse hindamisel sooritab klient ettenäidatud suunas maksimaalse liikuvusulatsuega liigutse, passiivselt teeb seda terapeut ise. 5. Trendelenburgi test. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. 38 Trendelenburgi test, millega hinnatakse reie abduktorlihaste (m. Gluteus medius) jõudu. Trendelenburgi test hindab puusaliigese stabiilsust ning reie abduktorlihaste võimet stabiliseerida vaagen. Testi sooritamisel peab klient seisma ühel jalal. Test on positiivne siis, kui klient ei suuda ühel jalal seistes säilitada vaagna stabiilset asendit keskjoonel. 6.MMT Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Manuaalne lihastestimine, millega saab mõõta lihasjõudu 5-palli süsteemis. Enne lihasjõu mõõtmist selgitab, demonstreerib või sooritab terapeut koos uuritavaga passiivse liigutuse, selgitab täpse asendi ja fikseerimise käega hinnatava lihase jõu määramiseks. Peale juhendamist teostab terapeut käega fiksatsiooni hinnatava lihase jõu määramise jaoks ja palub kliendil sooritada eelnevalt tehtud liigutust maksimaalse võimekusega. Skoorid: 0-segmendi liigutus puudub, gravitatsioon on elimineeritud ning puudub palpeeritav või nähtav lihaskontraktsioon ja 5- klient suudab teostada liigutust täies ulatuses vastu gravitatsiooni maksimaalse vastupanuga. 7.6-min käimistest (6 MKT). Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Antud testiga hinnatakse aeroobset võimekust. Vaatlusalune kõnnib 6 minutit järjest optimaalse kõnnikiirusega edasi-tagasi 20 m koonustega maha märgitud vahemaad. Testi tulemuseks on meetrite arv, mis antud ajaga läbida suudetakse. Lubatud on ka puhkepausid ning vajadusel kõnniabivahendi kasutamine. Enne kõndima asumist registreeritakse pulsikella abil uuritava südame löögisagedus ning hingamissagedus rahulolekus. Vahetult pärast testi lõppu registreeritakse südame löögisagedus ning hingamissagedus. 8.Põlve painutajalihaste elastuse hindamine (m. biceps femoris, m. semitendinosus, m. semimembranosus). Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Uuritava algasend: istudes vabalt täisnurgas peaks vaagen püsima sirgena, põlved suhteliselt sirgelt. Kui põlve painutajalihased on lühenenud, paindub vaagen taha ja põlved kõverduvad, istumistasakaal on halb. 9. Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Mõõdetakse reie ja sääre ümbermõõtu mõõdulindi abil selle kõige jämedamalt kohalt. 10.Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine. Hindamise läbiviija: tegevusterapeut. Liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusulatuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest. 11. IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindamise läbiviija: tegevusterapeut Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. Hinnatakse kliendi jaoks olulisi tegevushäireid ja osaluspiiranguid. Saab kasutada ükskõik millise AV efektiivsuse hindamiseks. Esmakohtumisel viiakse läbi intervjuu, kus selgitatakse välja, milliseid tegevusvõimes/ olmes hakkama saamise probleeme kliendil esineb, mida loodad AV abil muututa. Klient kirjeldab IPPA-ankeedis 1-7 tegevuse probleemi, millele annab 5 palli süsteemis hinnangu (Likert-skaalal 1-5), kui tähtis on probleem ja kui raske on probleem? Esmase ülevaate saamiseks probleemide kaupa tähtsus ja raskusaste korrutatakse, liidetakse omavahel kirjledatud probleemide korrutised ja jagatakse probleemide arvuga. Tulemusena nähakse ära, millises valdkonnas on probleemi tähtsus ja kui suur on raskusaste. 39 Mõne kuu möödudes alates AV kasutusele võtmisest tehakse järelevalve intervjuu (telefonitsi või kliendiga kohtudes). Kliendil palutakse uuesti hinnata punktiskaalal raskusastme punkte algintervjuus välja toodud probleemide osas. Lisaks vastavad klient ja AV spetsialist eraldi küsimusele: ”Kui hästi on AV täitnud temale asetatud ootused?” IPPA- järelevalve tulemust hinnatakse kasutades alghinnangu „tähtsuse punkte“, nii säilib alghinnangu kontekst. IPPA- järelevalve tulemus - IPPA-alghinnangu tulemus = Mõju Mõju tulemus näitab, mil määral on probleemidega seotud raskus vähenenud Ootuste täitumise tulemuse arvestamine: liida tulemused ja jaga probleemide hulgaga eraldi kliendi ja spetsialisti poolt täidetuna (Wessels et al. 2002) IPPA instrument, vt täiendavalt: http://studylib.net/doc/7688944/the-individually-prioritised-problem- assessment--a-clinic IPPA instrumenti on inglisekeelne, kasutatud siit: http://studylib.net/doc/7688944/the-individually-prioritised- problem-assessment--a-clinic 13. Pinchmeeter – seda kasutab tegevusterapeut pigistusjõu mõõtmiseks, et selgitada välja, kas haaramisel esineb piiranguid, mis on vajalik arvesse võtta abivahendi soovitamisel, mis lihtsustab poest toiduproduktide toomist 40 Toitumisnõustamise anamnees. Hindamise läbiviija: totiumisnõustaja. Kuupäev: Nimi: telefon ja e-mail: Sünniaeg/vanus: Pikkus: Kehakaal: Elukoht (linn või asula): Amet/tegevusala: Kokkupuude mürgiste ainetega (praegu või minevikus): Kas suus on hõbeplommid (või olid): Kas kehas on metalli (tihvtid jm): Toiduallergiad, toidutalumatused (kas on testitud): Terviseprobleemid, kaebused, diagnoositud haigused (kõik, mis muret teeb või häirib): Kas kasutad ravimeid või toidulisandeid? Ei/jah – nimeta: Toitumisharjumused: Mitu söögikorda päevas? (Põhitoidukorrad ja vahepalad): Tavalise päeva söömise kirjeldus (mida sööd tavaliselt hommikuks, lõunaks ja õhtuks ning vahepaladeks). Kirjelda võimalikult täpselt: Toidud ja toiduained, mida sa üldse ei söö? Toidud ja toiduained, mida tarbid sageli ja mis sulle maitsevad? Kui palju ja kui sageli tarbid vedelikke? (Kui lisad magusat, kirjelda mida ja kui palju): Puhast vett: Magusaid jooke (milliseid): Kohvi: Teed (millist?): Energiajoogid: Alkohol: Eluviis: Kas suitsetad? Kui sageli? Kui aktiivne oled igapäevaelus: Treeningud. Millised, kui sageli? Uni (mitu tundi ööpäevas/kvaliteet): Kas tarvitad sõltuvust tekitavaid aineid? ei Stressitase (jooni alla): väga kõrge-kõrge-keskmine-madal-puudub Kas esineb põhjuseid, mis takistavad tervislikult toituda? Toitumisnõustaja poole pöördumise põhjused: Probleemid, mida lahendada: Eesmärgid ja tähtaeg: 41  a. Antropomeetriliste näitajate mõõtmine. Hindamise läbiviija: toitumisnõustaja. Mõõdetakse järgnevad antropomeetrilised näitajad: kaal, pikkus, arvutatakse KMI. Omron kehakoostise mõõtja mõõdab keha rasvasisalduse protsenti, võimaldab saada teada keha skeletilihaste osakaalu, arvutab kalorikulu puhkeasendis, vistseraalrasva taseme. b. Toitumise ja liikumise hindamine. Hindamise läbiviija: toitumisnõustaja. Toitumise hindamisel tuginetakse ETNÜ (Eesti Toitumisnõustajate Ühendus) toitumisnõustajate ja ETTA (Eesti Toitumisteraapia Agentuur) toitumisterapeutide koostatud juhistest. Need tuginevad Eesti riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele ning Põhjamaade toidusoovitustele. Klient täidab toitumispäeviku ja terapeut loeb kokku mitu portsjonit ta erinevatest toidugruppidest saab ning võrdleb etteantud normidega. Normidesse jääv portsjonite arv tagab toitainete ja toiduenergia piisavuse ning tervist hoidva toitumise. http://www.toitumisnoustajad.ee/toitumine 42 Küsimustik liikumisaktiivsuse hindamiseks Kuupäev: Nimi: Telefon: e-mail: Vanus: pikkus: kaal: Kehamassiindeks: I Tervis Terviseprobleemid, kaebused, diagnoositud haigused (kõik, mis muret teeb või häirib). Kirjelda: Kas esineb või on esinenud järgmisi haigusi või seisundeid (jooni alla ja kirjelda allpool täpsemalt): südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, kopsuhaigused, luude, lihaste ja liigeste probleemid (haigused, põletikud, vigastused), luuhõrenemine. Kas esineb valusid mõnes kehapiirkonnas? Kirjelda: Kas esineb tervisehäireid, mis võimenduvad kehalise koormuse ajal või takistavad liikumist? Kirjelda: Kas tarvitad mingeid ravimeid või toidulisandeid? Milliseid? II Liikumisaktiivsus Kui liikuv oled igapäevaelus (jooni alla): liigun vähe (suurem osa päevast tegevused istudes), liigun keskmiselt (on võrdselt istumist ja aktiivsemat liikumist nt asjade tõstmine, kõndimine, koristamine), liigun palju (harva leian aega puhkamiseks, võimlen, teen trenni vähemalt 3 korda nädalas). Kas tegeled võimlemise või treeninguga (kirjelda, sagedus ja kestvus): Milliste treeningutega oled varem tegelenud kui kaua ja millal viimati? III Võimekus Millised tegevused sind väsitavad? Milliseid tegevusi sa üldse teha ei saa? Millised tegevused teevad valu? 14. EEK küsimustik. Hindamise läbiviija: psühholoog. Hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia). 43 Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2 Nimi Sugu Vanus_ _/_ Kuupäev _/_ / Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad inimestel mõnikord esineda. Tõmmake ring ümber sellele vastusevariandile, mis kõige paremini kirjeldab seda, KUIVÕRD SEE PROBLEEM ON TEID HÄIRINUD VIIMASE KUU VÄLTEL. Üldse Harva Mõnikord Sagel Pideval 1. Kurvameelsus mitte 0 1 2 i 3 t 4 2. Huvi kadumine 0 1 2 3 4 3. Alaväärsustunne 0 1 2 3 4 4. Enesesüüdistused 0 1 2 3 4 5. Korduvad surma- või enesetapumõtted 0 1 2 3 4 6. Üksildustunne 0 1 2 3 4 7. Lootusetus tuleviku suhtes 0 1 2 3 4 8. Võimetus rõõmu tunda 0 1 2 3 4 9. Kiire ärritumine või vihastamine 0 1 2 3 4 10. Ärevuse või hirmutunne 0 1 2 3 4 11. Pingetunne või võimetus lõdvestuda 0 1 2 3 4 12. Liigne muretsemine paljude asjade pärast 0 1 2 3 4 13. Rahutus või kärsitus, nii et ei suuda paigal 0 1 2 3 4 14. püsida Kergesti ehmumine 0 1 2 3 4 Äkilised paanikahood, mille ajal esineb südamekloppimine, õhupuudus, 15. 0 1 2 3 4 minestamistunne vms kehalised nähud 16. Kartus viibida üksi kodust eemal 0 1 2 3 4 17. Hirmutunne avalikes kohtades või 0 1 2 3 4 tänavatel 18. Kartus minestada rahva hulgas 0 1 2 3 4 19. Kartus sõita bussi, trammi, rongi või autoga 0 1 2 3 4 20. Hirm olla tähelepanu keskpunktis 0 1 2 3 4 21. Hirm suhtlemisel võõraste inimestega 0 1 2 3 4 22. Loidus- või väsimustunne 0 1 2 3 4 23. Vähenenud tähelepanu ja 0 1 2 3 4 24. keskendumisvõime Puhkamine ei taasta jõudu 0 1 2 3 4 25. Kiire väsimine 0 1 2 3 4 26. Uinumisraskused 0 1 2 3 4 27. Rahutu või katkendlik uni 0 1 2 3 4 28. Liigvarajane ärkamine 0 1 2 3 4 44 15. Motivatsiooni hindamine. Hindamise läbiviija: psühholoog. Motivatsiooni hinnatakse skaalal 0-10, kus 0 ei ole üldse motiveeritud ja 10 on kõrgelt motiveeritud. 45 Lisa 3_ REHABILITATSIOONIPROGRAMMI TULEMUSED (RFK) Rehabilitatsiooniprogrammi osutaja: Programmi nimetus: Programmi osutamise periood: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi Programmi Muutus Kommentaar alguses lõpus xx xx kuupäev kuupäev b134 Unefunktsioonid 2-1 1-0 b 260 Asenditundlikkuse funktsioon 2-1 1-0 b 280 Valuaisting 3-2 2 -1 b 710 Liigeste liikuvuse 2-1 1-0 funktsioonid b 715 Liigeste stabiilsuse 2-1 1-0 funktsioonid b 730 Lihasjõu funktsioonid 3-2 2-1 b 735 Lihastoonuse funktsioonid 2-1 1-0 b 740 Lihaste vastupidavuse 3-2 2-1 funktsioonid b 770 Kõnnaku funktsioonid 2-1 1-0 d 430 Esemete tõstmine ja 2-1 1-0 kandmine d 450 Käimine 2-1 1-0 d 465 Abivahenditega liikumine 2-1 1-0 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi alguses Programmi Muutus Kommentaar xx kuupäev lõpus xx kuupäev e 120 Tooted ja tehnoloogiad e120.2- e120+1- isiklikuks liikumiseks ning e120.1 e120+0 transpordiks siseruumides ja väljas (bussi või muu liiklusvahendi kasutamine) e 115 Tooted ja tehnoloogiad e115.3- e115+2- igapäevaseks kasutamiseks e115.2 e115+1 (abivahendid) e 498 TT hoiakud (kliendi enda e498.2- e498+1- hoiakud valu, abivahendite, e498.1 e498+0 toitumise ja liikumise suhtes) 47 Lisa 4_KLIENDI TAGASISIDE ANKEET PROGRAMMI LÕPPEMISEL B. Arvamus programmi kohta B1. Palun hinnake, kuidas Teid programmi eesmärkide sooritamisel toetasid erinevad rehabilitatsioonitenused. Märkige sobivasse kohta X ei pigem pigem jah, ei olnud ei olnud oli oli kasutanud 1 2 3 4 9 1) Füsioterapeudi teenused 2) Tegevusterapeudi teenused 3) Psühholoogi teenused 4) Õe/toitumisnõustaja teenused B2. Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalemise kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti väide ei sobi nõus ole nõus nõus nõus minu kohta 1 2 3 4 9 1) Saadud teenused on parandanud minu enesetunnet 2) Liigun rohkem väljas kui enne programmis osalemist 3) Võimlen rohkem kui enne programmis osalemist 4) Minu kehakaal on vähenenud 5) Jälgin mulle antud toitumissoovitusi Olen saanud juurde teadmisi, kuidas toime tulla 6) valudega Olen saanud juurde teadmisi, milliseid abivahendeid 7) ja kuidas kasutada Programmist saadud teadmiste põhjal olen hakanud 8) kasutama (uusi) abivahendeid Osalen huviringis, mõne seltsi tegevuses või eakatele 9) mõeldud üritustel Saadud teenuste toel saan ma ise paremini hakkama 10) igapäevaste toimetustega Programmis osalemise toel on vähenenud aeg, mis 11) mu lähedastel kulub minu abistamisele igapäevastes toimetustes B3. Kas soovitaksite programmi teistele Teiega sarnastele inimestele? Palun märkige sobiv number! 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kindlasti mitte Kindlasti soovitan C. Ettepanekud C1. Mida soovite lisada programmi ja saadud teenuste kohta? Siia saate kirja panna oma ettepanekuid, tähelepanekuid, tunnustust ja kriitikat. Liikumisvabadus Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus OÜ Activitas Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Kristi Rembel- Tõnisson Kontakttelefon : 50 13 410 Programmi osutamise periood : 17 nädalat SISUKORD I. Programmi esitaja andmed ................................................................................................. 3 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 4 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 7 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ............................................................ 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud ......................................................................................... 7 C. Keskkonnategurid .............................................................................................................. 8 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid .......................................................................................... 8 E. Programmi peamised põhimõtted ...................................................................................... 9 F*. Epidemioloogilised andmed ........................................................................................... 13 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis .............. 13 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ...................................................................................... 13 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 14 A. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 14 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 14 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 14 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: ............................................................................... 15 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 15 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ................................................................. 15 4. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 15 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 17 A. Programmi keskkond ja intensiivsus ............................................................................... 17 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 17 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 17 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................... 18 A. Programmi ettevalmistamine ........................................................................................... 18 B. Hindamine ja planeerimine .............................................................................................. 18 C. Sekkumine ....................................................................................................................... 18 D. Tulemuste hindamine ...................................................................................................... 29 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ........................................... 29 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................. 30 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? .......................................................... 30 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ........................................ 30 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?....... 30 VII. Viited .............................................................................................................................. 31 A. Kasutatud materjalide loetelu .......................................................................................... 31 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU .......................................................................................................... 33 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID ................................ 38 Lisa 3_ REHABILITATSIOONIPROGRAMMI TULEMUSED (RFK) ............................... 46 Lisa 4_KLIENDI TAGASISIDE ANKEET PROGRAMMI LÕPPEMISEL ........................ 48 2  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi OÜ Activitas Organisatsiooni tegutsemise alus Tegevusluba nr SRT000068, kehtivuse algus 07.12.2006 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht [email protected]; www.activitas.ee Aadress Vaksali 17A Postiindeks 50410 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi REMBEL-TÕNISSON Eesnimi Kristi Amet Rehabilitatsioonimeeskonna juht Telefon 50 13 410 E-post [email protected] 3  II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): X Elamise valdkond 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X Üle Eesti 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X Rehabilitatsiooniasutus X Kliendi keskkond X Muu kliendi keskkond (kliendi poolt kasutatavad toidupoed) X Muu (abivahendite edasimüüjad) Programm „Liikumisvabadus“ on suunatud puudega pensioniealistele klientidele, kellel on põlve- ja puusavaludest tingituna raskused liikumisel, emotsionaalse tasakaalu saavutamisel ja ühiskonnaelus osalemisel. Klientide osalemispiiranguid raskendavad lisaks valule madal tahteaktiivsus, sobivate abivahendite puudumine, vähene teadlikkus liikuvusega* seotud ergonoomikast, oskuste puudumine kuidas liikuda liigeseid säästvalt ja ülekaalulisus. Tegemist on eaka ja tema pere toimetulekut komplekselt mõjutava probleemiga, mille lahendamata jätmine võib tekitada või suurendada pereliikmete hoolduskoormust. Programmi raames õpetatakse ja jõustatakse puudega eakat toime tulema igapäevast toimetulekut piirava kroonilise valuga. Tegemist on kodukesksust, mitteaktiivsust ja kõrvalabi vajaduse tekkimist ennetava sotsiaalse rehabilitatsiooni programmiga. Programmi eesmärgiks on, et eakas tuleb iseseisvalt toime liikumisega kodukeskkonnas ja väljaspool kodu; ta rakendab igapäevaselt programmis omandatud teadmiseid ja oskuseid valuga toimetulekuks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks, liigeseid säästvaks liikumiseks, tervislikuks toitumiseks ja füüsiliseks aktiivsuseks. Alaeesmärgid (planeeritavad tulemused): 1. Klient kasutab programmis omandatud oskuseid valuga toimetulekuks 2. Klient liigub 1-2 korda nädalas väljaspool kodu temale olulistes asukohtades jala või transporti kasutades, vajadusel abivahenditega 3. Klient on saavutanud emotsionaalse stabiilsuse, ta on motiveeritud olema sotsiaalselt ja füüsiliselt aktiivne (nt osaleb huvitegevuses, käib regulaarselt kõndimas vm, 1-2 korda nädalas) 4. Klient rakendab ergonoomika alaseid teadmiseid, kuidas liikuda liigeseid säästvalt 5. Klient rakendab tervisliku toitumise baaspõhimõtteid 6. Kliendi kehakaal on langenud 3 kg ja rohkem Kliendi olukorra ja programmi raames saavutatud tulemuste hindamiseks fikseeritakse kliendi funktsioneerimisvõime algseisund ning lõppseisund, kasutades selleks erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid (füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, õde/toitumisnõustaja), vaatlust ja kliendi küsitlust. Kliendid suunatakse programmi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivajaduse tuvastamise järgselt, kui nad vastavad programmis osaleja kriteeriumitele ja eesmärkidele. Programmi osutamiseks on vajalik kaasrahastus kohaliku omavalitsuse, kliendi enda vm rahastaja poolt. Programmi kaasrahastusega (86,84€) kaetakse füsioterapeudi grupiteenuste limiiti ületav osa. 4 * käesolevas programmis lähtutakse mõiste „Liikuvus“ defineerimisel RFK käsitlusest, mille kohaselt liikuvus hõlmab keha-asendi muutmist, säilitamist, esemete kandmist ja liigutamist, käimist ja liikumist ja liikumisvahendi abil liikumist. Programmis osalejal peaks olema soov käia 1-2 korda nädalas jalgsi õues kas abivahendiga või ilma minimaalselt 50 meetrit ja soov alandada kehakaalu. Programmis osalejal võiks olla lähedane isik (nt pereliige, sõber, tugiisik), kes on nõus osalema programmi tegevustes ja aitab järgida spetsialistide poolt antud soovitusi ning on toeks kaalu langetamise protsessis, kuid lähedase osalemine ei ole kohustuslik. Programmis osalejal ei tohiks esineda veekartust. Programmi „Liikumisvabadus” kestus on 17 nädalat. Tegemist on grupiprogrammiga, mis algab vähemalt 4-liikmelise grupi täitumisel (grupp 4-6 osalejat) järjekorra alusel. Rehabilitatsioonispetsialistidest on programmi elluviimisesse kaasatud füsioterapeut, psühholoog ja tegevusterapeut; toitumisnõustamist viib läbi vastava ettevalmistusega rehabilitatsioonimeeskonna õde või kaasatakse toitumisnõustaja täiendava teenusena. Programmi esimese 2 nädala jooksul toimub füsioterapeudi ja tegevusterapeudi poolt kliendi poes käimise hindamine (hinnatakse kõnnimustrit, kõndimise ohutust, kiirust, abivahendi kasutamise vajadust; poes hinnatakse inimese võimet tõsta toidukaupasid riiulilt korvi, kükitamist, tasakaalu, väsimist jm). Sellele järgnevad erialaspetsiifilised hindamised. Individuaalselt viivad hindamised läbi ka toitumisnõustaja ja psühholoog. Enne sekkumiste algust kolmandast nädalast toimub kliendi ja spetsialistide arutelu, kus pannakse paika kliendi eesmärgid ja tegevuskava. Psühholoogiga kohtutakse grupis eesmärgiga toetada kliente paremaks toimetulekuks programmis soovitud muutustega; õpitakse oskuseid, kuidas paremini toime tulema kroonilise valuga (lõõgastustehnikad), negatiivsete emotsioonidega ja enesekehtestamise jm sotsiaalsete oskustega. Tegevusterapeudiga kohtumiste eesmärgiks on kliendi abivahendi vajaduse tuvastamine, sobilike abivahendite saamine ja nende kasutama õppimine, et lihtsustada liikumist. Selleks külastatakse koos terapeudiga ka abivahendite firmat vajalike abivahendite ostmiseks või rentimiseks. Lisaks külastab tegevusterapeut 1x programmi jooksul programmis osaleja kodu ja annab praktilisi soovitusi. Toitumisnõustajaga/ õega kohtudes saab klient ja soovi korral tema pere või lähedane isik täpsed soovitused ja juhised menüü ja liikumisharjumuste muutmiseks ning muutuste elluviimiseks kaalu langetamise eesmärgil. Alates kolmandast nädalast algab füsioteraapia grupiteenus basseinis eakate liigesliikuvuse, lihasjõu, lihaselastsuse ja aeroobse võimekuse tõstmiseks. Lisandub saalivõimlemine ja harjutuskava õppimine, et klient oleks võimeline harjutusvaraga koduses keskkonnas jätkama. Samuti toimub füsioterapeudi juhendamisel kepikõnd rühmas, eesmärgiga õppida selgeks õige kõnnimuster, parandada eakate aeroobset võimekust ja kujundada regulaarne liikumisharjumus. Programmi alguses on kohtumised füsioterapeudiga sagedasemad, programmi teisel poolel suureneb kliendil iseseisev harjutamine. Programmi lõpus toimub uuesti poeskäimise vaatlus, mille tulemusena saab hinnata toimunud muutust. Erialaspetsiifiliste eesmärkide hindamiseks toimuvad hindamised sama metoodikaga mida kasutati programmi alguses. Eesmärkide saavutamist ja säilitamist hinnatakse programmi lõppedes telefoni tagasisidega 1 aasta möödudes. Rehabilitatsiooniprogramm “Liikumisvabadus” on välja töötatud Activitas OÜ poolt ning piloteeritud perioodil veebruar 2017-juuni 2017 ESF vahenditest projekti Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014-2020 alapunktist 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate 5 arendamine ning koolituste pakkumise raames. Programmi teksti on täiendatud lähtudes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjoni ning ekspertide soovitustele. 6  III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Naiste ja vanemate inimeste seas on kroonilise valu seisundite levimus suur. Kroonilist valu on seotud depressiooni-ärevuse spektri häiretega arenenud ja arengumaades (Tsang, A et al, 2008). Valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne aisting, mis tekib seoses olemasoleva või võimaliku koekahjustusega või on sellega selgitatav. Psühholoogid peavad valu eelkõige tugevaks negatiivseks tundeseisundiks, mis valitseb inimese teadvust (Koorits, U. 2005). Valusündroomi ja depressiooni koosesinemist on käsitletud meditsiinikirjanduses aastakümneid. Selle üheks põhjuseks on valusündroomi ja depressiooni sage koosesinemine ning osadel juhtudel valu allumine samale ravile. Mõlema haigusseisundi korral esineb palju kattuvaid füüsilisi ja emotsionaalseid häireid ning seisundid võivad üksteist ägestada (Linnamägi, Ü. 2006). Jõupingutused, et mõista kroonilist valu, viitavad stressi olulisele positsioonile, mis mõjutab kohanemist. Kroonilise valuga toimetulek, mis on laiaulatuslik, ette ennustamatu ja halvasti mõistetud, võib olla eriti raske lisastressi näol (Davis, C. M. et al 2001). Kroonilise valu haigetel on sageli järgmised füüsilised ja psühhoemotsionaalsed häired (Kalso, E., et al 2002):  unetus, korduv öine ärkamine;  väsimus, keskendumishäired;  masendus, halb meeleolu, lagunenud eneseusaldus ja -enesehinnang;  ärevus, murelikkus, paanikahood;  harrastuste vähenemine, vähene liikumine;  füüsilise vormi nõrgenemine, valu suurenemine väikseimagi koormuse korral;  pettumustunne;  eraldatus teistest inimestest;  suguelu raskused, huvipuudus, kooseluraskused;  muutunud söögiisu (kõhnumine või rasvumine). Põlve- ja puusavalu võib olla tingitud erinevatest liigeshaigustest (nt osteoartroos, reumatoidartriit), mille puhul kliendil võimalus kasutada taastusraviteenuseid. Kroonilise valu puhul saavad kliendid abi ka valuravi kabinettidest. Käesolev rehabilitatsiooniprogramm on kliendile vajalik siis, kui varasemad võimalused taastus- ja valuravi osas ei ole olnud piisavalt tulemuslikud, et mõjutada kliendi igapäevaelu. Seetõttu on programm keskendunud kliendi sotsiaalsete ja igapäevaeluga seotud oskuste arendamisele, kuidas elada enda elu, kui saatjaks on valu. B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed on enim häiritud tegevustest jalgsi liikumine ja trepist laskumine, mida piirab valu. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel (Birkenfeldt, R 2008.a). Linnamägi uuringus (Linnamägi, Ü., 2006) selgus, et üheks kroonilise valu haigete käitumist juhtivaks jooneks on hirm liigutada, kuna liigutusel võib tekkida valu. Seetõttu püütakse vältida kõiki liigutusi ning tegevusi, mis võiksid põhjustada valu. Inaktiivsuse tõttu väheneb valuliku liigese liikuvus, kuna valu tõttu kardab klient liigest normulatuses kõverdada/sirutada ja valuliku jäseme osalise koormamise tõttu väheneb lihasjõud ja vastupidavus. Sellest tingitult on vajalik sekkumistena kliendi valuliku liigese liikuvuse 7 parandamine, lihasjõu ja vastupidavuse ning lihaselastuse parandamine ja kõnnimustri ning kehahoiu korrigeerimine, et inimene saaks vähema valuga liikuda väljaspool kodu. Linnamägi artikli põhjal võib järeldada, et kui inimene kardab liigutamisest põhjustatud valu ning seetõttu ei julge ennast liigutada, võib halveneda inimese iseseisev funktsioneerimine. Võib juhtuda, et inimene ei suuda enam iseseisvalt liikuda ja minna soovitud sihtmärkideni (pood, päevakeskus, välja jalutama, kuna kardab liikuda nt treppidel, jne). Kroonilise valu korral võib esineda reageerimine valule kui katastroofile ning sellega kaasnev ülemäärane ärevus. Klient ei kohane valuga, kogeb valu tegelikust tugevamana, ta toimetulek on raskem ja puue suurem. (Linnamägi, Ü. 2006). Eelnevast kogemusest sõltub, kui hirmutav ja ähvardav tähendus on valul (Koorits, U. 2005). Peaaegu kõikidel valuhaigetel tekib paratamatult depressioon. Samuti on levinud unehäired. Paljude valuhaigete uni on katkendlik, öösiti ärkavad nad valu tõttu korduvalt üles. Väljapuhkamata inimene on päeval ärritunud. Valu mõjutab ka sotsiaalset läbikäimist(Koorits, U. 2005). C. Keskkonnategurid Füüsilistest keskkonnateguritest võivad seada piirangud trepid, mida võib tulla ette kliendil nii elukohast väljudes, sinna sisenedes, ühistransporti kasutades kui ka toidupoodi külastades. Ka uuringust selgub, et artroosi tulemusena, millest on haaratud põlve- ja puusaliigesed on üheks piiratud tegevuseks trepist laskumine (Birkenfeldt, R 2008.a). Lisaks raskeneb treppidel liikumine, kui ei ole käsipuud, kuna põlve- ja/ või puusaliigeste kulumise või põletikulise faasi korral suureneb just trepist laskudes koormus alajäsemete liigestele, mille valulikkust suurendab keharaskus ja ülekaal. Vaatamata abivahendi kasutusele võtmisel mõjutab kliendi liikumisaktiivsust nii päevavalgus kui libedus. Pimedas ja/või libedaga ei lähe sageli liikumisraskustega vaneamealised õue, kuna esineb suurenenud kukkumisoht. Suhtumuslikust keskkonnast võib seada piirangud klient endale ise ja/või teda ümbritsevad inimesed, kui peab liikumise lihtsustamiseks kautusele võtma abivahendi. Teiseks suhtumuslikuks keskkonnateguriks on valu tajumine nii inimese enda poolt kui tema valu ja piirangute mõistmine lähivõrgustiku poolt, kes sageli ei oska valuga toimetulekul aidata. Oluline on ühiskonna suhtumine valusse ja kannatajasse, sotsiaalne, perekondlik, religioosne ja kultuuriline taust. Lapsepõlves ja varasemas elus toimunud sündmused on sageli kroonilise valu ravi võtmeks, mis aitavad paremini mõista valu psühhosotsiaalset külge (Koorits, U. 2005, Kalso, E. jt, 2002). Raske on otsustada, kui palju tohib oma valust rääkida, kartmata teisi oma jutuga tüüdata. Valu muudab inimese teistest erinevaks ning see suurendab valu veelgi (Koorits, U. 2005). Valuhaige ei suuda sageli teha oma endist tööd. Haige püüab vältida füüsilist pingutust ja vähendada aktiivsust, immobiliseerida haiget kohta. Tekivad majanduslikud mured. Kroonilise valu tõttu kannatab ka pere. Raske on kõrvalt vaadata kaaslase kannatu si, oskamata millegagi aidata (Koorits, U. 2005). On tõestatud, et pärast nõustamist hakkavad kliendid enam liigeseid kaitsma ja kasutama abivahendeid (Egan M jt. 2003). D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Kui liigesprobleemidest tuleneva valu tõttu väheneb inimese liikumine sedavõrd, et ta ei ole suuteline enam kodust väljuma, ise toidupoes käima, suureneb lähedaste hoolduskoormus 8 või kui inimene on üksik, toob see kaasa lisakulud kohalikule omavalitsusele hooldusteenuse näol, kes toob inimesele regulaarselt toidupoest produkte või peab inimene asuma elama hoolekandeasutusse, sest hirm valu ees toob kaasa inaktiivsuse, mis omakorda viib lõpuks kaasa kõrvalabile ka eneseteenindusel (Linnamägi, Ü., 2006). E. Programmi peamised põhimõtted Selleks, et tagada vähema valulikkusega liikumine on vajalik kompleksne sekkumine, kaasates erinevad rehabilitatsioonispetsialistid: psühholoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, õde/toitumisnõustaja. Olulise tähtsusega on vähendada kehakaalust tingitud ülekoormust. Programmis osalejat nõustatakse ja jõustatakse läbi toitumisnõustamise ja regulaarse kehalise aktiivsuse langetama kehakaalu. Stabiilseks ja tervislikuks kehakaalu langetamiseks ja hilisemaks tulemuste hoidmiseks on vajalik programmis osalejal aru saada ja omandada tervisliku toitumise baasteadmised ning rakendada neid järk-järgult kuni tervislik toitumine on kujunenud elustiiliks. Toitumisalase sekkumisega on võimalik sama-aegselt leevendada selliseid sümptomeid nagu valu, liigeste tursed ja jäikus ning ennetada liikumisvõimetust ja haiguste progresseerumist. Kliendi toitumisalane nõustamine on andnud märgatavaid tulemusi valu vähendamisel ja luulihaskonna probleemide leevendamisel. Tulemusi on andnud selliste toiduainete eemaldamine menüüst, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone või toidutalumatust, samuti põletikuvastaste toidus sisalduvate ühendite kasutuselevõtmine, menüü korrigeerimine, ravimitest põhjustatud seedetrakti häirete (mikrofloora tasakaalutus ja soolte läbilaskvus mürkidele) parandamine (Vitetta L, Coulson S jt. 2012). Toitumisalane nõustamine rehabilitatsiooniprogrammi osana tõstab programmi efektiivsust (Maly MR, Robbins SM 2014) ja (Musumeci G, jt. 2014). Käesolevas programmis põhinetakse toitumisalaste soovituste andmisel Põhjamaade toidusoovituste, Eesti riiklike toitumis- ja toidusoovitustele ning toitumisnõustajate ühenduse (ETNÜ) toitumisnõustajate ja Eesti toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumisterapeutide poolt koostatud juhistele. OÜ Activitas varasemaks kogemuseks rehabilitatsiooniteenuse raames alajäsemete liigesvaludega klientidel oleme täheldanud, et valuaistingu tõttu ei ole kliendid võimelised oma kehaasendit ja kõnnimustrit kontrollima. Nad ei kanna valu tõttu raskust valulikule jäsemele, millest omakorda tingitult on häirunud liikumisel kõnnimuster ja kehahoid. Seetõttu viiakse füsioterapeudi sekkumised osaliselt läbi veekeskkonnas. Vesi on soodsaks keskkonnaks, pakkudes harjutuste sooritamisel pehmet vastupanu ilma liigeseid koormamata. Vesivõimlemine võimaldab teha liigutusi neil, kes muul viisil ei suuda. Vesivõimlemine vähendab liigesevalu, aitab säilitada liigesefunktsiooni ja parandab funktsionaalset võimekust. Vesivõimlemist pakkuvates asutustes on liigesehaigetel saadud tavaharjutustega võrreldes positiivsemaid tulemusi mitmete näitajate puhul (valu, liigeste liikuvus jm), kusjuures saavutatud tulemus püsis 40 nädalat (Fransen M.2004). Kuna paljudel liigesehaigetel esineb emotsionaalne ja füüsiline stress, siis ei saa välistada, et enesetunne paranes stressitegurite vähenemise ja veele omase lõõgastava toime tõttu. Liigesehaigete vesivõimlemisel on vee sobiv temperatuur 30–34 C (Alaranta H.2003). Vees on kergem liigutusi sooritada. Seda saab ära kasutada vastupanu ületamist nõudvate harjutuste sooritamiseks (Fransen M.2004; Alaranta H.2003). Põlve ja puusa osteoartroos puhul on vesivõimlemisega saadud valu alandav, funktsiooni ja iseseisvat toimetulekut parandav toime, mis on osutunud ka kulutulusaks (Lyn Sy et al 2004; Foley A et al 2003). Uuringud on näidanud, et aeroobset võimekust ehk vastupidavust arendavad harjutused ei põhjusta osteoartroosi patsientidel valu suurenemist, vaid võivad olla niisama efektiivsed kui lihaste jõudu arendavad harjutused (Pendleton A jt. 2000; Stitik TP 2005; Isomäki H jt.2002; Brosseau L jt. 2004; Ettinger WH Jr jt.1997; Lyn Sy jt. 2004). Aeroobse võimekuse arendamiseks on soovitatud osteoartroosi patsientidel liikuda päevas 20–30 min mõõduka koormusega (50–75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest) 9 vähemalt 3–4 korda nädalas. Liikumisel võib tempo valikul kasutada nn walk and talk (jalutuskäik vestlusega) taset, reguleerides kiirust liikumisel enesetunde järgi (Stitik TP 2005; Minor M jt. 2003). Aeroobset võimekust treenivatest harrastustest on liigeseid mõõdukalt koormavad alad vesivõimlemine, rahulik kõnd, vähese koormusega aeroobika. Osteoartroosiga patsientidele ei saa soovitada pallimänge ning teisi spordialasid, mille harrastamisel tuleb hüpata ja võib saada põrutada. Samuti ei soovitata suure ülekaaluga inimestele kõndimist ainsaks harrastuseks, kui neil esinevad arvestatavad põlvevaevused (Stitik TP 2005; Minor M jt. 2003). Liigeskaitse printsiipide rakendamisel ja abivahendite kasutamisel on võimalik vähendada valu, parandada liigeste funktsiooni, vähendada deformatsioone. Sellest tulenevalt kasutatakse sekkumisteks kliendi nõustamist liigesekaitse printsiipide ja jõuvarude säästmise tehnikate osas. Abivahendite kasutamine on suunatud kõrvalise abi vajaduse ja valu vähendamisele, toefunktsiooni soodustamisele, lihasnõrkuse kompenseerimisele ja toimingute turvalisuse suurendamisele. Ortoosid piiravad deformatsioonide teket ning süvenemist. Uuringud on näidanud, et lahaste rakendamine randme- ja põlveliigetele vähendab valu nendes liigestes (Braddom RL, 2000). Lisaks väärasendite korrigeerimisele leevendavad staatilised ortoosid (nn öölahased) valu. Abivahendi efektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse mõõdikut, mis hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist abivahendi abil. Hinnatakse kliendi jaoks olulisi tegevushäireid ja osaluspiiranguid. Saab kasutada ükskõik millise abivahendi efektiivsuse hindamiseks (Wessels jt. 2004). Programmi “Liikumisvabadus” piloteerimisel nähtus et osalejatel oli vaja kergemaid abivahendeid ostude kandmiseks, enamasti kas ratastega kotti või seljakotti. Hangiti ka ortopeedilisi taldu ja jalanõusid ning muid väikeabivahendeid. Grupinõustamist rakendatakse, kui abi vajab mitu sarnase probleemiga abivajajat või probleemi lahendamisel on grupis tegutsemine tõhusam (Haamer, N jt. 2010). Grupinõustamine võimaldab tõhusalt ära kasutada sotsiaalse toetuse mehhanisme, kuid esitab väljakutse nõustajale grupiprotsesside jälgimise ja juhtimise osas (Ehly & Dustin, 1989, Tropp, K., 2010). Grupinõustamise formaadi suurim eelis on võimalus kuulata teiste kogemusi ja saada grupilt tagasisidet ning toetust oma mõtetele. Programmi “Liikumisvabadus” piloteerimisel nähtus, et grupitegevused sobivad käesolevale sihtgrupile paremini kui individuaalsed tegevused. Kuigi on keeruline osalejaid üheagselt grupitegevustesse saada. Grupisekkumiste sobivusest tulenevalt tõsteti programmi piloteerimise tulemusel grupitegevuste osakaalu. 2012/2013 aastal OÜ Activitas poolt pilotiseeritud programmis “Pööra selg seljavalule” selgus, et psühholoogilise grupinõustamise tulemusena sama terviseprobleemidega klientidel tõusis programmis osalejate teadlikus kuidas seljavaluga paremini toime tulla. Liigesvaludega kliendid saavad üksteisega jagada oma kogemusi, kuulata, kuidas teised sarnases olukorras toime on tulnud ja vahetada omavahel kasulikke nippe, mis igapäevast toimetulekut lihtsustab. Lisaks sellele toob grupinõustamine kokku sarnase murega inimesed, mistõttu nad ei tunne ennast nii üksikuna või eraldatuna ning saavad üksteisele toeks olla. Sarnase kogemusega inimestel on omavahel parem vestelda, nad mõsitavad üksteist paremini ja teise soovitusi või arvamust võetakse parema meelega kuulda, sest nähakse, et teisel inimese on sama probleem. Käesolev rehabilitatsiooniprogramm „Liikumisvabadus“ on välja töötatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt korraldatud riigihanke raames, mille eesmärgiks oli välja töötada avalik rehabilitatsiooniprogramm eakatele isikutele. Activitas OÜ piloteeris käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi 6 eaka kliendi hulgas perioodil 1. september 2016 – 30. juuni 2017.a. Piloteerimise tulemusel saadud kogemuste põhjal on käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi täiendatud. 10 Järgnevas tabelis on toodud esialgselt planeeritud teenuste mahud Esialgselt Korrigeeritud planeeritud teenuste teenuste mahud Teenuse nimetus/maksumus maht Füsioterapeudi individuaalteenus 5 5 Füsioterapeudi grupiteenus 14 17,5 Tegevusterapeudi individuaalteenus 6,5 5,5 Psühholoogi individuaalteenus 3 1,5 Psühholoogi pereteenus 2 0 Psühholoogi grupiteenus 3 8 Toitumisnõustamine perele (võimalusel õe teenusena) 7 7 Toitumisnõustamine individuaalselt (võimalusel õe 14,5/13 või 6 4 teenusena) Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja 14 0 rehabilitatsiooniplaneerimine Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja 0 21 võrgustikutöö Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 16,5 4,5 Piloteeritud programmi tulemused juuni 20171 seisuga olid järgmised:  Klient käib 2-3 korda nädalas jala ja/või transporti kasutades poes. 6-st kliendist 4 käivad poes rohkem kui 2 korda, üks klient kuni 4 korda nädalas. Liikumisaktiivsuse suurendamist läbi poes käimise on käesolevas programmis kasutatud seetõttu, et Activitas OÜ kogemus töös eakate isikutega on näidanud, et toidupoe külastus on tegevus, mis enim motiveerib eakat inimest kodunt välja tulema ning aktiivne olema. Päevakeskustes osalemine jm tulevad klientide päevategevustesse lisaks kui ta saab iseseisvalt toidupoe külastustega hakkama.  Klient kasutab vajadusel abivahendeid. Abivahenditena kasutatakse enamasti ratastega kotti, aga ka nt sisetaldu. 5 klienti kasutavad poes käimisel mingit endale sobivat abivahendit, ühel abivahendit mitte kasutaval kliendil on abikaasa poes käimisel abiks.  Kliendi kehakaal on langenud 5 kg ja rohkem. Klientide kehakaal langes vahemikus 700 g – 6,4 kg. Üle 5 kg langes kehakaal 2-l kliendil. Edaspidi on mõistlik kehakaalu oodatavaks languseks peale programmi lõppu seada eesmärk 3-le kg-le.  Baasteadmised tervisliku toitumise kohta on omandatud ning kujunenud on oskused neid ka rakendada oma toitumises. Baasteadmised toitumise osas omandas 5 klienti 6-st. Lisaks saab välja tuua järgmised muutused klientides: Muutused oskustes:  Omandanud ergonoomika alased teadmised, kuidas enda liigeseid säästa;  Oskab rakendada liigeskaitse põhimõtteid igapäevasel tegutsemisel;  Tunneb, et jõudu on rohkem. Poekotti jõuab paremini kanda. Võhma on rohkem, enesetunne on parem, sest jõuab rohkem. Muutused teadmistes: 1 Programmis esialgselt seatud eesmärgid planeeritud saavutada 6 kuud peale programmi lõppemist. Käesolevalt hinnatud tulemusi peale programmi lõppemist. 6-kuu ja 1 aasta hindamised tulevad hiljem. Programmi piloteerimise kogemusel lisatud programmi tulemuste hindamise indikaatorid ka peale programmi lõppu. 11   Klient on teadlik ratastega poekoti kasutamise vajalikkusest ning plaanib selle endale soetada või on juba soetanud (2 klienti);  Sai palju harjutusi, mida teeb kodus. Vabal ajal võimleb rohkem, kaasab muudesse igapäeva tegevustesse harjutusi;  Teab, milline liikumine on hea ning harrastab seda tihedamini;  Uusi teadmisi harjutuste osas ja liikumisaktiivsuse osas, näiteks täheldas, et põlve valu kadus ära, kui käis järjepidevalt füsioteraapias. Teab, et igasugune liikumine on kasulik;  Teadlik individuaalsete ortopeediliste sisetaldade soetamise ja kasutamise vajalikkusest;  Teadlik, milliseid libisemisvastaseid taldu on võimalik soetada talvisel perioodil ohutuks liikumiseks sise-ja välisruumides. Põhilised asjaolud, mis takistasid programmi elluviimist: Programmis planeeritud pereteenused ei täitnud oma eesmärki, kaasatud olid pereliikme puudumisel näiteks sõbranna, tütar, minia, kuid kuna antud isikud ei ole igapäevaselt kliendi kõrval, siis ei andnud see soovitud tulemust. Põhilised asjaolud mis soodustasid programmi elluviimist:  Kliendi motivatsioon ja soov kaasa teha;  Grupitegevustes olnud toetus, motivatsiooni suurenemine, koostöö;  Sotsiaalne kaasatus, pidi kodust välja tulema, sai teistega rohkem suhelda. Piloteerimise tulemusel viidi programmi sisse järgmised muudatused: Pereteenuste rakendamine programmis ei olnud võimalik, kuna kliendid elavad enamasti üksi, lapsed on kaugel ning pereliikmetel ei ole võimalik programmi tegevustes osaleda. Oluline on, et pereteenusel osaleks kliendiga koos elav pereliige, mujal elavate pereliikmete osalus ei anna soovitud eesmärki (nt toitumise jälgimine). Edaspidi ei saa pereliikmete osalus programmis olla kohustuslik vaid soovituslik. Samas klientide puhul (meesterahvas) kellel oli kaastatud programmi ka abikaasa, olid tulemused head. Programmi täiendamise tulemusena on kohustuslikud pereteenused välja jäetud, küll aga on soovituslik õe või toitumisnõustaja teenusel osaleda ka pereliikmetel või muul lähedasel inimesel. Klientidele sobisid paremini grupitegevused, mis motiveerisid paremini tegevustes osalema ning andsid sotsiaalset tuge. Sellest tulenevalt on psühholoogi individuaalteenused muudetud grupiteenusteks. Füsioterapeudi individuaalteenused basseinis ei ole esmatähtsad. Kuna sihtgrupile sobisid paremini grupiteenused on individuaalsed basseini tegevused viidud grupitegevusteks. Piloteeritud programmis vajasid kliendid ainult kergemaid abivahendeid (ostude kandmiseks enamasti kas ratastega kotti või seljakotti, hangiti ka ortopeedilisi taldu ja jalanõusid ning muid väikeabivahendeid), mis ei vaja suuremat kasutamise juhendamist. Sellest tulenevalt eraldi sekkumisi abivahendi kasutama õpetamiseks ning kasutamise korrigeerimiseks ei ole vajalikud ning need sekkumised on programmist välja jäetud. Tagasiside küsimine kliendilt 1 aasta pärast peale programmi lõppu on viidud telefoni teel vestluseks varasemalt planeeritud kohtumise asemel. Selline oli klientidelt tagasisidena saadud ettepanek. Kliendid ei näinud, et tuleksid 1 a. pärast uuesti asutusse, et rääkida programmi tulemustest vaid eelistasid seda teha teefoni teel. 1 aasta peale programmi lõppu on programmi eesmärk et kliendi tulemused on säilinud (ehk vastaksid 0,5 a eesmärkidele). 12 F*. Epidemioloogilised andmed Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on ühtlasi üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. (Arden N, Nevitt MC 2006; Lawrence RC, Helmick CG, Arnett FC jt, 1998 ja Pendleton A, Arden N, Dougados M jt. 2000). Eestis on ligi 200 000 osteoartroosihaiget (Birkenfeldt, R 2008.a). Reumatoidartriidi levimus on umbes 1% täiskasvanud elanikkonnast; Eestis on umbes 14 000 reumatoidartriidihaiget. Naised haigestuvad kolm korda sagedamini kui mehed; vanuse suurenedes see erinevus väheneb. Haigestutakse sagedamini vanuses 20–60 eluaastat (http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf). G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid 13  IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööeali Eakas Kommentaar (vajadus ne isik el (16-65 täpsusta aastase vanus) d) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a. vaimupuue)  vaimupuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue X esinevad põlve- ja puusa-valud, on ülekaaluline  liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1. Kes on vanaduspensioniealine 2. Kellele on määratud puue 3. Kellel on valud puusa- ja/või põlveliigestes, mis raskendavad liikumist 4. Kes on kasutanud taatus- ja valuravi teenuseid, kuid need ei ole olnud piisavad igapäevase toimetuleku parandamiseks 5. Kellel on rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel selgunud vähemalt kahes järgnevas valdkonnas mõõdukad piirangud - liikumine, ühiskonnaelus osalemine ja koduste toimingute valdkond 6. Kes kõnnib jalgsi kas abivahendiga või ilma õues minimaalselt 1-2 korda nädalas, min 50 meetrit 7. 5. Kes on motiveeritud iseseisvalt poes käima) 8. Kelle kehamassi indeks (edaspidi KM) on alates 30 ning kes on huvitatud kaalu langetamisest. Kehamassi indeksit saab mõõta: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=24 9. Kellel ei esine veekartust 10. Kes on valmis iseseisvaks tegutsemiseks etteantud juhiste järgi, olema nõus aktiivseteks tegevusteks 11. Kes oskab ja suudab ise süüa teha 12. Kes saab hakkama ise või lähedase abiga toitumispäeviku täitmisega Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 14  1.Kes on neuroloogilise kahjustuse ja haigusega 2. Kes on psüühikahärega isik 3. Kes on intellektipuudega isik 4. Kes on dementne 5. Kes on nägemis- või kuulmispuudega 6. Kes on liigese endoproteesimisest möödas vähem kui 6 kuud B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk b134 Unefunktsioonid 2-1 1-0 b 260 Asenditundlikkuse funktsioon (kõnnimuster) 2-1 1-0 b 280 Valuaisting 3-2 2 -1 b 710 Liigeste liikuvuse funktsioonid 2-1 1-0 b 715 Liigeste stabiilsuse funktsioonid 2-1 1-0 b 730 Lihasjõu funktsioonid 3-2 2-1 b 735 Lihastoonuse funktsioonid 2-1 1-0 b 740 Lihaste vastupidavuse funktsioonid 3-2 2-1 b 770 Kõnnaku funktsioonid 2-1 1-0 d 430 Esemete tõstmine ja kandmine 2-1 1-0 d 450 Käimine 2-1 1-0 d 465 Abivahenditega liikumine 2-1 1-0 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e 120 Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning e120.2- e120+1- transpordiks siseruumides ja väljas (bussi või muu e120.1 e120+0 liiklusvahendi kasutamine) e 115 Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks kasutamiseks e115.3- e115+2- (abivahendid) e115.2 e115+1 e 498 TT hoiakud (kliendi enda hoiakud valu, abivahendite, e498.2- e498+1- toitumise ja liikumise suhtes) e498.1 e498+0 3.Organismi funktsioone puudutavad tegurid RFK kood Organismi funkts Algtase Eesmärk b280 Valuaisting 3 1 4. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Peale programmi lõppemist2: 80%  Klient kasutab programmis omandatud oskuseid valuga 2 Piloteerimise tulemusel lisatud tulemuste mõõtmise indikaatorid ka peale programmi lõppu 15  toimetulekuks  Klient liigub 1-2 korda nädalas väljaspool kodu temale olulistes asukohtades jala või transporti kasutades, vajadusel abivahenditega  Klient on saavutanud emotsionaalse stabiilsuse, ta on motiveeritud olema sotsiaalselt ja füüsiliselt aktiivne (nt osaleb huvitegevuses, käib regulaarselt kõndimas vm, 1-2 korda nädalas)  Klient rakendab ergonoomika alaseid teadmiseid, kuidas liikuda liigeseid säästvalt  Klient rakendab tervisliku toitumise baaspõhimõtteid  Kliendi kehakaal on langenud 3 kg ja rohkem 16  V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. X rehabilitatsiooni(programmi)asutus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas X Koos kliendiga (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või trajektoori läbimine muus sobivas kogukonna paigas, näiteks koduuksest poodi ja spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) tagasi a) Kodu b) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) X Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite X Abivahendi firma (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) Toidupood 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Rehabilitatsiooniprogramm viiakse läbi rehabilitatsiooniasutuses. Grupitegevuste läbi viimiseks on vajalik kuni 6-liikmelist gruppi mahutav ruum. Juhul kui asutuses basseini ei ole, siis tehakse koostööd veekeskusega, kus on võimalik läbi viia basseinis planeeritud tegevused. Sobiliku abivahendi proovimiseks ja ostmiseks kasutatakse abivahendifirmasid. Valik firma osas tehakse koostöös kliendiga vastavalt abivahendi vajadusele, ostu või rendi vajadusele ja hinnale. Lisaks on programmi üheks keskkonnaks kliendi tavapärane liikumistrajektoor poodi minemiseks, mis saab alguse kliendi korteri või eramu ukse tagant kuni tema sobilikuma poeni ja tagasi. Vastavalt distantsile kasutatakse/ õpitakse kasutama ka vajadusel ühistransporti. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient X on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on X kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) Madala intensiivsusega X rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi X Klient osaleb programmis tegevused programmis on hajutatud pikemale 17 nädalat. perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. Muu intensiivsus, täpsusta! 17  VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Kliendid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamise järgselt. Kuna tegemist on grupiprogrammiga, siis saab alustada tegevustega 4 liikmelise grupi (grupis 4-6 osalejat) täitumisel järjekorra alusel. Programmi algusaja annab iga programmi osutav asutus individuaalselt. Eelistatud on need kalendrikuud, mil õues ei ole libe. Programmi ettevalmistamise oluline osa on osalise rahastuse leidmine programmi kulude katmiseks. Toitumisnõustaja spetsiifikaga õe olemasolul osutatakse toitumisnõustamist õe teenusena. Vastava võimaluse puudumisel on vajalik toitumisnõustamise rahastamiseks rehabilitatsiooniprogrammi pakkuja poolt leida muu võimalus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse piirmäärasid ületavad meeskonnatööd on rehabilitatsiooniasutuse omafinantseering. Programmi raames pakutavate rehabiliteerivate tegevuste, toitumisnõustamise ja tervishoiuteenuste paremaks integreerimiseks tehakse kliendi vajadustest lähtuvalt rehabilitatsioonispetsialistide poolt koostööd kliendi perearstiga. Kliente informeeritakse pöörduma perearsti poole, juhul kui meeskond näeb vajadust funktsioone toetava taastusravi järele. Kliendile peaks rehabilitatsiooni ja taastusravi raames teenust osutama üks ja sama füsioterapeut (st täiendava füsioteraapia teenuse korral peab rehabilitatsiooniasutus olema ka Haigekassa lepingupartner). Samuti tehakse kliendi vajadustest lähtuvalt koostööd abivahendi ettevõttega, kohaliku omavalitsuse või muu osapoolega. Füsioteraapia (ja toitumisnõustamise) teenuste kaasfinantseerimiseks teeb teenuseosutaja koostööd järgmiste osapooltega:  programmi suunatud kliendi perearstiga  kliendi elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötajaga  kliendi omaosalus (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vahenditest, mis on eelduslikult suunatud puudest tingitud lisakulude vähendamiseks ning teenuste kasutamiseks). B. Hindamine ja planeerimine Kliendi hindamine toimub programmi alguses, hindamised viiakse läbi 1-2 nädalal. Tegevused on täpsemalt kirjeldatud tabelis 1 (tegevused 1-2 nädalal). Hindamisel kasutatavad hindamisvahendid on toodud Programmi Lisa 2-s. Samu hindamisvahendeid kasutatakse nii programmi alguses kui programmi lõpus, tulemusi analüüsitakse ja tehakse kokkuvõte. C. Sekkumine Sekkumised algavad 3.nädalal (vt Tabel 1). Enne sekkumisi ja peale esmaseid hindamisi toimub koos kliendi ja spetsialistidega ümarlaud, kus sõnastatakse kliendi üldeesmärk ja erialaspetsiifilistest testidest saadud info põhjal koos kliendiga alaeesmärgid (kestus 1 tund 4 spetsialisti ja meeskonna juht=4 töötundi). 18 19 Tabel 1. Programmi tegevused Tegevuse kirjeldus Spetsialist Teenuse Teenuse Teenuse kood kestus maht 1-2. nädal Esmased hindamised Esmane kohtumine kliendiga, mille raames: Meeskonna juht/ 1001 1,5h 1 kord  Tutvustatakse programmi ja rehabilitatsiooniasutust, programmis koordinaator osalemise tingimusi; (rehabilitatsiooni  Kliendi (ja tema lähedase3) programmis osalemise motivatsiooni ja meeskonna liige) valmisoleku täpsustamine;  Toimub kliendiga koos rehabilitatsiooniprogrammi raames oodatava muutuse sõnastamine;  Sõlmitakse kliendileping;  Toitumispäeviku andmine (Lisa 1) ning täitmise juhendamine selle täitmise osas (Klient peab täitma toitumispäeviku minimaalselt 1 nädal enne toitumisnõustajaga kohtumist. Oma toitumise peab ta panema kirja 1 tavapärase nädala kohta (7 päeva). Kohtumine kliendiga 1 tund, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min Tegevusterapeudi ja füsioterapeudi hindamine. Spetsialistide poolt Füsioterapeut 1001 4 h (2hx 2 1 kord kliendi liikumisoskuse vaatlus (nt poes käimise vaatlus), mis algab ja lõpeb tegevusterapeut spetsilaisti tema koduukse ees. Vaadeltakse kõnnimustrit, kehahoidu, kõnni tempot, (2 spetsialisti mõõdetakse poes käimise aega ja distantsi pikkust, abivahendite kasutamist, samaaegselt) liikumist ja toidupoes käimist lihtsustavate abivahendite vajaduse kindlaks tegemine, palju produkte jõuab klient kanda. Sama kohtumise raames tegevusterapeudi kodu külastus. Dokumenteeritakse tulemused (liikumisvaatluse kestuseks arvestatud kuni 1,5 tundi, kokku 3h tööaega 2 spetsialisti poolt. Kestus võib lüheneda olenevalt toidupoe kaugusest kliendi kodunt. Tegevuse jälgimisele lisandub dokumenteerimine 30 minutit mõlemal spetsialistil). (Vt Lisa 2) Füsioterapeudi individuaalne hindamine. Individuaalne hindamine Füsioterapeut 1001 1,5 h 1 kord kliendiga, kasutades järgnevaid teste (testid on toodud Lisa 2-s):  LFESSQ küsimustik valu ja väsimuse hindamiseks; 3 Juhul kui kliendil on lähedane olemas ja programmi kaasatud   valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal;  Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil;  Trendelenburgi test, reie abduktorlihaste jõu hindamiseks;  Manuaalsed lihastestid jõu hindamiseks;  6-min käimistest, millega hinnatakse aeroobset võimekust;  Põlve painutajalihaste elastuse hindamine;  Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 15 min, individuaalse harjutuskava koostamine 15 min) Tegevusterapeudi individuaalne hindamine. Tegevusterapeut viib läbi Tegevusterapeut 1001 1h 1 kord individuaalse hindamise, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2-s):  Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine - liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusulatuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest.  IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. (Testimise kestus 45 min – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 15 min) Õe või toitumisnõustaja individuaalne hindamine ja nõustamine. Õde või 2025 või 4 tundi 1 kord Selgitatakse välja kliendi olemasolevad toitumis- ja liikumisharjumused, toitumisnõustaja integreeritud mõõdetakse pikkus, kaal, arvutatakse KMI. Elustiili korrigeerimise rahastus soovitused. Eesmärkide seadmine koos kliendiga. Eesmärkide saavutamiseks (klient ise, vajaminevate tegevuste selgitamine ning tegevuskava koostamine. Kliendi KOV vm) küsimustele vastamine. Toitumisnõustajaga individuaalselt kohtudes annab klient talle ka 7-päeva kohta täidetud toitumispäeviku, mida analüüsides on näha, milline on kliendi igapäevane energiakulu ja tarbimine. (Anamneesi võtmine 1 tund. Kliendi poolt täidetud toitumispäeviku analüüs ja kirjaliku nõustamiskokkuvõte koostamine ilma kliendita 3 tundi). Psühholoogi individuaalhindamine. Psühholoog viib läbi individuaalse Psühholoog 1001 1,5h 1 hindamise, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2- 21 s):  Klient täidab EEK küsimustiku, millega hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia).  Motivatsiooni hindamine MI skaalal (0-10).  Individuaalne nõustamine, EEK tulemuste analüüs ja arutelu kliendiga. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) 3 nädal MEESKONNATÖÖ koos kliendiga. Peale individuaalseid hindamisi toimub Kõik spetsialistid 1001 1h 1 kord iga kliendiga arutelu terve meeskonna poolt, kus pannakse paika koos (füsioterapeut, *4 spetsialisti kliendiga tema programmis osalemise alaeesmärgid ja täpsem ajakava. RFK tegevusterapeut, põhise hindamisvahendi täitmine (Lisa 3). psühholoog, õde) (Kohtumine kliendiga 30 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 2 korda (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus. Toitumisalane Õde või 2025 või 1 tund 1 kord nõustamine (koos pereliikmega, kui on kaasatud pereliige) - menüü analüüsi toitumisnõustaja 2026 või tulemuste tutvustamine ning esmased soovitused. integreeritud (Kohtumine kliendiga 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 rahastus min) (klient ise, KOV vm) 4 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 2 korda (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalteenus saalis koduse Füsioterapeut 2001 30 min 1 kord harjutuskava andmiseks ja läbi tegemiseks. Tegevusterapeudi grupiteenus. Tutvustatakse abivahendeid ja võimalusi Tegevusterapeut 2016 1h 1 kord nende hankimiseks. Nõustatakse ja antakse materjalid liigeskaitse printiipide osas. (kohtumine klientidega 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min) 5 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 2 korda 22 (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Tegevusterapeudi individuaalteenus. Tutvustatakse hindamise Tegevusterapeut 2003 2,5h 1 kord tulemusena vajalikku abivahendit. Kliendiga abivahendi firmas käimine soovitatud abivahendite proovimiseks/tellimiseks/rentimiseks. (arvestusega 1h abivahendikeskuses, sõit edasi tagasi 1,5h) 6 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi grupiteenus. Kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse Füsioterapeut 2002 1h 1 kord võimekuse suurendamiseks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige) Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) 7 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 korda (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi grupiteenus. Koduse harjutuskava läbi tegemine ja Füsioterapeut 2002 30 min 1 kord kinnistamine. (Teraapia 30 min) Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine Emotsionaalse heaolu toetamine. Emotsioonide ja valu seoste mõistmine. Emotsioonide ja toitumishäirete seoste mõistmine (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). 8 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). 23 Füsioterapeudi grupiteenus. Kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse Füsioterapeut 2002 1h 1 kord võimekuse suurendamiseks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). 9 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Füsioterapeudi individuaalteenus. Kirjaliku harjutusvara koostamine ja Füsioterapeut 2001 1h 1 kord kaasa andmine, millega klient jätkab iseseisvalt kodus (Harjutusvara koostamine 30 min, kliendile tutvustamine ja harjutuste läbi tegemine 30 min). Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige). Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) 10 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine. Toimetulek valuga. Valu tekkemehhanismid ja lõõgastumis- ja hingamistehnikad. (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). 11 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga MEESKONNATÖÖ ilma kliendita eesmärgiga jälgida programmi tegevusi, Kõik spetsialistid 1003 30 min x 4 1 kord hoida programm raamistikus ja arutada klientide kaupa juhtumeid ja (füsioterapeut, spetsialisti probleeme, koosoleku dokumenteerimine (tööaeg arvestusega 30 min kliendi tegevusterapeut, 24 kohta). psühholoog, õde) 12 nädal Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige). Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord püstitamine ja saavutamine, oma kogemuse jagamine. Elukvaliteet. Une kvaliteet ja unehäirete erinevad põhjused. (Valu, muretsemine jms). (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). Füsioterapeudi grupiteenus. Kepikõnni tehnika õpetamine grupis aeroobse Füsioterapeut 2002 1h 1 kord võimekuse suurendamiseks ja kõnnimustri korrigeerimise eesmärgil. (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). 13 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga 14 nädal Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Psühholoogi grupiteenus. Teemad: kuidas on läinud eesmärkide Psühholoog 2012 2h 1 kord saavutamine, oma kogemuse jagamine. Sotsiaalsete oskuste toetamine. Enesekehtestamine- enda vajaduste teavitamine ja "ei " ütlemine. Soovituste andmine, aktiivse eluviisiga jätkamiseks (eakatele suunatud huviringid, liikumisvõimalused, päevakeskused jm). 25 (Kohtumine klientidega 1,5 h, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min). 15 nädal Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening basseinis. Füsioterapeut 2002 1h 1 kord (Teraapia 45 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 15 min). Klient teostab iseseisvalt 2x nädalas kepikõndi ja jätkab 1x nädalas Klient ise individuaalse harjutusprogrammiga Õe või toitumisnõustaja individuaalne või pereteenus (koos Õde või 2025 või 1,5h 1 kord pereliikmega, kui on kaasatud pereliige). Vaadatakse üle klientide areng, toitumisnõustaja 2026 või tegeletakse tagasilöökidega, leitakse uued lahendused. integreeritud (kohtumine kliendiga 1 h ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 30 min) rahastus (klient ise, KOV vm) 16 nädal Tulemuste hindamine Tegevusterapeudi ja füsioterapeudi individuaalne hindamine. Füsioterapeut 2001 ja 2003 4 h (2 h x 2 1 kord Spetsialistide poolt koos kliendiga liikumisoskuse vaatlus (näiteks poodi), tegevusterapeut spetsialisti) mis algab ja lõpeb tema koduukse ees. Vaadeltakse kõnnimustrit, kehahoidu, (2 spetsialisti kõnni tempot, mõõdetakse poes käimise aega ja distantsi pikkust, samaaegselt) abivahendite kasutamist, liikumist ja toidupoes käimist lihtsustavate abivahendite vajaduse kindlaks tegemine, palju produkte jõuab klient kanda. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. Liikumisoskuse vaatluse kestuseks arvestatud kuni 1,5 tundi, kokku 3h tööaega 2 spetsialisti poolt. Kestus võib lüheneda olenevalt toidupoe kaugusest kliendi kodunt. Tegevuse jälgimisele lisandub dokumenteerimine 30 minutit mõlemal spetsialistil). (Vt Lisa 2) Füsioterapeudi individuaalne hindamine. Individuaalne hindamine Füsioterapeut 2001 1,5h 1 kord kliendiga, kasutades järgnevaid teste (testid on toodud Lisa 2-s):  LFESSQ küsimustik valu ja väsimuse hindamiseks;  valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal;  Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil;  Trendelenburgi test, reie abduktorlihaste jõu hindamiseks;  Manuaalsed lihastestid jõu hindamiseks; 26   6-min käimistest, millega hinnatakse aeroobset võimekust;  Põlve painutajalihaste elastuse hindamine;  Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) Tegevusterapeudi individuaalne hindamine. Tegevusterapeut viib läbi Tegevusterapeut 2003 1h 1 kord individuaalse hindamised, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2-s)  Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine - liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusulatuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest.  IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. (Testimise kestus 30 min – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) Õe või toitumisnõustaja individuaalteenus. Selgitatakse välja kliendi Õde või 2025 või 2h 1 kord olemasolevad toitumis- ja liikumisharjumused, mõõdetakse pikkus, kaal, toitumisnõustaja integreeritud arvutatakse KMI. Programmi eelviimasel nädalal täidab klient uuesti 7-päeva rahastus kohta täidetud toitumispäeviku (Lisa 1). Mõõdetakse uuesti (klient ise, antropomeetrilised näitajad ning võrreldakse neid juhtumi alguses saadud KOV vm) parameetritega. (Anamneesi võtmine 1 tund, tulemuste analüüsimine võrreldes esmase hindamisega 1 tund). Psühholoogi individuaalne hindamine. Psühholoog viib läbi individuaalse Psühholoog 2010 1,5h 1 hindamised, kasutades järgnevaid teste ja meetodeid (testid on toodud Lisa 2-s):  Klient täidab EEK küsimustiku, millega hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia).  Motivatsiooni hindamine MI skaalal (0-10). 27   individuaalne nõustamine, EEK tulemuste analüüs ja arutelu kliendiga. Tulemusi analüüsitakse võrreldes esmase hindamisega ja dokumenteeritakse. (Testimise kestus 1 tund – testide analüüs ja kokkuvõtte koostamine 30 min) 17 nädal Tulemuste hindamine MEESKONNATÖÖ koos kliendiga. Kohtumine kliendiga ühtse meeskonnana Kõik spetsialistid 1003 30 min x 4 1 kord ümarlaual - tagasiside kliendilt programmis osalemise kohta (Lisa 4), (füsioterapeut, spetsialisti kokkuvõte eesmärkide saavutamisest (üldeesmärk ja alaeesmärgid). Edasiste tegevusterapeut, soovituste andmine suuliselt ja kirjalikult toitumise, liikumise, kehaliste psühholoog, õde) harjutuste, abivahendite ja valuga toimetuleku osas. RFK põhise hindamisvahendi täitmine (Lisa 3). (Kohtumine kliendiga 20 min, ettevalmistus, järeltöö ja dokumenteerimine 10 min) 28 D. Tulemuste hindamine Programmi 16.nädal toimuvad kliendi hindamised (vt tabel 1) samade hindamisvahendite alusel mis esmasel hindamisel, mis annab võimaluse tulemusi hinnata ja analüüsida. Hindamistulemused analüüsitakse spetsialistide poolt ja sellest tulenevalt kliendile edasisite soovituste koostamine. Esmased tulemused saadakse 16.nädala lõpphindamise tulemusena, kus selgub programmi käigus, millised uued oskused ja teadmised on klient programmi käigus omandanud (liikumisharjumus, toitumine, psühholoogiline valuga toimetulek, abivahendite kasutamine). 17.nädal Kohtumine kliendiga ühtse meeskonnana arutelul - tagasiside kliendilt programmis osalemise kohta, kokkuvõte eesmärkide saavutamisest (üldeesmärk ja alaeesmärgid). Edasiste soovituste andmine suuliselt ja kirjalikult toitumise, liikumise, kehaliste harjutuste, abivahendite ja valuga toimetuleku osas. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Programmi ajaliseks piiriks on 17 nädalat, selle täitumisel saab programm läbi. Programmi lõplikku tulemust hinnatakse 1 aasta möödudes, küsides kliendilt telefoni teel tagasisidet, kuidas tuleb klient toime poes käimisega, mitu korda nädalas ta suudab seda teha ja millised muutused on toimunud antud tegevuse sooritamise osas (ajaline kestvus 0,5 tundi). Eeldame, et programmi lõppedes on kliendil piisavad teadmised iseseisvaks kehalise aktiivsuse ja toitumise jätkamiseks ning abivahendite kasutamiseks. Programmi lõppemisest 1 aasta möödudes toimuval hindamisel hinnatakse lisaks klientide kaupa programmi üldeesmärgi säilitamist. Hinnatakse saavutatud tulemuse takistavaid tegureid ja kui suurel määral need mõjutavad ja võivad tekitada tagasilanguse ning hinnatakse soodustavaid tegureid ja nende osakaalu. Kui ilmneb, et klient ei ole suutnud eesmärki säilitada, suunatakse ta uuesti sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamisele, et täpselt välja selgitada olemasolevad piirangud ja takistused ning sealt edasi suunamise kas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele või programmi, mis aitaks eesmärki saavutada ja säilitada.  VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Tugevatakse külgedeks peame eelnevalt programmi osutamise kogemust, varasemat töökogemust antud sihtgrupiga töötamisel ning käesoleva programmi piloteerimisest tulnud kogemust. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Programmi tegevused peavad jääma sellel ajale, kui libedust ei ole, sest tihti on talvisel perioodil liikumisraskustega kliendid tubased ja ei liigu nii aktiivselt kui kevadest-sügiseni. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Oma programmi saame tõhusamaks muuta klientidelt ja spetsialistidelt saadud tagasiside põhjal vahetult programmi lõppedes, 0,5 aasta möödudes ja 1 aasta möödudes. Saadud info ja tulemuste põhjal saame esmalt analüüsida nõrku kohti ja peale seda antud tegevus täiustada ja muuta. Programmi on täiendatud piloteerimise tulemustest ja analüüsist tulenevalt. 30  VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu 1. Alaranta H. Fysiatria. Duodecim 2003. 2. Ann Rheum Dis 2003;62:1162–6. 3. Arden N, Nevitt MC. Osteoarthritis: Epidemiology. Best Practice and Research. Clin Rheum 2006;20:3–25. 4. Birkenfeldt, Reinhold. Osteoartroosi ravijuhend Eestis 2008.a 5. Boersma, K., Linton, J. How does persistent pain develop? An analysis of the relationship between psychological variables, pain and function across stages of chronicity. Behav Res Ther 2005;43:1495–1507. 6. Braddom RL. Physical medicine and rehabilitation. W.B. Saunders, 2000. 7. Brosseau L, Pelland L, Wells G, et al. Efficacy of aerobic exercises for osteoarthritis (part a. II): a meta-analysis. Physical Therapy Reviews 2004;9:125–145. 8. Ciechanowski, P., Sullivan, M., Jensen, M., et al. The relationship of attachment style to depression, catastrophizing and health care utilisation in patients with chronic pain. Pain 2003;104:627–637. 9. Davis, C. M., Zautra, J. A., Reich, W. J. Arizona State University Vulnerability to Stress Among Women in Chronic Pain From Fibromyalgia and Osteoarthritis. Annals of Behavioral Medicine 2001, 23, 3: 215-226 10. Dawson J, Linsell L, Zondervan K, Rose P, Randall T, Carr A and Fitzpatric R. Epidemiology of hip and knee pain and its impact on overall health status in older adults 11. Rheumatology. Vol. 43 No. 4 (c) British Society for Rheumatology 2004 12. Dieppe P. Osteoarthritis: risk factors, process and outcome. Rheumatology in Europe 1995;24, 2:66–8. 13. Egan M et al. Splints/orthoses in the treatment of rheumatoidarthritis (Cochrane review). The Cochrane Library 2003;1. 14. Ehly, S. & Dustin, R. (1989). Individual and group counseling in schools. New York; London: Guilford press. 15. Ettinger WH Jr, Burns R, Messier SP, et al. Arandomized trial comparing aerobic exercise and resistance exercise with a health education program in older adults with knee osteoarthritis: the Fitness Arthritis and Seniors Trial (FAST). JAMA1997;277:25–31. 16. Foley A, Halbert J, Hewitt T, Crotty M. Does hydrotherapy improve strength and physical function in patients with osteoarthritis – a randomized controlled trial comparing a gym based and a hydrotherapy based sterngthening programme. 17. Fransen M. When fysiotherapy appropriate? Best Practice and Research Clinical Rheumatology 2004;18:477–89. 18. Haamer, N. Nõustamine ja eetika. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu, 2010: 47-51. 19. Haamer, N., Jakobson, A., Karton, I., Kadajas, Tropp, K. Tartu 2010. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu 2010. 20. Hammond A. What is the role of occupational therapist? Best Practice and Research Clinical Rheumatology 2004;18(4):491–505. 21. Harris ED, Rudd RC, Genovere MC et al. Kelley´s Textbook of Rheumatology, 7th ed. St Louis, MO; WB Saunders, 2005. 22. Isomäki H, Leirisalo-Repo M, Hämäläinen M (toim). Reumataudit. Helsingi: Duodecim; 2002 23. Kalso, E., Vainio, A. (2002). Helsinki: Kustannus OY Duodecim. 31 24. Korda J et al. When consult the podiatrist. Best Practise and Resarch Clinical Rheumatology 2004;18(4):587–611. 25. Koorits, U. Krooniline valu ja valukliinik. Eesti Arst 2005; 84 (6):426-432. 26. Lawrence RC, Helmick CG, Arnett FC et al. Estimates of the prevalence of arthritis and musculoskeletal disorders in the United States. Arthritis Rheum 1998;41:778–99. 27. Linnamägi, Ü. Valu depressioonis, depressioon valus. Eesti Arst 2006; 85 (11): 758-764. 28. Lyn Sy, Davey RC, Cochrane T. Community rehabilitation for older adults with osteoarthritis of the lower limb: a controlled clinical trial. Clin Rehabil 2004;18:92–101. 29. Maly MR, Robbins SM. Osteoarthritis year in review 2014: rehabilitation and outcomes. Osteoarthritis and Carilage. 2014 (12):1958-88. 30. Minor M, Stenstrom CH, Klepper SE, et al. Work group recommendations: 2002 Exercise and physical activity conference. Arthritis & Rheumatism 2003;49:453–4. 31. Musumeci G, Mobasheri A, Szychlinska MA jt.. Post-operative rehabilitation in osteoarthritis [version 1; referees: awaiting peer review]. F1000Research 2014(3):116 32. Pendleton A, Arden N, Dougados M et al. EULAR Recommendations for the Management of knee osteoarthritis: report of a task force of the Standing Committee for International Clinical Studies Including Therapeutic Trials (ESCISIT). Ann Rheum Dis 2000;59:936–44. 33. Petersson IE. Epidemiological risk factors for osteoarthritis of peripherial joints. Rheumatology in Europe 1998;27/2:45–6. 34. Sema, L., Gross-Paju, K. Kognitiiv-käitumisteraapia krooniilise valu ravis. Eesti Arst 2005; 84 (6): 433-435. 35. Silman AJ,Hochberg MC. Epidemiology of the Rheumatic Diseases. Oxford University Press, 1994. 36. Stitik TP. Rehabilitation of orthopaedic and rheumatologic disorders. Osteoarthritis assessment, 37. treatment and rehabilitation. Arch Phys Med Rehab 2005;86;(Suppl 1):48–55. 38. Tropp, K. Nõustamise liigid – individuaalne ja grupinõustamine. Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu, 2010: 11-12. 39. Tsang, A., Von Korff, M., Lee, S., Alonso, J., Karam, E., et al. Common Chronic Pain Conditions in Developed and Developing Countries: Gender and Age Differences and Comorbidity With Depression-Anxiety Disorders. The Journal of Pain, 9, no 10, 2008: 883-891. 40. Vitetta L, Coulson S jt. Dietary recommendations for patients with rheumatoid arthritis: a review. Nutrition and Dietary Supplements. 2012(4):1-15 41. Wessels, Roelof, et al. "IPPA: Individually prioritised problem assessment." Technology and Disability 14.3 (2002): 141-145. 42. Wessels, R. D., et al. "Effectiveness of provision of outdoor mobility services and devices in The Netherlands." Clinical rehabilitation 18.4 (2004): 371-378. 43. http://ers.ee/wp-content/uploads/2014/02/5-2_ra_ravijuhend.pdf 32 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU Liikumisvabadus __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2017 Koostamise koht Activitas OÜ 33  Toitumispäevik Nimi:……………………………………………………  Palun täida toitumispäevikut 7 järjestikust päeva, märgi üles kõik toidukorrad ning tarbitud söögid/joogid.  Kirjelda toite ja nende koguseid võimalikult täpselt (mõõtühikutes või hinnanguliselt). Nt aedviljahautis (kapsas, porgand, kartul, sealiha, sool, pipar, oliiviõli liha praadimiseks – sõin 300g või suure kausitäie).  Kirjelda, kas on isetehtud toit, ostetud või käisid väljas söömas. (Nt ostsin sooja toidu letist)  Kuidas toit on valmistatud (aurutatud, hautatud, keedetud, praetud, ahjus küpsetatud jne).  Ära unusta märkimast ka rasvainet, maitseaineid jm mida toidu valmistamisel kasutati.  Pane kirja kõik joogid – vesi, mahlad, kohvi (suhkruga, koorega), tee, alkohol.  Pane kirja kõik suupisted, vahepalad, maiustused jm kasvõi väikestes kogustes. Märgi kellaajad.  Täida päevikut kohe peale söömist või joomist, siis ei jää midagi märkimata.  Enesetunne peale söömist. Kas toidust piisas või oli liiga vähe või palju? Kas tekkisid gaasid, puhitused, ebamugavustunne, raskustunne, iiveldus väsimus, peavalu jne. Millal peale söömist sellised sümptomid tekkisid. 1. päev (kuupäev .....................................................) Kell Mida sõin/jõin Enesetunne peale söömist 2. päev (kuupäev …………………………….) kell Mida sõin/jõin enesetunne 34 3. päev (kuupäev …………………………….) kell Mida sõin/jõin enesetunne 4. päev (kuupäev ………………….......) kell Mida sõin/jõin enesetunne 35 5. päev (kuupäev ......................................) kell Mida sõin/jõin enesetunne 6. päev (kuupäev ......................................) kell Mida sõin/jõin enesetunne 36 7. päev (kuupäev ……………………………) kell Mida sõin/jõin enesetunne 37 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 1. Kliendi liikumisoskuse vaatlus (nt poes käimise vaatlus). Hindamise läbiviijad: tegevusterapeut ja füsioterapeut. Hinnatavad punktid: Kõnnimuster (kirjeldus) Kehahoid (kirjeldus) Kõnni tempo (kirjeldus+ aeg 1 minutis mitu sammu teeb) Poes käimisele kulunud aeg (mõõdetakse aeg koduuksest koduukseni) Distantsi pikkus (mõõdetakse pikkus) Toidupoest ostetava kauba kogus, kaal (kirjeldatakse) Abivahendi olemasolu (kirjeldada: kas kasutab, kuidas kasutab ja mida vajaks liikumise ja todipuoes käimise lihtsustamiseks). 2. LFESSQ küsimustik. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. LFESSQ valu ja väsimuse kriteeriumid A. Valu kriteerium 1. Kas Teil on viimase 3 kuu jooksul esinenud vähemalt nädal aega kestnud valu lihastes, luudes ja liigestes? 2. Kas olete tundnud valu õlgades, käsivartes ja kätes? Kummal pool? Paremal, vasakul või mõlemal pool? 3. Kas olete tundnud valu puusades ja jalgades? Kummal pool? Paremal, vasakul või mõlemal pool? 4. Kas olete tundnud valu kaelas, rindkeres ja seljas? Valu kriteerium on täidetud, kui uuritav vastab „jah“ kõigile 4 küsimusele ning valu on esinenud kas (1) nii paremal kui vasakul pool või (2) mõlemal pool. B. Väsimuse kriteerium 5. Kas Teil on viimase 3 kuu vältel esinenud ebatavalist väsimust või jõuetust? 6. Kas väsimus häiris oluliselt Teie tavapärast elu? Väsimuse kriteerium on täidetud, kui uuritav vastab „jah“ mõlemale küsimusele. 3. VAS skaala. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Valu hindamine põlve- ja/või puusaliigestes VAS skaalal, mis on 10-palli süsteemis, kus 0 on valu puudumine ja 10 näitab raskeimat võimalikku valu. 4. Liigesliikuvuse hindamine. Hindamise läbiviija: füsioterapeut ja tegevusterapeut. Aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse hindamine alajäsemetes goniomeetri abil, kus numbriline näitaja kasvab selles suunas, kuhu liiges 0 asendist liigub. Aktiivse liikuvuse hindamisel sooritab klient ettenäidatud suunas maksimaalse liikuvusulatsuega liigutse, passiivselt teeb seda terapeut ise. 5. Trendelenburgi test. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. 38 Trendelenburgi test, millega hinnatakse reie abduktorlihaste (m. Gluteus medius) jõudu. Trendelenburgi test hindab puusaliigese stabiilsust ning reie abduktorlihaste võimet stabiliseerida vaagen. Testi sooritamisel peab klient seisma ühel jalal. Test on positiivne siis, kui klient ei suuda ühel jalal seistes säilitada vaagna stabiilset asendit keskjoonel. 6.MMT Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Manuaalne lihastestimine, millega saab mõõta lihasjõudu 5-palli süsteemis. Enne lihasjõu mõõtmist selgitab, demonstreerib või sooritab terapeut koos uuritavaga passiivse liigutuse, selgitab täpse asendi ja fikseerimise käega hinnatava lihase jõu määramiseks. Peale juhendamist teostab terapeut käega fiksatsiooni hinnatava lihase jõu määramise jaoks ja palub kliendil sooritada eelnevalt tehtud liigutust maksimaalse võimekusega. Skoorid: 0-segmendi liigutus puudub, gravitatsioon on elimineeritud ning puudub palpeeritav või nähtav lihaskontraktsioon ja 5- klient suudab teostada liigutust täies ulatuses vastu gravitatsiooni maksimaalse vastupanuga. 7.6-min käimistest (6 MKT). Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Antud testiga hinnatakse aeroobset võimekust. Vaatlusalune kõnnib 6 minutit järjest optimaalse kõnnikiirusega edasi-tagasi 20 m koonustega maha märgitud vahemaad. Testi tulemuseks on meetrite arv, mis antud ajaga läbida suudetakse. Lubatud on ka puhkepausid ning vajadusel kõnniabivahendi kasutamine. Enne kõndima asumist registreeritakse pulsikella abil uuritava südame löögisagedus ning hingamissagedus rahulolekus. Vahetult pärast testi lõppu registreeritakse südame löögisagedus ning hingamissagedus. 8.Põlve painutajalihaste elastuse hindamine (m. biceps femoris, m. semitendinosus, m. semimembranosus). Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Uuritava algasend: istudes vabalt täisnurgas peaks vaagen püsima sirgena, põlved suhteliselt sirgelt. Kui põlve painutajalihased on lühenenud, paindub vaagen taha ja põlved kõverduvad, istumistasakaal on halb. 9. Reie ja säärelihaste ümbermõõdu hindamine. Hindamise läbiviija: füsioterapeut. Mõõdetakse reie ja sääre ümbermõõtu mõõdulindi abil selle kõige jämedamalt kohalt. 10.Ortopeediliste abivahendite vajaduse välja selgitamine. Hindamise läbiviija: tegevusterapeut. Liigeste vaatlus, palpatsioon, deformatsioonid, sümmeetrilisus, keskasend, liikuvusulatuse mõõtmine goniomeetri abil. Varasem info kõnni ja toidupoes käimise vaatlusest. 11. IPPA - abivahendi efektiivsuse hindamise mõõdik. Hindamise läbiviija: tegevusterapeut Hindab kliendi igapäevategevustes kogetud tegevusvõime probleemide vähenemist AV abil. Hinnatakse kliendi jaoks olulisi tegevushäireid ja osaluspiiranguid. Saab kasutada ükskõik millise AV efektiivsuse hindamiseks. Esmakohtumisel viiakse läbi intervjuu, kus selgitatakse välja, milliseid tegevusvõimes/ olmes hakkama saamise probleeme kliendil esineb, mida loodad AV abil muututa. Klient kirjeldab IPPA-ankeedis 1-7 tegevuse probleemi, millele annab 5 palli süsteemis hinnangu (Likert-skaalal 1-5), kui tähtis on probleem ja kui raske on probleem? Esmase ülevaate saamiseks probleemide kaupa tähtsus ja raskusaste korrutatakse, liidetakse omavahel kirjledatud probleemide korrutised ja jagatakse probleemide arvuga. Tulemusena nähakse ära, millises valdkonnas on probleemi tähtsus ja kui suur on raskusaste. 39 Mõne kuu möödudes alates AV kasutusele võtmisest tehakse järelevalve intervjuu (telefonitsi või kliendiga kohtudes). Kliendil palutakse uuesti hinnata punktiskaalal raskusastme punkte algintervjuus välja toodud probleemide osas. Lisaks vastavad klient ja AV spetsialist eraldi küsimusele: ”Kui hästi on AV täitnud temale asetatud ootused?” IPPA- järelevalve tulemust hinnatakse kasutades alghinnangu „tähtsuse punkte“, nii säilib alghinnangu kontekst. IPPA- järelevalve tulemus - IPPA-alghinnangu tulemus = Mõju Mõju tulemus näitab, mil määral on probleemidega seotud raskus vähenenud Ootuste täitumise tulemuse arvestamine: liida tulemused ja jaga probleemide hulgaga eraldi kliendi ja spetsialisti poolt täidetuna (Wessels et al. 2002) IPPA instrument, vt täiendavalt: http://studylib.net/doc/7688944/the-individually-prioritised-problem- assessment--a-clinic IPPA instrumenti on inglisekeelne, kasutatud siit: http://studylib.net/doc/7688944/the-individually-prioritised- problem-assessment--a-clinic 13. Pinchmeeter – seda kasutab tegevusterapeut pigistusjõu mõõtmiseks, et selgitada välja, kas haaramisel esineb piiranguid, mis on vajalik arvesse võtta abivahendi soovitamisel, mis lihtsustab poest toiduproduktide toomist 40 Toitumisnõustamise anamnees. Hindamise läbiviija: totiumisnõustaja. Kuupäev: Nimi: telefon ja e-mail: Sünniaeg/vanus: Pikkus: Kehakaal: Elukoht (linn või asula): Amet/tegevusala: Kokkupuude mürgiste ainetega (praegu või minevikus): Kas suus on hõbeplommid (või olid): Kas kehas on metalli (tihvtid jm): Toiduallergiad, toidutalumatused (kas on testitud): Terviseprobleemid, kaebused, diagnoositud haigused (kõik, mis muret teeb või häirib): Kas kasutad ravimeid või toidulisandeid? Ei/jah – nimeta: Toitumisharjumused: Mitu söögikorda päevas? (Põhitoidukorrad ja vahepalad): Tavalise päeva söömise kirjeldus (mida sööd tavaliselt hommikuks, lõunaks ja õhtuks ning vahepaladeks). Kirjelda võimalikult täpselt: Toidud ja toiduained, mida sa üldse ei söö? Toidud ja toiduained, mida tarbid sageli ja mis sulle maitsevad? Kui palju ja kui sageli tarbid vedelikke? (Kui lisad magusat, kirjelda mida ja kui palju): Puhast vett: Magusaid jooke (milliseid): Kohvi: Teed (millist?): Energiajoogid: Alkohol: Eluviis: Kas suitsetad? Kui sageli? Kui aktiivne oled igapäevaelus: Treeningud. Millised, kui sageli? Uni (mitu tundi ööpäevas/kvaliteet): Kas tarvitad sõltuvust tekitavaid aineid? ei Stressitase (jooni alla): väga kõrge-kõrge-keskmine-madal-puudub Kas esineb põhjuseid, mis takistavad tervislikult toituda? Toitumisnõustaja poole pöördumise põhjused: Probleemid, mida lahendada: Eesmärgid ja tähtaeg: 41  a. Antropomeetriliste näitajate mõõtmine. Hindamise läbiviija: toitumisnõustaja. Mõõdetakse järgnevad antropomeetrilised näitajad: kaal, pikkus, arvutatakse KMI. Omron kehakoostise mõõtja mõõdab keha rasvasisalduse protsenti, võimaldab saada teada keha skeletilihaste osakaalu, arvutab kalorikulu puhkeasendis, vistseraalrasva taseme. b. Toitumise ja liikumise hindamine. Hindamise läbiviija: toitumisnõustaja. Toitumise hindamisel tuginetakse ETNÜ (Eesti Toitumisnõustajate Ühendus) toitumisnõustajate ja ETTA (Eesti Toitumisteraapia Agentuur) toitumisterapeutide koostatud juhistest. Need tuginevad Eesti riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele ning Põhjamaade toidusoovitustele. Klient täidab toitumispäeviku ja terapeut loeb kokku mitu portsjonit ta erinevatest toidugruppidest saab ning võrdleb etteantud normidega. Normidesse jääv portsjonite arv tagab toitainete ja toiduenergia piisavuse ning tervist hoidva toitumise. http://www.toitumisnoustajad.ee/toitumine 42 Küsimustik liikumisaktiivsuse hindamiseks Kuupäev: Nimi: Telefon: e-mail: Vanus: pikkus: kaal: Kehamassiindeks: I Tervis Terviseprobleemid, kaebused, diagnoositud haigused (kõik, mis muret teeb või häirib). Kirjelda: Kas esineb või on esinenud järgmisi haigusi või seisundeid (jooni alla ja kirjelda allpool täpsemalt): südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, kopsuhaigused, luude, lihaste ja liigeste probleemid (haigused, põletikud, vigastused), luuhõrenemine. Kas esineb valusid mõnes kehapiirkonnas? Kirjelda: Kas esineb tervisehäireid, mis võimenduvad kehalise koormuse ajal või takistavad liikumist? Kirjelda: Kas tarvitad mingeid ravimeid või toidulisandeid? Milliseid? II Liikumisaktiivsus Kui liikuv oled igapäevaelus (jooni alla): liigun vähe (suurem osa päevast tegevused istudes), liigun keskmiselt (on võrdselt istumist ja aktiivsemat liikumist nt asjade tõstmine, kõndimine, koristamine), liigun palju (harva leian aega puhkamiseks, võimlen, teen trenni vähemalt 3 korda nädalas). Kas tegeled võimlemise või treeninguga (kirjelda, sagedus ja kestvus): Milliste treeningutega oled varem tegelenud kui kaua ja millal viimati? III Võimekus Millised tegevused sind väsitavad? Milliseid tegevusi sa üldse teha ei saa? Millised tegevused teevad valu? 14. EEK küsimustik. Hindamise läbiviija: psühholoog. Hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia). 43 Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2 Nimi Sugu Vanus_ _/_ Kuupäev _/_ / Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad inimestel mõnikord esineda. Tõmmake ring ümber sellele vastusevariandile, mis kõige paremini kirjeldab seda, KUIVÕRD SEE PROBLEEM ON TEID HÄIRINUD VIIMASE KUU VÄLTEL. Üldse Harva Mõnikord Sagel Pideval 1. Kurvameelsus mitte 0 1 2 i 3 t 4 2. Huvi kadumine 0 1 2 3 4 3. Alaväärsustunne 0 1 2 3 4 4. Enesesüüdistused 0 1 2 3 4 5. Korduvad surma- või enesetapumõtted 0 1 2 3 4 6. Üksildustunne 0 1 2 3 4 7. Lootusetus tuleviku suhtes 0 1 2 3 4 8. Võimetus rõõmu tunda 0 1 2 3 4 9. Kiire ärritumine või vihastamine 0 1 2 3 4 10. Ärevuse või hirmutunne 0 1 2 3 4 11. Pingetunne või võimetus lõdvestuda 0 1 2 3 4 12. Liigne muretsemine paljude asjade pärast 0 1 2 3 4 13. Rahutus või kärsitus, nii et ei suuda paigal 0 1 2 3 4 14. püsida Kergesti ehmumine 0 1 2 3 4 Äkilised paanikahood, mille ajal esineb südamekloppimine, õhupuudus, 15. 0 1 2 3 4 minestamistunne vms kehalised nähud 16. Kartus viibida üksi kodust eemal 0 1 2 3 4 17. Hirmutunne avalikes kohtades või 0 1 2 3 4 tänavatel 18. Kartus minestada rahva hulgas 0 1 2 3 4 19. Kartus sõita bussi, trammi, rongi või autoga 0 1 2 3 4 20. Hirm olla tähelepanu keskpunktis 0 1 2 3 4 21. Hirm suhtlemisel võõraste inimestega 0 1 2 3 4 22. Loidus- või väsimustunne 0 1 2 3 4 23. Vähenenud tähelepanu ja 0 1 2 3 4 24. keskendumisvõime Puhkamine ei taasta jõudu 0 1 2 3 4 25. Kiire väsimine 0 1 2 3 4 26. Uinumisraskused 0 1 2 3 4 27. Rahutu või katkendlik uni 0 1 2 3 4 28. Liigvarajane ärkamine 0 1 2 3 4 44 15. Motivatsiooni hindamine. Hindamise läbiviija: psühholoog. Motivatsiooni hinnatakse skaalal 0-10, kus 0 ei ole üldse motiveeritud ja 10 on kõrgelt motiveeritud. 45 Lisa 3_ REHABILITATSIOONIPROGRAMMI TULEMUSED (RFK) Rehabilitatsiooniprogrammi osutaja: Programmi nimetus: Programmi osutamise periood: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi Programmi Muutus Kommentaar alguses lõpus xx xx kuupäev kuupäev b134 Unefunktsioonid 2-1 1-0 b 260 Asenditundlikkuse funktsioon 2-1 1-0 b 280 Valuaisting 3-2 2 -1 b 710 Liigeste liikuvuse 2-1 1-0 funktsioonid b 715 Liigeste stabiilsuse 2-1 1-0 funktsioonid b 730 Lihasjõu funktsioonid 3-2 2-1 b 735 Lihastoonuse funktsioonid 2-1 1-0 b 740 Lihaste vastupidavuse 3-2 2-1 funktsioonid b 770 Kõnnaku funktsioonid 2-1 1-0 d 430 Esemete tõstmine ja 2-1 1-0 kandmine d 450 Käimine 2-1 1-0 d 465 Abivahenditega liikumine 2-1 1-0 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi alguses Programmi Muutus Kommentaar xx kuupäev lõpus xx kuupäev e 120 Tooted ja tehnoloogiad e120.2- e120+1- isiklikuks liikumiseks ning e120.1 e120+0 transpordiks siseruumides ja väljas (bussi või muu liiklusvahendi kasutamine) e 115 Tooted ja tehnoloogiad e115.3- e115+2- igapäevaseks kasutamiseks e115.2 e115+1 (abivahendid) e 498 TT hoiakud (kliendi enda e498.2- e498+1- hoiakud valu, abivahendite, e498.1 e498+0 toitumise ja liikumise suhtes) 47 Lisa 4_KLIENDI TAGASISIDE ANKEET PROGRAMMI LÕPPEMISEL B. Arvamus programmi kohta B1. Palun hinnake, kuidas Teid programmi eesmärkide sooritamisel toetasid erinevad rehabilitatsioonitenused. Märkige sobivasse kohta X ei pigem pigem jah, ei olnud ei olnud oli oli kasutanud 1 2 3 4 9 1) Füsioterapeudi teenused 2) Tegevusterapeudi teenused 3) Psühholoogi teenused 4) Õe/toitumisnõustaja teenused B2. Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalemise kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti väide ei sobi nõus ole nõus nõus nõus minu kohta 1 2 3 4 9 1) Saadud teenused on parandanud minu enesetunnet 2) Liigun rohkem väljas kui enne programmis osalemist 3) Võimlen rohkem kui enne programmis osalemist 4) Minu kehakaal on vähenenud 5) Jälgin mulle antud toitumissoovitusi Olen saanud juurde teadmisi, kuidas toime tulla 6) valudega Olen saanud juurde teadmisi, milliseid abivahendeid 7) ja kuidas kasutada Programmist saadud teadmiste põhjal olen hakanud 8) kasutama (uusi) abivahendeid Osalen huviringis, mõne seltsi tegevuses või eakatele 9) mõeldud üritustel Saadud teenuste toel saan ma ise paremini hakkama 10) igapäevaste toimetustega Programmis osalemise toel on vähenenud aeg, mis 11) mu lähedastel kulub minu abistamisele igapäevastes toimetustes B3. Kas soovitaksite programmi teistele Teiega sarnastele inimestele? Palun märkige sobiv number! 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kindlasti mitte Kindlasti soovitan C. Ettepanekud C1. Mida soovite lisada programmi ja saadud teenuste kohta? Siia saate kirja panna oma ettepanekuid, tähelepanekuid, tunnustust ja kriitikat.